Upload 240 files

vro/multi/vro-est/1.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/1.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 68,
+                "est_vro_x": 75
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Võru köögi ja söögi ümarlaud alustab uut hooaega!\nEsimene kokkusaamine on 17. oktoobril kell 16.00 Võru Instituudi saalis.\nTeemaks: VÕRU CATERING\n\nArutame:\n- Mis see on, võru catering, ja kuidas seda võru keeles kutsuda?\n- Paneme kokku 2 võrumaist menüüd: külmad suupisted ja soe toit.\n- Maitseme Maksi köögi ja Piiri köögi koostöös valminud suupisteid ja anname tagasisidet.\n\nOotame kõiki söögihuvilisi! Oma kindlast tulekust võib teada meiliaadressil: irdakurak@gmail.com",
+                "est_vro_x": "Võro köögi ja söögi tsõõriklaud alostas vahtsõ huuga!\nSeosügüsene edimäne kokkosaamine om 17. oktoobril kl 16 Võro Instituudi saalin.\nTeema: VÕRO CATERING\n\nArotami:\n-Mis om võro catering ja kuimuudu tedä võro keeli üldä?\n-Märgimi vällä 2 võroperäst menüüd: külmä haukamisõ ja lämmi süük\n- Maitsami Maksi köögi ja Piiri köögi kuuntüünä tettü väikuid hampsahuisi ja hindami, kuis näide mekk om.\n\nOodami kõiki söögi tegemise ja pakmisõga köüdetü huvilisi. Pallõmi hindä tulõkist ette teedä anda: irdakurak@gmail.com"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/10.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/10.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 78,
+                "est_vro_x": 82
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Contra\n\nulla mees sul ligimesi vihata ei maksa\nviht on saunas hea kuid vihkamine rikub maksa\nvihkamine sind ei näita hingeliselt küpseks\nvihkamine vaimu hoiab pimeduse kütkes\nvihates sa teiste silmis oled maani norus\nsaba nagu peksasaanud litapenil sorus\nvihkamine jätab viimaks viimasestki ilma \nkõrvast sa ei kuule enam - ei näe läbi silma\n\nvihkamiseks sind ei ole siia ilma toodud\ninimene kõigepealt on armastuseks loodud\nvihkamisel saatanlik on teada päritolu\naga armastus me ilma ülevus ja ilu",
+                "est_vro_x": "Contra\n\nkulla miis sa ligimiisi vihkat ilmäaigu\nviht om sannan hää a vihkamine tuu om haigus\nvihkamine näütäs et su heng om väega tuuras\nvihkamine ilmän sinnu ei tii vaimult suuress\nvihatõn sa tõisi silmin oled umbõ matal \nkõrva ligi pääd ku pessäsaanu pinihatal\nvihkamine jätt su lõpuss perämädsest ilmä\nkurdis jääse kõrva inämb-vähämb pümmes silmä\n\nvihkamisess olõi sinnu ilmä pääle tuudu\ninemine kõgepäält om armastusess luudu\nvihkamine saadanast ta üüldäs peri ollõv\na no armastus tan ilman om nii illos üllev"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/100.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/100.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 110,
+                "est_vro_x": 103
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "'ega häbi pole suits, mis silma läheb.'\n'mis sa määgid, kui ei pöeta'\n'surnud laps leitakse läve alt'\n'lapse kätt ja südant on kerge täita'\n'parem on ikka õnnelik küla kui õnnetu küla'\n'hea on süüa härra leiba, kurjast on kanda piitsa'\n'hull kiidab orja tööd, laisk lapse tööd'\n'ennem kasvab laps ema põlvel kui isa salvel'\n'kui tuleb õige aeg, pöetakse lammas ja hea tüdruk võetakse naiseks'\n'hea härgadeta, hooletu hobusteta: ei ole söötmist ega sõitmist'\n'äkki haarad, põletad suu'\n'kellel hool, sellel koor'\n'külla jääb külasöök'\n'iga pikk, peksmata ei pääse'\n'hea lapse tunneb ära hälli, kauni lapse karja [järgi]'\n'kellest lehm kasvab, pidi juba väiksena vasikas olema'",
+                "est_vro_x": "Häbü olõ-õi saust, õt silmä lätt. \nMis määgide, ku pöetä-äi. \nLatsõ kuulja löüdäs läve alt.\nLatsõ käsi ja süä um kerge täütä.\nParõmb um iks külä õnnõlõ ku külä kah´olõ. \nHää om härrä leibä süvvä, kuri om kanda karbatsit. \nHull kitt or´a tüüd, laisk latsõ tüüd. \nImä põlvõ naal kasus lats innembi ku esä salvõ naal. \nAig tulõ, lammas pöetäs, hää tütrik naasõs võetas. \nHää härildä, hoolõdu hobõsilda: ei süütä, ei sõita.\nÄkki haarat, suu palutat. \nKel huul, sel kuur. \nKüllä jääs küläsüük. \nIgä pikk, pesmäldä ei päse.\nHää lats tunnus hällü, kaunis karja [perrä].\nKellest lehm kasus, pidi jo väikult vasik olõma."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/101.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/101.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 50,
+                "est_vro_x": 130
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "EESTI PARIM OMAVALITSUSJUHT\nNAISED\nMEHED\nJUUNIORID \nSEENIORID\n#\nXVI Eestimaa omavalitsusjuhtide mitmevõistlus\nDiplom\nDiplom\n#\nkes saavutas\nI, II, III koha\nRõuges, august 2011\n# /_Spordialade nimetused:_/\nATV-vigursõit\nKuulijänn\n# /(ilmselt tõlkimatu sõna, sest selline on lihtsalt mängu nimi/)\nGolf\nKummipaadiralli\nJalgrattasprint\n#\nSudoku\nNoolevise\nJalgpalli täpsuslöögid\nTuletõrjeriiete selgapanek\nOrienteerumine",
+                "est_vro_x": "EESTI KÕGÕ PARÕMB UMAVALITSUSJUHT\nNAASÕ\nMEHE\nUMBÕ NOORÕ \nUMBÕ VANA \n# (\"juunior\" ja \"seenior\" omma ka eesti keelen võõrsõna ja võro keelen om illos pruuki võõrsõnnu nii veidü ku võimalik. Ku sõna \"umbõ\" tundus liig kõnnõkeeline, sõs või pruuki ka \"väegä noorõ/vana\" vai jättä õnnõ \"noorõ\" ja \"vana\")\nXVI Eestimaa umavalitsusjuhte mitmõvõigõlus\nTenokiri\nKittüskiri \n# (\"diplom\" tähendäs ladina keelen soovituskirja ja ilosamp om jättä diplom õks koolilõputunnistuse tähendüsega, kuiki taad pruugitas ka ku avvutasuna antava paprõ nimmõ. Ku\" tenokiri\" vai \"kittuskiri\" tundusõ liig andsaku, sõs või taa vabalt jäiä \"diplomis\" ka võro keelen) \nkiä saavut\nI, II, III kotussõ\nRõugõn, põimukuun 2011\n#\nATV-vikursõidun\nKuulijännin\n#\nGolfin\nKummipaadirallin\nVäntpööräga lühkümaavõigõlusõn\n# (vai ku sjoo väegä andsak tundus, sõs või olla ka lihtsalõ \"Jalgrattasprindin\")\nSudokun\nNoolõvisken \nJalgpalli täpsüslüüken\nTulõtõrjõrõividõ sälgäpandmisen\nOrienteerumisen"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/102.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/102.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 19,
+                "est_vro_x": 19
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kus teil valutab?\nMis hetkest saati?/Kui kaua see juba nii on olnud?\nOn teil sugulasi kes saksa keelt räägivad?",
+                "est_vro_x": "Kost teil halutas?\nMis aost täpsähe?/Ku pikält taa joba nii om olnuq?\nTeil sugulaisi om, kiä saksa kiilt kõnõlnuq?"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/103.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/103.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 137,
+                "est_vro_x": 153
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "# Keelenõu päring 27.05.2010 (marika@vaip.werro.ee)\nPaidra küla meenutab metsavenda\nLasva valla Paidra küla meenutab matkapäevaga Eesti viimast metsavenda August Sabbet, kelle sünnikodu on samas külas. \nKülarahvas tähistab 2006. aastast August Sabbe sünnipäeva matkapäevaga.\nSabbe varjas külarahava toel ennast Paidra kandi metsades üle 30 aasta ja hukkus kodukohas salapäraselt 1978. aasta septembris.\nMatkarada kulgeb alguses mööda Võhandu jõe kallast.\n\"Raja ekstreemsemaks kohaks on jõe ületamine, sest sealtkaudu viib rada Sabbe mälestuskivi juurde, kus matkajad saavad küünla süüdata,\" ütleb külaseltsingu esimees Laine Riitsaar.\nSiis teeb rada ringi ümber Paidra järve ja lõpeb alguskohas ehk Näpütüü tarõ juures, kus Paidra rahvas koos käib.\nTalgupäev on siin reeglina enne matkapäeva, sest elanikud tahavad eelnevalt matkaraja üle vaadata ja vajadusel korrastada.\nSeltsing tähistab veel vastla-, jaani- ja mihklipäeva ning piirkonna lauljad käivad ka mujal esinemas.\nKodus tehtud käsitöö tuuakse üritusteks kõigile vaatamiseks.",
+                "est_vro_x": "# Vastus võru keeles:\nPaidra külä tulõtas mõtsavelle miilde\nLasva valla Paidra külä tulõtas matkapääväga miilde Eesti viimäst mõtsavelle Sabbe Augustit, kink sünnükodo om saman külän.\nKülärahvas tähüstäs 2006. aastagast Sabbe Augusti sünnüpäivä matkapääväga.\nSabbe var´as´ külärahva abiga hinnäst Paidra kandi mõtsun üle 30 aasta ja sai kodokotusõn hukka 1978. aasta süküskuun.\nMatkarada lätt algusõn Võhandu jõõ viirt piten.\n\"Raa kõgõ rassõmb kotus om üle jõõ minek, selle et säält vii rada Sabbe mälestüskivi mano, kon matkaja saava kündle palama panda,\" ütles küläseldsi esimiis Riitsaarõ Laine.\nSis tege rada tsõõri ümbre Paidra järve ja lõpõs sääl kost päälegi naas´, tuu tähendäs Näpütüütarõ man, kon Paidra rahvas kuun käü.\nTalgopäiv om tan hariligult inne matkapäivä, selle et inemise tahtva matkaraa inne viil üle kaia ja ku vaia, sis kõrda tetä.\nSelts pidä viil vastlõ-, jaani- ja mihklipäivä ni seo nuka laulja käävä ka muial üles astman.\nKoton tett käsitüü tuvvas ettevõtmiisi aigu kõigilõ kaemisõs."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/104.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/104.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 127,
+                "est_vro_x": 137
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "#\nKARULA KIHELKONNA VANEM KÄSITÖÖ\nSiia raamatusse on koondatud pildid, mis annavad läbilõike Karula kihelkonna vanemast käsitööst - riietest, vaipadest ja tekkidest, toidu- ja säilitusnõudest, ehetest ja tööriistadest.\nOsa neist pärinevad muuseumitest - Valga ja Eesti Rahva Muuseumi kogudest, osa kohalike inimeste käest.\nOn nii vanemat kui ka tänapäeval tehtavat.\n\nPõhjalikum ülevaade Karula kihelkonna vanemast käsitööst on MTÜ Karula Hoiu Ühingu eestvedamisel koondatud CD-le, kus on lisaks eelpool toodud muuseumidele ka Võrumaa ja Mõniste muuseumides leiduvaid esemeid.\nKõikide esemete juurde on lisatud kirjeldus, teave päritolu kohta ja võimalusel foto.\n\nRaamatu koostajatel mõlkus seda raamatut ette valmistades mõttes kaks eesmärki - et see raamat annaks ülevaate Karula vanemast käsitööst ning teisalt, et anda inspiratsiooni tänastele käsitöö tegijatele.\nAitäh kõigile, kes raamatu valmimise võimalikuks tegid.\nMTÜ Karula Hoiu Ühing",
+                "est_vro_x": "# Seo om ilma q tähtildä nõvvu.\nKARULA KIHLKUNNA VANÕMB KÄSITÜÜ\nTaha raamatulõ omma kogutu pildi', miä andva aimu Karula kihlkunna vanõmbast käsitüüst - sälärõivist, tarõrõivist, anumist, ehtist ja tüüriistust.\nOsa naist asjust om peri Valga muusõumist ja Eesti rahva muusõumist, osa paigaliidsi inemiisi käest.\nOm vanõmbit ja om peris seo ilma aigu tettüid asju.\n\nPõhjalikumb ülekaetus Karula kihlkunna vanõmbast käsitüüst om MTÜ Karula Hoiu Ühing iistvedämisel pant CD-plaadi pääle. Sääl om lisas iinpuul nimmatuilõ muusõummõlõ asju ka Võrumaa muusõumist ja Mõnistõ muusõumist.\nKõiki asju om kirjeldet, är om märgit, kost midägi peri om, inämbäste om man ka foto.\n\nRaamatu kokkusäädjä' tahi' uma tüü man meelen pitä' kattõ tsihti - et raamat andnu ülekaetusõ Karula vanõmbast käsitüüst ja et tast saanu hengämist ka parlatsõ' käsitüü tegijä'.\nAit´uma kõikilõ, kiä raamatu valmissaamisõ man aviti'!\nMTÜ Karula Hoiu Ühing"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/105.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/105.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 127,
+                "est_vro_x": 136
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "#\nKARULA KIHELKONNA VANEM KÄSITÖÖ\n\nSiia raamatusse on koondatud pildid, mis annavad läbilõike Karula kihelkonna vanemast käsitööst - riietest, vaipadest ja tekkidest, toidu- ja säilitusnõudest, ehetest ja tööriistadest.\nOsa neist pärinevad muuseumitest - Valga ja Eesti Rahva Muuseumi kogudest, osa kohalike inimeste käest.\nOn nii vanemat kui ka tänapäeval tehtavat.\n \nPõhjalikum ülevaade Karula kihelkonna vanemast käsitööst on MTÜ Karula Hoiu Ühingu eestvedamisel koondatud CD-le, kus on lisaks eelpool toodud muuseumidele ka Võrumaa ja Mõniste muuseumides leiduvaid esemeid.\nKõikide esemete juurde on lisatud kirjeldus, teave päritolu kohta ja võimalusel foto.\n\nRaamatu koostajatel mõlkus seda raamatut ette valmistades mõttes kaks eesmärki - et see raamat annaks ülevaate Karula vanemast käsitööst ning teisalt, et anda inspiratsiooni tänastele käsitöö tegijatele.\nAitäh kõigile, kes raamatu valmimise võimalikuks tegid.\n\nMTÜ Karula Hoiu Ühing",
+                "est_vro_x": "# Tan om q tähtiga tekst: \nKARULA KIHLKUNNA VANÕMB KÄSITÜÜ\n\nTaha raamatulõ omma kogutu pildiq, miä andva aimu Karula kihlkunna vanõmbast käsitüüst - sälärõivist, tarõrõivist, anumist, ehtist ja tüüriistust.\nOsa naist asjust om peri Valga muusõumist ja Eesti rahva muusõumist, osa paigaliidsi inemiisi käest.\nOm vanõmbit ja om peris seo ilma aigu tettüid asju.\n\nPõhjalikumb ülekaetus Karula kihlkunna vanõmbast käsitüüst om MTÜ Karula Hoiu Ühing iistvedämisel pant CD-plaadi pääle. Sääl om lisas iinpuul nimmatuilõ muusõummõlõ asju ka Võrumaa muusõumist ja Mõnistõ muusõumist.\nKõiki asju om kirjeldet, är om märgit, kost midägi peri om, inämbäste om man ka foto.\n\nRaamatu kokkusäädjäq tahiq uma tüü man meelen pitäq kattõ tsihti - et raamat andnu ülekaetusõ Karula vanõmbast käsitüüst ja et tast saanu hengämist ka parlatsõq käsitüü tegijäq.\nAit´uma kõikilõ, kiä raamatu valmissaamisõ man avitiq!\n\nMTÜ Karula Hoiu Ühing"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/106.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/106.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 335,
+                "est_vro_x": 351
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "# Väimela Kutsehariduskeskuse (Pihlaka Silvi) keelenõu päring (20.05.2010)\nKohupiima tootearendus\nPiimapäev Imaveres, 05. 06. 2010\nMinipannkook \n3 muna, 5 dl piima, 2,0 dl nisujahu, 0,5 dl kamajahu\nTäidis: 200g kohupiima, 300 g suitsuforelli, 100 g hapukoor, murulauk, naat, sool, pipar, sidrunimahl (1/2 sidrun)\nValmista pannkoogitaigen ja küpseta pisikesed ülepannikoogid. \nTäidise valmistamiseks puhasta forell ja lõika väikesteks tükkideks, suru kohupiim läbi sõela. Sega kokku kohupiim, hapukoor ja kala, lisa hakitud murulauk, naat, maitsesta soola, pipra ja värskelt pressitud sidrunimahlaga.\nPane täidis pannkoogi keskele ja keera ümbrikuks kokku, enne serveerimist soojenda ahjus 180°C umbes 5 minutit\n\nHiina kapsa-kohupiimarull\n860 g hiina kapsas, 400 g kohupiima, 120 g riisi, 150 g porgand, 1 muna, sidrunimahl ½ sidrunist, suhkur, sool, piparmünt, murulauk, tüümian\nRiis keeta poolpehmeks, muna keeta ja hakkida või riivida jämeda riiviga. Porgand riivida jämeda riiviga. Hiina kapsa lehed eraldada ja kuumutada kergelt kuumas vees. Kohupiim suruda läbi sõela, lisada porgand, muna hakitud maitseroheline; maitsestada sidrunimahla, soola, suhkruga. Täidis keerata kapsalehe sisse ja küpsetada ahjus.\n\nForellipala tsitruselise kohupiimakastmega\n1,0 kg forell, palsamiäädikas, suhkur, sool, pipar, sidrun, maitseroheline, õli\nKaste: 200 g riccotta kohupiima, 4 dl petti, umbes 10 g suhkrut, sool, sidrunimahl (1/4 sidrunist), 1 greip, 1 apelsin, fariinsuhkur, münt\nForell lõigata suupärasteks tükkideks, marineerida ja küpsetada. Kastme valmistamiseks peenesta kohupiim, fileeri tsitrusviljad ja lisa koos peti ning maitseainetega kohupiimahulka. Küpseta forellipalad ja serveeri kohupiimakastmega. \n\nRukkirullbiskviit kohupiima-köögiviljatäidisega\n5 muna, 2,5 spl rukkijahu, 2,5 spl nisujahu, sool, suhkur\nTäidis: 200 g kohupiimapastat, 1 keedetud muna, 70 g marineeritud kurki, jämedalt riivitud punast peeti, soola, pipart, 1 sibul, veiniäädikas, suhkur, 50 g hapukoort, maitserohelist\nVahusta munarebu ja valge eraldi tugevaks vahuks. Sega munarebule juurde soola ja suhkruga segatud nisujahu, viimasena sega juurde vahustatud munavalge, määri küpsetuspaberile ühtlaselt laiali ja küpseta. Peale küpsetamiste keera kohe rulli ja jahuta. Täidise valmistamiseks sega peeneks hakitud toiduained kohupiimapastaga ja täidise konsistentsi reguleeri hapukoore lisamisega, maitsesta.\nJahtunud rull keera lahti eemalda paber ja määri peale täidis ning keera uuesti rulli. Lase seista paar tundi.\n\nKohupiimakastmete trio\nPunane - kohupiim, peet\nRoheline - kohupiim, maitseroheline",
+                "est_vro_x": "# Väimela Kutsehariduskeskuse (Pihlaka Silvi) keelenõu päring (20.05.2010)\nKohopiimäsüüke edendämine\nPiimäpäiv Imaveren, 05. 06. 2010\nPliinikene\n3 munna, 5 dl piimä, 2,0 dl nisujauhõ, 0,5 dl kamajauhõ\nSisu: 200g kohopiimä, 300 g suidsuhõrnast, 100 g hapundkuurt, piusa', püdselehe', suul, pipõr, tsitronimahl (poolik tsitron)\nTii' pliinitahas valmis ja küdsä' tilïokõsõ' pliini'. \nSisu tegemises puhasta' hõrnas är ja lõigu' väiksis tükes, surbu' kohopiim läbi sõgla. Sekä' kokko kohopiim, hapukuur ja kala, panõ' mano ärtsaetu' piusa' ja püdselehe', maigus panõ' suula, pipõrd ja värskilt pressitüt tsitronimahla.\nPanõ' sisu pliini keskele ja käänä' kuvõri muudu kokko; inne ettenõstmist peesütä' ahon 180°C man nii 5 minotit.\n\nHiina kapsta-kohopiimätrull\n860 g hiina kapstast, 400 g kohopiimä, 120 g riisi, 150 g põrknit, 1 muna, tsitronimahl ½ tsitronist, tsukri, suul, vehverments, piusa', kolmõkõrdnõhain.\nRiis kiitä' puulpehmes, muna kiitä' ja tsaka' vai riivi' jämme riiviga. Põrkna' riivi' jämme riiviga. Hiina kapsta lehe' külest kakku' ja lämmistä' kuuman viin. Kohopiim surbu' läbi sõgla, panda' mano põrkna', muna, ärtsaetu' supihaina'; maigus panda' tsitronimahla, suula, tsukrit. Täüdüs käändä' kapstalehe sisse ja kütsä' ahon.\n\nHõrnapala tsitrusõlidsõ kohopiimäsoostiga\n1,0 kg hõrnast, palsamiätik, tsukri, suul, pipõr, tsitron, supihaina', õli.\nSuust: 200 g riccotta kohopiimä, 4 dl petti, nii 10 g tsukrit, suul, tsitronimahl (1/4 tsitronist), 1 greip, 1 apõlsiin, fariintsukri, ments\nHõrnas lõigada' suuperätsis tükes, mariniiri' ja kütsä'. Soosti tegemises pooda' kohopiim piinüs, fileeri' tsitrusvilä' ja panõ' üten peti ja maiguandjidõga kohopiimä sisse. Küdsä' hõrnapala' ja nõsta' lavva pääle üten kohopiimäsoostiga. \n\nRüätrullpräänik kohopiimä-aiaviläsisuga\n5 munna, 2,5 spl rüäjauhõ, 2,5 spl nisujauhõ, suul, tsukri\nSisu: 200 g kohopiimäpastat, 1 keedet muna, 70 g marineeritüt kurki, jämmehe riivitüt verevät piiti, suula, pipõrd, 1 sipul, veiniätik, tsukri, 50 g hapundkuurt, maiguhainu.\nLüü' munavalgõ ja sora umaette kõvva vatulõ. Sekä' munasoralõ mano soola ja tsukriga segätüt nisujauhõ, viimätses sekä' mano vattulüüd munavalgõ, määri' küdsämispaprõ pääle ütelidselt lakja ni küdsä' är. Päält küdsämise käänä' õkvalt trulli ja jahuta'. Sisu valmistegemises sekä' piinüs tsaat söögikraam kohopiimäpastaga; sisu paksust timmi' hapnakoorõga; panõ' maiguhainu.\nJahtunu' trull käänä' vallalõ ja võta' papõr är; määri' sisu pääle ja käänä' vahtsõst trulli. Lasõ' paar tunni saista'.\n\nKohopiimäsuustõ kolmik\nVerrev - kohopiim, piit\nHaïas - kohopiim, maiguhaina'"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/107.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/107.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 744,
+                "est_vro_x": 736
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Karula Hoiu Ühing on mittetulundusühing, mis on loodud Karula kihelkonna ja selle ümbruse kogukonna, kultuuri, looduse ja elukeskkonna kaitsmiseks, arendamiseks ja uurimiseks.\n#\n\nÜhing korraldab kogukonda liitvad ja ühiselt probleemidele lahendusi otsivaid koostegemisi (talgud, kogukonna kärajad, simmanid ning muud toredad koosolemised), aga arendab ka ka projekte, mille kaudu lahendatakse probleeme, organiseeritakse koolitusi ning muid üritusi, viiakse ellu arengukavades ettenähtud tegevusi, hoitakse kogukonna ühiseid väärtusi ja pärandit.\n\nÄhijärve simman\nKord aastas juuli kuus, siis kui taevas on täiskuu, korraldab Karula Hoiu Ühing koostöös Karula rahvuspargi valitsejaga Ähijärve kaldal simmani.\nKarula rahvuspargi ja lähima ümbruskonna elanikud kogunevad kokku, kuulatakse rahvamuusikat, tantsitakse ning maitstakse kaasavõetud sööki ning keelekastet.\n\nTöö ja talgud\nKohaliku elu edendamiseks ei jää tihti muud üle kui käised üles käärida ja tööle asuda.\nHoiuühingul on traditsiooniks oma üldkoosolekud lõpetada talgutega.\nTalgute korras on korrastatud vanu hooneid, anti oma panus Kaika küla tuletõrje veevõtukoha rajamisse, hooldatud Karula rahvuspargi õpperadu ja kauneid kohti, aidatud kohalike inimesi jne.\n\nKogukonna kaasamine\nTihti on nii, et kogukonnas probleeme küll nähakse, kuid puudub oskus, tahe ja julgus ise kaasa rääkida ja aidata.\nKarula Hoiu Ühing on võtnud südameasjaks julgustada ja suunata Karula kandi rahvast oma murede lahendamisele ning kaasata inimesi kogu piirkonna arengus kaasa rääkima.\n\nOleme kutsunud ametnikud vallavalitsuse ruumidest välja, viinud kokku Karula rahvuspargi valitsejaid ja maaomanikke, pidanud dialoogi kohalike teedehooldajatega, otsinud kihelkonna elanikega kihelkonnale iseloomulikke meeneid jne.\nSamuti oleme kutsunud lapsevanemaid aktiivsemalt osa võtma kohaliku kooli tegemistest.\nUsume, et tihe koostöö inimeste ja ametiasutuste vahel tagab kvaliteetsema elukeskkonna meile kõigile!\n\nKodukoha omavalitsus, oma väikesed koolid ja lasteaiad, puhas ja kaunis loodus, kodukihelkond ja pärand - see kõik on kohaliku kogukonna ühine vara, mida koos hoida ja edendada, see aga nõuab oskusi ja julget peale hakkamist.\nLäbi Karula Hoiu Ühingu aktiivi pealehakkamise, ametiasutuste koostöövalmiduse, kogukonna kaasalöömise ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toe oleme nii mõndagi suutnud ära teha ja palju on veel toimumas!\n\nKoolitused, nõupäevad, kärajad\nIkka juhtub nii, et tahaks teha, aga ei mõista, kuidas.\nHoiuühing on võtnud korraldada erinevaid koolitusi, mis aitavad säilitada ja edendada siinset elulaadi, tavasid ja oskusi.\nOleme korraldanud käsitööpäevi, ehituskoolitusi, oleme kutsunud kokku looduskaitsjad, maaomanikud ning PRIA ametnikud.\nLäbi loodusmaali laagrite korraldamise oleme suunanud inimesi pöörama ümbritsevale rohkem tähelepanu, tunnetama ja jälgima maastikku hoopis teise pilguga, loodud maalid on aga tutvustanud Karula maastikke ka Karulast kaugemal.\n\nLooduskaitse tekitab tihti arusaamatust ja konflikte - ei olda rahul piirangutega, puudub infovahetus maaharija ja looduskaitsja vahel.\nKarula Hoiu Ühing on püüdnud sellistele probleemidele tähelepanu juhtida ning kutsunud osapooli kokku lahendusi leidma.\n\nKarula Hoiu Ühing on toetanud Võro keele ja kultuuri edendamist, olles üks 20. Kaika Suveülikooli korraldajaid 2008. aastal.\nToonitamaks siitkandist alguse saanud suveülikooli väärikust, valmistati Hoiuühingu eestvõttel ka Ülikooli rektorile ametikett.\nTagamaks siinse kultuuri püsimist, oleme korraldanud kohalikele (uus)elanikele ka Võro keele kursuseid.\n\nTrükised, salvestused, uurimised\nPalju, mida me juba teame, on ununemas, palju veel uurimata ja avastamata.\nHoiuühing algatanud, läbi viinud ja toetanud mitmeid uurimusi siinse piirkonna kultuuriväärtustest ja ajaloost.\nOn koostatud ulatuslik fotodega andmebaas Karula rahvuspargi hoonetest, välja antud hooneid tutvustav voldik, uuritud ajalugu ning koostatud kultuuripärandi hoiu kontseptsioon.\n\nVäga palju on siit kandist pärit esemeid, fotosid ning ülestähendusi kogutud ning arhiveeritud erinevate muuseumide arhiividesse.\nOleme töötanud selle nimel, et siinne pärand oleks kohalikele kättesaadav ja kasutatav. Nii saame osa neist teadmistest, oskustest ja kommetest, mis on Karulas varemalt olnud ning oskame ehk seeläbi ka kaasajal paremini toime tulla.\nKarula kihelkonnast kogutud esemete tutvustused on kättesaadavad laserplaadil ja raamatuna.\nKarula Kihelkonna vanad laulud on paljuski ununenud, kuid säilinud vanadel salvestustel ning üleskirjutatuna. Hoiuühing kogus arhiivimaterjalid kokku ja nüüd on võimalik siit pärit regilaule kodus CD-lt kuulata.\nAastatel 2008-2011 teostas MTÜ Karula Hoiu Ühing SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel projekti \"Koostöö tõhustamine avaliku- ja erasektori vahel läbi kohaliku käsitöö edendamise.\"\n# Projekti raames edendati koostööd Karula kihelkonna aladel tegutsevate käsitööga tegelevate ettevõtjate ja ühingute ning omavalitsuste vahel.\nProjekti tulemusena anti muuseumites ja eraisikute käes leiduvatest Karula kihelkonna käsitööesemetest välja raamat ja CD. Organiseeriti Karula meene leidmiseks kaks ümarlauda, käidi õppereisil Setumaal, toimusid käsitööpäev-näituslaat ning kogukonda kokku toov simman.\nTeostati käsitöö müügivõimaluste uuring ning koostati Karula kihelkonna käsitöö tegijate andmekogu.\n#Ja mis kõige tähtsam, läbi projektis osalenute on koostöö sujumas ka teistes valdkondades.\n\nLäbi aastate on Karula Hoiu Ühingu olulisemad koostööpartnerid olnud:\nAntsla vald, Eesti Kultuurkapital, Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Rahva Muuseum, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Kaika Maanaiste Selts, Karula Naisselts, Karula Rahvuspargi Administratsioon, Karula vald, Keskkonnaamet, Kultuuriministeerium, Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, MTÜ Kaikamäe, Mõniste Muuseum, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riiklik Looduskaitsekeskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tartu Ülikool, Valga Muuseum, Võro Selts VKKF, Võru Instituut, Võrumaa Muuseum",
+                "est_vro_x": "Karula Hoitmisõ Ütisüs (KHÜ) om mittetulundusütisüs, miä om luud Karula kihlkunnan ja timä piire pääl elävä rahva kogukunna, kultuuri ja elukeskunna hoitmisõs, parandamisõs ja uurmisõs.\n# Karula kihlkunda kuulusõ' Karula vald, Antsla valla Kaika kant, Korijärve, Iigastõ ja Ringiste kandi'.\n\nKHÜ kõrraldas tegemiisi, miä toova kogukunna rahvast kokku, kon otsitas hätile ütenkuun lahenduisi ja tetäs mõni asi õkvalt kõrda (talgu', kogukunna nõvvupidämise', simmani' ja muu' lusti peräst kokkukäümise'). Ütisüs tege ka projekte, mink abiga lahendõdas häti, kõrraldõdas oppuisi ja muid kokkukäümisi, tetäs är arõngukavadõlõ sisse kirutõtuid asju, hoiõtas kogukunna vaimuvarra ja perändüst.\n\nÄhijärve simman\nKõrra aastan, hainakuu täüskuu aol pedä KHÜ üten Karula rahvuspargi valitsõjaga Ähijärve veeren simmani.\nKarula rahvuspargi eläniku' ja muu lähkümbä kolga rahvas kutsutas kokku, et kullõlda rahvamuusikat, tetä' tandsu ja maitsa kotust üten võetuid süüke ni juukõ.\n\nTüü ja talgu'\nÜteldäs, et üts tege ja ütessä oppasõ'. Mi peris nii ka taha-i olla'.\nHoitmisütisüsel om hääs kombõs, et üldkuunolõk lõpõs talguga.\nTalgidõga om kõrda tett vannu huunit, avitõt tetä Kaika külä jaos pritsimiihhi viivõtmisõ kotust, puhtas kasit Karula rahvuspargi luuduskaemistiiratu ja muidu ilusit kotussit, avitõt vannu inemiisi.\n\nKogukunna ütenhaardminõ\nSakõstõ om nii, et inemise küll nägevä, mis tuu hädä om, a kiäki ei tihka edimäne olla', et tuust kõnõlda ja api kõrralda'.\nKarula Hoitmisõ Ütisüs om võtnu süämeas´as, et kogukond esi' nakanu ummi murrit lahendama ja inemise nakanu uma kolga arõndamisen üten kõnõlama.\n\nOlõmi kutsnu' ammõniku' vallavalitsusõ tarõst vällä paiga pääle, veenü' kokku Karula rahvuspargi valitsõja' ja maaumaniku', pidänü kõnõluisi paigapäälitside teie säädjide ja lumõtuukajidõga, otsnu' ütenkuun rahvaga kihlkunnalõ umatsit meelüsasju jne.\nOlõmi kutsnu' latsõvanõmbit ossa võtma paigapäälitse kooli tegemisist.\nUsumi, et inemiisi ja ammõtiasutuisi kuuntüü tegegi elukeskkunna parõmbas kõiki jaos.\n\nKodupaiga umavalitsus, väiku' kooli' ja latsiaia', puhas ja illus luudus, uma kihlkund ja kultuuriperändüs - taa kõik om kogukunna ütine vara, midä tulõ hoita ja edendä'. A iistvõtminõ nõud tsipa mõistmist ja julgust käe' külge panda.\nOlõmi joba suutnu ütte ku tõist är tetä', tuud ka tenu ammõtiasutuisi vastatulõkilõ, inemiisi hääle ütentulõmisõlõ ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali annõtulõ toele. A hulga märgit asju on viil poolõ pääl vai käümä tuukamada.\n\nKoolitusõ', nõvvopäävä', targutusõ'\nIks johtus nii, et tahtnu ütte vai tõst asja tetä', a ei mõista'.\nKHÜ pedä mitmasugumaidsi koolituisi, miä avitasõ' hoita ja edesi kanda vanna eluviisi, kombit ja mõistmiisi.\nOlõmi kõrraldanu' käsitüüpäivi, ja ehitüse oppamist, olõmi üte lavva taadõ kutsnu luuduskaitsja', maaumaniku' ja PRIA ammõtniku'.\nLuudusõ maal´misõ laagri omma inemisile opanu, kuimuudu kunstniku muudu hindä ümbre ringi kaia', maapilti läbi hindä tunda' ja tuud tundmist üles joonista'. Sündünü maali' omma' tutvustanu' Karula maapilti ka kavvõmban.\n\nInemiisi kokkuputmisõst luuduskaitsõga tegünes arvosaamalda olõkit ja tüllü. Olta-i rahu piirangidõga, maaharija ja luudusõ kaitsja ei saa' asju selges kõnõldus.\nKHÜ om pruuvnu säändsit häti üles löüdä ja osapuuli kokku viiä'.\n\nKarula Hoitmisõ Ütisüs om tugõnu võru keele ja kultuuri edendämist. Mi olli Kaika Suvõülikooli üte' päämidse' kõrraldaja' 2008. aastal.\nEt toonita' Kaikalt algusõ saanu suvõülikooli kimmüst, tetti KHÜ iistvõtmisõl valmis suvõülikooli rektori ammõtikett.\nOlõmi pedänü ka võru keele kursuisi paigapäälidse muialt peri rahva jaos.\n\nRaamadu', plaadi', uurmisõ'\nPall´u vanna tiidmist, midä miiki teedä' võissi, om tegeligult inne häädümist kokku kor´at külh.\nKHÜ om tennü' ja tugõnu' mitmiid uurmiisi seo nuka kultuurivarast ja aoluust.\nKokku om säet suur fotodõ andmõbaas Karula rahvuspargi huunist, vällä om ant voldik vannu huunidõ kottalõ, uurit om aoluku ja kokko säet kultuuriperändüse hoitmisõ kava.\n\nVäega pall´u siist kolgast peri kraami, pilte ja ülestähendüisi om olõman eri muusõummõ arhiivõn.\nOlõmi tennü' tüüd, et tuud perändüst ka paigapääline inemine nätä' ja perrä tetä' saassi.\nKarula kihlkunnast kokku kor´atuidõ asju tutvustusõ' omma' olõman lasõrplaadi ja raamadu kujul.\nKarula kihlkunna vana' laulu' omma' niisamatõ joba eläväst pruugist häädünü'. Olõmi tennü' kokku kor´atuist arhiivimatõrjaalõst plaadi, midä egäüts või kotun kullõlda, et vanast kõrralaulust aimu saia.\nTuu asi sai tettüs projektiga, mis käü aastani 2011 ja mink jaos and´ rahha Kodanikuühiskonna sihtkapital.\n#\nLisas asju pildi pääle võtmisõlõ muusõummõn ja eräinemiisi man peeti tuun projektin ka kats tsõõriklauda Karula uma meelüsas´a löüdmises, käüti opman käsitüü kõrraldamist setokõisi man, peeti käsitüüpäivä-näütüslaata ja simmanit.\nSäeti kokku ka Karula kihlkunna käsitüümõistjidõ andmõkogu.\n#\n\nAost aigu omma Karula Hoitmisõ ütisüse jaos tähtsämbä' kuuntüü tegejä olnu:\nAntsla vald, Eesti Kultuurkapital, Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Rahva Muuseum, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Kaika Maanaiste Selts, Karula Naisselts, Karula Rahvuspargi Administratsioon, Karula vald, Keskkonnaamet, Kultuuriministeerium, Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, MTÜ Kaikamäe, Mõniste Muuseum, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riiklik Looduskaitsekeskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tartu Ülikool, Valga Muuseum, Võro Selts VKKF, Võru Instituut, Võrumaa Muuseum"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/108.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/108.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 164,
+                "est_vro_x": 167
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "I UMA MEKK \nSuurlaat 13. novembril 2010 kell 10-16\nVõru Spordihallis (Räpina mnt 3a)\n\nPäeva veab Arlet Palmiste\n\nHääd-paremat saab kohapeal ja koju kaasa!\n\n10.00 Laat läheb lahti.\nEsimene mekkija on Võru maavanem Andres Kõiv.\n\n10.30 Saame laadalistega tuttavaks.\n\n11.00 Mekkimine.\nKaraskid Võrumaa Kutsehariduskeskuse üliõpilastelt.\n\n11.30 Mängud.\nAuhinnad sünnivad suhu panna!\n\n12.00 Muusika.\nKadri Lepasson ja Võru Muusikakooli pärimusmuusika õpilased.\n\n12.00 - 15.00 Mõniste Muuseumi viljaterade töötuba lastele.\n\n13.00 Mekkimine.\nTeraviljatoidud Võrumaa Kutsehariduskeskuse üliõpilastelt.\n\n13.30 Muusika.\nOtt Kaasik ja Värska Muusikakooli viiuliõpilased.\n\n14.00 Muusika.\nÜllatab muusikaline ühendus UMA KÄKK.\n\n14.30 Muusika.\nLauri Õunapuu ja Antsla Muusikakooli pärimusmuusika õpilased.\n\n15.00 Mekkimine.\nSuitsusauna-liha Võrumaa Kutsehariduskeskuse üliõpilastelt.\n\n15.30 Kiitus parimale.\nAuhinna üleandmine parima kohaliku toote valmistajale. Auhinnaks on õppereis 2011. a jaanuaris toimuvale rahvusvahelisele toidumessile \"Grüne Woche\" Berliinis.\nPidulikkust lisab UMA KÄKK.\n\n16.00 Laat paneb uksed kinni.\n\nRegistreerimine ja info telefonil 50 28 783 ja www.voruleader.ee\n\nUma Mekk on märk, mis tähistab Võrumaa mullast võrsunud ja kohaliku inimese poolt hoolsa käega kasvatatud ning sooja südamega valmistatud toidupala.",
+                "est_vro_x": "I UMA MEKK \nSuurlaat 13. novvembril 2010 kell 10-16\nVõro Spordihallin (Räpinä mnt 3a)\n\nPäivä vidä Arlet Palmiste\n\nHääd-parõmbat saa kotussõpääl ja kodo üten kah!\n\n10.00 Laat tetäs valla.\nEdimäne mekjä om Võro maavanõmb Andres Kõiv.\n\n10.30 Saami laaduliisiga tutvas.\n\n11.00 Mekmine.\nKaraski' Võromaa Kutsehariduskeskuse opilaisilt.\n\n11.30 Mängu'.\nAvvuhinna sünnüse' suuhtõ panda'!\n\n12.00 Muusika.\nKadri Lepasson ja Võro Muusikakooli perimüsmuusika opilasõ'.\n\n12.00-15.00 Mõnistõ Muusõumi viläterä-tüütarõ latsilõ.\n\n13.00 Mekmine.\nTeräviläsöögi' Võromaa Kutsehariduskeskuse opilaisilt.\n\n13.30 Muusika.\nOtt Kaasik ja Verska Muusikakooli viiuliopilasõ'.\n\n14.00 Muusika.\nMeele tege rõõmsas punt UMA KÄKK.\n\n14.30 Muusika.\nLauri Õunapuu ja Antsla Muusikakooli perimüsmuusika opilasõ'.\n\n15.00 Mekmine.\nSavvusanna-liha Võromaa Kutsehariduskeskuse opilaisilt.\n\n15.30 Kittüs kõgõ parõmbalõ.\nAvvuhinna andminõ kõgõ parõmba paigapäälitse söögi tegejäle. Avvuhind om reis riikevahelidsele söögimessile \"Grüne Woche\", miä tulõ 2011. aastaga jaanuarin Berliinin.\nAvvuhinna andmisõ tege pidoligus UMA KÄKK.\n\n16.00 Laat pand ussõ' kinni.\n\nKirjapandminõ ja teedüs telefoni 50 28 783 päält ja www.voruleader.ee\n\nUma Mekk om märk, miä antas Võromaa mullast peri ja paigapäälitse inemise hoolõga kasvatõdu ja lämmä süämega tett söögipalalõ."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/109.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/109.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 714,
+                "est_vro_x": 728
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Küsitlus kooliõpilastele\nEesnimi ja perekonnanimi \n(Üksikvastaja andmeid ei saa uurimuse põhjal tuvastada)\n\nEesti keel \n1) Mis sobib sinu kohta? Värvi õiged ruudud.\ntüdruk , poiss\n10aastane 11aastane 12aastane muu vanus, mis?\nKoolide nimed\n\n2a. Mis keelt või mis keeli sa oskasid juba enne kooli? Värvi õiged ruudud.\nvõro keel, eesti keel, vene keel, muu keel, mis?\n\n2b. Kus sa õppisid oma esimese keele või esimesed keeled?\nkodus, vanavanemate juures, lasteaias, sõprade hulgas, mujal, kus?\n\n3. Mis keelt või mis keeli sa kasutad praegu kodus, emaga, isaga, õdede-vendadega? \n\n4a. Mis keeles sa kuulad raadiosaateid? Värvi õiged ruudud. \nvõro, eesti, vene, teised keeled, ei kuula. Miks sa neid saateid kuulad?\n\n4b. Mis keeles sa vaatad TV-saateid? \nvõro, eesti, vene, teised keeled, ei vaata. Miks sa neid saateid vaatad?\n\n4c. Mis keeles sa loed lehti ja ajakirju? \nvõro, eesti, vene, teised keeled, ei loe. Miks sa neid loed?\n\n5a. Mis keelt või mis keeli sa räägid ja kasutad iga päev? Värvi õige või õiged ruudud.\nvõro, eesti, vene, teine keel, mis?\n\n5b. Mis keelt sa ise kasutad, kui teine räägib võro keelt?\nvõro, eesti, vene, teine keel, mis keel?\n\n5c. Mis keelt sa ise kasutad, kui teine räägib eesti keelt?\nvõro, eesti, vene, teine keel, mis keel?\n\n5d. Mis keelt sa ise kasutad, kui teine räägib vene keelt?\nvõro, eesti, vene, teine keel, mis?\n\n6a. Mis keelest või keeltest saad aru kuulates? Vali ja värvi.\nv õro, eesti, vene, teine keel, mis keel?\n\n6b. Mis keelt või keeli oskad rääkida teistega?\nvõro, eesti, vene, teine keel, mis keel?\n\n6c. Mis keeles või keeltes sa oskad lugeda?\nvõro, eesti, vene, teine keel, mis keel?\n\n6d. Mis keeles või keeltes sa oskad kirjutada kirja või lühikese teksti? \nvõro, eesti, vene, teine keel, mis keel?\n\n7a. Kui hästi saad kuulates aru järgmistest keeltest? Vali ja värvi.\nvõro keel, eesti keel, vene keel, teine keel, mis? väga hästi, hästi, keskmiselt, halvasti, üldse mitte\n\n7b. Kui hästi kõneled järgmisi keeli?\nvõro keel, eesti keel, vene keel, teine keel, mis keel? väga hästi, hästi, keskmiselt, halvasti, üldse mitte\n\n7c. Kui hästi loed järgmisi keeli? Vali ja värvi.\nvõro keel, eesti keel, vene keel, teine keel, mis keel? väga hästi, hästi, keskmiselt, halvasti, üldse mitte \n\n7d. Kui hästi kirjutad järgmisi keeli? Vali ja värvi.\nvõro keel, eesti keel, vene keel, teine keel, mis keel? väga hästi, hästi, keskmiselt, halvasti, üldse mitte\n\n8. Mis keelt või keeli tahad õppida rohkem?\nkuulates aru saama, kõnelema, lugema, kirjutama.\nMiks? Põhjenda oma valikut. Põhjenda ka, kui sa ei valinud midagi.\n\n9a. Inimene võib õppida juba väikse lapsena üht, kaht või mitut keelt. Vali ja värvi sinu meelest õige võimalus.\nMinu meelest on tähtis osata ühte keelt, kahte keelt, kolme keelt või rohkemgi keeli\nMiks? Põhjenda oma valikut. \n\n9b. Tee oma valik või valikud. Minu arvates on tähtis osata ühte keelt, kahte keelt, kolme keelt või rohkemgi keeli. Miks? Põhjenda oma valikut.\n\n10a. Mis teised õpilased mõtlevad, kui sa oskad \nühte keelt\nkahte keelt,\nkolme keelt või rohkemgi keeli.\n\n10b. Mis õpetajad mõtlevad, kui sa oskad \nühte keelt\nkahte keelt,\nkolme keelt või rohkemgi keeli.\n\n10c. Mis teised inimesed mõtlevad, kui sa oskad \nühte keelt\nkahte keelt,\nkolme keelt või rohkemgi keeli.\n\n11. Mis keelt või keeli sa õpid koolis? Vali ja värvi!\nvõro keel, eesti keel, vene keel, muu keel, mis keel või keeled?\nMiks sa õpid keeli? Põhjenda oma valikut.\n\n12a. Mis keelt või keeli peaks sinu arvates koolis õpetama?\nvõro keel, eesti keel, vene keelt, muu keel, mis? Miks? Põhjenda oma valikut.\n\n12b. Mis keelt või keeli peaks ema ja isa arvates õpetama koolis?\nvõro keel, eesti keel, vene keel, muu keel, mis keel? Miks? Põhjenda oma valikut.\n\n12c. Mis keelt või keeli peaks õpetajate arvates õpetama koolis.\nvõro keel, eesti keel, vene keel, muu keel, mis keel? Miks? Põhjenda oma valikut.\n\n12d. Mis keelt või keeli peaks teiste Võromaa elanike meelest õpetama koolis?\nvõro keel, eesti keel, vene keel, muu keel, mis? Miks? Põhjenda oma valikut.\n\n13a. Kas sa sooviksid ise valida need keeled, milles sulle koolis õpetatakse erinevaid õppeaineid? Vali ja värvi. \nJaa, ei. Põhjenda oma valikut.\n\n13b. Mis keeles või keeltes peaksid õpetajad sinu arvates sulle koolis erinevaid õppeaineid õpetama? \nvõro keel, eesti keel, vene keel, muud keeled, mis keeled? Miks? Põhjenda oma valikut.\n\nAitäh vastuse eest!\n#Aitüma XXX, Aitäh vastuse eest! XXXXXXXX",
+                "est_vro_x": "Koolilatsi küsütelemine\nRistinimi/edenimi ja perekunnanimi\n(vastaja andmõq jääseq salajadsõs) \n\nEesti kiil \n1) Miä passis su kottalõ? Värviq õigõq kruuduq.\ntütrik, poiskõnõ\n10aastanõ 11aastanõ 12 aastanõ muu vannus, määne?\nKooli nimi\n\n2a. Määnest kiilt vai mändsit kiili mõistsõt sa joba inne kuuli? Värviq õigõq kruuduq.\nvõro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä?\n\n2b. Kon sa opsõt umma edimäst kiilt vai edimäidsi kiili?\nkoton, vanavanõmbidõ man, latsiaian, sõpru käest, muial, kon?\n\n3. Määnest kiil vai mändsit kiili sa parla pruugit koton, imäga, esäga, sõsaridõ-velliga?\n\n4a. Mändsen keelen sa raadiosaatit kullõt? Värviq õigõq kruuduq.\nvõro, eesti, vinne, tõsõq keeleq, ei kullõq. Mille sa naid saatit kullõt?\n\n4b. Mändsen keelen sa kaet TV-saatit?\nvõro, eesti, vinne, tõsõq keeleq, ei kaeq. Mille sa naid saatit kaet?\n\n4c. Mändsen keelen sa loet aolehti ja aokirju?\nvõro, eesti, vinne, tõsõq keeleq, ei loeq. Mille sa naid loet?\n\n5a. Määnest kiilt vai mändsit kiili sa egä päiv kõnõlõt ja pruugit? Värviq õigõ vai õigõq kruuduq.\nvõro, eesti, vinne, muu kiil, miä?\n\n5b. Määnest kiilt sa esiq pruugit, ku tõnõ kõnõlõs võro kiilt?\nvõro, eesti, vinne, muu kiil, miä?\n\n5c. Määnest kiilt sa esiq pruugit, ku tõnõ kõnõlõs eesti kiilt?\nvõro, eesti, vinne, muu kiil, miä?\n\n5d. Määnest kiilt sa esiq pruugit, ku tõnõ kõnõlõs vinne kiilt?\nvõro, eesti, vinne, muu kiil, miä?\n\n6a. Mändsest keelest vai kiilist saat sa arvu kullõldõn? Valiq ja värviq.\nvõro, eesti, vinne, muu kiil, miä?\n\n6b. Määnest kiilt vai kiili sa tõisiga kõnõldaq mõistat?\nvõro, eesti, vinne, muu kiil, miä?\n\n6c. Mändsen keelen vai kiilin sa lukõq mõistat?\nvõro, eesti, vinne, muu kiil, miä?\n\n6d. Mändsen keelen vai kiilin mõistat sa kirotaq kirja vai lühembät teksti?\nvõro, eesti, vinne, muu kiil, miä?\n\n7a. Ku häste sa saat kullõldõn arvu naist kiilist? Valiq ja värviq.\nvõro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? väega häste, häste, keskmädselt, halvastõ, sukugi eiq\n\n7b. Ku häste sa kõnõlõt naid kiili?\nvõro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? väega häste, häste, keskmädselt, halvastõ, sukugi eiq\n\n7c. Ku häste sa loet naid kiili? Valiq ja värviq.\nvõro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? väega häste, häste, keskmädselt, halvastõ, sukugi eiq\n\n7d. Ku häste sa kirotat naid kiili? Valiq ja värviq.\nvõro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? väega häste, häste, keskmädselt, halvastõ, sukugi eiq\n\n8. Määnest kiilt vai kiili sa tahad inämb oppiq?\nkullõldõn arvu saama, kõnõlõma, lugõma, kirotama.\nMille? Seletäq, mille sa nii arvat? Seletäq ka sõs, ku sa midägi es valiq.\n\n9a. Inemine või oppi joba väikese latsõna ütte, kattõ vai mitund kiilt. Valiq ja värviq su meelest õigõ võimalus.\nMu meelest om tähtsä mõista ütte kiilt, kattõ kiilt, kolmõ kiilt vai viil inämb kiili.\nMille? Seletäq, mille sa sändse valiku teit.\n\n9b. Tiiq uma valik vai valiguq. Mu arvatõn om tähtsä mõista ütte kiilt, kattõ kiilt, kolmõ kiilt vai viil inämb kiili. Mille? Seletäq, mille sa sändsevaliku teit.\n\n10a. Miä tõsõq latsõq mõtlõsõq, ku sa mõistat\nütte kiilt\nkattõ kiilt\nkolmõ kiilt vai viil inämb kiili\n\n10b. Miä oppajaq mõtlõsõq, ku sa mõistat\nütte kiilt\nkattõ kiilt\nkolmõ kiilt vai viil inämb kiili\n\n10c. Miä tõsõq inemiseq mõtlõsõq, ku sa mõistat\nütte kiilt\nkattõ kiilt\nkolmõ kiilt vai viil inämb kiili\n\n11. Määnest kiilt vai kiili koolin opit? Valiq ja värviq.\nvõro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, määne kiil vai keeleq?\nMille sa kiili opit? Seletäq, mille sa niimuudu arvat.\n\n12a. Määnest kiilt vai kiili piässi su arvatõn koolin oppama?\nvõro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? mille? Seletäq, mille sa niimuudu arvat.\n\n12b. Määnest kiilt vai kiili piässi imä ja esä arvatõn koolin oppama?\nvõro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? Mille? Seletäq, mille sa niimuudu arvat.\n\n12c. Määnest kiilt vai kiili piässi oppajidõ arvatõn koolin oppama?\nvõro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? Mille? Seletäq, mille sa niimuudu arvat.\n\n12d. Määnest kiilt vai kiili piässi tõisi Võromaa inemiisi arvatõn koolin oppama?\nvõro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? Mille? Seletäq, mille sa niimuudu arvat.\n\n13a. Kas sa tahassi esiq valliq noid kiili, minkan sullõ koolin esiq opiainit opatas? Valiq ja värviq.\nJah, eiq. Seletäq, mille sa niimuudu arvat.\n\n13b. Mändsen keelen vai kiilin piässi oppajaq su meelest sullõ koolin opiainit oppama?\nvõro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? Mille? Seletäq, mille sa niimuudu arvat.\n\nAituma vastussidõ iist!\n# Aituma vastussidõ iist!"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/11.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/11.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 150,
+                "est_vro_x": 151
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Contra\n\noh Hedy tead sa kuis ma armuleegis põlen\nja lämbumas kui kala kuival olen\nkui teispool ookeani näen su armsat kuju\nja eks ma peagi sinu juurde uju\n\nkuus korda nädalas ma rattal lenksu taga\nkiirelt väntan sugugi ei maga\nkuid südamelöök jõuab rattast ette\nma postiringi lõpuks saan ta kätte\nmind süda juba ootab metsasalus\nTagametsa tagumises talus\nei enam ühte ihu- ega hingehäda\nkui sind ma Hedy saaksin kasvõi näha\n\nsu pärast istun Tagametsa söögilauas\nja palju söön et istuda saaks kaua\net lahkuks kogu rahvas tasakesi\nme Hedy sinuga jääks kahekesi \n\noh Hedy kui ma pääseksin su tarre\nhing helisema hakkaks kui kitarre\nei ilma varandust küll poleks vaja muud mul\nkui tuleks Hedy tasa annaks suud mul\nsee ootus üldse rahu mul ei anna\nno vahepeal peast olen päris manna\nei ükski söök nii hästi mind ei toida \nkui mõte et ma võiksin Hedyt hoida",
+                "est_vro_x": "Contra\n\noh Hedy tiiat kos ma armuleegin pala\nja vintskle niiku kuiva maa pääl kala\nkui tõispuul ilmämerd ma näe su armsat kujju\nja huugu võta et su manu ujju\n\nkuus kõrda nädalin ma ratta sällän sõku\nja kipelt väntä sukugi ei tuku\niks süamelüük jõud rattajoosust ette\nma postiringi lõpuss saa ta kätte\nsüä joba minnu uut tan mõtsatukan\nTagamõtsa tagumisen nukan\nei inämb ütte ihu ega hengehätä\nku sinnu Hedy saa ma kasvai nätä\n\nsu peräst istü Tagamõtsa söögilavvan\nja pallu süü et istü saasi kavva\net rahvas ummi tüüde manu läässi\nme sukka Hedy katekesti jäässi\n\noh Hedi ku ma päsessi su tarre\nheng helisama löösi kui kitarre\nkõik ilmä varanduse võisi tuu iist massa\nkui tules Hedy suud mul annass tassa\ntuud hetke nõnna ullimuudu ooda\net vaihõpääl pääst ole peris sooda\nei ütski süük ei suta minnu toita\nnii nigu mõte, et ma võisi Hedyt hoita"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/110.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/110.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 54,
+                "est_vro_x": 138
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "# OÜ Kõnnujõe Talu sooviks menüü tõlkimist. (18.05.10)\n# šašlõkk,grill-liha,küüslaugu liha,friikartul ketsupiga,friikartul viineritega,suitsukanakoib,praetud kala,grill-vorst,panniroog,kanafilee küüslaugu ja meega,kalevipoja supp.\n# Šašlõkk - saslõk´ (käändub: saslõk´, saslõgi, saslõkki - kõik III vältes)\n\nGrill-liha\n\nKüüslauguliha\n\nFriikartul ketšupiga\n#\nFriikartul viineritega\nFriikartul viineritega\n#\nSuitsukanakoib\n\nPraetud kala\n\nGrillvorst\n#\nPanniroog\n#\nKanafilee küüslaugu ja meega\n\nKalevipoja supp\n#",
+                "est_vro_x": "#\n#\n#\n\n küdseliha\n\nliha kiblukiga\n\nfriikardohka' ketsupiga\n# (kui tähttähelt täpne olla; aga võru keeles võib asja ära tabada ka sõnadega \"krõpõkardohka' tomadisuustiga\")\nfriikardohka' viinerdõga\nkrõpõkardohka' siisikeisiga\n# (\"siisikene\" või \"siisen´\" on teine, vene keelest laenatud sõna viineri kohta; Võromaal veel mäletatakse)\nsuidsukanakints\n\npraadikala\n\nküdsevorst\n# (kui on juba grillitud; grillimiseks mõeldud vorst võiks siis olla \"küdsämisvorst\")\npanniruug\n# (võiks sobida; muidu aga peab \"ruug-\" sõnaga võro keeles ettevaatlik olema, kuna see tähendab peamiselt ikkagi paksemat sorti suppi; eks ta on mõnevõrra üldistunud ka muudele toitudele, kuna supp oli tähtis söök ja \"ruuga võtma\" on saanudki tähenduse \"sööma\")\nkondilda' kanaliha kiblugi ja miiga\n\nKalõvipoja ruug\n# (või kui on vedelam asi, siis \"… liim\" ; Kalevipoeg on Võromaa pärimusele võõras tegelane, aga temaga seotud muistendid ulatuvad siiski Tartomaa ja Võromaa piirimaile; seal siis on teda nimetatud \"Kalõvipoig\")."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/111.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/111.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 269,
+                "est_vro_x": 344
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kas Sinu raha\nseisab õiges kohas?\n\nVõru kontori direktor\n\nSee on küsimus, mida peaks tõsiselt kaaluma, sest ajad muutuvad ja kunagi tehtud kasulik otsus raha paigutamiseks ei pruugi täna enam meie ootustele vastata.\nUus aeg, uued võimalused ja peagi käibele tulev uus raha sunnib meid varasemalt tehtud otsuseid värske pilguga üle vaatama.\nNäiteks, erinevalt aastatagusest ajast on Eesti krooni hoiuse eest makstav intress nüüd juba samas suurusjärgus või isegi madalam kui eurohoiuste intress.\nDevalveerimisriski taustal Eesti krooni hoiustele makstud lisaprotsentide aeg lõppes euro tuleku kindlaks saamisega.\nMõtlemapanev on ka olukord, kui raha seisab pika perioodi jooksul lühiajaliseks hoiustamiseks mõeldud nõudmiseni või tähtajalisel hoiusel.\nSelle tagajärjel võib raha ostujõud oluliselt väheneda.\nTeisisõnu - Sinu raha kasv võiks olla oluliselt kiirem, jäädes hetkel tõenäoliselt alla isegi inflatsioonile.\n\nKirjeldatud muutuste taustal on tark küsida endalt kaks küsimust:\nKui suurt rahatagavara ma edaspidi tähtajalisel hoiusel hoidma peaksin?\nMilliseid alternatiivseid rahapaigutamise võimalusi pank mulle lisaks pakub?\n\nKõige lihtsam on neile küsimustele vastused leida meie professionaalse erakliendihalduri abiga, kes oskab lähtuvalt Sinu vajadustest ja võimalustest soovitada kõige kasulikumaid viise raha paigutamiseks.\nErakliendihalduri peamine eesmärk on arvestada Sinu personaalseid vajadusi ja pakkuda Sulle kasulikke terviklahendusi.\nMeie erakliendihaldurid aitavad Sul valida väga paljude toodete hulgast just sellise, mis erineva riskiastme ja omadustega investeerimistoodetest Sulle kõige paremini sobib.\nLisaks pakume mitmeid tooteid näiteks pensioniks, uue korteri sissemakseks või lapse hariduse jaoks kogumiseks.\nSellest kõigest on kasulikum edasi rääkida juba silmast silma ja konkreetselt Sinu soovidele keskendudes.\n\nKutsume Sind registreeruma nõustamisele meie kodulehel www.seb.ee/kutse või lähimas SEB kontoris, et muutunud oludes Sinu rahale kõige õigem koht leida.\n\nEnne lepingu sõlmimist tutvu tootetingimustega ja vajadusel konsulteeri nõustajaga.\n\nVõru kontori erakliendihaldur",
+                "est_vro_x": "Kas Su' raha\nsais õigõ kotusõ pääl?\n\nVõru kontori direktri\n\nTaa om asi, midä tulnu' tõsitsõhe märki', selle et ao' muutusõ' ja kunagi tett otsus raha paikapandmisõs võisõ vana ilma aigo tulus tulla', a täämbä ei pruugi' taa inämb nii olla'.\nVahtsõnõ aig, vahtsõ' võimalusõ' ja vahtsõnõ raha, miä pia tarvitustõ tulõ , - tuu sund´ meid värskihe üle kaema noid otsussit, midä mi innembüisi olõ tennü'.\nNäütüses om üte aastaga nii pall´o muutunu', et täämbä massõtas Eesti krooni hoiusõ iist intressi joba saman suurusvaihõn, nigu om eurohoiussõl, vai esiki' veidemb.\nEuro tulõki kimmässaamisõga sai otsa tuu aig, ku devalviirmise pelgüsen massõti Eesti krooni hoiussilõ protsente mano.\nMõtlõma pand ka sääne as´alugu, ku raha sais pikkä aigo nõudmiseni vai tähtaolidsõ hoiusõ pääl, miä periselt om ette nätt lühkeist aigo hoitmisõ jaos.\nNiimuudu või raha ostmisõjoud kõvastõ kahanõda'.\nTõisi sõnnoga - Su raha võinu' pall´o kipõmbahe kassu', parhilla' vas´t esiki inflatsioonist maaha jäiä'.\n\nSääntside muutuisi man olnu' tark küssü' hindä käest kattõ asja:\nKu suurt rahatagavarra ma edespite tähtaolidsõ hoiusõ pääl hoitma pidänü?\nMääntsit kotussit pangal viil om, kohe ma võinu' umma rahha panda'?\n\nKõgõ lihtsämb om näid asjo teedä' saia' mi' välläopnu eräklienditallitaja abiga; ku tä tiid, midä Sul vaia om ja midä Sa hindäle lupa' võit, sõs tä mõist soovita', kohe pääle pantust rahast tulnu' kõgõ suurõmb kasu.\nEräklienditallitaja ammõti päätsihis om rehkendä' tuuga, midä Sul hindäl vaia om, ja pakku' vällä, kuis´ saanu kõiki asjo kõrraga joonõ pääl hoita', nii et tuu Sullõ kassu toonu.\nMi eräklienditallitaja' avitasõ' Sul väega suurõ hulga siäst vällä valli' nimelt säänest muudu ja sääntse riskiastmõga investiirmistoodusõ, nigu Sullõ kõgõ parõmbahe istus.\nPääle tuu mi paku mitmit toodussit näütüses pensioni jaos, vahtsõ kortina sissemassus vai latsõ hariduse jaos korjamisõs.\nTaast kõgõst om edesi parõmb kõnõlda joba hindäkesken, ku saa võtta' käsile Su hindä täpsembä' soovi'.\n\nKutsumi Sinno, et Sa pandnu hinnäst nõvvotamisõlõ kirjä mi kodolehe pääl www.seb.ee/kutse vai ligembän SEB kontorin, et muutunu elokõrra man Su rahalõ kõgõ õigõmb kotus löüdä'.\n\nInne kokkoleppe sõlmmist saa' tutvas toodusõ nõudmiisiga ja ku vaia, küsü' nõvvotaja käest.\n\nVõro kontori eräklienditallitaja"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/112.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/112.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 395,
+                "est_vro_x": 473
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Erinevalt aasta tagusest ajast on tänaseks Eesti krooni hoiuse eest makstav intress juba samas suurusjärgus kui eurolaenude intress või madalamgi.\nDevalveerimisriski taustal Eesti krooni hoiustele makstud lisaprotsentide aeg on eurotsooniga liitudes pöördumatult möödas.\nMuutunud keskkond sunnib inimesi oma rahapaigutusi ümber hindama.\n\nKirjeldatud muutuste taustal peaks iga perekond küsima nüüd järgmised küsimused:\nKui suurt rahatagavara edaspidi hoida?\nMilliseid alternatiivseid rahapaigutamise võimalusi peale tähtajalise hoiuse turul veel on?\n\nÜhest vastust siinkohal muidugi ei ole - kõik sõltub konkreetse kliendi eesmärkidest, perekondlikust seisust, riskitaluvusest, töökoha perspektiivist, finantsolukorrast jne.\nKindel on aga see, et muudatusi on uues keskkonnas vaja teha ja tavaline tähtajaline deposiit ei ole enam kõige kavalam mõte.\n\nKuna nendele küsimustele on tavakliendil siiski üsna raske iseseisvalt vastata, hakatakse sellel ja järgmisel aastal kindlasti ka pankadest rohkem nõu küsima.\nSiinkohal on heameel tõdeda, et SEB on kasvanud kliendihuviks valmis paremini kui kunagi varem.\nSel aastal juurutatud erakliendihalduri ameti üks põhieesmärke ongi käsitleda iga klienti eraldi, vaadates seejuures klientide vajadusi tervikuna ning aidata neil otsida terviklahendusi, pidades samal ajal silmas nii eraisikust klientide bilansi aktivat kui ka passivat.\nErakliendihaldur on kui perearst, kelle poole võite alati pöörduda, kui otsite lahendusi on finantsvajadustele.\n\nKuigi pädev erakliendihaldur on mugavaim lahendus, saab inimene ka ise oma vajadusi analüüsida.\nSiinkohal pakun ühe lihtsa retsepti, hindamaks oma raha hoidmise ratsionaalsust.\nSu raha on hoitud (paigutatud) õigesti siis, kui see periood, mille jooksul Sa seda raha ei kasuta, langeb kokku Sinu poolt valitud säästu- või investeerimistoote soovitusliku hoiuperioodiga.\n\nNäiteks see, et inimesed hoiavad oma raha, mida nad tegelikult ka mitme aasta pärast ei vaja, arvelduskontol (või ka tähtajalisel hoiusel) viitab olukorrale, kus pikka aega hoitakse vaba raha väga lühiajaliseks hoidmiseks mõeldud tootes.\nSelle tagajärg inimesele on raha ostujõu oluline kadu või teisisõnu - see raha kasvab oluliselt vähem kui võiks kasvada, jäädes niimoodi tõenäoliselt alla ka inflatsioonile.\n\n1990-ndate lõpu börsikrahhil oli aga olukord vastupidine - kõik vaba raha (mis võiski olla vaba vaid mõneks kuuks, seejärel oli talle oma otstarve juba ette valmis mõeldud) suunati aktsiatesse, mis oma olemuselt eeldavad mitmetesse aastatesse ulatuvat hoiuperioodi.\nTulemuseks oli see, et inimesed olid sunnitud paari kuu pärast oma aktsiad maha müüma oluliselt kehvema hinnaga, kui need ostetud olid.\n\nNii et valides n-ö lühikese raha jaoks lühikese tähtajaga hoiustamisvõimalused (arvelduskonto või muud tüüpi hoiused) ja pika raha jaoks pika tähtajaga paigutamisvõimalused (fondid, aktsiad, kinnisvara jne) peaks rahulikuks uneks kõik eeldused loodud olema.\n\nKas Sinu raha seisab õiges kohas?",
+                "est_vro_x": "Üte aastaga om asi niipall´o muutunu', et täämbä massõtas Eesti krooni hoiusõ iist intressi joba saman suurusvaihõn, nigu om eurolainõl, vai esiki' veidemb.\nKu läämi' ütte eurotsooniga, sõs ei tulõ' inämb tagasi tuu aig, ku devalviirmise pelgüsen massõti Eesti krooni hoiussilõ protsente mano.\nMuutunu' keskkund sund´ inemiisi ümbre hindama kotussit, kohe umma rahha panda'.\n\nSääntside muutuisi man piässi egä pere' parhilla' küsümä järgmäidsi asjo:\nKu suurt rahatagavarra edespite hoita'?\nKohe viil (pääle tähtaolidsõ hoiussõ) and turul rahha panda'?\n\nÜtte ja ainukõist vastust siin muidoki olõ-i, kõik olõnõs egä ütsigu kliendi ettemärkmiisist, perrekunna saisust, riski välläkandmisõst, tüükotusõ võimaluisist, rahasaisust jne.\nAga' kimmäs om tuu, et muudatuisi om vahtsõn keskkunnan vaia tetä' ja harilik tähtaoline deposiit ei olõ' inämb kõgõ kavalamb mõtõ'.\n\nKuna nailõ küsümiisile om harilikul kliendil sõski küländ rassõ ummapääd vastussit löüdä', sõs nakadas seo ja tulõva aastak kimmähe ka panko käest rohkõmb nõvvu küsümä.\nSelle om hää, et SEB om parõmbahe ku kunagi innembä valmis tuus, et inemise' rohkõmb teedä' tahtva'.\nSeo aastak om pant ammõtihe eräkliendihaldur, innekõkkõ ka tuu jaos, et võtta' käsile egä inemine umaette, kaia', midä kõkkõ kliendel vaia om, ja avita' näil otsi', kuis kõrraga kõiki asjo joonõ pääl hoita'; üteliisi peetäsi silmän eräinemiisist kliente bilanssi - nii aktivat ku passivat.\nEräkliendihaldur om nigu perretohtri, kedä võit kõgõ üles otsi', ku tahat teedä', kuis umist rahahätist päsedä'.\n\nTiidjä eräkliendihalduri käest küssü' om külh kõgõ parõmb, a inemine esi' saa iks kah rehkendä', midä täl vaia lätt.\nSiinkotsil või pakku' üte lihtsa retsepti, et är' tunda', ku mõistlikult sa umma rahha hoiat.\nSu raha om õigõhe hoiõt (paika pant) sõs, ku tuu aig, minka joosul Sa tuud rahha ei tarvita', om niisama pikk ku tuu aig, minka joosul om soovitõdu' hoiul pitä' Sino puult valitut säästü- vai investiirmistoodõt.\n\nNäütüses ku inemise' hoitva' umma rahha, midä nä' periselt ka mitmõ aastaga peräst ei tarvita', arvõlduskonto (vai ka tähtaolidsõ hoiusõ) pääl, sõs tuu näütäs, et pikkä aigo hoiõtas vapa rahha sääntsen tuutõn, miä om mõtõld hoitmisõs väega lühkü ao pääle.\nTuu as´a tagajärg inemisele om raha ostmisjõvvu selge kaominõ vai tõisi sõnnoga - seo raha kasus kõvastõ veidemb ku tä võissi kassu' ja jääss niimuudu tõõnäolidsõlt ala' ka inflatsioonilõ.\n\n1990-ndide lõpu börsi kokkosadamisel oll´ sais külh vastapite - kõik vaba raha (miä võisõ ollaki vaba õnnõ mõnõs kuus, päält tuu oll´ tä jaos joba valmis mõtõld, kohe timmä pruuki') panti aktsijidõ pääle, miä omma' jo' luudugi tuu mõttõga, et näid hoiõtas mitmit aastakkõ.\nVällä tull´ sääne lugu, et inemise' olli' sunnitu' paar kuud ildampa uma' aktsia' maaha müümä hoobis kehvembä hinnaga, ku nuu' ostõdu' olli'.\n\nNii et ku valit nii-üldä' lühkü raha jaos lühkü tähtaoga hoitmisõ (arvõlduskonto vai muud sorti hoiusõ') ja pikä raha jaos pikä tähtao pääle paikapandmisõ (fondi', aktsia', kinnisvara jne), sõs piässi olõma tett kõik tuu hääs, et saassit rahun maada'.\n\nKas Su' raha sais õigõ kotusõ pääl?"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/113.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/113.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 449,
+                "est_vro_x": 783
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Võrumaa on juurte maa\n\nVõrumaa on Eesti kagupoolseim maakond.\nÄäremaaks jäämine on olnud selle maa õnnetus, kuid mingis mõttes ka õnn.\nKui keegi on otsustanud pealinnast põgeneda, siis ei ole tal enam kuhugi kaugemale minna, ilma eesti keele ja kultuuri ruumist välja minemata.\n# Tõsi küll, Võrumaa kohalikku keelt on raske eesti keeleks nimetada, pigem on see üks eesti keelega meeldivalt sarnane keel.\n# Kuid võrukesed valdavad ka ladusat eesti ühiskeelt ja saavad üleüldse hästi jutule - seda isegi umbkeelse võõraga.\n\nVõrukese esimene küsimus kellegagi tuttavaks saades on: \"Kost sa peri ol't?\" 'kust sa pärit oled'.\n# Omade ja võõraste vahel vahetegemist peab ta oluliseks.\n# Mandri-Eesti maakondadest on Võrumaa tänapäevalgi kõige paiksema elanikkonnaga.\n# Samas on võruke sünnipäraselt lahke võõraste vastu.\nKülalisele pakutakse ikka süüa, isegi kui see on tulnud kutsumata ja ajab mingit oma asja.\nVõruke ei ela selle jaoks, et paremad palad omale hoida ja varandust koguda.\nKui tal on, siis jagab ta seda teistega, kui aga puudus majja tuleb, pöördub ise julgelt abi otsima.\n\nVõrumaa maastikus annavad tooni mäekünkad ja järved, kauneid vaateid leidub peaaegu igal pool.\nKõik teavad Suurt Munamäge, aga ülemaailmses võrdluses iseloomustab Võrumaad hoopis paremini fakt, et Kaika kandis leidub ühe ruutkilomeetri suurusel maalapil 23 eraldi nimega mäetippu.\nKünkaid ja järske oruveerge jätkub peaaegu kõikjale.\nLõuna-Võrumaal on elatud peamiselt hajataludes.\nSajandite jooksul on talud jagunenud ja neist on saanud väikesed külad.\nNii ongi näiteks Rõuge vallas 109 küla.\n\nVõrukese iseloom ja eluviis on ikka sõltunud kodupaiga maastikust.\nHaanjas, kus on Eesti kõige kõrgemad mäed, ei ole inimene kunagi suutnud ennast vaid põllumajandusest elatada.\nPõllutöö kõrval on ikka tehtud müügiks käsitööd, käidud kodust kaugemal ehitustöödel ja püütud elu paindlikult korraldada.\nPaindlikkus ja avatus uutele ideedele on ka tänapäeva võrukese iseloomu nurgakiviks.\nPõlva ja Urvaste kihelkondades on ajast-aega elatud traditsioonilist talupojaelu ja selle maanurga laugemate põldude ning maaliliste hajatalude maastik on kodupaigaks paljudele visadele ja otsekohestele võrukestele, kes oma tõtt ja õigust alati lõpuni kaitsevad.\n\nIseäralik kant on Mehkamaa Läti piiri ääres. Siinsed jõed voolavad suurde Koiva jõkke ja Riia linna on siit vähem maad kui Tartusse.\nVõrumaa kagunurk, suurte metsade tagune Misso üllatab oma ajalooga: muinasaeg ei lõppenud siin 13. sajandil, nagu mujal Eestis, aga paar sajandit hiljem.\nVastseliina võrukesed toimetavad samasuguste mäekinkude vahel nagu haanjamehedki, kuid kannavad endas suuremat kuraasi ja sõjakust, mis on kujunenud aastasadade jooksul Liivimaa idapiiri tõmbetuultes.\nTänase Võrumaa osaks on ka kaks tükki Setumaast.\nMeremäe vald ja Luhamaa on paigad, kus kuulsat setu leelot laulavad ka noored tütarlapsed ja setu kombed püsivad nii kirmastel kui ka igapäevaelus.\n# Üllatavalt arhailine ja omapärane on ka Mehkamaa kultuur.\n#\n#\n#\n#\n#\n#\n#\n#\n#\n#\n#\n#\n#\n#\n#\n#\n#\n#\n#\n#\n#\n#",
+                "est_vro_x": "Võromaa om juuri maa\n\nVõromaa jääs Eesti lõunahummogunukka.\nVeeremaas olõmine om olnu seo maa hädä ja ütelisi ka õnnistus.\nKu inemine nakkas pääliinast pagõma, sõs olõ-i täl inämb kohegi kavvõmbalõ minnäq, ilma eesti keele ja kultuuri ruumist vällä minemäldäq.\n# Ja uma rahva kiilgi olõ-i Võromaal tuu peris eesti kiil, om nigu midägi muud, kuiki miildüvält kerge arvo saiaq.\n#\n\nVõrokõsõ edimäne küsümine kinkagi tutvas saiõn om: \"Kost sa peri ol't?\" Tä mõist väega peenükeist vahet tetä ummi ja võõridõ vaihõl.\n# Eesti maisõmaa pääle jäävist maakundõst om Võromaal kõgõ rohkõmb säändsit inemiisi, kiä ommaq tansaman sündünüq.\n# Ummõtõgi om võrokõnõ sünnüperälidselt lahkõ võõra vasta.\n#\nKülälisele pakutas iks süvväq, esiki ku tuu om tulnuq kutsmalda ja aja umma asja.\nVõrokõnõ ei eläq tuu jaos, et hääd hindäle hoita ja varandust kor´adaq.\nKu täl om, sõs jaga tä tuud tõisiga, ku puudus majja tulõ, sys nakkas esiq julgõlõ larmi lüümä.\n\nVõromaa maastikun andva tuuni mäeq ja järveq, tõõnõkõrd om õkva tõtõst illos hindä ümbre ringi kaiaq.\nKõik tiidvä Suurt Munamäke, a üleilmalidsõn võrdlusõn om tsipakõsõ uhkõmb hoobis tuu, et Kaikal tulõ üte ruutkilomiitre pääle 23 nimega mäetippu.\nVäikeisi mäki ja pistviid pervi jakkus piaaigu egäle poolõ.\nLõuna-Võromaal om eletü päämidselt hajatallõn.\nSatu aastidõ joosul ommaq taloq jagunõnuq ja näist omma saanu väikeseq küläkeseq.\nNii omgi näütüses Rõugõ vallan 109 küllä.\n\nVõrokõsõ loomul om väega pall´o ütist kodopaiga maastikuga.\nHaanin, kon ommaq Eesti kõgõ korõmbaq mäeq, olõ-i ütsindä põllupidämine inemist kunagi är elätänüq.\nTuuperäst om tan kõgõ olnuq tähtsä niimuudu elläq, et tetäs näputüüd ja käüdäs tõisilõ huunit ehitämän ja ku üttepiten ei saaq, naatas asja tõistpiten ajama.\nSäändse vaba olõki võit ka seoilmaaigsidõ võrokõisi iseloomu nukakivis panda.\nPõlva ja Urvastõ kihlkundõn om läbi ao proovit rohkõmb \"kõrdapiten\" toimõ tullaq ja taa maanuka laugidõ nurmi ni maaliliidsi hajatallõ maastikust või löüdäq kõgõ vindsõmbat sorti võrokõisi, õkva noid, kiä ilmangi umast ei jätäq.\n\nEsieräline kant om Mehkamaa Läti piiri veeren, kon viiq juuskva Koiva jõkkõ, kost Riia liina om veidemb maad ku Tartohe ja kon om kõgõ umaette eletü.\nUmmamuudu kolk om ka suuri mõtsu tagonõ Misso, kon muistinõ aig es lõpõki ärq 13. aastasaal, nigu egälpuul muial Eestin, a paarsada aastakka ildampa.\nVahtsõliina võrokõsõq toimõtasõq säändsidesammu mäenutte vaihõl nigu haanimeheki, a kandva hindäga suurõmbat kuraasi ja sõakust, miä om kujonuq aastasatu joosul Liivimaa hummogupiiri tõmbõtuulõ käen.\nParhilladsõ Võromaa osas omma ka kats jupikõist Setomaast.\nMeremäe vald ja Luhamaa ommaq paigaq, kon kuulsat seto leelot laulva ka noorõq lats´kõsõq ja seto kombõq eläseq edesi nii kirmassil ku egäpääväelon.\n# Võro maakund tetti 1783. aastagal tuuaigsõ Tartomaa lõunaosast.\n# Vana Võromaa ala kuulu katõssa kihlkunda: Räpinä, Põlva, Kanepi, Urvastõ, Karula, Harglõ, Rõugõ ja Vahtsõliina.\n# Ka maakunnaliin Võro asutõdi sõssama - 1784. aastal.\n# Võro liin ei olõq külh nii väega vana, a õkva tä külle all ommaq Kiräpää kandsi varõmõq, kost Tarto piiskop valits´ taad maanukka keskaol.\n# Ku minnäq aon viil rohkõmb tagasi, sõs lövvüs õdagupoolidsõl Võromaal mitmit häste läbi uurit ravvaaigsit kivikalmatiid aastist 0 kuni 500.\n# Tuu om olnuq rikas ja hää aig, ku võrokõisi ja tartlaisi edevanõmbaq kävveq läbi liivläisi, põh´aeestläisi ja sugurahvidõga hummogu puul.\n# Võromaa kiviaost teedäs kõgõ rohkõmb Tamula Roosisaarõ ja Võhandu jõõ viirsidõ elokotussidõ perrä.\n# Ku pruuvi vana ao välläkaibmisi üte ütelüsega kokko võtta, sõs iseloomustas Võromaad arheoloogõ meelest tuu, et tan ei olõq nätäq suuri rahva rändämiisi ja vahtsõ kombõgi ommaq maad võtnu aigupiten vai tõnõkõrd suutumas vahele jäänüq.\n# \n# Ka seoilmaaigsõl Võromaal omma just matidsõkombõq nuuq, kon vanast kõgõ kimmämbält kinniq peedäs.\n# Iks kutsutas matidsõlisõq jo inne matust kohvilauda, iks pakutas torti ja pitsi kuulnu kotost välläsaatmisõ aigu, tetäs tii pääl piätüs, et mõtsa vahel puu sisse risti lõigadaq.\n# Kuulnulõ ei pandaq kirstu üten õnnõ tä hindä asju, a muudki, midä inemine egäpääväelon tarvitas.\n# \n# Võrokõnõ mõist aigo võtta elo tähtsämbide sündümiisi kõrraldamisõs.\n# Olõ-õi sõs imeq, et tan ka pillimeheq ja pillimeistre avvu seen ommaq.\n# Vanast aost omma teedäq kuulsa Teppo lõõtspilliq ja Kriisa velli tettü hõrilaq.\n# A kuulmisõ perrä härmooniku mängmise är opnu pillimiihi lövvüs Võromaal viil nüüdki peris pall´o ja rahvapille mängmine om populaarnõ ka nuuri hulgan.\n# \n# Võromaa uma olõmisõ ja vällänägemisega om iks inemiisi märgütämä ja unistama pandnu.\n# Pall´o kiränikke ja kunstiinemiisi om Võromaalt peri vai kuigi muud muudu taaga ütte köüdet.\n# Eestläseq tiidvä ja arvasõq nii mõndagi Võromaa ilost ja muidu olõmisõst.\n# Võromaad kaema tulnu küläliisi uutva tan turismitaluq ja matkaraaq, lövvüs väikeisi külämuusõummõ, veskiid, savvusannu ja säändsit turismitallõ, kon elo ja muinasjutt ommaq kokko segätü peris pöörädses unõnäos.\n# Talvõl tulõ vällä tuu, midä tähendäs ollaq umbõs sada miitret korõmbal ülejäänust Eestist - lumi ei sulaki egä sulailmaga ärq ja kunstlummõ suusaraa pääle vidämä joht ei piäq."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/114.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/114.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 376,
+                "est_vro_x": 288
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Metsa värav\n\nMetsa (segamets) värav on lahti\nAstu sisse, siit läheb tee\n\nteise metsa, pallu (liivane männimets)\nja võsa täis kasvanud heinamaa peale\nAstu sisse, siit läheb tee\nteise maailma, kus tegijateks\non oravad, linnud ja sipelgad\nja üks karu, väike, aga ümmargune karu.\nSiin metsas on palju eksitajaid\nõnneks ei ole nad väga\nsuured ja vägevad\nvõibolla siis eksitaja pojad\nkutsikad? või vasikad?\nAlgul olin nendega hädas\nhakkasin minema ja ei teadnud kunagi\nkuhu välja jõuan\nõnneks tuli jõgi iga kord vastu\nTänaseks on mul kindlad \nmärgid ja kohad selged\nkuid peaaegu alati viib eksitaja mu\nsinnasamma, tolle männi juurde.\nTolle männi all on\nlehma pealuu.\npealt roheliseks, samblakarva muutunud\narvatavasti on see kaitsevärv\net vaenlane ei oskaks rünnata\nTule vaata\nmetsa värav on lahti\n \n\n# Ossaraakõnõ \n# \n# Pikä janu käen olnu mõts\n# ei olõ taast piksehuust\n# likembäs saanu - \n# püksüseere' pea kuiva' \n# \n# Lenkstang ja paiuvitsast sang\n# parõman peon\n# tassakõiste\n# et pudrus ei rappus\n# hilläkõistõ\n# et krampi ei jääs \n# \n# Ossaraakõnõ\n# ossa ossaraakõnõ\n# hüpsit kõdaride vaihõlõ\n# krõps \n# \n# Täämbä kuuli ma \n# edimäst kõrda elon\n# seene hellü - kriii'\n# tegi kikkasiin\n# ku ma tä jala\n# väidsega läbi lõiksi\n\nMaru murtu \n\ntormi murtud puud\nkaks juurtega kaske\nkaks kuusekest suurt\n\nkopra kooritud kask\nühest asjast ma kül aru ei saa\nmiks küll närib ta mändi\n\nJälle ma kõnin seda teed\nrada mida üksinda mina\ntunnen ja tean ja näen\n\non need nüüd palvused\nVõi on see mäng?\n\ntormi murtud puud\nkaks juurtega kaske\nkaks kuusekest suurt\n\ntripstrapstrulli risti moodi\nüksteise peale kukkunud\n\n# *tripstrapstrull - mäng, kus paberile joonistatakse rist # ja siis tehakse ringe ja riste, kes saab 3 kõrvuti, võidab.\n \n\nÕigus \n\"Ei tea, kui nii edasi läheb\nsiis varsti paistab mu muru pealt Kanepi,\"\nütles naabriküla mees kui nägi\net jälle on tükk metsa\ntema kodu ja Kanepi linna vahelt\nkadunud. Ja tal võib õigus olla\n\nSõitsin Tallinna. Bussi aknast\noli näha, kuidas tee ääres peaaegu\nigal pool raiutud\npuukesed vedelesid. Ei tea, mõtlesin\nkui nii edasi läheb siis varsti\npaistab minu muru pealt\nTallinn. Ja mul võib õigus olla.\n \nLangi pääl \n60 aasta pärast\ntulen ma siia tagasi\nsiis on siin jällegi mets",
+                "est_vro_x": "Variku värde'\n\nVariku värde' om valla\nastu' sisse, tast lätt tii\n\ntõistõ varikuhe, pallo\nja võsudsõ hainamaa pääle\nAstu' sisse, tast lätt tii\ntõistõ ilma, koh tegijä'\nomma' orava', tsirgu' ja kusikuklasõ'\nJa üts kahr, väiku, a ümärik kahr\nTan mõtsan om hulga essütäjit\nõnnõs olõ-i nää väega\nsuurõ' ja vägevä'\narvada essütäjä puja'\n(kuts'ka?vai vasigu'?)\nEdimält olli näidega hädän\nnaksi minemä ja es tiiä' ilmangi\nkohe vällä jõvva\nõnnõs tull' jõgi egä kõrd vasta\nTäämbädses omma' mul kimmä'\nmärgi' ja kotussõ' selge'\na piaaigu egä kõrd vii essütäjä mu\nsinnäsamma, tuu pedäjä mano\nTuu pedäjä all om\nlehmä pääluu\npäält rohilidses, samblõkarva tõmmanu\ntuu arvada om kaitsõvärv\net vainlanõ es tiidnü rünnädä\nTulõ' kae'\nvariku värde om valla\n\n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n# \n\nMaru murtu \n\nMaru murtu puu'\nkats küngäga kõivu\nkats kuusõkõist suurt\n\nKopra kooritu kõiv\nütest ma asjast joht arvo ei saa\nmille tä pedäjät jürä\n\nJälleki kõnni seod tiid\nrata midä ütsindä ma\ntunnõ ja tiiä ja näe\n\nOmma' naa' palvusõ'\nvai om taa mäng?\n\nMaru murtu puu'\nkats küngäga kõivu\nkats kuusõkõist suurt\n\ntripstrapstrulli risti muudu\nsadanu ütstõõsõ pääle\n\n#\n\nÕigus \n\"Ei tiiä, ku nii edesi lätt\nsis pea paistus moro päält Kanepi,\"\nütel naabrikülä miis ku nägi\net jälleki om jupp mõtsa\ntimä kodo ja Kanepi liina vaihelt\nkaonu. Ja täl või õigus olla'\n\nSõidi Talnalõ. Bussi aknõst\noll nätä', kuis tii veeren pea\negäl puul maaharaot\npuukõsõ videli. Ei tiiä, mõtli\nku nii edesi lätt, sis pea\npaistus mu moro päält\nTalliin. Ja mul või õigus olla'\n\nLangi pääl \nKuvvõkümne aastaga peräst\ntulõ ma siiä' tagasi\nsis om tah jälkina mõts"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/115.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/115.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 18,
+                "est_vro_x": 20
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kohalikud ressursid - mõistlik kasutus. Kuidas kohalik ressurss kasulikult rahaks teha?\nHoidke traditsioone ja tõekspidamisi!\nPõlvkonnad põlve peal.",
+                "est_vro_x": "Paigapäälitse vara mõistlik tarvitus. Kuis paigapäälist luudusvarra ja inemiisi mõistmiisi kasuga müvvä.\nHoitkõ kombit ja kimmäst usku!\nSugupõlvõ põlvi pääl."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/116.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/116.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 159,
+                "est_vro_x": 131
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "# Võro keele laager\nMIS? \nVÕRO KEELE LAAGER KARILATSIS PÕLVA TALURAHVAMUUSEUMIS \n \nMILLAL? \n22.-24. juuli - lastelaager 1.-4. klassi õpilastele\n5.-7. august - noortelaager 5.-8. klassi õpilastele\n \nKELLELE? \nOotame laagrisse 8-16-aastaseid kooliõpilasi, kes soovivad õppida või täiendada oma võro keelt. \n \nMIS MAKSAB? \nOsalustasu 5 eurot. \n \nMIS TOIMUB ehk mis selle raha eest saab? \nvõro keele õpe \nmitmesugused tegevused õppinud inimeste juhendamisel \ntutvumine muuseumi ning muuseumiprogrammidega \nmatk või ekskursioon \nlõkkeõhtud \n# 2 hommikusööki, 3 lõunasööki ja 2 õhtusööki \n# mõnus ööuni linnulaulu saatel muuseumimajas \n# muidu mõnus ja suvine olemine kena loodusega paigas. \n \nMIDA VAJA KAASA VÕTTA? \nÖöbimiseks vajalik kraam (madrats, magamiskott, hügieenitarbed jne), vedike näksimist ja juua, taskuraha (kohapeal saab osta jäätist, juua, magusat) ja kõik muu, mida ühel kolmepäevasel laagrisolemisel vaja võiks minna. \n#\n \n# KUIDAS MA KOHALE SAAN? \n# Buss toob kohale Võru-Põlva-Karilatsi. Jälgi reklaami! \n \nLaagrisse REGISTREERIMINE alates maikuust ja lisainfo: \nPõlva Talurahvamuuseum telefonidel 7970310, 521 0671 või muuseum@polvamaa.ee \n \n# Laagrit toetavad: Vana-Võro Kultuuriprogramm, Võro Instituut, Põlva Talurahvamuuseum",
+                "est_vro_x": "# Võro keele laager\nMIÄ? \nVÕRO KEELE LAAGRI KARILATSIN PÕLVA TALORAHVAMUUSÕUMIN \n \nKUNA? \n22.-24. hainakuud - latsilaagri 1.-4. klassi opilaisilõ \n5.-7. põimukuud - nuurilaagri 5.-8. klassi opilaisilõ \n \nKIÄ OM LAAGRIHE OODÕT? \nLaagrihe oodõtas 8-16aastaisi opilaisi, kiä tahtva' võro kiilt mano oppi' ja perimüskultuurist inämb teedä' saia'. \n \nMIS SEO MASMA LÄTT? \nOsavõtumass 5 eurot. \n \nMIDÄ LAAGRIN TETÄS? \nopitas võro kiilt, \ntetäs ütte-tõist põnõvat opitarrin, \nkaias muusõumin ümbre, \nkäüdäs matkal vai ekskursoonil, \nõdagu istutas tulõ veeren jne. \n# \n# \n# \n\nMIÄ OM VAIA ÜTEN VÕTTA'? \nMagamisasa', kuntimüüdä rõiva', hügieenitarbõ' ja muu' isikligu' asa', midä laagrin kolmõ päävä sisen vaia lätt. \n#Paiga pääl saa hummogu-, lõuna- ja õdagusöögi. Puuti Karilatsin ei olõ', a ijätüst ja juuki saa muusõumi putkast osta'. \n \n#\n#\n\nKIRJAPANDMINÕ ja LISATEEDÜS: \nPõlva talorahvamuusõum, tel 797 0310, 521 0671 vai muuseum@polvamaa.ee \n\n#"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/117.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/117.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 161,
+                "est_vro_x": 164
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "\"Mul ei ole teile midagi pakkuda. Istuge. Oot, ma võtan need asjad sealt eest,\" \n\"Mis? Maja?\" \n\"Ah see, maja jah. Jah, on seal jah midagi, ei ole jaksanud enam asju ajada. Linn vist vaidleb seal kellegagi?\"\n\"Ja-jah. See ta on. Käis siin mul rääkimas. Tahtis ära osta. Küsis pabereid. Luges siin dokumente. Aga ma nagu ei tahtnud esiti. Ja Tartu ametimehed käisid siin ja.\" \n\"See Maikel, kes siin käis või? Jumal küll,\" \n\"Ega mulle ei ole keegi ju midagi rääkinud. Esindaja käis siin korra. Talle oli see ka probleem, nii kaugel käia. Ja telefoniga on nii, et sellega ei saa üldse asju ajada. Ütlevad, et see küll kutsub, aga mina ei ole ühtegi helinat kuulnud. Vist on rikki läinud.\"\n\"Ei, aga ta pildistas küll hoolega. Pabereid ja. Küsis, et kas võib. No nii mälestuseks ja… Mis mul selle vastu. Pildistagu. Küsis pere järele. Aga keda mul on? Kõik on juba mulla all. Päris siis mu isa kohta ja … vanaisa kohta,\"",
+                "est_vro_x": "\"Mul olõ-i teile midägi anda'. Istkõ'. Ooda', ma võta tast as´a' iist är',\"\n\"Midä sõs? Maja?\"\n\"Ah tuu, tuu maja jah. Sääl om jah midägi, olõ-i joudu olnu' inämb asju aia'. Liin arvada' vaidlõs sääl kinkagagi?\"\n\"Ja-jah. Nii taa om. Käve mul tan kõnõlõman. Tahtsõ är' osta. Küsse paprit. Lugõsi tan dokumente. A ma nigu es taha' edimält. Ja Tarto ammõdimehe' kävevä' tan ja.\"\n\"Tuu Maikel, kiä tan käve vai? Jummal külh,\"\n\"Ega' mullõ olõ-i kiäki jo midägi kõnõlnu. Esindäjä käve tan kõrra. Tälle oll´ kah suur vaiv nii kavvõlõ tulla'. Ja telefoniga om niiuudu, et tuuga saa-i sukugi asju aia'. Kõnõlõsõ', et telefon kuts külh, a ma' olõ-i üttegi hellü kuulnu'. Arvada' om katski lännü'.\"\n\"Ei, a tä tekk´ hoolõga pilti külh. Paprist ja. Küsse, et kas või. No et mälestüses ja... Mis mul tuu vasta olõma piässi. Tekkü' pilti ku taht. Küsse perre kottalõ. A kedä mul om? Kõik omma jo mulla all. Küsse sõs mu esä kottalõ ja ... vanaesä kottalõ,\""
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/118.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/118.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 16,
+                "est_vro_x": 24
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Poed ja käsitöökojad\nKäsitöötooted ja teenused\nTekstiil\nPuit\nMetall\nNahk\nPaberitööd\nMuuseumid, käsitöötraditsioonide tutvustamine\nKoolitajad\nKäsitööringid",
+                "est_vro_x": "Poodi ja käsitüükua\nKäsitüü as'a ja teenussõ\nKoetu as'a ja rõivakraam\nPuutüü\nRavvatüü ja muu metall\nNahatüü\nPaprõst as'a\nMuusõumi, käsitüütraditsiuunõ tutvustaminõ\nKäsitüüoppaja\nKäsitüüringi"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/119.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/119.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 532,
+                "est_vro_x": 538
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Tallinnast ära\n\nKui ma tollel pärastlõunal Tallinn-Tartu ekspressbussis istusin (Tallinnast oli nimelt kõrini saanud; ta oli mulle vastik), hakkasid mõtted iga lõuna poole liigutud kilomeetriga naljakamaks minema.\nTuli meelde, et kui sõita mitte ekspressi, vaid piimapukk-postivahe tüüpi bussiga, on pealetulijateks põhiliselt vanemad maainimesed.\nNeil läheb alati endi maakamaralt lahtikangutamine ja masinasse ümberpaigutamine, noh, mitte just vaevaliselt, aga pikaldaselt küll.\nVõrreldes kiiremate inimestega; nooremate-linnamatega näiteks.\nNo ja bussijuht hakkab siis närvitsema: sõiduriist on vana, ajagraafikust on ta juba ammu maha jäänud, maanteel on alanud kevadkünd ja tal endal on kärsa peal imelikud vinnid.\nReisijaid tuleb tagant kiirustada:\n\"Kuhu te soovite?!\"\nReeglina on küsija-roolihoidja häälerühmaks tenor, täpsemalt nasaaltenor.\nAga Elmar on juba terve jala bussi vinnanud ja peab veel seljatagusele Almale naabri Aivarist viimast anekdooti rääkima, sest nad ei näe teineteist ju ilmatuma aja, terve piletilunastuse hetke.\nNasaaltenor, mis on tunduvalt tenorim ja tunduvalt nasaalsem kui esimesel katsel, tuletab ennast jälle meelde:\n\"Kuhu ma annan?!\"\nVot sellised naljakad mõtted tulid pähe, kui buss sõitis mööda sellest toidutarest, mille trepilt ma ükskord ammu arbuusi ei varastanud.\nEdasi mõtlesin, et kui mina ei oleks see, kes ma olen, tähendab umbes noor kõhn pikkade juustega mees, vaid hoopis naine, täpsemalt vanamutt. Lühike, lühikeste juustega.\nSest kõik vanamutid on ju lühikeste juustega, eks? Nojah, oleksin siis selline lustakas vanamutt, kõva hääle ja ropu suuga, kannaksin rohelist baretti ja räpast kampsunit ja veneaegset kandevõrku, mille sees on kurat-teab-mis.\nKampsun oleks räpane, sest ta ise määrdus ja mina ei viitsinud pesta.\nSeisaksin mina siis näiteks selles Paide teeotsas (mida kuradit ma seal teeks, seda ma ei osanud välja mõelda, aga mis siis) ja minuga koos oleks veel kaks sellist vanamutti ja mõned vanad mehed.\nSiis tuleks buss ja peaks kinni ja vanamutt-mina hakkaks esimesena sisenema, ikka nii, et jalg bussi ja \"vai jummal!\", jalg õue tagasi, kandevõrk bussi ja \"ossa raisk!\".\nIse naeraks seda nalja nii mis hirmus.\nAga bussijuht tahaks tõestada, et ta oskab läbi nina ja hästi kõrge häälega öelda:\n\"Kuhu te soovite?\"\nAga mina ukerdaks juba puhtast lõbust bussi ukse peal edasi-tagasi, kõõluks ja keksiks ühe jala peal; vehiks kandevõrguga.\n\"Kuhu ma annan?!\"\nMina vaataksin siis bussijuhti, tema sassis kiilanemakippuvat pead, koiaukudega ja kolmnurkse kaelusega halli kampsuniniru; kuuleksin omaenda hingamist, bussimootori tuksumist ja seda, kuidas Kurat Teab Mis kandevõrgus lagritsat lutsib.\n#\n# Bussijuhi kurvad silmad vihjaksid, et ninatenor tahab korrata: \"Kuhu ma...?\"\n#\n#\nSiis ma tunneksin, et kui ma kohe seda ei tee, muutun ma peaaegu nooreks kõhnaks pikkade juustega meheks; siis oleks kõik teistmoodi; nii ma siis ähvardaks bussijuhti sõrmega ja osataks selges lõunamaa keeles:\n\"Kohe ma anna ja kohe ma anna! Nuur´ miis, kohe sa annat? Ma tahas kodo saiaq, Räpinähe, annaq muq peräst kas vai suuhtõ!\"\nVot nõnda siis.\n\n# Hiljem Tartus, kui ma olin ennast juba Räpina-Saatse bussi ümber kantinud, nägin läbi akna Jan Rahmanit, kes on bussisõitudest vähemalt kolm võrukeelset novelli kirjutanud.\n# Ku ma nakka võro vai seto vai, niguq kynõldas, räpinä keeli määnegist luulõtust vai novelli kirotama, om egä kõrd veet´kõnõ sääne hädä, et tuu asi või vällä kukku niguq üts´ tõlgõq eesti keelest võro vai seto vai räpinä kiilde.\n# Tiiä-i maq kah, mille tuu asi nii om.\n# A pruuvi ju iks võit.\n\nKevad 1999 Räpinas",
+                "est_vro_x": "Talnast äräq\n\nKu ma naassi tuu õdagu Talńa liinast ekspressbussiga Tarto poolõ tulõma (pääliin oll´ kopa iks väega ette vidänü), oll´ nii, et egä kilomiitrega lätsivä mõttõq pää seen naljakambast.\nTull´ miilde, et ku sõita tuud vahet säändse riistaga, mis lää-iq üte huuga, a nõst egä posti vai piimäpuki man jalga, sys tulõva egän päätüsen pääle hinne vanõmpaq maainemiseq.\nNail om egä kõrd pussi pääle ronimisega aigo külq.\nMitte nigu nuuril.\nA pussijuhilõ tuu ei miildü: timäl om kipõ, tii om jälki lakk´a congit, aost om ärq maha jäädü ja kärsä pääl ommaq kah imelikuq vinniq.\nVaja naata cusk´ma:\n\"Kohe tiq sõidat?\"\nHindäl täl om helü sääne, niguq noorõl kikkal, hinne läbi nyna.\nVanainemine om joba üte jala massinahe sysse toonuq, a tuu tagomidse Almaga om vaja viil anekduutõ kynõlda. Naaq tõnõtõist nää-iq pikäl aol, piletiostmise pääl om jo cilmnägo pussijuhi poolõ käänt.\nSohvõr uma nynahelüga nakass jälki pääle:\n\"Kohe ma anna?\"\nVot säändseq naljakaq mõttõq olliva pään, ykvalt sys, ku mi müüdä sõidimi tuust toidotarõst, mille trepi päält ma ütskõrd, viil väega noorõl aol, arbuusi es varasta.\nEdesi mõlguti, kuis maq ei olõski maq, seo tähendäs pääaigu nuur´, kõhna ja pikki hiussiga miiss´, a olõs hoobistükkü naanõ, sääne vanõmp joq. Vanamuur´, ütesynaga.\nKõva helü ja ropu suuga, kannas rohelist paretti ja räpäst kampsi ja vinneaigsõt võrko, mille seen olõs kurat´-tiid-mis.\nKamps´olõs tuuperäst must, et es´ tä määrde ja viisi-õi maq viil vannoigi mõskma naada.\nSaisas maq sys näütüsest sääl Paide tiiotsan (mille ma sääl saisas vai mis ma sääl tiis, tuud ma ei tiiäq) ja mu man saisas sääntsit vanamutte viil paar´ tükkü ja paar´ vanempat miist olõs ka viil.\nPuss´ tulõ ja jääse saisma. Tuu vanamutt, kiä maq olõs, tuu ronis edimedsenä pääle, yks nii, et üts´jalg pääle ja \"vai jummal!\", tõnõ jalg vällä ja võrk sysse ja \"ossa raisk!\"\nEsi hirnus tuu nal´a pääle nii mis hirmsa.\nA pussijuht´ tahas ykvalt näutama naada, kui illos korgõ ja läbünyna helü täl om:\n\"Kohe ti sõidat?\"\nMul olõs niivõrrapalló illolinõ miil sääl ussõ pääl kyylu, ma kopõrgas hinne ja aigo olõs väega palló. Vehis uma võrgoga viil niisama.\n\"Kohe ma anna?\"\nJõvvas ma kah sys bussi sysse, jääs juhi ette saisma ja tehkätämä, hindäl cilmaq naarost likõq.\n# \"Kohe ma anna?\"\n#\n# Maq sys kaess tuud pussijuhti, määne ull´ kamps´ täl sälän om ja kuis täl päälae päält hiussiga hõrõdas nakkas jäämä, kullõs umahindä tehkätämist, mootori tuksmist ja tuud, kuis kurat´-tiid-mis võrgo seen miäkit nutsutas.\n# Pussijuhil lääss cilmaq sääntsest, niguq tahas jälki pääle naada: \"Kohe maq...\"\nSys ma tunnõs, et ku ma ykvalt kykkõ vällä ei kynõlõ, mia taht, vai kyik tõõsildõ käändäq; ma või saiaq viil määntseski piäaigu noorõst, kõhnast ja pikki hiussiga meesterahvast; nii ma ähvärdäs pussijuhti näpoga ja osatas selgen eesti keelen:\n\"Kuhu ma annan ja kuhu ma annan! Kuhu noored mehed annavad!? Ma tahan koju saada, Räpinasse. Anna kasvõi suhu!\"\nVot niimuudu.\n\n# Mynõ ao peräst, ku ma Tarto liinan hinnäst ärq tõsõ pussi pääle olli säädnü, mis Räpinähe lätt, kaiõ aknõst vällä ja näi ütte vaikot last, kelle nimi vist om Hebo.\n# Täl oll´imä kah man ja esä sais´ kah ykvalt kõrval, tuu kiräniguherr Rahmani Jan, kiä om võro keeli mito pussigasõitmise novelli kirotanuq.\n#\n#\n\nKevväi 1999 Räpinäh"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/12.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/12.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 147,
+                "est_vro_x": 145
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Contra\n\niga päev on lõustaraamatusse laetud\npilte asjadest mis vargaist ära aetud\naga sellist uudist pole iial loodud\net mõni asi oleks tagasigi toodud\n\ntäna metsas käies kohe aru sain ma\nmillist traktorit seal mehed löövad käima\nkui nad nägid mind ja kuulsid kui ma hüüdsin\nkohe autoga nad põgeneda püüdsid\n\nmootor just läks käima podinaga\nkui kapotil maandusin ma müdinaga\npätid tahtsid tulla autost välja\nkiirelt auto keerasin siis üle selja\n\nkui ma taskust olin telefoni soetand\nselgus aku ta on metsa alla poetand\nõnneks hädaabinumber pole luksus\nvaevalt valisin kui juba kutsus\n\nkätte omanik sai kadund sõiduriista\nikka korralikult mind premeeris siis ta\npoodi väntasin siis nii et higi pritsis\nma ju olla ei saa kadekops ja kitsi\n\nkui siin külas oleme üksteise kõrval\nei saa kohta olla tülidel ja tõrval\ntuleb sõpru siis ka meeles hoida\nkui sa oma elul võid vaid kiitu leida",
+                "est_vro_x": "Contra\n\negä päiv om molovihust lukõ tiidüst\nmiäkist asast pätest ärä viidüst\na ei paista ütski sõnnum tudamuudu\net mõni asi oless tagasigi tuudu\n\na ku täämbä mõtsan kõndse mõistse õkva\nkost om perit traktor midä mehe sõkva\nkarksi manu kõrrale naid hõiksi\nõkvalt autu pääle pagõma nä lõiksi\n\nmootor just läts käümä niigu potin\nku ma müratäden maandusi kapotil\npäti tahtse tulla autust vällä\nsis ma kipelt autu käändse üle sällä\n\nkarmanist sis telehvooni võtse\na no aku kuram är oll kaonu mõtsa\nsiski tuu päält hädäabinumbre võtse\nvaivalt jõudse tetä tuud ku joba kutse\n\nkätte umanik sai kaonu sõiduriista\nminnu kõrralikult iks primiirse sis ta\nõkvalt poodi manu tulli ähka-ähka\nma joht olla ei saa määnegine nähkä\n\nku tan külän olemi ütstõse kõrval\nei või kotust olla tülüdel ja tõrval\ntulõ sõpru sis ka meelen pitä\nku su hindä elo kõlbas inne kittä"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/120.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/120.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 62,
+                "est_vro_x": 60
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Võrumaa rahvarõivad\nSellelt leheküljelt saab näha pilte ajaloolise Võrumaa kihelkondade rahvariietest.\nPiltide vaatamiseks tuleb klõpsata vasakul ääres kihelkonna nime peale.\nPildid on Eesti Rahva Muuseumi materjalide järgi joonistanud Anu Mõtshärg.\nLisaks saab lugeda Eesti Rahva Muuseumi teaduri Reet Piiri ülevaateartiklit Võrumaa rahvarõivastest.\nVõrukeste villasest pidulikust pikk-kuuest räägib illustreeritud voldik, kust saab lühidalt infot pikk-kuue ajaloo, samuti selle tegemise ja kandmise kohta tänapäeval.",
+                "est_vro_x": "Võromaa rahvarõiva\nSeo leheküle päält saat nätä Võromaa kihlkundi rahvarõivide joonistet piltõ.\nKlõpsa veeren kihlkunna nime pääle ja pilt tulõ ette.\nPildi om Eesti Rahva Muuseumi matõrjaalõ perrä joonistanu Anu Mõtshärg.\nVõromaa rahvarõivist saat viil lukõ Reet Piiri artiklist.\nVõrokõisi villadsõst pidolidsõst suursärgist kõnõlõs piltega teedüsleht , kost saa lühkült teedä suursärgi aoluust ja tuu tegemisest ja kandmisõst täämbädsel pääväl."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/121.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/121.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 1069,
+                "est_vro_x": 1126
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Võrumaa rahvarõivad\nTeksti autor on Reet Piiri (ERM)\nRõivamoed kujunesid välja rahva majanduslikele ja tehnilistele võimalustele vastavalt, olulised olid ka ajalooliselt väljakujunenud tavad ja ilumõiste.\nTähtis oli, et rõivad rahuldaks neid nõudmisi, mida seadsid ette kliima ning elu- ja töötingimused.\nRõivamoode mõjutasid kõrgemate seisuste moerõivastus ning ka naabrite seljas nähtu.\nNäiteks võtsid Võrumaa ja setu mehed vene meestelt üle särgi pükstel kandmise kombe.\nMujal Eestis kandsid mehed särki pükstes.\nKa püksid õmmeldi Võru- ja Setumaal pikemad kui põhjapoolses Eestis, kusjuures püksisäärtele tõmmati peale põlvini ulatuvad sukad või kaeti sääred mähiste rasudega.\nVenelaste rõivastusest võeti üle ka mood kaunistada üleriideid punase kaaruspaelaga, see komme levis lõunapoolsele Tartumaale, mulgi aladele ning Pärnumaalegi.\nVene rahvarõivaste kaunistuste eeskujul levisid Võrumaal punasest puuvillasest nn maagelõngast valgele linasele riidele sissekootud või tikitud kirjad.\nSelline kaunistusviis levis näiteks setudel laia, Võrumaa naiste särkidel aga kitsama kirjatriibuga varrukapäral.\nMujal Eestis kohtame varrukate kaunistusi ainult värvlitel.\nNaabrite lätlaste rõivastusest said mõjutusi Rõuge ning eriti Hargla ja Karula kihelkonna rahvas.\nSiingi peeti ilusaks valgeid või helehalle villaseid ülerõivaid.\nNaised õppisid siin lätlaste eeskujul kuduma läbivillaseid vöid, mida kutsutigi lätilapilisteks vöödeks.\nKõik nähtud eeskujud ei mõjutanud siiski nii palju kohalikku omapära, et siinne rõivastus tervikuna oleks oluliselt sarnanenud naabrite omaga.\nRõivad valmistati kodukootud villaset või linasest kangast.\nLinasest tehti särgid, naiste peakatted, põlled, suvised meeste püksid ja üleriided.\nVillasest õmmeldi mitmesugused pealisrõivaid, samuti kooti kindad, sokid ja sukad.\nLõngad värviti taimevärvidega.\nPõhiosa rõivastusest aga oli kaua aega värvimata: linased riided valgeks pleegitatud, villased riided aga valdavalt lambavilla värvi valged, hallid, pruunid, mustad.\nLõng kedrati vakutud villadest.\nPärast kudumist vanutati riiet tugevalt, nii et see nägi välja nagu vilt.\nSellist riiet hinnati vastupidavaks.\nKui 19. saj. lõpupoolel hakati villaveskite teenuseid kasutama, siis muutus riie õhemaks ja kergemaks.\nVanemad inimesed pidasid sellisest riidest õmmeldud rõivaid vähe vastupidavateks ja kokkuvõttes lõnga raiskamiseks.\nRõiva juures peeti väga oluliseks, et see peaks kaua vastu.\nÕmblustööd tehti käsitsi, linase niidiga, lihtsate, materjali säästvate lõigetega.\nTähtsamaks rõivaesemeks oli linasest riidest särk.\nLastel oli see tihti ainsaks rõivaesemeks ja nii pidid lapsed vähegi külmemate ilmadega toas istuma.\nTäiskasvanud naiste särk jakuga hamõ koosnes kahest osast, peenemast riidest piha ning seeliku alla peitu jääva jämedamast takusest riidest alaosaga.\nPihaosaks murti riie kahekorra kokku, sisse lõigati T-kujuline kaelaava.\nMeeste ja laste särk oli õmmeldud naiste särgiga sarnaselt, ainult et see oli ühes tükis, st puudus jätk.\nSärk oli Lõuna-Eestis nii pesu ülesannetes, kui ka pealisrõivaks, st käidi ka särgiväel.\nSeelik kuulus täiskasvanud naise rõivastusse.\nSeeliku saamine tähistas tüdruku suguküpsust ja seeliku esmakordset ümberpanekut saatis eriline tseremoonia.\nSäilinud teadete järgi kanti Võrumaal kohati veel 19. sajandi algulgi vanapärast ümber keha mähitavat vaipseelikut kõrikut.\nSelle kõrval levis juba ka moepärane kokkuõmmeldud seelik, mis Harglas, Karulas, Rõuges, Põlvas, Urvastes säilis vaipseelikutele omaselt ühevärvilisena, valge või helehallina.\nTasapisi võeti omaks mujal Eestis levinud pikitriibuliste seelikute mood.\nTriibuseelikud tehti uue moe kohaselt kaharad, värvli alla seatud voltidega.\nKoduse käsitööna kujunesid seelikud nii värvi- kui ka triibukombinatsioonilt paikkonniti erinevateks.\n19. sajandi 70. aastatel hakati kuduma ka ruudulist seelikukangast (Karulas, Rõuges, Urvastes).\nEt toekam välja näha ja soojem oleks, kanti korraga kahte-kolme, vahel rohkemgi seelikut.\nMehed tõmbasid särgile püksid kal(t)sad, kaatsad. Nagu eelpool öeldud, kanti siin kohati särki ka pükstel, sidudes peale kitsa vöö.\nOluliseks detailiks rõivastuses olidki vööd.\nVöö seati juba väikese tüdruku särgile, lootes, et nii kasvab tüdruk peenepihaline.\nVöö ülesanne oli hoida koos särki kui oldi särgiväel, hoida üleval seelikut, kui seelik oli värvlita, hoida koos mehe pikk-kuue hõlmu.\nLisaks usuti, et vöö kaitseb selle kandjat.\nArvati, et tugevalt ümber keha mähitud vöö hoiab inimest haiguste eest, selletõttu isegi magati, vöö tugevalt ��mber piha keritud.\nMeie kliimas on oluline, et rõivas annaks sooja.\nVanimaks ülerõivaks on olnud mitmesugused õlakatted, mis ümber võetuna kaitsesid nii vihma, tuule kui külma eest.\nVõrumaal püsisid nii linased linikud kui villased kõrikud igapäevases kasutuses kauem kui mujal Eestis.\nÜheks tähtsamaks riideesemeks oli pikk-kuub ehk suur-särk.\nKülmaga tõmbasid väikesed lapsedki selle otse särgile.\nTäiskasvanutel oli see oluline rõivaese kodust välja minnes.\nSuursärgid õmmeldi vastupidavast lambavilla värvi kangast.\nVastavalt moe muutustele hakati pidulikke suur-särke õmblema ka tumesinisest või mustast riidest.\nSelline muutus ei leidnud igal pool vastuvõttu, näiteks kanti Harglas veel 20. sajandi algulgi vanapäraseid valgeid suur-särke.\nMuutumatuna püsis aga Võrumaale iseloomulik punane kaaruspaelkaunistus.\nMida rikkam oli inimene, seda rohkem oli mustrisse seatud keerdusid, mõnel vaesemal olnud paelad üsna sirgelt kuuele õmmeldud.\nMoodsa ülerõivana tulid suursärkide kõrval 18-19. sajandi vahetuse paiku tarvitusele naistel jakitaolised kampsunid ja meestel lühikesed pintsakulaadsed vatid.\nAlgul õmmeldi need suursärgilõikelied, kohapeal nimetatud pihtsärk.\nSee ulatus veidi allapoole vöökohta, lõige ja kaunistused olid nagu suursärgilgi.\nHargla naised kandsid sellist valget villast pihtsärki veel 20. sajandi algulgi Hargla naised.\nMujal Võrumaal hakati 19. sajandi keskpaiku kandma uuemamoelist liibuva pihaosaga seesidega kampsunit.\nKoos uute riietusesemetega levis nii naiste kui meeste üleriietes potisinine värv.\nTalvel pakasega kanti lambanahkseid kasukaid ja karusnahkseid talvemütse.\nJalas kanti veisenahast pastlaid.\nSuvisel ajal käidi palju paljajalu, soistel heinamaadel kanti ka niinest, pajukoorest või kasetohust punutud viiske.\nSaapad ja ummiskingad kuulusid harva talurahva rõivatusse.\nTäieliku piduliku rõivakomplekti said noormehed ja neiud leeriks, millega tähistati täisealiseks saamist.\nVallalise ja abielumehe rõivastus ei erinenud.\nVahet tehti aga naiste puhul.\nKui neiu võis käia katmata peaga ja põlleta, siis abielunaise puhul peeti seda häbiasjaks.\nPulma ajal oli keskseks sündmuseks pruudi pea katmine abielunaise peakattega, ette seoti põll.\nAbielus naine ei tohtinud katmata peaga süüagi, seevastu mehed pidid aga söögilauas tingimata mütsi ära võtma.\nMehed kandsid Haanja kübarseppade valmistatud hallist või mustast vildist kaabut küpärat.\nNaiste peakatteks oli varasemal ajal kogu Eestis ümber pea mähitav linik.\n17. sajandil tulid moodi tanud.\nKuid pealinikute mood püsis visalt Mulgimaal, Peipsi-äärsel Tartumaal, Setumaal, Võrumaal.\nVõrumaal võeti siiski enamikes kihelkondades 19. sajandi keskpaiku omaks tanu kandmise komme.\nTanu pandi pähe nii, et see kattis juuksed täielikult.\nMoes oleva vormi andmiseks pandi varem pealiniku, hiljem tanu alla oma juuksepalmiku täienduseks veel riidest v takust valmistatud võru vahru.\nKogu Lõuna-Eesti pidulikule naiserõivastusele olid iseloomulikud suured rinnaeheted.\nNaiste, samuti meeste särgikaeluse kinnitamiseks kasutati siingi väikeseid vitssõlgi.\nNaiste piduülikonda kuulus aga suur sõlg, mis seati särgi rinnale nii, et see kampsuni või suursärgi kaelusest nähtavale jäi.\nVõrumaa naised sidusid kurgu alla veel punase paela, mille otsad jäid sõlele rippu.\nPunase paela peegeldus sõle metalsel helgil olevat näole andnud ilusa rõõsa jume.\nVõrumaa rahvarõivastele on tervikuna iseloomulik mitmete vanade rõivavormide kauane kandmises püsimine: näiteks naiste pealinikute ja villaste ning linaste õlakatete kandmine üleriiete funktsioonis, rõivaste värv jne.\n19.-20. sajandi vahetuseks oli aga siiski enamuses peredes omaks võetud uut moodi riided.\nRiiete õmblemisel hakati eeskuju võtma Euroopa moest st moeajakirjades pakutavast.",
+                "est_vro_x": "Võromaa rahvarõiva\nTeksti autor om Reet Piiri (ERM)\nRõivamoodu kujoni vällä rahva majanduslikkõ ja tehniliidsi võimaluisi perrä; ololidsõ olli aoluulidsõlt vällä kujonõnu tava ja ilomõistõ.\nTähtsä oll, et rõiva vastanu ilma-, elo- ja tüütingimüisile.\nRõivamuudõ mõodi korõmbidõ inemiisi moodurõiva ja ka naabridõ sälän nättü rõiva.\nNäütüses võti Võromaa ja seto mehe vinne miihilt käest üle moodu hamõht kaadsu pääl kanda.\nMuial Eestin kanni mehe hamõht kaadsu seen.\nPüksi ummõldi Võro- ja Setomaal pikembä ku põha puul Eestin ja noilõ tõmmadi pääle põlvini suka vai katõti seere rasudõga.\nVindläisi rõividõ mant võeti üle muud ilosta ülerõivid verevä kaaruspailaga. Tuu kommõ läts edesi ka lõunapoolidsõlõ Tartomaalõ, mulgi maiõ pääle ja Pärnumaalõgi.\nVinne rahvarõividõ kaunistuisi iinkujol levisi Võromaal vereväst puuvilladsõst maagõlangast valgõlõ pakladsõlõ rõivalõ sissekoedu vai ummõldu kirä.\nSäänte mooduga naati ilostama näütüses seto ja Võromaa naisi hammõkäüsside otsõ. Seto mustri oll laemb ku Võromaa naisi hammõkäüseotsa mustri.\nMuial Eestin ilostõdi õnnõ käüsside värvlit.\nNaabriidõ lätläisi rõividõ mant võtti nitti Rõugõ, a esierälidselt Harglõ ja Karula kihlkunna rahvas.\nSääl peeti ilosis valgit vai hellehahku villatsiid ülerõivit.\nNaasõ opõ lätläisi käest kudama läbivillatsiid vöid, midä kutsutigi lätilapiliisis vöis.\nA olkugi, et lätläisi rõivit nätti sakõst, es mõoda tuu inemiisi ja paiklikku umaperrä niipallo, et rõiva olõssi naabridõga üttemuudu lännü.\nRõiva tetti koton koetu villadsõst vai pakladsõst rõivast.\nPakladsõst tetti hammõ, naisi pääkattõ, põllõ, suvidsõ miihi püksi ja ülerõiva.\nVilladsõst ummõldi mitmasugudsõ päälmädse rõiva, koedi suka ja kinda.\nLanga värviti hainuga.\nA suur osa rõivist ollkavva aigu värvmäldä: pakladsõ rõiva pleegitedi valgõs, villadsõ rõiva olli inämbjaolt lambavilla värvi valgõ, haha, pruuni, musta.\nLang kedräti villost.\nPääle kudamist vanutõdi rõivast väega, nii et tuu näkk vällä nigu vilt.\nArvati, et sääne rõivas pidä kavva vasta.\nKu 19. aastagasaa lõpupoolõ naati villaveskiid kasutama, läts rõivas ohukõsõmbas ja kerembäs.\nVanõmba inemisepidäsisääntsest rõivast ummõlduid rõivid vähä vastapidäväs ja kokkovõttõn langa raiskamisõs.\nRõiva man peeti väega ololidsõs, et tuu pidänü kavva vasta.\nUmmõlustüü tetti käsitsi, pakladsõ niidiga, lihtsidõ nittega ja vähätsiide lõikidõga, nii et pallo matõrjaali kaoma ei läässi.\nVäega tähtsä rõivas oll paklanõ hamõ.\nSakõst oll tuu latsõl ainomadsõs rõivas ja külmemidõ ilmuga pidi nää tarõn istma.\nTäüskasunuidõ naisi jakuga hammõl oll kats ossa, peenembäst rõivast piha ni jämmembäst pakladsõst rõivast tett alaosa, mia jäi undrugu ala.\nPihaosa jaos murti rõivas katõkõrdsõlt kokko, lõigati sisse T-kujolinõ kaalamulk.\nMiihi ja latsi hamõ oll ummõld nigunaisigi hamõ, õnnõ tuu oll üten tükün, jakk oll puudus.\nHamõ oll Lõuna-Eestin nii mõsu iist ku päälüsrõivas, tuu tähendäs, et käüti ka õnnõ hammõga.\nUndruk oll täüskasunu naasõ rõivas.\nUndrugu saaminõ tähend tütärlatsõ joudmist naasõikkä ja undrugu edimäne ümbrepanõk ollperis umaette tähtsä toiming.\nÜleskirotõt tiidmiisi perrä kanti Võromaal paiguldõ viil 19. aastasaa algulgi vanaperäst ümbre kihä mähki kõrikut.\nTuu kõrval naati joba kandma ka mooduperäst kokkoummõldut undrukku, miä Harglõn, Karulan, Rõugõn, Põlvan ja Urvastõn hoit alalõ umma värvi - valgõt vai hellehahka.\nVeitsüviisi võeti umas muial Eestin ollu triibuliidsi undrikite muud.\nNuu tetti vahtsõ moodu perrä laja ja värvli ala säeti voltõ.\nUndrikkõ tekk egäüts koton esi ja nii tulli nuu nii värve ku juttõ poolõst paiguldõ esisugumadsõ vällä.\n19. aastagasaa 70. aastil naati Karulan, Rõugõn ja Urvastõn kudama ka kruudulist prundsirõivast.\nEt paksõmb vällä nätä ja ka lämmämb olõssi, kanti kõrraga kattõ-kolmõ pruntsi, vaihõl viilgi inämb.\nMehe tõpsi hammõ pääle kaadsa, pääle köüdeti ahtagõnõ vüü.\nVüü olliki väega tähtsä.\nTuu säeti joba väiku tütärlatsõ hammõ pääle, selle et tuuga loodõti, et nii kasus peenükese pihaganoorik.\nVüü hoit kuun hamõht, ku olti õnnõ hammõga, avit üllen hoita undrukku, ku tuul es olõ värvlit, ja avit kuun hoita mehe pikä kuuba hõlmu.\nPääle tuu usuti, et vüü kaits tuu kandjat.\narvati, et tugõvalt ümbre kihä mähit vüü hoit inemist haiguisi iist, tuuperäst eski maati nii, et vüü oll tugõvalt ümbre kihä mähit.\nMii ilma man om ololinõ, et rõivas annassi lämmind.\nKõgõ vanõmbas ülerõivas omma olnu mitmasugudsõ olgõ katmisõs mõtõldurõiva, miä ümbrevõetult kaidsi nii vihma, tuulõ ku külmä iist.\nVõromaal püssi nii pakladsõ lina ku villadsõ kõriguegäpäävädsen kasutusõn kavvõmb ku muial Eestin.\nÜtes tähtsämbäs rõivas oll pikk kuup.\nKülmäga tõpsi väikulatsõki tuu õkva hammõ pääle.\nTäüskasunuilõ oll tuu ololinõ rõivas kotust vällä minnen.\nPikä kuuba ummõldivastapidäväst lambavilla värvi rõivast.\nKu muud muutu, naati pidolikkõ pikki kuupõ umblõma ka tummõsinidsest vai mustast rõivast.\nSääne muutus es lähä egäl puul läbi, näütüses kanti Harglõn viil 20. aastagasaa algulgi vannamuudu valgit pikki kuupõ.\nA miä sukugi es muutu, oll Võromaalõ umanõ verrev kaaruspailailostus.\nMidä rikkamb oll inemine, tuud inämb oll mustri sisse säet kiirdõ, a mõnõl vaesõl olnu paila peris sirgõhe kuuba pääle ummõldu.\nMuudsan rõivan tulli 18-19. aastagasaa vaihtusõ paiku tarvituistõ naisi jakitaolidsõ kampsi ja miihil lühkü pindsaku muudu vati.\nAlgul ummõldi nuu pikä kuuba nitiga, paiga pääl kutsuti noid pihthammõs.\nTuu küündü veidü allapoolõ vüükotust, lõigõ ja kaunistusõ olli nigu pikälkuubalgi.\nHarglõ naasõ kanni säänest valgõt villast pihthamõt viil 20. aastagasaa algulgi.\nMuial Võromaal naati 19. aastagasaa keskpaigan kandma vahtsõmbamoodulist ligi kihhä pihaosaga seesega kampsi.\nVahtsiidõ rõividõga üten tullka vahtsõnõ potisinine värv.\nTalvõl külmäga kanti lambanahast kaskit ja eläjänahast talvõmütse.\nJalan olli lehmänahast tsuvva.\nSuvidsõl aol käüti pallo pallidõ jalgoga, suu pääl kanti lõhmussõkoorõst, paiukoorõst vai kõotohust tettüid viiskõ.\nSaapa ja ummiskängä käve talorahva rõividõ mano.\nTävveligu pidoligu rõivakomplati sai noorõmehe ja näio leeris, miä tähend ütelisi ka näide täüskasunus saamist.\nVallalidsõ ja abielomehe rõiva es olõ tõnõ tõistmuudu.\nA naisi man oll vaih tunda.\nKu näio võisõ kävvü palla pääga ja ilma põllõlda, sis abielon naasõ man peeti tuud häbüasas.\nPulmõn ollgi väega tähtsäl kotussõl pruudi pää katminõ abielonaasõ pääkattõga, ette panti põll.\nAbielon naanõ es või katmalda pääga süvvä kah, a mehe pidi söögilavvan kimmähe mütsü pääst är võtma.\nMiihil olliHaani küpärseppi tettü haha vai mustast vildist kübärä.\nNaasõ mähe varahamba terven Eestin ümbre pää lina.\n17. aastagasaal tulli muudu tanu.\nA päälinno muud püssi häste alalõ Mulgimaal, Peipsi veeren Tartomaal, Setomaal, Võromaal.\nVõromaal võeti siski 19. aastagasaa keskpaigan inämbäste üle tanu kandmisõ muud.\nTano pidi päähä pandma nii, et hiuussõ jäivä timä ala tävveniste.\nEt mooduga üten kävvü, panti innembi päälina, ildamb ka tano ala ummi hiuussidõ tävvendüses viil rõivast vai paklast tett vahr.\nTerve Lõuna-Eesti pidolikkõ naisirõividõ mano käve suurõ rinnaehte.\nNaisi ja niisama ka miihi hammõkaala kinnipandmisõs tarvitõdi väikuid vitssõlgi.\nA naisi pidorõividõ mano käve suur sõlg, miä säeti hammõ pääle nii, et tuu paistu kampsi vai pikäkuuba kaalussõst vällä.\nVõromaa naasõ köüdi kaala ala viil verevä paila, minka otsa jäi sõlõ pääle rippu.\nVerevä paila kuma metällist sõlõ pääl ollõv näolõ andnu ilosa rõõsadsõ helgähüse.\nVõromaa rahvarõivilõ om umanõ, et mitmõ vana asa hoitu kavva alalõ, näütüses naisi päälinikidõ ja villatsidõ ni paklaisi olarätte kandminõ ülerõiva ülessandin, rõividõ valgõ ja hahk värv jne.\nA 19.-20. aastagasaa vaihtusõs oll sõski inämüisin perrin umas võedu vahtsõt vurhvi rõiva.\nRõividõ umblõmisõ man naati iinkujos säädmä Euruupa nitte ja muudu, tuu tähendäs ka tuud, et võeti üle tuud, midä mooduaokirä paki."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/122.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/122.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 282,
+                "est_vro_x": 280
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Võru liikumine\n\nVana lõunaeesti kirjakeel hääbus lõplikult 19. ja 20. sajandi vahetusel.\nKui varem oli kohalik keel kõlanud koolis, kohtus, kirikus ja vallamajas, siis 20.sajandil jäi tema kasutus vaid suulise suhtluskeele tasemele.\nKirjasõnas pruukisid lõunaeesti keelt veel kuigipalju luuletajad ja kirjanikud, kuid ühtne kirjakeele traditsioon oli kadunud.\nKoos Eesti nn teise ärkamisajaga 1980-ndate aastate lõpus algas uus ärkamine ka võru keele jaoks.\nÜksteisest peaaegu sõltumatult tekkisid erinevad algatused ja ettevõtmised:\nIlmusid Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse võrukeelse näidend \"Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl\" (1987) ja Kauksi Ülle võrukeelne luulekogu \"Kesk umma mäke\" (1987);\nKaido Kama ja Kalle Elleri algatatusel hakkas tööle Võrumaa Muinsuskaitseseltsi keeletoimkond; \nVõru Hariduskoondis kuulutas Arvi Leoski ja Evi Kasesalu eestvedamisel välja konkursid võrukeelsete õpilastööde ja võru keele õpiku saamiseks; \nTartu Ülikooli raamatukogu kohvikus hakkasid koos käima Tartu võrukeelsed ja -meelsed inimesed, neist kujunes hiljem Tartu Võru Vaimu Selts.\nVõru liikumise nö esimene laine kulmineerus Võru keele ja Kultuuri Fondi loomisega 1988. aasta sügisel.\nTallinnas asutati 1990. aastal Tallinna Võru Selts, kus hakkasid koos käima Tallinnasse ja selle ümbrusse elama asunud võrokesed, Kes peavad tähtsaks võru keelt ja kultuuri.\nLiikumise peamiseks eesmärgiks on võru keele ja kultuuri väärtustamine nii kohalikus elus kui ka eestimaises ja ülemaailmses kultuuripildis, võru keele väljatoomine \"köögikeele\" staatusest, tema prestiiži tõstmine ning kasutussfääri laiendamine.\nTänaseks võru keel jõudnud koolidesse, kaasaegsesse muusikasse, teatrilavale, ajakirjandusse.\nVõru keeles on kaitstud diplomitöid ja teaduskraade, peetud maha konverentse ja seminare.\nEnn Kasak ja Tõnu Tender on teinud ettepaneku nimetada võru liikumine brauni liikumiseks.\nSeda ennekõike Liivimaa kindralkuberner George von Browne- i (1698-1791) auks, kelle eestvõtmisel loodi 18. sajandi lõpul Võru kreis.\nSamal ajal sarnaneb võru liikumine teatud määral ka inglise taimesüstemaatiku Robert Browni (1773-1858) poolt avastatud Browni liikumisega.",
+                "est_vro_x": "Võro liikumine\n\nVana lõunaeesti kiräkiil kattõ lõpligult är 19 ja 20. aastagasaa vaihtusõl.\nKu inne tarvitedi paigapäälist kiilt koolin, kohtun, kerikun ja vallamajan, sõs 20. aastagasaal jäi timä tarvitus kõnnõkeele tasõmõlõ.\nKiräpildin tarviti lõunaeesti kiilt kuvõrd viil luulõtaja ja kiräniku, a ütidse kiräkeele pruuk oll kaonu.\nÜten Eesti nn tõõsõ heränemisaoga 1980-ndidõ lõpun naas vahtsõnõ heränemine ka võro keele jaos.\nÜtstõõsõst peaaigu sõltumalda tekkü eri ettevõtmisõ:\nIlmuva Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse võrokiilnõ näütemäng \"Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl\" (1987) ja Kauksi Ülle võrokeeline luulõkogo \"Kesk umma mäke\" (1987); \nKaido Kama ja Kalle Elleri iistvõtmisel naas tüüle Võromaa Muinsuskaitsõseldsi keeletoimkund; \nVõro Hariduskuundis kuulut Arvi Leoski ja Evi Kasesalu iistvidämisel välla konkursi võrokeelitside koolilatsi kirätöie ja võro keele opiraamadu saamises; \nTarto Ülikooli raamadukogo kohvikun naksi kuun käümä Tarto võrokiilsõ ja -miilse inemise, näist sai ildampa Tarto Võro Vaimu Selts.\nVõro liikumisõ edimedse lainõ tähtsämbit saavutuisi oll 1988 aastaga sügüse Võro keele ja Kultuuri Fondi luumine.\nTalnan luudi 1990. aastagal Talna Võro Selts, kon naksi kokko käümä Talna kanti elämä lännü võrokõsõ, kinkä jaoss om tähtsä võro kiil ja kultuur.\nLiikumise päämidses tsihis om võro keele ja kultuuri väärtüstämine nii paigapäälsen elon ku eestimaidsõn ja üleilmsen kultuuripildin, võro keele vällätuumine nn \"köögikeele\" saisust, timä prestiiži nõstmine ja laembalt tarvitedäväs tegemine.\nTäämbätses om võro kiil jõudnu kuulehe, popmuusikahe, tiatrile ja aokirändüste.\nVõro keelen om kaitstu diplomitöid ja tiidüskraatõ, peet konvõrentse ja semminääre.\nEnn Kasak ja Tõnu Tender omma pandnu ette nimetä võro liikuminõ brauni liikumisõs.\nTuud innekõkkõ Liivimaa kindralkubõrneer George von Browne- i (1698-1791) aus, Kinka iistvõtmisõl luudi 18. aastagasaa lõpun Võro kreis.\nSamal aol om võro liikumisel väiku sarnasus ka inglusõ taimõsüstemaatiku Robert Browni (1773-1858) avastet Browni liikumisõga.Vormi lõpp"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/123.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/123.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 132,
+                "est_vro_x": 163
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "AJALOOLISE VÕRUMAA KOHTADE JA INIMESTE BIBLIOGRAAFILINE ANDMEBAAS\nEsitatud bibliograafilisse andmebaasi on kogutud valik kirjandust Võrumaa kaheksa kihelkonna ja Võru linna ajaloo, looduse, haridus- ja seltsielu, eriliste hoonete ja mälestusmärkide ning siit pärit või siin elanud-töötanud ilmaelu muutnud inimeste kohta.\nVälja pakutud kirjanduse nimestik pole suunatud professionaalsele akadeemilisele ajaloolasele, vaid eelkõige koduloohuvilisele uurijale ja ajaloolise Võrumaa kooliõpetajale või kultuuritöötajale.\nSeetõttu pole siia märgitud ei arhiiviallikaid ega saksakeelset vanemat kirjandust.\nKirjandusnimestiku koostamisel on peetud oluliseks selle kättesaadavust, mistõttu käsikirjaliste kirjutiste (sageli ainueksemplarid) ja väikesetiraaţiliste trükiste puhul on lisatud nende asukoht.\nBibliograafianimestikus ei leidu uurimusi võru keele kohta.\nKeelehuvilisele soovitame Karl Pajusalu koostatud lõunaeesti murdeid käsitlevat valikbibliograafiat, mis on avaldatud kogumikus Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat I. Tartu 2002.\n\nEsitatud bibliograafianimestik ajaloolise Võrumaa kohta ei ole lõplik ning edaspidi jätkub selle täiendamine.",
+                "est_vro_x": "KIROTUISI AOLUULIDSÕ VÕROMAA KOTUSSIDÕ JA INEMIISI KOTSILÕ\nSiiäq ülesloetustõ om kokko´ kirändüst Võromaa katsa kihlkunna ja Võro liina aoluu, luudusõ, kooli- ja seldsielo, esiqmuudu maio ja mälehtüsmärke ni siist kandist peri vai siin elänüide ja tüüd tennüide ilmaello mõotanuidõ inemiisi kotsilõ.\nVällä pakut kirändüse nimekiri olõ ei mõtõld aoluu uur´misõgaq leibä tiin´vä aoluulasõ jaos, a taht avitaq kodoluu-huvigaq uurjat ja aoluulidsõ Võromaa kuul´meistrit vai kultuuritüütäjät.\nTuuperäst ei olõq siiäq ärq märgit arhiivilättit ja saksakeelist vanõmbat kirändüst.\nKirändüse nimekirä kokkopanõgi man om kygõ tähtsämbas peet tuud, et otsitava lihtsähe kätte löüdnüq. Tuuperäst om käsikiräliidsi kirotuisi ja väiko trükünumbrigaq välläandidõ taadõ ärq märgit kotus, kon naid kaiaq saa.\nTan nimekirän olõ ei uur´mistöid võro keele kottalõ.\nTuu, kiä noid taht uuriq, või lukõq Karl Pajusalu puult kokko pantut nimekirjä lõunaeesti murdidõ kottalõ raamatust Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat I. Tartu, 2002.\n\nSeo ülesloetus aoluulidsõ Võromaa kotsilõ vällä antuq kirändüsest olõ - ei lukku pant. Siiäq saa kimmähe viil vahtsit välläandit mano pandaq."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/124.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/124.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 28,
+                "est_vro_x": 26
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "öökull nutab remmelgas\nnäkk närib kaevus,\nkakk kui vaataks,\näkki näkki näeks.\nKus sa no hukas\nmetsanurgas,\nkaev kaugel,\npalumets põuane.\nöökull nutab remmelgas,\nnäkk on närb näost.",
+                "est_vro_x": "Kakk ikk raah, \nnäkk jürä kaoh, \nkakk ku 'kaessi, \näkki näkki 'näessi. \nKosa no hukah, \nmõtsanukah, \nkaiv kavvõh, \npalo põvvah. \nKakk ikk raah. \nNäkki närb näost."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/125.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/125.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 161,
+                "est_vro_x": 169
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kirjutanühest loomast, kellest aastaid tagasi loobuma pidin.\nVõin öelda, et see oli üks valusamaid lahkuminekuid, tõepoolest.\nKui täna ta peale veel mõtlen, tekib kurku pakitsus.\nSee oli mu Sri Lanka kass.\nKissuks kutsusin teist.\nTa toodi mulle siis kui ta oli jube väike - nii pisike, et ma polnud kindel, kas ta hommikuni vastu peab, jube räbal oli teine.\nVäike Rääbis.\nIgatahes klammerdus ta minu külge, nõnda palju jõudu tal oli, et lahti ta ei lasknud.\nSee loom kasvas mu hinge nii sisse ja see oli vastastikune.\nMul ei ole ühegi loomaga veel sellist kontakti ega sidet olnud.\nTa ootas mind koduukse juures, tuli hüüdmise peale, tuli kaissu.\nTegin ma arvuti taga tööd, hakkisin köögis sibulat, vaatasin filmi, olin kurb vms, siis ronis ta alati minu juurde sülle.\nMõnikord kaklesime.\nKui ta solvunud oli, siis endale ta seda teadmist ei jätnud.\nIseenesest tundub see lugu ilmselt nagu tavalise kassiarmastaja heietusena.\nAga kes on kogenud, saavad aru.\nImeline loom ja igatsen kohutavalt.",
+                "est_vro_x": "Ma kiroda ütest eläjäst, kinkast pidi aastidõ iist ilma jäämä.\nVõi üldä, et tuu oll üts halusampi lahkuminekit, tõtõstõ.\nKu täämbä tä pääle viil mõtlõ, sõs kurgun nakas pitsitämä.\nTuu oll mu Sri Lanka kass.\nKissus ma kutsi tõist.\nTä tuudi mullõ sõs, ku tä oll armõdu väiku - nii tsillokõnõ, et ma olõ-õs kimmäs, kas tä hummoguni vasta pidä, igävene räpäl oll tõõnõ.\nVäiku Rääbüsk.\nNiivainii, tä haard must kinni, niida pallo joudu täl oll, et vallalõ es lasõ.\nTuu eläjäkene kasvi mu hinge nii sisse ja tuu oll mõlõmbapoolinõ.\nMul olõ-i ütegi eläjäga viil säänest lähküst ei köüdüst olnu.\nTä uut minno kodoussõ man, tull hõikamisõ pääle, tull hõlma.\nTei ma arvudi takan tüüd, lõigi köögin sibulat, kaiõ filmi, olli kurb vms, sõs ronõ tä alasi mullõ üskä.\nTõõnõkõrd mi tapli.\nKu tä oll är süändänü , sõs hindäle tä tuud tiidmist es piä.\nEsihindäst paistus taa lugu nigunii nigu üts harilik kassiarmastaja häiehtüs.\nAga kiä om läbi elänü, saava arvo.\nImeline elläi ja ma igätse hirmsahe."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/126.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/126.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 159,
+                "est_vro_x": 204
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Reedel, 8. mail 2015 kell 12 toimub Setomaal, soome-ugri kultuuripealinnas Obinitsas Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse korraldusel seto sõnaraamatu seminar.\nSeminari eesmärk on anda ülevaade seto sõnaraamatu koostamise hetkeseisust töörühma avalikul arutelul.\nKülalistena on kohal ka kihnlased ja mulgid, kes tutvustavad oma murdesõnaraamatuid.\n\nSeminari kava\n12.00 - 12.05 Seminari avamine\n12.05 - 12.30 \"Kolme seto murraku sõnavara erinevused\" (Kaja Teder)\n12.30 - 13.20 Seto sõnaraamatu töörühma avalik koosolek\n13.20 - 13.40 Kihnu uue veebisõnaraamatu tutvustamine (Silvi Murulauk jt)\n13.40 - 14.00 Mulgi suure sõnaraamatu projekti tutvustus (Alli Laande, Kristi Ilves)\n14.00 - 15.00 Lõunasöök\n15.00 - 17.30 Seto kultuuri- ja kirjanduslooliselt olulisi paiku tutvustav ringkäik Obinitsas ja selle ümbruses Kauksi Ülle juhatusel.\nOotame kõiki seto keelest huvitatuid sõnaraamatu seminarile!\nSeminaril osalemine on tasuta ja registreerimiseta.\nKes soovib süüa seminari järel lõunat, neil palun sellest hiljemalt 4. maiks teada anda aadressil eva.saar@ut.ee ning lõunasöögi raha (6.50 eurot) seminarile tulles kaasa võtta.\nSeminari korraldamist toetab kultuuriministeeriumi Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018.",
+                "est_vro_x": "Riidi, 8. lehekuu pääväl 2015 kell 12 om Setomaal, soomõ-ugri kultuuripääliinah Obinitsah Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusõ kõrraldõt seto sõnaraamadu seminäär.\nSeminääri päämidses tsihis om andaq ülekaehus seto sõnaraamadu kokko säädmise parhilladsõst saisost tüürühmä avaligul kuuholõkil.\nKüllä ommaq lubanuq tullaq ka kihnlasõq ja mulgiq, kiä tutvustasõq ummi murdõsõnaraamatit.\n# Seto sõnaraamatut naati kokko pandma 2013. aastagal, ku Eesti Keele Instituudi EELexi andmõbaasi tetti seto sõnaraamadu tüükeskkund. Sõnaraamatut tetäs Tarto Ülikooli, Eesti Keele Instituudi ja Seto Instituudi kuuhtüüh.\n# Sõnaraamadu kokko säädmist tukõ kultuuriministeeriumi Setomaa kultuuriprogramm.\nSeminääri aoplaan\n12.00 - 12.05 Seminääri alostaminõ\n12.05 - 12.30 \"Kolmõ seto murragu sõnavara vaihõq\" (Kaja Teder)\n12.30 - 13.20 Seto sõnaraamadu tüürühmä avalik kuunolõk\n13.20 - 13.40 Kihnu vahtsõ veebisõnaraamadu tutvustus (Silvi Murulauk jt)\n13.40 - 14.00 Mulgi suurõ sõnaraamadu projekti tutvustus (Alli Laande, Kristi Ilves)\n14.00 - 15.00 Lõunõsüük\n15.00 - 17.30 Huvikäük Obinitsa kandih üteh Kauksi Üllega seto kultuuri- ja kirändüsluulisõlt tähtsit kotussit piten.\nOodamiq sõnaraamadu seminäärile kõiki, kiä ommaq huvitõduq seto keelest!\nSeminäärist ossavõtminõ om massulda ja registriirmiseldä.\nSõskiq - kiä tahtvaq lõunõt süvväq, nuuq piässiq iks hindä kirjä pandma aadrõssil eva.saar@ut.ee kõgõ ildampa 4. lehekuu pääväs ja lõunõsöögi raha (6.50 eurot) seminäärile tullõh üteh võtma.\nSeminääri kõrraldamist tukõ kultuuriministeeriumi Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/127.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/127.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 261,
+                "est_vro_x": 271
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Nädalavahetusel peetakse Räpinas XXVII Kaika suveülikooli\n \nJuba sel reedel algab Räpinas XXVII Kaika suveülikool, suurem jagu tegemistest on toimub Räpina Loomemajas.\n \nKolme päeva jooksul saab suveülikoolis kuulata loenguid ja osa võtta arutlustest, kesksed teemad on tänavu Räpina kihelkond ja Vana-Võromaa kultuur laiemalt.\nLisaks loengutele toimuvad ekskursioonid Räpinas ja Räpina ümbruses.\nÕhtuti saab nautida kultuuriprogrammi, kus astuvad üles karjala rockilegend Santtu Karhu ja Räpina oma laulja ja laululooja Aapo Ilves, päkarauakandlemängijad, Talina Võro Seltsi lauljad, ansamblid Piigavägi ja Ütsiotsõ.\nLastele on eraldi lastekoolitus: reedel saavad lapsed õppida Räpina Loomemaja savi- ja paberitöötubades, laupäeval ja pühapäeval viivad lastekoolitust läbi Võru Instituudi keelepesaõpetajad.\n \nVõrust toob huvilised kohale tasuta buss, mis väljub reedel, 7.08 kell 10.30 Katariina kiriku juurest.\nSama buss viib suveülikoolis osalejad Võrru tagasi kell 13.30 Räpina loomemaja juurest.\nTasuta ööbimisvõimalus on Räpina muusikakooli vanas majas (Jõe 4), selle jaoks tuleb kaasa võtta oma magamiskott ja madrats.\nKes soovib, saab samas, vana muusikakooli aias ka telkida.\n \nKaika suveülikool on ligi 200 osavõtjaga võrukeelsete ja -meelsete inimeste traditsiooniline suvine kokkusaamine.\nEsimest korda peeti võrukeste suveülikooli 1989. aastal Karula kihelkonnas Kaikal, sealt sai suveülikool ka oma nime ja sellest ajast peale on suveülikooli eri paigus peetud iga aasta augusti alguspooles.\n \nTänavuse suveülikooli peamine korraldaja on MTÜ Räpina Ühistegevuskoda, kaasa aitavad Leo Kütt ja Räpina Loomemaja, Räpina vallavalitsus, Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum, Võru Instituut ja Võro Selts VKKF.\nSuveülikooli korraldamist toetavad Rahvakultuuri Keskuse Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ja Võrumaa ekspertgrupid, Räpina Kultuurkapital, Hõimurahvaste programm, Räpina vald.\n \nSuveülikooli täpset ajakava vaata Facebooki lehelt XXVII Kaika suvõülikuul.\n \nLisainfo:\nNele Reimann, rektor, nele@wi.werro.ee\nEva Saar, projektijuht, ehwamaddo@gmail.com",
+                "est_vro_x": "Nädälivaihtusõl peetäs Räpinäl XXVII Kaika suvõülikuuli\n \nJoba sjoo riidi nakas Räpinäh pääle XXVII Kaika suvõülikuul, inämbüs tegemiisi omma plaanitu Räpinä Loomemaja mano.\n \nKolmõ päävä seen om loengit ja arotluisi, kon kõnõldas päämidselt Räpinä kihlkunnast ja laembalt Vana-Võromaa kultuurist.\nToimusõ loengu, läbi viiäs ka ekskursioonõ Räpinäl ja Räpinä ümbre.\nÕdagist om plaanin kultuuriprogramm, kon saa nätä kinofilme Räpinäst, astva üles karjala rockilegend Santtu Karhu ja Räpinä laulja ni laululuuja Aapo Ilves, päkäravvakandlõmängjä, Talina Võro Seldsi laulja, lauluansambli Piigavägi ja Ütsiotsõ.\nLatsile om eräle latsioppus: riidi saava latsõ üten lüvvä Räpinä Loomemaja käsitüütarrin, puulpäävä ja pühäpäävä latsioppust veevä läbi Võro Instituudi keelepesäoppaja.\n \nVõrolt tulõ Räpinäle massulda buss riidi, 7.08 kell 10.30 Katariina kerigu iist.\nTaasama buss vii pühäpäävä inemise ka Võrolõ tagasi kell 13.30 Räpinä luumõmaja mant.\nMõtõld om ka üümaja pääle - massulda saa maada vanah Räpinä muusigakoolih (Jõe 4), tuu jaos võtkõ uma külealonõ ja magahuskott üten.\nKiä tahtva magamisõs värskimbät luhvti, saava tulla ja uma telgi pistü panda tansaman vana muusigakooli muro pääl.\n \nKaika suvõülikuul om võrokeelitside ja -meelitside inemiisi suvinõ kokkosaaminõ, kohe hariligult tulõ kokko 200 inemise ümbre.\nEdimäst kõrda peeti võrokõisi suvõülikuuli 1989. aastagas Karula kihlkunnan Kaikal, säält om peri ka suvõülikooli nimi. Tuust aost pääle om suvõülikuuli eri paigun peet egä aasta põimukuu alostusõn.\n \nTimahadsõ suvõülikooli päämidses kõrraldajas om MTÜ Räpina Ühistegevuskoda, üten avitasõ Leo Kütt ja Räpinä Loomemaja, Räpinä vallavalitsus, Räpinä muuseum, Võro Instituut ja Võro Selts VKKF.\nSuvõülikuuli tugõva Rahvakultuuri Keskuse Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ja Võrumaa ekspertgrupid, Räpina Kultuurkapital, Hõimurahvaste programm, Räpina vald.\n \nSuvõülikooli aokavva saa kaia Facebookist: XXVII Kaika suvõülikuul.\n \nTeedüst saa mano:\nNele Reimann, rektor nele@wi.werro.ee\nEva Saar, projektivitäi, ehwamaddo@gmail.com"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/128.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/128.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 63,
+                "est_vro_x": 66
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "6. oktoobrist 6. novembrini on Tartu Ülikooli Raamatukogu (W. Struve 1) II korruse puhkeruumis (endise kohviku galeriis) MTÜ Hinokad ja Võro Seltsi VKKF rändnäitus \"Savvusann - mi uma sann\", mis tutvustab Võrumaa suitsusaunu ja saunakombestikku.\nVana Võromaa suitsusaunakombestik kanti 2014. aasta novembris UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.\n \nRändnäitust vahendab TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, näituse eksponeerimist Tartus toetab Vana Võrumaa kultuuriprogramm (Rahvakultuuri Keskus).",
+                "est_vro_x": "6. rehekuust 6. märdikuuni saa Tarto Ülikooli Raamadukogo (W. Struve 1) II kõrra puhkõruumin (inneskidse kohvigu galõriin) kaia rändnäütüst \"Savvusann - mi uma sann\", miä kõnõlõs Võromaa savvusannast ni sannakombist. Näütüse pandsõva kokko MTÜ Hinokad ja Võro Selts VKKF.\nVana-Võromaa savvusannakombõ omma 2014. aastaga märdikuust UNESCO üleilma tähtsä kultuuripärandüse nimekirän.\n \nRändnäütüse vahetallitajas om TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus, eksponiirmist tukõs Vana Võromaa kultuuriprogramm (Rahvakultuuri Keskus)."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/129.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/129.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 58,
+                "est_vro_x": 67
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "JUTUTARE neljapäeval, 4. juunil kell 16.15 Jakobi 2-103\n \nSelle kevade viimases Jututares tutvustavad pilteepose \"Kalevipoeg\" esimest raamatut idee autorid Raoul Annion ja Marek Laimets ning eepose võru keelde tõlkijad Paul Hagu ja Urmas Kalla.\nKutsume jututarõ külalisi üles osalema \"Kalevipoja\" võrukeelsete laulude ühislugemises.\n \nKõik huvilised oodatud!\n \nEva Saar\nTÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse koordinaator\n737 5422 eva.saar@ut.ee",
+                "est_vro_x": "JUTUTARÕ neläpäävä, piimäkuu 4. pääväl kell 16.15 Jakobi 2-103\n \nSjoo keväjä viimätsen Jututarõn kõnõlõsõq pilteeposõ \"Kalõvipoig\" edimädsest raamatust idee autoriq Raoul Annion ja Marek Laimets üten eeposõ võro kiilde pandjaq Hao Pauli ja Kalla Urmasõga.\nKõik jututarõ küläliseq saavaq esiq pruumiq, kuis om võrokeelist \"Kalõvipoiga\" lukõq ni kuis taa kuulus.\n \nKõik huvilisõq ommaq oodõduq kullõma!\n \nEva Saar\nTÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus koordiniirjä\n737 5422 eva.saar@ut.ee"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/13.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/13.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 103,
+                "est_vro_x": 109
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "KUIDAS MA AUTO KORDA TEGIN\n\nContra\n\nissi juba autos istus\nkodust lahkuma valmistus\net saeveskis plaane täita\naga väga kuri näis ta\n \n\"On vast romu!\" issi hüüdis\nautot käivitada püüdis\nmootor ainult ühe korra\nnagu teinuks porra-porra\n \nja siis seisis vait ja vaga …\nissi mässas jagajaga\ntegi õhutust karbussis\nasi oli ikka vussis\n \nnii jäi issi kauaks koju\nolin tema rõõmus poju\nkoos me metsast seeni tõime\nperega koos lõunat sõime\n \nnädal hiljem tehti plaane\nsõita taadi juurde maale\nliiga pikk maa käia jalgsi\nauto alla läksin vargsi\n \nhaarasin kaks juhtmejuppi\nühendasin kokku supsti\nhüüdsin issit: \"Proovi veelkord\näkki läheb käima seekord?\"",
+                "est_vro_x": "KUIS MA AUTU KÕRDA TEI\n\nContra\n\nlöüdse issi üles autust\närr tä minna tahtse kotust\net saeveskin palke kuuri\nissi paistu väega kuri\n\n\"Kiä kül tennü parsa säändse!\"\nissi süütevõtit käändse\nmootor inne üte kõrra\nnigu tennü põrra-põrra\n\na sis jäigi peris vakka\nütskõik pallu issi takka\nkruvikäändjä pihun jannas\ness saa auto täl sõbrannas\n\npikalt issi kotun püsse\ness lää tüüle saagma prusse\npallu asju kuun mi teimi\nperega kuun lavvan seimi\n\na ku müüdä sai üts nätäl\nsünnipäiv tull Põlva-tätäl\nma ess taha minnä jala\nhiilse tassa autu ala\n\nvõtse säält kats juhtmejuppi\ntsusassi na kokku tsupsti\nhõiksi issit: \"Tahass nätä\nkas iks autul om suurt hätä!\""
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/130.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/130.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 56,
+                "est_vro_x": 61
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Täiendusõppeprogramm FLEE.TK.159 Lõunaeestikeelne kirjandus\nK, 21.10.2015 kell 10-14\nÕppejõud Mart Velsker\n \nEesmärk: Lõunaeestikeelset kirjanduse tutvustamine.\n \nÕpiväljundid: Kursusel osalenud teavad lõunaeestikeelse kirjanduse ajalugu ja arengusuundi, tunnevad olulisi autoreid ja nende loomingut.\n \nSisu lühikirjeldus:\nKursusel käsiteldavad teemad:\nLõunaeestikeelse kirjanduse tutvustamine.\nLõunaeestikeelse kirjanduse ajalugu ja suundumused.\nOlulisemad lõunaeestikeelsed autorid ja nende looming.\nUuema lõunaeestikeelse kirjanduse tunnusjooned.\n \nViit registreerumise lehele:",
+                "est_vro_x": "Tävvendüskursus FLEE.TK.159 Lõunõeestikiilne kirändüs\nK, 21.10.2015 kell 10-14\nOppaja Mart Velsker\n \nKursusõ tsiht: Lõunõeestikiilse kirändüse tutvustaminõ.\n \nKursusõ tulõmiq: Kursusõ läbitennüq tiidväq lõunõeestikiilse kirändüse aoluku ja edenemistsihte, tiidväq tähtsämbit lõunõeesti kirotajit ni näide loomingut.\n \nKursusõ sisu seletüs:\nKursusõ teemaq:\nLõunõeestikiilse kirändüse tutvustaminõ.\nLõunõeestikiilse kirändüse aolugu ja edenemine.\nTähtsämbäq lõunõeesti keelen kirotajaq ni näide looming.\nVahtsõmba ao lõunõeestikeelidse kirändüse tunnussõq.\n \nLink kirjäpandmislehe pääle:"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/131.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/131.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 108,
+                "est_vro_x": 119
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Lõunaeesti keele ja kultuuri täiendkoolituskursused 2015/2016. sügissemestril:\n \nTäiendusõppeprogramm FLEE.TK.158 Lõunaeesti keel\nE, 19.10.2015 kell 10-16\nÕppejõud Sulev Iva\n \nEesmärgid: Tutvutakse Lõuna-Eesti keelelise kujunemisega ja õpitakse praktiliselt võru keelt.\nÕpiväljundid: Kursuse läbinud teavad võru keele põhilisi tunnusjooni ja seaduspärasusi ning on kursis lõunaeesti keele kujunemisloo ja tänapäevase olukorraga.\n \nSisu lühikirjeldus:\nKursus sobib päris algajatele, kes ei ole lõunaeesti keelega enne kuigi palju kokku puutunud, aga ka neile, kes juba pisut keelt tunnevad, kuid tahaksid oma oskusi parandada.\nKursusel käsitletavad teemad:\nLõunaeesti keele kujunemine ja jagunemine.\nVana ja uus kirjakeel, keele hetkeseis, staatus ja tulevik.\nVõru keel: kirjaviis, häälikud, sõnamuutmine, praktilised harjutused.\nVõru keel õppetöös, sh ainetundides.\n \nViit registreerumise lehele:",
+                "est_vro_x": "Lõunõeesti keele ja kultuuri tävvendüskursusõq 2015/2016. süküssemestril Võro Instituudi seminäritarõn (Tartu 48, Võru)\n \nTävvendüskursus FLEE.TK.158 Lõunõeesti kiil\nE, 19.10.2015 kell 10-16\nOppaja Sulev Iva\n \nKursusõ tsiht: Saiaq ülekaehus Lõunõ-Eesti keelelidsest kujonemisõst ja oppiq praktilidsõlt võro kiilt.\nKursusõ tulõmiq: Kursusõ läbitennüq tundvaq võro keele päämäidsi tunnussit ja säädüisi ni tiidväq lõunõeesti keele kujonõmisluku ja täämbädse päävä saiso.\n \nKursusõ sisu seletüs:\nKursus passis peris alostajilõ, kel olõ-õi innemb lõunõeesti keelega pall'ond kokkoputmist olnuq, a ka noilõ, kiä jo kiilt vähäkese tundvaq, a tahtnuq umma keelemõistmist parandaq.\nKursusõ teemaq:\nLõunõeesti keele kujoneminõ ja jagonõminõ.\nVana ja vahtsõnõ kiräkiil, keele täämbädse ao sais, staatus ja tulõvik.\nVõro kiil: kiräviis, helüq, sõnno käändmine, praktilidsõq haŕotusõq.\nVõro kiil opmisõ man ja opitunnin.\n \nLink kirjäpandmislehe pääle:"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/132.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/132.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 44,
+                "est_vro_x": 49
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Neljapäeval, 17. septembril kell 16.15 Jakobi 2-103\nLõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse Jututares esitletakse Kodavere murraku aabitsat \"Kodavere uavits\". Kodavere murrakut ja aabitsat tutvustavad sealse pärimuse hea tundja ja keelejuht Eevi Treial ning Liivi muuseumi juhataja, lastekirjanduse uurija Mari Niitra.\n \nKõik huvilised on oodatud!",
+                "est_vro_x": "Neläpäävä, süküskuu 17. pääväl kell 16.15 Jakobi 2-103\nLõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusõ jututarõn näüdätäs tulõva nädäli vahtsõt opiraamatut: Kodavere keelepruugi aavitsast \"KODAVERE UAVITS\" kõnõlõsõq autoriq ja kokkosäädjäq, Kodavere keele hääq tundja ja edesikandja Treiali Eevi ning Liivi muuseumi juhataja, latsikirändüse uurja Niitra Mari.\n \nKõik huvilisõq ommaq oodõduq kullõma!"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/133.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/133.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 304,
+                "est_vro_x": 323
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Igor Ikonnikov sündis 1988. aastal Tšernigovi oblastis, Ukrainas.\nUkraina jaguneb ida ja lääne Ukrainaks, läänepool kõneldakse rohkem ukraina keelt ja hinnatakse rohkem oma ukraina identiteeti.\nMida rohkem idapoole liikuda seda rohkem seguneb ukraina keel vene keelega.\nIgori kodukoht jäi ida ja lääne piiri vahele.\nTema isa oli venelane ja ema ukrainlane.\nElati ema vanemate juures.\nIgori isa oli ehitaja ja tuttava kaudu kuulis ta võimalikust tööst Eestis.\nNii tulidki 1990. aastal Igor ja ta vanemad Eestisse, Paidesse.\nIsa hakkas tööle ja ema jäi algul väikese lapsega koju.\nIgor pandi lasteaeda kus oli nii eesti, kui vene päritoluga lapsi.\nTol ajal elas Paides umbes kümme tuhat elanikku ja tuhat neist olid vene keelt kõnelevad.\nKodus rääkis Igor oma vanematega segamini vene ja ukraina keelt.\nKoolis käis ta vene gümnaasiumis ja suhtles suuremalt jaolt vene keelt rääkiva kogukonnaga, paljud tema sõbrad olid venelased.\nSamas oli tal ka palju tuttavaid eestlaste hulgast.\nPärast kooli lõpetamist asus ta õppima Tallinna Tehnika kõrgkooli, kus kõik loengud toimusid eesti keeles.\nAlguses oli kõik raske ja harjumatu, aga pikemas perspektiivis tuli see talle kasuks, kuna ta omandas paremini eesti keele.\nTa suhtleb seniajani nii venelaste kui eestlastega ja ta elukaaslane Kirke on eestlane.\nKirke ja Igor saavad üksteist keeleliselt pidevalt täiendada ja suhtlus toimub mõlemas keeles.\nIgor isiklikult tunneb küll end kindlamini vene keelt kõneldes, sest ta õppis ju Vene gümnaasiumis, teisel kohal on tal aga eesti keel.\nUkraina grammatikat pole ta kunagi õppinud ja see keel on tal kahjuks ununemas, sest ta ei kasuta seda eriti.\nIgor pole kunagi tundnud, et teda oleks diskrimineeritud, kuna ta pärineb osaliselt vene keelt kõnelevast perest.\nTa usub, et iga inimene on oma õnne sepp ja arvab, et inimesi tuleb hinnata nende tegude ja pingutuse põhjal.\nSamas tunnistab ta, et Vene ja Eesti kogukondade vahel ei toimu erilist suhtlust ja on tunda teineteisest eemalhoidu.",
+                "est_vro_x": "Igor Ikonnikov sündü 1988. aastagal Tšernigovi oblastin, Ukrainan.\nUkraina jagonõs Hummogu- ja Õdagu-Ukrainas, õdagu puul kõnõldas inämb ukraina kiilt ja peetäs inämb avvu sisen ukrainlasõs olõmist.\nMidä inämb hummogu poolõ minnä, tuud inämb tulõ ukraina keelele sisse vinne kiilt.\nIgori kodokotus jäi hummogu ni õdagu piiri vaihõlõ.\nEsä oll täl vinläne ja imä ukrainlanõ.\nEleti imä vanõmbidõ man.\nIgori esä oll ehitäjä ni tä kuuld üte tutva käest, et Eestin või tüüd saia.\nNii sõs tull Igor 1990. aastagal üten vanõmbidõga Eestihte, Paidõhe.\nEsä nakas tüüle ja imä jäi edimält väikse latsõga kodo.\nIgor panti latsiaida, kon oll nii eesti ku vinne suust latsi.\nTuudaigo elli Paidõn kümne tuhandõ inemise ümbre ja tuhat näist kõnõli vinne kiilt.\nKoton kõnõl Igor ummi vanõmbidõga vinne ja ukraina kiilt segilde.\nKoolin tä käve vinne gümnaasiumin ja läbi käve inämbält jaolt vinne kiilt kõnõlõja kogokunnaga, pallo timä sõpro olli vinläse.\nÜteliisi oll täl hulga tutvit ka eestläisi siän.\nPäält kooli lõpõtamisõ läts tä opma Talna Tehniga Korgõhekuuli, kon kõiki loengit peeti eesti keelen.\nEdeotsa oll kõik rassõ ni harinõmalda, a kavvõmbahe tulõvikku kaiõn tull tuu tälle kasus, selle et tä sai eesti keele parõmbahe selges.\nTä käü seeniaoni läbi nii vinläisi ku eestläisiga ja timä tõõnõpuul Kirke om eestläne.\nKirke Igoriga saava kõikaig tõõnõtõõsõ käest kiilt mano oppi ja näide jutt käügi mõlõmban keelen.\nIgor esi tund kül hinnäst kimmämbähe vinne kiilt kõnõldõn, selle et tä oppõ jo vinne gümnaasiumin, a tõõsõ kotusõ pääl om täl eesti kiil.\nUkraina grammatigat ei olõ tä elon opnu ja tuu kiil nakkas täl kahos unõhtuma, selle et tä tuud väega ei tarvida.\nIgor olõ-i ilman tundnu, et timmä olõsi alambas peet tuuperäst, et tä om peri jaoldõ vinne kiilt kõnõlõjast perrest.\nTä usus, et egä inemine om uma õnnõ sepp ja arvas, et inemiisi tulõ hinnada näide tegemiisi ja väütämise perrä.\nSäälsaman tä tunnistas, et vinne ja eesti kogokundõ vaihõl olõ-i suurõmbat läbikäümist ja om tunda, et hoiõtas ütsütest kavvõmbahe."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/134.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/134.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 188,
+                "est_vro_x": 203
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Lapsepõlv oli õnnelik.\nPikad soojad suved, roheline muru, külmad ja lumised talved ja seda kõike lähedaste inimeste seltskonnas.\nMitte kunagi ei pidanud millestki puudust tundma, õnnetu olema või muretsema, mis tujuga järgmine hommik ärgata.\nSeda kõike selle õhtuni.\nEma ja isa ei saanud omavahel väga hästi läbi, isal olid pikad tööpäevad, ema hoolde jäin aga mina.\nÜhel õhtul panin oma toas tule põlema ning mind ootas mu tolleajani kõige toredam kingitus - isa kingitud esimene jalgratas.\nRoosa, abiratastega ja sitside-satsidega kaunitatuna seisis see keset tuba.\nTundsin end maailma õnnelikuma lapsena.\nIsa näitas, kuidas pidurid töötavad ning tegime esimese sõidu meie koteri elutoas.\nKõik tundus sama ilus ja roosa, kui see jalgratas - kuni ühe hetkeni, kui isa ütles, et ta läheb nüüd ära.\nEi saanud siis päris täpselt aru, kuhu ta minema peab või miks üldse peab.\nKuid tema piirdus vaid sellega, et läheb ära ja ütles, et ei tea, millal järgmine kord näeme.\nJoostes pisarais isale koridori järgi ja läbi nutu öeldes - \"Issi, palun ära mine ära\", mäletan sellest õhtust viimasena isa suure ja kareda käega tehtud paid ning silme ees nõukaaegse nahast ukse kinni minemist.",
+                "est_vro_x": "Latsõpõlv oll õnnõlinõ.\nPikä lämmä suvõ, halas muro, külmä ni lumidsõ talvõ ja kõik tuu iks ummi inemiisi seldsin.\nIlman es piä minkastki puudust tundma, õnnõdu olõma vai murõhtama, mis tujoga järgmäne hummok herädä.\nTuud kõkkõ kooni tuu õdaguni.\nEmä esäga es saa hindäkesken väega häste läbi, esäl olli pikä tüüpäävä, a imä huuldõ jäie ma.\nÜts õdak panni uman tarõn tulõ palama ni minno uut mu kõgõ torrõmb kingitüs tooniaoni - esä kingit edimäne jalgratas.\nRoosa, abirattidõga, tsitse ja satsõga ehit, saisõ tuu kesk tarrõ.\nTundsõ hinnäst ollõv maailma kõgõ õnnõlidsõmb lats.\nEsä näüdäs, kuis tormasõ tüütäse ja mi tei edimädse sõidu mi kortina elotarõn.\nKõik näüdäs niisama illos ja roosa, nigu tuu jalgratas - kooni tull tuu rehk, ku esä ütel, et tä lätt nüüd är.\nEs saa sõs peris selgehe arvo, kohe tä minemä piät vai mille peräst ülepää piät.\nA timä es ütle muud, ku et tä lätt ärä ja ei tiiä, kuna mi järgmäne kõrd näe.\nJoosi esäle kalitorri piten järgi ja läbi iku sai ültüs - \"Tätä, minku-i ärä, olõ hää!\", ja viimäne asi, midä ma tuust õdagust mälehtä, oll esä suurõ ja kahrõ käega tett pai ni tuu, kuis nõukaaonõ nahast uss silmi iin kinni läts."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/135.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/135.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 75,
+                "est_vro_x": 79
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Esimene sügis. Katuserestoran Malaisias.\n- Kust sa pärit oled?\n- Eestist.\n- Lahe. Kust sina pärit oled?\n- Réunioni saarelt.\n- Vinge.\n\nTeine sügis. Terrass Gangese jõe ääres, Indias.\n- Rõõm sind jälle näha.\n- Mul on ka hea meel sind näha. Veider, nii kaua aega on möödas.\n- Niisiis, kuhu nüüd?...\n- Vaatame, kuhu jalad viivad…\n\nKolmas sügis. Rand Sri Lankal.\n- Ma pean Eestisse tagasi minema, ...tahad, tule kaasa?\n- ... Nüüd? ...Ok....",
+                "est_vro_x": "Edimäne süküs. Katusõrestoraan Malaisian.\n- Kost sa peri olõt?\n- Eestist.\n- Kinä. Kost sa peri olõt?\n- Reunioni saarõ päält.\n- Väkev.\n\nTõõnõ süküs. Tuhvipäälne Gangõsõ jõõ veeren, Indian.\n- Hää miil sinno vahtsõst nätä.\n- Mul kah om hää miil sinno nätä. Andsak kül, nii pallo aigo om müüdä.\n- Nii et, kohe edesi?...\n- Kaemi, kohe jala veevä…\n\nKolmas süküs. Rand Sri Lankal.\n- Ma piät Eestihe tagasi minemä, ...tahat, tulõ üten?\n- ... Õkva-prõlla? ...Olku...."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/136.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/136.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 777,
+                "est_vro_x": 833
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Ma olin 19-aastane, kui elasin Tartus, 6.-ndal korrusel.\nNagu ikka, ärkasin tööle minekuks nii hilja, et pidin hommikused võileivad kiiruga alla kugistama ning samal ajal end riidesse panema.\nAknast samal ajal jälgisin maja ees olevat bussipeatust, et ega buss juba ees ole.\nPaar korda niimoodi aknast välja kiigates jääb mulle aga silma üks vanadaam, kes kõnnib bussipeatuse poole.\nTa liigub ja liigub, aga iga kord, kui aknast välja vaatasin, paistis ta olevat samas kohas kus ennegi.\nTeda natuke kauem jälgides panin tähele, et ta toetub kahele kargule.\nIga samm on tohutult ettevaatlik ning tema liikumisel kiirust praktiliselt polnudki.\nMa jõuan vahepeal pea ära pesta ning vaatan uuesti aknast välja.\nNäen, kuidas vanadaam on selle pika aja jooksul jõudnud bussipeatusest 50m kaugusele.\nJa siis saabub buss, millega pidin kesklinna sõitma.\nAga nüüd kiirustamine paistis mõttetu, eriti vaadates seda vanadaami.\nTa liigub bussi poole, mis on jäänud ootama, uksed lahi.\nMitte kedagi ei ole enam peatuses, kes bussi siseneksid.\nNing vanadaami ette tuleb takistus, mida ma alguses tähele ei pannudki...\nÄärekivi.\nVanakesel kulub jälle tohutu aeg, et ületada midagi, mis minu jaoks nii lihtne tundub...\nTa on bussist nüüd 40m kaugusel ja buss endiselt ootab.\nMöödub veel üks minut.\nMa oleks juba ammu oma kuuendalt korruselt jõudnud bussi peale, kuid ma lihtsalt ootasin ja lootsin, et buss vanatädi ära ootaks.\n\"Ta on ju kõigest 25m kaugusel!\" mõtlesin endamisi.\nKuid buss sulgeb uksed ning sõidab minema...\nVaatan, kuidas vanadaam reageerib, ning näen, et ta pole pettunud.\nTa ei hakka tagasi minema, vaid sama kindlalt ja sama aeglaselt jätkab ta teekonda bussipeatuse poole.\nMa tean, et minul pole midagi hullu sellest, et bussist maha jäin.\nEnne järgist bussi tuleb peatusesse ka marssruutbuss, mis küll maksab natuke rohkem, kuid selle eest jõuab väga kiiresti kesklinna.\nPanen jalanõud jalga, üleriided selga ning väljun korterist, mõtted endiselt vanadaamil.\nJõuan bussipeatusesse, kus vanadaam juba pingil istub.\nTa ei tea, et olin teda jälginud.\nTa ei tea, et ma olin talle mõttes kaasa elanud.\nJa ma hoian selle kõik eneses.\nLihtsalt seisan tema läheduses, vaadates kaugust ja oodates marssruutbussi.\n\"Vabandage, mul on nägemine natuke halb.\nKas saaksite mulle bussiajad ette lugeda?\" kõnetab vanadaam nüüd mind.\nMa vaatan ajatabelit ning kostan talle, et järgmine buss tuleb veerand tunni pärast.\n\"Aga kolme minuti pärast tuleb marsabuss.\"\n\"Oh ei.\nNeil on alati nii kiire ja nad on nii kurjad! Need ei jõua ära oodata, kuni minusugune sant sinna peale jõuab! Ma olen harjunud ikka tavalise bussiga sõitma.\"\n\"Tegelikult minu kogemus on just vastupidine.\nMarsabusside juhid on alati väga viisakad ja sõbralikud,\" vastan vanakesele.\n\"Ah, ma ei hakka neid marsasõitjaid oma sandistatusega aeglustama!\"\nMa ei osanud rohkem midagi öelda...\nJälgisin veel mõnda aega vanadaami ning teadsin nüüd kindlalt, mida ette võtan.\nÕige pea saabub marsabuss ning ütlen daamile, et ma maksan tema eest kah pileti kinni.\nVanake on üllatunud, aga ütleb kohe, et seda pole vaja teha.\nAga marsajuht teeb juba ukse lahti ning annan juhile kahe pileti raha.\n\"Kas Teil on natuke aega kuni aitan vanadaami istuma?\" küsin juhilt.\n\"Aga otseloomulikult,\" vastab marsabussijuht.\nPöördun memme poole ning ütlen, et bussijuht lubas lahkelt ära oodata, kuni mõlemad bussis maha istume.\nVanadaam on endiselt üllatunud ja tänab mind.\nTa tõuseb peatusepingilt ning hakkab aeglaselt bussiuksepoole samme tegema.\n\"Oh sa issand, mida sa noor poiss nüüd teinud oled!\" kordas ta kuni bussiukseni jõudis.\nAitan ta ilusti bussi ning samal ajal vabandab ta bussijuhi ja kahe ainsa bussireisija ees: \"Andke vanale sandile andeks, et ma niimoodi teie aega siin viidan!\"\nBussijuht vaatab üle õla ning kostab: \"Nonoh! Ärge nüüd ennast sandiks ikka tembeldage! Te ju täitsa kõnnite! Sant on ikka see, kes jalul üldse pole.\"\nBussis istunud mees võtab samuti sõna: \"Jaajah, teil on ju täitsa eluvaim sees! Ja ärge Te üldse meie aja pärast muretsegi! Need marsabussid liiguvad siit linna nagu niuhti!\"\n\"Oh jumalale tänu,\" ütleb vanadaam istet võttes ja buss sõidab minema.\n\"Oh, kust küll sellised lapsed tulevad?\" vaatab ta minu poole.\nMa hakkan juba natuke piinlikkust tundma, kuid naeratan vanatädile.\n\"Ma jäin bussist maha ja see armas laps ostab mulle kiirbusside pileti! Kust sellised head lapsed küll tulevad?\"\nBussis istunud mees naeratab minule ning kostab: \"Noh, eks ikka kodukasvatusest nad tulevad!\"\nMul käis jõnks kõhust läbi.\nMe jõudsime päris kiiresti kesklinna ja isegi mõni sekund varem sellest bussist, millest vanadaam maha jäi.\nMa aitan vanadaamil bussist väljuda.\nTa tänas mind veel mitu korda ning kuulsin teda ütlemas: \"Sellest tuleb ajalehte kirjutada!\".\nNaeratasin talle, kuid olin mõtetega juba mõnda aega mujal...\nMind kasvatas mu ema üksi.\nMind ja mu vanemat venda.\nMu ema on olnud väga tubli.\nAnna andeks, ema, et ma olen su peale nii palju kordi kuri olnud!\nAga ma olen õnnelik, et sa oled just minu ema! Aitäh!",
+                "est_vro_x": "Ma olli 19-aastaganõ, ku elli Tarton, 6-nda kõrra pääl.\nNigu iks, ma virgu tüühüminegi jaos nii ilda, et pidi hummogudsõ võiuleevä kipõstõ alla niildmä ni samal aol hindä rõivilõ säädmä.\nAknast vahtsõ samal aol maja iin olõvat bussipiätüst, et ega buss joba iin ei olõ.\nA paar kõrdo niimuudu aknõst vällä kaiõn jääs mullõ silmä üts vanadaam, kiä kõnd bussipiätüse poolõ.\nTä liigus ja liigus, a egä kõrd, ku ma aknõst vällä kai, paistu tä ollõv saman paigan, kon innegi.\nTimmä veidü pikembält silmäten pandsõ tähele, et tä tugõ hindä katõ kargu pääle.\nEgä samm oll kistumalda tasalik, nii et tä uma liikmisõ man õigõlõ es liiguki edesi.\nMa jovva vaihtõpääl pää är mõskõ ja kae jälki aknõst vällä.\nMa näe, kuis vanadaam om tuu pikä aoga joudnu bussipiätüsest 50 m kaugusõlõ.\nJa sõs tulõ buss, minka ma pidi keskliina sõitma.\nA no paistu ruttu tegemine ollõv ilmaasanda, esieräle, ku kaia tuud vannadaami.\nTä liigus bussi poolõ, miä om jäänü uutma, ussõ valla.\nPiätüsen olõ-i inämb kedägi, kiä bussi pääle lääsi.\nNi vanadaami ette tulõ takistus, midä ma edimält tähelegi es panõ...\nVeerekivi.\nVanakõsõl lätt jälki perädü aig, et üle saia minkastki, miä mu jaos nii kerge paistus...\nTäl om no bussini 40 m maad ja buss uut iks viil.\nLätt müüdä viil üts minot.\nMa olõsi jo ammu uma kuvvõnda kõrra päält joudnu bussi pääle, a ma õnnõ uutsõ ja luutsõ, et buss vanatädi är uut.\n\"Täl om jo õnnõ 25 m minnä!\" mõtli ma hindäette.\nA buss pand ussõ kinni ja sõit minemä...\nMa kae, kuis vanadaam tuud vasta võtt, ja näe, et tä olõ-i pahanu.\nTä nakka-i tagasi minemä, a niisama kimmähe ja niisama aigopite astus tä edesi bussipiätüse poolõ.\nMa tiiä, et mul olõ-i midä hullu tuust, et ma bussist maaha jäi.\nInne järgmäst bussi tulõ piätüste ka marsruut buss, miä om kül tsipa kallimb, a tuu iist joud väega kipõstõ keskliina.\nMa panõ kängidsä jalga, päälüsrõiva sälgä ni lää kortinast vällä, mõttõ iks vanadaami man.\nMa jovva bussipiätüste, kon vanadaam joba pingi pääl istus.\nTä ei tiiä, et ma olli täl silmä pääl hoitnu.\nTä ei tiiä, et ma olli mõttin timäga olnu.\nJa ma hoia tuu kõik hindäle.\nõnnõ saisa timä ligidäl, kae kavvõndõhe ja ooda marsruutbussi.\n\"Andis, mul om nägemine tsipa kehv.\nKas saasi mullõ bussiao ette lukõ?\" tege vanadaam mukka nüüd juttu.\nMa kae aotabõlit ja kosta tälle, et järgmäne buss tulõ veeränd tunni peräst.\n\"A kolmõ minodi peräst tulõ marsabuss.\"\n\"Oi ei.\nNäil om kõgõ nii kipõ ja nä omma nii kura! Naa jovva-i är uuta, kooni musugumanõ sant sinnä pääle joud! Ma olõ harinu iks hariligu bussiga sõitma.\"\n\"Periselt om mu tiidmist müüdä hoobis vastapite.\nMarsabussõ juhi omma kõgõ väega viisaga ja sõbralidsõ,\" ütle ma vanakõsõlõ vasta.\n\"Ah, nakka-i ma noidõ marsasõitjidõ aigo uma sant-olõmisõga raiskama!\"\nMa mõista-as inämb midägi üldä....\nKai viil mõni aig vanadaami pääle ja tiidse nüüd selgehe, midä ma ette võta.\nÕigõ pia tulõ marsabuss ja ma ütle daamilõ, et ma massa timä iist kah piledi kinni.\nVanakõnõom imehtünü, aga ütles kõrraga, et tuud olõ-i vaia tetä.\nA marsajuht joba tege ussõ valla ja ma anna juhilõ katõ piledi raha.\n\"Kas sul om kipõn aigo, kooni ma vanadaami istma avida?\" küsü ma juhi käest.\n\"Aga muidoki om,\" vastas marsabussijuht.\nMa käänä hindä memme poolõ ja ütle, et bussijuht lubasi lahkõhe är uuta, kooni mi mõlõmba bussi pääle istu.\nVanadaam om iks viil imehtünü ja tennäs minno.\nTä saistas piätüsepingi päält üles ja nakkas aigopite bussi ussõ poolõ sammõ pandma.\n\"Oh sa essänd, midä sa nuur poiss nüüd tennü olõt!\" kõrras tä, kooni bussi ussõni sai.\nMa avida tä kinäste bussi pääle ni samal aol pallõs tä andis bussijuhi ja katõ ainukõsõ bussireisjä käest: \"Andkõ vanalõ sandilõ andis, et ma niimuudu tii aigo siin viidä!\"\nBussijuht kaes üle ola ja ütles: \"Nonoh! Är no hinnäst sandis kül tekku! Sa jo peris kõnnit! Sant om iks tuu, kiä ülepää jalgo pää olõ-i\"\nBussin istnu miis võtt kah sõnna: \"Jajah, sul om jo peris elovaim sisen! Ja är mii ao peräst sukugi murõhtagu! Neo marsabussi liigusõ siist liina nigu niuhti!\"\n\"Oh jumalalõ teno,\" ütles vanadaam, võtt istõt ja buss pand minemä.\n\"Oh,kost kül sääntse latsõ tulõva?\" kaes tä mu poolõ.\nMa nakka joba veidü häbendämä, aga naarahta vanatädile.\n\"Ma jäi bussist maha ja seo kallis lats ost mullõ kipõbussõ piledi! Kost sääntse hää latsõ kül tulõva?\"\nBussin istnu miis naarahtas mullõ ja ütles: \"Noh, vet iks kodotsõst kasvatamisõst nä tulõva!\"\nMul käve jõnks kõtust läbi.\nMi joudsõ peris kipõstõ keskliina ja esiki mõni tsekond inne tuud bussi, minkast vanadaam maha jäi.\nMa avida vanaldaamil bussist maha tulla.\nTä tennäs minno viil mitu kõrda ja ma kuulsõ tedä ütlemän: \"Taast tulõ aolehte kirota!\"\nMa naarahti tälle, aga olli mõttidõga joba mõnt aigo muial...\nMinno kasvat mu imä ütsindä.\nMinno ja mu vanõmbat veljä.\nMu imä om olnu väega hää.\nAnna andis, imä, et ma olõ su pääle nii pallo kõrdo kuri olnu!\nAga ma olõ õnnõlinõ, et sa olõt nimelt mu imä! Aiteh!"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/137.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/137.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 351,
+                "est_vro_x": 364
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Võimas leopard - džungli valitseja\".\nSee oli Tõnu lemmikartikkel.\nPealkirja pärast muidugi kõigepealt, aga jutt ise oli ka ikka väga ilus.\nSeal kirjutati sellest, miks džungli tõeline valitseja on hoopis tark ja osav leopard, mitte suur ja kohmakas lõvi.\nTõnu ise oli ka tookord kuidagi eriti mõjuvalt piltide peale jäänud.\nEhkki eks ta nägi ju fotodel alati väga hea välja - kui vaja, siis armas, kui vaja, siis võimas, vahel isegi lausa ähvardav ja ohtlik, nagu need leopardid ju päriselt ongi.\nJa alati ilus.\nSee, et Tõnu oli tegelikult teistest leopardidest natuke väiksem, ei paistnud fotode pealt välja.\nAga stuudiosse, kus Tõnu modellina palgal oli, sobis väiksem leopard väga hästi, sest sinna poleks vist mõni päris suur volask sissegi mahtunud, mis siis veel hüppamisest ja saakloomade tagaajamisest rääkida.\nJahti pidava leopardi fotosid meeldis kõigile kõige rohkem teha.\nTõnule endale meeldis, sest talle meeldis üleüldse igasugune sport.\nFotograafile meeldis, sest Tõnu oli natuke kohmakas ja ei saanud iialgi ühtegi saaklooma kätte - nii polnud vaja stuudiopõrandaid kogu aeg verest pesta.\nLiiatigi kartis fotograaf hirmsasti verd.\nJa saakloomadele - arvake ise ära, kas meeldis!\nEriline nõrkus oli Tõnul hüppamisepiltide tegemise vastu.\nTa oli siis nagu täitsa pöörane kohe, tuiskas mööda stuudiot ringi nagu tuulispask ja muudkui hüppas, hüppas! Õhus tundis ta ennast vabana kui lind ja tema rõõmu ei võtnud sugugi vähemaks ka see, et iga hüpe alati kord otsa sai - enamasti veel kõva prantsatuse saatel.\nEi, valutav pepu ja mõned sinikad läksid tema arvates igati asja ette, kui aga hüpata sai.\nJa hiljem pilte vaadates oli Tõnul ikka tunne, et ega ta tegelikult ju nii üliväga kohmakas ka ei ole, ainult natuke.\nVõi et mis siis, kui ta ongi kohmakas ja kunagi ühtegi saaklooma kätte ei saa - temal pole mingit saaki tarviski, sest tal on töö, mille eest saab palka ja selle palga eest võib söögi- ja muid häid asju poest osta.\nKusjuures elamine ja priitoit olid tal nagunii ka juba olemas: loomaaias, kus ta töötas poole kohaga leopardina.\nNii et palga eest sai ta osta magustoitu ja igasuguseid erilisi hõrgutisi.\nJa pühade puhul mõne ilusa tiheda kammi või midagi.",
+                "est_vro_x": "\"Väkev leopart - tsungli valitsõja\"\nTuu oll Tõnulõ kõgõ armsamb artikli.\nPäälkirä peräst muidoki innekõkkõ, a jutt esi oll ka iks väega illos.\nSääl kirotõdi tuust, milleperäst tsungli õigõ valitsõja om hoobis tark ja taidsa leopart, mitte suur ja kohmats lõvi.\nTõnu esi oll kah tuukõrd kuigi esieräle mõosahe pilte pääle jäänü.\nA õigõ oll, et tä näüdäs pääväpilte pääl alasi väega hää vällä - ku vaia, sõs armsa, ku vaia, sõs väkev, tõõnõkõrd kogoni peris ähvärdäjä ni pellätäv, nigu nuu leopardi jo periselt ommaki.\nJa alasi illos.\nTuu, et Tõnu oll periselt tõisist leopardõst tsipa vähämb, es paistu pilte päält vällä.\nAga stuudiohe, kon Tõnu palga iist modellis oll, passõ vähämb leopart väega häste, selle et sinnä ei olõs vast mõni peris suur volask sissegi mahtnu, miä sõs viil kargamisõst ja saagi takanajamisõst kõnõlda.\nJahti pidävä leopardi pilte miildü kõigilõ kõgõ inämb tetä.\nTõnulõ hindäle miildü, selle et tälle miildü ülepää egäsugumanõ sport.\nPildistäjäle miildü, selle et Tõnu oll veits kohma ja saa-as ilmangi üttegi saagis mõtõldut eläjät kätte - nii olõ-õs vaia stuudiopõrmandit kõikaig verest puhtas mõskõ.\nPääleki pelläs pildistäjä hirmsahe verd.\nJa saagilõ - arvakõ esi är, kas miildü!\nKõgõ inämb käve Tõnu himo hüppämisepilte tegemise perrä.\nTä oll sõs nigu täütsä marun õkva, tuisas stuudiot pite ringi nigu tuulispää ja mugu hüpäs, hüpäs! Õhun tundsõ tä hindä ollõv vaba nigu tsirk ja timä rõõmu võta-as sukugi veidembäs ka tuu, et egä hüppämine alasi kõrd otsa sai - inämbüsi viil kõva prändsähtüsega.\nEi, hallus peku ja mõnõ sinidsõ kotusõ lätsi timä arust ekäpite asa ette, ku õnnõ karada sai.\nJa perän pilte kaiõn oll Tõnul iks tundminõ, et ega tä periselt jo nii perädü kohmats kah olõ-i, õnnõ kibõnakõnõ.\nVai et mis sõs, ku tä omgina kohmats ja kunagi üttegi saaki kätte ei saa - timäl olõ-i määnestki saaki tarvis kah, selle et täl om tüü, mink iist saa palka ja tuu palga iist või söögi- ja muid häid asjo poodist osta.\nJa nigunii elämine ja prii süük olli täl ka joba olõman: eläjätahran, kon ta oll poolõ kotusõga leopardis.\nNii et palga iist sai tä osta magusatsüüki ja kõgõsugumast muud keelehääd.\nJa pühhi aigo mõnõ ilosa tihtsä kammi vai midägi."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/138.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/138.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 430,
+                "est_vro_x": 486
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "See juhtus minuga umbes kümme aastat tagasi.\nElasin tol ajal Soomes, Helsingis.\nPlaanisin sõita kahenädalasele puhkusele koju Londonisse.\nNädalavahetusel enne äralendu olin päevasel reisil Tallinnas.\nMul oli uut kohvrit vaja ning ma otsustasin selle osta Tallinnast, sest siin olid sel ajal hinnad tunduvalt odavamad.\nLeidsin kohvri mille hind oli 150 krooni ringis ja tundus, et see sobib mulle.\n\nNädal hiljem seisin Heathrow lennujaama pagasilindi juures ja ootasin oma kohvrit.\nOlin kergelt murelik, sest kolmest viimasest reisist kahel ei jõudnud kohver pärale.\nViimasel korral sain kohvri kätte nädalase puhkuse neljandal päeval.\nNüüd seisin närviliselt, pöial peos, selle karusselli ääres.\nMa ei võinud ju teada, et kõik läheb viperusteta ja seekord on kohver lindil.\nSeisin kannatlikult.\n\nKostis tavapärane signaal ja karussell hakkas lindi ragisedes liikuma.\nNagu pakikarusellil sageli, ei ilmunud ka seekord esimene ese kohe pärast signaali, kuid lõpuks siiski tuli.\nSee oli paar musta värvi sokke, hirmutavalt sarnased minu omadele.\nMidagi muud ei tulnud.\nMulle näis päris naljakas, et ainsa asjana tulid minu omadega sarnased sokid.\nKergendustundega nägin, et tuleb veel midagi.\nTeine paar sokke, samuti mustad ja minu omade moodi.\nVaatasin sokipaare kahtlusega, kuid ei söandanud neid üles korjata.\nTegelikult on meeste musta värvi sokid kõige tavalisem riietuse osa.\nSeega võib nende omanik olla kes tahes pakilindi ümber seisjaist.\nUurisin lootusrikkalt kõigi lähedal seisvate meeste näoilmeid, kuid keegi neist ei läinud sokke üles korjama.\nMul oli piinlik minna, sest tülitsemine karussellil lebavate sokkide pärast oli küll viimane asi, mida võinuksin soovida.\nPaari minuti pärast ilmus minu rahustuseks lindile paar meeste aluspükse.\nKuid mu rahu ei kestnud kaua: püksid kuulusid mulle! Nüüd hakkas muu pagas ka karussellile tulema.\nIkka vaheldumisi minu sokkide ja pesuga.\nKohvrit polnud näha.\n\nSeisin, suutmata end liigutada.\nKaasreisijad tõstsid oma kohvreid karussellilt maha, heites irvitavaid pilke minu sokkidele, aluspesule ja T-särkidele, sedamööda, kuidas need oma üksildasi ringe tegid.\nNaised olid meestest diskreetsemad.\nNad ei vahtinud mu aluspesu, vaid itsitasid ja silmitsesid mind ennast, kes ma seal juhmilt seisin.\nMinu garderoobi ülejäänud osa jõudis ka ükshaaval kohale, viimasena saabus kohver.\nTühjana.\nÕmblused olid laialt lahti rebenenud ning kõik riided kohvrist välja kukkunud.\n\nMa tean küll, et just nii läheb, kui ostetakse odav kohver, kuid on siiski üks asi, mis pole mulle kõik need aastad rahu andnud.\nMis kuri jõud sundis pagasikäitlejat panema esmajoones mu sokke ja aluspesu sellele transportöörile?\nPesu oli kenasti kokku pandud, aitäh sellegi eest, kuid miks ta ei saatnud näiteks kohvrit esimesena?\nVõi mis takistas teda asju lihtsalt kohvrisse tagasi loopimast, et see siis niiviisi lindile panna?\nVõib ainult arvata, mis selle inimese meelt tol päeval rõõmustas.\nMu kaasreisijate tuju tõstis see küll kindla peale.",
+                "est_vro_x": "Taa johtu mukka nii kümme aastakka tagasi.\nMa elli tuudaigo Soomõn, Helsingin.\nPlaanõ sõita katõs nädälis puhkusõlõ kodo Londonihe.\nNädäli lõpun inne ärlindamist olli ütepäävätsel reisil Talinan.\nMul ollvahtsõt kohvrit vaia ni ma otsusti osta tuu Talinast, selle et tan olli tuudaigo hinna tükü maad odavamba.\nMa lövvi kohvri, mink hind oll 150 krooni ümbre ja paistu, et tuu kõlbas mullõ.\n\nNädäli peräst saisi Heathrow' linnujaama pagasilindi man ja oodi umma kohvrit.\nMa olli tsipa murrõn, selle et kolmõst viimätsest reisist katõl kõrral jovva es kohvri peräle.\nViimäne kõrd sai kohvri kätte nädälidse puhkusõ neländäl pääväl.\nNo saisi ma närvin, päss peon, taa püürhällü veeren.\nMa es või jo teedä, et kõik lätt jukõruisilda ja seokõrd om kohvri lindi pääl.\nSaisi pikä meelega.\n\nHarilik signaal tull ärä ja püürhäll naas lindi räginäga liikma.\nNigu sakõstõ pakipüürhällüga om, es tulõ edimäne asi ka seokõrd vällä kõrraga päält signaali, a peräkõrd iks tull.\nTuu oll paar musta värmi sukkõ, niivõrd mu ummi muudu, et pand hiitüma.\nMuud midä tulõ es.\nMullõ paistu peris nalakas, et ainukõnõ asi, miä tull, olli mu ummi muudu suka.\nMul sai kergemb, ku näi, et tulõ viil midägi.\nTõõnõ paar sukkõ, kah musta ja nigu mu uma.\nMa kai sukapaarõ kahtlusõga, a tihka es näid üles korada.\nPeriselt omma miihi musta värmi suka jo kõgõ hariligumba rõivatükü.\nTähendäs, näide umanik või olla ütskõik kiä noist, kiä pakilindi ümbre saisva.\nHään loodussõn silmässi, mis näko teevä kõik ligidäl saisja mehe, a lää es kiäki näist sukkõ üles korjama.\nMa es tihka minnä, selle et naada tüllü kakma püürhällü pääl sõitvidõ sukkõ peräst oll kül viimäne asi, midä ma olõsi himostanu.\nPaari minodi peräst, et mullõ meelerahhu tuvva, tull lindi pääle vällä paar miihi alospükse.\nA pikält jää es mu rahu pidämä: püksi olli mu jago! No naksi muu paki kah püürhällü pääle tulõma.\nIks vaeldamiisi mu sukkõ ni mõsuga.\nKohvrit olõ es nätä.\n\nSaisi ja suta es hinnäst liiguta.\nMukka üten reisjä nõsti ummi kohvriid püürhällü päält maaha ja kai irven mu sukkõ, ihomõsu ja T-hammidõ pääle, nii kuis nuu ummi ütsildäidsi tsõõrõ tei.\nNaasõ olli tagasihoitjamba ku mehe.\nNä vahi es mu ihomõssu, a hikõrdi ja kaeskõlli minno hinnäst, kiä ma sääl saisi nigu molo.\nMu rõividõ perä joud kah palaviisi peräle, viimäne tulõja oll kohvri.\nTühäld.\nUmmõlusõ olli lajalt vallalõ kärisnü ni kõik rõiva kohvrist vällä sadanu.\n\nMa tiiä kül, et õkva nii lätt, ku ostõtas otav kohvri, a sõski om üts asi, miä olõ ei mullõ kõik neo aastaga rahhu andnu.\nMääne kuri joud sundõ pakikõrraldajat pandma inne kõkkõ mu sukkõ ja ihomõssu tuu transportööri pääle?\nMõsu oll kinäste kokko pant, aiteh tuugi iist, a mille tä saada es näütüses kohvrit kõgõ iin?\nVai miä es lasõ täl asjo niisama tagasi kohvrihe pillu, et tuu sõs niiviisi lindi pääle panda?\nVõit õnnõ arvada, mis asi tuu päiv tuu inemise meele rõõmsas tekk.\nMukka üten reisjide tujo nõssi tuu pääle kül kimmähe."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/139.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/139.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 183,
+                "est_vro_x": 189
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Tere, tahaksin jutustada loo oma elust Eestis.\n\nMinu nimi on Pepe, olen peruulane ja elan Eestis, selle pealinnas Tallinnas, juba üle 20 aasta.\n\nViis aastat tagasi sain ma sain tuttavaks oma abikaasa Lauraga.\nOlime sellal mõned nädalad tuttavad olnud, kui sõitsime trammis nr 4.\nTa sõitis koju ja mina seisin ta kõrval ja ta toetas oma pea vastu mu kõhtu.\nMa pidin välja minema ja ütlesin talle enne: ela hästi, ära jäta mind maha, muudame oma elusid ja saame koos õnnelikuks! Aga kui me läksime sel päeval lahku, oli mul tunne, et see on viimane kord, kui ma teda näen ja ta läheb ära…\nPäevade möödudes helistas ta aga mulle ja ütles, et tuleb mu juurde koos oma tütre Pipiga, (kes praegu on nagu mu oma tütar).\nKui ma sain teada, et nad tulevad, oli mu külmkapp täitsa tühi.\nMa läksin poodi süüa ostma ja ostsin ka ühe üllatusmuna Pipile.\nTerve esimese õhtu mängisime me munast leitud vurriga.\n\nPraegu on meil veel kaks last - Josephina ja Mathilda- kokku kolm tüdrukut, oleme Lauraga õnnelikult abielus ja ma olen õnnelik oma teisel kodumaal Eestis.",
+                "est_vro_x": "Tere, tahtnu kõnõlda luu umast elost Estin.\n\nNimi om mul Pepe, ma olõ peruulanõ ja elä Estin, timä pääliinan Talnan, jo päält 20 aastaga.\n\nViis aastakka tagasi ma saiõ tutvas uma tõõsõpoolõ Lauraga.\nMi olli tuudaigo mõnõ nädäli tutva olnu, ku sõidimi trammiga nr 4.\nTä sõit kodo ja ma saisi tä kõrval ja tä toet uma pää vasta mu kõttu.\nMa pidi vällä minemä ja ütli tälle inne: elä häste, är jätku minno maha, muudamõ mõlõmba umma ello ja lövvämi ütenkuun õnnõ! Aga ku mi tuu päiv lahku lätsi, oll mul sääne tunnõ, et taa om viimäne kõrd, ku ma timmä näe ja tä lätt ärä…\nPäävä lätsi, a sõs tä kõlist mullõ ja ütel, et tä tulõ mu mano üten uma tütre Pipiga, (kiä parhilla om nigu mu uma tütär).\nKu ma teedä sai, et nä tulõva, oll mu külmetüs kogoni tühi.\nMa lätsi puuti süvvä ostma ja osti ka üte vikurmuna Pipile.\nTerve edimäne õtak mängemi munast lövvedü purrnääriga.\n\nParhilla om meil viil kats last - Josephina ja Mathilda - kokko kolm tütrikku, mi olõ Lauraga õnnõlidsõn abielon ja ma olõ õnnõlinõ umal tõõsõl kodomaal Estin."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/14.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/14.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 33,
+                "est_vro_x": 34
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Contra\n\nhei mine õige muhvi neid\nmiks pugid vaid neid muffineid\nkui keetsin sulle pudru hea\noh pisikene pudrupea\nsa seda tea ja meeles pea\nmu putru jätta söömata\nsu tervisele pole hea",
+                "est_vro_x": "Contra\n\nsa minnä võit ka muhvi nii\nseit ärä inne muffiniq\nku tei ma sulle pudru hää\noh tsillukene pudrupää\nku arvu saat pia meelen taad \nmu pudru mittesüümine\nsu tervüsele ei tii hääd"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/140.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/140.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 380,
+                "est_vro_x": 427
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "See juhtus aastal 1996 või 1997, täpselt enam ei mäleta.\nSel ajal olin ma Eestis veel uustulnuk teisest riigist ja mõninged olukorrad, millesse ma vahel sattusin, olid mulle ootamatud.\nIsegi, kui olukorrad võivad olla erinevad, aitab tavaliselt me elukogemus erinevatele situatsioonidele lahendust leida.\nSee, millest soovin jutustada, üllatas mind aga oma täielikus ettearvamatuses.\n\nElasin Tallinnas ja mul oli vaja mõneks päevaks asjatoimetuste tõttu sõita Riiga.\nTagasi Tallinna sõitsin bussiga.\nSel ajal oli piiril põhjalik kontroll ja oli vaja väljuda bussist.\nAega oli küllaldaselt, et külastada Eestipoolset piirikohvikut, et juua tass kohvi ja vajadusel einestada, mida ma ka nüüd otsustasin teha.\nIstusin laua taha suure akna juurde vaatega bussijaamale.\nKell oli kaheksa ringis õhtul ja see oli viimane buss.\nVaade aknast ei pakkunud midagi huvitavat ja ma jäin mõtisklema.\nJõudis kätte aeg tagasi minna bussi juurde.\nTõusin ja võtsin oma väikese paki, mis lebas kõval toolil.\nHaarasin oma käekoti järele, mis oli rippunud mu tooli seljatoel, seda aga enam seal ei olnud.\nIseenesest mõistetavalt olin ma täielikus shokis.\nKohviku müüja ütles, et siin alatasa varastatakse käekotte, et mina polnud kaugeltki esimene ohver.\n\nKäekotis, teadagi, olid mu pass, raha ja pilet.\nPiletit tuli näidata bussijuhile sisenedes bussi enne ärasõitu Tallinna.\nMul aga polnud midagi ette näidata.\nSeletasin bussijuhile olukorda.\nÜtlesin, et olen nõus ostma uue pileti Tallinna, et mu mees tuleb mulle vastu ja toob raha.\n- Ei, kui raha pole, siis piletit ei saa - , ütles bussijuht.\n- Miks? - , imestasin mina, - raha antakse ju teile ennem, kui väljun bussist!\n- Ei, - ütles bussijuht uuesti - kui teel astub bussi kontrollör, siis selgub, et andsin teile pileti seadusvastaselt ja mulle tekivad ebameeldivused.\nProovige laenata raha kelleltki reisijalt.\n- \nMa siis pöördusin oma kaasreisijate poole, kes kõik juba istusid oma kohtadel.\n- Mu mees toob raha bussi juurde, laenake palun keegi mulle paariks tunniks! - Vastuseks mulle oli täielik vaikus.\nIlmnes, et kõik reisijad olid väga huvitatud parkeerimisplatsil toimuvast, olles ninapidi oma aknas kinni.\nNii tuli mul helistada koju, seletada olukorda ja istuda pool ööd, kuni mees sõitis Tallinnast Iklasse.\nNädala pärast helistati meile Häädemeestelt ja öeldi, et maantee kõrvalt oli leitud minu välispass, kus oli ju mulle nii vajalik ajutine elamisluba.\nTuli jälle sõita sinna kanti, sel korral olin aga palju paremas tujus.\nInimesi on tõesti igasuguseid…",
+                "est_vro_x": "Tuu johtu aastagal 1996 vai 1997, täpsähe inämb ei mälehtä.\nTuudaigo ma olli Eestin viil vahtsõnõ tulõja tõõsõst riigist ja mõnõ asaluu, miä mul vaihtõpääl ette tulli, olli mullõ uutmalda.\nEsiki, ku asaluu võiva olla tõistmuudu, avitas hariligult mi elotundminõ noid esisugumaidsi asjo är klaari.\nTuu, minkast ma kõnõlda taha, pand minno ummõhtõ imehtämä, selle et tuud ei olõs mõistnu sukugi ette arvada.\n\nMa elli Talinan ja mul oll vaia mõnõs pääväs asatoimõnduisi peräst Riiga sõita.\nTagasi Talinahe sõidi bussiga.\nTuudaigo oll piiri pääl kõva kontroll ja oll vaia bussist vällä tulla.\nAigo oll küländäle, et sisse astu Eesti poolõ piirikohvikuhe, et juvva tass kohvi ja võtta mõni söögipala, ku vaia, nigu ma ka nüüd mõtli tetä.\nIstõ lavva taadõ suurõ aknõ mano, kost bussijaam oll nätä.\nKell oll õdagu katsa ümbre ja taa oll viimäne buss.\nAknõst väega midä kaia es olõ ja ma jäi mõttihe.\nTull aig kätte tagasi minnä bussi mano.\nTulli pistü ja võti uma väiku paki, miä oll mu kõrval tooli pääl.\nHaari uma käekoti perrä, miä oll rippunu mu tooli sälätoe pääl, a tuud olõ-õs inämb sääl.\nMeelega mõista olli ma peris är põrahunu.\nKohvitarõ müüjä ütel, et siin ütesttüküst tõmmatas käekottõ ärä, et ma olõ-õs sukugi edimäne kannahtaja.\n\nKäekotin, teedäki, olli mu pass, raha ni pilet.\nPiletit tull näüdädä bussijuhilõ, ku oll bussi pääle minek inne ärsõitmist Talinahe.\nA mul olõ-õs midä ette näüdädä.\nSeledi bussijuhile, mis saisun ma olõ.\nÜtli, et ma olõ nõun ostma vahtsõ piledi Talinahe, et mu miis tulõ mullõ vasta ja tuu raha.\n- Ei, ku rahha olõ-õi, sõs piletit saa-ai - , ütel bussijuht.\n- Mille? - , imehti ma, - raha andas jo juhile inne, ku ma bussist vällä lää!\n- Ei, - ütel bussijuht vahtsõst - ku tii pääl tulõ bussi pääle kontroll, sõs saa selges, et ma anni sõitjalõ piledi vasta säädüst ja mul tulõva pahandusõ.\nPruumgu ma lainada rahha mõnõ reisjä käest.\n-\nMa sõs naksi kõnõlõma mukka üten reisjidega, kiä kõik joba istõ ummi kotustõ pääl.\n- Mu miis tuu raha bussi mano, pallõsi kelgi lainada mullõ paaris tunnis! - Vastussõs mullõ oll tävveline vaikus.\nTull vällä, et kõik reisjä tahi väega nätä, miä sünnüs saisotuskotusõ pääl, ja olli nõnnapiten uma aknõ man kinni.\nNii tull mul kodo helistä, uma sais är seletä ja istu puul üüd, kooni miis sõit Talinast Iklahe.\nNädäli peräst helistedi meile Häädemeestelt ja üteldi, et suurõtii kõrvalt oll lövvet mu välämaapass, kon oll jo mullõ nii tarvilinõ aotlinõ elämiseluba.\nTull jälki sõita sinnäkanti, a seokõrd olli ma pallo parõmban tujon.\nInemiisi om tõtõstõ egäsugumaidsi…"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/141.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/141.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 733,
+                "est_vro_x": 772
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "See on lugu, mis läks mulle naha alla ja jäi sinna kauaks, kauaks pidama...\n\nMa ei nimeta selle riigi nime, kus see toimus, see oli palju aastaid enne Eestisse tulemist.\nOlin just saanud 15 aastaseks.\nPaar aastat varem olid mu isa ja ema lahku läinud, isa kolis teise linna, ema hakkas tihti väljas käima ja paar kuud hiljem oli ta kohtunud uue mehega.\nIsaga mul erilist kontakti ei olnud, Ka emal ja ta uuel mehel ei olnud ei huvi ega aega minu jaoks.\nOmamoodi oli see isegi ok, sest olin harjunud üksindusega.\nKoolis mul sõpru ei olnud ja mind hüüti paksukeseks.\nKüllap olin ka tõrjuva iseloomuga.\nKoolitunnid meeldisid mulle aga päris hästi, sest mul polnud raskusi õppimisega.\nMu hinded olid head ja mul oli taipu nii matemaatikas, keeltes, kui ajaloos.\nAinuke, milles ma vilets olin ja mida ma kartsin, oli kehaline kasvatus.\nIga päev, kui ma olin koolist koju jõudnud, tegin ma kodused ülesanded ja istusin põhiliselt arvutil, sest midagi muud nagunii teha ei olnud.\nMind huvitasid igasugused sotsiaalsed meediad, kus inimestega kontakti sai võtta.\nMul oligi juba tekkinud üks sõber, kellega olime juba mõnda aega kirjavahetuses.\nTa kirjutas, et ma meeldin talle väga, et mul on toredad mõtted ja ta tahaks minuga kohtuda.\nOlin väga pabinas aga otsustasin temaga siiski kohtuda.\n\nP. oli minust 14 aastat vanem.\nTa oli lühike ja jässakas aga nägi mehine välja.\nEsimene kohtumine läks hästi, ta ütles, et mul on ilus nägu ja olen üldse tema meelest vahva tüdruk.\nKohtusime peaaegu iga päev ühes kohvikus ja kui ta mind esimest korda embas, läks mul silme eest mustaks.\nKord viis ta mind kohviku lähedal olevasse hotelli.\nSel päeval kaotasin oma süütuse.\nPeagi tuli välja, et P. oli abielus aga ta ütles, et ta abielu on õnnetu ja, et ta ei armasta oma naist.\nNiipea, kui ma 18 saan, lubas ta minuga abielluda.\nRääkisime P.-ga iga päev telefonis ja ma unistasin temast tõesti nii päevad kui ööd.\nPärast paari nädalat ütles ta, et ta tahab, et kohtuksin ühe ta sõbraga.\nSõber oli temast vanem, pikk ja peenike ja küllalt vaikne, kinnine.\nKui me sama hotelli numbrisse läksime, lükkas ta mu kohe põrandale pikali ja proovis mind ära vägistada.\nÜkskõik kui palju ma ka ei rabelenud, ei käinud mu jõud tema omast üle ja lõpuks tal see asi õnnestuski.\nPärast läks ta sõnagi lausaumata välja, jättes mind põrandale nutma.\nHelistasin P.-le ja jutustasin, mis oli juhtunud.\nTa ütles, et on minus pettunud, et ma niiviisi ta sõbrast räägin, et ta sõber on tore semu ja miks ma ei oleks võinud ka temaga veidi naljatleda.\nKui ma selline pirts olen, siis ei taha ta ennem minuga kohtuda, kui ma olen mõistlikumaks muutunud.\nPraegu ei taipa ma muidugi, kuidas ma temast nii põrgulikult sisse olin võetud, et ma olin nõus tegema ükskõik, mida ta vaid tahtis.\nAinuke, mis mulle korda läks, oli, et ta mind maha ei jätaks.\nTa oli minu jaoks kõik selles imelikus ja segases maailmas.\n\nNädala pärast kohtusin ühe ta teise sõbraga.\nJa siis varsti veel ühega.\nKõik ta sõbrad olid keskealised mehed, mõni oli minu vastu kena, mõni ei rääkinud peaaegu sõnagi.\nKohtusime tavaliselt päeval pärast kooli ja alati hotellides.\nIga kord helistasin siis kohe P.-le ja rääkisime palju telefonis.\nTa kiitis, kui tubli ma olen ja kuidas ta mind armastab.\nKoju jõudsin ikka õhtupoole, nii et sain ka koolitööd tehtud..\nMa ei mõelnud muule, kui kooselule selle mehega, keda ma üle kõige siin ilmas jumaldasin.\nNiimoodi elasin ligi aasta, kuni ema kord juhuslikult leidis mu telefonist meie sms-id.\nTa nõudis muidugi seletust.\nSalgasin kõike, öeldes, et see on ainult mu hea sõber ja kõik on vaid niisama mäng.\nEma helistas ikkagi P.-le ja tahtis teada, mis toimub.\nP. lubas emale kohe tagasi helistada, mida ta muidugi ei teinud.\nSel õhtul ei helistanud ta ka mulle, mitte ka järgmisel ega ülejärgmisel õhtul.\nKõik andmed tema kohta olid äkki Facebookist kadunud.\nEmale ma tõde kunagi ei rääkinud, küll aga juhtus mu teele ime läbi üks hea naisterahvas, kes aastate pärast mind noorte nõuandlasse psühholoogi juurde viis.\nP. nime ega andmeid ei leidnud keegi mitte kunagi mitte kusagilt.\nAastaid hiljem otsis teda ka politsei aga asjata, - sellist inimest ei olnud olemas.\n\nSelle loo järellugu on selline, et pärast mitut aastat tööd mu traumaga, õpin kaugõppes sotsioloogiat ja psühholoogiat ja tahan hakata abistama neid noori, kes sarnaste psühhopaatide läbi kannatada on saanud.\nNeid on rohkem siin maailmas, kui arvata võib…",
+                "est_vro_x": "Seo om lugu, miä läts mullõ naha vaihõlõ ja jäi sinnä pikäs, pikäs aos pidämä...\n\nMa ei ütle tuu riigi nimme, kon tuu sündü, tuu oll pallo aastit inne Eestile tulõmist.\nMa olli õkva saanu 15-aastadsõs.\nPaar aastat inne tuud olli mu esä ja imä lahku lännü, esä kolõ tõistõ liina, imä nakas paksustõ välän käümä ja paari kuu peräst oll tä kokko saanu vahtsõ mehega.\nEsäga mul suurõmbat läbikäümist es olõ, ka imäl ja tä vahtsõl mehel olõ-õs isso ega aigo mu perrä kaia.\nUmmamuudu oll tuu eski häste, selle et ma olli harinu ütsindä olõma.\nKoolin mul sõpro es olõ ja minno kutsudi mädsärigus.\nVast ma olli ka ärtoukaja loomuga.\nA koolitunni istõ mullõ peris häste, selle et opminõ olõ-õs mullõ rassõ.\nHindõ olli mul hää ja mullõ joudsõ häste peräle nii matõmaatiga, keele ku aolugu.\nAinukõnõ, millen ma vilets olli ja midä ma pelgsi, oll ihoharotaminõ.\nEgä päiv, ku ma olli koolist kodo joudnu, tei ma kodotsit ülesandit ja istõ innekõkkõ arvudi man, selle et midä muud nigunii tetä es olõ.\nMinno tõmmasi ligi kõgõsugumadsõ sotsiaalmeediä, kon sai inemiisile hindäst teedä anda.\nMul ollgi joba tegünü üts sõbõr, kinka joba mõnt aigo kirjo vaihtimi.\nTä kirot, et ma miildü tälle väega, et mul omma armsa mõttõ ja tä tahasi mukka kokko saia.\nMa kärsidi tuu peräst väega, aga võti iks ette timäga kokko saia.\n\nP. oll 14 aastat vanõmb minno.\nTä oll lühkene ja hürske, aga näüdäs mehene vällä.\nEdimäne kokkosaaminõ läts häste, tä ütel, et mul om illos nägo ma olõ ülepää tä meelest üts vahva tütrik.\nSaimi kokko pia egä päiv üten kohvitarõn ja ku tä mul edimäne kõrd ümbrelt kinni võtsõ, lätsmul silmi iist mustas.\nÜtekõrra vei tä mu kohvitarõ lähkühe hotelli.\nTuust pääväst pääle olõ-õs ma inämb putmalda.\nPia tull vällä, et P. oll abielon, aga tä ütel, et abielo om õnnõdu ja et tä ei armasta umma naist.\nNigu ma 18 saa, lubasi tä mu naasõs võtta.\nMi kõnõli P.-ga egä päiv telefonin ja ma igädsi tedä tõtõstõ üü ja päävä.\nPaari nädäli peräst tä ütel, et tä taht, et ma saasi kokko üte tä sõbraga.\nSõbõr oll vanõmb tedä, pikk ja peenükene ja küländ vaganõ, kinniline.\nKu mi tuusama hotelli numbrihe lätsi, tougas tä mu säälsaman põrmandulõ maha ja pruumsõ minno väelä võtta.\nÜtskõik kupallo ma ka es rabõlõ, es käü mu jõud timä umast üle ja lõpus lätski täl tuu asi kõrda.\nPerän läts tä sõnna lausmalda vällä ja jätse mu põrmandu pääle ikma.\nKõlisti P.-le ja kõnõli är, miä oll johtunu.\nTä ütel, et om mu pääle pahanu, et ma niimuudu timä sõbrast kõnõlõ, et tä sõbõr om hää semu ja mille ma ei olõs võinu ka timäga veidü nalja tetä.\nKu ma sääne pirts olõ, sõs ei taha tä innemb mukka kokko saia, ku ma olõ arvosaajambas muutunu.\nParhilla ma muidoki ei taipa, kuis ma timäst nii ullimuudu sisse olli võet, et ma oli nõun tegemä ütskõik, midä tä iäle tahtsõ.\nAinukõnõ, miä mullõ kõrda läts, oll, et tä minno maha ei jätäsi.\nTimä oll mu jaos kõik tallõn imelikun ja segätsen maailman.\n\nNädäli peräst sai ma kokko üte tä tõõsõ sõbraga.\nJa sõs varsti viil ütega.\nKõik tä sõbra olli keskiän mehe, mõni oll mu vasta kinä, mõni es kõnõlõ piaaigo sõnnagi.\nKokko saimi hariligult päivä päält kooli ja alasi hotellen.\nEgä kõrd kõlisti sõs kõrraga P.-le ja mi kõnõli pallo telefonin.\nTä kitse, ku viks ma olõ ja kuis tä minno hoit.\nKodo joudsõ ma iks õdagupoolõ, nii et sai ka koolitüü tettüs.\nMa es mõtlõ muu ku kuunelämise pääle tuu mehega, kedä ma üle kõgõ siin ilman imehteli.\nNiimuudu ma elli ligi aasta aigo, kooni emä ütskõrd johtumiisi löüdse mu telefonist mi sms-i.\nTä nõudsõ muidoki seletüst.\nSalassi kõkkõ, ütli, et seo om õnnõ mu hää sõbõr ja kõik om kõgõst niisama mäng.\nImä kõlist ummõhtõgi P.-le ja tahtsõ teedä, miä sünnüs.\nP. lubasi imäle kõrraga tagasi kõlista, midä tä muidoki es tii.\nTuu õtak es helistä tä ka mullõ, ega ka järgmäne ega ülejärgmäne õtak.\nKõik teedüs timä kotsilõ oll äkki Näoraamatust kaonu.\nImäle ma es kõnõlõ kunagi tuud, miä periselt oll, kül johtu nigu ime mu tii pääle üts hää naistõrahvas, kiä aastidõ peräst minno nuuri nõvvuandlahe psükoloogi mano vei.\nP. nimme ega andmit lövvä es kiäki kunagi kostki es.\nAastidõ peräst otsõ tedä ka politsei, aga asalda, - säänest inemist olõ õs olõman.\nTaa luu peräotsa tulõ tõõnõ lugu.\nSääne, et pääle mitund aastat tüüd uma hingehädäga opi ma kavvõstopmisõga sotsioloogiat ja psükoloogiat ja taha nakada avitama noid nuuri, kiä sääntside psükopaatõ peräst omma kannahtama pidänü.\nNäid om tan maailman inämb, ku või arvada…"
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/142.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/142.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 108,
+                "est_vro_x": 113
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Kirjutan oma emast. \n\nAsjad, mida minu ema on teinud:\nSünnitanud mind 19. aastasena.\nÕppinud zootehnikuks.\nKui tööd ei olnud, käinud suviti kasevihtasid tegemas ning neid müümas. (Auto oli kogu aeg ämblikke ja muid kahtlasi tegelasi täis.)\nOn olnud koristaja.\nTaksojuht\nBussijuht.\nMaaler.\nTeinud kokapaberid.\nVõtnud laenu.\nPidanud turuputkat.\nKäinud bussijuhikoolis, et saada bussijuhiks.\nAbiellunud alkohoolikuga. (Sain eile teada, et kriminaalkorras karistatud alkohoolikuga.)\nJätnud alkohooliku maha.\nVõtnud laenu.\nLäinud Soome bussijuhiks.\nMüünud maha meetrilaiuse riba minu sünnikodu aiast. (Õppemaks on lits!)\nSaanud kasvaja.\nVõtnud laenu.\nOlnud ikkagi bussijuht.\nEi tunne enam oma jalgu.\nMaksab ikkagi mu õppemaksu.\nTahab ikka Eestis elada.\nEi vingu ja hädalda iga väikese asja pärast.",
+                "est_vro_x": "Ma kiroda umast imäst. \n\nAsa, midä mu imä om tennü:\nSünnütänü minno 19 aastaga vannusõn.\nOpnu karakõrraldajas.\nKu tüüd es olõ, käünü suvildõ kõovihto tegemän ni näid möömän (Auto oll kõikaig härmläisi ja muid kahtlaisi tegeläisi täüs.)\nOm olnu kraamja.\nTaksojuht.\nBussijuht.\nMaalri.\nTennü kokapaprõ.\nVõtnu lainu.\nPidänü turuputkat.\nKäünü bussijuhikoolin, et bussijuhis saia.\nLännü viinahaigõlõ mehele. (Eelä sai ma teedä, et kriminaalkõrran nuhõldulõ viinahaigõlõ.)\nJätnü viinahaigõ maha.\nVõtnu lainu.\nLännü Suumõ bussijuhis.\nMöönü maha miitrelakju siba mu sünnükodo aiast. (Opimass om lits!)\nSaanu kasuvahädä.\nVõtnu lainu.\nOlnu iks viil bussijuht.\nEi tunnõ inämb ummi jalgo.\nMass iks mu opimassu.\nTaht iks Estin ellä.\nEi vingu ja ei hädäldä egä väiku asa peräst."
+            }
+        ]
+    }
+]

vro/multi/vro-est/143.et.texts.json

@@ -0,0 +1,18 @@
+[
+    {
+        "features": {
+            "corpus": "vro-est",
+            "filename": "../../orig/vro-est/paralleelkorpus-master/143.et.txt",
+            "counter_tokens": {
+                "est": 285,
+                "est_vro_x": 298
+            }
+        },
+        "texts": [
+            {
+                "est": "Mõtlesin, et panen kirja väikese sündmuse oma elust, kus lihtsalt ei saanud tegutsemata jätta.\nSee toimus 3 või 4 aastat tagasi kevadel.\nTol ajal elasin veel Lasnamäel ning kasutasin linna saamiseks bussi nr 67 või 68.\nSõitsin bussiga rahulikult linna poole, kui järsku kuulsin tagantpoolt vanema meesterahva häält pahurdamas vene keeles kellegagi.\nLäksin inimlikust uudishimust lähemale ja sain mõne hetke pärast aru, et tal on abi vaja, aga keegi ei suvatsenud millegipärast teda aidata.\nLäksin lähemale ja küsisin, et kas ma saan teda aidata ning ta vastas, et tunneb ennast halvasti ja ei suuda püsti tõusta.\nKui peatus lähenes, siis ma üritasin teda käe alt toetada, et välja liikuda, aga see ei õnnestunud.\nSelle peale muutus ta närviliseks ja lihtsalt hakkas karjuma, et jäta siis mind siia, las ma suren siinsamas.\nInimesed ei pööranud suuremat talle suuremat tähelepanu isegi pärast seda! Ma siis helistasin kiirabisse ja rääkisin, et selline meesterahvas, sellise hädaga ja sellise bussi peal, et järsku saab kiirabiauto tulla peatusesse vastu ja aidata, aga selle peale ütles dišpetser mulle, et peate ise maha tulema ja siis peatuse ütlema, et ainult sel juhul saab aidata.\nJärgmises peatuses ma jooksin bussijuhi juurde ja üritasin talle selgeks teha, et meil on probleem, kuid bussijuht keeldus esialgu mind kuulamast.\nÜlejärgmises peatuses lõpuks suutsin talle käte ja jalgadega selgeks teha (mees eesti keelt ei mõistnud), et ta peab appi tulema ning tõstsime vanema meesterahva bussipeatuses pingi peale, kus ta hakkas mind ka kohe hoolega tänama ja oma eluloost lugusid rääkima, kui abi ootasime.\nLõpuks jõudis kiirabiauto kohale, ning mees viidi minema.\nMa siiamaani vahel mõtlen temast, et kas temaga sai kõik korda ja kuidas tal läheb.\nJa ma samuti imestan ka inimesi, kes näevad abivajajat, aga ei aita.",
+                "est_vro_x": "Mõtli, et panõ kirja väikse johtumisõ umast elost, kon kuigi es saa jättä nii, et ei olõs midägi tennü.\nTuu oll 3 vai 4 aastakka tagasi, keväjä.\nTuudaigo ma elli viil Lasnamäel ja et liina saia, tarvidi bussi nr 67 vai 68.\nSõidi rahun bussiga liina poolõ, ku äkki kuuli takastpuult vanõmba meesterahva hellü mõrostaman vinne keeli kinkagi pääle.\nLätsi inemlidsest uudishimost ligembäle ja sai kõrrakõsõ ao peräst arvo, et täl om api vaia, a kiäki es võta minkagiperäst vaivas timmä avita.\nLätsi lähembähe ja küsse, et kas ma saa timmä avita ni tä ütel vasta, et tund hindä halvastõ ja ei saa pistü tulla.\nKu piätüs naas kätte joudma, sõs ma proomõ tukõ timmä käe alt, et välläpoolõ liiku, a tuu es õnnistu.\nTuu pääle tä läts närvi ja naas õkva rüükmä, et jätä sõs minno siiä, las ma koolõ siiäsamma.\nInemise tii es timäst suurõmbat vällä esiki päält tuu! Ma sõs kõlisti kipõlõabilõ ja kõnõli, et sääne meesterahvas, sääntse hädäga ni sääntse bussi pääl, et peräkõrd saa kipõtohtrimassin tulla piätüste vasta ja avita, a tuu pääle ütel dispetšer mullõ, et piät esi maha tulõma ja sõs piätüse ütlemä, et õnnõ sääntsel kõrral saa avita.\nJärgmädsen piätüsen ma joosi bussijuhi mano ja tahi tälle selges tetä, et meil om sääne hädä, a bussijuht es võta minno edeotsa jutulõ.\nÜlejärgmädsen piätüsen lõpus sai tälle kässi ja jalgoga selges tettüs (miis esti kiilt es mõista), et tä piät appi tulõma ni mi nõsti vanõmba meesterahva bussipiätüsen pingi pääle, kon tä naas minno ka kõrraga hoolõga tennämä ja umast elost asjo kõnõlõma, ku api oodimi.\nPeräkõrd joud kipõtohtrimassin peräle, ni miis viidi minemä.\nMa seenimaani tõõnõkõrd mõtlõ timäst, et kas täga sai kõik kõrda ja kuis täl lätt.\nJa niisamatõ ma imehtä ka inemiisi, kiä näevä abitarvitajat, a ei avida."
+            }
+        ]
+    }
+]