Split (2)

train · 553k rows

text string	id string	dump string	url string	date string	file_path string	offset int64	token_count int64	language string	page_average_lid string	page_average_lid_score float64	full_doc_lid string	full_doc_lid_score float64	per_page_languages list	is_truncated bool	extractor string	page_ends list	probs_argmax int64	probs list
Metsanduse rolli majanduses ja tööhõives ei teadvustata piisavalt - Metsas olevate loodusväärtuste täiendav kaitse ei kajastu kommunikatsioonis ja riiklikus statistikas/Metsaomanikud ei ole kursis puidu turustamise piirangutega, mis tulenevad metsa sertifitseerimisest - Puudub metsamajanduse pikaajaline visioon ning metsamajanduse stsenaariume pole koostatud koos mõjude hinnanguga metsanduslikule haridusele ja tööhõivele. (Puudub riigi pikaajaline plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta) - Metsandussektori lisandväärtuse potentsiaal on palju suurem, kui seda praegu kasutatakse - Puudub teadmine, mis ulatuses majanduspiiranguteta metsade pindala võib muutuda - Puudub ülevaade puiduenergeetika majanduslikest mõjudest - Puuduvad uuringud metsa nn kõrvalkasutuse majandusmõjudest ja selle võimalustest - Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole efektiivselt kasutatud - Puidubilansi aluseks olevad andmeallikad puudulikud ning puidubilansi ja prognoosi koostamise osas puudub riiklik valdkonna terviklik kaardistus (käsitletakse 13. probleemrühma juures) - Metsamaterjali maanteetranspordi madal efektiivsus - Looduses liikumise/loodusturismi ja tervisespordi jätkuva kasvu mõju metsakeskkonnale (looduskeskkonnale) ei ole piisavalt reguleeritud ja sellega kaasneva võimaliku negatiivse mõju ennetamine tagatud - Eesti loodusel põhineva turismi mainet kahjustab intensiivistuv metsaraie - Ühiskonna teadlikkus metsatööstuse rollist heaolu loomisel on madal - Võimalik raielimiidi sätestamise ülempiir ei paku piisavalt paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa ressurssi kasutamata (käsitletakse 11. probleemrühma juures) - Lageraie langi pindala piirang takistab metsade efektiivset majandamist - Metsaressursi kasutamine madalama tõhususega võrreldes teiste Euroopa metsarikaste riikidega - Raievanused piiravad efektiivset majandatavate metsade majandamist - Majandusmetsade (metsad, kus on lubatud raietegevus) tootmisvõime on alla oma potentsiaali - Raiutava puidu madal kvaliteet vähendab Eesti tööstuse konkurentsivõimet ja metsaomaniku tulu Ettepanek Kuidas lahendab 1 Metsasektori maine tõstmiseks: - ühiskonna teadlikkuse suurendamine (sh läbi metsandusalase hariduse) metsanduse ja metsatööstuse pakutavatest hüvedest (puidulise väärtuse olulisus, puidu tarbimise seosed metsasektoriga, rolli majanduses) - muuta metsatööstus keskkonnasäästlikumaks - läbi teaduse ja tööstuse koostöö suurendada puidu lisandväärtust ja kasutada puitu erinevatel viisidel Metsast saadavate puiduliste väärtuste Linnastuvas ühiskonnas on funktsioone ja riigi ülesanne ei ole teha sellele „rohepesu". 2 Metsamajanduse pikaajalise visiooni loomiseks ja investeerimiskindluse tagamiseks: - määratakse looduskaitse planeerimisel kaitstavate metsade, sh erinevate režiimidega, osakaal/pindala (vähendatakse, hoitakse praegusel tasemel, suurendatakse, hoitakse stabiilsena, määratakse miinimum ja/või maksimum) - ei saa määrata kaitstavate metsade maksimaalset osakaalu/pindala, vaid minimaalne toimimismaht - muudetakse looduskaitse planeerimine paindlikumaks ja tõhusamaks (sh lähtutakse regiooni keskmisest, hinnatakse põhjuseid) - hinnatakse planeeritavate looduskaitseliste ja metsanduslike otsuste mõju keskkonnale, kultuurile, majandusele ja sotsiaalsektorile, sh metsanduslikule haridusele ja tööhõivele - selgitatakse riigi ootus metsamajandussektorile, sh hinnatakse metsamajanduse mõju erinevates sektorites - täpsustatakse ühiskondlikku ootust metsade rolli osas koos pikaajalise visiooni loomisega (sh riigimetsaroll ja erinevate hüvede pakkumine) - lepitakse kokku metsanduse arengusuunad (sh pikemalt kui 10 aastaks) MKM KeM Tulevikus kaitstavaid proportsioone ei ole MAK2030 otstarbekas fikseerida, küll saab kaardistada tõenäolised protsessid, mis neid proportsioone mõjutavad. Kaitsealuse metsa osakaal ei tohi ületada regiooni keskmist ega 2017. aasta taset. Eestis on juba olulisel määra kaitsealust metsa ning looduse ja liikide mitmekesisuse tagamiseks tuleks leida muid vahendeid kui metsa kaitse alla võtmine. Lisaks võiks kaaluda lähenemist, et kui mingi summa hektareid võetakse kaitse alla, siis kuskil mujal tuleb sama suur hulk metsa kaitse alt vabastada Tagatud peab olema ohustatud liikide ja elupaikade kaitse. Minimaalselt on range kaitse tagatud 10%-le metsamaast, mis on võimalikult hea tüpoloogilise esinduslikkusega. Leida majandusmetsades paiknevate loodusväärtuste kaitseks mõistlik tasakaal. nõuetest sertifitseeritakse kõik Eesti tööstuslikult puitu varuvad majandajad säästva metsamajanduse sertifikaatidega, millest FSC nõuab juba praegu vähemalt 10% metsa majandustegevusest välja jätmist. See on oluliselt rohkem kui erametsadest range kaitse alla on võetud, seega range kaitse pindala pigem laieneb. 2) Nagu läbiva teemana ka eelnevates probleemirühmades on sisse toodud – riigil on mõistlik viia läbi ökoloogiline maksureform, millega maksustatakse diferentseeritult maad ja maakasutust, olenevalt selle ökoloogilisest mõjust. See võimaldab omanikul orienteerumist selles, kui intensiivset (ja kallist) maakasutust ta soovib arendada. Eesti majanduspiirangutega metsade pindala ei ole Euroopa mõistes suur. Lisaks ohustatud liikide ja elupaikade kaitsele tagatakse läbi jätkuvate tegevuste tüpoloogilise esinduslikkuse parandamiseks piisavalt elupaiku metsamajandamist mittetaluvatele metsaliikidele. Sh uuendatakse rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilise esindatuse analüüsi. Kaitseväärtuste olemasolu hinnatakse jooksvalt ning kaitseväärtuste kadumisel piirangute kaotamise protsess peab EMPL EMPL EMA Kaitsealade maksimumpindala kehtestamine. Määrata pikaajaliselt raiemahu arvutuse põhimõtted, et suurendada investeerimiskindlust. Uute oluliste kaitseväärtuste kaitse alla võtmise vajadusel leida kaitse all olevatest metsadest alad, millel kaitse lõpetatakse. Rangelt kaitstavate metsade osakaalu vastavusse viimine regiooni keskmisega; Läti, Leedu, Rootsi, Soome (Soomes keskja lõuna osas). Teadvustada ja kommunikeerida sektorile riigi ootused metsandussektori panuse osas SKP-sse. Metsamajanduse pikaajalise visiooni loomiseks on eelnevalt vaja täpset analüüsi hetkeolukorra kohta, arvestades senise metsamajanduse mõjusid meie metsade tervisele ja Kui on teada ja hinnatud metsamajandamise mõjud (lisandväärtus, töökohad maapiirkondades, biomajanduse ressursi mittekasutamine, ehitamine puidust, CO2 bilanss, liikide säilimine, mõjud ökosüsteemile, metsanduslikule haridusele ja tööhõivele, jms), siis on võimalik teha kaalutletud otsuseid uute looduskaitseliste piirangute kehtestamiseks või olemasolevate ümberhindamiseks ja vähendamiseks. Võimalik on metsaressurss kasutusele võtta, tagada kvaliteetse puidu tootmine, lisandväärtuse andmine. Tekib kindlus, mis võimaldab teha pikaajalisi ja finanstiliselt mahukaid investeerimise otsuseid puidu esmase ja järeltöötlemise osas. Suureneb huvi pikaajaliselt investeerida, on võimalik hoogustada sektori arengut. Suureneb võimalus töökohtade loomiseks (mitmesugused metsamajandustööd), suureneb ka kaudne tööhõive (transpordiettevõtted, sae- ja puidutööstuse töötajad jt). Suurenevad eraldised riigieelarvesse, millest tekivad töökohad sotsiaal-, haridussfääri, kultuurivaldkonda jne. Enamik metsandusega otseselt ja kaudselt seonduvaid töökohti on seotud maapiirkondadega, seega vähendab metsade majandamise keelamine eriti maapiirkondade tööhõivet. Äramärkimist väärib ka asjaolu, et Eesti on rangelt kaitstavate metsade osakaalult juba Euroopas esirinnas. Ka vähem raiudes on võimalik töökohtasid säilitada ja neid isegi juurde luua, aga selleks on vaja senise metsamajanduse ja puidutööstuse alused ümber tulevikupotentsiaalile. Vajalik on nii riigimetsa kui metsa rolli üldisemalt täpsustamine ja avalik arutelu metsa erinevate hüvede (sotsiaalsed, majanduslikud, ökoloogilised ja kultuurilised) tagamisel ning ühiskondlik ootus neile hüvedele. Tuleb koostada arengustsenaarium sellisele metsamajandusele, mis on spetsialiseerunud ka muule kui ainult raietöödele. mõtestada ning alustada metsamajanduses põhjalikku innovatsiooni. Rõhuda tuleks regionaalse väike-ettevõtluse toetamisele, metsaandide kasutusele võtmisele mahetoiduainetööstuses ja – meditsiinis, ökoturismi arendamisele ja ka üldisele keskkonnajärelvalve parandamisele, luues riiklikke regionaalseid töökohtasid inimestele, kes hoiavad oma piirkonna metsades toimuval silma peal ning saavad ühtlasi anda informatsiooni oma piirkonna metsade olukorra kohta. Arendada tuleks ka sellist puiduettevõtlust ja tisleritööd, mis keskenduks suuremahulise toodangu asemel (nagu pelletigraanulid või tselluloos) väiksemamahulisema, aga kvaliteetsemast materjalist ja mitmeetapiliselt valmistatud kallitele kestvustoodetele, mille väärindamisaste ületaks lõppkokkuvõttes suuremahulist, aga primitiivset toodangut. Arendada tuleks puidust käsitööd, muutes käsitsi nikerdatud puidust kestvustooted Eesti visiitkaardiks, ja kasutada puitmaterjali rohkem ka nüüdisarhitektuuris, sealhulgas suurehitiste ja linnahoonestuse rajamisel. On võimalik, et ökoloogilise kriisi süvenedes muutub üha vajalikumaks ka ökosüsteemi teenuste rekonstrueerimine ja vastavate spetsialistide koolitamine ning ametisse palkamine. Selliste stsenaariumite realiseerimine vajab riigi poolset panust ja praeguse puidu- ja metsakasutuse suunamuutust "kvantiteedilt kvaliteedile", samuti vastava metsandusliku hariduse kujundamist ja spetsialistide koolitamist. Mõistlikud oleksid ka ümberõppeprogrammid, mis Majanduse ja keskkonnapoliitika konjunktuur muutub nii kiiresti, et metsaomanikele ja majandajatele – sarnaselt mistahes majandusharus tegutsejatele – ei saa riik anda aastakümneteks majandustegevuse garantiisid. Kuid neil on võimalik pikaajaliselt kasvatada metsamaa väärtust (kapitali) ja maandada majandusriske (nt multifuktsionaalsete puistute kasvatamisega). On selge, et maailmaturu puidunõudlus ajas suureneb, seega suureneb ka puidu ekspordipotentsiaal. Samuti on võimalik kokku leppida peamistes arengusuundades, mida tehaksegi MAK2030 käigus. MAK2020 planeeritud kõrged raiemahud tulenesid sellest, et vastuolulise protsessi tulemusel kalduti kõrvale säästliku metsamajanduse põhimõtetest, mille tagajärjeks oli metsade teiste väärtuste kahjustamine ja ühiskondlik pahameel. Järelikult ei saa MAK2020 alusel sõlmida praegust ühiskondliku kokkulepet ja puidu aastajuurdekasvust lähtuvalt ei ole üldse adekvaatne planeerida metsaraiet. võimaldaksid intensiivsest metsakasutusest elatujatel uuele tööle üle minna, kui otsustatakse säästvama ja oluliselt vähem raietegevusele keskendunud metsamajanduse tulevikustsenaariumi kasuks. Raiemahud vähenevad senise üleraie tulemusena niikuinii, nende dimensioneerimine säästliku metsamajanduse raamesse ongi ühiskondliku kokkuleppe peamine sisu. Tööhõive vähenemine vajab täpsemat prognoosi, neile inimestele tuleb (nagu ka teistes muutuvates majandussektorites) võimaldada ümberõpet. KeM Arengukavas käsitleda pikemat perioodi kui 10 aastat. See tagab metsanduse pikaajalised arengusuunad, tagab tasakaalustatuma metsakasutuse ja suurendab investeerimiskindlust 3 Metsandussektori lisandväärtuse potentsiaali tõstmiseks: - edendatakse ja toetatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust, sh puidu innovaatilist kasutamist, suurendatakse kompetentsi ja teadlikkust (erinevad puidukasutusviisid, paberi- ja puitmassi tootmine, biotehnoloogiad, puitmaterjalid, biorafineerimistehnoloogiad, biomaterjalid, biokemikaalid, bioplastik jm) - luuakse võimalused puiduressursi, sh madalakvaliteedilise ja ümarpuidu, kohapealseks väärindamiseks ja mitmekülgseks kasutamiseks koos maapiirkondade tööhõive kasvatamisega (selgitatakse sektori innovatsioonivajadused, luuakse puidukeemilise töötlemise võimalused, luuakse tõhus ja konkurentsivõimeline investeerimis- ja ettevõtluskeskkond, RMK tegevus) tselluloositööstuse tekkimiseks , kaasates Eesti kui öko- ja metsariigi käsitlemist vähendamise korral (K.1.9) võib kogu Metsade kasutusega seotud tööhõive suurendamiseks/hoidmiseks maapiirkondades: - hinnatakse metsa puidulise (sh innovaatilise) ja kõrvalkasutuse (sh mesinduse) mõju ja potentsiaali maapiirkondade tööhõivele ning kavandatakse meetmed potentsiaali realiseerimiseks - mitmekesistatakse metsakasutust (riiklik programm, metsamasinate asendamine inimtööjõuga, toetada kõrvalkasutust) - suunatakse inimeste kolimist maapiirkondadesse toetustega (riigimetsast palgid ja kodanikupalk) - tagatakse puidutööstusele toore ja suurendatakse toetuste abil metsakasvatuslike tööde tegemist 4 Hinnata metsanduse reaalset tööhõivet Aitab oluliselt väärtustada 6 Tulundusmetsas metsaressursi tõhusamaks kasutamiseks ja metsade tootlikkuse suurendamiseks: - samuti puidu kvaliteedi tõstmiseks sobivate raievõtete kasutamine (õigeaegne uuendusraie, hooldusraied) - õigeaegne ja kvaliteetse kultiveerimismaterjaliga metsa uuendamine ja hooldamine ning selleks sobilike puuliikide kasutamine (kasvukohatüübist sõltuvalt, metsataimede selektsioon ja uute suure juurdekasvuga puuliikide uurimine) - metsataristute arendamine (teed ja kuivendusvõrk) - erametsade majandamise edendamine (suurem otsustusõigus, teadlikkuse tõstmine, toetused, metsaühistud, maksusüsteemi muutmine, enamate metsade majanduslikule kasutusele võtmine) - väetamine - arendada metsa mitmekesiste funktsioonide potentsiaali hindamise mudel säästliku metsa majandamise põhimõtetest lähtuvalt ja tasakaalustatud ruumiplaneeringuga määrata intensiivse metsamajandamise jaoks sobilikud alad Soodustada ja edendada erametsades metsakasvatuslike võtete kasutamist ja metsa majandamist üldiselt, et tõsta erametsade tootlikkust ja suurendada metsaressurssi. Koostada tegevuskava metsade pikaajalise tootlikkuse tagamiseks arvestades ka süsinikusidumise suurendamisega: sh juurdekasvu soodustamine metsamaaparanduse, metsa uuendamise ja hooldusraiete jätkuva toetamisega. Peale väetiste kasutamise analüüsimist võimalusel lubada teatud metsades ka väetamist. Nii metsamaaparanduse, metsa uuendamise, hooldusraiete kui ka väetiste kasutamisega on võimalik tõsta metsade tootlikkust ja suurendada kogu metsa ressurssi. Panustada tuleb erametsamaadel asuvate teetaristute parandamisse ning kuivendussüsteemide rekonstrueerimisse. Metsa uuendamine kasvukohale sobivate puuliikidega aitab metsaökosüsteemil kiiremini taastuda, et hakata täitma erinevaid ökoloogilisi funktsioone, sh süsiniku sidumist. Toetuste toel on erametsade uuendamise mahud aasta-aastalt suurenenud ning metsauuendustööde (sh hooldustööde) edendamist ja KeM riiklikku toetamist erametsades Metsaomanike teadlikkuse tõstmine Asko Lõhmus Asko Lõhmus Aktiviseerida metsaomanikke (1/3 metsadest on majandusest väljas), tuua kasutusse majandamisest väljas olev metsaressurss EMPL EMPL Muuta maksusüsteem metsa majandamist soodustavaks. EMPL Aktiviseerida passiivseid omanike oma metsi majandama, metsaühistute süsteemi arendamine ja teenused. EMPL Metsaühistute edasiarendamine ja teenuste paketi väljatöötamine metsaomanikele pakutavate teenuste osutamiseks. „Raiutava puidu madal kvaliteet vähendab Eesti tööstuse konkurentsivõimet ja metsaomaniku tulu „ Arendada välja 1) metsade multifunktsionaalse potentsiaali hindamise mudelid, mis võimaldaksid käsitleda reaalset majanduslikku potentsiaali säästliku metsamajanduse pikaajalises raamistikus. Praegune probleemipüstitus lähtub üksnes puidutootmisest, hetketurust ja tööstuse konjunktuurist ning kirjeldab üksnes intensiivmetsanduslikke lahendusi (selektsioon, võõrpuuliigid), mida riik ei peaks täiendavalt toetama (probleem K.3.2). Alternatiivina vääriks kaalumist Nabuurs jt (2017) kirjeldatud meetmete nimistu; 2) alustada tasakaalustatud ruumiplaneeringute väljatöötamist, kus oma koht võib olla ka intensiivmetsandusel, kuid mida sel juhul kompenseerivad teistel põhimõtetel ja eesmärkidel majandatud alad (Probleemirühmad 1, 3, 7). „Metsaressursi kasutamine madalama tõhususega võrreldes teiste Euroopa metsarikaste riikidega„. Tasakaalustatud regionaalarengu, aga ka riikliku julgeoleku tagamiseks säilitatakse või luuakse maapiirkondades töökohad. MAK2020 koostamisel tehtud uuringu „Eesti metsasektori makroökonoomiline analüüs" kohaselt annab optimaalse raiestsenaariumi puhul (ca 12 miljonit tihumeetrit) 1 miljon tihumeetrit raie ligikaudu 2350 töökohta. Metsanduses ja puidutööstuses on palk keskmisest suurem. Praegu raiutava puidu kvaliteedi parandamine pole võimalik, küsimus on parema tulevikukvaliteedi tagamises. Selles osas paistab kriitilisem olevat metsauuendusega seotu (Probleemirühm 6) kui hooldusraied. Intensiivsed hooldusraied võivad olla ökoloogiliselt kulukad ja vajavad samuti optimeerimist, vt nt juurepessu (K.1.10, K.2.1) või metsalinnustikuga (K.4.17) seotud probleeme. Laiemalt seostub küsimus metsa majandamise hea tava edendamisega (K.3.1). Praeguses kirjelduses on läbivalt küsitavusi, nt väide, et metsateatise võtmine näitab majanduslikku Kompleksprobleem, mis vajab ümber formuleerimist ja täpsustamist säästliku metsamajanduse (multifunktsionaalsete metsade) raamidest lähtuva pikaajalise eesmärgina. tõhusust (kindlasti on palju raieid, mis kahjustavad potentsiaali, teisi majandussektoreid ja avalikku hüve; vt Probleemirühma 3, probleem K.6.24 jpt avaliku hüve probleemipüstitusi). Forest Europe 2015 Fig. 70 ei toeta probleemikirjelduse väidet, et „Surnud ja mädanenud puidu osakaal meie metsades oluliselt suurem kui Euroopa tõhusa metsamajandamisega riikides." Vt ka probleem K.4.8. Hall-lepikute teema on selgepiiriline ning hõlmatud ka metsauuendust käsitlevates probleemikirjelduses K.1.12 ja K.4.14, selle puiduressursi kasutamise küsimused kirjeldustes K.1.9, K.6.7, K.6.8 ja K.6.12. Võiks kaaluda eraldi MAK2030 eesmärki. Asko Lõhmus Probleemil on kaks tahku. 1) Küsitlusandmed viitavad, et Eesti inimeste looduspuhkus on suuresti väljaspool tähistatud kohti ning viimaste tähtsuse kasv võib seostuda hoopis metsade üldise miljööväärtuse vähenemisega. Nõnda hajuks koormus ilmselt paljudes kohtades ise, kui metsa (eriti riigimetsa) miljööväärtus paraneb. 2) Linnade lähedal ja peamiste turismiatraktsioonide ümbruses on suur külastajakoormus paratamatu, aga ka majanduslikult tulus. Neile aladele on vaja spetsiaalseid ruumiplaneeringuid ja infrastruktuuri, mida võiks arendada turismisektor. 9 Kaitstavate metsade andmetest teadlikkuse suurendamine läbi: - kõigi riiklikult reguleeritud looduväärtuste kaitse kajastamise riiklikus statistikas - SMIs kaitstavate alade tuvastamise ja jälgimise - riigi ja metsa sertifitseerimisettevõtete koostöö - pideva loodusväärtuste seire - riigi sekkumise metsa sertifitseerimisettevõtete töösse Riiklikus statistikas kajastatakse riigi reguleeritud loodusväärtuste kaitset. Lisaks tõstetakse koostöös metsasertifitseerimise ettevõtetega metsaomanike teadlikkust metsa sertifitseerimisest. Omanikud teavad, millised on võimalikud piirangud metsa majandamisele ja puidumüügile. SMI peaks võimaldama kõigi kaitsemeetmete tuvastamist ja jälgimist riigi tasemel. Kinnistu tasemel tekitas probleemi Keskkonnaministeeriumi viga, millega VEPide esitamine riiklikku registrisse muudeti omaniku jaoks vabatahtlikuks. Riiklik register tuleb uuesti muuta ammendavaks ja sellega kaob potentsiaalsete VEPide paralleelsüsteem. Õigupoolest polegi sertimise arutluskäik ökoloogi jaoks jälgitav: FSC sertifikaat nõuab vähemalt 10% metsade jätmist majandustegevusest välja ja loomulikult tuleks siis ka lähtuvalt loodusväärtusest dokumenteerida, kus need metsad on. Pigem paistab riiklikust arvestusest loobumise tagant soov majandustegevusest välja jäetud puistuid aja jooksul roteerida (vanad raiuda, nooremad KeM Asko Lõhmus „majandustegevusest välja arvata"), mis üldjuhul ongi ökoloogiliselt kahjulik. Paraku selline poliitiline otsus metsanduses ikkagi multifunktsionaalsust ei taga ning konkreetselt ebaõnnestub väärtusvastuolude lahendamine. Seda näitab ka Eesti kontekst: loogiliselt on ümber lükatav eeldus, et raievanuste kaotamisel leeveneks metsapoleemika põhjustanud üleraie, mille Eesti metsaomanikud on tekitanud fikseeritud raievanuste tingimustes. Ka probleemikirjelduses mainitud raievanuste kaotamine Soomes, mille metsanduspoliitika on tugevalt korporatiivne, on suurendanud meie naaberriigi metsanduse säästlikkusprobleeme. Samuti on tõenäoline, et süsinikuvaru taastumine on aeglasem just suurtel lankidel, rääkimata tekstis mitte mainitud aspektidest, nagu maastiku, puhkeja elukeskkonna rikkumine. Kui lankide pindala piirang soosiks näiteks kergetehnika kasutamist, siis võiks sellel olla samahästi hoopis majandust ressursisäästlikumaks ja efektiivsemaks muutev mõju. Probleemi „Raievanused piiravad efektiivset majandatavate metsade majandamist" ettepanek. Akadeemiliselt huvitav probleemipüstitus, mille seadmine säästliku metsamajanduse raami nõuaks paljude uute kontrollimehhanismide lisamist ja ei pruugi olla võimalikki. Kahtlemata saab raievanust näha piiranguna omaniku vabale otsustamisele isikliku lühiajalise majandusliku tulu kasvatamiseks, millel on kokkupuutepunktid ka lühiajalisele toormevoole orienteeritud puidutööstuse ja lühikeses makromajandustsüklis toimetava riigi huvidega. Ent avaliku hüve ja puidutööstuse pikaajalise toimimise seisukohalt on küsimus ühisvara tragöödia vältimisest, milleks teooriat on küll arendatud (Elinor Ostrom jt), kuid see ei vasta ühegi tänapäevase lääneriigi valitsemismudelile. Valitsemislikult on küsimus nii õiguste kui ka vastutuse seadmisest omanikule, millega ühtlasi peaks kaasnema ka tugev sektoraalne vastutus avaliku hüve eest	<urn:uuid:06832fb4-794c-42cb-ae42-3afd38b198f1>	CC-MAIN-2020-40	https://www.envir.ee/sites/default/files/12_metsandus_majanduses_ja_toohoives2.pdf	2020-09-24T19:17:25+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-40/subset=warc/part-00070-50bb8e61-7c5b-4d2c-bd34-dad6ca92b697.c000.gz.parquet	824,918,585	8,529	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999974	ekk_Latn	0.999988	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "unknown", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2570, 2639, 3730, 5651, 8103, 9582, 11822, 11935, 11980, 12023, 12061, 12640, 12709, 14646, 14680, 14716, 17048, 17853, 19795, 19876, 21705 ]	0	[ 0.41796875, 0.369140625, 0.1435546875, 0.060302734375, 0.006317138671875, 0.002532958984375 ]
Lisasuunised jahutusainet R32 kasutavate seadmete jaoks HOIATUS * Ärge kasutage seadme sulatusprotsessi kiirendamiseks ega puhastamiseks tootja soovitatutest erinevaid meetmeid. * Jahutussüsteemi osade vahelisse paigaldisse lisatavad liitmikud peavad jääma hooldamiseks ligipääsetavaks. * Seadet tuleb hoiustada nii, et see on kaitstud mehaaniliste kahjustuste eest ja asub hea ventilatsiooniga ruumis, kus ei ole pidevalt töötavaid süüteallikaid (näiteks lahtist tuld, töötavat gaasiseadet või töötavat elektrilist soojendit), lisaks peab ruumi suurus vastama selles paigaldusjuhendis toodule. * Ärge kasutage liitmikke, mida on juba kasutatud. * Ärge augustage ega põletage. * Tagage, et paigaldamine, teenindus, hooldamine ja remontimine toimub vastavalt Daikini suunistele ja kehtivatele seadustele (nt riiklikud gaasiregulatsioonid) ning neid töid teevad ainult kvalifitseeritud isikud. * Arvestage, et jahutusaine R32 on lõhnatu. PAIGALDUSKOHA NÕUDED * Paigaldatavate torude hulk tuleb hoida minimaalsena. * Hoonetesse paigaldamisel (see kehtib siseseadmete ja siseruumidesse paigaldatavate välisseadmete puhul) võib olla nõutav minimaalne põrandapind. See on näidatud paremal oleval graafikul ja alltoodud tabelis. Tabel sisaldab ümardatud väärtusi. Täpsemad väärtused saab tuletada paremal olevalt graafikult. * Torusid tuleb kaitsta füüsiliste kahjustuste eest ja neid ei tohi paigaldada ventileerimata kohta, kui koht on väiksem kui allolevas tabelis toodud miinimumsuurus. * Siseruumidesse paigaldatavate välisseadmete puhul (talveaed, garaaž, masinaruum jne) kasutage põrandal seisvate seadmete andmeid. Kui välisseade paigaldatakse maapinnast 1,8 meetri kõrgusele või kõrgemale, on võimalik kasutada seinale paigaldatavate seadmete andmeid. * Minimaalse põrandapinna (m 2 ) määramisel võetakse seinale paigaldatavate seadmete puhul aluseks paigalduskõrgus 1,8 m ja lakke paigaldatavate seadmete puhul paigalduskõrgus 2,2 m. * Minimaalse põrandapinna määramisel tuleb võtta arvesse jahutusaine kogumahtu (kogus, mis on eelneva täitmise koguse ① ja kohapeal lisatud koguse ② summa). Minimaalne põrandapind siseruumidesse paigaldatava seadme puhul (kehtib siseseadmete ja siseruumidesse paigaldatavate välisseadmete puhul) 4P414004-2E 2017.06	<urn:uuid:2520cfd4-694b-4178-b166-aa97911c5b2a>	CC-MAIN-2020-40	https://www.daikin.eu/content/dam/document-library/installation-manuals/ac/split/RXTM30-40N,%20RXTP25-35N,%20ARXTP25-35N_4PET414004-2E_Additional%20Installation%20Manual%20R32_Estonian.pdf	2020-09-24T19:05:21+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-40/subset=warc/part-00013-50bb8e61-7c5b-4d2c-bd34-dad6ca92b697.c000.gz.parquet	781,628,887	910	ekk_Latn	ekk_Latn	1.000006	ekk_Latn	1.000006	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2261 ]	1	[ 0.2294921875, 0.30078125, 0.287109375, 0.1669921875, 0.0146484375, 0.00244140625 ]
Järvamaa talvised MV kergejõustiku mitmevõistluses 22.02.2019 Särevere Kuulitõuge Peakohtunik: Veiko Valang Peasekretär: Ann Valang	<urn:uuid:16686c06-a083-4952-a210-f8fcde0efd9e>	CC-MAIN-2020-40	https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2019/tul_J%C3%A4rvamvMV20190222.pdf	2020-09-24T18:43:52+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-40/subset=warc/part-00070-50bb8e61-7c5b-4d2c-bd34-dad6ca92b697.c000.gz.parquet	372,400,455	59	ekk_Latn	ekk_Latn	0.99856	ekk_Latn	0.996818	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 72, 136 ]	1	[ 0.291015625, 0.69921875, 0.01043701171875, 0.0007781982421875, 0.000034332275390625, 0.000014066696166992188 ]
Probleemrühm 1. Metsanduse suunamine ja kaasarääkimine: ühiskonna arengust tulenevalt on tarvis teha metsanduse suunamisega seotud institutsionaalseid muudatusi. Elanikud hindavad metsandusteemadel kaasarääkimise võimalust väheseks. Kohati ebapiisav keskkonnajärelevalve. Lahendus: Koostöö tõhustamine metsade tuleohutusnõuete täitmise järelevalve teostamiseks. Samuti ka selgem ja sisukam kommunikatsioon tuleohutusnõuete täitmise vajalikkusest. Miks kehtestatakse tule tegemise keeld, miks metsamineku keeld? Miks on oluline lõkkeplatsidel ette näha liiva? Millist eesmärki kannavad tuletõkestusribad- ja vööndid? Miks peab olema piisaval hulgal tuletõrje veevõtukohti? Probleemrühm 2. Loodusväärtuste hoidmise finantsmehhanism: metsanduse suunamiseks kasutatavate finantsmajanduslike meetmete (toetused, hüvitised, maksud jms) praegune maht, struktuur ja rakendamise põhimõtted ei toeta piisavalt jätkusuutliku metsmajanduse eesmärkide saavutamist. Lahendus: Toetusmeetmete olemasolu metsaomanikele tuletõkestusribade ja -vööndite, tuletõrje veevõtukohtade, päästetehnika juurdepääsuteede, metsatulekahjude avastamissüsteemide, ohutute lõkkekohtade ja ohutusalaste teavitusviitade rajamiseks. Probleemrühm 4. Metsa kui elukeskkonna ja pärandkultuuri vähene teadvustamine. Üldharidussüsteemis ei käsitleta piisavalt tarbimise keskkonnamõju teemat, metsamajandust, sellega seotud tegevusvaldkondi (jahindus, looduskaitse), looduskultuuri ning puidukasutust. Metsade prügistamine ja risustamine tekitab lisaks visuaalsele reostusele, jäätmete kõrvaldamiskulule, eluslooduse kahjustamisele, pinna- ja veereostuse ohule mh metsapõlengu ohu (puistu hävimisega kaasnev majanduskahju). Eesti nüüdisarhitektuuris kasutatakse puitmaterjali liiga vähe. Lahendus 1: Üldharidussüsteemis keskkonnamõjude käsitlemisel ohutusalase teabe andmine, metsatulekahjude keskkonnamõju mõtestamine. Metsade prügistamise ja metsapõlengu ohu seoste käsitlemine. Lahendus 2: Puithoonete ehitamise laialdasem propageerimine. Probleemrühm 8. Metsanduse infrastruktuur: metsanduse infrastruktuur vajab keskkonnanõuetega kooskõlas olevat korrastamist. Olemasolevate teede halb seisund takistab metsakasutust. Metsakuivendusel on tugev negatiivne mõju märgadele metsa- ja sookooslustele, veeelustikule, kaldakooslustele ning see hoogustab kliimamuutusi. Lahendus 1: Soovituste andmine või nõuete kehtestamine metsade teedevõrgustiku rajamiseks (metsakasutuse võimaldamiseks ja metsatulekahjude likvideerimisel juurdepääsu tagamiseks). Lahendus 2: Metsakuivenduse ja tuletõrje veevõtukohtade terviklik planeerimine. Probleemrühm 13. Metsandusteabe kogumine ja kasutamine: metsandusteave ei kirjelda piisavalt kõiki jätkusuutliku metsanduse aspekte. Kogutud andmeid on tarvis senisest põhjalikumalt analüüsida ja tulemusi aktiivsemalt kommunikeerida. Otsuste tegemisel on tarvis tugineda teadmistele ja uuringute tulemustele. Ühiskonna teadlikkus metsaökoloogiast on madal, mistõttu paljud arvamusliidrid, metsanduspoliitikas osalevad huvipooled ja poliitikat suunavad keskkonnaministeeriumi ametnikud ei suuda mõista metsa kui tervikut. Metsanduslikud teabematerjalide (teadustööd, uuringud ja muud infomaterjalid) ei ole avalikkusele lihtsasti kättesaadavad. Lahendus: Metsandusteabes ohutusalase teabe (riskid, ohutu käitumine, piirangud tuleohtlikul ajal, kaitsemeetmed jne) mitmekülgne käsitlemine.	<urn:uuid:bcd8777a-3242-4d6e-b626-ea3f934831a5>	CC-MAIN-2020-40	https://www.envir.ee/sites/default/files/sim.pdf	2020-09-24T19:01:23+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-40/subset=warc/part-00070-50bb8e61-7c5b-4d2c-bd34-dad6ca92b697.c000.gz.parquet	828,641,625	1,346	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999984	ekk_Latn	0.999984	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 3392 ]	2	[ 0.154296875, 0.2421875, 0.5390625, 0.058837890625, 0.006195068359375, 0.00133514404296875 ]
MTÜ Otepää Golfiklubi juhatuse koosoleku protokoll nr 27.09.2013 Kuupäev: 27.09.2013 Koosoleku algusaeg: 18.00 Koosoleku lõpp: 19.50 Asukoht: Klubihoone, Mäha Osalejad: juhatuse liikmed Andres Gailit, Priit Visnapuu, Lea Schmidt, Cliona Georgia Dalberg, protokollija Ursula Muts, kapten Mati Laurson Puudusid: Vahur Roht, Toomas Murulo, Villu Ehrlich Arutelu punktid: 1. Hooaja lõpuürituse arutelu 2. Jooksvad küsimused Ettepanekud ja otsused: 1. Hooaja lõpuürituse arutelu 1.1 Ursula esitles ürituse konseptsiooni ning eelarve. 1.2 Priit andis ülevaate nominentidest. Otsustati: Kinnitada ürituse konseptsioon ja eelarve. Nominentide kohta teevad Priit ja Ursula täpsema ülevaate. See saadetakse kõikidele juhatuse liikmetele üle vaatamiseks. Ursula teeb tänukirjad meili teel saatmiseks teistele väljakutele. „Aasta Teo" osas saadab Ursula juhatuse liikmete seas välja pakutud nominentide vahel valimiseks meili. Nominendi Parima Golfari tiitlile esitab kapten. Juhatus kinnitab kõik nominendid ja tiitlite saajad meili teel. 2. Jooksvad küsimused 2.1 Kolme Klubi Turniiri organisatoorne pool. Otsustati: Tellitakse väiksem buss ning soovijad viiakse päev ennem kohale. Transpordi ja ööbimisvõimaluste osas lepitakse veel eraldi kokku. Koosoleku juhataja Koosoleku protokollija Andres Gailit Ursula Muts 1	<urn:uuid:31405370-cbfa-4bbd-9c51-23bdf9bffd25>	CC-MAIN-2020-40	http://media.voog.com/0000/0018/8926/files/27.09.13%20protokoll.pdf	2020-09-24T17:37:18+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-40/subset=warc/part-00243-50bb8e61-7c5b-4d2c-bd34-dad6ca92b697.c000.gz.parquet	79,711,835	540	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999894	ekk_Latn	0.999894	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1421 ]	1	[ 0.10400390625, 0.6796875, 0.185546875, 0.027587890625, 0.00121307373046875, 0.00135040283203125 ]
MTÜ Otepää Golfiklubi juhatuse koosolek 19.06.2009 1. Klubil on sõprusklubid Vihtis, kellega klubil on endiselt huvi ühiste võistluste korraldamise osas. Sel aastal ollakse valmis Vihtist sõprusklubisid vastu võtma ja korraldatakse sõpruskohtumine siin. OGK-l on ka Eestis sõprusklubid Saaremaal ja Valgerannas, kellega on koos turniire peetud. Eesmärk on mitte kaotada kolme klubi võistluste traditsiooni. Sel aastal korraldatakse see turniir võimalusel Otepääl. 2. Otsustati küsida Uljas Loosilt kirjalik seletus Otepää Golfiklubi juhatusele, miks ta peale diskvalifitseerimist siiski võistlustel mängis. 3. Leiti, et Golfboxis tuleb käivitada link, mis võimaldab mängijatel ise oma tulemusi sisestada ja märkijatel kinnitada. 4. Otsustati, et noortetreeningute osas treenib Kadri noori edasi 2 korda nädalas. Leiti, et tuleb avaldada Postimehes kuulutus treeningaegade kohta, kus 1 trenn toimub Otepääl, teine Ihastes.	<urn:uuid:b75e1235-0a8b-40a7-8388-7653df9eb3d9>	CC-MAIN-2020-40	http://media.voog.com/0000/0018/8926/files/19.06.2009.pdf	2020-09-24T19:13:50+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-40/subset=warc/part-00243-50bb8e61-7c5b-4d2c-bd34-dad6ca92b697.c000.gz.parquet	84,733,604	367	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999941	ekk_Latn	0.999941	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 924 ]	1	[ 0.002044677734375, 0.65625, 0.3203125, 0.0201416015625, 0.00038909912109375, 0.000164031982421875 ]
JAANUAR-VEEBRUAR 2023 KABALA KOOLI VÄLJAANNE Kabala Lasteaed-Põhikooli tegemised jaanuaris ja veebruaris 2023. JÕULUKOHVIKU TULU TÄIDAB ÜLLAST EESMÄRKI Autor: Pille Lille Meie koolinoorte heategu sai alguse jõulukohviku eesmärgi planeerimisest. Annetus on midagi enamat kui rahasumma kinkimine. On meeldiv tõdeda, et oleme saanud õpetajate ja vanematega kujundada õpilastes inimlikkuse ja hoolivuse väärtusi. Need on palju väärtuslikumad, sest aitavad märgata elus olulisemat, et elus edasi jõuda, et elu tunnetada ja et elult õppida. Suured tänud vanematele, kes aitasid lastel valmistada maiustusi jõulukohvikuks! Siirad tänud jõulukohviku korraldusmeeskonna õpetajatele ja õpilasesindusele! Erilised tänud hoolekogu liikmele Ave Smirnov, kes aitas korraldada annetuse üleandmist. Olge hoitud! Tänusõnad ka Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidult Armsad Kabala põnnid hoolivad meist Armas heategu lahketelt Kabala Lasteaed-Põhikool õpilastelt tegi meele tänulikuks. Aitäh! AABITSAPIDU KABALAS Autor: Õp. Anu Vendelin Neljapäeval 19. jaanuaril oli Kabala Lasteaed- Põhikooli esimesel klassil vahva päev, tähistasime aabitsa lõpetamist. Pidu korraldas üheksas klass, külalisteks olid 2. ja 3. klassi õpilased ning lasteaia suurema rühma lapsed. Kaugemad külalised Lipa ja Purku rühmadest jäid tulemata ohtlike ilmastikuolude ja haiguste tõttu, millest on päris kahju. Üheskoos sai vastatud aabitsa kohta käivatele küsimustele, mõistatusi mõistatatud ja vahvaid liikumismänge mängitud. Vahepeal oli meil saalis suur pimedus, sest voolu ei olnud. Olime selleks puhuks hästi valmistunud ning mobiiltelefonide lambid valgustasid piisavalt, et kõik ennast turvaliselt tundsid. Esimese klassi lapsed arvasid, et nüüd kui aabits selge, on lihtne edasi emakeelt õppida. Pidu oli lõbus ja kõik osalejad tundsid ennast mõnusalt. NOORSOOTÖÖ- JA NELJA VALLA KOOLI ÜHISPROJEKT „MINA ARVAN!" Autor: Pille Lille Eesti Noorteühenduste Liidu poolt toetatud ja HTM-i rahastatud Kabala, Kaiu, Juuru ning Hagudi koolide ja noorsootöövaheline koostöö projekt "Mina arvan!" (august-detsember 2023) äratas koolinoortes huvi oma elukorralduses kaasa rääkima ja hakata tegutsema. Projekti tulemusena koostasid noored formaal- ja mitteformaalõppe lõimimise tegevusplaani, mida teostatakse 2023 aasta jooksul koostöös koolide juhtkondade, õpilasesinduse juhendajate ja noorsootöötajatega. Lisaks kujunes 9-liikmeline noorteaktiiv, mille liikmed soovivad jätkata enda elukorralduses kaasarääkimist valla ja kooli tasandil ning on valmis panustama jätkuprojekti koostamisse ja elluviimisesse. ET KOOLIS OLEKS HUVITAVAM! Autor: Gertu-Liis Raudsepp, ÕE president Kabala Lasteaed-Põhikooli töötajad võtsid vastu väljakutse, et osalejatest igaüks liiguks aasta jooksul 2023 km. Veebruarikuu aga kuulutasime välja kui terve kooli- ja lasteaiapere aktiivse liikumise kuu. Kehalise kasvatuse õpetaja Ene peab läbitud kilomeetrite kohta arvestust ja parimaid liikujaid ootavad ka autasud. Meie kooli 7. klassi õpilane Heleene Grichin osales Rapla Maakonna 6.- 7. klasside Spelling Beel (sõnade ütlemine tähthaaval) ja saavutas I koha. Heleene jõudis välja 10-täheliste sõnadeni. 30. jaanuari hommikul oli kooli saali tekkinud suur planetaariumi kuppel, kus all said lasteaialapsed ja õpilased näha põnevaid programme maa tekkimisest, tähtedest ja rakkude elust. Õpilaseesinduse eestvedamisel oli 30.01-03.02 koolis moenädal, kus igal päeval oli erinev riietusstiil. Riituti must-valgesse, triibulistesse, täpilistesse, püüti leida üles 80-nendatestiil. Moenädala viimane päev oli aga stiiliga – pidžaama. KOOLIEELIKUD RAPLA KESKRAAMATUKOGUS Autor: lasteaiaõpetaja Tiina Viin 20. jaanuaril külastasid meie lasteaiarühmade koolieelikud Rapla Keskraamatukogu. Meid võttis lahkelt vastu Ingrid Teder, kes tutvustas meile raamatukogu ruume ja jagas selgitusi raamatukogu töö kohta. Oma ringkäiku alustasime näitusesaalist, edasi suundusime kojulaenutuse osakonda. Lasteosakond on raamatukogus eriti põnev ja värviküllane, seal leidub kirjandust nii päris väikestele kui ka suurematele lastele, lisaks on veel lauamänge. Lugemissaalis saime teada, et seal saabki ajalehti ja ajakirju lugeda, arvutitel töötada, dokumente välja trükkida ja muud kasulikku teha. Põikasime komplekteerimisosakonda, kus kolm asjalikku tädi valivad ja tellivad raamatuid nii keskraamatukogu kui ka haruraamatukogude jaoks. Astusime sisse ka Raplamaa Mälukeskusesse, kus saime näha vanu fotosid Raplast ja teistest paikadest. Üks laps oli nii tubli, et tundis vanaaegselt fotolt eksimatult ära Viljandi järve. Laste mängutoas kuulasime ettelugemist. Lõpuks suundusime veelkord lasteosakonda, kus lehitsesime raamatuid ja mängisime kuulimängu. Nüüd on koolieelikutel väga hästi teada, kus nad saavad laenutada vajalikke raamatuid, aga ka heliplaate ja lauamänge. Samuti on raamatukogus võimalus mõistlikult ja kasulikult aega veeta. ETTEVALMISTUSED SÕBRAPÄEVAKS Autor: Pille Lille 9. veebruaril tegid usinasti ettevalmistusi sõbrapäevaks 4H klubi ja õpilasesinduse liikmed ning aktiivsed tublid meie kooli õpilased, kes soovivad tervitada sõbrapäeva puhul kõiki Kabala LasteaedPõhikooli töötajaid. Töö õhkkond oli sõbralik ja meeleolu üsna töökas. Kokku kogunes 20 õpilast, kes said oma kätetööd proovile panna. Värviti, kleebiti, lõigati ja kirjutati õnnesoove. Mõnele oli kaardi meisterdamine paras väljakutse, mõni aga sai päris kiiresti valmis. Ka klubi juhendajad Koidu Pettai ja Pille Lille said oma käed tööle panna. Meisterdamise lõppedes koristati lauad puhtaks ja oldi rahul oma tulemusega. Kaunist sõbrapäeva kõigile kooli ja lasteaia pere liikmetele! PROGRAMMEERITAVAD ÕPPEVAHENDID ON PÕNEVAD Autor: Marco Saluste Meie kool sai Haridus- ja teadusministri 10.05.2018 määruse nr 16 „Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga" raames korraldatud toetusvoorus positiivse otsuse programmeeritavate IT õppevahendite soetamiseks. Seadmete ostmist toetab Euroopa Sotsiaalfond. Esimesed õppevahendid jõudsid juba kohale ja eile oli Purku rühmas märgata rõõmsat sagimist. Õpetaja Triinu Roosvalt tutvustas pisikestele Qobo tigu. Tigu on selline tore tegelane oskab minna kuhu teda juhatada, oskab arvutada, laulda ja palju muudki, kardab hirmsasti kõdi ja tahab vahest pai. EELKOOLI LAPSED KOOLITUNDI PROOVIMAS Autor: Aimi Allikmäe 15.veebruaril oli Kabala Lasteaed-Põhikoolis taaskohtumine eelkooliealiste lastega Kabalast, Purkust, Lipalt. Eesmärgiga kujundada tunnitegemist - olemist ja mängida sõbrapäeva mänge. Toetajateks olid JÕMMU rühma õpetaja Talvi, lauluõpetaja Anu, 3.klassi õpilased ja õpetaja Aimi. Meeleolukasse tundi mahtusid tutvumine, laulmine, meisterdamine, mängimine. Hüvasti jättes olid eelkooliaelised lapsed juba rohkem koolilaste nägu ja 3.klassi õpilased tundsid ennast heade sõpradena, kes teavad, et koolis õpitakase nii mõndagi. TÖÖLE KAASA Autor: Salle Nurmeta 16. veebruaril külastasid Kabala Lasteaia-Põhikooli 1. – 6. klassi õpilased „Tööle kaasa" algatuse raames oma vanemate, aga ka sugulaste ja sõprade vanemate töökohtasid. Päev oli elamusterohke. Lapsed said täpsemalt teada, milles seisnevad nende vanemate tööülesanded. Tutvuti järgmiste töödega: patrulltalituse juht, logistik, keevitaja, ostujuht, automehhaanik, klienditeenindaja, kokk, talupidaja, ehitaja, lasteaia õpetaja, nraamatukogutöötaja, riigikogutöötaja, tootmistööline ja juhataja asetäitja. Kindlasti sai selgemaks, et erinevad tööd on vajalikud ja et iga töö tegija on tähtis. Õpilased said kaasa töölehe, kuhu tuli kirja panna oma emotsioonid, mis õppepäeval tekkisid ja põhjendada, miks vaadeldav töö on tähtis. Nooremad joonistasid oma päevast pildi. Vanemad õpilased pidid töölehte täites mõtlema, millised oskused on konkreetse töö tegemiseks vajalikud, mida peab juurde õppima ja millistes koolides on see võimalik. Oma kogemusi jagati klassijuhatajatundides. Mõned väljavõtted õpilaste töölehtedelt: „Kuulasime, kuidas isal telefon kogu aeg helises ja ta töömeeste tööd korraldas. See oli äge kui käisime põllul rulle lugemas ja autoga kinni jäime. Loopisime põllult ära oksi ja vaatasime, kuidas mullikate söötmist tehakse" „Mulle väga meeldis kaupa välja panna. Nüüd tean kui palju peavad töölised töötama." „Mulle meeldis selle töö juures, et saab kõike teha, näiteks autoga sõita, inimestega suhelda ja trenni teha." „Ehitamise juures on huvitav see, et võib vanu asju leida." „Minu isa töö on väga tähtis, sest ta ehitab maju ja muidu poleks inimestel kodusid." „Mulle meeldis rauda lihvida." DIREKTORI VABARIIGI AASTAPÄEVA KÕNE Autor: Pille Lille Hea lasteaia- ja koolipere! Mis on riik? Millest algab riigi edukus ja mis annab riigile jõudu ja võimekust kesta? Kindel on see, et riik ei ole kuskil 100 km kaugusel pealinnas või Riigikogus. Igaüks meist, iga perekond, iga suur või väike kogukond moodustab riiki. Igaühes meist on võimu panustada oma riigi heaolu ning edukuse kestvusesse. Iga mõtestatud õppepäev koolis, iga heategu või eneseületamine on oluline panus nii enda kui riigi tulevikku. Iga tegu siin, meie omal maal mõjutab sind ja sinu lähedasi ning seeläbi ka meie riiki, sest riik on rahvas ja keel ja maa! Me oleme kõik seotud. Peame olema avatud, koostöövalmis ja haritud, et oma riiki hoida. Just õppimine ja tahe teha oma asju hästi, leida uusi lahendusi ja neid jagada on see, kuidas sina, tänane lasteaia- või koolilaps saad panustada oma riiki! Nii nagu seda teevad iga päev õpetajad ja sinu vanemad, tehes oma tööd südamega, hoides, õpetades ja toetades sind! Eesti Vabariigi sünnipäevanädala eel sai suur osa õpilastest olla ema või isaga tööl kaasas. Sai oma silmaga näha, kuidas seesama igapäevane töö on samuti suureks panuseks meie riigi arengus! Nii ongi minu soov teile täna Eesti Vabariigi sünnipäeval: Tee seda, mida armastad, õpi ja harjuta, ole valmis pingutama ja visa tööd tegema! Nii oled rõõmus, avatud, ja nutikas eesti riigi hoidja! Head vabariigi aastapäeva! EESTI VABARIIK 105 Autor: Pille Lille Kogunesime koolis saalis 23. veebruaril, et tähistada Eesti Vabariigi, meie kodumaa sünnipäeva. Üheskoos lauldi Eesti vabariigi hümni. Seejärel kooli ja lasteaia peret tervitas Rapla Vallavalitsuse vallavanem Gert Villard, kes jagas häid mõtteid, miks ja kuidas oma riiki hoida, miks on oluline vabadus ja midaigaüks meist saab teha, et meie koolis ja lasteaias, meie kodudes ja Eestis oleks hea elada. Kabala Lasteaed-Põhikooli pere nimel direktor andis vallavanemale üle vabariigi aastapäeva õnnitluskaarti ja kingituse, milleks olid saunalina, tee ja mesi. Usume, et saunalaval sünnivad head ideed ja mõtted, kuidas meie valla rahva elu oleks ikka parem. Pärast tervitussõnu jätkus pidulik kontsert, mille avasid Jõmmu ja Lepatriinu rühmade lapsed laulu „Eesti lipul kolm värvi on" esitlusega. Seejärel 3. klassist Emma luges luuletust „Kodutee": Mu koduteel on palju sinist tooni, on meri nõnda lai ja ääretu. Mu koduteel on miljon salasoovi, on sinitaevas kauge, hääletu. Mu koduteel on palju mulda musta, kuid tean, et peagi seeme idaneb. On vahel hinges muret, lau, tuska, pea lahkub see ja rõõm on südames. On taevas pilved nõnda pehmed, valged, et nende kaissu tahaks pugeda,. Teed puhas, valge lumi katab talve, nii kaunis on mu väike Eestimaa. Kauni kodumaa luuletuse jätkuks 9. klassi õpilased Markus ja Mart lugesid ette manifesti "Kõigile Eestimaa rahvastele ja rahvaste õigus", mida luges esimest korda ette 23. veebruaril 1918. aasta õhtul kell 8.00 Pärnu Endla teatri rõdult pärnakast Maapäeva saadik Hugo Kuusner. Piduliku meeleoluga jätkasid "Ukud ja Leeled" ansambli vanem ja noorem rühm, kes esitasid „Kiigu liigu laevukene", „Laul Põhjamaast" ja „Kungla rahvas" ja „Mängulaul". 3. klassi õpilased näitasid omaloomingut "Mõtted kodust", millega tutvustati oma pere väärtusi koosolemisest ja tegutsemisest. 2. klassi õpilased Mihkel ja Delissa esitasid L. Koidula luuletuse "Kodu". Mudilaskoori esituses kõlas aktuse ametliku osa lõpetamiseks 3 laulu- „Mu kodune maa", „Eesti on mu kodumaa" ja „ Lumepiknik". Kasutasime võimalust vabariigi aastapäeva eel tunnustada koolipere õpilaste poolt valitud "Hea sõbra" tiitli saanud õpilast, kelleks osutus 7. klassi õpilane Helene. Vabariigi sünnipäeva mõtete lainel pidasime meeles ka oma koolipere veebruarikuu sünnipäevalapsi, lauldes üheskoos meie traditsioonilist sünnipäevalaulu. Kokkuvõttes tuli üks tore päev, mil saime mõelda Eesti Vabariigi heolule ja kindlasti pidulik meeleolu on hea algus alanud koolivaheajale.	<urn:uuid:c3b5c303-a2cb-44ea-88f0-b3b9aec7e364>	CC-MAIN-2024-18	https://kabala.edu.ee/sites/kabala.edu.ee/files/leht_veebruar_2023.pdf	2024-04-22T13:22:03+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-18/subset=warc/part-00129-29538f81-5664-4df2-acb6-7d8ba3d2a1aa.c000.gz.parquet	298,662,640	5,058	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999352	ekk_Latn	0.999788	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 112, 983, 1835, 2584, 3598, 4902, 5638, 6272, 6860, 8526, 9961, 11259, 12499 ]	1	[ 0.1015625, 0.80078125, 0.08984375, 0.007537841796875, 0.000865936279296875, 0.000286102294921875 ]
Geriaatrilise seisundi hindamine – sotsiaaltöötajate vaatenurk Gaida Hiedel Töötan Tartu LV Sotsiaalabi osakonna eakate ja puuetega isikute hoolekandeteenistuses 2005. aastast. Igapäevaelus abivajavate eakate geriaatrilise hindamise vajadus kohalike omavalitsuste vaatevinklist ilmneb peamiselt avahoolduses. Teenustele suunamisel, koduhoolduse v päevahoolduse vajaduse määratlemisel, omastehoolduses ehk siis mitteformaalse hooldaja määramisel. Mitteformaalse hooldusega seoses hooldusvajaduse ja hooldaja sobivuse hindamine on meie teenistuse töö mahukaim osa. Mõista kliendi vajadusi. Teadaolevalt, hooldusravi ja avahoolduse töökorraldus (vajaduste hindamine, teenuste määramine) ei ole Eesti hooldusmudelis siiani omavahel koordineeritud. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad hindavad eakate ja puuetega inimeste vajadusi omavalitsuse määruste alusel ja omavalitsuse poolt kinnitatud hindamisinstrumentide abil. Vajadused, mida sotsiaaltöötajad hindavad on järgmised: hooldekodu, koduhooldus, omastehooldus, päevakeskuse teenus (psüühikahäirega ja dementsetele eakatele), ka transporditeenus, ajutine hooldus hooldekodus jms, täiendavad sotsiaaltoetused (need on rahalised toetused), kodu kohandamine ja sageli ka abivahendite vajadus. Siinkohal on vajaduste kindlakstegemisel olulised eelkõige tervise ja funktsionaalse toimetuleku näitajad, mida õendushoolduses kasutatav interRAI hindamise vahend RAI-HO väga hästi hõlmab. Näha probleeme. Probleemidena lisaks igapäevaelutoimingutega toimetulematusele võivad ilmneda eaka suhted oma hooldaja v lähedastega, ka eaka ärakasutamine ja vägivald. Probleemiks võib kujuneda inimese enda või tema hooldaja ebaadekvaatne hinnang olukorrale. Igal juhul on siiski oluline hooldatava ja hooldajaga läbi rääkida ootused, vajadused ja võimalused ning saavutada abi andmisel kokkulepped. Näha olemasolevaid ressursse ja võimalusi. Abivajava eaka ressursid ja võimalused abistamiseks tulenevad nii tema isiksuslikest omadustest, elamiskohast, võrgustikust ja paljudest muudest asjaoludest. Samas seondub toimetulematus igapäevaeluga siin eelkõige tervisega. Seetõttu on just geriaatriameeskonna "geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõte" oluline alusmaterjal edasisel juhtumi korraldamisel. Hindamisinstrumendi hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks on välja töötanud Eesti Geriaatria ja Gerontoloogia Assotsiatsioon (2004-2005). See on hindamise vahend, mille hindamise meetod on olulisel määral sarnane interRAI hindamisele. EGGA hindamisinstrument on siiski tervisest tulenevates üksikasjades vähem põhjalik. Samas vaatleb see mitmekülgselt abivajava kliendi toimetulekut keskkonnas (majanduslikke, sotsiaalseid, psühholoogilisi ja muid probleeme). Hindamisinstrument sisaldab suletud ja avatud küsimusi ning küsimusi, mille puhul sotsiaaltöötaja annab oma hinnangu. Osa omavalitsusi on EGGA hindamisinstrumenti muutnud. Tartu on teinud põhjalikumaks füüsilise toimetuleku osa tegevuste sooritusvõime seisukohalt. Sageli on aga mindud instrumendi lühendamise teed, tuues siin põhjuseks enamasti sotsiaaltöötaja ajapuuduse. Hinnatakse, küsitledes nii klienti, kelleks on sageli hooldatav, kui ka hooldajat. Andmeid saadakse ka juba olemasolevatest hinnanguid sisaldavatest dokumentidest nagu haiguslooväljavõtted, epikriisid, rehabilitatsiooniplaanid, puude dokumendid. Vajadusel küsitakse lisateavet perearstidelt, kes ka omakorda pöörduvad sotsiaaltöötaja poole seoses oma patsientide toimetulekuraskustega. Mida võimaldaks geriaatrilise ja hooldusvajaduse hindamise integratsioon? Antud juhul oleks see ratsionaalsem ressursikasutus ja avaram vaatenurk, mis võimaldaks kõigil abistajatel/töötajatel paremini multiprobleemsete patsientide/klientide heaolu teenida.	<urn:uuid:6a00bdc4-776f-4984-afa8-e128799366ed>	CC-MAIN-2024-18	http://egga.ee/InterRAI_konverentsi_materjalid_20101606/Gaida_Hiedel_-_Omavalitsuse_sotsiaaltootaja_vaatenurk.pdf	2024-04-22T12:49:20+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-18/subset=warc/part-00129-29538f81-5664-4df2-acb6-7d8ba3d2a1aa.c000.gz.parquet	9,342,834	1,412	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999995	ekk_Latn	0.999994	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1884, 3739 ]	0	[ 0.6015625, 0.296875, 0.07275390625, 0.02490234375, 0.004486083984375, 0.0007476806640625 ]
HC VIKING TALLINN 0 : 0 NARVA PSK Coolbet Hokiliiga Karikas 2019/2020 (0:0 ; 0:0 ; 0:0) Aeg: 14. märts 2020 17:45 Koht: Tondiraba jäähall Mängitud aeg: 1:00:00 Mängijad (kodu) Väravavahid (kodu) Mängijad (külalised) Väravavahid (külalised)	<urn:uuid:830cdbc6-da27-4dc2-8d9f-9ebd7b83c737>	CC-MAIN-2024-18	https://icehockey.thorgate.eu/game/2035/download/	2024-04-22T13:04:16+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-18/subset=warc/part-00284-29538f81-5664-4df2-acb6-7d8ba3d2a1aa.c000.gz.parquet	262,260,731	132	ekk_Latn	ekk_Latn	0.995146	ekk_Latn	0.995146	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 248 ]	1	[ 0.0057373046875, 0.95703125, 0.035400390625, 0.000762939453125, 0.0000705718994140625, 0.00006246566772460938 ]
Ärakiri Ärisaladused on välja jäetud PEADIREKTORI ASETÄITJA OTSUS 17.04.2003.a.nr11-KO Koondumisele nr 09-ko/2003 Nefinsa S.A./Uralita, S.A. loa andmine Koondumine 01.04.2003.a. esitas Nefinsa S.A. esindaja Konkurentsiametile teate, mille kohaselt Nefinsa S.A. omandas 40,99 % Uralita, S.A. aktsiakapitalist. Nimetatud tehingu tulemusena omandas Nefinsa S.A. valitseva mõju Uralita, S.A. üle KonkS § 2 lg 4 tähenduses. Seega on tegemist koondumisega KonkS § 19 lg 1 p 2 sätestatud viisil. Konkurentsiamet avaldas 10.04.2003.a. Nefinsa S.A. ja Uralita, S.A. koondumise teate saamise kohta teate väljaandes "Ametlikud Teadaanded". Asjast huvitatud isikud nimetatud koondumise kohta arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud. Koondumise osalised KonkS § 20 punktide 2 ja 4 järgi on koondumise osaline ettevõtja, kes omandab valitseva mõju teise ettevõtja või tema osa üle, ja ettevõtja, kelle üle valitsev mõju omandatakse. Nefinsa S.A. on Hispaanias registreeritud investeerimisettevõtja, kelle põhitegevusalaks on investeerimine lennundusse ja keskkonna alasesse tegevusse. Nefinsa S.A.-l puudub äritegevus Eestis. Uralita, S.A on Hispaanias registreeritud ettevõtja, kelle põhitegevusalaks on ehitusmaterjalide ja laiatarbe kemikaalide tootmine ja jaemüük. Uralita S.A majandustegevus Eestis toimub tütarettevõtja Pfleiderer Baltic OÜ kaudu. Pfleiderer Baltic OÜ tegeleb Uralita kontserni kuuluva ettevõtja OAO Pfleiderer Tschudowo toodete turustamisega peamiselt Eestis, Lätis ja Leedus. Õiguslik hinnang Koondumise kontrolli kohaldamine KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollitakse koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta ülemaailmsed käibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe koondumise osalise ülemaailmne käive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja või ettevõtja või tema osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju, äritegevus toimub Eestis. Nefinsa kontserni 2001.a. majandusaasta ülemaailmne käive oli […] krooni. Uralita kontserni 2001.a. majandusaasta ülemaailmne käive oli üle […] krooni. Uralita S.A äritegevus toimub Eestis tema tütarettevõtja Pfleiderer Baltic OÜ kaudu. Seega kuulub Nefinsa S.A ja Uralita, S.A. koondumine KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollimisele. Kaubaturud KonkS § 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal. Nefinsa S.A. on investeerimisettevõtja, investeerides peamiselt lennundusse ja keskkonna alasesse tegevusse. Nefinsa S.A.-l pole Eestis tegutsevaid tütarettevõtjaid, filiaale, alalisi agente ega esindajaid. Seega puudub Nefinsal äritegevus Eestis. Pfleiderer Baltic OÜ tegeleb klaasvilla ja isolatsioonitoodete turustamise ja hulgimüügiga. Nimetatud tooteid turustatakse peamiselt kaubamärgi "URSA" nime all. Eelnevast tulenevalt piiritletakse käesoleva koondumise puhul kaubaturuna isolatsioonitoodete (klaasvill, klaasvillatooted) turustamise kaubaturg. Geograafiliselt on kaubaturg kogu Eesti territoorium, kuna konkurentsitingimused isolatsioonimaterjalide müügiks on Eesti erinevates piirkondades sarnased. Hinnang koondumisele KonkS § 22 lg 2 kohaselt keelab Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja koondumise, kui see võib tekitada või tugevdada turguvalitsevat seisundit, mis oluliselt kahjustab konkurentsi kaubaturul. KonkS § 13 lg 1 järgi on turguvalitsev ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest või kelle positsioon võimaldab tal sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Uralita, S.A. turustab OAO Pfleiderer Tschudowo toodangut Eestis ainult läbi tütarettevõtja Pfleiderer Baltic OÜ. Pfleiderer Baltic OÜ 2001.a. majandusaasta käive oli ligikaudu […] krooni. Nefinsa S.A. ei tegele isolatsioonitoodete tootmise ja turustamisega Eestis. Kuna Eestis puuduvad koondumise poolt mõjutatud kaubaturud, kus tegutseb vähemalt kaks koondumise osalist või nendega samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat, siis ei mõjuta koondumine Eesti isolatsioonitoodete turustamise kaubaturgu. Koondumise tulemus ei too kaasa muutusi konkurentsis ega kaubaturu struktuuris. Seega koondumine ei tekita ega tugevda Eesti isolatsioonitoodete turustamise kaubaturul turguvalitsevat seisundit ning KonkS § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis tingiksid koondumise keelamise, ei esine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes § 27 lg 1 p 1 Otsustan: Anda luba Nefinsa S.A. ja Uralita, S.A. koondumisele Käesolevale otsusele saab esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul sellest teada saamisest või päevast, kui isik pidi otsusest teada saama (Halduskohtumenetluse seadustik § 9). Aini Proos	<urn:uuid:413196b6-a82f-46de-8c6b-f0d415a40c0c>	CC-MAIN-2024-18	https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/old/ko200311.pdf	2024-04-22T13:16:34+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-18/subset=warc/part-00129-29538f81-5664-4df2-acb6-7d8ba3d2a1aa.c000.gz.parquet	743,775,986	1,980	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999973	ekk_Latn	0.999976	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1498, 3728, 4836 ]	0	[ 0.5, 0.298828125, 0.11669921875, 0.07080078125, 0.01031494140625, 0.00396728515625 ]
LIKVIDEERIMISARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 20.02.2020 ärinimi: osaühing Bevos registrikood: 10033325 tänava/talu nimi, maja ja korteri number: Vikerkaare tn 4-2 linn: Pärnu linn, Pärnu linn vald: Pärnu linn maakond: Pärnu maakond postisihtnumber: 80020 telefon: +372 4427494, +372 5013972 faks: +372 4427494 e-posti aadress: email@example.com Sisukord Aruande allkirjad 10 Tegevusaruanne OÜ BEVOS põhitegevuseks on autohaagise rent: 2008.a EMTAK: Tulud, kulud ja kasum. 2020.a. OÜ BEVOS müügitulu oli 8 490.€. Mitmesugused tegevuskulud olid 19 361.€. Tööjõukulud olid 200.€. Ettevõtte kahjum põhitegevusest oli 11 071.€. Majanduskeskkond ja selle mõjutused. 2020. aastal toimus prognoositud üleminek majandustsükli tõusufaasi ning Eesti oli jõudnud seisu, kus toimus majanduse elavnemine. Osaühingu olulisemad finantsnäitajad kajastuvad alljärgnevas tabelis. Investeeringud. Arendus- ja uurimusväljaminekuid ettevõtte arengukava kohaselt lõppenud 2019. majandusaastal ei tehtud, ning ei planeerita olulises osas teha ka järgmisel 2020. majandusaastal. Personal. 2020. aastal oli OÜ BEVOS keskmine töötajate arv 1, ning likvideerimisperioodil arvestati töötasudeks 61.€ (bruto tasud). Juhatuse liikme tööd oli tasutud ühele liikmele, ning aruandeperioodil arvestati töötasudeks 61.€. Muid soodustusi ei ole makstud. Juhatuse liige: Stepan Korjukovets Raamatupidamise aastaaruanne Likvideerimise algbilanss (eurodes) Likvideerimiseelne kasumiaruanne (eurodes) Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon OÜ Bevos raamatupidamise likvideerimisaruanne on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi heale raamatupidamistavale ja kasutades soetusmaksumuse printsiipi, v.a. juhtudel, kui arvestuspõhimõtetes alljärgnevalt on kirjeldatud teisiti. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhendid. Raamatupidamise likvideerimisaruanne on koostatud Eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse raha kassad ja pangas arvelduskontodel. Nõuded ja ettemaksed Likvideerimisaruanne koostamisel äriühingul ebatõenäoliselt laekuvaid arveid ei ole. Varud Varud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest ostuga seotud otsestest kulutustest. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalse põhivaraks loetakse varad, mille soetusmaksumus on suurem kui 500,00 Euro või kasutusaeg rohkem kui 1 aasta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 500 Eurot, kantakse kuludesse väheväärtusliku varana ja kogusellist arvestust peetakse bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kuludest. Edaspidi kajastatakse materiaalset tema põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igal põhivara objektil eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäärad aastas põhivara gruppidele on järgmised: Põhivarade arvelevõtmise alampiir 500,00 € Likvideerimisaruanne koostamisel materialnepõhivara puudub. Tulud Kasumiaruande koostamisel kasutatakse skeem nr.1. Kasumiaruandes on tulud ja kulud esitatud tekkepõhiselt järgides raamatupidamises tulude- ja kulude vastavuse printsiipi. 2020.a likvideerimisaastal Äriühingul on põhivaramüügitulu. Kulud Likvideerimisperioodi jooksul teenitud tuludest arvatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud. Kulutused millele vastavad tulud tekkivad järgmisel perioodidel, kajastatakse kuludena samadel perioodidel, kui nendega seonduvad tulud. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Ettevõte loeb seotud osapoolteks ettevõtte omanike, juhatuse liikmeid ja nende lähedasi pereliikmeid ning nendega seotud ettevõtteid juhul, kui eeldatakse olulise mõju olemasolu. Lisa 2 Osakapital (eurodes) Lisa 3 Tööjõukulud (eurodes) Lisa 4 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes Laenud Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 26.02.2020 osaühing Bevos (registrikood: 10033325) 01.01.2020 - 20.02.2020 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Osanikud Sidevahendid	<urn:uuid:95668438-b955-49f2-b1c3-0c346bcd45e6>	CC-MAIN-2024-26	https://ariregister.rik.ee/est/company/10033325/file/9006760755	2024-06-25T14:43:50+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-26/subset=warc/part-00001-44971353-df4b-48d7-8025-975e8feb989b.c000.gz.parquet	90,113,216	1,903	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999773	ekk_Latn	1.000005	[ "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 389, 422, 1424, 1492, 1536, 3637, 4467, 4475, 4680, 4742 ]	2	[ 0.07470703125, 0.384765625, 0.443359375, 0.08984375, 0.00592041015625, 0.001068115234375 ]
Maapõue kasutamise järelevalve põhimõtted relevalve põhimõtted Reeli Sildnik Keskkonnainspektsioon jaanuar 2012 Teemad 1. Keskonnajärelevalve planeerimine; 2. Valdkondliku järelevalve ulatus ja kontroll; 3. Kaevandamise ja maapõue kasutuse õigus ning kontroll; 4. Kokkuvõtted. Keskkonnajärelevalve planeerimine 1) maapõueseaduse reguleerimisala tegevuste analüüs; 3) prioriteetide määramine (üleriigilise tähtsusega maardlad ja maavaravarud) või riskianalüüs (lubatud aastamääradest ja piiridest kinnipidamise hindamine, seadusest ja loast tulenevate kohustuste täitmise kontrollimine. Nt:kaevandamise aastamahtude määramine, mõõdistamine, korrastamine jne.; 2) eri tegevusalal tegutsevate keskkonnaloa kohuslaste ja luba omavate isikute välja selgitamine; 4) ressursside hindamine ja sellest tulenev tegevuste optimeerimine ning järelevalve planeerimine. Võimalused järelevalve läbiviimiseks 1) plaaniline kontroll - objektide kontroll sõltuvalt prioriteetidest või riskianalüüsist tulenevatest kriteeriumitest (nt üleriigilise tähtsusega mäeeraldiste kontroll, piiride rikkumise kahtlus, lubatud aastamäära ületamine); - järelevalveasutuste omavahelises infovahetuses saadud teabe kontrollimine. 2) plaaniväline kontroll - 1313 edastatud kaebuste kontroll; - juhuslik peale sattumine jm. Prioriteetide valikul on oluline roll kaevandamisõiguse tasude laekumisel riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvesse Kaevandamisõiguse tasu laekub: 1) 100 % kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse - kui maavaravaru kaevandatakse kohaliku tähtsusega maardlas; - kui kasutatakse kaevist või katendit; 2) 100 % riigieelarvesse - kui maavaravaru kaevandatakse piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres või omavalitsusüksusteks jaotamata muus veekogus; 01.12.2011 3) Kui maavaravaru kaevandatakse maismaal paiknevast üleriigilise tähtsusega maardlast, siis jaotub kaevandamisõiguse tasu osaliselt kuni 2009. a. tasumääras 50 % riigieelarvesse ja 50 % ulatuses KOV eelarvesse ning ülejääk (2009.-tänaseni) läheb 100% riigieelarvesse. Riiklike järelevalveobjektide valikul on oluline roll maardla ja kaevandatava maavaravaru osatähtsusel Maardlate jaotus: 1) üleriigilise tähtsusega maardlaid on Harjumaal 11 ja Lääne-Eesti piirkonnas 15; 2) muid kohaliku tähtsusega aktiivseid maardlaid on Harjumaal 37 ja Lääne-Eesti piirkonnas 92. Harju piirkonnas paiknevad üleriigilise tähtsusega maardlad lubjakivimaardlad (5) - Aavere, Harku, Nabala, Vasalemma ja Väo lubjakivimaardla; liivamaardlad (3) - Naissaare, Prangli ja Tallinna-Saku liivamaardla; turbamaardlad (1) – Ellamaa turbamaardla; savimaardlad (1) - Kallavere savimaardla; kristalliinse ehituskivi maardla (1) - Maardu graniidimaardla; Lääne-Eesti piirkonnas paiknevad üleriigilise tähtsusega maardlad dolokivimaardlad (6) - Anelema, Hellamaa, Kaarma, Koonga, Kurevere ja Orgita-Haimre; liivamaardla (1) - Hiiumadala liivamaardla; lubjakivimaardla (1) - Karinu lubjakivimaardla; meremudamaardlad (3) – Haapsalu, Käina ja Mullutu-Suurlahe meremudamaardla; savimaardlad (1) - Arumetsa savimaardla; turbamaardlad (3) – Endla, Epu-Kakerdi ja Lavassaare turbamaardla; Lavassaare turbamaardla Valdkondliku järelevalve ulatus ja kontroll Maapõueseaduse teemakontrollide jaotus: - üldgeoloogiline uurimistöö, üldgeoloogiline uurimistöö luba; - geoloogiline uuring, geoloogilise uuringu luba; - maavara kaevandamine, maavara ja maa-ainese kaevandamise luba; - üldgeoloogiline uurimistöö, geoloogilise uuringu ja kaevandamisega rikutud maa korrastamine, korrastamisprojekt; - maapõue kasutamine, KeA nõusolek kaevise teisaldamiseks. - kaevetööd, KOV eeskirjad/load; Harju piirkonna kaevandamistegevus arvudes Kaevandajaid on 43 (näiteks Tootsi Turvas AS, Kiirkandur AS, Kiiu Soon OÜ, Lemminkäinen Eesti AS, Starhill OÜ, jne); Loa andjate poolt on väljastatud: - 111 maavara kaevandamisluba; - 6 maa-ainese kaevandamisluba; - 32 geoloogilist uuringuluba; 2010 on kaevise teisaldamiseks väljastatud 38 KeA nõusolekut, st 32% Eestis (120). Kokku on väljastatud Eestis (,sh % Harjumaal): - 636 kaevandamisluba (17,5%); - 59 maa-ainese kaevandamisluba (10%); - 252 geoloogilist uuringuluba (13%); - 2 geoloogilise uurimistöö luba (0%) Lääne-Eesti piirkonna kaevandamistegevus arvudes Kaevandajaid on 88 (näiteks Järva Teed AS, Tootsi Turvas AS, Level AS, Maanteeamet, Nordkalk AS, Prelvex AS, Torfex AS, jne); Loa andjate poolt on väljastatud: - 181 maavara kaevandamisluba; - 17 maa-ainese kaevandamisluba; - 47 geoloogilist uuringuluba; -1 geoloogilise uurimistöö luba. 2010 on kaevise teisaldamiseks väljastatud 58 KeA nõusolekut, st 48 % Eestis (120). Kokku on väljastatud Eestis (,sh % Lääne-Eesti piirkonnas): - 636 kaevandamisluba (28%); - 59 maa-ainese kaevandamisluba (29%); - 252 geoloogilist uuringuluba (19%); 01.12.2011 - 2 geoloogilise uurimistöö luba (50%) Kaevandamistegevus arvudes Maa-ainese kaevandamislubade arv seisuga 03.01.2012 (allikas: KLIS) 01.12.2011 Kaevandamislubade arv seisuga 03.01.12 allikas: KLIS Skeem kaevandamisloa ja katendi teisaldamise loa saamiseks 01.12.2011 geoloogiline uuring kaevandamisloa taotlus geoloogilise uuringuloa taotlus KMH KMH Kaevandamine korrastamisprojekt Katendi teisaldamine Maavara kaevandamine Kaevandamise õigus tekib vastavalt maapõueseaduse § 25 lõikele 1 maavara kaevandamise loa alusel. MaaPS § 25 lg 3 1 on kaevandamisloa omanikul õigus pealmaakaevandamisel looduslikust seisundist eemaldada katendit. Katendi eemaldamist ei käsitata maavaravaru kaevandamisena, välja arvatud katendis sisalduva maavaravaru eemaldamine. Pealmaakaevandamisel eemaldatud katendit kasutatakse kaevandamisel rikutud maa kasutuskõlblikuks korrastamisel korrastamise projektis ettenähtud viisil. Katendit tohib võõrandada või kasutada väljaspool mäeeraldist käesoleva seaduse §-s 61 1 ettenähtud korras. Mäeeraldise kontrollimiseks vajalikud andmed 1) kaevandamisluba koos graafiliste lisadega; - korraldus, 2) loa alusmaterjalid - käskkiri, - geoloogilise uuringu seletuskiri; - loa taotlus, 3) muud materjalid - katendi võõrandamise nõusolek; - korrastamisprojekt, 4) kaevandamise dokumetatsioon - mäetööde arengukava; - kaevandamisprojekt, 5) markšeiderimõõdistuse dokumentatsioon; 01.12.2011 - maa-ameti geoportaalis leiduvad mäeeraldise ortofotod, maavaravarusid hõlmav registrikaart. 6) muud abimaterjalid Kaevandamistegevuse kontrollimiseks vajalikud infoallikad - keskkonnalubade infosüsteem (KLIS); - Maa-ameti Geoportaal (ortofotod, maardlate registrikaardid); - Riigi Teataja (õigusaktid); - Ametlikud Teadaanded. Probleemid - KLIS-s puuduvad maavara kaevandamislubade (sh maa-ainese kaevandamislubade) graafilised lisad (mäetööde plaan ja geoloogilised läbilõiked). Seega maakasutuse õiguse kohta ülevaate saamiseks tuleb pöörduda loa andja poole (KeM, KeA või KOV-i). Põhiküsimused kaevandamisloa kontrollimisel - kaevandamisloa ja tingimuse täitmine; - kaevandatud maavaravaru aastamahtude kontrollimine, sh lubatud maksimaalsest aastamäärast kinnipidamise kontrollimine; - kas tegelik kaevandaja omab kaevandamisõigust? - nõutaval sagedusel markšeiderimõõdistuste tegemine (piiridest kinnipidamine); - kaevandamisjäätmekava olemasolu ja täiendamise kontrollimine; - mäeeraldise tähistamise kontrollimine; - ladustatud kaevise kasutamine, ladustamine ja mõõdistamine; - korrastamiskohustuse täitmise kontrollimine (kinnitatud korrastamisprojekti olemasolu); - mullakaitse nõuete kontrollimine; - keskkonnakahjustamise kontrollimine (piiridest mitte kinnipidamisel); - muudest eriseadustest tulenevate nõuete kontrollimine. - kaevandatud maavaravaru kasutamise sihtotstarbe kontrollimine; Maapõue kasutus Katendi võõrandamine ja kasutamine väljaspool mäeeraldist (MaaPS § 61 1 ) - maavara kaevandajal on õigus pealmaakaevandamisel eemaldatavat maavara katendit, mis ei ole maavaravaruna arvele võetud, võõrandada või kasutada väljaspool mäeeraldist ainult Keskkonnaameti nõusolekul, arvestades käesoleva seaduse §-s 65 sätestatud mullakaitse nõudeid. Maapõue kasutus Maapõue kasutamine, mis ei ole seotud maavara kaevandamisega (MaaPS § 59) - füüsilisest isikust kinnisasja omanikul on õigus talle kuuluva kinnisasja piires kaevandamisloata võtta maavaravaru või looduslikku kivimit, setendit, vedelikku või gaasi, mis ei ole maavaravaruna arvele võetud, isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil, kui seadus ei sätesta teisiti. - maavaravaru või looduslikku kivimit, setendit, vedelikku või gaasi, mis ei ole maavaravaruna arvele võetud, on sama isiku teisele kinnisasjale lubatud transportida ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Maapõue kasutus Ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamine (MaaPS § 60) - kinnisasja omanikul või kinnisasja kasutusõigust omaval isikul on õigus käsutada, kaasa arvatud kaubastada ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandustööde käigus tekkivat ja ülejäävat kaevist. - ehitise püstitamisel maapõues tehtavate tööde, nagu kraavi, vundamendi ja allmaaehitise rajamise ning maaparandustööde ja põllumajandustööde käigus kaevise tekitamist ja kasutamist ei käsitata kaevandamisena. - kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Maapõue kasutus Kehtivad kaevise teisaldamise nõusolekud Harjumaal (7) Kehtivad kaevise teisaldamise nõusolekud Lääne-Eesti prk-s (12) Keskkonnainspektsiooni tähelepanu on suunatud loata maavara kaevandamise avastamisele, süüteomenetlusele ja keskkonnakahju sisse nõudmisele üleriigilise tähtsusega maardlates; Omavalitsusasutuste huvi võiks olla järelevalve tegemine loodusressursside kasutamisel kohaliku tähtsusega maardlates (maa-ainese ja maavara kaevandamisload). Samuti ennetus-ja teavitustöö, mis puudutab kaevise kasutamiseks vajalike Keskkonnaameti nõusolekuid.	<urn:uuid:2964ebde-b296-411c-91ad-b024ba8c53df>	CC-MAIN-2024-26	https://okokratt.ee/seminarid/Maapoue_kasutamise_jarelevalve_pohimotted.pdf	2024-06-25T15:12:21+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-26/subset=warc/part-00089-44971353-df4b-48d7-8025-975e8feb989b.c000.gz.parquet	378,797,019	3,976	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999644	ekk_Latn	0.999955	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 112, 279, 860, 1296, 2043, 2345, 2715, 3145, 3170, 3642, 4212, 4854, 5017, 5225, 5842, 6352, 6825, 7648, 8013, 8597, 9248, 9321, 9386, 9825 ]	2	[ 0.1748046875, 0.22265625, 0.314453125, 0.25, 0.025146484375, 0.0120849609375 ]
ELEKTROONILISE TERMOSTAADIGA SOOJAVEEBOILERID SOOJA VEE VÄLJUNDTORU PULBERTEHNOLOOGIAL TITAANEMAILLEERITUD SISEPIND SOOJUSISOLATSIOON TITAANANOOD TERMOSTAADI ANDUR TITAANEMAILLEERITUD HÜLSS KERAAMILINE KÜTTEKEHA KÜLMA VEE SISENDTORU ELEKTROONILINE TERMOSTAAT + ACI-KORROSIOONIKAITSE + KUIVKÄIVITUSKAITSE	<urn:uuid:89444ce3-b8ee-4d65-bb2e-2d8fdfa6d88b>	CC-MAIN-2024-26	http://din.ee/wordpress/wp-content/uploads/2012/09/9A_02_Atlantic_ACI_Soojaveeboileri-l2bil6ige.pdf	2024-06-25T14:37:20+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-26/subset=warc/part-00089-44971353-df4b-48d7-8025-975e8feb989b.c000.gz.parquet	6,820,348	153	ekk_Latn	ekk_Latn	0.980213	ekk_Latn	0.980213	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 304 ]	1	[ 0.1279296875, 0.859375, 0.0113525390625, 0.0003795623779296875, 0.000058650970458984375, 0.00006866455078125 ]
OTSUS Saku 07. detsember 2020 nr 11-9/33078-2 Puidust pakkematerjali ja puidu vastavusmärgiga märgistamise tegevusluba 1. Lähtudes Kastoram Wood OÜ (äriregistrikood 12093952) vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotlusest nr 11-9/33078 (esitatud 04.12.2020.a) ning võttes aluseks taimekaitseseaduse § 31 6 – 31 9 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artikli 98 lg 2, Põllumajandusameti peadirektori 12. oktoobri 2018. a käskkirjaga nr 1-2/13 kinnitatud taimetervise ja aianduse osakonna põhimääruse punktide 3.8 ja 3.9, otsustan anda Kastoram Wood OÜ (äriregistrikood 12093952) puidust pakkematerjali ja puidu vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa. 2. Tegevusluba annab õiguse Kastoram Wood OÜ-le vastavusmärgiga märgistada puidust pakkematerjali ja puitu järgmises tegevuskohas aadressil: Töökoja, Lao ja Risti kinnistu, Pärnjõe küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond. 3. Ettevõte Kastoram Wood OÜ vastab Põllumajandusameti 14.10.2020.a taimetervise kontrolli protokolli KP_2021551 kohaselt järgmiste õigusaktide asjakohastele nõuetele: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/2031 artikkel 98 lg 2 Taimekaitseseadus. 4. Puidust pakkematerjali ja puidu vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa kõrvaltingimus 4.1. Kastoram Wood OÜ saab loa kasutada puidust pakkematerjali ja puidu märgistamiseks vastavusmärki IPPC EE – 3527 HT. 5. Käesolev otsus jõustub allkirjastamise kuupäeval. 6. Otsus teha teatavaks Kastoram Wood OÜ-le. 7. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades vaide Põllumajandusameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tea Tasa Peaspetsialist Taimetervise ja aianduse osakond	<urn:uuid:e4ab152b-13fe-4ee8-a1d8-cc4de3df598e>	CC-MAIN-2021-49	http://www.kastoram.com/public/files/Sertifikaat%202020_HT_EST.pdf	2021-12-01T22:06:43+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-49/subset=warc/part-00121-eb7089cf-762b-4a3e-8cab-20b677c0d246.c000.gz.parquet	117,399,899	804	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999906	ekk_Latn	0.999906	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1824 ]	0	[ 0.51953125, 0.24609375, 0.1533203125, 0.07568359375, 0.0027923583984375, 0.0018463134765625 ]
PEETRI KOOLI KODUKORD 1. ÜLDOSA 1.1. Kooli kodukord on kõigile õpilastele, lastevanematele ning kooli töötajatele täitmiseks kohustuslik. 1.2. Lisaks kooli kodukorrale juhinduvad õpilased, lastevanemad ning kooli töötajad oma igapäevaelus Eesti Vabariigi valitsuse ja Kareda vallavolikogu poolt kehtestatud õigusaktidest (seadustest, määrustest). 1.3. Kooli ruumides, sh õppetöökojas ja õppeköögis, võimlas ja spordiväljakul ning keemia, füüsika, bioloogia ja arvutiklassis on kõik õpilased ja töötajad kohustatud täitma kõiki ohutustehnika nõudeid. Neid tutvustab ja täitmist kontrollib aineõpetaja. 1.4. Õppeaasta kestab 1.septembrist kuni 31.augustini. 1.5. Õppeaasta koosneb 175 õppepäevast, millele lisanduvad koolivaheajad. Lõpuklassis on kokku 185 õppepäeva. 2. PÄEVAKAVA 2.1. Päevakava kohaselt määratakse koolipäeva vältel toimuvad tegevused. 2.2. Koolimaja uks avatakse 7.30 ja suletakse 16.00. 2.3. Õpilased on koolis vähemalt 5 minutit enne õppetöö algust kuni oma klassi tundide või huvitegevuse lõpuni, bussi väljumiseni. 2.4. Koolipäeval algavad tunnid kell 8.20 vastavalt tunniplaanile ning ainetunni pikkus on 45 minutit. Tunnid vahelduvad vahetunniga, mille pikkus on vähemalt 10 minutit õppetunni kohta. 2.5. Kui klassi- või aineõpetaja ei ole õppetundi jõudnud hiljemalt 15 minuti jooksul peale tunnikella, siis teavitavad õpilased olukorrast direktorit, tema puudumisel huvijuhti või mõne teise aine õpetajat. 2.6. Bussidele minevad õpilased saavad peale tundide lõppu õppida ja aega veeta kooli raamatukogus õpetaja juuresolekul. ÕPPETUND: 2.7. Õpilane peab viibima õppetunni ajal õppetunnis kui õppetöö ei ole korraldatud teisiti. 2.8. Tundi alustab ja lõpetab õpetaja. 2.9. Õppetund on koolis õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm, mis on kooli päevakavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on( koolis ) toimuv õpe (nt loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik), mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub keskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui õpetaja. 2.10. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võivad toimuda järjest ilma vahetunnita. 2.11. Õpiabi vormina on tunniplaanis ette nähtud tunnid õpiabirühmale ning õpetajate konsultatsioonid. 2.12. Neis osalemine on kohustuslik õppevõlgadega õpilastele. 2.13. Õpilane tegeleb tunnis ainult talle antud ülesannetega, ei sega kaasõpilasi ega õpetajat. 2.14. Õpetaja poole pöördumiseks annab õpilane märku käe tõstmisega. 2.15. Kooli töötajate või külaliste ruumi sisenemisel tõusevad õpilased püsti ning istuvad õpetaja märguande peale. 2.16. Õpilane hoiab oma õppimiskoha puhtana ja korras või sõltuvalt töö iseloomust korrastab selle tunni lõppedes. 2.17. Peale tunni lõppu ruum õhutatakse, lülitatakse välja valgustus ja muud seadmed ning üldjuhul lukustatakse. 2.18. Kehalise kasvatuse tundides kannab õpilane spordirõivaid ja võimlas vahetusjalatseid ning tunnijärgselt peseb end ja vahetab spordirõivad tavarõivaste vastu. 2.19. Õppetunnid võib ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on -20 °C I- VI klassis ning -25 °C ja madalam VII- IX klassis. 2.20. Kui välisõhu temperatuurist tingitult on koolis vähem kui pool klassi õpilastest, siis korraldatakse kojusaatmise võimaluseni kooli tulnud õpilastele erinevaid tegevusi, sealhulgas kordamistunde. 2.21. Optimaalne õhutemperatuur õpperuumis on 22°C ± 3°C, võimlasaalis 18°C ± 3°C 2.22. Kehalise kasvatuse tunde võib talvel õues läbi viia 1.- 6. klassi õpilastele õhutemperatuuril kuni -10 °C vaikse ilmaga, 7.-12. klassi õpilastele õhutemperatuuril kuni - 15 °C; mõõduka tuule korral, tuulekiirusel kuni 8 m/s. KONTROLLTÖÖD JA KODUSED ÜLESANDED: 2.23. Ühes õppepäevas tohib ühes klassis üldjuhul läbi viia ühe kontrolltöö, millest on teavitatud õpilast vähemalt 5 päeva ette. 2.24. Ühele nädalale võib planeerida ühes klassis kuni kolm kontrolltööd. 2.25. Pühadejärgseks päevaks ja õppeveerandi esimeseks päevaks koduseid ülesandeid üldjuhul ei anta. 2.26. Kontrolltöid ei planeerita üldjuhul esmaspäevadele, v.a juhul, kui ainetund on tunniplaanis ainult esmaspäeviti ega õppeveerandi viimasele nädalale. 2.27. Õpiabi vormina on tunniplaanis ette nähtud tunnid õpiabirühmale ning õpetajate konsultatsioonid. Neis osalemine on kohustuslik õppevõlgadega õpilastele. 2.28. Huviringide töö toimub ajakava alusel tunniplaanivälisel ajal. SÖÖMINE: 2.29. Söögivahetunni pikkus on 25 minutit. 2.30. Enne sööklasse sisenemist pesevad õpilased käed, seejärel lähevad oma kohale, einestavad korrektselt, jälgides viisakusreegleid. 2.31. Õpilaste käitumiskultuuri sööklas jälgivad kõik õpetajad. Iga õpilane, kes on lõpetanud söömise, koristab laualt oma nõud ja viib kasutatud nõude kohale 2.32. Sööklast ei viida välja pakendamata ega avatud pakendiga toitu. 3. ÕPILASTE ÕIGUSED 3.1. Koolis austavad kõik õpetajad, kooli töötajad ja õpilased kõigi õpilaste õigust õppida. Vastastikune suhtlemine on lugupidav. Probleemide esmane lahendaja on aineõpetaja või klassijuhataja. 3.2. Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna. Õpilaskonnal on õigus: 3.2.1.otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seadustega ja õigusaktidega, õpilaselu küsimusi; 3.2.2.valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda põhimääruses sätestatud pädevuste piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega; 3.2.3.osaleda kooli õpilasesinduse kaudu kooli õppenõukogu ja hoolekogu töös vastavalt päevakorrale. 3.3. Õpilastel on õigus: 3.3.1. saada informatsiooni kooli õppetöö korralduse kohta klassijuhatajalt, aineõpetajatelt ja kooli direktorilt; 3.3.2. saada põhjendusi või selgitusi oma kirjalike tööde, suuliste vastuste ja hinnete kohta, samuti käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtete kohta; 3.3.3. saada täiendavat abi õpetajatelt nende konsultatsioonitundide ajal; 3.3.4. kasutada kokkuleppel direktoriga (huvijuhi kaudu) klassi- ja koolivälise töö korraldamiseks vajalikke ruume ja vahendeid; 3.3.5. osaleda aktiivselt koolielu edendamisel ja teha ettepanekuid koolitöö probleemide lahendamiseks; 3.3.6. moodustada õpilas- ja noorteorganisatsioone koolis ning kuuluda neisse, kui organisatsiooni eesmärk ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega; 3.3.7. astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 3.3.8.osaleda tema isikut puudutavate probleemide arutelus; 3.4. Õpilasel on õigus ja kohustus teavitada kooli juhtkonda vaimse või füüsilise vägivalla juhtudest, tehes sellekohase suulise või kirjaliku avalduse koos aja ja koha ja asjaosaliste äramärkimisega. 4. ÕPILASTE KOHUSTUSED 4.1. Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda kooli õppetegevuses vastavalt kooli tunniplaanile ja kodukorrale, õppekavale ning seadusega kehtestud õppepäevade arvule õppeaastas. 4.2. Õppepäevad on kalendripäevad, mil õpilane on kohustatud õppes osalema päevakava, tunniplaani või individuaalõppeplaani alusel. 4.3. Põhikooli õpilane on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või kuni 17aastaseks saamiseni. 4.4. Põhikooli õpilane täidab õpilaspäevikut, kuhu märgib koduseks antud ülesanded. 4.5. Õpilane kannab vastutust kooli vahenditest soetatud ja tema kasutusse antud õppevahendite ja õpikute otstarbekohase kasutamise eest. 4.6. Suvevaheajale minnes või koolist lahkudes on õpilane kohustatud tagastama tema kasutusse antud õppevahendid ja õpikud. 4.7. Õpilased käituvad vahetundide ajal korrektselt (ei joosta, rüseleta ega lärmata), veedavad vahetunni korrusel, kus algab järgmine ainetund. 4.8. Garderoobi jäetakse üleriided ja välisjalatsid. Koolipäevaks vajalik võetakse kaasa. 4.9. Õpilaste igapäevane riietus on puhas ja korrektne (vältides kehaosa liigselt paljastavaid rõivaid). 4.10. Kooli tähtpäevadel ja aktustel riietutakse korrektselt, arvestades pidulikule riietusele esitatud üldtunnustatud nõudeid. 4.11. Kooli esindamisel ja koolis esinemisteks lepitakse riietuse osas kokku vastava esindamise või esinemise eest vastutava õpetajaga. 5. PUUDUMISEST TEAVITAMINE 5.1. Üldhariduskooli õpilane ei tohi puududa koolist ilma mõjuva põhjuseta. 5.2. Kui õpilane puudub haiguse tõttu, kuid ei ole pöördunud arsti poole, esitab ta lapsevanema tõendi, millele on märgitud puudumise põhjus. 5.3. Kehalisest kasvatusest vabastamiseks esitatakse üldjuhul arstitõend. 5.4. Kehalisest kasvatusest vabastatud õpilane viibib ainetunnis ja täidab õpetaja antud ülesannet. 5.5. Välitunnist vabastatud õpilane viibib tunni ajal koolimajas kehalise kasvatuse õpetajaga kokkulepitud ruumis. 5.6. Lapsevanem teavitab hiljemalt õppest puudumise esimesel päeval kooli (klassijuhatajat) lapse puudumisest ja selle põhjustest. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud, teavitab kool sellest vanemat hiljemalt järgmisel õppepäeval. 5.7. Vabandatavateks põhjusteks loetakse: 5.7.1. õpilase haigestumine või tervishoiuteenuse kasutamine; 5.7.2. läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud; 5.7.3. olulised perekondlikud põhjused (pereliikme haigestumine, suhteprobleemid vms). 5.7.4. kooli poolt aktsepteeritavad põhjused (õpilase puudumine seoses kooli esindamisega võistlustel, olümpiaadidel, vabastust taotleva organisatsiooni palvel vms). 5.7.5. Klassijuhataja teeb märkused vabandatavate, koduste põhjustega puudumiste või põhjuseta puudumiste kohta. Tunnist väljasaadetud õpilane ei ole põhjuseta puuduja. 5.7.6. Põhjuseta puudumiste arvestust peetakse pidevalt. Lapsevanemal on võimalus oma lapse puudumistest saada teavet e-kooli vahendusel või klassijuhatajalt. 5.7.7. Kui õpilane puudub pikemat aega (üle kolme päeva) ja vanem ei ole kooli sellest teavitanud ning koolil ei ole õnnestunud põhjust välja selgitada, teatatakse sellest kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale. 5.7.8. Kui õpilane puudub koolist, on põhjendatud kahtluse korral klassijuhatajal või direktoril õigus taotleda vanemalt täiendavaid selgitusi või pöörduda elukohajärgse valla- või linnavalitsuse poole, kes korraldab meetmete rakendamise põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks. 5.7.9. Andmed õpilaste kohta, kes on ühe õppeveerandi jooksul õppest mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20 protsendist õppetundidest, kantakse hariduse infosüsteemi õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse. 6. LASTEVANEMATE KOHUSTUS JA VASTUTUS KOOLIKOHUTUSE TÄITMISE TAGAMISEL 6.1. Lapsevanemad (hooldajad) on kohustatud võimaldama ja soodustama lapse koolikohustuse täitmist kuni põhikooli lõpuni. 6.2. Vanemal on kohustus: 6.2.1. luua koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 6.2.2. esitada koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 6.2.3. tutvuda koolielu reguleerivate aktidega; 6.2.4. teha koostööd kooliga lapse arengu huvides; 6.2.5. kasutada meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne vallavalitsus. 6.2.6. pöörduda kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole; 6.2.7. taotleda vajadusel koolilt või vallavalitsuselt lapsele vajaliku õppevormi rakendamist (individuaalne õppekava, koduõpe, tugimeetmed vms); 6.2.8. õpilase ajutise õppes osalemise keelu korral (mõjutusmeede) tagada järelevalve õppimise üle individuaalse õppekava alusel. Otsus ajutiselt õppes osalemise keelu kohta vormistatakse kirjalikult, toimetatakse lapsevanemale kätte posti teel või antakse allkirja vastu. 6.3. Lapsevanemal on õigus: 6.3.1. saada informatsiooni kooli õppetöö korralduse kohta klassijuhatajalt ja õpetajalt; 6.3.2. nõuda põhjendusi ja selgitusi oma lapse õppeedukuse, hoolsuse ja käitumise kohta; 6.3.3. osaleda oma last puudutavate küsimuste arutelus; 6.3.4. lastevanemate esinduse kaudu osaleda kooli õppenõukogu ja hoolekogu töös; 6.3.5. osaleda aktiivselt koolielu probleemide lahendamisel ning teha ettepanekuid koolitöö probleemide lahendamiseks; 6.3.6. saada informatsiooni oma lapse hinnetest; 6.3.7. saada teavet oma lapse puudumiste kohta; 6.3.8. vaidlustada ja taotleda oma lapse hinnete muutmist. 6.4. Lapsevanematele antakse kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord õppeaastas võimalus osalemiseks vanemate üldkoosolekul. 6.5. Kui koolikohustuslik laps ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või on ühe õppeveerandi jooksul põhjendamata puudunud rohkem kui 20% tundidest (umbes 48 tundi), siis on võimalik vanemat karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut 6.6. Õppevahendi (õpik, katseseade jmt) tahtliku rikkumise korral kannab õpilase vanem (hooldaja) vastutust, tasudes samaväärse õppevahendi soetushinna. või lepitakse hüvitamine kokku muul moel. 7. HINDAMISEST TEAVITAMINE 7.1. Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne „5" on väga hea, „4"- hea, „3"- rahuldav, „2"-puudulik ja „1" -nõrk. 7.2. Põhikooli I klassis ja II klassi esimesel veerandil kasutatakse kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent. 7.3. Hindamise põhimõtted sätestatakse ainete lõikes kooli õppekavas. 7.4. Õpitulemuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassi- või aineõpetaja õppeaasta algul. 7.5. Õpilane saab klassi- või aineõpetajalt veerandi alguses teada, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. 7.6. Klassi- või aineõpetaja lähtub õpilase hindamisest teavitamisel õpetaja töökavast, mille ta on koostanud kooli õppekava üldosa ja ainekava alusel kõikidele klassidele, kus ta õpetab. Töökavas on täpsustatud kooli ainekavas esitatud õpitulemused, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja –materjale ning õpetajatevahelist koostööd. 7.7. Kool teavitab lapsevanemat ja õpilast hinnetest e-kooli, õpilaspäeviku ja klassitunnistuse kaudu. 7.8. Hinnatavate ülesannete (suuline vastus, kirjalik või praktiline töö, kontrolltöö) täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik. Koolist puudunud õpilane täidab kontrolltöö õpetajaga kokkulepitud ajal ning selle töö hinne märgitakse e-kooli päevikusse. Kui õpilane jätab ülesande mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajaks täitmata, märgitakse päevikusse hinne "1". 7.9. Õpilasele, kes oli kontrolltöö täitmise päeval koolis, kuid jättis selle mõjuva põhjuseta täitmata, märgitakse e-päevikusse hinne "1". 7.10. Õpilane, kes täitis ülesande "puudulikult" või "nõrgalt", võib täita vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva (kahe nädala) jooksul. Vähemalt rahuldav hinne kantakse päevikusse tärniga. 7.11. Põhjusega sooritamata kontrolltöö (õpilasepoolne vabandamine mõjuval põhjusel), kohale tehakse e-päevikus märge "0". Õpilane sooritab antud kontrolltöö õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul. 7.12. Kui õpilasel on veerandi lõpus päevikus kokkuvõtva hinde asemel tühi koht, võib õpetaja anda talle arvestuslikult hinnatava ülesande, et kontrollida tema teadmisi ja oskusi ning välja panna puuduva hinde. 7.13. Veerandi viimasel nädalal kontrolltöid ja hinnete parandamisi üldjuhul ei toimu. 7.14. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul. 7.15. Kooli kodukorra täitmine on seotud õpilase käitumise hindamisega. 7.16. Käitumishindega "eeskujulik", "hea" või "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes täidab kooli kodukorra nõudeid. 7.17. Käitumishindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei täida õpilasele suunatud kodukorra nõudeid. 8.ÕPIKUTE, TÖÖRAAMATUTE, TÖÖVIHIKUTE JA TÖÖLEHTEDE KASUTAMINE 8.1. Kool võimaldab põhiharidust omandavatele õpilastele kasutada tasuta õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti .Õppekirjandus, mis on arvele võetud fondis, antakse kasutamiseks aineõpetajale allkirja vastu arvuliselt ja nimeliselt. 8.2. Aineõpetajad, andes õpikud õpilastele kasutamiseks, vastutavad ka nende tagastamise eest õppeperioodi lõpuks. Selleks võtab õpetaja õpilastelt allkirjad õpikute saamise ja tagastamise kohta. Allkirjastatud lehed jäävad aineõpetaja kätte ajani, mil õpikud tagastatakse raamatukoguhoidjale. 8.3. Iga õppeaasta lõpul viib raamatukoguhoidja läbi fondiõpikute inventuuri ning kasutuskõlbmatuks muutunud õppekirjandus kantakse maha vastava komisjoni aktiga. 8.4. Koolist lahkuv õpilane viib aineõpetajale raamatud ning annab vastava allkirja, alles seejärel väljastab direktor talle dokumendid. 8.5. Õppeks vajalikud õpikud, tööraamatud ja töövihikud valib kool õpikute infosüsteemi alamregistrist. 8.6. Õppekirjanduse tellimine toimub järgmiseks õppeaastaks üldjuhul jooksva aasta IV kvartalis novembrikuu jooksul vastavalt kirjastuste saadetud kataloogidele. 8.7. Õppemetoodiline kirjandus antakse õpetajale üle lugejakaardi alusel ning selle vananedes kantakse õppemetoodiline kirjandus maha. 8.8. Tööleht, mille on koostanud aineõpetaja, on õpilastele kasutamiseks paljundusmaterjalina. 9. ÕPILASTE JA KOOLITÖÖTAJATE TURVALISUST OHUSTAVATE OLUKORDADE ENNETAMINE 9.1. Turvalisuse huvides peetakse koolis arvestust koolihoones viibivate inimeste kohta, kuna kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse. 9.2. Vägivalla ennetamiseks on järelvalve õpilaste üle kogu õppepäeva jooksul ainetundides ja vahetundidel õpetajate ja koolitöötajate ülesanne. 9.3. Kui õpilane lahkub õppepäeva keskel koolist, siis teavitab ta sellest klassijuhatajat (tema puudumisel vastavate ainete õpetajaid). 9.4. Kui õpetaja lahkub õppepäeva keskel koolist, siis teavitab ta sellest direktorit. 9.5. Külaliste viibimine koolis registreeritakse garderoobihoidja juures. 9.6. Õpilastel on keelatud uimastavate ainete kasutamine. 9.7. Kui õpilane tarvitab kooli territooriumil alkohoolset jooki, tubakat, narkootilist ainet, on toimepannud õigusvastase teo, või ei täida koolikohustust tulenevalt Eesti Vabariigi haridusseaduse § 8, siis kool informeerib vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud korras lapsevanemat, politseid, alaealiste komisjoni või esitab avalduse kohtule. 9.8. Alkoholi tarvitamise kahtluse korral on kooli juhtkonnal kooskõlas kohaliku omavalitsuse otsusega õigus kontrollida kahtlustatud õpilast alkomeetriga. Positiivse tulemuse korral tuleb kohale kutsuda politsei tulemuse kinnitamiseks. Kontrollimisest keeldumise korral kutsuda kohale politsei. 7 9.9. Õppetunni ajal ei ole lubatud kasutada vahendeid, mis häirivad tunnirahu ja segavad kaasõpilasi või/ja õpetajat. Keelatud on tunni ajal mobiiltelefoni, pleierite, elektrooniliste mängude, tahvelarvuti laserseadmete jms ilma õpetaja loata kasutamine. Õppetööks mittevajalikud seadmed on tunni ajal välja lülitatud. 10.ÕPILASTE KOOLIST VÄLJAARVAMINE 10.1. Põhikooli õpilane arvatakse kooli nimekirjast välja: 10.1.1. lapsevanema avalduse alusel teises koolis õpingute jätkamiseks või õpilase 17aastaseks saamisel. 10.1.2. kui ta oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis (välja arvatud koolikohustuslik õpilane). 10.1.3. kui koolis ei viida läbi õppetööd klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama; 10.1.4. 17-aastane õpilane, kes puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole võimalik järgmisse klassi viia; 10.1.5. põhikooli lõputunnistuse saamisel; 10.1.6. õpilase surma korral 11. TUGI- JA MÕJUTUSMEETMETE RAKENDAMINE 11.1. Kodukorra nõuete täitmiseks, teiste suhtes lugupidava käitumise tagamiseks, õpilaste ja koolitöötajate tervise, vaimse ja füüsilise turvalisuse kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks võib kool kasutada põhjendatud, asjakohaseid tugi- ja mõjutusmeetodeid. 11.2. Enne tugi- ja mõjutusmeetmete määramist kuulatakse ära õpilaste selgitused ja põhjendatakse meetme valikut, kusjuures võimaldatakse ka vanemal avaldada arvamust õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta. 11.3. Õpilaste suhtes võib rakendada järgmisi tugimeetmeid lapsevanema nõusolekul: 11.3.1. arenguvestlust; 11.3.2. individuaalse õppekava rakendamist; 11.3.3. huviringidesse suunamist; 11.3.4. tugispetsialisti teenuse osutamist; 11.4. Direktori või tema poolt volitatud isiku otsusel võib rakendada järgmisi mõjutusmeetmeid: 11.4.1. õpilase käitumise arutamist vanemaga; 11.4.2. õpilasega tema käitumise arutamist direktori juures; 11.4.3. õpilasega tema käitumise arutamist õppenõukogus; 11.4.4. õpilasele tugiisiku määramist; 11.4.5. kirjalikku noomitust; 11.4.6. võimaluse korral õppetunnist eemaldamist koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused (õppeülesanne kaasas, mille vastab õpetajale koolipäeva jooksul); 11.4.7. esemete (mobiiltelefon, pleier, sülearvuti jms) hoiule võtmist, mida õpilane kasutab tunnis viisil, mis häirib kaasõpilasi ja/või õpetajat; 11.4.8. konfliktolukorras osalenud poolte lepitamist eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks; 11.4.9. kooli jaoks kasuliku määratud tegevuse elluviimist (nt tööd pahanduse heastamiseks, koduste üleannete tegemist vms) pärast õppetundide lõppemist kuni 1,5 tundi õppepäeva jooksul. 11.5. Lapsevanemat teavitatakse kirjalikult, meili teel või telefonitsi meetmete rakendamisest, mis on seotud õppetundide välise tegevusega koolis või keeluga õppekavavälises tegevuses osalemise kohta. 11.6. Õppenõukogu otsusega võib rakendada mõjutusmeetmena ajutist keeldu õppekavavälises tegevuses osalemiseks (üritused, väljasõidud jms). Ajutist keeldu võib rakendada kuni 10 päeva ulatuses ühe poolaasta jooksul koos kohustusega saavutada perioodi lõpuks nõutavad õpitulemused. Ajutise keelu korral koostatakse õpilasele individuaalne õppekava. 11.7. Hoiule antud esemed hoiustatakse õpetajate toas koolipäeva lõpuni, korduva rikkumise korral saab eseme kätte lapsevanem. 11.8. Ebaväärika käitumise, kooli kodukorra rikkumise ja hoolimatu suhtumise eest õppetöösse või kooli kodukorda võib õpilasele kohaldada lapsevanema teadmisel alljärgnevaid meetmeid: 11.8.1. jäetakse pärast tunde tehtut heastama 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul; 11.8.2. kutsutakse lapsevanem kooli: vestlus klassijuhatajaga, aineõpetajaga, kooli direktori juuresolekul; 11.8.3. noomitus direktori käskkirjaga; 11.8.4. korduvate noomituste puhul või lahendamata probleemide korral aruandlus koos lapsevanemaga õppenõukogu ees; 11.8.5. käitumishinde alandamine õppeaasta lõpus mitterahuldavaks õppenõukogu otsuse alusel; 11.8.6. avalduse esitamine alaealiste komisjonile; 11.8.7. avalduse esitamine politseile; 11.8.8. koolist väljaarvamine. 12. TUNNUSTAMINE 12.1. Õpilasi kiidetakse ja tunnustatakse järgmiselt: 12.1.1. suuline kiitus klassi või kooli ees; 12.1.2. tänukirja üleandmine kooli ees; 12.1.3. vabariiklik kiituskiri väga hea õppimise eest; 12.1.4. kooli kiituskiri heade ja väga heade tulemuste puhul klassi lõpetamisel klassijuhataja ettepanekul ja õppenõukogu otsuse alusel; 12.1.5. nimede avaldamine heade ja väga heade õpitulemuste eest Kareda valla lehes; 12.1.6. ainealastel olümpiaadidel saavutatud I-III koha eest rahaline premeerimine; 12.1.7. diplom sportlike saavutuste eest kooli spordivõistlustel; 12.1.8. "Aasta aktiivne õpilane" ja „Aasta õppija" tiitlite andmine koos rahalise preemiaga. 13. MUUTMINE Kooli kodukorra muutmiseks tehakse kirjalikud ettepanekud klassikollektiivide, kooli hoolekogu ja õpetajate poolt kooli juhtkonnale.	<urn:uuid:0892244d-c16e-44c0-8e54-30911b836451>	CC-MAIN-2018-09	http://www.peetrikool.ee/wp-content/uploads/2017/07/PEETRI-KOOLI-KODUKORD.pdf	2018-02-21T15:11:01Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-09/segments/1518891813626.7/warc/CC-MAIN-20180221143216-20180221163216-00295.warc.gz	554,891,931	10,115	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999995	ekk_Latn	0.999995	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2319, 4844, 7303, 10071, 12556, 15328, 18127, 20512, 22913, 23061 ]	1	[ 0.1806640625, 0.62109375, 0.1591796875, 0.031005859375, 0.0064697265625, 0.00119781494140625 ]
KASKOKINDLUSTUSE TINGIMUSED A300/2017 Kehtivad alates 28.03.2017 Käesolevad kindlustustingimused (edaspidi ka: tingimused) on osa AB „Lietuvos draudimas" Eesti filiaal (edaspidi kindlustusandja või PZU) ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kaskokindlustuse lepingust. Kindlustustingimusi kohaldatakse koos PZU kindlustuslepingute üldtingimustega. Kindlustustingimustes reguleerimata küsimustes juhinduvad kindlustuslepingu pooled võlaõigusseadusest ja muudest õigusaktidest. 1. Kindlustatud ese 1.1. Kindlustatud ese on poliisil märgitud tavakasutuses sõiduk esmamüügi komplektsuses ja sõidukile esmamüügi järel paigaldatud lisavarustus poliisil märgitud hüvitispiiri ulatuses. Esmamüük on sõiduki esmakordne müümine lõpptarbijale. 1.2. Sõiduki tavakasutuseks ei loeta sõiduki lühirendile andmist (rent kuni 6 kuud), sõidukiga takso- või sõidujagamisteenuse (nt UBER Taxify) osutamist, kuller-, alarm-, autokooli- või turvafirma patrullsõidukina kasutamist. 1.3. Lisavarustuse kindlustussumma ulatuses on õnnetusjuhtumi riski vastu kindlustatud sõiduki külge kinnitatud jalgrattad. 1.4. Lisavarustuseks loetakse sõidukile püsivalt paigaldatud ja tootjatehase komplektsusesse mittekuuluvad meelelahutus-, multimeedia-, navigatsiooni-, side- ja olmeseadmed, lisalaternad, keredetailid (spoiler, iluvõre jmt), valuveljed, lisakaitserauad, astmerauad, vints, kleebised, taksoseadmed ning sõidukisse paigaldatud turvaiste või -häll, sõiduki külge kinnitatud katuseboks, katuseraam ja jalgrattahoidja. 1.6. Kindlustatud ese ei ole sõidukile pärast selle esmamüüki paigaldatud: 1.5. Lisavarustuseks loetakse sõiduki ümberehitus ja eriseadmed. Näiteks elamuauto ümberehitus ja seadmed, külmutusseadmed, meditsiini-, päästeameti-, alarm- või operatiivsõiduki ümberehitus ja seadmed. 1.6.1. võistlusteks, võidusõiduks või treeninguteks ettenähtud seadmed ja detailid; 1.6.2. seadmed ja detailid, mis on paigaldatud õigusaktide nõudeid rikkudes. 2. Kindlustusjuhtum 2.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusvõtja ja temaga tingimuste punkti 8.1 kohaselt võrdsustatud isikute suhtes tingimustes nimetatud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus saab kindlustatud ese kahjustada, hävib või läheb kaotsi ja mille puhul tekib kindlustusandjal lepingu täitmise kohustus. Kindlustusjuhtumiga on tegemist, kui eelkirjeldatud sündmus leiab aset kindlustuskaitse kehtivuse ajal. Eri ajahetkedel tekkinud sõiduki kahjustused loetakse erinevateks kindlustusjuhtumiteks. 2.2. Mini Kasko kindlustusjuhtumid: 1) õnnetusjuhtum; 2) vandalism; 3) vargus. 2.3. Kasko kindlustusjuhtumid ja nendega seonduvad hüvitatavad teenused: 1) koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum (sh õnnetusjuhtum, vandalism, vargus); 2) PZU Autoabi; 3) uusväärtuskindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 4) liisingväärtuse kindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 5) asendusauto (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 6) haagisekindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 7) pagasikindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral). 2.4. Kasko Plussi kindlustusjuhtumid ja nendega seonduvad hüvitatavad teenused: 2) PZU Autoabi; 1) koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum (sh õnnetusjuhtum, vandalism, vargus); 3) uusväärtuskindlustus; 4) liisingväärtuse kindlustus; 5) asendusauto; 7) rendiautokindlustus; 6) tehniline rike; 8) haagisekindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 2.6. Õnnetusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine sõidukivälise kontaktse sündmuse, liiklusõnnetuse, loodusõnnetuse, tule (sh suitsu, tahma ja/või kustutustööde) või plahvatuse (sh lõhkekeha plahvatuse) tagajärjel. 9) pagasikindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral). 2.5. Koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum on sõiduki ootamatu ja ettenägematu kahjustumine, kadumine või hävimine, v.a tingimuste punktis 2.17 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ja mille puhul kindlustusandjal puudub kahju hüvitamise kohustus). Ootamatuks ja ettenähtamatuks kahjustumiseks või hävimiseks loetakse juhtumit, milles sõiduk kahjustub või hävib sõidukivälise kontaktse sündmuse tagajärjel. Näiteks hüvitatakse teelt väljasõitmise tagajärjel tekkinud kahju. Ei hüvitata mittekontaktne kahju, mis on tekkinud tehnilise rikke tõttu sõiduki tarkvara, elektriseadmete, näidikute, tulede või muude komponentide kahjustumisest või hävimisest. 2.7. Vandalism on kindlustatud eseme tahtlik kahjustamine kolmanda isiku poolt. 2.8. Vargus on kindlustatud eseme või selle osade kaotsiminek või kahjustumine varguse, ärandamise, röövimise või nende katse tagajärjel. Ärandamise all mõistetakse kindlustatud eseme ebaseaduslikku hõivamist kolmandate isikute poolt ilma omandamise kavatsuseta. 2.9. Uusväärtuskindlustuse alusel hüvitatakse sõiduki ostuhind (hind, millega sõiduk soetati), kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.9.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutuses; 2.9.2. sõiduk esmaregistreeriti Eestis ja registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi hetkeks möödunud rohkem kui üks aasta. 2.10. Liisingväärtuse kindlustus: kui sõiduki hävimise korral ei hüvitata kahju uusväärtuskindlustuse alusel, on kahju suurus liisingulepingu jääkväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumit, kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.10.2. sõiduki esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi hetkeks möödunud üle seitsme aasta; 2.10.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutuses; 2.10.3. sõiduki liisingu jääkväärtus ei ole üle 35 000 euro; 2.10.4. sõiduki turuhind vahetult enne kindlustusjuhtumit on väiksem kui liisingulepingu jääkväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumit. Liisingulepingu jääkväärtuse all mõistetakse ainult liisingulepingu kohast sõiduki sellist graafikujärgset väärtust vahetult enne kindlustusjuhtumit, mis ei sisalda mingeid muid võimalikke liisinguvõtja rahalisi kohustusi (nt liisingumaksete võlgnevus, intress, leppetrahv, lepinguga seotud kulud ja tasud) liisinguandja ees. 2.11. Asendusauto teenust on kindlustusvõtjal õigus kasutada PZU poolt hüvitamisele kuuluva kindlustusjuhtumi korral järgnevatel tingimusel: 2.11.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutuses; 2.11.2. Asendusauto kasutamise võimalus on ainult siis ja seni, kui kindlustatud sõiduki kasutamine teeliikluses ei ole kindlustusjuhtumi järel lubatud või objektiivselt võimalik. 2.11.3. Ühe kindlustusperioodi jooksul saab asendusautot kasutada kuni 30 päeva ulatuses. 2.11.4. Sõiduki varguse või täieliku hävimise korral saab asendusautot kasutada seni, kuni kindlustusandja on teinud hüvitamisotsuse, kuid mitte enam kui 30 päeva. 2.11.5. Asendusautot ei võimaldata, kui sõiduki taastamise aeg on lühem kui 24 tundi või kui kahju suurus on väiksem kui poliisil märgitud omavastutus. 2.11.6. Asendusautot ei võimaldata PZU Autoabi ja rendiauto kindlustusjuhtumi korral. 2.11.7. Eestis annab asendusauto mõistliku aja jooksul üle PZU partner PZU määratud kohas ja ajal. 2.11.8. Eestis on kindlustusvõtja kohustatud sõlmima asendusauto kasutamise lepingu PZU määratud asendusauto väljastajaga. 2.11.9. PZU või tema määratud asendusauto väljastaja nõudmisel tuleb asendusauto 24 tunni jooksul tagastada. 2.11.10. Kahjujuhtumi korral välisriigis rendib asendusauto kindlustusvõtja. Maksimaalne hüvitis ühe asendusauto rendipäeva eest on 50 eurot koos käibemaksuga. 2.12. Rendiauto kindlustuse puhul hüvitatakse eraisikust kindlustusvõtjale autorendiettevõtte esitatavad nõuded, mis on tekkinud kindlustusvõtja renditud sõidukile tingimustes määratletud õnnetusjuhtumi, vandalismi või varguse tagajärjel. 2.12.1. Rendiauto kindlustus kehtib tingimusel, et samal ajal rendiauto rendiperioodiga ei osaleta poliisil märgitud kindlustatud esemeks oleva autoga teeliikluses. 2.12.3. Rendiauto kindlustus kehtib kogu maailmas, v.a Eestis, Aserbaidžaanis, Gruusias, Kasahstanis, Moldovas, Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal renditud sõiduki korral või nendes riikides mujalt renditud rendiautoga toimunud kahjujuhtumite korral. 2.12.2. Rendiauto on Eesti õigusaktide mõistes M1 või M1G kategooria sõiduk, mille rendiperiood ei ole pikem kui 30 päeva. 2.12.4. Hüvitispiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on 16 000 eurot. Kindlustusperioodi jooksul hüvitatakse kuni kolme rendiauto kindlustusjuhtumi kahju. 2.12.6. Rendiautot ei tohi kasutada majandustegevuseks ega õppesõiduks. 2.12.5. Rendiauto kindlustamisel rakendatakse tingimusi ja poliisil märgitud kokkuleppeid. 2.12.7. Rendiauto kindlustusjuhtumi hüvitamise üheks eelduseks on, et rendifirma on esitanud kindlustusvõtja vastu kahju hüvitamise nõude. 2.12.9. Rendiauto kindlustusjuhtumist tuleb teatada PZU-le esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest, vastasel korral on PZU-l õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda. 2.12.8. Rendilepingust või seadusest tulenevaid leppetrahve ja viiviseid ei hüvitata. Samuti ei hüvitata rendiauto kasutamisel saadud (liiklus)trahve ja/või neist tulenevaid viiviseid. 2.13. Tehnilise rikke kindlustusjuhtum on sõiduki mootori, mootori jahutussüsteemi, mootori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüsteemi, jõuülekande juhtelektroonika või piduri- ja roolisüsteemi ootamatu ja ettenägematu rike eeldusel, et puuduvad tingimuste punktides 2.17.18 ja 2.17.19 sätestatud välistused. Sõiduki tehnilise rikke kõrvaldamise kulud hüvitatakse ainult siis, kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.13.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutuses; 2.13.3. väljaspool Eesti Vabariiki esmaregistreeritud sõiduki tehnilist korrasolekut ja tõrgeteta töötamist on kinnitanud selle automargi esindaja Eestis või PZU heakskiidetud ettevõte. Kinnitus peab olema vormistatud kirjalikult enne kahjujuhtumit, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustumist; 2.13.2. sõiduki esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi hetkeks möödunud üle kuue aasta; 2.13.4. auto tegelik läbisõit kindlustusjuhtumi hetkel ei ületa 130 000 km; 2.13.5. sõidukile on õigel ajal ja pädeva isiku poolt tehtud kõik tootja poolt ettenähtud hooldustööd. Kõikide siin loetletud tingimuste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud kulutused seoses sõiduki demonteerimise, diagnostika ja eksperdiarvamuse küsimisega, samuti hüvitatakse sõiduki kokkumonteerimise kulud. 2.15. Haagisekindlustus kehtib, kui kindlustusvõtja on valinud selle lisakaitse kindlustuslepingu sõlmimisel. Hüvitatakse tingimustes määratletud koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumi tagajärjel haagisele tekitatud kahju järgmistel tingimustel: 2.14. PZU Autoabi rakendub juhul, kui sõidukiga edasisõitu takistab ootamatu ja ettenägematu juhtum, näiteks liiklusõnnetus või tehniline rike, teelt väljasõit, olukord, kus sõiduk on jäänud kinni lumme või liiva, kütus on otsa saanud, rehv on purunenud, signalisatsioon tõrgub või sõiduk ei käivitu. PZU Autoabi teenus kehtib ainult juhul, kui see on tellitud PZU kontakttelefonilt. PZU Autoabi teenuse vahendusel toimetatakse sõidukis olnud isikud Eesti piires sündmuskohast sihtkohta. 2.15.1. haagis oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel haagitud sõiduki külge; 2.15.2. haagise tehnoseisund ja varustus vastavad õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 2.15.3. haakes olnud haagis vastab vedava sõiduki tootjatehase kehtestatud nõuetele ja piirangutele. 2.15.4. haagises oleva pagasi kahju hüvitatakse ainult juhul, kui kindlustuslepingu sõlmimisel on valitud pagasikindlustuse lisakaitse. Pagasi mõiste on toodud tingimuste punktides 2.16 ja 2.16.1; 2.16. Pagasikindlustus kehtib, kui kindlustusvõtja on valinud kindlustuslepingu sõlmimisel selle lisakaitse. Hüvitatakse tingimustes määratletud koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumi tagajärjel sõiduki pagasiruumis olnud sõiduki valdaja ja kaasreisijate isiklike esemete (pagasi) kahjustumise, hävimise või kaotsiminekuga tekkinud kahju järgmistel tingimustel: 2.15.5. haagise kahju hüvitatakse haagise registreerimistunnistusel märgitud omanikule; 2.16.1. pagasiks ei loeta raha, väärtpabereid, väärisesemeid, ehteid, dokumente (sh fotod, plaanid, joonised), elektroonilisi andmekandjaid, fotoseadmeid, audio- ja videoseadmeid, arvutit, mobiiltelefone ja -seadmeid ning tööriistu; 2.16.3. haagisekindlustuse lisakaitse olemasolul hüvitatakse haagises olnud pagas, v.a pagasi varguse või röövimise tõttu tekkinud kahju. 2.16.2. pagasi varguse või röövimise korral hüvitatakse kahju ainult juhul, kui pagas oli paigutatud varjatult sõiduki lukustatud pagasiruumi või lukustatud katuseboksi; 2.17. Tingimuste kohaselt ei loeta kindlustusjuhtumist põhjustatud kahjuks ega kuulu hüvitamisele 2.17.1. kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlustusterritooriumi; 2.17.2. kahju, mis on põhjustatud sõiduki varguse või sõiduki omavolilise kasutamise tagajärjel, kui sõiduki võti oli sõiduki varastamise või ärandamise ajal sõidukis. Võtmeks loetakse kõiki kindlustatud sõiduki avamiseks, sõiduki või selle turvaja/või alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid, mis kuulusid sõiduki komplektsusesse kindlustuslepingu sõlmimise momendil; 2.17.3. sõiduki või selle kindlustatud osade või pagasi varguse või ärandamisega tekitatud kahju, kui sõiduk ei olnud lukustatud või sellel puudusid PZU nõutud ärandamis- ja/või 2 vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne vargust või ärandamist sisse lülitatud või töökorras, samuti kui pagas ei olnud lukustatud pagasiruumis või katuseboksis; 2.17.4. kulutused kindlustusjuhtumist sõltumatule hooldusele, remondile, pesemisele ja puhastamisele; 2.17.5. kahju juhul, kui sõiduki tehnoseisund ei vasta kindlustuslepingu ja/või õigusaktide nõuetele; 2.17.6. kahju, kui PZU-le ei ole sõiduki võõrandamisest nõuetekohaselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva alates ajast, mil PZU oleks pidanud sellekohase teate saama; 2.17.8. kulutused seoses sõiduki osade tavalisest kiirema kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.17.7. kahju, mille on põhjustanud sõiduki seadmete käitamisel neile mõjunud ülekoormus; 2.17.9. kahju, mis on tekkinud sõiduki ebastandardsest ümberehitamisest (sh võimsuse suurendamisest või chip tuning'ust); 2.17.10. kahju, mis on tekkinud sõiduki kulumise tõttu (sh seoses varguse või ärandamisega); 2.17.11. kahju, mis on tekkinud korrodeerumise, hallituse vm pikaajalise protsessi tagajärjel; 2.17.12. kahju, mis on tekkinud külmumise tõttu; 2.17.14. kahju, mis on tekkinud sõiduki puuduliku või vale hoolduse, vale remondi ja/või käsitsemise tõttu; 2.17.13. kahju, mis on tekkinud vee sattumise tõttu mootorisse; 2.17.15. kahju, mis on sõiduki toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüsteemile) tekkinud ebakvaliteetse või vale kütuse kasutamise tõttu; 2.17.16. kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ja/või sidurivedeliku ebapiisava koguse või halva kvaliteedi tõttu; 2.17.17. kahju, mis on tekkinud seoses rikke, vea, kahjustuse või muu sellisega, mis parandatakse garantii korras; 2.17.18. kahju, mis on seotud tehnilise rikkega sõiduki mootori toitesüsteemis (sh turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrgsurvepumbas ja akumulaatoris), väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (sh katalüsaatoris), kliimaseadmes (sh konditsioneeris), näidikus, vedrustuses, veermikus, ratta laagris, pidurikettas, -klotsis või -sadulas; 2.17.19. kahju, mis tuleneb tehnilisest rikkest juhul, kui rike on seotud sõiduki või selle osa modifitseerimisega (sh tuunimisega); 2.17.20. kahju, mis tuleneb tehnilisest rikkest juhul, kui sõiduk on tunnistatud mõne kindlustusseltsi või ametiasutuse poolt varem täielikult hävinenuks. See säte kohaldub ka juhul, kui sellise otsuse on teinud välisriigis asuv kindlustusselts või ametiasutus. 2.17.21. kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalismi tagajärjel tekkinud kahju) juhul, kui sellega ei kaasnenud sõidukile muid hüvitatavaid vigastusi; 2.17.22. kahju, mis põhjustati sõidukile seoses sõiduki väljumisega kindlustusvõtja valdusest kelmuse või väljapressimise tõttu; 2.17.23. kahju, mille põhjustas kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel sõidukilt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargus või röövimine; 2.17.25. kulutused kütusele, mis on voolanud sõidukist välja kindlustusjuhtumi tagajärjel või põhjustatud kütuse vargusest; 2.17.24. sõiduki varguse või ärandamisega põhjustatud kahju, kui PZU-le ei esitatud hüvitistaotlusega koos kõiki sõiduki võtmeid; 2.17.26. kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustada saanud automaaling(ud); 2.17.27. kahju, mis on tekkinud sõidukiga võistlustel või treeningul osalemise tagajärjel; 2.17.28. kahju, mis on tekkinud sõiduki kasutamise tõttu liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.17.29. enne sõiduki külge haakimist ja pärast lahtihaakimist toimunud haagisekahju; 2.17.30. kahju, mis on tekkinud haagise, sh haagises olnud pagasi varguse, ärandamise või röövimise tagajärjel; 2.17.31. kahju, mis sai sõiduki omanikule teatavaks alles sõiduki valduse tagastamisel omanikule ja mille tekkimist tingimustes sätestatud kindlustusjuhtumi tagajärjel ei suuda Kaskokindlustuse tingimused A300/2017 Kehtivad alates 28.03.2017 kindlustusvõtja tõendada; 2.17.33. kahju, mis on tekkinud sõiduki omastamise tagajärjel. 2.17.32. kahju, mis on tekkinud koduloomade sõitjateruumis viibimise tagajärjel. 3. PZU vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest PZU vabaneb lisaks kindlustuslepingute üldtingimustes sätestatud alustele osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui: 3.2. sõidukit juhtinud isik keeldus vahetult pärast kahju tekkimist joobe tuvastamisest või tarvitas tingimuste punktis 3.1 nimetatud aineid pärast kahju tekkimist; 3.1. sõidukit juhtinud isik oli liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes, uimastite või psühhotroopse aine mõju all; 3.3. liiklusõnnetuse ajal autot juhtinud isikul puudus vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus; 3.4. kindlustusvõtja aitas sõidukiga kaasa kuriteo toimepanemisele või selle katsele. 4. Kindlustusterritoorium 4.1. PZU-l on hüvitamise kohustus ainult poliisil märgitud riikides toimunud kindlustusjuhtumi korral. 5. Kindlustussumma ja hüvitispiir 5.1. Kindlustussumma on auto turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. Kindlustussumma määramisel ei arvestata pärast sõiduki esmamüüki sõidukile paigaldatud lisavarustuse maksumust. 5.2. Pärast sõiduki esmamüüki paigaldatud lisavarustuse, pagasikindlustuse ja haagisekindlustuse hüvitispiir on märgitud poliisil. 5.3. Kindlustussumma ei vähene väljamakstud kindlustushüvitis(t)e võrra. 6. Omavastutus 6.1. Omavastutus on iga kindlustusjuhtumi korral kindlustuslepingus kindlaksmääratud osa kahjust, mida PZU ei hüvita. Kui sõiduki kahjustused on tekkinud eri ajahetkedel ning teineteisest sõltumatult, on PZU-l õigus rakendada iga kindlustusjuhtumi korral omavastutust. 6.2. Kui liiklusõnnetuse hetkel oli sõidukit juhtinud isik noorem kui 24 aastat ja eraisikust kindlustusvõtja poliisil ei ole märgitud sõiduki põhikasutajaks alla 24-aastast isikut, rakendatakse kahekordset omavastutust. Juriidilisest isikust kindlustusvõtja korral eeltoodut ei kohaldata. 6.3. Aknaklaasi parandamise ja vahetamise kulud hüvitatakse omavastutust rakendamata juhul, kui poliisil ei ole märgitud teisiti. Aknaklaasiks ei loeta katuseluuki ega klaaskatust. 6.4. Metsloomale otsasõidu tõttu tekkinud kahju hüvitatakse ilma omavastutust rakendamata. Metsloomale otsasõidu vältimisega seotud kahju hüvitamisel rakendatakse omavastutust. 6.6. Kasko Plussi korral hüvitatakse sõiduki võtmete kaotusest (sh vargus või röövimine) tekkinud võtmete asendamise kulu 500 euro ulatuses ilma omavastutust rakendamata. Võtmete asendamise kulu hüvitatakse eeldusel, et kindlustamise ajal oli olemas kaks võtmekomplekti. 6.5. Kasko toote kindlustusjuhtumite suhtes rakendatakse omavastutust kahekordses ulatuses juhul, kui sõiduk remonditakse, taastatakse või asendatakse väljaspool Eestit. 7. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemine 7.1. Kindlustusriski suurendavateks olulisteks asjaoludeks tingimuste kohaselt loetakse eelkõige sõiduki võõrandamine, sõiduki liiklusregistrist kustutamine, sõiduki kasutusviisi (tavakasutuse) muutumine, sõiduki lukustussüsteemide rike, ärandamisvastaste seadmete rike, võtmete kaotsiminek, sõiduki registreerimisdokumentide või nende osade kaotsiminek, poliisil märgitud sõiduki põhikasutaja muutumine jmt. 3 7.2. Sõiduki tavakasutuseks ei loeta sõiduki lühirendile andmist (rent kuni 6 kuud), sõidukiga takso- või sõidujagamise teenuse (nt UBER, Taxify) osutamist, kuller-, alarm-, autokooli või turvafirma patrullsõidukina kasutamist. 7.3. Kindlustusperioodi jooksul on PZU-l õigus kindlustatud ese üle vaadata ning suurenenud kindlustusriski korral nõuda kindlustusvõtjalt lisaturvameetmete rakendamist ja/või suurendada kindlustusmakset. Eeltoodu ei välista PZU õigust kindlustusleping üles öelda. 8. Kindlustusvõtja kohustused 8.1. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks loetakse soodustatud isik, sõiduki seaduslik valdaja ja isik, kellele sõiduki seaduslik valdaja on sõiduki juhtimise vabatahtlikult üle andnud, samuti eeltoodud isikute ja kindlustusvõtja perekonnaliikmed. Kindlustusvõtja vastutab nende isikute käitumise eest kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmisel samamoodi nagu enda käitumise eest. 8.2. Kindlustusvõtja on kohustatud 8.2.2. võimaldama PZU esindajal tutvuda sõiduki seisundi ja dokumentidega; 8.2.1. selgitama kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi isikule, kelle valdusse või kasutusse ta sõiduki annab; 8.2.3. sõiduki juurest lahkumisel 2) lukustama sõiduki ja rakendama ärandamisvastased seadmed, mis on kirjeldatud poliisil; 1) sulgema selle uksed, aknad, luugid ja katuseboksi ning paigaldama lahtise sõiduki puhul katuse; 3) mitte jätma sõidukisse audiosüsteemi eemaldatavat esipaneeli, sõiduki võtmeid, registreerimisdokumente, isiklikke esemeid, sh pagasit muul viisil kui varjatult lukustatud pagasiruumi; 8.2.5. sõiduki võtmete varguse, röövimise või kaotamise korral viivitamata vahetama kõik lukud, ümber kodeerima või asendama sõiduki elektroonilised ärandamisvastased seadmed. Kuni lukkude vahetamise, ümberkodeerimise või ärandamisvastaste seadmete asendamiseni peab varguse kindlustuskaitse kehtimiseks kindlustusvõtja jätma sõiduki järelevalveta ainult lukustatud garaaži või suletud ja valvatavale territooriumile; 8.2.4. hoidma sõiduki võtmeid ja registreerimisdokumente nii, et kolmandal isikul ei ole võimalik neid takistust lõhkumata või vägivalda või sellega ähvardamist kasutamata ära võtta. Sõiduki võtmeid ei tohi hoida sõidukis; 8.2.6. teavitama PZU-d mootori võimsuse muutmisest (sh chip tuning'ust); 8.2.7. täitma PZU antud lisajuhiseid kindlustusriski vähendamiseks; 8.2.8. mitte ületama sõites õigusaktide ja liikluskorraldusvahenditega suurimat lubatud kiirust. 8.3. Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusvõtja kohustatud: 8.3.1. vormistama liiklusõnnetuse ja teatama sellest kehtivate õigusaktide kohaselt; 8.3.3. teatama tulekahjust viivitamata päästeametile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 8.3.2. teatama vargusest, ärandamisest, röövimisest, vandalismist või muust õigusvastasest juhtumist viivitamata politseile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 8.3.4. kutsuma sündmuskohalt lahkumata kohale politsei juhul, kui sõidukit on kahjustanud sellele kukkunud või laiali paiskunud esemed või ained; 8.3.5. teatama metsloomale otsasõidust viivitamata politseile või keskkonnainspektsioonile; 8.3.6. teatama kindlustusjuhtumist PZU-le esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul pärast kindlustusjuhtumist teadasaamist. Kui kindlustusjuhtumi täpset aega pole võimalik määrata, loetakse selleks aeg, mil kindlustusvõtja oleks pidanud kindlustusjuhtumist teada saama. 8.4. Pärast kindlustusjuhtumit võib sõidukit kasutada ainult juhul, kui sõiduki juht on sõidukit kontrollinud ja veendunud, et sõiduk on tehnonõuetele vastavas seisundis. Eelkõige peab juht kontrollima, kas sõiduki õli, kütus või jahutusvedelik ei leki, kas roolisüsteem ja pidurid on töökorras ning kas rehvid on kahjustamata. 8.5. Kindlustusvõtja peab esitama kahjustatud sõiduki või selle jäänused PZU-le ülevaatamiseks kindlustusjuhtumi järgses seisundis. Kindlustusvõtja ei tohi ilma PZU eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta teha mingeid muudatusi, sh asuda sõidukit taastama või utiliseerima. 8.6. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama PZU-le kindlustusvõtja valduses oleva teabe ning dokumendid kahju tekkimise põhjuste ja kahju suuruse kohta. 8.7. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on kindlustusvõtja kohustatud andma PZU-le sõiduki jäänused üle kindlustusjuhtumi järgses seisukorras ja Eesti Vabariigi territooriumil. Kui PZU vaatab sõiduki jäänused üle või utiliseerib muus riigis või toob sõiduki jäänused Eestisse, vähendatakse hüvitist nende kulude võrra. 8.9. Kindlustusvõtja on kohustatud tagama, et sõidukit kindlustusjuhtumi hetkel juhtinud isik esitab PZU-le oma juhiloa originaali. 8.8. Sõiduki varguse, ärandamise või röövimise korral on kindlustusvõtja kohustatud esitama PZU-le viivitamata sõiduki kõik võtmed ja registreerimisdokumendid (röövimise korral kõik tema valduses olevad võtmed ja dokumendid). 8.10. Kindlustusjuhtumi tõendamise kohustus lasub kindlustusvõtjal. 8.11. Kindlustusvõtja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis PZU-d viivitamata teavitama kahju hüvitamisest kolmanda isiku poolt või PZU vastu esitatud kahjunõudest loobumisest. 8.12. Kui PZU on hüvitanud õigustatud isiku valdusest õigusvastaselt välja läinud, sh varguse, ärandamise või röövimise teel, sõiduki või selle osa, on kindlustusvõtjal kohustus sõiduki või selle osa leidmisest või selle asukoha teadasaamisest teatada PZU-le viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sõiduki või selle osa valduse tagasisaamisel tuleb kümne tööpäeva jooksul kas anda PZUle üle tagasi saadud sõiduk või sõiduki osa või tagastada PZU-le kindlustushüvitis, mille kindlustusandja sõiduki eest tasus. 9. PZU kohustused ja õigused 9.1. PZU on kohustatud esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva 9.1.1. vaatama kahjustatud sõiduki üle või korraldama ülevaatuse jooksul alates kahjuteate saamisest; 9.2. PZU-l on õigus esitada kindlustusriski vähendamise eesmärgil lisanõudeid. Lisanõuded muutuvad kindlustuslepingu dokumendiks juhul, kui kindlustusvõtja ei esita kindlustuslepingust taganemise avaldust kümne päeva jooksul pärast nõuete kättesaamist. 9.1.2. tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse viie tööpäeva jooksul alates kahjujuhtumi asjaolude ja selle ulatuse määramiseks ning kindlustushüvitise tasumiseks vajaliku teabe, dokumentide ja materjalide saamisest. Vajalikust, kuid puuduvast teabest ja dokumentidest teavitab PZU kohe kindlustusvõtjat. 9.3. PZU-l on õigus nõuda kindlustusriski suurenemise korral kindlustusvõtjalt sisse tegeliku kindlustusriski alusel tasutava ja poliisil märgitud kindlustusmakse vahe, näiteks juhul, kui sõiduki kasutusviis või andmed ei vasta kindlustuslepingu sõlmimisel avaldatule. 10. Hüvitamise viisid 10.1. Hüvitamise viisid on kahjustatud sõiduki taastamise kulude hüvitamine või rahaline hüvitis. 10.3. Kui PZU nõustub sõiduki taastamise viisi ja kohaga, mille on valinud kindlustusvõtja, väljastab ta sõiduki taastaja nõudel garantiikirja taastamiskulude hüvitamise kohta. 10.2. Kahjustatud sõiduki taastamise kulud hüvitatakse neid kulusid tõendavate dokumentide alusel. 10.4. PZU ei vastuta sõiduki taastamise viisi või taastaja töö kvaliteedi eest juhul, kui kindlustuslepingu pooled ei ole sõlminud kirjalikku kokkulepet selles, et sõiduki taastamise korraldab PZU. Sõiduki remondiks garantiikirja väljastamine ei ole käsitletav vastava kokkuleppena. 10.5. Kui kindlustusvõtja ei nõustu PZU nimetatud põhjendatud ja mõistliku taastamise viisi või kohaga, hüvitab PZU sõiduki 4 11. Hüvitamise kord 11.1. Taastamiskuludena hüvitatakse: 11.1.1. Kasko ja Kasko Plussi korral kindlustusjuhtumist tingitud sõiduki taastamise kulud; 11.1.3. Mini Kasko ja Kasko korral hüvitatakse kindlustusjuhtumi tõttu vajalikud ja põhjendatud sõiduki teele tõstmise kulud, sõiduki lähimasse või PZU määratud remondikohta toimetamise kulud või sõiduki hoiukohta toimetamise kulud 500 euro ja Kasko Plussi korral 3200 euro ulatuses. 11.1.2. Mini Kasko korral ainult sõiduki täishävingust tekkinud kahju. Täishävinguks loetakse tingimuste kohaselt olukord, kui sõidukit ei ole võimalik taastada või kui sõiduki taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas ega tehniliselt põhjendatud. 11.2. Taastamiskulude hüvitamise tingimused: 11.2.1. Sõiduki taastamiskulud hüvitatakse juhul, kui sõiduki taastamisremont on majanduslikult ja tehniliselt põhjendatud. 11.2.2. Kui kindlustusvõtja taotleb rahalist hüvitist, kuid ei esita sõiduki taastamist kinnitavaid kuludokumente, hüvitatakse summa, mis on sõiduki kindlustusjuhtumieelse Eestis oleva turuhinna ja sõiduki kindlustusjuhtumijärgse Eestis oleva turuhinna vahe. 11.2.3. Sõiduki taastamisel on PZU-l õigus nõuda sõiduki eale ja tehnilisele seisundile vastava kulumisastmega detailide kasutamist. 11.2.4. Kasko ja Kasko Plussi korral hüvitatakse vanema kui kolmeaastase sõiduki taastamiskulud automargi esinduses ainult erikokkuleppel PZU-ga. 11.2.5. PZU hüvitab kindlustusjuhtumis kahjustada saanud sõiduki osa taastamise kulu sõltumata sõiduki osa varasematest kahjustustest eeldusel, et täidetud on mõlemad allnimetatud tingimused: 1) vigastuse taastamise kulu ei sõltu detaili varasemast seisukorrast; 2) kahjustada saanud sõiduki osa ei olnud enne õnnetusjuhtumit raskesti kahjustatud. 11.2.6. Kui kindlustusjuhtumi läbi tekkinud vigastuse taastamise kulu on sõiduki osa varasema seisukorra tõttu suurem ja kahjustada saanud sõiduki osa ei olnud enne kahjujuhtumit raskesti kahjustatud, hüvitab PZU sõiduki taastamise kulu ilma varasematest kahjustustest tingitud lisakuluta. Varasemate vigastuste ja kahjustuste taastamise kulu tuleb kanda kindlustusvõtjal endal. Kui kindlustusvõtja ei soovi seda kulu kanda, siis kokkuleppel PZU-ga hüvitatakse õnnetusjuhtumi läbi tekkinud kahju rahas. Kehtivad alates 28.03.2017 11.2.7. PZU ei maksa hüvitist, kui kahju ei ole tekkinud. Kahju ei ole tekkinud, kui kahjustada saanud sõiduki osa oli enne kahjujuhtumit raskesti kahjustatud. 11.3. Kindlustushüvitis arvutatakse sõiduki täishävingu (sh varguse, ärandamise või röövimise) korral lähtuvalt sõiduki turuhinnast Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. 11.3.1. Kui Kasko Plussi korral ei hüvitata kahju uusväärtuskindlustuse (punkt 2.9) alusel, võetakse kahju suuruseks sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit, millele lisatakse sellest 10% võimalike autovahetuskulude katteks. Autovahetuskulud makstakse välja kindlustusvõtjale. Kui sõiduki turuhind ja autovahetuskulud kokku ületavad samaväärse uue sõiduki müügihinna Eestis, on kahju suuruseks uue sõiduki müügihind. 11.3.2. Kui Kasko korral ei hüvitata kahju uusväärtuskindlustuse (punkt 2.9) alusel, võetakse kahju suuruseks sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. 11.4. Koos sõidukiga kindlustatud lisavarustuse kahjustumise, kadumise või hävimise korral arvutatakse kindlustushüvitis lähtuvalt selle lisavarustuse turuhinnast Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. 11.5. PZU vähendab kindlustushüvitist sõiduki või selle osa jäänuste hariliku väärtuse võrra, v.a juhul, kui sõiduki või selle osa jäänused on antud PZU ja vara omaniku kokkuleppel PZU omandisse. 11.6. Kindlustushüvitise määramisel arvestatakse hüvitatavast summast maha sissenõutavaks muutunud tasumata kindlustusmaksed, hüvitisvähendused ja seaduse alusel kindlustusvõtjale tagastatavad maksud (nt käibemaks), kui poliisil pole märgitud teisiti. 11.7. Sõiduki täishävingu korral vähendab PZU väljamakstavat kindlustushüvitist jooksva kindlustusperioodi lõpuni tasumata kindlustusmaksete võrra sõltumata sellest, kas kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud ja kellele kindlustushüvitis välja makstakse. 11.8. Kui PZU ja sõiduki omanik ei ole teisiti kokku leppinud, läheb kindlustatud eseme omand kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju hüvitamisel üle PZU-le selle eseme PZU-le üleandmise hetkel. 12. Kindlustushüvitise tagastamine 12.1. Kindlustusvõtja on kohustatud kindlustushüvitise PZU-le tagastama kümne päeva jooksul juhul, kui pärast kahju hüvitamist on ilmnenud hüvitamist välistavad asjaolud või kui kahju on hüvitanud kolmas isik. 5	<urn:uuid:467d7492-b619-4268-b9e7-418350db0b3b>	CC-MAIN-2020-45	https://smartkindlustus.ee/public/files/offer_condition/PZU_Kaskokindlustuse_tingimused_A300-20172.pdf	2020-10-27T23:21:31+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-45/subset=warc/part-00099-6409130e-6e9b-44d1-90ec-9f9d0ade2504.c000.gz.parquet	500,950,092	13,507	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999997	ekk_Latn	0.999998	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 5701, 13391, 20546, 28043, 32611 ]	2	[ 0.0177001953125, 0.357421875, 0.58203125, 0.041748046875, 0.0015106201171875, 0.0008087158203125 ]
TOIMIVUSDEKLARATSIOON Nr 2524 -1-7-2014 1. Tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood: Joya Angolo Tahke kütusega töötav soojust salvestav küttekolle 2KT 2. Tootja poolt ette nähtud ehitustoote kavandatud kasutusotstarve või -otstarbed kooskõlas kohaldatava ühtlustatud tehnilise kirjeldusega: Elamute kütmine 3. Artikli 11 lõikes 5 nõutud tootja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja kontaktaadress: NunnaUuni Oy, Joensuuntie 1344 C, 83940 Nunnanlahti, www.nunnauuni.com 5. V lisas sätestatud ehitustoote toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteem või süsteemid: Süsteem 3 6a. Ühtlustatud standardiga hõlmatud ehitustoote toimivusdeklaratsiooni korral: EN 15250:2007. Teavitatud institutsioon Ramboll Analytics (nr 2415) viis 3. süsteemi järgi läbi esialgsed katsed ning väljastas katsearuanded. 7. Deklareeritud toimivus: Järgida kasutusjuhendit. 8. Punktide 1 kindlaksmääratud toote toimivus on kooskõlas punktis 7 osutatud deklareeritud toimivusega. Käesolev toimivusdeklaratsioon on välja antud punktis 3 kindlaksmääratud tootja ainuvastutusel. Tootja poolt ja nimel allkirjastanud: Nunnanlahti 28.3.2018 Tuomo Järvinen Tegevdirektor TOIMIVUSDEKLARATSIOON Nr 2525 -1-7-2014 1. Tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood: Joya Angolo PL Tahke kütusega töötav soojust salvestav küttekolle 2KTP 2. Tootja poolt ette nähtud ehitustoote kavandatud kasutusotstarve või -otstarbed kooskõlas kohaldatava ühtlustatud tehnilise kirjeldusega: Elamute kütmine 3. Artikli 11 lõikes 5 nõutud tootja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja kontaktaadress: NunnaUuni Oy, Joensuuntie 1344 C, 83940 Nunnanlahti, www.nunnauuni.com 5. V lisas sätestatud ehitustoote toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteem või süsteemid: Süsteem 3 6a. Ühtlustatud standardiga hõlmatud ehitustoote toimivusdeklaratsiooni korral: EN 15250:2007. Teavitatud institutsioon Ramboll Analytics (nr 2415) viis 3. süsteemi järgi läbi esialgsed katsed ning väljastas katsearuanded. 7. Deklareeritud toimivus: Järgida kasutusjuhendit. 8. Punktide 1 kindlaksmääratud toote toimivus on kooskõlas punktis 7 osutatud deklareeritud toimivusega. Käesolev toimivusdeklaratsioon on välja antud punktis 3 kindlaksmääratud tootja ainuvastutusel. Tootja poolt ja nimel allkirjastanud: Nunnanlahti 28.3.2018 Tuomo Järvinen Tegevdirektor	<urn:uuid:ae303ff8-2a1a-4ff6-87af-a2a046b09542>	CC-MAIN-2020-45	https://www.nunnauuni.com/wp-content/uploads/2018/09/Joya_Angolo-Joya_Angolo_PL-EST.pdf	2020-10-27T23:28:27+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-45/subset=warc/part-00086-6409130e-6e9b-44d1-90ec-9f9d0ade2504.c000.gz.parquet	818,643,688	981	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999993	ekk_Latn	0.999992	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1183, 2372 ]	2	[ 0.109375, 0.353515625, 0.42578125, 0.0966796875, 0.01348876953125, 0.001739501953125 ]
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Seroquel XR, 300 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Seroquel XR, 400 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Seroquel XR, 300 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid sisaldavad 345,38 mg kvetiapiinfumaraati, mis vastab 300 mg kvetiapiinile. Iga toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 49,31 mg laktoosmonohüdraati. Seroquel XR, 400 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid sisaldavad 460,50 mg kvetiapiinfumaraati, mis vastab 400 mg kvetiapiinile. Iga toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 15,5 mg laktoosmonohüdraati. INN. Quetiapinum Abiainete täielik loetelu vt 6.1. 3. RAVIMVORM Seroquel XR, 300 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid on helekollast värvi ning ühel küljel on märgistus "XR 300". Seroquel XR, 400 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid on valget värvi ning ühel küljel on märgistus "XR 400". 4. KLIINILISED ANDMED 4.1 Näidustused Skisofreenia ravi. Skisofreenia säilitusravi retsidiivide ennetamiseks. Bipolaarse häirega seotud mania episoodide ravi. Bipolaarse häirega seotud depressiivsete episoodide ravi. Bipolaarse häire säilitusravi retsidiivide ennetamiseks. Depressiooni lisaravi, kui monoteraapia antidepressandiga ei ole andnud optimaalset ravivastust (vt 5.1). Ravi alustades tuleb arvesse võtta Seroquel XR ohutusandmeid (vt 4.4). 4.2 Annustamine ja manustamisviis Igale näidustusele vastab erinev annustamisskeem. Seetõttu tuleb veenduda, et patsiendid saavad aru oma seisundile vastavast õigest annustamisest. Seroquel XR toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette tuleb manustada üks kord ööpäevas, ilma toiduta (vähemalt üks tund enne söögikorda). Tabletid tuleb tervena alla neelata, neid ei tohi poolitada, närida ega purustada. Täiskasvanud Skisofreenia ja bipolaarse häirega seotud mania episoodide ravis on ööpäevane annus esimesel Versioon 17 ravipäeval 300 mg ja teisel ravipäeval 600 mg. Soovitav ööpäevane annus on 600 mg, kliinilise vajaduse ilmnedes võib annust tõsta kuni 800 mg-ni ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja ravimtaluvusest võib annust kohandada vahemikus 400...800 mg/ööpäevas. Skisofreenia säilitusravis ei ole annuse kohandamine vajalik. Bipolaarse häirega seotud depressiivsete episoodide ravi Seroquel XRi tuleb võtta enne magaminekut. Esimesel neljal ravipäeval on annustamine järgmine: 1. päeval 50 mg, 2. päeval 100 mg, 3. päeval 200 mg, 4. päeval 300 mg. Soovitatav ööpäevane annus on 300 mg. Sõltuvalt patsiendi ravivastusest võib Seroquel XR annust tõsta tasemele kuni 600 mg ööpäevas. Kvetiapiinil on tõestatud depressioonivastane toime annuses 300 mg ja 600 mg. Siiski, 600 mg kasutamisel lühiajalises ravis ei esinenud ravitulemuse märgatavat paranemist võrreldes 300 mg annuse kasutamisega (vt lõik 5.1). Kliinilised uuringud on näidanud, et üksikutel patsientidel, kellel on probleem ravitaluvusega, võib annust langetada tasemele 200 mg ööpäevas. Bipolaarse häirega seotud depressiivse episoodi ravimisel määrab ravi bipolaarse häire ravi kogemustega arst. Bipolaarse häire säilitusravi retsidiivide ennetamiseks Bipolaarse häirega seotud mania, segatüüpi või depressiivsete episoodide retsidiivide ennetamiseks tuleb patsientidel, kellel on ilmnenud ravivastus kvetiapiinravile ägeda bipolaarse häire korral, jätkata ravi samas annuses. Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja taluvusest võib annust kohandada vahemikus 300...800 mg/ööpäevas jaotatuna kaheks annuseks. Oluline on, et säilitusravis kasutatakse madalaimat efektiivset annust. Depressiooni lisaravi SEROQUEL XRi tuleb võtta enne magaminekut. Esimesel neljal ravipäeval on annustamine järgmine: 1. päeval 50 mg, 2. päeval 50 mg, 3. päeval 150 mg, 4. päeval 150 mg. Depressioonivastane toime ilmnes annuste korral 150 mg ja 300 mg/ööpäevas lisaravi lühiajalistes uuringutes (lisaks amitriptülliini, bupropiooni, tsitalopraami, duloksetiini, estsitalopraami, fluoksetiini, paroksetiini, sertraliini ja venlafaksiinile – vt lõik 5.1) ja 50 mg/ööpäevas lühiajalistes monoravi uuringutes. Kõrgemate annuste kasutamisel suureneb risk kõrvaltoimete tekkeks. Raviarst peab veenduma, et raviks kasutatakse madalaimat efektiivset annust, alustades 50 mg/ööpäevas. Annuse tõstmine kõrgemaks kui 150 mg või 300 mg ööpäevas peab tuginema konkreetse patsiendi seisundi hindamisel. Üleminek Seroquel tablettidelt Seroquel XR toimeainet prolongeeritult vabastavatele tablettidele Patsiendid, kes saavad ravi kaks korda päevas ravimiga Seroquel, võivad mugavama annustamise eesmärgil üle minna ravile Seroquel XR toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega samas ööpäevases annuses. Vajalikuks võib osutuda individuaalne annuse kohandamine. Eakad patsiendid Nii nagu teisi antipsühhootikume ja antidepressante, tuleb ka Seroquel XRi manustada eakatele patsientidele ettevaatusega, eriti ravi alguses. Annuse tiitrimisaeg on pikem ja päevane annus madalam kui noorematel patsientidel. Kvetiapiini keskmine plasmakliirens oli eakatel langenud 30…50% võrreldes nooremate patsientidega. Eakatel tuleb ravi Seroquel XRiga alustada annusega 50 mg/ööpäevas. Annust tuleb iga päev suurendada 50 mg võrra kuni toimiva annuseni, sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja taluvusest. Depressiooni diagnoosiga eakatel patsientidel tuleb ravi alustada annusega 50 mg/ööpäevas esimesel kolmel päeval, tõstes annust 100 mg-ni/ööpäevas neljandal päeval ning 150 mg-ni/ööpäevas kaheksandal päeval. Raviks tuleb kasutada madalaimat efektiivset annust, alustades 50 mg/ööpäevas. Sõltuvalt konkreetse patsiendi seisundi vajadustest, kui annust tuleb tõsta kuni 300 mg-ni/ööpäevas, ei tohi seda teha enne 22. ravipäeva. Üle 65-aastastel patsientidel, kes põevad bipolaarse häirega seotud depressiivset episoodi, ei ole ravimi toimet ja ohutust hinnatud. Lapsed ja noorukid Seroquel XR ei ole näidustatud kasutamiseks lastel ja alla 18-aastastel noorukitel, kuna puuduvad andmed, mis toetaksid selle kasutamist antud vanuserühmas. Saadaolevad andmed kontrollitud kliinilistest uuringutest on toodud lõikudes 4.4, 4.8, 5.1 ja 5.2. Neerupuudulikkusega patsiendid Annuse kohandamine ei ole vajalik. Maksapuudulikkusega patsiendid Kvetiapiin metaboliseerub ulatuslikult maksas ning seetõttu tuleb ravimit kasutada ettevaatusega (eriti ravi alustamisel) patsientidel, kellel teadaolevalt esineb maksakahjustus. Maksakahjustusega patsientidel tuleks ravi alustada annusega 50 mg/ööpäevas. Annust tuleb iga päev suurendada 50 mg kaupa kuni toimiva annuseni, sõltuvalt patsiendi ravivastusest ning taluvusest. 4.3 Vastunäidustused Seroquel XR on vastunäidustatud patsientidele, kes on ülitundlikud kvetiapiini või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes. Tsütokroom P4503A4 inhibiitorite, nagu HIV proteaasi inhibiitorite, asooli tüüpi seentevastaste ravimite, erütromütsiini, klaritromütsiini ja nefasodooni samaaegne manustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.5). 4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel SEROQUEL XR on näidustatud skisofreenia, bipolaarse häire ja depressiooniga patsientidel, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata ohutusalasele teabele, mis on seotud patsiendi diagnoosi ja manustatava annusega. Puuduvad andmed pikaajalise efektiivsuse ja ohutuse kohta kasutamisel lisaravimina depressiooniga patsientidel, kuid pikaajalist efektiivsust ja ohutust on hinnatud monoravimina kasutamisel täiskasvanud patsientidel (vt lõik 5.1). Lapsed ja noorukid (10…17-aastased) Kvetiapiin ei ole näidustatud kasutamiseks lastel ja alla 18-aastastel noorukitel, kuna puuduvad andmed, mis toetaksid selle kasutamist antud vanuserühmas. Kliinilistes uuringutes on ilmnenud, et lisaks täiskasvanutel tuvastatud ohutusandmetele (vt lõik 4.8), tekkisid teatud kõrvaltoimed lastel ja noorukitel sagedamini kui täiskasvanutel (söögiisu tõus, prolaktiinitaseme tõus, oksendamine, riniit ja sünkoop) ja kõrvaltoimed võisid eri vanuserühmades erinevalt väljenduda (ekstrapüramidaalsed sümptomid). Teatati ühest kõrvaltoimest, mida varasemates täiskasvanuid hõlmanud uuringutes ei olnud tekkinud (vererõhu tõus). Lastel ja noorukitel on tekkinud ka kilpnäärmefunktsiooni testides muutusi. Lisaks ei ole uuritud pikaajalise ravi (enam kui 26 nädalat) ohutust ja toimet kasvule ning küpsemisele. Andmed pikaajalise toime kohta kognitiivsele ja käitumuslikule arengule puuduvad. Skisofreenia, bipolaarse mania ja bipolaarse depressiooni diagnoosiga lapsi ja noorukeid hõlmanud platseebo kontrolliga kliinilistes uuringutes ilmnes, et kvetiapiini rühmas esines sagedamini ekstrapüramidaalseid sümptomeid võrreldes kontrollrühmaga (vt lõik 4.8). Suitsiid/suitsidaalsed mõtted või kliiniline süvenemine Depressioon on seotud suitsidaalsete mõtete, enesevigastamise ja suitsiidide (suitsiidiga seotud juhtumid) suurenenud riskiga. Risk püsib arvestatava remissiooni saabumiseni. Kuna paranemine võib saabuda hiljem kui ravi esimestel nädalatel, tuleb patsiente selle ajani hoolikalt jälgida. Üldiselt on teada, et suitsiidirisk võib tõusta paranemise algstaadiumis. Lisaks, arstidel tuleb arvestada suitsiidiga seotud juhtumite tõusnud riskiga kvetiapiinravi järsul katkestamisel ravitava haigusega seotud riskitegurite tõttu. Ka teised psühhiaatrilised seisundid, mida ravitakse SEROQUEL XRiga, on seotud suitsiidiga seotud juhtumite tõusnud riskiga. Lisaks võivad need seisundid kaasuda depressioonile. Seetõttu tuleb depressiooniga patsientide ravimisel rakendatavaid abinõusid kasutada ka teiste psühhiaatriliste seisundite korral. Patsientidel, kellel on anamneesis suitsiidiga seotud juhtumid või kes väljendavad olulisel määral suitsiidiga seotud mõtteid enne ravi algust, on suurem risk suitsidaalseteks mõteteks või suitsiidikatseteks, mistõttu neid peab ravi ajal hoolikalt jälgima. Depressioonivastast ravi saavate psühhiaatriliste seisunditega täiskasvanud patsientide platseebo kontrolliga kliiniliste uuringute metaanalüüsis ilmnes riski tõus suitsidaalseks käitumiseks depressioonivastaste ravimite rühmas alla 25-aastastel patsientidel võrreldes platseeboga. Koos medikamentoosse raviga tuleb rakendada patsientide, kindlasti kõrgesse riskirühma kuuluvate patsientide hoolikat jälgimist eriti ravi alguses ja annuse muutmisel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest tähele panna kliinilist halvenemist, suitsidaalset käitumist või mõtteid ja ebatavaliseks muutunud käitumist ning vajadusest selliste tunnuste ilmnemisel kohe arstiabi otsida. Lühemaajalistes kontrollitud kliinilistes uuringutes depressiooniga patsientide hulgas ilmnes ravirühma noortel täiskasvanud patsientidel (alla 25-aastased) tõusnud risk suitsiidiga seotud sündmusteks võrreldes platseeboga (vastavalt 3,0% ja 0%). Depressiooniga patsientide kliinilistes uuringutes oli suitsiidiga seotud sündmuste sagedus alla 25-aastaste patsientide seas 2,1% (3/144) ravirühmas ning 1,3% (1/75) platseebo rühmas. Unisus ja pearinglus Kvetiapiinravi on seostatud unisuse ja sellega seotud sümptomitega, nagu sedatsiooniga (vt lõik 4.8). Bipolaarse depressiooniga ja depressiooniga patsiente hõlmanud kliinilistes uuringutes tekkis patsientidel unisus tavaliselt ravi esimesel kolmel päeval ning oli tavaliselt kerge või keskmise raskusega. Rasket unisust kogevad bipolaarse häirega ja depressiooniga patsiendid võivad vajada sagedasemat kontakti arstiga vähemalt 2 nädala jooksul alates unisuse tekkimisest või seni kuni sümptomid kaovad ning vajalik võib olla isegi ravi katkestamine. Kvetiapiinravi on seostatud ortostaatilise hüpotensiooni ja sellega seotud pearinglusega (vt lõik 4.8), mis sarnaselt unisusele tekib tavaliselt esmase annuse tiitrimise perioodil. Eriti eakatel võib seetõttu tekkida rohkem õnnetusi (kukkumised). Seetõttu peavad patsiendid olema tähelepanelikud, kuni nad on teadlikud ravimi võimalikest toimetest. Südameveresoonkonna haigused Kvetiapiini tuleb kasutada erilise tähelepanuga sellistel patsientidel, kes teadaolevalt põevad kardiovaskulaarset või tserebrovaskulaarset haigust või kellel esineb eelsoodumus hüpotensiooniks. Kvetiapiin võib esile kutsuda ortostaatilist hüpotensiooni, eriti ravi alguses ravimi tiitrimise perioodil; selle esinemisel tuleb mõelda annuse vähendamisele või veelgi aeglasemale annuse muutmisele. Antipsühhootikumide kasutamisel on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna antipsühhootikume kasutavatel patsientidel esineb tihti VTE omandatud riskitegureid, tuleb kõik võimalikud VTE riskitegurid identifitseerida kvetiapiinravi alustamise eelselt ning jooksvalt ravi ajal, samuti tuleb tarvitusele võtta VTE ennetavad abinõud. Krambihood Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei täheldatud erinevust krambihoogude esinemissageduses kvetiapiiniga ravitud patsientidel ja neil, kes kasutasid platseebot. Nagu teiste antipsühhootikumide korral, soovitatakse ka kvetiapiini manustades olla eriliselt tähelepanelik, kui ravitakse varem krambihooge kogenud patsiente (vt lõik 4.8). Maliigne neuroleptiline sündroom Antipsühhootilise raviga (k.a kvetiapiin) on seostatud maliigse neuroleptilise sündroomi teket (vt lõik 4.8). Selle kliiniliste nähtude hulka kuuluvad hüpertermia, vaimse seisundi muutus, lihasrigiidsus, motoorne rahutus ja kreatiinfosfokinaasi sisalduse tõus veres. Sellisel juhul tuleb ravi kvetiapiiniga katkestada ja määrata vajalik ravi. Neutropeenia ja agranulotsütoos Kvetiapiini lühiajalistes platseebokontrolliga monoravi kliinilistes uuringutes on infektsioonita patsientidel aeg-ajalt tekkinud raske neutropeenia (neutrofiilide arv <0,5 x 10 9 /l). Agranulotsütoosist (raske neutropeenia infektsiooni foonil) on teatatud kvetiapiinirühma patsientidel kliiniliste uuringute ajal (harv) ning turuletuleku järgselt (sealhulgas fataalsed juhud). Enamus nendest raske neutropeenia juhtudest esines kvetiapiinravi esimese paari kuu jooksul. Kindlat seost annusega ei ole täheldatud. Turustamisjärgsete andmete järgi on kvetiapiinravi katkestamise järgselt leukopeenia ja/või neutropeenia lahenenud. Võimalikeks neutropeenia riskiteguriteks on eelnev madal leukotsüütide hulk ja ravimindutseeritud neutropeenia anamneesis. Agranulotsütoosi on esinenud ilma teadaolevate riskiteguriteta patsientidel. Neutropeenia võimalusega tuleb arvestada patsientide puhul, kellel on infektsioon, ka siis kui puuduvad otsesed neutropeeniale viivad tegurid, samuti ebaselge palavikuga patsientide puhul. Neutropeenia tuleb ravida vastavalt kliinilisele seisundile. Kui neutrofiilide arv langeb alla <1,0 x 10 9 /l, tuleb ravi kvetiapiiniga katkestada. Patsiente tuleb jälgida infektsiooni tunnuste ja sümptomite suhtes, lisaks kontrollida neutrofiilide hulka (kuni see tõuseb >1,5 x 10 9 /l). (Vt lõik 5.1). Koostoimed Vt ka lõik 4.5. Kvetiapiini plasmakontsentratsioon võib oluliselt langeda tugevate maksaensüümide indutseerijate (nt karbamasepiin või fenütoiin) kaasuval manustamisel ning see võib mõjutada kvetiapiinravi efektiivsust. Maksaensüüme indutseerivaid ravimeid kasutaval patsiendil võib ravi Seroquel XRiga alustada ainult juhul, kui Seroquel XR ravist saadav kasu kaalub üles võimaliku riski, mis tekib maksaensüümide indutseerijatega ravi katkestamisel. Oluline on, et kõik maksaensüümide indutseerijate suhtes asetleidvad muutused toimuvad järk-järgult ning vajadusel asendatakse mitteindutseeriva ravimiga (nt naatriumvalproaat). Kehakaal Kvetiapiinravi saanud patsiendid on teatanud kehakaalu tõusust; seda tuleb jälgida ja sellega tegeleda vastavalt kasutatud antipsühhootikumide ravijuhistele (vt lõigud 4.8 ja 5.1). Hüperglükeemia Harva on teatatud hüperglükeemiast ja/või suhkurtõve avaldumisest/ägenemisest, mis aeg-ajalt võib olla seotud ketoatsidoosi või koomaga, sealhulgas üksikute surmlõppega juhtudega (vt lõik 4.8). Mõnedel juhtudel on kehakaal tõusnud enne ravi, olles predisponeeriv tegur. Vastavalt kasutatud antipsühhootikumide ravijuhistele tuleb kliinilist seisundit jälgida. Antipsühhootikumidega, sealhulgas kvetiapiiniga, ravitud patsiente tuleb jälgida hüperglükeemia nähtude suhtes (polüdipsia, polüuuria, polüfaagia, nõrkus) ning suhkurtõvega patsiente või patsiente, kellel on suhkurtõve riskitegurid, veresuhkru kontrolli halvenemise suhtes. Kehakaalu tuleb regulaarselt mõõta. Lipiidid Kliinilistes uuringutes kvetiapiiniga on esinenud triglütseriidide, LDL-kolesterooli ja üldkolesterooli taseme tõusu ning HDL-kolesterooli taseme langust (vt lõik 4.8). Lipiidide taseme muutusi tuleb ravida vastavalt sellealastele ravijuhistele. Metaboolsed tegurid Kuna kliinilistes uuringutes on täheldatud kehakaalu, veresuhkru (vt hüperglükeemia) ja -lipiidide kõrvalekaldeid normist, võib patsientidel (kaasa arvatud nendel, kelle vastavad algväärtused on normi piires) tekkida metaboolse riski suurenemine. Muutuseid nendes parameetrites tuleks kliiniliselt adekvaatselt ravida. QT-intervalli pikenemine Kliinilistes uuringutes ja kasutamisel vastavalt ravimi omaduste kokkuvõttes antud soovitustele, ei kaasne kvetiapiini kasutamisega püsiva QT-intervalli absoluutset pikenemist. Siiski ilmnes turustamisjärgselt juhtumeid, kus tekkis QT-intervalli pikenemine raviannuste juures (vt lõik 4.8) ning üleannustamisel (vt lõik 4.9). Nagu teiste antipsühhootikumidega, tuleb ka kvetiapiini määramisel samaaegselt teiste QTintervalli pikendavate ravimitega olla ettevaatlik kardiovaskulaarset haigust põdevate või teadaoleva perekondliku QT-intervalli pikenemisega patsientide puhul. Ettevaatlik tuleb olla ka kvetiapiini samaaegsel määramisel kas teiste QT-intervalli pikendavate ravimitega või neuroleptikumidega eakatele, kaasasündinud pikenenud QT-intervalli sündroomiga, südamepuudulikkusega, südame hüpertroofiaga, hüpokaleemiaga või hüpomagneseemiaga patsientidele (vt lõik 4.5). Ravi katkestamine Antipsühhootilise ravi (k.a. kvetiapiin) järsu katkestamise järel on kirjeldatud ägedaid ravi katkestamisega seotud ärajätusümptome, nagu unetus, iiveldus, peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, peapööritus ja ärrituvus. Soovitav on ravi lõpetada järk-järgult ühe kuni kahe nädala jooksul (vt lõik 4.8). Dementsusega seotud psühhoosiga eakad patsiendid Seroquel XR ei ole näidustatud dementsusega seotud psühhoosiga eakate patsientide ravis. Mõnede atüüpiliste antipsühhootikumidega tehtud randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes on leitud ligikaudu kolmekordselt tõusnud risk tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete tekkeks dementsetel patsientidel. Põhjust riski suurenemiseks ei ole kindlaks tehtud. Teiste antipsühhootikumide või teiste patsiendirühmade korral ei saa välistada suurenenud riski. Ravimit Seroquel XR on soovitav ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel esinevad insuldi riskitegurid. Atüüpiliste antipsühhootiliste ravimitega teostatud uuringute metaanalüüsis leiti, et dementsusega seotud psühhoosiga eakatel patsientidel on tõusnud risk suremusele. Siiski, kahes selles populatsioonis läbi viidud 10-nädalases platseebokontrollitud kvetiapiini uuringus (n=710; keskmine vanus 83 aastat, vanusevahemik 56-99 aastat) oli suremus kvetiapiini kasutanutel 5,5% ning platseebo rühmas 3,2%. Nendes uuringutes osalenud patsiendid surid erinevatel põhjustel, mis olid kooskõlas eeldatuga selles populatsioonis. Olemasolevad andmed ei kinnita põhjusliku seose esinemist kvetiapiini kasutamise ja eakate dementsete patsientide surma vahel. Düsfaagia Kvetiapiini kasutamisel on teatatud düsfaagiast (vt lõik 4.8). Kvetiapiini peab ettevaatusega kasutama aspiratsioonipneumoonia kõrgenenud riskiga patsientidel. Kõhukinnisus ja soolesulgus Kõhukinnisus on riskitegur soolesulguse tekkeks. Kvetiapiini kasutamisel on teatatud kõhukinnisuse ja soolesulguse tekkest (vt lõik 4.8). Teatatud on ka fataalse lõppega juhtudest suurema soolesulguse riskiga patsientidel, kes kasutavad soolemotoorikat aeglustavat ravi ja/või ei teata oma kõhukinnisusest. Lisateave Andmed kvetiapiini kombineerimise kohta naatriumvalproaadi või liitiumpreparaadiga keskmise raskusega ja raskete mania episoodide ravis on piiratud; siiski ilmnes, et kombineeritud ravi taluti hästi (vt lõigud 4.8 ja 5.1). Uuringu andmetele tuginedes ilmnes 3. ravinädalal täiendav toime. Pankreatiit Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgsel kasutamisel on teatatud pankreatiidi juhtudest, kuid põhjuslikku seost ei ole kindlaks tehtud. Turuletulekujärgsel kasutamisel on paljudel patsientidel olnud kaasuvaid tegureid, mis teadaolevalt soodustavad pankreatiidi teket, nagu triglütseriidide taseme tõus (vt lõik 4.4 Lipiidid), sapikivid ja alkoholi tarbimine. Laktoos Seroquel XR tabletid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, laktaasi puudulikkusega või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi Seroquel XRi kasutada. 4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed Kvetiapiini primaarselt kesknärvisüsteemile suunatud toimete tõttu tuleb kvetiapiini kasutada ettevaatusega samaaegselt teiste tsentraalselt toimivate ravimite ja alkoholiga. Tsütokroom P450 alatüüp 3A4 on tähtsaim ensüüm, mis osaleb kvetiapiini metabolismis. Tervetel vabatahtlikel läbiviidud koostoimete kliinilises uuringus põhjustas kvetiapiini (annuses 25 mg) samaaegne kasutamine ketokonasooli, CYP3A4 inhibiitoriga, 5...8-kordse tõusu kvetiapiini plasmakontsentratsiooni kõveraaluses pindalas (AUC). Seetõttu ei ole soovitav kasutada kvetiapiini koos CYP3A4 inhibiitoritega. Kvetiapiini ei soovitata manustada koos greipfruudi mahlaga. Kvetiapiini farmakokineetikaga seotud kliinilises uuringus suurenes kvetiapiini kliirens statistiliselt oluliselt, kui seda kasutati korduvalt enne karbamasepiini (teadaolev maksaensüümide indutseerija) ravi või ravi ajal. See põhjustas (AUC muutuse põhjal otsustades) kvetiapiini süsteemse saadavuse langust keskmiselt 13% võrreldes monoteraapiaga, kusjuures üksikutel patsientidel olid kõikumised suuremad. Selle koostoimega võib kaasneda plasmakontsentratsiooni langus, mis võib mõjutada Seroquel XR ravi efektiivsust. Kvetiapiini ja fenütoiini (mikrosomaalsete ensüümide indutseerija) samaaegne manustamine põhjustas kvetiapiini kliirensi suurenemise ligikaudu 450% võrra. Maksaensüüme indutseerivaid ravimeid kasutavatel patsientidel võib ravi Seroquel XRga alustada ainult juhul, kui Seroquel XR ravist saadav kasu kaalub üles võimaliku riski, mis tekib maksaensüümide indutseerija ärajätmisega. Oluline on, et kõik indutseerija suhtes asetleidvad muutused toimuksid järk-järgult ning vajadusel asendataks mitteindutseeriva ravimiga (nt naatriumvalproaat) (vt lõik 4.4). Kvetiapiini farmakokineetika ei muutunud oluliselt antidepressantide imipramiini (teadaolev CYP2D6 inhibiitor) ega fluoksetiini (teadaolev CYP3A4 ja CYP2D6 inhibiitor) koosmanustamisel. Kvetiapiini farmakokineetilised omadused ei muutunud märkimisväärselt samaaegsel manustamisel antipsühhootikumide risperidooni või haloperidooliga. Kvetiapiini ja tioridasiini samaaegne manustamine põhjustas siiski kvetiapiini kliirensi tõusu ligikaudu 70%. Kvetiapiini farmakokineetilised omadused tsimetidiiniga samaaegsel manustamisel ei muutunud. Liitiumi farmakokineetilised omadused kvetiapiiniga samaaegsel manustamisel ei muutunud. 6-nädalases randomiseeritud uuringus, milles uuriti liitiumi ja Seroquel XR kombinatsiooni võrdluses platseebo ja Seroquel XR kombinatsiooniga ägedat maniat põdevatel patsientidel, täheldati ekstrapüramidaalsümptomeid (eriti treemorit), unisust ja kehakaalutõusu liitiumi täiendavalt võtvas rühmas võrreldes platseebot täiendavalt võtva rühmaga (vt lõik 5.1). Samaaegsel kasutamisel naatriumvalproaadi ja kvetiapiini farmakokineetilised omadused ei muutunud kliiniliselt oluliselt. Formaalseid koostoimete uuringuid enamkasutatavate kardiovaskulaarsete ravimitega ei ole läbi viidud. QT-intervalli pikenemise oht suureneb kvetiapiini kooskasutamisel järgmiste ravimitega: QT-intervalli pikendavad ravimid (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, arseentrioksiid, halofantriin, levometadüülatsetaat, mesoridasiin, tioridasiin, pimosiid, sparfloksatsiin, gatifloksatsiin, moksifloksatsiin, dolansetroonmesülaat, meflokviin, sertindool, tsisapriid) ja elektrolüütide häireid põhjustavad ravimid. Kvetiapiinravi kasutanud patsientidel on saadud valepositiivseid tulemusi metadooni ja tritsükliliste antidepressantide määramisel ensüümide immunoloogilisel analüüsil. Soovitav on kinnitada küsitavad immunoloogilise määramise tulemused sobival kromatograafilisel meetodil. 4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine Kvetiapiini ohutust ja efektiivsust inimestel raseduse ajal ei ole tõestatud. Praeguseks ei ole loomkatsetes ilmnenud kahjulikke toimeid, samas võimalikku toimet loote silmadele ei ole uuritud. Kui raseduse ajal oli kasutatud kvetiapiini, täheldati vastsündinutel ärajätusümptomeid. Seepärast võib Seroquel XRi kasutada raseduse korral ainult siis, kui sellest loodetav kasu ületab võimalikku ohtu. Kirjanduses on avaldatud andmeid kvetiapiini imendumise kohta rinnapiima, kuid imendumise määr on teadmata. Seepärast soovitatakse naistel rinnaga toitmist vältida kvetiapiini kasutamise ajal. Raseduse kolmanda trimestri ajal antipsühhootikumidele (k.a. kvetiapiin) eksponeeritud vastsündinutel on risk kõrvaltoimete (sealhulgas ekstrapüramidaalsümptomite ja ärajätusümptomite) tekkeks, mis võivad erineda raskusastme ja kestuse poolest pärast sündi. Teatatud on agiteeritusest, liiga kõrgest või madalast vererõhust, treemorist, unisusest, hingamisraskusest ning toitmishäirest. Seetõttu tuleb vastsündinuid hoolikalt jälgida. 4.7 Toime reaktsioonikiirusele Kvetiapiin võib oma toime tõttu kesknärvisüsteemile mõjutada tähelepanu nõudvaid tegevusi. Seetõttu tuleb patsiente hoiatada tähelepanunõudvate masinatega töötamise ja sõidukite juhtimise suhtes, kuni individuaalne vastuvõtlikkus kvetiapiinile on selgunud. 4.8 Kõrvaltoimed Kõige sagedasemad kõrvalnähud kvetiapiini manustamisel on unisus, peapööritus, suukuivus, peavalu, ärajätusümptomid, triglütseriidide taseme tõus seerumis, üldkolesterooli (peamiselt LDL-kolesterool) taseme tõus veres, HDL-kolesterooli taseme langus, kehakaalutõus, hemoglobiini taseme langus ja ekstrapüramidaalsed sümptomid. Alljärgnevalt on loetletud kvetiapiini kasutamise ajal täheldatud kõrvaltoimed. Selles tabelis toodud kõrvaltoimed on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000) ja teadmata sagedusega (sagedust ei saa määrata olemasolevate andmete põhjal): (1) vt lõik 4.4. (2) Unisus võib ilmneda esimesel kahel ravinädalal ja üldiselt möödub ravi jätkudes. (3) Mõnedel kvetiapiini kasutanud patsientidel on täheldatud seerumis transaminaaside (ALT, AST) või gamma-GT kontsentratsiooni asümptomaatilist tõusu (normis oleva algväärtuse nihe tasemele, mis ületab normi ülemise piiri kolmekordselt). Selline tõus möödus enamasti kvetiapiini kasutamise jätkumisel. (4) Nagu ka teiste alfa-1-adrenoretseptoreid blokeerivate omadustega antipsühhootikumide kasutamisel, võib ka kvetiapiiniga kaasneda peapöörituse, tahhükardia ja mõnedel patsientidel teadvusekaotusega kulgev ortostaatiline hüpotensioon, eriti ravi alguses ravimi tiitrimise perioodil. (5) Olemasoleva suhkurtõve süvenemist on esinenud väga harva. (6) Loetletud kõrvaltoimete esinemissagedus põhineb ainult ravimi turustamisjärgsetel andmetel. (7) Vähemalt ühel korral leitud veresuhkru väärtus üle 126 mg/dl (≥7,0 mmol/l) (ilma söömata) või üle 200 mg/dl (≥ 11,1 mmol/l) (eelnevalt söönud patsiendil). (8) Düsfaagia sageduse tõus Se r oqueli rühmas võrreldes kontrollrühmaga ilmnes ainult bipolaarse depressiooni kliinilist e s uuringutes. (9) Kehakaalu tõus >7% algväärtusest. Esineb enamasti täiskasvanutel esimestel ravinädalatel. (10) Ägeda faasi monoravi kontrollitud kliinilistes uuringutes, milles hinnati ravi katkestamisega kaasnevaid sümptomeid, ilmnesid järgmised ärajätusümptomid: unetus, iiveldus, peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, peapööritus ja ärr i tuvus. Nende sümptomite sagedus vähenes oluliselt ühe nädala jooksul pärast ravi katkestamist. (11) Triglütseriidid ≥200 mg/dl (≥2,258 mmol/l) (≥18-aastased patsiendid) või ≥150 mg/dl (≥1,694 mmol/l) (<18-aastased patsiendid) vähemalt ühel korral. (12) Kolesterool ≥240 mg/dl (≥6,2064 mmol/l) (≥18-aastased patsiendid) või ≥200 mg/dl (≥5,172 mmol/l) (<18-aastased patsiendid) vähemalt ühel korral. Väga sageli on registreeritud LDLkolesterooli tõusu ≥30 mg/dl (≥0,769 mmol/l). Kirjeldatud taseme tõusuga patsientidel oli keskmine muutus 41,7 mg/dl (≥1,07 mmol/l) (13) vt tekst allpool. (14) Trombotsüütide arv ≤100 X 10 /l vähemalt ühel juhul. 9 (15) Kliiniliste uuringute kõrvaltoimete teatiste alusel vere kreatiinfosfokinaasi tõus ei olnud seotud neuroleptilise maliigse sündroomiga. (16) Prolaktiini tase (>18-aastased patsiendid): >20 mikrogrammi/l (>869,56 pikomooli/l) meestel; >30 mikrogrammi/l (>1304,34 pikomooli/l) naistel sõltumata ajahetkest. (17) Võib põhjustada kukkumisi. (18) HDL-kolesterool: <40 mg/dl (1,025 mmol/l) meestel või <50 mg/dl (1,282 mmol/l) naistel sõltumata ajahetkest. (19) Patsientide sagedus, kellel ilmnes QT nihe väärtustelt <450 msek väärtustele ≥450 msek, kusjuures tõus oli ≥30 msek. Kvetiapiini platseebo kontrolliga uuringutes oli kliiniliselt olulise tasemega nihkega patsientide keskmine hulk ning keskmine muutus sarnased kvetiapiini- ning kontrollrühmas. (20) Muutus tasemelt >132 mmol/l tasemele <132 mmol/l vähemalt ühel juhul. (21) Suitsidaalseid mõtteid ja käitumist on kirjeldatud kvetiapiinravi ajal ning vahetult pärast ravi katkestamist (vt lõigud 4.4 ja 5.1). (22) Vt lõik 5.1 (23) Hemoglobiin ≤13 g/dl (8,07 mmol/l) meestel ja ≤12 g/dl (7,45 mmol/l) naistel leiti 11% kvetiapiinravi kasutanud patsientidel vähemalt ühel korral kõikides, sealhulgas avatud uuringutes. Nendel patsientidel oli keskmine maksimaalne hemoglobiini taseme langus mõõdetuna ükskõik millisel ajal -1,5 g/dl. (24) Kirjeldatud tihti kõrvaltoimete kombinatsioonis, mis hõlmab tahhükardiat, peapööritust, ortostaatilist hüpotensiooni ja/või kaasuvat südame-veresoonkonna haigust. (25) Põhineb normis oleva algväärtuse nihkel potentsiaalselt kliiniliselt oluliseks väärtuseks mõõdetuna misiganes ajahetkel kõikides uuringutes. Nihe üld-T4, vaba-T4, üld-T3 ja vaba-T3 väärtustes on määratletud kui väärtus <0,8 x normi alumine piir (pmol/l) ja TSH nihe kui väärtus >5 mIU/l sõltumata ajahetkest. (26) Põhineb oksendamise juhtude sagenemisel eakate rühmas (>65-aastased). (27) Muutus neutrofiilide tasemelt ≥1,5 x 10 9 /l tasemele <0,5 x 10 9 /l mõõdetuna misiganes ajal ravi ajal. (28) Põhineb normis oleva algväärtuse nihkel potentsiaalselt kliiniliselt oluliseks väärtuseks mõõdetuna misiganes ajahetkel kõikides uuringutes. Nihe eosinofiilide tasemes on määratletud kui >1 x 10 9 rakku/l sõltumata ajahetkest. (29) Põhineb normis oleva algväärtuse nihkel potentsiaalselt kliiniliselt oluliseks väärtuseks mõõdetuna misiganes ajahetkel kõikides uuringutes. Nihe leukotsüütide tasemes on määratletud kui <3 x 10 9 rakku/l sõltumata ajahetkest. (30) Põhineb kõikidel metaboolse sündroomi kõrvaltoimete teadetel kõikidest kliinilistest uuringutest kvetiapiiniga. (31) Mõnedel patsientidel leiti kliinilistes uuringutes enam kui ühe metaboolse teguri (kehakaal, veresuhkur ja –lipiidid) halvenemine (vt lõik 4.4). (32) Vt lõik 4.6. (33) Võib tekkida ravi alguses ning olla seotud hüpotensiooni ja/või sünkoobiga. Sagedus põhineb bradükardia ja sellega seotud sündmuste kui kõrvaltoime teadetel kõikides kvetiapiini uuringutes. Neuroleptiliste ainete kasutamisel on väga harva teatatud QT-intervalli pikenemisest, ventrikulaarsest rütmihäirest, ebaselge põhjusega äkksurmast, südameseiskusest ning Torsades de Pointes'st. Seda peetakse neuroleptikumide klassiefektiks. Lapsed ja 10...17-aastased noorukid Ülalkirjeldatud täiskasvanutel ilmnenud kõrvaltoimed võivad ilmneda ka lastel ja noorukitel. Järgnevas tabelis on toodud kõrvaltoimed, mis laste ja 10...17-aastaste patsientide seas võivad ilmneda sagedamini kui täiskasvanute seas või mida täiskasvanutel ei ole kirjeldatud. Kõrvaltoimete esinemissagedused on esitatud järgnevalt: väga sage (≥1/10), sage (>1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100), harv (> 1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000). Ainevahetus- ja toitumishäired: Väga sage: söögiisu tõus Uuringud: Väga sage: prolaktiini tõus (1), vererõhu tõus (2) Seedetrakti häired: Väga sage: oksendamine Versioon 17 Ravimiametis kinnitatud Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired: Sage: riniit Närvisüsteemi häired: Sage: sünkoop Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: Sage: ärrituvus (3) (1)- Prolaktiini tase (<18-aastastel patsientidel): >20 mikrogrammi/l (>869,56 pikomooli/l) noormeestel; >26 mikrogrammi/l (>1130,428 pikomooli/l) tütarlastel sõltumata ajahetkest. Prolaktiini taseme tõus >100 mikrogrammi/l ilmnes vähem kui 1% patsientidest. (2)- Kahes lühiajalises (3-6 nädalat) laste ja noorukite kontrollitud kliinilises uuringus täheldatud vererõhu normväärtuste muutuseid (vastavalt USA Rahvusliku Terviseinstituudi kriteeriumidele): tõus >20 mmHg (süstoolne) või >10 mmHg (diastoolne) sõltumata ajahetkest. (3)- Tähelepanu: sagedus on võrdne täiskasvanute kõrvaltoime sagedusega, kuid laste ja noorukite ärrituvust võib seostada teistsuguste kliiniliste järelmõjudega kui täiskasvanutel. Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu. 4.9 Üleannustamine Kliinilistes uuringutes on üksikjuhtudel teatatud 13,6-grammise üleannuse võtmisele järgnenud surmast. Turustamisjärgselt on teatatud 6 g kvetiapiini annuse võtmisele järgnenud surmast. Siiski on ägedate üleannustamiste korral patsiendid jäänud ka elama kuni 30 g kvetiapiini manustamisel. Turustamisjärgse kogemuse põhjal esineb väga harva ainult kvetiapiini üleannusest tingitud surma, koomat või QTpikenemise juhtusid. Teadaoleva kardiovaskulaarse haigusega patsientidel võib risk üleannustamisega seotud toimete tekkimiseks olla tõusnud (vt lõik 4.4). Üldiselt kuuluvad registreeritud üleannustamise nähtude hulka ravimi teadaolevate farmakoloogiliste toimete tugevnemist väljendavad sümptomid nagu unisus ja sedatsioon, tahhükardia ja hüpotensioon. Kvetiapiinile ei ole spetsiifilist antidooti. Raske mürgistuse korral tuleb kaaluda mitme ravimi koostoime võimalust ning sel juhul soovitatakse rakendada intensiivravi, k.a hapnikravi ning ventilatsiooni tagamine ning südameveresoonkonna seisundi püsiv jälgimine ja toetus. Publikatsioonides on kirjeldatud tõsiste KNS toimete, nagu kooma ja deliirium, vähenemist veenisisese füsostigmiini (1…2 mg) manustamisel pideva EKG jälgimise all. Üleannuse imendumise ennetamist ei ole uuritud, kaaluda tuleks maoloputust (teadvuseta patsiendi puhul pärast intubeerimist) ning aktiivsöe ja kõhulahtisti koosmanustamist. Hoolikas meditsiiniline järelevalve ja jälgimine peab jätkuma kuni patsiendi paranemiseni. 5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED 5.1 Farmakodünaamilised omadused Farmakoterapeutiline grupp: antipsühhootilised ained ATC-kood: N05AH04 Toimemehhanism Versioon 17 Kvetiapiin on atüüpiline antipsühhootiline aine. Kvetiapiin ning selle aktiivne metaboliit plasmas norkvetiapiin toimivad neuromediaatorite retseptorite laia skaalasse. Kvetiapiin ja norkvetiapiin ilmutavad kõrgemat afiinsust serotoniini (5HT2) ja dopamiini D1- ja D2retseptorite suhtes ajus. Kvetiapiin ei oma afiinsust norepinefriini transportijavalgu (NET) suhtes ning sel on nõrk afiinsus serotoniini 5HT1A retseptorite suhtes, samal ajal kui norkvetiapiin omab kõrget afiinsust mõlema suhtes. Norkvetiapiini omadus pärssida NET ja selle osaline agonism 5HT1A suhtes võib kaasa aidata Seroqueli antidepressiivsele toimele. Kvetiapiin ja norkvetiapiin omavad kõrget afiinsust histaminergiliste ja adrenergiliste alfa-1-retseptorite suhtes ning mõõdukat afiinsust adrenergiliste alfa-2-retseptorite suhtes. Kvetiapiin omab vähest või ei oma mingit afiinsust muskariinretseptorite suhtes, samal ajal kui norkvetiapiini afiinsus mitme muskariinretseptori alatüübi suhtes on mõõdukas kuni kõrge. Farmakodünaamiline toime Kvetiapiini efektiivsus on kinnitust leidnud antipsühhootilist aktiivsust uurivates, nt tingitud hoidumise katsetes. Ravim pärsib dopamiini retseptorite agonistide toimet mõõdetuna nii käitumuslikult kui elektrofüsioloogiliselt ja suurendab dopamiini metaboliitide kontsentratsiooni, mis on D2-retseptori blokaadi neurokeemiliseks tõenduseks. Ekstrapüramidaalsündroomi (EPS) tekkevõimalust uurivate loomkatsete põhjal võib eristada kvetiapiini tüüpilistest antipsühhootikumidest ja liigitada selgelt atüüpiliste antipsühhootikumide hulka. Kroonilisel manustamisel ei põhjusta kvetiapiin dopamiini D2-retseptorite ülitundlikkust. Toimivates dopamiini D2retseptoreid blokeerivates annustes põhjustab kvetiapiin ainult nõrka katalepsiat. Kroonilisel manustamisel on kvetiapiin näidanud selektiivsust limbilise süsteemi suhtes, põhjustades depolariseerivat blokaadi A10 mesolimbilisetes, mitte aga A9 nigrostriataalsetes dopamiinisisaldavates neuronites. Nii pärast akuutset kui ka kroonilist manustamist avaldab kvetiapiin minimaalset düstoonilist kalduvust haloperidooliga sensibiliseeritud või ravim-naiivsetel Cebus ahvidel. (Vt lõik 4.8). Kliiniline efektiivsus Skisofreenia Seroquel XR efektiivsus skisofreenia ravis on tõestatud ühes 6-nädalases kontrollitud uuringus DSM-IV kriteeriumidele vastava skisofreenia diagnoosiga patsientidel ning ühes Seroquel ilt Seroquel XRle ülemineku uuringus ambulatoorsetel kliiniliselt stabiilsetel skisofreeniahaigetel. Esmaseks tulemusnäitajaks kontrollitud uuringus oli PANSS skaala punktisumma muutus võrreldes algtasemega. Seroquel XR 400, 600 ning 800 mg/ööpäevas andsid statistiliselt olulise psühhoosi sümptomide paranemise võrreldes platseeboga. 600 mg ja 800 mg annusel oli tugevam toime kui 400 mg annusel. 6-nädalases ülemineku-uuringus oli esmaseks tulemusnäitajaks ravivastuseta patsientide hulk, st patsiendid, kes katkestasid uuringu ravivastuse puudumise tõttu või kelle PANSS skaala punktisumma suurenes mistahes ajal uuringu toimumise jooksul vähemalt 20% alates randomiseerimisest. Patsientidel, kelle seisund oli stabiliseerunud, kasutades Seroquel i annuses 400 kuni 800 mg, säilis stabiilne seisund ka üleminekul Seroquel XR ekvivalentsetele annustele. Pikaajalises uuringus osutus Seroquel XR platseebost tõhusamaks haiguse retsidiveerumise ärahoidmisel 16 nädalat Seroquel XRi kasutanud stabiilsetel skisofreeniahaigetel. Pärast 6-kuulist ravi oli eeldatav retsidiivi tekkerisk Seroquel XR rühmas 14,3% ja kontrollrühmas 68,2%. Keskmine annuse suurus oli 669 mg. Kuni 9-kuulise ravi jooksul (mediaan 7 kuud) Seroquel XRga ei ilmnenud ohutusega seotud lisaleide. Täpsemalt, ekstrapüramidaalsümptomite ja kehakaalutõusuga seotud juhtude arv ei tõusnud Seroquel XR pikaajalisema ravi jooksul. Bipolaarne häire Kahes monoteraapia uuringus keskmise raskusega ja raskete mania episoodidega patsientide hulgas oli Seroquel mania sümptomite vähendamisel platseebost efektiivsem 3. ja 12. nädalal. Seroquel XR oluline efektiivsus võrreldes platseeboga ilmnes ka 3-nädalases lisauuringus. Seroquel XR annus oli vahemikus 400...800 mg/ööpäevas ning keskmine annus oli ligikaudu 600 mg/ööpäevas. Andmed Seroqueli kohta manustatuna koos liitiumpreparaadi või naatriumvalproaadiga ägeda keskmise raskusega või raske mania episoodi raviks 3 ja 6 nädala jooksul on piiratud. Siiski on teada, et kombinatsioonravi taluti hästi. Andmed näitasid 3. nädalal lisanduvat toimet. Teises uuringus 6. nädalal lisanduvat toimet ei ilmnenud. Kliinilises uuringus I ja II tüüpi bipolaarse häirega seotud depressiivse episoodiga patsientide hulgas oli Seroquel annuses 300 mg/ööpäevas MADRS kogupunktisumma vähendamisel platseebost parem. Veel neljas 8-nädalalises kliinilises uuringus kvetiapiiniga I ja II tüüpi bipolaarse häirega keskmise raskusega ja raske depressiivse episoodiga patsientide hulgas oli Seroquel annuses 300 ja 600 mg oluliselt parem olulistes tulemusnäitajates: keskmine MADRS-skaala tulemuse paranemine ning vähemalt 50% MADRS kogupunktisumma paranemine võrreldes algtasemega. Toime ulatus ei erinenud 300 mg annust ning 600 mg annust saavate patsientide vahel. Nendest platseebokontrollitud uuringutest kahe pikendusfaasis ilmnes, et 300 mg või 600 mg annusega ravivastuse saanud patsientide pikaajaline ravi oli efektiivne depressiooni sümptomite, kuid mitte mania sümptomite osas. Kahes retsidiivide ennetamise uuringus, kus mania, depressiooni või segatüüpi episoodidega patsientidel hinnati ravimi Seroquel koosmõju meeleolu stabiliseerivate ravimitega, pikendas Seroquel aega järgmise (depressiooni, segatüüpi või mania episoodi) retsidiivini paremini kui meeleolu stabiliseeriv ravim eraldi. Kvetiapiini manustati kaks korda päevas koguannuses 400...800 mg/ööpäevas kombineerituna liitiumpreparaadi või naatriumvalproaadiga. 6-nädalases randomiseeritud uuringus, milles uuriti liitiumi ja Seroquel XR kombinatsiooni võrdluses platseebo ja Seroquel XR kombinatsiooniga ägedat maniat põdevatel patsientidel, oli erinevus keskmises YMRS-skaala (ingl k Young Mania Rating Scale) tulemuse paranemises 2,8 punkti parem täiendavat liitiumi saavas rühmas; protsentuaalne erinevus ravile vastanute (50% paranemine algtasemest YMRSskaalal) vahel oli 11% (79% täiendavat liitiumi saavas rühmas võrreldes 68% kontrollrühmas). Ühes pikaajalises (ravi kestus kuni kaks aastat) retsidiivide ennetamise uuringus, mis viidi läbi mania, segatüüpi ja depressiooni episoodidega patsientide hulgas, leiti, et kvetiapiin pikendas aega mistahes meeleoluhäireni (mania, segatüüpi või depressioon) paremini kui platseebo I tüüpi bipolaarse häirega patsientidel. Meeleoluhäirega patsientide hulk oli 91 (22,5%) kvetiapiini rühmas, 208 (51,5%) platseebo rühmas ning 95 (26,1%) liitiumravi rühmas. Kvetiapiinile ravivastuse andnud patsientide kohta ilmnes, et üleminek liitiumravile ei olnud seotud aja pikenemisega meeleoluhäire retsidiivini võrreldes patsientidega, kes jätkasid kvetiapiinravi. Depressioon Kahes lühiajalises (6 nädalat) uuringus, milles osalesid vähemalt ühe antidepressandi suhtes ebapiisava ravitulemusega patsiendid, kes kasutasid SEROQUEL XR annuses 150 mg ja 300 mg/ööpäevas lisaravina käimasolevale antidepressantravile (amitriptülliin, bupropioon, tsitalopraam, duloksetiin, estsitalopraam, fluoksetiin, paroksetiin, sertraliin või venlafaksiin), ilmnes, et SEROQUEL XR lisaravina oli parem antidepressandi monoravist, vähendades depressiooni sümptomeid ja andes tulemuse paranemise MADRS skaalal (keskmine muutus võrreldes platseeboga 2…3,3 punkti). Puuduvad andmed pikaajalise efektiivsuse ja ohutuse kohta kasutamisel lisaravimina depressiooniga patsientidel, kuid pikaajalist efektiivsust ja ohutust on hinnatud monoravimina kasutamisel täiskasvanud patsientidel (vt allpool). Järgmistes uuringutes teostati SEROQUEL XR monoravi, kuid SEROQUEL XR on siiski näidustatud ainult lisaravina: Kolmes lühiajalises (kuni 8 nädalat) monoravi uuringus neljast leiti, et depressiooniga patsientidel oli Versioon 17 SEROQUEL XR annustes 50, 150 ja 300 mg/ööpäevas parem platseebost, vähendades depressiooni sümptomeid, mis väljendus MADRS (Montgomery-Asberg Depression Rating Scale) skaalal tulemuse paranemisena (keskmine muutus võrreldes platseeboga 2…4 punkti). Avatud monoteraapia retsidiivi ennetuse uuringus, milles osalesid depressiooniga patsiendid, kes olid stabiliseerunud SEROQUEL XR raviga vähemalt 12 nädalaks, randomiseeriti 52 nädalaks SEROQUEL XR üks kord ööpäevas saavasse rühma või platseebo rühma. Randomiseeritud faasi ajal oli SEROQUEL XR keskmine annus 177 mg/ööpäevas. Retsidiiv tekkis 14,2%-l ravirühmas ning 34,4%-l platseebo rühmas. Lühiajalises (9-nädalalises) uuringus depressiooniga mittedementsetel eakatel (66…89 aastat) patsientidel ilmnes, et vahemikus 50…300 mg/ööpäevas paindlikult annustatud SEROQUEL XR leevendas depressiooni sümptomeid platseebost paremini, hinnatuna MADRSS punktisumma suurenemisega (keskmine muutus võrreldes platseeboga -7,54). Selles uuringus said SEROQUEL XR rühma patsiendid 1.-3. päeval 50 mg/ööpäevas ning seda annust oli võimalik vastavalt ravivastusele ja taluvusele suurendada 4. päeval kuni 100 mg/ööpäevas, 8. päeval kuni 150 mg/ööpäevas ning edaspidi kuni 300 mg/ööpäevas. SEROQUEL XR keskmine annus oli 160 mg/ööpäevas. Välja arvatud ekstrapüramidaalsümptomide sagedus (vt 4.8 ja 'Kliiniline efektiivsus' allpool), oli eakate patsientide taluvus võrreldav täiskasvanud patsientide (18…65-aastased) omaga. Üle 75-aastaste randomiseeritud patsientide osakaal oli 19%. Kliiniline efektiivsus Lühiajalistes kontrollitud kliinilistes uuringutes, mis hõlmasid skisofreenia ning bipolaarse mania diagnoosiga patsiente, oli ekstrapüramidaalsümptomite summaarne sagedus sarnane platseebole (skisofreenia: 7,8% kvetiapiini ja 8,0% kontrollrühmas; bipolaarne mania: 11,2% kvetiapiini ja 11,4% kontrollrühmas). Lühiajalistes kontrollitud kliinilistes uuringutes, mis hõlmasid bipolaarse depressiooni ja depressiooni patsiente, tekkis ekstrapüramidaalsümptomeid enam kvetiapiinrühmas kui kontrollrühmas. Lühiajalistes kontrollitud kliinilistes uuringutes, mis hõlmasid bipolaarse depressiooni diagnoosiga patsiente, oli ekstrapüramidaalsümptomite summaarne sagedus 8,9% kvetiapiini ja 3,8% kontrollrühmas. Lühiajalistes kontrollitud depressiooni monoravi uuringutes oli ekstrapüramidaalsümptomite summaarne sagedus 5,4% SEROQUEL XR rühmas ja 3,2% platseebo rühmas. Lühiajalistes kontrollitud depressiooniga eakaid patsiente hõlmavates monoravi uuringutes oli ekstrapüramidaalsümptomite summaarne sagedus 9,0% SEROQUEL XR rühmas ja 2,3% platseebo rühmas. Nii bipolaarse depressiooni kui depressiooni korral oli üksikute kõrvaltoimete esinemus (nt akatiisia, ekstrapüramidaalhäire, treemor, düskineesia, düstoonia, rahutus, tahtmatud lihastõmblused, psühhomotoorne hüperaktiivsus ja lihasrigiidsus) üldiselt madal ja ei ületanud 4% üheski ravirühmas. Lühiajalistes (3…8 nädalat) kontrolliga uuringutes fikseeritud annustega (50…800 mg/ööpäevas) tõusis kvetiapiinravi saavatel patsientidel kehakaal keskmiselt 0,8 kg (50 mg/ööpäevas) kuni 1,4 kg (600 mg/ööpäevas), võrreldes 0,2 kg kontrollrühmas. Kvetiapiinravi saavate patsientide osakaal, kelle kehakaal tõusis ≥7% kehakaalust oli 5,3% (50 mg/ööpäevas) kuni 15,5% (400 mg/ööpäevas) (väiksem tõus 600 mg ja 800 mg annuste korral), võrreldes 3,7% kontrollrühmas. 6-nädalases randomiseeritud uuringus, milles uuriti liitiumi ja Seroquel XR kombinatsiooni võrdluses platseebo ja Seroquel XR kombinatsiooniga ägedat maniat põdevatel patsientidel, ilmnes, et Seroquel XR ja liitiumi kombinatsiooni kasutamisel tekkis rohkem kõrvaltoimeid (63%, võrreldes 48% Seroquel XR ja platseebo korral). Ohutusalased tulemused näitasid ekstrapüramidaalsümptomite suuremat sagedust: 16,8% täiendavat liitiumi saavas rühmas ja 6,6% kontrollrühmas, millest enamuse moodustasid treemori juhud, vastavalt 15,6% täiendavat liitiumi saavas rühmas ja 4,9% kontrollrühmas. Unisuse sagedus oli kõrgem Seroquel XR ja liitiumi rühmas (12,7%) võrreldes Seroquel XR ja platseebo rühmaga (5,5%). Lisaks ilmnes, et täiendavat liitiumi saavas rühmas oli rohkem kehakaalutõusuga (≥7%) patsiente (8,0%) kui kontrollrühmas (4,7%). Pikemaajalistes retsidiivi ennetuse uuringutes oli avatud uuringuperiood (4…36 nädalat), mille jooksul patsiente raviti kvetiapiiniga ning randomiseeritud ravita periood, mille jooksul patsiente randomiseeriti kvetiapiini- või platseeborühma. Kvetiapiinirühma randomiseeritud patsientide keskmine kehakaalu tõus avatud perioodi jooksul oli 2,56 kg ning randomiseeritud perioodi 48. nädalaks 3,22 kg võrreldes avatud uuringuperioodiga. Kontrollrühma patsientide keskmine kehakaalu tõus avatud perioodi jooksul oli 2,39 kg ning randomiseeritud perioodi 48. nädalaks 0,89 kg võrreldes avatud uuringuperioodiga. Dementsusega seotud psühhoosiga vanemaealiste patsientide seas teostatud platseebokontrolliga uuringutes ei erinenud haigestumus ajuveresoontega seotud kõrvaltoimetesse kvetiapiini- ning platseeborühma vahel. Kõikides kontrollitud kliinilistes monoteraapia uuringutes langes neutrofiilide väärtus alla 1,5 X 10 9 /l 1,9%-l patsientidest, kelle algne neutrofiilide väärtus oli vähemalt 1,5 X 10 9 /l, võrreldes 1,5%-ga kontrollrühmas. Kvetiapiinravi saanud patsientidel täheldati sama sagedusega (0,2%) nihet vahemikku 0,5 – 1,0 X 10 9 /l kui kontrollrühmas. Kõikides kliinilistes uuringutes (platseebokontrolliga, avatud rühmadega, võrdlusravimiga) toimus kvetiapiinravi saanud patsientidel, kelle algne neutrofiilide väärtus oli ≥1,5 X 10 9 /l, vähemalt üks kord neutrofiilide väärtuse nihe alla 1,5 X 10 9 /l 2,9% patsientidest; alla 0,5 X 10 9 /l 0,21% patsientidest. Kvetiapiinravi oli seotud annusest sõltuvate türeoidhormooni taseme langustega. TSH muutus vastavalt 3,2% kvetiapiinravi rühmas ja 2,7% kontrollrühmas.Üksteisest sõltuvaid ja potentsiaalselt kliiniliselt olulisi T3, T4 ja TSH muutusi esines nendes uuringutes harva. Kirjeldatud kilpnäärmehormooni taseme muutused ei olnud seotud kliinilisi sümptomeid andva hüpotüreoosiga. Üld- ja vaba T4 langus oli maksimaalne esimese kuue ravinädala jooksul, kusjuures pikaajalise ravi korral see enam ei langenud. Peaaegu 2/3 juhtudel kaasnes kvetiapiinravi lõpetamisega üld- ja vaba T4 normaliseerumine, sõltumata ravi kestusest. Kae/läätsehägusus Kliinilises uuringus, milles uuriti võrdlevalt SEROQUELi (annus 200…800 mg/ööpäevas) ja risperidooni (annus 2…8 mg/ööpäevas) omadust tekitada kaed skisofreenia ja skisoafektiivse häirega patsientidel, leiti, et SEROQUEL (4%) ei tekitanud risperidoonist (10%) rohkem läätsehägususe astme (LOCS II standardid läätsetuumatuhmumisele, kortikaalsele ja tagumisele subkapsulaarsele alale) tõusu LOCS II (II Läätsehägususe klassifikatsioon) järgi kahe aasta jooksul. Vastav tähelepanek leidis kinnitust vähemalt 21 kuud eksponeeritud olnud patsientidel. Lapsed ja noorukid (10...17-aastased) Kliiniline efektiivsus Seroqueli efektiivsust ja ohutust uuriti 3-nädalases kontrollitud uuringus mania patsientidel (n=284 USA patsienti, 10...17-aastased). Ligikaudu 45% patsientidest oli kaasuvaks diagnoosiks ADHD. Lisaks viidi läbi 6-nädalane kontrollitud uuring skisofreenia patsientidel (n=222, 13...17-aastased). Mõlemast uuringust jäeti välja patsiendid, kellel teadaolevalt puudus ravivastus Seroquelile. Ravi Seroqueliga alustati annuses 50 mg ööpäevas, 2. päeval tõsteti seda 100 mg-ni ööpäevas, mille järel annus titreeriti eesmärkannuseni (mania 400-600 mg/ööpäevas; skisofreenia 400-800 mg/ööpäevas) 100 mg annuste kaupa ööpäevas, mis olid jaotatud kahele või kolmele manustamiskorrale. Mania uuringus oli vähimruutude keskmine muutus algväärtusest YMRS koguskooris (aktiivravi ja platseeborühma vahe) -5,21 (Seroquel 400 mg/ööpäevas) ja -6,56 (Seroquel 600 mg/ööpäevas). Ravivastusega (YMRS paranemine ≥50%) patsientide hulk oli 64% 400 mg/ööpäevas annuse rühmas, 58% 600 mg/ööpäevas annuse rühmas ja 37% platseebo rühmas. Skisofreenia uuringus oli vähimruutude keskmine muutus algväärtusest PANSS koguskooris (aktiivravi ja platseeborühma vahe) -8,16 (Seroquel 400 mg/ööpäevas) ja -9,29 (Seroquel 800 mg/ööpäevas). Kvetiapiin madalas (400 mg/ööpäevas) ega kõrges (800 mg/ööpäevas) annuses ei osutunud efektiivsemaks platseebost, mõõdetuna ravivastusega (≥30% vähenemine algväärtusest PANSS koguskooril) patsientide hulga kaudu. Suuremad annused andsid tulemuseks madalama ravivastusemäära nii mania kui skisofreenia puhul. Kolmandas lühiajalises platseebokontrolliga monoravi uuringus Seroquel XR-ga bipolaarse depressiooni diagnoosiga lastel ja noorukitel (10…17-aastased), ei ilmnenud ravimi efektiivsust. Selles vanuserühmas puuduvad andmed toime säilitamise ja retsidiivide ennetamise kohta. Kliiniline efektiivsus Ülalkirjeldatud lühiajalistes pediaatrilistes uuringutes kvetiapiiniga oli ekstrapüramidaalsümptomite summeeritud sagedus skisofreenia uuringus 12,9% kvetiapiini ning 5,3% kontrollrühmas, bipolaarse mania uuringus 3,6% kvetiapiini ja 1,1% kontrollrühmas ja bipolaarse depressiooni uuringus 1,1% kvetiapiini ja 0% kontrollrühmas. Kehakaalutõus üle 7% algväärtusest ilmnes 17% patsientidest ravirühmas ja 2,5% kontrollrühmas skisofreenia ja bipolaarse mania uuringutes, samuti 12,5% ravirühmas ja 6% kontrollrühmas bipolaarse depressiooni uuringus. Suitsiidiga seotud sündmuste sagedus skisofreenia uuringus oli ravi- ja kontrollrühmas vastavalt 1,4% ja 1,3%; bipolaarse mania uuringus vastavalt 1,0% ja 0% ning bipolaarse depressiooni uuringus vastavalt 1,1% ja 0%. Samas uuringus ilmnes kahel patsiendil kaks lisasündmust uuringu pikendatud järelfaasis; üks patsientidest kasutas sel ajal kvetiapiini. Pikaajaline efektiivsus 26-nädalasest avatud lühiajaliste uuringute pikendusfaasist (n=380 patsienti), milles kasutati Seroquel i paindlikku annustamist (400-800 mg/ööpäevas), saadi täiendavaid ohutusandmeid. Lastel ja noorukitel teatati vererõhu tõusust; lastel ja noorukitel ilmnes söögiisu tõus, ekstrapüramidaalsed sümptomid ja prolaktiini taseme tõus seerumis sagedamini kui täiskasvanud patsientidel (vt lõigud 4.4 ja 4.8). Seoses kehakaalutõusu uuringutega: pikaajaliste kasvuga seotud muutuste sedastamiseks kasutati standardhälvet 0,5 ja enam kehamassiindeksi algväärtusest kliiniliselt olulise muutuse mõõdikuna; 18,3% vähemalt 26 nädalat kvetiapiinravi saavatest patsientidest täitsid selle kriteeriumi. 5.2 Farmakokineetilised omadused Imendumine Kvetiapiin imendub pärast suukaudset manustamist hästi. Seroquel XR manustamisel saabub kvetiapiini ja norkvetiapiini maksimaalne plasma kontsentratsioon (Tmax) ligikaudu 6 tundi pärast manustamist. Aktiivse metaboliidi norkvetiapiini maksimaalne molaarne kontsentratsioon pärast tasakaalukontsentratsiooni saavutamist moodustab 35% kvetiapiini omast. Kvetiapiini ja norkvetiapiini farmakokineetika on lineaarne ja proportsionaalne annustega kogu soovitatavate annuste vahemikus (kuni 800 mg üks kord päevas). Üks kord päevas manustatud Seroquel XR kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) on võrreldav kaks korda päevas manustatava kvetiapiinfumaraadi (Seroquel) sama väärtusega, kuid maksimaalne plasma kontsentratsioon (Cmax) on stabiilses seisundis 13% madalam. Seroquel XR manustamisel on norkvetiapiini AUC 18% madalam võrreldes Seroqueliga. Toidu mõju kvetiapiini biosaadavusele hindavas uuringus leiti, et kõrge rasvasisaldusega toit suurendab annuses 50 mg ja 300 mg manustatud Seroquel XRi Cmax ja AUC väärtusi statistiliselt oluliselt, vastavalt ligikaudu 50% ning 20%. Madala rasvasisaldusega toit seevastu Cmax ja AUC-väärtusi ei mõjutanud. Seroquel XRi on soovitav manustada üks kord päevas ilma toiduta. Jaotumine Kvetiapiin seondub ligikaudu 83% ulatuses plasmavalkudega. Metabolism Kvetiapiin metaboliseerub suurel määral maksas. Uriini ja väljaheitega eritub muutumatult vähem kui 5% radioaktiivselt märgistatud kvetiapiini. In vitro katsed tõestasid, et CYP3A4 on tähtsaim ensüüm, mis vastutab kvetiapiini metabolismi eest. Norkvetiapiin moodustub ning elimineeritakse põhiliselt CYP3A4 vahendusel. Kvetiapiin ja mitmed tema metaboliidid (kaasaarvatud norkvetiapiin) osutusid in vitro inimtsütokroom P450 isoensüümide 1A2, 2C19, 2D6 ja 3A4 nõrkadeks inhibiitoriteks. In vitro ilmneb CYP pärssimine alles 5...50 korda kõrgema kontsentratsiooni juures kui see saavutatakse soovitatava annuse (300…800 mg/ööpäevas) manustamisel inimestele. Tuginedes neile in vitro uuringute tulemustele, on ebatõenäoline, et kvetiapiini ja teiste ravimite koosmanustamine põhjustab kliiniliselt olulist teise ravimi tsütokroom P450 poolt vahendatud metabolismi pärssimist. Loomkatsetest ilmneb, et kvetiapiin võib indutseerida tsütokroom P450 ensüüme. Psühhootilistel patsientidel läbiviidud spetsiaalses koostoimete uuringus ei leitud tsütokroom P450 aktiivsuse tõusu. Eliminatsioon Kvetiapiini ja norkvetiapiini poolväärtusajad plasmas on vastavalt ligikaudu 7 ja 12 tundi. Ligikaudu 73% radioaktiivsest ravimist eritus uriiniga ja 21 % väljaheitega. Vähem kui 5% kogu radioaktiivsest ravimist eritus muutumatul kujul. Molaarselt arvutatuna eritub uriiniga vähem kui 5% vabast kvetiapiinist ja inimese plasmas leiduvast aktiivsest metaboliidist norkvetiapiinist. Patsientide erirühmad Sugu Kvetiapiini farmakokineetika on meestel ja naistel sarnane. Eakad patsiendid Kvetiapiini keskmine kliirens vanuritel on ligikaudu 30...50% madalam kui täiskasvanuil vanuses 18...65 eluaastat. Neerupuudulikkus Kvetiapiini keskmine plasma kliirens vähenes ligikaudu 25% raske neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens vähem kui 30 ml/min/1,73m 2 ), kuid indiviiditi on kliirensi väärtused samas vahemikus, mis neerupuudulikkuseta isikutel. Maksapuudulikkus Kvetiapiini keskmine plasmakliirens on maksakahjustusega patsientidel (alkohoolne tsirroos) vähenenud ligikaudu 25%. Kuna kvetiapiin lammutub eeskätt maksas, võib maksakahjustusega patsientidel eeldada kõrgeid plasmakontsentratsioone ja vajalikuks võib osutuda annuse kohandamine (vt lõik 4.2). Lapsed ja noorukid (10...17-aastased) Farmakokineetilised andmed pärinevad 9 10…12-aastastelt lastelt ning 12 noorukitelt, kes said kvetiapiini säilitusravi (Seroquel) annuses 400 mg kaks korda ööpäevas. Pärast tasakaalukontsentratsiooni saavutamist sarnanes kvetiapiini plasma kontsentratsioon lastel ja noorukitel (10…17-aastased) täiskasvanute omale, kuigi Cmax olid täiskasvanutel registreeritud vahemiku ülaosas. Aktiivse metaboliidi, norkvetiapiini, AUC ja Cmax olid täiskasvanute vastavatest näitajatest kõrgemad, vastavalt ligikaudu 62% (10…12- aastastel lastel) ja 49% (täiskasvanutel) ning 28% (13…17-aastastel noorukitel) ja 14% (täiskasvanutel). SEROQUEL XR kasutamise kohta lastel ja noorukitel puuduvad andmed. 5.3 Prekliinilised ohutusandmed In vitro ja in vivo teostatud genotoksilisuse uuringutes ei ilmnenud genotoksilisust. Kliiniliselt olulise Versioon 17 annuse kasutamisel leiti katseloomadel järgmiseid hälbeid, mis pikaajalistes kliinilistes uuringutes ei ole siiski veel kinnitust leidnud: Rottidel ilmnes pigmendi depositsioon kilpnäärmes; makaakidel ilmnes kilpnäärmerakkude follikulaarne hüpertroofia, plasma T3 taseme langus, hemoglobiini kontsentratsiooni langus, valge- ja punaliblede arvu vähenemine; koertel leiti läätse hägustumine ja kaed. Arvestades neid leide, peab kvetiapiinravi määramisel kaaluma riski ja kasu suhet. 6. FARMATSEUTILISED ANDMED 6.1 Abiainete loetelu Tableti sisu Mikrokristalliline tselluloos Naatriumtsitraat Laktoosmonohüdraat Magneesiumstearaat Hüpromelloos 2208 Tableti kate Hüpromelloos 2910 Makrogool 400 Titaandioksiid E171 Kollane raudoksiid: 300 mg tablettides 6.2 Sobimatus Ei ole kohaldatav. 6.3 Kõlblikkusaeg 3 aastat. 6.4 Säilitamise eritingimused See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. 6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu PVC+PCTFE/Al blisterpakendid. Blistrid on pakitud kartongist karpidesse. Pakendites on: Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. 6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend Versioon 17 Ravimiametis kinnitatud Erinõuded puuduvad. 7. MÜÜGILOA HOIDJA AstraZeneca UK Ltd. 2 Kingdom Street, London, W2 6BD, Ühendkuningriik 8. MÜÜGILOA NUMBRID Seroquel XR 300 mg: 565007 Seroquel XR 400 mg: 565207 9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV ``` Seroquel XR 300 mg: 14.12.2007/30.11.2012 Seroquel XR 400 mg: 14.12.2007/30.11.2012 ``` 10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV Ravimiametis kinnitatud aprillis 2014	<urn:uuid:c6a4880b-6ef1-4d2e-8052-798c184db6af>	CC-MAIN-2020-45	https://www.kliinik.ee/static/ravimid/SPC/SPC_1274587.pdf	2020-10-27T23:35:10+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-45/subset=warc/part-00099-6409130e-6e9b-44d1-90ec-9f9d0ade2504.c000.gz.parquet	798,173,736	23,771	ekk_Latn	ekk_Latn	0.996883	ekk_Latn	0.999931	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2006, 5344, 8431, 12224, 15601, 19538, 23078, 26451, 26495, 29051, 32469, 35300, 39504, 43319, 47510, 51654, 55025, 58190, 59346, 59762 ]	2	[ 0.240234375, 0.248046875, 0.328125, 0.1640625, 0.01458740234375, 0.0038299560546875 ]
TUBERKULOOS MIS ON TUBERKULOOS? Tuberkuloos on nakkushaigus, mida tuntakse ka tiisikuse nime all. Sellesse haigusesse on inimesed haigestunud juba sajandeid. Haigust põhjustab tuberkuloosibakter nimega Mycobacterium tuberculosis. Tuberkuloos võib kahjustada inimese kõiki elundeid, kuid kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud. Kopsutuberkuloosi põdemisel kahjustub bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude ning seetõttu tekivad haigussümptomid. Teistest elunditest kahjustuvad tuberuloosi korral sagedamini luud, liigesed ja neerud. Sellist tuberkuloosi nimetatakse kopsuväliseks tuberkuloosiks. MILLISED ON TUBERKULOOSI SÜMPTOMID? Tuberkuloosi sümptomid ehk haigustunnused sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud. Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha. Köhaga võib kaasneda rögaeritus või ka veriköha. Teised sagedasemad haigus-tunnused on: * palavik, * öine higistamine, * isu- ja kaalulangus, * väsimus. Mõnikord võib tuberkuloos kulgeda ka ilma sümptomiteta. Mõned tuberkuloosile iseloomulikud haigustunnused võivad esineda ka teiste haiguste korral, seepärast peab kindlasti eelpool nimetatud haigustunnuste esinemisel pöörduma täpsustavateks uuringuteks pere- või kopsuarsti poole. Tuberkuloosi kahtluse korral on kõik uuringud inimesele tasuta ravikindlustuse olemasolust sõltumata. KUIDAS TUBERKULOOS LEVIB? Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu. Kopsutuberkuloosi põdeva haige köhimisel või aevastamisel paiskub koos süljepiiskadega õhku hulk tuberkuloositekitajaid, mida samas ruumis viibijad võivad koos õhuga sisse hingata. Selle tulemusel võib inimene tuberkuloosi nakatuda. Mitte iga inimene, kellel on olnud kokkupuuteid nakkusohtliku tuberkuloosihaigega, ei nakatu. Tuberkuloosi ülekande tõenäosus on seda suurem, mida rohkem haige eritab tuberkuloositekitajaid ning mida kestvam ja lähedasem on kokkupuude haigega. Suurim nakatumise tõenäosus on haige lähikondlastel: perekonnaliikmetel, sõpradel ja töökaaslastel, kes viibivad haigega koos iga päev. NB! Tuberkuloosi ei nakatuta haigega käteldes, samasid toidunõusid või tualetti kasutades. Kopsuvälist tuberkuloosi põdevad haiged on harva nakkusohtlikud. KUI SAGELI TUBERKULOOSI ESINEB? Tuberkuloosibakteriga on nakatunud 1/3 maailma elanikkonnast. Igal aastal haigestub neist tuberkuloosi kaheksa kuni kümme miljonit inimest ja selle haiguse tõttu sureb kaks kuni kolm miljonit inimest aastas. Eestis haigestub tuberkuloosi umbes 550 inimest. Lapsi haigestub Eestis tuberkuloosi harva, aastas diagnoositakse alla kümne haigusjuhu. Tuberkuloosi ei haigestu mitte üksnes halvas majanduslikus olukorras olevad inimesed, haigete seas leidub kõigi sotsiaalsete gruppide esindajaid. MIDA TÄHENDAB TUBERKULOOSI NAKATUMINE? Pärast tuberkuloosipisikute organismi sattumist suudab organismi kaitse- ehk immuunsüsteem enamasti nende paljunemise peatada. Organismis on sel juhul mitteaktiivsed elus tuberkuloosibakterid ja selline inimene on tuberkuloosi nakatunud. Organismis olevad mitteaktiivsed tuberkuloosibakterid võivad kaitsesüsteemi nõrgenemisel aktiveeruda ja hakata paljunema ning põhjustada tuberkuloosi haigestumise. Tuberkuloosi nakatunud inimesed ei ole nakkusohtlikud. Tuberkuloosi haigestumine võib areneda kiiresti, kohe pärast nakatumist või ka mitmeid aastaid hiljem. Enamiku nakatunud inimeste immuunsüsteem suudab ära hoida edasise haigestumise. Ainult 10% kõigist tuberkuloosibakteriga nakatunud inimestest haigestub elu jooksul, ülejäänud 90% jääb elu lõpuni nakatunuks, ilma et haigus edasi areneks. Tuberkuloosi nakatunud inimesed: * ei tunne ennast haigena ja neil ei ole haigussümptomeid, * ei levita tuberkuloosi teistele inimestele, * on positiivse tuberkuliintestiga, * võivad edaspidi immuunsüsteemi nõrgenemisel tuberkuloosi haigestuda. MIDA TÄHENDAB TUBERKULOOSI HAIGESTUMINE? Kui immuunsüsteem nõrgeneb, hakkavad tuberkuloosi nakatunud inimese organismis bakterid paljunema ja põhjustavad haigestumise. Haigestumisel tekivad haigussümptomid sõltuvalt sellest, milline elund on kahjustatud. Suurim tõenäosus tuberkuloosi nakatumise järel haigestumiseks on HIV-ga nakatunutel. Sellepärast määratakse neile mõnikord kuus kuud kuni aasta kestev profülaktiline ravi, et ennetada tuberkuloosi haigestumist. Haigestumise tõenäosust võib suurendada krooniliste haiguste (diabeet, leukeemia jt) põdemine, väike kehakaal, alkoholism ja narkomaania. Kopsutuberkuloosi haigestumise teevad arstid tavaliselt kindlaks kopsu röntgenuuringute ja röga analüüsi abil. Diagnoosi kinnitab lõplikult tuberkuloosibakteri avastamine rögast. Eelkõige on lastel vajalik teha ka tuberkuliintest, mis võib viidata nakatumisele tuberkuloositekitajatega. TUBERKULOOSI NAKATUMINE JA HAIGESTUMINE KAS TUBERKULOOS ON RAVITAV? Peaaegu alati on tuberkuloos ravitav, kuid tervenemiseks tuleb läbida kogu arsti poolt määratud vähemalt kuus kuni üheksa kuud kestev ravikuur. Tuberkuloosiravi alustatakse samaaegselt nelja-viie erineva ravimiga. Kaks kuni kolm kuud vältava ravi järel vähendab arst igapäevaselt võetavate ravimite hulka kahele-kolmele ravimile. Tuberkuloosihaige ei ole tavaliselt mõnenädalase korrapärase tuberkuloosiravi järel enam nakkusohtlik. Arsti määratud ravimite korrapäratul võtmisel või ravi katkestamisel võib kujuneda ravile raskesti alluv ehk ravimresistentne tuberkuloos. Niisuguse tuberkuloosivormi ravi on tavalisest palju pikem ja vähemedukas ning võib paari aasta jooksul lõppeda surmaga. Kõik tuberkuloosiravimid on haigele ravikindlustuse olemasolust sõltumata tasuta. KUIDAS TUBERKULOOSI RAVITAKSE? Tavaliselt alustatakse tuberkuloosihaige ravi haiglas, kuid suurem osa ravikuurist viiakse läbi ambulatoorselt, tervishoiutöötaja kontrolli all. Tuberkuloosiravi läbiviimisel kasutatakse ainult nn otseselt kontrollitavat ravi, mis tähendab, et iga päev tuleb ravimite võtmiseks tulla meditsiiniõe juurde, kes vahetult jälgib ravimite manustamist. Ravimeid võtma tulles kompenseeritakse haigele bussipiletid ja ta saab ka toidupaki. Kui haige on lubatud kodusele ravile, aga ta ei saa õe juurde tulla, viiakse tuberkuloosiravimid talle koju. Järelravi faasis, kus haige ei ole enam nakkusohtlik, võib ta naasta tööle või kooli ja elada tavapärast elu. Tuberkuloosiravist keeldujaid või ravikatkestajaid võib halduskohtu otsusega suunata kuni 6 kuud kestvale tahtevastasele tuberkuloosiravile. MIDA TÄHENDAB RAVIMRESISTENTNE TUBERKULOOS? Kui tuberkuloositekitajat ei hävita mingi kindel ravim, nimetatakse seda ravimresistentsuseks. Ravimresistentsus võib kujuneda välja ravi käigus, kui haige ei võta ravimeid õiges koguses, õige sagedusega ja piisavalt kaua. Ravimresistentsuse kujunemise vältimiseks tuleb tuberkuloosiravimeid võtta täpselt nii, nagu arst on määranud. Nii nagu tundliku tekitajaga tuberkuloos, on ka ravimresistentne tuberkuloos nakkav. Kui tuberkuloositekitaja on resistentne kahe peamise tuberkuloosiravimi, isoniasiidi ja rifampitsiini suhtes, nimetatakse seda multiresistentseks tuberkuloosiks. Sellise haigustekitaja poolt põhjustatud haigust tuleb ravida samaaegselt viie kuni seitsme ravimiga pooleteise kuni kahe aasta jooksul ning ravi on vähemedukas kui tundliku haigustekitaja korral. Kõigist Eestis aastas diagnoositud tuberkuloosijuhtudest on 10–15% multiravimresistentsed. Patsiendil võib esineda ravi käigus ebameeldivaid kõrvaltoimeid, mis ravikuuri käigus tavaliselt taanduvad. MIDA SAAB TEHA TUBERKULOOSI ENNETAMISEKS? Loomulikult on kõige mõjusam tuberkuloosi leviku vähendamiseks nakkusohtlike haigete kiire avastamine ja terveks ravimine. Tuberkuloosi levikut aitab vähendada ka ventilatsiooni parandamine kohtades, kus on palju inimesi. Ka akende avamise ja tuulutamisega saab oluliselt vähendada võimalikku nakatumist. Kõik inimesed peavad teadma, et aevastamise ja köhimise ajal tuleb suu ja nina katta käe ja taskurätikuga. See vähendab oluliselt haigustekitajate levikut. KAS VAKTSINEERIMINE KAITSEB TUBERKULOOSI NAKATUMISE EEST? Ei! Eestis vaktsineeritakse tuberkuloosi vastu (BCG vaktsiiniga) üksnes terveid vastsündinuid ja see ei kaitse neid tuberkuloosi nakatumise eest. Vaktsineerimine kaitseb lapsi nakatumise järgselt rasketesse tuberkuloosi vormidesse (näiteks tuberkuloossesse ajukelmepõletikku) haigestumise eest. KOKKUVÕTTEKS * Tuberkuloos on nakkushaigus, mille põhjustajaks on tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis. * Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu inimeselt inimesele. * Tuberkuloosi nakatumise korral on organismis mitteaktiivsed elus tuberkuloosibakterid, mis on immuunsüsteemi kontrolli all. * Kui immuunsüsteem nõrgeneb, hakkavad tuberkuloosi nakatunud inimese organismis bakterid paljunema ja põhjustavad haigestumise. Haigestumise korral tekivad haigussümptomid. * Peaaegu alati on tuberkuloos ravitav, kuid tervenemiseks tuleb läbida kogu arsti poolt määratud kuus kuni üheksa kuud kestev ravikuur. * Arsti poolt määratud ravimite korrapäratul võtmisel või ravi katkestamisel võib kujuneda ravile raskesti alluv tuberkuloos. * Kõik uuringud tuberkuloosi suhtes ja tuberkuloosiravimid on haigele tasuta ravikindlustuse olemasolust sõltumata. * Tuberkuloosiravi läbiviimisel kasutatakse ainult nn otseselt kontrollitavat ravi. * Aevastamisel ja köhimisel tuleb suu ja nina katta käe ning taskurätikuga, nii saab oluliselt vähendab haigustekitajate levikut. * Kõige mõjusam tuberkuloosi leviku vähendamiseks on nakkusohtlike haigete kiire avastamine ja terveks ravimine.	<urn:uuid:b27418ae-96c1-407f-89ac-a8e198282084>	CC-MAIN-2020-45	https://intra.tai.ee/images/prints/documents/131004121269_Tuberkuloos_est.pdf	2020-10-28T00:30:31+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-45/subset=warc/part-00099-6409130e-6e9b-44d1-90ec-9f9d0ade2504.c000.gz.parquet	364,917,155	3,672	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999961	ekk_Latn	0.999975	[ "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 11, 617, 1374, 2213, 2741, 3827, 4722, 4763, 5571, 6398, 7424, 7930, 8286, 9470 ]	0	[ 0.73828125, 0.16796875, 0.050048828125, 0.037353515625, 0.003326416015625, 0.002471923828125 ]
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOLI MAINOR ÕPPEKORRALDUSEESKIRI KINNITATUD EEK nõukogu 21.12.2020 määrusega nr 2.1.1-25 SISUKORD I. ÜLDSÄTTED 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi ÕKE) reguleerib Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor (edaspidi EEK) tasemeõppe korraldust kõigil kõrgharidusastmetel ja vormides. ÕKE aluseks on haridusalased õigusaktid ning EEK põhikiri. ÕKE ja õigusaktide vastuolu korral kehtib õigusakt. 2. ÕKE järgimine on kohustuslik EEK liikmeskonnale (üliõpilased, õppejõud, administratiivtöötajad), eksternidele, külalisüliõpilastele ja Avatud Kõrgkoolis õppijatele. 3. ÕKE ja selle muudatused kinnitab EEK nõukogu. 4. EEK nõukogul, rektoril ja õppevaldkonna juhtidel on oma vastutusvaldkonna piires õigus kehtestada käesoleva eeskirjaga kooskõlas olevaid õpet reguleerivaid kordi. 5. EEK ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond on õppeinfosüsteem (edaspidi ÕIS), kus toimub õpet puudutavate andmete kogumine, töötlemine, kommunikeerimine, säilitamine ja väljastamine. PÕHIMÕISTED Alljärgnevalt on toodud olulisemad mõisted, mida ei ole defineeritud teistes ÕKE alapeatükkides: Akadeemiline kalender on õppekorralduslik dokument, kus fikseeritakse semestrite algus ja lõpp ning õppevaheajad, lisaks muu õppetöö läbiviimist puudutav oluline informatsioon ja tähtajad. Akadeemiline puhkus on üliõpilase ajutine vabastamine õppe- ja teadustööst. Avatud Kõrgkooli õppija, v.a. ekstern on isik, kes osaleb tasemeõppes, kuid ei ole immatrikuleeritud EEK üliõpilaseks. Ainepunkt on õppeaine mahu arvestusühik, millele vastab 26 tundi üliõpilase tööd, mis sisaldab ka kontaktõpet. Eksmatrikuleerimine on üliõpilase väljaarvamine üliõpilaste nimekirjast. Ekstern on tasemeõppes õppija, kelle õppemaht õppeaastas on väiksem kui 30 EAP-d ja ei ole immatrikuleeritud EEK üliõpilaseks. Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumite alusel õiglane ja erapooletu hinnang üliõpilase pädevuste omandatuse tasemele õppekavas kirjeldatud õpiväljunditest lähtuvalt. Käesolevas dokumendis kasutatakse kokkuvõtva hindamise üldnimetust „eksam". Immatrikuleerimine on isiku arvamine üliõpilaste nimekirja. Iseseisev töö on üliõpilase poolt õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine iseseisvalt, vastavalt õppejõu või juhendaja antud ülesannetele. Kaugõpe on õppevorm, kus kontaktõpe korraldatakse õppesessioonidena akadeemilises kalendris määratud perioodidel, üldjuhul neljapäevast pühapäevani 12 - 15 korda aastas. Kohustuslik õppeaine on õppekavasse kuuluv aine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida. Külalisüliõpilane on EEK-s tema valitud või kõrgkoolide vahelise lepinguga määratud aineid õppiv teise kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane Loengukava on õppe korraldamise alus, mis sisaldab järgmisi andmeid: õppeaine nimetus, maht tundides, toimumise aeg ning koht; õppemeetod (loeng, seminar, e-õpe, praktika, praktikum, kaitsmine vms); õppejõu nimi, õppegrupp. Moodul on õppekava eesmärkidest lähtuvalt moodustatud õppeainete rühm (erandjuhul ka üks õppeaine). Päevane õpe on õppevorm, kus kontaktõpe toimub üldjuhul argipäevadel, ajavahemikul 9.00-17.00. Reimmatrikuleerimine on isiku taasarvamine üliõpilaste nimekirja. Semester on akadeemilises kalendris määratud õppeperiood. Õppeaasta jaguneb kaheks semestriks. Töökohapõhine õpe on kõrgharidusõppe õppevorm, mille puhul õpe ettevõttes või asutuses (edaspidi töökohas) moodustab vähemalt pool õppekava mahust. Vabaaine on üliõpilase poolt isikliku eelistuse põhjal valitav aine. Valikaine on õppekava nõukogu poolt üliõpilase õppekava täienduseks määratud õppeaine. Valikained kinnitab õppeprorektor. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust. Õhtune õpe on õppevorm, kus kontaktõpe toimub üldjuhul argipäeviti ja ajavahemikul 17.00 - 21.00. ÕIS (õppeinfosüsteem)on õppekorralduse infovahetuskeskkond. Õppeaine on kindla teadmiste valdkonna õpetamise, õppimise ning õpiväljundite hindamise organiseeritud ühik. Õppeaine erivormid on ainetöö, portfoolio, praktikad, lõpu- ja magistritöö. Õppekava on õppetegevuse sisulise, ajalise ja korraldusliku läbiviimise plaan, mis määrab kindlaks õppe eesmärgid, õpiväljundid, õppekava nominaalkestuse, -mahu ja õppeaja, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, ainete ja moodulite lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja – tingimused õppes, spetsialiseerumisvõimalused, õppe lõpetamise tingimused, lõpetamisel antava akadeemilise kraadi nimetuse ja väljastatavad lõpudokumendid. Ühisõppekava on kahe või enama kõrgkooli poolt ühiselt arendatav ja rakendatud õppekava, mille läbimine annab üliõpilastele ühisõppekavas osalevate kõrgkoolide diplomid. Üliõpilane on isik, kes on vastu võetud (immatrikuleeritud) EEK rakenduskõrgharidus- või magistriõppe õppekava täis- või osakoormusel õppesse. II. ÕPPIJAD, ÕPPEKOHAD JA ÕPPEKULUDE HÜVITAMINE 6. EEK tasemeõppes on võimalik õppida üliõpilasena, külalisüliõpilasena, eksternina või Avatud Kõrgkooli õppijana. Kõikide õppijatega sõlmitakse leping. 7. Üliõpilane immatrikuleeritakse kindlale õppekavale. Immatrikuleerimise eelduseks olevad nõuded on kirjeldatud EEK vastuvõtueeskirjas. 8. Külalisüliõpilane esitab EEK-s läbitavate õppeainete loetelu, millel on tema kodukõrgkooli nõusolek ja EEK õppejuhi kinnitus. 9. Avatud Kõrgkooli üliõpilase läbitavad õppeained kinnitatakse individuaalse õpinguplaaniga. 10. EEK üliõpilased, kes on osakoormuse nõude mittetäitmise tõttu eksmatrikuleeritud (ÕKE punkt 113.3) jätkavad õpinguid eksternina individuaalse õpinguplaani alusel. Eksternil on õigus kõrgkooli kehtestatud tingimustel ja korras osaleda õppes ning kaitsta lõputööd. 11. EEK-s õppimine on tasuline. Õppemaksu ja õppeteenustasud kehtestab igaks õppeaastaks AS EEK nõukogu. 12. Stipendiumite määramise ja/või õppemaksu muutuse otsustab AS EEK juhatus. 13. Üliõpilane, kelle õppeainete maht ületab õppekavas või koolidevahelise kokkuleppega määratud ettenähtud mahu, tasub ületavate ainepunktide eest kehtiva dokumendi „Õppemaks ja õppeteenustasud" alusel. III. ÕPPEASTMED, ÕPPEKAVAD JA ÕPPEAINED 14. EEK-s toimub tasemeõpe rakenduskõrgharidusõppes ja magistriõppes. 15. Õppe korraldamise ja läbimise aluseks on AS EEK nõukogus kinnitatud ja EHIS-es registreeritud õppekavad. 16. Õppekavagrupid, milles EEK-l on õigus õppekavasid avada ning õpet läbi viia, kinnitab haridusja teadusminister. 17. Õppekavas võib teha muudatusi õppekava statuudis kehtestatud korras. 18. Õppekavagrupis õpetamise õiguse kehtetuks muutumisel lõpetab EEK vastuvõtu ja õppe vastavatel õppekavadel. EEK tagab üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal. 19. Õppekava koosneb moodulitesse jaotatud õppeainetest. 20. Õppeained võivad jaguneda kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks. 21. Õppeaine mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ühikutes ehk ainepunktides (edaspidi: ainepunkt või EAP). 22. Õppeainet kirjeldavad ainekaart ja aineprogramm on õppekava lahutamatud osad. Eesti- ja ingliskeelse õppekeelega õppekavadel on eesti- ja ingliskeelsed ainekaardid. Venekeelse õppekeelega õppekavadel on ainekaardid eesti, vene ja inglise keeles. 23. Praktikaid ja kirjalike tööde nõudeid kirjeldavad vastavad juhendid. Kirjalikele töödele esitatavad nõuded on sätestatud EEK üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendis. 24. Ainekaart on õppeaine lühitutvustus EEK kodulehekülje avalikus vaates, mis annab õppeaine kohta järgmist informatsiooni: * õppeaine kood; * õppeaine nimetus eesti, vene ja inglise keeles; * õppeaine maht; * õppeaine eesmärk; * õpiväljundid; * hindamisvorm (eristav või mitteeristav hindamine). 25. Õppeaine uuendamiseks luuakse uus õppeaine uue ainekaardiga, mille kinnitab õppekava nõukogu. 26. Aineprogrammi koostamise aluseks on õppekavast ning ainekaardist tulenevad eesmärgid ja õpiväljundid. Lisaks kirjeldatule, on aineprogrammis: * õppeaines käsitletavad teemad ja teemade ajaline jaotus; * õppemeetodid; * hindamismeetodid ja –kriteeriumid; * iseseisva töö nõuded ja kirjeldused; * õppematerjalid (sh õppeaine kohustuslik ning soovituslik kirjandus); * ainet õpetavate õppejõudude nimed; * õppeaine läbimiseks vajalikud tingimused ja muu informatsioon. 27. Õppejõud tutvustab aineprogrammi, sh õpiväljundeid ja hindamist, õppeaine esimeses loengus. 28. Aineprogrammid on ÕIS-i sisestatud hiljemalt kaks nädalat enne vastava õppeaine toimumise algust. 29. Aineprogrammi koostamise, kaasajastamise ja ÕIS-i õigeaegse sisestamise eest vastutab vastava eriala- või moodulijuht, magistriõppes magistriõppe juht. 30. Ainekaardid ja aineprogrammid säilitatakse õppeaineregistris ja on kättesaadavad ÕIS-is minimaalselt viis aastat alates õppekavaversiooni loomisest. IV. ÕPPE KORRALDAMINE 31. Õppe korraldamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast kalendrist (sh riigipühad ja puhkepäevad). 32. Õppe õiguspärase ja üldise korralduse eest vastutab õppejuht. 33. Eriala- ja moodulijuhid ning magistriõppe juht tagavad õppe toimumise oma moodulis/õppekaval kooskõlas kinnitatud õppekavade, ainekaartide ja –programmidega. 34. Õpe võib toimuda päevases ja kaugõppe vormis. 35. Õpe toimub kontaktõppe, praktika või iseseisva tööna. 35.1. Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks õppekeskkonnas (sealhulgas e-keskkonnas) toimuv õpe loengu, seminari, praktikumi või muul EEK poolt määratud õppemeetodil. Kontaktõppes osalevad nii üliõpilane kui ka õppejõud samaaegselt. 35.2. Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus juhendaja juhendamisel töökeskkonnas. Praktikajuhendid kinnitab õppeprorektor. 35.3. Iseseisev töö on üliõpilase poolt õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine iseseisvalt, vastavalt õppejõu või juhendaja antud ülesannetele. 36. Üliõpilane osaleb õppes täis- või osalise õppekoormusega, õppides kursusesüsteemis ja/või individuaalse õpinguplaani alusel. 37. Kursusesüsteemis õppiv üliõpilane omandab õppeaineid vastavalt EEK poolt koostatud loengukavale. 38. Individuaalse õpinguplaani alusel on võimalik õppida nii täis- kui osakoormusel, sh ka eksternina. 39. Individuaalse õpinguplaani alusel õppides on üliõpilasel õigus valida mooduleid ja läbida vastavad õppeained vabalt valitud järjekorras, arvestades õppekavas kehtestatud nõudeid. 40. Üliõpilased, kellel ei ole nominaalaja lõppedes täidetud kogu õppekava (va lõputöö), tuleb õppes osalemiseks koostada ja esitada individuaalne õpinguplaan. 41. Üliõpilane koostab ja esitab individuaalse õpinguplaani ÕIS-i kaudu. Individuaalse õpinguplaani kinnitab õppeosakonna töötaja. Õppe planeerimine 42. EEK kindlustab õpet planeerides kursusesüsteemil õppivale üliõpilasele võimaluse lõpetada õpingud õppelepingus kokkulepitud aja jooksul, järgides seejuures koormuse ühtlast jaotust. 43. Õppeaasta algus ja lõpp ning õppetegevuste tähtajad sätestatakse akadeemilises kalendris. Akadeemilise kalendri kinnitab õppejuht. 44. Loengukava koostamise aluseks on õppekava jaotusplaan ja kaugõppe gruppidel ka õppesessioonid. Õppesessioonid kinnitab õppejuht. 45. Semestri loengukava on üliõpilastele kättesaadav EEK kodulehel ning ÕIS-is hiljemalt üks nädal enne õppesemestri algust. 46. Erakorralistest muudatustest loengukavas teavitatakse üliõpilasi e-kirjaga EEK e-posti aadressile või saadetakse tekstisõnum ÕIS-i esitatud telefoninumbrile. Õppekoormus, edasijõudmine õppes 47. Õppekoormuse arvestamise aluseks on õppekava täitmisel läbitud õppeainete maht ainepunktides. Üliõpilaste edasijõudmist õppes kontrollitakse kaks korda õppeaastas. 48. Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. 49. Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt 50-75 protsenti. 50. Ekstern täidab õppekoormuse, mis on osakoormusest väiksem ehk alla 50 protsendi. 51. Täiskoormusel õppiv üliõpilane võib esitada avalduse üleminekuks osakoormusele. 52. Eksternõppes õppija saab taotleda immatrikuleerimist osakoormusega õppesse, kui õppekava arvutuslikust mahust on täidetud vähemalt 50 protsenti või täiskoormusega õppesse, kui õppekava arvestuslikust mahust on täidetud vähemalt 75 protsenti. 53. Enne õppeaasta algust määratakse kursusesüsteemis (nii täis- kui osakoormusega) õppivale üliõpilasele kursus (1., 2. või 3.) vastavalt läbitud õppeainete mahule. 54. Järgmise kursuse üliõpilasteks vormistatakse pärast õppekoormuse arvestamist akadeemilises kalendris märgitud kuupäevaks üliõpilased, kes: 54.1. õpivad täis- või osakoormusel; 54.2. on täitnud õppelepingust tulenevad rahalised kohustused; 54.3. ei viibi akadeemilisel puhkusel. 55. Üliõpilase üleviimine järgmise kursuse üliõpilaseks ning õppekoormuse muudatus vormistatakse käskkirjaga hiljemalt nädal enne õppeaasta algust. 56. Kogu õppeaja jooksul kursusesüsteemis täiskoormusel õppinud ja õppelepingus sätestatud õppemaksu täies mahus tasunud üliõpilane viiakse vahetult pärast õppelepingus määratud õppeaja lõppemist automaatselt lisa-aastale. 57. EEK võib õppekava täitmisel arvestada varasemaid õpinguid ja töökogemust või iseseisvalt õpitut vastavalt EEK varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) korrale ja kehtiva dokumendi „Õppemaks ja õppeteenustasud" alusel. Järgneva semestri aineid puudutav VÕTA avaldus esitatakse vähemalt eelmise semestri VÕTA esitamise tähtajaks. Akadeemiline petturlus 58. Akadeemiline petturlus või akadeemilise eetika põhimõtete rikkumised on lubamatud ning sellised juhtumid kuuluvad lahendamisele vastavalt EEK Mainor eetikakoodeksile. Edasised koolipoolsed tegevused (nt. noomitus, käskkiri) otsustakse sõltuvalt eksimuse raskusest. V. ÕPIVÄLJUNDITE HINDAMINE 59. Hindamine toimub vastavuses haridus- ja teadusministri määrusega „Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega". 60. Vastavalt õppekavale võib hindamine olla nii õppeaine kui õppemooduli põhine. 61. EEK-s võib hindamine olla eristav või mitteeristav. 62. Eristava hindamise puhul eristatakse õppijate õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel: 62.1. Hinne 5 (suurepärane): silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine; 62.2. Hinne 4 (väga hea): väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ning oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused; 62.3. Hinne 3 (hea): heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ning oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus; 62.4. Hinne 2 (rahuldav): piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus; 62.5. Hinne 1 (kasin): minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ning oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus; 62.6. Hinne 0 (puudulik): õppija on omandanud teadmised ning oskused miinimumtasemest madalamal tasemel. 63. Mitteeristava hindamise puhul määratakse tase, millele vastaval või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga «arvestatud» ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga «mittearvestatud». 64. Õppeaine või õppemoodul loetakse läbituks pärast õpiväljundite hindamisel positiivse tulemuse saamist. Positiivsed tulemused on hindamisskaalal hinded „1", „2", „3", „4", „5" ning „arvestatud" ja negatiivsed tulemused on hinded „0" ning „mittearvestatud". 65. Eksamile lubatakse üliõpilased, kes on täitnud kõik aineprogrammis kehtestatud õppeaineaine omandamise tingimused ning kes ei oma maksevõlgnevusi. Eksamile lubatud üliõpilane on kantud eksamilehele. 66. Lõpphinde kujunemisel võib arvestada ka jooksva õppe käigus tehtavaid kontrolltöid, teste, referaate jms. 67. Üliõpilasel on õigus: 67.1. saada tagasisidet hinnatavale tööle õppejõuga kokkulepitud ajal kuni 14 päeva jooksul alates eksami tulemuste väljakuulutamisest. 68. Õppejõul on õigus: 68.1. määrata hindamise kord (suuline eksam, küsitlus, test vm); 68.2. küsida eksamil üliõpilaselt isikut tõendavat dokumenti; 68.3. eemaldada üliõpilane eksamilt ja märkida eksamilehele negatiivne tulemus, kui üliõpilane on eksamil kasutanud keelatud abivahendeid või kaaslaste abi või käitunud vääritult. 68.4. mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud eksamile pääsemise tingimusi. 69. Eksamile hilinenud üliõpilane pääseb eksamile eksami läbiviija loal. Hilinemine ei võimalda lisaaega suulise eksami ettevalmistamiseks ega kirjaliku eksami sooritamiseks. 70. Kui üliõpilane ei ole osalenud õppes ja/või eksamil, kantakse hindamisprotokolli „mitteilmunud". Mitteilmumine võrdsustatakse negatiivse sooritusega, kui üliõpilane ei esita punktis 74 toodud erakorralisuse põhjused. 71. Juhul, kui ühe aasta jooksul pärast praktika kokkuleppe esitamisest on praktika kaitsmine sooritamata, siis märgitakse hindamisprotokolli puudulik hinne. 72. Üliõpilane, kes on sooritanud eksami negatiivsele tulemusele, eksamilt puudunud, või kellel oli eksami toimumise ajal õppemaksuvõlg, peab sooritama järeleksami. 73. Järeleksam on üliõpilasele tasuline. Järeleksami tasu sätestatakse dokumendis „Õppemaks ja õppeteenustasud". Järeleksamil osalemiseks peab olema järeleksamitasu tasutud ja eksamileht avatud. Kui eksamil saadud tulemus on võla tõttu matriklisse kandmata, tuleb tasuda järeleksamitasu tulemuse matriklisse kandmiseks. 74. Üliõpilane on vabastatud järeleksamitasust juhul, kui ta puudus eksamilt mõjuval põhjusel (haigus, ametialane töölähetus, ekstreemne sündmus) ja esitas seda tõendava dokumendi enne järeleksami toimumist. 75. Järeleksamit on võimalik sooritada samas õppeaines kaks korda. Teise järeleksami ajaks on üliõpilasel õigus nõuda hindamiskomisjoni, mille koosseis kinnitatakse õppejuhi korraldusega. Eksami kolmekordsel sooritamisel negatiivsele tulemusele („0", „mitte arvestatud", „mitte ilmunud") üliõpilane eksmatrikuleeritakse. 76. Järeleksamit on võimalik sooritada õppejõu määratud järeleksami ajal ja korras, kuid mitte hiljem kui ühe aasta jooksul pärast esimese negatiivse tulemuse saamist. Antud tähtaja ületamisel tuleb ainekursus uuesti läbida sh lisa-aastal õppivatel üliõpilastel. 77. Üliõpilasel on õigus õppeainet, mille eksamil ta on saanud negatiivse hinde, uuesti läbida. Õppeaine uuesti läbimisel tasub üliõpilane õppeteenustasu vastavalt kehtivale ainepunkti hinnale dokumendi „Õppemaksud ja õppeteenustasud" alusel. 78. Positiivsele hindele sooritatud eksami kordussooritus on lubatud ühel korral vastava õppeaine õppejõu (eksami korral) või kaitsmiskomisjoni esimehe (kaitsmise korral) nõusolekul. Kordussoorituse eest tuleb tasuda järeleksami tasu. Kehtivaks jääb viimasena saadud hinne. 79. Eksamileht väljastatakse reeglina elektroonselt ja hindamistulemused fikseeritakse ÕIS-is hiljemalt 14 päeva jooksul pärast eksami toimumist. 80. Järeleksamileht kehtib avatuna kolm kuud alates väljastamisest. Selle tähtaja möödudes märgitakse täitmata eksamilehele ÕIS-is tulemus „mitteilmunud". 81. Eksamitulemused on konfidentsiaalsed. Lõpu- ja magistritööd 82. Lõpu- ja magistritöö sooritamise alustamiseks loetakse vastava teemaprojekti tähtaegset esitamist ÕIS-is. 83. Lõpu- ja magistritööd hinnatakse avalikul kaitsmisel. Riigi- või ärisaladuse või tehnoloogilise lahenduse saladuse kaitseks võib lõpu- või magistritöö kuulutada konfidentsiaalseks. Selleks esitab üliõpilane ÕIS-is põhjendatud avalduse õppejuhile hiljemalt töö esitamise tähtajaks. 84. Lõpu- ja magistritööde eelkaitsmise ning kaitsmise korra kinnitab õppeprorektor. (Eel)kaitsmiskomisjonid kinnitab õppejuhi ettepanekul õppeprorektor. 85. Lõpu- ja magistritööde esitamise, eelkaitsmise ja kaitsmisega seotud tähtajad on sätestatud akadeemilises kalendris. 86. Lõpu- ja magistritöö kaitsmisele lubamise eeldusteks on: 86.1. kogu õppekavas või aineprogrammides nõutud õppemahu täitmine; 86.2. õppekava täitmisel mitte rohkem kui kolm hinnet „kasin"; 86.3. raamatukoguvõlgnevuste puudumine; 86.4. õppemaksuvõlgnevuste puudumine; 86.5. töö õigeaegne esitamine, 86.6. positiivne tulemus samal semestril toimunud eelkaitsmisel; 86.7. positiivne retsensioon või kaitsmiskomisjoni esimehe nõusolek. 87. Kaitsmisele lubamine vormistatakse õppeprorektori käskkirjaga. 88. Lõpu- ja magistritöö retsensendid määrab erialajuht või magistriõppe juht ja kinnitab õppejuht. Retsensioonid esitatakse ÕIS-i vähemalt viis päeva enne kaitsmise tähtaega. 89. Lõpu- ja magistritööde eelkaitsmise ja kaitsmise tulemused tehakse avalikult teatavaks vahetult pärast kaitsmise protokolli vormistamist, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul kaitsmise toimumisest. 90. Lõpu- ja magistritöö eelkaitsmiselt või kaitsmiselt puudunud üliõpilasele märgitakse hindamisprotokolli „mitteilmunud". 91. Juhul, kui teemaprojekti esitamisele järgneva kahe semestri jooksul teemaprojekti ei kinnitata või jääb eelkaitsmine tähtaegselt sooritamata, märgitakse hindamisprotokolli hinne „puudulik". 92. Samal teemal kirjutatud lõpu- ja magistritöö on võimalik kaitsta kuni kaks korda. 93. Juhul, kui üliõpilane ei soorita (eel)kaitsmist positiivsele tulemusele, siis peab üliõpilane uueks (eel)kaitsmiseks: 93.1. esitama uue teemaprojekti ning töö akadeemilises kalendris sätestatud tähtajaks; 93.2. täitma kaitsmisele lubamise tingimused; 93.3. tasuma vastava tasu. 94. Uuesti on võimalik tööd kaitsta reeglina järgmiste korraliste kaitsmissessioonide aegadel. 95. Lõpu- ja magistritöö säilitatakse ÕIS-is ning hinnetele „4" ja „5" kaitstud tööd avalikustatakse ka EEK e-raamatukogus. Kaitstud töö mitteavalikustamist võib taotleda punktis 83 nimetatud põhjusel ja korras. VI. AKADEEMILINE LIIKUMINE, ÕPINGUTE PEATAMINE JA LÕPETAMINE Akadeemiline liikumine 96. Üliõpilase koolisisese akadeemilise liikumise vormid on: 96.1. õppevormi vahetamine; 96.2. eriala vahetamine; 96.3. õppekeskuse vahetamine; 96.4. õppekava vahetamine; 96.5. õppekoormuse muutmine; 96.6. akadeemilisele puhkusele minek. 97. Akadeemiline liikumine toimub üliõpilase ÕIS-is esitatud kirjaliku avalduse alusel (v.a. osakoormusele viimine ebapiisava õppekava täitmise tõttu). Akadeemiline liikumine kinnitatakse rektori käskkirjaga. 98. Akadeemilisi liikumisi ei võimaldata, kui üliõpilasel on õppemaksu võlgnevus (v.a. õppekoormuse muutmine). 99. Akadeemilise liikumisega ei kaasne üliõpilase EEK-s registreeritud õpisoorituste kustutamist. 13 Akadeemiline puhkus 100. Üliõpilasel on õigus saada akadeemilist puhkust omal soovil üks kord igas kõrgharidusastmes kuni kaheks semestriks. 101. Omal soovil akadeemilisele puhkusele minekuks esitab üliõpilane avalduse kahe kuu jooksul alates semestri algusest. 102. Üliõpilasel on õigus saada täiendavalt akadeemilist puhkust järgmistel juhtudel: 102.1. kaitseväeteenistusse asumisel üks aasta (aluseks kutse kaitseväe tegevteenistusse); 102.2. lapsehoolduspuhkuse korral kuni lapse kolme aastaseks saamiseni (aluseks lapse sünnitunnistus); 102.3. tervislikel põhjustel kuni kaks aastat (aluseks meditsiiniasutuse tõend). 103. Esimese semestri jooksul võimaldatakse akadeemilist puhkust ainult punktis 102 nimetatud juhtudel. 104. Akadeemiliselt puhkuse lõppkuupäevaks on sügissemestril õppes osalemiseks 5. august ja kevadsemestril õppes osalemiseks 5. jaanuar. 105. Akadeemilise puhkusele mineku ja selle ennetähtaegse lõpetamise taotlemiseks tuleb esitada avaldus ÕIS-is. 106. Akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud aja võrra. 107. Akadeemiline puhkus ja sellega seotud õppe lõpukuupäeva muutus vormistatakse rektori käskkirjaga. 108. Akadeemiliselt puhkuselt naasnud üliõpilane ennistatakse samadel tingimustel, mis olid tal enne akadeemilisele puhkusele minekut. Tingimuste (õppekoormuse, -vormi, maksepaketi vms) muutmiseks tuleb üliõpilasel esitada vastav avaldus. 109. Akadeemilisele puhkusele lubatakse üliõpilased, kel puuduvad õppeteenustasu võlgnevused varasematest semestritest. Jooksva semestri õppeteenustasu võlgnevuste maksetähtaeg pikeneb akadeemilise puhkuse lõpuni või eksmatrikuleerimise päevani (juhul, kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse akadeemilise puhkuse ajal). 110. Akadeemilise puhkuse ajal on üliõpilasel lubatud sooritada järeleksameid, esitada praktika kokkuleppeid ning lõpu- ja magistritöö teemaprojekti. Kui üliõpilane on enne akadeemilisele puhkusele minemist õppes osalenud alla poole semestri, on tal õigus selles õppeaines eksam sooritada akadeemilise puhkuse ajal. Selleks tuleb koos akadeemilise puhkuse avaldusega esitada ainete loetelu, milles soovitakse eksamilehe väljastamist. 111. Akadeemilisel puhkuse ajal ei viida üliõpilasi üle järgmisele kursusele. 112. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad EEK üliõpilaste nimekirja. Eksmatrikuleerimine 113. Kõrgkool arvab kõrgkooli kehtestatud tingimustel ja korras kõrgharidustaseme õppest välja üliõpilase, kes: 113.1. on täitnud õppekava täies mahus; 113.2. taotleb väljaarvamist omal algatusel; 113.3. on täitmisele kuuluvast õppe mahust läbinud vähem kui 50% (edasijõudmatus). Kõrgkool võib õppes edasijõudmist kontrollida iga semestri lõpus; 113.4. on ühe ja sama õppeaine, õppemooduli, kirjaliku töö või praktika kolm korda sooritanud negatiivsele tulemusele; 113.5. on õppemaksu tähtajaks tasumata jätnud; 113.6. on ühisõppekaval õppiva üliõpilasena eksmatrikuleeritu ühisõppekava koordineerivast ülikoolist; 113.7. on välisüliõpilasena õppele mõjuva põhjuseta mitteilmunud ning ei ole mõjuvast põhjusest teatanud kahe nädala jooksul alates õppeaasta algusest; 113.8. on oluliselt rikkunud õppekorralduse tingimusi ja korda; 113.9. ohustab oma käitumisega teisi üliõpilasi või teisi isikuid; 113.10. on pannud toime vääritu teo. Lõpetamise tingimused ja haridust/ õpinguid tõendavad dokumendid 114. Lõpetaja õppekava täitmise (ainepunktid ja hinded) tähtaeg fikseeritakse akadeemilises kalendris. Õppekava täitmise tähtajaks sooritatud õppetulemused loetakse lõplikeks. 115. Üliõpilasel on õigus lõpetada EEK selle õppekava alusel, mille alusel ta õppima asus, juhul kui ta lõpetab EEK mitte hiljem kui üks aasta pärast nominaalse õppeaja lõppu ning õppe katkestused (akadeemiline puhkus) ei ületa kolme aastat. Pärast nimetatud aja möödumist on üliõpilasel õigus jätkata õpinguid EEK-s kõige lähedasema õppekava järgi. 116. Õppekava täies mahus täitnud üliõpilasele väljastatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vormistatud diplom ning eesti ja ingliskeelsed akadeemilised õiendid (edaspidi lõpudokumendid). 117. Lõpudokumentide vormistamise aluseks on rektori käskkiri. 118. Lõpudokumendid väljastatakse allkirja vastu ning registreeritakse ÕIS-is ja Eesti Hariduse Infosüsteemi registris (EHIS-es). 119. Rakenduskõrgharidus- või magistriõppe lõpetanutele antakse diplom kiitusega (cum laude) haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel. Diplom kiitusega (cum laude) antakse üliõpilasele: 119.1. kes läbis vastava õppekava täies mahus; 119.2. kes kaitses lõpu- või magistritöö hindele „5"; 119.3. kelle keskmine kaalutud hinne on 4,60 või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid. 120. EEK üliõpilasele, kes on eksmatrikuleeritud ilma EEK õppekava täies mahus läbimata, väljastatakse soovi korral tasuline akadeemiline õiend. 121. Külalisüliõpilasele väljastab EEK õppeaja lõppedes akadeemilise õiendi tema õppetulemuste kohta. 122. EEK-l on õigus katkestada külalisüliõpilase õpe õppejuhi korraldusega, kui külalisüliõpilane ei ole täitnud EEK õppekorralduse nõudeid. Reimmatrikuleerimine 123. Reimmatrikuleerimine toimub avalduse alusel pärast ennistamise tasu maksmist. 123.1. Kui reimmatrikuleerimist taotletakse õppeaasta jooksul, mil õpingud on katkenud, taastatakse samad õppelepingu tingimused. 123.2. Kui reimmatrikuleerimist taotletakse õpingute katkemise õppeaastast järgnevatel aastatel, sõlmitakse uus õppeleping ning üliõpilane taotleb varasemate õpitulemuste arvestamist vastavalt EEK VÕTA korrale. 124. Reimmatrikuleerimine lõputöö kaitsmiseks, kui kogu eelnev õppekava on täidetud, peab toimuma vähemalt kaks nädalat enne lõputöö teemaprojekti esitamise tähtaega. 125. Vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilane ei saa enne ühe aasta möödumist reimmatrikuleerimist taotleda. Tulenevalt vääritu käitumise raskusest võib üliõpilase eksmatrikuleerimisel sätestada ka pikema perioodi ennistamisest keeldumiseks või võtta ennistamisõigus üldse ära. 126. Õppemaksu tähtajaks tasumata jätmise tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilane võib taotleda reimmatrikuleerimist pärast õppemaksuvõla tasumist ühe aasta jooksul ennistamistasu eest. VII. ÜLIÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Teavitamine 127. EEK teavitab ÕIS-is üliõpilast teda puudutavatest õppekorralduslikest muutustest ja käskkirjadest. 128. Info korralduslikest muutustest ja muud teated saadetakse üliõpilase EEK e-posti aadressile, millega EEK loeb teate edastatuks. Üliõpilasel on võimalik tellida teated oma e-posti aadressile. Üliõpilase täiendavad õigused ja kohustused 129. Üliõpilasel on õigus: 129.1. osaleda kõrgkooli korraldatud õppe ettenähtud mahus; 129.2. saada üliõpilasstaatust kinnitavaid tõendeid; 129.3. valida oma esindajaid ja olla valitud EEK üliõpilasesindusse; 129.4. pöörduda õppekorraldusega seotud töötajate või õppejõudude poole, et saada informatsiooni ning nõu EEK-s õppimisega seotud probleemide lahendamiseks; 129.5. saada õppelaenu ja õppetoetusi Eesti Vabariigi valitsuse kehtestatud korras; 129.6. kandideerida kõrgkooli poolt pakutavatele stipendiumitele; 129.7. kasutada kooli ruume vastavalt kehtestatud korrale. 130. Üliõpilasel on kohustus: 130.1. järgida õppekorralduseeskirja, õppelepingu ja muude õigusaktidega talle pandud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise eest; 130.2. järgida EEK eetikakoodeksis kehtestatud põhimõtteid; 130.3. kinni pidada akadeemilises kalendris toodud tähtaegadest; 130.4. järgida õppedistsipliini ja aineprogrammide ning õppekava nõudeid; 130.5. tasuda õppemaksu vastavalt üliõpilase ja EEK vahel sõlmitud õppelepingule; 130.6. hoida kooli vara ja suhtuda heaperemehelikult kooli omandisse. Õppetegevusega seonduvate otsuste vaidlustamine 131. Õppetulemuse või õppekorraldusliku otsusega mittenõustumise korral on üliõpilasel õigus esmalt pöörduda otsuse selgituse või hinde põhjenduse saamiseks otsuse tegija (õppejõud või õppekorraldusega seotud töötaja) poole. 132. Üliõpilasel on õigus esitada kirjalik apellatsioon seitsme tööpäeva jooksul tulemuste või õppekorraldusliku otsuse teatavakstegemisest. 133. Õppejuht võib apellatsiooni läbivaatamiseks moodustada kolmeliikmelise komisjoni. Komisjon menetleb kaebust ning esitab õppejuhile põhjendatud seisukoha seitsme tööpäeva jooksul. 134. Õppejuht teeb otsuse apellatsiooni rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul apellatsiooni esitamisest alates. Õppetulemuse apelleerimisel ei muuda apellatsioonikomisjon hinnet, kuid saab teha ettepaneku ümberhindamiseks.	<urn:uuid:68e1d692-3686-4e09-b881-b3c37eee3a7b>	CC-MAIN-2021-21	https://www.eek.ee/download.php?dok=e3496aae4b1e49766ad5f7112802364f9e8dac1e&t=av	2021-05-06T18:13:44+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00088-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet	755,511,100	13,318	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999992	ekk_Latn	1.000002	[ "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 112, 122, 2142, 4559, 6588, 8267, 10233, 12363, 14447, 16543, 19161, 21090, 22839, 24862, 26717, 28729, 30524, 31374 ]	1	[ 0.11376953125, 0.51953125, 0.318359375, 0.041015625, 0.0059814453125, 0.0016021728515625 ]
OÜ MK Koolitus ÕPPEKAVA Kursus: Leia oma tee! Motivatsiooni- ja karjääriõpe tööotsijatele 1. Õppekava nimetus Motivatsiooni- ja karjääriõpe tööotsijatele 2. Õppekava koostamise alus Õppekava koostamisel on lähtutud tööotsijate vajadusest 3. Koolituse maht ja õppe ülesehitus Koolituse maht kokku on 20 akadeemilist tundi, millest 16 tundi kontaktõpe ja 4 tundi iseseisev töö 4. Õppekeskkond Koolitused toimuvad õppeklassides, mis vastavad tervisekaitse nõuetele ja võimalus kasutada IT vahendeid (dataprojektor, õppijal sülearvuti jmt). 5. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused Kursus on suunatud pikaajalistele töötutele, lühiajalistele töötutele, koolide lõpetajatele, lapsepuhkuse lõppemisel tööle minna soovivatele ja töökoha vahetust planeerivatele isikutele. Kursusele võetakse vastu vähemalt põhihariduse omandanud isikuid, kes valdavad eestikeelse kursuse läbiviimisel eesti keelt või venekeelse kursuse läbiviimisel vene keelt. 6. Koolituse eesmärk Koolituse tulemusena omandavad kursuse läbinud teadmised suhtlemisoskuste parandamiseks, eesmärkide püstitamiseks, koostööks erinevatel tasanditel ja karjääritee arendamiseks. 7. Õpiväljundid Koolituse lõpuks õppija: * kasutab hea suhtlemistava põhimõtteid * rakendab enesekehtestamise oskusi ja teadvustab oma huvid ning eesmärgid * tunneb ja analüüsib olukorra situatsioone ning käitumist * oskab kavandada tegevusi töö leidmiseks 8. Õppe sisu, õppemeetodid ja iseseisev töö Õppe sisu: suhtlusoskuse mina-sõnumi kuidas 9. Õppematerjalid Kohustuslikud materjalid: Loengumaterjalid ja testid. Lisamaterjalid: Amundson, N. Aktiivne kaasamine, 2010 Berm, E .Suhtlemismängud Covey, S.R. Esmatähtis esikohale Eesti Töötukassa. Abiks valikutel, 2009 Farr, J.M. Vali endale õige elukutse Farr, J.M. Vali endale õige töökoht Kidron, A. Suhtlemispsühholoogia Nierenberg, G. Calero, H. Kuidas lugeda kehakeelt Palli, M. 100 ideed - teatmik Pajumaa, K. Mitterahaline motiveerimine (E-raamat) Pease, A. Kehakeel SA Innove. Karjääriteenuste osutamine täiskasvanujtele, 2014 SA Innove. Abimees tulevikuplaanide tegemisel, 2017 Saksakulm, T. Kuidas otsida tööd? Topf, C. Kehakeel ja edukas karjäär Kasulikud lingid internetis: CV-Keskus.ee.www.cvkeskus.ee CV-Online. http://www.cv.ee/ Äripäev. http://www.aripäev.ee/ Rajaleidja.ee. http://www.rajaleidja.ee/ Töötukassa. http://www.tootukassa.ee/ Juhtimine.ee. http://www.juhtimine.ee/ Tööelu.ee.http://www.tooelu.ee/ Karjäärinõu.ee.http://www.karjaarinou.ee/ Targa Töö Ühing. http://smartwork.ee 10. Nõuded õpingute lõpetamiseks ja hindamismeetodid Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse nõutavaid õpitulemusi, õppeaine eripära, õpilase vanust, võimeid ja arengut. Õpingud loetakse lõpetatuks juhul kui õpilane on osalenud koolitusel vähemalt 75% kontakttundides, sooritanud testid ja koostanud kirjaliku töö. Õpiprotsessi hindamise objektid ja vahendid valib õpetaja. Õpiprotsessi hindamise ülesandeks käesolevas õppekavas on anda õpilasele tagasisidet õppimise edukusest ja ning informatsiooni kursusel määratletud konkreetsete õpitulemuste saavutamise kohta. 11. Koolituse läbimisel väljastatav dokument Tõend – tõendab koolituse läbimist vastavalt hindamiskriteeriumidele 12. Koolitaja kompetentsus ja kvalifikatsioon Varasem koolitaja kogemus nõustamise ja/või personalitöö koolitamisel ja vastava praktiline töökogemus. Lisaks toestab koolitaja teadmiste edasi andmist vastav pedagoogiline või kõrgem haridustase. Õppekava kinnitatud: 30.oktoober 201	<urn:uuid:fbd59944-e10a-433d-92d0-3fa2bea14608>	CC-MAIN-2018-22	http://media.voog.com/0000/0039/4328/files/Motivatsiooni-%20ja%20karj%C3%A4%C3%A4ri%C3%B5ppe%20koolituse%20%C3%B5ppekava.pdf	2018-05-24T00:40:04Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-22/segments/1526794865863.76/warc/CC-MAIN-20180523235059-20180524015059-00264.warc.gz	185,423,774	1,479	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999335	ekk_Latn	0.999982	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "unknown", "unknown", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 954, 1474, 1489, 1502, 1510, 1556, 2554, 3532 ]	1	[ 0.412109375, 0.49609375, 0.076171875, 0.0142822265625, 0.00142669677734375, 0.000392913818359375 ]
NOCCHI 5YJETINOX 60-50M-PWB-24H Veeautomaat Tootja: Nocchi Pompe s.r.l. Itaalia Kasutusala: Veeautomaat on mõeldud eramute, majapidamishoonete, suvilate varustamiseks veega. Seda on võimalik kasutada taimede kastmiseks kasvuhoonetes ja avamaal, aga ka masinate pesuks. Piirangud kasutusel: Pumbas on keelatud kasutada merevett ning keemiliselt agressiivse toimega ja plahvatusohtlikke vedelikke. Pumpa ei tohi sisse lülitada ilma veeta. Vältige pumbas oleva vee külmumist. Elektrimootori andmed: Pumba andmed: Tarbitav võimsus P 1 0,8 kW Pumbatava vee maksimaalne lubatud temperatuur +35°C Nimivõimsus P 2 0,55 kW Maksimaalne tootlikkus kuni 60 l/min (3,6 m3/h) Võrgu toitepinge/sagedus 230 V/50 Hz Maksimaalne töörõhk kuni 46 m (4,6 bar) Kaitseklass IP44 Vee maksimaalne imisügavus * 8 m Keermestatud ühendus 1" (sise) Kaal 14,1 kg Müratase 85 dB * - Vee imisügavus sõltub otseselt rõhu langusest imitorus (vt. lõik "Imitoru") Pumba töökõver Elektriohutus: * Montaaži- ja hooldustööde ajal ei tohi pump olla vooluvõrku ühendatud. * Pumba teisaldamisel ei tohi seda kanda elektrikaablist hoides. * Kui kaabel on vigastatud, on pumba edasine kasutamine keelatud. * Paigaldage seadme toiteliinile automaatne rikkevoolukaitse rakendumisvooluga 30 mA. * Elektrikaabli vahetamine või pikendamine usaldage ainult kvalifitseeritud elektrimontöörile. Paigaldamine: 1. Paigaldage pump kuiva ja hästi ventileeritud kohta, kus ümbritsev temperatuur ei langeks alla +5°C. 2. Paigutage pump võimalikult veevõtukoha lähedale. Tagage torude ja toruühenduste hermeetilisus. 3. Keerake täitekork pumba korpusest välja ning täitke pump ja imitoru veega, keerake täitekork tagasi. 4. Veenduge, et teie võrgupinge vastab pumbamootoril näidatud pingega. 5. Lülitage pump sisse. Imitoru: Imitoru peab olema alates veevõtukohast kuni pumbani ühtlase tõusva nurga all 1°-2°. Imitoru minimaalne sisediameeter peab olema 25 mm (PE-toru puhul välisdiameeter ∅32 mm). Kui imitoru on pikem kui 20 m, tuleb kasutada toru sisediameetriga 32 mm (PE-toru puhul Pumba välisilme välisdiameeter ∅40 mm). Kui toru pikkus on 20-50 m, siis pumba tegelik tootlikkus ja vee tõstekõrgus vähenevad märgatavalt. Kõigil juhtudel, kus imitoru pikkus ületab 50 m, tuleb pumba paigaldamise osas konsulteerida spetsialistidega ja otsustada antud tüüpi pumba paigaldamise võimalikkus iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Tagasilöögiklapp: Vältimaks vee tagasivoolu imitoru otsast (veevõtukoha juures), tuleb paigaldada vedruga tagasilöögiklapp, mis oleks toruga samas mõõdus. Mehaaniline filter: Veevõtukoha ja pumba vahele või tagasilöögiklapi otsa tuleb paigaldada filtervõrk/sõel (avasuurusega 250 μm). Manomeeter näitab veesüsteemis olevat rõhku (selle manomeetri näidul pole mingid seost survepaagi vasturõhuga). Rõhurelee on seade, mis kindlustab pumba automaatse sisse- ja väljalülitumise sõltuvalt veesurve muutumisest süsteemis. Tehases on relee reguleeritud nii, et see lülitab pumba sisse 2,1 bar juures ja välja 3,0 bar juures. Sisse- ja väljalülitumisrõhu seadistamist võivad teostada ainult spetsialistid. Kasutamistingimused: Hoidke töötavat pumpa külma eest! Pumpa võib kasutada ainult keskkonnas, kus temperatuur on üle +5°C. Pumba ja selle osade defektid, mis tulenevad vee külmumisest, ei kuulu garantii alla! Kasutatud materjalid: * ejektor ja tööratas on valmistatud Noryl-polümeerist, * pumba korpus on roostevaba terasest, * pumba võll on valmistatud roostevabast terasest, * pumba ja mootori vahele on paigaldatud süsinikkeraamiline tihendipuks, * mõlemalt poolt suletud ja määrdeõliga täidetud kuullaagrid on terasest. Tehniline hooldus: Veeautomaadid ei vaja oma kasutusaja jooksul mingit erihooldust. Aeg-ajalt tehke visuaalne ülevaatus lekete osas – kontrollige ühenduste hermeetilisust. Pumba töötamisel tekkiva müra muutused viitavad häiretele süsteemi töös - kutsuge kvalifitseeritud spetsialist, kes teostaks veevarustusseadme ülevaatuse. Hüdrofoor PWB-24LH Tootja Õhurõhk paagis paigaldamisel Maksimaalne töörõhk Ühenduskeere Nominaalmaht Global Water Solutions Ltd 1,9 bar 10,0 bar 1" (välis) 24 l Tähelepanu! Kui rõhureleel muudetakse pumba sisse/väljalülitumise tehaseseadeid (2,1/3,0 bar), tuleb kindlasti muuta ka rõhku veeautomaadi survepaagis. See tähendab, et rõhk peab olema 0,2 bar väiksem kui pumba sisselülitumisrõhk. Hüdrofoori rõhu kontrollimine: 1. Lahutage seade vooluvõrgust. 2. Eemaldage seadmest surve esimese tarbimispunkti või kraani kaudu. 3. Ühendage hüdrofoorist lahti voolik, olge valmis, et paagist hakkab vett välja voolama. 4. Mõõtke manomeetriga hüdrofoori ventiilist rõhku (eemaldades eelnevalt korgi). Vajaduse korral lisage rõhku juurde kuni ettenähtud väärtuseni. 5. Ühendage voolik ja sulgege tarbija või kraan. Mõõtmed: Garantiitingimused Veeautomaadi garantiiaeg on 5 aastat alates ostukuupäevast. Garantii ei kehti manomeetrile ja rõhureleele, mis on kergesti kuluvad osad. Kuluvatele osadele kehtib seadusega tagatud garantii. Garantii kehtib juhul, kui lõpptarbija esitab korrektselt täidetud garantiikaardi ja/või antud seadme ostu tõendava dokumendi. e-post: firstname.lastname@example.org Tel: 44 78 430	<urn:uuid:7af5a0ad-f814-4765-a19b-ec8ceed80091>	CC-MAIN-2022-27	https://www.johannarent.ee/wp-content/uploads/2018/11/H%C3%BCdrofoor-Nocchi-Jetinox-6050-24h.pdf	2022-07-04T20:40:42+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-27/subset=warc/part-00150-48f675b2-7fd4-43af-adb3-2a4ea7f82193.c000.gz.parquet	877,231,704	2,103	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999951	ekk_Latn	0.999949	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2084, 5182 ]	0	[ 0.6484375, 0.271484375, 0.0625, 0.01513671875, 0.000705718994140625, 0.000461578369140625 ]
Elva Vallavalitsus email@example.com 07.12.2022 nr DM-122241-2 Elva Vallavalitsuse keskkonnaloa taotluse puuduste kõrvaldamine Elva Vallavalitsus (reg kood: 77000170; aadr: Kesk tn 32, Elva linn, Elva vald, Tartumaa) esitas 25.11.2022 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1014181 Ubesoo oja (VEE1022800) paisutamiseks Liivaku paisuga (PAIS011410) Liivaku paisjärve kinnistul (registriosa nr 8274050; katastritunnus 66601:001:0221) Ervu külas Elva vallas Tartumaal, registreeritud 25.11.2022 kiri nr DM-122241-1. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42, Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis" § 13 ja veeseaduse (edaspidi VeeS) § 190 ning tuvastas esitatud taotluses puudusi. Veeseaduse § 190 kohaselt peab isikul, kes taotleb keskkonnaluba veekogu paisutamiseks, olema kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Taotluse koosseisust puudusid järgmiste kinnistute kõikide omanike nõusolekud: Keskkonnaamet palub keskkonnaloa taotlejal esitada puuduvad nõusolekud hiljemalt 29.12.2022. Kui määratud tähtaeg ei ole lisateabe esitamiseks piisav, teavitada sellest Keskkonnaametit ning esitada uus tähtaeg, mis ajaks kavandate lisateabe esitada. Tähtajaks andmete esitamata jätmisel on Keskkonnaametil õigus haldusmenetluse seaduse § 15 lg 3 alusel jätta taotlus läbi vaatamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond Kairit Kriis 524 9230 firstname.lastname@example.org	<urn:uuid:25e9b816-a2c3-49f6-8dfa-2aa0247ef451>	CC-MAIN-2024-46	https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?represented_id=None&document_id=92564&document_file_id=1&get_digidoc=1&cft=&ddoc_file_id=BDOC%7C%7CD0&file_name=444d2d3132323234312d322e706466	2024-11-04T07:16:13+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-46/subset=warc/part-00195-65a16d46-7179-4f3c-849a-3216b203b23b.c000.gz.parquet	313,825,442	676	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999174	ekk_Latn	0.999973	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1519, 1645 ]	1	[ 0.07080078125, 0.5625, 0.291015625, 0.06640625, 0.005523681640625, 0.002685546875 ]
Kehtestatud TKVG direktori 31.08.2017.a. käskkirjaga nr 1-3/25 Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi gümnaasiumi õppekava üldosa I. Üldsätted 1.1. Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi (edaspidi: kool) gümnaasiumi õppekava (edaspidi: õppekava) on gümnaasiumis õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mille koostamisel on lähtutud riiklikust õppekavast, koolipere kokkuleppest ja lapsevanemate arvamusest. 1.2. Õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest. 1.3. Õppekava üldosas esitatakse: 1.3.1. kooli õppekava aluseks olevad väärtused; 1.3.2. õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted; 1.3.3. õppe- ja kasvatustöö korralduse põhimõtted ja ajakasutus; 1.3.4. õppekava kursuste kirjeldused ja nende tunnijaotusplaan ning valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted; 1.3.5. õpilase õppekoormuse kujundamise põhimõtted; 1.3.6. hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korralduse põhimõtted; 1.3.7. üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks tegevuste kavandamise põhimõtted; 1.3.8. liikluskasvatuse teemad ja nende käsitlemise põhimõtted; 1.3.9. õppeainete vahelise lõimingu põhimõtted; 1.3.10. õpilasuurimuse või praktilise töö korralduse põhimõtted; 1.3.11. hindamise korralduse põhimõtted; 1.3.12. gümnaasiumi lõpetamise korralduse põhimõtted; 1.3.13. õpilaste teavitamise ja nõustamise korralduse põhimõtted; 1.3.14. karjääriteenuste korralduse põhimõtted; 1.3.15. õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted; 1.3.16. kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord. 1.4. Ainekavad koosnevad õppeainete ainekavadest. 1.5. Õppeainete ainekavades esitatakse klassiti: 1.5.1. aine teemad ja maht; 1.5.2. õppesisu; 1.5.3. õpitulemused; 1.5.4. lõimingu põhimõtted; 1.5.5. IKT kasutamine; 1.5.6. õpitulemuste hindamine. 1.6. Õpetaja koostab kooli õppekava alusel igal õppeaastal töökava. 1.7. Õpetaja töökava on kooli õppekava rakendusdokument. 1.8. Arvestamaks õpilaste erivajadusi võib kool koostada individuaalseid õppekavu. II. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad väärtused 2.1. Gümnaasiumi õppekava toetab võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist. 2.2. Gümnaasium loob igale õpilasele võimalused tema võimete maksimaalseks arenguks tema eelistusi arvestades, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks, arvestades õpilase erivajadusi, päritolumaa kultuuritraditsioone ning rahvuslikku identiteeti. 2.3. Gümnaasiumis kujundatakse eelkõige neid väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. Tähtsustatakse väärtusi, mis aitavad kaasa ühiskonna inimvara ning riigi majanduse arengule. Omandatavad teadmised, oskused ja väärtushoiakud võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes. 2.4. Gümnaasiumi alusväärtused on: 2.4.1. üldinimlikud väärtused - ausus, hoolivus, õiglus ja inimväärikus; 2.4.2. ühiskondlikud väärtused - vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus ja sooline võrdõiguslikkus. 2.5. Gümnaasiumi põhiväärtused on: 2.5.1. arendustegevus ja otsustamisprotsess lähtuvad eelkõige õpilase vajadustest ja heaolust; 2.5.2. õpilastele kestvate teadmiste ja laiapõhjalise hariduse võimaldamine; 2.5.3. maksimaalne pingutus õppimisel ja õppekeskkonna kujundamisel. III. Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted 3.1. Õppimises on kesksel kohal õpilaste aktiivne teadmiste konstrueerimise protsess. Kooli õpikeskkond soodustab iseseisvat õppimist, sealhulgas vajalike õppimisoskuste kujunemist. 3.2. Õppe- ja kasvatustegevuses suunatakse õpilasi omi sihte seadma, õppima töötama nii iseseisvalt kui ka kollektiivselt ning võimaldades erinevaid töömeetodeid katsetades leida õpilastel neile sobivaim õpistiil. 3.3. Õppetöös väärtustatakse akadeemilist ausust. Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena. 3.4. Kooli õppekavas mõistetakse õpetamist kui õppekeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused. 3.5. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel osaleb kogu koolipere. Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone. 3.6. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel: 3.6.1. luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel; 3.6.2. koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära; 3.6.3. jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus; 3.6.4. märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest; 3.6.5. ennetatakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist; 3.6.6. ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale; 3.6.7. luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega; 3.6.8. luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul; 3.6.9. luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel, tolerantsusel ja heatahtlikkusel; 3.6.10. korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine; 3.6.11. korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest. IV. Gümnaasiumi eripära 4.1. Gümnaasiumis õpetatakse ja õpitakse vene keelt emakeelena ja eesti keelt teise keelena. 4.2. Eestikeelse õppe maht on vähemalt 60% ulatuses gümnaasiumiastmele kehtestatud väikseimast lubatud õppemahust. 4.3. Gümnaasium järgib õpetamisel muutunud õpikäsitust ning rakendab tänapäevast digi- ja infokommunikatsioonitehnoloogia võimalusi. 4.4. Gümnaasiumis pööratakse erilist tähelepanu võõrkeelte õppele ja rakendatakse osalist inglise- ja eestikeelset õpet lõimitud aine- ja keeleõppe alusel. V. Kooli õppe- ja kasvatustöö korralduse põhimõtted ja ajakasutus 5.1. Koolis toimub statsionaarne õpekorraldus. 5.2. Õppetöö toimub kontaktõppe ja e-õppe vormis. 5.3. Kontaktõpe toimub koolihoonetes või väljaspool kooli (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) tunniplaani alusel. Õppekorraldus kirjeldatakse õpetajate töökavades. 5.4. Gümnaasiumis rakendatakse osaliselt e-õpet. E-õpe on õppetöö, mis toimub osaliselt või täielikult digitehnoloogiliste vahendite abil, kui on vormistanud vastava ainekava ja õppematerjalid elektroonilises keskkonnas aine omandamiseks. 5.5. Gümnaasiumis kasutatakse e-õppe toena Google Apps ja Moodle õpikeskkonad. Õppekorraldus kirjeldatakse õpetajate töökavades. 5.6. Riiklikus õppekavas ettenähtud tunnijaotusplaani on muudetud kooli omapärast lähtuvalt. 5.7. Õppetöö on korraldatud aineõppe põhimõttel. 5.8. Õppetegevus on korraldatud kursuseõppe ja tasemeõppe põhimõttel. 5.9. Õpilastest moodustatakse õpirühmad valitud õppesuuna või keeleoskuse taseme järgi. Rühmade lõplikul komplekteerimisel arvestatakse ka õpilase enda eelistust, olgu vähem nõudliku ja seega turvalisema või siis pingelisema, aga arendavama õpikeskkonna kasuks. Vastavalt oma teadmiste ja võimete arengule võib õpilane õppetöö käigus ka rühma vahetada. 5.10. Õppe- ja kasvatustöö korraldatakse kooli päevakava alusel. 5.11. Kool võib aineid kavandada ja läbi viia koostöös teiste koolide ja organisatsioonidega, sealhulgas kasutades Eesti ja rahvusvahelisi võrgustikke ning infotehnoloogilisi lahendusi ning arvestada ka Eesti Hariduse Infosüsteemis kinnitatud õppekavaga kunsti-, muusika- ning spordikoolide aineid. 5.12. Aineõpetajatel ja lapsevanematel on õpilaste erivajadusi silmas pidades õigus teha ettepanekuid individuaalse õppekava või õpiabiplaani rakendamiseks. 5.13. Õpilastele võimaldatakse aineõpetajatelt olümpiaadideks ja võistlusteks ettevalmistamisel juhendamist ja nõustamist. 5.14. Õpilasele õppetööst osavõtt ning e-päevikust ja kooli õppesüsteemist õppeinfo jälgimine on kohustuslikud. 5.15. Gümnaasiumis õppetöö toimub kahes õppesuunas: 5.15.1. Reaalained. Reaalainete suunas õpitakse täppisaineid ja programmeerimist. Suuna eesmärgiks on süvendada õppijates huvi reaalainete vastu, arendada ainevaldkonna üldpädevusi: loogilist arutelu, põhjendamise, järelduste, tõestamise oskusi ning leida võimalusi õpitu praktiliseks rakendamiseks reaal- ja loodusteadustes. 5.15.2. Humanitaarained. Humanitaarainete suunas õpitakse süvendatult meediat ja kunsti. Suuna eesmärgiks on süvendada õppijates huvi humanitaarainete vastu, arendada ainevaldkonna üldpädevusi: kujundada kriitilist suhtumist, väärtustada kultuurilist mitmekesisust, tõlgendamise ja väljendamise oskust ning empaatiat, mis on vajalikud orienteerumiseks erinevas kultuuriruumis. VI. Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi õppekava kursuste kirjeldused ja nende tunnijaotusplaan ning valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted 6.1. Gümnaasiumis valikkursused ja vabakursused toetavad aineõpet ning on esitatud tunnijaotusplaanis. 6.2. Valikkursused võimaldavad aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks. 6.3. Valikkursuste nimekiri muutub aastati ning õpetajaskonnal on õigus teha ettepanekuid nimekirja täiendamiseks. 6.4. Valikkursuste hulka arvestatakse tegelemine olümpiaadidega ja aineprojektidega. Otsustamisel lähtutakse õpetaja ettepanekust, kes arvestab osalust ettevalmistamisel ning saavutatud tulemusi. 6.5. Valikainena arvestatakse kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi. Otsustamisel lähtutakse õpitu sisust ja õpitulemustest ning koolil on õigus nõuda täiendavaid materjale, et paremini mõista, kas taotletavad õpitulemused on omandatud. Arvestuse aluseks on õpilase poolt esitatud avaldus ja asutuse poolt väljastatud tunnistus. 6.6. Iga õpilane peab vabalt juurde valima vähemalt 13 valikkursust. Kooli poolt pakutud valikkursuseid saab valida G1. klassi algul (üldjuhul kuni 10.septembreni) ja neid õpitakse G2. ja G3. klassis. 6.7. Iga õpilane peab vabalt juurde valima vähemalt 2 vabakursust. Kooli poolt pakutud valikkursuseid saab valida G2. klassi algul (üldjuhul kuni 10.septembreni) ja neid õpitakse G2. ja G3. klassis. 6.8. Kursuste jaotus: VII. Erinevate õppekeelte kasutamise põhimõtted 7.1. Gümnaasiumis õpetatakse ja õpitakse vene keelt emakeelena ja eesti keelt teise keelena. 7.2. Õpetaja valikul ja algatusel võib lõimida kõiki õppeaineid ja kursusi erinevate keeltega. Iga õpetaja on ka keeleõpetaja. See tähendab, et igas ainetunnis jälgitakse korrektset keelekasutust, parandatakse õpilaste keelevigu, arendatakse funktsionaalset lugemisoskust. 7.3. Õpetaja võib, kui see on õpitulemuse saavutamiseks vajalik, õppetunni tasandil kasutada õppekeelest erinevas keeles õppematerjale või teatud tunni etappides keele vahetust. 7.4. Keeleõppe süvendamiseks kasutatakse LAK (lõimitud aine ja keeleõppe meetodit) põhimõtet mõnede kursuste õpetamiseks. 7.5. Keeleõpe on korraldatud klassidevahelise tasemeõppe põhimõttel. 7.6. Gümnaasiumis õpitakse eesti keelt C1 tasemel. 7.7. Gümnaasiumis õpitakse inglise keelt B2 tasemel. Õpilaste huvidest lähtuvalt on võimalik keeleõpet süvendada erinevate valikkursuste kaudu. 7.8. Gümnaasiumis õpitakse hispaania, prantsuse, saksa, hiina ja teisi (õpilaste valikul) keeli B1 tasemel. Õpilaste huvidest lähtuvalt on võimalik keeleõpet süvendada erinevate valikkursuste kaudu. VIII. Õpilase õppekoormuse kujundamise põhimõtted 8.1. Õppeaasta pikkus on 35 õppenädalat. 8.2. Õppe läbiviimise peamine viis ning õppe arvestuse alus on kursus. Kursusemaht on üldjuhul 1575 minutit juhendatud õppetööd. 8.3. Õpilase koormuseks on kolme aasta jooksul läbida vähemalt 102 kursust (1 kursus on 35 õppetundi). Õpilane võib läbida rohkem kursusi, kuid kool ei eelda suurema hulga kursuste läbimist. 8.4. Kursused toimuvad läbi õppeaasta, lühemate õppetsüklitena vastavalt gümnaasiumi päevakavale või õppelaagritena. 8.5. Õpilaste võimalust omandada gümnaasiumihariduse toetavad gümnaasiumi riikliku õppekava kohustuslikud õppeained (68 kursust), õpilasuurimus või praktiline töö (3 kursus), kooli poolt valitud õppimist toetavad ja kooli eripära arvestavad lisakursused (17 kursust), valikkursused (vähemalt 13 kursust) ja vabakursused (2 kursust). 8.6. Kursus või osa kursusest võib toimuda e-kursustena vastavalt gümnaasiumi päevakavale. 8.7. Õppekava eesmärkide saavutamise toetamiseks õppeaasta jooksul korraldatakse: 8.7.1. arvestuste nädal, mille jaoks koostatakse eraldi ajakava. Arvestuste nädala eesmärgiks on mitmekesistada kokkuvõtva hindamise vorme ning pakkuda rohkem võimalust nii suuliseks eneseväljenduseks kui ka põhjalikumaks kirjalikuks eneseväljenduseks. Arvestuste nädala sisu võib õppeaineti olla erinev. Arvestuste sisu ja kursuse hinde kujunemist kirjeldatakse kooli õppekava hindamise korralduse jaotises. 8.7.2. projektinädal, mille jaoks koostatakse eraldi ajakava. Projektinädala eesmärgiks on teadusliku mõtteviisi arendamine, digimaailma mitmekesisese tundmaõppimine. Projektinädala sisu võib õppeaineti olla erinev. 8.8. Kool osaleb erinevates pikaaegsetes ja lühiaegsetes projektides, mis võimaldavad laiendada õppe metoodikat ja eesmärke. Otsustamisel lähtutakse õpetaja ettepanekust, kes arvestab osalust ettevalmistamisel ning saavutatud tulemusi. IX. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korralduse põhimõtted 9.1. Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe ajas, õppesisus, õppeprotsessis või taotletavates õpitulemustes. 9.2. Õpilaste hariduslikud erivajadused kirjeldatakse ära ja valitakse õppetöö toetamise vormid kooli tugispetsialistide ja aineõpetajate koostöös. 9.3. Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks kasutatakse gümnaasiumis järgmisi töövorme: 9.3.1. õpiabi ainetunnis – diferentseeritud õpetamine, jõukohane õppevara; 9.3.2. konsultatsioonid ja järeleaitamine; 9.3.3. individuaalne õppekava; 9.3.4. koduõpe; 9.3.5. aine õpetamine tasemerühmades; 9.3.6. psühholoogiline nõustamine ja abi; 9.3.7. sotsiaalpedagoogiline nõustamine ja abi; 9.3.8. osalemine koolisisestes, piirkondlikes, üleriigilistes, riikidevahelistes projektides, konverentsidel ja töörühmades. 9.4. Hariduslike erivajadustega õpilasele koostatakse vastavalt vajadusele individuaalne õppekava. 9.5. Kui gümnaasiumis õpib vene keelest erineva kodukeelega õpilane või välisriigist saabunud õpilane, kelle vene- ja eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui kolm õppeaastat, korraldab kool õpilasele õppetöö individuaalse õppekava alusel. 9.6. Andekatele õpilastele võimaldatakse individuaalõpet, tehes neile muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas. 9.7. Koolipoolset individuaalset õpet pakutakse õpilasele juhul kui: 9.7.1. tema teadmised ainealased teadmised on silmapaistvamad kui klassikaaslastel; 9.7.2. õppekava suhtes on põhjendatud erisoovid (näit. õppeperioodi keskel teistest koolidest või välismaalt õppima tulnud või sinna õppima suunduvad õpilased); 9.7.3. tervislikel või muudel olulistel põhjustel ei ole võimalik läbida ettenähtud kursuseid õigeaegselt või teiste õpilastega samas tempos. 9.8. IÕK rakendatakse õpilase või vanema nõusolekul, mille koostamise ja rakendamise eest vastutab aineõpetaja. 9.9. IÕK esitatakse läbivaatamiseks ja kinnitamiseks elektroonilisel kujul kooli direktori asetäitjale õppetöö alal. X. Üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks tegevuste kavandamise põhimõtted 10.1. Pädevus on teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või valdkonnas loovalt, ettevõtlikult, paindlikult ja tulemuslikult toimida ning on oluline inimeseks ja kodanikuks kujunemisel. Pädevused jagunevad üld- ja valdkonnapädevusteks. 10.2. Üldpädevused kujunevad õppeainetes taotletavate õpitulemuste kaudu, aga ka läbivate teemade käsitlemise kaudu ainetundides, tunni- ja koolivälises tegevuses. Üldpädevuste kujunemist toetavad ja suunavad õpetajad omavahelises koostöös ning kooli, kodu ja kogukonna koostöös. 10.3. Õpilastes kujundatavad üldpädevused on: 10.3.1. väärtuspädevus; 10.3.2. sotsiaalne pädevus; 10.3.3. enesemääratluspädevus; 10.3.4. õpipädevus; 10.3.5. suhtluspädevus; 10.3.6. matemaatikapädevus; 10.3.7. ettevõtlikkuspädevus; 10.3.8. digipädevus. 10.4. Väärtuspädevuse kujundamisel õppetegevuses keskendutakse meetoditele, mis pakuvad analüüsi, koostöö, initsiatiivi ja dialoogi võimalusi. õpetajad viivad väärtuskasvatust ellu peamiselt igapäevase õppetegevuse, -meetodite valiku ja õppetööd toetavate ürituste kaudu. 10.5. Sotsiaalse pädevuse kujundamisel keskendutakse demokraatlikku mõtteviisi kujundamisele igapäevase õppe -ja kasvatusprotsessi korralduse kaudu. Õpilased on õppeprotsessis partnerid, õpetajad võtavad kursuse lõpus neilt tagasisidet õppeprotsessi läbiviimise kohta. 10.6. Enesemääratluspädevuse kujundamisel keskendutakse kujundava hindamisele, mille raames kasutatakse kõigis õppeainetes õpilase enesehindamist, mille käigus õpilased õpivad määratlema enda tugevaid ja nõrku külgi ning kavandama parendustegevusi ja õpetajad annavad õpilastele tagasisidet õpilaste tugevuste ja nõrkuste kohta. 10.7. Õpipädevuse kujundamisel kõigis õppeainetes keskundatakse nii funktsionaalse lugemisoskuse kui ka kirjutamisoskuse õpetamisele. Igas õppeaines on välja töötatud meetodid erinevate infokandjatega toimetulekuks, et arendada analüüsivat infotarbijat. 10.8. Suhtluspädevuse kujundamisel keskendutakse korrektse keelekasututusele koolis, õpilaste julgustamisele oma ideid leidma ja kaitsma 10.9. Matemaatikapädevuse kujundamisel keskendutakse huvi matemaatika vastu tekitamisele erinevate õppemeetoditega (õuesõpe, õppekäigud, ülesanded reaalsete andmetega elust), arendatakse suutlikkust hinnata kriitiliselt vastust ning oskust planeerida ülesannete reaalset ja ratsionaalset lahenduskäiku. 10.10. Ettevõtlikkuspädevuse kujundamisel keskendutakse meetodile, mis pakuvad võimalusi näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske. 10.11. Digipädevuse kujundamisel keskendutakse kooli õppeinfosüsteemide kasutamisele, mis arendab õpilastes distsiplineeritud infotöötaja kompetentse, kasutades probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid. 10.12. Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja käsitlevad ühiskonnas tähtsustatud valdkondi ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada. 10.13. Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige: 10.13.1. õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke; 10.13.2. aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga; 10.13.3. läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna; 10.13.4. korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides. 10.14. Gümnaasium korraldab õpet, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. 10.15. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna vahel. Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, loob oma kooli vaimsust ning arendab edasi koolipere traditsioone. 10.16. Füüsilist keskkonda kujundades jälgitakse, et koolimaja sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas, turvaline ning vastab kaasaegse õpikeskkonna, tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Õpet korraldatakse ka väljaspool kooli ruume, sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, keskkonnahariduskeskuses, ettevõtetes ja asutustes ning virtuaalses õppekeskkonnas jm. 10.17. Õppepäevade hulka kuulub igal aastal 4 spordipäeva. 10.18. Õppekäikudeks on ette nähtud igal õppeaastal 2 päeva. 10.19. Kool osaleb erinevates pikaajalistes ja lühiajalistes projektides, mis võimaldavad laiendada õppe metoodikat ja eesmärke. Otsustamisel lähtutakse õpetaja ettepanekust, kes arvestab osalust ettevalmistamisel ning saavutatud tulemusi. 10.20. Õppekäigud, õuesõpe, projektõpe jmt kirjeldatakse aineõpetaja töökavas. Osalemist projektides, olümpiaadidel ja võistlustel vaadeldakse õppe- ja kasvatustöö osana. Tundide ajast on lubatud õpilasi osalema piirkondlikel, üle-eestilistel ja rahvusvahelistel õpilasvõistlustel. Õpilastele võimaldatakse aineõpetajatelt olümpiaadideks ja võistlusteks ettevalmistamisel juhendamist ja nõustamist. Olümpiaadide eel on õpilasel õigus ettevalmistamiseks kasutada ühte õppepäeva. 10.21. Ülekoolilised, riigisisesed või rahvusvahelised projektid, tegevuspäevad ja üritused kajastatakse kooli üldtööplaanis ja e-kalendris. XI. Liikluskasvatuse teemad ja nende käsitlemise põhimõtted 11.1. Liikluskasvatuse eesmärk kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. 11.2. Gümnaasiumis on liikluskasvatuse sisuks liiklusohutust tagavate hoiakute arendamine ja käitumise mõjutamine, millega laiendatakse ja süvendatakse põhikoolis omandatud liiklusohutusalaseid teadmisi, oskusi, vilumusi ja hoiakuid. 11.3. Õpetajate töökavades määratletakse liikluskasvatuse teemad, mida käsitletakse integreerituna ainetundides. 11.4. Klassi- ja koolivälised liiklusalased üritused kavandatakse kooli üldtööplaanis. XII. Ainete lõimingu põhimõtted 12.1. Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. 12.2. Lõiming võimaldab püüelda suunas, kus õpilased areneksid aktiivseteks ennastjuhtivateks õppijateks, kes konstrueerivad oma teadmisi varasematele teadmistele tuginedes ning õppimise käigus omandatud kogemuste põhjal ja seostatuna. 12.3. Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ja -viiside abil. 12.4. Lõimingule aitab kaasa füüsilise õpikeskkonna mitmekesistamine: õueõpe, õppekäigud, õppe korraldamine e-keskkonnas. 12.5. Lõimingu saavutamist kavandatakse õpetajate õppe- ja kasvatustegevuse töökavade koostamise käigus. 12.6. Lõimingu viisi valik on õpetajale vaba. Viisi valik sõltub sellest, mida tahetakse lõimimisega saavutada: kas luua seoseid üksikute õpitulemuste vahel, ainevaldkondade sees ja ainevaldkondade vahel või soovitakse lõiminguga saavutada kooliastme pädevusi, üldpädevusi või valdkonnapädevusi. 12.7. Õpetajal on kasutada järgmised lõiminguviisid: ainetevahelised seosed, ajaline kooskõla, ainete kombineerimine, teemakeskne ehk multidistsiplinaarne lõiming, interdistsiplinaarne valdkonnasisene või interdistsiplinaarne valdkondade vaheline lõiming. 12.8. Õpetaja poolse lõimingu kaudu pakutakse õpilastele motiveeritud õppimist, seostades teadmisi õpilase huvidest lähtuvalt ning soodustades sellega õpilase aktiivsust. 12.9. Ainevaldkonna- ja üldpädevuste kujunemist toetab õppesuundade kaupa planeeritav ainetevahelist integratsiooni, pädevuste arengut toetav tunni- ja kooliväline tegevus. Üldpädevuste saavutatust ja läbivate teemade käsitlemist õppetöös ja koolivälises tegevuses korraldatakse õppetoolides õppesuundi arendades. 12.10. Ainetevaheline lõiming kajastub eeskätt ainekavades. Läbivad teemad on aineülesed ja võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada. XIII. Õpilasuurimuse või praktilise töö korralduse põhimõtted 13.1. Gümnaasiumis korraldatakse õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva õpilasuurimis- või praktilise töö. 13.2. Õpilasuurimus- või praktilise tööde teemavaldkonnad valivad ainekoondised iga õppeaasta alguseks. 13.3. Uurimis- ja praktilise töö koostamise juhendi, teemad, juhendajad ja ajakava kinnitab kooli direktor iga õppeaasta I poolaastal. 13.4. Õpilasuurimus- või praktilisel tööl võib olla üks või mitu õpilasautorit, kelle panus töösse on selgelt näidatud ja eristatav. Kõik autorid peavad osalema õpilasuurimuse või praktilise töö esitlemisel. 13.5. Õpilane kaitseb oma tööd direktori poolt kinnitatud komisjoni ees. Uurimistöö kaitsmisena arvestatakse töö edukat esitlust koolidevahelisel konverentsil või olümpiaadil. 9 13.6. Uurimistööd hindavad juhendaja, retsensent ja kaitsmiskomisjon. Hinnatakse õpilase suhtumist tööprotsessi (juhendaja), töö sisu ja vormistamist (retsensent), esinemist kaitsmisel (eksamikomisjon, kes annab ka koondhinnangu). 13.7. Juhendaja leiab õpilastööle retsensendi ja edastab uurimistöö retsensendile vähemalt 2 nädalat enne töö kaitsmist. 13.8. Kaitsmisele lubatakse õpilased, kelle praktiline uurimistöö on juhendaja kirjalikul hinnangul kaitsmiskõlbulik ja sellele on saadud retsensioon. 13.9. Hinnang antakse 5palli süsteemis. Kui hinne on "mitterahuldav", hinde saanud uurimistöö autor koos juhendajaga teevad uue uurimisplaani ja kavandavad töö parandamise tähtajad. 13.10. Teise aasta uurimus- või praktilise töö teema ja hinne kantakse gümnaasiumi lõputunnistusele. XIV. Hindamise korralduse põhimõtted 14.1. Hindamise eesmärk: 14.1.1. toetada õpilase arengut; 14.1.2. anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta; 14.1.3. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; 14.1.4. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul; 14.1.5. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel; 14.1.6. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks. 14.2. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. 14.3. Hindamise objektiks on õppekavaga määratletud õpitulemused. 14.4. Õpitulemusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust kooli õppekavas esitatud nõuetele või individuaalses õppekavas sätestatud erisustele. 14.5. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi väljendatakse numbriliste hinnetega viie palli süsteemis. 14.6. Hindamise põhimõtted ja korraldus sh kokkuvõtva hinde kujunemise alused kirjeldatakse ainekavas ja täpsustatakse õpetaja töökavas. 14.7. Õpilase, kelle suhtes on rakendatud individuaalne õppekava õpi- ja terviserikete, pikemaaegse õpikeskkonnast eemal viibimise põhjustel tulemuste hindamise põhimõtted ja korraldus sh kokkuvõtva hinde kujunemise alused kirjeldatakse individuaalsel õppekaval. 14.8. Õppekusruse jooksul läbitavad peamised teemad, hindamise korraldus (nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aeg ja vorm) tehakse õpilastele teatavaks õppekursuse algul. 14.9. Õpilane ja lapsevanem saavad õpilase hinnete kohta teavet e-koolist või aineõpetajalt. 14.10. Nõuded õpilase käitumisele esitatakse kooli kodukorras. 14.11. Hindamisel lähtutakse kujundava hindamise põhimõtetest. Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. 14.12. Kujundava hindamise rakendamine võimaldab õpilasel õppetegevuse vältel saada õpetajatelt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste, käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta. Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni. Kujundavas hindamises osalemine annab õpilasele võimaluse vastutada oma õppimise tulemuslikkuse ning annete väljaarendamise eest. Kujundava hindamise viise kirjeldatakse ainekavades. 14.13. Kujundava hindamise vahenditena kasutatakse numbrilisi hindeid, õpimappi, kirjalikku ja suulist tagasisidet. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta. Õpimapile esitatavad nõuded kirjeldatakse ainekavades. 14.14. Kui õpilane hindelise töö sooritamise tunnist puudub, ei esita tööd või keeldub vastamast, hinnatakse teda tulemust hindega "nõrk". Õpetaja teeb e-koolis õpilasele vastavasisulise selgitava märkuse. 14.15. Kui õpilane puudub hindelise töö ajal põhjuseta, hinnatakse töö hindega "nõrk" ja õpetaja ei ole kohustatud võtma õpilast järele vastama. 14.16. Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik" või „nõrk" või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele 1 kord võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks 10 õppepäeva jooksul pärast hinde väljapanemist e-kooli. 14.17. Õpilasele määratakse järelevastamiste aeg väljaspool tema õppetundide aega. 14.18. Järelevastamisega seotud küsimustega pöördub õpilane ise aineõpetaja poole. 14.19. Kui õpilane registreerib aineõpetaja juures end järeltööle, kuid ei saa mõjuval põhjusel järele vastata, peab ta aineõpetajat teavitama e-posti teel. Kui õpilane ei teavita õpetajat, ei pea õpetaja andma uut võimalust järeltööks. 14.20. Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust ei ole hinnatud või on hinne jäänud panemata, toimub järelevastamine kokkuleppel aineõpetajaga esimesel võimalusel. 14.21. Õpilase pikemaajalise (enam kui üks õppenädal) puudumise korral toimub tööde järelevastamine aineõpetajaga kokku lepitud ajal kahe õppenädala jooksul pärast õpilase kooli naasmist. 14.22. Pärast järelevastamist arvestatakse kokkuvõtva hinde panekul ainult parandatud hinnet. 14.23. Õpilase õpitulemusi õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt üldjuhul kursusehinnetega viie palli süsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis. 14.24. Kokkuvõttev hinne pannakse välja e-päevikus ja need väljendavad ainekava nõudmisi. 14.25. Kokkuvõtvas hindamises arvestatakse ka gümnaasiumi õppekava välist õppimist või tegevust, kui õpilane on õigeaegselt esitanud sellekohase avalduse ja asutus on õpet või tegevust tõendanud. 14.26. Kui õppeperioodi vältel ei ole õpilane kasutanud võimalust hinnatavaid töid järele vastata, hinnatakse omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk". 14.27. Kursusehinne jääb välja panemata kui õpilane on sooritanud vähem kui 50% nõutud töödest. 14.28. Kursusehinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või heita gümnaasiumist välja. 14.29. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu välja arvatud õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajad. 14.30. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, kus tuleks välja panna kursusehinne „puudulik" või „nõrk". 14.31. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne suvevaheaja algust. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. 14.32. Täiendava õppetöö pikkuseks on maksimaalselt kaks nädalat ja selle toimumise aeg määratakse kindlaks juhtkonna poolt määratud vahemikus juunis ja/või augustis kokkuleppel aineõpetajaga. 14.33. Täiendava õppetöö mittesooritamise korral heidetakse õpilane gümnaasiumist välja. 14.34. Järgmisse klassi viiakse üle õpilane, kellele ei ole määratud täiendavat õppetööd või kellel on sooritatud täiendav õppetöö. 14.35. Hinnet võib vaidlustada õpilane, kellele hinne on pandud, või tema seaduslik esindaja. 14.36. Hinde vaidlustamisel tuleb pöörduda kõigepealt aineõpetaja ja/või klassijuhataja poole, seejärel vajadusel kooli direktori poole, esitades kirjaliku taotluse koos põhjendusega viie tööpäeva jooksul pärast hinde teadasaamist. 14.37. Kooli direktor teeb vaidlustatud hinde osas otsuse ning teavitab sellest vaidlustajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. XV. Gümnaasiumi lõpetamise korralduse põhimõtted 15.1. Gümnaasiumi lõpetab õpilane, kellel õppeainete kõik kursusehinded on vähemalt „rahuldavad", kes on sooritanud uurimistöö ning kes on sooritanud õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele teise keelena või eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid ja vähemalt rahuldava tulemusega koolieksami. 15.2. Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist gümnaasiumis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina. Koolieksami ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse kehtivatest seadustest. 15.3. Koolieksami vorm ja aeg kinnitatakse iga õppeaasta algul kooli õppenõukogu otsusega. XVI. Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korralduse põhimõtted 16.1. Õpilaste ja vanemate teavitamine toimub kooli veebilehe, e-kooli, e-posti ja lastevanemate koosolekute vahendusel. 16.2. Õppetöös kasutatakse e-kooli infosüsteemi, millele juurdepääsuks peab õpilane ja/või õpilase vanemad täitma vastava taotluse e-kooli infosüsteemis. 16.3. Kool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks õppekursuse või poolaasta algul. 16.4. Aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase võimetele. 16.5. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks selgitatakse õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse diferentseeritud õppe. 16.6. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde õpiabi raames. 16.7. Koolis osutatakse õppenõustamist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist. 16.7.1. Õppenõustamine on õpilaste, lastevanemate ja pedagoogide nõustamine õpilase võimete ja arenguvõimaluste väljaselgitamisel ning õppimise või käitumisega seotud probleemide ennetamisel ning lahendamisel. 16.7.2. Psühholoogiline nõustamine on õpilase arengut mõjutavate tegurite hindamine ja arengu toetamine koostöös lapsevanemate, pedagoogide ja teiste erialade spetsialistidega. 16.7.3. Sotsiaalpedagoogiline nõustamine on lapse arengu ja hariduse toetamine õpilase või perekonna sotsiaalsete probleemide korral ning vastavate pedagoogiliste ennetus- ja lahendustegevuste koordineerimine. 16.8. Õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil koolis toimuvad: 16.8.1. õpilaste arenguvestlused; 16.8.2. ainealased konsultatsioonid. XVII. Karjääriteenuste korralduse põhimõtted 17.1. Õppimine on elukestev protsess, milleks vajalikud oskused ja tööharjumused kujunevad gümnaasiumihariduse omandamise käigus. 17.2. Karjääriteenuste korraldamise lähtealused on eakohasus, enesereflektsiooni toetamine, erinevate eluvaldkondade tutvustamine, koostöö vilistlaskonna- ja lapsevanematega, vabatahtliku tegevuse väärtustamine. 17.3. Kool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste kättesaadavuse. 17.4. Karjääriplaneerimine gümnaasiumis on aineõpetuse osa ja kajastub õpetaja töökavas. 17.5. Kooli raamatukogu levitab ja eksponeerib õpilastele ja õpetajatele kutsesuunitluse ja tööalase karjääri alast kirjandust. XVIII. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted 18.1. Õpetajad kuuluvad vastavalt õpetatavatele ainetele ainekoondisse, kus kavandatakse õpetajate vaheline metoodiline koostöö, töö õpilastega ja ürituste korraldamise põhimõtted ning koostatakse plaan õppeaastaks. 18.2. Õpetajad juhinduvad õppetöö kavandamisel gümnaasiumi õppekava üldosast ja ainekavadest. 18.3. Õpetaja töökava on dokument, mille alusel toimub õppetöö. Selle koostamine ja arendamine kuulub aineõpetaja pädevusse. 18.4. Töökava koostamisel õpetaja peab arvestama klassi omapära ja suundumust, kooli arengusuunda ja eripära, õpilaste vaimseid ja kooli materiaalseid ressursse. 18.5. Töökavad on vormistatud kursuste kalenderplaanina. 18.6. Töökavad esitatakse läbivaatamiseks ja kinnitamiseks elektroonilisel kujul kooli direktori asetäitjale õppetöö alal. 18.7. Töökavade esitamise tähtaeg on kursuse esimene päev. 18.8. Õpetaja võib töökava pidevalt täiendada ja muuta kooskõlades kooli direktori asetäitjaga õppetöö alal. 18.9. Töökava konkretiseerib õppekava konkreetse aine ja klassi lõikes lähtuvalt aine ainekavast, õppeaasta eesmärkidest, õppeaasta üldtööplaanis ja tööplaanis olevatest õpilasüritustest, olümpiaadide ja võistluste ajakavadest, õppetöö korraldusest antud õppeaastaks, konkreetse klassi õpilaskonna eripärast. 18.10. Töökavas on kajastatud: 18.10.1. õppeperioodi eesmärgid ja eeldatavad tulemused; 18.10.2. õppekirjandus; 18.10.3. õppesisu. Õppesisu on liigendatud ulatuslikumate õppeteemade kaupa. 18.11. Õpetaja esitab oma töökava elektroonsel kujul tutvustuse ainekaardi vormis, mis avaldatakse kooli ainekaartide andmebaasis, mis asub kooli kodulehel. Ainekaart koostatakse hiljemalt kursuse esimeseks tunniks. XIX. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord 19.1. Õppekava on kooli õppe- ja kasvatustöö keskne dokument, mida muudetakse ja täiendatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte sagedamini kui kord õppeaastas. Muudatused hakkavad kehtima järgmisest õppeaastast. 19.2. Õppekava muutmise võivad algatada õppenõukogu liikmed. Kui gümnaasiumi õppekava uuendamise või täiendamise vajadus on tingitud muudatustest õigusaktides, siis algatab gümnaasiumi õppekava muutmise kooli direktor. 19.3. Õppekava koostamine ja arendamine eeldab õpilaste ja õpetajate, õpetajate ja juhtkonna, kooli hoolekogu, kooli ja lastevanemate koostööd. 19.4. Õppekava koostamises ja arendamises kasutatakse erinevaid töövorme. Selles töös osalevad kõik õpetajad. 19.5. Õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab kooli direktor. 19.6. Õppekava muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. 19.7. Õppekava muudatused ja täiendused kinnitab kooli direktor. 19.8. Gümnaasiumi õppekava avalikustatakse kooli veebilehel ja kooli raamatukogus.	<urn:uuid:47b7339b-cd7f-4b7e-a203-4f3a91b316a4>	CC-MAIN-2024-46	http://www.tkvg.ee/images/files/gumnaasiumoppekava2017.pdf	2024-11-04T08:04:58+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-46/subset=warc/part-00195-65a16d46-7179-4f3c-849a-3216b203b23b.c000.gz.parquet	54,170,595	17,547	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999998	ekk_Latn	0.999999	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1951, 6146, 10059, 11195, 14036, 17430, 22305, 26276, 30703, 35091, 38751, 40869 ]	0	[ 0.61328125, 0.291015625, 0.0576171875, 0.0286865234375, 0.00616455078125, 0.0021514892578125 ]
KINNITATUD direktori 12.01.2016 käskkirjaga nr 1-1/9 Pärnu Tammsaare Kooli õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõike 5, Pärnu linnavolikogu 16.12.2010 otsuse nr 88 "Kooli pidaja pädevusse antud ülesannete delegeerimineˮ ja Pärnu linnavalitsuse 03.12.2012 määruse nr 17 „Pärnu linna munitsipaalüldhariduskoolidesse vastuvõtu üldtingimused" § 5 lõike 1 alusel. 1. Üldosa 1.1. Käesoleva korraga sätestatakse õpilaste Pärnu Tammsaare Kooli (edaspidi Kool) vastuvõtmise tingimused ja kord. 1.2. Kool tagab olemasolevate õpilaskohtade piires õppimisvõimalused igale koolikohustuslikule isikule, kellele Kool on elukohajärgne kool. 1.3. Õpilase kooli vastuvõtmise otsustab kooli direktor vastavalt Haridus- ja teadusministri 19.08.2010 määrusele nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord", Pärnu linnavalitsuse 14.12.2015 määrusele nr 11 „Elukohajärgse munitsipaalpõhikooli määramise tingimused ja kord" ja käesolevale korrale. 1.4. Erandjuhtudel otsustab õpilase vastuvõtmise kooli õppenõukogu või Pärnu linnavalitsuse hardus- ja kultuuriosakond. 1.5. Avalduse vormi leiab vanem kooli kodulehelt http://tammsaarekool.parnu.ee/et/ või saab kooli kantseleist. 2. Vastuvõtt 1. klassi 2.1. Pärnu Tammsaare Kool on ülelinnalise vastuvõtuga kool, mille õppekeeleks on vene keel ja eesti keel. Koolis on varase ja hilise keelekümbluse klassid. 2.2. Esimesse klassi õppima asuva lapse vanem esitab Koolile taotluse, mis asub kooli kodulehel ja täitab selle ektroonilises veebikeskkonnas hiljemalt 1. märtsiks. Taotlus esitatakse lapse kohta: 2.2.1. kellel tekib järgneval õppeaastal koolikohustus; 2.2.2. kelle koolikohustuse täitmine on käimasoleval õppeaastal edasi lükatud; 2.2.3. kelle vanem või eestkostja (edaspidi vanem) soovib lapse koolikohustuslikust east nooremana õppima asumist. 2.3. Koolikohustuslikust east nooremale lapsele tagatakse võimalused põhihariduse omandamiseks põhikoolis juhul, kui lasteasutus, kus laps käib, või nõustamiskomisjon on hinnanud lapse koolivalmidust, sotsiaalset küpsust ja andnud soovituse kooli õppima asumiseks. 2.4. I klassi õppima asumiseks esitab vanem hiljemalt õppeaastale eelneva aasta 25.augustiks Koolile oma isikut tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja, millele lisab: 2.4.1. lapse sünnitõendi või -tunnistuse või isikut tõendava dokumendi; 2.4.2. lapse tervisekaardi (selle olemasolul); 2.4.3. lapse koolivalmiduskaardi; 2.4.4. lapse foto suurusega 3 x 4 cm õpilaspileti jaoks. 2.5. Kui vanem soovib kooli vahetada pärast dokumentide esitamist, teatab ta oma soovist Kooli. Pärast vanemalt saadud taotlust, arvab Kool lapse õpilaskandidaatide nimekirjast välja. 2.6. Kool korraldab esimesse klassi astuvate laste vanematele infotunni igal aastal augustikuus. 3. Vastuvõtt 2.- 9. klassi 3.1. Soovi lapse õppima asumiseks Kooli avaldab lapse vanem. 3.2. Avaldusi õppima asumiseks 2.- 9. klassi võetakse vastu aastaringselt, avalduse blankett asub kooli kodulehel. 3.3. Õpilase 2.-9. klassi õppima asumiseks esitab vanem oma isikut tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte ja kirjaliku avalduse, millele lisab: 3.3.1. lapse tervisekaardi või selle ametlikult kinnitatud väljavõtte; 3.3.2. lapse sünnitõendi või tunnistuse või isikut tõendava dokumendi; 3.3.3. õpilase ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust; 3.3.4. direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu jooksva õppeaasta kohta, kui õpilane on koolist välja arvatud peale õppeperioodi lõppu; 3.3.5. direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu ning hinnetelehe jooksva õppeveerandi kohta, kui õpilane on koolist välja arvatud õppeveerand kestel; 3.3.6. lapse foto suurusega 3 x 4 cm õpilaspileti jaoks. 3.4. Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase puhul tuleb avaldusele lisada välisriigi õppeasutuse vastavat haridustaset tõendav dokument või selle ametlikult kinnitatud ärakiri. 4. Vastuvõtt keelekümblusklassidesse 4.1. Esimesse keelekümblusklassi võetakse vastu lapsi lapsevanemate Koolile esitatud elektroonilises taotluses märgitud valiku põhjal. 4.2. Varasesse keelekümblusklassi ei võeta õpilasi, kes lasteaias käisid tasandusklassis. 4.3. Taotlusi sooviga õppida hilises keelekümblusklassis alates 5.klassist võetakse vastu eelmise õppeaasta kevadvaheaja lõpuni. 4.4. Hilisesse keelekümblusklassi ei soovitata minna õpilastel, kelle 4.klassi kolme veerandi keskmine hinne oli «3». 4.5. Õpilaskandidaatide vastuvõtmise otsusest hilisesse keelekümblusklassi teavitatakse lapsevanemaid hiljemalt 1. juuniks. 4.6. Kui vanem loobub kohast keelekümblusklassis, teavitab ta loobumisest Kooli. Pärast vanemalt saadud taotlust, arvab kool lapse õpilaskandidaatide nimekirjast välja ning õpilasele määratakse vene õppekeelega klass. 5. Vastuvõtt hariduslike erivajadustega õpilaste klassidesse 5.1. Haridusliku erivajadusega (edaspidi HEV) laps võetakse HEV õpilaste klassidesse õpilase vanema taotlusel. Koolis õppiv õpilane viiakse HEV vajaduse ilmnemisel HEV õpilaste rühma või klassi nõustamiskomisjoni soovitusel ja/või vanema nõusolekul. 5.2. Kool võtab vastu HEV õpilasi, kelle hariduslik erivajadus nõuab korralduslikult teist õpiformaati: 5.2.1. põhikooli riikliku õppekava alusel 1.-9. klassidesse 5.2.2. põhikooli riikliku õppekava lihtsustatud õppekava alusel 1.-9. klassidesse 5.3. HEV klassi vastuvõtmiseks või üleviimiseks koolis annab oma hinnangu kooli haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija (edaspidi HEV koordinaator), kes hindab õpilase sobivust ja vajadust õppida HEV õpilaste klassis. 5.4. HEV õpilaste klassi vastuvõtmise või üleviimise otsustab kooli direktor, võttes aluseks HEV koordinaatori ettepanekud ning arvestades nõustamiskomisjoni soovitust ja vajadusel vanema poolt esitatud eriarsti tõendit või teatist õpilase tervisliku seisundi kohta. 5.5. HEV lapse vastuvõtmisel 1. klassi esitab vanem direktorile taotluse, millele lisab: 5.5.1. nõustamiskomisjoni soovituse või eriarsti hinnangu; 5.5.2. lapse sünnitõendi või-tunnistuse või isikut tõendava dokumendi; 5.5.3. vanema isikut tõendava dokumendi või selle ärakirja; 5.5.4. koolieelses lasteasutuses käiva lapse individuaalse jälgimise kaardi; 5.5.5. rehabilitatsiooniplaani olemasolul selle ärakirja. 5.6. Juba koolikohustuse täitmist alustanud õpilase kooli vastuvõtmisel esitab vanem direktorile taotluse, millele lisab: 5.6.1. nõustamiskomisjoni soovituse; 5.6.2. lapse sünnitõendi või-tunnistuse või isikut tõendava dokumendi; 5.6.3. vanema isikut tõendava dokumendi või selle ärakirja; 5.6.4. õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi; 5.6.5. eelmisest koolist koostatud ülevaade eelnevate õppeaastate õpitulemustest ja klassitunnistuse ärakirja; 5.6.6. rehabilitatsiooniplaani olemasolul selle ärakirja; 5.7. HEV vastuvõtu komisjon vaatab läbi laekunud avaldused, tutvub esitatud dokumentidega ja vestleb vanemaga ning õpilasega. 5.8. Õpilase vastuvõtust teavitatakse vanemat kirjalikult (e-posti olemasolul elektroonilise kirja kaudu) hiljemalt 5. päeval alates otsuse vastuvõtmisest. 6. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra muutmine 6.1. Kooli vastuvõtu tingimuste muutmise ettepanekuid on võimalik teha õppeaasta jooksul. Vastavad ettepanekud tuleb esitada hiljemalt 10. jaanuariks kooli direktorile. 6.2. Kooli vastuvõtu tingimusi ja korda ei muudeta 1. märtsist kuni 30. augustini. 6.3. Kooli vastuvõtu tingimused ja kord kinnitatakse, muudetakse, täiendatakse ja tunnistatakse kehtetuks kooli pidaja poolt kehtestatud korras. Kord on avaldatud kooli kodulehel.	<urn:uuid:4d5bf3a7-a614-43bb-86e1-9a62695abd50>	CC-MAIN-2018-09	http://tammsaarekool.parnu.ee/wp-content/uploads/2015/08/vastuv--tu-kord.pdf	2018-02-21T00:53:08Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-09/segments/1518891813187.88/warc/CC-MAIN-20180221004620-20180221024620-00732.warc.gz	354,451,196	3,262	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999989	ekk_Latn	0.999987	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2500, 5684, 7644 ]	1	[ 0.0986328125, 0.5, 0.240234375, 0.1337890625, 0.02099609375, 0.00518798828125 ]
Kinnitatud Pärnu Tammsaare Kooli direktori 21. märtsi 2017. a. käskkirjaga nr 1-1/15 PÄRNU TAMMSAARE KOOLI ÕPILASESINDUSE PÕHIMÄÄRUS Õpilasesinduse põhimäärus on heaks kiidetud Pärnu Tammsaare Kooli õpilasesinduse 15 märtsi 2017.a. koosolekul, protokoll nr 1-5/6 1. Üldsätted 1.1. Pärnu Tammsaare Kooli õpilasesindus (edaspidi ÕE) on vabatahtlik mittejuriidiline ühendus, kuhu kuuluvad Tammsaare Kooli aktiivsed õpilased. 1.2. Kooli ÕE juhindub oma tegevuses kooli põhimäärusest, kooli üldplaanist, kooli arengukavast, ÕE põhimäärusest, kokkulepetest kooli juhtkonna ja ÕE vahel, ning Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest. 1.3. ÕE esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes Pärnu linna ja maakonna organisatsioonide, asutuste ja isikutega. 2. Ülesanded 2.1. kaitsta õpilaste huve ja seaduslikke õigusi; 2.2. aidata kaasa õppetöö ja koolielu korraldamisele ning arendamisele; 2.3. aidata kaasa koolielu probleemide lahendamisele; 2.4 vahendada infot õpilaste, õpetajate ja kooli juhtkonna vahel; 2.5. olla eeskujuks õpilastele: kujundada üksteist austavaid käitumistavasid õpilaste omavahelises suhtluses, suhetes õpetajate ja kooli juhtkonnaga; 2.6. järgida ja edendada kooli traditsioone; 2.7. korraldada üritusi, mis mitmekesistavad õpilaste koolielu ja pakuvad koolirõõmu; 2.8. suurendada noorte osalust kodanikuühiskonna arengus; 2.9. esindada kooli õpilasi kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil. 3. Õigused 3.1. osaleda kooli õppetöö ja tegevuse korraldamisel; 3.2. osaleda koolisisestel nõupidamistel ja koosolekutel vastavalt kokkulepetele kooli juhtkonnaga; 3.3. saata ÕE esindaja täieõigusliku liikmena kooli hoolekogusse; 3.4. kasutada, arvestades kooli sisekorda, tasuta kooli ruume ja territooriumi oma tegevuse eesmärkide saavutamiseks; 3.5. kaitsta kooli õpilaste huve juhtkonna ja õppenõukogu ees, samuti väljaspool kooli; 3.6. viia läbi küsitlusi õpilaste seas ja analüüsida nende tulemusi, sellest tulenevalt teha ettepanekuid asjaomastele isikutele; 3.7. luua sidemeid teiste koolide õpilaste ja organisatsioonidega nii kodu- kui ka välismaal; 3.8. anda nõu kooli juhtkonnale ja hoolekogule koolielu puudutavates küsimustes; 3.9. luua uusi traditsioone; 3.10. algatada ja korraldada erinevaid sündmusi ja projekte. 4. Kohustused 4.1. täita Pärnu Tammsaare Kooli põhimäärust ja kodukorda; 4.2. järgida koolis väljakujunenud traditsioone ja tavasid; 4.3. teha ettepanekuid, esitada arvamusi õppeprotsessi parandamiseks või muutmiseks. 5. Töökorraldus 5.1. ÕE tegevuse aluseks on kooli ÕE põhimäärus; 5.2. põhimääruse võtab vastu ÕE üldkoosolek lihthäälteenamusega; 5.3. põhimäärus jõustub pärast selle kinnitamist direktori poolt. 6. ÕE struktuur 6.1. ÕE alalised struktuurüksused on õpilasaktiiv ja juhatus; 6.2. õpilasaktiivi kuulub igast 6.-9. klassist vähemalt üks delegeeritud õpilane, kelle volitused kestavad ühe õppeaasta; 6.3.juhatus koosneb 5 liikmest: presidendist, asepresidendist, sekretärist ja kahest vanema klassi esindajast; 6.4. vabatahtliku soovi korral saab astuda ÕE-sse katseajaga 2. kuuks, esitades presidendile kirjalik avaldus. 6.5. ÕE liikme võib esindusest välja arvata: 6.5.1. tema vähese aktiivsuse tõttu; 6.5.2. kui ta kahjustab kooli või ÕE mainet; 6.5.3. kui tema teod on vastuolus ÕE põhimääruse või muude otsustega; 6.5.4. liige arvatakse ÕE-st välja, kui seda pooldab vähemalt 51% liikmetest; 6.5.5. iga liige on kohustatud osa võtma kõigist ÕE koosolekutest, v.a mõjuva põhjuse olemasolul; 7. ÕE juhtimine 7.1. ÕE tegevuse juhtimist korraldab ÕE juhatus, presidendi juhtimisel. 8. Juhatuse ülesanded 8.1. viia ellu ÕE otsused; 8.2. esindada ÕE-d kooli juhtkonna, õppenõukogu või hoolekogu juures; 8.3. täita kooli juhtkonnaga sõlmitud kokkuleppeid; 8.4. kooskõlas kooli juhtkonnaga teha ettepanekuid tunni- ja kooliväliste ürituste korraldamiseks; 8.5. president valitakse ÕE liikmete poolt avalikul hääletusel lihthäälteenamusega üheks aastaks; 8.6. president võib osaleda kooli õppenõukogu, hoolekogu ja juhtkonna töös vastavalt kokkuleppele kooli juhtkonnaga ning ÕE ja juhatuse volitusi arvestades; 8.7. president esindab õpilaskonda aktustel ja vastuvõttudel või määrab enda esindaja; 8.8. presidendi ennetähtaegse vabastamise või asendamise ettepanku võib teha 2/3 ÕE liikmetest või juhatusest, kui: 8.8.1. president ei ole võimeline ametikohustusi täitma oma vähese aktiivsuse, tervisliku seisundi, õppeedukuse vms põhjusel; 8.8.2. presidendi tegevus ei vasta ÕE põhimäärusele või kooli põhikirjale või ta ei täida või rikub õpilasaktiivi volitusi või kooli juhtkonnaga sõlmitud kokkuleppeid; 8.8.3. presidendi tegevus kahjustab kooli või ÕE mainet; 8.9. asepresidendiks saab presidendivalimisel teiseks tulnud kandidaat; 8.10. asepresidendi ametiaeg on 1 aasta; 8.11. presidendi puudumisel täidab asepresident kõiki presidendi kohustusi; 8.12. asepresidendi ennetähtaegse vabastamise või asendamise ettepaneku võib teha 2/3 ÕE liikmetest, ÕE juhatusest või ÕE president samadel asjaoludel kui toimub presidendi ennetähtaegne vabastamine või asendamine; 8.13. Sekretär protokollib koosoleku otsuseid, vastutab info vahetuse eest ÕE liikmete vahel. 9. ÕE koosolekud 9.1. õppeaasta esimene koosolek viiakse läbi septembrikuu jooksul. Esimese koosoleku kutsuvad kokku ja organiseerivad eelmise õppeaasta ÕE juhatus ning huvijuht; 9.2. ÕE president kutsub ÕE üdlkoosolekuid kokku regulaarselt vastavalt õppeaasta alguses kinnitatud graafikule; 9.3. erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda soovib 2/3 ÕE liikmetest või kooli juhtkond või ÕE president. Erakorralisest koosolekust teatakse ette vähemalt 1 päev; 9.4. koosolekut juhatab president. Tema puudumisel asepresident, viimase puudumisel kõige vanem hääleõiguslik esindaja; 9.5. koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 51% ÕE liikmetest; 9.6. ÕE võtab otsuseid vastu kohalolijate lihthäälteenamusega; 9.7. igal ÕE liikmel on üks hääl; 9.8. ÕE otsused võetakse vastu avaliku hääletamise teel; 9.9. kõik ÕE koosolekud protokollitakse, otsused fikseeritakse protokollis. Protokollile kirjutavad alla president ja sekretär. ÕE koosoleku protokollid säilitatakse alatiselt. 10. Põhimääruse muutmine 10.1. põhimäärust saab muuta ÕE juhatuse ettepanekul, kui selle poolt on 2/3 ÕE juhatuse liikmetest; 10.2. muudatused jõustuvad pärast nende kinnitamist direktori poolt.	<urn:uuid:cd52ef82-1376-49f1-b721-1a5e72334795>	CC-MAIN-2018-09	http://tammsaarekool.parnu.ee/wp-content/uploads/2015/08/--pilasesinduse-p--him----rus.pdf	2018-02-21T01:08:13Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-09/segments/1518891813187.88/warc/CC-MAIN-20180221004620-20180221024620-00745.warc.gz	342,490,203	2,842	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999962	ekk_Latn	0.999974	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1597, 3235, 5169, 6344 ]	1	[ 0.1591796875, 0.515625, 0.271484375, 0.0478515625, 0.0048828125, 0.00118255615234375 ]
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Ciprobay HC, kõrvatilgad suspensioonina 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS 1 ml suspensiooni sisaldab 2,3 mg tsiprofloksatsiinvesinikkloriidi (vastab 2 mg tsiprofloksatsiinile) ja 10 mg hüdrokortisooni. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1. 3. RAVIMVORM Kõrvatilgad, suspensioon. 4. KLIINILISED ANDMED 4.1 Näidustused Tsiprofloksatsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud väliskõrva ägeda bakteriaalse põletiku ravi. Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid. Kliiniliselt oluline toimespekter. Pseudomonas aeruginosa, Staphylococcus aureus, Acinetobacter anitratus (baumannii), Stenotrophomas maltophilia, Enterobacteriaceae, Enterococcus faecalis og Proteus mirabilis. 4.2 Annustamine ja manustamisviis Lastele (üle 2-aastased) ja täiskasvanutele tilgutada 3 tilka suspensiooni haige(te)sse kõrva(desse) 2 korda päevas 7 päeva vältel. Ravimpudelit peab hästi loksutama vahetult ennem tilgutamist. Patsient peab tilgutamise ajal lamama küljel, haige kõrv ülespoole. Samas asendis peaks patsient püsima vähemalt 30 sekundi jooksul, et soodustada suspensiooni levimist välimises kuulmekäigus. Vajadusel korrata protseduuri teisel kõrval. 4.3 Vastunäidustused - Ülitundlikkus toimeainete, teiste kinoloonide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. - Väliskuulmekäigu viirusinfektsioonid. - Kuulmekile teadaolev või kahtlustatav perforatsioon. 4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kastamisel - Ainult kõrva manustamiseks. - Süsteemsete kinoloonidega ravitud patsientidel on teatatud tõsistest, mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioonidest (anafülaktilistest reaktsioonidest), kusjuures mõnel juhul tekkis reaktsioon pärast esimese annuse manustamist. - Ciprobay HC ravi tuleb katkestada otsekohe, kui ilmneb ükskõik milline lokaalse või generaliseerunud ülitundlikkusreaktsiooni esimestest nähtudest. - Antibiootikumide pikaajalise kasutamise tagajärjel võib esineda mittetundlike organismide vohamine. Superinfektsiooni esinemisel tuleb alustada vastavat ravi. - Tilgutiga kork sisaldab naturaalset latekskummi, mis võib tekitada raskeid allergilisi reaktsioone. 4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed Kliiniliselt olulisi koostoimeid ei ole kirjeldatud. Koostoimeid ei ole uuritud. 4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine Fertiilsus Reproduktiivsusuuringud rottidel ja hiirtel viidi läbi annustega, mis ületasid inimese tavapäraseid ööpäevaseid suukaudseid annuseid kuni kuuekordselt. Tsiprofloksatsiini kahjulikku toimet fertiilsusele ja lootele ei tuvastatud. Paikselt manustatava hüdrokortisooni mõju fertiilsusele ei ole uuritud. Rasedus Ciprobay HC kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Tsiprofloksatsiini loomkatsed ei ole näidanud otsest kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Hüdrokortisooni loomkatsed ei ole näidanud reproduktsioonitoksilisust. Imetamine Tsiproflokatsiini metaboliidid erituvad inimese rinnapiima pärast ravimi süsteemset manustamist. Ei ole teada, kas tsiprofloksatsiin, hüdrokortisoon või nende metaboliidid erituvad inimese rinnapiima pärast ravimi paikset manustamist. Ciprobay HC kasutamisse rasedatel ja rinnaga toitvatel emadel tuleb suhtuda ettevaatusega, kuna vastavaid uuringuid ei ole läbi viidud. 4.7 Toime reaktsioonikiirusele Ciprobay HC'l ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Ciprobay HC puhul puuduvad teadaolevad kõrvaltoimed, mis võiksid mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. 4.8 Kõrvaltoimed Ohutusprofiili kokkuvõte Kliinilistes uuringutes olid kõige sagedasem kõrvaltoime kõrva kihelus, mis esines vähem kui 2% patsientidest. Ciprobay HC kliiniliste uuringute jooksul teatati järgmistest kõrvaltoimetest, mis on liigitatud järgneva konventsiooni alusel: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000) ja väga harv (<1/10 000). Kõrvaltoimed on igas esinemissageduste rühmas esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras. Lisaks on turuletulekujärgsel perioodil esinenud järgmisi kõrvltoimeid, mille esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel: Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Nende koostisosade kasutamisel väliskõrva raviks esineb sensibiliseerumist harva. Sarnaselt kõigi teiste toimeainetega, mida manustatakse nahale, on alati võimalik, et võib tekkida allergiline reaktsioon preparaadi mis tahes koostisosade suhtes. Paikselt manustatavate fluorokinoloonide kasutamisel esineb väga harva (generaliseerunud) löövet, toksilist epidermolüüsi, eksfoliatiivset dermatiiti, Stevens-Johnsoni sündroomi ja urtikaariat. Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu. 4.9 Üleannustamine Ciprobay HC akuutsel üleannustamisel kõrva ei ole oodata märkimisväärseid toksilisi toimeid, sama kehtib ka ravimi kogemata suukaudsel manustamisel. 5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED 5.1 Farmakodünaamilised omadused Farmakoterapeutiline rühm: kõrvaravimid; kortikosteroidid ja infektsioonivastased ained kombinatsioonis; hüdrokortisoon ja infektsioonivastased ained. ATC kood: S02CA82 Tsiprofloksatsiin on laia toimespektriga fluorokinoloon-antibiootikum, mis omab tõestatud toimet väliskõrva bakteriaalset põletikku põhjustavatele mikroorganismidele. Hüdrokortisoon on põletikuvastaste omadustega kortikosteroid. Tsiprofloksatsiin pärsib bakteri DNA-güraasi. Tsiprofloksatsiinil on järsk bakteritsiidne toime nende proliferatsiooni ja puhkuse faasis, puhkuse faasis pole bakteritsiidne toime nii kohene. In vitro on tsiprofloksatsiin efektiivne peaaegu kõigi gramnegatiivsete haigustekitajate, sh Pseudomonas aeruginosa vastu. Samuti toimib tsiprofloksatsiin grampositiivsete bakterite, nt metitsilliintundlike stafülokokkide ja streptokokkide puhul. Enne ravi alustamist tuleb kindlaks teha konkreetse haigustekitaja tundlikkus tsiprofloksatsiinile. Anaeroobid on tavaliselt ravimile resistentsed. In vitro tundlikkus mikroorganismidel Resistentsus tsiprofloksatsiinile tekib aeglaselt ja etappide kaupa (mitmeastmeline tüüp). Plasmiidide poolt vahendatavat resistentsust nagu beetalaktaamantibiootikumide, aminoglükosiidide ja tetratsükliinide puhul ei ole täheldatud tsiprofloksatsiinil. Tsiprofloksatsiinil, tänu unikaalsele toimemehanismile ei teki ristuvat resistentsust beetalaktaamantibiootikumide, aminoglükosiidide, tetratsükliinide, makroliidide, peptiidantibiootikumide, sulfoonamiidide, trimetoprimi ja nitrofuraani derivaatide vahel. Güraasi inhibiitorite rühmaga on täheldatud ristresistentsust.Tänu enamike mikroorganismide kõrgele esmatundlikkusele tsiprofloksatsiini suhtes, on ristresistentsus harva avalduv. Tsiproflokstatsiin säilitab sageli efektiivsuse nende patogeenide suhtes, mis on juba resistentsed vähem efektiivsete güraasi inhibiitorite suhtes. Lähtuvat oma keemilisest struktuurist on tsiprofloksatsiin täielikult efektiivne beetalaktamaas bakterite suhtes. 5.2 Farmakokineetilised omadused Ciprobay HC kõrvasuspensiooniga ei ole läbi viidud kliinilisi farmakokineetika uuringuid, kuna ilmselt on tsiprofloksatsiini plasmakontsentratsioon pärast 0,2% suspensiooni manustamist välisesse kuulmekäiku alla määratavuse piiri (5 µg/l). Isegi täieliku imendumise korral on suurim oodatav tsiprofloksatsiini kontsentratsioon vaid 3 µg/l (lähtuvalt suukaudse manustamise andmetest). Pärast 0,3% tsiprofloksatsiinilahuse kõrva tilgutamist kroonilise mädase keskkõrvapõletikuga lastele ei leitud mõõdetavat tsiprofloksatsiini plasmakontsentratsiooni. Hüdrokortisooni imendumine paiksel manustamisel on tavaliset vähene ja varieerub suuresti sõltuvalt manustamiskohast. Puuduvad andmed mõõtmiste kohta pärast ravimi kõrva manustamist. 5.3 Prekliinilised ohutusandmed Prekliinilised loomuuringud kestvusega kuni 30 päeva ja 20…50 korda suuremates annustes kui inimesele soovitatud, on näidanud, et Ciprobay HC ei ole ototoksiline ja nahka ärritav. 6. FARMATSEUTILISED ANDMED 6.1 Abiainete loetelu Polüsorbaat 20, naatriumatsetaat (trihüdraat), jää-äädikhape, bensüülalkohol, letsitiin, naatriumkloriid, polüvinüülalkohol, puhastatud vesi. 6.2 Sobimatus Ei ole teada. Ciprobay HC'd ei tohi segada teiste ravimitega. 6.3 Kõlblikkusaeg 2 aastat avamata (ilma, et tilguti oleks pudelile paigaldatud). 14 päeva pärast esmast avamist. 6.4 Säilitamise eritingimused Mitte hoida külmkapis. Hoida valguse eest kaitstult. 6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu 10 ml klaaspudel koos propüleenkorgiga. Eraldi on pakendatud tilgutikomplekt, mis koosneb polüetüleenpipetist, polüpropüleenkorgist ja kummireservuaarist. Ravimi kasutamise ajal, kui tilguti on pudelile kinnitatud, võib propüleenkorgi ära visata. 6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks Pärast propüleenkorgi eemaldamist paigaldatakse tilguti. Ciprobay HC on kasutamisvalmis pärast seda, kui tilguti on paigaldatud. Vältida tuleb tilguti saastumist kõrvaeritisega, näppude või millegi muu kaudu. Enne kasutamist soojendada ravim toatemperatuurini. Pudelit tuleb vahetult enne kasutamist loksutada. Hoida valguse eest kaitstult. Mitte hoida külmkapis. Pärast ravi lõpetamist tuleb tuleb järelejäänud ravim ära visata. 7. MÜÜGILOA HOIDJA Alcon Cusi S:A. Camil Fabra No. 58 08320-El Masnou Barcelona Hispaania 8. MÜÜGILOA NUMBER 318300 9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV 23.08.2000/28.02.2011 10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2015	<urn:uuid:787841b0-3125-4ba7-be2a-a8af9825a986>	CC-MAIN-2024-46	https://www.kliinik.ee/static/ravimid/SPC/SPC_1045145.pdf	2024-11-12T23:51:01+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-46/subset=warc/part-00195-65a16d46-7179-4f3c-849a-3216b203b23b.c000.gz.parquet	769,373,451	3,894	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999902	ekk_Latn	0.999921	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1969, 4110, 6286, 8777, 9763 ]	2	[ 0.059326171875, 0.326171875, 0.42578125, 0.1689453125, 0.017333984375, 0.0029754638671875 ]
9 sammu uue õpetaja sissejuhatamiseks ja toetamiseks vanglahariduses 1.samm Sissejuhatus kooli peamajas: - kooli üldtutvustus, vanglaõppe osa selles - õppekava ülesehitus - töökirjeldus, ülesanded, eesmärgid, ootused uuele töötajale - IKT-võimalused koolis - kooliraamatukogu - täiendusõppe sisu - töötaja kvalifikatsioon ja täiendava õppe vajadus - potentsiaalne töökoormus - töötaja personaalne juhendaja ehk tugiisik – roll ja ülesanded 2.samm Töökeskkonnaga tutvumine kinnipidamisasutuses, sh tööruumid jm olulised objektid (ringkäik) Sissejuhatus vanglaõppe juhi poolt (sh uue töötaja infovoldik): - organisatsioonikultuur koolis (sh olulisemad eeskirjad, kollektiivleping, ühisüritused) - üldine informatsioon, sh kooli vanglaõppe osakonna ja vanglate üldtutvustus - töökultuur ja käitumisnormid (sh riietus) vanglas - ühe tavalise tööpäeva kirjeldus - vangla kodukord (õppimine) - vangla territooriumile kaasavõtmiseks lubatud ja keelatud esemed - vangla territooriumile sisenemine ja liikumine (sissepääsuluba, võtmed jms) - vanglas keelatud esemed, mis on vajalikud õppetööks (loa taotlemine) - tundide läbiviimiseks õppevahendite tellimine - vangla internetivõrgu ja telefoni kasutamine - õpetaja käitumine/õpilaste kohtlemine vangla territooriumil - vangla hariduskorraldaja roll ja ülesanded - koostöö vanglahariduses Eestis, sh Eesti vanglahariduse koostööseminar - kolleegide kontaktid - väliskoostöö võimalused, EPEA tutvustus, välisprojektides osalemine - kultuuridevaheline suhtlus (eesti ja vene õppekeelega õpilased klassis) - 1-2 tunni külastus (saamaks aimu õpilaskontingendist, atmosfäärist) - õppetöö korralduse põhimõtted vanglaõppe osakonnas - tunnikülastuste arutelu (tekkinud küsimused, hirmud jms) - õpetaja töökoormuse ja tunniplaani põhimõtete kokkuleppimine - osalemine kooli arendustegevustes, sh õppekava arendamine. Töölepingu sõlmimine kooli peamajas. 3.samm Sissejuhatus vangla hariduskorraldaja ja/või julgeolekutöötaja poolt: - haridustegevused vanglas, korraldus, õpilase suunamine kooli, ITK - õpetaja käitumine/õpilaste kohtlemine vangla territooriumil - vangla territooriumile sisenemine ja liikumine - õppevahendid õpilastele - ohud ja julgeolek vanglas - käitumine ohuolukorras - olulisemate töötajate ja osakondade kontaktid - ettekande koostamine 4.samm Katseajal (kuni 4 kuud): - sissejuhatuse kestvus min 2-4 nädalat, soovitavalt 1 aasta vältel - ÕISi ja päevikute süsteemiga tutvumine - õppekava läbitöötamine - uute õppematerjalide läbitöötamine ja koostamine - vähemalt kaks kolleegi tunnikülastust - õpetamisega alustamine - õppesuuna juhilt vähemalt 2 tunnikülastust ja tagasiside andmine õpetajale (vt tunnivaatluse vorm) - arenguvestlus katseaja lõpus (uue töötaja mured, kordaminekud, uued eesmärgid) 5.samm Instrueerimiskoosolekud vanglas (min 2 korda aastas) - Töökorra- ja režiimireeglite meeldetuletamine - Töö- ja tuleohutuse peamised reeglid - Õpetajate ettepanekud parendusteks - Õpetajate töös esinenud probleemid ja lahendused 6.samm Täiendkoolitus, sh Eesti vanglahariduse koostööseminar Teemad (vt ka lisa: Ettepanekud kinnipeetavate koolitajate täiendkoolituseks): - töös tekkinud küsimused, probleemid - parim praktika – õppimine üksteiselt - vastastikune nõustamine (töönõustamise tehnika) 7.samm Nõustamine – kolleegide vastastikune partnerlus - nõu küsimine kogenumalt kolleegilt - kogemuste vahetamine 8.samm Hindav intervjuu – arenguvestlus - 1-2 arenguvestlust aastas alustava õpetajaga, vähemalt 1 arenguvestlus 3 aasta jooksul jätkava õpetaja puhul; - eneseanalüüsi-hindamisaruande koostamine (igal õppeaastal) - vahetu juhi tagasiside; - õpetaja räägib personaalsest arengust ja järgmise aasta eesmärkidest. - vajadusel õpetaja nõustamine, kuidas paremaid tulemusi saavutada; 9.samm Iseseisev enesetäiendamine (tööprotsessi vältel) - …. tundi aastas (täiskoormuse korral) näiteks: o õppemeetodid o isiklik tasakaal o (välisprojektide kaudu) kolleegidele töövarjuks olemine - üks kohustuslik kolleegi tunnikülastus ja üks valikuline külastus aastas - õpetaja arengumapi koostamine.	<urn:uuid:9c418aa7-54b5-4b3f-85e9-0575a440d8bd>	CC-MAIN-2024-46	https://www.ehituskool.ee/application/files/3916/5626/2718/9_sammu_uue_opetaja_toetamiseks_vanglahariduses.pdf	2024-11-12T21:48:50+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-46/subset=warc/part-00195-65a16d46-7179-4f3c-849a-3216b203b23b.c000.gz.parquet	709,890,980	1,738	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999969	ekk_Latn	0.999973	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2206, 4091 ]	2	[ 0.1513671875, 0.29296875, 0.44140625, 0.0888671875, 0.015869140625, 0.00897216796875 ]
Maksebilansi aruande vorm E Alus: Eesti Panga seadus § 2 lõige 2 punkt 6 ja § 34 Riikliku statistika seadus § 18 EESTI PANK Statistikaosakond tel: 668 0906 email@example.com Aruandel tuleb tekkepõhiselt kajastada kõik ettevõtja poolt aruandeperioodi jooksul sooritatud tehingud, mille teiseks osapooleks on mitteresidentne füüsiline isik, juriidiline isik või välisfiliaal. Kvartaliaruanne tuleb esitada Eesti Pangale andmekogumisportaali (https://aruandlus.eestipank.ee) kaudu 25. kuupäevaks pärast aruandeperioodi lõppu. Andmete esitamise kohustuse ja vastutuse sätestab riikliku statistika seadus § 28 lg 1 ja § 39. 1. VÄLISVARAD 1.1 Investeeringud aktsiatesse ja osadesse (vähemalt 10% hääleõigusega) ning filiaalide netovara 1.2 Investeeringud aktsiatesse ja osadesse (grupisisesed alla 10% hääleõigusega) 1.3 Investeeringud aktsiatesse ja osadesse (grupivälised alla 10% hääleõigusega) ning fondiosakud 1.4 Arvelduskontod ja tähtajalised hoiused, kassas olev välisvaluuta, tuletisinstrumentidega seotud marginaalkontod koos tekkepõhise intressiga 1.5 Investeeringud võlaväärtpaberitesse koos tekkepõhise intressiga (grupisisesed emitendid) 1.6 Investeeringud võlaväärtpaberitesse koos tekkepõhise intressiga (grupivälised emitendid) 1.7 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid 1.8 Antud laenud (sh kapitalirent) koos tekkepõhise intressiga (grupisisesed) 1.9 Antud laenud (sh kapitalirent) koos tekkepõhise intressiga (grupivälised) 1.10 Nõuded ostjate vastu ja ettemaksed (grupisisesed) 1.11 Nõuded ostjate vastu ja ettemaksed (grupivälised) 1.12 Muud nõuded, v.a tekkepõhine intress (grupisisesed) 1.13 Muud nõuded, v.a tekkepõhine intress (grupivälised) 1.14 Kinnisvara välismaal 2. VÄLISKOHUSTISED 2.1 Emiteeritud võlaväärtpaberid koos tekkepõhise intressiga (grupisisesed) 2.2 Emiteeritud võlaväärtpaberid koos tekkepõhise intressiga (grupivälised) 2.3 Negatiivse väärtusega tuletisinstrumendid 2.4 Saadud laenud (sh kapitalirent) koos tekkepõhise intressiga (grupisisesed) 2.5 Saadud laenud (sh kapitalirent) koos tekkepõhise intressiga (grupivälised) 2.6 Võlad tarnijatele ja ostjate ettemaksed (grupisisesed) 2.7 Võlad tarnijatele ja ostjate ettemaksed (grupivälised) 2.8 Muud kohustised, v.a tekkepõhine intress (grupisisesed) 2.9 Muud kohustised, v.a tekkepõhine intress (grupivälised) 3. OMAKAPITAL JA FILIAALIDE NETOVARA 3.1 Aktsia- või osakapital nimiväärtuses 3.2 Ülekurss 3.3 Kohustuslik reservkapital ja muud reservid 3.4 Eelmiste majandusaastate ja aruandeaasta kasum/kahjum kokku 4. KAUBAD JA MUUD TEHINGUD 4.1 Kaubad, sh investeerimiskuld, mis ei tule Eesti sisekäibesse - müük 4.2 Kaubad, sh investeerimiskuld, mis ei tule Eesti sisekäibesse – ost 4.3 Residendist ettevõtte aktsiate/osade müük/ost	<urn:uuid:97bae783-7f10-4991-abde-480c9458ec42>	CC-MAIN-2024-46	https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/files/Statistika/et/vorm_e_2021.pdf	2024-11-12T21:29:08+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-46/subset=warc/part-00195-65a16d46-7179-4f3c-849a-3216b203b23b.c000.gz.parquet	271,800,797	1,142	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999925	ekk_Latn	0.999995	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 630, 1163, 1518, 1717, 2098, 2420, 2648, 2771 ]	2	[ 0.11572265625, 0.2490234375, 0.46484375, 0.138671875, 0.0255126953125, 0.005462646484375 ]
Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet firstname.lastname@example.org 23.08.2024 nr DM-129040-7 Meeldetuletus OÜ Recycling DME jäätmekäitleja registreeringu taotluse edastamisest kohaliku omavalitsuse arvamuse saamiseks Keskkonnaamet edastas Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile 06.08.2024 kirja nr DM-129040-6 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.08.2024 menetluse nr M-129040 all (lisatud)), millega küsisime arvamust OÜ Recycling DME jäätmekäitleja registreeringu taotluse kohta. Kavandatav jäätmekäitluskoht asub aadressil Elektrijaama tee 94, Narva linn, Ida-Viru maakond (katastritunnus: 51108:003:0007). Asjaolul, et varasemalt on antud asukohas Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet keeldunud jäätmete taaskasutamisest maa-ala korrastamiseks (Keskkonnaametile 31.10.2023 edastatud kiri nr 5.6-3/10315-2), palume Teie arvamust, et kas taotletava tegevuse osas on vastuväiteid. Jäätmevaldkonna registreeringu taotlusega ja muude asjasse puutuvate dokumentidega saate tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/), menetluse nr M129040, dokument nr DM-129040-3. Taotleja täiendavad selgitused tegevuse kohta on esitatud dokumendiga nr DM-129040-4. Tulenevalt eelnevast palume Teie arvamust taotletava tegevuse kohta hiljemalt 30.08.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo Lisa: DM-129040-6. OÜ Recycling DME jäätmekäitleja registreeringu taotluse edastamine kohaliku omavalitsuse arvamuse saamiseks Teadmiseks: OÜ Recycling DME Elisabeth Paenurm +372 5396 9721 email@example.com	<urn:uuid:642db08c-6d79-4fd4-b6b5-c2bedfd27133>	CC-MAIN-2024-46	https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?represented_id=None&document_id=138293&document_file_id=1&get_digidoc=1&cft=&ddoc_file_id=BDOC%7C%7CD0&file_name=444d2d3132393034302d372e706466	2024-11-12T21:51:34+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-46/subset=warc/part-00195-65a16d46-7179-4f3c-849a-3216b203b23b.c000.gz.parquet	308,223,690	675	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999796	ekk_Latn	0.999945	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1370, 1664 ]	1	[ 0.2197265625, 0.765625, 0.0130615234375, 0.00121307373046875, 0.00018787384033203125, 0.00012683868408203125 ]
Ärisaladus välja jäetud (tähistatud ...) Tehnilise Järelevalve Ameti 26.05.2016 otsuse nr 1-10/16-161 „Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse" Lisa 2 1. Riigisisene konsulteerimine 13.01.2016 koostas Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TJA) „Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse" kavandi ja viis läbi siseriikliku konsultatsiooni, mis kestis 14.01.2016 – 15.02.2016. Vastavalt elektroonilise side seaduse 1 (edaspidi ESS) § 47 lõikele 3 koostab TJA märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse eelnõu, arvestades otsuse kavandi kohta esitatud arvamusi. Käesolevas otsuse eelnõu lisas 1 esitab TJA seisukohad ja põhjendused nimetatud siseriikliku konsulteerimise raames esitatud arvamuste arvestamise või arvestamata jätmise Riigisisese konsulteerimise käigus esitasid oma seisukohad Telia Eesti AS ja Konkurentsiamet. TJA on märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse eelnõu koostamisel arvestanud riigisisese konsulteerimise jooksul ettevõtjate ning huvitatud isikute esitatud põhjendatud arvamusi ning vastulauseid. Seisukohtadele, mille arvestamist TJA ei ole pidanud põhjendatuks, on käesolevas dokumendis viidatud ning põhjendatud nende arvestamata jätmist. Ettevõtjate seisukohad on dokumendis toodud kursiivis, millele järgnevalt on esitatud TJA seisukoht. 2. Telia Eesti AS seisukohad Telia Eesti AS-il (endise ärinimega AS Eesti Telekom) ei ole seisukohti otsuse kavandis sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjate määratlemise põhimõtete ega ka perioodiks 01.07.2016– 30.06.2017 kehtestava mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise uue hinna arvväärtuse osas. Soovime siinkohal juhtida Teie tähelepanu ühele otsuse kavandis sisalduvale faktiveale. Nimelt on kavandi lk 56 lõpuosas lause, milles on muu hulgas öeldud, et „/---/ ühes Gbaidis on 1 000 000 baiti". Ühes gigabaidis on teadaolevalt tegelikult 1 000 000 kilobaiti (ja 1 000 000 000 baiti). TJA: TJA parandas nimetatud tekstis esineva faktivea. Samas märgime, et nimetatud faktiviga ei mõjutanud tabelis nr 7 esitatud arvestuse tulemusi, kuna tabelis on kasutatud õiget teisendust ehk ühes Gbaidis on 1 000 000 kbaiti. 3. Konkurentsiameti seisukohad … TJA: ...*	<urn:uuid:a1ddb7bd-a4b8-41da-9cb3-9faf773a72ac>	CC-MAIN-2021-31	https://ttja.ee/media/1055/download	2021-07-25T06:24:38+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-31/subset=warc/part-00103-a23f1677-939c-4b0d-b187-713170151123.c000.gz.parquet	595,855,195	977	ekk_Latn	ekk_Latn	1	ekk_Latn	1	[ "ekk_Latn", "unknown" ]	false	rolmOCR	[ 2284, 2332 ]	1	[ 0.0111083984375, 0.828125, 0.1396484375, 0.0184326171875, 0.0028533935546875, 0.000675201416015625 ]
VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud …) Tehnilise Järelevalve Ameti 11.10.2018 konkreetses üldkasutatavas telefonivõrgus kindlaksmääratud asukohas kõne lõpetamise hulgiteenuse turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse Lisa 1 Konkreetses üldkasutatavas telefonivõrgus kindlaksmääratud asukohas kõne lõpetamise hulgiteenuse turu piiritlemine, analüüs, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamine ja kohustuste kehtestamine Tehnilise Järelevalve Amet SISUKORD 1. OTSUSE KOKKUVÕTE 1. 12. aprillist 2018 koostas Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) „Konkreetses üldkasutatavas telefonivõrgus kindlaksmääratud asukohas kõne lõpetamise hulgiteenuse turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi" ning viis läbi riigisisese konsultatsiooni esimese ringi kuni 14. juunini 2018. Konsultatsiooni tulemusena saabus üks ettepanek Telialt. 2. Telia tegi ettepaneku kaasata turuosalistena Telset AS (edaspidi Telset), Baltergo OÜ (edaspidi Baltergo) ja Loginet Solutions OÜ (edaspidi Loginet). 3. TJA võttis ettepaneku osaliselt arvesse vt peatükk 3.3. 4. Teine riigisisene konsultatsiooni ring viidi läbi 26. juunist 2018 kuni 13. juulini 2018. Ühtegi kommentaari ega ettepanekut ei saabunud. 5. 05.09.2018 koostas TJA eelnimetatud otsuse kavandist ja riigisisese konsultatsiooni tulemustest lähtudes „Konkreetses üldkasutatavas telefonivõrgus kindlaksmääratud asukohas kõne lõpetamise hulgiteenuse turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse" eelnõu 1 ning teavitas sellest Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideametit ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoreid. 6. Euroopa Komisjon avaldas oma märkusteta otsuse TJA koostatud otsuse eelnõu osas 03.10.2018. 2 7. TJA on piiritlenud kooskõlas elektroonilise side 3 seaduse (edaspidi ESS) 5. peatükiga konkreetses üldkasutatavas telefonivõrgus kindlaksmääratud asukohas kõne lõpetamise hulgiteenuse turul (edaspidi telefonivõrgus kõne lõpetamise turu), teostanud piiritletud sideteenuse turul konkurentsiolukorra analüüsi ning tuvastanud selle tulemusena, et sellel sideteenuse turul konkurents ei toimi. Konkurentsi olukorra analüüsist tulenevalt on TJA välja selgitanud telefonivõrgus kõne lõpetamise turu sideettevõtjad, keda TJA kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. 8. Turu piiritlemise tulemusel on TJA jõudnud järeldusele, et iga üksiku telefonioperaatori telefonivõrgus häälkõne lõpetamist tuleb käsitleda eraldi turuna. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turg hõlmab kõnede lõpetamist konkreetse sideettevõtja sidevõrgus ning muid tooteid ja teenuseid, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks. Eestis eksisteerivad sideettevõtjate Telia Eesti AS (edaspidi Telia); Elisa Eesti AS (edaspidi Elisa); GoNetwork AS (edaspidi GoNetwork); CITIC Telecom CPC Estonia OÜ (endine Linxtelecom Estonia OÜ edaspidi Citic Telecom); Top Connect OÜ (edapidi Top Connect); Elisa Teleteenused AS (endine Starman, edaspidi Starman); STV AS (edaspidi STV); Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (edaspidi RIKS); Nord Connect OÜ 1 http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_turud/Kone_lopetamin e_fiks_vorgus/III_06.03.2014_Nonconf_T_3_Otsuse_eelnou_III_ring.pdf 2 komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2018/2112: kõne lõpetamise hulgiteenus konkreetsetes üldkasutatavates telefonivõrkudes kindlaksmääratud asukohas Eestis 3 RT I, 23.03.2015, 102 (edaspidi Nord Connect); TeleOne OÜ (edaspidi TeleOne); Telset, ja Tele2 Eesti AS (edaspidi Tele2) üleriigilised telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turud. 9. TJA hindas turuanalüüsi raames telefonivõrgus kõne lõpetamise turu konkurentsiolukorda erinevate kriteeriumite alusel ning leidis, et sellel turul ei toimi konkurents. Samuti, et piiritletud turul omavad nimetatud sideettevõtjad märkimisväärset turujõudu. 10. Tulenevalt piiritletud sideteenuse turul kindlaks tehtud konkurentsiprobleemidest ja nende lahendamise vajadusest, kehtestab TJA sideettevõtjatele Telia Eesti AS; Elisa Eesti AS; GoNetwork AS; CITIC Telecom CPC Estonia OÜ; Top Connect; Elisa Teleteenused AS; STV; RIKS; Nord Connect OÜ; TeleOne OÜ; Telset AS; Loginet Solutions OÜ ja Tele2 Eesti AS järgmised kohustused: juurdepääsu kohustused vastavalt otsuse punktile 6.2.4.; * mittediskrimineerimise kohustuse vastavalt otsuse punktile 6.3.4.; * läbipaistvuskohustus vastavalt otsuse punktile 6.4.4. * hinnakontrolli kohustused vastavalt otsuse punktidele 6.5.4. 11. TJA rakendab eelnimetatud kohustused alates 01.01.2019. 2. SISSEJUHATUS 2.1. Üldine õiguslik raamistik 12. 2005. aasta 1. jaanuaril jõustus ESS, millega Eesti võttis üle Euroopa Liidu (edaspidi EL) elektrooniliste sidevõrkude ja teenuste ühise reguleeriva raamistiku 4 . 13. ESS § 44 kohaselt tuleb ESS § 43 lõike 1 kohaselt teostada mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul elektroonilise sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüs (edaspidi turuanalüüs) ning hinnata, kas konkreetsel sideteenuse turul konkurents toimib. 14. Turgude piiritlemisel ja konkurentsiolukorra analüüsimisel juhindub TJA Euroopa Komisjoni 2014. aasta sideturgude loetelu soovitusest „Ex ante põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta" (edaspidi 4 Ühine reguleeriv raamistik koosneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. märtsi 2002. a direktiivist 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) ning neljast eridirektiivist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsudirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) ("eridirektiivid"). 2014. sideturgude soovitus) 5 ja turuanalüüsi suunistest 6 ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustest. 15. Käesoleva otsusega piiritletakse ja viiakse läbi turuanalüüs 2014. aasta toote- ja teenuse turgude soovituse lisa 1 punktis 1 nimetatud konkreetses üldkasutatavas telefonivõrgus kindlaksmääratud asukohas kõne lõpetamise hulgiteenuse turul edaspidi telefonivõrgus kõne lõpetamise turu (2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse 7 lisas 1 toodud konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turu). 16. Kui turuanalüüsist tuleneb, et telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgiturul konkurents toimib, koostab TJA ESS § 44 lõige 7 kohaselt otsuse märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta. 17. Kui TJA turuanalüüsiga tuvastatakse, et telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgiturul konkurents ei toimi ning nimetatud turul tegutsev sideettevõtja omab kas eraldi või koos teiste ettevõtjatega ühiselt sellist turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel määral konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest sõltumatult, tunnistatakse kooskõlas ESS §-ga 45 telefonivõrgus kõne lõpetamise turul üks või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat. TJA lähtub märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse kehtestamisel ESS § 46 lõikes 2 ning §-des 50–57 sätestatust. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale võib kehtestada ühe või mitu asjakohast kohustust sellel teenuse turul, millel sideettevõtja kohta on tehtud ettepanek tunnistada ta märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. 18. Eelnevalt on Sideamet, Konkurentsiamet ja TJA telefonivõrgus kõne lõpetamise turul viinud läbi turuanalüüsid ja määranud märkimisväärse turujõuga ettevõtja 2007 8 . ja 2010 9 . ja 2014 10 . aastal. 19. Aastatel 2005 – 2007 viis konkurentsiolukorra analüüsid sideturgudel läbi Sideamet. 20. Sideamet lõpetas oma tegevuse 11 31.12.2007 ning tema ülesanded jagati Konkurentsiameti ja TJA vahel. 5 Commission Recommendation of 9 October 2014 on relevant product and service markets within the electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communications networks and services. http://eur-lex.europa.eu/legalcontent/EN/TXT/?uri=CELEX:32014H0710 6 Commission guidelines on market analysis and the assessment of significant market power Under the Community regulatory framework for electronic communications networks and services (2002/C 165/03) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52002XC0711(02)&from=EN 7 Commission Recommendation of 17 December 2007 on relevant product and service markets within the electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communications networks and services. OJ L 344, 28.12.2007 P. 0065 – 0069. 8 Sideameti otsus 28. juuni 2007. a nr J.1-45/07/08 http://www.konkurentsiamet.ee/public/Tururegulatsioon/Otsused/M_8_9_Otsus_vv.pdf 9 Konkurentsiameti otsus 18.03.10 nr 8.3-11/10-001 http://www.konkurentsiamet.ee/public/Telefoniv_rgus_k_ne_l_petamise_turg_otsus_non_conf_M3_.pdf 10 TJA otsus 12.12.2014 otsuse nr 22-6/14-513 https://www.tja.ee/sites/default/files/content- editors/Sideturg/t3_otsuse_lisa_1_turu_piiritlemine_analuusu_ja_kohustused_non_conf_12.12.2014.pdf 11 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest" § 1 p 3 RT 2007, 66, 408. 21. Alates 01.01.2008 viis elektroonilise side turgude turuanalüüse läbi Konkurentsiamet. 22. 01.07.2014 jõustus ESS-i muudatus, mille tulemusel viidi Konkurentsiameti pädevuses olevad ülesanded TJA pädevusse ning 2015. aastal alustas TJA turuanalüüside läbiviimise neljanda analüüsi perioodiga. 2.2. Koostöö Konkurentsiametiga 23. ESS § 144 lõigete 1 ja 2 kohaselt teevad TJA ja Konkurentsiamet elektroonilise side valdkonnas turu reguleerimisel ja järelevalve teostamisel igakülgset koostööd ning võivad vajaduse korral vahetada omavahel asjakohast teavet. 24. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise- või määramata jätmise otsuse kavand edastatakse seisukoha saamiseks Konkurentsiameti konkurentsiteenistusele. Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse seisukohad kajastatakse otsuse lisas 2 ja otsuse punktis „Riigisisene konsulteerimine" all. 2.3. Riigisisene konsulteerimine 25. Kui turuanalüüsi läbiviimise tulemusel leitakse, et sideteenuse turul toimib konkurents, koostab TJA otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise kohta (ESS § 44 lõige 7). Kui tuvastatakse, et sideteenuse turul konkurents ei toimi ning turul on sideettevõtja, kes omab märkimisväärset turujõudu, koostab TJA otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise kohta (ESS § 46 lõige 1). 26. Otsuse kavand, millest on välja jäätud ärisaladust sisaldav informatsioon, tehakse avalikkusele kättesaadavaks. Puudutatud isikutel on õigus ühe kalendrikuu jooksul esitada otsuse kavandi kohta arvamus. Otsuse kavand saadetakse sideettevõtjale, keda TJA kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Viimane võib vastavalt ESS §-le 47 esitada ühe kuu jooksul otsuse kavandi kättesaamisest arvates oma vastulause. 27. TJA viis läbi riigisisese konsultatsiooni esimese ringi 12. aprillist 2018 kuni 14. juunini 2018. Konsultatsiooni tulemusena saabus üks ettepanek Telialt. 28. Telia tegi ettepaneku kaasata turuosalistena Telset, Baltergo OÜ (edaspidi Baltergo) ja Loginet Solutions. 29. TJA võttis ettepaneku osaliselt arvesse vt peatükk 3.3. 30. Teine riigisisene konsultatsiooni ring viidi läbi 26. juunist 2018 kuni 13. juulini 2018. Ühtegi kommentaari ega ettepanekut ei saabunud. 2.4. Konsulteerimine Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja EL liikmesriikide sideturu regulaatoritega 31. Pärast riigisisese konsulteerimise läbiviimist ja kooskõlas ESS § 48 ning raamdirektiivi artikliga 7 informeeritakse Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideametit ja EL liikmesriikide sideturu regulaatoreid otsuse eelnõust, andmaks neile võimaluse esitada planeeritavate toimingute või meetmete kohta oma arvamus. 32. Konsulteerimine Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja EL liikmesriikide regulaatoritega toimus ajavahemikul 05.09.2018 – 03.10.2018. 33. Euroopa Komisjon avaldas oma märkusteta otsuse TJA koostatud otsuse eelnõu osas 03.10.2018. 2 3. TURU PIIRITLEMINE 3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid 34. Hindamaks, kas konkreetsel sideteenuse turul toimib konkurents või mitte, st kas ettevõtja eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega omab märkimisväärset turujõudu ehk positsiooni, mis võimaldab tal (või neil ühiselt) sellel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest, piiritleb TJA esmalt kooskõlas ESS § 43 sideteenuse turud ja nende geograafilise käibimisala. 35. Vastavalt ESS § 43 lõikele 1 peab TJA piiritlema sideteenuste turud kooskõlas EL konkurentsiõiguse põhimõtetega ning EL juhindudes toote- ja teenuseturgude soovitusest, turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistest ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustest. 36. Piiritletav sideteenuse turg on sätestatud 2014. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisas 1. punktis 1. 37. Kooskõlas ESS § 43 lõikega 1, raamdirektiivi artikli 15 lõikega 3, toote- ja teenuseturgude soovituse preambuli punktiga 19 ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidega 9 ja 36 on TJA-l õigus piiritleda sideteenuse turg erinevalt toote- ja teenuseturgude soovituses määratletud turgudest juhul, kui see on põhjendatud siseriikliku konkurentsiolukorraga. Üldjuhul peab TJA aga juhinduma 2014. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisas esitatud turgude määratlusest. 38. EL konkurentsiõiguses väljakujunenud põhimõtete kohaselt piiritletakse kaubaturg konkreetse analüüsitava toote või teenuse nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse kindlakstegemise kaudu (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 38 ja 39). 39. Asendatavuse hindamise meetodi peamine printsiip on eeldus, et tooted ja teenused, mis võivad üksteist asendada, kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu. Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 44 viidatud Euroopa Kohtu konkurentsiõigusealasele kohtupraktikale 12 hõlmab asjakohase turu koosseis kõiki tooteid või teenuseid, mis on üksteisega piisaval määral vahetatavad või asendatavad ning sarnanevad üksteisega mitte ainult kasutajatele oluliste objektiivsete omaduste ja nende hindade või kavatsetud kasutamise poolest, vaid ka vaatlusel oleva turu nõudluse ja pakkumise konkurentsitingimuste ja/või struktuuri põhjal. Seejuures ei ole tooted, mis on vaid vähesel määral vahetatavad või asendatavad, sama turu osaks. 12 Euroopa Kohtu 14. novembri 1996. a otsus kohtuasjas C-333/94 P: Tetra Pak vs. Komisjon; EKL 1996, lk I-0595, lõik 13; Euroopa Kohtu 11. detsembri 1980. a otsus kohtuasjas 31/80: L'Oréal; EKL 1980, lk 03775, lõik 25; Euroopa Kohtu 9. novembri 1983. a otsus kohtuasjas 322/81: Michelin vs. Komisjon; EKL 1983, lk 03461, lõik 37; Euroopa Kohtu 3. juuli 1991. a otsus kohtuasjas C-62/86: AKZO Chemie vs. Komisjon; EKL 1991, lk I-03359; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 12. juuni 1997. a otsus kohtuasjas T-504/93: Tiercé Ladbroke vs. Komisjon; EKL 1997, lk II-00923, lõik 81; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 30. märtsi 2000. a otsus kohtuasjas T-65/96: Kish Glass vs. Komisjon; EKL 2000, lk II-01885, lõik 62; Euroopa Kohtu 25. oktoobri 2001. a otsus kohtuasjas C-475/99: Ambulanz Glöckner vs. Landkreis Südwestpfalz; EKL 2001, lk I-08089, lõik 33; Euroopa Kohtu 21. veebruari 1973. a otsus kohtuasjas 6-72: Europemballage ja Continental Can vs. Komisjon; EKL 1973, lk 00215, lõik 32; Euroopa Kohtu 13. veebruari 1979. a otsus kohtuasjas 85/76: Hoffmann-La Roche vs. Komisjon; EKL 1979, lk 00461, lõik 23. 40. Nõudlusepoolse asendatavusena on turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktide 44 ja 51 kohaselt käsitatav olukord, kus kaks või enam toodet on kasutaja seisukohalt omaduste, hinna ja kasutusvõimaluste alusel omavahel piisaval määral vahetatavad või asendatavad. Omavahel asendatavad tooted või teenused loetakse vastavalt suuniste punktile 44 sama turu koosseisu kuuluvaks. Seega, võttes arvesse suuniste alajaotuses 184.108.40.206. sätestatut, hinnatakse nõudlusepoolse asendatavuse puhul, mil määral kasutajad on valmis asendama turul olulise konkreetse toote või teenuse teise toote või teenusega. 41. Pakkumispoolse asendatavuse hindamisel lähtutakse sellest, mil määral teised teenuseosutajad on võimelised suhteliselt lühikeses perspektiivis ilma märkimisväärsete kuludeta oma tootmise ümber korraldama nii, et oleks võimalik pakkuda turul olulist toodet või teenust (mis väljendab kas teenuse pakkumise kasvus või uute pakkujate turule tulekus). 42. Üks võimalik viis nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse hindamiseks on hüpoteetilise monopolisti testi 13 (edaspidi SSNIP-test) rakendamine (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 40). Kui hüpoteetiline monopolist tõstab väikesel, kuid märgataval määral (5-10%) teenuse hinda (eeldusel, et selline hinnatõus ei ole lühiajaline) ning läbimüük hinnatõusu tulemusena kasumit mõjutaval määral ei vähene, kuulub teenus teisele turule. Kui aga hinnatõusule järgneb klientide arvu vähenemine (kuna kliendid hakkavad kasutama teisi analoogseid teenuseid) ja see muudab hinnatõusu kahjumlikuks, tuleks sellised teenused asendusteenustena kaasata asjakohase turu koosseisu. 43. SSNIP-testi rakendatavust nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse kindlakstegemisel turul tuleb hinnata konkreetsest turuolukorrast lähtudes ning võtta arvesse neid võimalikke asendusteenuseid, mis võivad pakkuda analüüsitavatele teenustele samaväärseid teenuseid. SSNIP-test on põhimõtteliselt rakendatav vaid nende toodete ja teenuste puhul, mille hinnad kujunevad vabalt ega allu regulatsioonile. 44. SSNIP-test võimaldab välja arvutada müügimahtude alanemise piiri, millest alates on hüpoteetilisele monopolistile püsiv 5-10% hinnatõus kahjumlik. Nt 10% hinnatõusu puhul muutub kahjumlikuks 9,1% turuosa vähenemine (eeldusel, et muutuvkulusid ei ole; kui muutuvkulud on olemas, siis muutub hinnatõus kahjumlikuks suurema turuosa kaotamise korral) 14 . Seega võib SSNIP-testi alusel hinnata, kas turu koosseisu kuuluvad hinnatasemelt oluliselt kallimad potentsiaalsed asendustooted ning arvestades välja turuosa kaotuse hinnatõusu korral ning hinnata, kas potentsiaalsete asendustoodete müügimaht võimaldab sellist turuosa kaotust kompenseerida. 45. SSNIP-testi rakendamise otsustab vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidele 40 ja 43 TJA kaalutlusõiguse alusel. SSNIP-test ei ole ainus ega primaarne toote- ja teenuseturgude piiritlemise metoodika, vaid on üks võimalik viis turu piiritlemiseks. SSNIP-test on asendatavuse hindamise metoodika edasiarendus, mida kasutatakse vaid juhtudel, kus asjakohasel turul võib teoreetiliselt olla mitu toodet või teenust, mis üksteist asendavad. Kui TJA jõuab asendatavuse hindamise metoodikat 13 tuntud ka kui nn SSNIP-test. SSNIP - Small but Significant Non-Transitory Increase in Price (väike, ent märkimisväärne püsiv hinnatõus). 14 p1q1-p2q2>=0 ehk p1q1-p1(1+t)q1(1+l)>=0 ehk l>=-t/(1+t ), kus p1 on hind enne ja p2 on hind pärast hinnatõusu; q1 on müügikogus enne ja q2 on müügikogus pärast hinnatõusu, t on hinnatõus protsentides ja l on müügikoguse muutus. kasutades järeldusele, et konkreetsel sideteenuse turul asjakohaste teenustele ja toodetele asendustooteid ega -teenuseid ei eksisteeri, siis SSNIP-testi läbiviimine ei osutu võimalikuks ega vajalikuks. 46. Lisaks lähtub TJA turu piiritlemisel tehnoloogilise neutraalsuse printsiibist (ESS § 40 lõige 3). Tehnoloogilise neutraalsuse printsiip eeldab, et ühtegi konkreetset tehnoloogiat ei eelistata. Sellest põhimõttest lähtuvalt on turu piiritlemisel hinnatud vaid näitajaid, mis on seotud ennekõike toote funktsionaalsuse, omaduste ja hinnaga ning spetsiifiline tehnoloogiline lahendus ei oma olulist tähtsust. Tehnoloogilise lahenduse eristamine on asjakohane vaid juhtudel, kui see on otseselt seotud toote või teenuse funktsionaalsuse, omaduste või hinnaga. 3.1.1. Turgude seotus 47. Elektroonilise side turud võivad olla omavahel seotud nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus 3.1.1., punktid 84 ja 85). 48. Vertikaalselt seotud turud jagunevad ülespoole seotud turgudeks (turud, kus toodetakse asjakohasel turul olulise toote või teenuse arendamiseks vajalikku sisendit) ja allapoole seotud turgudeks (turud, mille jaoks asjakohasel turul toodetud toode või teenus on sisendiks). Ettevõtjaid, kes osutavad üheaegselt teenuseid nii hulgiturul kui ka vastava turuga vertikaalselt allapoole seotud jaeturgudel, nimetatakse vertikaalselt integreeritud ettevõtjateks. 49. Horisontaalselt seotud turud jagunevad muuhulgas: -põhiklientuuri kaudu seotud turud - tooted ja teenused on suunatud samale sihtgrupile kui asjakohase turu tooted; -puuduliku asendaja kaudu seotud turud – tooted või teenused ei ole asjakohase turu toodete otsesteks asendajateks, kuid pakuvad asjakohasele turule siiski teatud konkurentsi; -üksteist täiendavad turud – seotud turu tooted või teenused täiendavad asjakohasel turul pakutavaid tooteid või teenuseid. 50. Turgude seotuse väljaselgitamine võib olla oluline nii turu piiritlemisel kui ka turuanalüüsi läbiviimisel. Kui ettevõtjal on konkreetsel turul märkimisväärne turujõud, võib ta märkimisväärset turujõudu omada ka sellega lähedalt seotud turul, kui seosed nende kahe turu vahel on sellised, et turujõud ühel turul võib kanduda üle teisele, suurendades selle kaudu ettevõtja turujõudu (raamdirektiivi artikli 14 lõige 3; vt ka turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus 3.1.1. Leverage of market power). Samuti aitab turgude seotuse analüüs kaasa toodete ja teenuste asendatavuse hindamisele. 51. Eeltoodut arvesse võttes leiab TJA, et asjakohaste sideturgude piiritlemiseks ja analüüsimiseks on vajalik hinnata analüüsi kaasatud ettevõtjate tegevust ka asjakohaste sideturgudega lähedalt seotud turgudel. 3.1.2. Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted 52. Pärast konkreetse toote- või teenuse turu piiritlemist, piiritletakse järgnevalt selle geograafiline ulatus. Peale teenuse- või toote turu geograafilise mõõtme defineerimist saab TJA hinnata sellel turul valitsevaid konkurentsitingimusi. 53. Vastavalt ESS § 43 lõikele 2 võib TJA sideteenuse geograafilise käibimisalana piiritleda kogu Eesti Vabariigi territooriumi või osa sellest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 moodustab teatud piirkond ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on sarnased või piisavalt ühetoalised konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab eristada teistest piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisväärsel määral erinevad. Sama põhimõte on välja toodud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 56 ning selles viidatud Euroopa Kohtu praktikas 15 : ühtse geograafilise käibimisala kriteeriumiks on sarnased või piisavalt ühetaolised konkurentsitingimused, mis erinevad märkimisväärselt teiste piirkondade konkurentsitingimustest. 54. Turu geograafilise käibimisala piiritlemiseks ei ole nõutav, et konkurentsitingimused toote pakkujate või teenuse osutajate vahel oleksid täiesti ühetaolised – piisab, kui tingimused on sarnased. Seega ei kuulu ühise turu käibimisalasse need piirkonnad, kus konkurentsi- tingimused on erinevad 16 . 55. Elektroonilise side valdkonnas piiritletakse turu geograafiline käibimisala peamiselt kahe kriteeriumi alusel: lähtudes sidevõrgu katvusalast ja õiguslike või muude regulatiivsete instrumentide nõuetest (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 59). 3.2. Asjakohase turu piiritlemine: konkreetses telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg 3.2.1. Telefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse määratlemine 56. 2014. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 1 (Wholesale call termination on individual public telephone networks provided at a fixed location) määratletakse turuna, mille riiklik sideregulaator peab piiritlema eesmärgiga kindlaks teha, kas piiritletud sideteenuse turul toimib efektiivne konkurents, konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgi turg (telefonivõrgus kõne lõpetamise turg). 57. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turu puhul on tegemist hulgimüügituruga, ehk sisendturuga teenuseosutajatele, kes omakorda pakuvad tooteid ja teenuseid lõppkasutajatele ning teistele sideettevõtjatele. Peamiselt toodetakse nimetatud turul sisendeid telefoniteenuste jaeturgudel tegutsevatele sideettevõtjatele, kuid lisaks osutatakse teenuseid ka mobiiltelefoniteenuse osutajatele ning välisriikide sideettevõtjatele. Seega on nimetatud turu koosseisu kuuluvate teenuste puhul tegemist teenustega, ilma milleta ei ole erinevate sidevõrkude vahel lõppkasutajale kõneteenuse osutamine võimalik. 58. Telefonivõrgus kõne lõpetamise puhul on tegemist siseneva kõneliiklusega, kus teise võrguteenust osutava sideettevõtja sidevõrgus algatatud kõne antakse üle sidumispunktis ning lõpetatakse kõnet lõpetava sideettevõtja sidevõrgus. Sisenev kõneliiklus ehk kõne lõpetamine on kõne edastamine sidumispunktist üldkasutatava elektroonilise side võrgu 15 Euroopa Kohtu 14. veebruari 1978 otsus kohtuasjas 27/76: United Brands; EKL 1978, lk 00207, lõik 44; 322/81: Michelin vs. Komisjon, op. cit., lõik 26; Euroopa Kohtu 5. oktoobri 1988. a otsus kohtuasjas 247/86: Alsatel vs. Novasam; EKL 1988, lk 05987, lõik 15; T-504/93: Tiercé Ladbroke vs.Komisjon, op. cit. lõik 102. 16 Deutsche Bahn v Commission [1997] ECR II-1689, paragraph 92. Case T-139/98 AAMS v Commission, [2001] ECR0000-II, paragraph 39, viidatud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 56). lõpp-punkti (ESS § 2 punkt 19). Telefonivõrgus kõne lõpetamise turg hõlmab konkreetse operaatori telefonivõrku sissetulevat kõneliiklust ning kõiki sidumistooteid ja teenuseid, mis on vajalikud, et osutada nimetatud teenust teistele teenuseosutajatele. Kõne lõpetamise teenuse osutamiseks vajalikud tugiteenused võivad olla näiteks sidumispunkti avamine ning hooldus, ühise/üldise signaliseerimiskanali loomine (selle muutmine ja hooldus) ning muud tooted ja teenused, mis võivad olla vajalikud siseneva kõneliikluse toimimiseks. 59. Nii teenusepakkuja vajadus pakkuda oma lõppkasutajatele kvaliteetset teenust kui ka tema ESS § 32 lõikest 1 tulenev kohustus tagada, et kliendi alustatud kõned lõpetatakse kliendi poolt soovitud kohas (ehk kohustus tagada numbrite valitavus) 17 tingivad selle, et telefonivõrguoperaator peab teiselt operaatorilt ostma kõne lõpetamise teenust. Kõne lõpetamine mõnes teises sidevõrgus ei täida lõppkasutaja jaoks sama eesmärki. Lõppkasutajale teenust osutaval operaatoril ega ühelgi teisel sideettevõtjal ei ole tehnoloogilistest piirangutest tulenevalt võimalik teise teenuseosutaja telefonivõrgus kõnesid lõpetada. 60. Kuna kõne eest maksab helistav pool (nn „helistaja maksab" ehk kehtib calling party pays põhimõte, edaspidi CPP põhimõte), ei saa helistav lõppkasutaja ise ega talle teenust osutav operaator mõjutada seda, kuhu võrku kõne suundub. CPP põhimõtte tõttu saab konkreetsesse võrku suunduva kõne tehnilistest põhjustest tingituna lõpetada ainult see operaator, kelle võrku kõnet algatav (helistav) lõppkasutaja soovib helistada. Kehtestatud sidumiskohustused ning ESS-ist tulenev kohustus tagada numbri valitavus, ei võimalda teistele operaatoritele kõne lõpetamise teenuse ostmisest keelduda. 61. Kuna otsuses piiritletakse telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgimüügiturg, tuleb ennekõike hinnata hulgiteenuse asendusteenuseid. Jaetasandil osutatavate kõneteenuste võimalike asendusteenuste analüüs ei ole antud juhul asjakohane. 62. Siinjuures on asjakohane vaadata võimalike asendusteenustena vaid neid teenuseid, mida Eestis osutatakse või mille lähiajal osutamiseks on olemas reaalsed võimalused/nõudlus - seega kõiki tehnoloogiliselt võimalikke lahendusi otsuses ei käsitleta. 63. Telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuste puhul ei oma tähendust kõneteenuse osutamiseks kasutatava fikseeritud elektroonilise side võrgu tehniline lahendus (vaskpaar või valguskaabel fikseeritud sidevõrk, kaabellevivõrk jne), vaid ettevõtjate vahel sõlmitud sidumislepingu või juurdepääsulepingu alusel kõne edastamine sidumispunktist sidevõrgu lõpp-punkti18. ESS § 134 lõige 4 kohaselt juhindutakse ESS-i kohaldamisel ja täitmisel tehnoloogilise neutraalsuse printsiibist. Alates 2017 aastast lõpetati Eestis PSTN võrgu vahedusel teenuse osutamine ja kõik kõneteenuse osutajatest sidevõrgu operaatorid kasutavad teenuse osutamiseks NGN (Next Generation Network) võrku, kus kõneteenust 17 ESS § 32 lg 1 kohaselt peab sideettevõtja peab tagama, et kliendi alustatud kõned Eesti numeratsiooniplaanis kirjeldatud kõikidele numbritele ja lühinumbritele, samuti Eestis kasutatavatele Euroopa numeratsioonivälja (European Telephony Numbering Space – ETNS) 3883 kuuluvale numbrile ning rahvusvahelistele tasuta numbritele (Universal International Freephone Numbers – UIFN), lõpetatakse kliendi soovitud kohas, kui kõnet lõpetav sideettevõtja on teinud selle tehniliselt võimalikuks või kui kõnet lõpetav sideettevõtja ei ole rakendanud selle suhtes piiranguid vastavalt ESS §-le 98. 18 ESS § 2 p 19- kõne lõpetamine on kõne edastamine sidumispunktist üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti. osutatakse interneti protokolli põhiselt e andmesideteenuse vahendusel (nn IP (Internet Protocol) kõned). Kõneteenuse osutamine erinevate elektroonilise side võrkude vahel tagatakse sidumis- või juurdepääsulepingu alusel. Kõneteenuse osutamisel võrkude vahel ei kasutata võrkude IP sidumist. 64. IP kõnede puhul kasutatakse SIP-protokolle ja kõnede sooritamine toimub E.164 numeratsiooni kasutades. 65. Võttes arvesse eeltoodut, kuuluvad erinevate tehniliste lahendustega fikseeritud elektroonilise side võrkudes osutatavad kõne lõpetamise teenused telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu. Sideettevõtjad, kes osutavad nimetatud teenuseid omavahel sõlmitud sidumis- ja/või juurdepääsulepingute alusel, on telefonivõrgus kõne lõpetamise turul käsitatavad turuosalistena. 3.2.2. Turgude seotus 66. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga vertikaalselt allapoole seotud turud on telefoniteenuste jaeturud. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turgude koosseisu kuuluvad teenused on seega sisendiks telefoniteenuste jaeturgudele, ilma milleta ei ole lõppkasutajale kõneteenuse osutamine erinevate sidevõrkude vahel võimalik. 2014. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa ei sisalda telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga allapoole seotud turge, st eeldatakse nimetatud turgude konkurentsivõimelisust ning neid turge üldjuhul valdkonnaspetsiifiliselt ei reguleerita. 3.2.3. Teenuse asendatavuse analüüs Tagasihelistamise palve 67. Näiteks tagasihelistamise palve all (ing.k Callback) peetakse silmas elektroonilise side teenust, kus üks teenusepakkuja (reeglina vahendusoperaator) võimaldab helistajal tagasihelistamise teenuse abiga saada ühendust soovitud isikuga. Teisisõnu luuakse telefoniühendus kahe abonendi vahel sissetulevate kõnedena: selleks, et helistada kliendile B, võtab klient A ühendust vahendusoperaatoriga ja katkestab kõne. Seejärel loob vahendusoperaator kõne kliendi B ja A sidevõrkudega ning ühendab need kõned. Mõlemad kliendid tajuvad kõnet kui sisse tulnud kõnet. Tagasihelistamise palve teenust kasutatakse reeglina läbi kolmanda operaatori (või riigi) helistamisel, sest see on sageli (eriti rahvusvaheliste ja rändluskõnede puhul) oluliselt odavam kui otse koduoperaatori võrgust helistades. 68. Tagasihelistamise palve ei välista vajadust teiselt operaatorilt kõne lõpetamise teenust osta, sest ka tagasihelistamise palvet sisaldav kõne tuleb edastada ehk teise võrku lõpetada. 69. Alates 2005. aasta algusest kehtib Eestis numbriliikuvuse nõue, mille tõttu kliendil on telefoniteenuse osutaja vahetamise korral õigus säilitada talle telefoniteenuse osutaja poolt kasutada antud telefoninumber. Seetõttu ei ole helistaval lõppkasutajal võimalik ka telefoninumbri järgi koheselt tuvastada, millise telefonioperaatori teenust kõne adressaat kasutab. Seega peaks lõppkasutaja enne iga kõne tegemist kontrollima, millises võrgus asub lõppkasutaja number, millele ta helistada soovib, ja vastavalt sellele valima oma edasise käitumisviisi: kas helistada tavapäraselt, kasutada „tagasihelistamise palvet" või valida mõni muu helistatavale poolele kuuluv telefoninumber. 70. Praktikas lõppkasutajad selliseid kontrolltoiminguid ei teosta - eelkõige hulgitasandit silmas pidades, kus teenuse osutajal ei ole oma lõppkasutaja valikuid võimalik mõjutada. Seetõttu ei saa tagasihelistamise palvet pidada asendusteenusteks telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgiteenusele. Oma lõppkasutajale kõneteenust pakkuda sooviv operaator peab igal juhul ostma teiselt ettevõtjalt kõne lõpetamise teenust. Võrkude vaheline kõne asendamine võrgusisese kõnega 71. Lõppkasutaja seisukohalt võiks teise telefonioperaatori võrku helistamisele olla asendusteenuseks kahe ja/või enama telefonioperaatori teenuste kasutamine korraga (nt operaatorkoodi vahendusel), mille abil on helistajal võimalik valida teenusepakkujat ning muuta kõne võrgusiseseks kõneks. 72. Erinevate telefoniteenuse osutajate lõppkasutajate arvu võrreldes järeldub, et enamik lõppkasutajatest ei kasuta kahe ja/või enama telefonioperaatori teenuseid korraga. Lisaks ei saa eeldada, et kõnet alustav isik: a) peab operaatorkoodi valiku pidevat vahetamist vastuvõetavaks, olenevalt sellest, millise telefonioperaatori teenuseid kõne adressaat kasutab; b) omab teavet selle kohta, millise telefonioperaatori teenust kõne adressaat kasutab. 73. Ülaltoodud punkti b) osas on veelkord oluline välja tuua, et alates 2005. aasta algusest kehtiv numbriliikuvuse süsteem ei võimalda enam telefoninumbri järgi tuvastada, millise telefonioperaatori teenust kõne adressaat kasutab. 74. Eeltoodud põhjustel ei saa telefonioperaatori vahetamist operaatorkoodi vahendusel, olenevalt sellest, millise telefonioperaatori teenuseid kõne adressaat kasutab, pidada telefonivõrgus kõne lõpetamise asendusteenuseks ning võrgusisest kõnet ei saa pidada võrkudevahelise kõne asendusteenuseks. Võimalus asendada telefonikõne mobiiltelefonikõnega 75. Viimase kolme aastaga on mobiiltelefoniteenused muutunud lõpptarbijate jaoks odavamaks, kvaliteetsemaks ja seetõttu ka atraktiivsemaks. Fikseeritud telefoniteenuse puhul on tegemist hääbuva turuga, mille on põhjustanud tarbijate käitumine ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmine. 76. Telefonikõne asendamine mobiiltelefonikõnega saaks olla asendusteenuseks üksnes väga konkreetsetel juhtudel, sõltuvalt asjaolust, kas kõne adressaadil on fikseeritud telefon või mitte ning kas adressaat on helistamise hetkel telefoni läheduses. Mobiiltelefoni kannab lõppkasutaja üldjuhul kaasas. Seega mobiiltelefoni puhul on tegemist seadmega, mille lõpp-punkt on liikuv ning see võimaldab helistada kõne adressaadile fikseeritud asukohast sõltumata. Mobiiltelefoni võrk ületab telefonivõrgu tehnilisi võimalusi seega pakub ta asendust telefonivõrgule, kuid telefonivõrgus teenuse osutamine ei suuda pakkuda asendusteenust mobiiltelefonivõrgule. Seega on nende võrkude vahel tegemist osalise asendatavusega ning ei saa käsitleda asjaomase turu määratlemisel mobiiltelefoniteenust fikseeritud telefoniteenuse asendusteenusena. 77. Hulgitasandil ei ole kõne lõpetamine telefonivõrgus asendatav kõne lõpetamisega mobiiltelefonivõrkudes - lähtuvalt konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul (T2) läbiviidud analüüsi tulemustest (TJA 26.05.2016 nr 1-10/16-161), on kõne lõpetamisel erinevatesse mobiiltelefonivõrkudesse puhul tegemist eraldiseisvate turgudega. Seetõttu ei ole mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise teenus asendusteenuseks telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusele. Telefonikõne asendamine vabavaralise internetipõhise (VoIP) kõnega 78. Helistava poole lõppkasutaja seisukohalt on üks võimalik asendustoode telefonikõnedele ka internetipõhine kõne ehk vabavaraline protokoll. Eraõigusliku protokolli all mõistetakse telekommunikatsiooni valdkonnas sideprotokolli, mille omanikuks on organisatsioon või eraisik. Enamlevinud protokollid ja tehnoloogiad, mida VoIP võib kasutada on H.323; IMS; SIP; RTP; Skype Network. 79. Üheks tuntumaks ja levinumaks eraõiguslikuks protokolliks on Skype Network (baseerub P2P ehk peer-to-peer võrgustikul). See protokoll ei ole avalik ja ametlikud Skype vabavaralised tarkvaraprogrammid, mis seda protokolli kasutavad, on kinnise koodiga - see tähendab, et selle tarkvara litsents ei luba tarkvara lähtekoodi avalikustamist ega turustamist. Peamine erinevus Skype ja klient-server VoIP kliendi vahel on asjaolu, et Skype toimib peer to peer mudeli alusel, mitte aga klient-server mudeli alusel. Skype kasutajaskond on täielikult detsentraliseeritud ja jaotunud võrgusõlmede (so lõppkasutajate arvutite) vahel, võimaldades võrgu suurusel muutuda väga suurtes piirides, ilma et Skype Group peaks soetama keeruka ja kalli tsentraliseeritud infrastruktuuri. Sellise lahenduse puuduseks on aga asjaolu, et Skype ei võimalda vahetut ühilduvust SIP-il baseeruvate VoIP - võrkudega. Eesti VoIP teenusepakkujad kasutavad SIP protokollidel baseeruvaid VoIP – võrke (näiteks Telia, Starman, STV). 80. Enamlevinud VoIP tarkvara rakendusi (sulgudes on protokollid, millel rakendus baseerub), mida laialdaselt kasutatakse on: - Skype (eraõiguslik P2P Skype Network); - Hangouts (asendab Google Talk); - Viber; - Whatsapp; - Snapchat; - Facebook. 81. Nimetatud tarkvaralahendused (arvutiprogrammid) on vabavaralised ja võimaldavad lõppkasutajal, kes kasutavad sama programmi, teha omavahel tasuta kõnesid. Lisaks sellele võimaldavad mitmed programmid sooritada kõnesid ka tavatelefonivõrku. Sellised kõned on üldjuhul tasulised ja nende teostamine eeldab, et tarkvara lahenduse haldur omab sidumislepingu olemasolu telefoni- või VoIP teenust osutava elektroonilise side võrguga. 82. Kõnealused lahendused eeldavad fikseeritud asukohas kõneteenuse tarbimiseks arvuti, mikrofoni ja kõrvaklappide/kõlarite ning vastava programmi olemasolu või mobiiltelefoni vahendusel vastav teenuse tarbimist. Leidub ka sellised tarkvaralahendusi, millised on integreeritavad mobiil- või nutitelefonidesse, tahvelarvutisse, telerisse, mängukonsooli (PlayStation) või ehitatud eraldiseisvasse seadmesse (näiteks Skypetelefonid, mis kasutavad ühenduse loomiseks WiFi võrke). Internetiühenduse vahendusel toimiv tarkvaraline VoIP rakendusprogramm (näiteks Skype) nõuab teenusepakkuja poolt pakutava VoIP teenuse ja tavatelefoniteenusega võrreldes lõpptarbijalt: - teistsugust terminali (reeglina on selleks arvuti); - kõrvaklappe või kõlareid ja mikrofoni; - isik, kellele helistatakse, peab omama samasugust tarkvara (näiteks Skype). 83. Kõnealused teenusepakkujad on valdavas osas piiriülesed ja nende kehtestatud hinnad ei kuulu riigisisese regulatsiooni alla. Kõiki Eestis registreeritud teenusepakkujaid, kes pakuvad kirjeldatud viisil võimalust helistada ka PSTN võrkudesse tuleb käsitleda telefoniteenusega samaväärse teenuse osutajatena niivõrd, kuivõrd kõnede sooritamine toimub E.164 numeratsiooni kasutades ja kõnede eest arveldamine toimub samadel alustel kui tavatelefonivõrgu vahendusel osutatavate kõne puhul. 84. Pidades silmas eelõige Skype-analoogial põhinevaid vabavaralisi tarkvaralahendusi, peab märkima, et üldjuhul ei osale lairibateenuse osutaja vaadeldud kõneteenuse puhul teenuse osutamises, vaid ta pakub ainult lairibateenust, mille vahendusel tarbib lõppklient tarkvaralise programmi vahendusel kõneteenuseid omal algatusel. Samuti ei ole lairibateenuse osutajad teadlikud sellest, kas ja millises mahus nende lairibateenuse kasutajad tarkvaralisi kõneteenuseid tarbivad. 85. Arvestades kasutajate inertsusega, tuleb siiski tõdeda, et kõnealune IP kõne sooritamise viis on tavatelefonikasutajale ikka veel harjumatu. Seetõttu on alust eeldada samasugust kasutajate inertsuse tendentsi ka vabavaraliste tarkvarateenuste kasutajate osas. Ülaltoodus järeldub, et lairibateenuse osutajad ei osale tarbijate kirjeldatud kõneteenuse osutamises ning seega ei ole selliste kõnede kaasamine kõnede lõpetamise turu mahtudesse otstarbekas ega ka võimalik - lairibateenuse osutajad ei tea lõppklientide poolt tarbitava kõneteenuse mahtusid ning nende kõnede puhul ei toimu sisuliselt kõnede lõpetamist. 86. Teenuse piiratud asendatavus ei ole aga piisav, et turu määratlemisel käsitada vabavaralist tarkvaralahendust VoIP teenuse asendusteenusena. 87. TJA poolt 2014. aastal läbiviidud nõudlusepoolse asendatavuse hindamisest nähtus, et asjakohasel hulgiturul ei saa telefonioperaator valida, millises võrgus hakkab ta kõnesid lõpetama, vaid on sunnitud kõne lõpetama selles fikseeritud sidevõrgus, kus asub kõnet vastuvõttev lõppkasutaja 19 . Lõppkasutaja seisukohalt ei ole asjakohase hulgituruga lähedalt seotud jaeturgudel ühe konkreetse sideettevõtja kõne lõpetamise teenused vahetatavad või asendatavad teise teenuseosutaja poolt pakutavate kõne lõpetamise teenustega. Samuti ei paku kõne lõpetamisele asendusteenust ükski jaeteenus. Eeltoodust järeldub, et asjakohasel hulgiturul ja sellega lähedalt seotud jaeturgudel puudub nõudlusepoolne asendatavus. 88. Pakkumisepoolse asendatavuse hindamisest nähtus, et tehnilistest põhjustest tingituna ei ole ükski telefonivõrgu operaator suuteline kõnesid lõpetama teistes sidevõrkudes, vaid ainult enda sidevõrgus. 89. Nõudlus- ja pakkumispoolse asendatavuse analüüsist lähtuvalt jõuti järeldusele, et konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgimüügituru raames puuduvad kõne lõpetamise teenusele asendusteenused või on need väga piiratud ulatusega. Teenuse asendatavuse analüüsi järeldus 90. Põhjusel, et kõne lõpetatakse kindla operaatori sidevõrgus, kelle lõppkasutaja on kõne vastuvõtja (hoolimata sellest, kas kaasatakse kolmas osapool transiiditeenuse pakkujana või mitte), puudub asjakohasel turul pakkumisepoolne asendatavus. Lõppkasutajale teenust osutaval operaatoril ei ole tehniliselt võimalik teise teenuseosutaja telefonivõrgus kõnesid lõpetada. Pakkumisepoolse asendatavuse olemasolu eelduseks on võimalus, et turule siseneja võidab hüpoteetilise monopolisti lõppkasutaja jaetasandil endale. Selle võimaluse välistab aga „helistaja-maksab" põhimõte, mistõttu kõne lõpetamise hinnad kõne vastuvõtjat ei mõjuta ja lõppkasutajate võitmine madalamate kõne lõpetamise hindade abil on antud juhul võimatu. 19 TJA otsus nr 22-6/14-513 91. Kõnet ei saaks edastada kui kliendile konkreetses võrgus suunatud kõne üritada lõpetada teises sidevõrgus. Kõne lõpetamisel konkreetses telefonivõrgus puudub tehniline alternatiiv - see ei ole asendatav teiste sideettevõtjate poolt pakutava kõne lõpetamise teenusega. Iga jaeteenuse pakkuja peab kõne lõpetamise teenust ostma just sellelt teenuseosutajalt, kelle sidevõrku kõne on suunatud ja kelle sidevõrgus soovitakse kõne lõpetada. 92. Kõnet algatav operaator ei saa valida, millise operaatori võrgus kõne lõpetatakse ning tehnoloogilistest põhjustest tingituna ei saa konkreetses võrgus kõnesid lõpetada keegi teine peale selle võrgu operaatori enese. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et lõppkasutajale ei ole võimalik nõuetekohase kvaliteediga teenust osutada ilma kõne lõpetamise teenust ostmata ning et „helistaja maksab" mudeli kehtivus välistab konkurentsisurve teenust ostva operaatori poolt, ei eksisteeri kõne lõpetamise teenusele pakkumisepoolset asendusteenust või -toodet. 93. Teenuse asendatavuse analüüsist järeldub, et fikseeritud telefonivõrgus kõnelõpetamise teenusel puuduvad asendusteenused. 3.3. Turuosalised 94. Juunis 2016 saatis TJA ESS § 148 lg 2 alusel sideettevõtjatele küsimustik turuanalüüsi läbiviimiseks vajalike andmete saamiseks 11-nele sideettevõttele. Küsimustik hõlmas telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõnelõpetamise turgu (2014. toote- ja teenuseturgude soovituse punktis 1 nimetatud turg). 95. Küsimustikuga sooviti saada sideettevõtjalt motiveeritud mahus võimalikult laiapõhjalisi andmeid (muuhulgas teenuse osutamise mahud, kaasnevad kulud, investeeringud jne), võimaldamaks turgude piiritlemisel ja analüüsimisel võtta arvesse kõiki olulisi teenuseid ning asjaolusid ja vältimaks vajadust andmeid korduvalt küsida. 96. Turuanalüüsi protsessi käigus selgus, et lisaks tuleb teenuseosutamise spetsiifikat täpsustada veel 5-lt ettevõtjalt (Tele2; NordConnect OÜ; Infonet AS; TeleOne OÜ; Loginet Solutions OÜ; Baltergo OÜ). 97. Selgus, et Baltergo nimele telefoninumbreid broneeritud pole, nende kõned lõpevad üksnes mobiilivõrgus. 98. Kuna konkurentsiolukorra kujunemise seisukohalt ei oma tähtsust ainult see, et sideettevõtja on oma tegevusest nõuetekohaselt teavitanud, vaid oluline on, kas sideettevõtja ka tegelikult kõne lõpetamise teenust osutab. Seetõttu on antud turuanalüüsi raames käsitatud vaid neid sideettevõtjaid, kes tegelikult asjakohast sideteenust osutavad. 99. Täiendava informatsiooni analüüsimisel selgus, et AS Infonet lõpetas telefoniteenuste osutamise 2010 aasta juulis. Hetkel pakub edasimüügiteenust ühe kortermaja piires. 100. Konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgimüügituru osalisteks tuleb lugeda ettevõtjad, kes konkreetses telefonivõrgus omavad nii tehnilist kui ka majanduslikku kontrolli kõne lõpetamise teenuse osutamise üle. 101. TJA kaalus kõne lõpetamise turu analüüsi 13 ettevõtja kaasamist, kes lisaks tegevuse alustamise teate esitamisele osutavad ka reaalselt sideteenuseid ning on elektroonilise side teenuste osutamiseks sõlminud erinevat tüüpi lepinguid. 102. Eelmise ringi analüüsi oli kaasatud Eleks Telefon ja Teqli Telecom, mõlemad on vahepeal lõpetanud kõneteenuse ja seega ka kõnelõpetamise teenuse osutamise. 103. 2015-2016. aastast tegutsevad kõne lõpetamise turul TeleOne ja NordConnect ning Tele2. 104. Lähtuvalt eeltoodust on 2017. aasta lõpu seisuga telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise üle kontrolli omavateks sideettevõtjateks: - Telia; - Elisa; - GoNetwork; - Citic Telecom 20; - Top Connect; - Starman; - STV; - RIKS; - Nord Connect; - Loginet; - TeleOne; - Telset; - Tele2. 105. Lähtudes eelnevast, tuleb telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turgudel teenuseid osutatavateks sideettevõtjateks lugeda eelnimetatud 11 sideettevõtjat, kelle poolt esitatud andmete alusel viiakse läbi turuanalüüs. Kuna RIKS ei ole üldkasutatavat sideteenust pakkuv sideoperaator ega osale jae- ja hulgiturgudel telefoniteenuste pakkumisel, RIKSi kohta käivaid andmeid otsuse punktis 4. TURUANALÜÜS) ei kajastata. (RIKSi poolt pakutavad teenused on suunatud riigiasutustele seoses katkematu side pakkumise vajadusega vastavalt hädaolukorra seadusele). 106. Kõik teised telefonivõrgus kõne lõpetamise turuanalüüsi kaasatud ettevõtjad osutavad antud turuanalüüsi kontekstis olulisi jae- ja hulgiteenuseid, seega on kõik need ettevõtjad käsitatavad vertikaalselt integreeritud ettevõtjatena. 107. NordConnect ja TeleOne ei ole turul tegutsenud piisavalt kaua, et oleks esitada nende kohta võrreldavaid andmeid. Tulenevalt sellest ei ole nende andmeid kajastatud tabelites. 108. 2016 aasta märtsis ühinesid Tele2 Eesti AS ja Televõrgu AS. 109. 2016. aasta lõpus allkirjastas Elisa Starmani ostutehingu, millega sai Elisa 100% ulatuses AS Starman omanikuks. Starmani uueks ärinimeks on Elisa Teleteenused AS (edaspidi Starman). 20 11.10.2017 teatas LinxTelecom nime muutusest. Uueks nimeks on CITIC Telecom CPC Estonia OÜ 3.4. Asjakohase turu piiritlemine: geograafiline käibimisala 110. Kuna tehnoloogilistest lahendusest tulenevalt saab iga sideettevõtja kõnesid lõpetada vaid oma sidevõrgus, tuleb iga üksiku võrguoperaatori telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse turgu käsitleda eraldi turuna. 111. Lähtudes otsuse punktis 3.1.3 osundatud kriteeriumitest, on TJA seisukohal, et kuna iga üksiku telefonivõrgu operaatori telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse turgu käsitletakse eraldi turuna, on turu geograafiliste piiridena käsitatav iga telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust osutava operaatori telefonivõrgu füüsiline katvusala. 112. Ülaltoodust tulenevalt ning vastavalt ESS § 43 lõikele 2, piiritleb TJA telefonivõrgus kõne lõpetamise turu geograafilise käibimisalana iga telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust osutava ettevõtja sidevõrgu selle geograafilise katvusala ulatuses. 113. Turu geograafilisest ulatusest sõltub märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise geograafiline ulatus. Ettevõtja, kes ei oma kogu Eesti territooriumi katvat sidevõrku, ei saa ka asjakohasel turul omada märkimisväärset turujõudu kogu Eesti territooriumi ulatuses, vaid ainult oma lokaalse sidevõrgu katvusalas. Kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele vastav ettevõtja kontrollib juurdepääsu lõppkasutajani, tuleb ta oma sidevõrgu katvusala ulatuses määrata märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. 3.5. Järeldus: asjakohane turg 114. Võttes arvesse 2014. aasta toote- ja teenuseturgude soovitust ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniseid, samuti arvestades ESS sätteid ning olukorda Eesti konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turul, piiritleb TJA asjakohase turu kooskõlas 2014. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktiga 1. 115. Kuna konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turul puudub nii nõudluse- kui ka pakkumisepoolne asendatavus (või see on väga väike), loeb TJA telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvateks järgmised hulgiteenused: 1) kõne edastamine sidumispunktist telefonivõrgu lõpp-punktini (sõltumata fikseeritud kõnede edastamise tehnoloogiast); 2) muud tooted ja teenused, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks. 116. TJA on seisukohal, et iga üksiku telefonioperaatori sidevõrgus häälkõne lõpetamist tuleb käsitleda eraldi turuna telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamiseks. Seda põhjusel, et kõne lõpetamise puhul on operaatorid konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas tehnilistest põhjustest tingituna monopoolsed teenuse osutajad. Seega eksisteerib iga telefonioperaatori telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise puhul eraldi kõnede lõpetamise turg. 117. Iga konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turu geograafilise käibimisala moodustab iga telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust osutava ettevõtja sidevõrk selle geograafilise katvusala ulatuses. 4. TURUANALÜÜS 4.1. Turuanalüüsi üldised põhimõtted 118. Kooskõlas ESS § 44 ning raamdirektiivi artikliga 16, viib TJA sideturu piiritlemise järel läbi konkurentsiolukorra analüüsi, eesmärgiga teha kindlaks, kas vastaval turul toimib konkurents. Kui turuanalüüsist ilmneb, et sideteenuse turul konkurents toimib, koostab TJA otsuse märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta. 119. TJA määrab kindlaks ühe või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat, kui turuanalüüsi käigus on tuvastatud, et vastaval sideteenuse turul ei toimi konkurents ja ettevõtja vastab märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele: st ettevõtja omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu ehk positsiooni, mis võimaldab tal (või neil ühiselt) sellel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest. 120. Kooskõlas ESS § 45 lõikega 3 võib TJA jätta ettevõtja konkreetsel teenuseturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamata, kui vastava teenuse turg on uus ja arenev turg ning kohustuste kehtestamine sellel turul võib pikemas perspektiivis piirata turu arengut ning välistada märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele vastava ettevõtja motivatsiooni vastava turu edasiarendamiseks. 121. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kindlaksmääramine ex ante kooskõlas raamdirektiivi artikliga 14 rajaneb teistele eeldustele kui need, mida kohaldatakse turgu valitseva seisundi kuritarvituse kindlakstegemisel ex post - kui ex post analüüs on suunatud juba toimepandud rikkumiste tuvastamisele, on ex ante valdkonnaspetsiifiline regulatsioon preventiivne ning suunatud konkurentsi tagamisele ja edendamisele sideturul ning rikkumiste ärahoidmisele. 21 122. Samuti ei tähenda ettevõtja tunnistamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks sideturul ex ante regulatsiooni mõistes automaatselt, nagu oleks konkreetne ettevõtja ka turgu valitsev ettevõtja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 või konkurentsiseaduse tähenduses, ning ettevõtja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise puhul ei oma tähendust, kas ettevõtja on kuritarvitanud turgu valitsevat seisundit artikli 82 või konkurentsiseaduse tähenduses. Märkimisväärse turujõu kindlakstegemine omab tähendust üksnes sellest aspektist, kas ettevõtjal on hetkel ja lähemas perspektiivis piiritletud sideturul piisavalt turujõudu, et tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõpuks ka lõppkasutajatest raamdirektiivi artikli 14 ning ESS § 45 lõike 2 tähenduses. Ex ante kohustuste kehtestamine ettevõtjatele kannab raamdirektiiviga seatud eesmärki, et konkreetsel sideturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud sideettevõtja ei saaks oma turujõudu sellel turul kasutada konkurentsi piiramiseks või moonutamiseks ega kanda oma turujõudu üle seotud turgudele. 22 123. Vastavalt ESS § 44 lõikele 3 teostab TJA turuanalüüsi kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistega. 21 Turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 70, 26 ja 27. 22 Turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 16, 30 ja 31. 124. Konkurentsiõiguse põhimõtete kohaselt tuleb tuvastamaks, kas asjakohasel turul toimib efektiivne konkurents või mitte, hinnata turu konkurentsitaset mitme kriteeriumi alusel. 125. Konkurentsiolukorra hindamiseks ja ettevõtja turgu valitseva seisundi kindlakstegemiseks (mis on aluseks märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisele) asjakohasel turul kasutatakse kooskõlas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustuspraktikaga mitmesuguseid näitajaid. Peamised neist on ettevõtja turuosa, sisenemistõkete olemasolu turul, ettevõtja suurus, kontroll raskesti dubleeritava infrastruktuuri üle jne (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 78). 126. Konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turul konkurentsitaseme analüüsimisel hinnati turgu järgmiste kriteeriumite alusel: 1) ettevõtjate turuosad ning ettevõtjate üldine suurus; 2) tasakaalustav ostja jõud; 3) sisenemistõkked; 4) hinnaanalüüs. 127. Nõuetekohase turuanalüüsi läbiviimiseks telefonivõrgus kõne lõpetamise turul kogus TJA otsuse punktis 3.3 nimetatud teenuseosutajatelt andmeid kõnealusel turul asjakohaste teenuste osutamise mahtude, hindade ja tulude kohta ning teenuse osutamiseks kasutatava infrastruktuuri kohta. Lisaks küsimustiku vahendusel kogutud teabele kasutab TJA ettevõtjate poolt äriregistrile ja TJA-le sideturgude kvartaalse aruandluse raames esitatud teavet, samuti muid TJA-le esitatud või avalikest allikatest kättesaadavat teavet. 128. Turu piiritlemise järeldustest tulenevalt (vt ka otsuse punkt 3.5) on käesolevasse turuanalüüsi kaasatud järgmised ettevõtjad: - Telia; - Elisa; - GoNetwork; - Citic Telecom; - Top Connect; - Starman; - STV; - RIKS (andmeid ei kajastata, vt otsuse alapunkti 105 ülalpool); - Nord Connect; - Loginet; - TeleOne; - Telset; - Tele2. 4.2. Turu ülevaade ja ajalugu 129. Otsuse punkti 3.2.1. Telefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse määratlemine" kohaselt tarbitakse telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul teenuseid, ilma milleta ei ole lõppkasutajale kõneteenuse osutamine erinevate sidevõrkude vahel võimalik. Seega on asjakohane analüüsida telefonivõrgus häälkõne lõpetamise hulgituruga lähedalt seotud turuna telefoniteenuste jaemüügiturgu - nende kahe turu teenuste nõudluste vahel on tugev seos. 130. Arengud telefoniteenuste turul viitavad sellele, et lõppkasutajate tarbimisharjumused kõneteenuste osas on muutunud ning et telefoniteenuste osutajad peavad kohandama oma äristrateegiat vastavalt sellele. All toodud jooniselt 1 nähtub, et telefoniteenuste klientide arv on viimase nelja-viie aasta jooksul pidevalt languses. Seda on tinginud kasvav konkurentsisurve, mis kaasneb lõpptarbijate poolt mobiiltelefoni võrkude vahendusel osutatavate kõne- ja andmeside teenuste üha laialdasema kasutusele võtmisega. 131. Eestis on telefoniteenuse lõppkasutajate tihedus elanikkonnast suhteliselt madal, moodustades 2016. aasta seisuga vaid 15%. Võrdluseks, et sama perioodi lõpuseisuga moodustas mobiiltelefoniteenuse lõppkasutajate tihedus 100 elaniku kohta 145%. 132. All olevalt jooniselt 2 nähtub, et Telia on jätkuvalt telefoniteenuste jaemüügiturul suurima turuosaga teenuseosutaja. Samuti nähtub jooniselt, et viie aasta jooksul on ettevõtjate turuosad lõppkasutajate arvu alusel muutunud marginaalselt. 133. Ülaltoodust järeldub, et hetkel iseloomustab Eesti telefoniteenuste jaemüügituru arengut jätkuv lõpptarbijate arvu vähenemine ning et kõikidel telefoniteenuse operaatoritel on jaeturul väljakujunenud oma positsioon. 4.3. Turujõu hindamine 4.3.1. Turuosad 134. Ettevõtja turujõu üks olulisemaid näitajaid asjakohasel turul on ettevõtja turuosa suurus. Euroopa Komisjoni otsustuspraktika kohaselt võib rohkem kui 40%-line turuosa viidata ettevõtja turgu valitsevale seisundile konkreetsel turul. Olulise suurusega turuosa on tähtis konkurentsieelis, kuna see annab ettevõtjale võimaluse tõsta teenuse hinda, ilma et tulud sellest tingitud tarbimise vähenemise tõttu langeksid. Kuigi on ebatõenäoline, et turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja ei omaks turul märkimisväärset turuosa, ei ole üksnes suure turuosa omamine ainus faktor, mis võiks anda ettevõtjale vastaval turul märkimisväärse turujõu ja takistada konkurentsi toimimist. 135. Vastavalt suuniste artiklis 75 viidatud Euroopa Kohtu kohtupraktikale23 loetakse väga suurt turuosa (kohtupraktika kohaselt on selleks 50% ületav turuosa) iseenesest tõendiks turgu valitseva seisundi kohta (välja arvatud erandlike asjaolude korral). Suure turuosaga ettevõtja domineerivat positsiooni turul võib eeldada, kui ettevõtja turuosa on aja jooksul püsinud stabiilsena. Märkimisväärset turuosa omava ettevõtja turuosa vähenemine aastate lõikes näitab, et konkurents elektroonilise side turul tiheneb, välistamata samas ettevõtja märkimisväärset turujõudu antud turul. Ettevõtja kõikuv turuosa võib siiski viidata konkreetsel turul turujõu puudumisele. 136. Ka konkurentsiseaduse § 13 lõike 1 kohaselt võib eeldada turgu valitseva seisundi omamist ettevõtja puhul, kellele kuulub konkreetsel kaubaturul vähemalt 40% käibest. 23 C-62/86: AKZO Chemie vs. Komisjon, op. cit., lõik 60; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 7. oktoobri 1999. a otsus kohtuasjas T-228/97: Irish Sugar vs. Komisjon; EKL 1999, lk II-02969, lõik 70; 85/76: Hoffmann-La Roche vs. Komisjon, op. cit, lõik 41; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 22. novembri 2001. a otsus kohtuasjas T-139/98: AAMS vs. Komisjon; EKL 2001, lk II-03413, lõik 51. 137. Turu piiritlemise järelduste kohaselt ei ole kõne lõpetamist telefonivõrgus võimalik asendada sama kõne lõpetamisega teises telefonivõrgus. Seetõttu omab iga kõne lõpetamise teenust osutav telefonioperaator oma sidevõrgus kõnede lõpetamisel 100%list turuosa ning see püsib 100%-lisena sõltumata teenuse osutamise mahus. Iga turu piiritlemisse kaasatud telefonioperaatori poolt osutatav kõne lõpetamise teenus (geograafiliselt operaatori sidevõrk kogu oma ulatuses) moodustab iseseisva häälkõne lõpetamise turu. 138. Tulenevalt turu piiritlemisel välja toodud tehnoloogilisest eripärast püsib selline situatsioon ka tulevikus. Kokkuvõte: 139. Konkreetses telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu spetsiifikast tulenevalt moodustab iga piiritletud telefonioperaatori poolt osutatav kõne lõpetamise teenus iseseisva häälkõne lõpetamise turu. Seda asjaolu aluseks võttes omab iga telefonioperaator, kes osutab kõne lõpetamise teenust, oma sidevõrgus kõnede lõpetamisel 100%-list turuosa ning see püsib 100%-lisena sõltumata teenuse osutamise mahust. 4.3.2. Ettevõtjate üldine suurus 220.127.116.11. Sidevõrgu infrastruktuur 140. Konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse kontekstis, kus iga operaator omab oma võrgus kõne lõpetamise teenuse osutamisel 100%-list turuosa, võib telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust osutavate ettevõtjate üldsuurus olla erinev. Sellest tulenevalt võib olla erinev ka ettevõtjate võime mõjutada nende osutatava telefonivõrkudes kõne lõpetamise teenuse kaudu konkurentsiolukorda vertikaalselt allapoole seotud telefoniteenuse jaemüügiturgudel. 141. TJA võrdleb otsuse punktis 3.5. Järeldus: asjakohane turg" nimetatud piiritletud turgudel tegutsevate ettevõtjate üldsuurusi, et välja selgitada ettevõtjate võime mõjutada nende osutatavate sidumisteenuste (sh kõne lõpetamise teenuse) kaudu konkurentsiolukorda piiritletud sideteenuste turgudel ning vertikaalselt allapoole seotud telefoniteenuse jaemüügiturgudel. 142. Ettevõtja üldine suurus on oluline näitaja, kui arvestada asjaoluga, et kvaliteetse häälkõneteenuse osutamiseks on väiksema kliendibaasiga ning lokaalse ulatusega telefonivõrku omavate operaatorite jaoks kriitilise tähtsusega siduda otse või kolmanda operaatori vahendusel oma sidevõrk operaatoriga, kes omab üle-eestilist sidevõrku ning kontrollib olulist osa lõppkasutajatest. 143. Kuna sidumisteenuste turgudel on oluline asjakohaste teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu ja ulatus (ilma milleta ei ole kõne lõpetamise turul teenuste osutamine võimalik) ja mis näitab, kui laiaulatuslikult on ettevõtjal võimalik teenust osutada, on oluline hinnata ka ettevõtja infrastruktuuri olemasolu ja suurust. Seega peab arvestama, milline on analüüsi kaasatud ettevõtjate sidevõrgu infrastruktuuri tehnilise valmisolek kõne lõpetamise teenuse osutamiseks – sellest lähtuvalt selgub, millises ulatuses on ettevõtjad potentsiaalselt võimelised teenuseid osutama. 144. Elektroonilise side teenuste osutamiseks kasutatav infrastruktuur jaguneb peamiselt kaheks osaks: ülekandevõrk ja juurdepääsuvõrk. 145. Ülekandevõrk (ka „magistraalvõrk") on elektroonilise sidevõrgu osa, mis ühendab peajaotajaid/võrgusõlmi ja/või juurdepääsuvõrke. Muuhulgas hõlmab ülekandevõrk elektroonilise side võrgu ülekandeliine (välja arvatud juurdepääsuvõrgu ülekandeliinid), elektroonilise side võrgu ülekandesüsteeme, elektroonilise side võrgu lülitusseadmeid ja ülekandevõrgu abisüsteeme ja -rajatisi. 146. Juurdepääsuvõrk koosneb kliendiliinidest, mille kaudu on klientidel võimalik saada juurdepääsu elektroonilise side võrgule. 147. Analüüsi kaasatud ettevõtjate väljaehitatud ülekandevõrgu kogupikkus moodustab 18 319 kilomeetrit. 2016. aasta lõpu seisuga omas Telia sellest ...%, Tele2 ...%, Starman ...%, Elisa ning STV ...% (vt Tabel 1). Ülejäänud ettevõtjate ülekandevõrgu maht moodustab kokku 5%. Top Connect ülekande- ega juurdepääsuvõrgu liine ei oma, kuid talle kuulub üks telefonijaam, mis täidab nii riikliku kui ka rahvusvahelise tasandi jaama funktsiooni ning võimaldab osutada transiiditeenuseid. Samuti omab ühte üleriigilist telefonijaama NordConnect. Oma tarbijatele teenuste osutamiseks kasutavad Top Connect, Go Network, NordConnect ja TeleOne teistelt ettevõtjatelt renditud ülekandeliine ja kliendiliine. Tele2 osutab oma tarbijatele telefoniteenuseid kasutades selleks üldjuhul teiste sideettevõtjate lairibavõrke. Tabel 1. Sideettevõtjate sidevõrkude mahtude võrdlus (andmed 2016. a lõpu seisuga) raadiolahendused (raadiolingid) on välja jäetud 148. Kuna Telia käesoleva turuanalüüsi andmete kogumise raames magistraalvõrgu kohta andmeid ei esitanud, siis kasutas TJA andmeid, mis olid esitatud lairiba juurdepääsu hulgituru analüüsi raames. 149. Turuanalüüsi kaasatud ettevõtjatest omab suurimat katvusalaga võrku Telia, kellele kuuluv võrk katab suuremat osa Eesti territooriumist. Teiste ettevõtjate võrgud on lokaalsed, piirdudes mõne linna või vallaga. Kõige ulatuslikumad lokaalsed võrgud on Starmanil, Tele2-l, Elisal ja STV-l. 150. Lisaks ülekandevõrgule omab kõne lõpetamise teenuste osutamisel olulist tähtsust juurdepääsuvõrk, kuna juurdepääsuvõrk võimaldab osutada jaemüügiturul lõppkasutajatele kõneteenuseid ning hulgitasandil kõne lõpetamise teenuseid teistele sideettevõtjatele. 151. Analüüsi kaasatud ettevõtjad olid Eestis 2016. aasta lõpu seisuga välja ehitatud kliendiliine 1 009 962. Turul tegutsevatest ettevõtjatest kolm suuremat omavad peaasjalikult paralleelvõrke. 2016 aasta lõpu seisuga oli neist kasutuses 404 228 kliendiliini, millest Telia osa moodustas ...%, Starman ...% ning STV ...%. Ülejäänud ettevõtjate juurdepääsuvõrgu maht moodustab kokku vaid ...%. Kokkuvõte: 152. Ettevõtjate sidevõrgu infrastruktuuri analüüsist tuleneb, et Telial ...* sidevõrgu infrastruktuur. Telial on ...% infrastruktuurist, mille vahendusel on võimalik osutada telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuseid. 153. Ülejäänud ettevõtjate teenuste osutamist võimaldav sidevõrgu infrastruktuur on piiratud ulatusega ning osade teenuseosutajate sidevõrgu infrastruktuur ei moodusta ühtset sidevõrku. Tegemist on sõltumatute lokaalsete võrkudega. Sellisteks võrguoperaatoriteks on kaabelevivõrkude vahendusel kõneteenuseid ja kõneteenusega seotud kõne lõpetamise teenuseid osutav Starman ning STV. 154. Saab öelda, et juba eelmise turuanalüüsi raames kirjeldatud protsess, mille kohaselt ühendatakse eraldiseisvad sidevõrgud ühtseks sidevõrguks, jätkub. Seetõttu võivad tulevikus ka Starman ja STV omada ühtseid, märkimisväärset osa Eesti territooriumist katvaid sidevõrke. See omakorda toob kaasa konkurentsi suurenemise jaeteenuse turgudel ja võimaldab lõppkasutajatel erinevate teenuseosutajate vahel rohkem valida. 18.104.22.168. Investeeringud sidevõrgu infrastruktuuri 155. Analüüsi koostamisel küsiti ettevõtjatelt teavet kavandatavate investeeringute kohta aastateks 2014–2016. Kuna kõik ettevõtjad küsitud teavet ei esitanud, puudub kõigi ettevõtjate investeerimiskavatsustest ülevaade. Seetõttu ei ole võimalik vastavaid andmeid analüüsis kasutada. Samuti ei esitanud osa ettevõtjaid sidevõrgu investeeringuid puudutavaid andmeid. 156. Fikseeritud telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgimüügituru ja sellega lähedalt seotud telefoniteenuste jaeturgude jätkusuutlikus ja areng on oluliselt seotud investeeringutega, mida ettevõtjad on viimastel aastatel teinud oma sidevõrgu arendamiseks. Seetõttu on järgnevalt antud ülevaade ettevõtjate poolt oma sidevõrgu infrastruktuuri tehtud investeeringutest ja koguinvesteeringute mahtudest aastatel 2006-2008; 2010-2012 ning 2014-2016. 157. Aastatel 2006-2008 moodustas turuanalüüsi kaasatud ettevõtjate investeeringute kogumaht ligikaudu 135,1 miljonit eurot. Sellest 59%, ehk ligikaudu 80 miljonit eurot on ettevõtjad investeerinud fikseeritud elektroonilise sidevõrgu infrastruktuuri. 158. Aastatel 2010-2012 moodustas turuanalüüsi kaasatud ettevõtjate investeeringute kogumaht ligikaudu 138,2 miljonit eurot. Sellest 55%, ehk ligikaudu 76 miljonit eurot on ettevõtjad investeerinud fikseeritud elektroonilise sidevõrgu infrastruktuuri. 159. Aastatel 2014-2016 moodustas turuanalüüsi kaasatud ettevõtjate investeeringute kogumaht ligikaudu 245,5 miljonit eurot. Sellest 33%, ehk ligikaudu 80,8 miljonit eurot on ettevõtjad investeerinud fikseeritud elektroonilise sidevõrgu infrastruktuuri. Tabel 2. Otsuses käsitletavate sideettevõtjate kogu investeeringute osakaal aastatel 2006-2008, 2010-2012 ja 2014-2016 160. Analüüsi kaasatud ettevõtjatest oli ... Telia, kuid koguinvesteeringute osas on Telia osakaal hakanud vähenema (vt tabel 2). Teiste teenuseosutajate koguinvesteeringud on olnud .... 161. Aastatel 2014-2016 on analüüsi kaasatud ettevõtjate fikseeritud sidevõrgu investeeringute kogumaht võrreldes perioodiga 2010-2012 suurenenud 6% võrra. Tabel 3. Otsuses käsitletavate ettevõtjate sidevõrgu infrastruktuuri investeeringute osakaal aastatel 20062008; 2010-2012 ja 2014-2016 162. Võrreldes teiste sideettevõtjatega (vt Tabel 3), on Telia oma sidevõrgu infrastruktuuri investeerinud oluliselt rohkem, mis on põhjendatav ka eelnevalt otsuse punktis 22.214.171.124. Sidevõrgu infrastruktuur" väljatoodud laialdase sidevõrgu infrastruktuuri omamisega. Samuti, et suur osa telefoniteenuse lõppkasutajatest kasutab Telia sidevõrku (vt. joonis 2). Vähemalt samaväärse võrgukvaliteedi säilitamiseks nõuab ulatuslikum sidevõrk summaarselt rohkem investeeringuid. 163. Telia fikseeritud elektroonilise side võrgu infrastruktuuri investeeringute osakaal on küll vähenenud aga see tuleb sellest, et ka teised analüüsi kaasatud sideettevõtjate investeerinud on suurenenud. Eeltoodust järeldub, et Telia poolt kõne lõpetamise teenuse osutamine ja fikseeritud sidevõrgu infrastruktuuri areng on pikemas perspektiivis jätkusuutlik. 164. Fikseeritud sidevõrgu infrastruktuuri tehtud investeeringute mahtu aluseks võttes on turul tegutsevaks teiseks ettevõtjaks kaabellevivõrgu operaator Starman. Starman jätkab investeeringute tegemist oma sidevõrku, et luua oma sidevõrgus lairibateenuse osutamiseks vajalik tehniline baas. Selline sidevõrk võimaldab ka kõneteenuse osutamist. 165. Ülejäänud analüüsi kaasatud ettevõtjate investeeringud on suuremas osas suunatud sidevõrgu kvaliteedi parandamiseks ning oma sidevõrgus andmesideteenuse osutamise võimaluse loomiseks. Kokkuvõte: 166. Suurimaks telefonivõrgu infrastruktuuri investeerijaks on analüüsis käsitatud perioodil jäänud Telia. Samas on koguinvesteeringuid aluseks võttes Telia osakaal ... – kui aastatel 2006-2008 moodustas tehtud koguinvesteeringutest Telia osakaal ...%, aastatel 2010-2012 oli see ...%-le ning aastatel 2013-2016 ...%-le. 167. Võrreldes aastatega 2010-2012, on aastatel 2014-2016 analüüsi kaasatud ettevõtjate fikseeritud sidevõrgu infrastruktuuri investeeringute kogumaht suurenenud. Põhjuseks on uute sidevõrkude arendamine ning vajadus pakkuda kvaliteetsemaid teenuseid. 168. Samas on sidevõrgu infrastruktuuri tehtud investeeringute osas Telia osakaal aastatel 2014-2016 ...%-le. Teiste sideettevõtjate poolt sidevõrgu infrastruktuuri tehtud investeeringud on suurenenud ning kogu investeeringute maht sidevõrgu infrastruktuuri on suurenenud. 126.96.36.199. Kõne lõpetamise teenuse osutamise mahud 169. Ettevõtjate teenuse osutamise mahtude absoluutsuurust on hinnatud nii nende poolt esitatud käibe- kui ka asjakohase sideteenuse osutamise mahu andmete alusel perioodil 2013-2016. Seejuures on arvesse võetud ainult teistest sidevõrkudest saabunud ning asjakohase sideettevõtja sidevõrgus lõpetatud kõned. Arvestatud ei ole sideettevõtja enda lõppkasutajate poolt samas sidevõrgus olevatele teistele lõppkasutajatele tehtud kõnede lõpetamist (nn võrgusisene kõne - on-net calls). Ka ESS § 2 punkt 19 kohaselt on kõne lõpetamine kõne edastamine sidumispunktist üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti. 170. Tabelis 4 allpool on toodud ettevõtjate kõne lõpetamise teenuse osutamise osakaalud kogu kõne lõpetamise teenusest ja telefoniteenuse lõppkasutajate jaotus teenuseosutajate vahel 2016. aasta lõpu seisuga. Tabel 4. Kõne lõpetamise turul tegutsevate sideettevõtjate lõpetatud kõneminutite, teenuse osutamisest teenitud tulude ning telefoniteenuse lõppkasutajate arvu võrdlus (2016. a lõpp) 171. Tabelist 4 nähtub, et Telia kõnede lõpetamise minutimaht ja tulud on ..., moodustades kogu kõnede lõpetamise minutimahust ...% ja tuludest ...%. Teistest analüüsi kaasatud operaatoritest omasid 2016. aastal lõpetatud minutimahtudest ... osakaale Starman (...%), Elisa (...%) ja STV (...%). 172. Ka kõneteenuse kasutavate lõppkasutajate koguarvust oli Telia osakaal suurim (71,5%). Teliale järgneb Starman, kelle osakaal oli 14,4% ja STV (6,6%). Ülejäänud analüüsi kaasatud ettevõtjate vahel jagunes 7,5% lõppkasutajate koguarvust. 173. Minutimahtude graafikult (joonis 3 allpool) nähtub, et telefonivõrkudes lõpetatud kõneminutite kogumahud on olnud langeva trendiga kogu vaadeldava perioodi vältel. Telia fikseeritud sidevõrgus kõne lõpetamise minutimahud on ..., kuid võrreldes 2012. aastaga on need ...% võrra. ...% võrra on ...* ka Starmani kõne lõpetamise minutimahud. …* Joonis 3. Kõne lõpetamise turul tegutsevate sideettevõtjate kõne lõpetamise minutimahud (va võrgusisesed kõned) aastatel 2011-2016 Kokkuvõte 174. Võttes arvesse eeltoodut, on Eesti telefonivõrgus kõne lõpetamise turgude kontekstis (iga sideettevõtja on omas võrgus märkimisväärse turujõuga ettevõtja) jäänud suurimaks teenuseosutajaks Telia. Telia osakaal kogu kõnede lõpetamise minutimahust on püsinud stabiilselt suurimana. Kõne lõpetamise teenuse osutamise käibe alusel on Telia turuosa vähenenud - kui aastal 2012 moodustas Telia osakaal kogu kõnede lõpetamise eest saadud tuludest ...%, siis aastal 2016 oli see vähenenud ...%-le. 175. Kõnede lõpetamise minutimahtude üldisele langusele avaldab kindlasti mõju mobiilteenuste surve lähedalt seotud telefoniteenuste jaemüügiturgudel. 2012. aastaga võrreldes langes analüüsi kaasatud ettevõtjate fikseeritud sidevõrgus lõpetatud kõneminutite koguarv 19%. 188.8.131.52. Järeldused 176. Tulenevalt turu piiritlemisel välja toodud tehnoloogilisest eripärast, ei mõjuta erinevused analüüsi kaasatud ettevõtjate näitajate absoluutsuurustes ettevõtjate turujõudu - iga operaator on oma turul monopoolne teenuseosutaja, omades kõigi näitajate osas 100%-list turuosa. Ükski konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turul tegutsev ettevõtja ei suuda teiselt ettevõtjalt kõne lõpetamist ostmata oma lõppkasutajatele telefoniteenuseid osutada. 177. Laiaulatuslik fikseeritud elektroonilise side võrgu infrastruktuur annab küll eelise konkurentide ees telefoniteenuste jaeturgudel, kuid ei taga eelist asjakohasel hulgimüügiturul. 178. Siinjuures omab tähtsust ettevõtja kontroll kõne lõpetamise teenuse üle, mitte aga temale kuuluva sidevõrgu infrastruktuuri ulatus ja/või investeeringute maht. 4.3.3. Tasakaalustav ostja jõud 179. Märkimisväärset turujõudu väljendab, nagu on sedastatud Euroopa Kohtu konkurentsialases kohtupraktikas 24 , ettevõtja suutlikkus tegutseda turul märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest. Ettevõtja suutlikkust turuosalistest sõltumatult käituda võib vähendada tasakaalustav ostja jõud (ing. k countervailing buyer power, countervailing buying power), mis põhimõtteliselt kujutab endast kliendi läbirääkimise jõudu vahetult teenuse- või tootepakkujaga. Selline jõud ilmneb siis, kui kliendil on märkimisväärne mõju teenuseosutaja hinnakujunduslikule käitumisele või kui klient takistab teenuseosutajal tegutsemast sõltumatult kliendist märkimisväärses ulatuses. 180. Tasakaalustava ostja jõu olemasolu ja ulatust on asjakohane ning oluline käsitleda juhtudel, kui on tegemist kõrge kontsentratsiooniga turgudega ja eriti juhtudel, kui teenuseosutaja on monopoolses seisus. 181. Üldtunnustatud majandusteooria kohaselt on ratsionaalselt tegutseva monopolisti eesmärk maksimeerida oma kasumit, määrates teenustele ja toodetele monopoolsed hinnad. Tavaliselt järgneb sellisele käitumisele ebapiisav tootlikkus, ülemäärased hinnad ja seega ka heaolu langus. Dünaamiliste tagajärgedena võib välja tuua tootmise ebaefektiivsuse olulise suurenemise ja ebapiisava innovatsiooni. 182. Seega on antud turu konkurentsiolukorra analüüsimisel küsimus selles, et kui lähtepunktiks on ainuõigus telefonikõne lõpetamisele oma sidevõrgus, siis kas nõudluse pool mõjutab või toob esile teatava surve antud operaatori suhtes sellises ulatuses, mis takistab sellel monopoolsel ettevõtjal ära kasutamast kirjeldatud hinnakujundamise mehhanismi ja tegutsemast kliendist sõltumatult. Erandlikus olukorras võib tasakaalustav ostja jõud nõrgestada monopoolse ettevõtja hinnakujunduse aluseid sellises ulatuses, mis takistab monopoolsel ettevõtjal tõstmast hindu üle taseme, mis kujuneks turul toimiva konkurentsi tingimustes. Seega osutub tasakaalustava ostja jõu hindamine võtmeküsimuseks monopoolse ettevõtja turujõu hindamisel. . 24 27/76: United Brands, op. cit.; 85/76: Hoffmann-La Roche vs. Komisjon, op. cit; 322/81: Michelin vs Komisjon, op. cit.; vt ka raamdirektiivi art 14 p 2 ja ESS § 45 lg 2. 183. Otsuse punktis 3. „Turu piiritlemine" piiritletud turgude puhul tuleb hinnata ettevõtja suutlikkust tegutseda turul märkimisväärsel määral sõltumatult lõppkasutajatest ja lepingu partneritest. Suutlikkust tegutseda sõltumatult konkurentidest piiritletud turgudel ei ole võimalik hinnata, kuna tulenevalt piiritletud turgude olemusest on igal üksikul turul vaid üks monopoolne teenuseosutaja. 184. Tasakaalustava ostja jõu ulatus sõltub teenuse lõppkasutaja võimest vahetada teenuseosutajat või mitte tarbida selle teenuseosutaja toodet või teenust lühikese aja jooksul. Kuna asjakohasel turul kehtib „helistav pool maksab" põhimõte, siis kõneteenuse lõppkasutajad jaeturul arvestavad enamjaolt väljuvate kõnede hinnaga ning suhteliselt vähe hinnaga, kui palju maksab helistamine neile. Seega on lõppkasutajad suhteliselt ükskõiksed ka selle hinna suhtes, kui palju maksab kõne lõpetamine telefonivõrku, kus antud lõppkasutaja number on kasutusel. See välistab omakorda tasakaalustava ostja jõu rakendumise võimalikkuse telefonikõne lõpetamise hindadele lõppkasutajate poolt. Tasakaalustava ostja jõu rakendumine piiritletud turgudel oleks võimalik siis, kui asjakohastel turgudel ei kehtiks enam „helistav pool maksab" põhimõte. Kuid kuna sellise põhimõtte muutmine ei ole lähiajal tõenäoline, ei ole ka tõenäoline piiritletud turgudel tasakaalustava ostja jõu rakendumine lähema kolme aasta jooksul. 185. Lõppkasutajate käitumist teenuse osutaja vahetamiseks võib mõjutada teiste operaatorite poolt oma võrgus kõrgete jaehindade kehtestamine helistamisel teenust osutava operaatori lõppkasutajatele. 186. See võib esile kutsuda situatsiooni, kus teiste võrkude lõppkasutajad ei soovi enam helistada teenust osutava operaatori lõppkasutajatele, mis võib viia selleni, et lõppkasutaja on sunnitud teenuseosutaja välja vahetama. 187. Selline lõppkasutajate mõjutamine läbi jaehindade on võimalik ainult siis, kui tegemist on oluliselt erineva suurusega teenuseosutajatega ja kõnemahud on väga väikesed. Kõrgeid jaehindasid saavad rakendada ainult suuremad ettevõtjad, kuna nende kõnede mahud väiksema sideettevõtja sidevõrku on väikesed, mistõttu on väikesed ka tulude kaotused tegemata jäänud kõnedelt. Samas ei saa väike teenuseosutaja vastata kõrgete jaehindade kehtestamisega suurte sideettevõtjate sidevõrkudesse. Põhjuseks on asjaolu, et kuna enamus kõnesid tehakse suuremate sideettevõtjate sidevõrkudesse, siis kõrgete kõnehindade kehtestamisega mõjutaksid väiksed sideettevõtjad oma lõppkasutajaid vahetama teenuseosutajat – see vähendaks nende lõppkasutajate arvu ja võib viia väikse sideettevõtja turult lahkumiseni. Eeltoodu rakenduks ainult juhul, kui lõpptarbijateni on välja ehitatud paralleelsed fikseeritud sidevõrgud – sellisel juhul on lõpptarbijatel võimalus liikuda ühest võrgust teise. Paralleelsete sidevõrkude puudumise korral on see võimalus aga välistatud. 188. Suured või võrreldavate lõppkasutajate arvuga teenuseosutajad sellist jaehindadega lõppkasutajate mõjutamist omavahel praktikas ei rakenda – kui üks ettevõtja kehtestab kõrged jaehinnad helistamisel teise võrku, võib teine ettevõtja vastata samaga – eelist ei saavutaks kumbi sideettevõtja. 189. Seega on võimalik osaliselt mõjutada ettevõtja käitumist kõrgete kõne lõpetamise hindade kehtestamisel läbi lõppkasutaja käitumise, kuid sellise mõjutamise eelduseks on teenuseosutajate erinev suurus ja lõppkasutajate arvu väga suur erinevus ning paralleelsete fikseeritud sidevõrkude olemasolu. Kui erinevused ettevõtjate suuruses ja lõppkasutajate arvus ei ole suured ning kõnede liiklus võrkude vahel on suur ning võrreldav, siis selline lõppkasutajate mõjutamine ja tasakaalustava ostja jõu enda huvides ärakasutamine ei ole võimalik. 190. Hulgitasemel on võimalik tasakaalustava ostja jõu olemasolu hinnata, käsitades teenuseosutajaid samal turul tegutsevate konkurentidena. Kui teatud toodet või teenust ostev ettevõtja on suur ja mõjukas, suudab ta suhteliselt efektiivselt peatada selle toote pakkuja või teenuse osutaja katse hindu tõsta. Teoreetiliselt peaks piisava suurusega ettevõtja olema suuteline avaldama teistele operaatoritele piisavat survet, et kõne lõpetamise hindu alandataks või vähemalt ei tõstetaks. 191. Konkreetses telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu spetsiifikast tulenevalt (eelkõige seetõttu, et iga operaator saab kõnesid lõpetada vaid omaenda võrgus, mis moodustab omaette kaubaturu), ei oma ettevõtja üldine suurus aga tähtsust, sest olenemata ettevõtja suurusest on ettevõtja mõjuvõimu rakendamine kõne lõpetamise hinna läbirääkimistel läbivühendatavuse tagamiseks piiratud. Seega ei oleks tasakaalustava ostja jõu rakendamine võimalik ka siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutseksid ühel kaubaturul. Kokkuvõte: 192. Võttes arvesse eeltoodut, on TJA seisukohal, et telefonivõrgus kõne lõpetamisel turul puudub tasakaalustav ostja jõud (või see eksisteerib väga väikeses ulatuses) ning et turuosalised ei saa üksteise hinnakujundust oluliselt mõjutada. Tulenevalt turu piiritlemisel välja toodud tehnoloogilisest ja teenuse osutamise korralduse eripärast püsib selline situatsioon ka lähimate aastate perspektiivis. 4.3.4. Sisenemistõkked 193. Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktile 80 on turul domineerimise tuvastamiseks oluline hinnata turule sisenemise lihtsust. Ettevõtja võime turul domineerida sõltub uute turuosaliste turule sisenemise võimalusest: kui turul puuduvad sisenemistõkked, on ettevõtja võimalused turul konkurente eirates tegutseda piiratud isegi juhul, kui ta omab kõnealusel turul suurt turuosa. 194. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turgudele sisenemise tõkete hindamisel tuleb lähtuda piiritlemise käigus selgunud asjaoludest: määravaks on pakkumisepoolse asendatavuse puudumine sellel turul. Piiritletud turgudel saab iga telefonivõrgu operaator lõpetada kõnesid ainult oma sidevõrgus. Järelikult on teised sideteenuse osutajad sunnitud kasutama vaid ühe kindla operaatori poolt osutatavat kõne lõpetamise teenust, kui nad soovivad kõne lõpetada tema lõppkasutaja numbrile. Seega eksisteerivad piiritletud turgudele sisenemiseks absoluutsed sisenemistõkked, sest ühel piiritletud turul tegutsev teenuseosutaja ei saa siseneda teistele piiritletud kõne lõpetamise turule. 195. Kuna asjakohastel turgudel on pakkumisepoolse asendatavuse puudumise tõttu välistatud potentsiaalne konkurents ning tehnoloogiline areng ei võimalda lähemal ajal teistel teenuseosutajatel siseneda piiritletud turgudele, võib järeldada, et telefonivõrgus kõne lõpetamise turgudel eksisteerivad absoluutsed (kõrged) sisenemistõkked, mis takistavad potentsiaalse konkurentsi teket neil turgudel. 196. Et taolised sisenemistõkked võiksid tulevikus kaduda või oluliselt muutuda, ei ole turu olemusest tulenevalt tõenäoline. 5. MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJAKS TUNNISTAMINE 197. Otsuse punktis 4. TURUANALÜÜS" punktis läbi viidud turuanalüüsi tulemusel jõudis TJA järgmistele seisukohtadele. 198. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turu analüüsis väljatoodud asjaolud väljendavad, et piiritletud sideturgudel ei toimi konkurents ning turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjad Telia; Elisa; GoNetwork; Citic Telecom (endine Linxtelecom); Top Connect; Elisa Teleteenused (endine Starman); STV; RIKS; Nord Connect; TeleOne, Telset, Loginet ja Tele2 omavad igaüks märkimisväärset turujõudu oma telefonivõrgus kõne lõpetamise turul. Seejuures on Telia võime mõjutada tema osutatava kõne lõpetamise teenuse kaudu konkurentsiolukorda vertikaalselt allapoole seotud telefoniteenuse jaeturgudel teistest märkimisväärset turujõudu omavatest ettevõtjatest suurem. 199. Piiritletud turgudel turuanalüüsi käigus tuvastatud asjaolud, millest selgub, et nimetatud ettevõtjad omavad märkimisväärset turujõudu asjakohastel turgudel, on järgmised: -kõik turul tegutsevad ettevõtjad omavad 100%-list turuosa kõnede lõpetamisel oma sidevõrgus; -asjakohastel turgudel on nii pakkumise- kui ka nõudlusepoolse asendatavuse puudumise tõttu välistatud potentsiaalne konkurents; -nimetatud turgudel eksisteerivad kõrged sisenemistõkked; -piiritletud turgudel puudub või eksisteerib väga väike tasakaalustav ostja jõud, kuna jaetasemel ei suuda lõppkasutajad olulisel määral mõjutada häälkõne lõpetamise hinda konkreetses telefonivõrgus. 200. Tulenevalt ülaltoodust ning juhindudes ESS § 46, tunnistab TJA sideettevõtjad Telia; Elisa; GoNetwork; Citic Telecom (endine Linxtelecom); Top Connect; Elisa Teleteenused (endine Starman); STV; RIKS; Nord Connect; TeleOne; Telset; Loginet ja Tele2 igaühe oma telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. 6. KEHTESTATAVAD KOHUSTUSED 6.1. Kohustuste kehtestamise eesmärk ja alused 201. Sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifilise reguleerimise, sealhulgas märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuste kehtestamise eesmärk on tagada konkurentsi soodustamisega sideteenuse osutajate paljusus, nende võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine ning osutatavate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus lõppkasutajatele 25 . Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuste kehtestamine on suunatud konkurentsiprobleemide vältimisele. 202. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse kehtestamisel lähtub TJA ettevõtja suhtes ESS §-des 50–57 sätestatust, kehtestades ettevõtjale ühe või mitu asjakohast kohustust sellel sideteenuse turul, millel sideettevõtja kohta on tehtud ettepanek tunnistada ta märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Kohustuse valikul arvestab TJA muuhulgas Euroopa Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja seisukohtadega ning Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga 26 . 203. Telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamisele rakendatavad võimalikud kohustused saab jaotada järgmiselt: teenusele juurdepääsukohustused 27 , teenuse osutamisega seotud mittediskrimineerimise kohustused 28 , teenuse läbipaistvuse kohustused 29 ning teenuse hinnaga seotud kohustused 30 . 204. TJA tegi 5. peatükis ettepaneku tunnistada sideettevõtjad Telia; Elisa; GoNetwork; Citic Telecom (endine Linxtelecom); Top Connect; Elisa Teleteenused (endine Starman); STV; RIKS; Nord Connect; TeleOne; Loginet, Telset ja Tele2 telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Järgnevalt analüüsitakse nimetatud turuga seotuid konkurentsiprobleeme ja nende vältimiseks sobivaid kohustusi ning vajadusel kehtestatakse nimetatud sideettevõtjatele asjakohased kohustused. 205. Kuivõrd ex ante regulatsiooni kehtestamine ei sisalda endas hinnangut sellele, kas ettevõtja on pannud toime õiguserikkumise ning oluline on üksnes kindlaks teha, kas tema majanduslik tugevus annab talle võimu käituda märgatavas ulatuses sõltumatuna konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest 31 , siis tuleb ka piiritletud sideturul esineda võivaid konkurentsiprobleeme hinnata ennekõike kui potentsiaalseid konkurentsiprobleeme ning selgitada välja, kas niisugused konkurentsiprobleemid võivad turu konkurentsiolukorrast tingitud objektiivsete takistuste esinemise või nende puudumise tõttu praktikas realiseeruda. 206. Alljärgnevalt analüüsitavad ja kehtestatavad kohustused on samasugused nagu Telia, Elisa, Elisa Teleteenused (endine Starman), STV, RIKS, GoNetwork, Citic Telecom (endine Linxtelecom) ja Top Connect rakendati TJA 12.12.14 otsusega nr 22-6/14-513 „Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turul 25 ESS § 40 lõige 1 26 ESS § 46 lõige 2 27 ESS § 50 lõige 5 28 ESS § 50 lõige 3 29 ESS § 50 lõige 1 ja 2 30 ESS § 50 lõige 4 ja 7 31 raamdirektiivi artikli 14 lõige 2, ESS § 45 lõige 2 märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamine ja kohustuse kehtestamine ning märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine". Tele2-le on alljärgnevad kohustused esmakordsed, kuid Tele2-l on sarnaste kohustuste rakendamise kogemus mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul 32 . Nord Connectile, Loginet, Telset ja TeleOne-le on all toodud kohustused esmakordsed. 6.2. Juurdepääsu kohustused 6.2.1. Juurdepääsu kohustuste eesmärk ja alused 207. Juurdepääsu kohustus on suunatud peatükis 6.2.2 kirjeldatud juurdepääsust keeldumise ja viivitamisega seotud konkurentsiprobleemide vältimisele. Juurdepääsu kohustuste eesmärk on tagada sidevõrkude koostalitusvõime ja lõppkasutajate vaheline läbivühendatavus 33 . Juurdepääsu kohustus väldib olukorda 34 , kus juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel takistab konkurentsi arengut jaemüügi tasandil ja kahjustab lõppkasutajate huve, kuna ilma juurdepääsuta konkreetsele sidevõrgule on teiste sidevõrkude lõppkasutajatel võimatu üksteisele helistada. Samuti kahjustab juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel konkurentsi arengut jaemüügitasandil, kuna sellise tegevusega tõkestatakse potentsiaalsete konkurentide sisenemine kõneteenuste jaemüügi turule. 208. TJA võib 35 märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestada kohustuse rahuldada teise sideettevõtja mõistlik taotlus juurdepääsuks konkreetsetele võrguelementidele ja võrguga seotud vahenditele ja võimaldada nende kasutamine vastavalt ESS §-le 51, kui juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel takistab konkurentsi arengut jaemüügi tasandil või on lõppkasutajate huve kahjustav. 6.2.2. Juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid 209. Sidumise ja kõne lõpetamise teenusele juurdepääsust keeldumisega piiratakse uute teenuste osutajate võimalusi siseneda kõneteenuste jaemüügi turule. Kõneteenuste jaemüügi turule siseneja jaoks on ühendus olemasolevate sidevõrkudega tähtis. Piiritletud turul märkimisväärset turujõudu omaval ettevõtjal on lähedalt seotud jaeteenuse turgudel võimalik senikaua, kuni uuel sisenejal ei ole piisavalt palju lõppkasutajaid, hakkama saada ka end kõneteenuste jaemüügi turule sisenejaga otseselt sidumata. Ilma sidumise ja kõne lõpetamise teenuseta on aga kõneteenuste kasutamisvõimalus uue turule siseneja lõppkasutaja jaoks piiratud, kuna nad ei saa ühendust suure osa sidevõrkude lõppkasutajatega. Eelnevast tulenevalt võib sidumise ja kõne lõpetamise teenuse osutamisest keeldumine oluliselt vähendada konkurentsi ning olla seega üldist lõpptarbija heaolu kahjustav. 210. Samuti võib teenusele juurdepääsu korral esineda viivitamisega seotud konkurentsiprobleeme. Viivitamistaktika on käitumine, mille puhul ettevõtja ei keeldu 32 Vt. Tehnilise Järelevalve Ameti 26.05.16 otsus nr 1-10/16-161; https://www.tja.ee/et/valdkonnadteenused/sideturg/reguleeritavad-turud/kone-lopetamine-mobiiltelefonivorgus 33 Seeläbi toetatakse ESS § 134 lõikes 2 sätestatud riikliku korralduse eesmärke 34 Seeläbi toetatakse ESS § 134 lõikes 3 sätestatud riikliku korralduse eesmärke 35 ESS § 50 lõige 1 punkt 5 oma konkurentidele hulgiteenuse turul teatud sisendit tarnimast, kuid neid varustatakse sisenditega ajaliselt hiljem, võrreldes oma jaeteenust pakkuva haruga. Viivitamistaktikale võib viidata näiteks pikk sidumise läbirääkimiste ja lepingute sõlmimise protsess. 211. Juurdepääsust keeldumise ja viivitamisega seotud konkurentsiprobleemide tulevikus esinemise suur tõenäosus tuleneb asjaolust, et Telia; Elisa; GoNetwork; Citic Telecom (endine Linxtelecom); Top Connect; Elisa Teleteenused (endine Starman); STV; RIKS; Nord Connect; TeleOne; Loginet; Telset ja Tele2 omavad tehnoloogilistel põhjustel igaüks ka tulevikus telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärset turujõudu (sh 100%-list turuosa), mis võimaldab neil tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest, ning sellest tulenevalt omavad nad märkimisväärset võimet ning huvi kasutada oma turujõudu uute või väikese kliendibaasiga sideettevõtjate kõneteenuste jaeturule sisenemise takistamiseks läbi juurdepääsust keeldumise. 6.2.3. Juurdepääsu kohustuste valiku analüüs 212. Alljärgnevalt on analüüsitud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale rakendatavaid erinevaid võimalike kohustusi, leidmaks kohustust, mis tagaksid kõne lõpetamise teenuse puhul juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemide tõhusaima vältimise. 213. ESS-i kuuendas peatükis on sideettevõtjatele sätestatud üldised kohustuse seoses teenustele ja sidevõrkudele juurdepääsu ja sidumisega. Sealhulgas 36 on võrguteenuseid pakkuv sideettevõtja kohustatud teise sideettevõtja soovi korral pidama heas usus läbirääkimisi sidevõrkude vastastikuseks sidumiseks, kui see on vajalik sideteenuste osutamiseks. Nimetatud kohustuse täitmiseks on sideettevõtja muu hulgas kohustatud avaldama teisele poolele, kellega ta on alustanud sidumise läbirääkimisi, kogu sidumiseks vajaliku teabe, sealhulgas võrguliideste parameetrid. 214. TJA leiab, et ESS-i kuuendas peatükis (juurdepääs ja sidumine) sätestatud regulatsioon ei ole piisav juurdepääsust ja sidumisest keeldumise ja viivitamisega seotud konkurentsiprobleemide lahendamiseks, kuna see on liialt üldsõnaline ning ei anna konkreetseid tähtaegu ja loetelu seadmetest ning teenustest, mis on vajalikud mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse tarbimiseks. 215. TJA kaalus, kas juurdepääsust keeldumise ja viivitamisega seotud konkurentsiprobleeme on võimalik vältida läbipaistvuskohustuste, mittediskrimineerimise kohustuste või hinnakohustustega ning leidis järgmist: -Läbipaistvuskohustused üksi ei oleks juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi vältimiseks piisavad, kuna need kohustavad avaldada kõigile võrdsetel tingimustel sidumiseks ja mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse kasutamiseks vajalikku informatsiooni, kuid ei kohusta nimetatud teenuseid osutama. -Mittediskrimineerimise kohustused ei ole juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi vältimiseks kohased, kuna on suunatud üksnes sideettevõtjate võrdse kohtlemise tagamisele, kuid ei taga sidumist ja mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse osutamist. 36 ESS 61 lg 2 ja 3 -Hinnakohustused ei ole samuti juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi vältimiseks kohased, kuna need reguleerivad sideettevõtja hindasid ja kulusid, kuid ei taga sidumist ja mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse osutamist. 216. Arvestades eeltoodut leiab TJA, et juurdepääsust ja sidumisest keeldumise ja viivitamisega seotud konkurentsiprobleemide vältimiseks sobivaim ja proportsionaalseim on Teliale, kui suurima kõne lõpetamise käibega sideettevõtjale, rakendada juurdepääsu kohustust, millega kohustatakse Teliat sõlmima sidumislepinguid, siduma sidevõrgud ning osutama kõne lõpetamise teenust nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui kahe kuu jooksul peale vastava põhjendatud taotluse saamist. 217. Arvestades Elisa, GoNetworki, Citic Telecomi (endine Linxtelecom), Top Connecti, Elisa Teleteenuste (endine Starman), STV, RIKSi, Nord Connecti, TeleOne; Loginet; Telset ja Tele2-e oluliselt madalamat kõne lõpetamise teenuse käivet võrreldes Teliaga ning asjaolu, et need sideettevõtjad omavad kõne edastamise ja kõne lõpetamise teenuse osutamisega seonduvalt oluliselt väiksemat töötajaskonda, kuid sidumisega seotud protsessid (sidumisliini ehitamine või tellimine, sidumiseks vajalike seadmete hankimine, sidumislepingute koostamine) ning sidumiseks vajalike seadmete (sh sidumisliinide) hinnad on sarnased Telia poolt kasutatavatega, on neile võrreldes Teliaga mõistlik ja otstarbekas kehtestada pikem sidumislepingu sõlmimise-, sidumise- ning telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise tähtaeg. 218. Võttes arvesse eeltoodut teeb TJA ettepaneku kehtestada Elisale, GoNetworkile, Citic Telecomile (endine Linxtelecom), Top Connectile, Elisa Teleteenustele (endine Starman), STVle, RIKSile, Nord Connectile, TeleOne-le, Loginet-ile, Telset-ile ja Tele2le kohustus, millega kohustatakse neid sõlmima sidumislepinguid, siduma sidevõrgud ning osutama kõne lõpetamise teenust nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui kuue kuu jooksul peale vastava põhjendatud taotluse saamist. 219. Kohustus sõlmida sidumisleping, siduda sidevõrgud ja seadmed ning osutada kõne lõpetamise teenust nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui kahe kuu jooksul Telia korral ja kuue kuu jooksul Elisa, GoNetworki, Citic Telecomi (endine Linxtelecom), Top Connecti, Elisa Teleteenuste (endine Starman), STV, RIKSi, Nord Connecti, TeleOne ja Tele2-e korral peale vastava põhjendatud taotluse saamisest, on TJA hinnangul mõistlik, kuna sarnane kohustus kehtis nimetatud sideettevõtjate suhtes ka eelmistel regulatsiooniperioodidel (välja arvatud Tele2-le, Nord Connect-ile, Loginetile, Telset-ile ja TeleOne-le ) ning ükski nimetatud sideettevõtja ei ole teavitanud, et nimetatud tähtaeg oleks liiga lühike või neile muul viisil koormav. Tele2-le on eeltoodud kohustused esmakordsed, kuid Tele2-l omab sarnaste kohustuste rakendamise kogemust mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul. Nord Connectil, Telsetil, Loginet-il ja TeleOne-l eelnimetatud kohustuse rakendamise kogemus puudub. 220. TJA, kaaludes kas Teliale, Elisale, GoNetworkile, Citic Telecomile (endine Linxtelecom), Top Connectile, Elisa Teleteenustele (endine Starman), STVle, RIKSile, Nord Connectile, TeleOne-le, Loginet-ile, Telset-ile ja Tele2-le on juurdepääsu kohustuste kehtestamine vajalik ja proportsioonis ESS §-s 134 sätestatud eesmärkidega, hindas ESS § 51 lõikes 2 sätestatud faktoreid ja leiab, et: a) nimetatud sideettevõtjate sidevõrgus on sidumiseks ja kõne lõpetamiseks vajalike konkureerivate vahendite kasutamine või paigaldamine tehniliselt ja majanduslikult teostatav, pidades silmas turu arengu tempot ja võttes arvesse asjasse puutuvat sidumise ning juurdepääsu laadi ja liiki, kuna sidumine ja häälkõne lõpetamine ei ole neile uus teenus ja neil on olemas selle teenuse osutamiseks vajalikud teadmised ja kogemus ning ressurss; b) nimetatud sideettevõtjate sidevõrgus on juurdepääsu pakkumine mõistliku taotluse korral teostatav, võrreldes kasutatavate mahtudega, kuna suurenev häälkõne lõpetamise liiklus suurendab ka tulusid nimetatud liikluselt, mis omakorda tagab investeeringud sidevõrgu arendamiseks; c) nimetatud sideettevõtjate sidevõrgus juurdepääsu tagamine mõistliku taotluse alusel ei ole ülemäära koormav ega sea ohtu nimetatud sideettevõtjate esialgseid investeeringuid, kuna sidumise ja kõne lõpetamise osutamisest tulenev häälkõne lõpetamise liiklus suurendab ka tulusid nimetatud liiklusest, mis omakorda tagab investeeringute tasuvuse; d) juurdepääsu kohustus ei kahjusta konkurentsi kõneteenuste jaeturgudel pikema aja jooksul, kuna juurdepääsu kohustus tagab kõneteenuste osutamiseks vajaliku sidevõrkude lõppkasutajate vahelise ühenduse. See omakorda suurendab konkureerivate teenuste pakkumist ja soodustab majanduslikult tõhusat infrastruktuuril põhinevat konkurentsi. e) juurdepääsu kohustuse kehtestamine nimetatud sideettevõtjate edendab konkurentsi jaemüügi tasandil, kuna sidumine ja häälkõne lõpetamise teenuste osutamine soodustab konkurentide sisenemist kõneteenuste jaemüügi turule. f) juurdepääsu kohustuse kehtestamine nimetatud sideettevõtjate ei kahjusta nimetatud ettevõtjate intellektuaalse omandi õigusi; g) juurdepääsu kohustuse kehtestamine nimetatud sideettevõtjate edendab üleeuroopaliste teenuste osutamise võimalikkust, kuna sidumine ja häälkõne lõpetamise teenuste osutamine soodustavad konkurentide sisenemist kõneteenuste jaemüügi turule, mis omakorda edendab konkurentsi arengut. 221. TJA leiab, et juurdepääsu kohustuste kehtestamine Elisale, GoNetworkile, Citic Telecomile (endine Linxtelecom), Top Connectile, Elisa Teleteenustele (endine Starman), STVle, RIKSile, Nord Connectile, TeleOne-le, Loginet-ile, Telset-ile ja Tele2le on: -mõistlik ja otstarbekas, kuna sellega tagatakse lõppkasutajate vaheline läbivühendatavus; -mittediskrimineeriv, kuna sarnane kohustus kehtestatakse kõigile telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud sideettevõtjatele; -läbipaistev, kuna kohustus on kavandatud selliselt, et isikule oleks üheselt arusaadav, mida TJA tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest temale tulenevad. 6.2.4. Juurdepääsu kohustuste kehtestamine 222. TJA nõuab Telialt, Elisalt, GoNetworkilt, Citic Telecomilt (endine Linxtelecom), Top Connectilt, Elisa Teleteenustelt (endine Starman), STVlt, RIKSilt, Nord Connect-ilt; TeleOne-ilt; Telset-ilt; Loginet-ilt ja Tele2-lt telefonivõrgus kõne lõpetamise turul peatükis 6.2.2. kirjeldatud juurdepääsust keeldumise ja viivitamisega seotud konkurentsiprobleemide vältimiseks, sideteenuste koostalitusvõime ja läbivühendatavuse toetamiseks ning lõppkasutajate huvide kaitseks ESS § 50 lg 1 punkti 5 ja § 51 alusel järgmist: 1) heas usus läbirääkimist sideettevõtjatega, kes taotlevad sidevõrkude sidumist ja juurdepääsu telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusele; 2) telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusele lubatud juurdepääsu jätkuvat võimaldamist; 3) telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamist hulgimüügi korras sideettevõtjatele nende teenuste edasimüümise eesmärgil; 4) telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuste koostalituseks hädavajalikele tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele võtmetehnoloogiatele avatud juurdepääsu võimaldamist; 5) telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse kasutamiseks vajalike ühispaiknemise või muude ühiskasutuse viiside pakkumist, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutuse võimaldamist; 7) telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuste osutamisel õiglase konkurentsi tagamiseks vajalikele tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele juurdepääsu pakkumist; 8) sidevõrkude või võrguvahendite sidumist. 223. ESS § 64 lg 2 kohaselt on sideettevõtja, kelle suhtes on TJA kehtestanud juurdepääsu või sidumise kohustuse, kohustatud juurdepääsu ja sidumise kohustuse täitmisel vastavalt kohustuste iseloomule täitma järgmisi nõudeid: -võimaldama teistel sideettevõtjatel kasutada võrgu seadmeid, ehitisi ning liinirajatisi võrdsetel tingimustel ja kvaliteediga, millega ta seda ise osutab oma ema- ja tütarettevõtjale, klientidele või äripartneritele; -võimaldama juurdepääsuks või sidumiseks taotluse esitanud ettevõtjal saada juurdepääsuks ja sidumiseks vajalikku teavet; -kasutama juurdepääsu või sidumisega seoses saadud teavet üksnes vastava teenuse osutamiseks ning mitte avaldama seda kolmandale isikule, eelkõige teisele struktuuriüksusele, tütarettevõtjale ega partnerile, kellele selline teave võiks anda konkurentsieeliseid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; -mitte piirama oma klientide juurdepääsu teise sideettevõtja poolt osutatavatele teenustele. 224. Vastavalt ESS § 65 lõikele 1 võib sideettevõtja lõpetada lepingueelsed läbirääkimised ja keelduda juurdepääsu- või sidumislepingu sõlmimisest, kui: -sidumise või juurdepääsu tehnilise võimaluse loomine on ebamõistlikult koormav või -sidumise või juurdepääs kahjustab võrgu terviklikust. 225. Vastavalt ESS § 64 lõikele 1 on sideettevõtja, kellele TJA on kooskõlas ESS § 50 lg 1 punktiga 5 või §-ga 63 kehtestanud juurdepääsu või sidumise kohustuse, kohustatud sõlmima sidumis- või juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu võrkudele, seadmetele või teenustele ning siduma võrgud või seadmed TJA poolt antud mõistliku tähtaja jooksul, arvestades, et juurdepääsuks või sidumiseks kohustatud sideettevõtjal võib olla vaja luua sidumiseks või juurdepääsuks tehnilised tingimused, sealhulgas paigaldada seadmed. 226. Eelnevast tulenevalt peab MTE sõlmima sidumislepingu, siduma sidevõrgud ja seadmed ning osutama telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust nii kiiresti kui võimalik, kuid Telia mitte hiljem, kui kahe kuu möödumisel ja Elisa, GoNetwork, Citic Telecom (endine Linxtelecom), Top Connect, Elisa Teleteenused (endine Starman), STV, RIKS, Nord Connect; TeleOne; Telset; Loginet ja Tele2 mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel vastava põhjendatud taotluse saamisest ning vältima objektiivsete asjaoludega põhjendamata viivitamist. 6.3. Mittediskrimineerimise kohustus 6.3.1. Mittediskrimineerimise kohustuse eesmärk ja alused 227. Mittediskrimineerimise kohustus on suunatud peatükis 6.4.2 kirjeldatud kvaliteedi- ja hinnadiskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemide vältimisele. Mittediskrimineerimise kohustuse eesmärgiks on tagada 37 , et märkimisväärse turujõuga ettevõtja ei moonutaks konkurentsi ja tagaks sideettevõtjate võrdse kohtlemise eelkõige juhul, kui tegemist on vertikaalselt integreeritud ettevõtjaga, kes pakub teenuseid ettevõtjatele, kellega ta konkureerib allapoole seotud turgudel. 228. TJA võib 38 märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestada mittediskrimineerimise kohustuse, mis peab tagama, et märkimisväärse turujõuga ettevõtja ning eriti vertikaalselt integreeritud märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kes pakub teenuseid ettevõtjatele, kellega ta konkureerib jaemüügi tasandil, rakendab teiste ettevõtjate suhtes, kes osutavad sarnaseid teenuseid, samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning et märkimisväärse turujõuga ettevõtja osutab teenuseid ja avaldab informatsiooni nendele ettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite puhul. 6.3.2. Diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid 229. Diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid jagunevad kvaliteediga ja hinnaga seotud konkurentsiprobleemideks. 230. Kvaliteedidiskrimineerimine seisneb teistele konkureerivatele sideettevõtjatele halvema kvaliteediga teenuste osutamises võrreldes endaga. Kvaliteedidiskrimineerimise läbi saab turgu valitsev ettevõtja kas tõsta konkurentide kulusid või piirata oma konkurentide poolt osutatavate teenuste väljamüüki. 231. Hinnadiskrimineerimine jaguneb hinnadiskrimineerimiseks sideettevõtjate vahel ja hinnadiskrimineerimiseks sisemise ja välimise varustamise vahel. Hinnadiskrimineerimine sideettevõtjate vahel seisneb erinevate telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade rakendamises erinevatele sideettevõtjatele. 232. Hinnadiskrimineerimisega sisemise ja välimise varustamise vahel on tegemist juhul, kui vertikaalselt integreeritud sideettevõtja nõuab temaga jaeturul konkureerivalt sideettevõtjalt hulgiteenuste eest kõrgemat hinda (sageli ka ülemäärast hinda), kui vertikaalselt integreeritud sideettevõtja nõuab oma jaeteenust pakkuvalt üksuselt. Ehk teisisõnu toimub diskrimineerimine sisemise ja välimise varustamise vahel. Hulgiteenuste turul võib märkimisväärse turujõuga vertikaalselt integreeritud sideettevõtja hinnadiskrimineerimise tagajärjel tõsta oma konkurentide kulusid jaeturul läbi ülemäärase hinna, mis võib viia konkurentide jaemüügi piiramiseni ning seeläbi üleüldise konkurentsiolukorra kahjustamiseni. 37 Juurdepääsudirektiivi (2002/19/EÜ) preambuli punkti 17 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ENET/TXT/?uri=CELEX:32002L0019&from=EN ja ESS § 134 lõige 1 38 ESS § 50 lõige 1 punkt 3 6.3.3. Mittediskrimineerimise kohustuse valiku analüüs 233. TJA kaalus, kas diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleeme on võimalik vältida juurdepääsu kohustuste, läbipaistvuskohustuste või hinnakohustustega ning leidis järgmist: -Juurdepääsukohustused ei ole diskrimineerimisega seonduvate konkurentsi-probleemide ärahoidmiseks piisavad, kuna juurdepääsukohustused tagavad küll sidumise ja telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise teistele huvitatud sideettevõtjatele, kuid ei taga neile selliste teenuste osutamisel võrdseid tingimusi. -Läbipaistvuskohustused ei ole diskrimineerimisega seonduvate konkurentsi-probleemide ärahoidmiseks piisavad, kuna nimetatud kohustused sätestavad üksnes kohustuse avaldada kõigile isikutele võrdsetel tingimustel sidumiseks ja telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse kasutamiseks vajalik informatsioon, kuid ei kohusta osutama sidumise ja kõne lõpetamise teenust kõigile võrdsetel tingimustel (sh võrdse kvaliteediga, võrdse informatsiooni kättesaadavusega, võrdse teenuse osutamise tähtajaga, võrdsete nõuete ja toote omadustega). -Hinnakohustus lahendab küll hinnadiskrimineerimisega seotud konkurentsi-probleemid, kuid ei lahenda kvaliteedidiskrimineerimisega seotud konkurentsi-probleemi. 234. Arvestades eeltoodut leiab TJA, et diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemide vältimiseks sobivaim ja proportsionaalseim on rakendada mittediskrimineerimise kohustust, millega kohustatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjat rakendama sideettevõtjate suhtes, kellele osutatakse telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuseid, samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning osutama teenuseid ja avaldama informatsiooni nendele ettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite puhul. 235. Mittediskrimineerimise kohustuste kehtestamine MTE-ks tunnistatud sideettevõtjatele on: -mõistlik ja otstarbekas, kuna see tagab, et nimetatud sideettevõtjad ei kasuta oma turujõudu konkurentsi kahjustavalt ega kohtle oma konkurente ebavõrdselt; -mittediskrimineeriv, kuna sarnane kohustus kehtestatakse kõigile telefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTE-ks tunnistatud sideettevõtjatele; -läbipaistev, kuna kohustus on kavandatud selliselt, et MTE-ks tunnistatud sideettevõtjatele on üheselt arusaadav, mida TJA tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest temale tulenevad. 6.3.4. Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine 236. TJA kehtestab Teliale, Elisale, GoNetworkile, Citic Telecomile (endine Linxtelecom), Top Connectile, Elisa Teleteenustele (endine Starman), STVle. RIKSile, Nord Connectile, TeleOne-le, Telset-ile, Loginet-ile ja Tele2-le telefonivõrgus kõne lõpetamise turul peatükis 6.3.2. nimetatud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemide lahendamiseks, konkurentsi moonutamise tõkestamiseks ja sideettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks ESS § 50 lg 1 punktis 3 sätestatud mittediskrimineerimise kohustuse. 237. Mittediskrimineerimise kohustusest tulenevalt peavad Telia, Elisa, GoNetwork, Citic Telecom (endine Linxtelecom), Top Connect, Elisa Teleteenused (endine Starman), STV, RIKS, Nord Connect, TeleOne, Telset, Loginet ja Tele2 telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse ja selle toimimiseks vajalike sidevõrkude sidumise teenuste osutamisel rakendama teistele sideettevõtjatele samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning osutama teenuseid ja avaldama informatsiooni nendele sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite puhul. 6.4. Läbipaistvuskohustus 6.4.1. Läbipaistvuskohustuste eesmärk ja alused 238. Läbipaistvuskohustuste eesmärgiks 39 aidata muuta sidevõrkude sidumise ja telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse läbirääkimisi kiiremaks, vältida vaidlusi ja anda turul tegutsevatele ettevõtjatele kindlustunne selle kohta, et teenuste pakkumiste tingimused ei ole diskrimineerivad, ning tagada nimetatud teenuste jaoks vajaliku teabe võrdne kättesaadavus kõigile huvitatud sideettevõtjatele. Läbipaistvuskohustuste kehtestamine on suunatud 40 sideteenuste turgudel konkurentsi moonutamise ja takistamise tõkestamise toetamisele. Läbipaistvuskohustus aitab kaasa juurdepääsuga, viivitamisega, diskrimineerimisega ja hinnaga seotud konkurentsiprobleemide 41 lahendamisele. Samas ainult läbipaistvuskohustus üksi ei suuda üldjuhul nimetatud konkurentsiprobleeme lahendada või ära hoida. Läbipaistvuskohustust kasutatakse teiste kohustustega kaasneva- ning neid efektiivsemaks muutva kohustusena. Näiteks juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi lahendamisele aitavad läbipaistvuskohustused kaasa sellega, et muudavad juurdepääsu tingimused kõigile kättesaadavaks, läbipaistvaks ning juurdepääsu ja sidumise läbirääkimised kiiremaks. Tehniliste liideste avatus ja läbipaistvus on aga sideteenuste koostalitusvõime tagamisel eriti olulised. Diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemide lahendamisele aitavad läbipaistvuskohustused kaasa sellega, et annavad võimaluse tuvastada diskrimineerivat käitumist võimaldades vabalt jälgida ja võrrelda avalikustatud teenuste tingimusi, mille puhul diskrimineerimine võiks aset leida. Ülemäära kõrgete hindade rakendamise vältimist toetab läbipaistvuskohustus läbi hindade avalikustamise, mis aitab kiiremini nimetatud konkurentsiprobleemi tuvastada. 239. TJA võib 42 märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestada kohustuse avaldada juurdepääsu või sidumisega seotud andmed kuluarvestuse, tehniliste tingimuste, võrgu omaduste, teenuse osutamise tingimuste, sealhulgas tingimuste, mis piiravad juurdepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamisele, ja tasude kohta. Samuti võib 43 TJA kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse avaldada näidispakkumine konkreetse juurdepääsu või sidumise teenuse kohta, mis peab sisaldama vastava teenuse osutamise tingimusi, sealhulgas tasusid, vastavalt ESS §-le 53. 39 Juurdepääsudirektiivi (2002/19/EÜ) preambuli punkt 16 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ENET/TXT/?uri=CELEX:32002L0019&from=EN 40 ESS § 134 lõige 1 41 vt peatükid 6.3.2; 6.4.2 ja 6.6.2 42 ESS § 50 lõige 1 punkt 1 43 ESS § 50 lõige 1 punkt 2 6.4.2. Läbipaistvuskohustuste valiku analüüs 240. TJA kaalus erinevaid meetmeid, mis tagaksid sidevõrkude sidumise ja telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse kasutamiseks vajaliku teabe kättesaadavuse kõigile huvitatud isikutele ja leidis järgmist: -mittediskrimineerimise kohustus ei ole teabe kättesaadavuse tagamiseks piisav, kuna see ei taga teabe kompaktset (näiteks näidispakkumise kujul) avalikustamist konkreetse teenuse jaoks efektiivseimal viisil (näiteks veebilehel); -juurdepääsu kohustused ning hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustused ei ole piisavad, kuna nimetatud kohustused ei sätesta konkreetseid kohustusi teabe kättesaadavuse kohta. 241. Arvestades eeltoodut leiab TJA, et sidevõrkude sidumise ja telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse kasutamiseks vajaliku teabe kättesaadavuse tagamiseks kõigile huvitatud isikutele on sobivaim ja proportsionaalseim rakendada läbipaistvuskohustust. See kohustab märkimisväärse turujõuga ettevõtjat avaldama sidevõrkude sidumise ja telefonivõrgus kõne lõpetamisega seotud andmed kuluarvestuse, tehniliste tingimuste, võrgu omaduste, teenuse osutamise tingimuste, sealhulgas tingimuste, mis piiravad juurdepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamisele, ja tasude kohta. Samuti kohustab läbipaistvuskohustus märkimisväärse turujõuga ettevõtjat avaldama näidispakkumise sidevõrkude sidumise ja telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse kohta, mis peab sisaldama vastava teenuse osutamise tingimusi, sealhulgas tasusid, vastavalt ESS §-le 53. 242. Läbipaistvuskohustuste kehtestamine MTEks tunnistatud sideettevõtjatele on: -mõistlik ja otstarbekas, kuna telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise tingimuste ja hindade avaldamine aitab tagada lähedalt seotud turgudel konkurentsi ja stabiilsust; - mittediskrimineeriv, kuna sarnane kohustus kehtestatakse kõigile telefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTEks tunnistatud sideettevõtjatele; -läbipaistev, kuna kohustus on kavandatud selliselt, et MTEks tunnistatud sideettevõtjatele on üheselt arusaadav, mida TJA tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest temale tulenevad. 6.4.3. Läbipaistvuskohustuste kehtestamine 243. TJA kehtestab Teliale, Elisale, GoNetworkile, Citic Telecomile (endine Linxtelecom),Top Connectile, Elisa Teleteenustele (endine Starman), STVle, RIKSile, Nord Connectile, TeleOne-le, Loginet-ile, Telset-ile ja Tele2-le telefonivõrgus kõne lõpetamise turul peatükkides 6.3.2 ja 6.4.2 nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamise ning sideteenuste koostalitusvõime ja läbivühendatavuse toetamiseks järgmised ESS § 50 lg 1 punktides 1 ja 2 ning §-s 53 sätestatud kohustused: -kohustus avaldada TJA nõudmisel sidevõrkude sidumise ja telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusega seotud andmed kuluarvestuse, tehniliste tingimuste, võrgu omaduste, teenuse osutamise tingimuste (sealhulgas tingimuste, mis piiravad juurdepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamisele) ja tasude kohta; -kohustus avaldada sidumisteenuse näidispakkumine ja selle muudatused sidevõrkude sidumise ja telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse kohta, mis peab sisaldama ESS § 53 lõikele 2 vastavate teenuste osutamise kohaseid tingimusi (sealhulgas hindasid). 244. Vastavalt ESS § 53 lõikele 4 on sideettevõtja, kellele on pandud näidispakkumise avaldamise kohustus, kohustatud näidispakkumise avaldama oma veebilehel või selle puudumisel muul mõistlikul viisil ning esitama TJA nõudmisel ärakirja sõlmitud juurdepääsu- või sidumislepingust. 245. Vastavalt ESS § 53 lõikele 5 on TJA-l õigus nõuda sideettevõtjalt muudatuste tegemist sidumise teenuse näidispakkumisse, kui see ei ole kooskõlas näidispakkumise avaldamise kohustuse eesmärkidega. 246. Vastavalt ESS § 53 lõikele 6 peab sideettevõtja esitama TJA-le ärakirja näidispakkumisest erinevatel tingimustel sõlmitud juurdepääsu- või sidumislepingust. 6.5. Hinnakontrolli kohustus 6.5.1. Hinnakohustuse eesmärk ja alused 247. Hinnakohustus võib osutuda vajalikuks, kui turuanalüüs näitab, et konkurents konkreetsel turul ei ole tulemuslik 44 . Hinnakohustus on suunatud hinnaga seotud konkurentsiprobleemide 45 vältimisele. 248. Hinnakohustuste kehtestamine edendab konkurentsi elektroonilise side ja sellega seotud teenuste osutamisel 46 ja aitab kaasa sideteenuse turu arengule 47 . Nimetatud kohustus väldib ülemäärase hinna rakendamist, hinnadiskrimineerimisega ja ristsubsideerimisega seotud konkurentsiprobleeme. See omakorda tõkestab konkurentsi moonutamise või takistamise sideteenuste turgudel ning toetab üle euroopaliste sidevõrkude loomist ja arendamist ning üle-euroopaliste sideteenuste koos-talitusvõimet ja läbivühendatavust. 249. TJA võib 48 sideettevõtja suhtes, kes on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, kehtestada vastaval turul seoses sidumise või juurdepääsuga sidumist või juurdepääsu puudutavate kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustuse ning 44 Juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 20: Hinnakontroll võib osutuda vajalikuks, kui turuanalüüs näitab, et konkurents konkreetsel turul ei ole tulemuslik. Reguleeriv sekkumine võib olla suhteliselt leebe, näiteks kohustus, et operaatorivaliku hinnad oleksid mõistlikud, nagu on sätestatud direktiivis 97/33/EÜ, või märgatavalt rangemad, näiteks kohustus, et hinnad oleksid kuludele orienteeritud, õigustamaks täielikult asjaomaseid hindu, kui konkurents ei ole piisavalt tihe, et vältida liiga kõrgeid hindu. Eelkõige peaksid märkimisväärse turujõuga operaatorid vältima hindade kokku surumist, mille korral ei ole erinevus nende tarbijahindade ja samasuguste teenuste jaemüügiga tegelevatelt konkurentidelt nõutavate vastastikuse sidumise tasude vahel piisav, et tagada püsiv konkurents. Kui riigi reguleeriv asutus arvutab välja käesoleva direktiivi alusel kohustusliku teenuse loomisega kaasnevad kulud, on otstarbekas arvestada mõistliku kasumi saamisega kasutatud kapitalilt, kaasa arvatud kulutused tööjõule ja ehituskulud, ning kohandada vajaduse korral kapitali väärtust, et see kajastaks varade väärtust ja tegevuse tõhusust kõnealusel ajal. Kulude tagasiteenimise meetod peaks olema kooskõlas oludega ning võtma arvesse vajadust suurendada tõhusust ja püsivat konkurentsi ning võimalikult suurendada tarbijate kasu. 45 Käesoleva otsuse peatükk 6.7.2 46 ESS § 134 lõige 1 47 ESS § 134 lõige 2 48 ESS § 50 lõige 1 punkt 7 kuludele orienteeritud tasudega ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustuse (edaspidi hinnakohustused). 251. Nimetatud hinnakohustusi võib 49 TJA kehtestada tingimusel, et ta on turuanalüüsi käigus tuvastanud, et konkurentsi mittetoimimise tõttu on märkimisväärse turujõuga ettevõtjal võimalik hoida hindu ülemäära kõrgel või madalal tasemel, moonutades konkurentsi ja kahjustades lõppkasutajate huve. 252. Kehtestades hinnakohustusi 50 ja soodustades sideettevõtja investeerimist järgmise põlvkonna sidevõrkudesse, võtab TJA arvesse sideettevõtja tehtud investeeringuid ning et märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased nimetud konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele. Samuti lähtub TJA sideettevõtjale hinnakohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune TJA nõutav kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise meetod peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama tarbijate kasu. Selleks võib TJA arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel. 253. Kohustuse valikul arvestab 51 TJA muu hulgas Euroopa Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja seisukohtadega ning Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga. 254. Euroopa Komisjon on kehtestanud 52 soovituse telefoni ja mobiiltelefoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise kohta (edaspidi Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise soovitus). Selles leiab Euroopa Komisjon kokkuvõtvalt 53 , et telefonivõrgus kõne lõpetamise turul peaksid riikide reguleerivad asutused märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestama tõhusa operaatori kuludele vastavad lõpetamistasud, kuna see tagab hinnaga seotud konkurentsiprobleemide tõhusaima vältimise ning edendab seeläbi teenuse pakkumise ja tarbimise efektiivsust. Nimetatud tasud peaksid olema sümmeetrilised. Tõhusate kulude hindamisel on soovitatav kasutada meetodit, mille puhul lähtutakse käesoleva aja kuludest ja kasutatakse tulevikule orienteeritud pikaajalistelt lisanduvatel kuludel põhinevat alt-üles modelleerimist (edaspidi pure BU LRIC meetod). Kui riikide reguleerivatel asutustel, kellel on ebapiisavalt vahendeid, on objektiivselt üle jõu käiv kohaldada soovitatavat meetodit, võivad asjaomased riikide reguleerivad asutused kasutada alternatiivset meetodit. Alternatiivsest meetodist tulenev mis tahes tasu ei tohi olla suurem kui niisuguste lõpetamistasude keskmine väärtus, mille riikide reguleerivad asutused on kehtestanud soovitatava meetodi alusel. 255. Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasude reguleerimise soovituse selgituskirja 54 peatükis 4 on põhjendatud Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasude reguleerimise 49 ESS § 52 lõige 1 50 ESS § 52 lõige 2 51 ESS § 46 lõige 2 52 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=OJ:L:2009:124:TOC 53 kõne lõpetamise tasu reguleerimise soovituse artiklid 1, 2 ja 12. 54 http://ec.europa.eu/smart-regulation/impact/ia_carried_out/docs/ia_2009/sec_2009_0600_en.pdf soovituse selgituskirja 55 peatükis 4 on põhjendatud pure BU LRIC meetodi vajalikkust ja asjakohasust kõne lõpetamise hinna reguleerimisel järgmiselt (lühendatud): Fikseeritud- ja mobiilsidevõrkude vahelise konvergentsi (lähenemise) suurenemise keskkonnas ning eesmärgiga edendada jätkusuutlikku konkurentsi ja investeeringuid kõigil telekommunikatsiooniturgudel, on oluline, et regulatsioon on nii palju, kui võimalik tehnoloogiliselt neutraalne ja tagab, et ei eksisteeriks konkurentsi moonutusi ega piiranguid ning et efektiivne investeerimine ja innovatsioon oleks soodustatud. Need põhimõtted on sätestatud raamdirektiivi artiklis 8 ja hõlmavad siseturu arendamist läbi järjepideva regulatiivse praktika ja -raamistiku kohaldamise. Eespool nimetatud kaalutlused tähendavad, et sarnastes tingimustes ja sarnaste turutõrgete korral peaks kohaldama sarnaseid hinnaarvestuse põhimõtteid. Regulaatorid võivad hinnaarvestusse kaasata kulusid, mis on kantud reguleeritava sideettevõtja poolt ajalooliselt rajatud sidevõrgu investeeringutena (tegelikud ehk ajaloolised kulud) või kulusid, mis tekivad investeeringutest, kui mõtteline sidevõrk ehitatakse täna (tänapäevased kulud ehk nüüdisväärtus). Kuigi mõlemaid lähenemisviise võib põhimõtteliselt kasutada, täitmaks efektiivsuse eesmärki, on tänapäevaste kulude lähenemine konkurentsivõimelise efektiivsuse standardiga siiski rohkem kooskõlas, kuna tiheda konkurentsiga turul määratakse hinnad valitseva tehnoloogia alusel. Konkurentsivõimelises keskkonnas konkureerivad operaatorid tänapäevaste kulude alusel ja ei hüvitata kulusid, mis on tekkinud ebaefektiivsusest. Samuti ei tohiks reguleerimise kaudu lubada kõrgete kuludega ettevõtjatel kanda oma ebaefektiivsust lõpptarbijatele edasi. Ettevõtjatel, kellele hüvitatakse tegelikud kulud, on vähe stiimuleid efektiivsuse suurendamiseks. Sellises olukorras ettevõtja, kes suudab lõpetada kõnesid odavamalt, ei ole ettevõtja, kes saab kasu efektiivsuse kasvust. Vastupidi, hoopis vähem efektiivne (konkureeriv) sideettevõtja, kes maksab madalamat kõne lõpetamise tasu (suurema efektiivsusega sideettevõtjale), saab seeläbi põhjendamatu konkurentsieelise. Sobiva kulubaasi valiku tegemine on seotud kulumudeli valikuga, st kas valida ülevalt-alla kulumudel (top-down), alt-üles kulumudel (bottom-up) või nende kahe hübriidne kulumudel. Ülevalt-alla kulumudeli algseks infoallikaks on ettevõtja poolt kantud tegelikud kulud (ehk ajaloolised kulud). Alt-üles kulumudelid kasutavad lähtepunktina nõudluse andmeid, mille alusel, kasutades majandus-, inseneri- ja raamatupidamispõhimõtteid, piiritletakse efektiivne sidevõrk, mis on võimeline teenindama nimetatud nõudlust. Alt-üles kulumudelid võimaldavad rohkem paindlikust sidevõrgu efektiivsuse osas ja vähendavad sõltuvust reguleeritud ettevõtja andmetest. Alt-üles kulumudel on sünonüüm efektiivse sideettevõtja sidevõrgu teoreetilisele kontseptsioonile, sest see peegeldab kasutuses olevate seadmete koguse asemel vajatavate seadmete kogust ja mudel ignoreerib pärandkulusid (legacy costs). Alt-üles kulumudel ei taga, et kõik tegelikult (ajalooliselt) kantud kulud (investeeringud) saavad lõpuks reguleeritud teenuse poolt kaetud. Tulevikku suunatud perspektiivi kohaselt valiks uus turule sisenev operaator pakettkommutatsiooni põhise sidevõrgu, kus kõik pakutavad teenused edastatakse üle IP tuumikvõrgu. Arvestades, et efektiivsete kulude tasandikohaste kõne lõpetamise tasude reguleerimise eesmärgiks on kajastada olukorda, mis oleks valdav konkurentsi tingimustes, tähendab see kulumudeli koostamist kõige tõhusamatest tehnoloogiatest lähtudes, mis on kulumudeli koostamise hetkel kättesaadavad. Tiheda konkurentsiga turul 55 http://ec.europa.eu/smart-regulation/impact/ia_carried_out/docs/ia_2009/sec_2009_0600_en.pdf valiks uus turule siseneja kõige tõhusama kättesaadava tehnoloogia, see tähendab, et ülekandevõrk põhineks järgmise põlvkonna sidevõrgul (NGN – next generation network). Seega alt-üles kulumudel ehitatakse üles eeldusega, et ülekandevõrk põhineb järgmise põlvkonna sidevõrgul (NGN) ulatuses, mille kulusid on võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata. See tähendab ka seda, et kõneliiklus tuleb muundada IP põhiseks. Kuna sidevõrgud seotakse käesoleval ajal valdavalt ikkagi läbi aegmultipleksimise (TDM – time division multiplexing) tehnoloogia, siis on vaja lisada alt-üles kulumudelile meediumilüüse (media gateways), et tagada sidumine operaatoritega, kes kasutavad tavatelefonivõrgu (PSTN) põhiseid seadmeid. Otsustades kõne lõpetamise reguleeritud hulgimüügi hinna õige taseme üle, on oluline tagada, et rakendatav meetod soodustab tõhusat tootmise ja tarbimise otsuste tegemist ning minimeerib kunstlikke ülekandeid ja moonutusi konkurentide ja tarbijate vahel. Seega peaksid reguleerivad asutused rakendama kulumudeleid, mis seavad hulgimüügi kõne lõpetamise hinnad lisanduvatele kuludele nii lähedale kui võimalik. Mida lähemal on kõigi sideettevõtjate kõne lõpetamise hind lisanduvatele kuludele, seda tõenäolisem on, et see toob kaasa kõige tõhusama ja vähem moonutatud kõne lõpetamise teenuse kasutamise ja väheneb selliste probleemide ohtu, nagu ristsubsideerimine sideettevõtjate ja klientide vahel, ebaefektiivne hinnakujundus ja -investeeringud. Seetõttu on õigustatud kohaldada ainult kõne liiklusega seotud lisanduvate kulude jaotamise meetodid (pure LRIC), kus asjakohaseks lisanduvaks kuluks on hulgimüügi kõne lõpetamise teenus, mis sisaldab ainult neid kulusid, mis ei eksisteeriks, kui seda teenust enam ei toodetaks (st välditavad kulud). Pure LRIC lähenemine tunnistab olulise eesmärgina lühiajalisel piirkulul hinnaarvestust (short-run marginal cost pricing). Samuti, kuna sidevõrgul põhinevate teenuste kulude struktuuri iseloomustatud olulisel määral püsikulud ja eeldades, et kõik kulud muutuvad pikas perspektiivis muutuvkuludeks, on seega tagatud teenuse põhiste püsikulude ja muutuvkulude katmine, mis lisanduvad osutatavale teenusele pikas perspektiivis. Peamine eelis lisanduvate kulude meetodi (nimetatakse ka välditavate kulude meetodiks) korral, mis kaasab ainult efektiivsed kulud, on, et see edendab efektiivseid tootmise ja tarbimise otsuseid. See saadab korrektseid signaale kõnet algatavatele sideettevõtjatele seoses nende tegevusega tekitatud kuludega, misläbi nad saavad kohandada oma käitumist kõige efektiivsemal viisil. Näiteks võivad kõne lõpetamise hinnaga kaetud sidevõrgu kulud, mis ei tulene otseselt kõnealuse teenuse osutamisest, põhjustada moonutatud signaale ja kõrgemaid hindasid kõne lõpetamise teenust ostvatele kõnet algatavatele sideettevõtjatele ja seega ka nende jaeklientidele. Selle tulemusena ristsubsideeritakse kõnet lõpetava sideettevõtja investeerimiskulusid kõnet algatava sideettevõtja poolt ja see võib põhjustada ka optimaalsest väiksemat kõnede arvu sidevõrkude vahel. Lisanduvatel kuludel põhinevad reguleeritud kõne lõpetamise tasud leevendavad eespool nimetatud moonutusi ja tagavad ühtlasema ja tasakaalustatuma reguleeriva raamistiku. Sellised tasud vähendavad ristsubsideerimise ulatust kliendigruppide vahel (näiteks fikseeritud- ja mobiilside vahel) ja ka suuremate ja väiksemate sideettevõtjate vahelise kõnede liikluse tasakaalustamatusest tulenevate rahaliste kahjude mõju. Seega võib eeldada, et kõne lõpetamise tasud, mis pikas perspektiivis ühtlustavad teenuse osutamisega lisanduvad kulud, toovad kaasa suurema konkurentsi ja madalamad jaehinnad klientidele, samas tagavad ka efektiivsete kulude katmise ja asjakohased investeerimise stiimulid. Pure LRIC lähenemise korral kaasatakse ainult kulud, mille eksisteerimine lakkab, kui hulgimüügi kõne lõpetamise teenuse osutamine lõpetataks. Sageli on väidetud, et kuna suur osa ühistest ja üldistest kuludest (joint and common costs) ei ole hulgimüügi kõne lõpetamise teenusega lisanduvad kulud, tuleks ette näha nende lisamine LRIC kulumudelisse kas juurdehindlusena (mark-up) või defineerida lisanduvaid kulusid laiemalt. Väidetakse ka seda, et mitme tootega ettevõtete korral, jaotades ühised ja üldised kulud Ramsey hinnakujunduse teel, kaasneks sellega sotsiaalselt kõige optimaalsem tulemus. See tähendab hinnakujundust, mille puhul juurdehindlus (markup) on omistatud vastavalt üksikute teenuste elastsusele. Siiski nõuab nimetatud elastsuse täpselt kindlaks määramine märkimisväärselt palju informatsiooni. Lisaks, isegi kui Ramsey hinnakujundus põhimõtteid rakendada kõne lõpetamise hinnale, eksisteerib märkimisväärne oht, et vastavad (reguleerimata) jaehinnad ei ole seatud Ramsey hinnakujunduse põhimõte kohaselt ja üldine heaolu seeläbi väheneb. Lisaks, nagu eespool öeldud, eksisteerivad kulude jaotusprobleemid ja konkurentsiprobleemid (nt fikseeritud ja mobiilside operaatorite vahel ning väiksemate ja suuremate sideettevõtjate vahel), mis on seotud lisanduvatele kuludele täiendava juurdehindluse (mark-up) võimaldamisega kõne lõpetamise turgudel. Samuti tuleb märkida, et Euroopa Liidus eksisteeriv kuludele orienteeritud hulgimüügi kõne lõpetamise hinna tarbeks kulude jaotamise väljatöötatud süsteem, nimetusega helistaja sidevõrgu operaator maksab (Calling Party Network Pays) eeldab, et helistaja on ainus osapool, kes põhjustab kõnega kaasnevaid kulusid. Siiski on oluline mõista, et nii helistaja kui ka kõnet vastu võttev osapool põhjustavad ühiselt tehtava kõne ja saavad sellest kõnest ka ühiselt kasu. Kui vastuvõtja ei saaks kõnest kasu, siis ta ei nõustuks kõnet vastu võtma. Selles osas erineb kõne lõpetamise turg teistest turgudest, kus kulude loomisega kaasnev kasu saab omistada ainult ühele poolele. Traditsiooniline kulude põhjusliku seose põhimõtte järgi on kulupõhiste hindade sätestamisel soovitatav, et kulude looja peaks olema ka kulude kandja. Arvestades kõne lõpetamise kahepoolset loomust, siis mitte kõik kõne lõpetamisega seotud kulud ei pea tingimata olema kaetud hulgimüügi tasumääraga, millega maksustatakse kõnet algatav sideettevõtja. Isegi kui hulgimüügi kõne lõpetamise hinnad oleks nullis, siis kõnet lõpetav sideettevõtja omaks ikkagi võimet katta kõne lõpetamisega seotud kulud mitte-reguleeritud jaeteenuste tasudest. Pigem on küsimuseks, kuidas jaotada rahalised ülekanded sideettevõtjate vahel nii, et oleks kõige paremini tagatud majanduslik tõhusus tarbijate hüvanguks. Viimase aja majandusealases kirjanduses on märgitud, et mobiiltelefonivõrkudes (sama kehtib ka telefonivõrkude kohta) esineva kõne välismõjude (call externalities) olemasolu tõttu eksisteerivad tugevad stiimulid rakendada võrgu sisestele ja võrkude vahelistele kõnedele erinevaid hindasid. Seda seetõttu, et kõrged, piirkulusid (marginal costs) ületavad mobiiltelefonilt mobiiltelefonile kõne lõpetamise tasud vähendavad teiste sideettevõtjate sidevõrkude atraktiivsust ja seega ka nende konkurentsivõimet. See teooria viitab sellele, et piirkuludest kõrgemad mobiiltelefonivõrgu kõne lõpetamise tasud (sama kehtib ka telefonivõrkude kõne lõpetamise tasude kohta) võivad viia püsivate netomakseteni väiksemate sidevõrgu operaatorite poolt suurematele sidevõrgu operaatoritele. Kuna ka sidevõrkude vaheliste kõnede jaehinnad on kehtestatud ülalpool kulusid, siis tähendab see seda, et väiksemad sidevõrgud saavad ka suhteliselt vähem kõnesid. Seega, vastava kirjanduse kohaselt põhjustavad kõne lõpetamise tasud, mis on kõrgemad, kui kõne lõpetamise teenuse piirkulu, strateegiliselt tekitatud mõjusid, mis võivad kahjustada väiksemate sidevõrkude operaatoreid. Lisaks võib väita, et kõrged minutipõhised kõne lõpetamise tasumäärad survestavad sideettevõtjaid rakendama minutipõhiseid jaehindasid, piirates seeläbi võimalike uuenduslike pakkumiste teket, nagu näiteks need, mis põhinevad püsitasudel (flat-rate tariff), mis omakorda võiksid soodustada suuremat jaetarbimist. 6.5.2. Hinnaga seotud konkurentsiprobleemid 256. Alljärgnevalt on esitatud võimalikud hinnaga seotud konkurentsiprobleemid ja analüüsitud nende esinemise võimalusi praktikas. 257. Sidevõrgus kõne lõpetamise turgudel võivad eksisteerida peamiselt ülemäärase hinna, hinnadiskrimineerimisega ja ristsubsideerimisega seotud konkurentsiprobleemid. Ülemäärane hind on hind, mis võimaldab ettevõtjal teenida kõrgemaid kasumeid, kui võiks teenida efektiivse konkurentsiga turul. Selle konkurentsiprobleemi põhiliseks allikaks on operaatorite märkimisväärne turujõud kõnede lõpetamise üle oma sidevõrkudes. Eelkõige ilmneb ülemäärase hinna rakendamine juhtudel, kui kehtib helistaja maksab põhimõte, mistõttu kõne vastuvõtjad ei hooli piisavalt kuludest, mida teised osapooled neile helistades kannavad ning seega puudub märkimisväärne tasakaalustav ostja jõud. Seetõttu on operaatorid motiveeritud nõudma teistel sideettevõtjatelt kõne lõpetamise teenuste eest ülemäärast hinda, mis viib suure tõenäosusega ressursside ebaefektiivsete paigutusteni ning moonutatud hinnastruktuurideni. 258. Hinnadiskrimineerimine jaguneb hinnadiskrimineerimiseks sideettevõtjate vahel ja hinna-diskrimineerimiseks sisemise ja välimise varustamise vahel. Hinnadiskrimineerimine sideettevõtjate vahel seisneb sidevõrgus erinevate kõnelõpetamise hindade rakendamises erinevatele sideettevõtjatele. 259. Hinnadiskrimineerimisega sisemise ja välimise varustamise vahel on tegemist juhul, kui vertikaalselt integreeritud sideettevõtja nõuab temaga jaeturul konkureerivalt sideettevõtjalt hulgiteenuste eest kõrgemat hinda (sageli ka ülemäärast hinda), kui vertikaalselt integreeritud sideettevõtja nõuab oma jaeteenust pakkuvalt üksuselt. Ehk teisisõnu toimub diskrimineerimine sisemise ja välimise varustamise vahel. Hulgiteenuste turul võib märkimisväärse turujõuga vertikaalselt integreeritud sideettevõtja hinnadiskrimineerimise tagajärjel tõsta oma konkurentide kulusid jaeturul läbi ülemäärase hinna, mis võib viia konkurentide jaemüügi piiramiseni ning seeläbi üleüldise konkurentsiolukorra kahjustamiseni. 260. Ristsubsideerimisega on tegemist juhul, kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt nõutakse hulgiturul kuludest kõrgemat (ülemäärast) hinda ning vertikaalselt allapoole seotud turul rakendatakse kuludest madalamat hinda (kuludest madalama hinna rakendamine on käsitatav ka röövelliku hinnakujundusena). Juhul kui hulgitasandi hind on ülemäärane ning jaetasandi hind röövellik (allapoole kulusid), annab see märkimisväärse turujõuga ettevõtjale võimaluse laiendada oma turujõudu vertikaalselt allapoole seotud turule. Seega on ristsubsideerimise üheks teguriks ülemäärane hind. See on hind, mis võimaldab ettevõtjal teenida kõrgemaid kasumeid, kui võiks teenida efektiivse konkurentsiga turul. 261. Eeltoodust järeldub, et ülemäärane hind takistab efektiivse konkurentsi toimimist, mis omakorda kahjustab lõppkasutajate huve. 262. Kuivõrd ex ante regulatsiooni kehtestamine ei sisalda endas hinnangut sellele, kas ettevõtja on pannud toime õiguserikkumise ning oluline on üksnes kindlaks teha, kas tema majanduslik tugevus annab talle võimu käituda märgatavas ulatuses sõltumatuna konkurentidest, klientidest ja lõpuks ka lõppkasutajatest 56 , tuleb ka telefonivõrgus kõne lõpetamise turul esineda võivaid konkurentsiprobleeme hinnata ennekõike potentsiaalselt esineda võivate konkurentsiprobleemidena. Samuti, kas sellised konkurentsiprobleemid võivad turu konkurentsiolukorrast tingituna praktikas realiseeruda. 263. MTE-ks tunnistatud sideettevõtjad omavad tehnoloogilistel põhjustel igaüks praegu ja ka tulevikus (lähima kolme aasta jooksul) telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärset turujõudu (sh 100%-list turuosa) ja antud turul kehtib helistaja maksab põhimõte ning puudub tasakaalustav ostja jõud 57 . Seega on neil olemas võime kasutada oma turujõudu konkurentsi moonutamiseks läbi eelkirjeldatud ülemäärase hinna, hinnadiskrimineerimise ja/või ristsubsideerimise rakendamise. 264. Varasemalt TJA 12.12.14 otsusega nr 22-6/14-513 MTE-ks tunnistatud sideettevõtjatele rakendati telefonivõrgus kõne lõpetamisele hinnaga seotud kohustused, mille alusel peavad nimetatud sideettevõtjad rakendama telefonivõrgus kõne lõpetamisel hinda, mis ei ole kõrgem, kui Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise soovituses sätestatud meetodi (pure BU LRIC meetod) alusel arvestatud Euroopa riikide reguleerivate asutuste poolt kehtestatud keskmine telefonivõrgus kõne lõpetamise hind. Seega varasemalt MTE-ks tunnistatud sideettevõtjatel ülemäärase hinna, hinnadiskrimineerimisega ja ristsubsideerimisega seotud konkurentsiprobleemid käesoleval ajal puuduvad, kuna selle välistab rakendatud hinnakohustus. 265. Tele2, kes ei ole varasemalt MTE-ks tunnistatud, rakendab käesoleval ajal telefonivõrgus kõne lõpetamisele reguleeritud mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse hinda 0,0089 €/min, mis on ca 9 korda kõrgem, kui praegu rakendatav reguleeritud telefonivõrgus kõne lõpetamise hind 0,00096 €/min. Seega Tele2-e rakendatav telefonivõrgus kõne lõpetamise hind on ülemäärane ja põhjustab seeläbi hinnadiskrimineerimise ja ristsubsideerimisega seotud konkurentsiprobleeme. 266. Samas on teada, et ajalooliselt on MTE-ks tunnistatud sideettevõtjad rakendanud oluliselt kõrgemaid (ülemääraseid) telefonivõrgus kõne lõpetamise hindasid (vt joonis nr 4). Samuti on kõik hinnaga langetused ajalooliselt toimunud ainult läbi vastava reguleeriva asutuse otsuse. Vabatahtlikult ülemääraseid hindasid sideettevõtjad langetanud ei ole. Seega eksisteerib märkimisväärne tõenäosus, et ilma vastavate kohustuse rakendamiseta võivad märkimisväärse turujõuga ettevõtjad ära kasutada oma turujõudu ülemäärase telefonivõrgus kõnelõpetamise hinna rakendamiseks. 56 raamdirektiivi artikli 14 lõige 2, ESS § 45 lõige 2 57 Vt. peatükki 4.3 koos alampeatükkidega 6.5.3. Hinnakohustuste valiku analüüs 267. Alljärgnevalt on analüüsitud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale rakendatavaid erinevaid võimalike kohustusi, leidmaks kohustust, mis tagaks kõne lõpetamise teenuse puhul hinnaga seotud konkurentsiprobleemide tõhusaima vältimise. Esmalt vaadeldakse hinnakohuse teise kohustustega asendamise võimalikkust ja seejärel erinevaid hinnakohustuste rakendamise meetodeid. 184.108.40.206 Hinnakohustuse teiste kohustustega asendamise võimalikkuse analüüs 268. Peatükis hinnatakse, kas märkimisväärse turujõuga ettevõtjale rakendatavat hinnakohustust on võimalik ja otstarbekas asendada mõne muu ESS-is sätestatud kohustusega nagu näidispakkumise avaldamise-, juurdepääsu-, läbipaistvuse-, mittediskrimineerimise - või kuluarvestuse lahususe kohustusega. 269. Näidispakkumise avaldamise- ja juurdepääsukohustused 58 ei ole piisavad hinnaga seotud konkurentsiprobleemide vältimiseks, kuna nimetatud kohustused ei sätesta konkreetseid kohustusi kõnede lõpetamise hinna alandamise kohta. 270. Jaehindadele läbipaistvuse kohustuse 59 rakendamine (kõne jaehinnas on välja toodud selles sisalduv kõne lõpetamise hind) võib ülemäära kõrgete hindade kehtestamise probleemi leevendada juhul, kui erinevatesse sidevõrkudesse tehtavate kõnede hindadest teadlikud lõppkasutajad saavad oma nõudlust reguleerida vastavalt kõne lõpetamise hindade muutusele. 271. Arvestades numbriliikuvuse nõuet, mille tõttu lõppkasutajal on telefoniteenuse osutaja vahetamise korral õigus säilitada talle telefoniteenuse osutaja poolt kasutada antud telefoninumber, ei ole helistaval lõppkasutajal võimalik telefoninumbri järgi tuvastada, millise operaatori teenust kõne adressaat kasutab. Selleks peaks lõppkasutaja enne iga kõne tegemist kontrollima, kus võrgus asub lõppkasutaja number, millele ta helistada soovib, ja vastavalt sellele valima oma edasise käitumisviisi: kas helistada 58 ESS § 50 lõike 1 punktis 2 ja 5 59 ESS § 50 lõike 1 punkt 1 tavapäraselt, kasutada „tagasihelistamise palvet" või valida mõni muu number. Seetõttu ei pruugi lõppkasutajad reageerida kõne lõpetamise hindade tõstmisele. Samuti ei anna jaehindade läbipaistvus garantiid, et need hinnad ei oleks ülemääraselt kõrged. Eeltoodust lähtudes ei lahenda hulgitasandil läbipaistvuskohustuse kehtestamine iseenesest jaehindade läbipaistvusega seonduvaid probleeme. 272. Mittediskrimineerimis- 60 ja läbipaistvuskohustuse koos kuluarvestuse lahususe kohustusega 61 rakendamine ei takista märkimisväärse turujõuga ettevõtjat rakendamast telefonivõrgus kõne lõpetamise ülemääraseid hindasid. Sellised kohustused muudaksid küll võrgusiseste kõnede lõpetamise kulud nähtavaks ja kohustaksid märkimisväärse turujõuga ettevõtjat pakkuma nii oma jaeüksusele, kui ka teistele operaatoritele samaväärseid telefonivõrgus kõne lõpetamise hindasid. Samas ei kohusta nimetatud sätted märkimisväärse turujõuga ettevõtjat pakkuma teistele sideettevõtjatele võrgusiseste kõnede kuludega samaväärset kõne lõpetamise hinda. Seega võib märkimisväärse turujõuga ettevõtja nii teistele operaatoritele kui ka oma jaeüksusele ülemäära kõrgete kõne lõpetamise hindade rakendamisel samaaegselt rakendada lõppkasutajatele oluliselt madalamaid jaehindu, mis ei arvesta teenuse täielike kuludega ning seeläbi piirata teiste operaatorite jaemüüki. 273. Kuna eelkirjeldatud kohustused ei ole hinnaga seotud konkurentsiprobleemide lahendamiseks piisavad, on vajalik ja otstarbekas telefonivõrgus kõne lõpetamise turul hinnaga seotud konkurentsiprobleemide vältimiseks, samuti lõppkasutajate kasu suurendamiseks ning efektiivse ja pideva konkurentsi kaitseks rakendada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale hinnakohustusi 62 , mis sätestavad rakendatava hinna suuruse. 220.127.116.11 Hinnakohustuse valimine 274. Hinnakohustuste valimisel peab eelkõige lähtuma ESS § 52 lõikest 1 ja 2 ning Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise soovitusest. 275. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele hinnakohustuste kehtestamisel kaalus TJA hinnakohustuste rakendamisel järgnevaid meetodeid: -„jaehind miinus meetod"; -„kuludele orienteeritud hinna arvestamise meetod"; -„võrreldavate hindade (benchmark) meetod". 276. „Jaehind miinus meetodi" korral määratakse reguleeritava hulgiteenuse hind järgnevalt: jaeteenuse tuludelt lahutatakse hulgiteenusega mitteseotud jaeteenuste kulud ja liidetakse hulgiteenusega seotud põhjendatud kulud. 277. Arvestades telefoni jaeteenuste turu konkurentsiolukorda, on „jaehind miinus meetodi" hinnakohustuse rakendamisel puuduseks võimalus, et konkurentsiolukord kõneteenuste jaeturul surub jaeteenuste hinnad alla teenuse osutamise kulude, mis viiks ka telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna alla teenuse osutamise kulude. See aga ei ole kooskõlas ESS § 52 lõikega 2, kuna sellisel juhul ei arvestataks sideettevõtjate poolt tehtud investeeringuid ja mõistliku kasumi teenimise võimaldamist. Samuti ei ole see 60 ESS § 50 lõike 1 punkt 3 61 ESS § 50 lõige 4 62 ESS § 50 lõige 1 punkt 7 kooskõlas Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise soovitusega. Seetõttu ei ole „jaehind miinus meetodi" rakendamine telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade reguleerimiseks mõistlik ja otstarbekas. 278. „Kuludele orienteeritud hinna arvestamise meetodi" korral peab reguleeritav hind põhinema teenuse kuludel. Olenevalt regulatsiooni eesmärgist saab „kuludele orienteeritud hinna arvestuse meetodi" koostamisel lähtuda järgmistest alustest: 1) teenuse jaoks vajalike varade (sidevõrgu) mahu hindamise meetodid 1.1) tegelikult kasutusel olev sidevõrk ehk varasid hinnatakse ülevalt-alla (top-down) 1.2) teoreetiliselt antud riigi jaoks optimaalseim ja efektiivsetele konkurentsitingimustele vastav sidevõrk ehk varasid hinnatakse alt-üles (bottom-up) 2) varade kulubaas 2.1) varade tegelikud ajaloolised väärtused (HCA - historical cost accounting) 2.2) varade käesoleva aja väärtused (CCA - current cost accounting) 3) kulude jaotusmeetodid 3.1) teenustele jaotatakse kõik kulud proportsionaalselt ehk täielikult jaotatud kulud (FDC – full distributed costs) 3.2) teenusele jaotatakse ainult kulud, mis ei eksisteeri (välditavad kulud), kui teenust ei osutata ehk teenusega lisanduvad kulud (IC – incremental costs) 3.2.1) teenusele jaotatakse ainult kõne liiklusega seotud pikaajaliselt lisanduvad kulud (pure LRIC – pure long run incremental costs) 3.2.2) teenusele jaotatakse kõne liiklusega ja kõne liiklusega mitte seotud pikaajaliselt lisanduvad kulude (LRIC - long run incremental costs) 3.2.3) teenusele jaotatakse kõne liiklusega, kõne liiklusega mitte seotud ja teatud osa üldistest püsikuludest (LRIC+ long run incremental costs plus). Iga eelnimetatud „kuludele orienteeritud hinna arvestamise meetodi" alus annab tulemuseks erineva teenuse hinna. 279. Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise soovituses kohaselt peab „kuludele orienteeritud hinna arvestamise meetodi" aluseks võtma pure BU LRIC meetodi. Käesoleval ajal määratakse Euroopas Liidus telefonivõrgus kõne lõpetamise hinda nimetatud kuludele orienteeritud hinna arvestamise pure BU LRIC meetodi alusel 21 liikmesriigis. 280. Eestis ei ole välja töötatud ega rakendatud telefonivõrgus kõne lõpetamise turul hinnaregulatsiooni, mis põhineks Eesti telefonivõrkude kuludele orienteeritud hinna arvestamise pure BU LRIC meetodil. TJA leidis oma eelmises telefonivõrgus kõne lõpetamise turgu reguleerivas 12.12.14 otsuses nr 22-6/14-513 ja jääb ka praegu seisukohale, et Eesti telefonivõrkude kuludel põhineva pure BU LRIC metoodika väljatöötamise ja rakendamise kulud on võrreldes sellest saadava konkurentsi tõusu ja tarbijate kasuga, ebaproportsionaalselt suured. 281. Lisaks otsestele kõrgetele kuludele, mis on seotud BU LRIC mudeli loomise teenuse ostmisega vastava kogemusega konsultatsioonifirmalt kaasneksid BU pure LRIC metoodikaga ka kulud, mis seonduvad metoodika juurutamise ja käigus hoidmisega: metoodika juurutamise protsess kestaks vähemalt 1,5 aastat ning nõuaks TJA poolt vaadatuna 2-3 uue töötaja palkamist. Lisaks peab metoodikat uuendama vähemalt kord 3 aasta jooksul, mis samuti nõuab märkimisväärset tööjõu- ja rahalist ressurssi. 282. Samuti kaasneksid sellise metoodika juurutamise ja käigus hoidmisega märkimisväärsed kulud regulatsiooni adressaadiks olevale MTE-st sideettevõtjale, seda kasvõi täiendava tööjõu vajadusest. Samas langevad telefonivõrgus kõne lõpetamise mahud järjepidevalt ca 10% aastas. 283. Eeltoodust tulenevalt ei ole Eesti telefonivõrkude kuludel põhineva pure BU LRIC meetodi rakendamine telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade reguleerimiseks mõistlik ja otstarbekas. 284. Tagamaks võimalike konkurentsiprobleemide tõhusaim vältimine ning edendada seeläbi teenuse pakkumise ja tarbimise efektiivsust on otstarbekas lähtuda Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise soovitusest ja rakendada „võrreldavate hindade meetodit", mis põhineb Euroopas rakendatud pure BU LRIC meetodi põhiste kõne lõpetamise hindade keskmisel ja milline võimalus on sätestatud ka ESS § 52 lõikes 2 ning Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise soovituse artiklis 12. 285. MTE-ks tunnistatud sideettevõtjatele (välja arvatud Tele2, Nord Connect ja TeleOne) on olemas „võrreldavate hindade meetodi", mis põhineb Euroopas rakendatud pure BU LRIC meetodi põhiste telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade keskmisel rakendamise 63 kogemus alates 2015 aasta märtsist. Sellest tulenevalt rakendavad hetkel MTE-ks tunnistatud sideettevõtjad (välja arvatud Tele2) telefonivõrgus kõne lõpetamisel ühesugust (sümmeetrilist) hinda 0,096 €senti minut. Tele2-le on pure BU LRIC meetodi põhise telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnale kohustuse rakendamine esmakordne, kuid Tele2-l on sarnase kohustuste rakendamise kogemus mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul 64 . Nord Connectil, Loginetil, Telset-il ja TeleOne-l eelnimetatud hinnakohustuse rakendamise kogemus puudub. 286. „Võrreldavate hindade meetodi" rakendamine on otstarbekam ja mõistlikum, kui Eesti telefonivõrgu kuludel põhineva pure BU LRIC meetodi juurutamine, kuna selle rakendamine on nii märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele kui regulaatorile vähem koormavam ning annab samaväärse tulemuse kui Eesti põhine pure BU LRIC meetod. 287. TJA on veendunud, et „võrreldavate hindade meetodi" ja Euroopa Liidu keskmine BU pure LRIC meetodi alusel arvestatud kõne lõpetamise hind on samaväärne Eesti telefonivõrgu kuludel põhinevate BU pure LRIC meetodi alusel arvestatud kõne lõpetamise hinnaga. Sellise Euroopa keskmise BU pure LRIC meetodi alusel arvestatud kõne lõpetamise hinna aluseks olevate erinevates riikides rakendatud hindade maht on piisavalt laiapõhjaline ning sinna on kaasatud erinevate majandusolukordadega nii Ida-, Lääne-, Põhja-, kui ka Lõuna-Euroopa riigid. Seega on nende hindade keskmine tulemiks Euroopa Liidu majandustingimustes keskmiselt efektiivsele sideettevõtjale vastav kõne lõpetamise hind, mis on Eestis, arvestades siinset majandusolukorda, rakendatav ja mõistlik. 288. Käesoleva otsusega planeeritakse (sarnaselt praegu kehtiva regulatsiooniga) jätkata iga-aastase telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna kohandamisega vastavalt Euroopa keskmise BU pure LRIC meetodi alusel arvestatud kõne lõpetamise hinna muutumisele. 63 TJA 12.12.14 otsusega nr 22-6/14-513 64 Vt. Tehnilise Järelevalve Ameti 26.05.16 otsus nr 1-10/16-161; https://www.tja.ee/et/valdkonnadteenused/sideturg/reguleeritavad-turud/kone-lopetamine-mobiiltelefonivorgus Seega ei saa teiste Euroopa riikides tegutsevate telefonivõrgus kõne lõpetamise turu MTE-dega võrreldes Eesti MTE-de investeerimis- ja kasumiteenimise võimalused halveneda. 289. Kogu regulatsiooniperioodi kestel jääb Eesti telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna tase Euroopa riikide keskmisele tasemele, mis jätab MTE-le võimaluse teenida mõistlikku tulu eeldusel, et MTE on oma tegevuses sama kulutõhus, kui keskmiselt kulutõhus telefonivõrgu operaator Euroopas. TJA on seisukohal, et siinkohal ei oleks sideettevõtjatele erandite tegemine nii kehtivast regulatsioonist kui ka praktikast tulenevatel alustel põhjendatud ja võimalik. 290. „Võrreldavate hindade meetodi" põhine hinnakontrolli kohustus teenib efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendab lõppkasutajate kasu, kuna nimetatud kohustuse tulemuseks on telefonivõrgus kõne lõpetamise turu teenuste hindade sümmeetrilisus ja kulutõhusus. Seega vähenevad neile alternatiivsetele sideettevõtjatele, kellele on märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt telefonivõrgus osutatav kõnelõpetamise teenuse kasutamine märkimisväärne kulu, peatükis 6.6.2 kirjeldatud hinnaga seotud konkurentsi probleemid. Seega väheneb nende sideettevõtjate turult väljatõrjumise oht ning luuakse eeldused lõppkasutajatele osutatavate jaeteenuste hindade alanemiseks. See omakorda tagab lõppkasutajate kasu ja tekitab sideturul efektiivse konkurentsi. 291. „Võrreldavate hindade meetodi" rakendamine juba 2015 aasta märtsist on võimaldanud ja võimaldab tagada MTE-de tõhusate investeeringute tagasiteenimise ja mõistliku kasumi, seda eelkõige olukorras, kus kõik MTEks tunnistatud sideettevõtjad on läinud üle IP-põhisele telefoniteenuse osutamisele, mistõttu telefoniteenuse osutamise ühikukulud järjepidevalt vähenevad ja moodustavad minimaalse osa lairibavõrgu opereerimise kogukuludest. 292. Eeltoodust tulenevalt ei pea TJA olukorras, kus reguleeritavate turgude koondmaht on langustrendis (vt joonist 1), otstarbekaks ja mõistlikuks välja töötada ja rakendada kõne lõpetamise hinna määramisel Eesti telefonvõrkude põhist BU pure LRIC meetodit vaid lähtub piirhinna kehtestamisel Euroopa keskmisest BU pure LRIC meetodi alusel arvestatud kõne lõpetamise hinnast. 293. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele hinnakohustuste kehtestamine „võrreldavate hindade meetodi" alusel on kooskõlas ESS-iga 65 , kuna: - on mõistlik ja otstarbekas, sest tagab, et MTE-ks tunnistatud sideettevõtja ei kasuta oma turujõudu konkurentsi kahjustavalt ja ei kohtle oma konkurente ebavõrdselt; - on mittediskrimineeriv, sest sarnased kohustused kehtestatakse kõigile telefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTE-ks tunnistatud sideettevõtjatele; - on läbipaistev, sest kohustused on kehtestatud selliselt, et MTE-ks tunnistatud sideettevõtjale on üheselt arusaadav, mida TJA tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest temale tulenevad; 65 ESS § 135 lõike 1 alusel peab TJA tagama, et toiming või meede on mõistlik ja otstarbeks, mittediskrimineeriv ja läbipaistev. ESS § 52 lõige 2 alusel võtab TJA hinnakohustuse kehtestamisel arvesse sideettevõtja tehtud investeeringuid ja seda, et märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit. - tagab MTEks tunnistatud sideettevõtjale tehtud kulude ja investeeringute tagasi teenimise, ning võimaldab teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit. 6.5.4. Hinnakohustuste kehtestamine 294. Võttes arvesse käesoleva dokumendi peatükkides 6.5.1 – 6.5.3 sätestatut, kehtestab TJA telefonivõrgus kõne lõpetamise turul Teliale, Elisale, GoNetworkile, Citic Telecomile (endine Linxtelecom), Top Connectile, Elisa Teleteenustele (endine Starman), STV-le, RIKSile, Nord Connectile, TeleOne-le, Loginet, Telset ja Tele2-le käesolevas turuanalüüsis kirjeldatud konkurentsiprobleemide vältimiseks ning lõppkasutajate huvide kaitseks ESS § 50 lg 1 punktis 7 sätestatud hinnakontrolliga seotud kohustused. 295. Hinnakontrolliga seotud kohustuste raames nõuab TJA järgmist: 296. Telia, Elisa, GoNetwork, Citic Telecom (endine Linxtelecom), Top Connect, Elisa Teleteenused (endine Starman), STV, RIKS, Nord Connect, TeleOne, Loginet, Telset ja Tele2 peavad otsuse jõustumisest kuni 31.12.2019 rakendama igal sidumistasandil telefonivõrgus kõne lõpetamisele hinda, mis ei ole kõrgem kui Euroopa keskmine BU pure LRIC meetodi põhine piirhind 0,089 €senti/minut (ilma käibemaksuta). 297. Telia, Elisa, GoNetwork, Citic Telecom (endine Linxtelecom), Top Connect, Elisa Teleteenused (endine Starman), STV, RIKS, Nord Connect, TeleOne, Loginet; Telset ja Tele2 peavad rakendama telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise eelduseks olevate sidumise teenustele nimetatud teenustega seotud põhjendatud kuludele orienteeritud hindasid. 298. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turul võivad MTE-d rakendada kõne lõpetamise teenuse osutamisel erinevaid hinnastruktuure. 299. Selleks, et tagada telefonivõrgus rakendatava kõne lõpetamise hinna läbipaistvus ja vältida vaidlusi erinevate sideettevõtjate poolt rakendatavate kõne lõpetamise hinnastruktuuride vastavuse osas piirhinnale ei tohi, olenemata kõne lõpetamise kellaajast, olla rakendatav kõne lõpetamise kolme minuti keskmine minutihind 66 kõrgem kehtestatud piirhinnast. Kolme minuti keskmine minutihind arvestatakse järgmiselt: kõnealustustasu jagatud kolmega (3) liita (+) minutihind. 300. Kuna järgmise põlvkonna sidevõrku ei jagata üldjuhul erinevateks tasanditeks, vaid kogu sidevõrgu opereerimine toimub ühest keskjaamast ning BU pure LRIC meetodi aluseks on ainult järgmise põlvkonna sidevõrgu struktuur, siis rakendatav BU pure LRIC meetodi põhine piirhind on arvestatud ainult ühe üleriigilise sidumise tasandi kohta. Samas võivad MTE-d rakendada oma sidevõrgus erinevaid sidumise tasandeid, kuid kõne lõpetamise hind ei tohi ühelgi sidumistasandil ületada eeltoodud Euroopa keskmise BU pure LRIC meetodi põhist piirhinda. 66 Kolme minuti keskmist minutihinna põhimõtet kasutatakse ka Euroopa Sideameti poolt avaldatavates mobiiltelefonivõrgus ja telefonivõrgus kõne lõpetamise ning SMS lõpetamise hindade ülevaadetes. Seega on tegemist rahvusvaheliselt kasutatava kõne lõpetamise hinna arvestamise viisiga. 301. Käesolevas otsuses on Euroopa keskmine BU pure LRIC meetodi põhine piirhind arvestatud järgmiste Euroopa Liidu riikide erinevate tasandite telefonivõrgus kõne lõpetamise hindasid aluseks võttes 67 : Tabel 5. Euroopa Liidu riikide BU pure LRIC metoodika põhised kõne lõpetamise hinnad 302. Peale 31.12.2019 kehtestatakse telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad perioodideks 01.01.2020 – 31.12.2020 ja 01.01.2021 – 31.12.2021. Nimetatud perioodide osas viib TJA läbi eraldi uued siseriiklikud ja rahvusvahelised konsultatsioonid, millega alustamise kavandatavaks tähtajaks on vastavalt 2019 aasta ja 2020 aasta teine pool ning millest TJA teavitab huvitatud isikuid. TJA kehtestab telefonivõrgus kõne lõpetamise turul uue hinnakohustuse eraldi otsusega. Samuti viib TJA kõne lõpetamise hinna osas läbi uue siseriikliku ja rahvusvahelise konsultatsiooni juhul, kui TJA pikendab ESS § 44 lõike 1 alusel turuanalüüsi läbiviimise perioodi (vt käesoleva dokumendi peatükki 6.7). 303. Kehtestatud telefonivõrgus kõne lõpetamise hind kehtib kuni uue telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna jõustumiseni. 6.6. Kohustuste kehtivus turu analüüsi läbiviimise perioodi pikendamisel 304. ESS § 44 lg 1 kohaselt võib TJA sideteenuste turgudel mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul läbiviidavat turuanalüüsi tähtaega pikenda kuni kolm aastat, kui Euroopa Komisjon vastavasisulise teate saamisel selle suhtes vastuväiteid ei esita. 67 BERECi dokument BoR (17) 227 http://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/reports/7524termination-rates-at-european-level-july-2017 305. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turul turuanalüüsi läbiviimise tähtaja pikendamisel kehtivad otsuses sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjate suhtes kehtestatud kohustused kuni uue turuanalüüsi läbiviimiseni. 306. Käesolev peatüki esimeses lõigus nimetatud otsustusest teavitab TJA sideettevõtjaid ja teisi huvitatud isikuid võimalikult koheselt. 6.7. Kohustuste täitmise tähtaeg 307. Vastavalt ESS § 49 lõikele 4 annab TJA mõistliku tähtaja MTE-ks tunnistatud isikule MTE-ks tunnistamise otsuses sätestatud kohustuste täitmiseks. 308. TJA leiab, et telefonivõrgus kõne lõpetamise turul on mõistlik ja otstarbekas nõuda Telialt, Elisalt, GoNetwork-lt, Citic Telecom-lt (endine Linxtelecom), Top Connect-lt, Elisa Teleteenustelt (endine Starman), STV-lt, RIKS-lt, Nord Connect-lt, TeleOne-lt, Loginet-ilt, Telset-ilt ja Tele2-lt käesolevad dokumendi peatükkides 6.2.4.; 6.3.4.; 6.4.4. ja 6.5.4. kirjeldatud kohustuste täitmist alates 01.01.2019. 309. TJA leiab, et sideettevõtjatel on piisavalt ettevalmistusaega neile kehtestatavate kohustuste täitmiseks. Samuti on sideettevõtjatel olemas tehnilised võimalused telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamiseks. 310. Võttes arvesse eeltoodut, leiab TJA, et eelpool toodud kohustuste täitmise tähtajad ei ole sideettevõtjatele ülemääraselt koormavad.	<urn:uuid:94f5de3f-077d-4461-8b43-9827e666b22c>	CC-MAIN-2021-31	https://ttja.ee/media/994/download	2021-07-25T06:45:55+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-31/subset=warc/part-00103-a23f1677-939c-4b0d-b187-713170151123.c000.gz.parquet	599,412,355	63,339	ekk_Latn	ekk_Latn	0.99999	ekk_Latn	0.999997	[ "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 490, 500, 3444, 6315, 9930, 12648, 12809, 16355, 19981, 23032, 26439, 30073, 33354, 36786, 39880, 43220, 46456, 48172, 51051, 54285, 56080, 57567, 59746, 62814, 65028, 68083, 69047, 71808, 73798, 76902, 80634, 83696, 85522, 88521, 91642, 94750, 98602, 101704, 104730, 107627, 110850, 113799, 116752, 120135, 123212, 126996, 130740, 134641, 138134, 140824, 142782, 145840, 148826, 152307, 155556, 158539, 160121, 161472 ]	1	[ 0.07275390625, 0.546875, 0.25390625, 0.1044921875, 0.0150146484375, 0.006622314453125 ]
Kohtuasi C-689/20 Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98 lõikele 1 Saabumise kuupäev: 18. detsember 2020 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Sofiyski rayonen sad (Sofia rajoonikohus, Bulgaaria) Eelotsusetaotluse kuupäev: 18. detsember 2020 Hageja: Kostja: RP Põhikohtuasja ese Panga hagi tarbijakrediidilepingu enne tähtaega sissenõutavaks muutunud laenusumma jääksumma ja kogunenud intresside tasumiseks. Hageja nõuab ajavahemikul 24. oktoobrist 2016 kuni 24. oktoobrini 2017 maksmata jäänud erineva suurusega igakuiseid tagasimakseid ja kuni viimase tagasimaksekuupäevani (9. märts 2019) järele jäänud laenusummat, mis muutus enne tähtaega sissenõutavaks, kokku 4105,27 Bulgaaria leevi (BGN) (ligikaudu 2100 eurot); lepingujärgseid intresse ajavahemiku 24. september 2016 kuni 9. november 2017 eest summas 668,93 leevi (ligikaudu 340 eurot), samuti seadusest tulenevat viivist summas 84,06 leevi. Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus Krediiti andva panga tarbijakrediidilepingu raames kindlaksmääratud intressimäära suurus sõltub sellest, kas tarbija on sõlminud sama pangaga lepingu sellega seotud makseteenuste (edaspidi „kõrvalteenused") kasutamiseks. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul tekitab see selgusetust liikmesriigi „Banka DSK" EAD terve rea ebaausat konkurentsi reguleerivate õigusaktide kohaldamisel sellele lepingule. See tekitab mõned küsimuste rühmad, täpsemalt kas tarbijakrediidi andmise teatud praktikaid saab seoses intressisoodustustega, mida pakutakse teiste, tarbijakrediidi andmisega seotud pangateenuste kasutamise korral, käsitleda „ebaausana" direktiivi 2005/29 (ebaausate kaubandustavade kohta) tähenduses, kas neid tavasid tuleb hinnata ebaõiglaste tingimustena direktiivi 93/13 (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes) tähenduses ja kas on täidetud teabekohustus vastavalt direktiivile 2008/48 (tarbijakrediidilepingute kohta). Eelotsuse küsimused Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitab järgnevad eelotsuse küsimused: „1. Kas direktiivi 93/13/EMÜ artikli 3 lõiget 1 koostoimes selle direktiivi lisa punkti 1 alapunktidega e ja f, samuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 15 lõigetega 2 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et lepingutingimused on vastuolus heausksuse nõudega ja panevad tarbijale teda kahjustavaid kohustusi, kui need suurendavad tarbija kulu vastavalt krediidilepingule oluliselt, kui tarbija ei kanna oma töötasu igakuiselt krediiti andva panga [kontole], kui võtta arvesse, et ta on lepingutingimuste kohaselt kohustatud seadma oma töötasunõudele pandiõiguse, sõltumata sellest, kuidas ja millises riigis ta oma töötasu saab? 2. Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas direktiivi 93/13/EMÜ artikli 3 lõiget 1 koostoimes selle direktiivi lisa punkti 1 alapunktidega e ja f tuleb tõlgendada nii, et lepingutingimused on vastuolus heausksuse nõudega ja panevad tarbijale teda kahjustavaid kohustusi, kui need kohustavad tarbijat kandma oma krediiti andva müüja või teenuse osutaja [kontole] mitte ainult oma töötasu, vaid kasutama reaalselt ka teisi krediiti andva müüja või teenuse pakkuja teenuseid? 3. Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis millistest kriteeriumidest peab liikmesriigi kohus üldiselt lähtuma ebaõigluse hindamisel? Kas eelkõige tuleb arvestada krediidilepingu eseme seotuse astet kõrvalteenustega, mida tarbija peab kasutama, kõrvalteenuste hulka ja liikmesriigi õigusnorme seosmüügi piiramise kohta? 4. Kas liikmesriigi õiguse liidu õigusega kooskõlalise tõlgendamise põhimõte, nagu see kehtestati kohtuotsuse von Colson, C-14/83, punktis 26, kehtib ka selliste liikmesriigi õigusnormide tõlgendamisel, mis reguleerivad teisi, aga Euroopa Liidu õigusakti, mida liikmesriigi kohus kohaldab käimasolevas menetluses (käesoleval juhul direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes), õigusliku sisuga lähedasi õigusvaldkondi (konkreetselt ebaausa konkurentsi õigusnormid)? 5. Kas direktiivi 2005/29/EÜ artikli 7 lõiget 2 koostoimes artikli 6 lõike 1 punktiga d ja direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti f tuleb tõlgendada nii, et nende kohaselt on keelatud madalama laenuintressimäära märkimine tarbijakrediidi kohta sõlmitud põhilepingus, kui sellise intressimääraga krediidi andmine sõltub tingimustest, mis on kindlaks määratud lepingu lisas? Kas sellise kontrollimise puhul tuleb hinnata laadi, kuidas laenuintressimäära vähendamise tingimused on sõnastatud, intressimäära vähendamise äralangemist ja vahendeid, mis toovad kaasa uue vähendamise? 6. Kas direktiivi 2005/29/EÜ artikli 5 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et tarbijate majanduskäitumise olulise moonutamise võimaluse hindamisel tuleb arvestada tarbijakrediiti andva panga turuosaga seoses selliseid tooteid kasutavate tarbijate vajadustega? 7. Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punkti g tuleb tõlgendada nii, et tarbijakrediidilepinguga seotud lepingutest, mille täitmise korral antakse tarbijakrediidilepingu kohaselt intressisoodustust, tulenevad kulud kujutavad endast ühte osa krediidi kulukuse aastamäärast ning need tuleb kaasata selle väljaarvutamisse? 8. Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punkti g koostoimes direktiivi 93/13/EMÜ artikliga 5 tuleb tõlgendada nii, et krediidilepinguga seotud lepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral, millega kaasneb laenuintressimäära suurendamine, tuleb krediidi kulukuse aastamäära arvutada ka vastavalt suurema laenuintressimääraga kohustuste täitmata jätmise korral? 9. Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti g tuleb tõlgendada nii, et krediidi kulukuse aastamäära mittenõuetekohane märkimine krediidilepingus, mis on sõlmitud müüja või teenuse osutaja ja tarbija kui krediidivõtja vahel, tuleb käsitleda krediidi kulukuse aastamäära märkimata jätmisena krediidilepingus ja liikmesriigi kohus peab kohaldama tarbijakrediidilepingus krediidi kulukuse aastamäära märkimata jätmisele liikmesriigi õiguses ettenähtud õiguslikke tagajärgi? 10. Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 22 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi seadusandja poolt kehtestatud sanktsioon, mis näeb ette tarbijakrediidilepingu tühisuse, mille puhul kuulub tagasimaksmisele ainult antud laenusumma, on proportsionaalne, kui tarbijakrediidilepingus ei ole krediidi kulukuse aastamäära täpselt märgitud?" Euroopa Liidu õigusnormid ja kohtupraktika Euroopa Liidu põhiõiguste harta (EÜT C 202, 2016, lk 391), artikli 15 lõiked 2 ja 3. Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288), artikli 3 lõige 1 ja artikkel 5 ning lisa punkti 1 alapunktid e ja f Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT 2005, L 149, lk 22), artikli 7 punkt 2, artikli 5 lõike 2 punkt b ja artikli 6 lõike 1 punkt d. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT 2008, L 133, lk66), artikli 3 punkt g, artikli 10 lõike 2 punktid f ja g ning artikli 22 lõige 4. 10. aprilli 1984. aasta kohtuotsus von Colson, C-14/83, EU:C:1984:153, punkt 26. 15. märtsi 2012. aasta kohtuotsus Pereničová ja Perenič, C-453/10, EU:C:2012:144, punktid 43 ja 44. 9. novembri 2016.aasta kohtuotsus Home Credit Slovakia, C-42/15, EU:C:2016:842, punkt 78. 19. septembri 2018. aasta kohtuotsus Bankia, C-109/17, EU:C:2018:735, punktid 48–50. 20. septembri 2018. aasta kohtuotsus EOS KSI Slovensko, С-448/17, EU:C:2018:745. 10. septembri 2020. aasta kohtuotsus A., C-738/19, EU:C:2020:687, punkt 37. Liikmesriigi õigusnormid Eelotsusetaotluse esitanud kohus osundab mitmele menetluses kohaldatavale liikmesriigi õigusnormle. Neist kõige olulisemate õigusnormide asjakohastel osadel on järgnev sõnastus: Kohustuste ja lepingute seadus (Zakon za zadalzheniata i dogovorite) Artikkel 149. Nõude tagamiseks võib […] nõude […] suhtes seada pandiõiguse. Tarbijakaitseseadus (Zakon za zashtita na protrebitelite) Artikkel 68c. Ebaausad kaubandustavad on keelatud. Artikkel 68d. (1) […] (4) Ebaausad on ka eksitavad ja agressiivsed kaubandustavad […]. Artikkel 68e. (1) Kaubandustava on eksitav, kui […] see petab keskmist tarbijat, isegi kui esitatud andmed on sisuliselt õiged […]. (2) Lõikes 1 nimetatud asjaolud hõlmavad andmeid: […] 4. hinna või hinna arvutamise aluste või erilise hinnaeelise olemasolu kohta; […] Artikkel 68f. (1) Kaubandustava on eksitav ka siis, kui […] see varjab olulist teavet […]. (2) Lisaks on eksitav igasugune kaubandustava, mille puhul müüja või teenuse osutaja varjab […] olulist teavet maha vaikides […] või esitab seda ebaselgelt […]. Artikkel 68h. Kaubandustava on agressiivne, kui see […] muudab ahistamise, sunni, kaasa arvatud […] lubamatu mõjutamise kasutamise kaudu tegelikult või tõenäoliselt keskmise tarbija valikuvabadust või käitumist […]. Artikkel 68m. (1) Tarbijal on õigus taganeda ebaausate kaubandustavade alusel müüja või teenuse osutajaga sõlmitud lepingust, öelda see leping ette teatamata üles või muuta seda ilma lepingupoole nõusolekuta ja nõuda kahju hüvitamist üldsätete järgi […]. Artikkel 143. Ebaõiglane tingimus on tarbijaga sõlmitud lepingus iga kokkulepe, mis on vastuolus heausksuse nõudega ning kutsub esile müüja või teenuse osutaja ja tarbija lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste olulise tasakaalustamatuse, mis kahjustab tarbijat: […] 9. nõudes tarbijalt nõusolekut tingimustega, mille olemasolust ta ei saanud teada enne lepingu sõlmimist; 12. […] andes müüjale või teenuse osutajale õiguse tõsta hinda ilma, et tarbijal oleks sellisel juhul õigus lepingust taganeda, kui lõpphind on võrreldes lepingu sõlmimisel kokku lepitud hinnaga liiga kõrge; […] 18. sisaldades sarnaseid tingimusi." Tarbijakrediidiseadus (Zakon za potrebitelskia kredit) Artikkel 5. (1) Mõistliku aja jooksul enne tarbija sidumist […] krediidilepinguga esitab krediidiandja […] tarbijale vajaliku teabe, et tarbija saaks erinevaid pakkumisi võrrelda eesmärgiga teha tarbijakrediidilepingu sõlmimise otsus kõiki asjaolusid arvesse võttes. (2) Lõikes 1 nimetatud teave edastatakse II lisas esitatud Euroopa […] standardinfo teabelehel. […] (4) Lõigetes 1, 2 […], samuti tüüptingimustes sisalduv teave edastatakse tarbijale selgelt ja arusaadavalt […] paberkandjal või mõnel muul püsival andmekandjal tasuta. […] (7) Muutuva intressimääraga krediidilepingu puhul, milles kasutatakse baasintressimäära, annab krediidiandja […] tarbijale teavet baasintressimäära ja selle halduri kohta, samuti baasintressimääraga seotud tarbijale avalduva mõju kohta eraldi dokumendis, mis lisatakse Euroopa […] standardinfo teabelehele. Kogu täiendav teade, mille krediidiandja […] annab tarbijale, sisaldub eraldi dokumendis, mis on lisatud vastavalt lõikele 2. […] Artikkel 10а. […] (4) Liik, suurus ja tegevus, mille eest nõutakse kulude ja/või lepingutasude maksmist, peavad olema tarbijakrediidilepingus selgelt ja täpselt kindlaks määratud. Artikkel 11. (1) Tarbijakrediidileping koostatakse arusaadavas keeles ja see sisaldab: […] 9. laenuintressi, kõnealuse intressimäära kohaldamistingimusi ja esialgse laenuintressi suhtes kohaldatavat indeksit või baasintressimäära, samuti laenuintressi muutmise ajavahemikke, tingimusi ja korda, ning juhul kui erinevates tingimustes kohaldatakse erinevaid laenuintresse, esitatakse eespool nimetatud teave kõigi kohaldatavate laenuintresside kohta; 9а. Baasintressimäära arvutamise meetod vastavalt artiklile 33a; 10. krediidi kulukuse aastamäära ja tarbija poolt makstavat kogusummat […]; 11. tarbija poolt krediidi tagasimaksmise tingimusi, kaasa arvatud tagasimaksetabelit koos teabega […] erinevate jääksummade kohta, mis kuuluvad tagasimaksmisele erinevate intressimääradega; 12. teavet tarbija õiguse kohta saada fikseeritud kestusega krediidilepingu põhiosa tagasimaksmisel […] tagasimaksetabel tehtud ja tehtavate maksete kohta; […] 14. krediidi teenindamiseks (kasutusele võetud krediidisummad ja tagasimaksed) ühe või mitme konto avamise ja pidamise kõiki tasusid, välja arvatud juhul, kui konto avamine ei ole kohustuslik […]; 15. viivisintressimäära maksete hilinemise korral vastavalt krediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud regulatsioonile ja selle kohandamise korda ning kõiki lepingu rikkumisest tulenevaid tasusid; 16. hoiatust tarbijale maksete hilinemisest tulenevate tagajärgede eest; […] 18. vajaduse korral tarbijalt nõutavaid tagatisi; […] Artikkel 19. (1) Krediidi kulukuse aastamäär kujutab endast krediidi jooksvat ja tulevast kogukulu tarbijale (intressid, muud otsesed ja kaudsed kulud, lepingutasud, hüvitised […]), mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidi kogusummast. (2) Krediidi kulukuse aastamäär arvutatakse lisas nr 1 sisalduva valemi alusel, võttes arvesse seal nimetatud üldtingimusi ja täiendavaid eeldusi. (3) Krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel ei võeta arvesse järgnevaid tasusid: 1. tasud, mida tarbija on kohustatud maksma tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste rikkumisel; […] 3. tarbijakrediidilepinguga seotud konto pidamise kulud, […], muud maksetega seotud tehingukulud, kui konto avamine on vabatahtlik ja kontoga seotud kulud on selgelt ja eraldiseisvalt märgitud krediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus. […] Artikkel 21. (1) Tühine on igasugune tingimus tarbijakrediidilepingus, mille eesmärgiks või toimeks on käesoleva seaduse nõuetest kõrvalekaldumine. […] Artikkel 22. Kui […] artikli 11 lõike 1 punktides 7–12 ja 20 ja lõikes 2 […] sätestatud tingimused on täitmata, on tarbijakrediidileping kehtetu. Artikkel 23. Kui tarbijakrediidileping on kehtetuks tunnistatud, maksab tarbija tagasi vaid krediidi netosumma ega võlgne intressi ega muid krediidiga seotud tasusid. Artikkel 24. Tarbijakrediidilepingute suhtes kehtivad ka tarbijakaitseseaduse (Zakon za zashtita na potrebitelite) artiklid 143–148. Artikkel 33. (1) Kui tarbija viivitab tagasimaksete tegemisega, on krediidiandjal õigus nõuda viivist ainult õigel ajal tasumata summalt viivitatud ajavahemiku eest. (2) Kui tarbija satub viivitusse võlgnetavate krediidimaksetega, ei või viivitusest tulenev hüvitis ületada seaduses sätestatud intressimäära. […] § 1. Käesoleva seaduse tähenduses: „krediidi kogukulu tarbijale" on kõik kulud, kaasa arvatud intress, lepingutasud, maksud, krediidiandja tasud ja mis tahes muud tasud, mis on otseselt seotud tarbijakrediidilepinguga, mis on krediidiandjale teada ning mida tarbija on kohustatud maksma […]. Konkurentsi kaitse seadus (Zakon za zashtita na konkurentsiata) Artikkel 15. (1) Keelatud on kõik […] kahe või enama ettevõtja vahel kooskõlastatud tegevused, mille eesmärgiks või toimeks on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine asjaomasel turul, eelkõige kui: […] 5. lepingu sõlmimise eeltingimuseks seatakse teise poole nõusolek võtta endale lisakohustusi või sõlmida täiendavaid lepinguid, mis oma laadilt või kaubandustavade kohaselt ei ole seotud põhilepingu objekti või selle täitmisega. (2) Lõikes 1 kirjeldatud kokkulepped ja otsused on tühised. […] (5) Ebaõiglaste tingimuste esinemine tarbijaga sõlmitud lepingus ei too kaasa lepingu tühisust, kui leping saab kehtida ka ilma nende tingimusteta. Artikkel 16. (1) Artikli 15 lõikes 1 kehtestatud keeld ei kehti kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste kohta, millel on vähene mõju konkurentsile. (2) Mõju on vähene, kui kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuste esemeks olevate kaupade või teenuste turul osalevate ettevõtjate osatähtsus ei ületa kokku järgnevaid lävendeid: 1. 10% asjaomasest turust, kui osalevad ettevõtjad on omavahel konkurendid; […]. Artikkel 36. […] (2) Keelatud on pakkuda või anda tasuta või näiliselt teiste kaupade või teenuste hinnaga lisa müüdud kaupadele või teenustele; see ei kehti: vähese väärtusega reklaamkingituste kohta […]. […]. Artikkel 37а. (1) Keelatud on läbirääkimistel tugevama positsiooniga ettevõtja iga toiming või tegevusetus, mis kahjustab või võib kahjustada kaubandustavana hea usu põhimõtte vastaselt selle poole huve, kes asub läbirääkimistel nõrgemal positsioonil, ja tarbijate huve. Ebaausad on toimingud või tegevusetus […] nagu ebamõistlikult rangete […] tingimuste seadmine […]. (2) Läbirääkimistel tugevama positsiooni olemasolu hinnatakse asjaomase turu ülesehitust ja puudutatud ettevõtjate vahel valitsevat spetsiifilist õigussuhet arvestades, pidades silmas ka nende omavahelise sõltuvuse määra […]. Põhikohtuasja faktiliste asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte 1 9. märtsil 2016 sõlmisid põhikohtuasja pooled tarbijakrediidilepingu. Kostjale anti selle lepingu alusel 36 kuuks kasutada summa 5000 leevi (ligikaudu 2550 eurot). Krediidil on muutuv intressimäär, mis koosneb kuue kuu EURIBOR-ist ja fikseeritud marginaalist 7,606%. 2 Lepingu sõlmimise ajal oli krediidi kulukuse aastamäär 8,2%. Krediit oleks tulnud tagasi maksta 36 osamaksena, millest igaühe suurus oli 159,24 leevi (ligikaudu 82 eurot). 3 Krediidilepingu punkti 8 kohaselt on lepinguga määratud algne intressimäär kehtestatud reklaami huvides ning kehtib, kui kostja täidab lepingu lisas nr 2 kehtestatud tingimused. Nende tingimuste täitmata jätmise korral suureneb fikseeritud marginaal, mis moodustab krediidiintressimäära, algul 7,606%-lt 14,356%-le (st 6,75% võrra, mille tulemusena suureneb krediidi kulukuse aastamäär sellisel viisil peaaegu kaks korda). 4 Krediidilepingule lisaks sõlmiti ka töötasunõude pantimise leping, milles kostja avaldas, et ta töötab Bulgaaria ettevõtja juures tähtajatu töölepingu alusel. 5 1. märtsi 2016. aasta lepingu lisas nr 2, mille allkirjastas ka kostja, on kirjas erinevad soodustused tarbijakrediidile. 6 Nimetatud lisa punkti 1.1.1. kohaselt kehtivad reklaami eesmärki teeniva aastase intressimäära 8,20% kasutamise tingimused tarbijakrediidilepingu puhul, kui krediidivõtja: а) kannab oma töötasu pangas „Banka DSK" EAD avatud kontole; b) seab pandiõiguse oma töötasunõudele panga „Banka DSK" EAD kasuks; c) seab pandiõiguse kõikidele oma nõuetele pangas „Banka DSK" EAD asuvatel kontodel panga kasuks; d) esitab pangale „Banka DSK" EAD taotluse deebetkaardi väljastamiseks; e) osaleb panga „Banka DSK" EAD internetipangasüsteemis „DSK Direkt"; f) saab vähemalt kaht liiki teateid lühikeste tekstisõnumitena (SMS) ja g) tasub iga kuu vähemalt ühe kommunaalteenuste arve (elekter, telefon, vesi …) ülekandega panga „Banka DSK" EAD kaudu või maksab iga kuu vähemalt 10 leevi täiendavasse vabatahtlikku pensionikassasse „DSK Rodina". 7 Lisa nr 2 punkti 1.2.1. kohaselt on aastane intressimäär 8,70%, kui krediidivõtja täidab ainult eelpool punktides a–c nimetatud tingimused. Kui punktides d–g („Kõrvalteenused") nimetatud teenuseid ei kasutata kahel järjestikusel kuul, aga krediidivõtja täidab punktides a–c nimetatud tingimused, suureneb krediidi intressimäär lisa nr 2 punkti 9.1.2. kohaselt 0,5% alates järgmisest kuumaksest ning kulukuse aastamäär on taas 8,70%. 8 Lisa nr 2 punktis 9.1.1. on ette nähtud, et kui kahel järjestikusel kuul ei laeku krediidivõtja töötasu tema kontole pangas „Banka DSK" EAD (s.t ei ole täidetud eespool märgitud punktides a ja b kehtestatud tingimused), kuid krediidimakse tasutakse kontole, on krediidi intressimääraks jätmisest osamaksest alates 11,95%. Kahe või enama osamaksega hilinemise korral langevad punkti 9.1.3. kohaselt lisas nr 2 nimetatud intressisoodustused ära täies ulatuses. 9 Punkt 9.1.2 näeb ette, et krediidi regulaarse tagasimaksmise korral võidakse „taastada" soodustused, kui krediidivõtja täidab taas nende kasutamise tingimused, tehes pangale „Banka DSK" EAD vastava avalduse. Puuduvad andmed, kas ja millistel tingimustel on selline taastamine kohustuslik. 10 Pärast menetluses määratud auditiaruande saamist peatas kostja krediidimaksete tegemise 24. oktoobril 2016. Ekspert märgib, et alates sellest hetkest kohaldas kohtuvaidluses hageja tagastamata jääksummale kuni 24. detsembrini 2016 aastast intressimäära 14,687%, kuni 25. juunini 2017 14,682% ja kuni 9. novembrini 2017 14,624%. Pärast seda muutus krediit enne tähtaega sissenõutavaks ja lepingujärgset intressi enam ei arvestatud. Võttes aluseks panga andmed, on tasumata krediidikohustuse suuruseks laenusumma 4105,27 leevi, lepingujärgsed intressid 668,93 leevi ja viivis 84,07 leevi. 11 On üldteada, et Bulgaarias pakuvad paljud krediidiasutused tarbijatele madalamaid intressimäärasid, kui viimased kannavad oma töötasu kontole krediiti andvas pangas. Turutingimustest atraktiivsemana reklaamitakse ka krediite, mille 12 puhul ei ole nõutav „töötasu ülekandmine" krediiti andvale pangale. Sellest võib järeldada, et Bulgaaria pangandusturul on laialt levinud praktika kohustada krediidivõtjaid lasta kanda oma töötasu krediiti andnud pangas asuvale kontole. Hageja – „Banka DSK" EAD, on üks suurimaid turul tegutsevaid krediidiasutusi, kusjuures ajakirjanduse andmetel on selle ligikaudu 10% suurune turuosa 1.– 2. kohal. Põhikohtuasjas märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et ta ei ole kogunud teavet hageja turuosa kohta, kuna ei ole selge, kas see asjaolu on vaidluse lahendamisel oluline. Eelotsusetaotluse põhjenduse lühikokkuvõte 13 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul kujutavad vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu lisas nr 2 sisalduvad tingimused endast probleemi õiguse kohaldamisel põhikohtuasjas. Lepingutingimuste ebaõiglus 14 Kõigepealt tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas kõrvalteenuste kohustusliku kasutamise tingimused on kooskõlas direktiivi 93/13 artiklist 3 tuleneva heausksuse nõudega, kui võtta arvesse, et krediidileping paneb tarbijale koormava kohustuse, mis loob krediidiandjale samal ajal konkurentsieelise. 15 Eelkõige vajab eelotsusetaotluse esitanud kohus tõlgendust direktiivi 93/13 artiklis 3 kasutatud mõistele „kahjustab tarbijat". Tema seisukohast on küsitav, kas tarbija kohustus [kanda] oma töötasu kontole pangas, kellelt ta võttis krediiti, kahjustab iseenesest tarbijat, samuti kas teatud kõrvalteenuste (mis osaliselt ei ole tasuta) kasutamise tingimus kohaldatava laenuintressi vähendamiseks kahjustab tarbijat alati või ainult teatud juhtudel. 16 Lisaks tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas kohustus kanda töötasu üle pangakontole, on liidu õigusega keelatud. Võlgnik kohtuvaidluses on kolmanda riigi kodanik, kes töötab Bulgaaria tööandja juures, kuid kes saaks muuta oma alalist elukohta. Sellega seoses võib töötasu ülekandmise kohustus Bulgaaria kontole kujutada endast takistust Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 15 lõikest 3 koostoimes artikli 15 lõikega 1 tuleneva õiguse, täpsemalt alustada töösuhet Euroopa Liidu mõnes teises liikmesriigis, kasutamiseks. Sellega seoses tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates pöörata tähelepanu asjaolule, et liikmesriigi õigus näeb ette ka teise vahendi panga nõude tagamiseks, nimelt töötasule pandiõiguse seadmise, nagu see on põhikohtuasjas lepinguga reguleeritud. 17 Kui direktiivi 93/13 sätted lubavad põhimõtteliselt seda, et pank nõuab tarbijalt oma töötasu ülekandmist selles pangas asuvale kontole, tekib järgmisena küsimus, kas sellise kohustuse võtmine on kõrvalteenuste kasutamise nõuet arvestades ebaõiglane. 18 Sellele küsimusele vastamiseks vajab eelotsusetaotluse esitanud kohus viiteid selle kohta, milliseid kriteeriume tuleks kohaldada kõrvalteenuste lepingutingimuste ebaõigluse hindamisel. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et liidu õigus ei sisalda õigusnorme, mis konkreetselt keelaksid või piiraksid müüja või teenuse osutaja võimalust kohustada tarbijaid seosmüügiks (Renda, А. [coord.], Tying and Other Potentially Unfair Commercial Practices in the Retail Financial Service Sector. Final Report. 2009, Centre for European Policy Studies, lk 147–149, kättesaadav https://ec.europa.eu/finance/consultations/2010/tying/docs/report_en.pdf). Sellised normid kehtivad vaid ettevõtjatevahelistele tehingutele – vt ELTL artikli 101 lõike 1 punkt e. 19 Seosmüük on aga Bulgaaria õiguse kohaselt, täpsemalt konkurentsi kaitse seaduse (Zakon za zashtita na konkurentsiata, edaspidi „ZZK") artikli 36 kohaselt ja üldiselt ZZK artikli 29 kohaselt keelatud. Võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu juhiseid, mille kohaselt direktiivi 93/13 kohaldamisel tuleb arvestada ka liikmesriigi tarbijakaitsenormidega (kohtuotsus A, C-738/19, punkt 37, samuti seal viidatud kohtupraktika), peab Euroopa Kohus kindlaks tegema, kas tarbijaga sõlmitud lepingus sisalduva tingimuse ebaõigluse hindamisel tuleb arvestada ka ebaausa konkurentsi vastaste riigisiseste õigusnormidega. Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et tingimuse ebaõigluse hindamisel tuleb arvestada riigisiseste konkurentsistandarditega. Liidu õigusega kooskõlas olev tõlgendus 20 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekib lisaks küsimus, kuidas tuleb tõlgendada ebaausa konkurentsi vastaseid riigisiseseid standardeid seoses direktiivi 93/13 reeglitega. 21 Bulgaaria ZZK-s sätestatud reeglid seosmüügi keelu kohta on üldise iseloomuga, aga puuduvad konkreetsed tingimused, mille esinemisel saaks kohaldada sellist keeldu. Bulgaaria seadusandja reguleeris klientide ebaausa ligimeelitamise keeldu, kaasa arvatud seosmüügilepingu sõlmimisele sundimise teel, ZZK artikli 36 lõikes 1. ZKK artikli 29 kohaselt on keelatud ka klientide ligimeelitamine toimingute kaudu, mis on ebaausad teiste ettevõtjate suhtes. Nende keeldude eesmärk on peamiselt ülejäänud müüjate ja teenuse osutajate kaitse, kes on nõudeid rikkuvate müüjate ja teenuse osutajate otsesed konkurendid. Arvestades, et ebaausad kaubandustavad on keelatud ning võttes arvesse eespool viidatud kohtupraktikat, leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski, et tarbijaga sõlmitud lepingu ebaõigluse hindamisel tuleks arvestada ka selle keeluga. 22 Eelotsusetaotluse esitanud kohtule tekib seoses ZZK artikli 29 ja artikli 36 lõike 1 tõlgendamise laialdaste võimalustega eelkõige küsimus, kas riigisisese õiguse kohaselt kehtiva ebaausa konkurentsi keelu kohaldamisel ei tuleks seda keeldu tõlgendada mitte ainult seoses tarbijalepingute ebaõigluse reeglitega vastavalt direktiivile 93/13, vaid ka seoses Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 38 sisalduvate nõuetega. Kui esineks sellise tõlgendamise kohustus, peaks liikmesriigi kohus tõlgendama tema riigisiseses konkurentsiõiguses kehtivaid keelde nii, et võtaks arvesse mitte ainult konkurentide huve, vaid ka tarbijate huve. 23 Lisaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et vastavalt kohtuotsuse von Colson, C-14/83, punktile 26 kehtib liidu õigusega kooskõlas oleva tõlgendamise kohustus ainult seoses selliste õigusnormidega, mida liikmesriigi kohus kohaldab otseselt menetluses ning et see ei puuduta teistsuguse esemega õigusnorme. Käesoleva juhul peab eelotsusetaotluse esitanud kohus hindama, kas tarbijaga sõlmitud lepingu tingimused on ebaõiglased vastavalt tarbijakaitseseaduse (Zakon za zashtita na potrebitelite) artiklile 143, millega on riigisisesesse õigusse üle võetud direktiivi 93/13 nõuded. Samal ajal tuleb kontrollida neid nõudeid seoses liikmesriigi õiguse üldiste standarditega, mida ei kehtestatud otseselt selle Euroopa Liidu õigusakti täitmiseks, täpsemalt seoses ebaausa konkurentsi sätetega. Kuivõrd viimati nimetatud on tarbijakaitse teostamise kriteeriumiks, leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus seoses tarbijakaitse põhimõttelise vajalikkusega vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile [38], et liikmesriigi konkurentsistandardeid tuleb tõlgendada seoses tarbijate huvidega. Eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab esmajoones asjaolule, et konkurentsi kaitse eesmärk on luua paremaid tingimusi lõpptarbija jaoks. Ebaausad kaubandustavad 24 Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt (kohtuotsus Pereničovà ja Perenič, C-453/10, punktid 43 ja 44, samuti kohtuotsus Bankia, C-109/17, punktid 48–50) kujutab lepingutingimuse kasutamine kui direktiivi 2005/29 tähenduses ebaausa kaubandustava kohaldamise tagajärg endast pidepunkti ebaõigluse hindamisel vastavalt direktiivi 93/13 artiklile 4. 25 Seetõttu peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima, kas vaidlusaluse krediidilepingu tingimuste sõnastus kujutab endast eksitavat kaubandustava vastavalt direktiivi 2005/29 artikli 7 lõikele 2. Eelkõige tuleb vastata küsimusele, kas alati on tegemist ebaausa kaubandustavaga, kui tarbijakrediidilepingus märgitakse ära laenuintress, mis arvutatakse pärast kõikide intressisoodustuste mahaarvamist, mis kuuluvad kohaldamisele vajalike kõrvalteenuste kasutuselevõtu korral, ning mitte üldiselt kehtiv laenuintress ilma intressisoodustuseta ja alles seejärel määratakse täpsemalt kindlaks nende intressisoodustuste kohaldamise korral kehtiv intressimäär. Samuti on vaja selgust, kas kohus, otsustades, kas kaubandustava on ebaaus, peab arvestama ka intressisoodustuse kasutuselevõtu ja äralangemise tingimuste sõnastusega, samuti tarbija võimalusega tulla toime tingimuste konstrueeritud süsteemis. 26 Selle küsimusega seoses tuleb vastata ka sellele, kas intressimäära selline esitamine on lubatav ka direktiivi 2008/48 sätete, eelkõige artikli 10 kohaselt. 27 Lisaks tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtu seisukohast küsimus, kas hinnates asjaolu, kas kaubandustava võib moonutada tarbija käitumist kaupleja või teenuse osutaja valimisel direktiivi 2005/29 artikli 5 lõike 2 punkti b tähenduses, peab liikmesriigi kohus arvestama müüja või teenuse osutaja turuosaga, kes kasutab vastavat kaubandustava. See tuleneb asjaolust, et pooleliolevas menetluses sõlmiti tarbijakrediidileping, mis üldiselt seob isiku pikemaks ajaks ning võib tema turukäitumist oluliselt moonutada. Krediidivõtja pöördub (tuntumate) krediidiasutuste poole, kes asuvad tema töökoha või kodu lähedal. See tähendab, et ta oleks rohkem sõltuv suure turuosaga turuosaliste pakkumistest. Seetõttu peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kindlaks tegema, kas kaubandustava eksitava või ka tarbijale survet avaldava iseloomu hindamisel tuleb arvestada ka müüja või teenuse osutaja positsiooniga kaupade ja teenuste vastaval turul. 28 Veel märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et käesoleval juhul on tegemist turul levinud pankade, s.t [juriidiliste] isikute praktikaga, kes hangivad endale raha elanikkonna hoiuste kaudu. Seetõttu oleks suurematel pankadel võimalik saada rohkem krediidivõtjaid ja siduda neid ebasoodsamate tingimustega. Tekib küsimus, kas juhul, kui tegemist ei ole turgu valitseva positsiooniga (menetluses ei ole tuvastatud ega väidetud hageja turgu valitsevat positsiooni), võiks hindamisel, kas kaubandustava on ebaaus, oluline olla vastav turuosa. Krediidi kulukuse aastamäära arvutamise meetod ja võimaliku vale arvutuse tagajärjed 29 Käimasolevas menetluses tekivad ka kohtuasjas K, C-229/20, eelotsusetaotlusena esitatud küsimused krediidi kulukuse aastamäära arvutamise viisi ja märkimise kohta tarbijakrediidilepingu puhul, kuna tarbijakrediidiseaduse (Zakon za potrebitelskia kredit) artikli 22 kohaselt koostoimes artikli 11 lõike 1 punktiga 10 on tühine tarbijakrediidileping, milles ei ole märgitud krediidi kulukuse aastamäära, ning tarbija võlgneb siis ainult talle tegelikult antud summa tagasimaksmise ilma intresside ja kuludeta. 30 Sellega seoses tuleb välja selgitada, kas krediidi kulukuse aastamäära vale suurus tarbijakrediidilepingus on võrdsustatav selle intressimäära märkimata jätmisega. See näib tulenevat nõudest, mille kohaselt tingimused peavad tarbijalepingutes olema selgelt sõnastatud ning igasugune ebatäpsus tõlgendatakse müüja või teenuse osutaja kahjuks – tarbijakaitseseadus (Zakon za zashtita na potrebitelite) artikkel 147 koostoimes tarbijakrediidiseaduse (Zakon za potrebitelskia kredit) artikliga 24. Nimetatud õigusnormidega on liikmesriigi õigusesse üle võetud vastavalt direktiivi 93/13 artikkel 5 ja direktiivi 2008/48 artikkel 23. 31 Euroopa Liidu Kohtul oli juba võimalus otsustada kohtuasjas EOS KSI Slovensko, C-448/17, et ebaselgelt sõnastatud tingimus krediidi kulukuse aastamäära suuruse kohta ei vasta direktiivi 93/13 artikli 4 lõikest 2 tulenevale nõudele ning seetõttu on kohtul, kelle poole pöörduti, õigus selliseid tingimusi mitte kohaldada. Käesoleval juhul tekib küsimus, kas see põhimõte kehtib ka siis, kui müüja või teenuse osutaja märgib krediidi kulukuse aastamäära suuruse ebatäpselt (kui tegemist on tõepoolest ebatäpsusega) tarbija eksitamiseks ja tema otsustusvabaduse moonutamiseks. 32 Vastus küsimusele, kas krediidi kulukuse aastamäära suuruse ebatäpne märkimine on võrdsustatav selle intressimäära märkimata jätmisega, nõuab seoses kohtuvaidluse asjaoludega vastust veel ühele küsimusele, täpsemalt: kas kulud nagu käesolevas menetluses kokkulepitud kõrvalteenuste paketi kulud tuleb kaasata valemisse, millega arvutatakse krediidi kulukuse aastamäär tarbijakrediidilepingus? Krediidi kulukuse aastamäära mõiste on direktiivi 2008/48 artikli 3 punktis g täielikult ühtlustatud ja Euroopa Kohus peab seetõttu välja selgitama, kas krediidi kulukuse aastamäära arvestus peab hõlmama tasusid kõrvalteenuste eest, mis on poolte vahel lepinguga kokkulepitud. 33 Sellega seoses on oluline eelkõige küsimus, kas nimetatud kõrvalteenused „on kohustuslikuks eelduseks krediidi andmisele üldse" või toovad kaasa „krediidi andmise" nende kõrvalteenuste „kohaldamise" järgselt. Sellele küsimusele vastamisel peab Euroopa Kohus arvestama asjaoluga, et käesolevas menetluses ei esitatud küll vastuväidet, et kostjat peteti seoses tema nõusoleku saamisega kõrvalteenuste osutamisele, aga viis, kuidas intressisoodustuse tingimused on sõnastatud, nõuab, et isik tutvuks arvukate tingimustega lepingu lisas nr 2. Lisaks tuleb silmas pidada, et lepingu võib sõlmida ka ilma kõrvalteenusteta, kuid sellisel juhul hoopis teistsugustel maksetingimustel, samuti et üks osa nendest teenustest (näiteks kommunaalteenuste arvete tasumine internetipanga rakenduse abil) ei ole krediidilepingu esemega otseselt seotud. 34 Selline intressimäära arvutamise viis tekitab veel mõned küsimused. Kõigepealt on küsitav, kas krediidi kulukuse aastamäära kindlaksmääramisel tuleb hinnata nende kõrvalteenuste hinda, mis ei ole krediidilepingu osaks. Kui see nii ei ole, siis tekib küsimus, kas kõrgemat intressimäära, mida võlgnetaks kõrvalteenuste kasutamata jätmise korral, tuleks vaadelda mitte osana krediidi kuludest (ja vastavalt – osana valemist, millega määratakse kindlaks krediidi kulukuse aastamäär). 35 Seoses kahe eespool nimetatud küsimusega, nimelt kas kõrvalteenuste hind on osa valemis, millega arvutatakse lepingujärgse krediidi kulukuse aastamäär, ja kas selle intressimäära võimalik ebatäpne arvutus on võrdsustatav selle täieliku nimetamata jätmisega lepingus, tuleb lisaks hinnata, kas käesoleval juhul näeb liikmesriigi õigus ette kohase sanktsiooni nimetatud intressimäära vale märkimise eest. Kohtuasjas Home Credit Slovakia, C-42/15, punktis [72] tuvastas Euroopa Kohus, et liikmesriigi õigusaktid, mis näevad ette tarbijakrediidilepingu tühisuse selle sisu väheste ebatäpsuste tõttu, võivad kujutada endast ebaproportsionaalset sanktsiooni direktiivi 2008/48/EÜ [artikli 23] tähenduses. Siin on eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates küsitav, kas intressimäära ebatäpne märkimine krediidilepingus peab tooma kaasa tarbija vabastamise oma lepingulistest kohustustest tasuda intressi ja tasusid.	<urn:uuid:07676d69-62fa-4fc7-99df-b1eff130146e>	CC-MAIN-2021-31	https://curia.europa.eu/juris/showPdf.jsf;jsessionid=FF41A032FC7E0C3B9902F6BB91EFA352?text=&docid=237742&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=8426161	2021-07-25T07:49:59+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-31/subset=warc/part-00197-a23f1677-939c-4b0d-b187-713170151123.c000.gz.parquet	202,764,258	14,141	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999997	ekk_Latn	0.999999	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1301, 4255, 6810, 8649, 10470, 12311, 13984, 16043, 18251, 20920, 23574, 26542, 29456, 32560, 35655 ]	2	[ 0.166015625, 0.263671875, 0.34375, 0.197265625, 0.021484375, 0.0086669921875 ]
KINNITATUD Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu Kutsenõukogu 27.05.2021 otsusega nr 22 Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu KUTSE ANDMISE KORD trükitööstuse kutseala kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste kutsete andmise korraldamist: 1) Ofsettrükkal, tase 4 2) Trükiettevalmistaja, tase 4 3) Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 4) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 1.2 Iga kutse kompetentsusnõuded on kehtestatud kutsestandardis. Kompetentsuse hindamise positiivse tulemusena väljastatakse kutsetunnistus. 1.3 Kutse taotlemine ja tõendamine, sh taastõendamine, on taotlejale tasuline (vastavalt kutseseaduse § 17 lõikele 2), tasu suuruse kalkuleerib kutse andja ja kinnitab Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu (edaspidi kutsenõukogu). 1.4 Korra ja selle muudatused kinnitab kutsenõukogu ning need jõustuvad kutsenõukogu koosolekule järgneval kutse andmise väljakuulutamisel (v.a kutsekomisjoni koosseisu muudatused, mis jõustuvad kutsenõukogu otsuse tegemise hetkest). 2 KUTSE TAOTLEMISE JA TAASTÕENDAMISE EELTINGIMUSED JA ESITATAVAD DOKUMENDID 2.1 Kutsete ofsettrükkal, tase 4, trükiettevalmistaja, tase 4, digitaalse trükiseadme operaator, tase 4, trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 taotlemise eeltingimused: 2.1.1 Töömaailma taotlejale: a) haridustase b) erialane töökogemus, täienduskoolitus või varasem kutsekvalifikatsioon. 2.1.2 Kutseõppe tasemeõppe lõpetajale: a) täies mahus läbitud vastava eriala tasemeõppe õppekava. 2.2 Kutsete ofsettrükkal, tase 4, trükiettevalmistaja, tase 4, digitaalse trükiseadme operaator, tase 4, trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 taotlemiseks esitatavad dokumendid: 2.2.1 Töömaailma taotlejale: a) haridust tõendava(te) dokumendi(dokumentide) koopia(d), b) täiendkoolitus(t)e läbimist või varasemat kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad, c) avaldus (kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis), d) koopia isikut tõendavast dokumendist (pass või ID kaart), e) maksekorraldus või muu kinnitus kutse andmisega seotud kulude tasumise kohta. 2.2.2 Kutseõppe tasemeõppe lõpetajale: Kutseõppe tasemeõppe lõpetajate kutseeksamile registreerimiseks esitab kutseõppeasutus koondavalduse vastava eriala tasemeõppe õppekava täies mahus läbinud õppurite kohta. Koondavaldusel märgitakse vähemalt järgmised andmed: taotleja ees- ja perenimi, isikukood, eksami keel, isikuandmete avalikustamine kutseregistris (jah/ei), paberkandjal kutsetunnistus (jah/ei), e-posti aadress, taotleja allkiri. 2.3 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine Kutsekomisjon võib kutse andmise eeltingimustele vastavuse arvestamisel ja kompetentside hindamisel rakendada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) põhimõtteid. 2.4 Kõik kutse taotlemiseks vajalikud dokumendivormid ning nõuded dokumentidele on leitavad kutse andja veebilehel (https://etpl.ee/kutse-andmine/). 2.5 Taotlemise dokumente menetletakse haldusmenetluse seaduse sätetele vastavalt, arvestades korrast tulenevaid täpsustavaid tingimusi. 3 TAOTLEJA KOMPETENTSUSE HINDAMINE 3.1 Kompetentsuse hindamise meetodid: Kutsete ofsettrükkal, tase 4; trükiettevalmistaja, tase 4; digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 ja trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 hindamise meetodid: - Teoreetiliste teadmiste test + vestlus + praktiline töö Taotleja kutseoskuste hindamine toimub ofsettrükkal, tase 4; trükiettevalmistaja tase 4; digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 ja trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 hindamisstandardite alusel. Hindamisstandardid on leitavad kutseandja veebilehel https://etpl.ee/kutse-andmine/. Kutse Trükiettevalmistaja, tase 4 hindamise meetodid: * Teoreetiliste teadmiste test + vestlus 3.2 Kutseõppe lõpetamisel sooritatava kutseeksami vorm 3.2.1 Ofsettrükkal, tase 4 kutseõppe tasemeõppe lõpetajate kutseeksami läbiviimise vorm on: kombineeritud eksam. 3.2.2 Trükiettevalmistaja, tase 4 kutseõppe tasemeõppe lõpetajate kutseeksami läbiviimise vorm on: teoreetiline eksam. 3.2.3 Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 kutseõppe tasemeõppe lõpetajate kutseeksami läbiviimise vorm on: kombineeritud eksam. 3.2.4 Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 kutseõppe tasemeõppe lõpetajate kutseeksami läbiviimise vorm on: kombineeritud eksam. 4 KUTSE ANDMISE VÄLJAKUULUTAMINE 4.1 Kutse andja kuulutab kutse andmise välja 1 korra aastas. 4.2 Kutse andja loob oma kodulehele kataloogi „Kutse andmine", kus avalikustab ajakohase teabe: 1) avalduste ja dokumentide vastuvõtu koha ja tähtajad ning esitamise viisid, 2) hindamiste toimumise ajad, 3) tasu suuruse kutse andmisega seotud kulude katteks, 4) muu kutse andmise korraldust ning tingimusi puudutav teave. 5 KUTSE ANDMISE OTSUSTAMINE JA KUTSETUNNISTUSE VÄLJASTAMINE 5.1 Kutsekomisjon teeb kutse andmise või mitteandmise otsuse hindamistulemuste põhjal iga taotleja kohta eraldi. 5.2 Kutse andja teatab otsusest taotlejale. Kutse mitteandmise otsust põhjendatakse kirjalikult. 5.3 Taotlejal on õigus esitada kaebus hindamisprotsessi kohta kutsekomisjonile. 5.4 Taotlejal on õigus vaidlustada kutsekomisjoni otsus kutset taotlevale isikule kutse andmise või andmata jätmise kohta haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras vaide esitamisega kutse andjale või kaebusega halduskohtusse halduskohtumenetluse seaduse alusel. 5.5 Taotlejal on õigus kutsekomisjoni vaideotsus edasi kaevata halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras halduskohtusse. 5.6 Kutse andja sisestab kutse taotleja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, selle puudumisel sünniaja, kutsetunnistuse väljaandja, antud kutse ja kutsetaseme ning kehtivusaja alguse ja lõpu kutseregistrisse 10 tööpäeva jooksul, arvates kutseregistrisse kande tegemise aluseks oleva otsuse tegemisest. Trükitud kutsetunnistused väljastab kutse andjale Kutsekoda. 5.7 Paberkandjal kutsetunnistuse väljastab kutse saanud isikule tema taotlusel kutse andja. Kutse andja väljastab kutsetunnistuse 30 päeva jooksul pärast kutse andmise otsuse vastuvõtmist. 5.8 Kutse andjal on kutsekomisjoni ettepanekul õigus tunnistada kutsetunnistus kehtetuks, kui: 1) kutsetunnistus on saadud pettuse teel; 2) kutsetunnistus on välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel; 3) kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele. 5.9 Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel peab kutsekomisjon andma isikule võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Kutsekomisjon võib kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel tugineda kolmandate isikute (nt aukohus) seisukohtadele. 5.10 Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel kustutatakse see kutseregistrist ning kutse andja teatab otsusest asjaomasele isikule tähtkirjaga ja avaldab sellekohase kuulutuse Ametlikes Teadaannetes (http://www.ametlikudteadaanded.ee/). 5.11 Kutsetunnistuse omanik võib taotleda kutsetunnistuse duplikaadi väljaandmist kutse andjalt. 6 KUTSETUNNISTUSE KEHTIVUSAEG Kutsetunnistuse kehtivusaja alguse otsustab kutsekomisjon. 6.1 Ofsettrükkal, tase 4 kutsetunnistus on tähtajatu. 6.2 Trükiettevalmistaja, tase 4 kutsetunnistus on tähtajatu. 6.3 Digitaalse Trükiseadme Operaator, tase 4 kutsetunnistus on tähtajatu. 6.4 Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 kutsetunnistus on tähtajatu. 7 KUTSEKOMISJON 7.1 Kutse andja moodustab kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni. Kutsekomisjoni volitused kehtivad kutse andja kutse andmise õiguse kehtivuse lõppemiseni. Kutsekomisjon töötab välja kutsekomisjoni töökorra. Kutsekomisjon lähtub oma töös kutseseadusest, kutse andmise korrast ja kutsekomisjoni töökorrast, kutsestandardist jm. kutse andja kehtestatud juhenditest. Kutsekomisjoni tööd korraldab kutse andja. 7.2 Kutsekomisjoni koosseis Kutsekomisjoni koosseisu kuuluvad: 1) Tööandjad - Merle Okas, personalijuht, Kroonpress AS - Martin Väljas, tegevjuht, Nois OÜ - Katre Savi, juhatuse liige, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit 2) Töötajad/spetsialistid - Külli Tammes, trükiettevalmistaja, Artwörker OÜ - Herve Rannu, digitrükkal, K-Print OÜ - Arpo Rouhijainen, trükkal, Grano Digital OÜ 3) Koolitajad - Marko Levin, meedia eriala õppetooli juhataja Tallinna Polütehnikum - Ivar Kaselaid, eriala õpetaja, Tallinna Polütehnikum - Aivo Brenner, eriala õpetaja, Tallinna Polütehnikum 7.3 Nõuded kutsekomisjoni liikmetele: 1) Kutsekomisjoni liige peab omama ülevaadet kutsesüsteemist. 2) Kutsekomisjoni liige peab omama ülevaadet trükitööstuse kutsealast 3) Kutsekomisjoni liige peab tegutsema erapooletult. 8 HINDAMISKOMISJON 8.1 Kutsekomisjon moodustab kutse taotleja kompetentsuse hindamiseks hindamiskomisjon(id). Hindamiskomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest. Hindamiskomisjoni(de) liikmete kompetentsus peab kogumis vastama järgmistele nõuetele: 1) kutsealane kompetentsus, 2) kutsesüsteemialane kompetentsus, 3) hindamisalane kompetentsus, 8.2 Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sobivate isikuomaduste ja hoiakutega ning tegutsema erapooletult. 9 KUTSE ANDMISE DOKUMENTEERIMINE JA DOKUMENTIDE SÄILITAMINE Kutse andja dokumenteerib kutse andmisega seotud tegevuse Kutsekoja välja töötatud dokumendivormide järgi ja määratud ulatuses ning dokumente säilitatakse Kutsekoja kinnitatud dokumentide säilitamise korras sätestatud aja jooksul, kui õigusaktides ei ole tähtaegu sätestatud.	<urn:uuid:11b74398-536d-451f-959e-b0e7ea57d474>	CC-MAIN-2021-31	https://etpl.ee/wp-content/uploads/2021/06/Trukitoostuse-kutseteala-kutsete-KA-kord-27.05.2021-1.pdf	2021-07-25T06:00:15+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-31/subset=warc/part-00103-a23f1677-939c-4b0d-b187-713170151123.c000.gz.parquet	256,221,550	3,774	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999942	ekk_Latn	0.999953	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2096, 3756, 6366, 8603, 9396 ]	1	[ 0.10693359375, 0.404296875, 0.287109375, 0.1630859375, 0.03076171875, 0.00830078125 ]
Eesti ehitusfirmade tööjõualane olukord ja perspektiivne tööjõu vajadus Tallinn Mai 2014 Töö on valminud Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tellimusel Projektgrupi koosseis: Aet Vanamölder, Bruno Pulver, Marje Josing, Mati Reiman, Sirje Randrüt Eesti Konjunktuuriinstituut Rävala 6 19080 Tallinn tel 6681242 faks 6681240 E-post: firstname.lastname@example.org http://www.ki.ee Sisukord Sissejuhatus Ehitussektor on tööjõu vajaduse osas Eestis üks enam volatiilne valdkond. Sektoris töötavate inimeste arv kõigub oluliselt nii majandustsüklist kui hooajast sõltuvalt. See raskendab koolitusnõudluse prognoosimist ja muudab ka sektoris töötajatele töökohad ebakindlaks. Ehitusturu taaselavnemisel pärast majandussurutist hakkas 2011. aastast ehitustöötajate arv taas kasvama, kasv jätkus ka 2012. aastal. 2012. aastal oli Eesti ehitusettevõtetes hõivatud ca 43,4 tuhat töötajat. 2013. aasta lõpupoole hakkas turusituatsioon jälle ehitusele ebasoodsamaks muutuma ja paljudel ettevõtetel tuli vähendada töötajate arvu. 2014. aasta kevadhooajal vajatakse seoses hooajalise tööde mahu kasvuga suvehooajal jälle lisatööjõudu. Vajadust lähema kolme kuu jooksul lisatöötajaid palgata märkis 2014. a. aprillis 30% EKI igakuiselt koostatavas ehitusbaromeetris osalevatest ettevõtetest. 7% ettevõtetele oli vajalike töötajate puudumine kõige olulisemaks ehitustegevust takistavaks asjaoluks. Seetõttu on vajalik, et ettevõtetel oleks võimalik vajaduse korral leida tööjõuturult vajaliku ettevalmistusega ja oskustega spetsialiste. Tööjõuvajadusest parema ülevaate saamiseks tellis Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) Eesti Konjunktuuriinstituudilt käesoleva uuringu. Uuringu fookuses on eelkõige kutseõppeasutuste poolt õpetatavate erialadega oskustööliste vajadus. Pidev kutseoskustega spetsialistide koolitamine on vajalik ka tööjõu uuenemise aspektist – teatud osa töötajaist lõpetab igal aastal erialase töö vanuse tõttu. Tellijaga kooskõlastatult on seega uuringu eesmärkideks vastata järgmistele küsimustele: - milliste ehituserialade spetsialistidest on ettevõtetel kõige rohkem puudus - kuidas muutub vajadus erinevate ehituserialade spetsialistide järele lähiaastatel kuni 2016. aastani - kuivõrd hinnatud on ehitusettevõtete poolt kutsekvalifikatsioonitunnistust omavad spetsialistid - milliseid meetmeid kavatsevad ettevõtted kasutusele võtta ehitusspetsialistide puudusega seotud probleemide lahendamiseks - kas ettevõtted on huvitatud olemasolevate töötajate täiendkoolitamisest Uurimismeetodina kasutati ettevõtete veebiküsitlust 1 , mis viidi läbi 16. aprillist 12. maini 2014. Küsitlus saadeti elektrooniliselt 270 ettevõttele, sh 77 EEEL liikmele. Laekus 58 täidetud küsitlusvormi 2 , mida sai kasutada kokkuvõtete tegemisel, seega vastas 22% küsitletutest. 18 vastust ehk 31% vastustest saadi EEEL kuuluvatelt ettevõtetelt. Lisaks saadi tagasisidet paljudelt ettevõtetelt mittevastamise põhjuste kohta, näiteks nad kas töötasid peatöövõtu ette- 1 Ankeetküsimustik on toodud lisas 2. 2 Vastanud ehitusettevõtete nimekiri on toodud lisas 1. võtetena, omamata ehitustöölisi, ja neil olid ainult ITP töötajad või siis olid neil teistel erialadel töötajad (näiteks külmatehnikud, automaatikainsenerid vm). Vastanud ettevõtetes oli kokku 2311 töötajat, mis moodustas 5,5% kõigi ehitusettevõtete töötajate arvust ja 8% vaatlusaluste valdkondade töötajate arvust (s.o ilma rajatiste ehituseta). Kõik ettevõtted, kellele küsitlus saadeti, helistati pärast esialgset vastamistähtaega läbi ja nii saadi lisainfot mittevastamise põhjuste ja osalt koolidest töötajate töölevõtmise teemal. Küsitluse tulemused on kaudselt võrreldavad EKI poolt 2007. ja 2012 aastal läbiviidud samateemaliste uuringutega 3 . Neil ettevõtetel, kes osalesid küsitluses nii 2012. kui ka 2014. aastal (kokku 23-l), oli töötajate arv vähenenud 2012. aastaga võrreldes 4,3%, seejuures ehitustööliste arv oli 12,5% väiksem ja ITP arv 7,9% suurem, muude töötajate arv oli 15% väiksem. Töötajate arv oli neist 23-st ettevõttest suurenenud 8-l (35%-l) ja kokku 9%, seejuures oli tööliste arv kasvanud 6% ja ITP arv 17%. Vähenenud töötajate arvuga ettevõtetel oli töötajaid 15% vähem, seejuures ehitustööliste arv oli 23% väiksem ja ITP arv 3% väiksem. 3 Eesti ehitusfirmade tööjõualane olukord ja perspektiivne tööjõu vajadus. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2007. Eesti ehitusfirmade tööjõualane olukord ja perspektiivne tööjõu vajadus. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2012. 1. Ehitusettevõtete küsitlus 1.1. Ehitusettevõtete tööjõud ja tööjõuvajadus lähiaastatel Täiendava tööjõuvajaduse väljaselgitamiseks uuriti küsitlusega praegust tööjõu koosseisu ning tööjõu lisavajadust praegu ja lähiaastatel. Eesmärgiga saada lisateavet edaspidise koolitusvajaduse määramiseks, uuriti kui suur osa erinevate ehituserialade töötajaist omab erialast haridust. Küsitluse tulemused peegeldavad olukorda peamiselt hoonete ehituses, vaatluse alla ei ole võetud teedeehitust ning elektriehitust. Kütte-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsiooniseadmete ehitusega tegelevaid ettevõtteid on küsitletud. Küsitlusele vastanud ettevõtted (kokku 58) jagati tulemuste analüüsiks tinglikult töötajate arvu alusel suurteks (50 ja enama töötajaga ettevõtted – kokku 13), keskmisteks (20-49 töötajaga ettevõtted – kokku 18) ja väikesteks (alla 20 töötajaga ettevõtted – kokku 27). Eesti ehitusettevõtete poolt loodud lisandväärtusest andsid 2012. aastal Statistikaameti andmetel üle 50 töötajaga ettevõtted 19%, 20-49 töötajaga ettevõtted 23% ja alla 20 töötajaga ettevõtted 58%. Küsitluses osalenud ettevõtetes oli küsitluse ajal (aprillis-mais 2014) kokku 2311 töötajat, sh 1161 ehitustöölist, 877 nn insener-tehnilise personali töötajat ja 273 muud töötajat. Vastanud ettevõtete töötajate arvust 65% töötas suurtes ettevõtetes, 23% keskmistes ja 12% väikestes ettevõtetes (tabel 1.1). Tabel 1.1. Küsitlusele vastanud ettevõtted ja nende töötajate arv Küsitletud ettevõtete töötajate ametialaline struktuur ei vasta kogu ehitusvaldkonnale, vaid eelkõige hoonete ehitusele. Ehitustöölisi oli küsitletud ettevõtete personalis kokku 50%, insener-tehnilisi töötajaid 38% ja muid töötajaid 12%. Oskustööliste seas oli kõige enam betoonkonstruktsioonide ehitajaid (274 e 12%), ehituspuuseppi (156), ehitusviimistlejaid (96) ning viimistlejaid (94; vt tabel 1.2). Kõigist ehitustöölistest olid 24% betoonkonstruktsioonide ehitajad, 13% ehituspuusepad, 8% oli nii ehitusviimistlejaid kui ka müürseppi ja keskkonnatehnika lukkseppi. Nn muude ehitustööliste seas (keda oli 24% töölistest) märgiti eraldi üldehitustöölisi, ehitusrestauraatoreid, meistreid, teetöölisi, teemantlõiketöölisi, hooldustehnikuid, abitöölisi jt. Ventilatsioonilukkseppi märgiti vaid ühe ettevõtte poolt. Tabel 1.2. Ehitustöötajate erialaline struktuur küsitletud ettevõtetes (protsentides) Ehitustööliste osakaal on kõrgem kui 2012. aasta küsitlusel eelkõige seetõttu, et paljud ainult peatöövõtuga tegelevad ja üksnes insener-tehnilisi töötajaid omavad ettevõtted on seekordsest küsitlusest väljas. Ehituse oskustööliste erialane haridus Ehitusettevõtted eelistavad tööle võtmisel juba töökogemusi ja häid tööoskusi omavaid töötajaid või õpetavad vajaduse korral endale vajalikke töötajaid töökohal välja. Seejuures on osal töötajatel kutseõppeasutustes omandatud erialane haridus. Küsitluses uuriti kui paljud praegustest ehitustöölistest omavad erialast haridust. Küsimusele vastas 87% küsitletud ettevõtetest. Erialane kutseharidus oli keskeltläbi 42%-l ehitustöölistel, s.o vähematel kui 2012. aastal (mil erialase kutseharidusega oli 49%; vt tabel 1.3, joonis 1.1). Vastav haridus on reeglina olemas elektrikutel (94%-l) ja keevitajatel (89%-l), keda ei loeta otseselt ehitusalasteks ametiteks. Ehitajaametite osas on olukord võrreldes eelmise küsitlusega parem keskkonnatehnika lukkseppade osas, kellest rohkem kui pooltel (56%-l) on erialane haridus (2012. a 36%-l). Müürseppade, ehitusviimistlejate ja betoonkonstruktsioonide ehitajate seas oli erialase haridusega töötajaid vähem kui eelmisel küsitlusel, ehituspuuseppade ja nn muude ehitustööliste osas oli olukord enam-vähem sama (vt lisa 4.1). Tabel 1.3. Erialast haridust omavad töötajad (protsentides) * kõik kaalutud keskmised Erialase haridusega ehitustööliste osakaal oli võrreldes 2012. aastaga madalam nii suurtes kui väikestes, alla 20 töötajaga ettevõtetes. 20-49 töötajaga ettevõtetes oli olukord enam-vähem sama kui 2012. aastal ja ligi pooltel ehitustöölistel (48%-l) oli erialane haridus olemas (vt tabel 1.3). Betoonkonstruktsioonide ehitajate puhul on hinnang kõige rohkem langenud (23%-le). Seda mõjutab asjaolu, et betoonkonstruktsioonide ehituse eriala on kutseõppes suhteliselt uus ja konkreetselt selle eriala lõpetanud noori palju küsitletud ettevõtetes tööl ei olnud. Ettevõtted on ise välja õpetanud ja koolitanud töötajaid, kes on enamasti keskharidusega või kutsekeskharidusega mõnel muul alal või muu ehitusalase haridusega. Vastuseid mõjutas ka eriala olemasolu kutseõppeasutustes, näiteks ehitusplekkseppi, katusekatjaid ja ventilatsioonilukkseppi otseselt ette ei valmistata. Liikurmasinajuhtide puhul lähtuti vastamisel tõenäoliselt veidi erinevatest vaatenurkadest ja osalt peeti silmas liikurmasinajuhi loa olemasolu, osalt vastava õppeasutuse lõpetamist (Järva KHK, Kehtna MTK). Muude töötajate seas eraldi nimetatud üldehitustöölistest oli erialane haridus 30%-l, ehitusrestauraatoritel oli kõigil erialane haridus. Ettevõtjate töötajate arvu prognoos Küsitlusega uuriti, kuidas ettevõtted näevad ette tööjõu vajaduse muutusi lähema paari aasta jooksul enda ettevõtte seisukohalt. Vastused küsimusele − millised muutused võiksid toimuda Teie ettevõtte töötajate arvus lähema 1-2 aasta jooksul ja milline võiks olla Teie ettevõtte töötajate arv aastal 2016 – näitasid, et vähemalt ühel ametialal sooviks töölisi lisaks võtta 56% küsitletutest, 37% muutusi ei plaani ja 7%-l ehitustööliste arv tõenäoliselt väheneb. ITP töötajaid sooviks lisaks 54% ettevõtetest. Prognoosi küsimusele vastas 78% küsitletud ettevõtetest. Töötajate arvu kasvu planeeritakse tagasihoidlikumalt kui paar aastat tagasi. Kõikide ehitusametite puhul on töötajate arvu kasvu plaanivate ettevõtete osakaal väiksem kui 2012. aastal ja tööliste arvu vähenemist prognoosivate ettevõtete osakaal on mitmel ametialal varasemast veidi suurem. Kui 2012. aastal arvas enamiku ametialade kohta üle poole vastajaist, et töötajate arv võiks neil lähiaastail suureneda, siis praegu jääb suurendamiskavatsusega ettevõtete osakaal enamikul ehituse ametialadel alla poole (vt tabel 1.4, lisa 4.2). Kuna mitmed ettevõtted märkisid küll, et töötajate arv suureneb, kuid jätsid täpsustamata, milliste spetsialistide osas ja kui palju neid kavatsetakse tööle võtta. Mitmed ettevõtted ütlesid, et praeguses turuolukorras, kui ei ole piisavalt tööd, ei ole võimalik töötajate vajadust ette planeerida. Ettevõtted näevad enda arenguvõimalusi enamasti siiski positiivsena ja üle poolte neist soovib ühes või teises töölõigus lisatöötajaid võtta. Erinevate ametialade lõikes on kogu tööjõuvajadust tervikuna raske hinnata, kuid küsitletud ettevõtete tööjõuvajaduse prognoosid on mitmetel ametialadel ligilähedased varasematele, 2012. aastal tehtutele (vt tabel 1.4), näiteks puuseppade, viimistlejate, ehitusplekkseppade, liikurmasinajuhtide osas. Puuseppi vajataks lisaks 26%, viimistlejaid 34%, keskkonnatehnika lukkseppi 9% ja liikurmasinajuhte 5%. Betoonkonstruktsioonide ehitajate ja keskkonnatehnika lukkseppade ja müürseppade lisavajadust nähakse väiksemana kui 2012. aastal (juurdekasvud vastavalt 6%, 13% ja 7%). Töötajate arvu kasvu arvutamisel on arvesse võetud ka need ettevõtted, kus see jääb samaks ja vähendamist plaanivad ettevõtted, samuti ettevõtted, kes kavatsevad võtta töötajaid ametialadel, keda neil praegu ettevõttes ei tööta. Tervikuna kasvaks tööliste arv küsitlusele vastanud ettevõtetes 19%. Tabel 1.4. Töötajate arvus 2016. aastani prognoositavad muutused Insener-tehnilist personali kavatseb suurendada 54% ettevõtetest, 42%-l ITP arvu muutmise kavatsust ei ole ja 4%-l see tõenäoliselt väheneb lähema 2 aasta jooksul. Seejuures üldehituse ITP-d kavatseb suurendada 58% ettevõtetest, 36%-l see ei muutu ja 6%-l väheneb. Tehnosüsteemide ITP puhul oli suurendamise kavatsusi vähem – 36%-l ettevõtetel, 55% muutusi ei planeeri ja 9% plaanib vähendamist, kuid tehnosüsteemide ITP-d omanud ettevõtteid oli vastajate seas vähe (19%). Lisaks märgiti vajadust katuse- ja fassaaditööde spetsialistide, projekteerija, konstruktori, müügiesindaja, vesiehituse ja teehoolde spetsialistide järele. ITP arvu muutmise kavatsuste küsimusele vastas 86% küsitletuist. 4 ettevõtetest, kus sel alal töötajaid juba oli 1.2. Tööjõuvajadus käesoleval ajal ja probleemi lahendamise võimalused Küsitlusega uuriti, millistel ametialadel takistab tööjõu puudumine tööd käesoleval ajal ja millised on ettevõtete võimalused tööjõuprobleemiga toimetulekuks. Vastustest küsimusele: palun nimetage erialad, mille osas töötajate puudus takistab teil praegu tellimuste täitmist ja te sooviksite kohe kvalifitseeritud töötajaid tööle võtta, selgus, et 62% ettevõtteid vajas kohe mõnd (vähemalt üht) töötajat, kas töölist või insener-tehnilist töötajat, seejuures 52% vajas kohe mõnd ehitustöölist ja 29% vajas mõnd ITP töötajat. Vajadus täiendava tööjõu järele oli isegi veidi suurem kui 2012. aastal, mil lisatöötajaid vajanuks kohe 48% ettevõtetest. Erinevate ametite lõikes vaadatuna sooviksid oskustööjõudu kohe lisaks palgata ca 20-30% ettevõtetest, kus vastavaid töölisi töötab (vt tabel 1.5). Tabel 1.5. Praegune tööd takistav kvalifitseeritud lisatööjõu vajadus 5 osakaal neist ettevõtetest, kus selle ametiala töötajaid ka enne töötas Kui võrrelda töötajate lisavajadust praeguse töötajate arvuga neil ametialadel, selgub, et peaaegu kõigil oskustööliste ametialadel vajatakse 10-15% töötajaid lisaks (vt tabel 1.5), s.o enamikul ametialadel vähemal määral vähem kui kaks aastat tagasi. Tööjõupuudus andis kõige rohkem tunda 20-50 töötajaga ettevõtetes, kellest 61% vajaksid lisaks oskustöölisi ja 44% insener-tehnilisi töötajaid (vt tabel 1.6). Tabel 1.6. Ettevõtted, kes on huvitatud lisatöötajate töölevõtmisest (% küsitletutest) Insener-tehnilisi töötajaid vajati enam-vähem samal määral kui kaks aastat tagasi – ühest või teisest spetsialistist tundis puudust ligi 30% ettevõtetest, kuid lisavajadus ei ole suur – ligikaudu 4% praeguse ITP arvuga võrreldes. ITP töötajaist olid 56% vajalikud üldehituse alal, 22% tehnosüsteemide alal ja 22% muul alal (sh näiteks projekteerija, eelarvestaja-konstruktor, vesiehituse projektijuht, spetsialist katuste ehituse alal). Täitmata töökohti on erinevatel ametialadel 10-15%, s.o veidi vähem kui 2012. aastal (vt tabel 1.7). Tabel 1.7. Ehitusspetsialistide lisavajadus - täitmata töökohad Elektrike ja ventilatsioonilukkseppade kohta küsitlusega piisavalt infot ei saadud, viimaseid töötas vaid ühes küsitletud firmas, kel lisatöötajaid vaja ei olnud, elektriehitusele spetsialiseerunud firmasid ei küsitletud. Küsitluses uuriti ka, kui suurt brutopalka ettevõtted hetkel tööle võetavaile töötajaile pakuksid. Oskustöölistele pakutav brutopalga tase jääb vahemikku 600-1300 € kuus, levinud vahemik on 800-900 € kuus. Keskmine pakutav brutopalk oli 940 € kuus, 2012. aastal 893 € kuus (aritmeetiline keskmine; vt tabel 1.8). Mediaankeskmine 6 palk on veidi madalam, 900 € kuus. Keskmine pakutav palk on võrreldes kahe aasta tagusega veidi tõusnud (+5%), kuid mitte kõigil kutsealadel. Madalam palgatase on võrreldes 2 aasta tagusega tõusnud (siis 450 €, nüüd küsitletud ettevõtetel 600 €), kuid kõrgem palgatase on varasemast madalam (2012. a 1500 €, praegu 1300 €). Tabel 1.8. Töölevõetavatele töötajatele pakutav brutopalk (€ kuus) 6 mediaan – reapoolitaja, asub järjestatud arvureas täpselt keskel Võrreldes 2012. aastaga ei ole hetkel viimistlejatele, puuseppadele ja müürseppadele pakutav keskmine palk tõusnud, kuid keskkonnatehnika lukkseppadele ja betoonkonstruktsioonide ehitajaile pakuti suuremat töötasu kui kaks aastat tagasi. Ehitustöölistest kõige kõrgemat palka pakuti keskkonnatehnika lukkseppadele (kuni 1300 € kuus). Otsitavatele ITP spetsialistidele pakutava brutopalga alampiir on samuti kerkinud (700-lt 1000-le eurole), nagu ka keskmine (1375 €). ITP töötajate tööle võtmisest oli huvitatud ligi 30% küsitletud ettevõtetest. Küsitlustulemustes väljapakutud töötasud kehtivad eelkõige kvalifikatsiooniga, kogemusi omavate oskustööliste ja spetsialistide puhul. Suuremad ettevõtted pakuvad oskustöölistele suuremat töötasu kui väikesed ettevõtted, kuid erinevused ei ole väga suured (vt tabel 1.9). Töölevõetavatele töötajatele pakutava palga küsimusele vastas 43% küsitletuist. Tabel 1.9. Pakutav brutopalk erineva suurusega ettevõtetes (eurodes) Meetmed tööjõuprobleemide lahendamiseks Küsimuses, milliseid meetmeid kavatsete kasutusele võtta kvalifitseeritud tööjõu puudusest ülesaamiseks, vastati etteantud variantide alusel (vt tabel 1.10), hinnates, kas neid kasutatakse vajaduse korral kindlasti, võib-olla või ei kasutata kindlasti mitte. Tööjõupuuduse korral püüavad ettevõtted ennekõike tõsta olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni, mida teeb kindlasti 65% ettevõtetest, samuti otsida töötajaid tööturult, mida kindlasti teeb ligi 60% (vt tabel 1.10). Peaaegu samavõrra levinud abinõudeks on investeerimine seadmetesse, mille kasutamisel täiendav tööjõuvajadus väheneb, samuti praktikantide ja koolide lõpetajate tööle võtmine. Eelloetletud abinõusid kasutab suuremal või vähemal määral valdav enamus ettevõtetest (84-92%). Koolidest leiavad tööjõudu sagedamini suured ja keskmised ettevõtted, kellest enam kui pooled seda võimalust väidetavalt kindlasti kasutavad, kuid ka väikestest ettevõtetest üksnes viiendik ei kasuta seda võimalust üldse. Töötajate ülesostmine teistest firmadest ja ületundide rakendamine on pigem varuvariandid, mida "võib-olla kasutatakse", neid peab võimalikuks vastavalt 62% ja 49% ettevõtetest. Võõrtööjõu kasutamist on valmis kaaluma 37% ettevõtteid, valmisolek seda kasutada ei ole viimastel aastatel suurenenud. Lisaks otsitakse tööjõudu tuttavate kaudu. Küsimusele tööjõuprobleemide lahendamise võimalike meetmete kohta vastas kokku 93% küsitletutest. Tabel 1.10. Ettevõtete poolt kvalifitseeritud tööjõu puuduse korral kasutatavad meetmed (% vastajaist) Vajaliku tööjõu leidmise meetmete eelistused ei ole palju muutunud 2012. aastaga võrreldes (vt tabel 1.11). Pingerida on saadud hinnangute teisendamisel pallidesse, kus vastused jah, kindlasti on väärtustatud 2 palliga ja võib-olla 1 palliga. Võrreldes 2012. aastaga on olulisemale kohale tõusnud töötajate otsimine tööturult ja investeerimine seadmetesse tööviljakuse tõstmiseks. Tööjõu värbamine tööturult, nagu ka koolidest on endiselt oluline suurtele ja keskmistele ettevõtetele: 92% suurtest firmadest ja ligi 60% keskmistest otsivad kindlasti töötajaid tööturult, samal ajal vaid 40% väikestest. Koolidest tööjõu värbamine oli meetmena 2012. aastal veidi olulisemal kohal, kuid suurtele ja keskmistele ettevõtetele on see praegugi väga oluline – koolidest võtab kindlasti tööjõudu 67% suurtest ja 56% keskmistest ettevõtetest ja 23% väiksematest firmadest. Tabel 1.11. Ettevõtete hinnang tööjõu puuduse korral kasutatavatele meetmetele pallides Väikefirmadel on raskem koolide lõpetajaile oodatud palka pakkuda, samuti teistest firmadest töötajaid üles osta. Seetõttu on neil enda töötajate kvalifikatsiooni tõstmise kõrval olulisel kohal investeerimine töö efektiivsust tõstvatesse seadmetesse, mida tööjõu vajaduse korral üle poolte ettevõtete kindlasti kavatseb teha. Suurtel ettevõtetel on kõige olulisemaks abinõuks töötajate otsimine tööturult (1,92p), mida kindlasti kasutab 92% ettevõtetest, 67% võtab kindlasti töötajaid koolidest ja 64% tõstab seejuures kindlasti olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni. Üle poolte keskmiste ja väikefirmade väldib ületundide rakendamist, suurematel firmadel tuleb seda ligi 2/3-l mõnikord ette. Töötajate kvalifikatsiooni tõstmine on olnud jätkuvalt tähtsaimaks meetmeks tööjõupuuduse leevendamisel (2007. a rakendas seda 93% ettevõtetest, 2012. ja 2014. a 92%). Töötajate ülesostmine on levinum kui varem, seda peab võimalikuks kasutada 62% ettevõtetest (2012. aastal 51%, 2007. aastal 35%). 1.3. Hinnang kutseõppeasutuste lõpetajate tasemele Kutseõppeasutuse lõpetanud noorte tööle võtmise võimalust töötajate vajaduse korral väärtustab rohkem või vähem enamik ehitusettevõtetest (küsitlusele vastanutest 88%). Küsitlusega püüti hinnata, kuivõrd ettevõtted on tööle võetud äsjaste lõpetajatega rahule jäänud. Hinnanguid kutseõppeasutuse lõpetanud noorte tööalase ettevalmistuse kohta küsiti neilt ettevõtetelt, kes olid viimase 2 aasta jooksul lõpetanuid tööle võtnud. Hinnanguid laekus 25-lt ettevõttelt (43%-lt küsitlusele vastanud ettevõtetelt) kokku 15 kooli kohta. Noori kutseharidusega töötajaid oli tööle võetud suhteliselt vähe, seetõttu jäid hinnangud koolide kohta võrdlemisi juhuslikeks ja suuremaid üldistusi ei saa nende põhjal teha. Tabel 1.12. Ettevõtete hinnang viimase 2 aasta jooksul tööle võetud koolide lõpetanute tasemele (skaalal 1-5; 1-väga halb, 2-halb, 3-rahuldav, 4-hea, 5-väga hea) Enamasti hinnati lõpetajate taset heaks või rahuldavaks (hea 46%-l juhtudel, rahuldav 40%-l juhtudel), väga heaks harvematel juhtudel (11%), halvaks vaid ühel juhul (3%). Kõigi koolide keskmiseks kujunes hindeks 3,6. Hinne 5 anti sel korral vaid üksikutele Kuressaare, Pärnu ja Viljandi koolide ning Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli lõpetajatele. Neist koolidest, kelle lõpetajate kohta laekus rohkem hinnanguid (vähemalt 3 hinnet), sai kõrgeima hinde (4,0) Pärnumaa Kutsehariduskeskus (vt tabel 1.12). Haapsalu KHK-st, Hiiumaa Ametikoolist, Sillamäe Kutsekoolist, Valgamaa KHK-st ning Tallinna Kopli Ametikoolist ei olnud vastanud ettevõtted lõpetanuid tööle võtnud. Hinnang kutseõppeasutuste poolt antavale tööalasele ettevalmistusele erinevate oskuste ja komponentidele lõikes Ettevõtetel paluti hinnata äsja kutseõppeasutuse lõpetanud töötajate oskusi, teadmisi, tööks vajalikke omadusi erinevate ehituserialade lõikes, vastavalt tööle võetud töötaja erialale. Vaatluse all olid - erialased teadmised - tehnoloogiate tundmine - praktilised oskused (tööriistade käsitlemine) - töökoha korraldamine, enesejuhtimine, iseseisva töö oskus, töödistsipliin, kollektiivsus - ressursside hindamine (tööaja, materjalikulu planeerimine jne) - tööohutuse ja tervisekaitse tundmine - enesehinnang Eelloetletud oskustele-teadmistele sai anda hinnangu 5-punktilisel skaalal (1- ei vasta üldse; 2- pigem ei vasta; 3- rahuldav; 4- vastab hästi; 5- vastab väga hästi), enesehinnangut hinnati skaalal madal- adekvaatne - liiga kõrge. Noorte töötajate tööoskuste ja töövõime kohta laekus 22 hinnangut 17 ettevõttelt. Keskmised hinded on esitatud tabelis 1.13. Ümmarguselt on kõigi erialade lõpetajate hindeks kolm – tase on ettevõtete jaoks rahuldav. Kõige parem hinnang, 3,4 anti puuseppadele, kõige madalamaks (2,5) jäi seekord keskkonnatehnika lukkseppade tasemele antud hinnang. Tabel 1.13. Hinnang kutseõppeasutuste lõpetanute oskuste ja teadmiste vastavuse kohta ettevõtete vajadustele (hinneteskaalal 1-5) Kõige rohkem oli üle rahuldava taseme tööohutuse ja tervisekaitse tundmine (keskmine hinne 3,41), sellele järgnesid tehnoloogiate tundmine (keskmine hinne 3,09) ja erialased teadmised (3,05). Praktilised oskused olid ettevõtete jaoks samuti rahuldavad (keskmine 3,00). Vähem vastasid ettevõtete ootustele töökoha korraldamise, enesejuhtimise ja iseseisva töö oskus, töödistsipliin, kollektiivsus (keskmine 2,59) ja kõige rohkem negatiivseid hinnanguid pälvis koolist tulnute ressursside hindamise oskus (tööaja, materjalikulu planeerimine jne; keskmine hinne 2,32). Lisatud kommentaaridest selgus, et ettevõtete seisukohalt on oluline parema töössesuhtumise kultuuri kujundamine, märgiti näiteks vajadust arendada oskust enda järelt koristada. Kõigi komponentide osas anti maksimumhinne 5 seekord Pärnu Kutsehariduskeskuse lõpetanud puusepale, kelle kõiki oskusi hinnati väga heaks. Noorte töötajate enesehinnang on ettevõtete arvamuse kohaselt üldiselt tasemele vastav (ligi 60%-l) ja osadel ka liiga kõrge (36%-l) ning üksikutel juhtudel liiga madal (5%-l; tabel 1.14). Keskkonnatehnika lukkseppade enesehinnang tööoskustele on olnud adekvaatne, samuti suuremal osal müürseppadel, kuid rohkem kui pooltel ehitusviimistlejatel ja puuseppadel oli enesehinnang liiga kõrge. Liiga madalat enesehinnangut oli märgatud vaid betoonkonstruktsioonide ehitajate seas, kuid ka sel alal märgiti poolte lõpetajate puhul kõrgevõitu enesehinnangut. Tabel 1.14. Ettevõtete arvamus kutseõppeasutuse lõpetanud noorte töötajate enesehinnangu kohta (% vastanutest) Hinnanguid tööle võetud noorte töötajate tööoskuste kohta saadi kokku 17 ettevõttelt (29%-lt vastajailt). Kutsetunnistuse omamise tähtsus Ettevõtete hinnangul on osadel kutseeksami edukalt läbinud ja kutsetunnistust omavatel töötajatel kindlasti paremad tööoskused, kuid mitte tingimata kõigil. Vastused küsimusele: kas teie hinnangul noortel töötajatel, kel on kutsetunnistus, on paremad tööoskused jagunesid järgmiselt: jah, kutsetunnistusega noortel on paremad oskused - 20% osadel kutsetunnistusega noortel on paremad oskused - 51% kutsetunnistus ei seostu paremate oskustega - 29% Täiesti positiivse hinnangu andis kutsetunnistusega noortele töötajatele viiendik vastajaist, samal ajal aga ligi kolmandiku arvates ei seostu kutsetunnistuse omamine paremate tööoskustega. Poolte ettevõtete arvates on osadel kutsetunnistusega töötajatel paremad tööoskused. Seejuures olid suuremate ettevõtete hinnangud üsnagi erinevad: 40% kinnitas, et kutsetunnistusega noortel on paremad oskused, 40% arvas, et see ei seostu paremate oskustega. Väiksematest ettevõtetest enamik (70%) arvas, et osadel kutsetunnistusega noortel on paremad oskused (tabel 1.15). Tabel 1.15. Hinnang kutsetunnistusega noorte tööoskustele (% vastanutest) Kutsetunnistuse omamise ja tööoskuste seosele andis hinnangu 45 ettevõtet (78% vastajaist). Ülevaade kehtivate kutsetunnistuste arvu kohta on leitav tabelist 3.3. 1.4. Täienduskoolituse vajadus Küsitluses uuriti, kas ettevõtetel on vajadust olemasolevate töötajate täienduskoolituse järele. Selgus, et üle poolte küsitletud ettevõtetest (55%) sooviksid saata enda ettevõtte töötajaid täienduskoolituskursustele, vastates küsimusele jaatavalt. 28% ettevõtetel täiendkoolituse vajadust hetkel ei olnud, ülejäänud 17% küsimusele ei vastanud. Kutsealade lõikes on koolitusvajadus veidi erinev. Kõige rohkem soovitakse täienduskoolitust puuseppadele, betoonkonstruktsioonide ehitajaile ja keskkonnatehnika lukkseppadele, keda sooviksid saata täienduskoolitusele rohkem kui pooled ettevõtted, kus neid töötab (vt tabel 1.16). Tabel 1.16. Töötajaid täienduskoolitusele saata soovivad ettevõtted (% küsitletud ettevõtetest) Endiselt on aktuaalne katusekatjate täiendkoolituse vajadus, lisaks märgiti lisakoolituse vajadust fassaaditööde (soojustamise, krohvimise, viimistlemise) osas, samuti elektrike, keevitajate, montaažilukkseppade, külmamehaanikute osas. Suurtest ettevõtetest märkis vajadust täiendkoolituse järele 54%, keskmistest 44% ja väikestest 64%. Küsimusele vastas 83% küsitletud ettevõtetest. Ettevõtete ettepanekud ehitusala kutseõppeasutuste õppetöö osas Peamiseks kõlamajäänud ettepanekuks on suurema tähelepanu pööramine praktikale, selle osakaalu suurendamine kutseõppe õppekavas. Kõik esitatud ettepanekud on toodud lisas 3. 2. Ehitustööjõu statistiline ülevaade Ehituse alal hõivatud inimeste koguarvu kohta annavad eri andmeallikad mõnevõrra erineva hinnangu. Kõige täpsemalt on ehituses töötajate arv fikseeritud rahvaloendusel 31. dets 2011. aastal, mis näitas, et ehituse alal oli rahvaloenduse hetkel hõivatud kokku 47 tuhat inimest, neist 36,5 tuh Eestis ja 10,5 tuhat välismaal, sh 8,4 tuh Soomes. Statistikaameti iga-aastane tööhõive uuringu järgi oli 2013. aastal ehituses hõivatuid 56,6 tuh, sh 9.4 tuh välismaal (vt tabel 2.1, joonis 2.1). Tööjõu-uuringu tulemused saadakse valikvaatlusel küsitletud isikute tulemuste üldistamisel kogu elanikkonnale. Tabel 2.1. Ehituses hõivatud 2004-2013 (aastakeskmine, tuh inimest) Allikas: Statistikaamet Allikas: Statistikaamet Ettevõtetelt kogutava statistika andmetel oli Eesti ehitusettevõtetes 2012. aastal 43,4 tuh töötajat, lisaks 754 füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE-t). FIE-dena tegutsevate ehitusettevõtjate arv näitab langustendentsi. Tööhõive muutusi ja trende võimaldab kvartalist kvartalisse jälgida SA tööjõu-uuring, mis näitas, et ehituses hõivatute arv võis 2013. aastal turusituatsiooni halvenemisel ligi 3%.väheneda (tabel 2.1, joonis 2.2). 2014. aasta I kvartalis oli hõive Eestis 3% aastatagusest väiksem, kuid suurenes tervikuna veidi välismaal töötajate arvu kasvu arvel . EKI igakuine ehitusbaromeetri uuring näitas samuti turuolukorra halvenedes 2013. aasta lõpus ja 2014. aasta algul ehitustöötajate arvu vähenemist ligikaudu kolmandikus ehitusettevõtetes, mis ületas tavapärast talvehooajast tingitud vähenemist. Samas on suvise ehitushooaja eel jälle tekkinud vajadus uute lisatöötajate järele, mida aprilli uuringus märkis 30% ettevõtetest. Välismaal töötajatest moodustavad ehitajad arvuliselt olulise osa. Rahvaloenduse andmetel oli 24,9 tuhandest välismaal töötajast ehituses hõivatud 10,5 tuhat, ehk 42%. 80% ringis välismaal töötavaist ehitajaist töötas Soomes. Ehitajad moodustasid Soomes töötavaist eestimaalastest (15,1 tuh) üle poole (8,4 tuh e 55% ). Rahvaloendusega hõlmati inimesi, kel alaline elukoht oli Eestis, suur osa välismaal töötavaist ehitajaist aga elab seal püsivalt. SA tööjõu-uuringu hinnangul on välismaal töötavate ehitajate arv mõnevõrra suurem, näiteks 2013. aasta IV kvartalis 12 tuhat (vt tabel 2.2 ja joonis 2.2). Viimastel kvartalitel on see arv olnud üsnagi püsiv, kuid aastakeskmisena oli 2011-2013 märgata väikest vähenemist – 2011. aastal töötas välismaal ehituses 13,1 tuhat inimest, 2012. aastal 11,1 tuhat ja 2013. aastal 9,4 tuhat. Aasta jooksul ajutiselt välismaal töötanud inimeste arv on eeltoodust 20-30% rohkem. Allikas: Statistikaameti tööjõu-uuring Tabel 2.2. Ehituses hõivatud, töökoha asukoht välismaal (tuh in) Allikas: SA tööjõu-uuring Soome ehitusliidu Rakennusteollisuus RT poolt läbi viidud viimase tööjõu-küsitluse andmetel on välismaalt pärit tööjõu arvukuse kasv Soome hooneehituses aeglustunud 7 . Küsitluse andmetel moodustas välismaine tööjõud Soomes hoonete ehituses 2013. aastal viiendiku, seejuures Uusimaal (Helsingis ja selle ümbruses) kolmandiku ja jäi mujal Soomes kümnendiku piiresse. Need on suures osas juba püsivalt Soomes elavad ehitajad, kes töötavad ettevõtetes. Lisaks hinnati ajutiselt Soome ehituses töötava välistööjõu arvukust ligikaudu 20 tuhandele töötajale. Hinnanguliselt on suur osa välismaalastest pärit Eestist, eriti Uusimaal. Kui aastatel 2009-2011 kasvas välismaiste töötajate arv Soome hooneehituses ca 5% aastas, siis 20112013. aastal aeglustus kasv 2%-le aastas. Soomes oli ehituses hõivatuid 2013. aastal kokku 175 tuhat, sh hoonete ehituses ca 65 tuhat inimest, lisaks hinnati ajutise välistööjõu arvukust 20 tuhandele töötajale. Rajatiste ehituses jt aladel on välistööjõu osakaal oluliselt väiksem kui hoonete ehituses (kõigest 3%). Lähiaastateks Soome hooneehitusfirmad välistööjõu arvukuse kasvu kiirenemist ei prognoosinud, vaid pigem püsimist praeguse taseme lähedal. Arvestades nii alalist kui ajutist välismaist tööjõudu võib Eesti päritolu ehitajaid Soomes olla üle 20 tuhande. 7 Rakennusteollisuuden työvoimakysely 2013. Rakennusteollisuus RT. pdf., http://www.rakennusteollisuus.fi Ehituses hõivatud rahvaloenduse andmetel Rahvaloendusel loendati 31.12.2011. aasta seisuga 47 tuhat inimest, kes töötasid ehituse tegevusalal. Neist 91% olid mehed, 9% naised. 5,1 tuhat olid ettevõtjad, kas siis palgatöötajatega või üksikettevõtjad (tabelid 2.3 ja 2.4). Üle poolte töötajate (56%) on oskustöötajad: müürsepad, puusepad, betoonijad, üldehitajad, katusekatjad, maalrid jt Ehituse ametialadel töötajaid on ka teistes tegevusvaldkondades ja vastupidi, mistõttu erineb ehituses kui tegevusalal töötajate arv (47 tuh inimest) ehituse ametialadel töötajate koguarvust (44,3 tuh, vt tabel 2.4, joonis 2.3). Ehituse oskustööliste koguarvuks on ametialade jaotuse kohaselt 27,8 tuhat, ehituse lihttöölisi, samuti ehituselektrikuid on 2 tuhat. Elektriinseneridest vaid osal on töö ehitusega seotud. Tabel 2.3. Ehituse tegevusalal hõivatud rahvaloenduse andmetel (31.12.2011 seisuga) Allikas: SA Statistikas kasutuseloleva ametialade klassifikaatori (ISCO) järgi moodustavad oskustöölistest suurema osa (60% e 16,7 tuhat) üldkonstruktsioonide ehitajad (üldehitajad, betoonijad, puusepad, müürsepad jt; vt tabel 2.4 ja joonis 2.4). Ehitusviimistlejaid, maalreid ja värvijaid oli kokku 10,3 tuhat (13%), maalritest 30% on naised. 70% oskustöölistest on eestlased, 30% teistest rahvustest (tabel 2.5). Tabel 2.4. Ehituse ametialadel töötajad rahvaloenduse andmetel (31.12.2011. a seisuga) Allikas: Statistikaamet Allikas: Statistikaamet Oskustööliste töö eeldab kutsealaseid oskusi, kasuks tuleb erialane kutseharidus. 47% rahvaloendusel osalenud ehituse oskustöölistest oli kutseharidusega (keskharidus ja kutse 40%-l ja kutse lisaks põhiharidusele 7%-l). Seejuures võib kutseharidus olla kas ehitusalane või mõnel muul alal. Peaaegu võrdselt viiendiku ringis on üldkeskharidusega (20%-l) ja põhiharidusega oskustöölisi (22%; joonis 2.5). Kõrgharidusega töötajaid on ehituse oskustööliste seas 11%, seejuures on kõrgharidusega töötajaid ka lihttööliste hulgas. Allikas: Statistikaamet Tabel 2.5. Ehituse tegevusalal ja ehituse oskustööliste ametialadel hõivatud rahvaloenduse andmetel (31.12.2011. seisuga) Allikas: Statistikaamet Allikas: Statistikaamet Ehituse tegevusalal hõivatute vanuselises koosseisus oli 2011. aastal 20-39-aastaste töötajate osakaal veidi suurem (kokku 51,7%) kui eelmisel rahvaloendusel 2000. aastal (46,4%), 40-49 aastasi töötajaid oli vähem (tabel 2.6). Kõige arvukam on 30-39-aastaste töötajate grupp, 2029-aastasi ja 40-49-aastasi töötajaid on enam-vähem võrdselt. 50-aastaste ja vanemate töötajate osakaal ei ole eriti muutunud - neid on kokku 24,3% (2000. a 24,0%). See tendents tuleneb eelkõige oskustööjõu "noorenemisest", kuni 40-aastaste oskustöötajate osakaal on tõusnud 50,2%-lt 2000. aastal 57,7%-le 2011. aastal ning 40-aastaste ja vanemate töötajate osakaal on langenud 49,8%-lt 42,4%-le . Tabel 2.6. Ehituses hõivatud vanusegruppide lõikes 2011. a ja 2000. a rahvaloendusel (%) Allikas: Statistikaamet Igal aastal lõpetab osa kutseoskustega töötajaid oma töö ealistel põhjustel ja nende asendamiseks vajatakse uusi oskustega töötajaid. 2012. aastal EKI poolt läbi viidud küsitlus näitas, et ehitustöölised töötavad ettevõttes keskmiselt 57-58-nda eluaastani. Seetõttu oleks vajalik tööjõu asendamiseks leida 700-800 uut töötajat aastas, isegi arvestades oskustöötajate koguarvu teatava vähenemisega 2011. aastaga võrreldes. 35%-lise väljalangevusega arvestades tuleks piisava arvu kutseharidusega lõpetajate tagamiseks sel juhul vastu võtta ligikaudu 1100-1200 õppijat aastas. Kuna vastuvõetud õppijate arv on juba langenud alla selle piiri ning väljalangevus on suurenenud, siis on lõpetajate arv vanuselise väljalangevuse kompenseerimiseks ebapiisav. Viimaste aastate tegeliku väljalangevusega arvestades tuleks vastu võtta 1150-1300 õppijat aastas. Vajadust ehitusalase kutseharidusega töötajate ettevalmistamise järele suurendab see, et paljude ehitustöötajatel ei ole erialast haridust ja olukord ei ole ses osas viimastel aastatel paranenud. 3. Kutseõpe ehituserialadel Ehituserialasid õpetatakse 19 kutseõppeasutuses (2013. a vastuvõtu andmed, vt tabel 3.1). Ehitusviimistleja eriala õpetatakse 13 koolis, sh Tallinna Ehituskoolis ka maalri ja plaatija eriala. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitust on samuti võimalik õppida 13 koolis. Puit- ja kiviehitiste restauraatoreid ja ehituspuuseppi õpetab 7 kooli, keskkonnatehnika lukkseppi 5 kooli. Kinnisvara hooldust saab õppida 3 koolis, teedeehituse eriala õpetatakse Järvamaa KHK-s, liikurmasinajuhte ja tehnikuid valmistab ette Kehtna MTK. Palkmajade ehitamise eriala õpetavad Valgamaa KÕK, Viljandi ÜKK, Pärnumaa KHK ja Rakvere Ametikool. Tabel 3.1. Ehituserialast kutseharidust pakkuvad õppeasutused ning nendes õpetatavad erialad Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium Uued õpetatavad erialad on pottsepp (Tartu KHK-s, Tallinna Ehituskoolis, Viljandi ÜKK-s) ja plekksepp (Haapsalu KHK-s). Keevitajad ja elektrikud ei kuulu otseselt ehituserialade õppekavarühma ja on tabelis esitatud ainult nende koolide puhul, kus õpetetakse ka mõnd ehituseriala. Kõige populaarsem on viimastel aastatel olnud ehitusviimistleja eriala (207 lõpetajat 2013. a), järgnevad kivi- ja betoonkonstruktsioonide eriala (164 lõpetajat) ning puit- ja kiviehitiste restauraatori eriala (94 lõpetajat; vt tabel 3.4, joonised 3.1 ja 3.2). Ehituserialadele vastuvõetud õppijate arv on viimasel neljal aastal vähenenud, samuti lõpetajate arv, seejuures on lõpetajate arv vähenenud rohkemgi kui vastuvõetute arv (vt tabel 3.2). 2013/2014 õppeaastal võeti õppima 1030 inimest, 2012/2013 õppaastal lõpetas 632 inimest. Nii vastuvõetute kui lõpetajate arv oli 2013. aastal üle viiendiku pikaajalisest keskmisest väiksem. 1995-2012. aastal võeti ehituserialadele 8 keskmiselt 1334 õppijat (2013. a 1049) ja lõpetajaid oli 1995.-2012. aastal keskmiselt 831 aastas (2013. aastal 643 e 77% keskmisega võrreldes). Ehituserialade õppimise huvi vähenemise üheks põhjuseks on olnud oodatust ebasoodsam turusituatsioon Eesti ehitusturul. Tabel 3.2. Kutsehariduse omandamine ehitus- ja tsiviilrajatiste alal 2004-2013 Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium Ehituseriala omandanud noortest ligi 30% on õppinud Tallinna Ehituskoolis või Tartu Kutsehariduskeskuses, järgnevad Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus. Kutseõppeasutused reastatuna ehituserialadel lõpetajate arvu järgi viimasel viiel aastal on esitatud tabelis 3.5. Ehituserialadele vastuvõetute ja lõpetajate arv õppeasutuste ja aastate lõikes 2009-2013 on toodud lisas 5. Osa kutsekoolide lõpetajaist teeb juba kooli lõpetamisel kutseeksami ja taotleb kutsekvalifikatsiooni omistamist. Ehituserialadel oli kehtivaid kutseoskuste taset kinnitavaid kutsetunnistusi 2014. aasta aprilli seisuga välja antud 3364, neist 1198 oli välja antud ehitusviimistlejatele, 8 arhitektuuri ja ehituse õppesuund 789 müürseppadele, 731 ehitusjuhtidele (III tase), 247 pottseppadele, 129 keskkonnatehnika lukkseppadele, 118 palkmaja ehitajatele (tabelis 3.3). Palkmajaehitajad saavad kutse omistamist taotleda Eesti Puitmajaliidult, pottsepad MTÜ-lt Eesti Pottsepad, kinnisvara hooldajad Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidult. Tabel 3.3. Kutsetunnistused 21. aprilli 2014. a seisuga Allikas: Kutsekoda Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium Tabel 3.4. Vastuvõtt ehituserialadele ja õppeasutuste lõpetamine (kutseõpe) 2007-2013 Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium Tabel 3.5. Ehitusalase kutsehariduse erialadel lõpetajate arv viimasel viiel aastal (2008/2009-2012/2013 õppeaastal) Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium Järeldused Tööjõusituatsioon oli 2014. aasta kevadel mõneti vastuoluline – osal ettevõtetel oli tööd ebapiisavalt ja neil oli raskusi praegustele töötajatele töö leidmisega, osa ettevõtetest olid töötajate arvu eelnevalt vähendanud ja uute tellimuste saamisel vajaksid nad nüüd lisatööjõudu. 2013. aastal ehitustööliste arv tervikuna vähenes, kuid uue ehitushooaja eel on lisatöötajate vajadus taas suurem ja kohe vajaksid mõnd oskustega ehitustöölist pooled ettevõtted (52%), insener-tehnilisi töötajaid vajaks kohe ligi 30% ettevõtetest. Täitmata töökohtade osakaal oli enamikul kutsealadel 10-15%, mis on siiski vähem kui 2 aastat tagasi 2012. aastal. Järgmise 2 aasta jooksul on rohkem kui pooltel ettevõtetel kavatsus töötajaid lisaks võtta – 56% neist vajaks lisaks oskustöölisi, 52% insener-tehnilist personali. Tööliste arvu vähendada kavatsevaid ettevõtteid on 7%, 37% ettevõtteid tööliste arvu muuta ei kavatse. Ettevõtete prognooside kohaselt võiks töötajate arv erinevatel ametialadel kahe aasta pärast olla 5%-30% suurem, ITP arv võiks olla 15% suurem. Erialase haridusega oskustööliste osakaal ei ole võrreldes 2012. aastaga suurenenud, neid oli küsitlusele vastanud ettevõtetes 42%, 2012. aastal 49%. Võimaluse korral saadaksid ettevõtted enda oskustöölisi meeleldi täienduskoolitusele, seda sooviks teha 55% ettevõtetest. Kutsekoolide lõpetajaid oleks enamik ettevõtteid nõus tööjõu vajaduse korral tööle võtma (kindlasti võtaksid 44%, võib-olla võtaksid 44%). Noorte kutsetunnistust omavate töötajate suhtes on viiendik ettevõtetest täiesti positiivsel arvamusel, enamik ettevõtteid (51%) arvab, et paremad oskused on osadel kutsetunnistusega töötajatel, aga 29% arvates kutsetunnistus ei seostu paremate oskustega. Viimase 2 aasta jooksul kutsekoolidest tööle võetud lõpetajate taset hindasid ettevõtted enamasti heaks või rahuldavaks (keskmine hinne 3,6). Ametikoolide lõpetajate praktilised oskused ja teoreetilised teadmised on ettevõtete hinnangul enamasti rahuldavad. Tööohutust ja tervisekaitset tuntakse üsna hästi. Nõrgemateks külgedeks on iseseisva töö oskused, töö korraldamine, planeerimine, ressursside hindamine jms. Koolist tulnud noorte töötajate enesehinnang tööoskustele on ettevõtete arvates enamasti adekvaatne, kuid ligikaudu kolmandikul on see olnud liiga kõrge. Ettevõtete arvates tuleks kutseõppeasutustes panustada rohkem praktikale, selle osakaal peaks olema kõrgem ja ka koolid ise peaksid andma rohkem praktilist õpet. Üheks põhjuseks, miks ei taheta kutsekoolidest praktikante võtta, on see, et praktikantide tööga kaasnevad lisakulutused (näiteks suurem materjalikulu jm), vajadus kulutada aega juhendamisele, väljaõppele. Väideti, et ei ole piisavalt võimalusi praktikantidele palga maksmiseks. Mõni ettevõte arvas, et peale lõpetamist minnakse nagunii tööle kuhugi kaugemale või välismaale. Õppeasutuste arvates on kergem leida õpilastele praktikakohti siis, kui majandusel läheb hästi või välisraha toel tehtavate ehitusprojektide ajal (nagu oli korterelamute soojustamine). Hetkel vajalikele oskustöötajatele pakutav brutopalga tase sõltub ettevõtete võimalustest ja kõikus küsitletud ettevõtetes üsna suurtes piirides (600-1300 €), levinum palgatase jäi 800900 € vahemikku. Ettevõtetel, kes osalesid küsitluses nii 2012. kui ka 2014. aastal (kokku 23-l), oli töötajate arv tegelikult vähenenud 2012. aastaga võrreldes 4,3%, seejuures ehitustööliste arv oli 12,5% väiksem ja ITP arv 7,9% suurem, muude töötajate arv oli 15% väiksem. Selles grupis oli vähenenud töötajate arvuga ettevõtteid 65% ja suurenenud töötajate arvuga ettevõtteid 35%. Ainuüksi vanuselistel põhjustel töö lõpetavate oskustööliste asendamiseks oleks vaja 700-800 uut töötajat aastas. Väljalangevust arvestades tuleks piisava arvu kutseharidusega lõpetajate tagamiseks sel juhul vastu võtta ligikaudu 1100-1200 õppijat aastas. 2013. aastal oli vastuvõetud õppijate arv langenud alla selle piiri, lisaks oli suurenenud väljalangevus ja lõpetajate arv oli ehituse oskustöötajate vanuselise väljalangevuse kompenseerimiseks ebapiisav. Viimaste aastate tegeliku väljalangevusega arvestades tuleks vastu võtta 1150-1300 õppijat aastas. Vajadust erialase haridusega töötajate järele suurendab see, et praegustest oskustöölistest vähem kui pooled on erialase haridusega. Ka 31.12.2011. a rahvaloendus näitas, et kutseharidusega, sh kas ehitusalase või muu kutseharidusega oli 47% ehituse oskustöötajatest. Viiendik oskustöölistest oli üldkeskharidusega, 11% kõrgharidusega ja 22% põhiharidusega. Küsitlusele vastanud ettevõtted EEEL liikmed Teised ettevõtted Aaviku Fassaadid OÜ Alpimer Ehitus OÜ Ardis Ehitus OÜ Arsam OÜ Astro Ehitus OÜ BauEst OÜ Bueno OÜ Detailehitus OÜ EBC Ehitus AS Ehitus5 ECO OÜ Erek OÜ Eurisco Ehitus OÜ E-Väikeehitus OÜ Hanken OÜ Haspo OÜ Katri OÜ K-Kate Katused OÜ Kurmik AS KVL Ehitus OÜ Lindert OÜ Maru Betoonitööd OÜ Matek AS Nordecon Betoon OÜ Nordlin Ehitus AS Oto Ehitus OÜ PVH Ehitus OÜ Raunopol AS RIS Ehitus AS Riverside OÜ Schöttli Keskkonnatehnika AS Silver Agu Ehituse OÜ Splitter OÜ Stono-Ehitus OÜ Tartu Restauraator OÜ Teemanttera OÜ Triopartner OÜ TRV Kliima AS Veldan Ehitus OÜ Vennad Ehitus OÜ Vipson Projekt OÜ Vändra tare OÜ Wesico Ehitus OÜ Lisa 1 KÜSITLUSLEHT 1. Palun märkige, kui palju töötajaid Teie ettevõttes momendil töötab * ITP – meistrid, töödejuhatajad, objektijuhid, projektijuhid, ehitusdirektorid, osakonnajuhatajad, konstruktorid, projekteerijad, eelarvestajad jne 2. Palun märkige, kui palju allnimetatud ehitustöölisi Teie ettevõttes momendil töötab? (Kui mingi valdkonna töötajaid ei ole, siis on vastuseks 0). 3. Palun märkige, millised muutused võiksid toimuda Teie ettevõtte töötajate arvus lähema 1-2 aasta jooksul ja milline võiks olla Teie hinnangul töötajate arv aastal 2016? 4. Palun nimetage need erialad, mille osas töötajate puudus takistab Teil praegu tellimuste täitmist ja Te sooviksite kohe kvalifitseeritud töötajaid tööle võtta. Millist brutokuupalka pakuksite? 5. Kui Teid takistab kvalifitseeritud tööjõu puudus, siis milliseid meetmeid kavatsete kasutusele võtta tööjõuga seotud probleemide lahendamiseks? (Palun märkige vastus igale reale) 6. Kui olete viimase 2 aasta jooksul võtnud tööle kutsekooli lõpetanud noori, siis hinnake palun, kuidas jääte rahule konkreetsete koolide lõpetanute tasemega (hinnake palun numbritega: 1- väga halb; 2- halb; 3- rahuldav; 4- hea; 5 – väga hea) 7. Kui olete viimase kahe aasta jooksul tööle võtnud ehituse erialal kutseõppeasutuse lõpetanuid, siis palun hinnake kuidas nende töötajate oskused ja teadmised vastavad teie ettevõtte vajadustele (hinnake palun numbritega: 1- ei vasta üldse; 2- pigem ei vasta; 3- rahuldavad; 4- vastab hästi; 5 – vastab väga hästi) 8. Kui Teid takistab kvalifitseeritud tööjõu puudus, siis milliseid meetmeid kavatsete kasutusele võtta tööjõuga seotud probleemide lahendamiseks? (Palun märkige vastus igale reale) 9. Kas teie hinnangul noortel töötajatel, kel on kutsetunnistus, on paremad tööoskused? Jah, kutsetunnistusega noortel on paremad oskused - 1 Osadel kutsetunnistusega noortel on paremad oskused - 2 Kutsetunnistus ei seostu paremate oskustega - 3 10. Kas sooviksite saata enda ettevõtte töötajaid täienduskoolituskursustele, kui jah, siis millistel erialadel? 11. Ettepanekud ehitusala kutseõppeasutuste õppekavade, õppetöö vms osas ………………………………………………………………………………………… Ettevõtete lisakommentaarid kutseõppeasutuste lõpetanute töölevõtmise teemal Rohkem praktilist kogemust kooli ajal, õppekavad kaasaegseks ja elulähedasemaks. Töössesuhtumise kultuuri parem kujundamine. Omalt poolt püüame igal aastal kontserni ettevõtetesse võtta kümneid praktikante töökogemust omandama. Riiklik ehitusala kutseharidus on loomulikult vajalik, kuid kas see hoiab hariduse saanu ka sellel maal tööl, kelle maksumaksja kulul koolitus saadi? Oleme 20 tegevusaasta jooksul õpetanud mitmeid töötajaid oma kulude ja kirjadega, kuid paljud on peale mõningate teadmiste omandamist läinud välismaale, kus nende oskuste eest rohkem makstakse. Tänaseks oleme loobunud ettevõttesisest väljaõppest. Talendid koju kampaania raames arvan, et eluaseme kulud ei ole proportsioonis palkadega. Kui palka tõsta ei saa, siis peaks eluaseme kulud pigem alla saama, kas siis riikliku või omavalitsuste toetuste abil. Näiteks üürikorteri saamise võimalus munitsipaalmajas, kui töötaja maksud laekuvad omavalitsusse. Tööleasuja, kes teenib ka alguses 1000.- brutos, jaksab tasuda üüri, kuid kust võtab ta eluaseme laenu sissemaksuks raha? Erasektori üüriturg on Tallinnas korrast ära. Osalen kutsehariduskeskuse nõuandjate koja töös ja pigem on probleemiks üldine õppijate sotsiaalne taust ja käitumisharjumused, samuti osade õpetajate kvaliteet ja reaalse ehituskogemuse puudumine. Peatöövõtufirmal pole reeglina tööjõu värbamisega probleeme. Kitsaskoht on mõistliku marginaaliga töö hankimine turult, kuna hinnakäärid hangetel viitavad ilmselgelt ebaausale konkurentsile. Kui jaguks tööd, värbaksime ka personali. Kõigepealt tuleb hanked võita, siis saab hakata rääkima kõigest ülejäänust. Praegu saavad tööd ainult alapakkujad, nii et prognoosida mitu ventilatsioonilukkseppa võtame tööle ja millise palgaga 3 aasta pärast, on suhteliselt mõttetu tegevus. Paluksime tähelepanu pöörata rohkem töömaa koristamisele. Ka enda järgi koristamine on üks osa igapäevasest tööst. Kutseõppeasutused võiksid koolitada ka kipsitööde ehk kergseinte ehituse spetsialiste. Ettepanek olekski selline, et tuleks koolide ja ettevõtete koostööd arendada, et noorel oleks peale kooli lõpetamist juba kindluse ja turvalisuse tunne, et ta on oodatud ettevõttesse tööle ja temast sirguks lähiajal spetsialist, mil on võimalik maksta motiveerivamat palka. Teine probleem on selles, et meie hinnangul paljud õpivad endale vale eriala (mis tegelikult õpilasele ei ole meeltmööda). Selle saaks ka kooli ja ettevõtete omavahelises koostöös juba varakult selgeks teha, et oleks võimalik noor suunata teisele erialale, mis oleks talle sobilikum. Paljusid lahtreid pole võimalik täita, kuna täna puudub lamekatuse ehitaja eriala. Teeme mitmeid aastaid koostööd Tallinna Ehituskooliga, kus õpetame antud oskusi lisaainena. Läbi Katuse-ja Fassaadimeistrite Liidu on lähitulevikus vist võimalik Ehituskooliga kokku leppida katusekatja eriala õpetamiseks. Kutsekoolid võiksid vähemalt esimeseks kaheks õppeaastaks endale sobivad praktikabaasid teha, et õpilased ei peaks mööda asutusi käima praktikakohta palumas, sest praegusel ajal on ettevõtetel raskusi ka enda töötajate tööga kindlustamisel. Võiks olla kohustuslik praktika ettevõtetes õppimise ajal alates esimesest kursusest kestusega esimesel aastal minimaalselt 4 nädalat, teisel 8-12 nädalat. Et kutsetunnistuse omandanud inimene reaalselt tööturu nõuetele ja soovidele vastaks, on vaja tal läbida vähemalt 6 kuu pikkune praktika reaalses olukorras töömaal (objektil). Täna ei ole töövõtja huvitatud praktikante tööle võtma, kuna see on pigem koormav (inimest tuleb koolitada ja tema töö üle järelkontrolli teostada) ning keegi noortest pole täna nõus tasuta praktikale tulema. Palgaootused on ka oskusteta algajal töölisel juba üsna kõrged. Seega ettevõtjana näen, et riik peaks looma kutseõppes süsteemi, kus õppuril on kohustus läbida erialane praktika spetsialiseerunud ettevõttes ning riik doteeriks ettevõtjale praktikandi töölevõtmisega seotud kulud. Ainult sel juhul tekiks ettevõtjatel huvi praktikantidega tegeleda ja endale järelkasvu kasvatada. Tööpraktika kestvus peaks olema võimalikult pikk, et see vilja kannaks. Fassaaditööde valdkonnas võiks see olla 6 kuud, ideaalis 12 kuud. Õpetada tööd tegema, mitte ainult raha küsima. Noori tuleks saata rohkem ehitusobjektidele. Erialast haridust omavad töötajad 2012. ja 2014. aastal (%) * kaalutud keskmised Lisa 4.2 Töötajate arvus lähiaastateks prognoositavad muutused (2012. ja 2014. aastal) 9 neis ettevõtetes, kus sel alal töötajaid juba oli Lisa 5.1 Kutseõppeasutuste ehituserialadel lõpetajate arv 2009-2013 Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium Lisa 5.2 Ehituserialadele kutseõppeasutustes vastuvõetud õppijate arv 2009-2013 Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium	<urn:uuid:a8c0ebf5-4cc2-40e6-a298-9d93d938c277>	CC-MAIN-2018-47	https://www.ttu.ee/public/p/projektid/BuildEst/Eesti_ehitusfirmade_toojoualane_olukord_ja_perspektiivne_toojou_vajadus.pdf	2018-11-18T20:52:59Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-47/segments/1542039744649.77/warc/CC-MAIN-20181118201101-20181118222428-00052.warc.gz	1,043,586,246	21,537	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999744	ekk_Latn	0.999996	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 89, 356, 366, 3035, 4429, 6198, 7009, 8503, 9432, 11889, 12700, 13717, 14823, 15838, 16809, 18610, 20319, 21612, 23118, 24505, 25958, 26198, 27582, 28342, 30248, 31743, 33053, 33166, 33742, 33890, 34710, 35760, 36550, 38632, 39029, 39111, 39239, 39398, 42155, 43929, 44674, 45232, 45612, 45860, 46179, 46836, 49641, 51159, 51242, 51383, 51493, 51615 ]	2	[ 0.05078125, 0.37890625, 0.435546875, 0.11572265625, 0.01422119140625, 0.004608154296875 ]
Isikuteeninduse õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Ülikool 28/01/2015 Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri Kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande ja viia järgmine Tallinna Ülikooli isikuteeninduse õppekavagrupi esimese ja teise õppeastme kvaliteedihindamine läbi 4 aasta pärast. Tallinna Ülikool esitas hindamisele järgmised õppekavad: - Rekreatsioonikorraldus, magistriõpe - Rekreatsioonikorraldus, bakalaureuseõpe Hindamiskomisjon Komisjoni tähelepanekud õppekava ja õppekavagrupi tasandil Rekreatsioonikorraldus, bakalaureuse- ja magistriõpe Tugevused - Tallinna Ülikool läheneb õpetamisele ja õppimisele interdistsiplinaarselt, mis kajastub selgelt ka õppekavades. - Nii ülikooli juhtkond kui teaduskond on teadlikud väljakutsetest, mis tulenevad demograafilistest trendidest Eesti ühiskonnas. - Kehakultuuri ja rekreatsioonikorralduse bakalaureusekavad toetavad ja täiendavad teineteist. Õppejõud osalevad rahvusvahelises koostöös, samuti on loodud sidemed ettevõtlusega. Lõpetanute tööhõive on hea. - Õppetöökeskkond ja õppematerjalid on väga heal tasemel. - Õppejõud on kõrgelt motiveeritud, entusiastlikud ja tugeva kutsealase orientatsiooniga. Ka üliõpilased on kõrgelt motiveeritud ja hea väljendusoskusega. Parendusvaldkonnad ja soovitused - Kuna mõlemad õppekavad on täies mahus eestikeelsed, puuduvad võimalused välisüliõpilaste kaasamiseks. Õppejõudude ja üliõpilaste mõlemasuunalist mobiilsust tuleb suurendada, näiteks tuleb kaaluda inglisekeelsete moodulite pakkumist. Samuti tuleb laiendada koostööd väliskõrgkoolidega. - Prioriteediks tuleb seada teadustöö fookuse ja infrastruktuuri arendamine ning erialaste uurimisrühmade loomine. Selle eelduseks on täiskoormusega professori ja/või juhtivteaduri kaasamine ning doktoriõpingute võimaluse loomine õppejõududele ja üliõpilastele. Õppejõududele tuleb luua paremad võimalused osaleda teadustöös (aeg jm ressursid). - Mõlemad õppekavad on laialivalguvad, puudub selge spetsialiseerumise fookus. Fragmenteeritust süvendab erinevate õppevormide kasutamine, mis mõjutab negatiivselt õppejõudude koormust. Et õppejõudude ressurssi optimaalsemalt kasutada, tuleb leida ühisosa täiskoormusega õppe, tsükliõppe ja avatud ülikooli õppe vahel. Õppejõudude koormuse jagamisel tuleb jätta piisavalt aega ka teadutööks. - Suur valikainete osakaal õppekavades killustab ressursse ning ei pruugi demograafilisi trende arvestades olla jätkusuutlik. Tuleb kriitiliselt üle vaadata valikainete arv, fookus ja orientatsioon, võttes sealjuures arvesse olemasolevaid ressursse ja ühiskonna vajaduste arengut. - Tuleb selgelt määratleda magistrikava lisaväärtus bakalaureusekava suhtes ning tõsta selle atraktiivsust üliõpilaste, sh potentsiaalsetele välisüliõpilaste silmis, keskendudes kas tervise (magistriõppekava Rekreatsioon ja tervis) või turismi ja välitegevuste suunale (magistriõppekava Rekreatsioon ja vaba aja veetmine). - Õppekavade arendamisel tuleb rangelt vältida kattuvust bakalaureuseja magistrikava ainete vahel. Tagamaks magistrikava kvaliteeti ei tohi selles sisalduda bakalaureusekava aineid (kui neid hinnatakse sarnasel tasemel BA õppekavaga). - Õppekava peab olema paremini struktureeritud ning sisaldama juhtimise, ettevõtluse, majandus- ja turundusteooria aineid. Hindamiskomisjon soovitab õppekavaarenduse käigus enam tähelepanu pöörata turismi ja tervise suunale, kajastades muudatusi ka õppekavade nimetustes. - Õppekavades tuleb leida optimaalne tasakaal akadeemilise ja kutsealase orientatsiooni vahel. Praegused õppekavad on võrreldes teiste maade analoogidega liiga kutsealase suunaga. Lähiajal väärib kaalumist akadeemilise suuna tugevdamine, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. - Instituudi edasises arengus on oluline saavutada sünergia teiste ülikooli terve ja jätkusuutliku eluviisi fookusvaldkonda kuuluvate tegevussuundadega. - Instituudi kolimisel teise hoonesse tuleb säilitada õppeotstarbelise infrastruktuuri kvaliteet (õppelaborid jm). - Õppejõudude hindamise süsteem peab üliõpilaste ja õppejõudude jaoks olema läbipaistvam, tagatud peab olema selle süsteemi anonüümsus. - Tuleb välja töötada e-õppe strateegia ning pakkuda esmajoones tsükliõppe üliõpilastele tuge infotehnoloogiliste lahenduste kasutamisel. - Tõsiseks riskiks ja murekohaks on üliõpilaste arvu vähesus ja selle jätkuv langustrend. - Tõhustamist vajab informatsiooni kogumine vilistlaste töölerakendumise ning üliõpilaste väljalangemise põhjuste kohta. - Üliõpilased vajavad paremat nõustamissüsteemi, nt õppeainete valiku ja praktika osas. - 2005.a toimunud rekreatsioonikorralduse õppekavade akrediteerimisel tõsteti hindamiskomisjoni poolt esile mitmed praegusega sarnased probleemid: õppekavade laialivalguvus, õppejõudude teadustöö ja publitseerimise vähesus. Vaata lähemalt: Hindamiskomisjoni aruanne	<urn:uuid:9b536613-1b29-4f08-93df-976b9600e984>	CC-MAIN-2018-47	http://ekka.archimedes.ee/wp-content/uploads/pdf/kool-23/grupp-5-et.pdf	2018-11-18T21:31:07Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-47/segments/1542039744649.77/warc/CC-MAIN-20181118201101-20181118222429-00027.warc.gz	92,453,486	1,951	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999995	ekk_Latn	1	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 477, 3164, 4831 ]	1	[ 0.1875, 0.361328125, 0.35546875, 0.083984375, 0.00994873046875, 0.002716064453125 ]
vabariiki, mis järgnes (Pätsi) autoritaarsele teisele vabariigile ja eelnes meie praegusele neljandale vabariigile (lk 150). Mõningatele puudustele vaatamata väärib Erkki Tuomioja siiski kiitust. Esiteks selle eest, et ta Eesti 20. sajandi ajaloost huvitub ja selle põhijooned iseendale selgeks on mõelnud. Teiseks selle eest, et ta oma teadmisi vaka all ei hoia, vaid on võtnud vaevaks Soome lugejaskonda valgustada, tutvustades Eesti arenguid läbi meie suurmehe Jaan Tõnissoni eluloo. Pole kahtlust, et käsitlus pakub Soome lugejaile rohkesti uut materjali ja mõtlemisainest. Vaevalt saab kellelgi olla midagi ka Tuomioja raamatu eesti keelde tõlkimise vastu. Küllap leidub Eestiski piisavalt lugejaid, kes teost mõnuga loevad. Samas tuleb siiski tunnistada, et raamat on kirjutatud esijoones soomlastele ning oma kodumaa ajalooga vähegi kursis olevatel Eesti lugejatel ei maksa sellest uudset teavet oodata. Sisuliselt on Tuomioja piirdunud varasemast teatud-tuntud faktoloogia refereerimisega, lisamata ka oma tõlgendustega midagi nimetamisväärset. Ehk tulnuks raamat mitte lihtsalt eesti keelde tõlkida, vaid eelnevalt ümber töötada, vähendades eestlaste jaoks triviaalse faktoloogia mahtu ja keskendudes Jaan Tõnissonile, kusjuures mitte ainult tema eraelule, vaid ennekõike poliitilisele rollile? Aga loomulikult on iga autor oma otsustes ja valikutes vaba… Kokkuvõtteks: Erkki Tuomioja käsitlus Jaan Tõnissonist on adresseeritud küll Soome lugejale ega paku Eesti ajaloohuvilistele märkimisväärseid uudsusi, kuid annab sellele vaatamata omapoolse panuse senise tõnissoniaana täiendamiseks. Samas aga tuleb jätkuvalt Tuomioja eeskujul tõdeda, et Tõnissonist ei ole veel kirjutatud põhjalikku teaduslikul uurimusel põhinevat biograafi at. Ago Pajur Martin Klesment, Fertility development in Estonia during the second half of the XX century: the economic context and its implications, Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste dissertatsioonid, 46 (Tallinn: Tallinna Ülikool, 2010), 448 lk. isbn 9789949463404. Ajaloolistes ajakirjades ei retsenseerita tavaliselt sotsiaalteaduslikke dissertatsioone, mis baseeruvad artiklitel, mida ei ole monograafi ana avaldatud ning mida levitab väikese tiraaži näol vaid koduülikool. Käesoleval juhul tuleb raskendava asjaoluna veel juurde, et terve rida kõnealuse dissertatsiooni artiklitest on kirjutatud kaasautorluses. Sellest hoolimata tahan Martin Klesmenti doktoritöö puhul teha erandi, kuna see annab Eesti NSV ajaloo uurimisele ülimalt olulist teavet. Klesmenti töö kontseptsioon on interdistsiplinaarne liikudes majandusajaloo ja demograafi a vahel. Kuna allakirjutanu erialased teadmised demograafi a vallas on kasinad, keskendub käesolev retsensioon majandusajaloo osale. Juhtküsimus, mis ei läbi küll kõiki artikleid, kõlab järgmiselt: milline seos oli Eestis viljakuse ja majandusliku arengu vahel 20. sajandi teisel poolel? Eestis ei tekkinud nimelt erinevalt paljudest teistest riikidest sõjajärgset beebibuumi ja alles seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel saavutas sündimus piisava taseme, et seejärel taas langeda. Tõenäoliselt mängis siinkohal olulist rolli sündimuse sõjaeelse trendi jätkumine. Nagu juba ülalpool mainitud, ei taha ma süveneda demograafi listesse aspektidesse, minule näib Klesmenti sellekohane argumentatsioon vägagi veenvana, kuid lõpliku hinnangu peaksid siin andma siiski eksperdid. Ajaloolaste jaoks seisneb Klesmenti saavutus ulatuslike nõukogude statistikate metodoloogiliselt puhtas kvantitatiivses läbitöötamises ja asjaolus, et ta on tohutult avardanud meie teadmisi Eesti NSV majanduslikust arengust ja sissetulekute jagunemisest. Nimelt selleks, et oleks üleüldse võimalik teha järeldusi majandussaavutuste ja sissetulekute mõju kohta viljakusele, pidi Klesment esmalt vastavad andmed keerukate statistiliste meetodite abil rekonstrueerima. Sellega jätkab ta Jaak Valge tööd, kes arvutas välja Eesti Vabariigi SKT sõdadevahelisel perioodil. 1 Enamus artikleid on kirjutatud inglise keeles, eestikeelsete osakaal on väike. Keeleliselt on tekst korralikult läbi töötatud – õnneks ei ole tegemist Bad Simple English'i juhtumiga – siiski kasutab Klesment selgelt erialakeelt koos vastavate teadusterminitega, mis ei muuda dissertatsiooni lugemist tingimata kergemaks. Võib-olla oleks autoril mõistlik avaldada oma tulemusi ka "populaarses" ja üldsusele mõistetavamas eestikeelses versioonis. Klesmenti töö algab ulatusliku teoreetilise ja metoodilise sissejuhatusega, kus ta tutvustab ka oma olulisemaid uurimistulemusi. Sellele järgneb põhjalik historiograafi line ülevaade Eesti NSV majandusajaloost. Seda artiklit võiks soovitada näiteks tudengitele sissejuhatava tekstina. Järgmine kirjutis on lühike, aga sisutihe ülevaade Eesti statistikast nõukogude ja natsionaalsotsialistliku võimu all. Järgneb artikkel Eesti põllumajanduse tootlikkusest rahvusvahelises võrdluses aastatel 1920–2000. Siin ilmnevad 1 Jaak Valge, "Uue majanduse lätteil: Eesti sisemajanduse kogutoodang aastatel 1923– 1938", Akadeemia, 15 (2003), 2202–2228, 2443–2487, 2712–2735. Klesmenti tugevad küljed, ta käib oma andmetega väga ettevaatlikult ringi, üritab neid vastavasse konteksti asetada, neid graafi liselt mõjusalt esitleda ja intelligentselt analüüsida. Koos oma juhendajate Allan Puuri ja Jaak Valgega kirjutatud artiklis käsitletakse seoseid viljakuse ja makroökonoomiliste trendide vahel 20. sajandi Eestis. Klesmenti panuseks olid esmajoones nõukogudeaegset majandusarengut puudutavad andmed. Lk 186 leiame aegrea tabeli, mis muudab retsensendi lausa kadedaks: Eesti NSV hinnanguline SKT inimese kohta ajavahemikus 1950–89, mis baseerub füüsiliste toodanguandmete põhjalikul töötlusel. Kuigi retsensent ootas kvalitatiivsetele uurimustele ja viiekümnendaid aastaid hõlmavale väga üldisele hinnangule tuginedes üsna sarnast SKT kulgu, 2 on Klesmenti andmed siiski palju täpsemad ja veenvamad ning hõlmavad pikemat ajavahemikku. Sellega on Eesti NSV esimeseks liiduvabariigiks, mille kohta on üleüldse olemas realistlik arhiividokumentidel ja statistilistel indikaatoritel tuginev SKT kulg. On olemas küll ametlikud ja selgelt liialdatud Gosplan-i andmed, mis on metoodiliselt ebapiisavad, samuti tõenäoliselt ülehinnatud CIA hinnangud ning selliste sõltumatute ekspertide nagu näiteks Girš Hanini oletused. Majanduskasvu suund oli nii CIA arvude kui ka Klesmenti andmete kohaselt peaaegu paralleelne, Klesmenti puhul kulges SKT aga siiski oluliselt madalamal tasemel. Näiteks hindas CIA Nõukogude Liidu SKT inimese kohta 1950. aastal 69 protsenti kõrgemaks kui seda tegi Klesment Eesti NSV puhul. 3 Arvestades meie tänaseid teadmisi nõukogude majanduse sõjajärgse aja kohta, on Klesmenti hinnang erinevalt CIA omast realistlik. Tänu raskele arhiivitööle, statistilistele allikatele ja kvantitatiivsetele meetoditele on autoril õnnestunud anda hoop nii Gosplan-ile kui ka CIA-le. Palju õnne selle puhul! Ajaloolase jaoks tähendab Klesmenti hinnang järgmist: 1950. aastal moodustas Eesti SKT umbes poole sõjaeelse aja tasemest, alles viiekümnendate aastate lõpus jõuti hiliste kolmekümnendate aastate tasemele ning Nõukogude Eesti majandusliku tootlikkuse kõrgajal oli see kõigest kaks korda kõrgem kui 1938. aastal. Kuna eratarbimist hoiti Nõukogude Liidus kunstlikult madalana, siis tõusid reaalsed palgad veelgi aeglasemalt. Loomulikult on tegemist vaid üsna üldise aegreaga ja lähemal vaatlusel tunduvad mõningad arenguhüpped väheusutavatena, kuid kokkuvõttes on 2 Vt Olaf Mertelsmann, Der stalinistische Umbau in Estland: von der Markt- zur Kommandowirtschaft (Hamburg: Dr. Kovač, 2006). 3 Angus Maddison, Th e world economy: a millenial perspective (Paris: OECD, 2001), 264; Klesment, Fertility development in Estonia, 186. autori poolt nähtud vaev end ära tasunud. Ilma kahtluseta on Klesment nende väheste Eestis tegutsevate majandusajaloolaste seas see, kes oskab kõige paremini kvantitatiivsete meetoditega ümber käia. Järgneb koos Allan Puuriga kirjutatud artikkel, mis käsitleb haridustaseme mõju teise lapse sündimisele, olles adresseeritud pigem demograafi dele. Ajaloolase vaatenurgast on kindlasti olulisemaks Klesmenti ja Luule Sakkeuse poolt kirjutatud põhjalik Nõukogude Eesti pere-eelarveuuringuid käsitlev artikkel. Jällegi pärineb statistilis-kvalitatiivne osa Klesmenti sulest. Nõukogude Liidus tegeleti erinevate eelarveuuringutega alates kahekümnendatest aastatest. Eesti uurimuste eripära alates 1958. aastast seisneb asjaolus, et säilinud on baasdokumendid, mis tähendab, et iga üksiku pere jälgi mööda võib ajas tagasi minna ja kõik statistilised analüüsid on võimalikud niipea, kui vastavad andmed on arvutisse sisestatud. Just täpselt seda tehtigi aastate 1958, 1975 ja 1981 puhul. Tulemuseks on sügavuti minev pilguheit nende aastate Nõukogude Eesti majapidamistele – sotsiaalajaloolase jaoks lausa varakamber. Igaüks, kes tahab teada, millises vanuserühmas olid sissetulekud kõige kõrgemad või kui suur oli elamispind, leiab vastused oma küsimustele vastavatest tabelitest. Klesmenti dissertatsiooni koht ei ole öökapikesel ja seda ei loeta tavaliselt ka algusest lõpuni läbi ning kuigi töö kirjutati demograafi a erialal, on see samas oluliseks panuseks Eesti majandus- ja sotsiaalajaloos või isegi terve Nõukogude Liidu omas. Sest vähemalt ühe liiduvabariigi SKT arvutamisel on Klesment hakkama saanud teedrajava teoga ning ka eelarveuuringuid puudutav materjal on erakordne. Olaf Mertelsmann	<urn:uuid:3c45253f-07d2-4512-ac99-f9f1a2e92a84>	CC-MAIN-2019-30	http://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/download/412/405	2019-07-16T02:04:45Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-30/segments/1563195524475.48/warc/CC-MAIN-20190716015213-20190716041213-00350.warc.gz	115,480,964	3,599	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999975	ekk_Latn	0.999977	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2724, 5059, 7727, 9428 ]	1	[ 0.08935546875, 0.439453125, 0.400390625, 0.064453125, 0.004180908203125, 0.0009613037109375 ]
Baltic Journal of Art History, Official Publication of the Chair of Art History of the University of Tartu (Autumn 2009), 216 lk; (Spring 2010), 233 lk. issn 1736-8812. 2009. aasta sügistalvel ilmus esimene number Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli poolt välja antavast teadusajakirjast Baltic Journal of Art History. Rahvusvahelise toimetuskolleegiumi ja võõrkeelsete artiklitega eelretsenseeritava ajakirja teine number tuli välja selle aasta mais. Ajakirja avanumber sisaldab artikleid nii meie keskaja kirikutest ja arheoloogiast kui ka 17.–18. sajandi Liivimaa kunstisuhetest Rootsi ja Saksa aladega. Eraldi osa moodustavad Tartu Ülikooli ajalooga seotud uurimused. 2010. aasta kevadnumber on pühendatud Villem Raami 100. sünniaastapäevale ja selles on avaldatud Eesti keskaegsele arhitektuurile, kunstile ja arheoloogiale ning selle uurimisele keskenduvad käsitlused. Kogumiku lõpuartikliteks on kaks mälestust Villem Raamist. Uue kunstiajaloo-ajakirja ilmumine on väga oluline mitmel põhjusel. Senini oli Eesti kunstiajaloolaste jaoks ainsaks erialaseks teadusajakirjaks 2003. aastast perioodiliselt ilmuv Kunstiteaduslikke Uurimusi (ajakirja esimene number tuli välja 1976. aastal). Selle kõrvale astunud Baltic Journal of Art History laiendab meie kunstiajaloo teadusmõtte vahendamise ja vahetamise ruumi. Viimasel kümnendil on Eesti kunstiteaduses esile kerkinud küsimused selle kohta, kust me tuleme ja kus me oleme. Huviorbiidis on nii meie kunstikirjutuse historiograafia kui ka kunstigeograafia problemaatika. Baltic Journal of Art History kaasab need teemad nii laiemalt oma ilmuma hakkamisega üldse kui ka kitsamalt avaldatud artiklites. Kunstiajaloo regionaalsuse küsimuse tõstatab juba pealkiri – Balti kunstiajaloo ajakiri. See viitab vajaduse teadvustamisele, et siinse kunstipärandi uurimisel tuleks lähtuda kunstigeograafilisest positsioonist. Kunstigeograafia mõiste ja probleemistik tõstatusid rahvusvaheliselt juba 1920.–30. aastatel ning on olnud Läänemere piirkonna vanema kunstipärandi uurimisel väga oluliselt kohal. 2000. aastatel on Baltikumi kui kultuuriregiooni temaatika olnud siinses kunstikirjutuses taas üha aktuaalsem. Seda kinnitab ka see, et Balti piirkonna kunstiajaloo ajakirja asutamise mõte ei ole iseenesest uus. 2005. aastal ilmus esimene number Vilniuse ülikooli poolt välja antud Läänemere maade kunstile ja visuaalkultuurile keskenduvast ajakirjast Acta Historiae Artium Balticae. Leedukate ajakirja teine, 2007. aastal ilmunud teemanumber jäi kahjuks majandusraskuste tõttu viimaseks. Kuid kaks ilmunud väljaannet osutasid vajadusele ühiseks diskussiooniks ja mõttevahetuskohaks. 2009. aasta novembris Eesti Kunstiakadeemia poolt korraldatud rahvusvaheline konverents "Kunstiajaloo geograafia Baltimaades" tõi taaskord esile, kui oluline on kolme Balti riigi kunstiajaloo uurimises ühisosa teadvustamine ja tunnustamine. Uue ajakirja ilmumine võõrkeelsena on põhjendatud juba selle kui Balti kunstiajaloo ajakirjana positsioneerimisega. Ühine keel on teadusmõtte vahendamiseks ja vahetamiseks äärmiselt oluline. Suunitlus Läänemereruumi kunstile ei kajastu mitte ainult ajakirja pealkirjas ja artiklite keeltes, vaid ka kirjutajates ning artiklite teemades. Baltic Journal of Art History mõlemasse numbrisse on kaasatud välisautoreid: esimesest leiame Läti kunstiajaloolaste Ojārs Spārītise ja Imants Lancmanise artiklid Rootsi ja Läti vastastikustest mõjudest 17. sajandil ja Põltsamaa rokokoolossi stukkdekoori meistrist Johann Michael Graffist; teisest soome-rootsi kunstiteadlase Knut Drake ja Kieli Ülikooli emeriitprofessori Lars Olof Larssoni meenutused Villem Raamist. Artiklite teemade puhul tuleb rõhutada ka kitsaste uurimisvaldkondade ülesust. Mõlema numbri artiklid pärinevad nii kunstiteadlaste, ajaloolaste kui ka arheoloogide käest, mis on tunnistus sellest, et kunstiteosed (eriti kesk- ja varauusaegne kunst ja arhitektuur) ei ole enam ammu vaid pelgalt kunstiajaloolaste uurimismaterjal. Kunsti mõiste piirid on muutunud ning kogu visuaalne kultuuripärand on lähtematerjaliks eri valdkondade uurimustele ja tõlgendustele. Mõlemast ajakirja ilmunud numbrist leiame keskaja ehitusarheoloogiale pühendatud töid, mis tunnistab arheoloogiliste uuringute pikka traditsiooni ja olulisust meie keskaegse arhitektuuripärandi käsitlemisel. Arheoloogide uurimusi esindavad Andres Tvauri artikkel Eesti keskaegsetest kerishüpokaustahjudest esimeses numbris, teises numbris Jaan Tamme käsitlus abtissimajadest Pirita ja Tallinna Püha Miikaeli nunnakloostrites ning Villu Kadaka uued andmed Jõelähtme esimesest kivikirikust. Teisest numbrist leiame Baltic Journal of Art History peatoimetaja ja ellukutsuja professor Juhan Maiste viitab esimese numbri eessõnas Teise maailmasõja järgsetele PõhjaEuroopa kunstiajaloo uurimise keskustele ja sellega seotud inimestele, kes on olnud tõukejõuks ja järjepidevuse kandjaks Läänemereruumi kunsti ja arhitektuuri uurimisel. 1970. aastate lõpul asutatud M. C. A. Böckler – Mare Balticum-Stiftungi, 1990. aastatel alguse saanud Castella Maris Baltici ja Sten Karlingile pühendatud Tallinna kunstiajalookonverentsid on olnud olulisteks siinse piirkonna kunstiajaloolasi ühendavateks võrgustikeks. Baltic Journal of Art History-ga seob neid lisaks ühistele uurimisteemadele ka ühine kirjutajatering. Samas tuleb tõdeda, et Balti kunstiajaloo ajakirja esimeste numbrite artiklid keskendusid eeskätt Eesti ja Läti kesk- ja varauusaegsele kunstile ja arhitektuurile, jättes esialgu Leedu sellest ringist välja. veel Aivar Kriiska, Raido Roogi ja Kaur Alttoa ühisartikli keskaegsest hoonestusest Tartus Lutsu tänaval ning Ain Mäesalu kirjutise Eesti ilusaimast sõjanuiast. Esimese numbri eessõnas osutab Juhan Maiste sellele, et uue ajakirjaga avame me sümboolselt uued leheküljed vanast raamatust. Siinkohal viitab ta väga olulisele järjepidevusele. Baltic Journal of Art History ilmumine on oluliseks vaimseks sillaks meie akadeemilise kunstiajaloo hälli ja tänapäeva vahel. Kuigi balti kunstiajalooteadus sündis 19. sajandil, siis akadeemilisest Eesti kunstiajaloo õpetamine ja ka süstemaatiline uurimine sai alguse 1920.–30. aastatel Tartu Ülikoolis Helge Kjellini ja Sten Karlingi rajatud kunstiajaloo õppetoolis. Nemad ja nende õpilased (Armin Tuulse, Helmi Üprus, Villem Raam) määrasid suures osas kogu meie vanemale kunstipärandile suunatud uurimisviidad. 1937.–40. aastatel jõudis ilmuda kaheksa köidet Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti väljaannete sarjast. 2009. aastatel ilmunud ajakiri taastab sümboolselt selle Teise maailmasõja poolt katkestatud vaimse sideme. Katkestuste ja järjepidevuse ajaloole viitab ka see, et ajakirja teine köide on pühendatud Villem Raamile. Sten Karlingi õpilasena Tartu Ülikooli lõpetanud Villem Raam küüditati 1941. aastal Siberisse. 1956. aastal Eestisse tagasi tulles jätkas ta katkenud teed, kuid juba muutunud oludes. Keskaja arhitektuuri ja kunsti uurimisele ning kaitsmisele pühendunud kunstiajaloolasena mõjutas ta kogu meie Kuid eeskätt on kogumikes kirjutajateks siiski kunstiajaloolased. Keskaegsetele kirikutele on esimeses numbris pühendatud Kaur Alttoa uurimus Tartu Maarja kirikust ja Kaire Toominga käsitlus Martna kiriku hiliskeskaegsetest maalingutest. Olulisel kohal on ka Tartu Ülikooli arhitektuurija kunstiajaloo õpetamisega seotud uurimused ja esseed. Esimeses numbris kirjutab Epi Tohvri Tartu Ülikooli õppetegevusest aastatel 1806–1828. Eero Kangori artikkel Tartu Ülikooli Kunstiajaloolisest Fotokogust räägib meie kunstiajaloo uurimisele ja ajaloole äärmiselt olulise kollektsiooni loomisest, selle ajaloost ja säilitamisest. Kogumiku lõpetab Juhan Maiste kirjutis Tartu alma mater'i kujundist ja tähendusest. Baltic Journal of Art History teise, Villem Raamile pühendatud numbri avaartikkel on pühendatud Eesti kunstiajaloo historiograafiale, kus Kaur Alttoa vaatleb Villem Raami rolli Eesti keskaegse arhitektuuri uurimisel. Teisest numbrist leiame veel Tiina Kala artikli Tallinna Niguliste kiriku hooldus- ja igapäevastest ehitustöödest 15. sajandi teisel poolel ja 16. sajandi alguses. Anu Mänd tutvustab Tallinna gildide ja kirikute keskaegseid pitsateid ning Krista Andresoni artikkel räägib 14. sajandi esimesse poolde dateeritud Kölni päritolu Kolga-Jaani kiriku krutsifiksist. Teise maailmasõja järgset kunstikirjutust ning oli õpetajaks ja mentoriks mitmete põlvkondade kunstiteadlastele ja muinsuskaitsjatele. Baltic Journal of Art History esimesi numbreid seob paljuski sama teemadering. Sellele, et ajakirja suunatus on eeskätt vanemal (13.–19. sajandi) kunstil, viitab ka kolmas, planeeritav teemanumber klassikast ja klassitsismist. Nii vanema kunsti kui ka selle historiograafia uurimine on viimastel aastatel taas tugevalt esile kerkimas ning Baltic Journal of Art History suunitlus on üks selle tõestusi. Merike Kurisoo	<urn:uuid:a644f130-8689-4667-8de8-e2ffe0242581>	CC-MAIN-2019-30	http://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/download/400/393	2019-07-16T02:00:01Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-30/segments/1563195524475.48/warc/CC-MAIN-20190716015213-20190716041213-00353.warc.gz	112,129,026	3,294	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999928	ekk_Latn	0.99994	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2875, 5506, 8256, 8811 ]	2	[ 0.1474609375, 0.34375, 0.4140625, 0.08154296875, 0.0107421875, 0.0028839111328125 ]
SPORDIKOOLITUSE JA –TEABE SIHTASUTUSE SISEKONTROLLISÜSTEEMI KIRJELDUS Haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 763 „Osaluspoliitika riigi asutatud sihtasutustes" 22. juulist 2010 on pandud nõukogule kohustus määrata muude ülesannete kõrval juhatuse ülesandeks esitada nõukogule kord aastas sisekontrollisüsteemi kirjeldus. 1. Sisekontrollisüsteemi üldine ülevaade Sisekontrollisüsteem on sihtasutuse juhtimisel rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada: [x] tegevuse otstarbekuse, säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe; [x] õigusaktidest kinnipidamise ja tavaõiguse põhimõtete järgimise; [x] tõese, õigeaegse ja usaldusväärse aruandluse; [x] ressursside kaitstuse raiskamise ja muu kahju eest. Sisekontrollisüsteem hõlmab sihtasutuse tegevuskava, juhtkonna otsuseid ja seisukohti, töömeetodeid, protseduure jne, st. organisatsioonikultuuri tervikuna, mis annab küllaldase kindlustunde, et sihtasutuse eesmärgid täidetakse ratsionaalsel viisil. Sisekontrollisüsteem on vahend eesmärkide saavutamiseks, mitte eesmärk iseeneses. 2. Sihtasutuse eesmärgid Vastavalt Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutuse põhikirjale on sihtasutuse eesmärgiks võimaluste loomine spordi toetamiseks ja arendamiseks järgmiste tegevuste kaudu: 1) heategevuslik hariduse ja spordi toetamine avalikes huvides, toetuste ning stipendiumite maksmine; 2) spordialaste kutsekvalifikatsioonide ja koolituse arendamine, sh treenerite, kohtunike, spordijuhtide jt spordispetsialistide koolitamine, tegutsemine eksami- ja testikeskusena; 3) spordialase teabe kogumine, töötlemine, haldamine ja levitamine, sh spordialaste trükiste kirjastamine, Eesti Spordiregistri pidamine, spordiveebi haldamine ning arendamine, Euroopa Liidu spordialaste projektide kohta teabe levitamine, asjakohaste teabeürituste (seminarid, konverentsid, messid jms) korraldamine; 4) spordi- ja liikumisharrastuse alaste uuringute korraldamine, spordialane nõustamine; 5) sihtasutuse vara sihtotstarbeline haldamine, arendamine ja investeerimine eesmärgi saavutamiseks vajaliku ressurssi loomiseks; 6) muud toimingud ja tegevused, mis on vajalikud sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks. 3. Sihtasutuse tegevusvaldkonnad 1) Spordialaste andmete kogumine, analüüsimine ja levitamine, sh: a) Eesti Spordiregistri volitatud töötleja ülesannete täitmine spordiorganisatsioonide alamregister treenerite alamregister spordirajatiste alamregister b) sporditulemuste andmekogu pidamine ja pärandi digitaalne jäädvustamine c) spordiga seotud isikute andmekogu (ESBL) pidamine ja järjekindel uuendamine 2) Spordiinfot ja sporditöös tarvilikku abimaterjali kajastava spordiveebi www.sport.ee arendamine 3) Spordikorraldust hõlbustavate veebipõhiste keskkondade ja lahenduste loomine 4) Spordiorganisatsioonide nõustamine ja konsulteerimine spordikorralduslikel teemadel 5) Spordi arengut mõjutavate uuringute ja analüüside läbiviimine, arenduskeskusena tegutsemine spordipoliitika põhialuste ning tegevuskavade edasiarendamiseks ja rakendamiseks 6) Sporditöötaja kutsekvalifikatsiooni algatamine ja väljatöötamine 7) Sporditöötajate ja –juhtide koolituste planeerimine ja läbiviimine, koolitusmaterjalide koondamine ja koostamine 8) Treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteemi koordineerimine ja arendamine, sh: a) alusdokumentide kaasajastamine b) ühtse kutsetaotlemise keskkonna kehtestamine c) järelevalve tagamine spordialade kutsekomisjonide töö üle d) EOK treenerite kutsekomisjoni (keskkomisjoni) tegevuse korraldamine e) treenerite tasemekoolituse üldainete õppekavade ja –materjali kaasajastamine, üldainete koolituste läbiviimise tagamine ning tegutsemine eksami- ja testikekusena f) kutsetunnistuste vahendamine, kutseregistri ja spordiregistri treenerite alamregistrite koordineerituse tagamine. 9) Treenerite tööjõukulude toetuste haldamine koos järelevalve ja tagasinõudmise meetmetega 10) Spordialaste trükiste kirjastamine 11) Sihtasutuse vara haldamine selleks sõlmitud lepingute raames: a) hoonestusõiguse leping Tallinn – Tondi 84 kinnistu b) rendileping Otepää – Lipuväljak 14 kinnistu c) üürileping Paunküla Spordi- ja Noortelaager. 4. Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutuse struktuur Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutusel on üks juhatuse liige, kes juhib sihtasutust ja vastutab tegevusvaldkondade juhtimise korralduse eest. Tegevusvaldkondadeks on kõik spordi ja koolitusega seotud tegevused ning sihtasutuse vara sihtotstarbeline haldamine ja arendamine. Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutuse üksused asuvad Tallinnas ja Tartus. Tartu töötajad vastutavad Eesti Spordiregistri, andmebaaside ja sihtasutuse pakutavate IT-lahenduste eest, Tallinna töötajad vastutavad teiste põhikirjas sätestatud ülesannete täitmise eest. Struktuuri skeem: Nõukogu (5 liiget) Juhatus (1 liige) ESR juht ESR büroojuht ESR peaspetsialist spordirajatised ESR spetsialist spordiorganisatsioonid IT juht Programmeerija Raamatupidaja Büroojuht Projektijuht koolitused, EL asjad kirjastamine Projektijuht treenerikutse treeneritoetused Toimetaja ESBL Toimetaja sporditulemused 5. Sisekontrollisüsteemi põhialused 1. Sihtasutuse nõukogu on koostöös juhatusega kinnitanud sihtasutuse tegevused põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Nõukogu – vaatab kord aastas läbi sihtasutuse olulisemad tegevused, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks; Juhatus – valmistab nõukogule kinnitamiseks ette sihtasutuse tegevuste kirjelduse; Juhatus – informeerib sihtasutuse töötajaid kinnitatud tegevustest; Juhatus – tagab tegevuste kajastamise sihtasutuse veebilehel. 2. Sihtasutusel on kinnitatud struktuur. Nõukogu - vaatab juhatuse ettepanekul struktuuri üle kord aastas. 3. Sihtasutuse peamised tegevused (võtmeprotsessid) on juhatuse poolt määratletud ja nende elluviimist ning tulemuslikkust seirab nõukogu kord kvartalis. Juhatus - esitab nõukogule koos tegevusaruandega võtmeprotsesside kirjeldused. 4. Sihtasutuse erinevate struktuuriüksuste ja tegevuste koordineerimiseks nimetab juhatus võtmeisikud, kelleks on struktuuriskeemis juhatusele otse alluvad töötajad (6). 5. Sihtasutuse juhatus on koordineerimise hõlbustamiseks kehtestanud infovahetuse reeglid, koostöö võtmeisikute vahel toimub teavitamise ja info- ning arengukoosolekute kaudu. 6. Nõukogu hindab regulaarselt juhatuse esitatud ülevaadet riskide, sh finantsriskide osas, et tagada sihtasutuse järjepidev tegutsemine. Kõrgema riskiga protsessid on määratletud ja nende riskide vältimiseks või kõrvaldamiseks on kavandatud täiendavad meetmed. 7. Nõukogu vaatab läbi ja hindab regulaarselt – vähemalt kord aastas – töötajatega sõlmitud töölepingud ja ametijuhendid ning töötajate asendamise korra ja teeb nendesse tarvidusel parandusi. 8. Juhatus esitab nõukogule hinnangu võtmeisikute teadmiste ja oskuste ning nende kasutuses olevate materiaalsete vahendite piisavusest. Võtmeisikud hindavad oma alluvate töötajate teadmisi ja oskusi ning nende kasutuses olevate materiaalsete vahendite piisavust tööülesannete täitmiseks. 9. Juhatus informeerib nõukogu töötajate teadmiste ja oskuste täiendamise kavadest ja koolitustel osalemisest, samuti materiaalsete vahendite uuendamist. 10. Juhatus tagab kõikide toimingute viivitamatu registreerimise ja klassifitseerimise vastavalt kehtivatele nõuetele. Tehinguid ja toiminguid on määratud sooritama ainult need töötajad, kellel on selleks kindlaksmääratud volitused või sätestatud asendamise õigus. Juhatus annab sellealasest tegevusest ülevaate nõukogule. 11. Juhatus on taganud juurdepääsu ressurssidele ja dokumentidele ning aruandlusele vaid volitatud ja sellealaseid tööülesandeid täitvatele töötajatele. Juhatus annab nõukogule teavet nende õiguste ja juurdepääsu tagamisest. 12. Juhatus on kehtestanud toimiva ja lihtsalt kättesaadava lepingute registri, sihtasutuse korralduste registri ning tegevuseks tarvilike toetuste ja rahastamise taotlemise ning aruandmise reeglistiku. 13. Juhatus on kinnitanud andmekogude ja informatsiooni haldamise põhimõtted ja vastutuse ning teavitab sellest korrast ning kehtestatud muudatustest nõukogu. 14. Pärast sihtasutuses toimunud ümberkorraldusi või eesmärkide muutmist kavandab juhatus tarvilikud parandused ja muudatused tegevustes, töötajatega sõlmitud lepingutes ja ametijuhendites ning esitab need kinnitamiseks nõukogule. 15. Juhatus jälgib sisekontrollisüsteemi toimimist ning esitab selle kord aastas ülevaatamiseks ja kinnitamiseks nõukogule. 6. Kehtestatud korrad Sisekontrollisüsteemi toimimiseks, juhatuse ja nõukogu asjakohaseks tegutsemiseks on sihtasutuse protseduurireeglid kehtestatud järgmiste kordade või juhenditega: - Sisekorraeeskiri ja infosüsteemide kasutamise kodukord (kehtestatud 29.03.2011) - Ohuplaan (kehtestatud 24.03.2011) - Hangete kord (kehtestatud 12.03.2012) - Nõukogu töökord (kehtestatud 12.09.2013) - Raamatupidamise sise-eeskirjad (kehtestatud 05.12.2013) - Asjaajamise kord (kehtestatud 14.01.2014) - Dokumentide loetelu / Arhiveerimise kord (kehtestatud 11.12.2014) - Sisekontrollisüsteem (kehtestatakse 16.03.2016)	<urn:uuid:ed30e739-67ea-44b5-ac03-00d7a0126e0e>	CC-MAIN-2019-30	https://spordiinfo.ee/2016-03-16-P4.2.-Sisekontrollisusteem-Rev-3	2019-07-16T02:03:45Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-30/segments/1563195524475.48/warc/CC-MAIN-20190716015213-20190716041213-00359.warc.gz	548,100,267	3,575	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999995	ekk_Latn	1.000003	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2864, 5071, 8401, 9010 ]	1	[ 0.039794921875, 0.4921875, 0.322265625, 0.1328125, 0.00860595703125, 0.004669189453125 ]
Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse 2019 a tegevuseesmärgid (kinnitatud nõukogu koosoleku otsusega 20.12.2018) Põhikirjaline eesmärk - 1 1. Spordialaste kutsekvalifikatsioonide ja koolituse arendamine, sh treenerite, kohtunike, spordijuhtide jt spordispetsialistide koolitamine, tegutsemine eksami- ja testikeskusena. Tegevuseesmärgid 1.1 Spordijuhtide ja -töötajate koolitusprogrammi arendamine . Tegevused : Sporditöötajate kutsekvalifikatsiooni loomise otstarbekuse analüüsimine; Vajadusel sporditöötaja kutsekvalifikatsiooni algatamine, kutsestandardi, kutseandmise korra ja teiste alusdokumentide väljatöötamine; Koolitusmaterjalide koostamine ja regulaarne uuendamine olulistes valdkondades ning teemadel; Koolituste/infopäevade korraldamine teemavaldkondades vastavalt sihtrühma huvile ja vajadusele; Regionaalsete moodulkoolituste korraldamine koostöös avaliku sektori institutsioonidega; Suunatud koolituste korraldamine Eesti Spordiregistri, treenerite kutsekomisjonide jt. eesmärkidel; Ajurünnakute, juhtimismängude, rühmatöö jt. vormide rakendamine spordistruktuuris; Veebipõhise koolituskeskkonna arendamine. 1.2 Treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteemi koordineerimine. Tegevused: Kutse andja EOK-ga halduslepingu alusel 8-tasemelise EKR rakendamine treenerikutse andmisel ja taastõendamisel, kutseandmise koordineerimine seotud asutuste ja komisjonidega; Kutseandmise alusdokumentide regulaarne uuendamine; Kutse andmise ja taastõendamise taotluste keskse ja internetipõhise vastuvõtmise/hindamise järjekindel rakendamine; Treenerite koolitusmaterjalide ajakohastamine, koolituse ja täienduskoolituse vormide mitmekesistamine; Treenerikutse arendamiseks sobivate projektikonkursside avanedes taotluste esitamine; Toimiva seire ja järelvalve planeerimine treeneritele kutseandmise usaldusväärsuse tagamiseks; Kutseandmist kajastava veebikeskkonna arendamine ja täiendamine Spordiregistri, Kutseregistri ja Karistusregistri vahelise koostöö jätkuv arendamine. 1.3 Spordialade treenerite kutsekomisjonidele üldainete eksami läbiviimise teenuse osutamine. Testikeskuse internetilahenduse haldus. Tegevused: Testiküsimuste ajakohastamine; Üldainete testide läbiviimine kutsetaotlejatele; Testikeskuse veebipõhiste lahenduse arendamine ja turvalisuse tagamine. 1.4 Treenerite taseme- ja täiendkoolituse koordineerimine. Tegevused: Treenerikoolituse üldainete tasemekoolituste planeerimine ja realiseerimine TLÜ, TÜ, Audentese kaudu; Koolitusmaterjalide uuendamine ja täiendamine; Täienduskoolituse erinevate vormine juurutamine; Koostöös TLÜ-ga, TÜ-ga treenerite täienduskoolituse konverentside/seminaride kavandamine; Sotsiaalmeedia võimaluste kasutamine treeneriteadmiste edasiandmiseks. Erialase tasemekoolituse arendamine õppekavade ja koolitusmaterjalide koostamise/uuendamise toetamise teel ning erialase taseme ning täienduskoolituste toetamine. 1.5 Treenerite registri funktsionaalsuse kasvatamine. Tegevused: Treenerite registri kujundamine treeneritele kutse andmise/taastõendamise esmasisestamise kohaks; Treenerite registrisse treenerite "ametikäigu" ja koolitusteabe talletamine; Treenerite haridustee, töökäigu, koolitustel osalemise ja kutsealase teabe veebipõhine talletamine. Põhikirjaline eesmärk 2. 2. Spordialase teabe kogumine, töötlemine, haldamine ja levitamine, sh spordialaste trükiste kirjastamine, Eesti Spordiregistri pidamine, spordiveebi haldamine ja arendamine, Euroopa Liidu spordialaste projektide teabe levitamine, asjakohaste teabeürituste (seminarid, konverentsid, messid jms) korraldamine . Tegevuseesmärgid 2.1 Toimiv Eesti spordiregister. Tegevused: Eesti spordiregistri toimimise tagamine riigi andmekoguna vastavalt selle pidamise põhimäärusele. Eesti Spordiregistri põhimääruse muudatuste elluviimine. 2.1.1 Treenerite alamregister Eesti spordiregistri osana . Tegevused: Treenerite registri jätkuv arendamine internetipõhiseks kutse taotlemise ja menetlemiseks; Treenerite registri ja spordiorganisatsioonide registri maksimaalne vastastikune ühendamine; Kutse taotlemise, eksamiprotseduuride ja andmete säilitamise teostamine treenerite registris; Andmevahetuse tagamine Kutseregistriga ja Karistusregistriga. 2.1.2 Spordiorganisatsioonide alamregister Eesti spordiregistri osana. Tegevused: Spordiorganisatsioonide andmete perioodiline uuendamine. Spordiorganisatsioonide registris majandusaasta aruannete andmete kasutamine; Piirkondlike juhtisikute regulaarne koolitamine; Avaliku sektori institutsioonide ja spordiorganisatsioonide tellimisel analüüside koostamine; Andmete kindlustamine Statistikaametile. 2.1.3 Spordiehitiste alamregister Eesti spordiregistri osana. Tegevused: Spordiehitiste andmete perioodiline uuendamine eeltäidetud ankeetide alusel; Uute ehitiste registrisse kandmine; Ajakohaste ja reaalajas kättesaadavate andmete tagamine sihtrühmale ja avalikkusele. 2.1.4. Spordikoolide alamregister Eesti spordiregistri osana. Tegevused: Andmevahetuse tagamine EHISega spordikoolide andmete osas; Spordikoolide andmete võrdlemine spordiklubide andmetega; Spordikoolide tegevusandmete esitamine spordiregistri veebilehe kaudu avalikkusele. 2.2 Eesti spordiregistri arendamine. Tegevused: Ettevalmistused Eesti spordiregistri spordiorganisatsioonide alamandmekogu harrastajate andmete muutmiseks isikukoodipõhiseks ning spordiorganisatsioonide ja spordiobjektide andmete uuendamise perioodide muutmiseks. Tegevused kooskõlas Eesti Spordipoliitika põhialusteha aastani 2030. Spordiregistri põhimääruse jätkuv ajakohjastamine. Andmete vahendamine infopoortaali sport.ee kaudu. 2.3 Spordialaste raamatute kirjastamine. Tegevused: Treeneritele, sporditöötajatele ja spordihuvilistele suunatud spordialaste raamatute ja õpperaamatute regulaarne väljaandmine koostöös asjasthuvitatud kirjastustega; Treenerite tasemekoolituse õpperaamatute uuendamine ja väljaandmine. 2.4 Sporditulemuste andmete kogumine, süstematiseerimine ning sisestamine. Eesti Spordi Aastaraamat 2019 algandmete kogumine. Tegevused: Eesti sportlaste sporditulemuste kogumine, varasemate saavutuste digitaliseerimine ja talletamine; Eesti Spordi Aastaraamat 2019 algandmete koondamine ja süstematiseerimine, raamatu väljalaskmine ja digitaalse andmekogu pidamine; Spordiorganisatsioonide ja avaliku sektori tellimuste täitmine sporditulemuste esitamiseks. 2.5 Eesti Spordi Biograafiline leksikoni (ESBL) avaliku elektroonilise andmebaasi ajakohasena hoidmine. Tegevused: Avaliku ja kasutajasõbraliku andmebaasi tagamine; ESBLi andmete regulaarne ja süsteemne täiendamine; ESBL kolleegiumi, toimetajate ja spordiorganiatsioonide koostöö tagamine; Struktuurifondide sobivate meetmete rakendamine ESBL infosüsteemide edasiarenduseks. 2.6. Spordiinfo veebilehtede arendamine. Tegevused: Eesti spordiliikumise ja spordiinfo keskse veebilehe sport.ee kui "Eesti spordi veebivärav" pidev arendamine; Iseseisvate alamveebilehtede ratsionaalne ühendamine ja edasiarendamine. Koostöös Kultuuriministeeriumiga Eesti spordiregistri seostamine Spordi Biograafilise leksikoni ja sporditulemuste andmebaasidega. Põhikirjaline eesmärk -3 3. Spordi- ja liikumisharrastuse alaste uuringute korraldamine, spordialane nõustamistegevus. Tegevuseesmärgid 3.1. Traditsiooniliste uuringute ja analüüside jätkamine . Tegevused: Alates 2004.a. korraldatava uuringu "Spordi rahastamine kohalike omavalitsuste poolt jätkamine; Eesti Spordiregistri ja Eesti Statistikaameti andmete põhjal spordi arengu erinevad analüüsid; Koostöös Kultuuriministeeriumiga spordi rahastamise analüüsid; Koostöös Maksu- ja Tolliametiga treenerite tööhõive analüüsid. 3.2. Viimasel ajal rakendatud uuendustel põhinevad uuringud ja analüüsid. Tegevused: Treenerite tööjõukulude toetuse rakendamise ja mõjude analüüs; Spordisektori tööhõive laiapõhjalises analüüsis osalemine; Spordisektori maksuvõimekuse analüüsi algatamine koostöös Maksu- ja Tolliametiga. 3.3. Kultuuriminiusteeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Olümpiakomitee poolt tellitavad uuringud. Tegevused: Tellitud uuringute läbiviimine, alates 2018.a. Eesti spordipoliitika põhialuste kuni 2030 iga-aastaste arenguaruannete koostamine, Eesti spordi arengut iseloomistavate arvandmete, trendide ja tegevuste analüüsimine ja esitamine. Põhikirjaline eesmärk - 4 4. Sihtasutuse vara sihtotstarbeline haldamine, arendamine ja investeerimine eesmärgi saavutamiseks vajaliku ressurssi loomiseks. Tegevuseesmärk 4.1. Lepingute haldamine ja kohustuste täitmise kontroll. Tegevused: Hoonestusõiguse leping aastani 2053 Tallinn Tondi 84 kinnistu; Rendileping aastani 2020 Otepää Lipuväljak 14 ; Üürileping aastani 2022 Paunküla Spordi- ja Puhkelaager . Põhikirjaline eesmärk - 5 5. Arendusprojektid Tegevuseesmärgid 5.1 Treenerite tööjõukulude taotlemise, määramise, jaotamise ja tagasinõudmise süsteemi rakendamine . Tegevused: Toiminguteks loodud keskkonna jätkuv arendamine; Toetuste menetlemine, tagasiside, seire ja paikvaatluste korraldamine; 2019.a. samalaadse tegevuse planeerimine, korrigeerimine ja normatiivsete aluste täiendamine. 5.2 Koostöös Kultuuriministeeriumi ja EOK-ja Spordipoliitika põhialuste aastani 2030 elluviimine, jätkutegevuste koordideerimine. Tegevused: Strateegia elluviimiseks tarvilike analüüside, kaardistamiste, rühmatööde ja koosolekute läbiviimine; Strateegiadokumendi põhjal konkreetsete kavade ja plaanide koostamises osalemine. 5.3 Koostöös Kultuuriministeeriumiga veebikeskkonna haldamine ja arendamine sporditoetuste üle arvestuse pidamiseks. Tegevused: Veebikeskkonna haldamine ja arendamine; Veebikeskkonna kasutamise koolitused maakonna spordiliitude esindajatele. 5.4. Koostöös kohalike omavalitsuste ja nende liitudega laste ja noorte sporditoetuste aluste ning nende rakendamise keskkondade väljatöötamine. Tegevused: Koostöös suuremate kohalike omavalitsustega selleks sõlmitavate lepingute alusel. 5.5. Koostöö spordiliitudega andmetöötluse ja veebiarendustes . Tegevused: Spordiregistri, sporditulemuste andmebaasi ja ESBL andmete abil koostöö- ja tellimusprojektiude täitmine.	<urn:uuid:72cbe39f-84fe-4580-9fb4-78ff9a0f0af1>	CC-MAIN-2019-30	https://spordiinfo.ee/Spordikoolituse-ja-Teabe-SA-tegevuseesmargid-2019	2019-07-16T02:44:29Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-30/segments/1563195524475.48/warc/CC-MAIN-20190716015213-20190716041213-00359.warc.gz	548,224,149	3,778	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999925	ekk_Latn	0.999924	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2464, 4758, 7099, 8693, 10090 ]	1	[ 0.057373046875, 0.6015625, 0.25, 0.0791015625, 0.00860595703125, 0.003173828125 ]
Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutuse arengukava aastateks 2016 - 2019 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 1. Sissejuhatus Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus on Eesti Spordikoolituse Arendamise Sihtasutuse (ühendav sihtasutus) ja Eesti Sporditeabe Sihtasutus (ühendatav sihtasutus) ühinemise teel kujundatud eraõiguslik juriidiline isik. Ühinemisleping sõlmiti 04.04.2007, ühinemisotsus võeti vastu 11.04.2007 ja kanti registrisse 09.08.2007. Eesti Spordikoolituse Arendamise Sihtasutuse asutajad olid Eesti Vabariik (Haridusministeeriumi kaudu) ja Eesti Olümpiakomitee. Eesti Sporditeabe Sihtasutuse asutaja oli Eesti Olümpiakomitee. Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutuse riigipoolsete asutajaõiguste teostaja on Haridus- ja Teadusministeerium, riigil on valitsev mõju. Eesti Spordikoolituse Arendamise Sihtasutuse asutamisel püstitatud esialgsed eesmärgid, mis seonduvad eelkõige Tallinnas Tondi 84 asuva kinnistu hoonestusõiguse seadmisest AS-le Audentes ja Otepääl Lipuväljak 4 asuva kinnistu rendile andmisest AS-le Audentes saadava tulu suunamisega spordikoolituse arengusse, on üldjoontes täidetud. Sihtasutuse varadelt laekub ootuspärane tulu. Lisaks varahaldusele on sihtasutuse tegevusi oluliselt laiendatud. Sihtasutusest on aastatega kujunenud spordialase teabe kompetentsikeskus ja spordiorganisatsioonide valitsemisasutuste tugistruktuur. Seetõttu on leitud võimalusi tulude suurendamiseks, et valdkonda tulemuslikumalt toetada. Kompetentsi ja ressursside parimal viisiks kasutamiseks ja lisavahendite kaasamiseks on vaja analüüsida kogemusi ja ideid, valdkonna vajadusi ja võimalusi ning pidevalt uuendada tegevusplaane. Käesolevas arengukavas on koondatud olemasolev teadmine, arvestades sihtasutuse juhtimisel väljatöötatud Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030. Arengukava tagab sihtasutuse juhtimise järjepidevuse, on eelarve ja tegevusplaanide koostamise aluseks ja on üks olulisemaid instrumente täiendavate vahendite kaasamiseks. 2. Arengukava koostamise eesmärk. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse arengukava koostamise eesmärgiks on: 1. Sihtasutuse peamiste tegevussuundade ja eesmärkide määratlemine aastateks 2016-2019. Arvesse võetakse reaalseid ressursilisi võimalusi ning keskkonnast tulenevaid mõjureid ja muudatusi, kehtivaid poliitikaid ja valdkondlikke arengukavasid. Kuigi spordiga seonduv ei ole ametkondlikes arengukavades eraldi esile toodud, on spordi ja liikumisharrastuse ning sellealase koolituse ja tugiteenuste arendamine ning rahastamine oluline Eestimaalaste elujõu, heaolu ja elukvaliteedi tagamisel, seda nii inimressursi kui taristu arendamise plaanis. 2. Probleemide määratlemine sihtasutuse poolt osutatavate tugiteenuste valdkondades, sihtasutuse võimaluste väljatoomine probleemide lahendamiseks. 3. Koostöö kavandamine erinevate asutuste ja organisatsioonidega spordikoolituse ja sporditeabe valdkondades tegutsemiseks. 4. Konkreetsete tegevuste ja sekkumisloogika kavandamine eesmärkide elluviimiseks. 3. Arengukava ülesehitus. Arengukavas eristatakse 3 tasandit: 1. Strateegiline tasand - missioon, visioon, põhiväärtused, olulised valdkonnad ja sekkumisloogika, strateegilised eesmärgid. Strateegiliste eesmärkide saavutamist mõõdetakse meetmete rakendamise kaudu. 2. Meetmete tasand. Meetmeid kirjeldatakse kui omaette tegevussuundi, millega püüeldakse oodatava mõju suunas oma tegevusvaldkonnas ja ühiskonnas laiemalt. Meetmete juurde kuuluvad indikaatorid, millega mõõdetakse saavutusi liikumisel eesmärkide suunas ning mis võimaldavad hinnata perioodiliselt arengukavas seatud eesmärkide ja nende saavutamiseks ettevõetud tegevuste asjakohasust. Indikaatorite täitmise jälgimine aitab arengukavasse sisse viia uuendusi ja muudatusi. Meetmete tasandi lahtikirjutus on eriti oluline aastani 2019. 3. Tegevuste tasand (konkreetsed tegevused meetmete raames, konkreetsed projektid). Tasandi moodustab tegevuskava, mis kirjeldab vajalikke ressursse, nimetab kaasatavad asutused ja organisatsioonid ning seab tähtajad tegevuste läbiviimiseks. Tegevuskava on aluseks sihtasutuse iga-aastaste tegevusplaanide koostamiseks ning selle läbivaatamine ja uuendamine toimub sihtasutuses iga-aastaselt. Arengukava suhe teistesse arengukavadesse ja strateegiatesse. Arengukava eesmärgid, meetmed ja tegevused on sõnastatud arvesse võttes Eesti spordistrateegia dokumenti „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030", samuti selles dokumendis viidatud teiste valdkondade arengukavasid, eelkõige Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020, Eesti elukestva õppe strateegia 2020, Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020, Noortevaldkonna arengukava 2012-2020 ja Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020. Arengukavast oodatav kasu: 1. Loob teadmise, millised on sihtasutuse strateegilised eesmärgid ja kui palju suudab sihtasutus nende eesmärkide täitmiseks ära teha. 2. Aitab kaasa ressursside sihipärasele ja koordineeritud kasutamisele. 3. Loob eeldused sihtasutuse organisatsiooni arendamiseks. 4. On aluseks taotluste koostamisele struktuurifondidele ja teistele fondidele. 5. Aitab kaasa Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutuse kujunemisele ideede ja kompetentsi keskuseks spordivaldkonnas. 4. Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus Eesti Spordikoolituse Arendamise Sihtasutus (ESKA) on asutatud Vabariigi Valitsuse otsusega 2002. aastal. Asutajateks on Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) ning Eesti Olümpiakomitee. ESKA asutamise otseseks põhjuseks oli Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas oleva spordiotstarbelise kinnisvara valitsemine (eelkõige tegevuse lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi valduses olnud kinnisvara). Kinnisvara kasutustasudest laekuvat tulu kavandati kasutada spordikoolituse erinevate valdkondade toetamiseks. Sihtasutuse nõukogus on esindatud Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee. Seletuskiri valitsuskabineti nõupidamise otsuse "Eesti Spordikoolituse Arendamise Sihtasutuse asutamine" eelnõu juurde on sihtasutuse eesmärke sõnastanud nii: "Sihtasutuse loomise ja sellesse Eesti Olümpiakomitee kaasamise peamiseks eesmärgiks on viia spordikoolituse valdkond kvalitatiivselt uuele tasandile ning luua eeldused jätkuvaks arenguks. Sihtasutuse eesmärkideks on sihtasutuse vara sihtotstarbeline (haridus- ja spordiotstarbeline) valitsemine ja arendamine ning spordikoolituse arendamine. Sihtasutuse loomine võimaldab koondada Haridusministeeriumi valitsemisel oleva spordikoolituse otstarbelise vara, suurendada Eesti Olümpiakomitee kui spordikoolituse sisulise koordinaatori rolli ning luua efektiivse majandusliku mudeli vara arendamiseks ning vara kasutusse andmisest saadava tulu suunamiseks spordikoolitusse. Vara osas on eesmärgiks kaasaegse haridus- ja spordikoolituse otstarbelise keskkonna väljaarendamine ning korrashoid, spordikoolituse osas perspektiivsete rahvuskoondiste liikmete ja -kandidaatide kõrgetasemeline koolitamine riigi huvisid arvestavatel aladel ja mahus ning sobiliku hinna eest, samuti erinevate spordikoolitusega seotud projektide ja programmide finantseerimine (näiteks treenerite ja juhendajate koolituskursused ning stažeerimised, spordijuhtide kursused, seminarid ja konverentsid konkreetsetel spordivaldkonna teemadel jne)." 2007.a. ühinesid Eesti Spordikoolituse Arendamise Sihtasutuse (ühendav sihtasutus) ja Eesti Sporditeabe Sihtasutus (ühendatav sihtasutus, asutatud EOK poolt) ning ühinemisel nimetati sihtasutus Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutuseks. Ühinemisleping on notariaalselt kinnitatud 04.04.2007.a. Tulenevalt sihtasutuse eesmärkidest on sihtasutuse põhiülesannetena kirjeldatud õppursportlaste koolitusvajaduse määratlemine ja tulevikus koolituse tellimine, erinevate spordikoolitusega seotud programmide ja projektide koordineerimine ja teostamine, samuti varahaldus ja arendamine. Varahaldusest saadav tulu suunatakse spordikoolituse valdkonna sisulisse arendusse. Sihtasutuse eesmärkide saavutamise ühe võimalusena nähti tingimuste loomist erakapitalile suuremahuliste investeeringute tegemiseks hariduse ja spordi valdkonda. Spordivaldkonnas kuulub Spordikoolituse ja –teabe Sihtasutus praegu tugiteenuseid pakkuvate asutuste hulka, nagu ka Spordimeditsiini Sihtasutus. Sihtasutuse eesmärgi täitmiseks on riik sihtasutusele üle andnud järgmised varad koos nende juurde kuuluvate päraldistega: − Kinnistu Tallinnas Tondi 84 - endine Eesti Spordigümnaasiumi (ESG) hoonetekompleks. − Õppehoone Otepääl Lipuväljak 4 - endine ESG Otepää filiaal. − Paunküla Spordi- ja Noortelaager - Harjumaal Kõue vallas Puusepa külas asuv maaüksus. Sihtasutusele kuuluvale kinnistule Tallinnas Tondi 84 on seatud aastani 2053 hoonestusõigus AS-i Audentes kasuks. Hoonestusõiguse tasu oli kuni 2006. aastani 0,5 miljonit krooni aastas ja aastast 2007 1,2 miljonit krooni ehk 766,9 tuhat eurot. Hoonestajale on pandud investeeringukohustus ligikaudu 100 miljoni krooni ulatuses lepingus kokku lepitud objektide väljaarendamiseks. Samuti on hoonestajal kinnistu ja sellel paiknevate hoonete korrashoiu kohustus. Hoonestusõiguse lepingu lõppemise tähtaja saabumisel muutuvad ehitised maa oluliseks osaks ja hoonestajale selle eest eraldi hüvitist ei maksta. Hoonestaja on talle pandud investeeringukohustuse enam kui kahekordselt täitnud. Õppehoone Otepääl Lipuväljak 4 on renditud AS-ile Audentes ja leping kehtib kuni aastani 2020. Rendilepingust laekub sihtasutusele tulu 0,25 miljonit krooni ehk 15,98 tuhat eurot aastas. Paunküla Spordi- ja Noortelaager on renditud kümneks aastaks (leping lõppeb 2026.a.) MTÜ-le Audentese Spordiklubi. Renditasu on 6,39 tuhat eurot aastas, mis investeeritakse Paunküla spordikompleksi väärtuse säilitamiseks. 5. Spordikoolituse hetkeseis ja võimalused Mõistet „spordikoolitus" on kasutatud kahe erieesmärgilise tegevuse kirjeldamiseks: 1. Spordiklubides ja spordikoolides korraldatavate treeningute ning õppetöö käigus lastele ja noortele õpetatavad üldteoreetilised ja sportlike erialadega seotud teadmised sportimisest, kehaliste võimete arendamisest, spordialade tehnikast ja taktikast, võistlusmäärustest ja ajaloost. Seda olulist osa spordikoolitusest viivad läbi rohkem kui 3500 treenerit enam kui 1717 spordiklubis ja 343 spordikoolides. Statistiliste kokkuvõtete alusel oli kirjeldatud tegevusse 2014. aastal spordiklubides kaasatud 81 565 last ja noort vanuses kuni 19 aastat ning spordikoolides 51 354 last ja noort vanuses kuni 19 aastat. Arvestades tõenäolise osalise kattumisega klubide ja spordikoolide esitatud aruannetes (ca 34 tuhande osas kattuvus) ning sellega, et klubidest esitasid aruanded ~ 91%, võib eksperthinnanguna väita, et kaasatud laste ja noorte koguarv on ca 98 000. Ülalkirjeldatud vormis spordikoolituse otsene toetamine ei ole sihtasutuse prioriteediks, kuna laste ja noorte sportlikku treeningut ning sellega kaasnevat koolitust rahastatakse omafinantserimise, kohalike omavalitsuste, Kultuuriministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee ja spordialaliitude poolt ning üldreeglina juhitakse seda protsessi spordialaliitudest, mis vastab Eestis alates 1989. aastast juurutatud alakeskse spordikorralduse mudeli põhimõtetele. 2. Spordikoolitus kui sihipärane tegevus eesmärgiga arendada huviliste ja selle eriala oma tööks valinud isikute teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi: treenerid, kohtunikud, spordijuhid, sporditöötajad, spordiarstid ja -massöörid, spordiajakirjanikud, spordirajatiste juhid ja töötajad jpt. Selle ulatusliku ala võib jagada kolmeks: * seminarid, loengud, koolituspäevad jms. eesmärgiga tutvustada antud valdkonda, äratada huvi, anda üldist või uuenenud informatsiooni, tutvustada muutunud reegleid, regulatsioone, seadusi ja teisi õigusakte, vahendada kogemusi, eeskujuväärivat praktikat, uusi teadmisi. * kinnitatud õppekavadel ja nende alusel koostatud õppematerjalidel põhinev koolitus eesmärgiga omandada kavakindlalt teadmisi ja oskusi mingis spordivaldkonnas, taotleda kutsekvalifikatsiooni (kui see on kehtestatud) või muid määratletud pädevusi. * koolitus kõrgkoolides akrediteeritud õppekavade alusel. Sihtasutus saab oma tegevust arendada ülalkirjeldatud kolmest spordikoolituse vormist kahes esimeses, st. spordiorganisatsioonide ja huviliste vajadusest tulenevate seminaride ja loengute korraldajana ning õppekavadel põhineval taseme- ja täienduskoolituse koordineerija või läbiviijana. Spordivaldkonna erinevaid alalõike analüüsides saab sihtasutus keskenduda treenerite, spordijuhtide ja sporditöötajate koolitusele ning koostöös huvitatud spordialaliitudega ka spordikohtunike koolitusele. Hinnang olukorrale. Treenerid Pärast 2002. aastal toimunud V Eesti Spordi Kongressi alustas EOK koos spordialaliitude, Kutsekoja, treenerite ühenduse ja TÜ ning TLÜ-ga treenerite kutsekvalifikatsiooni alusdokumentide ettevalmistamist. Treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteem rakendus 2004. aastal. 2013. aastal reformiti kutsekvalifikatsioonisüsteemi tulenevalt muudetud Kutseseadusest. Hetkel kehtivad kutsestandardid järgmistele tasemetele: EKR 3 – abitreener, EKR 4 – nooremtreener, EKR 5 – treener, EKR 6 – vanemtreener, EKR 7 – meistertreener ja EKR 8 – eliittreener. Välja on töötatud ning regulaarselt uuendatud kutse andmise korda. Sihtasutuse kaasabil on EOK kinnitatud kutseseaduses sätestatud korras treeneritele kutset omistavaks organiks kuni aastani 2020. On moodustatud treenerite kutsekomisjonid, kõik kutsekomisjonid on tänaseks tööle rakendatud ja tegelevad kutsete omistamisega. Kutsestandardile vastavaks koolituseks on välja töötatud õppekavade raamprogramm, õppekavad ja õppematerjalid üldainete õpetamiseks EKR 3, EKR 4 ja EKR 5I tasemel. Neljas laines õnnestus kaasata Euroopa Struktuurifondide meetme 1.1 "Elukestev Õpe" raha treenerite koolitusmaterjalide koostamiseks ja koolitusteks. Sellesse koondprojekti kaasati enam kui 30 spordialaliitu. Esimesed treenerikutsed anti välja 17. juunil 2004. a, 2016 alguseks on välja antud rohkem kui 10 000 kutsetunnistust. Eesti spordiregistri andmete kohaselt (31.12.2014. a.) on Eestis treenereid ja juhendajaid: Spordiklubide aruannete kohaselt kokku 4458, sh: põhitöökohaga 595 töövõtulepinguga 940 tasustamata 2923 Lisaks klubidele ja spordikoolidele tegutsevad treenerid äriühingutest spordiklubides, spordirajatistes, samuti koolide, kohalike omavalitsuste ja spordiliitude palgatuna. Alates 2015. aastast eraldab Kultuuriministeerium sihtasutuse kaudu EKR 5 – treener kutsetasemest alates spordiklubidele, spordikoolidele ja spordialaliitudele treenerite tööjõukulude toetust. Nimetatud toetus tõstab oluliselt treenerite motivatsiooni omada kutset. Seisuga 20. jaanuar 2016 on spordiregistri treenerite alamregistrisse kantud kutsega treenereid Tase EKR 3 – abitreener 994 Tase EKR 4 – nooremtreener 617 Tase EKR 5 – treener 975 Tase EKR 6 – vanemtreener 672 Tase EKR 7 – meistertreener 174 KOKKU 3432 treenerit Sihtasutus saab edaspidi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja EOKga olla keskne asutus treenerite andmekogu ja registrite pidajana, õppematerjalide ettevalmistamise tellija ning koordineerijana, tasemekoolituse koordineerija ja korraldajana, kutseeksamite läbiviijana, treenerite koolitusega seonduvate Euroopa struktuurifondide rahastamisprojektide vedajana ja treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteemi arendajana. Treenerite koolituses on rõhuasetus kutsekvalifikatsioonisüsteemist lähtuval ja õppekavadel ning õppematerjalidel baseeruval tasemekoolitusel. Üksikutel juhtudel on mõeldav vajadusest või oludest sõltuvalt üksikseminaride või loengute korraldamine (uuendused dopingueeskirjades, õnnetusjuhtumid, meditsiiniline kontroll vms. või hinnatud spetsialisti olemasolu, suur ühishuvi mingi teema suhtes vms.) Spordijuhid ja sporditöötajad Eesti on alates 1989. aastast edendanud spordimudelit, mis põhineb inimeste vabal algatusel moodustatud spordiklubidel ja –seltsidel; klubide, spordiala või piirkonna järgi ühinenud liitudel ning üleriigiliselt kogu vabatahtlikku spordiorganisatsiooni liitval katusorganisatsioonil (EOK-l). Samas on spordis säilinud avaliku sektori roll, mida täidavad kohalikud omavalitsused, maavalitsused ja ministeeriumid ning nende poolt asutatud asutused. Hinnanguliselt on Eestis üle 2500 spordiorganisatsiooni (klubid, ühendused, liidud), kõigil neil on valitud juhatused ja paljudel tegevjuhid ning sporditöötajad. Täpne ülevaade valitud ja palgaliste juhtide/töötajate arvust puudub, kuid hinnanguliselt võib see arv olla 8 – 10 tuhat inimest. Avalikus sektoris rakendatud sporditöötajate arv võib küündida 300 – 400 inimeseni. Spordijuhtide ja sporditöötajate koolitust ei ole tänaseni süsteemselt käsitletud. 1990-date teisel poolel korraldas tollane Eesti Spordi Keskliit (ESK) koostöös Täiskasvanute Koolituskeskusega Andras kursused 25 spordijuhile nende ettevalmistamiseks koolitajateks, samuti andis ESK välja ridamisi abi- ja näidismaterjale klubide ja liitude juhtidele, kuid hilisemal perioodil ei ole arvestatavaid tegevusi lisandunud. Samas on kohalike omavalitsuste ja riigi sporditöötajad viimastel aastatel osalenud avaliku sektori koolitustes. On tõenäoline, et spordijuhtidele ja sporditöötajatele asutakse välja töötama kutsestandardit. Sellest tulenevalt vajavad need tuhanded inimesed koolitamist ja abi, et tulla paremini toime valitud või nimetatud ametites. Sihtasutus saab täita olulist rolli spordijuhtide ja -töötajate koolituse läbiviimisel. Tegevus peaks algama abi- ja õppematerjalide koostamisest üldist huvi pakkuvates valdkondades, positiivsete eeskujude ja edumudelite tutvustamisest nii organisatsiooni juhtimise, avaliku sektori institutsioonidega koostöö kui liikmeskonna teenindamise alal. Järgmiste sammudena saab Sihtasutus alustada spordialaliitude ja maakondade/linnade spordiliitude juhtide koolituskursustega eesmärgiga, et koolitatud inimesed koolitaksid järgmisi huvilisi omal spordialal või piirkonnas koostatud õppe- ja abimaterjalide alusel. Viimaste aastate hea kogemus regionaalsete koolituste korraldamisel annab kindlust tegevuste edasiseks kavandamiseks. Spordikohtunikud Eestis harrastatavate spordialade ring on lai ja nõuded erinevate spordialade kohtunikele väga erinevad. Spordikohtunike koolituse korraldamisel saab Sihtasutus olla horisontaalselt ühtlustatud tasemete ja vastavate tunnistuste pakkujaks huvitatud spordialaliitudele ning koolituskeskkonna võimaldajaks. Koolituse sisu peavad ette valmistama huvitatud spordialaliidud. 6. Spordialaste andmete kogumine ja töötlemine – Eesti Spordiregister Eesti spordiregister on riigi infosüsteemi kuuluv spordi andmekogu, mis on asutatud Vabariigi Valitsuse otsusega 26. mail 2011. a. Eesti spordiregistri eesmärk on sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks arvestuse pidamine Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehististe ja treenerite üle. Alates 1. juunist 2011 riigi andmekoguna tegutseva registri vastutav töötleja on Kultuuriministeerium ja volitatud töötleja Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus. Eesti spordiregister loodi, kuna riigil puudus terviklik ülevaade organiseeritud sporditegevuse põhikomponentide – Eesti spordiorganisatsioonide, treenerite ja spordiehitiste arvu ning tegevuse kohta. Aastatel 1995-2009 kogus spordialast statistilist informatsiooni Statistikaamet. See pakkus küll ülevaadet spordiklubide, treenerite ja harrastajate arvude kohta, kuid detailne info spordiorganisatsioonide olukorra ja võimalus arengu jälgimiseks puudus. Koostöös EOKga asutas Spordikoolituse ja –Teabe SA 2007.a treenerikutse monitoorimiseks Eesti treenerite registri. 2008. a algatati spordiklubide ja –koolide registri loomine maakonna spordiliitude kaasabil ning 2010. a alustati spordiobjektide registri loomist. Kuna andmete esitamine eraõiguslikule andmebaasile ei ole andmesubjektile kohustuslik ja seetõttu kannatab andmete kvaliteet ja representatiivsus ning kuna eraõigusliku andmebaasi pidamine toimub andmebaasi omaniku initsiatiivil ja vahendite eest, ei ole kindlustatud andmebaasi pidamise jätkusuutlikkus, võttis Kultuuriministeerium vastu otsuse arendada spordiregister riigi andmekoguks. Spordiregistri õiguslik alus on spordiseaduse § 6 1 , andmekogu töökorralduse aluseks on 1. juunil 2011. a jõustunud Vabariigi Valitsuse määrus "Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus". Spordiregistri andmekooseisus on 1175 andmeobjekti, neist 1038 unikaalsed ehk põhiandmed. Eesti spordiregister sisaldab andmeid ca 2400 spordiorganisatsiooni, ca 350 spordikooli, ca 9000 treeneri ja juhendaja ja ca 2800 spordiobjekti kohta; andmeid uuendatakse vähemalt üks kord aastas. Riigi infosüsteemiga liidestatud spordiregister kasutab teiste andmekogude (EHIS, äriregister rahvastiku-register, kutseregister, ehitisregister, kinnistusraamat jt) põhiandmeid. Spordiregistri andmeid kasutavad omakorda Statistikaamet, Kaitseressursside amet, Kutseregister, häirekeskuse infosüsteem, Tallinna, Tartu ja Kohtla-Järve linnavalitsuste spordi pearaha infosüsteemid, Kultuuriministeeriumi treenerite tööjõukulude toetuste infosüsteem, Kultuuriministeeriumi sporditoetuste infosüsteem jt. Spordiregistri andmeid võetakse järjest enam aluseks erinevate toetuste määramisel. Spordiorganisatsioonide ja spordikoolide alamandmekogude andmekoosseis harrastajate andmete osas, kus esitatakse lihtsalt harrastajate arvud, ei ole enam piisav. Harrastajate olemasolu ja kattuvuste kontrolliks ning seostamiseks sporditegevust läbi viivate organisatsioonide, asutuste, kohalike omavalitsuse ja treenerite- juhendajatega on vaja täpsemat, st isikupõhist lähenemist. 7. Informatsioon ja uuringud spordis Senised peamised spordi arengut analüüsida võimaldavad informatsioonid on järgmised: - Riiklik statistiline aruanne "Spordiklubi" (spordiklubide liikmed, harrastajad, sh. noored, sh. naissoost spordialade lõikes, juhid ja mänedžerid, treenerid, teised töötajad, nende rakendatuse määr, klubide tulud ja kulud erinevate tuluallikate ja kululiikide lõikes), mille kindlustab Eesti Spordiregister; - Spordikoolituse ja -Teabe sihtasutuse poolt algatatud Eesti Spordiregister, mis koondab spordiorganisatsioonide ja spordikoolide tegevusandmed, sh. ka üksikandmed; - Kultuuriministeeriumi, EOK ja sihtasutuse korraldatud küsitlused spordi rahastamise kohta kohalike omavalitsuste poolt (spordile suunatud toetused ja investeeringud spordirajatistesse); - Sihtasutuse, EOK ja Kultuuriministeeriumi koondatav info spordi rahastamise kohta (avaliku sektori üleriigilistest allikatest sporti suunatud rahad); - Kultuuriministeeriumi ja sihtasutuse kogutavad andmed spordirajatiste kohta Eestis (spordirajatiste register) - Haridus- ja Teadusministeeriumi käsutuses olevad andmed kehalise kasvatuse õpetajate kohta (osa EHIS-st); - Sihtasutuse ja Kutsekvalifikatsiooni SA koondatud Eesti treenerite andmekogu ja kutseregister (andmed rohkem kui 3400 treeneri kohta, kutseregister treenerikutset omavatest isikutest); - EOK ja Kultuuriministeeriumi koondatud informatsioonid Eesti Spordi Kongressidele (ülevaated arengutest: harrastus, organisatsioon, rahastamine, saavutused). Kokkuvõtted saadaval 1998, 2002, 2006, 2010 ja 2014 Eesti Spordi Kongresside kohta; - Sihtasutuse poolt koostatud analüüsid spordiorganisatsioonide kuulumisest tulumaksusoodustustega MTÜ/SA nimekirja, MAA ettenähtud korras esitamisest, spordiregistrisse kandmisest ja andmete uuendamisest; - Eesti sportlaste saavutused rahvusvahelistel võistlustel; - EOK, spordialaliitude, üleriigiliste spordiühenduste ja maakondade/linnade spordiliitude info oma liikmeskonna kohta; - kohalike omavalitsuste informatsioon spordiharrastusest, spordibaasidest ja toetustest oma territooriumil. Spordi arengu analüüsimiseks on piisavalt informatsiooni, samas on kasutamata võimalusi seda koordineeritult hallata, järjepidevalt analüüsida ja spordi arengu tagamiseks rakendada. 2002-2015. a. Eestis läbi viidud rakenduslikud spordiuuringud võib jagada kolme gruppi: füüsiliste ressursside, inimressursside ja organisatsiooniliste ressursside uuringud. Neile tuleb lisada olulist informatsiooni ja hoiakuid kajastavad kultuuri- ja sporditarbimise uuringud. Kahjuks on uuringute tulemused ja nendes kajastuvad suundumused leidnud vähest rakendamist. Link teostatud uuringute vaatamiseks: http://www.spordiinfo.ee/Eesti-spordiuuringud 8. SWOT analüüsid Kitsamas plaanis seotult sihtasutusega Sisemised tugevused 1. Sihtasutuse võimekus spordiregistri volitatud töötlejana. 2. Sihtasutuse tugev materiaalne baas – kinnisvara ja kogemused kinnisvara valitsemisel, pikaajalised lepingud vara kasutamiseks ja arendamiseks. 3. Kompetents andmebaaside, keskkondade ja IT-lahenduste loomisel ja arendamisel. 4. Väljakujunenud ja pidevalt arenev tegevuste ja teenuste pakett, kogemused spordivaldkonnas, konsulteerimis- ja koolitusvõimekus, EOK ja sporditaustaga meeskond. 5. Tihe seos EOK, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga (juhtkondade tasemel), sihtasutuse pädev nõukogu. Sisemised nõrkused 1. Sihtasutuse kui organisatsiooni ebastabiilne rahastamine. 2. Spordiorganisatsioonide vähene kaasatud koolitus-ja muudesse ühistegevustesse. 3. Vahendite nappus, et mõjutada vastuvõetud spordistrateegia elluviimist. Välised võimalused 1. Sihtasutuse kujundamine ühtse strateegiaga kompetentsikeskuseks, mis oleks võimeline kogu valdkonda korrastama (asutajate tahe!). 2. EL fondide pakutavad võimalused sihtasutuse vahendite finantsiliseks võimenduseks. 3. Üldine ühiskonna jõukuse kasv, mis võimaldab ühelt poolt spordialade kandepinna kasvu ja huvi suurenemist nende vastu, teiselt poolt loob täiendava finantseerimise võimalusi. Suureneb nõudlus spordialase teabe ja spordikoolituse vastu. Välised ohud 1. Sihtasutuse valdkonda ei mahutata EL toetuste raamistikku (selle ohu vältimiseks peab strateegia tuginema EL fondide vahendite eesmärkidele ja rakenduskavale, samuti peab sihtasutuses olema fondide alal kompetentseid töötajaid ja partnereid). 2. Sihtasutuse rahastamise vähendamine või põhjendatud rahastamistaotluste mitterahuldamine, kui asutajad ei pea valdkonna arendamist piisavalt oluliseks. 3. Varade võõrandamine asutajate poliitiliste või majanduslike otsuste tulemusena ning ülesannete ja ressursside väljaviimine sihtasutuse tegevusalast. Laiemas plaanis seotult liikumisharrastuse ja spordiga üldisemalt Hinnang olukorrale: edusammud ja kitsaskohad Spordiorganisatsioonide esindajatele suunatud ajurünnakute, ankeetküsitluste ja spordi arengustrateegia koostamise käigus koondatud seisukohtade põhjal saab Eesti spordiliikumise tugevusteks ja positiivseteks arenguteks pidada järgmist: traditsioonid, saavutused, eeskujud: sportimise traditsiooni ja traditsiooniliste spordiürituste jätkuvus sportlaste edukas esinemine rahvusvahelistel võistlustel eeskujud noortele sporditippude näol tänapäevast ja spordiajaloost huvi liikumisharrastuse ja spordiga tegelemiseks: inimeste teadlikkuse kasv tervislike eluviiside ja sportimise kasulikkusest sportimise ja rahvaspordiürituste populaarsuse kasv liikumisviiside ja harrastatavate spordialade rohkus, st suurem valikuvõimalus spordiorganisatsioon ja –korraldus: 25 aastaga kujunenud spordiliitude ja nende katusorganisatsioonide struktuur ning toimimine alakeskne spordikorraldus võimalusi pakkuv kohalik, üleriigiline ja rahvusvaheline võistluskalender spordiorganisatsioonide tahe ja oskus korraldada rahvusvahelisi võistlusi sporti ja liikumisharrastust reguleerivad seadused ning õigusaktid rollijaotus avaliku sektori (keskvõim/kohalik võim) ja spordiorganisatsioonide vahel spordistatistika ja spordialased andmekogud Audentese spordigümnaasiumi ja kaitseväe spordirühma toimimine treenerid, eestvedajad, juhid: kogemustega, koolitatud ja pühendunud treenerite olemasolu treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteem ja taseme- ning täiendkoolituse rakendamine treenerite ja spordijuhtide akadeemilise koolitamise võimalused kahes ülikoolis aktivistide ja eestvedajate rohkus spordialane taristu: spordirajatiste juurdekasv, lai geograafiline kaetus rajatud kergliiklusteed, tervise- ja matkarajad ning välisportimispaigad tippvõistluste korraldamiseks sobilike rajatiste ehitamine spordi- ja liikumisharrastuse rahastamine: toimivad spordi finantseerimise põhimõtted, toetusallikate paljusus olümpiaettevalmistuse sihipärane rahastamine kohalike omavalitsuste toetus laste- ja noortespordiga tegelevatele organisatsioonidele erasektori ja leibkondade rahalise panuse suurenemine spordimeedia: meediakanalite ja –väljaannete paljusus, spordi mahukas kajastamine harrastusspordi ja liikumisharrastuse kajastamine meedias, positiivse kuvandi loomine ning nende tugevuste ja positiivsete muutuste põhjusteks saab lugeda inimeste tahte, hoiakute ja arusaamiste muutusi ajaloolist tausta, muutusi ühiskonnas ja majanduslikku arengut spordi ja liikumisharrastuse võimaluste, uute vormide juurdekasvu sporditeenuste ja spordikaupade turu arengut spordiorganisatsioonide tegevust, eeskujuriikide mõju ja koostööd avaliku sektoriga Nõrkusteks ja arengut takistavateks asjaoludeks peetakse järgmist: ressursside nappus, ebaühtlane elatustase: vastuolud spordiorganisatsioonide eesmärkide ja eelarveliste võimaluste vahel mitmeaastase kindlustunde puudumine spordi rahastamisel spordi rahastamise projektipõhisus ja allikate killustatus sporditeenuse maksujõulise tarbijaskonna vähesus õiguskeskkond ja maksupoliitika: takistused riigiosalusega firmadel liikumise ja spordi toetamiseks spordiorganisatsioonide toetamise kohustuse kaotamine KOV-idele tööandja erisoodustusmaks töötajatele sportimistingimuste loomisel erinevad tõlgendused ja eksimused stipendiumite maksmisel ning vabatahtlike toetamisel spordiklubide ja spordikoolide erisused õppemaksu/osalustasu tulumaksutagastusel leebed regulatsioonid taustajõududele dopingurikkumiste puhul treenerite kutsenõude ebapiisav regulatsioon ebaühtlane administratiivne suutlikkus pikemaajalise strateegia ja selgelt sõnastatud eesmärkide puudumine vastuolu rollijaotusest tulenevate ülesannete ja tegevussuutlikkuse vahel spordiklubide väiksusest tulenev vähene võimekus teenuste osutamiseks vastuolu organisatsiooni juhtorganite juriidilise vormi ja sisulise tegutsemise/vastutuse vahel hea juhtimistava põhimõtete vähene tutvustamine ja juurutamine spordijuhtide ja –töötajate ühtsete pädevusnõuete ja süsteemse koolituse puudumine sporditegevuse organiseerimine kuigi noori spordib arvuliselt enam kui 25 aastat tagasi, on koormused ja mahud madalamad põhikohaga treenerite vähesus, ebakindlus tasustamisel treenerite akadeemilise ettevalmistuse tähtsuse langus kõrgema tasemega treeneritele suunatud koolitusvõimaluste nappus projektipõhise rahastamise negatiivne mõju regulaarse protsessi läbiviimisele talentide arendamise ja toetamise süsteemi puudumine pärast gümnaasiumiõpet sporditeaduse ja erialaspetsialistide vähene kaasamine, nõrgalt välja arendatud tugisüsteemid spordimeditsiinialaste teenuste ebapiisav kättesaadavus kehaline kasvatus õppeasutustes annab vähe teadmisi, oskusi ja tahtmist elukestvaks spordiharrastuseks kasvav vaimne koormus, vähene teiste õppeainetega integreeritud õppe kasutamine liikumisvahetundide, spordipäevade jt. tunni ja klassiväliste liikumisürituste vähene korraldamine vähene soov kaasata spordispetsialiste ja treenereid kehalise kasvatuse võimaluste vähene kasutamine koolidele antud otsustusvabaduse piires sporditaristu ja selle kättesaadavus nn „suure plaani" puudumine spordiehitiste planeerimiseks ja rajamiseks tingimuste puudumine erivajadustega harrastajatele siserajatiste madal läbilaskevõime ja välispordiplatside vähesus linnalises keskkonnas ebaökonoomsete spordiehituste ülalpidamiskulud spordi maine ja -organisatsioonide usaldatavus dopingujuhtumitest ja –kahtlustustest tekitatud negatiivne kuvand saavutusspordile eksimised ja vead juhtimises, õigusaktide ja normide eiramised, vähene avatus ja arusaadavus hea juhtimistava reeglite või kokkulepete puudumine skandaalide, intriigide ja kõmu otsimine ning võimendamine meedia poolt ning nende nõrkuste ja takistavate asjaolude põhjusteks saab lugeda taasiseseisvumisjärgse Eesti ühiskonna kiiret arengut, väärtushinnangute väljakujunematust, riigi rasket majanduslikku olukorda, riigi ja kohalike omavalitsuste nappe eelarvelisi võimalusi; poliitiliste otsustajate vähest huvi toetada sporti ja liikumist kõrget elukvaliteeti tagava tegevusena; spordivaldkonna vähest koostööd teiste valdkondade, eelkõige hariduse ja tervishoiuga; spordiorganisatsioonide ebapiisavat ja ebaühtlast suutlikkust ning tegutsemist. 9. Sihtasutuse juriidiline staatus Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mille on asutajad on Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) ning Eesti Olümpiakomitee ning sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks. Sihtasutuse juhtimisorganid on nõukogu ja juhatus. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab selle juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Nõukogusse kuulub 5 liiget. Haridus- ja teadusminister nimetab kolm nõukogu liiget, neist ühe kultuuriministri ja ühe rahandusministri ettepanekul, Eesti Olümpiakomitee nimetab kaks nõukogu liiget. Juhatus on sihtasutuse organ, kes juhib ja esindab sihtasutust. Juhatus järgib nõukogu seaduslikke korraldusi. Juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest, kelle määrab nõukogu. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Sihtasutuse varad Sihtasutus on oma vara omanik. Vara kasutatakse sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. Toiminguteks on õigus sihtasutuse juhatusel, kes peab arvestama nõukogu otsustega, sihtasutuse põhikirjaga ja õigusaktidest tulenevate piirangutega. Sihtasutusel ei ole õigust võtta laenu, tagada võlakohustuste täitmist ning koormata oma vara pandiõigusega (sh hüpoteegiga). Sihtasutuse vara moodustub: 1) asutamisotsuse põhjal sihtasutusele üle antud varast; 2) sihtotstarbelistest eraldistest, annetustest, toetustest ja muudest kolmandate isikute eraldatud vahenditest; 3) vahenditest, mis laekuvad sihtasutusele sihtasutuse sõlmitud lepingute täitmisest või muul viisil sihtasutuse tegevuse käigus; 4) muudest laekumistest. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusega või seaduses ettenähtud alusel. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusega, kui sihtasutuse eesmärgi saavutamine on muutunud ebaotstarbekaks või võimatuks. Sihtasutuse allesjäänud vara antakse üle Eesti Vabariigile. 10. Missioon, visioon, põhiväärtused, põhivaldkonnad Missioon, visioon, põhiväärtused ja põhivaldkonnad annavad aluse sihtasutuse strateegiliste eesmärkide määratlemiseks. Missioon Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutuse missiooniks on spordi ja spordiorganisatsioonide arengu toetamine valdkonna arendamiseks vajaliku teabe ja ressurssidega. Visioon Aastaks 2019 on Spordikoolituse ja –teabe Sihtasutusest kujunenud kompetentsikeskus, mis töötajate pädevuse, IT-keskkonna, toetus- ja arendusprojektide, koolituste korraldamise, kutsekvalifikatsioonide haldamise, teabe kogumise ja analüüsimise kaudu loob võimalusi kõigi spordiorganisatsioonide professionaalseks tegutsemiseks. Põhiväärtused * Süsteemsus - ressursside planeerimine, tööde teostamine ja lõpuleviimine pidades silmas enesele püstitatud eesmärke. * Usaldusväärsus – sihtasutus teeb seda, mida on lubanud ning kasutab mõistlikult ja eesmärgipäraselt tema kasutusse usaldatud ressursse. * Energilisus – sihtasutus kasutab kõiki võimalusi oma tegevusvaldkondade arendamiseks ning kannab endas sportlikku visadust nii eesmärkide poole püüdlemisel kui eeskujuna. Põhivaldkonnad ja sekkumisloogika Sihtasutus määratleb põhivaldkonnad, mille arendamisse sekkub vastavalt oma tegevuse eesmärkidele. Sekkumisloogika näitab kavatsusi oma tegevuse kavandamisel, et pöörata oma tegevusvaldkondadele tähelepanu proportsionaalselt. \| TEGEVUSVALDKOND \| SEKKUMISLOOGIKA \| \|---\|---\| \| Spordialaste andmete kogumine, analüüsimine ja levitamine, sh: Eesti Spordiregistri volitatud töötleja ülesannete täitmine spordiorganisatsioonide register treenerite register spordiehitiste register \| Põhitegevus \| \| Sporditeavet kajastava veebilehekülje arendamine \| Põhitegevus \| \| Spordiorganisatsioonide nõustamine ja konsulteerimine \| Põhitegevus \| \| Teabe koondamine EL spordialastes poliitikates ja projektides \| Põhitegevus \| \| Spordi-ja liikumisharrastuse alaste uuringute läbiviimine \| Põhitegevus \| \| Sporditrükiste kirjastamine \| Põhitegevus \| \| Kutsekvalifikatsioonide haldamine ja arendamine treenerikutsega seotud tegevuste koordineerimine ja järelevalve tagamine sporditöötaja kutsekvalifikatsiooni väljatöötamine \| Põhitegevus \| \| Spordikoolituse õppekavade ja –materjalide koostamise koordineerimine \| Põhitegevus \| \| Vara sihtotstarbeline valitsemine ja arendamine, sh: Tallinn – Tondi 84 Otepää – Lipuväljak 14 Kose vald – Paunküla Spordi- ja Noortelaager \| Põhitegevus \| \| Spordialaste andmete kogumine, analüüsimine ja levitamine, sh sporditulemuste andmekogu spordibiograafiline leksikon \| Projektipõhine rahastamine \| \|---\|---\| \| Spordikorraldust hõlbustavate veebipõhiste keskkondade ja lahenduste väljatöötamine \| Projektipõhine rahastamine \| \| Spordikoolituse õppekavade ja –materjalide koostamine \| Projektipõhine rahastamine \| \| Koolituste korraldamine eri sihtrühmadele \| Projektipõhine rahastamine \| \| Tegutsemine treenerite eksamikeskusena \| Projektipõhine rahastamine või tasuline teenus \| 11. Sihtasutuse eesmärgid ja meetmed eesmärkideni jõudmiseks Järgnevalt esitatakse sihtasutuse strateegilised eesmärgid prioriteetsuse järjekorras, kusjuures prioriteetide määramisel lähtutakse valdkonna arendamise huvidest. Sihtasutuse jätkusuutlikkuse seisukohalt on kõikidel eesmärkidel võrdne osakaal. EESMÄRK A. Harrastajatele on loodud võimalused sportimiseks kvalifitseeritud spordispetsialistide toel. Meetmed: 1. Toetatakse treenerite, kohtunike ja spordijuhtide koolitust. Koordineeritakse koolituskavade ja –materjalide koostamist. Kuna tegemist on ühe sihtasutuse põhiülesandega, siis taotleb sihtasutus rahastamist projektirahana erinevatelt institutsioonidelt ja fondidelt. Partneritena kaasatakse Eesti Olümpiakomiteed, Maksu- ja Tolliametit ning teisi asutusi vastavalt eesmärkidele. Meetmes osalemine annab võimaluse ka organisatsiooni arendamiseks vastavalt partnerasutuste vajadusele. See tähendab, et kasvatatakse sihtasutuse töötajate kompetentsi spordikoolituse alal, kujundatakse välja võimekus koolitustoimingute korraldamiseks ja valdkonna arendamiseks. Koolituse toetamisel lähtutakse põhimõtetest, et see: * tõstab treenerite, kohtunike ja/või spordijuhtide kvalifikatsiooni; * on erialaülene, st käsitleb spordi üldaineid, mis tarvilikud kõikide spordialade puhul; * arvestab kõiki spordi aspekte; * tagab nii palgaliste kui vabatahtlike spetsialistide koolitusvajaduste rahuldamise. 2. Arendatakse spordispetsialistide kvalifikatsioonisüsteemi. Sihtasutus tegutseb spordivaldkonna kutseid omistava organi (EOK) tugiüksusena, viies läbi vajalikud koordineerivad tegevused kutseandmise korraldamisel. Samal ajal suureneb sihtasutuse töötajate kompetentsus kvalifikatsioonisüsteemi valdkonda arendada. Indikaatorid: 1. Sihtasutusel on sõlmitud lepingud Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning Kultuuriministeeriumiga põhitegevuste rahastamiseks riigieelarvest; 2. Sihtasutusel on sõlmitud leping EOK-ga treenerikutsete haldamiseks; 3. Sihtasutuse koordineerimisel antakse / taas-tõendatakse aastas 1000-1200 treenerikutset; 4. Regulaarselt kaasajastatakse treenerite kutsaestandardeid ja kutse andmise korda; 5. Sihtasutus on välja töötanud sporditöötaja kutsestandardi. EESMÄRK B. Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutusest on kujunenud kompetentsikeskus, mis toetab avaliku sektori institutsioonide ja spordiorganisatsioonide tööd ja arengut. Meetmed: 1. Kogutakse, hallatakse ja levitatakse sporditeavet – Eesti Spordiregister, sh spordiorganisatsioonide, treenerite ja spordiehitiste alamregistrid, mis on abiks spordijuhtidele ja sporditöötajale, avaliku sektori kesk- ja kohaliku võimu juhtidele, spordiharrastajatele ning nende peredele. Sihtasutuse tegevused on suunatud sellele, et oleks kättesaadav ja kasutatav mitmekülgne ning süstematiseeritud spordialane info spordiorganisatsioonidest, sporditöötajatest, treenerites, spordi rahastamisest ja sportimispaikadest. Spordiregister on ühendatud teiste riigiregistritega. Töötatakse välja isikupõhised spordiharrastuse kaardistamise alused. Saavutatakse spordialaste andmete täpne esitamine spordiregistrisse. Spordiharrastajate arvestamise aluste laiendamine regulaarsetele spordiüritustele, spordiliitude litsentseerimissüsteemidele ja teistele harrastuse korraldajatele. Kogutud spordialast teavet levitatakse selleks arendatud veebikeskkonnas. 2. Sporditeabe ja juhendmaterjalide ning koostatud analüüside laiaulatuslikuks levitamiseks arendatakse spordiveeb www.sport.ee Luuakse „värav" spordialase informatsiooni ja teabe kasutamiseks, nii avalikkusele suunatud info osas kui ka registreeritud kasutajatele selleks volitatud isikupõhise kasutajatunnusega. Kaasajastatakse kuvatavat teavet järgekindlalt. 3. Spordi arengut mõjutavate uuringute ja analüüside läbiviimine. Kaardistatakse ja üldistatakse varasemalt läbiviidud, teiste poolt läbiviidud spordialaseid uuringuid, jätkatakse ajaliselt jätkuvate uuringute korraldamist, algatatakse keskkonna muutustest ja partnerite huvidest lähtuvate uuringute läbiviimist eesmärgiga anda soovitusi ja ettepanekuid sporditegevuse paremaks korraldamiseks ja efektiivsemaks toetamiseks. 4. Strateegiate ja spordipoliitika alusdokumentide väljatöötamine ja edasiarendamine. Sihtasutuses ning partnerorganisatsioonides olemasoleva pädevuse koondamine ja rakendamine spordi arengukavade, strateegiate ja poliitikadokumentide koostamiseks ja rakendamiseks. Mahuka ettepanekute kogumi Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 baasil detailsemate plaanide ja tegevuste väljatöötamine. Nõustamis- ja konsultatsioonipakettide väljatöötamine spordiorganisatsioonide juhtimise tugevdamiseks, juhtide pädevuse ja asjatundlikkuse tõstmiseks. Veebipõhiste keskkondade loomine spordikorralduslike ülesannete lahendamiseks avaliku sektori institutsioonides ja spordiorganisatsioonides. Spordiorganisatsiooni juhtide ja töötajate kaasamine spordipoliitiliste dokumentide ettevalmistamisse, kujundatud seisukohtade baasil spordiliikumise huvide kaitsmine. 5. Spordialaste trükiste kirjastamine. Treeneritöö, spordiorganisatsiooni juhtimise ja üldise asjaajamise parandamiseks üldkasulike trükiste üllitamine. 6. Kompetentsete spetsialistide rakendamine kõikidel sihtasutuse tegevussuundadel Sihtasutusse võetakse tööle inimesed, kelle kvalifikatsioon ja oskused katavad vajadused sihtasutuse peamistes tegevusvaldkondades, olemasolevaid töötajaid koolitatakse arvestades sihtasutuse eesmärke ning tegevusi ja ka Eesti eesistujariigi kohustusi Euroopa Liidus 2018.a. I poolaastal. 7. Arendatakse partnerlust spordivaldkonnaga seonduvate asutustega. Sihtasutuse partneritena on olulised: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, EOK, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, SA Kutsekoda, SA Arhimedes, SA Innove, maksu- ja Tolliamet, kohalikud omavalitsused ning nende liidud, spordiliidud ja spordiklubid. Partnerlussidemed tagavad sihtasutuse osalemise oma valdkonna oluliste otsuste tegemisel ning info oluliste teemade kohta, samuti sihtasutuse rahastamise stabiilsuse. Indikaatorid: 1. On tagatud süstematiseeritud andmete kättesaadavus Eesti sportlaste, treenerite, kohtunike ning spordialade kohta. 2. Info sihtasutuse pakutavate teenuste kohta on kättesaadav laiale kasutajaringile. 3. Sihtasutus viib regulaarselt läbi spordialaseid ja spordi arengut analüüsivaid uuringuid. 4. Sihtasutus on kujunenud keskseks spordialaseks tugiorganisatsiooniks Eestis, kes aitab keskvõimu ja kohaliku võimu asutustel ja spordiorganisatsioonidel kujundada spordipoliitikat. 5. Sihtasutuse koosseisu kuulub vähemalt 15 koosseisulist töötajat. 6. Sihtasutus on esindatud kõigil olulisematel Eesti spordialastel foorumitel ning kaasatud Eesti eesistujaülesannetesse. EESMÄRK C. Sihtasutuse tegevusvaldkonna arendamiseks kasutatavad rahalised ressursid suurenevad, neid hallatakse ja jaotatakse jätkusuutlikult, läbipaistvalt ning sporti ja liikumisharrastust stimuleerivalt. Meetmed: 1. Sihtasutuse kinnisvara kasutatakse ja arendatakse nii, et kinnisvara väärtus järjepidevalt suureneb. Sihtasutus annab oma panuse tema kapitali hulka kuuluva kinnisvara haldamisse, misläbi suureneb vara kasutamisest saadav tulu. Sihtasutuse tegevus peab kindlustama ka kasumit mittetootva kinnisvara väärtuse tõusu Eesti spordikoolituse arendamise huvides. Samuti aitab kinnisvara arendamine tagada sihtasutuse jätkusuutlikkust. 2. Sihtasutus osutab halduslepingu alusel avaliku sektori institutsioonidele teenuseid, mis on spordi- ja liikumisharrastust edendavad. Halduslepingu alusel osutatavate teenuste – Eesti Spordiregistri volitatud töötleja ülesannete ja treenerite tööjõukulude toetuste menetleja ülesannete tagamine sõlmitavate halduslepingutega. Uute teenuste väljatöötamine ja realiseerimine halduslepingute või tasuliste teenuste näol. Indikaatorid: 1. Kinnisvara väärtuse kasv ja kinnisvaralt saadava tulu kasv. 2. Halduslepingute ja tasuliste teenuste käibe kasv. 12. Arengukava muutmise ja uuendamise kord Käesoleva arengukava kinnitab Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutuse nõukogu. Arengukava saab aluseks sihtasutuse iga-aastaste tegevuskavade koostamisel. Arengukava täitmise eest vastutab sihtasutuse juhatus ja annab sellest nõukogule aru üks kord aastas. Vajadusel esitab juhatus nõukogule ettepanekud arengukava muutmiseks. Samuti võivad arengukava muuta sihtasutuse asutajad nõukogu kaudu, kui muutuvad asutajate kavatsused antud valdkonnas. Arengukava uuendamise võivad algatada nii sihtasutuse nõukogu kui juhatus, kui üldised arengud selle tingivad. Sellisel juhul fikseeritakse arengukavas esitatud eesmärkide täitmine indikaatorite hetkeseisu mõõtmisega ning uuendatud arengukavas võetakse arvesse eelnevas arengukavas kinnitatu. Kindlasti uuendatakse arengukava enne selle tähtaja lõppu. Arengukava täitmisest, muutmisest ja uuendamisest antakse teada sihtasutuse kodulehekülje kaudu, vajadusel pressiteadetega ning otsekontaktide teel sihtasutuse asutajatele.	<urn:uuid:85b36486-ceb0-4f33-92e3-77c755a43f64>	CC-MAIN-2019-30	https://spordiinfo.ee/2016-03-16-P4.1.-Arengukava-vers-2	2019-07-16T02:43:24Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-30/segments/1563195524475.48/warc/CC-MAIN-20190716015213-20190716041213-00399.warc.gz	563,523,150	17,878	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999994	ekk_Latn	0.999998	[ "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 70, 100, 2971, 5159, 8545, 9643, 12505, 15663, 18389, 21549, 24275, 26224, 28981, 31662, 32546, 34394, 36829, 37361, 39568, 42759, 44077, 45283, 46300 ]	1	[ 0.08056640625, 0.5, 0.333984375, 0.076171875, 0.006072998046875, 0.001953125 ]
⚫ Citycon: Oodatust suurem kinnisvara väärtuse allahindamine ⚫ Equinor: Turg on liialt skeptiline ⚫ GN Store Nord: Ebakindlus püsib ⚫ Saab: Kaitsekulutuste tõusutsükkel tõstab ettevõtte kasvuväljavaateid ⚫ Wallenius Wilhelmsen: Tulud saavutasid möödunud aastal tipu \| Kuupäev \| Ettevõte \| \|---\|---\| \| 23.02.2024 \| FM Mattsson \| \| 26.02.2024 \| SBB \| \| 28.02.2024 \| Royal Unibrew \| \| 29.02.2024 \| Elekta \| \| 29.02.2024 \| Cibus Nordic Real Estate \| \| 5.03.2024 \| TRATON \| \| 5.03.2024 \| Systemair \| \| 6.03.2024 \| Clas Ohlson \| \| Investor SEK KONE EUR \| \|---\| \| Maersk DKK \| \| Nordea EUR \| \| Neste EUR NIBE SEK \| \| Nokia EUR \| \| Novo Nordisk DKK Novozymes DKK \| \| Orsted DKK \| \| Pandora DKK Sampo EUR \| \| Sandvik SEK \| \| SCA SEK \| \| SEB AB SEK \| Selgitused: Viimane – viimane sulgemishind 1p. - aktsia turuhinna päevane muutus YTD – aktsia turuhinna muutus aasta algusest 1a. – aktsia turuhinna muutus aasta jooksul Swedbanki aktsiaanalüüs koostöös KeplerCheuvreux'ga Valminud: 23.02.2024 09:36 Avaldatud: 23.02.2024 09:36 Palume tutvuda oluliste lahtiütlustega dokumendi lõpus Uudise oodatav mõju aktsiale: Positiivne, Neutraalne➔, Negatiivne Uudise oodatav mõju aktsiale: Säilitame pärast neljanda kvartali aruannet "Hoia" investeerimissoovituse, kuna aruanne sisaldas oluliselt suuremaid kinnisvara ümberhindamisest tingitud kahjumeid ja dividendide kärpimist 0,50 eurolt 0,30 euroni. Kinnisvaraportfelli väärtuse languse tõttu on LTV tõusnud 46,3%-ni (Cityconi sihtvahemik on 40-45%). Ettevõte on seadnud eesmärgiks müüa varasid 950 miljoni euro ulatuses. Usume, et risk on suurenenud ja tõstame väärtuse hindamisel riskipreemia 35%-ni (oli 30%). Pärast prognooside korrigeerimist vähendasime hinnasihti 5,5 eurolt 4,8 eurole. Citycon on üks Põhjamaade suurimaid kaubanduskeskuste omanikke, haldajaid ja arendajaid. Cityconi kaubanduskeskused asuvad linnakeskustes, kus on otseühendus ühistranspordiga, mis ühtlasi pakub hoonetele alternatiivseid kasutusvõimalusi. Keskused on peamiselt seotud toidukaupade, tervishoiu ja teenindusega. Uudise oodatav mõju aktsiale: ➔ Equinori aktsia hind on aasta algusest 17% langenud, sest investorid on järjest skeptilisemad Euroopa maagaasi hindade suhtes ning seavad kahtluse alla ka USA avamere tuuleenergia kasumlikkuse. "lihtne" otsus oleks olnud alandada meie pikaajalisi maagaasi hinnaprognoose (10 USD/mcf-lt 4-6 USD/mcf-ni). Siiski me ei tee seda, kuna tugev nõudlus LNG järele Aasias katab tõenäoliselt aastatel 2026-2028 toimuva massilise LNG võimsuste suurendamise laine (Ameerikas/Kataris). Vähendasime hinnasihti 375 Norra kroonilt 355 Norra kroonini, mis tähendab, et näeme endiselt aktsia hinnal 30%-list tõusuruumi, millest tulenevalt kordasime investeerimissoovitust "Osta". Equinor on üks suurimaid nafta- ja gaasiettevõtteid maailmas. Ettevõte moodustati 2007. aastal Statoili ühinemisel Norsk Hydro nafta- ja gaasidivisjoniga. Lisaks sellele on Equinor vaieldamatult üks liidreid üleminekul taastuvenergiale, keskendudes avamere tuuleenergiale. 67% Equinorist kuulub Norra riigile. Valminud: 23.02.2024 09:36 Avaldatud: 23.02.2024 09:36 Palume tutvuda oluliste lahtiütlustega dokumendi lõpus Inv.soovitus (19.02.2024): Hoia Hinnasiht (19.02.2024): 4.8 EUR Turuhind (22.02.2024): 4.4 EUR Analüütik: Jan Ihrfelt, CFA Inv.soovitus (19.02.2024): Osta Hinnasiht (19.02.2024): 355 NOK Turuhind (22.02.2024): 267.3 NOK Analüütik: Bertrand Hodée Uudise oodatav mõju aktsiale: ➔ GN Store Nordi 2023. aasta majandusaasta tulemused olid kooskõlas ettevõtte eesmärkidega, kuid jäid kasumlikkuse osas konsensusele alla. 2024. aastaks seati sihiks 2-8%-line orgaaniline kasv ja 12-14%-line EBITA marginaal. Seejuures prognoositakse kuuldeaparaatide segmendile teistest segmentidest oluliselt kõrgemat kasvu ehk 8-12%. Kuigi peame kuuldeaparaatide segmendi sihti liialt agressiivseks, siis üldjoontes peegeldab väljavaade turu taastumise stsenaariumit. Ebakindlus siiski püsib. Tõstame hinnasihi 160 Taani kroonilt 183 Taani kroonile ja kordame investeerimissoovitust "Hoia". GN Store Nord aitab inimestel kontakti leida juba aastast 1869, algselt telegraafside pakkujana ning nüüd kõrvaklappide (GN Audio) ja kuuldeaparaatide (GN Hearing) tootjana. Selle hinnanguline turuosa on 1516%, millega on ettevõte suuruselt neljas turuosaline. Uudise oodatav mõju aktsiale: ➔ Saab on üks suurimaid "võitjaid" praegusest kaitsesektori tõusutsüklist ning Rootsi otsusest tõsta kaitsekulutusi 2%-ni SKT-st. Kergitame oma 2024. aasta prognoose grupi enda sihtvahemiku ülemisse otsa (orgaaniline müügitulukasv 12-16%), mis tähendab ka 15%-list kumulatiivset aastast kasvumäära aastatel 2022-2027. Meie diskonteeritud rahavoogude meetodil põhinev hinnasiht reageerib samuti positiivselt tugevatele kasvuväljavaadetele, tõustes 755 Rootsi kroonilt 850 Rootsi kroonile. Samas peegeldab detsembrist alguse saanud 46%-line aktsia hinnatõus õiglaselt ettevõtte kasvupotentsiaali ning riski-tulu suhe on liikunud meie hinnangul tasakaalu. Sellest tulenevalt alandame investeerimissoovituse "Osta"lt "Hoia"-le. Saab tegutseb lennundus- ja kaitsesektoris ligikaudu 100 riigis. Rootsi kaitsetööstuse lipulaevana toodab ettevõte laias valikus tooteid kõigis peamistes kaitsevaldkondades, sealhulgas kaasaskantavaid relvasüsteeme, seirelahendusi, aga ka sõjalennukeid (nt JAS 39 Gripen hävitaja) ja mereväevarustust (nt allveelaevad). Valminud: 23.02.2024 09:36 Avaldatud: 23.02.2024 09:36 Palume tutvuda oluliste lahtiütlustega dokumendi lõpus Inv.soovitus (20.02.2024): Hoia Hinnasiht (20.02.2024): 183 DKK Turuhind (22.02.2024): 170.05 DKK Analüütik: Maja Pataki Inv.soovitus (19.02.2024): Hoia Hinnasiht (19.02.2024): 850 SEK Turuhind (22.02.2024): 772.4 SEK Analüütik: Aymeric Poulain Uudise oodatav mõju aktsiale: Neljanda kvartali EBITDA oli 454 miljonit USA dollarit (2022. aasta samal perioodil 488 miljonit dollarit), ehk 5% vähem võrreldes eelmise kuuga ja 7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Languse tõid peamiselt madalamad mahud laevanduse- ja riiklike teenuste segmentides. Usume, et tulud ja mahud saavutasid haripunkti 2023. aastal ning eeldame, et laevade tasumäärad saavutavad tipu 2024. aasta jooksul, mida toetavad varasemalt sõlmitud lepingud. Realiseeritud tasumäär peaks alates järgmisest aastast järsult langema, kuna on oodata laevastiku kiiret kasvu. Alandame investeerimissoovituse "Vähenda"-le (oli "Hoia") uue ja madalama hinnasihiga 104 Norra krooni (oli 107 Norra krooni). Wallenius Wilhelmsen on globaalne ro-ro laevanduse ja sõidukite logistika kontsern. Lisaks sellele pakutakse Wallenius Wilhelmsen Solutionsi nime all maismaa logistikateenuseid, käitades 13 laevaterminali ja üle 80 teenindusja töötlemiskeskust. Valminud: 23.02.2024 09:36 Avaldatud: 23.02.2024 09:36 Palume tutvuda oluliste lahtiütlustega dokumendi lõpus Inv.soovitus (15.02.2024): Vähenda Hinnasiht (15.02.2024): 104 NOK Turuhind (22.02.2024): 105.3 NOK Analüütik: Axel Styrman \| Val. \| Aktsia- hind \| Hinna- siht \| Kasvu- pot. \| Inv. soovitus \| Uuendatud \| Turukap. \| P/E \| \| P/B \| \| ROE \| \| Div.tootlus \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| \| \| \| \| \| \| 2022 \| 2023E \| 2022 \| 2023E \| 2022 \| 2023E \| 2022 \| 2023E \| \| CHF \| 40.6 \| 39.0 \| -4% \| Hoia \| 02.02.2024 \| 80,176 \| 16.0 \| 20.4 \| 5.0 \| 5.5 \| 32% \| 29% \| 2% \| 2% \| \| NOK \| 113 \| 115 \| 2% \| Hoia \| 08.12.2023 \| 11,570 \| 53.9 \| 35.5 \| 1.4 \| 1.3 \| 3% \| 4% \| 0% \| 0% \| \| NOK \| 121 \| 145 \| 20% \| Osta \| 19.02.2024 \| 1,147 \| 36.0 \| 13.8 \| 6.3 \| 5.1 \| 16% \| 39% \| 5% \| 5% \| \| SEK \| 162 \| 202 \| 25% \| Osta \| 07.02.2024 \| 1,577 \| 17.2 \| 12.6 \| 1.4 \| 1.4 \| 8% \| 11% \| 3% \| 4% \| \| EUR \| 3.40 \| 6.00 \| 76% \| Osta \| 28.08.2023 \| 88 \| na \| na \| 5.2 \| 2.1 \| -55% \| -38% \| 0% \| 0% \| \| NOK \| 259 \| 295 \| 14% \| Osta \| 16.02.2024 \| 14,403 \| 6.3 \| 8.7 \| 1.4 \| 1.1 \| 22% \| 13% \| 8% \| 10% \| \| SEK \| 379 \| 400 \| 5% \| Hoia \| 12.02.2024 \| 14,031 \| 20.9 \| 19.2 \| 4.1 \| 3.8 \| 20% \| 21% \| 2% \| 2% \| \| SEK \| 94.2 \| 103 \| 9% \| Osta \| 13.02.2024 \| 907 \| 13.7 \| 14.9 \| 1.1 \| 1.4 \| 10% \| 10% \| 4% \| 3% \| \| SEK \| 293 \| 335 \| 14% \| Osta \| 08.02.2024 \| 27,676 \| 18.3 \| 20.7 \| 3.0 \| 3.2 \| 17% \| 16% \| 2% \| 2% \| \| GBP \| 10036 \| 11300 \| 13% \| Hoia \| 20.02.2024 \| 1,817 \| 16.9 \| 14.5 \| 6.5 \| 7.3 \| 34% \| 47% \| 3% \| 3% \| \| SEK \| 180 \| 190 \| 6% \| Osta \| 26.01.2024 \| 75,608 \| 24.3 \| 30.1 \| 7.7 \| 8.2 \| 34% \| 29% \| 2% \| 2% \| \| SEK \| 197 \| 205 \| 4% \| Vähenda \| 01.02.2024 \| 2,351 \| 17.8 \| 18.4 \| 0.8 \| 0.8 \| 5% \| 5% \| 2% \| 2% \| \| SEK \| 37.0 \| 46.0 \| 24% \| Osta \| 09.02.2024 \| 534 \| 13.2 \| 13.2 \| 0.9 \| 1.1 \| 7% \| 8% \| 3% \| 3% \| \| USD \| 111 \| 120 \| 8% \| Osta \| 07.02.2024 \| 8,509 \| 11.3 \| 11.8 \| 3.1 \| 3.0 \| 27% \| 28% \| 3% \| 2% \| \| NOK \| 120 \| 208 \| 74% \| Osta \| 16.02.2024 \| 815 \| 4.3 \| 3.8 \| 1.2 \| 0.8 \| 27% \| 26% \| 23% \| 25% \| \| SEK \| 223 \| 199 \| -11% \| Vähenda \| 22.01.2024 \| 3,141 \| 17.8 \| 17.2 \| 6.1 \| 5.8 \| 37% \| 34% \| 5% \| 6% \| \| SEK \| 282 \| 330 \| 17% \| Osta \| 02.02.2024 \| 5,480 \| 20.8 \| 20.9 \| 8.1 \| 7.8 \| 39% \| 39% \| 3% \| 3% \| \| SEK \| 71.8 \| 47.0 \| -35% \| Vähenda \| 09.02.2024 \| 199 \| na \| na \| 7.3 \| 7.0 \| -37% \| 2% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 66.0 \| 87.0 \| 32% \| Osta \| 12.02.2024 \| 6,812 \| 9.2 \| 11.6 \| 0.7 \| 0.9 \| 7% \| 8% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 28.4 \| 33.0 \| 16% \| Hoia \| 05.02.2024 \| 118 \| 14.8 \| 11.5 \| 0.8 \| 0.7 \| 7% \| 6% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 16.6 \| 20.0 \| 21% \| Osta \| 30.08.2023 \| 266 \| 23.1 \| 10.4 \| 0.4 \| 0.4 \| 2% \| 4% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 119 \| 130 \| 9% \| Hoia \| 08.02.2024 \| 1,024 \| 10.0 \| 10.6 \| 2.3 \| 2.1 \| 23% \| 21% \| 6% \| 6% \| \| SEK \| 271 \| 330 \| 22% \| Osta \| 09.02.2024 \| 6,625 \| 15.6 \| 12.1 \| 1.7 \| 1.2 \| 11% \| 10% \| 2% \| 3% \| \| SEK \| 8.91 \| 7.98 \| -10% \| Hoia \| 02.02.2024 \| 259 \| na \| na \| 0.2 \| 0.1 \| -6% \| 0% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 129 \| 140 \| 9% \| Osta \| 09.02.2024 \| 767 \| 23.7 \| 24.3 \| 2.9 \| 3.0 \| 13% \| 13% \| 0% \| 0% \| \| NOK \| 62.6 \| 72.0 \| 15% \| Osta \| 19.02.2024 \| 572 \| 19.5 \| 19.0 \| 14.0 \| 13.0 \| 72% \| 72% \| 5% \| 5% \| \| SEK \| 85.1 \| 93.0 \| 9% \| Osta \| 16.02.2024 \| 1,554 \| 14.1 \| 12.7 \| 2.1 \| 2.0 \| 15% \| 16% \| 4% \| 4% \| \| SEK \| 17.1 \| 22.0 \| 29% \| Osta \| 19.01.2024 \| 110 \| 12.9 \| 13.3 \| 0.6 \| 0.6 \| 4% \| 4% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 74.3 \| 90.0 \| 21% \| Osta \| 09.02.2024 \| 140 \| 12.9 \| 8.3 \| 0.9 \| 0.8 \| 7% \| 10% \| 3% \| 4% \| \| NOK \| 136 \| 267 \| 97% \| Osta \| 09.01.2024 \| 1,673 \| 3.9 \| 2.9 \| 1.2 \| 1.1 \| 31% \| 40% \| 26% \| 34% \| \| SEK \| 33.7 \| 28.0 \| -17% \| Vähenda \| 22.02.2024 \| 177 \| 78.1 \| 13.8 \| 0.8 \| 0.8 \| 1% \| 6% \| 1% \| 4% \| \| NOK \| 44.0 \| 59.0 \| 34% \| Osta \| 30.08.2023 \| 1,359 \| 41.5 \| na \| 1.4 \| 1.4 \| 3% \| 0% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 108 \| 125 \| 16% \| Osta \| 22.02.2024 \| 577 \| na \| 124.6 \| 16.1 \| 15.1 \| -85% \| 13% \| 0% \| 0% \| \| EUR \| 61.9 \| 52.0 \| -16% \| Vähenda \| 16.02.2024 \| 3,416 \| 7.4 \| 15.7 \| 1.7 \| 2.2 \| 24% \| 14% \| 5% \| 3% \| \| DKK \| 959 \| 960 \| 0% \| Hoia \| 20.02.2024 \| 18,714 \| 11.6 \| 16.8 \| 5.7 \| 5.3 \| 42% \| 32% \| 3% \| 3% \| \| SEK \| 125 \| 165 \| 32% \| Osta \| 15.02.2024 \| 5,524 \| 12.4 \| 14.8 \| 0.7 \| 0.8 \| 5% \| 5% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 446 \| 530 \| 19% \| Osta \| 23.02.2024 \| 1,494 \| 18.9 \| 19.8 \| 1.2 \| 1.2 \| 6% \| 6% \| 2% \| 2% \| \| DKK \| 550 \| 500 \| -9% \| Hoia \| 03.11.2023 \| 9,722 \| 35.7 \| 33.9 \| 4.5 \| 4.9 \| 13% \| 15% \| 2% \| 2% \| \| SEK \| 114 \| 115 \| 1% \| Vähenda \| 19.01.2024 \| 317 \| 11.2 \| 10.8 \| 0.8 \| 0.8 \| 7% \| 8% \| 9% \| 9% \| \| EUR \| 4.44 \| 4.80 \| 8% \| Hoia \| 19.02.2024 \| 791 \| 11.0 \| 9.6 \| 0.5 \| 0.4 \| 4% \| 4% \| 5% \| 7% \| \| SEK \| 172 \| 145 \| -15% \| Hoia \| 02.02.2024 \| 918 \| 18.1 \| 15.9 \| 3.8 \| 6.0 \| 16% \| 42% \| 2% \| 3% \| \| DKK \| 904 \| 770 \| -15% \| Hoia \| 15.01.2024 \| 25,498 \| 38.8 \| 37.8 \| 10.9 \| 11.2 \| 38% \| 30% \| 2% \| 2% \| \| SEK \| 177 \| 200 \| 13% \| Osta \| 08.02.2024 \| 607 \| 14.0 \| 15.0 \| 3.3 \| 2.7 \| 24% \| 19% \| 2% \| 2% \| \| SEK \| 9.37 \| 11.0 \| 17% \| Osta \| 22.02.2024 \| 305 \| na \| 9.9 \| 0.4 \| 0.4 \| -32% \| 5% \| 1% \| 3% \| \| SEK \| 18.8 \| 20.0 \| 7% \| Hoia \| 26.01.2024 \| 117 \| 60.6 \| 14.7 \| 1.8 \| 1.7 \| 3% \| 12% \| 0% \| 1% \| \| DKK \| 307 \| 453 \| 48% \| Hoia \| 04.05.2023 \| 1,398 \| 4.6 \| 10.7 \| 1.1 \| 1.0 \| 24% \| 10% \| 16% \| 5% \| \| DKK \| 192 \| 218 \| 14% \| Osta \| 19.02.2024 \| 23,653 \| 10.2 \| 7.6 \| 0.8 \| 0.9 \| 8% \| 12% \| 9% \| 9% \| \| DKK \| 370 \| 336 \| -9% \| Vähenda \| 14.02.2024 \| 11,107 \| 32.6 \| 27.6 \| 6.2 \| 8.0 \| 20% \| 31% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 76.1 \| 93.0 \| 22% \| Osta \| 19.02.2024 \| 899 \| 11.6 \| 11.5 \| 0.9 \| 0.9 \| 7% \| 8% \| 0% \| 3% \| \| NOK \| 205 \| 237 \| 15% \| Osta \| 01.02.2024 \| 29,029 \| 8.1 \| 8.3 \| 1.4 \| 1.3 \| 16% \| 15% \| 8% \| 8% \| \| SEK \| 80.5 \| 100 \| 24% \| Osta \| 01.02.2024 \| 2,302 \| 12.1 \| 12.7 \| 0.9 \| 1.0 \| 7% \| 8% \| 3% \| 2% \| \| DKK \| 1124 \| 1400 \| 25% \| Osta \| 15.02.2024 \| 33,009 \| 21.5 \| 19.3 \| 3.9 \| 3.0 \| 18% \| 17% \| 1% \| 1% \| \| SEK \| 12.0 \| 10.7 \| -11% \| Hoia \| 11.01.2024 \| 485 \| 12.6 \| 21.7 \| 0.4 \| 1.0 \| 3% \| 5% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 91.1 \| 120 \| 32% \| Osta \| 05.02.2024 \| 2,242 \| na \| 47.8 \| 3.1 \| 2.1 \| -12% \| 4% \| 0% \| 1% \| \| SEK \| 65.8 \| 60.0 \| -9% \| Hoia \| 02.02.2024 \| 1,644 \| 16.4 \| 18.4 \| 3.3 \| 3.6 \| 21% \| 21% \| 1% \| 1% \| \| SEK \| 75.5 \| 80.0 \| 6% \| Hoia \| 30.11.2023 \| 2,491 \| 18.2 \| 16.1 \| 2.8 \| 2.6 \| 16% \| 17% \| 3% \| 4% \| \| EUR \| 42.6 \| 47.0 \| 10% \| Hoia \| 29.01.2024 \| 7,129 \| 16.8 \| 16.4 \| 5.3 \| 5.2 \| 30% \| 30% \| 5% \| 6% \| \| SEK \| 17.7 \| 36.0 \| 103% \| Osta \| 16.02.2024 \| 2,017 \| 6.4 \| 3.8 \| 0.4 \| 0.4 \| 6% \| 10% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 33.7 \| 30.0 \| -11% \| Osta \| 19.10.2023 \| 268 \| 20.8 \| 16.1 \| 1.0 \| 0.9 \| 5% \| 6% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 12.5 \| 28.0 \| 124% \| Osta \| 14.02.2024 \| 99 \| 6.5 \| 4.1 \| 0.6 \| 0.3 \| 9% \| 7% \| 2% \| 5% \| \| NOK \| 107 \| 115 \| 7% \| Hoia \| 12.02.2024 \| 1,726 \| 15.0 \| 14.3 \| 0.8 \| 0.8 \| 5% \| 6% \| 0% \| 2% \| \| SEK \| 194 \| 195 \| 0% \| Hoia \| 25.01.2024 \| 20,356 \| 26.0 \| 23.3 \| 6.6 \| 5.5 \| 27% \| 25% \| 2% \| 2% \| \| NOK \| 267 \| 355 \| 33% \| Osta \| 19.02.2024 \| 70,631 \| 7.6 \| 7.1 \| 1.9 \| 1.4 \| 24% \| 20% \| 11% \| 10% \| \| SEK \| 56.1 \| 50.0 \| -11% \| Vähenda \| 24.01.2024 \| 15,465 \| 13.7 \| 9.9 \| 1.9 \| 1.9 \| 12% \| 19% \| 5% \| 5% \| \| SEK \| 242 \| 300 \| 24% \| Osta \| 26.01.2024 \| 13,902 \| 15.5 \| 13.1 \| 2.7 \| 2.2 \| 18% \| 18% \| 3% \| 3% \| \| SEK \| 1348 \| 1315 \| -2% \| Hoia \| 02.02.2024 \| 26,011 \| 21.5 \| 22.7 \| 5.7 \| 5.6 \| 29% \| 26% \| 2% \| 2% \| * 1. Swedbank gruppi kuuluv ettevõte omab või kontrollib selle ettevõtte emiteeritud aktsiakapitalist 1% või rohkem. 2. Ettevõte või tema enamusaktsionär omab või kontrollib otseselt või kaudselt 5% või enam Swedbank emiteeritud aktsiakapitalist (ei kohaldu Swedbank Baltics AS-ile). 3. Swedbank grupil on konkreetse ettevõttega avalikke lõpetamata või lõpetatud investeerimispanganduse alaseid teenussuhteid. 4. Swedbank grupil on pikk netopositsioon, mis ületab 0,5% ettevõtte emiteeritud koguaktsiakapitalist. 5. Swedbank grupil on lühike netopositsioon, mis ületab 0,5% ettevõtte emiteeritud koguaktsiakapitalist. 6. Swedbank grupp on emitendi finantsinstrumentide turutegija; Valminud: 23.02.2024 09:36 Avaldatud: 23.02.2024 09:36 Palume tutvuda oluliste lahtiütlustega dokumendi lõpus \| Val. \| Aktsia- hind \| Hinna- siht \| Kasvu- pot. \| Inv. soovitus \| Uuendatud \| Turukap. \| P/E \| \| P/B \| \| ROE \| \| Div.tootlus \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| \| \| \| \| \| \| 2022 \| 2023E \| 2022 \| 2023E \| 2022 \| 2023E \| 2022 \| 2023E \| \| SEK \| 87.7 \| 108 \| 23% \| Osta \| 08.02.2024 \| 2,596 \| 20.6 \| 20.0 \| 0.7 \| 0.7 \| 3% \| 3% \| 2% \| 3% \| \| SEK \| 64.6 \| 75.0 \| 16% \| Osta \| 19.02.2024 \| 1,024 \| 16.5 \| 16.3 \| 1.4 \| 1.5 \| 9% \| 10% \| 3% \| 3% \| \| EUR \| 1.50 \| 1.50 \| 0% \| Vähenda \| 30.08.2023 \| 103 \| na \| na \| na \| na \| na \| na \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 60.6 \| 95.0 \| 57% \| Osta \| 14.02.2024 \| 269 \| 15.0 \| 9.5 \| 1.8 \| 1.2 \| 12% \| 13% \| 2% \| 3% \| \| SEK \| 63.6 \| 68.0 \| 7% \| Osta \| 12.02.2024 \| 1,043 \| 20.2 \| 16.1 \| 0.7 \| 0.8 \| 3% \| 5% \| 2% \| 3% \| \| NOK \| 265 \| 322 \| 21% \| Hoia \| 08.02.2024 \| 1,254 \| 14.8 \| 11.3 \| 2.0 \| 1.7 \| 13% \| 14% \| 10% \| 10% \| \| SEK \| 48.0 \| 60.0 \| 25% \| Hoia \| 17.01.2024 \| 156 \| 11.9 \| 11.2 \| 1.9 \| 1.8 \| 17% \| 17% \| 5% \| 5% \| \| SEK \| 73.8 \| 55.0 \| -26% \| Vähenda \| 16.02.2024 \| 4,029 \| 69.0 \| 63.7 \| 20.7 \| 19.1 \| 35% \| 34% \| 0% \| 0% \| \| EUR \| 11.0 \| 10.5 \| -5% \| Vähenda \| 09.02.2024 \| 9,870 \| 10.1 \| 11.8 \| 1.4 \| 1.2 \| 14% \| 10% \| 9% \| 8% \| \| NOK \| 239 \| 366 \| 53% \| Osta \| 15.01.2024 \| 4,674 \| 7.7 \| 3.5 \| 2.2 \| 2.0 \| 29% \| 59% \| 10% \| 20% \| \| SEK \| 128 \| 150 \| 17% \| Hoia \| 09.02.2024 \| 96 \| 10.5 \| 11.0 \| 3.0 \| 2.0 \| 28% \| 18% \| 4% \| 6% \| \| SEK \| 28.0 \| 35.0 \| 25% \| Osta \| 22.02.2024 \| 125 \| 102.2 \| 18.9 \| 5.2 \| 2.1 \| 5% \| 11% \| 0% \| 3% \| \| SEK \| 37.3 \| 40.5 \| 9% \| Hoia \| 19.01.2024 \| na \| na \| na \| 0.5 \| 0.5 \| -1% \| 0% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 209 \| 257 \| 23% \| Osta \| 08.02.2024 \| 4,752 \| 23.8 \| 20.8 \| 2.0 \| 1.8 \| 8% \| 9% \| 2% \| 2% \| \| NOK \| 172 \| 200 \| 16% \| Osta \| 23.11.2023 \| 7,563 \| 19.9 \| 13.8 \| 3.9 \| 3.6 \| 21% \| 27% \| 4% \| 5% \| \| DKK \| 170 \| 183 \| 8% \| Hoia \| 20.02.2024 \| 3,443 \| 21.6 \| 18.5 \| 2.2 \| 2.3 \| 12% \| 13% \| 0% \| 0% \| \| NOK \| 121 \| 106 \| -12% \| Osta \| 22.11.2023 \| 2,115 \| 21.4 \| 16.5 \| 1.2 \| 1.1 \| 6% \| 7% \| 5% \| 5% \| \| NOK \| 225 \| 240 \| 7% \| Osta \| 05.05.2023 \| 579 \| 6.8 \| 4.6 \| 2.2 \| 2.0 \| 35% \| 45% \| 11% \| 16% \| \| SEK \| 100 \| 125 \| 25% \| Osta \| 26.01.2024 \| 955 \| 10.9 \| 10.8 \| 1.2 \| 1.1 \| 11% \| 11% \| 3% \| 3% \| \| SEK \| 140 \| 200 \| 43% \| Osta \| 02.02.2024 \| 17,963 \| 31.1 \| 15.4 \| 5.0 \| 4.6 \| 16% \| 30% \| 4% \| 5% \| \| EUR \| 1.38 \| 0.70 \| -49% \| Vähenda \| 13.12.2023 \| 28 \| 0.0 \| 0.0 \| na \| na \| na \| na \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 119 \| 130 \| 10% \| Osta \| 02.02.2024 \| 27,535 \| 23.7 \| 22.9 \| 2.6 \| 2.7 \| 11% \| 12% \| 1% \| 1% \| \| SEK \| 121 \| 115 \| -5% \| Hoia \| 29.01.2024 \| 3,564 \| 15.2 \| 16.3 \| 2.6 \| 2.8 \| 18% \| 17% \| 5% \| 4% \| \| SEK \| 403 \| 440 \| 9% \| Hoia \| 01.02.2024 \| 4,232 \| 18.0 \| 20.9 \| 1.2 \| 1.1 \| 6% \| 5% \| 3% \| 3% \| \| SEK \| 127 \| 180 \| 42% \| Osta \| 16.02.2024 \| 2,339 \| 26.4 \| 21.3 \| 0.9 \| 0.9 \| 3% \| 4% \| 2% \| 2% \| \| SEK \| 25.6 \| 25.0 \| -2% \| Hoia \| 30.10.2023 \| 110 \| 7.1 \| 8.9 \| 0.4 \| 0.4 \| 6% \| 5% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 80.4 \| 100 \| 24% \| Osta \| 05.02.2024 \| 3,361 \| 15.5 \| 12.5 \| 2.1 \| 1.8 \| 14% \| 15% \| 3% \| 4% \| \| SEK \| 347 \| 308 \| -11% \| Vähenda \| 05.02.2024 \| 13,416 \| 0.0 \| 0.0 \| 0.0 \| 0.0 \| 0% \| 0% \| 3% \| 2% \| \| SEK \| 279 \| 243 \| -13% \| Vähenda \| 02.02.2024 \| 9,097 \| 24.8 \| 30.6 \| 5.7 \| 6.3 \| 24% \| 22% \| 1% \| 1% \| \| SEK \| 39.1 \| 47.0 \| 20% \| Osta \| 16.02.2024 \| 923 \| 19.1 \| 12.8 \| 3.5 \| 2.6 \| 19% \| 22% \| 2% \| 2% \| \| SEK \| 257 \| 270 \| 5% \| Osta \| 22.01.2024 \| 70,444 \| 0.0 \| 0.0 \| 0.0 \| 0.0 \| 0% \| 0% \| 2% \| 2% \| \| DKK \| 129 \| 145 \| 13% \| Hoia \| 13.02.2024 \| 3,207 \| 11.3 \| 10.5 \| 2.3 \| 2.0 \| 21% \| 21% \| 3% \| 3% \| \| SEK \| 17.0 \| 15.5 \| -9% \| Hoia \| 08.02.2024 \| 331 \| 8.7 \| 12.2 \| 0.7 \| 1.2 \| 9% \| 10% \| 7% \| 5% \| \| SEK \| 165 \| 175 \| 6% \| Hoia \| 31.01.2024 \| 954 \| 15.2 \| 18.6 \| 1.3 \| 1.3 \| 8% \| 7% \| 4% \| 5% \| \| SEK \| 8.45 \| 10.0 \| 18% \| Osta \| 15.02.2024 \| na \| na \| 82.3 \| 0.4 \| 0.3 \| -1% \| 0% \| 0% \| 0% \| \| EUR \| 16.7 \| 20.0 \| 20% \| Osta \| 14.02.2024 \| 2,591 \| 10.5 \| 11.7 \| 1.4 \| 1.5 \| 14% \| 13% \| 4% \| 4% \| \| EUR \| 17.7 \| 20.0 \| 13% \| Hoia \| 22.02.2024 \| 7,122 \| 14.3 \| 13.8 \| 2.7 \| 2.5 \| 19% \| 18% \| 6% \| 6% \| \| NOK \| 128 \| 153 \| 20% \| Osta \| 16.02.2024 \| 458 \| 10.5 \| 12.7 \| 2.7 \| 3.8 \| 26% \| 30% \| 8% \| 7% \| \| SEK \| 103 \| 133 \| 29% \| Osta \| 02.02.2024 \| 2,551 \| 0.0 \| 0.0 \| 0.0 \| 0.0 \| 0% \| 0% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 16.7 \| 17.5 \| 5% \| Hoia \| 16.02.2024 \| na \| 18.5 \| 17.8 \| 0.5 \| 0.6 \| 3% \| 3% \| 0% \| 0% \| \| EUR \| 10.4 \| 11.5 \| 11% \| Hoia \| 16.02.2024 \| 2,558 \| 15.7 \| 14.6 \| 0.7 \| 0.7 \| 4% \| 5% \| 0% \| 4% \| \| EUR \| 46.5 \| 55.0 \| 18% \| Osta \| 16.02.2024 \| 21,051 \| 24.6 \| 22.2 \| 8.6 \| 8.6 \| 34% \| 39% \| 4% \| 4% \| \| EUR \| 48.5 \| 55.0 \| 14% \| Osta \| 16.02.2024 \| 3,838 \| 8.3 \| 12.4 \| 1.7 \| 2.2 \| 21% \| 19% \| 4% \| 3% \| \| NOK \| 1.73 \| 2.25 \| 30% \| Hoia \| 08.11.2023 \| 145 \| na \| 9.1 \| 0.6 \| 0.5 \| -2% \| 6% \| 0% \| 0% \| \| NOK \| 664 \| 485 \| -27% \| Vähenda \| 13.02.2024 \| 10,270 \| 20.9 \| 27.8 \| 4.9 \| 6.6 \| 26% \| 25% \| 3% \| 2% \| \| SEK \| 278 \| 225 \| -19% \| Vähenda \| 05.02.2024 \| 10,557 \| 29.6 \| 40.9 \| 6.3 \| 7.2 \| 23% \| 19% \| 1% \| 1% \| \| SEK \| 219 \| 225 \| 3% \| Osta \| 08.02.2024 \| 1,542 \| 14.6 \| 16.3 \| 1.7 \| 2.1 \| 12% \| 14% \| 3% \| 2% \| \| SEK \| 11.7 \| 14.5 \| 24% \| Osta \| 19.02.2024 \| 112 \| 22.4 \| 19.0 \| 0.9 \| 1.0 \| 4% \| 5% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 278 \| 300 \| 8% \| Hoia \| 14.02.2024 \| 1,874 \| 12.1 \| 9.4 \| 1.7 \| 1.5 \| 14% \| 16% \| 4% \| 5% \| \| SEK \| 110 \| 200 \| 81% \| Osta \| 20.10.2023 \| 151 \| 34.0 \| 17.6 \| 3.6 \| 3.0 \| 11% \| 19% \| 0% \| 0% \| \| DKK \| 10485 \| 7900 \| -25% \| Vähenda \| 09.02.2024 \| 10,493 \| 7.7 \| na \| 0.6 \| 0.5 \| 7% \| -6% \| 4% \| 1% \| \| SEK \| 10.9 \| 15.0 \| 38% \| Osta \| 22.02.2024 \| 155 \| 3.2 \| 5.9 \| 0.4 \| 0.4 \| 16% \| 8% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 118 \| 140 \| 19% \| Osta \| 15.02.2024 \| 596 \| 10.6 \| 9.2 \| 1.0 \| 1.0 \| 10% \| 11% \| 3% \| 3% \| \| EUR \| 10.0 \| 10.5 \| 5% \| Hoia \| 19.02.2024 \| 8,315 \| 13.4 \| 13.1 \| 3.2 \| 2.9 \| 25% \| 23% \| 4% \| 4% \| \| SEK \| 164 \| 220 \| 34% \| Osta \| 18.01.2024 \| 2,531 \| na \| 16.4 \| 0.8 \| 0.7 \| 0% \| 4% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 74.0 \| 120 \| 62% \| Osta \| 09.02.2024 \| 827 \| 11.5 \| 11.5 \| 0.7 \| 0.6 \| 6% \| 6% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 171 \| 175 \| 3% \| Osta \| 02.02.2024 \| 2,815 \| 22.8 \| 25.0 \| 4.2 \| 5.0 \| 18% \| 22% \| 1% \| 1% \| \| EUR \| 26.1 \| 26.1 \| 0% \| #N/A \| 13.02.2024 \| 874 \| 22.9 \| 29.5 \| 3.6 \| 4.5 \| 16% \| 16% \| 3% \| 3% \| \| EUR \| 3.00 \| 3.00 \| 0% \| Osta \| 23.11.2023 \| 235 \| na \| na \| 3.6 \| 5.1 \| -29% \| -35% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 134 \| 155 \| 16% \| Osta \| 31.01.2024 \| 1,196 \| 6.5 \| 8.3 \| 1.4 \| 1.6 \| 22% \| 20% \| 8% \| 6% \| \| NOK \| 4.81 \| 4.60 \| -4% \| Hoia \| 23.02.2024 \| 707 \| na \| na \| 1.3 \| 1.5 \| -10% \| -16% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 14.4 \| 20.0 \| 39% \| Osta \| 15.02.2024 \| na \| 11.7 \| 13.0 \| 0.3 \| 0.3 \| 2% \| 3% \| 0% \| 0% \| \| EUR \| 27.6 \| 43.0 \| 56% \| Osta \| 09.02.2024 \| 21,230 \| 13.2 \| 13.4 \| 3.4 \| 2.3 \| 26% \| 18% \| 3% \| 4% \| \| SEK \| 13.2 \| 19.0 \| 44% \| Osta \| 19.02.2024 \| 57 \| 11.4 \| 5.8 \| 0.8 \| 0.5 \| 7% \| 9% \| 0% \| 8% \| \| SEK \| 122 \| 135 \| 11% \| Osta \| 21.02.2024 \| 1,018 \| 10.8 \| 12.3 \| 1.9 \| 2.1 \| 18% \| 19% \| 4% \| 3% \| \| SEK \| 58.1 \| 75.0 \| 29% \| Osta \| 19.02.2024 \| 9,277 \| 39.3 \| 24.8 \| 6.2 \| 3.6 \| 16% \| 15% \| 1% \| 1% \| * 1. Swedbank gruppi kuuluv ettevõte omab või kontrollib selle ettevõtte emiteeritud aktsiakapitalist 1% või rohkem. 2. Ettevõte või tema enamusaktsionär omab või kontrollib otseselt või kaudselt 5% või enam Swedbank emiteeritud aktsiakapitalist (ei kohaldu Swedbank Baltics AS-ile). 3. Swedbank grupil on konkreetse ettevõttega avalikke lõpetamata või lõpetatud investeerimispanganduse alaseid teenussuhteid. 4. Swedbank grupil on pikk netopositsioon, mis ületab 0,5% ettevõtte emiteeritud koguaktsiakapitalist. 5. Swedbank grupil on lühike netopositsioon, mis ületab 0,5% ettevõtte emiteeritud koguaktsiakapitalist. 6. Swedbank grupp on emitendi finantsinstrumentide turutegija; Valminud: 23.02.2024 09:36 Avaldatud: 23.02.2024 09:36 Palume tutvuda oluliste lahtiütlustega dokumendi lõpus Lahtiütlus* \| Val. \| Aktsia- hind \| Hinna- siht \| Kasvu- pot. \| Inv. soovitus \| Uuendatud \| Turukap. \| P/E \| \| P/B \| \| ROE \| \| Div.tootlus \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| \| \| \| \| \| \| 2022 \| 2023E \| 2022 \| 2023E \| 2022 \| 2023E \| 2022 \| 2023E \| \| EUR \| 1.08 \| 1.00 \| -8% \| Hoia \| 29.09.2023 \| 42 \| na \| na \| 0.8 \| 1.0 \| -20% \| -23% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 7.45 \| 7.00 \| -6% \| Vähenda \| 21.02.2024 \| 114 \| na \| na \| 0.3 \| 0.2 \| -2% \| -2% \| 0% \| 0% \| \| EUR \| 3.27 \| 3.30 \| 1% \| Hoia \| 29.01.2024 \| 18,365 \| 17.9 \| 10.9 \| 1.0 \| 0.9 \| 6% \| 8% \| 3% \| 4% \| \| EUR \| 8.59 \| 6.00 \| -30% \| Vähenda \| 07.02.2024 \| 1,194 \| 93.1 \| 31.9 \| 0.9 \| 1.0 \| 1% \| 3% \| 7% \| 6% \| \| EUR \| 11.1 \| 11.8 \| 6% \| Hoia \| 15.02.2024 \| 39,948 \| 7.4 \| 8.0 \| 1.2 \| 1.2 \| 16% \| 15% \| 9% \| 9% \| \| NOK \| 93.3 \| 120 \| 29% \| Osta \| 07.02.2024 \| 1,582 \| na \| na \| 4.0 \| 3.1 \| 1% \| -8% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 15.6 \| 26.0 \| 66% \| Osta \| 14.02.2024 \| 80 \| 47.5 \| 8.4 \| 1.3 \| 0.7 \| 3% \| 8% \| 0% \| 3% \| \| NOK \| 57.0 \| 70.0 \| 23% \| Osta \| 15.02.2024 \| 10,230 \| 19.7 \| 11.0 \| 1.4 \| 1.1 \| 7% \| 10% \| 4% \| 5% \| \| DKK \| 853 \| 715 \| -16% \| Hoia \| 23.11.2023 \| 393,192 \| 45.8 \| 36.0 \| 34.4 \| 27.0 \| 86% \| 84% \| 1% \| 1% \| \| DKK \| 386 \| 340 \| -12% \| Hoia \| 26.10.2023 \| 21,457 \| 34.5 \| 30.0 \| 7.2 \| 6.5 \| 22% \| 23% \| 2% \| 2% \| \| SEK \| 191 \| 216 \| 13% \| Osta \| 12.02.2024 \| 929 \| 18.0 \| 17.4 \| 1.4 \| 1.3 \| 8% \| 8% \| 3% \| 3% \| \| SEK \| 84.8 \| 104 \| 23% \| Osta \| 22.02.2024 \| 1,272 \| 11.6 \| 13.4 \| 0.8 \| 0.9 \| 7% \| 7% \| 0% \| 3% \| \| NOK \| 137 \| 209 \| 53% \| Osta \| 12.02.2024 \| 726 \| 3.6 \| 3.4 \| 0.9 \| 1.5 \| 27% \| 40% \| 13% \| 15% \| \| EUR \| 3.48 \| 5.00 \| 44% \| Osta \| 19.02.2024 \| 63 \| na \| na \| 3.1 \| 2.9 \| -22% \| -16% \| 0% \| 0% \| \| NOK \| 75.8 \| 99.0 \| 31% \| Osta \| 12.02.2024 \| 6,676 \| 13.3 \| 11.8 \| 1.7 \| 1.6 \| 13% \| 14% \| 4% \| 5% \| \| DKK \| 385 \| 480 \| 25% \| Osta \| 14.02.2024 \| 21,730 \| 46.1 \| 19.0 \| 2.9 \| 1.9 \| 6% \| 11% \| 0% \| 0% \| \| EUR \| 4.11 \| 3.70 \| -10% \| Vähenda \| 09.02.2024 \| 1,877 \| na \| 12.6 \| 0.5 \| 0.5 \| -3% \| 4% \| 6% \| 6% \| \| SEK \| 155 \| 195 \| 26% \| Osta \| 09.02.2024 \| 2,319 \| 13.4 \| 13.8 \| 0.8 \| 0.9 \| 6% \| 7% \| 3% \| 3% \| \| SEK \| 201 \| 215 \| 7% \| Hoia \| 07.02.2024 \| 1,900 \| 37.6 \| 30.6 \| 9.7 \| 7.2 \| 28% \| 25% \| 1% \| 1% \| \| SEK \| 56.8 \| 60.0 \| 6% \| Osta \| 05.02.2024 \| 1,329 \| 10.2 \| 9.4 \| 1.0 \| 1.0 \| 10% \| 11% \| 3% \| 5% \| \| NOK \| 6.50 \| 10.6 \| 63% \| Osta \| 16.02.2024 \| 546 \| na \| 27.1 \| 1.4 \| 1.0 \| -4% \| 4% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 79.2 \| 110 \| 39% \| Osta \| 29.01.2024 \| 848 \| na \| 13.6 \| 0.8 \| 0.7 \| -7% \| 6% \| 3% \| 3% \| \| SEK \| 33.7 \| 45.0 \| 34% \| Osta \| 13.02.2024 \| 1,003 \| 9.0 \| 11.8 \| 0.9 \| 0.9 \| 10% \| 8% \| 4% \| 4% \| \| DKK \| 2259 \| 2300 \| 2% \| Osta \| 08.02.2024 \| 6,525 \| 12.9 \| 17.8 \| 1.8 \| 2.2 \| 14% \| 13% \| 3% \| 2% \| \| DKK \| 469 \| 630 \| 34% \| Osta \| 17.01.2024 \| 3,159 \| 20.6 \| 16.5 \| 4.0 \| 3.6 \| 21% \| 23% \| 3% \| 3% \| \| SEK \| 772 \| 850 \| 10% \| Hoia \| 19.02.2024 \| 9,226 \| 22.2 \| 23.2 \| 2.3 \| 2.9 \| 11% \| 13% \| 1% \| 1% \| \| SEK \| 256 \| 280 \| 9% \| Osta \| 19.01.2024 \| 7,301 \| 25.9 \| 21.0 \| 2.4 \| 2.1 \| 10% \| 11% \| 1% \| 1% \| \| EUR \| 41.3 \| 51.0 \| 23% \| Osta \| 05.08.2022 \| 22,911 \| 16.0 \| 14.8 \| 2.3 \| 2.0 \| 15% \| 14% \| 6% \| 6% \| \| SEK \| 227 \| 235 \| 4% \| Osta \| 26.01.2024 \| 25,473 \| 16.2 \| 17.5 \| 3.0 \| 3.0 \| 19% \| 18% \| 3% \| 3% \| \| EUR \| 6.76 \| 7.00 \| 4% \| Hoia \| 08.02.2024 \| 1,106 \| 63.4 \| 32.1 \| 1.4 \| 1.4 \| 2% \| 4% \| 5% \| 5% \| \| SEK \| 3.69 \| 4.90 \| 33% \| Hoia \| 19.01.2024 \| 250 \| 15.5 \| 4.5 \| 0.1 \| 0.2 \| 1% \| 3% \| 33% \| 0% \| \| SEK \| 141 \| 170 \| 21% \| Osta \| 08.02.2024 \| 8,041 \| 28.6 \| 23.4 \| 1.0 \| 0.9 \| 4% \| 4% \| 2% \| 2% \| \| SEK \| 66.7 \| 80.0 \| 20% \| Osta \| 12.02.2024 \| 394 \| 13.3 \| 13.1 \| 1.4 \| 1.7 \| 11% \| 14% \| 4% \| 5% \| \| NOK \| 69.6 \| 85.0 \| 22% \| Osta \| 29.01.2024 \| 973 \| na \| 67.9 \| 1.3 \| 1.2 \| -12% \| 2% \| 0% \| 0% \| \| NOK \| 323 \| 370 \| 14% \| Osta \| 08.02.2024 \| 6,333 \| na \| 36.5 \| 1.1 \| 1.6 \| -16% \| 4% \| 1% \| 1% \| \| SEK \| 151 \| 146 \| -4% \| Hoia \| 12.02.2024 \| 28,644 \| 6.9 \| 9.5 \| 1.2 \| 1.4 \| 18% \| 15% \| 9% \| 8% \| \| SEK \| 106 \| 125 \| 18% \| Osta \| 08.02.2024 \| 5,189 \| 8.8 \| 10.1 \| 1.4 \| 1.5 \| 16% \| 16% \| 4% \| 4% \| \| SEK \| 185 \| 210 \| 14% \| Osta \| 12.02.2024 \| 6,628 \| 21.2 \| 12.0 \| 1.2 \| 1.3 \| 6% \| 11% \| 3% \| 5% \| \| SEK \| 215 \| 195 \| -9% \| Vähenda \| 01.02.2024 \| 8,209 \| 10.4 \| 13.4 \| 1.6 \| 1.7 \| 16% \| 13% \| 4% \| 3% \| \| SEK \| 30.0 \| 38.0 \| 27% \| Osta \| 16.02.2024 \| 458 \| 18.5 \| 19.5 \| 1.2 \| 1.2 \| 7% \| 7% \| 0% \| 0% \| \| NOK \| 101 \| 107 \| 6% \| Hoia \| 01.12.2023 \| 139 \| 9.9 \| 9.3 \| 1.2 \| 1.2 \| 13% \| 13% \| 8% \| 8% \| \| NOK \| 140 \| 161 \| 15% \| Osta \| 01.12.2023 \| 1,598 \| 9.0 \| 9.0 \| 1.2 \| 1.1 \| 14% \| 13% \| 6% \| 6% \| \| NOK \| 128 \| 138 \| 8% \| Hoia \| 11.08.2023 \| 2,878 \| 8.9 \| 9.1 \| 1.1 \| 1.0 \| 13% \| 11% \| 5% \| 5% \| \| NOK \| 123 \| 138 \| 13% \| Osta \| 15.08.2022 \| 1,244 \| 9.6 \| 9.0 \| 1.1 \| 1.0 \| 11% \| 12% \| 5% \| 6% \| \| NOK \| 86.6 \| 83.0 \| -4% \| Hoia \| 01.12.2023 \| 119 \| 9.5 \| 9.3 \| 1.1 \| 1.0 \| 12% \| 11% \| 6% \| 7% \| \| NOK \| 143 \| 175 \| 23% \| Osta \| 05.02.2024 \| 523 \| 8.4 \| 7.9 \| 1.0 \| 1.0 \| 12% \| 12% \| 6% \| 11% \| \| NOK \| 116 \| 135 \| 16% \| Osta \| 26.10.2023 \| 1,099 \| 9.8 \| 8.9 \| 1.3 \| 1.3 \| 15% \| 15% \| 7% \| 8% \| \| SEK \| 81.7 \| 75.0 \| -8% \| Hoia \| 01.02.2024 \| 2,224 \| 5.5 \| 10.2 \| 1.0 \| 1.2 \| 19% \| 12% \| 7% \| 4% \| \| SEK \| 10.8 \| 15.0 \| 39% \| Osta \| 22.02.2024 \| 359 \| 11.5 \| 10.5 \| 0.6 \| 0.7 \| 5% \| 6% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 9.40 \| 12.5 \| 33% \| Osta \| 08.02.2024 \| 436 \| 9.8 \| 5.7 \| 0.6 \| 0.3 \| 6% \| 6% \| 0% \| 0% \| \| EUR \| 2.85 \| 2.10 \| -26% \| Hoia \| 28.01.2024 \| 452 \| 7.7 \| 12.2 \| 1.2 \| 1.1 \| 16% \| 9% \| 0% \| 0% \| \| NOK \| 383 \| 505 \| 32% \| Osta \| 02.02.2024 \| 1,970 \| 5.1 \| 4.8 \| 0.8 \| 0.7 \| 16% \| 18% \| 8% \| 9% \| \| NOK \| 95.0 \| 94.0 \| -1% \| Hoia \| 14.02.2024 \| 3,739 \| 11.7 \| 11.9 \| 1.3 \| 1.3 \| 10% \| 11% \| 5% \| 5% \| \| SEK \| 5.44 \| 11.5 \| 111% \| Osta \| 16.02.2024 \| 741 \| 11.2 \| 6.4 \| 0.8 \| 0.5 \| 7% \| 7% \| 2% \| 2% \| \| SEK \| 57.7 \| 58.0 \| 1% \| Osta \| 16.02.2024 \| 398 \| na \| 42.8 \| 3.5 \| 3.0 \| -9% \| 8% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 0.79 \| 0.86 \| 9% \| Hoia \| 21.02.2024 \| 41 \| 11.6 \| 4.4 \| 0.3 \| 0.2 \| 3% \| 5% \| 0% \| 0% \| \| NOK \| 142 \| 225 \| 59% \| Osta \| 17.01.2024 \| 3,799 \| 138.3 \| 13.8 \| 1.0 \| 0.9 \| 1% \| 7% \| 1% \| 1% \| \| SEK \| 122 \| 134 \| 10% \| Osta \| 08.02.2024 \| 21,628 \| 6.6 \| 9.5 \| 0.9 \| 1.2 \| 15% \| 12% \| 13% \| 11% \| \| SEK \| 110 \| 114 \| 3% \| Hoia \| 12.02.2024 \| 3,282 \| 24.3 \| 17.6 \| 4.1 \| 3.9 \| 17% \| 22% \| 3% \| 3% \| \| SEK \| 223 \| 0.00 \| -100% \| Ilma reitinguta \| 15.02.2024 \| na \| 6.2 \| 7.8 \| 1.1 \| 1.2 \| 19% \| 16% \| 8% \| 13% \| \| mSEK \| 265 \| 300 \| 13% \| Osta \| 09.02.2024 \| 8,411 \| 31.9 \| 26.8 \| 2.2 \| 2.4 \| 8% \| 10% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 50.4 \| 55.0 \| 9% \| Osta \| 22.02.2024 \| 677 \| 19.9 \| 14.9 \| 2.5 \| 2.7 \| 12% \| 19% \| 4% \| 4% \| \| SEK \| 78.0 \| 97.0 \| 24% \| Osta \| 08.12.2023 \| 1,452 \| 17.6 \| 15.7 \| 2.7 \| 2.4 \| 16% \| 16% \| 2% \| 2% \| \| SEK \| 83.3 \| 110 \| 32% \| Osta \| 31.01.2024 \| 4,999 \| 14.7 \| 15.2 \| 2.5 \| 2.6 \| 17% \| 17% \| 8% \| 8% \| \| NOK \| 117 \| 127 \| 9% \| Hoia \| 08.02.2024 \| 14,413 \| 36.0 \| 16.2 \| 2.5 \| 2.6 \| 7% \| 16% \| 8% \| 8% \| \| SEK \| 24.7 \| 31.0 \| 26% \| Osta \| 29.01.2024 \| 8,682 \| 19.8 \| 15.3 \| 1.8 \| 2.1 \| 8% \| 13% \| 8% \| 8% \| * 1. Swedbank gruppi kuuluv ettevõte omab või kontrollib selle ettevõtte emiteeritud aktsiakapitalist 1% või rohkem. 2. Ettevõte või tema enamusaktsionär omab või kontrollib otseselt või kaudselt 5% või enam Swedbank emiteeritud aktsiakapitalist (ei kohaldu Swedbank Baltics AS-ile). 3. Swedbank grupil on konkreetse ettevõttega avalikke lõpetamata või lõpetatud investeerimispanganduse alaseid teenussuhteid. 4. Swedbank grupil on pikk netopositsioon, mis ületab 0,5% ettevõtte emiteeritud koguaktsiakapitalist. 5. Swedbank grupil on lühike netopositsioon, mis ületab 0,5% ettevõtte emiteeritud koguaktsiakapitalist. 6. Swedbank grupp on emitendi finantsinstrumentide turutegija; Valminud: 23.02.2024 09:36 Avaldatud: 23.02.2024 09:36 Palume tutvuda oluliste lahtiütlustega dokumendi lõpus \| Val. \| Aktsia- hind \| Hinna- siht \| Kasvu- pot. \| Inv. soovitus \| Uuendatud \| Turukap. \| P/E \| \| P/B \| \| ROE \| \| Div.tootlus \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| \| \| \| \| \| \| 2022 \| 2023E \| 2022 \| 2023E \| 2022 \| 2023E \| 2022 \| 2023E \| \| EUR \| 7.56 \| 7.50 \| -1% \| Hoia \| 14.02.2024 \| 960 \| na \| 22.7 \| 1.8 \| 1.7 \| -8% \| 8% \| 1% \| -2% \| \| NOK \| 99.3 \| 155 \| 56% \| Osta \| 16.02.2024 \| 1,145 \| 51.2 \| 5.5 \| 1.5 \| 0.9 \| 3% \| 16% \| 4% \| 6% \| \| SEK \| 292 \| 310 \| 6% \| Hoia \| 12.02.2024 \| 2,759 \| 26.6 \| 21.8 \| 4.2 \| 4.2 \| 16% \| 20% \| 3% \| 3% \| \| EUR \| 22.1 \| 22.0 \| -1% \| Hoia \| 19.02.2024 \| 2,620 \| 17.0 \| 13.1 \| 1.8 \| 1.6 \| 10% \| 12% \| 6% \| 7% \| \| SEK \| 49.6 \| 60.0 \| 21% \| Osta \| 23.02.2024 \| 465 \| 29.5 \| 38.2 \| 10.2 \| 11.9 \| 41% \| 38% \| 0% \| 0% \| \| NOK \| 145 \| 150 \| 4% \| Osta \| 16.02.2024 \| 3,765 \| 68.2 \| 31.6 \| 6.7 \| 5.6 \| 10% \| 19% \| 1% \| 2% \| \| DKK \| 225 \| 271 \| 21% \| Osta \| 10.11.2023 \| 2,736 \| 4.9 \| 6.9 \| 2.1 \| 2.2 \| 41% \| 32% \| 16% \| 13% \| \| EUR \| 23.6 \| 24.0 \| 2% \| Hoia \| 19.02.2024 \| 11,820 \| 4.8 \| 5.6 \| 0.7 \| 0.7 \| 16% \| 12% \| 3% \| 5% \| \| SEK \| 371 \| 315 \| -15% \| Hoia \| 05.02.2024 \| 7,521 \| 16.7 \| 21.6 \| 1.7 \| 2.2 \| 11% \| 10% \| 2% \| 2% \| \| SEK \| 15.4 \| 17.0 \| 11% \| Hoia \| 19.02.2024 \| 245 \| 31.8 \| 18.4 \| 0.6 \| 0.5 \| 2% \| 3% \| 0% \| 0% \| \| DKK \| 145 \| 153 \| 6% \| Hoia \| 12.07.2023 \| 12,347 \| 19.1 \| 17.2 \| 2.3 \| 2.2 \| 12% \| 13% \| 5% \| 5% \| \| EUR \| 29.3 \| 37.0 \| 26% \| Osta \| 02.02.2024 \| 15,628 \| 42.4 \| 13.7 \| 1.5 \| 1.4 \| 3% \| 10% \| 5% \| 5% \| \| EUR \| 24.6 \| 35.0 \| 42% \| Osta \| 19.02.2024 \| 4,541 \| 11.4 \| 10.1 \| 1.9 \| 1.7 \| 17% \| 17% \| 5% \| 6% \| \| NOK \| 103 \| 115 \| 12% \| Hoia \| 09.02.2024 \| 1,218 \| 13.4 \| 12.4 \| 4.7 \| 4.5 \| 36% \| 36% \| 7% \| 8% \| \| DKK \| 182 \| 240 \| 32% \| Osta \| 08.02.2024 \| 24,619 \| na \| 51.4 \| 8.3 \| 7.2 \| 1% \| 15% \| 0% \| 1% \| \| SEK \| 8.80 \| 8.00 \| -9% \| Hoia \| 19.02.2024 \| 296 \| na \| 15.0 \| 0.9 \| 0.8 \| -3% \| 5% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 1.02 \| 1.50 \| 47% \| Vähenda \| 19.02.2024 \| 85 \| na \| na \| 0.1 \| 1.1 \| -10% \| -4% \| 0% \| 0% \| \| SEK \| 555 \| 570 \| 3% \| Hoia \| 06.02.2024 \| 1,725 \| 58.4 \| 50.4 \| 5.7 \| 5.6 \| 10% \| 12% \| 1% \| 1% \| \| SEK \| 278 \| 275 \| -1% \| Osta \| 29.01.2024 \| 50,819 \| 7.5 \| 13.5 \| 2.5 \| 3.1 \| 35% \| 23% \| 8% \| 3% \| \| SEK \| 37.5 \| 38.0 \| 1% \| Hoia \| 02.02.2024 \| 9,986 \| 9.9 \| 7.2 \| 1.0 \| 0.8 \| 11% \| 12% \| 0% \| 0% \| \| NOK \| 105 \| 104 \| -1% \| Vähenda \| 15.02.2024 \| 3,920 \| 4.8 \| 6.6 \| 1.2 \| 1.1 \| 26% \| 17% \| 12% \| 8% \| \| SEK \| 46.2 \| 57.0 \| 23% \| Osta \| 09.02.2024 \| 2,708 \| 26.2 \| 25.8 \| 0.9 \| 1.0 \| 3% \| 4% \| 1% \| 1% \| \| SEK \| 85.2 \| 104 \| 22% \| Osta \| 14.02.2024 \| 2,343 \| 14.8 \| 14.1 \| 1.1 \| 1.1 \| 7% \| 8% \| 4% \| 4% \| \| EUR \| 14.7 \| 15.2 \| 4% \| Osta \| 01.02.2024 \| 8,678 \| 16.1 \| 19.6 \| 2.8 \| 3.6 \| 18% \| 19% \| 3% \| 3% \| \| SEK \| 39.0 \| 40.0 \| 3% \| Hoia \| 09.02.2024 \| 111 \| na \| 18.8 \| 0.9 \| 0.9 \| -18% \| 5% \| 0% \| 2% \| \| NOK \| 345 \| 415 \| 20% \| Osta \| 12.02.2024 \| 7,739 \| 35.4 \| 10.2 \| 1.3 \| 1.1 \| 3% \| 11% \| 2% \| 3% \| \| EUR \| 1.62 \| 1.50 \| -8% \| Vähenda \| 12.02.2024 \| 342 \| na \| na \| 0.6 \| 0.4 \| -1% \| -2% \| 0% \| 0% \| Selgitused: Aktsiahind – viimane sulgemishind (22.02.2024) Kasvupot. – kasvupotentsiaal Inv. Soovitus – investeerimissoovitus Turukap. – turukapitalisatsioon P/E (Price-to-Earnings ratio) – aktsia hinna ja puhaskasumi suhe. P/E arvutamiseks jagatakse aktsia hind (P) puhaskasumiga ühe aktsia kohta (E). P/B (Price-to-Book ratio) – aktsia hinna ja raamatupidamisliku väärtuse suhe. P/B arvutamiseks jagatakse aktsia hind (P) ettevõtte raamatupidamisliku väärtusega ühe aktsia kohta (B). ROE (Return on Equity) – omakapitali tootlus. ROE arvutamiseks jagatakse ettevõtte puhaskasum omakapitaliga. Div.tootlus – dividenditootlus, ehk aastase dividendi protsentuaalne osakaal aktsiahinnast. Dividenditootluse arvutamiseks jagatakse dividend aktsia kohta aktsia hinnaga. * 1. Swedbank gruppi kuuluv ettevõte omab või kontrollib selle ettevõtte emiteeritud aktsiakapitalist 1% või rohkem. 2. Ettevõte või tema enamusaktsionär omab või kontrollib otseselt või kaudselt 5% või enam Swedbank emiteeritud aktsiakapitalist (ei kohaldu Swedbank Baltics AS-ile). 3. Swedbank grupil on konkreetse ettevõttega avalikke lõpetamata või lõpetatud investeerimispanganduse alaseid teenussuhteid. 4. Swedbank grupil on pikk netopositsioon, mis ületab 0,5% ettevõtte emiteeritud koguaktsiakapitalist. 5. Swedbank grupil on lühike netopositsioon, mis ületab 0,5% ettevõtte emiteeritud koguaktsiakapitalist. 6. Swedbank grupp on emitendi finantsinstrumentide turutegija; Valminud: 23.02.2024 09:36 Avaldatud: 23.02.2024 09:36 Palume tutvuda oluliste lahtiütlustega dokumendi lõpus „Skandinaavia aktsiaturgude ülevaate" eesmärgiks on anda kliendile ülevaade KEPLER CHEUVREUX poolt antud investeerimissoovitustest ja sisaldab seega väljavõtteid vastavatest soovitustest. Käesolevat ideede nimekirja kokkuvõtet levitab Swedbank AS. Kokkuvõte on koostatud eraviisilise informatsiooni jagamise eesmärgil ning Swedbank ei ole nõustaja ega soovita selle põhjal ühtegi tehingu tegemist. Tervikanalüüsile on õigus üksnes meie klientidel. Ideede nimekiri ei ole ja seda ei tohi tõlgendada kui isiklikku soovitust osta või müüa väärtpabereid. Seda materjali ei tohi ilma KEPLER CHEUVREUX ja Swedbank AB loata kopeerida ega levitada. Analüüsi ei tohi levitada füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kes on sellise riigi kodanikud või kelle elu- või asukoht on riigis, kus selle levitamine ei ole lubatud kehtivate õigusaktide või muude otsuste järgi. Osa käesolevas kokkuvõttes toodud teabest põhineb KEPLER CHEUVREUX antud investeerimissoovitus(t)el. KEPLER CHEUVREUX olulise juriidilise ja avalikustamisele kuuluva teabega tutvumiseks külastage palun veebilehte https://research.keplercheuvreux.com/login. Regulatiivne teave iga kaetud emitendi kohta on kättesaadav sisse logimata klikates lingil „Disclosure" eeltoodud veebilehekülje all. Kokkuvõttes toodud tekst on eestikeelne kokkuvõte KEPLER CHEUVREUX poolt koostatud ingliskeelse(te)st investeerimissoovitus(t)est. Swedbank AS ei ole mitte ühelgi muul viisil ega juhul kokkuvõttes toodud teavet enne selle avaldamist muutnud. KEPLER CHEUVREUX aktsiaanalüüsi reitingud ja hinnasihid avaldatakse absoluutarvudes, mitte ühegi võrdlusindeksi suhtes. Aktsiate reiting määratakse pärast analüütiku poolt antud õiglasest väärtusest (hinnasihist) tuletatud 12 kuu oodatava aktsiate hinnatõusu või -languse hindamist ja ettevõtte riskiprofiili arvestades. KEPLER CHEUVREUX reitingud määratletakse järgmiselt. Osta: minimaalne oodatav investeeringu väärtuse kasv järgmise 12 kuu jooksul on 10% (minimaalne nõutav investeeringu kasv võib ettevõtte riskiprofiili arvestades suurem olla). Hoia: oodatav investeeringu väärtuse kasv on alla 10% (oodatav investeeringu kasv võib ettevõtte riskiprofiili arvestades suurem olla). Vähenda: oodata on investeeringu väärtuse vähenemist Võta pakkumine vastu: täieliku või osalise ülevõtmispakkumise, aktsiate sundülevõtmise (squeeze-out'i) või muu sarnase aktsiate ostupakkumiste kontekstis peetakse pakkumishinda vastavaks aktsiate õiglasele ostuhinnale Lükka pakkumine tagasi: täieliku või osalise ülevõtmispakkumise, aktsiate sundülevõtmise (squeeze-out'i) või muu sarnase aktsiate ostupakkumiste kontekstis peetakse pakkumishinda madalamaks kui aktsia õiglane ostuhind Läbivaatamisel: toimunud on sündmus, millel on meie sihthinnale oodatav oluline mõju ja me ei saa soovitust anda enne, kui oleme selle uue teabe läbi töötanud ja/või ilma uue aktsiahinna viiteta Ilma reitinguta: analüüsi sellele aktsiale ei koostata Piiratud: soovitust, hinnasihti ja/või finantsprognoosi ei avalikustata enam vastavuse tagamise ja/või muudel regulatiivsetel kaalutlustel Aktsiahindade volatiilsuse tõttu võivad reitingud ja hinnasihid aeg-ajalt ja ajutiselt ülaltoodud definitsioonile mitte vastata. Kui käesolevas kokkuvõttes ei ole teisiti märgitud, siis määratakse hinnasihid ja investeerimissoovitused fundamentaalanalüüsi meetoditel ja need tuginevad tavaliselt kasutatavatele hindamismeetoditele, nagu diskonteeritud rahavood (DCF), väärtuse hindamise kordajate võrdlemine ajalooliste ja sarnaste aktsiate andmetega ning dividendide diskonteerimise mudel (DDM). KEPLER CHEUVREUX hindamismeetodid ja -mudelid võivad suuresti sõltuda makromajanduslikest näitajatest (nagu toormehinnad, valuutakursid ja intressimäärad) ja muudest välisteguritest, nagu maksustamine, regulatsioonid ja geopoliitilised muutused (nt muutused maksupoliitikas, streigid või sõda). Peale selle võivad ettevõtete hindamist mõjutada investorite kindlustunne ja turul valitsev meeleolu. KEPLER CHEUVREUX hinnangud põhinevad samuti ootustel, mis võivad teatud tööstusharudes toimuvate arengute tõttu kiiresti ja etteteatamata muutuda. Olenemata sellest, millist hindamismeetodit kasutatakse, eksisteerib oluline risk, et hinnasiht jääb oodatava aja vältel saavutamata. KEPLER CHEUVREUX uuendab aktsiaanalüüside reitinguid siis, kui ta peab seda sobivaks uute leidude, turuarengute ning muu analüütiku vaateid ja hinnangut mõjutada võiva asjakohase teabe kontekstis. Soovitus(t)e kokkuvõtet levitatakse KEPLER CHEUVREUX ja Swedbank AB (publ) vahel sõlmitud eksklusiivse koostöölepingu alusel, mis reguleerib konkreetsete Euroopa turge puudutatavate investeerimisanalüüsi(de) (edaspidi: analüüs) koostamist ja nende levitamist Swedbanki tavaklientidele (edaspidi: saajad). Antud kokkuvõtte on koostanud Swedbank AS ja selle aluseks on analüüs, mis kuulub KEPLER CHEUVREUX'le ja mille viimane on ainuisikuliselt koostanud. Swedbank AB (publ), Swedbank AS ega Swedbank Baltics AS EI OLE aruande koostaja. Swedbank AB (publ) ja KEPLER CHEUVREUX vahelise koostöölepingu kohasel ei ole Swedbank AB (publ) kohustatud toetama KEPLER CHEUVREUX analüüsi või osalema selliste analüüside koostamises. KEPLER CHEUVREUX kontrollib seega ainuisikuliselt selle kokkuvõtte aluseks oleva analüüsi sisu ja tagab selle vastavuse kõigile kohaldatavatele kohalikele seadustele, reeglitele ja regulatsioonidele, mis on aruandega seotud. Swedbank AS, Swedbank Baltics AS ega Swedbank AB (publ) ei kontrolli kokkuvõtte aluseks oleva analüüsi sisu ega selles väljendatud vaateid ja hinnanguid. Swedbank AB (publ) järele valvab Rootsi finantsjärelevalveasutus (Finansinspektionen). Valminud: 23.02.2024 09:36 Avaldatud: 23.02.2024 09:36 Palume tutvuda oluliste lahtiütlustega dokumendi lõpus Swedbankis on kehtestatud kirjalikud sisekorrad, mis reguleerivad Swedbankis tekkida võivate huvide konfliktide tuvastamist, dokumenteerimist ja haldamist. Wallenius Wilhelmsen - Oluline: 1. Swedbank gruppi kuuluv ettevõte omab või kontrollib selle ettevõtte emiteeritud aktsiakapitalist 1% või rohkem. 2. Ettevõte või tema enamusaktsionär omab või kontrollib otseselt või kaudselt 5% või enam Swedbank emiteeritud aktsiakapitalist (ei kohaldu Swedbank Baltics AS-ile). 3. Swedbank grupil on konkreetse ettevõttega avalikke lõpetamata või lõpetatud investeerimispanganduse alaseid teenussuhteid. 4. Swedbank grupil on pikk netopositsioon, mis ületab 0,5% ettevõtte emiteeritud koguaktsiakapitalist. 5. Swedbank grupil on lühike netopositsioon, mis ületab 0,5% ettevõtte emiteeritud koguaktsiakapitalist. 6. Swedbank grupp on emitendi finantsinstrumentide turutegija. Aadress Swedbank AS, Liivalaia 8, 15040 Tallinn. Valminud: 23.02.2024 09:36 Avaldatud: 23.02.2024 09:36 Palume tutvuda oluliste lahtiütlustega dokumendi lõpus 10	<urn:uuid:9c04a9cf-6a37-425e-a947-15945224373c>	CC-MAIN-2024-42	https://blog.swedbank.ee/wordpress/wp-content/uploads/2024/02/skandinaavia-aktsiaturgude-ulevaade_23.02.24.pdf	2024-10-11T14:04:33+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-42/subset=warc/part-00230-0c083cf2-c0ed-42ad-af5c-44f7548e96a0.c000.gz.parquet	102,737,733	22,816	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999951	ekk_Latn	0.999966	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1083, 3421, 5751, 6964, 14756, 22511, 30285, 34881, 40635, 41675 ]	0	[ 0.98828125, 0.0118408203125, 0.00003838539123535156, 0.000270843505859375, 0.000033855438232421875, 0.00000356137752532959 ]
VALGE HANI 10! Segapaaristurniir meistriliiga (al 3. liigast) rahvaliiga (algajad) Registreeru siin 29. novembriks 4. detsembril kell 14-18 Sadolin Spordihoones, osavõtutasu a 15 €	<urn:uuid:0bf969f1-6bce-407f-83f0-023f9f2fc4f3>	CC-MAIN-2024-42	https://www.valgehani.ee/wp-content/uploads/2021/11/Kutse-sunnipaevaturniirile.pdf	2024-10-11T13:56:39+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-42/subset=warc/part-00230-0c083cf2-c0ed-42ad-af5c-44f7548e96a0.c000.gz.parquet	902,848,688	81	ekk_Latn	ekk_Latn	0.99827	ekk_Latn	0.99827	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 184 ]	1	[ 0.0167236328125, 0.7421875, 0.1875, 0.0517578125, 0.00112152099609375, 0.001739501953125 ]
TEEMA DIGISILLA VIDEO Malle Leis „Taimestik" TEA Popkunsti on sisuliselt võrdsustatud avangardiga, kuna see on „teistsugune" nii stiililt kui ka teemadelt. Seda kunstivoolu peetakse suurimaks kultuurimuutuseks, mis sõjajärgses Euroopas ja angloameerika maailmas enne digirevolutsiooni aset leidis. Kopeerimine ja kitš, rahvaglamuur ja subkultuurid, moed ja trendid, rokkmuusika ja lõppematud peod olid nüüd endastmõistetavalt osa noortekultuurist. Kunstis loodi uus esteetika, kasutades kollaaži, assamblaaži, siiditrükki, leidesemeid, tarbeesemeid, koomiksi võttestikku. Esile tõusid ideed keskkonnast, tarbimisiha, massikultuur ja popikoonid. Eesti oli ainus regioon Nõukogude Liidus, kus popkunst leidis tunnustamist ning jõudis 1960. ja 1970. aastate vahetusel avalikku kunstiellu, saades nimeks sovetpop. Tähtis polnud mitte Ameerika popis kasutatud kujundite/ ikoonide, nagu Coca-Cola pudeli, Marilyn Monroe või Mao Zedongi piltide kasutamine ja kopeerimine, vaid samasuguse mõtteviisi levitamine ja sünteesimine kohalike tähenduste kaudu. Saadi aru, et kodumaal tuleks pöörduda siinsete sümbolite ja nõukoguliku massikultuuri poole, milleks meie silmis oli kommunistlik poliitiline propaganda. Eestis on kõige järjekindlamalt popkujundi ja popipärase kunstlikkuse käsitlemisega seotud Malle Leis (1940– 2017), kes võttis 1960. aastatel oma loomingus kasutusele mõtteviisid ja tehnikad, mis kandsid endas noortekultuurist pärit impulsse. Oma kunsti abil tõi ta rangete piiridega nõukogude aja ühiskonda elurõõmu ja vabaduse hõngu. ARUTLE JA LOO – Mis on Sinu jaoks popkultuur? Millised muusika- ja moestiilid ning brändid Sulle sellega seostuvad? – Püüa meenutada, mitu korda oled ühe nädala jooksul käinud kaubanduskeskuses. Mida poest ostsid (k.a toidupood ja kohvik)? – Mida eestlased nõukogude ajal poest ostsid? Milliseid esemeid võisid eesti kunstnikud oma teostel kujutada nõukogude ajal, mil liigtarbimine polnud võimalik? Paku vähemalt 5 varianti. – Millist popkunsti võttestikku Malle Leisi teosel märkasid? Miks peetakse antud teost pigem eelpopiks? – Kuidas saaks vaadata taimestikku kommertskultuuri objektina; kuidas kunstiteosena? Too välja erinevaid näiteid. – Taimed on teosel muudetud tehislikuks objektiks. Millist tähendust võis see kanda toona ja millist võiks see kanda tänapäeval? Otsi oma telefoni fotoalbumist mõni pilt taimest. Juhul kui seda ei ole, tee kooliruumis või selle ümbruses olevast taimest telefoniga pilt. Muuda see filtrite abil tehislikuks, omistades sellele uue tähenduse. Kuulake üheskoos Eesti 1960. aastate popmuusikat vaheldumisi praeguse aja popmuusikaga. Visandage grupis koomiks, mis kajastab tänapäeva tarbimist ja popkultuuri. Tehke sellest lühike absurdinäidend, mille etendate kaaslastele. 1960. aastatel etendati näiteks ühel kunstnik Tõnis Vindi kodus toimunud popiõhtul absurdinäidendit „Saapapuhastamine". MUUSEUMITUNNI SOOVITUS „Konfliktid ja kohandumised". Põhjalikumaks teemaga tutvumiseks soovitame muuseumitundide sarja Kumu 4. korruse püsiekspositsioonis.	<urn:uuid:1bc3091c-f5f5-48f0-9fbc-905b3d5b517b>	CC-MAIN-2020-16	https://kumu.ekm.ee/wp-content/uploads/sites/2/2020/03/Digisild_tooleht_210x2975mm_Kumu_trykki_7.pdf	2020-04-07T06:14:19+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00184-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet	513,390,255	1,189	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999742	ekk_Latn	0.999742	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 3036 ]	1	[ 0.01300048828125, 0.6875, 0.263671875, 0.032958984375, 0.0025482177734375, 0.000732421875 ]
Justiitsministeerium email@example.com Teie 25.02.2019 nr 10-4/1470-1 Meie 16.04.2019 nr 1-7/53-2 Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse avalik konsultatsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit esitab arvamused ja tähelepanekud kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse hetkeolukorra, probleemide, vajaduste ja ootuste kohta, arvestades kohalikelt omavalitsustelt laekunud tagasisidet. I Esmalt esitame arvamused Justiitsministeeriumi kirjas toodud teemade kohta. 1. Korteriomandite moodustamine Lähtudes liikmetelt saadud tagasisidest, märgime, et valdavalt toetatakse 1. varianti ehk olemasoleva regulatsiooni säilitamist. Selgituseks on mh märgitud, et tulenevalt sellest, et kinnistusraamatus ja ehitisregistris olevate eriomandi esemete pindalad ei pruugi ühtida, ei ole võimalik korteriomandite moodustamine ehitisregistrisse kantud andmete alusel. 2. Korteriomandi jagamine Märgime, et meile laekunud tagasiside alusel võib teha järelduse, et nimetatud küsimus vajab põhjalikumat analüüsi. Toetajaid oli nii 1. variandile (ehk säilitada olemasolev regulatsioon), 2. variandile (ehk sätestada, et uue korteriomandi loomiseks on igal juhul vajalik kõigi korteriomanike nõusolek), kuid pakuti ka 3. variant - sätestada, et uue korteriomandi loomiseks on vaja üle poole korteriomanike nõusolekut. Nimetatud teema osas on mh tõstatatud järgmised küsimused. Tekib küsimus, kes on asjassepuutuvad korteriomanikud. Kas need on korteriga vahetult piirnevate korterite omanikud (kõrval, üleval ja all ning vahetult diagonaalis paiknevate korterite omanikud) või elamu kõigi korterite omanikud? Korteriomandi jagamise korral, kui see on ruumikorralduslikult võimalik ja ei vaja ehituslikke ümberkorraldusi (eraldi juurdepääs uuele korteriomandile on olemas), võiks nõustuda kohtupraktikaga, et sellisel juhul ei ole vajalik kõigi korteriomanike nõusolekut, vaid piisaks vahetult piirnevate korteriomanike nõusolekust. Ilma juurdepääsuta korteriomandite moodustamist ei tohiks lubada, prognoositavad on hilisemad vaidlused seoses juurdepääsuga korteromandile. _____________________________________________________________________________________________________ Roosikrantsi 12/1 Reg.nr 80185947 Uue korteriomandi loomisel olemasolevale hoonele peale (lisakorruse ehitamine) või juurde (nt hoone pikendamine) ehitamisel on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, kuna see puudutab kõikide korterite omanikke: muutub nende korteriomanike olukord, kelle korteri peale või kõrvale luuakse uus korteriomand; muutub kaasomandi osa suurus; uued loodavad korteriomandid on seniste korteriomanike kaasomand (kui nad ei ole loodavaid korteriomandeid juba enne ehitamist ehitusprojekti alusel võõrandanud nt isikule, kes kogu antud hoone rekonstrueerib). Lahti tuleks kirjutada sõnade „asjassepuutuvate korteriomanike" täpne mõiste. Korteriomandi jagamisel, kui see on ruumikorralduslikult võimalik ja ei vaja ehituslikke ümberkorraldusi (eraldi juurdepääs uuele korteriomandile on olemas), piisaks ilmselt vahetult piirnevate korterite omanike nõusolekust. Samas on ka märgitud, et võib ilmneda olukordi, kus kõigi korteriomanike nõusolekut on keeruline, kui mitte võimatu saavutada, sh osade korteriomanike huvi puuduse tõttu, nt kui konkreetne juhtum neid otseselt ei puuduta (nt juhul kui ühe kinnisasja piires on mitu maja, mis moodustavad ühe ühistu, siis teise maja muudatused jäävad kõrvaliseks probleemiks; samuti suurte majade puhul kõrvaltrepikodasid puudutavad muudatused). 3. Korteriühistu asukoht ja aadress Laekunud tagasiside alusel märgime, et pigem eelistatakse 2. varianti (ehk võimaldada kanda registrikaardile korteriühistu aadress ka juhul, kui see langeb kokku korteriomandite asukohaga), kuigi oli ka 1. variandi toetajaid (ehk säilitada olemasolev regulatsioon). 4. Korteriühistu nimi Lähtudes liikmetelt saadud tagasisidest, märgime, et valdavalt toetatakse 1. varianti ehk olemasoleva regulatsiooni säilitamist. Põhjenduseks on toodud mh, et tegemist on lihtsa, selge ja ühesuguse nimesüsteemiga korteriomanditele. 2. variandi (ehk kui korteriühistul on olemas täiendav nimi, siis seadusjärgset nime mitte kasutada) eelistamise põhjenduseks on samas toodud, et see annab korteriühistutele võimaluse olla loov oma nime valiku suhtes ning vältida segadust. 5. Korteriühistu juhtimine Lähtudes liikmetelt saadud tagasisidest, märgime, et valdavalt toetatakse pakutud 1. varianti ehk olemasoleva regulatsiooni säilitamist. Tagasiside hulgas on ka järgmine põhjalikum kommentaar antud variandi eelistest, milles kaaluka põhjenduse olemasolul ei välistata täielikult ka 3. varianti (ehk tõsta korteriomandite arvu, millest alates on juhatus või valitseja nõutav): Äärmiselt hea on regulatsioon, mis puudutab 10 või vähema korteriomandiga ühistut. Hea on, et pole tarvis määrata juhatust ega valida valitsejat ning iga-aastaselt teha majandusaasta aruannet. Nt on selline olukord mõistlik ridaelamute puhul, mis ehitisregistris ja kinnistusraamatus on kajastatud korteriomanditena, kuid reaalsuses on igal boksil oma elektrija veearvestus, oma muruplats haldamiseks ning oma korraldatud prügi. Ehk siis igapäevane majandamine on igaühel iseseisev ning puudub vajadus organi järele, kes seda korraldaks. Samuti ei ole mõistlik sellisel juhul majandusaasta aruande koostamine, kuna see oleks täiendav ebavajalik lisakulu. Antud küsimuses tuleks üksnes kaaluda seda, kas 10 korteriomandit on optimaalseim või võiks seda arvu suurendada. 2. varianti (ehk teha juhatus või valitseja kohustuslikuks kõigile korteriühistutele) ja 4. varianti (ehk kaotada üldse juhatuse määramise kohustus) eelistasid üksikud, kusjuures viimase toetuseks on toodud põhjendus, mille kohaselt teatud piirkondades on päris paljude korteriühistute puhul tekkinud olukord, kus ei ole võimalik kedagi juhatusse määrata, kuna korteriomanikest ükski ei anna nõusolekut juhatuse liikmeks saada. 6. Raamatupidamine ja majandusaasta aruanne Lähtudes liikmetelt saadud tagasisidest, märgime, et valdavalt eelistatakse pakutud 1. varianti ehk olemasoleva regulatsiooni säilitamist. Samas on toetatud ka 3. varianti (ehk võimaldada majandusaasta aruannet mitte esitada ka kuni kümne korteriomandiga korteriühistul, millel on juhatus), tuues järgmise põhjenduse: Juhatus kui selline on tegelikult hea ja mõistlik ning lihtsustaks ühistu asjaajamist. Antud juhul aga ühistud kasutavad võimalust, et mitte esitada majandusaasta aruannet ja jätavad juhatuse valimata. Juhatus ja majandusaasta aruande esitamine ei peaks olema omavahel seoses ning sõltuvuses. Et siiski motiveerida ühistuid juhatuse määramiseks, võiks olla kuni 10 korteriga ühistutele majandusaasta aruande esitamine jätkuvalt mittekohustuslik. 4. variandi (ehk teha majandusaasta aruande koostamine ja esitamine vabatahtlikuks kõigile korteriühistutele) toetuseks on omakorda märgitud, et kuna korteriühistu eesmärk ei ole teenida tulu, vaid töötada ühise eesmärgi nimel, siis korteriühistud võiksid olla vabastatud antud kohustusest. 7. Dokumentide esitamine registripidajale Eranditult toetatakse 2. varianti (ehk võimaldada esitada osalejate nimekirja elektrooniline koopia ettevõtjaportaali kaudu), mida peetakse mõistlikuks ja otstarbekaks. 8. Korteriomandi ja korteriühistu vaidluste lahendamine kohtus Valdavalt toetatakse 2.varianti ehk sätestada selgelt, et korteriühistu majandamiskulu nõue lahendatakse hagita menetluses. Eelistamise põhjenduseks on mh toodud, et see oleks kiirem, lihtsam ja vähem kulukam. 9. Korteriomandi ja korteriühistu vaidluste kohtuväline lahendamine Lähtudes liikmetelt saadud tagasisidest, märgime, et enam-vähem võrdselt toetati 1. varianti (ehk olemasoleva regulatsiooni säilitamist) ja 2. varianti (ehk sätestada seaduses võimalus, et KOV võib luua lepitusorgani korteriomandi ja korteriühistu vaidluste lahendamiseks). Muuhulgas 1. variandi toetuseks märgiti, et KOVide tegevusvaldkond on niigi lai ja lisada veel lepitustegevus, oleks liigselt koormav; KOVidel puudub vastava ettevalmistusega isikute ring, kes võiks lepitusmenetlust läbi viia, see eeldaks uue ametikoha loomist. Leiti ka, et ilmselt on vajadus lepitusorgani loomiseks pigem suurtes linnades. II Lisaks esitame täiendavad ettepanekud ja tõstatatud probleemid 1. KrtS § 22 lg-t 1 täiendada selliselt, et ühe isiku häälte arv ei ületaks 49% korteriomandite koguarvust, vältimaks ühe omaniku võimalikku ebaproportsionaalset mõju korteriühistu majandustegevusele (praktikas esinenud probleemid). 2. Üldkoosolekul osalemise hääleõiguse edasiandmist tuleb piirata. (Levinud on juhtumid, kus korteriomandi omanikelt on saanud volitused isikud, kellel ei ole puutumust elamuga ning oht õiguste kuritarvitamiseks on suur). 3. Äriregistrist korteriühistu registrikaardilt võiks leida tähisena (tunnusena) info, mis liiki eriomandi esemed hoones asuvad, nt: a) ainult eluruumid b) elu- ja äriruumid c) ainult äriruumid. 4. KrtS § 60 lg 4 sätestab, et korteriühistu registrikaardi võib sulgeda pärast korteriühistu likvideerimist. See lause eeldab seda, et ühistu likvideerimisel viiakse läbi TSÜSis sätestatud täiemahuline likvideerimisprotsess, mis on üsna ajakulukas. KrtS § 61 sätestab, et isik, kellele kuuluvad kõik korteriomandid, võib kinnistusraamatu pidajale esitatava kinnistamisavaldusega lõpetada eriomandid ja korteriühistu. Eriomandid lõpevad kande tegemisega kinnistusraamatusse. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 60 sätestatut. Ehk siis, isegi kui korteriomandid kuuluvad kõik ühele isikule, peab ühistu lõpetamisel samamoodi läbi viima kogu likvideerimisprotsessi. Antud nõue on aga ebamõistlikult koormav sellistel juhtudel, kus kõik korteriomandid on enne ühistu moodustamist riigi poolt ja ka pärast seda kuulunud KOV-le. Kuna aga hoones on moodustatud korteriomandid, siis moodustas riik automaatselt ühistu. Kuna KOV kavatseb jätkata korteriomandite omanikuna, peab KOV hakkama likvideerima ühistut (kuna vastasel juhul võib tal tekkida kohustus majandusaasta aruande esitamiseks), mis on olnud sisutühi ning igasuguse ühistule iseloomuliku tegevuseta. Ettepanek on, et näiteks eeltoodud juhtumite korral (või kaaluda ka üldisemalt ühistute likvideerimise puhul) loobuda teatud menetluslikest nõuetest ning lihtsustada likvideerimisprotsessi. Praegu on olukord, kus riik on loonud korteriühistud (sisusse süvenemata ehk loonud ühistud ka sinna, kus ainult üks omanik) ja nüüd omanik peab alustama pikka likvideerimisprotsessi (teatud juhtudel leidma ka likvideerija ja see eeldab täiendavaid rahalisi ressursse), et tagasi pöörata riigi poolt tehtut. 5. Mõnevõrra ebaselgeks on jäänud KrtS § 48 kohane reservkapitali kohustuslik suurus. Kui kogutakse näiteks kolm aastat remondifondi raha, mida kasutatakse neljandal aastal, siis peaks sellel neljandal aastal olema reservi suurus oluliselt suurem, kuna prognoositakse suuremat kulu ja eelnevad kolm aastat on ainult tulu ja prognoositud kulu selles osas pole. Samas, ühel aastal suurendada reservi ja hiljem vähendada ei oleks vajalik. Pigem tuleks arvestada reservi 1/12 plaanitud aasta tuludest, mida liikmetelt saadakse kulude katteks, mitte prognoositud kuludest. 6. Tõstatatud on ka probleem seoses võlgade sissenõudmisega Vene Föderatsiooni kodanikelt, kes on soetanud korterid, kuid ei tasu kommunaalmakseid. Selle tulemusel on mitmetel korteriühistutel tekkinud suur võlg (sageli just keskkütte osas). Maksekäsu kiirmenetlust nende võlgnike suhtes ei saa rakendada, advokaadi palkamiseks ja kohtusse hagi esitamiseks ei ole korteriühistul vahendeid. Korteriühistu ei leia väljapääsu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jan Trei ELVL asedirektor	<urn:uuid:b81ed223-0d5f-4e93-ac23-c0ccb0e7b148>	CC-MAIN-2020-16	https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/korteriomandi-_ja_korteriuhistuseaduse_avalik_konsultatsioon_linnade_ja_valdade_liidu_arvamus.pdf	2020-04-07T07:20:11+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00184-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet	927,067,575	4,474	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999998	ekk_Latn	1.000001	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2260, 5949, 9520, 11718 ]	1	[ 0.029541015625, 0.458984375, 0.369140625, 0.1142578125, 0.022705078125, 0.006439208984375 ]
TEABELEHT Naised ja vananev tööjõud – mõju tööohutusele ja töötervishoiule Käesolevas ülevaates käsitletakse tööohutuse ja töötervishoiu ning jätkusuutliku töö seisukohast mitmesuguseid soolisi ja ealisi probleeme, millega puutuvad kokku eelkõige eakad naised. Ülevaade põhineb uusimal kirjandusel ja EU-OSHA korraldatud seminari tulemustel. 1 võib pikeneda kokkupuude töökoha teatud ohtudega, näiteks korduvliigutuste või ebamugava tööasendiga. Kuidas mõjutavad sooaspektid tööohutuse ja töötervishoiu juhtimist ning jätkusuutlikku tööd vananeva tööjõu kontekstis? Euroopa Liidu tööjõud vananeb ja seepärast on tingimata vaja eaküsimusi arvestavaid tööohutuse ja töötervishoiu strateegiaid. Naistel ja meestel on aga erinevad ealised probleemid ning tööelu kestel mõjutavad neid töökeskkonna probleemid erinevalt. Sel põhjusel on jätkusuutliku töö poliitika kujundamise, arutelude ja tulevaste uuringute toetamiseks oluline need erinevused leida ja püüda neid mõista. Meeste ja naiste ealised erinevused töökohal Vananemist seostatakse füüsilise suutlikkuse ja terviseseisundi mitmesuguste muutustega. Neid muutusi võivad mõjutada tegurid, mis on seotud bioloogilise ja sotsiaalse sooga. Bioloogilisest soost tingitud soolised erinevused töökohal Kõige ilmsem bioloogilisest soost tingitud muutus on menopaus. On aga ka palju muid ealisi seisundeid, mis võivad sagedamini kahjustada just naiste töövõimet, näiteks osteoporoos, osteoartriit ja rinnavähk. Tööohutuse, töötervishoiu ja jätkusuutliku töö edendamise strateegiaid välja töötades tuleb selliseid soolisi erinevusi arvestada. Sotsiaalsest soost tingitud soolised erinevused töökohal Tööjõu hulgas esineb vertikaalset ja horisontaalset soolist segregatsiooni, mille tõttu puutuvad naised, eelkõige eakad naised kogu tööelu kestel kokku teistsuguste riskidega kui nende meeskolleegid. Vertikaalse segregatsiooni põhjustab edutamise ja tööalase liikuvuse võimaluste puudumine, mis omakorda tähendab, et naised on koondunud tööhierarhia madalamatele astmetele. 2 Selle tulemusel 1 https://osha.europa.eu/en/tools-and-publications/seminars/workshop-gender-and-ageimpact-working-life-etui-international 2 EU-OSHA – Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, New risks and trends in the safety and health of women at work („Naistöötajate tööohutuse ja töötervishoiu uued riskid ja suundumused"), 2013. Avaldatud aadressil https://osha.europa.eu/en/publications/ reports/new-risks-and-trends-in-the-safety-and-health-of-women-at-work/view Horisontaalset segregatsiooni põhjustab see, et nais- ja meestöötajate arvu suhe eri majandussektorites on erinev: näiteks tervishoius, sotsiaalteenustes ja hariduses ning muudes teenindussektorites on keskmisest rohkem eelkõige eakaid naisi. Oluline on mitte alahinnata nende sageli naistöötajatega ametikohtade füüsilisi ja emotsionaalseid tingimusi – töökohal püsimist ja tööelu kvaliteeti kahjustavad paljudes naistöötajatega valdkondades esemete käsitsemine, korduvliigutused, kiire töötempo, vahetustega töö, vägivalla ja ahistamise risk ning stress. Toimetulek meeste ja naiste ealiste erinevustega töökohal Tööohutuse, töötervishoiu ja jätkusuutliku töö strateegiate väljatöötamisel tuleb arvestada nii ealisi kui ka soolisi aspekte. Strateegiates tuleb keskenduda valdavalt naistöötajatega sektoritele ja ametikohtadele (nt tervishoid, haridus, puhastusteenused ja jaemüük), samuti valdavalt meestöötajatega sektoritele (nt ehitus), arvestades ühtlasi, kuidas sootundlikult käsitleda füüsiliste võimete vähenemist ja terviseseisundi halvenemist vanuse tõttu. Menopaus ja töökoha terviseedendus Paljud naiste terviseprobleemid, näiteks menopaus, on ühiskonnas ja seega ka töökohal tabuteemad. Neid probleeme saab aga leevendada lihtsate võtetega: tagada joogivee kättesaadavus, teha vormirõivad mitmekihilised, hõlbustada arsti juures käimist paindliku tööaja abil. Töökohal tuleb kasutada rohkem teabe- ja tugimeetmeid, näiteks nõuandeid, kuidas vältida häbimärgistamist, näidispoliitikaid ja riskihindamise kontroll-loendeid. Sootundliku lähenemisviisiga kõiki vanuserühmi hõlmavad tööohutus- ja töötervishoiustrateegiad Elukestev lähenemisviis jätkusuutlikule tööle peab hõlmama kooliõpilaste riskiharidust ja ennetustööd ning tagama, et tööohutuse ja töötervishoiu hariduses käsitletakse valdavalt naistöötajatega ametikohtade riske. Peale selle tuleb rõhutada tööohutust ja töötervishoidu valdavalt naistöötajatega ametikohtade kutseõppes. Stress ning luu- ja lihaskonna vaevused Paljud valdavalt naistöötajatega ametikohad on emotsionaalselt nõudlikud või nõuavad pikaajalist istumist või seismist. Seetõttu võivad naiste töö jätkusuutlikkust oluliselt kahjustada stress ning luu- ja lihaskonna vaevused. Mõlemale probleemile tuleb pöörata rohkem tähelepanu, keskendudes riskiennetusele valdavalt Tööohutus ja töötervishoid lähevad korda kõigile. Hea sinule. Hea äritegevusele. x ET naistöötajatega ametikohtadel – näiteks ühes Taani lasteaias korraldati töö jätkusuutliku töö tagamiseks ümber, et hoida tööl inimesi, kes teevad korduvliigutusi ja tõstavad raskusi. Rehabilitatsioon Kui naise terviseprobleeme ei peeta tööga seonduvaks, võib see takistada tema juurdepääsu rehabilitatsioonile. Peale selle ei ole rehabilitatsiooniteenused sageli kättesaadavad naistele, kes hooldavad pereliikmeid. Seetõttu peab rehabilitatsioon olema sootundlik, et see oleks naistele paremini kättesaadav ja sobiks naiste vajadustega. Sellist sootundlikku ja kohandatud rehabilitatsiooni pakub näiteks Prantsusmaal töövigastuste kindlustusselts Anact, mis avaldas rinnavähi ravi läbinud naistöötajate rehabilitatsiooni juhendi. 3 Pereliikmete hooldajad Üha enam nais- ja meestöötajaid peavad hooldama haigeid, puudega või vanu sugulasi, ehkki kõige sagedamini teevad seda vähemalt 50-aastased naised. Töö- ja hoolduskohustuste ühitamise strateegiad keskenduvad praegu aga enamasti noortele naistele ja lastehoiule. Seega tuleb jätkusuutliku töö tagamiseks kavandada asjakohased kohustuste ühitamise põhimõtted ja tavad: näiteks juba kasutatavad noorte vanemate paindlik töökorraldus ja osaline tööaeg võivad sobida ka pereliikmeid hooldavatele eakatele töötajatele, et nad saaksid püsida tööhõives. Ühtlasi on oluline tagada lisaressursid vanurite ja puudega inimeste hoolduseks ning teenused iseseisva elu soodustamiseks tervikliku strateegia raames. Riskihindamisel ja strateegiate väljatöötamisel tuleb arvestada ea- ja sooküsimusi Tööohutuse ja töötervishoiu strateegiatega tuleb soodustada mitmekesisust riskiennetuse abil ja riskide kõrvaldamisega tekkekohas. Sel põhjusel on oluline käsitleda ealist ja soolist võrdõiguslikkust ning tööohutust ja töötervishoidu ühtses poliitikaja tegevusraamistikus. Soolise võrdõiguslikkuse ja jätkusuutliku töö tiheda seose näide on riskihindamise ja strateegiate väljatöötamise ühes Prantsusmaa trükikojas. Ettevõtte naistöötajatel esines sageli luu- ja lihaskonna vaevusi – naiste ja meeste töökohtade ajakasutust analüüsides leiti, et korduvliigutusi pikka aega tegevatelt ametikohtadelt edutati mehi kiiremini kui naisi. Hinnangu tulemusena soovitati ettevõttel toetada naistöötajate karjääriarengut ja oskuste tunnustamist, et vähendada naiste kauaaegset püsimist monotoonse tööga ametikohtadel. Ühendkuningriigi riikliku terviseameti (NHS) töörühm Working Longer Group töötab välja tervikliku lähenemisviisiga strateegiat, et välja selgitada pikema tööelu mõju valdavalt naistöötajatega valdkonnas, mille meditsiiniõdedest kaks kolmandikku on üle 40-aastased. See näitab, kui oluline on sektoripõhiste tööohutusja töötervishoiusuuniste täielik rakendamine, et pikema tööea kumulatiivne mõju ei ohustaks töötaja tervist ega võimet töötada tõhusalt ja ohutult. 3 Anact – L'agence nationale pour l'amélioration des conditions de travail, Travailler avec un cancer du sein, 2008, Association CINERGIE, Paris. http://osha.europa.eu TEABELEHT Mitmekesisuse süvalaiendamine riiklikes tööohutuse ja töötervishoiu strateegiates Soo- ja eaküsimuste süstemaatiliseks lõimimiseks jätkusuutliku töö strateegiatesse ilma diskrimineerimist põhjustamata tuleb mitmekesisus süvalaiendada tööinspektsioonide strateegiatesse ja tegevusse. Näiteks Austria tööinspektsiooni mitmekesisusstrateegia väljundite hulgas on mitu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise töövahendit, koolituskursused ja mitmekesisuse kontroll-loendid inspektoritele ettevõtetes kasutamiseks ning valdavalt naistöötajatega sektorite ja eakate töötajate suhtes asjakohased meetmed. 4 Peamised tähelepanekud Oluline on luua eakatele töötajatele võimalused jätkusuutlikuks töötamiseks, pöörates erilist tähelepanu eakatele naistöötajatele ning võttes meetmeid, et reguleerida töökoormust ja tööülesandeid, tagada paindlik tööaeg, töö- ja eraelu tasakaal, töökohapõhine toetus teatud soospetsiifiliste terviseprobleemide korral ning tööjõu arendamine. Soo- ja eaküsimuste ning tööohutuse, töötervishoiu ja jätkusuutliku töötamise kokkupuutepunkte tuleb veel uurida ja töötada välja praktilised töövahendid. Käesoleva ülevaate peamised tähelepanekud on järgmised: • bioloogilisest ja sotsiaalsest soost tingitud töötingimuste erinevused püsivad kogu tööelu jooksul; • naiste töö kumulatiivset füüsilist ja emotsionaalset mõju ei tohi alahinnata; • toetada tuleb riskihindamist, mis arvestab soo- ja eaküsimuste keerukust; • kauaaegne töötamine madalat kvalifikatsiooni eeldavatel töökohtadel, kus puuduvad karjääriarengu võimalused, võib põhjustada pikaajalist kokkupuudet ohtudega; • oluline on tagada võrdne juurdepääs rehabilitatsiooniteenustele ja kutseõppele; • menopausiealisi naisi aitavad tööl hakkama saada lihtsad häbimärgistamist vältivad meetmed; • töökoha terviseedenduse strateegiates tuleb mees- ja naistöötajatele sätestada erinevad lähenemisviisid; • nii mees- kui ka naistöötajatele tuleb tagada paindlik töökorraldus, et võimaldada vanade pereliikmete hooldust; • tööinspektsioonidel peavad olema selged mitmekesisusstrateegiad; • väärtustada tuleb eakate naistöötajate panust ning neid ohustava kahekordse diskrimineerimise probleem tuleb lahendada teabe levitamise abil. Lisateave Aruanne on avaldatud EU-OSHA veebilehel aadressil https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/saferand-healthier-work-any-age-women-and-ageing-workforce/view Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2017 © Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, 2017 Reprodutseerimine on lubatud allikale viitamisel. Tõlkekeskuse (CdT, Luksemburg) poolt tõlgitud tekst põhineb ingliskeelsel originaalil. 4 EU-OSHA – Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, Mainstreaming gender into occupational safety and health practice („Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine tööohutusse ja töötervishoidu"), 2014. Avaldatud aadressil https://osha.europa.eu/es/ tools-and-publications/publications/reports/mainstreaming-gender-into-occupationalsafety-and-health-practice	<urn:uuid:299915ca-53b3-48c9-ba4d-83d138d3328c>	CC-MAIN-2020-16	https://osha.europa.eu/et/publications/women-and-ageing-workforce-implications-occupational-safety-and-health-research-revie-1	2020-04-07T06:15:41+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00188-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet	586,137,936	4,178	ekk_Latn	ekk_Latn	1.000003	ekk_Latn	1.000003	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 4917, 10936 ]	1	[ 0.057861328125, 0.4765625, 0.349609375, 0.10400390625, 0.0098876953125, 0.001922607421875 ]
(Esimene lugemine 2Mo17 ,3-7) Lugemine teisest Moosese raamatust: Neil päevil oli rahval janu vee järele ja rahvas nurises Moosese vastu ning ütles: "Miks ometi tõid sa meid Egiptusest siia? Meid, meie lapsi ja meie loomi siia janusse surema." Aga Mooses hüüdis Issanda poole ja ütles: "Mida ma pean selle rahvaga tegema? Vähe puudub, et nad viskaksid mind kividega surnuks!" Ja Issand ütles Moosesele: "Asu rahva etteotsa ja võta endaga mõned Iisraeli vanemad, võta kätte oma sau, millega sa lõid Niiluse jõge, ja mine. Vaata, mina seisan seal sinu ees Hoorebi kaljul. Löö oma sauaga vastu kaljut, siis hakkab sealt vesi voolama ja rahvas saab juua." Ja Mooses tegi nõnda Iisraeli vanemate nähes, ning ta pani sellele paigale nimeks "Massa ja Meriba" (kius ja riid), Iisraeli rahva riiuasja pärast, et nad olid Issandat proovile pannud ja öelnud: "Kas on siis Issand meie keskel või ei ole". See on Jumala Sõna. (Vastulaul Ps95 ,1-2.6-7c.7d-9 R.7d.8a) R: Kui te kuulete Issanda häält, ärge paadutage oma südant. Tulgem, hõisakem Issanda ees, rõkakem rõõmust oma päästekalju poole! Tulgem tema palge ette tänamisega, laulgem temale kiituselaule. R: Tulge, kummardagem ja põlvitagem, heitkem silmili Issanda, oma Looja palge ette. Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas, tema lambad, keda ta juhib oma parema käega. R: Täna, kui te kuulete tema häält, ärge paadutage oma südant, nii nagu Meribas, nagu Massa päeval kõrbes. Seal teie esiisad kiusasid mind ja panid mind proovile, kuigi nad said näha minu vägevaid tegusid. R: (Teine lugemine Ro5 ,1-5) Lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele: Vennad, me oleme usust õigeks saanud, ja nüüd on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi. Temas me oleme armule ligi pääsenud, ja selles armus me püsime ning oleme uhked oma lootuse üle, et me saame Issanda kirkusele vastu minna. Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südameisse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud. Kristus on surnud meie eest juba siis, kui me alles nõdrad ja jumalatud olime. Vaevalt läheks keegi surma kasvõi õige inimese eest - kuigi hea inimese eest julgeb mõni oma elu kaalule panna. Jumal on aga meile nõnda oma armastust üles näidanud, et Kristus on surnud meie eest siis, kui me alles patused olime. See on Jumala Sõna. (Salm enne evangeeliumi Jh 4,42.15) Issand, Sina oled tõeline maailma Lunastaja, Anna meile seda eluvett, mille järele me januneme. (Evangeelium Jh4 ,5-42) Lugemine püha Johannese evangeeliumist: Jeesus jõudis ühe Samaaria küla juurde, mida hüüti Süükariks. Küla oli selle põllu lähedal, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile. Seal oli ka Jaakobi allikas. Jeesus oli teekäimisest väsinud ja istus allika äärde jalgu puhkama. See oli keskpäeva ajal kuuendal tunnil. Samaaria külast tuli naine vett ammutama. Jeesus ütles talle: "Anna mulle juua!" Aga tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma. Saamaaria naine vastas: "Kuidas sina, kes sa oled juut, küsid juua minu - samaaria naise käest? Juudid hoiavad end ju samaarlastest eemale?" Jeesus kostis: "Kui sa ainult teaksid Jumala andi ja seda, kes see on, kes sulle ütleb: "Anna mulle juua", siis sa paluksid teda ja tema annaks sulle eluvett". Naine ütles talle: "Isand, sul ei ole ämbrit ja kaev on sügav. Kust võtad sa selle eluvee? Kas sina oled siis suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile selle kaevu, jõi sellest ise, samuti tema pojad ja loomad!" Jeesus kostis talle: "Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle. Kes aga iganes joob seda vett, mida mina talle annan, see ei tunne enam iialgi janu, sest vesi, mida mina talle annan, saab tema sees vulisevaks allikaks." Naine ütles talle: "Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks käima siit üha vett ammutamas!" Jeesus ütles talle: "Mine, kutsu oma mees, ning tule siia tagasi!" Naine vastas: "Mul ei ole meest." Jeesus vastas: "Sul on õigus, kui sa ütled "mul ei ole meest", sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa praegu elad, sinu oma mees. Selles oled sa tõtt rääkinud". "Ma näen, et sa oled prohvet, isand!" ütles naine temale, "meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, aga teie ütlete, et Jeruusalemm olevat see paik, kus tuleb Jumalat kummardada." Jeesus ütles talle: "Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas, sest teie kummardate, mida te ei tea, meie aga kummardame, mida me teame, sest lunastus tuleb juutidelt. Kuid tund tuleb ja ongi juba käes, mil õiged Jumala kummardajad austavad Isa vaimus ja tões, sest ka Isa otsib neid, kes teda niiviisi kummardavad. Jumal on Vaim, ja need, kes teda kummardavad, peavad teda austama vaimus ja tões". Naine ütles talle: "Ma tean, et tuleb Messias, keda hüütakse Kristuseks, ja kui ta tuleb, siis kuulutab ta meile kõigest". Jeesus ütles talle: "See olen mina, kes ma sinuga räägin". Samas jõudsid jüngrid tagasi ja panid imeks, et Jeesus kõneles naisega. Ometi ei öelnud keegi: "Mida sa temast tahad?", või "Miks sa temaga räägid?". Aga naine jättis oma veenõu sinnapaika, läks külasse tagasi ja ütles inimestele: "Tulge, vaadake inimest, kes ütles mulle, mida kõike ma olen teinud, pange tähele, kas tema ei ole viimati Messias?" Ja rahvas tuli külast välja Jeesuse juurde. Vahepeal ütlesid jüngrid talle: "Rabi, võta, söö!" Aga tema kostis neile: "Minul on rooga, mida teie ei tunne". Siis arutasid jüngrid omavahel, kas on keegi talle juba süüa toonud. Jeesus ütles neile: "Minu roog on see, et ma teen oma isa tahtmist, kes mind on läkitanud, ja viin tema töö lõpule. Ütleb ju igaüks: veel neli kuud, siis tuleb viljalõikuse aeg. Aga mina ütlen teile, tõstke oma silmad ja vaadake, põllud on juba valmis lõikuseks. Nüüd saab lõikaja palga ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja saaksid rõõmustada. Sest õige on see: üks külvab ja teine lõikab. Ning mina läkitan teid lõikama seda, mille kallal teie ei ole vaeva näinud. Teised on vaeva näinud, ja teie tulete ja koristate nende vaeva vilja." Aga paljud samaarlased sellest külast uskusid naise sõna kaudu, kes tunnistas: "Tema teadis mulle rääkida kõigest, mida ma olen teinud". Ning samaarlased tulid tema juurde ja palusid tal külas peatus teha, ja Jeesus jäi nende juurde kaheks päevaks. Aga tema sõna läbi hakkas uskuma veel enam inimesi. Nad ütlesid naisele: "Me ei usu enam sinu sõnade peale, vaid kõige pärast, mida me oleme ise tema käest kuulnud ning me teame, et tema on tõesti maailma Lunastaja". See on Issanda Sõna Sissejuhatus Armsad õed ja vennad, me kuuleme tänapäeval nurinat selle üle, et poliitikute ja muidu ühiskonnas kõrgel kohal olevate inimeste kõnedes ei ole niisuguseid sõnu nagu usk, lootus, armastus, au, väärikus, leplikkus, töökus, siirus, teenimisvalmidus, õiglus, voorus, hüve, moraal, tõde, ilu, headus... Kuid olgem ausad: me kuulame nende kõnesid niikuinii juba mõnda aega üsna kurtide kõrvadega ega paneks neid sõnu tähelegi. Viimastel aastkümnetel kurdistuvad meie kõrvad vähehaaval samamoodi ka modernsematele väljenditele nagu stabiilsus, sallivus, investeeringud, demokraatia, kodanikuühiskond, tehnoloogia, internet, progress. Miks? Sest, nagu kõnekäänd ütleb: kõige kõvemini karjub: "Võtke varas kinni!" üha sagedamini varas ise. Valitsejad, revolutsionäärid ja juhtivatesse ametitesse pürgijad teevad ilusaid sõnu ikka omaenda karjääri, mitte oma alamate ja alluvate huvides. Ükskõik, mida nad räägivad, aga teevad nad enamasti ikka sedasama mis alati. Sellepärast peab tänapäeval igaüks meist küsima, kas pole mina ise just niisugune varas, või kas ma olen mõnd niisugust varast uskuma jäänud. Me loeme patutunnistuse... Jutlus Armsad õed ja vennad, ühtsuse idee on olnud inimestele alati oluline. Kui me oleme üks, siis ei suuda meid keegi võita - see oli paljude liitude ja vabastusliikumiste lipukirjaks. Niisamuti on see unistus vaimustanud ka religioone. Paraku on ühtsuse põhitingimuseks olnud ikka mingite dogmade ja nende taga seisvate võimustruktuuride tunnustamine. Selle maailma impeeriumide aluseks olid ju enamasti vallutused. Suurem rahvas vallutas väiksema naaberrahva, surus sellele peale oma keele, kultuuri ja religiooni - või vähemalt üritas seda teha. Niisuguse protsessi tundemärgid on täheldatavad ka tänases evangeeliumis. Et seda mõista, peame meeles pidama, et Jeesuse ajastul oli Palestiina olnud juba üle saja aasta roomlaste võimu all, kuid lisaks olid ka varasemad vallutused jätnud oma jäljed. Armsad vennad ja õed, palun seadke end nüüd mugavamalt istuma ja tehke mantli nööbid lahti, sest järgneb väike loeng ajaloost. Tuletagem meelde, et umbes kolmteist sajandit enne Kristust Palestiinasse jõudes jagasid 12 Iisraeli suguharu maa omavahel pärisosadeks, kuid säilitasid tsentraalse valitsemise. Kolm sajandit hiljem lõhenes Iisraeli kuningriik pärast kuningas Saalomoni surma põhjaks ja lõunaks. Lõunariigi ehk Juuda riigi pealinnaks sai Jeruusalemm, Iisraeli ehk põhjariigi keskus oli alguses Siihem, hiljem Samaaria. Missugune religioon oli Samaariast juhitud riigis valdav, ei ole täpselt teada, igal juhul Jeruusalemma templis nad enam ei käinud. Põhjariik, Iisrael, vallutati aastal 722. e.Kr. assüürlaste poolt, samariitide ülemkiht viidi vangidena kaasa ja nad ei tulnud enam kunagi tagasi. Aja jooksul asusid Samaaria aladele nomaadirahvad, kes kohalikega segunesid. Lõunariik, kus elasid Juuda ja Benjamini hõimud, vallutati aga aastal 586. e.Kr. Paabeli kuningriigi poolt, ja rahvas pagendati ida poole, Mesopotaamiasse. Kuid kui Paabel 539 e.Kr langes pärslaste kätte, said Juuda suguharu liikmed ehk juudid vangipõlvest vabaks ja tohtisid oma ajaloolisele kodumaale tagasi pöörduda. Kuna teisi Iisraeli suguharusid enam ei olnud, võisid juudid kogu ajaloo oma vaatenurgast ümber kirjutada. Serubbabeli, ühe kuningas Taaveti järeltulija, valitsemise ajal ehitati Jeruusalemma tempel 520. aastaks e.Kr. jälle üles. Samaarlased, kes nomaadidena uskusid meeleldi selle maa jumalaid, kuhu nad olid elama asunud, avaldasid soovi templi taastamisel kaasa aidata, kuid nende soov lükati tagasi, sest nad ei olevat puhastverd israeliidid. Paraku oli see üsna kehtetu argument. Samaarlased ei olnud lihtsalt kuigi head diplomaadid, erinevalt galilealastest. Galilealased olid end samavõrd "rüvetanud" paganarahvastega, nagu tollal tavatseti öelda, kuid nemad oskasid saada omale õiguse Jeruusalemma templis ohverdada. Ka hiljem, kui Juuda end kreeklaste ülemvõimu alt praktiliselt iseseisvaks kuningriigiks välja võitles, pidasid selle valitsejad Galilead oma territooriumiks. Jeruusalemma templis ei nähtud galilealasi küll hea meelega, kuid neid salliti Samaarlastel, kes pealegi asusid geograafiliselt ju Galilea ja Juuda vahel, kuid kes olid nende mõlema poolt ära põlatud, ei jäänud muud üle, kui arendada välja oma kultus. 450. aastal e.Kr. ehitasid nad Garisimi mäele templi, kuid 129. meie ajaarvamise eelsel aastal ei saanud juutide preesterkuningas Hyrkanos I enne rahu, kui oli vallutanud samaarlaste templimäe ja hävitanud nende pühakoja. Selle karmi eel-loo põhjal võib ette kujutada, kui ebamugavalt tundsid end Kristuse-aegsed samaarlased ja juudid, kui nad kusagil kokku juhtusid. Samas oli nende mõlema kodukant selleks ajaks roomlaste poolt okupeeritud, ja see ei võimaldanud neil omavahelisi arveid õiendama hakata. Varasema ajaloo loeng on nüüd lõppenud ja kõik prouad võivad oma tukkuma jäänud abikaasasid müksata, sest me tuleme nüüd lõpuks tagasi evangeeliumi juurde ja püüame seda ka tänapäeva valgusel vaadelda. Eeltoodu põhjal saab ehk paremini mõistetavaks, miks samaaria naine, keda Jeesus Jaakobi kaevu juures kõnetas, oli nii üllatunud, kuidas üks juut suvatseb tema kui põlatud rahva liikmega üldse rääkida! Kogu aastasadade emotsionaalse ängistuse koorem äkki lihtsalt õlult visata - see tundus lausa uskumatu. Jeesus rääkis ju veel ka tema kui naisega, ning lihtsatest inimlikest asjadest: ta palus kaevuvett, sest tal ei olnud anumat, millega vett kaevust kätte saada, ning pakkus vastutasuks elavat vett vaimulikku lootust, ilma milleta pole maisel elul mõtet. Jeesus ületab eraldatusemüüri sellega, et ta rõhutab inimlikkust, mis on kõigile ühine. "...Tuleb tund, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas, sest teie kummardate, mida te ei tea, meie aga kummardame, mida me teame..." Armsad õed ja vennad, Jeesuse kui juudi vennalik lähenemine põlatud samaarlastele ja isegi okupantidest roomlastele ning teistele paganarahvastele oli kindlasti märgiks, et kristlaste kui tema õpilaste ülesanne on ehitada sildu ka teiste kultuuride ja usundite juurde. Paraku on see lähenemine osutunud palju raskemaks kui esimesel pilgul võiks tunduda. Kristlaste peamine sõnum on ju headus teiste vastu, ootuses et suuremeelsetele tegudele vastatakse suuremeelsusega. Kahjuks, mida primitiivsem on elusolend, seda enam näeb ta headust järeleandlikkusena ja seda tõenäolisemalt peab ta pingelõdvendust vastase nõrkuseks ning näeb selles kohe võimalust ise rohkem survet avaldada. Me oleme ju viimasel ajal nii palju kuulnud välismaalastest, kes integreerumise asemel üritavad oma gettosid luua ja maa põliselanikke neist välja tõrjuda, kes näevad endal ainult õigusi, küll aga mitte kohustusi, kes reageerivad järeleandlikkusele ainult veel suuremate nõudmistega. Niisamuti üritatakse meile selgitada, et homoseksuaalsus on kõige normaalsem asi maailmas, jättes tähelepanuta, et kuigi homoseksuaale on ainult mõni protsent rahvastikust, läheb 40% laste kuritarvitamisetest just nende arvele, samuti on hiljutise statistika põhjal 60% kõigist HIV positiivsetest homoseksuaalid. Muuseas, niipalju kui mina tean, ka kõigi pedofiiliajuhtumite puhul meie piiskopkonnas olid kurjategijad just selle taustaga. Jeesuse suhtumine paganarahvastesse oli kindlasti oma aja kohta uskumatult tolerantne, kuid moraali seisukohast ei teinud ta neile mingeid hinnaalandusi. Nii peame meiegi olema sallivad kõige inimliku ja hea suhtes, kuid sallimatud patu ja kuritegeliku manipulatsiooni suhtes. Tõde, mis meile on ilmutatud, ei ole paraku ühesuunaline tee, vaid pidev võitlus headena tunduvate kavatsuste halbade kõrvalmõjudega. Just niisuguses tasakaalu harmoonias oleme meiegi kutsutud, et me üle kõigi raskuste kord üheks saaksime ja kogeksime ühtainsat Jumalat, kelle käes on viimne lahendus. Aamen.	<urn:uuid:63e9ca71-c490-401a-a770-6d204b4f755d>	CC-MAIN-2020-16	http://elektrikarjane.eu/Elektrikarjane%20aasta%20A1%20%28Lootusopetuse%20lugu%20_%20jutlused%29%20%28PDF%29/Elektrikarjane%20419.pdf	2020-04-07T08:36:05+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00187-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet	57,344,951	5,660	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999797	ekk_Latn	0.999879	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2473, 6929, 10612, 14286 ]	1	[ 0.07080078125, 0.69921875, 0.197265625, 0.0281982421875, 0.00384521484375, 0.000957489013671875 ]
Lapsesõbralik õigusemõistmine Eestis Spetsialistide seisukohad ja kogemused Marre Karu 12.06.2015 Uurimuses osales 51 spetsialisti \| Prokurörid \| 3 \| Psühholoogid \| \|---\|---\|---\| \| Juristid \| 7 \| Ohvriabitöötajad \| \| Kohtunikud \| 8 \| Sotsiaaltöötajad \| \| Kohtupersonal \| 1 \| MTÜ esindajad \| \| Korrakaitseasutused \| 6 \| Kohtupersonal \| \| \| \| Korrakaitseasutused \| Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi, Jõhvi, Imavere, Haapsalu, Paide, Rapla, Harku, Tõrva 18 tsiviilõiguse, 22 kriminaalõiguse ja 12 mõlema spetsialisti Kriminaaljuhtumitest räägiti peamiselt kodu-ja koolivägivallast, seksuaalse väärkohtlemise ja vägivalla juhtumitest. Tsiviiljuhtumitest räägiti peamiselt lahutustega seonduvast, hooldusõigusest ja külastusõigustest. Struktureeritud süvaintervjuud ja fookusrühma intervjuud Laste õigus olla ära kuulatud on oluline Lapse õiguste küsimus o Lapse parimate huvide kaitse ja tagamine o Lapse õigus osaleda protsessis iseseisva osalisena o Laps peab saama kaasa rääkida teda puudutavates küsimustes o Rääkimisel võib olla ka terapeutiline mõju Õiglase kohtumõistmise küsimus o Lapsed kui olulised infoallikad o Oluline tagada tingimused, et laps saaks osaleda kohtumõistmises võrdväärselt ja anda kvaliteetseid ütlusi Õigusmõistmises osalemine traumeeriv Lapsesõbralikemaks peeti kohtueelseid menetlusi ning tsiviiljuhtumeid Kohturuume ja protsesse peetakse lastele eriti traumeerivaks Lapsesõbralikkust mõjutavad tegurid Täiskasvanute keelekasutus Keskkond ja ruum Kohalviibivad inimesed ja nende välimus Juhtumi olemus Traumeeriva kogemuse meenutamine informeerimine Korduvad ära- või ülekuulamised Erivajadused Kuidas tagada lapse kaitse? * Oluline on lapse kaitse protsessi nii protsessi ajal, kui ka selle eel ja selle järel * Eestis toimub lapse kohtujärgne toetamist ja nõustamist liialt harva ja ebasüstemaatiliselt * "Aga kui sa ikka oled ülekuulamisel ja kui tegemist on tavaliselt delikaatse teemaga nagu perevägivald või seksuaalne vägivald. Eks see sellist ebalust ja hirmu vägivallatseja ees tekitab. Et äkki vägivallatseja võib kätte maksta." (Ohvriabi) Laste turvalisus kohtus „Nüüd kujutage, siit vaatab sind, puurib oma pilguga, see kes sulle viga tegi. Ühel pool on kohtunik ja kaks kaasistujat, kui see on raske kuritegu. Teisel pool on jällegi tema kaitsja, kes töötab ju tema heaks ja esitab sulle väga ebamugavaid küsimusi. Ja prokurör justkui peaks sinu huve esindama. Aga see ei ole ju ka tema töö. Sinul kui kannatanul, sinul kui tunnistajal oma kaitsjat ei ole." (Kohtupersonal) Hea praktika: videoülekuulamine Politsei lastekaitsetalitused Videosalvestusi saab kasutada kohtus tõendina Lapsesõbralik keskkond Ei ole kõrvalisi isikuid – Samas laps peab oma salvestuse üle kuulama – Kahtlustatav võib lapse lisaküsimusteks ikka kohtusse kutsuda Dokumenteerimine korduvate ülekuulamiste asemel * „Need hooldusõiguse vaidlused võivad tõesti kesta väga pikka aega, et esimene kohtuaste, teine kohtuaste, ja siis tuleb lepitusmenetlus ja hakkab kogu asi otsast peale uuesti ja just, et kogu aeg on laps selle teema sees. Et ka sellel peaks olema võib-olla mingid protseduurireeglid, kuidas see lapse ärakuulamine peaks siis olema fikseeritud või millised protseduurireeglid seal peaks olema järgitud, et see on TEHTUD, see on DOKUMENT, see on kirja pandud ja et seda ei pea korduvalt ja korduvalt tegema". Soovitakse juhiseid, kuidas lapsi üle ja ära kuulata * Spetsialistid vajavad täpsemaid juhiseid ja regulatsioone – vähene reguleerimine = paindlikkus ja võimalus lapse vajadustega kohaneda – samas praktika sõltub spetsialistide oskustest ja isiksusest – väljakujunenud praktikad erinevad regiooniti * Euroopa Nõukogu juhiseid ei tunta * Organisatsioonides eeskirjad ja praktikad * Perekonnaseadust tõlgendatakse erinevalt – kes võib või peab kohtus kohal olema? * Lastekaitsetöötajatel liiga vähe aega oma arvamuse kujundamiseks ja kohtule esitamiseks * "Muidu eriti midagi ei tea, et mismoodi sa pead kasvõi seal ülekuulamisel olema. Kas sul ikkagi, kuivõrd sul on õigus midagi öelda. Et on küll mingi õigus, aga kuivõrd, ikkagi ei tea. Oled nagu kahtled, kõiges et see on nõrk külg praegu" (Psühholoog) Millal, kuidas ja millest last informeerida Spetsialistidel erinevad arvamused * Mil määral ja millist infot lastele jagada – Protsessi käigu ja protseduuride kohta – Kohtujuhtumi ja lahendi kohta * Kuidas kohandada infot lapse vanusega – Kuidas kohandada juriidilist keelt – Informeerida saab ka väga väikeseid lapsi – kasutusel pole lastele kohandatud infot või juhiseid * Kuidas informeerida – Enamasti lapsevanemate õlul – Samas lapsevanem ei ole alati teadlik ja pädev – Pole alati erapooletu või ka ohutu lapsele – Sageli pole kedagi, kellel oleks täit ülevaadet sellest, kas ja millist infot laps on saanud Lapse ütluste ja arvamuse arvestamine Kas laps räägib tõtt? o Ligi pooled tsiviiljuhtumitega tegelevad spetsialistid leiavad, et tuleb olla ettevaatlik laste ütluste uskumise ja tõe pähe võtmisega. o Oluline märgata ja vältida lastega manipuleerimist, ähvardamist, hirmu tõtt rääkida Kas laste õlule võib panna otsustusega kaasnevat vastutust? o Kas laps peab valima oma vanemate vahel? o Kas tuleb vastavalt lapse valikule otsustada? Kas laps oskab otsustada ja teab, mis on tema huvides? Kas laps teab, mis on talle parim? * "See on selline sissejuurdunud arvamus, et lapse seisukoht on mõjutatud sellest vanemast, kelle juures ta elab, et seda ei usuta. Sada protsenti seda mitte mingil juhul ei usuta". (Jurist) * „Laps avaldab arvamust, et ma tahan elada isaga. Aga taust on selline, et isa on talle hiljuti ostnud arvuti. Isa ei keela tal arvutis terve öö istuda. Isa ei sunni teda õppima. Loomulikult tal on parem isaga. Aga aga kui nüüd võtta tema huvid siis see nii ei ole". * "Laste seisukohtadega arvestatakse vähe, selles mõttes et „täiskasvanud teavad ju paremini alati, kuidas lastele parem on". (Ohvriabi) Oskuslikud intervjueerimisoskused aitavad välja selgitada, mida laps tegelikult mõtleb ja soovib Kas laps räägib tõtt? * „Kui öeldakse: „sa pead mäletama. Sa pead teadma". Lapsed, kes on väga kuulekad või väga tagasihoidlikud, hakkavad luuletama; neil on selline pinge, neil tekivad mingid detailid jumal teab kust, ja nad ise usuvad, et see oli just nii. Mingeid asjad kuulsid, midagi kusagil filmist…. Nad saavad sellest nii aru, et nad peavad midagi ütlema. Eks see sõltub ka vanusest, aga 9-10, ja on kuulekas laps, siis see „pead" on täielik negatiivne asi ja nad hakkavad midagi luuletama. „ (Psühholoog) * „Lapse arvamusel on kindlasti väga suur kaal. Isegi kui me teame, et see on vale, siis tihtipeale ongi see tõend ja ei saagi midagi teha. Ja kui laps annab ka ütlusi selliselt, et need on mõjutatud ütlused, siis ei olegi midagi teha. Selles mõttes sellel on väga suur kaal." (Ohvriabi) Lapsesõbralikud viisid laste kaasamiseks * „Läbi joonistuste või siis visuaalteraapia mingite teiste võtete kaudu lapsele läheneda ja see kokkupuutepunkt saada. Ärme üldse räägime, joonistame. Mina joonistan sulle oma pere, sina joonista mulle oma pere, kirjutame nimed alla, et kes on kes ja kes mis ülesandeid täidab. Väga lihtsate vahenditega on võimalus see kontakt ikkagi saada„ (Lastekaitsetöötaja) Alternatiiv ärakuulamisele * "Näiteks eelkõige kui on vaidlus suhtluskorra üle ja laps ei soovi suhelda, siis kohtud on hakanud seda kasutama. Kohtunik siis läheb ka selle lapse üleandmise juurde ja tal on võimalik eemalt jälgida, kuidas tegelikult see toimub. Et kas laps tahab või ei taha või kuidas vanemad käituvad. See on alternatiiv ärakuulamisele. Et kohus ikkagi saaks ise otse vahetut teavet, et mis on see tegelik olukord". (Jurist) Vajadus koolituste järele Hea praktika: politsei lastekaitse osakonnad ja ettevalmistusega uurijad spetsialistid on viimasel ajal muutunud oluliselt professionaalsemaks Samas - mõned intervjueeritavad polnud kunagi saanud lastega seotud koolitusi Vajatakse koolitusi: kuidas arvestada lapse arengu ja vajadustega intervjueerimisoskused Spetsialistide isikuomadused on samuti määrava tähtsusega „Parandada saaks seda, et igal pool, kus toimuvad menetlemised ja lastega suhtlemised, peaks olema vastava eriala ja koolituse saanud spetsialistid seda tegemas, et ei oleks seda, et mingi üldise baasi pealt inimene tuleb lastega tegelema – see võib teha pigem kahju kui kasu. Ma ei ole päris veendunud, et üle Eesti on kõik inimesed saanud vastava väljaõppe ja et neil on ka vastavad isikuomadused peale hariduse ja koolituse. „ (Ohvriabi) Koostöö erinevate osapoolte vahel Tarvis parandada suhtlust erinevate osapoolte vahel (s.h. laps ja lapsevanemad) isiklikud suhtlusvõrgustikud vs institutsionaalsed partnerlussuhted Hea praktika: tsiviilõiguse spetsialistide ümarlaua kohtumised Hea praktika: plaan luua interdistsiplinaarsed diagnostika meeskonnad Tänan tähelepanu eest! http://www.praxis.ee e-mail: firstname.lastname@example.org	<urn:uuid:ebd4ff79-1330-4f36-9482-c915f7da8fc9>	CC-MAIN-2020-16	https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Spetsialistide-seisukohad-ja-kogemused.pdf	2020-04-07T07:06:45+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00184-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet	894,480,853	3,600	ekk_Latn	ekk_Latn	0.997641	ekk_Latn	0.999984	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 99, 826, 1270, 1440, 1670, 2127, 2566, 2833, 3392, 4199, 4816, 5309, 6041, 6845, 7252, 7697, 8094, 8537, 8854, 8928 ]	1	[ 0.1806640625, 0.53125, 0.21484375, 0.068359375, 0.0045166015625, 0.00133514404296875 ]
Tooršokolaadi füüsikalised, sensoorsed ja antioksüdantsed omadused ning võrdlus tumedate šokolaadidega Uurimustöö eesmärgiks oli võrrelda tooršokolaadi antioksüdantide kontsentratsiooni tavaliste tumedate šokolaadide. Lisaks uuriti töö käigus tavaliste tumedate šokolaadide ja tooršokolaadi värvust, viskoosust ja sensoorseid omadusi ning võrreldi neid omavahel. Antioksüdandid on inimestele olulised radikaalide kõrvaldamise võime pärast. Šokolaadis oli hulganisti antioksüdante, kuid tooršokolaadis oli neid palju vähem kui oodatud. Tooršokolaadi sulamiskiirus oli palju aeglasem võrreldes tavaliste tumedate šokolaadidega. Tooršokolaadi viskoossus käitus erinevalt kui tavalistel tumedatel šokolaadidel olles algul palju kõrgem kuid lõpuks peaaegu võrdne teiste šokolaadidega. Tulemuste järgi saab öelda, et on väga tõenäoline, et pikema aja jõu avaldamisel muutub tooršokolaadi viskoossus võrdseks enamus tumedate šokolaadide viskoossusega. Tooršokolaadis oli rasvlahustuvaid antioksüdante 29,52 µg/mg vähem kui teistes šokolaadides. Tooršokolaadis oli vesilahustuvaid antioksüdante 29,98 µg/mg vähem kui teistes šokolaadides. Tooršokolaadis on antioksüdante 59,5 µg/mg võrra vähem kui teistes šokolaadides. Tooršokolaadis on antioksüdante 1,78 korda vähem kui ülejäänutes šokolaadides. Võrreldes teiste šokolaadidega, siis on näha, et tooršokolaad on heledamat tüüpi šokolaad, mida tõestab ka see, et väärtus(17,94) on madalam kui šokolaadide aritmeetiline keskmine(v.a tooršokolaad), milleks on 18,35. Tooršokolaadis punase tooni väärtuseks saadi 13,8, mis on suurem kui šokolaadidel keskmiselt, mille väärtuseks on 13,71. Seega on tooršokolaadis rohkem punast tooni kui tavalistes šokolaadides. Tooršokolaadi kollase tooni väärtuseks saadi 15,71, mis on natuke väiksem kui šokolaadide aritmeetiline keskmine(v.a tooršokolaad), milleks on 16,02. Tooršokolaadis on seega vähem kollast tooni kui tavalistes šokolaadides. Tooršokolaad oli alguses kõige viskoossem šokolaad, mille väärtusteks on vastavalt 23,8 Pas, Bitter tüüpi šokolaadil oli see 18,9 Pas. 100 sekundi jooksul saavutas kõige suurema viskoossuse Bitter tüüpi šokolaadil väärtusega 3,6 Pas. Tooršokolaadi viskoosuss vähenes 2,85 Pas-ni. Tooršokolaadi puhul märgati, et pärast 90 sekundit jääb selle viskoossus veel palju suuremal määral langema kui teistel šokolaadidel.	<urn:uuid:53b3dd1c-87f5-49f7-9894-950c4addf447>	CC-MAIN-2024-30	https://digikogu.taltech.ee/et/Download/ea84639e-f8a2-4c91-a96e-3073b52ac5bc	2024-07-14T18:10:46+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00035-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet	187,567,382	969	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999997	ekk_Latn	0.999997	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2353 ]	1	[ 0.01123046875, 0.470703125, 0.34375, 0.1435546875, 0.02294921875, 0.006591796875 ]
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 ärinimi: Aaloe Investeeringud OÜ registrikood: 11306512 tänava/talu nimi, maja ja korteri number: Välja tn 20 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10616 telefon: +372 55564464 e-posti aadress: email@example.com Sisukord Aruande allkirjad 7 Tegevusaruanne Aruandeperioodil müügitulu puudub. Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) \| \| 31.12.2020 \| 31.12.2019 \| 31.12.2019 \| \|---\|---\|---\|---\| \| Varad \| \| \| \| \| Käibevarad \| \| \| \| \| Raha \| 1 664 \| \| \| \| Nõuded ja ettemaksed \| 22 434 \| \| \| \| Kokku käibevarad \| 24 098 \| \| \| \| Põhivarad \| \| \| \| \| Finantsinvesteeringud \| 62 716 \| \| \| \| Kinnisvarainvesteeringud \| 58 684 \| \| \| \| Kokku põhivarad \| 121 400 \| \| \| \| Kokku varad \| 145 498 \| \| \| \| Kohustised ja omakapital \| \| \| \| \| Kohustised \| \| \| \| \| Lühiajalised kohustised \| \| \| \| \| Võlad ja ettemaksed \| 101 776 \| \| \| \| Kokku lühiajalised kohustised \| 101 776 \| \| \| \| Pikaajalised kohustised \| \| \| \| \| Laenukohustised \| 30 618 \| \| \| \| Kokku pikaajalised kohustised \| 30 618 \| \| \| \| Kokku kohustised \| 132 394 \| \| \| \| Omakapital \| \| \| \| \| Osakapital nimiväärtuses \| 2 556 \| \| \| \| Muud reservid \| 256 \| \| \| \| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) \| 4 562 \| \| \| \| Aruandeaasta kasum (kahjum) \| 5 730 \| \| \| \| Kokku omakapital \| 13 104 \| \| \| Kasumiaruanne (eurodes) \| \| 2020 \| 2019 \| 2019 \| \|---\|---\|---\|---\| \| Muud äritulud \| 687 \| \| \| \| Mitmesugused tegevuskulud \| -1 941 \| \| \| \| Põhivarade kulum ja väärtuse langus \| -79 \| \| \| \| Ärikasum (kahjum) \| -1 333 \| \| \| \| Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt \| 11 471 \| \| \| \| Intressikulud \| -4 408 \| \| \| \| Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist \| 5 730 \| \| \| \| Aruandeaasta kasum (kahjum) \| 5 730 \| \| \| Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Aaloe Investeeringud OÜ 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne on on koostatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning seda täpsustab rahandusministri määrus. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 10.06.2021 Aaloe Investeeringud OÜ (registrikood: 11306512) 01.01.2020 - 31.12.2020 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Kasumi jaotamise ettepanek (eurodes) \| \| 31.12.2020 \| \|---\|---\| \| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) \| 4 562 \| \| Aruandeaasta kasum (kahjum) \| 5 730 \| \| Kokku \| 10 292 \| Osanikud Sidevahendid	<urn:uuid:a0c0e112-3ad0-4893-8d2c-6285ee52013c>	CC-MAIN-2024-30	https://ariregister.rik.ee/est/company/11306512/file/9008018689	2024-07-14T17:09:38+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00035-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet	98,467,925	1,215	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999776	ekk_Latn	0.99999	[ "ekk_Latn", "unknown", "unknown", "unknown", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "unknown" ]	false	rolmOCR	[ 326, 358, 410, 1430, 1852, 2249, 2463, 2647, 2671 ]	0	[ 0.91015625, 0.0849609375, 0.0011444091796875, 0.00186920166015625, 0.0004444122314453125, 0.00003647804260253906 ]
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2022 aruandeaasta lõpp: 31.12.2022 ärinimi: I.L. Hambatarvete osaühing registrikood: 10022617 tänava/talu nimi, maja ja korteri number: Kalda tn 60a linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10922 telefon: +372 6616143, +372 6616422 faks: +372 6616143 e-posti aadress: firstname.lastname@example.org Sisukord Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) \| \| 31.12.2022 \| 31.12.2021 \| \|---\|---\|---\| \| Varad \| \| \| \| Käibevarad \| \| \| \| Raha \| 12 376 \| 14 139 \| \| Finantsinvesteeringud \| 322 435 \| 573 233 \| \| Nõuded ja ettemaksed \| 23 066 \| 6 488 \| \| Varud \| 49 940 \| 39 823 \| \| Kokku käibevarad \| 407 817 \| 633 683 \| \| Põhivarad \| \| \| \| Materiaalsed põhivarad \| 173 197 \| 20 595 \| \| Kokku põhivarad \| 173 197 \| 20 595 \| \| Kokku varad \| 581 014 \| 654 278 \| \| Kohustised ja omakapital \| \| \| \| Kohustised \| \| \| \| Lühiajalised kohustised \| \| \| \| Laenukohustised \| 970 \| 4 802 \| \| Võlad ja ettemaksed \| 1 908 \| 2 882 \| \| Kokku lühiajalised kohustised \| 2 878 \| 7 684 \| \| Pikaajalised kohustised \| \| \| \| Laenukohustised \| 0 \| 8 743 \| \| Kokku pikaajalised kohustised \| 0 \| 8 743 \| \| Kokku kohustised \| 2 878 \| 16 427 \| \| Omakapital \| \| \| \| Osakapital nimiväärtuses \| 2 556 \| 2 556 \| \| Kohustuslik reservkapital \| 256 \| 256 \| \| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) \| 635 039 \| 474 365 \| \| Aruandeaasta kasum (kahjum) \| -59 715 \| 160 674 \| \| Kokku omakapital \| 578 136 \| 637 851 \| \| Kokku kohustised ja omakapital \| 581 014 \| 654 278 \| Kasumiaruanne (eurodes) \| \| 2022 \| 2021 \| 2021 \| \|---\|---\|---\|---\| \| Müügitulu \| 126 592 \| \| \| \| Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu \| -60 015 \| \| \| \| Brutokasum (-kahjum) \| 66 577 \| \| \| \| Turustuskulud \| -1 460 \| \| \| \| Üldhalduskulud \| -96 608 \| \| \| \| Muud äritulud \| 4 \| \| \| \| Muud ärikulud \| -125 \| \| \| \| Ärikasum (kahjum) \| -31 612 \| \| \| \| Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt \| -27 500 \| \| \| \| Intressitulud \| 0 \| \| \| \| Intressikulud \| -78 \| \| \| \| Muud finantstulud ja -kulud \| -525 \| \| \| \| Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist \| -59 715 \| \| \| \| Aruandeaasta kasum (kahjum) \| -59 715 \| \| \| Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon I. L. Hambatarvete OÜ 2022 aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid. I. L. Hambatarvete OÜ kasumiaruanne on koostatud EV Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr. 2 alusel. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused 2022 aastast on kasutusel kasumiaruande skeem nr. 2 Raha Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused seisuga 31. detsember 2018 on ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna. Nõuded ja ettemaksed Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis osaliselt või täies ulatuses kuludesse kantud. Varud Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse inventuuri meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 1000 eurot ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Põhivarade arvelevõtmise alampiir2000 eurot Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) Lisa 3 Võlad ja ettemaksed (eurodes) Lisa 4 Üldhalduskulud (eurodes) \| \| 2022 \| 2021 \| \|---\|---\|---\| \| Üür ja rent \| 7 437 \| 861 \| \| Transpordikulud \| 5 277 \| 0 \| \| Mitmesugused bürookulud \| 3 234 \| 1 637 \| \| Lähetuskulud \| 1 178 \| 1 935 \| \| Riiklikud ja kohalikud maksud \| 377 \| 1 155 \| \| Tööjõukulud \| 23 501 \| 24 838 \| \| Amortisatsioonikulu \| 6 233 \| 6 233 \| \| Muud \| 44 833 \| 49 439 \| \| Inventar \| 3 088 \| 0 \| \| Ostetud teenused \| 1 450 \| 0 \| \| Kokku üldhalduskulud \| 96 608 \| 86 098 \| Lisa 5 Tööjõukulud (eurodes) \| \| 2022 \| 2021 \| \|---\|---\|---\| \| Palgakulu \| 17 320 \| 18 581 \| \| Sotsiaalmaksud \| 5 832 \| 6 257 \| \| Muud \| 348 \| 0 \| \| Kokku tööjõukulud \| 23 500 \| 24 838 \| \| Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale \| 3 \| 1 \| \| Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: \| \| \| \| Töölepingu alusel töötav isik \| 3 \| 3 \| Lisa 6 Seotud osapooled (eurodes) \| Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused \| \| \| \|---\|---\|---\| \| \| 2022 \| 2021 \| \| Arvestatud tasu \| 8 050 \| 10 800 \| Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 29.05.2023 I.L. Hambatarvete osaühing (registrikood: 10022617) 01.01.2022 - 31.12.2022 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: \| Allkirjastaja nimi \| Allkirjastaja roll \| \|---\|---\| \| INGE LUTTER-LUNDEN \| Juhatuse liige \| \| VALDO LUNDEN \| Juhatuse liige \| Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus Osanike koosoleku poolt kinnitatud Kasumi jaotamise ettepanek (eurodes) \| \| 31.12.2022 \| \|---\|---\| \| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) \| 635 039 \| \| Aruandeaasta kasum (kahjum) \| -59 715 \| \| Kokku \| 575 324 \| \| Jaotamine \| \| \| Dividendideks \| 20 000 \| \| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale jaotamist (katmist) \| 555 324 \| \| Kokku \| 575 324 \| Kasumi jaotamise otsus (eurodes) \| \| 31.12.2022 \| \|---\|---\| \| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) \| 635 039 \| \| Aruandeaasta kasum (kahjum) \| -59 715 \| \| Kokku \| 575 324 \| \| Jaotamine \| \| \| Dividendideks \| 20 000 \| \| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale jaotamist (katmist) \| 555 324 \| Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes \| Tegevusala \| EMTAK kood \| Müügitulu (EUR) \| Müügitulu % \| \|---\|---\|---\|---\| \| Meditsiiniseadmete ja kirurgiriistade ning ortopeediliste abivahendite hulgimüük \| 46462 \| 126592 \| 100.00% \| Osanikud \| Nimi / ärinimi \| Isikukood / registrikood / sünniaeg \| Elukoht / Asukoht \| \|---\|---\|---\| \| Valdo Lunden \| 34909090298 \| \| \| Inge Lutter-Lunden \| 45803020220 \| \| Sidevahendid \| Liik \| Sisu \| \|---\|---\| \| Telefon \| +372 6616143 \| \| Telefon \| +372 6616422 \| \| Faks \| +372 6616143 \| \| E-posti aadress \| email@example.com \|	<urn:uuid:7ca46a39-571d-44ed-9359-73070626ab69>	CC-MAIN-2024-30	https://ariregister.rik.ee/est/company/10022617/file/9010066015	2024-07-14T16:58:41+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00035-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet	94,019,804	3,342	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999531	ekk_Latn	1.000004	[ "ekk_Latn", "unknown", "unknown", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 362, 372, 1519, 2154, 4925, 5003, 6005, 6434, 7086, 7653 ]	0	[ 0.9140625, 0.08251953125, 0.00136566162109375, 0.0023040771484375, 0.0004215240478515625, 0.00003552436828613281 ]
Filter Eesti maanteekarikasari V etapp EJL 3. kategooria 20.08.2010 Võru 5. Rattaralli Meeskondlik paremusjärjestus Page 1 of 1 24. august 12:58 Designed and printed by http://www.abckompuuter.ee	<urn:uuid:845f0383-6127-48d7-a11f-ee1437b9105a>	CC-MAIN-2024-10	https://peetrijooks.ee/images/karikasari/Filter%20kokkuv%C3%B5te%20MK%20peale%20Vorut.pdf	2024-02-21T14:42:06+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-10/subset=warc/part-00071-d9675c6d-5c8d-45bb-9c98-c56e42022a4d.c000.gz.parquet	472,645,633	83	ekk_Latn	ekk_Latn	0.985349	ekk_Latn	0.985349	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 200 ]	1	[ 0.1748046875, 0.80859375, 0.01336669921875, 0.00194549560546875, 0.0004138946533203125, 0.0004482269287109375 ]
RANDVERE KÜLA ARENGUKAVA Aastateks 2010-2020 EESSÕNA Käesolev Randvere küla arengukava on koostatud Viimsi Vallavolikogu 26.juuni 2007. a määrusega nr 21 kehtestatud „Viimsi valla aleviku- ja külavanema statuut" punktiga 2.9 külavanemale pandud kohustuste täitmiseks. Arengukava, mis määrab kindlaks Randvere küla arengu eesmärgid, prioriteedid ja sellest lähtuvalt ka tegevuskava, on koostatud aastateks 20102015. Käesolev arengukava on parandatud ja täiustatud versioon perioodiks 2005-2010(2015) koostatud dokumendist. Randvere arengukava peaeesmärgiks on leevendada mahajäämust küla arengus võrreldes Viimsi vallaga tervikuna ja tagada külale tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur. Viimase all mõistame avalike teenuste paremat kättesaadavust, küla looduskesksemaks muutmist ja samuti ka vaba aja veetmise võimaluste avardamist. Arengukava koostamisel on toetutud ka 2010. aasta juuni ja juuli kuus Randvere elanike seas läbi viidud küsitluse tulemustele. Küsitlus andis parema ülevaate erinevate valdkondade rahulolu kohta Randveres. Arengukava on dokument, mis on aluseks külale tegevuse, eesmärkide ja rahaliste vahendite kavandamisel ning ettepanekute tegemisel Viimsi vallavalitsusele ja vallavolikogule. Arengukava toob välja kohalikke elanikke häirivad probleemid ja lahendamata küsimused, samuti esitatakse konkreetsed tegevused, mida hakatakse seatud eesmärkide saavutamiseks ühiselt ellu viima. See väldib juhuslikkust nii oma tegevuste kavandamisel kui suhtlemisel vallavalitsusega. Kindlad sihid võimaldavad piiratud ressursside efektiivsemat kasutamist. Täname kõiki Randvere küla elanikke, kes arengukava koostamisele kaasa aitasid küsimustikule vastates. Randvere küla arengukava koostajateks olid Ingrid Veermets, Priit Robas, Kristo Madrus, Jüri Peetson. Käesolev Randvere küla arengukava on heaks kiidetud Randvere küla elanike üldkoosolekul 24. septembril 2011. a. Käesolev arengu- ja tegevuskava on koostatud pikas ajaperspektiivis, viie aasta peale. Kuna elame dünaamilises keskkonnas, siis on üsna raske ette näha, millised muutused võivad toimuda selle aja jooksul nii kodukandi, omavalitsuse, riigi, regionaalsel või kogu maailma tasandil. See dokument ei peaks lõplikult fikseerima kõike kirjapandut, vaid olema muutustele ja värsketele ideedele avatud. Selleks ootame eelkõige külarahva panust, kuid kõik asjalikud ettepanekud ja loomulikult ka konstruktiivne kriitika on teretulnud. Jõudu ja edu kõigile külaelu arendamisel! Lugupidamisega, Priit Robas Randvere külavanem SISUKORD 1. KÜLA ISELOOMUSTUS Praeguse olukorra hindamisel ja küla üldiseloomustuse koostamisel ning arvandmete esitamisel on lähtutud Viimsi valla arengukavast ja külavanemale laekunud infost. Lisaks sellele on tuginetud Randvere küla elanike seas läbi viidud küsitlusele. Iga punkti juures on välja toodud ka elanike hinnang olukorrale. Viimsi vald on atraktiivne kohalik omavalitsus, mis asub Tallinna linnastus, mille juurdekasv ja asustuse areng on jätkuvalt kiired. Viimsi looduslikud võimalused, asukoht ja inimpotentsiaali olemaolu on meelitanud siia investeeringuid sadamaalade arendamisse, elamumajandusse, teenindusse ja vaba aja veetmise võimalustesse. Viimsi vallale on kõige suuremaks probleemiks saada hakkama varem toimunud elamuehituse eelisarendamisest tekitatud infrastruktuuri alaarengu järeleaitamisega. Samas on ka võtmeküsimuseks lisaks lasteasutuste vajadusele ka Viimsi valla elanikele isiku- ja muude teenuste ja töökohtade pakkumine kohapeal. Positiivse külje pealt tahab Viimsi vald suurendada töökohtade arvu kohapeal. Selleks luuakse juurde äri- ja kaubanduskeskuseid ning vabaaja veetmise võimalusi. Samuti soodustatakse tööstuspargi tekkimist Muuga sadama piirkonda. Kõik need punktid on ühel või teisel viisil ka Randvere küla ja randverelaste ühiseks probleemiks. Vee- ja kanalisatsiooni süsteemide väljaarendamine ja keskkonnanõuetega vastavusse viimine on Randvere küla ja Viimsi valla ühine eesmärk, samas kui Muuga sadama tööstuspargi loomine tekitab randverelastes vastuseisu vallaga, kuna see meelitab uusi inimesi külasse ning tööstuspargi laienemisest suurenevad keskkonna saastamise riskid. 1.1. Asukoht Viimsi vald on iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus Soome lahte ulatuval 12,5 km pikkusel ja 5 km laiusel Viimsi poolsaarel. Viimsi poolsaare idaosas paiknev Randvere küla on ebakorrapärase kujuga ulatudes ca 4 km loodest kagusse ja 1,5-2,6 km läänest itta. Idast piirneb küla Muuga lahega, kagust Muuga külaga, lõunast Metsakasti külaga, läänest Pärnamäe külaga, loodest Lubja külaga ja põhjast Tammneeme külaga. Kuivõrd küla täpset piirikirjeldust Viimsi vallavalitsuse poolt ei ole kehtestatud, siis kaartidele märgitud piir on looduses kohati raskesti tuvastatav ning ebaselge. Kaugused mööda teid küla keskpunktist valla tähtsamatesse asutustesse on järgmised: Mähe perearstikeskusesse ja apteeki 2 km, vallavalitsusse 6 km, haiglasse, postkontorisse ja SPA tervisekeskusesse Haabneemes 7 km, Muuga sadamasse 7 km, Tallinna kesklinna 12 km, Tallinna Bussijaama 13 km, Balti raudteejaama ja Tallinna lennujaama 14 km. Küla läbib kaks riigimaanteed - Randvere tee, mis teeb ringi peale Viimsi poolsaarele ja Muuga tee. Teised on kohalikud teed, mis on kas munitsipaalomandis, kuuluvad eraomanikele, on ühistute omandis või on nende kuuluvus kindlaks määramata. Määramata kuuluvusega kohalikke teid on eriti rohkesti ja see tekitab jätkuvalt probleeme nende remondi ja hoolduse korraldamisel. Paadisadama kohti küla rannikul ei ole, kuna madal ja kivine rand ei ole nende rajamiseks ilma suuremaid kulutusi tegemata sobiv. 1.2. Ajalugu Viimsi poolsaar on olnud asustatud ligikaudu 7000 aastat, kuna vanim teadaolev asula on leitud Kroodilt ja see pärineb nooremast kiviajast (5 at eKr). Juhuleidudena on saadud kivitalvaid ja kirveid Tuuliseljalt, Miidurannast, Muugalt, Tammneemelt ja Aiaotsalt, mis osutab rannikuäärsetele kiviaegsetele asulatele. Aiaotsa talu maadelt leitud töökirves (1927) viitab noorema pronksiaja (10-7 saj eKr) asustusele Randvere kandis. 2007. aastal tähistati Randvere küla 610 aastapäeva, kuna esimest korda märgib 1397. aastal ordumeister Wennemar von Brüggeney oma läänikirjas Maardu mõisa omanikule Johan von Scerembekele kuuluvat küla Randyver. Rannaasustuse kujunemisel oli määrav osa rootslaste sisserändel, nende siinviibimist mainitakse esmakordselt 1271. aastal seoses Haabneeme külaga. Kahel järgneval sajandil tekib poolsaarele veel mitu rootslaste rannaküla, nende hulgas ka Randyver – Randvere 1397. 1491. aastal nimetati Maardu mõisa müügikirjas 15 perega rootslaste küla Randveres, 7 perega Tornas küla ja Iversbacki (Leppneeme ja Tammneeme). Need kolm küla ei omanud ühtegi mõisale kuuluvat adramaad vaid ainult omi maid. 1529. aastal nimetatakse Maardu mõisa müümisel Muuga ja Randvere küla ning Pööli peret. Siit tulenevalt võib arvata, et 1491-1529 aastatel olid Randyver, Tornas ja Iversbacki külade elanikud koormistest vabad talupojad. 1498. aasta sügisel peeti seegi Landknechti eesistumisel Randvere vakuses kohut: kohtu koosseisus osales neli Randvere kogukonna talupoega. Otsustati, et Andreus Schvarte peab maksma ühekordset tasu 11 marka tema tapetud Matyes Blome lastele "ja edasi võimaluste ja jõukohaselt aastast aastasse". Tallinna linnaraamatutesse on sattunud turbe taotlusega tapmise pärast veel teisigi Randvere talupoegi. 1402 – 1559 on turbetaotlejate arv suur (15), mis viitab külaelanike arvukusele, kuid ka kohalike vastuolude rohkusele. 1693. aastal oli Randvere külas 11 talu. Alustades küla põhjapoolsemast otsast: Killo Mattz, Saranaha Teno, Sahranaha Thomas, Kreusse Mick, Hire Mart, Winni Jak, Musta Mick, Meggi Olli, Lipso Jüri ning kaks väiksemat kaluritalu. Rohelisega on tähistatud karjamaad ja heinamaad. Roosad ja triibulised alad tähistavad põllu- ja peenramaid. Punktiirjoon kujutab teeradasid. 1725.-1726. aastatel viidi läbi esimene adramaarevisjon. Järgmised adramaarevisjonid olid 1732. ja 1733. aastal. Neis loeti üles taluloomad, teopäevade arvud, naturaalandamid. Kindel oli kalaandam. 1782. aastal viidi läbi esimene hingeloendus külas: kirjutati üles perede nimed, inimeste arv ja vanus seisuste järgi. Hingerevisjonide põhjal olid suuremad Randvere talud Kilu, Peetri Jaani, Varekse, Kreiukse, Musta, Reinu, Tiitsu ja Oja talu. 20. sajandi alguseks olid Randvere järgmised talud põhjapoolt alates: Kilu, Tuulase, Lepamäe, Tiitsu, Külaoja, Kreiukse, Kingu, Pritsu, Mardi (Reinu), Tülli, Nahka, Kibuvitsa, Liiva, Tamme, Poe, Länne, Karjamaa, Seljandiku, Niinepuu, Sadula, Antsu, Aiaotsa, Kadaka, Rannaniidi, Vesiniidi, Kordoni ja Loomisvälja. Randvere nimed läbi aegade: 1397 - Randyver; 1402 – Randele; 1408 – Raudever; 1422, 1507, 1561 – Randever; 1420 – Randeuere; 1428, 1529 - Randaver, 1433, 1496-1501, 1538, 1548, 1559, 1566 – Randeuer; 1491 – Randyuer; 1496 – Randel; 1522 – Randeuver; 1539 – Randekull; 1545 – Ranneuer, Ranneuerkull; 1546 - Ranneuer; 1548 – Ranneferde; 1548, 1563- Rannefer; 1693 – Randafer; 1782, 1795 – Randfer; 1798, 1844 – Randwer; 1808 – Randwerre; 1811 – Rangdfer. Lähestikku asuvad Randvere ja Muuga on ainukesed poolsaare külad, millel on algusest peale olnud eestipärased nimed. Endise Nõukogude Liidu ajal elas küla täielikult tolleaegse piirirežiimi tingimustes. 1970 aasta paiku hakati siia eraldama maa-alasid suvila- ja aianduskooperatiivide rajamiseks. Enamasti eraldati selleks väheväärtuslikud ja võsastunud karjamaad, kuid ei olnud harvad ka juhtumid, mil suvilate ehitamiseks eraldati endisi põllumaid. Sellest ajast peale algas uute asukate, peamiselt tallinlaste sissevool külla, mis ei ole katkenud tänase päevani. Kõik see on endise rannaküla ilmet pöördumatult ja tundmatuseni muutnud. Alustati suvemajade ehitamist, mida peale Eesti taasiseseisvumist hakati hoogsalt aastaringselt kasutatavateks elamuteks ümber ehitama. Uusasukate poolt rajati vajalikud tehnilised infrastruktuurid, kohalikud teed, elektrivõrgud, veevarustussüsteemid. Kuid sama ajal jäid rajamata või välja arendamata kanalisatsioon, tänavavalgustus ja kõnniteed. Hiljem on jäänud unarusse ka kohalike teede hooldus ja remont. 1.2.1. Randvere kirik Viimsi poolsaare idaranniku küladest oli ühtviisi pikk maa nii Jõelähtmesse kui linnakirikutesse. Jõelähtme pastor tuli paar korda aastas kohale vaimulikke talitusi pidama. Pärast Prangli kabeli valmimist otsustas õpetaja Gustav Heinrich Schüdlöffel ka Randveresse kiriku ehitada. Surnuaed oli juba varem olemas. Praegu võib seal näha ristikivi aastaga 1803, mis pärimuse järgi tähistab uppunud mehe hauda. Kiriku ehitamist toetas metsamaterjali ja rahaga Maardu mõisnik Christoph von Brevern, kohalikud peremehed vedasid raudkive. Töid alustati 25. juulil 1848. aastal, kirik õnnistati sisse 1852. aastal. Kiriku torn valmis 20 aastat hiljem, siis sai kirik ka uued aknad ja altarimaali. Otto Zoege von Manteuffeli maalitud altarimaali annetas Tammneeme küla Mihkli talu peremees Karl Neem. Sellel on kujutatud Jeesuse ühe esimese jüngri Siimon Peetruse kutsumist. Altaripildi motiiv on üsna harvaesinev, kuid samas kindlasti südamelähedane ümbruskonna rannarahvale, kes nagu Peetruski elatus kalapüügist. 1912. aastal osteti koguduseliikmete annetuste eest uus orel. Koguduseliikmete arv kasvas 1934. aastaks 375 inimeseni. Kirikus töötas leerikool ja laulukoor. 1935. aastal valmis kirikul oma kogudusemaja õpetaja eluruumide ja koosolekusaaliga. Uues majas peeti leeritunde, kooliharjutusi ja talvel ka jumalateenistusi. 1940. aastatel läks kogudusemaja Nõukogude piirivalve valdusesse, hoone palke kasutati kütteks ja maja koos koguduse arhiiviga hävis sõjakeerises. Hiljem müüdi maad maha ja piirkonda tekkisid aiandusühistud. 1.2.2. Tammneeme rannakaitepatarei Tiitsu tee lähedal asuv Tammneeme rannakaitsepatarei rajati algselt 1920. aastatel Tammneeme külla Otsa talu lähedale mere äärde. Patarei koosseisu kuulus kaks 102 mm kahurit ning komandopunkt, tahapoole kaldaterassile rajati sõjaväelinnak. Rannapatarei sai numbriks 11. Peagi leiti õigustatult, et tulesektor on väheefektiivne. Olukorra parandamiseks projekteeriti senisest edela poole kaldaterassile uus patarei, mille eeltööd algasid 1928. aastal. Vaatamata sellele, et uus patarei asus Randvere küla talude maadel ja seega Randvere küla koosseisus, jäi patarei nimeks Tammneeme rannakaitsepatarei, seda algse mere äärde rajatud patarei järgi. 1930. aastaks valmisid patarei kõik neli betoonist kahurialust, samal aastal paigaldati ka 152 mm Canet suurtükid. Järgnevalt ehitati varjendid ja kahurialuste astmed – tööd kestsid kuni 1935. aastani. Patareile ehitati ka ajutine tulejuhtimispunkt. 1938. aastaks valmis raudbetoonist jõujaam ja tulejuhtimispunkt. Tammneeme uue patarei koosseisu kuulusid lisaks neljale kahurile komandopunkt, kasarm, saun, tall, kuur, ohvitseride elamu, patarei ladu, sepikoda, lasketiir, sadam ja piirivalve kordon. II maailmasõja eel sai Tammneeme patarei (mereäärne) oma uueks tähiseks Rannapatarei nr 15. Seda nime ei olnud kauaks, kuna juba 1939. aasta aprillis monteeriti patarei kahurid lahti ja viidi minema. Järjekorranumbriga nr 11 hakati tähistama uut Tammneeme patareid. Uue patarei komandopunkt on II maailmasõjas totaalselt purustatud, varjendid ja kahurialused on valdavalt säilinud. Patarei hooned on tänapäeval elumajadena kasutusel. Tammneeme vanemat patareid tähistavad Otsa talu metsas asuvad kahurisüvendid ja komandopunkti varemed. 1.2.3. Randvere vana kool Kooli asutamisega on seotud 1863. aastal Jõelähtme kihelkonnakiriku pastoriks tulnud Paul Loppenowe, kes peale aastast ametiaega hakkas koolide loomisega tegelema – ta asutas Jõelähtme köstrikooli ning asus siis Randverre kooli asutama. Koolile anti kasutada Randvere kirikumaja ning koolitööga alustati 1864. aasta sügisel. Randvere kooliringkonda kuulusid Randvere, Aiaotsa, Metsakasti, Leppneeme, Tammneeme ja Muuga külad. Kuna olid rasked nälja-aastad, siis ka Randvere kooli vaesemad õpilased said Jõelähtme pastori korraldusel igal lõunal tangu- või jahusuppi ja tüki leiba. Samade laste emad käisid kordamööda lastele toitu valmistamas, leiba küpsetamas ja välja jagamas. Õppetöö kestis kolm talve - 1. novembrist kuni 1. aprillini. Kooli pidid ilmuma lapsed alates 10 eluaastast. Põhjuseta puudumiste eest tuli maksta trahvi – 5-10 kopikat päeva eest. 1864.- 1883. aastatel töötasid Randvere koolis Karl Reinvald, Hans Hermaküla ja Mihkel Kaares. Mihkel Grossbergi ametiaeg jäi venestamise perioodi. Venestusajal oli kooli ametlik nimi MaartRandvereskoje Volostnoje Utshilishtshe (e.k. Maardu-Randvere Vallakool). Õppetöö kestis 3 õppeaastat – 15. oktoober kuni 15. aprill. Nädalas oli 33 -34 tundi. Matemaatikat anti alates I klassist vene keeles, maateadus ja vene ajalugu läksid III klassist üle vene keelde, ka vene laulude õpetus. Emakeelt ja usuõpetust õpetati eesti keeles, kumbagi üks tund päevas. 1905.- 1907. aastatel oli koolijuht ja köster Jüri Toater, kellel puudus eriharidus ning ta lahkus ametist vabatahtlikuna olles vastuolus kirikujuhatuse ja kooliringkonna lastevanematega. 1907. - 1926. aastatel tegeles koolielu juhtimise ja arendamisega Jakob Kivikas. Tema ametiajal kasvas õpilaste arv, tema taaselustas ka Maardu-Randvere Muusika ja Laulu Seltsi tegevuse, kutsus kokku meeskoori, korraldas jõulupidusid, ekskursioone ja muuseumide külastusi. Kivikas nägi kahel korral ka koolimaja kapitaalremonti ja ümberehitust. Enne oli hoones üks klassiruum, tütarlaste magamis- ja söögituba, poiste magamis- ja söögituba, ühine köök ja õpetaja eluruumid. Õpilaste magamistubades olid seina ääres reas ühisasemed nn. polotid, põrandad olid paekivist ja seetõttu olid need ruumid talvel väga külmad – üle 15 o temperatuur ei tõusnud. 1909 tehti klassi- ja õpilaste tubadele laudpõrandad, 1910 jagati klassiruum laudvaheseinaga kaheks, lisandus kantseleiruum. 1922 aastal ehitati õpilaste eluruumid ümber abiõpetaja ruumideks ja kantseleiks. Kuna kooliruumid olid talvel väga külmad krohviti siseseinad 1923 õpilaspeo tuludest saadud rahadega – 120 kr. Seitsmendaks koolijuhatajaks asus Ado Kask Viljandimaalt, kes koolijuhi ametit pidas oma pensionini 1933. aastal. 1936/37 õppeaastal läks kooli 27 last, uueks koolijuhatajaks sai Heino Kärt. Kooli muretseti tööpink, raamatuköitur, press, raamatuhöövel, tööriistu, raadioaparaat „Maret 2" ja kooliapteek. 9. mail 1937 oli esmakordselt Randvere koolis emadepäeva aktus. Peale koolijuhataja kõne ja õpilaste esinemiste kuulati koos raadioülekannet. 1937. aastal koostati uue koolimaja ehitamise kava, et esitada see Viimsi vallavalitsusele. 1940 sügisel tuli kooli õpetajana tööle Laidi Nurme. Ta kirjutab koolikroonikasse: „Kool töötas kuni 1941. a. sügiseni vanas koolimajas, mis oli pime, madal, tuuliste ilmadega väga külm, vanad ahjud ajasid suitsu sisse... 1941. a. okupeerisid saksa väed Eesti, nõukogude väed lahkusid ja Randvere sõjaväekasarmu hooned jäid vabaks. Koolijuhataja Heino Kärt oli oma kodus Raplas. Mina olin kohal ja hoidsin kooli varandusi ja dokumente. Kui Randvere kasarmuruumid tühjaks jäid, kutsusin kohe kooli hoolekogu kokku ja tegin ettepaneku võtta hooned kooli kasutada. Koosolek oli ühel häälel nõus. Lastevanemate abiga koliti uutesse ruumidesse. Koolijuhataja pärast pahandas, et olin kooli „dzhunglisse" viinud – ikkagi Piritalt 3 km kaugemal, bussiühendus puudus. Kuid maja oli ilus, suur ja päikseline, männimetsa keskel ja varsti kolis juhataja ise ka uue kooli juurde." Kasarmud olid üsna rüüstatud ja vajasid palju tööd. Õpilased ja lapsevanemad aitasid hoone korrastamisel. Hoone ümbrus puhastati lõhkeainest. Tööd said tehtud ja koolil olid kasutada uus õppehoone, õpetajatemaja, saun ja laut-kuur. II maailmasõja ajal oli raske saada vihikuid ja õppematerjale. Paljud lapsed ei saanud koolis käia jalatsite puudumisel. Levis nakkushaigusi. Kui 1944 aasta kevade asusid koolimajja saksa sõjaväeosad, viis selleaegne koolijuhataja Leonti Sepp kooli varad oma korterisse. Sügisel lõhkusid sakslased kõik allesjäänud kooli varad. 1945 aastast sai kooli nimeks Randvere Mittetäielik Keskkool. Kooli juures kutsuti ellu pioneeride rühm, oktoobrirevolutsiooni aastapäeval hakati korraldama aktuseid ning jõulupeod asendusid nääripeoga. 1948/49 õppeaastal oli koolijuhatajaks Reet Raju, 1949 aasta sügisest Laidi Nurme. Kool muudeti 7-klaasiliseks. 1952. aastast muudeti kool taas 5-klassiliseks algkooliks. Lastevanemad kirjutasid avaldusi Haridusministeeriumile, kuid kool jäi algkooliks. Sellest ajast hakkaski väikene konkurents Viimsi kooliga, kuhu paljud Randvere õpilased edasi õppima läksid. Alates 1962 aastast hakkab õpilaste arv langema. Kooli viimaseks aastaks jäi 1970/71 õppeaasta, mil kool suleti. 1.3. Loodus ja keskkond 1.3.1. Kliima Randvere asub Muuga lahe idakaldal – küla loodust, keskkonda ning majandust mõjutab suuresti meri, seetõttu valitseb külas ka mereline kliima. Loodus elab mere rütmis. Veetaseme suurema tõusu põhjustab loode või põhjatuul, mis on siinsel alal suhteliselt haruldane. Mereäärne asend Eesti põhjapiiril põhjustab suhteliselt pehme talve, jaheda ja pika kevade, hilise suve alguse ning sooja ja pika sügise. Tugevate tuulte esinemine, eriti sügisel ja talvel, on ilmastiku lahutamatuks osaks. Keskmine tuule kiirus Naissaarel on 5,8 m/s ning edela- ja läänetuuled on ülekaalus. Kagu- ja lõunatuult esineb sagedamini külmal poolaastal, kirde- ja idatuult aga kevadel. Sademete üldine seaduspärasus on, et rannikul sajab tunduvalt vähem kui sisemaal, eriti kevad – suvisel perioodil. Selle järgi võib oletada, et ka Randvere territooriumil on sellel perioodil üsna kuiv. See-eest aga sügisel ja talvel peaks rannikul sadama suhteliselt enam, võrreldes sisemaaga. Lumikate moodustub keskmiselt novembri teise dekaadi lõpuks, püsiv lumikate aga alles jaanuari esimeses dekaadis. Paljudel talvedel püsivat lumikatet ei moodustu üldse. Lumi sulab lõplikult aprilli keskpaigaks. 1.3.2. Mere taimestik ja kalad Muuga lahe põhjas esineb taimedele substraadina sobivaid kive kogu küla rannikuala ulatuses. Kõva substraadi ulatus väheneb sügavuse suurenedes. Nende vahel on ka pehmemaid setteid - liiva. Lahtist setet ei esine ja vee läbipaistvus on enamjaolt hea. Põhjataimestiku koosluse moodustavad 7 vetikaliiki: rohevetikas Cladophora glomerata, pruunvetikad Sphacelaria arctica ja Dictyosiphon foeniculaceus, punavetikad Rhodomela confervoides, Ceramium teniucorne, Furcellaria lumbricalis, Rhodomela confervoides. Prangli saare ja Viimsi poolsaare vahelisel merealal esinevateks peamisteks merekaladeks on räim, lest, kilu (avavees) ja merisiig, siirdekaladeks meriforell ja meritint ning mageveekalaks ahven. Kalurite püügipiirkonnas on mõrrasaagis esikohal räim, lest ja ahven. Võrgusaagis lisandub neile veel merisiig. Vähesel arvul on esindatud emakala, kammeljas, vimb, viidikas, särg, koha, latikas, lõhe, angerjas. Veelgi harvem on piirkonnas muid Soome lahes esinevaid vähearvukaid kalu nagu merivarblane, meripühvel ja merihärg. Mõned liigid võivad olla arvukamad teatud perioodil (tuulehaug kevad-suvel) või kõrge arvukuse aastatel (tursk). Soome lahele iseloomulikke seaduspärasusi arvesse võttes peaks lesta arvukus mere madalamates piirkondades olema suurim juulis-augustis, ahvenal juunis-augustis (sooja vee perioodil), meriforellil varakevadel. Pidevalt võib piirkonnas esineda noort lesta. Liivane põhi sobib hästi lestale, kes toitub peamiselt merepõhjal esinevatest limustest (karpidest). Meriforell on piirkonnas enamasti läbirändel. Üldiselt on Soome lahe mereelustik ning sealhulgas ka kalastik vaesunud. Kuulates või lugedes jutte Läänemere keskkonnast, võib esmapilgul tekkida mulje, nagu oleks tegemist ülikeerulise probleemide sasipuntraga: oht bioloogilisele mitmekesisusele, merelindude hukkumine naftareostuse tõttu, kalavarude vähenemine, kalade toksilisus, vetikamürkidest saastunud supelrannad, gaasitoru ehitamise keskkonnariskid jne. Merekeskkonda mõjutavad nii Soome lahe kõrgenenud eutrofeerumise foon kui ka merre suubuvad punktreostusallikad, sest kraavidesse juhitakse ka olmeheitvett. Suurteks saastajateks on jäänud Peterburi ja teised Venemaa asulad, kus reovett kuigi efektiivselt ei puhastata. Marginaalset rolli mängivad ka Läänemerel seilavad kruiisilaevad, kes võivad puhastamata reovett otse merre lasta. Eutrofeerumist põhjustab peamiselt põllumajandusest pärinev toiteelementide - lämmastiku ja fosfori sissevool Läänemere hiiglaslikult valglalt. Lahe veekeskkonda värskendavad vaid erakordselt tugevad tormid koos ülikõrge veeseisuga (üle 1 meetri nulltasemest), kuid need lõhuvad jälle merekallast. Viimasel ajal on esile kerkinud palju uusi algatusi Läänemere kasutamiseks, sealhulgas torujuhtmete ehitamine, laevaliikluse tihendamine, sillaideede väljapakkumine ja avamere tuuleparkide loomine. Erinevad huvid võivad aga põrkuda. Tuulikuid on mugav rajada madalasse vette, kuid madalikke vajavad ka kalad kudemiseks või merel peatuvad linnud toitumiseks. Seetõttu tegeldakse praegu merealade planeerimise ja kaitstavate Natura alade määratlemisega tsoneerimaks Läänemeri nii, et äriprojektid keskkonda vähem kahjustaks. Mida saab aga Läänemere heaks teha üks lihtne inimene, kodanik? Parim, mida igaüks teha saab, on tarbida säästvalt, näiteks eelistades poes fosfaadivaba pesupulbrit. 1.3.3. Mets Viimsi metsad tervikuna kuuluvad kaitsemetsade kategooriasse, mis seab piirangud eelkõige raielankide suurusele ja metsa kokkuveo tingimustele ning pöörab enam tähelepanu bioloogilise mitmekesisuse säilimisele. Lubja ja Randvere vahelised metsad on omamoodi looduslik saar poolsaarel paiknevate tiheasustusalade vahel. Siin paiknevad loomade, taimede, seente, sealhulgas ohustatud liikide olulised elupaigad. Metsaalale jääb ka kuus vääriselupaikade inventuuri käigus piiritletud metsaosa kogupindalaga 17 hektarit. Vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsakooslusele põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid. Vääriselupaikade kaitsmine aitab säilitada liikide ja koosluste looduslikku tasakaalu. Poolsaare okaspuumetsade olulisim väärtus on kaitse ilmastiku kahjulike mõjude eest. Metsad kaitsevad ka pinnast avamere tugevate tuulte eest. Metsamassiivide hävitamise korral muutub küsivaks paljude praeguste asustusalade elamisväärsus, tuultele avatud aladel kiireneb pinnase erosioon. Puistu hävinemisel kandub sajanditega moodustunud kerge viljakas pealispinnas tuulte mõjul enamuses minema ning tugevnenud meretuulte kaitseks tuleks elanikel rajada oma kodude ümber kõrged plankaiad. Seepärast on äärmiselt vajalik tagada poolsaare tuulepealsete alade, so Pringi, Püünsi, Rohuneeme, Leppneeme, Tammneeme ja Randvere piirkondade okaspuumetsade säilitamine olenemata nende maakasutuse sihtotstarbest. Kõik metsamajanduslikud tööd kavandatakse ja viiakse läbi nii, et tulemus sarnaneks võimalikult palju loodusliku olukorraga. Metsade säästva majandamise tagamine oli üheks põhjuseks, miks Viimsi Vallavalitsus koostöös Vallavolikoguga moodustasid Rohuneeme, Leppneeme– Tammneeme, Krillimäe ja Mäealuse maastikukaitsealad. Nimetatud maastikukaitsealade kaitseeeskirjade kohaselt peab metsade majandamine ja kasutamine toimuma sellisel moel ja sellises tempos, et säiliks metsade liigiline, vanuseline ja bioloogiline mitmekesisus, produktiivsus, taastusvõime ja elupõlisus ning ühtlasi potentsiaal täita nüüd ja tulevikus ökoloogilisi funktsioone nii kohalikul kui ka üleriigilisel tasandil. Prügi veetakse endiselt metsa ja mitte vähem kui varem — ilmselt arvatakse, et kevadeti koristustalgute käigus koristatakse see nii või teisiti ära. 1.3.4. Linnud Kogu Viimsi valla linnustik on mitmekesine. Vallas on läbi aegade registreeritud ligikaudu 190 linnuliigi esinemine, neist pesitsejaid 139 liiki 15 seltsist, mis moodustab Eesti haudelinnustikust ligikaudu 62%. Vallas registreeritud linnuliikidest on kaitsealuseid 55, mis on 50% Eestis kaiste all olevatest liikidest. Rändeperioodil on merel arvukaimad läbirändajad ning peatujad aulid, vaerad ja vardid. Rannikumeres talvituvad peamiselt kühm-nokk luiged, sõtkad ja jääkosklad ning avamerel kümned tuhanded aulid. Haruldasemad ja vähearvukad talvitujad on väikekosklad ja kaurid. Poolsaare märkimisväärse roheala moodustab suhteliselt mitmekesise linnustikuga Mäealuse MKA, mille säilimine on seda olulisem, et ala on Pirita, Mähe ja Muuga tiheasustusalade tõttu teistest metsaaladest isoleeritud. Märkimisväärsetest linnuliikidest tasub mainida Mäealuse metsamassiivis pesitsevat laanerähni, männi-käbilindu ja kakumaailma värvilisemat esindajat kõrvukärtsu. Rändeperioodil on poolsaare niidualad sobivad peatuspaigad lagledele, luikedele ja hanedele. Talveperioodil on silmajäävaim liik händkakk. Liigilise mitmekesisuse säilitamiseks tuleks kaitse alla võtta Viimsi poolsaarel kanakull, hiireviu, randkull, laanepüü, rukkirääk, musträhn, must kärbsenäpp ja väike kirjurähn. 1.3.5. Loomastik Poolsaarel on liikide levimine olnud suhteliselt vaba. Viimastel aastatel on ehitustegevus ja tiheasulate laienemine aga sulgemas eelkõige suurematele imetajatele võimalust vabalt liikuda naaberaladelt poolsaarele ja tagasi. Ühenduskoridoride sulgudes katkeb loomade sisse- ja väljaränne ning kujunemas on ökoloogiline lõks. 1980. aastatel elasid Viimsi poolsaare metsades ilvesed ja aeg-ajalt võis siin kohata läbikäivaid hunte ja karusid. Veel elavad poolsaarel mõned põdrad. Rohekoridori katkemisel muutub põder tõenäoliselt siin haruldaseks eksikkülaliseks. Metssead ja -kitsed, rebased ja kährikud on poolsaare metsades tavalised asukad. Endiste uudismaade kivihunnikutes leidub ka mäkrade urgusid. Tuntumatest loomaliikidest on esindatud ka metsnugis, tuhkur, mink, kärp, nirk, hall- ja valgejänes, kobras, orav. Viimsi metsade mitmekesisuse seisukohalt tuleks kaitsta järgmisi loomaliike: põhja nahkhiir, siil, rohukonn, arusisalik, tähnik, vesilik, vaskuss, nastik, rästik. 1.3.6. Looduse kaitsmisest, looduse objektid Lubja, Pärnamäe, Tammneeme ja Randvere külade vahele on moodustatud Mäealuse maastikukaitseala, mille suurus on 597 hektarit. See hõlmab valla territooriumist peaaegu 10 %. Kaitseala staatus saadi 2005. aastal. Maastikukaitseala loodi Põhja-Eesti klindi, soo- ja pangametsakoosluste ning pärandikultuurmaastiku kaitsmise eesmärgil. Kaitseala koosneb kahest lahustükist – Mäealuse ja Soosepa piiranguvööndist. Esimeses piiranguvööndis on peaeesmärgiks säilitada pangaaluseid metsakooslusi ja omaaegseid piirkonnale omaseid karjamaid ja -metsi, mis on pesitsus- ja puhkepaigaks paljudele rändlindudele. Vääriselupaigad, kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade esinemine, hiireviu ja rukkiräägu ning kassikaku pesitsusalade paiknemine suurendab veelgi ala kaitse tähtsust. Soosepa piiranguvööndis kaitstakse peamiselt sookoosluseid. Sealsete soode vanused on üle 8000 aasta. Randvere külas on looduskaitseobjektideks veel Riiasöödi (tuntuma nimega Tädu) kuusk ja rändrahn ja Riiasöödi tamm. Kuuse ja kivirähnu puhul on erakordne kahe erineva nähtuse kooslus. Umbes 130-aastane kuusk (ü=110 cm) on tänaseks kahjuks kuivanud, ehkki püsib veel kivil. Randvere sümboliks on valitud rannas asetsev Kotkakivi. Külas on ära nimetatud ka teised rahnud: lõhkine kivi, hallikivi, saapakivi, kattakivi, puhkekivi, leptiidi rahn. Randvere hallikivi on märgitud Enn Pirruse raamatus „Eestimaa suured kivid". Hallikivi on hiidrahnudele lähedane rahn, mille ümbermõõt on 20,8 m ning on migmatiit kivimist. Piirkonda läbib Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2004.a. rajatud looduse õpperada, mille eesmärgiks on tutvustada inimestele metsakooslust, milliseid töid metsas tehakse ja miks neid on vaja teha. Looduse õpperaja baasil on koolidel võimalus vabas looduses läbi viia bioloogia, geograafia, koduloo jt tunde. Randvere külas asub ka nõiakaev. See kaev keeb aastaringselt, samas kui Tuhala nõiakaev vaid suurvee ajal. Asjahuviline leiab kaevu kergesti üles, kui liigub Kirikaia tee juurest umbes 150 m riigimetsa suunas. Ajaloomälestistena on arvel Randvere kirikuaed, mille kirikust põhja jääv osa on ümbritsevast maastikust ca 1,5 meetrit kõrgem ja on väljast vooderdatud looduskivist müüritisega, lõunapoolne serv ja osa lääneservast on piiratud maakivikuhjatisega. Hauatähistest väärivad erilist tähelepanu külasepa katusrist ja kolm paest risti, mis on ümbritsetud maakivilaotisega. Aadressil Suurekivi tee 7 asub skulptuuride aed, mis on pälvinud konkursi „Viimsi kauneim kodu 2007" raames taiderikkama koduaia tiitli. Kinnistu omanik on vabakutseline kunstnik Endel Saarepuu ning ta on loonud unikaalse ekspositsiooni kändudest, puudest, puujuurtest ja okstest valmistatud loomade, lindude jt kujutistest. Teiseks on ta siin rajanud imetlusväärsed kiviaiad, sest kive on siinkandis tõesti rohkesti. Endel Saarepuu skulptuuride aed on saanud tuntuks juba ka väljaspool Viimsit. Kõik nimetatud objektid ja nende ümbrus tuleks korrastada ning tähistada vastavate viitadega. 1.3.7. Muuga sadam Muuga sadam kujutab Viimsi poolsaare idakaldale olulist keskkonnariski. Sadama veosemahtude kasvades tõusevad keskkonnariskid veelgi. Üha tihenev laevaliiklus tõstab samas ka avariiohtu. Soome Kotka mereuuringute raporti järgi kasvab naftatankerite liiklus Soome lahel aastaks 2015 praegusega võrreldes kaks korda ning palju suureneb ka tõenäosus, et tankerid põrkavad kokku mõne teise laevaga. Helsingi ja Tallinna vahel sõitvate laevade kokkupõrke tõenäosus on kord viie aasta jooksul ning aastaks 2015 on see tõenäosus suurenenud korrani kolme aasta jooksul. Tankeriõnnetuse tõenäosus Soome lahel on praegu kord 23 aasta jooksul, kui uuringu kohaselt kasvab see tõenäosus korrani 11 aasta jooksul. Soome lahe 30 sadamas käib aasta jooksul umbes 50 000 laeva, neist pooled on naftatankerid. 2007 aastal Urmas Arumäe tehtud Viimsi valla riskianalüüsist selgus, et sadamates ja merel toimunud õnnetuste tagajärjel vette sattunud ohtlikud kemikaalid ohustavad Viimsi valla elukeskkonda vähe, sest tõenäoliselt satub saaste poolsaare üsna kitsale rannaalale. Samas puudub Põhja- Eesti Päästekeskusel (PEPK) ressurss, mis tagaks valmisoleku reageerida operatiivselt vajaliku tõhususega võimalikele kütuseterminalide suurõnnetustele, rannareostustele, kütusetsisternide ja paakautode suurpõlengutele. PEPK Muuga komando jõuab sadama territooriumil olevasse õnnetuspaika ühe minutiga. Kuna Muuga komando ei ole võimeline praeguse koosseisu ja varustusega täitma tema ees seisvaid päästetööde ülesandeid Muuga sadamas, siis linnast tuleb kohalikule kahele päästeautole 10-15 minutiga 7-8 päästeautot lisaks. 2009. aastal viidi Põhja-Eesti päästekeskuse poolt läbi 12 õppust, milledes osalesid Muuga, Pirita, Keskklinna, Mustamäe, Keila, Lilleküla ja Assaku päästekomandod ning korrapidamisbürood. Korraldati nii tutvumisõppuseid, taktikalisi tuletõrjeõppusi kui ja erinevate pumbajaamade ja voolikukonteinerite kasutamisõppuseid. Ka 2010. aastal on kavas erinevad õppused, millede tulemusena peaksid tuletõrjujad muutuma veelgi teadlikumaks ja osavamaks sadamas võimalike õnnetuste korral. 2007. aasta sügisel andis AS Tallinna Sadam Päästeametile ja Põhja-Eesti Päästekeskusele üle ligi 14 000 000 krooni eest ostetud mobiilse pumbasüsteemi, mis on mõeldud iseseisva tulekustutusveevarustuse loomiseks peamiselt Muuga sadamas ning selle lähiümbruses toimuvatel sündmustel. See pumbasüsteem peaks tagama tõhustatud veevarustuse suuremahulisteks kustutustöödeks naftasaaduste reservuaaride kustutamisel, aga ka metsatulekahjude või üleujutuste likvideerimisel. Viimsi valla elu- ja looduskeskkonnale on kõige ohtlikum Muuga sadamas ammooniumnitraadi käitlemine (AS DBT). Ebasoodsate tegurite kokkusattumisel võib toimuda ASi DBT ammooniumnitraadi hoidlas või vagunite tühjendamisestakaadil plahvatus, mille ohualadesse võivad jääda tõenäoliselt Tammneeme, Metsakasti, Aigrumäe ja Randvere külade elanikud. Randvere küla rahvas on mures Muuga sadamast idakaare tuultega kütuseaurude ja muude ümberlaadimisel suures kontsentratsioonis õhku paiskuvate ühendite pärast. Idatuuled kannavad need gaasilised ühendid (alifaatsed ja aromaatsed süsivesikud) üle Muuga lahe kogu Viimsi poolsaarele. Muuga sadama õhuseire 2009. aasta aruandest võib lugeda, et kui 2008. aastal tõusis maksimaalne tunnikeskmine aromaatsete süsivesinike kontsentratsioon Muuga-1 seirejaamas piirväärtuse piirimaile, siis 2009. aastal jäid maksimumid tunduvalt madalamaks. Ühtlasi on 2009. aastal mõõdetud kõrgeim alifaatsete süsivesinike kontsentratsioon Muuga-1 seirejaamas napilt väiksem vastavast piirnormist, samas kui 2008. aastal oli alifaatsete süsivesinike maksimaalse sisaldus õhus tunduvalt madalam. Hoolimata tasemete mõningasest kasvust/langusest jäävad mõõdetud kontsentratsioonid 2009. aastal madalamaks vastavatest piirväärtustest. Kokkuvõttes on toodud, et võrreldes eelnevate aastatega on seireandmed näidanud olukorra paranemist ja saasteainete vähenemist. Külavanem ning külaselts on esitanud kirjalikke kaebuseid Muuga sadamast leviva ebameeldiva lõhna, tahma ja õli kohta, mis jääb akendele nii vallale, keskkonnaametile kui -ministeeriumile. Isegi presidendilt on loodetud abi saada, kuid siiani tulutult. Kuna äritegevus Muuga sadamas on kasvav, tuleb ümber sadama ja sellega seotud tööstusaladel tagada minimaalne 100 m laiune kõrghaljastatud ala. Samuti on Viimsi vald kehtestanud piirangud ehitustegevusele, mille kohaselt ei ole lubatud nafta ega muude kütuste käitlemisega seotud terminale vms ehitisi rajada väljaspoole Muuga sadama piirkonda. Võimalike hädaolukordade ennetamise ja nende tagajärgede leevendamise põhimeetmetena tuleks elanikkonda informeerida Viimsi valla võimalikest hädaolukordadest ja nende tõenäolistest tagajärgedest. Tuleks välja arendada vallaelanike varajase teavitamise süsteem ning hoida inimesi alalises valmisolekus. Kindlasti tuleks korraldada elanikkonna hädaolukorras tegutsemise väljaõpe, mis lisaks inimestele kindlustunnet. Inimesed ise aga peaksid kaaluma võimalust minna vabatahtlikuks ning osaleda abipäästjate koolitusel, et osataks reageerida ja tegutseda siis, kui on juba juhtunud õnnetus ning tuleb tegeleda tagajärgede likvideerimisega. 1.3.8. Nord Stream gaasijuhe Nord Stream on Venemaa ja Euroopa Liidu vaheline gaasijuhe läbi Läänemere. Selle kaudu transporditakse maagaasi, millega varustatakse nii ettevõtteid kui ka kodumajapidamisi. Uuest torujuhtmest saab Euroopa energiajulgeoleku oluline tegur. Nord Stream on kavandatud 1220 kilomeetri pikkuseks ning hakkab koosnema kahest paralleelsest torujuhtmest. Esimene torujuhe võimsusega ligikaudu 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas ning peaks valmima 2011. aastal. Teise valmimine on kavandatud aastasse 2012, mille tulemusel kahekordistub aastane võimsus 55 miljardi kuupmeetrini. Sellest piisab üle 26 miljoni Euroopa kodumajapidamise varustamiseks. Nord Stream avalikult koduleheküljelt võib lugeda, et gaasijuhtme ehitamisel on täielikult pühendatud Läänemere keskkonna kaitsmisele, mistõttu see ehitatakse kontrollitud ja keskkonnasõbraliku tehnoloogia abil. Selle kavandamisel on tuginetud sügavale teadlikkusele keskkonnaprobleemidest ja Läänemere tingimustest. Läänemere piirkonna ametiasutuste ja avalikkusega peetud intensiivsete läbirääkimiste põhjal valmib Nord Streami ulatuslik keskkonnamõju hindamise aruanne (EIA), mis on kooskõlas rahvusvaheliste ja riiklike õigusnormidega. EIA protsess hõlmab mitmesuguseid aspekte, sealhulgas ökosüsteemi võimalikke riske, nagu mõju merepõhjale, kalandusele ja kaadatud lahingumoonale, ning nende vähendamise viise. Lisaks on Nord Stream tellinud nn Espoo aruande, mis kirjeldab terve trassi võimalikku keskkonnamõju. Kuigi tuhanded kilomeetrid meres paiknevaid torujuhtmeid üle maailma kinnitavad tehnoloogia ohutust ja keskkonnatõhusust, tunneb Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni raportöör muret seoses sellega, et see tekitaks tõsise keskkonnaohu, sealhulgas: kahjustused Natura 2000 aladel; oht kahjustada Teise maailmasõja ajal Läänemerre uputatud Saksa keemiarelvi, miine, lõhkemata pomme ja uppunud aluseid, eelkõige Soome lahes ning kavandatava gaasijuhtmega piirnevatel aladel; ehituspiirkonna enneolematu suurus (2400 km² ehk ala, mis võrdub Luksemburgi Suurhertsogiriigi territooriumiga), Läänemere taolises suhteliselt väikeses ja suletud meres; ulatusliku reostuse oht, mida endast kujutavad tuhanded tonnid kemikaale (aldehüüde), mida vajatakse torujuhtme puhastamiseks enne selle kasutuselevõttu. Kuna Randvere asub Viimsi poolsaarel, mis omakorda asub Soome lahe ääremail, siis peaksid ka randverelased tundma muret seoses Nord Stream gaasijuhtmega. Siinkohal tuleks aktiivselt tegeleda elanike hädaolukorras tegutsemise väljaõppega nagu ka Muuga sadamast tulenevate riskide puhul. 1.4. Inimesed Randvere küla Muuga lahe äärsel rannaalal elavad nn põliselanikud, kelle esivanemate taludes tegeleti rannaäärse kalapüügiga ja kasvatati vähemal määral ka karja. Nõukogude võimu ajal oli elu siin üsna stabiilne, sest piiritsooni režiimi tingimustes pääsesid võõrad ja külalised siia vaid sellekohaste lubadega. Elanike maad olid Pirita aiandussovhoosi käes ja kasutuses. Suur muutus külaelus toimus aga 1960-1970ndatel aastatel. Siis eraldati maad aiandus- ja suvilakooperatiividele ning see tõi enesega kaasa arvuka võõraste, kuid enamasti linnainimeste migratsiooni ja võrdlemisi intensiivse suvilate ehitamise. Neid kooperatiive oli algselt külas kahekümne ringis, millest suurem osa tegutseb tänaseni. Ühistud rajasid külas oma liikmete jõudude ja vahenditega kohalikud teed, pinnase- ja sademevee ärastamise süsteemid, elektrivõrgud ja veevarustuse. Nii moodustus ühistute liikmetest külas omaette kogukond, keda ühendasid samad probleemid ja huvid. Nende ühistute kogukond ületas inimeste arvukuselt juba mitu korda nn põlisasukate elanike arvu. Viimaste aastate ehitusbuumiga hoogustus külas ka kinnisvaraarendus ning endistele põldudele ja karjamaadele hakkasid kerkima arvukad elamud. See tõi kaasa ka uue laine inimesi, kes moodustavad järgmise uusasukate kogukonna. Elanike kiire kasv Viimsi vallas peitub eekõige sisserändes, mis on andnud enam kui 90% rahvastiku juurdekasvust. Valdav osa elanikest on pärit Tallinnast. Ümberasujad on ennekõike noored, haritud, suhteliselt hästi teenivad, pereloomise eas inimesed vanuses 30-45 eluaastat. Soodne vanusstruktuur toob kaasa ka suure sündivuse. Aastatel 2000-2005 oli elanike arv kasvanud Viimsi vallas 5 569 inimese võrra ehk 1.97 korda võrreldes eelneva perioodiga. Rahvastikuregistri andmetel on ajavahemikul 14.06.2005 – 01.01.2010 Viimsi valla elanike arv kasvanud 11 327-lt 16 207-le (juurdekasv 4 880 inimest ehk 1,43 korda). Valla elanike seas valitseb seisukoht, et valla elanike arvu tuleks piirata (Geomedia 2005). Seda on ka teadlikult tehtud alates 2005. aastast ning võrreldes 2005. aastale eelnenud perioodiga on elanike arvu suurenemine vähenenud 0.54 korda. Randvere külas oli 01.01.1997 registri andmetel külas 106 elanikku, järgnevatel aastatel kasvas see järgmiselt: 01.01.2000 – 152; 01.01.2002 – 358; 01.01.2003 – 616; 01.01.2004 – 688; 01.01.2005 – 765. 1.jaanuari 2010 seisuga on Randvere külas elanikke 1395. 2000-2005 oli elanike arv kasvanud 5,03 korda. 2005-2010 on elanike arv Randvere külas suurenenud 1,82 korda, mis võrreldes eelmise perioodiga on kahanenud märgatavalt. Siinjuures tuleb lisada, et peale ametlikult registrisse kantud inimeste elab suveperioodil lisaks alalistele elanikele veel 13-s aiandus- ja suvilaühistus ca 500 inimest suvemajades. Seisuga 1. jaanuar 2010 jagunesid küla elanikud sooliselt: 49,82% mehed 50,18% naised Elukoha registreerimist mõjutavad kuigivõrd riigi ja kohalike omavalitsuste elanikele suunatud poliitikad, sh. Tallinna elanikele suunatud soodustused ja sageli ka mugavus, ei viitsita ennast ümber registreerida ja ei tunnetata ka otsest vajadust selle järgi. Kuna enamus piirkonna elanikest töötab ja tarbib teenuseid Tallinnas, siis on nende jaoks sageli otstarbekam olla Tallinna elanikeregistris. 1.4.1. Randvere küla persoonid Oma töö ja tegevusega on Eesti ja seega ka Randvere küla maailmamastaabis tuntuks teinud: Olümpiavõitja kõrgushüppes ja orienteerumisspordi innukas harrastaja ning propageerija Jüri Tarmak Maalikunstnik Viive Sterpu 2006. aastal rahvusvaheliselt parimaks rahandusministriks tunnustatud Aivar Sõerd Kirjamees Viktor Pallo Maardu mõisnik, Randvere kooli ja kiriku toetaja Christoph Bernhard von Brevern (17861864) 1877-1883 aastatel Randvere koolmeisteina töötanud ja Muusika- ja Lauluseltsi asutaja Mihkel Kaares (?) Rahvalaulik Mari Kilu (1851-1947) 1907 – 1926 aastatel Randvere koolijuhatajana ja Randvere kirikuköstrina töötanud Jakob Kivikas (1875-?) Randvere kooli vöörmündrina töötanud, esimese (mitteametliku) vallavolikogu ja hiljem Viimsi vallavolikogu liikmena aastatel 1930-1931 teenistust leidnud Gustav-Woldemar Laur (1886-1945) Randvere kooli asutaja kirikumajas oli Paul Loppenowe (1826-1901) Randvere kiriku rahastaja ja ehituse eestvedaja Gustav Heinrich Scüdlöffel (1798-1589) 1.5. Sotsiaalne taristu 1.5.1. Infolevi Peamiseks küla info ja uudiste edastamise viisiks on suusõnaline meetod, mis on kasutusel olnud aegade algusest peale. Lisaks on paralleelselt kasutusel teadete tahvlid suvilate piirkonnas. Teateid paigutatakse ka bussiootepaviljoni seintele. Elanikud vahetavad uudiseid omavahel telefoni teel, seda rohkem põliselanikkonna ja end siin külaellu sisse elanud uuselanike puhul. Külaelanike kaasabil on loodud e-posti nimekiri, kus listi liikmed saavad omavahel teateid vahetada. Lisaks on külaseltsil interneti koduleht, kuhu pannakse üles uudiseid ja teateid, mis on otseselt seotud külaeluga või puudutavad küla. Ligikaudu 90% elanikest saab koduvallas toimuva kohta teavet ajalehest Viimsi Teataja. Suuremate arutelude arendamiseks kutsutakse kokku külakoosolekud. Samuti on võimalus igakuiselt kohtuda külavanemaga ning teha ettepanekuid küla puudutavate valdkondade osas. 1.5.2. Seltsitegevus, haridus ja kultuur Randvere viimase viie aasta kõige suurem sündmus oli Randvere lasteaed-keskuse ehitamine ning avamine 1.juunil 2007. aastal. See tõi randverelastele 120-kohalise lasteaia kus alates 2008.aastast tegutseb üks sõimerühm ja viis aiarühma. Sama maja ruumidesse on paigutatud ka perearst, apteek, noortekeskus, päevakeskus ja konstaabel. Randvere Noortekeskus on Viimsi Noortekeskuse filiaal, mis on mõeldud noortele vanuses 7-26. Igapäevaselt on Randvere noortekeskuses võimalik noortel kasutada mitmeid vaba aja sisustamise vahendeid ja võimalusi: mängida piljardit, õhuhokit, lauajalgpalli jm lauamänge. Samuti saavad noored kasutada internetiühendusega arvuteid ja vajadusel printimisvõimalust. Keskuses levib WiFi internetiühendus. Kohapeal saab lugeda ajalehti ja ajakirju ning vaadata televiisorit ning DVD-filme. Avalikuks kasutamiseks on mõeldud ka kööginurk. Samas korraldatakse noortekeskuses erinevaid projekte, üritusi ja suviseid linnalaagreid, diskosid, võistluspäevi, turniire, infopäevi, ekskursioone, maastikumänge, tüdrukute õhtuid, lasteöid, noorteöid, lauamängupäevi, töötubasid, konkursse, kitarriõpinguid. Tegutsevad Loovus- ja Kunstiring ning Noored köögis ring. Küsitlusest selgub, et 96,3 % vastanutest teadsid noortekeskusest, kuid vaid 7,4 % osaleb sageli noortekeskuse poolt korraldatud üritustel või huvialaringides. 23,5 % osaleb harva ning 69,1 % ei osale üldse Randvere noortekeskuse tegemistes. Randvere keskuses asub lisaks noortekeskusele Viimsi Päevakeskuse filiaal Randvere Päevakeskus. Tegutsevad erinevad huviringid: inglise ja soome keel, aeroobika, tervisevõimlemine, seeniortants, lauatennis, arvutiõpe, laulmine, käsitöö, õmblemine, kangastelgedel kudumine ja portselanimaalimine. Tööd on alustanud erinevad suhtlemis- ja hobiklubid. Iga kuu vähemalt üks kord toimub kultuurhariduslik suurüritus. Korraldatakse väljasõite ja teatri ühiskülastusi. Iga päev on avatud lugemisnurk, kasutada saab arvutit ja internetti, mõõta vererõhku. Tehakse koostööd teiste Viimsi valla asutustega: koolide ja lasteaedadega, ühingutega, kirikute ja kogudustega. Päevakeskus suhtleb samalaadsete keskustega nii kodu- kui ka välismaal. Küsitlusele vastanutest 87,7 % olid teadlikud, et Randveres tegutseb aktiivselt päevakeskus. 2,5% neist lööb sageli päevakeskuse tegemistes kaasa, 11,1 % harva ja ülejäänud ei osale üldse. Nendest näitajatest tulenevalt tuleks noortekeskusel ja päevakeskusel rohkem suhelda külarahvaga: mõlema keskuse tegemisi tuleks väljapaistvamaks teha (nt reklaamplakatid külapoes jms) ning uurida, miks inimesed ei osale noorte- ja päevakeskuse tegemistes, millistes huvialaringides külaelanikud ise reaalselt osaleda tahaksid ning millistel kellaaegadel. Tänu Randveresse rajatud lasteaia-keskusele on Randveres tõusnud oma-küla-tunne ning inimesed hoiavad rohkem kokku, kuna on olmas koht kus koos käia. Veidi rohkem korraldatakse erinevaid talguid, võistlusi ja muid kooskäimisüritusi. Kui varem kasutati külakoosolekute pidamiseks kiriku ruume, siis nüüd toimuvad need lasteaed-keskuses. Külas ei ole tänase päeva seisuga ühtegi kasutamiskõlblikku mänguväljakut. Külas on suur hulk noori, kes tegeleksid vabal ajal jalgpalli või korvpalli harrastamisega, kuid külas puuduvad selleks võimalused. Külas puuduvad ka väikelaste mänguväljakud ja liivakastid. MTÜ Randvere Külaselts esitas jaanuaris 2010 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 3.2 meetme raames Randvere mänguväljaku rajamiseks rahastamise toetuse avalduse. 16.juunil tuli PRIAst positiivne vastus rahastamise kohta. Lähitulevikus peaksid lastele ja noortele kerkima uus mänguväljakukompleks koos väikelastele mõeldud ronimis- ja turnimisatraktsioonidega ning korvpalli ja rannavolleplatsiga. Hariduselus mõjutavad Tallinna koolid peaaegu kogu valda. Peamiselt käivad Tallinnas eelkõige nende asulate lapsed, kus Tallinna suunaline bussiliiklus on paremini kättesaadav, sageli ka ainuvõimalik korraldatud transpordiliik. Randvere piirkond on täna Viimsi valla koolivõrguga äärmiselt nõrgalt seotud. Tegu on kasvava piirkonnaga, mistõttu tuleks siia asutada vähemalt 6-klassiline algkool (alguses ühe, hiljem tõenäoliselt juba kahe paralleelklassiga). Algkooli asutamine Randvere piirkonda mõjutab mõnevõrra Maardu-Muuga piirkonda, samuti Tallinna Pirita linnaosa. Randvere kool peaks olema tugeva huvitegevuse ja sportimisvõimalustega kool. Siin peaks olema palju klassivälist tegevust looduses ning õpetajad uute ideede ning õpetamismeetoditega. Samuti peetakse oluliseks individuaalsemat keskkonda, kus õpetaja saaks tegeleda kõikide lastega. Kuna koolis veedab laps suurema osa oma päevast ning seal kujunevad ka väga paljud lapse väärtushinnangud, siis peaks Randvere koolis olema näha ja tunda väljakujunenud hoiakud ja selgesisuline sõnum. Randveres on hetkel 40 leibkonda, kes kindlasti paneksid oma lapse(d) Randverre kooli, kui see siin vaid asuks. 81 leibkonnast vaid 9 pere ei osanud sellele küsimusele vastata ning ülejäänud 32 pere olid positiivselt meelestatud oma küla kooli olemasolu kohta. 1.5.3. Külaelanike ühiskasutuses objektid 1. juunil 2007. aastal avati Randvere lasteaed-keskus, kus asub lasteaed, noorte- ja päevakeskus, apteek ning perearst. Muuga lahe rand on külaelanikele nii jalutus- kui ujumiskohaks. Randvere puhul ei saa me rääkida supelrannast selle tavalises mõttes, kuna see seostub eelkõige nn klassikalise liivarannaga merekaldal, Randveres aga on kivine põhi ja madalaveeline ala kuni 200m rannast. Külaelanike seas läbi viidud küsitluses küsiti inimestelt, kui tihti nad käivad rannas ja kui tihti kasutavad sealseid ujumisvõimalusi. Vastanutest 58 % käib tihti rannas ning 34,6 % kib sageli ujumas. Põhjus on selles, et see on suhteliselt raske, sest ranna madalaveelises alas on merepõhi täis teravaid ning libedaid raudkive ja munakaid, mis raskendavad oluliselt sügavamasse vette minekut. Ujuma mineku kergendamiseks rajati umbes 30 aastat tagasi aiandusühistute jõududega Niinepuu tee juurest merre muul pikkusega ca 150 m. Tänaseks on see muul mere lainetuse ja jää toimel peaaegu hävinenud. Teine muul on elanike initsiatiivil loodud Kaevuaia tee pikendusena. Arvestades siinse rannaala iseärasusega sobibki siia kõige paremini muul, sest võimaldab takistuseta jõuda kuiva jalaga küllalt kaugele, et siis mugavamalt ja kiiremini sobivasse ujumissügavusse jõuda. Selleks on vaja korrastada olemasolev Niinepuu tee muul ja lõpuni välja ehitada uus Kaevuaia tee muul. Palju kisa-kära on tekitanud Randvere rannaala detailplaneering ja väljaarendamise plaanid. Paljud külaelanikud seisavad sellele kindlalt vastu rõhudes looduslikule mereranna säilitamisele . Samal ajal teine pool elanikest soovib kindlalt liivaplatsi ja lastele mänguväljakuid , et saaks rahulikult päikesevanne võtta ja muid rannalõbusid nautida. Randvere küla rannajoone pikkus on ca 4 kilomeetrit. Siin leiaksid endale koha nii rannaliival päevitaja kui ka veidi aktiivsemat puhkust otsiv rändrahnul turnija. Kui viis aastat tagasi oli probleemiks kujunenud see, et randa pääses vaid paarist-kolmest kohast, siis nüüd saab randa lausa 10 teeotsast: Tammekivi, Luua, Krati, Niinepuu, Vaablase, Kibuvitsa, Kaevuaia, Aiaotsa teedelt ning Krati tee põigust ja Taru põigust. 2008. aastal valmistati külaseltsi raha ja liikmete oma kätega kaheksa istepinki, mis kõik paigutati rannaalale. Kahjuks enne suve lõppu varastati neist kuus ning praeguseks pole neist alles enam ühtegi. Ka on tehtud vallale ettepanek paigutada rannaalale riietusvahetuskabiinid ja prügikastid, kuid see on jäänud hetkel vaid ideeks. Omal algatusel on rannaäärsete kinnistute omanikud (Meelis Pallo ja Kalle Tammer) rajanud purdeid üle kraavide, mis teevad võimalikuks liikuda vabalt mööda kallasrada kahe muuli vahel. Ainsaks probleemseks kohaks kogu Randvere kallasraja katkematul läbimisel on jäänud kanal kiriku all. Madala veeseisuga pääseb sealt üle ka ilma purdeta, kuid kuna kõrgvee ajal on kanal sedavõrd lai, et sinna on vaja keerukama konstruktsiooniga silda, siis on selle rajamisel esialgu omaalgatuslikust tahtest väheks jäänud. Randveres on 1852. aastast alates tegutsenud Randvere kirik, mis algselt oli Jõelähtme kirikukoguduse teenistuses, nüüdseks on sellest kujunenud Eesti Evangeelne Luterlik kirik. Randvere küla piirneb 450 hektarilise metsamassiiviga. See peaks olema kõikide randverelaste ühine vara, mida tuleks hoolega kaitsta ja hooldada. Randverelastele meeldib metsas käia. Seda võib järeldada küsitlusest, mille järgi 64,2 % käib sageli metsas. Harvemini käib metsas 34,6 % elanikest. Metsa tuleks rajada koostöös Riigi Metsamajandamise Keskusega (RMK) erinevaid matka- ja loodusradasid nii jalgsi kui ka jalgrattaga läbimiseks. Tammneeme külas tehtud küsitluse järgi meeldib inimestele liikuda pigem korrastatud metsas. Kuus aastat tagasi loodud Tädu õpperada võib tuua heaks inimeste huvi näiteks liikumisradade loomisel. Seda on külastanud koguni 80,2 % Randvere elanikest ja oodatakse uut ning huvitavat uudistamist. 1.5.4. Jätkuvad ja katkenud traditsioonid Traditsioon, mis on püsinud rahva mälus, on talgute tegemine. Iidne komme on au sees püsinud tänase päevani. Viimati korraldati külavanema eestvedamisel koristustalgud Randvere külas ja Tädu õpperajal. Üheks suuremaks talguks, millest ka Randvere küla osa võttis, olid 2009. aastal korraldatud mõttetalgud „Teeme ära", kus arutleti külaelu ja puhkevõimaluste üle. Mõledi, kuidas muuta elukeskkond selliseks, kus nii noortel kui ka vanadel oleks hea ja mõnus olla. Küsitlusest selgub, et 85,2 % on nõus osalema metsatalgutel, ilmselt käib see sama huvigrupp ka muudel talgutel. Üheskoos tähistatakse erinevaid kommertsüritusi ning rahvakalendriga seotud tähtpäevi: sõbrapäev, volbripäev ja halloween, vastlapäev, emadepäev, naistepäev, emakeelepäev, lihavõtted, esimene koolipäev ehk tarkusepäev, mardipäev ja kadripäev. Mitte kuhugi ei jää ka detsembris inimesi ühendavad jõulud ning veebruaris kõigi eestlaste ajalugu muutnud vabariigi aastapäev. Üritusi korraldatakse kas lasteaia, noortekeskuse, päevakeskuse, Randvere kiriku, kogu küla, külaseltsi või külavanema eestvedamisel. Üheks katkematuks traditsiooniks on aastasadade vältel olnud jaanituli. Vaatamata keerulistele aegadele on jaanituli pea ainus traditsioon, mida katkematult on edasi peetud. Kahjuks puudub Randvere külas külaplats, kus oleks võimalik külarahval säärast pidu pidada ja jaanilõket põletada. Seetõttu on jaanipäeva käidud tähistamas naaberkülades Tammneemes ja Muugal. 2010.a juunis korraldas külavanem mõnede ettevõtlike inimestega küla jaanipäeva koos meelelahutuslike võistluste ja mängude ning orkestrimuusikaga. Pidu kestis küll paar tundi ja puudus traditsiooniline lõke, aga ikka öeldakse, et väikestest asjadest saavad alguse suured. Tulevikus Randvere mänguväljakute valmimisega on plaanis korraldada naaberkülade vahel erinevaid mõõduvõtmisi erinevates pallimängudes ja muudes spordialades. Samuti saaks siis palliplatse kasutada näiteks maakondlikeks või üleriigilisteks tänavakorvpalli ja rannavolle turniiride läbiviimiseks. 1.6. Tehniline taristu 1.6.1. Teed, tänavad ja ühistransport Viimsi vallas on viimasel ajal oluliselt paranenud riigimaanteede kvaliteet, kuid probleemiks on siiski veel kohalikud teed. Randvere küla läbib kaks riigimaanteed - Randvere tee, mis teeb ringi peale Viimsi poolsaarele ja Muuga tee. Teised on kohalikud teed, mis on kas munitsipaalomandis, kuuluvad eraomanikele, on ühistute omandis või on nende kuuluvus kindlaks määramata. Määramata kuuluvusega kohalikke teid on eriti rohkesti ja see tekitab jätkuvalt probleeme nende remondi ja hoolduse korraldamisel. Randvere teega kulgeb kõrvuti kergliiklustee, mis on tõstnud suuresti jalakäiate turvalisust ning samuti ka elanike liikumisvõimalusi (teedel kohtab tihemini rulluisutajaid, jalgrattureid, kepikõndijaid). Tallinnasse suunduval Randvere teel on liikluskoormus suur ning kasvab pidevalt. Vald koos elanike endiga peaks siinkohal pöörama erilist tähelepanu autostumise kriisi vältimisele. Praegu teenindavad Randvere küla vallasisene liin V2 , mida haldab AS GoBus ja bussiliin nr 38, mida haldab Tallinna Autobussikoondise AS. Ühistranspordi arendamine on üks peamistest võimalustest teede koormuse ja läbilaskevõimaluse parandamiseks. Kahjuks ei vasta praegused bussigraafikud elanike vajadustele ja ainult ühistranspordiga liiklejaid on väga vähe. 38,3 % Randvere elanikest kasutavad liiklemisesks nii isiklikku sõiduvahendit kui ka ühistransporti. Kooliaasta perioodil teenindavad koolilapsi koolibussid. Koolibussid on sõitnud Randverest juba kolm aastat ning iga aastaga kogunud aina rohkem populaarsust laste seas. Tulevikus on vallal kindel plaan koolibussiprojektiga jätkata. 2010. aasta lõpus on Viimsi vallal kavas läbi viia Randvere küla ühistranspordivajaduste uuring, mis peaks andma konkreetse ülevaate Randvere külaelanike ühistranspordi vajadusest ning muutma paremaks selle korraldust. 1.6.2. Elektrivõrk Viimsi vallas pakub elektrienergiat ja võrguteenust Fortum Elekter AS. Seda küla läbis mööda kinnistuid vana 10 kV kõrgepinge õhuliin. Juba eelmisel aastal alustas Fortum Elekter AS selle likvideerimise ja maakaabliga asendamise projektiga. 2010. aastal viiakse see koos Randvere tee ehitusega lõpuni. Viimastel aastatel on rekonstrueeritud mitmete alajaama piirkondade madalpinge elektriliinid, nagu näiteks Keiu tee piirkond, Kibuvitsa tee, Krati tee. Lähiaastatel võimalusel jätkatakse samasuguste töödega. Hetkel ei ole Fortum Elekter AS-il Randvere külas plaane. Ei ole ka teada, et alustataks mõnda uut kinnisvaraarendust. 1.6.3. Vesi ja kanalisatsioon Peamiseks veeallikaks Viimsi poolsaarel on Kambrium-vendi (Cm-V) veekompleks, mille varu on kogu Viimsi valla territooriumile antud 4 500 m³/d. Cm-V puurkaevude vesi on pinnalt lähtuva reostuse eest hästi kaitstud ja puurkaevude jõudlus on suur. Oma kvaliteedilt ei vasta vesi indikaatorparameetrite osas (raua liigsisaldus, vesi on agressiivne) ning ammooniumi osas. Osades gdovi veehorisondist vette ammutavates kaevudes on kõrgendatud kloriidi sisaldus. Kuna veevaru ei ole üleliia, siis tuleb väga oluliselt jälgida vee säästlikku kasutamist. Aktsiaseltsist Viimsi Vesi saadud andmete põhjal kasutab Randvere külas AS Viimsi Vesi poolt pakutavat vett ca 337 klienti. Vee kvaliteediga on küsitluse järgi väga rahul 21 %, pigem rahul 33,3 %, pigem ei ole rahul 16% ning üldse ei ole rahul 29,6 % kasutajatest. Kommentaaridest selgus, et mitmel pool vesi haiseb, on väga kõrge raua sisaldusega ning isegi tumepruuni värvusega. Mõned külaelanikud olid lasknud veele teha keemilised analüüsid, milledest selgus, et AS Viimsi Vesi poolt pakutav vesi ei vasta tervisekaitsenõuetele ja pole joogikõlbulik. Paljud inimesed kurdavad ka suurt õhu sisaldust vees, mis paneb kraanid „purtsuma". Puurkaevude ja aiandusühistute veepumplate kasutajad on üldiselt vee kvaliteediga rahul ja isegi kiidetakse selle maitset. 2008. - 2009. aastal rajati tsentraalseid vee- ja kanalisatsioonitorustikke lisaks Tammneeme ja Metsakasti külale ka Randverre. Vee- ja reoveetorustikke rajati ligi kahesajale kinnistule Tammekivi, Tammenurme, Suurekivi, Nõmmeliiva, Kirikaia, Keiu, Külavahe, Mõisavahe, Koralli, Veeringu, Mündi, Aiaotsa, Ellerheina, Nurmenuku, Kurekella, Hiirekõrva, Käokinga, Länneaia, Karjaaia, Kraaviaia, Lõosilma, Meritähe ja Niinepuu teel, samuti ka Silva piirkonnas. Aktsiaseltsist Viimsi Vesi saadud andmete põhjal on nende poolt pakutava kanalisatsiooni süsteemiga liitunud ca 229 klienti. Kanalisatsiooni kvaliteedi ja kättesaadavusega on väga rahul 13,6 %, pigem rahul 42 % küsitlusele vastanud leibkondadest. Pigem ei ole rahul 23,5% ning üldse ei ole rahul 21 % leibkondadest. Üle poolte randverelaste kasutab lokaalset kanalisatsioonisüsteemi. AS Viimsi Vesi kanalistasioonisüsteemiga vähese kasutajate arvu põhjuseks tõid külaelanikud välja kõrge liitumise hinna ning selle keerukuse. Samuti väga paljudes kohtades üldse puudub kanalisatsiooniga liitumise võimalus, kuna puudub vastav infrastruktuur. 2004.-2005. aastal koostatud projekt nägi ette reoveetorustike ehituse Randvere ja Muuga piirkonnas ning survekanalisatsiooni torustiku rajamise Muuga Sadama reoveepuhastini. Selle projekti arendus aga on seiskunud. Maardu on teinud otsuse oma reovee suunamiseks Tallinna süsteemi. Seega on lõplik lahendus Viimsi valla reoveepuhastamise osas endiselt lahtine. Viimsi Vesi AS arengukavast selgub, et kaugemate eesmärkide hulka (2014-2020) on arvestatud kraavkuivenduse asendamine drenaažkuivendusega Randvere suvila piirkondades. Randvere kergliiklustee alla on rajatud 2,5 km pikkuselt reovee isevoolseid torustikke, 3,1 km reovee survetorustikke ning 3,4 km veetorustikke. Vaheaia-Kooliaia projekti raames rajati isevoolseid reovetorustikke pikkusega ca 700 jm, survetorustikke pikkusega ca 1000 jm ning veetorustikke pikkusega ca 700 jm. Samuti ehitati ka üks kanalisatsiooipumpla. Lisaks on külla rajatud veel kuus reoveepumplat ning isevoolseid reoveetorustikke pikkuses ca 11,9 km, reovee survetorustikke pikkusega ca 3,8 km ja veetorustikke pikkusega ca 12,4 km. 2013. aasta lõpuks peaks valmima isevoolseid reoveetorustikke ca 5,9 km, reovee survetorustikke 1,2 km, veetorustikke ca 9,5 km ulatuses, seitse veepumplat ja vaakumkanal 2,1 km ulatuses Krati piirkonnas. Kuna suurveede ajal kevadeti ning pikematel vihmaperioodidel uputavad paljud hoovid ja keldrid Randvere külas, siis tuleks aktiivselt tegeleda ka liigvee ärajuhtimissüsteemide ja kuivenduskraavide hooldamise ning rajamisega. Selle eest on vastutav aga kohalik omavalitsus ning kiirema lahenduse leidmiseks peaksid külaelanikud antud probleemiga aktiivselt tegelema ning kätt vallavalitsuse pulsil pidevalt hoidma. 1.6.4. Jäätmevedu ja heakord Randvere külas toimub korraldatud jäätmevedu, mille operaator valitakse vallavalitsuse poolt hanke alusel. Praeguseks operaatorfirmaks on Veolia AS. Hetkel toimib hästi jäätmevedu kortermajadel, probleeme on osade eramu- ja suvilaomanikega Varem olid kevaditi külades suured prügikonteinerid, kuid nendesse visati läbisegi kõike – jäätmete liigiti kogumise nõuet nende puhul ei täidetud. Suuri konteinereid suurte jäätmete kogumiseks pole enam kaks aastat olnud, sest jäätmetest saab lahti korraldatud jäätmeveoga. Suurjäätmetest vabanemiseks tuleb tellida lisavedu. Lisaks sellele on vallas jäätmejaam, mis asub Pringi külas (Vanapere põik). Sinna saab viia erinevaid jäätmeid: sõiduauto rehve, töötlemata puitu, vanametalli, ohtlikuid jäätmeid, aiandusjäätmeidehitusjäätmeid, samuti ka paberit ja pappi ning klaastaarat. Hinnakirja ja lahtioleku aegadega saab tutvuda valla kodulehel. Üle valla on koostöös vallavalitsusega pakendiorganisatsioonide poolt paigutatud pakendikonteinerid, kuid ka neisse pannakse aga kõike muud, kui kokkupressitud pakendeid. Seetõttu on need sageli täis ja nende veo sagedus ei rahulda inimesi. Jäätmekäitsusteenustega Randvere külas ollakse üldjoontes rahul. Kõige rohkem tuntaksegi puudust erinevate pakendi-, paberi- ja klaasikogumiskonteineritest. Paljudele elanikele ei meeldi ka see, et prügiveofirma on monopoolses seisus. Heakorras on vaja tähelepanu pöörata sellele, et krundiomanikud pööraksid tähelepanu ka oma aiatagusele alale, mis peab olema prügist ja võsast puhastatud ning korralikult niidetud. Aiatagune, s.o kinnistu piiri ja tee vaheline ala või kinnistu ja naaberkinnistu vaheline ala. Tühjad krundid peavad olema õigel ajal niidetud, et neist ei leviks umbrohuseemet. Krundil asuv ehitusmaterjal peab olema korralikult ladustatud. Viimsi vallas avaliku korra ja turvalisuse valdkonna haldamise ja arendamisega tegeleb Viimsi valla kohaliku omavalitsuse organisatsioon SA Viimsi Kodanikukaitse Fond, mille Viimsi Vallavalitsus on asutanud elanike turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse preventatsiooniga projektide rahastamiseks. Loodud on abipolitseinikest koosnev korrakaitse üksus, kes patrullivad koostöös politsei ja turvafirmadega regulaarselt ka Randveres. Avaliku korra tagamisega vallas tegeleb Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabliteenistus asukohaga Viimsi alevikus. Lisaks riiklikule korrakaitsele – politseile – on elanike elukohtades rakendatud lisameetmeid turvalisuse tõstmiseks. Levinuim turvalisust suurendav meede on naabrivalve ja turvafirmade pidev või perioodiline territooriumi valve. Randvere külas on kaks naabrivalve piirkonda: Koralli ja suvilapiirkond Randvere 1, AÜ Randvere Taru. Küla avaliku korra ja turvalisuse tõstmise eesmärgil oleks perspektiivikas laiendada naabrivalve piirkondasid Randvere külas. 1.7. Majandus Töökohtadest rääkides tuleb eraldi käsitleda küla territooriumil olevaid töökohti ning Randvere külla registreeritud ettevõtteid. Randvere külas on registreeritud 139 äriühingut, 21 FIE-t ja 26 MTÜ-t. Kuna äriregistri andmebaasi avalik osa ei võimalda filtreerida äriühinguid nende asukoha järgi ja täpsemat infot küsides ei saanud, siis polnud võimalik arengukava jaoks välja selgitada, kui palju võiks neis ettevõtetes töötajaid olla. Suure tõenäosusega ei ole Randveres registreeritud ettevõtja Randveres tööd pakkuv ettevõtja. Töökoha olemasolu külas eeldab seda, et inimene saab seda küla territooriumil teha ja saab selle eest palka. Randveres tegutsev külakauplus varustab külaelanikke esmatarbekaupadega, ning pakub tööd ühele müüjale. Teadaolevalt annab 22-le inimesele tööd Randveres asuv lasteaed , kahele koordinaatorile annab tööd noortekeskus. Päevakeskuses töötab hetkel üks tegevjuht ning külas tegutsevas apteegis üks farmatseut. Küla surnuaial hoiab silma peal surnuaiavaht. Randveres puudub igasugune muu teenindusvõrk, mille järele rahvas peab sõitma Haabneeme, kus on enamus vajalikke teenuseid saadaval. Külaelanike seas on kindlasti oodatud kauplus-kohvik, muude teenindusasutuste nõudluse kohta andmed puuduvad. Seega tuleks ette näha olukorrale lahendusi, millised on võimalused eraettevõtjas tekitada huvi suurema müügikoha (kaubakeskuse) loomiseks. Inimesed kaebavad külapoe kehvuse üle, kuid sageli ei saada ka aru sellest, et praegune külapood on just selline tänu klientide vähesele huvile. Ettevõtja saab oma teenuseid pakkuda ainult siis, kui on nõudlust ja tarbimist. Arvestades siinelavat inimressurssi, looduslikke eeldusi ja inimeste soovi säilitada looduslähedast elukeskkonda, ei ole töökohtade loomine tootmises perspektiivne, sest Randvere jääb ikkagi peamiselt elurajooniks. 2. VAJADUSED Külavanemale laekunud küsimuste ja ettepanekute tulemusena võib nimetada järgmisi ranverelasi puudutavaid väärtusi. Randverelaste suurimate mittemateriaalsete väärtustena nimetati Looduslähedust Vaikust ja rahu Külamiljööd Ühiseid ettevõtmisi Materiaalse külje pealt peeti olulisteks väärtusteks Lasteaeda Uusi tänavaid Merd Metsa Küsitlusele vastanutest suhtusid 32,1 % külaelanike arvu kasvamisse pigem negatiivselt. Veerand osa vastanutest ei osanud sellele küsimusele vastata. Sellest võib järeldada, et oma elulisteks huvideks peavad inimesed olemasoleva keskkonna ja sotsiaalse võrgustiku säilitamist. Seega negatiivsema hinnangu külarahva poolt on saanud tegevused, mis suurendaksid külaelanike arvu: Korrusmajade ehitus Ridaelamute ehitus Uued tiheasustusalad Inimesed näevad nendes ohtu küla looduslähedasele elukeskkonnale ja sotsiaalsetele väärtustele. Eluliste vajadustena tõusevad esile Tänavavalgustuse paigaldamine Randvere külasisesele osale, tähtsamatesse sõlmpunktidesse kõrvaltänavatel Teede, tänavate parandamine Busside sõiduplaani korrigeerimine Esmatarbekaupade müügiga tegeleva kaupluse avamine Kogu küla kommunikatsiooni- ja sidevahenditega varustamine Alg- või põhikooli ehitamine külla Seda võib järeldada asjaolust, et teede ja tänavate kvaliteediga ei ole rahul üle poole küsimustikule vastanutest leibkondadest, kaubanduse kättesaadavusega ei ole rahul 95% elanikest. Ainult ühistransporti kasutab randverelastest peaaegu olematu protsent, mis viitab asjaolule, et transpordikorraldus külas on väga halb ja ilma isikliku sõiduvahendita ei saa lihtsalt hakkama. Peamiste arenguvajadustena näevad Randvere elanikud Laste mänguväljakut Spordiväljakut Tänavate asfalteerimist Liikluskiiruse piiramist külas Naabrivalve piirkondade juurdeloomist Korrastatud suplemiskohtasid Ühiseid üritusi Mitme samasuunalise vajaduse grupeerimisel saavutavad sotsiaalsed objektid veelgi suurema osakaalu. Tõuseb esile spordiväljaku, laste mänguväljaku, lõkkeplatsi ja korrastatud metsaala kompleks, mis on seotud noortekeskuse, külakeskuse ja ühiste ürituste toimumispaigaga. Ilmselt on nende probleemide lahendamine kõige tõhusam just ühtse süsteemina. 2.1. SWOT-analüüs TUGEVUSED Asend: Tallinna linnastu ja Viimsi keskuse lähedus Ligitõmbav elukeskkond: mere ja metsa lähedus, supluskohad Puhas loodus, vaikus Ühistranspordi olemasolu Uus moodne lasteaed Uus moodne noorte- ja päevakeskus Perearsti olemasolu külas Küla läbiv renoveeritud ja valgustatud peatee koos kergliiklusteega Koostöö vallavalitsusega küla arendamisel Küla ajaloo ja traditsioonide väärtustamine Kaupluse olemasolu Apteegi olemasolu Palju noori inimesi Palju elanikke Randvere küla tugevused on seotud selle looduslikult kauni ümbruse ja hea asukohaga. Heas seisus on ka inimkapitali olukord: elanikke, sealhulgas noori on palju. VÕIMALUSED Riigi omandis olevate küla eri piirkondades asuvate kinnistute rakendamine küla avaliku ruumi NÕRKUSED Kiirest elanike kasvust tingitud surve looduskeskkonnale Vähene inimestevaheline suhtlemine, seda eriti uusasukate ja põliselanike vahel Lasteaiakohtade nappus Ebaühtlane arengutase: uued elamurajoonid ja vanad suvilapiirkonnad Mahajäänud infrastruktuurid: lagunenud teed, tänavavalgustuse ja kanalisatsiooni puudumine Küla ühisürituste läbiviimise koha (lõkkeplats, külakeskus), spordi- ja mänguväljakute puudumine Lastel ja noortel pole piisavalt tegevust Külas ei toimu eriti ühisüritusi Lahendamist vajab noorema põlvkonna rakendamine ja vaba aja sisustamine. Külaelu vajab ellu äratamist, sest elanikud on suhteliselt passiivsed ning neil puudub kokkusaamiskoht. Elulistest vajadustest on tähelepanuta jäänud toetavate teenuste ja korraliku teeninduskeskuse arendamine. OHUD Linnastu järk-järguline laienemine ja ehitustegevuse aktiviseerumine ning külamiljöö kadumine loomiseks ja teenuste osutamiseks: küla lõkkeplats, spordiväljakud, jooksu- ja matkarajad Külaseltsi tegevuse laiendamine Mitmetasandiline koostöö Koostööprojektide ja ühiste ettevõtmiste läbiviimine naaberkülade Muuga, Metsakasti, Pärnamäe ja Tammneemega ning ka kogu Viimsi poolsaarel asuvate küladega Erinevate matka-, loodus- ja õpperadade rajamine, nn rohelise ruumi loomine Heakorra ja kodukaunistamise kampaaniate läbiviimine Ettevõtluse areng Tallinna linna läheduse ärakasutamine Uute töökohtade loomine Oma võimalustena tuleb luua ja tugevdada koostööd erinevate partneritega: vald, naaber- ja sõpruskülad jt. Nendega koos või külasiseselt on võimalik fondidest leida rahastamisallikaid. Koos tegutsedes on investeeringutele suurem võimalus saada kaasfinantseeringut erinevatest riigi poolt pakutavatest kui ka Euroopa Liidu struktuurfondidest. Inimeste rakendamiseks ja paigalhoidmiseks on parim viis ettevõtluse ning töökohtade loomine. Lähedal asuvat Muuga sadamat läbivate ohtlike ainete transiit Riigi soovimatus reformimata maad anda küla avaliku ruumi ja sotsiaalala loomiseks Töökohtade vähenemine Elanike, eriti noorte majanduslikud probleemid Elanikud käivad mujal tööl Võõrandumine üksteisest Maaelu taandarenemine Selge ohuna nähakse vähest ettevõtlusalast rakendust vallas. Selle tagajärjena käivad elanikud mujal tööl. Teadvustatud on ka võimalikku elanike võõrandumist üksteisest, kui omavaheline suhtlustasand ei muutu aktiivsemaks. Üleüldiseks ohuks, mis puudutab paljusid valdkondi, on maaelu taandarenemine. 3. ARENGUVISIOON Randvere rannakülas elavad aktiivsed inimesed, kes peavad lugu traditsioonidest ja kultuurist ning tähtsustavad laste ja noorte arenguvõimalusi, samal ajal olles pika ajalooga looduslähedane ning jätkusuutlik elukeskkond Viimsi vallas. Randvere visiooni moodustavad järgnevad põhimõtted: Randvere paikneb mere ja metsa vahel, olles linnalähedane kant asustustihedusega 110-250 in/km² kohta. Külasse ei planeerita uusi tiheasustusalasid, korrus-, rida- ega paarismaju. Ühiskondlik ruum on avatud merele ja inimesed pääsevad vabalt kallasrajale. Randvere ujumiskohtadesse on paigutatud riietuskabiinid, prügikastid ja istepingid. Randvere on roheline küla. Metsas on tervise- ja jooksurajad, matka-, õppe- ja loodusrajad viivad Mäealuse kaitsealale. Randvere küla aktiiv teeb tihedalt koostööd Viimsi Vallavalitsusega ning kirjutab erinevaid projekte Euroopa Liidu ja riigi poolt pakutavatesse kaasfinantseeringu fondidesse arendamaks küla infrastruktuuri ja ühiskasutuses objekte. Randvere külas on lastel ja noortel palju erinevaid võimalusi sisustada oma vaba aega, mille sisustamisega tegeleb Randvere noortekeskus. Mänguväljakutel saavad aktiivselt liikuda nii väikesed lapsed kui ka teismeeas noorukid: mänguväljakutel on erinevad turnimisatraktsioonid, korv- ja rannavõrkpalli plats. Korraldatakse erinevaid küladevahelisi mõõduvõtmisi. Talvel saavad lapsed lõbutseda kelgumäel ning uisuplatsil. Randvere külas on aktiivseid inimesi, kes korraldavad erinevaid üritusi, mis on seotud rahvakalendriga ning küla ajalooga. Randvere küla keskus toimub keskusena, kuhu saavad külaelanikud koguneda ning tegeleda ühiste ettevõtmisega. Küla keskuses saab korraldada erinevaid laatasid, festivale, etendusi, jaanitulesid ja muid ettevõtmisi. 4. EELISARENDATAVAD ARENGUEESMÄRGID VALDKONNAD JA Randvere küla aktiiv on seadnud endale eesmärgiks tuleviku kavandamisel arvestada tasakaalustatult kõigi elanikegruppide huvidega, samaaegselt püüdes kujundada sellest üksteist mõistvat ja piirkonda hoidvat kogukonda. Arengukava toob välja külaelanike peamised probleemid ja arenguvajadused. 4.1. Looduskeskne kultuur Randvere peamisteks väärtusteks peavad elanikud looduslähedust, vaikust ning rahu. Metsa ja rannaala väärtuste säilitamine ja taasloomine on külaelanike üks prioriteetsemaid soove. Tegevuse tulemuslikkus sõltub suuresti koostööst ning kogukonna tahtest, millesse igaüks saab anda oma väärtusliku panuse. Külaelanike koostöö koordineerimiseks sobib hästi külaselts ja külavanem. 4.2. Kaasaegne taristu Probleemidena nähakse Randvere külas tänavavalgustuse puudumist, kõrvaltänavate ja külateede viletsat seisukorda. Samuti puudub kogu küla territooriumil kvaliteetne veevarustus ja kanalisatsioon. Kõik need teemad liigituvad kommunaalteenuste hulka ja on omased suurele osale Viimsi valla asustusüksustest. Viimsi vald panustab käesoleval ajal palju vahendeid vee-ja kanalisatsioonivõrgu ehitusse. Rahaliste vahendite vähesuse tõttu on jäänud minimaalseks tänavakatete uuendamine ja valgustuse paigaldamine. Need on kohad, kus külakogukond saaks ka ise oma keskkonna arendamisele kaasa aidata kirjutades projekte Euroopa Liidu kaasfinantseeringufondidesse. 4.3. Puhkus ja vaba aeg Kõige rohkem tuntakse Randveres puudust võimalustest aktiivseks puhkuseks, mis vajab jooksu- ja matkaradu, mängu- ja palliväljakuid, spordisaali. Rannaala saaks muuta üheks puhkepiirkonnaks paigaldades sinna hooajaliselt riietusvahetuskabiine. Prügikastid ja istepingid teeksid rõõmu kõikidele külaelanikele, kellele meeldib jalutada ning lihtsalt loodust nautida. Siiani puuduvad külas ka toitlustuskohad, mis tegutseksid kasvõi suveperioodil. Siikohal peaks koostöö olema mitmetasandiline ning see peaks haarama erinevaid gruppe: külaelanikud, külaselts, vallavalitsus, investeeringufondid jne. Peamiselt on aga vaja aktiivseid inimesi, kes kirjutaksid projekte erineva inventari, kuid samas ka näiteks spordisaali projekteerimise ja ehitamise rahastamiseks. 4.4. Ühistegevuste arendamine Külaelanikele mõeldud avalikest ruumidest ja maa-aladest jääb väheseks, kui ei ole inimesi, kes aktiivselt tegelevad vaba aja sisustamise, erinevate koolituste, ringide ja ürituste korraldamisega. Tuleb hoida au sees vanu traditsioone ning mõelda uusi ja huvitavaid tegevusi, mis kaasaks osavõtma erinevast vanusest huvigruppe. Aktiivne osavõtt külaelust toob juurde uusi tuttavaid, turvalisema keskkonna ning tugevama oma-kodu-tunde. 5. ARENGUKAVA UUENDAMINE Viimsi vallavolikogu 26. juuni 2007 a määruse nr 21 „Viimsi valla aleviku- ja külavanema statuut" (muudetud 10.02.2009 määrusega nr 5) §2 lõige 9 kohustab vanemaks valimisest alates ühe aasta jooksul külavanemat koostama ja iga kahe aasta tagant kinnitama või vajadusel kaasajastama aleviku või küla arengukava ja esitama selle aleviku või küla üldkoosolekule vastuvõtmiseks ja seejärel vallavalitsusele kinnitamiseks. Küla elanikel on igal ajal võimalus teha ettepanekuid külavanemale uute ideede kohta arengukavasse ja/või tegevuskavasse. Iga kuu toimuvatel koosolekutel arutatakse tekkinud ideed läbi ning vastavalt vajadusel muudetakse arengukava. Iga-aastasel üldkoosolekul esitab külavanem tegevusaruande, külaselts ja külavanem annavad ülevaate seni tehtust ja esitatakse elanikele kinnitamiseks uuendatud tegevuskava ja/või arengukava. 6. TEGEVUSKAVA 2010-2013 \| Aasta \| Asjakohaste tegevuste või kavandatavate investeeringuobjektide loetelu \| Kavandatav rahastamisallikas või rahastamisallikate loetelu \| \|---\|---\|---\| \| LOODUSKESKNE KULTUUR \| \| \| \| 2011 \| Rahvaspordi terviseraja rajamine riigimetsa maale. Terviseradade märgistamine ning radade kaardi paigaldamine. \| Kohalik omavalitsus - KOV, Leader programm, RMK \| \| \| Tammneeme-Randvere matkaraja rajamine riigimetsamaale. \| Omaalgatuslik, RMK \| \| \| Otsida võimalusi buraani kasutamiseks, millega saaks muuta terviserajad suusatamiseks kõlbuliseks. \| Kohaliku Omaalgatuse Programm – KOP, omaalgatuslik \| \| \| Viimsi metsades elavate ja kasvavate loomade, lindude ja taimede kohta infostendide loomine ja ülespanemine. \| KOP \| \| 2010- 2015 \| Igaaastane metsaistutustalgute ja heakorrapäevade korraldamine. \| KOV, omaalgatuslik, RMK \| \| 2011 \| Ranna projekti koostamine ja välja arendamine. \| KOV, omaalgatuslik \| \| 2011 \| Ranna merevee kvaliteedi kontrollimine. \| KOV, omaalgatuslik \| \| 2012 \| Muuga lahe äärse rannaala detailplaneeringu kehtestamine. \| KOV, omaalgatuslik \| \| 2012 \| Õhu- ja mürasaaste instrumentaalsete mõõtmiste läbiviimine külas ja nende alusel kaitsemeetmete kavandamine. \| KOV, omaalgatuslik \| \| 2012 \| Otsida võimalusi Muuga sadama tegevusest Randvere külale tekkivate saaste ja müra uuringute teostamiseks ja rahastamiseks. \| Omaalgatuslik \| \| \| Elanikkonna informeerimine Viimsi valla võimalikest hädaolukordadest ja nende tõenäolistest tagajärgedest infovoldikute või artiklite näol. Elanikkonna hädaolukorras tegutsemise väljaõppe korraldamine. \| KOV, omaalgatuslik, AS Tallinna Sadam \| \| \| Abipäästjate koolituse läbiviimine Randvere külas \| Päästeamet, omaalgatuslik \| \| 2010- 2015 \| Näha ette uues metsamajanduse kavas hooldustööde mahu oluline suurendamine, preventiivabinõude rakendamine metsade risustamise tõkestamiseks ja elanike kaasamine metsahoiu üritustele. \| KOV, omaalgatuslik, RMK \| eeskirjade täitmise üle kinnistuomanike poolt. \| TARISTU ARENDAMINE \| \| \| \|---\|---\|---\| \| 2011 \| Moodustada töögrupp kohalike teedega seotud probleemide lahenduse leidmiseks. \| KOV, omaalgatuslik \| \| 2011 \| Teha ettepanek Pirita linnaosa valitsusele, et Randvere tee ja Pärnamäe ristmikul toimuks liikluse reguleerimine foorituledega. \| Omaalgatuslik \| \| 2010 \| Randvere küla ühistranspordivajaduste uuringu läbiviimine. \| KOV \| \| 2011 \| Olemasolevate bussiliinide marsruutide korrigeerimine või täiendavate bussiliinide avamine. Ühistranspordiga juurdepääsu tagamine Randvere külla hilisõhtul kella 00.00-ni. \| KOV \| \| 2011 \| Avalikustada täpsem info teede remondist küla teede kohta, mis on võetud Viimsi valla ja riigi maanteeameti tegevuskavadesse. \| Omaalgatuslik \| \| 2011 \| Avalikustada täpsem info, kes vastutab teede korrashoiu ja koristuse eest küla teedel. Avaldada info tänavate nimede alfabeetilises lõikes. \| Omaalgatuslik \| \| \| Korraldada Randvere küla elanikele infopäev vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendusest Randvere külas AS Viimsi Vesi poolt. \| Omaalgatuslik, AS Viimsi Vesi \| \| \| Viimsi valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arendamise projekti elluviimine. \| KOV, AS Viimsi Vesi \| \| 2011 \| Küla piiride korrigeerimine, vajaliku sümboolika kujundamine ja viitamine ning tahvlite hankimine. \| KOV, omaalgatuslik, KOP \| \| 2012 \| Külakaardi paigaldamine Hansunõmme bussipeatusesse ja/või külakeskusesse kõigile nähtavale asukohta. \| KOV, omaalgatuslik, KOP \| \| 2010- 2011 \| Naabrivalve organiseerimine \| Omaalgatuslik, Eesti Naabrivalve \| \| \| Selgitada maagaasi soovijate hulk ja Fortum Termest AS seisukoht trasside ehitamise tähtaegade ja liitumistingimuste kohta. \| Omaalgatuslik, Fortum Termest AS \| \| \| Selgitada välja AS Fortum Elekter elektrivõrguga soovivate liitujate arv. \| Omaalgatuslik, AS Fortum Elekter \| \| \| Välja selgitada internetikasutamise soovijate hulk ning sellelaadsete teenuste hinnapakkumiste võrdlemine. Valida välja soodsaim pakkumine. \| Omaalgatuslik \| \| \| Sidekaabliga telefoniside ja interneti kasutamise võimaluste loomine küla lõunaosas. \| KOV, Leader programm \| \| \| Sade- ja pinnasevee süsteemide arengukava koostamine ja selle järk-järguline elluviimine. \| KOV \| \| \| Kirikaia tee äärne kraav tuleks sulgeda ja vee äravoolu tagamine toruga. \| KOV \| 7. KASUTATUD KIRJANDUS Randvere küla arengukava aastateks 2005 - 2010 (2015) Ajaleht Viimsi Teataja üksiknumbrid 2005 – 2010 a Külavanema käsiraamat, neljas vihik. Küla arengukava koostamine 2003 Viimsi valla arengukava. Strateegia aastani 2030; investeeringute kava 2007-2013, Geomedia OÜ 2007 Kogumik „Viimsi vald 90" Leppneeme küla arengukava 2008-2018 Tammneeme küla arengukava aastateks 2008-2017 Raport: Läänemerre kavandatud Venemaad ja Saksamaad ühendava gaasijuhtme keskkonnamõju (Petitsioonid 0614/2007 ja 0952/2007) (2007/2118(INI)) Külaelanike küsitluse tulemused Randvere ajalugu, Alar Mik Muuga sadama õhuseire 2009. aasta aruanne Viimsi vald. Mandriosa ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 20092020 Eestimaa Looduse Fond kodulehekülg: www.elfond.ee (juuni 2010) Nord Stream AG kodulehekülg: www.nord-stream.com/ee (mai 2010)	<urn:uuid:3bfa3658-5e19-46c3-997a-252157c9c11d>	CC-MAIN-2024-10	https://www.randvere.net/file.php?feID=5250495cdf8a1149768e11da9c51ff8b	2024-02-21T14:02:21+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-10/subset=warc/part-00147-d9675c6d-5c8d-45bb-9c98-c56e42022a4d.c000.gz.parquet	1,007,528,755	32,385	ekk_Latn	ekk_Latn	0.99987	ekk_Latn	0.999938	[ "unknown", "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "unknown", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 45, 2515, 2525, 5598, 6969, 8623, 11692, 13420, 16027, 18989, 22576, 26192, 28816, 30917, 32732, 36124, 39782, 43008, 45397, 49021, 52528, 55606, 59093, 62622, 66174, 66390, 68007, 70750, 71777, 73537, 75735, 76232, 77104, 79057, 81378, 82246 ]	1	[ 0.2734375, 0.44140625, 0.1826171875, 0.0849609375, 0.01312255859375, 0.00396728515625 ]
Turvasüsteemide kutsevaldkonna korraliste eksamite ajakava 2024 \| Toimumise aeg \| Nädala päev \| Kohtade arv \| Eksami toimumise koht (tellija) \| Kutsekvalifikatsioon \| \|---\|---\|---\|---\|---\| \| 10.01.2024 \| K \| 25 \| Tallinn, Endla 16 \| TSTe4 \| \| 17.01.2024 \| K \| 20 \| Tallinn, Endla 16 \| TSVs5 ja TSPr6 \| \| 19.01.2024 \| R \| 15 \| Tartu, VOCO, Kopli 1a \| TSPa3 \| \| 24.01.2024 \| K \| 10 \| Tallinn, Endla 16 \| TSPa3 ja TSTe4 \| \| 7.02.2024 \| K \| 10 \| Tallinn, Endla 16 \| TSTe4 \| \| 14.02.2024 \| K \| 10 \| Tallinn, Endla 16 \| TSVs5 ja TSPr6 \| \| 21.02.2024 \| K \| 10 \| Tallinn, Endla 16 \| TSPa3 ja TSTe4 \| \| 6.03.2024 \| K \| 10 \| Tallinn, Endla 16 \| TSTe4 \| \| 13.03.2024 \| K \| 15 \| Tallinn, Endla 16 \| TSVs5 ja TSPr6 \| \| 20.03.2024 \| K \| 10 \| Tallinn, Endla 16 \| TSPa3 ja TSTe4 \| \| 27.03.2024 \| K \| 10 \| Tallinn, Endla 16 \| TSTe4 (F-gaas) \| \| 10.04.2024 \| K \| 10 \| Tallinn, Endla 16 \| TSTe4 \| \| 17.04.2024 \| K \| 10 \| Tallinn, Endla 16 \| TSVs5 ja TSPr6 \| \| 24.04.2024 \| K \| 10 \| Tallinn, Endla 16 \| TSPa3 ja TSTe4 \| \| 8.05.2024 \| K \| 10 \| Tallinn, Endla 16 \| TSTe4 \| \| 10.05.2024 \| R \| 10 \| Tallinn, VOCO, Endla 16 \| TSTe4 (esmane kutse) \| \| 15.05.2024 \| K \| 10 \| Tallinn, Endla 16 \| TSVs5 ja TSPr6 \| \| 17.05.2024 \| R \| 10 \| Tartu, VOCO, Kopli 1a \| TSTe4 (esmane kutse) \| \| 22.05.2024 \| K \| 10 \| Tallinn, Endla 16 \| TSPa3 ja TSTe4 \| \| 5.06.2024 \| K \| 10 \| Tallinn, Endla 16 \| TSVs5 \| \| 12.06.2024 \| K \| 10 \| Tallinn, Endla 16 \| TSPr6 \| \| 19.06.2024 \| K \| 10 \| Tallinn, Endla 16 \| TSPa3 ja TSTe4 \|	<urn:uuid:06589d5b-6b4e-4ead-8e30-3e23f49f065e>	CC-MAIN-2024-10	https://media.voog.com/0000/0040/1739/files/2024.a.%20I%20poolaasta_ETEL%20TST%20kutseeksamite%20ajakava%20(kodulehele).pdf	2024-02-21T16:16:54+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-10/subset=warc/part-00034-d9675c6d-5c8d-45bb-9c98-c56e42022a4d.c000.gz.parquet	425,460,004	758	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999806	ekk_Latn	0.999806	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1481 ]	0	[ 0.9140625, 0.0810546875, 0.000823974609375, 0.00186920166015625, 0.00041961669921875, 0.000021576881408691406 ]
ULUKIKAHJUSTUSED Ulukikahjustuste probleem tuleneb suuresti inimese majandustegevuse konkurentsist ulukite eluvajadustega. Kui elaksime korilastena, siis ei tekiks kahjustuse küsimust, loodus aga lahendaks oma probleemid kiskjate, haiguste jmt kaudu. Tihti annab ulukikahjustuste tekkeks tõuke inimene ise, ulukitele soodsaid tingimusi luues või neid halvendades. Kahjustuste liigid * Metsakahjustused * Põllukultuuride kahjustused * Koduloomade kahjustused (kariloomad, linnud, mesilad) * Kalakasvatuste kahjustused * Loomade põhjustatud liiklusõnnetused Metsakahjustus Tarbepuuliikide puude vigastamine kasvu pidurdaval või eluohtlikul määral: * Kärpimine (põder, hirv, metskits, jänesed) * Murdmine (põder, hirv) * Langetamine (kobras) * Koorimine (toiduks või sarvedega nühkimine - põder, hirv, metskits, jänesed, kobras, hiired) Metsakahjustus * Lehtpuude vigastamine võib olla aastaringne. * Okaspuud kõlbavad toiduks eelkõige talvepoolaastal, kuid kodupiirkonda märgistav sokk võib neid vigastada ka suvel. * "Tähelepanu" pälvivad võõrpuuliigid või muidu harvaesinevad liigid koosluses. Metsakahjustus Noore puukese vigastust võib lugeda eluohtlikuks, kui: * latv on murtud või korduvalt kärbitud, * külgvõrsetest on kärbitud korraga üle poole, sh ülemised männased, * koort vigastatud enam kui ¼ ümbermõõdu ulatuses. Kooritavale kuusele või lehtpuule on ohtlik juba 5x5 cm lapikese kambiumi läbistav vigastamine. Siit pääsevad puusse seeneeosed ja võib arenema hakata tüvemädanik. Mänd on vastupidavam. Metsakahjustus Arvele võetud ulukikahjustustega metsaalad (Aastaraamat Mets 2007). Ulukikahjustuste osa kõigist metsakahjustustest on kõikunud aastati 5…50%-ni. Põllukultuurid Põllukultuuride kahjustused: * Metssiga (kartul, teravili) * Haned, lagled (teravili, oras) * Karu (kaer) * Metskits (oras) * Põder (kapsad) Koduloomad Koduloomade kahjustused: * Hunt – suured kariloomad, koerad * Karu – mesilad, kariloomad * Ilves – lambad * Rebased, mingid, nugised – kodulinnud Kalakasvatused Kala – ja vähikasvatused: * Mink * Saarmas * Hallhaigur Liiklus ``` 2008.a. hukkus liikluses: 154 põtra 3 hirve 2456 metskitse 337 metssiga 2 hunti 2 ilvest 1 karu Toimus 13 liiklusõnnetust, kus vigastada sai kokku 17 inimest (2007 vastavalt 25 õnnetust 33 vigastatu ja 2 hukkunuga). ``` Põder * Kahjustab männi ja haavanoorendikke, ka kasenoorendikke. * Lisaks koorivad keskealisi kuuski ja pajusid ning saare- ja tammenoorendikke. Metskits * Kahjustab põhiliselt kuuse ja männinoorendikke puukeste latvu kärpides * Võõrpuuliikide vastu sügavad sokud meelsasti oma sarvi. Metssiga * Suurim peavalu põllumeestele: sööb kartulit, maisi, kaera, nisu, hernest jne. * Looduskaitsealadel on oluline käpaliste (orhideede) kahjustaja. * Kahjustab ka metsanoorendikke pinnast üles tuhnides. Kobras * Põhjustab kahjustusi eelkõige vooluvett paisutades ning puid langetades. * Üleujutatud metsamassiivid kuivavad, samuti hävivad maaparandussüsteemid. Suurkiskjad * Eelkõige karu ja hunt * Murravad koduloomi (lehmad, lambad, koerad). * Karu kahjustab kaerapõlde, seal toitudes lohistab ta end tagumikkupidi mööda põldu, rullides vilja maha nagu teerull. * Suurimat kahju põhjustab karu mesitarusid rüüstades. * Jahilinnud – (lagled, haned, kormoran) hanelised hävitavad läbirändel viljapõldudel kasvava orase. * Kormoran on hukatuslikult mõjunud Läänemere kalavarudele, olles tõsiseks konkurendiks Lääne-Eesti kaluritele. Kahjustuste vältimine * Ulukite arvukuse ohjamine. * Ulukite loodusliku toidubaasi täiendamine. * Kahjustuse tõkestamine. Arvukuse ohjamine * Küttimine. * Lisasöötmise vähendamine. Oluline ulukite arvukuse ja kahjustuste seire – tegeleb Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Toidubaasi täiendamine * Söödapõldude rajamine. * Haabade langetamine. * Pajuistanduste rajamine. * Tugevalt kahjustunud metsakultuurid jätta ulukitele toiduks, meelitamaks neid eemale tervetest noorendikest. * Haavikutes, männikutes ja haava manulusega segapuistutes harvendus- ja hooldusraiete käigus eraldatavad puud jätta ulukitele lisatoiduks. Kahjustuste tõkestamine * Tarastamine. * Repellendid. * Visuaalsed ja akustilised peletid. * Elektrikarjus. * Puutüvede kaitsmine plastikkatetega. Metsanduslikud võtted * Intensiivse ulukikahjustuse piirkondades ei ole mõttekas rajada lehise, tamme, saare, haava ja kase kultuure. * Männikultuurid on vajalik kultiveerida optimaalsest 20% tihedamalt (vähemalt 7000 taime ha kohta). * Hooldusraietega männikutes on soovitav alustada, kui puude kõrgus on üle kolme meetri. Halvakvaliteedilistes haavikutes algul puhastusraietest loobuda, hooldusraie tuleks teha alles 20 a puude puhul, harvendades vaid ülarinnet ja säilitades alusmetsa. * Valgustus ja puhastusraiete korral noorendikes on mõistlik männi-segalehtpuistu korral lehtpuud eemaldada, raiudes neid 1,5 meetri kõrguselt takistamaks ulukite liikumist noorendikus. Kahjustuste hüvitamine Hüvitatakse, pruunkaru, hundi, ilvese, euroopa naaritsa, hallhülge, viigerhülge, merikotka, kalakotka ning rändel olevate sookurgede, hanede ja laglede tekitatud kahjustusi. (Keskkonnaministri määrus "Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord") Kahjustusest teatatakse Keskkonnaametile.	<urn:uuid:38760798-d12d-41c6-89f1-3a558ea2c70d>	CC-MAIN-2019-09	http://www.jahindusinfo.ee/WWW_files/files/user_files/dokumendid/4.Ulukikahjustused.pdf	2019-02-22T08:09:18Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-09/segments/1550247514804.76/warc/CC-MAIN-20190222074154-20190222100154-00573.warc.gz	375,366,162	2,136	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999221	ekk_Latn	0.999786	[ "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 16, 366, 560, 841, 1103, 1524, 1688, 1847, 2007, 2081, 2315, 2462, 2604, 2816, 2976, 3236, 3450, 3574, 3729, 4080, 4229, 4906, 5369 ]	1	[ 0.04638671875, 0.5625, 0.283203125, 0.0830078125, 0.0179443359375, 0.006500244140625 ]
CrossChem Estonia OÜ Peterburi tee 90f Tallinn Harjumaa 11415 Registrikood: 12945220 Tel: +372 530 27 567 E-‐mail: firstname.lastname@example.org CROSSCHEM ESTONIA OÜ ADBLUE TANKIMISKAARDILEPINGU ÜLDTINGIMUSED 1. Osaühing CrossChem Estonia OÜ, registrikood 12945220 (edaspidi -‐ CrossChem)AdBlue kaart (edaspidi -‐ "Kaart") kujutab endast arveldusvahendit AdBlue vedeliku (edaspidi -‐ "Kaup") eest maksmiseks CrossChem tanklavõrgus 2 . 2. Vastavalt käesolevale lepingule valmistab ja edastab CrossChem kliendile identifitseerimisnumbriga Kaardi. Kaardi kättesaamist kinnitavad lepinguosalised saatelehe allkirjastamisega. Klient kui Kaardi omanikvastutab täielikult kõigi kaardiga seotud tegevuste eest ja tasub kõigi nimetatud Kaardiga teostatud ostude eest. 3. Kaardi kehtivusaegon väljastamise hetkest kolm aastat, kui ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui Kaarti on enne kehtivusaja lõppu vähemalt ühe korra viimase kolme kuu jooksul kasutatud, valmistatakse see automaatselt ja saadetakse Kliendi poolt näidatud viimasele tegelikule aadressile. Juhul kui Kaarti ei ole viimase 3 kuu jooksul enne kehtivusaja lõppu kasutatud, taastatakse see ainult Kliendi soovil. 4. Klient kohustub eelnevalt CrossChem kirjalikult teavitama nime, õigusliku seisundi ja muude Kliendi rekvisiitide muutumisest ja CrossChem on õigus eeldada, et käesolevas lepingus näidatud andmed on õiged. Mistahes teated, aruanded jms saadetakse Kliendi poolt määratud aadressile või e-‐postile. CrossChem ei vastuta, kui klient ei saa aadressi või e-‐posti aadressi muudatuse tõttu teavet, CrossChem sellest õigeaegselt kirjalikult ei teavitatud. 5. Kaardi kadumise või varguse korral tuleb sellest kohe teavitada CrossChem numbril + 372 530 27 567 või numbrile +372 510 70 20 ja 48 tunni jooksul saata e-‐postiga CrossChem kontorisse kirjalik teade e-‐posti aadressile: email@example.com, näidates ära Kliendi nime ja Kaardi täieliku numbri. Telefoni teel teavitamine tuleb ka kirjalikult kinnitada. Teate saamisel suletakse kaart 30 minuti jooksul. Klient on kohustatud kaardi kasutamisel kasutatud summad enne Kaardi sulgemist tagastama. 6. Kaardi vastuvõtmiseks on Klient kohustatud täitma käesoleva lepingu ja edastama selle CrossChem kontorisse aadressil: Suur-‐Sõjamäe 25A, Tallinn 11415 või saatma digitaalselt allkirjastatuna e-‐posti aadressile: firstname.lastname@example.org. Kaart valmib 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast Lepingu saamist. Kliendikaardi väljastamise tasu on näidatud käesoleva Lepingu Lisas 1 ja see tasutakse iga kaardi väljaandmisel (sh korduva kaardi puhul). 7. Teisele poolele saadetud lepingujärgsed teated loetakse kättesaaduks, kui teade on saadetud posti (viiendal päeval pärast teate saatmist) või e-‐posti teel (järgmisel tööpäeval). 8. Ettemaksukaardid annavad Kliendile võimaluse osta kaupu kantud rahasumma ulatuses. Kasutamise alguses on Klient kohustatud kandma CrossChem pangaarvele rahasumma. Klient on kohustatud teostama makseid ainult ühe lepingu raames. Rahaliste vahendite kandmisel on maksedokumendile kindlasti vaja märkida Kliendilepingu number. 9. Krediitkaardid võimaldavad Kliendil tasuda ostetud kauba eest järelmaksuga. Kliendile CrossChem poolt antud krediidilimiit on näidatud käesoleva Lepingu Lisas 1; krediidilimiit määratakse pärast järelmaksukaardi taotluse läbivaatamist ja Kliendi krediidiajaloo hindamist. 10. Klient nõustub ja annab CrossChem õiguse konkreetsete kohustuste täitmise riski vähendamiseks ja kohustuste täitmise tagamiseks Kliendi andmeid töödelda, samuti riiklikelt registritelt, võlgnike ja krediidiandmete andmebaasidelt Kliendi praeguse ja ajaloolise informatsiooni saamiseks. 11. CrossChem jätab endale õiguse keelduda Kaardi väljastamisest ilma selgitusteta 12. Kliendil on õigus kasutada järelmaksukaarti antud krediidilimiidi piires. Vajadusel saab Kliendi krediidilimiiti muuta kliendi kirjaliku avalduse alusel või CrossChem äranägemisel. 13. Juhul kui arvel ei ole märgitud teist maksetähtaega on Kliendilkohustus tasuda 7 päeva jooksul arveldusperioodil ostetud/soetatud teenuste/kaupade eest. 1 CrossChem Estonia OÜ Peterburi tee 90f Tallinn Harjumaa 11415 Registrikood: 12945220 Tel: +372 530 27 567 E-‐mail: email@example.com 14. Juhul, kui Klient maksetingimusi ei täida, st CrossChem ei ole saanud piisavas koguses rahalisi vahendeid,kohustub Klient maksma mitteõigeaegselt tasutud summalt trahvi0,15% päevas. 15. Trahvi suurus arvestatakse vastavalt käesolevale lepingule ja tsiviilõiguse normidele. 16. Kui klient õigeaegselt makseid ei teosta on CrossChem õigus omal äranägemisel kaart blokeerida ja teha krediidilimiidi vähendamise või tühistamise otsus. 17. Juhul, kui Klient ei täida oma käesoleva lepingu maksekohustusi, kuigi CrossChem ja kliendi vahel on sõlmitud maksekohustuste kokkulepe seoses teiste lepingutega, on CrossChem õigus laenu tagasi maksmiseni Kliendi kaupa kinni pidada. 18. Kauba ja teenuse hinnad on näidatud käesoleva Lepingu Lisas 1. 19. CrossChem on õigus muuta Kaupade hindu, teatades sellest Kliendile kirjalikult30 päeva ette. 20. Klient kui konto omanik kohustub järgima kaartide kasutamise tingimusi: - on kohustatud Kaardi valdajale tutvustama Lepingu tingimusi ning tagama Kaardi valdaja kohustuste täitmise; - kaitsma kaarti magnetvälja mõjude eest; - Kaart seotakse konkreetse ettevõttega; - teha vastavalt juhistele makseid CrossChem makseterminalides. 21. Arveldusperioodiarve ja aruannekoostatakse ühe kalendrikuu eest ja saadetakse kliendile elektroonilisel kujul e-‐posti firstname.lastname@example.org või email@example.com Lepingu leheküljel 1 märgitud e-‐posti aadressile. 22. Kirjalikud pretensioonid esitatakse aruande kättesaamisest hiljemalt kahe kuu jooksul. Hilisemal kuupäeval esitatud pretensioonid lükatakse tagasi. 23. Käesolevale lepingule alla kirjutanud ostja esindaja (juhatuse liige, juhatuse esimees või volitatud isik) kannab võlgnikuga solidaarselt käesolevast lepingust tulenevate kohustuste rahalist vastutust ja vastutab Ostja kohustuste täitmise eest. 24. Pooled ei vastuta mis tahes vääramatu jõu (force majeure) tõttu tekkinud kahju eest. 25. Normatiivsete aktide muutumisel või mõnel juhul ühe või mitme käesoleva lepingu tingimuse muutumisel jääb käesolev leping jõusse. 26. Käesolev leping on tähtajatu. Mõlemal poolel on õigus käesolev leping lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult 30 päeva ette. Seda sätet ei kohaldata juhtudel, kui Klient ei järgi maksetähtaegu või kui Kliendi kohta on saadud negatiivset finantsteavet, sealhulgas juhul, kui kohtule on esitatud õiguskaitse taotlus või pankrotiavaldus. Sellisel juhul on CrossChem õigus koheselt leping ilma ette teatamata lõpetada. CrossChem käsitleb Kliendi makseid pärast Lepingu lõpetamise teate ja lisatud kliendikaartide saamist. Juhul kui kontol on jääk, tasutakse see pärast seda, kui kõik enne konto sulgemist toimunud kliendi kohustused CrossChemees, on tagastatud. Juhl kui Kliendil on CrossChem ees konto saldot ületavaid kohustusi, tuleb need 7 kalendripäeva jooksul pärast teate saamist tasuda. 27. CrossChem jätab endale käesoleva lepingu sätete muutmise õiguse, teatades sellest Kliendile 10 päeva ette. Seda sätet ei kohaldata juhtudel, kui Klient ei järgi maksetähtaegu või kui Kliendi kohta on saadud negatiivset finantsteavet, sealhulgas juhul, kui kohtule on esitatud õiguskaitse taotlus või pankrotiavaldus. Sellisel juhul on CrossChem õigus ilma ette teatamata koheselt järelmaksu krediidilimiiti vähendada. Muudatustega mittenõustumisel on Kliendil õigus leping lõpetada, täites kõik maksekohustused. Kui Klient jätab kaardi alles või kasutab vähemalt ühte kaarti, loetakse ta lepingu muudatusi tunnistanuks. 2 CrossChem Estonia OÜ Peterburi tee 90f Tallinn Harjumaa 11415 Registrikood: 12945220 KMKR nr: EE101836555 Tel: +372 530 27 567 E-‐mail: firstname.lastname@example.org 28. CrossChem on õigus edastada Kliendi andmed inkassoettevõttele, kellel on kliendi maksete laekumist kontrollimise ja nende sissenõudmise õigus. Kui Klient maksetega viivitab on CrossChem õigus võlausaldajate huvide kaitseks avaldada Kolmandatele isikutele Kliendi ja tema tehtud maksete hilinemise teavet. Kolmandatele osapooltele antava teabe avalikustamine toimub otseselt või lisatakse see inkassoettevõtte krediidiandmete andmebaasi. Juhul, kui Klient maksetega viivitab on CrossChem õigus loovutada võlgade sissenõudmise õigus inkassoettevõttele, mille puhul on klient kohustatud hüvitama kõik võlgade tagasimaksmisega, haldamisega ja kohtumenetslusega seotud CrossChem või tema volitatud isikute lisakulud jne vastavalt vastava inkassoettevõtte kehtestatud vastavate teenuste hindadele. 29. Mistahes käesolevast lepingust tulenev või lepinguga seotud selle rikkumise, lõpetamise või kehtetuks tunnistamise vaidlus, lahkarvamus või nõue lahendatakse eesti keeles kirjalikul teel vastavalt Arbitraažikohtu eeskirjadele "Arbitraažikohtus", mille koosseisus on üks vahekohtunik, tingimusel, et juhul kui kostja vahekohtu määratud tähtaja jooksul nõudele ei vasta, loetakse ta nõuet tunnistanuks. 30. Leping on koostatud kahes eksemplaris, milest kummalegi poolele jääb üks lepingu eksemplar. Mõlemad lepingu eksemplarid omavad võrdset juriidilist jõudu. 2 -‐ Vastavalt ettevõtte CrossChem AdBlue jaamade võrgustiku praegusele nimekirjale, vt www.crosschem.ee Kehtiv alates: 01.11.2017 3	<urn:uuid:7003a80c-74f0-4815-a27d-11904602e225>	CC-MAIN-2021-31	https://crosschem.ee/wp-content/uploads/documents/tingimused_et.pdf	2021-08-03T05:07:29+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-31/subset=warc/part-00103-a23f1677-939c-4b0d-b187-713170151123.c000.gz.parquet	189,741,488	7,319	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999994	ekk_Latn	0.999994	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 4051, 7643, 9298 ]	1	[ 0.1591796875, 0.546875, 0.1953125, 0.083984375, 0.00927734375, 0.003265380859375 ]
Taotlus 1. klassi astujale Dir.kk. nr ………..….. Kuupäev ……..…..…. Õpilasraamatu nr ……. Talllinna Tondi Põhikooli direktorile Palun minu poeg / tütar_____________________________________________________ (nimi kirjutada trükitähtedega) vastu võtta teie kooli lihtsustatud õppe 1. klassi toimetulekuõppe 1. klassi hooldusõppe 1. klassi Soovin, et minu poeg/tütar käiks pikapäevarühmas: jah / ei Taotlen oma pojale/tütrele koolis õpilaskodukohta: jah / ei ÕPILASE ISIKUANDMED Isikukood Eelmine haridusasutus ------------------------------------------------------------------------------- Elukoht Isanimi ___________________________________________________ Kontakttelefon / e-posti aadress Ema nimi __________________________________________________ Kontakttelefon / e-posti aadress Taotlusele on lisatud: 1) nõustamiskomisjoni otsus; 2) lapse isikut tõendava dokumendi ärakiri või väljavõte; 3) vanema (eestkostja/hooldaja) isikut tõendava dokumendi ärakiri või väljavõte; 4) koolieelses lasteasutuses käiva lapse individuaalse jälgimise kaart; 5) rehabilitatsiooniplaani olemasolul selle ärakiri; 6) õpilaspileti pilt (saadetud digitaalselt) Lapsevanem registreerub kooli meditsiiniõe vastuvõtule ja esitab ametlikult kinnitatud väljavõtte lapse tervisekaardist selle olemasolul. Olen teadlik ja luban oma lapse isikuandmete töötlemist alljärgnevateks toiminguteks: õpilasraamatu, e-kooli, kooli kodulehe ja klassitunnistuse täitmiseks, õpilaspileti väljastamiseks ning õpilase arengudünaamika jälgimiseks, tugiteenuste ja huvitegevuse korraldamisel. Taotluse täitmise kuupäev __________________ Allkiri ________________________	<urn:uuid:f74ec7f0-531c-470b-8db2-e50dde046246>	CC-MAIN-2018-05	http://tondi.edu.ee/images/Dokumendid/Avaldus_1._klassi_astujale_uus.pdf	2018-01-22T14:29:43Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-05/segments/1516084891377.59/warc/CC-MAIN-20180122133636-20180122153636-00758.warc.gz	342,558,379	588	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999837	ekk_Latn	0.999818	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 630, 1683 ]	1	[ 0.10546875, 0.49609375, 0.373046875, 0.02294921875, 0.00193023681640625, 0.0003147125244140625 ]
KOIGI VALLAVALITSUS KORRALDUS 29. august 2017 nr.174 Vallavara müügiks esitatud pakkumuste läbivaatamine, enampakkumise nurjunuks tunnistamine, enampakkumiseks esitatud pakkumistähtaja pikendamine Koigi Vallavolikogu 10.09.2015.a otsuse nr 35 „Vallavara võõrandamine enampakkumise korras" alusel kuulutas Koigi Vallavalitsus 15.08.2017.a korraldusega nr 167 välja avaliku kirjaliku enampakkumise Koigi vallale kuuluva Liivamäe kinnisasja müügiks, alghinnaga 3000 eurot. Kinnistu registriosa nr 3894750, katastritunnus 32501:001:0181), pindala 7529 m², sihtotstarve elamumaa, kinnistul asuvad elamu (ehitisregistri kood 120298827) ja kuur (ehitisregistri kood 120298830). Teade müüdava vara ja enampakkumise tingimuste kohta avaldati Koigi Vallalehes, Koigi valla kodulehel, city24.ee ja Kesk-Eesti Tre raadios. Pakkumiste esitamise tähtajaks määrati 29.08.2017.a kell 08:30. Pakkumine tuli esitada kirjalikult Koigi Vallavalitsusele aadressil Koigi Vallavalitsus, Koigi küla, Mõisavahe tee 9, Järva maakond, 72501 või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil email@example.com märksõnaga „Liivamäe hinnapakkumine". Pakkumiste avamise tähtajaks määrati 29.08.2017.a kell 09:00. Seatud tähtajaks ei esitatud ühtegi pakkumust. Võttes aluseks Koigi Vallavolikogu 13.06.2013 määruse nr 21 „Koigi vallavara valitsemise kord" § 26 lg 2 p 2 ja asjaolu, et väljakuulutatud tähtajaks pakkumisi ei esitatud annab Koigi Vallavalitsus k o r r a l d u s e: 1. Tunnistada Liivamäe kinnisasja, (kinnistu registriosa nr 3894750, katastritunnus 32501:001:0181) kirjalik enampakkumine nurjunuks. 2. Pikendada kirjaliku enampakkumise tähtaega, määrates pakkumuse esitamise tähtajaks 26.09. 2017.a. kell 08:30, pakumused avatakse 26.09.2017 kell 09:00. 3. Teade (LISA 1) müüdava vara ja enampakkumise tingimuste kohta avaldada Koigi vallalehes, Koigi valla kodulehel, city24.ee, Tre Raadios. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 5. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Koigi Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Anne Uus Vallasekretär Kirjaliku enampakkumise teade Koigi Vallavalitsus müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel Koigi vallale kuuluva Liivamäe kinnisasja, (kinnistu registriosa nr 3894750, katastritunnus 32501:001:0181), pindala 7529 m², sihtotstarve elamumaa, kinnistul asuvad elamu (ehitisregistri kood 120298827) ja kuur (ehitisregistri kood 120298830). Alghind 3000 eurot Pakkumisel esitada: Füüsilise isiku puhul ees-ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, sidevahendi nr, sõnade ja numbritega hinnapakkumine, pakkumise esitamise kuupäev ja allkiri. Juriidilise isiku avalduses märkida ärinimi, asukoht, äriregistri kood, juriidilist isikut esindama volitatud isiku nimi, aadress, sidevahendi nr, sõnade ja numbritega hinnapakkumine, pakkumise esitamise kuupäev ja esindaja allkiri. Osavõtutasu 20 eurot ja tagatisraha 10 % enampakkumise alghinnast tuleb tasuda enne pakkumise esitamist vallavalitsuse arvelduskontole EE052200001120081898 Swedbank. Enampakkumiste tulemuste kinnitamisel võetakse enampakkumise võitja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha arvesse tasaarvestusel müügihinna tasumisel. Teistele pakkumisest osavõtjatele tagatisraha tagastatakse. Enampakkumise osalustasu osalejatele ei tagastata. Müügi tulemused kinnitab müügi korraldaja kahe nädala jooksul pärast enampakkumise toimumist. Pärast müügipakkumiste kinnitamist tasutakse müügi korraldajale kinnistu täielik ostuhind. Vara võõrandamisega seotud kulud tasub ostja. Müüdava varaga saab tutvuda etteteatamisel, tel 384 6435 Meelis Kivi. Pakkumised esitada Koigi Vallavalitsusele hiljemalt 26.09.2017.a kell 08:30 aadressil Koigi Vallavalitsus, Koigi küla, Mõisavahe tee 9, Järva maakond, 72501 või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil: firstname.lastname@example.org märksõnaga „Liivamäe hinnapakkumine". Pakkumised avatakse 26.09.2017.a. kell 09:00 Info tööpäevadel telefonil 384 6434.	<urn:uuid:0db6dd41-a76b-4a1a-955b-c9bccc1a2ebc>	CC-MAIN-2018-05	http://koigi.kovtp.ee/documents/100037/0/KoigiVV+29.08.2017+nr+174.pdf/e393d039-c05b-4533-86cd-facbc77e3cf2	2018-01-22T15:26:08Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-05/segments/1516084891377.59/warc/CC-MAIN-20180122133636-20180122153636-00759.warc.gz	196,561,678	1,657	ekk_Latn	ekk_Latn	0.998922	ekk_Latn	0.999057	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2208, 4081 ]	0	[ 0.33984375, 0.291015625, 0.1875, 0.16015625, 0.01422119140625, 0.007110595703125 ]
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org) Föön - GAMMA PIU E.T.C VAHEMIK VALGUS E.T.C VAHEMIK VALGUS Sulg tugevus: 2100 W ainult 390 g. Professionaalne keratiiniga kuivatid kompaktne ja kerge con tecnologia E-TC (Evolution Turbo kompressor): suurendab kiirust ja õhk kokku puutuvad harjad surve. , Grid, turmaliin kaetud ioniseerib õhku, muutes juuksed elusad ja võnkuvad. pagina 1 / 1	<urn:uuid:e4ea25d6-75f0-4f11-9427-cf420de2062b>	CC-MAIN-2017-26	http://beautybazar.co.uk/et/f%C3%B6%C3%B6n-c-21/gamma-piu-a-319/etc-vahemik-valgus-p-3040.pdf	2017-06-28T03:49:23Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-26/segments/1498128322320.8/warc/CC-MAIN-20170628032529-20170628052529-00378.warc.gz	44,585,378	151	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999086	ekk_Latn	0.999086	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 382 ]	1	[ 0.0302734375, 0.87890625, 0.07470703125, 0.014892578125, 0.00030517578125, 0.000560760498046875 ]
ETTEKIRJUTUS-HOIATUS elektrooniliste kontaktandmete asjas nr. 2.1.-6/16/17 Ettekirjutuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Küllike Põlma Ettekirjutuse tegemise aeg ja koht 02.06.2016, Tallinnas Ettekirjutuse adressaat Doubled OÜ Vana Narva mnt 20 Maardu linn 74114 Adressaadi vastutav isik juhatuse liige Dmitri Lõssenko RESOLUTSIOON: Korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lõike 1 ja elektroonilise side seaduse (ESS) § 133 lõike 4 alusel teen täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse: 1) lõpetada XXX elektronposti aadressi kasutamine otseturustuspakkumiste saatmise eesmärgil, kuni saatmiseks esineb õiguslik alus. 2) lõpetada kõigi teiste füüsiliste isikute kontaktandmete, mis osas puudub õiguslik alus (nõusolek või eelnev kliendisuhe), töötlemine otseturustuseesmärgil; 3) Määran ettekirjutuse täitmise tähtajaks: 15.06.2016.a. Ettekirjutuse täitmisest teatage hiljemalt selleks tähtajaks Andmekaitse Inspektsioonile. SUNNIRAHA HOIATUS: Kui ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, määrab Andmekaitse Inspektsioon ettekirjutuse adressaadile isikuandmete kaitse seaduse § 40 lõike 2 alusel: ettekirjutuse igakordsel rikkumisel sunniraha 1250 eurot. Juhime tähelepanu, et sunniraha kohaldub ka igal järgneval korral, kui olete saatnud otseturustuspakkumise isikule/isikutele ning ei suuda ära tõendada, et selleks oli õiguslik alus (kliendi nõusolek). Sunniraha võib määrata korduvalt – kuni ettekirjutus on täidetud. Kui adressaat ei tasu sunniraha, edastatakse see kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Sel juhul lisanduvad sunnirahale kohtutäituri tasu ja muud täitekulud. VÄÄRTEOKARISTUSE HOIATUS: Haldussunni kohaldamine ettekirjutuse ja sunniraha näol ei välista süüdlase karistamist rahatrahviga IKS §-s 42-s nimetatud teo eest kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot. Väärteo kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon. Väike-Ameerika 19 / 10129 Tallinn / 627 4135 / email@example.com / www.aki.ee Registrikood 70004235 MAJANDUSTEGEVUSE KEELAMISE HOIATUS: Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 7 punkti 4 ja § 36 punkti 1 alusel võib majandushaldusasutus ettevõtjal või ettevõtjaga seotud isikul majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu keelata majandustegevuse. VAIDLUSTAMISVIIDE: Käesoleva ettekirjutuse saab vaidlustada 30 päeva jooksul, esitades kas: - haldusmenetluse seaduse kohase vaide Andmekaitse Inspektsioonile või - halduskohtumenetluse seadustiku kohase kaebuse Tallinna Halduskohtusse (sel juhul ei saa enam samas asjas vaiet läbi vaadata). Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust ega täitmiseks vajalike abinõude rakendamist. FAKTILISED ASJAOLUD: 09.03.2016 esitas XXX Andmekaitse Inspektsioonile kaebuse, kus palus lõpetada kontaktandmete töötlemise otseturustuseesmärgil. 15.03.2015 algatas inspektsioon järelevalvemenetluse ja edastasime Teile 15.03.2016 ja 05.05.2016 ettepanekud elektroonilise side seaduse ning isikuandmete kaitse seaduse paremaks täitmiseks, millele Te käesoleva ajani vastanud ei ole. Ettepanekud on edastatud äriregistris ning ettevõtte koduleheküljel toodud kontaktandmetele: Vahe tn 30-8 Pärnu linn 80031; Vana Narva mnt 20 Maardu linn 74114 ja elektronposti aadressile: firstname.lastname@example.org ISIKUANDMETE TÖÖTLEJA SELETUS: Inspektsioon palus töötlejal ettepanekutes lõpetada elektroniliste kontaktandmete töötlemine ja saata selle kohta inspektsioonile kinnitus. Samuti edastada omapoolsed seisukohad, selgitused ning põhjendused, mida peab töötleja antud asjas vajalikuks lisada. Sellega on inspektsioon täitnud oma haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohustuse anda menetlusosalisele enne haldusakti andmist võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED: Kaebaja teatab, et ta ei ole OÜ-le reklaampakkumiste edastamiseks nõusolekut andnud ning juhib tähelepanu asjaolule, et reklaampakkumiste saamisest loobumiseks on ta ühendust võtnud pakkumise edastajaga, kuid vaatamata sellele on talle reklaampakkumisi edastatud. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 26 lõikele 3 loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Äriregistris on toodud ettevõtte kontaktaadressiks Vahe tn 30-8 Pärnu; email@example.com, mida inspektsioon ka kasutas. Riigikohus on oma 3-3-1-100-10 lahendis öelnud, et juriidiline isik peab pidevalt tagama posti vastuvõtmise juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt registrijärgsel aadressil. 1. ESS § 103 1 lõige 1 sätestab nõude, mille kohaselt on füüsilise isiku kontaktandmete kasutamine otseturustuseks lubatud üksnes tema eelneval nõusolekul. Nõusolek peab vastama IKS §-s 12 sätestatud tingimustele. Nõuded nõusolekule on kehtestatud IKS § 12 lõikes 1. Inimese tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda, kehtib üksnes juhul, kui see tugineb tema vabal tahtel. Nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta. IKS § 12 lõikest 2 tulenevalt peab nõusolek reeglina olema kirjalikku taas esitamist võimaldavas vormis. IKS § 12 lõike 7 alusel võib andmesubjekt nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Nõusoleku suhtes kohaldatakse täiendavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduses tahteavalduse kohta sätestatut. ESS § 103 1 lõike 5 kohaselt on nõusoleku olemasolu tõendamise kohustus isikul, kelle nimel otseturustust tehakse. Seega peab isik, kelle nimel reklaami teostatakse, tõendama, et isik on andnud nõusoleku oma e-posti aadressi kasutamiseks otseturustuseks. 2. Elektroonilise side seadus ei välista ka vastutust isikuandmete kaitse seaduse nõuete rikkumise eest, kui isikuandmeid töödeldakse ilma isiku nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta. 2.1 IKS § 4 lõige 1 sätestab, et isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Näiteks isiku ees- ja perekonnanimi on isikuandmed. Samuti on isikuandmetena vaadeldav eposti aadress, kui see sisaldab isikuandmeid või kui selle kaudu on füüsiline isik tuvastatav. Antud juhul sisaldab meiliaadress isiku ees-ja perenime, mis alusel on isik tuvastatav, seega on tegemist isikuandmetega. Juhime tähelepanu asjaolule, et isikute hulk, kes e-posti aadressi kaudu konkreetset isikut tuvastada suudavad, ei ole määrav. Seega, et e-posti aadress oleks vaadeldav isikuandmetena piisab juba sellest, kui vähemalt üks inimene on võimeline teda tuvastama. Eeltoodud seisukoha kujundamisel on Andmekaitse Inspektsioon lähtunud lisaks isikuandmete kaitse seadusele ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ sätestatust ja selle alusel tegutseva Euroopa Liidu liikmesriikide esindajatest koosneva kõrgetasemelise ekspertgrupi (Artikkel 29 töögrupp) kirjalikust arvamusest 4/2007. Kuivõrd kaebaja e-posti aadress sisaldab kaebaja eesja perekonnanime, on antud e-posti aadressi puhul tegemist isikuandmetega. 2.2 Vastavalt IKS §-le 5 on isikuandmete kogumine ja kasutamine (sh e-kirjade saatmiseks või otsepostituse andmebaasi loomiseks) isikuandmete töötlemine. 2.3 IKS § 10 lõike 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes inimese nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidluse korral eeldatakse, et nõusolekut ei ole antud ning selle olemasolu tõendamise kohustus lasub isikuandmete töötlejal. Järelikult on kaebaja isikuandmete (sh e-posti aadressi) kogumise ja kasutamise eelduseks isiku eelnev nõusolek. 2.4 Juhime tähelepanu, et isikuandmete kaitse seaduses sätestatud eelneva nõusoleku olemasolu nõue ei kehti üksnes reklaampakkumiste saatmiseks, vaid isikuandmete töötlemiseks üldse. Ekirja sisu ei oma siinjuures tähtsust. Oluline on, et isikut tuvastada võimaldavale e-posti aadressile e-kirja saatmiseks oleks eelnev nõusolek olemas. Teisisõnu ei ole küsimus niivõrd selles, mida inimesele e-posti teel saadetakse, vaid e-posti saatmine ise, kui isikuandmete töötlemine. 3. Juriidilisest isikust sideteenuse kasutaja või kliendi elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on lubatud juhul, kui: 1 1) kontaktandmete kasutamisel antakse iga kord selge ja arusaadav võimalus tasuta ja lihtsal viisil keelata oma kontaktandmete selline kasutamine; 2) isikul võimaldatakse oma õigust keeldumisele realiseerida elektroonilise side võrgu kaudu. Elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on keelatud juhul, kui sideteenuse kasutaja, klient või ostja on keelanud oma elektrooniliste kontaktandmete kasutamise otseturustuseks. 2 Elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on keelatud juhul, kui sideteenuse kasutaja, klient või ostja on keelanud oma elektrooniliste kontaktandmete kasutamise otseturustuseks. 1 Elektroonilise side seadus (ESS) § 103 1 lõige 2. Ühtlasi soovitame Teil tutvuda inspektsiooni poolt koostatud juhisega Elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuses. Lugupidamisega Küllike Põlma vaneminspektor peadirektori volitusel	<urn:uuid:272501e6-3dae-4d50-bfce-238852c854dc>	CC-MAIN-2022-05	https://www.aki.ee/sites/default/files/ettekirjutused/2016/Ettekirjutus-hoiatus_02.06.2016_17_Doubled%20OY.pdf	2022-01-22T08:41:04+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-05/subset=warc/part-00294-1e2959d8-5649-433a-b76e-f1b876a6479d.c000.gz.parquet	657,902,921	3,724	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999982	ekk_Latn	1.000004	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1994, 5653, 9133, 9331 ]	1	[ 0.08544921875, 0.41015625, 0.369140625, 0.1103515625, 0.0218505859375, 0.00299072265625 ]
VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/17/1178 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Liisa Ojangu Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2017 Tallinnas Vaide esitamise aeg 24.05.2017 Teabevaldaja Viru Vangla aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi e-posti aadress: firstname.lastname@example.org Vaide esitaja XXX aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi RESOLUTSIOON: otsustan: Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 45 lg 1 punkti 1 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 punkti 4 alusel 1) jätta vaie rahuldamata; 2) teha vaideotsus teatavaks vaide esitajale ja teabevaldajale. VAIDLUSTAMISVIIDE: Vaide esitaja saab käesoleva otsuse vaidlustada 30 päeva jooksul, esitades halduskohtumenetluse seadustiku kohase kaebuse Tallinna Halduskohtusse. Vaideotsuse tühistamist saab nõuda üksnes koos teabevaldajalt teabe väljastamise nõudega, mis jäi vaideotsusega rahuldamata. FAKTILISED ASJAOLUD: 13.04.2017 esitas Xxx Viru Vanglale pöördumise, milles taotles muuhulgas koopia väljastamist enda esitatud pöördumisest. 15.05.2017 vastusega nr 6-10/16486-1 jättis Viru Vangla Xxx taotluse enda esitatud pöördumisest koopia saamiseks rahuldamata. Andmekaitse Inspektsioonis registreeriti 24.05.2017 Xxx pöördumine, mis puudutab Viru Vangla keeldumist Xxx enda esitatud pöördumisest koopia saamiseks. 07.06.2017 kvalifitseeris Andmekaitse Inspektsioon esitatud pöördumise vaideks, sest Xxx leiab ka ise oma pöördumises Andmekaitse Inspektsiooni poole, et tegemist oli teabenõudega ning AvTS-st tulenevate teabenõuetele vastamise nõuete rikkumise puhul saab Andmekaitse Inspektsiooni teavitada vaide alusel. VAIDE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED: Vaide esitamise põhjused: 13.04.2017 esitasin Viru Vanglale pöördumise, milles taotlesin muuhulgas koopia väljastamist enda esitatud pöördumisest. 15.05.2017 vastusega nr 610/16486-1 jättis Viru Vangla minu taotluse rahuldamata. Olen seisukohal, et minu taotlust koopia väljastamiseks tuleb käsitleda teabenõudena avaliku teabe seaduse mõttes. Koopiat oma pöördumisest vajan tõendina kohtule kaebuse koostamisel. Nõue: Palun Viru Vangla vastuse nr 6-10/16486-1 kehtetuks tunnistamist ja Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist minule koopia 13.04.2017 esitatud pöördumisest andmiseks. TEABEVALDAJA PÕHJENDUSED: Vangla on seisukohal, et seadused ei sätesta igaühe absoluutset õigust igal juhul dokumentidest koopiate saamiseks. Arvestada tuleb nii AvTS §-s 1 sätestatud seaduse eesmärki kui ka HMS regulatsiooni. HMS §-s 1 on sätestatud seaduse ülesanne, milleks on muuhulgas haldusmenetluses osaleva isiku õiguste kaitse ja osalusvõimalus läbiviidavas menetluses. HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetluse läbiviimisel on olulise tähtsusega menetluse läbiviimise kiirus ja efektiivsus. Vangla on seisukohal, et koopiate tegemine isiku enda esitatud pöördumistest ei aita mingil viisil kaasa isiku õiguste kaitsele, kuna isikule on tema pöördumise sisu teada. Selline koopia väljastamine ei ole ka mingil viisil käsitletav avalikkuse kontrollina vangla avalike ülesannete täitmise üle. Koopiate tegemise ja väljastamisega kaasnevad paratamatult kulud, mis vähendavad vangla võimalusi tegutseda menetluses säästlikult ja efektiivselt. Seega kui isik soovib säilitada endale oma pöördumise ühte eksemplari, on tal endal võimalik teha pöördumisest enne selle vanglale üleandmist omakäeline koopia. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED: Kuigi Xxx Viru Vanglale esitatud pöördumist võib AvTS § 3 lg 1 mõistes näha teabena, mille riigiasutus saab avalikke ülesandeid täites ja seega saaks vastavat pöördumist käsitleda avaliku teabena, mis tuleb taotlejale väljastada, siis selline tõlgendus ei ole, nagu märkis ka Viru Vangla, kooskõlas AvTS-i eesmärgiga. Avaliku teabe mõiste sisustamisel tuleb lähtuda seaduse eesmärgist. AvTS §-s 1 sätestatud seaduse eesmärgi kohaselt peab AvTS tagama igaühele võimaluse pääseda juurde üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning looma võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Riigiasutusele esitatavat avaldust ei saa üldjuhul pidada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Veelgi enam, teabe väljastamine ei teeni avatud ühiskonna ega demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtteid, kuna seadus kohustab väljastama eelkõige sellist teavet, mis ei olnud taotlejale varem teada. Isiku enda pöördumine on talle sisuliselt tuttav. Koopia tuleb väljastada siis, kui see on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks, näiteks selleks, et avaldaja saaks tõendada riigisisese edasikaebeõiguse ammendumist Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses. Seda, kas pöördumine on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks, tuleb igakordselt eraldi hinnata. Käesoleval juhul põhjendab Xxx enda esitatud pöördumisest koopia saamiseks vajadusega kohtule kaebus koostada. Kuigi pöördumise koopia võimaldab kohtul kindlaks teha, kas kinnipeetaval on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, siis kahtluse korral saab kohus küsida vanglalt haldusmenetluse materjale. Arvestades, et vangla peab kinnipeetavate pöördumised registreerima dokumendihaldussüsteemis, peab vanglal vastav avaldus olemas olema. Seega ei ole vaja vähemalt kohtule avalduste koopiaid esitada. 1 Nõustun Viru Vangla seisukohaga, et kui isik soovib säilitada endale oma pöördumise ühte eksemplari, on tal endal võimalik teha pöördumisest enne selle vanglale üleandmist omakäeline koopia. Et käesoleval juhul ei ole tegemist klassikalises mõttes teabenõudega, st taotletud teabe sisu on taotlejale tegelikult tuttav ja tegemist pole üldiseks kasutamiseks mõeldud teabega ning Xxx-l ei ole enda esitatud pöördumise koopiat vaja ka enda põhiõiguste kaitseks, siis leian, et Viru Vangla ei ole kohustatud Xxx taotlust enda esitatud pöördumisest koopia saamiseks täitma. Seetõttu jätan vaide rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisa Ojangu vaneminspektor peadirektori volitusel 1 TLHo 20.12.2016 nr 3-16-994, p-d 19.2-19.4.	<urn:uuid:b05b6451-b19e-4f1f-8c91-056410c93e1f>	CC-MAIN-2022-05	https://www.aki.ee/sites/default/files/vaideotsused/2017/vaideotsus_09.06.2017_1178_eraisik-viruvangla.pdf	2022-01-22T09:03:09+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-05/subset=warc/part-00294-1e2959d8-5649-433a-b76e-f1b876a6479d.c000.gz.parquet	674,442,934	2,437	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999998	ekk_Latn	1.000001	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1599, 5141, 5949 ]	1	[ 0.228515625, 0.388671875, 0.349609375, 0.02880859375, 0.0035247802734375, 0.000652313232421875 ]
VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/358 Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht 29.03.2017 Tallinnas, Vaide esitamise aeg 15.02.2017 Teabevaldaja Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) aadress: Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn e-posti aadress: email@example.com Vaide esitaja Eraisik aadress: Xxxxxxxxx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxx xxxx, 71103 Harjumaa e-posti aadress: firstname.lastname@example.org Vaide esitaja esindaja Ene Soop Vandeadvokaat, Advokaadibüroo Narlex aadress: C. R. Jakobsoni 3, 10128 Tallinn e-posti aadress: email@example.com RESOLUTSIOON: otsustan: Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 45 lg 1 punkti 1 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 punkti 4 alusel 1) jätta vaie rahuldamata kuna TLPA-l puudub vaide esitaja poolt teabenõudes soovitud 11.04.2016 koostatud paikvaatluse protokoll ning korter 3 poolt edastatud audit. Samuti on TLPA muud olemasolevad dokumendid (fotod, hoone auditi kommentaarid) menetluse käigus vaide esitajale edastanud; 2) teha vaideotsus teatavaks vaide esitajale ja teabevaldajale. VAIDLUSTAMISVIIDE: Vaide esitaja saab käesoleva otsuse vaidlustada 30 päeva jooksul, esitades halduskohtumenetluse seadustiku kohase kaebuse Tallinna Halduskohtusse. Vaideotsuse tühistamist saab nõuda üksnes koos teabevaldajalt teabe väljastamise nõudega, mis jäi vaideotsusega rahuldamata. FAKTILISED ASJAOLUD: 1. 07.02.2017 esitas vaide esitaja TLPA-le kaks teabenõuet, milles soovis 12.08.2016 Väike-Ameerika 19 / 10129 Tallinn / 627 4135 / firstname.lastname@example.org / www.aki.ee Registrikood 70004235 tehtud ettekirjutuse nr 1612899/00466 aluseks oleva Xxxxx tn 1 pööningu paikvaatluse protokolli/dokumente ning korteri nr 3 poolt TLPA-le esitatud auditit. 3. 15.02.2017 esitas vaide esitaja Andmekaitse Inspektsioonile vaide TLPA poolt teabenõude täitmata jätmise peale. 2. 10.02.2017 keeldus TLPA teabenõude täitmisest põhjusel, et soovitud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 2 alusel. 4. 22.02.2017 tegin seoses vaidega TLPA-le järelepärimise, millele TLPA vastas 06.03.2017. 6. 28.03.2017 võtsin ühendust vaide esitaja esindajaga, kes edastas mulle TLPA poolt vaide esemeks olevatele teabenõuetele edastatud vastused. 5. 16.03.2017 tegin TLPA-le täiendava järelepärimise, millele palusin vastata hiljemalt 27.03.2017. Nimetatud tähtajaks TLPA minu järelepärimisele ei vastanud. 7. 28.03.2017 edastas ka TLPA täiendava vastuse minu 16.03.2017 järelepärimisele VAIDE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED: 06.02.2017 Tallinna Linnaplaneerimise Ametis (TLPA) menetluse käigus kaebaja palus esitada TLPA 12.08.2016 tehtud ettekirjutuse nr 1612899/00466 aluseks oleva paikvaatluse protokolli/dokumendid. Seadust eirates (HMS § 37) dokumente koha peal menetluses ei esitatud ega tutvustatud, vaid öeldi, et kaebaja peab esitama teabenõude. 2. Samuti taotles kaebaja ettekirjutuse aluseks oleva Xxxxx tn 1, Tallinn pööningu teise korteri (korter nr 5) poolt TLPA-le esitatud auditit. 3. Kaebaja esitas koha peal suuliselt teabenõude nimetatud dokumentide esitamiseks. Eirates Teabeseaduse § 13 TLPA ametnik teatas, et kaebaja peab esitama teabenõude kirjalikult. 4. 07.02.2017 esitas kaebaja TLPA-le kaebused e-postiga. 5. 10.02.2017 sai kaebaja TLPA-st vastuse, et dokumente ei väljastata tulenevalt Avaliku teabe seadus § 35 lg 2, mille järgi on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni. (Korrektne viide AvTS § 35 lg 1 p 2). 6. Kaebaja leiab, et eelpool toodud paragrahv ei anna alust keelduda dokumentide esitamisest menetluse osalisele. Põhjendused 1. TLPA viitas keeldumisel AvTS § 35 lg 1 p 2, mis ei ole kohaldatav antud asjas. Esiteks, on kaebaja menetlusosaline ja seega ei laiene asutuse siseseks kasutamiseks säte temale menetlusdokumentide osas ja kogu säte seetõttu kaebaja kontekstis asjakohatu. Lisaks sellele on nõutavate dokumentide alusel juba ettekirjutus (õigusakt) antud. TLPA puudub igasugune juriidiline alus teabenõude mitte täitmiseks. 2. Samuti puudus TLPA-l alus keelduda suulise teabenõude vastuvõtmisest. AvTS § 13 Kaebaja soovib Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt küsitud dokumente, mis on vajalikud kaebajale oma seisukoha ja selgituste esitamiseks TLPA-le 27.02.2017. TEABEVALDAJA PÕHJENDUSED: Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi amet) on teinud ettekirjutuse Eraisikule seoses Xxxxx tn 1 krt 5 ümberehitustöödega. Ettekirjutus on Ehitisregistris ja kinnistu omanik on asunud seda täitma. Vandeadvokaat Ene Soop küsis teabenõudes Xxxxx tn 1 krt 5 paikvaatluse protokolli. Ametil on paikvaatluse protokoll, mille on koostanud Päästeameti Põhja päästekeskus. Lisaks on ametil Xxxxx tn 1 paikvaatluse teostamisest ameti poolt sellekohased fotod. Päästeameti Põhja päästekeskuse paikvaatluse protokoll, ameti poolt teostatud paikvaatluse fotomaterjal ja korteriomanike selgitused olid aluseks ettekirjutuse koostamisele. Paikvaatluse protokolli Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt ei ole koostatud, kuna ametile ei võimaldatud Xxxxx tn 1 krt 5 ja sellega seotud osadele juurdepääsu krt 5 omaniku poolt. Ametile on teada, et Xxxxx tn 1 krt 5 ja krt 3 vahel on käimas vaidlus krt 5 kohal asuva katusealuse pööningukorruse kinniehitamise osas. Ka ameti ettekirjutus puudutas pööningukorruse kinniehitamist. Eraisikut esindanud vandeadvokaat Ene Soop küsis teabenõudes Xxxxx tn 1 krt 3 auditit. Ametile ei ole krt 3 kohta eraldi auditit esitatud. Ametile on esitatud kommentaarid hoone auditi kohta. Nimetatud kommentaarid on koostatud korter 3 omaniku tellimusel eraldi tööna ja sisaldavad vastuväiteid korter 5 omaniku poolt esitatud hoone auditile. Loetletud asjaoludel jäi Eraisiku esindaja vandeadvokaat Ene Soopi teabenõuded ameti töötaja poolt rahuldamata. Ameti töötaja on saanud aru oma eksimusest ja edastab soovitud informatsiooni Eraisiku vandeadvokaat Ene Soopile. Vastuseks Teie poolt esitatud küsimustele: 1. Järelevalve menetlus, mille raames andmeid sooviti on pooleli. Ametile ettekirjutuse saaja poolt esitatud hoone audit ei ole ameti seisukohalt lõplik, kuna ei sisalda tuleohutuse eksperdi hinnangut. Sellekohane informatsioon on edastatud ettekirjutuse saajale; 2. 12.08.2016 on amet teinud ettekirjutuse, mitte vaideotsust. Ettekirjutust ei ole vaidlustatud. 3. Vaide esitaja poolt soovitud dokumendid ei olnud aluseks ettekirjutuse koostamisel; 4. Ameti töötaja ei võimaldanud vaide esitajale tutvuda dokumentidega mida pole koostatud või mida pole küsitud; 5. Vaide esitaja poolt soovitud korter 3 auditit kui dokumenti pole koostatud. On kommentaarid hoone auditi kohta, millised edastame vaide esitajale. Arusaamatuse põhjustas ameti töötaja andes vaide esitajale ekslikult väärinformatsiooni. 28.03.2017 täiendavas vastuses minu järelepärimisele on TLPA selgitanud järgmist: Tallinna Linnaplaneerimise Amet sai Xxxxx tn 1 korter 5 omaniku esindajalt vandeadvokaat Ene Soop teabenõude 08.02.2017. Teabenõudes palub vandeadvokaat Ene Soop esitada 11.04.2016 TLPA poolt Xxxxx tn 1, Tallinn teostatud pööningu osalise paikvaatluse protokolli, dokumente ja lisasid. Samas esitas vandeadvokaat Ene Soop ka teise teabenõude, milles palus TLPA'l esitada Xxxxx tn 1 korter 3 omaniku kasutuses oleva pööningu ümberehitustööde ja olukorra kohta tehtud audit. 10.02.2017 vastas ameti esindaja, et ei saa nõutud informatsiooni esitada viidates Avaliku teabe seaduse § 35 lg 2. Kahjuks peame tunnistama, et antud otsuse tegemisel ameti esindaja ei käitunud õigesti. Ameti esindaja arvas ekslikult, et soovitud informatsioon on mõeldud asutuse siseseks kasutamiseks, kuna antud menetlus ei ole lõpetatud. Käesolevaks ajaks on amet esitanud tema kasutuses oleva soovitud võimaliku informatsiooni vaide esitajale. 11.04.2016 amet teostas osalise paikvaatluse Xxxxx tn 1 hoone pööningul korter 3 kohal. Paikvaatluse kohta eraldi protokolli ei koostatud ja sellekohased fotod on vaide esitajale edastatud. Tehtud fotosid saab lugeda paikvaatluseks, mis teostati hoone pööningul korteri 3 kohal. Korteri 5 kohal pööningul ei ole amet paikvaatlust teostanud, kuna ameti töötajale seda ei võimaldatud. Korteri 5 omanik esitas ametile hoone auditi. Esitatud auditi kohta koostas korter 3 omanik aruande. Korter 3 poolt koostatud aruanne on nimetatud antud juhul kommentaarideks hoone auditi kohta. Hoone auditi kommentaarid on vaide esitajale edastatud. Ametile ei ole Xxxxx 1 korteri 3 omaniku poolt esitatud eraldi hoone auditit. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED: Avalik teave AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave, mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on loodud või saadud avalikke ülesandeid täites. TLPA on omavalitsusasutus, kes täidab avalikke ülesandeid ning on teabevaldjaks AvTS § 5 lg 1 p 1 mõistes. TLPA saab oma valduses olevale teabe kehtestada juurdepääsupiiranguid üksnes juhul kui selleks on seadustest tulenev alus. Juurdepääs menetlusteabele AvTS § 35 lg 1 p 2 sätestab, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks järelevalvemenetluses kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni. Antud juhul on vaide esitajale tehtud ettekirjutus, millega kohustati vaide esitajat TLPA-le esitama kasutusteatis ehitise ümberehitamise kohta koos ümberehitamise nõuetekohasust ja kasutamisotstarbele vastavust tõendava ehitise erakorralise auditiga. Eelnimetatud ettekirjutus on jõustunud. Seega on ettekirjutuse koostamise aluseks olevatele dokumentidele piirang AvTS § 35 lg 1 p 2 alusel lõppenud. TLPA on oma vastuses minu järelepärimisele märkinud muuhulgas järgmist: „Vaide esitaja poolt soovitud dokumendid ei olnud aluseks ettekirjutuse koostamisel. Ameti töötaja ei võimaldanud vaide esitajale tutvuda dokumentidega mida pole koostatud või mida pole küsitud". Eeltooduga ma siiski nõustuda ei saa, kuna vaide esitaja on küsinud just ettekirjutuses viidatud 11.04.2016 paikvaatluse dokumente. Ettekirjutuse õigusrikkumise sisu osas on märgitud: „… 11.04.2016 teostati Xxxxx tn 1 pööningu osaline paikvaatlus". Samuti on ettekirjutuses viidatud, et järeldused on tehtud paikvaatluses kogutud tõenditele. Tulenevalt eelnevast ei ole asjakohane TLPA väide, et vaide esitaja poolt soovitud dokumendid ei olnud aluseks ettekirjutuse koostamisel. Ettekirjutuses ei ole märgitud kelle poolt 11.04.2016 paikvaatlus on läbi viidud või millised dokumendid on selle käigus koostatud. Seega ei saa TLPA ka eeldada, et vaide esitaja peaks seda teadma. Kui vaide esitaja poolt soovitud dokumente TLPA-l ei olnud, siis oli TLPA-l kohustus teabenõude täitmisest keelduda ning põhjendada keeldumist. Kuna vaide esitaja on antud juhul ka menetlusosaline (mulle arusaadavalt on järelevalvemenetlus just vaide esitaja osas), siis HMS § 40 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse vastuväidete esitamiseks (TLPA vastuse kohaselt ei ole järelevalvemenetlus lõppenud). Selleks, et saaks vastuväiteid esitada peab menetlusosalisel olema võimalus ka dokumentidega tutvuda. Selline tutvumisõigus ei tulene küll AvTS-st vaid HMS-st, mille üle inspektsioon järelevalvet ei teosta. Mulle arusaadavalt on käesoleval juhul küsitud ettekirjutuse aluseks olevaid dokumente, mis on jõustunud ehk siis nende dokumentide osas on piirang AvTS § 35 lg 1 p 2 alusel ära langenud. Isegi juhul kui piirang eelnimetatud sätte alusel oleks veel kehtiv, on vaide esitajal menetlusosalisena õigus nende dokumentidega tutvuda, kui pole alust muid piiranguid kehtestada. Ehk siis TLPA ei ole dokumentide väljastamise keeldumisel toonud välja ühtegi alust, mille alusel oleks TLPA-l võimalik keelduda vaide esitajale dokumente väljastada. Oma eksimust on menetluse käigus TLPA ka ise tunnistanud. Teabenõudele vastamine AvTS § 18 lg 1 kohaselt täidetakse teabenõue viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Sama seaduse § 15 lg-st 2 tulenevalt on teabevaldaja igakülgselt kohustatud teabenõudjat abistama teabenõude esitamisel ning vajaliku teabe asukoha välja selgitamisel. Kui teabenõudest ei selgu, millist teavet teabenõudja soovib, peab teabevaldaja teabenõude täpsustamiseks võtma teabenõudjaga viivitamata ühendust. Kui teabevaldajal puudub teabenõudja poolt soovitud teave, tuleb teabenõude täitmisest keelduda ja keeldumist põhjendada (AvTS § 23 lg 1 p 2 ja lg 3). Vaide kohaselt on vaide esitaja esitanud TLPA-le 07.02.2017 kaks teabenõuet, milles esimeses palus väljastada 11.04.2016 TLPA poolt Xxxxx 1 teostatud osalise paikvaatluse protokoll/dokumendid/ ja lisada. Kuna ettekirjutuses oli viidatatud 11.04.2016 teostatud osalisele paikvaatlusele, siis pidi olema TLPA-le arusaadav, et vaide esitaja soovis just eelnimetatud kuupäeval toimunud paikvaatluse kõikidest dokumentidest koopiaid. TLPA on vastuses minu järelepärimisele märkinud: „Paikvaatluse protokolli Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt ei ole koostatud." Et selline protokoll oleks koostatud ei tulene ka vaide esitajale tehtud ettekirjutustest. Ettekirjutuses on viidatud, et 11.04.2016 teostati Xxxxx tn 1 pööningu osaline paikvaatlus, kuid ettekirjutusest ei nähtu, kas ja millised dokumendid paikvaatluse käigus koostati. Seega ei saa ka TLPA eeldada, et vaide esitaja peaks täpselt teadma, millised dokumendid TLPA valduses on ja peaks oskama neid täpselt küsida. Kui TLPA-l ei ole vaide esitaja poolt soovitud dokumente, siis tuleb selgesõnaliselt ka teabenõude täitmisest keelduda. TLPA on küll vaide esitajale edastanud 19.02.2016 Päästeameti poolt koostatud paikvaatluse protokolli, kuid seda pole vaide esitaja küsinud. Käesoleval juhul on TLPA 21.03.2017 edastanud vaide esitajale 11.04.2016 tehtud paikvaatluse fotod. Samas ei ole TLPA pidanud vajalikuks vaide esitajale selgitada, millisest kohast pööningul need fotod on tehtud. Vastuse minu täiendavale järelepärimisele on TLPA selgitanud: „ 11.04.2016 amet teostas osalise paikvaatluse Xxxxx tn 1 hoone pööningul korter 3 kohal. Paikvaatluse kohta eraldi protokolli ei koostatud ja sellekohased fotod on vaide esitajale edastatud. Tehtud fotosid saab lugeda paikvaatluseks, mis teostati hoone pööningul korteri 3 kohal. Korteri 5 kohal pööningul ei ole amet paikvaatlust teostanud, kuna ameti töötajale seda ei võimaldatud." Eeltoodud selgitustest on selgelt arusaadav, et TLPA-l ei ole 11.04.2016 tehtud paikvaatluse kohta protokolli ning on ainult krt 3 kohal pööningul tehtud fotod, mis on ka vaide esitajale edastatud. TLPA on seda küll inspektsioonile selgitanud, kuid ei ole eeltoodut arusaadavalt selgitanud vaide esitajale. Seega ei ole TLPA menetlenud teabenõuet nõuetekohaselt ega põhjendanud arusaadavalt teabenõudes soovitud dokumentide väljastamata jätmist, millega on rikkunud AvTS § 23 lõige 1 punktist 2 ja lõikest 3 tulenevat kohustust. Teises teabenõudes soovis vaide esitaja Xxxxx tn 1 krt 3 poolt esitatud auditit. TLPA on selgitanud: „… Ametile ei ole krt 3 kohta eraldi auditit esitatud. Ametile on esitatud kommentaarid hoone auditi kohta. Nimetatud kommentaarid on koostatud korter 3 omaniku tellimusel eraldi tööna ja sisaldavad vastuväiteid korter 5 omaniku poolt esitatud hoone auditile." Eeltoodust on arusaadav, et TLPA-l ei ole vaide esitaja poolt soovitud auditit. Kuna TLPA on eeltoodud selgitused (21.03.2017) ning auditi kommentaarid (06.03.2017) vaide esitajale edastanud, tuleb teabenõue auditi küsimise osas, lugeda menetluse käigus täidetuks. HMS § 5 lõikest 2 tulenevalt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult ja lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Samuti peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kuigi inspektsioon ei saa asuda teabenõudele vastamisel TLPA asemele, saab vaide esitaja käesoleva vaideotsuse TLPA selgitustest teada, et TLPA ei ole koostanud vaide esitaja poolt soovitud 11.04.2016 paikvaatluse protokolli ning paikevaatluse fotod on tehtud krt 3 kohal olevast pööningust, mis on vaide esitajale edastatud. Samuti on TLPA selgitanud 21.03.2017 täiendavas vastuses vaide esitajale, et TLPA-l puudub vaide esitaja poolt soovitud audit, mida TLPA on kinnitanud ka oma vastuses minu järelepärimisele. Tulenevalt eeltoodust ning proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt, ei tee ma TLPA-le ettekirjutust vastata täiendavalt teabenõudele ja keelduda nõuetekohaselt ja selgelt teabe väljastamisest, mida TLPA-l ei ole ning selgitada arusaadavalt keeldumise põhjuseid, kuna need on toodud käesolevas vaideotsuses. Küll aga tuleb TLPA-l edaspidi lähtuda teabenõuetele vastamisel ja teabenõuete menetlemisel AvTS-s sätestatud nõuetest. Ühtlasi juhin TLPA tähelepanu asjaolule, et tulenevalt AvTS § 13 lg-st 1 võib teabenõudja esitada teabenõude ka suuliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Elve Adamson peainspektor peadirektori volitusel	<urn:uuid:00091f34-2ed0-4859-ab77-348111be9d5e>	CC-MAIN-2022-05	https://www.aki.ee/sites/default/files/vaideotsused/2017/vaideotsus_29.03.2017_358_abnarlex-tlpa.pdf	2022-01-22T08:16:00+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-05/subset=warc/part-00294-1e2959d8-5649-433a-b76e-f1b876a6479d.c000.gz.parquet	668,302,578	6,677	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999995	ekk_Latn	1.000003	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1590, 4773, 8540, 11835, 15796, 16946 ]	0	[ 0.51953125, 0.1279296875, 0.2333984375, 0.103515625, 0.0130615234375, 0.003387451171875 ]
Teadlaste ÖÖ Festival 24. septembril 2018 kell 10.00-18.00 Haapsalu Kultuurikeskus, Posti 3 Sissepääs tasuta KORRALDAJA INNOVATSIOONIKESKUS INNOKAS TEADUSTEATRI KAVA Teadusteater toimub Haapsalu Kultuurikeskuse suures saalis ja teatrietendused on suunatud erinevatele vanusegruppidele Registreerige aegsasti, kuna kohad täituvad kiiresti! Teadusteater on eelregistreerimisega. Registreerimiseks kirjutage email@example.com Kell 10.00-10.45 Teadusteatri etendus lasteaialastele ja 1.-2. klassile „Efektne vahepala". Etendusel näidatakse parimaid palasid kõigist AHHAA teadusteatri etendustest. Etenduse sisu jääb üllatuseks, kuid kui veab, saab näha müstilisi värvusreaktsioone, udupahvakaid, ilutulestikku ja plahvatusi. Kõik toimub informatiivses, kuid lõbusas võtmes. Kell 11.00-11.45 Teadusteatri etendus 3.-4. klassile „Efektne vahepala". Etendusel näidatakse parimaid palasid kõigist AHHAA teadusteatri etendustest. Etenduse sisu jääb üllatuseks, kuid kui veab, saab näha müstilisi värvusreaktsioone, udupahvakaid, ilutulestikku ja plahvatusi. Kõik toimub informatiivses, kuid lõbusas võtmes. Kell 12.00-12.45 Teadusteatri etendus 5.-6. klassile „Efektne vahepala". Etendusel näidatakse parimaid palasid kõigist AHHAA teadusteatri etendustest. Etenduse sisu jääb üllatuseks, kuid kui veab, saab näha müstilisi värvusreaktsioone, udupahvakaid, ilutulestikku ja plahvatusi. Kõik toimub informatiivses, kuid lõbusas võtmes.	<urn:uuid:3a2eafbe-5747-43dc-99a8-2679f9cd532a>	CC-MAIN-2018-43	http://innokas.ee/wp-content/uploads/2018/09/Teadusteatri-kava-T%C3%96F-24.09.2018.pdf	2018-10-21T02:14:22Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-43/segments/1539583513548.72/warc/CC-MAIN-20181021010654-20181021032154-00114.warc.gz	190,187,697	605	ekk_Latn	ekk_Latn	0.99909	ekk_Latn	0.99909	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1445 ]	1	[ 0.01263427734375, 0.82421875, 0.1572265625, 0.004364013671875, 0.000591278076171875, 0.0001392364501953125 ]
Ainevaldkond „Sotsiaalained" 1. Üldalused 1.1. Sotsiaalainete õpetamise eesmärk Sotsiaalainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes sotsiaalvaldkondlik pädevus, see tähendab suutlikkust mõista inimühiskonna ajaloos ja nüüdisajal toimuvate ühiskondlike muutuste põhjusi ja tagajärgi; tunda lihtsamaid sotsiaalteaduste uurimismeetodeid ning kasutada mõnda neist õppes ja igapäevaelus; luua tulevikustsenaariume ja -visioone mingis sotsiaalselt või personaalselt olulises valdkonnas; tunda ning austada inimõigusi ja demokraatiat, teadmisi kodanikuõigustest ning -vastutusest, nendega kooskõlas olevaid oskusi ja käitumist; ära tunda kultuurilist eripära ning järgida üldtunnustatud käitumisreegleid; jätkuvalt huvituda oma rahva, kogukonna ja maailma arengust, kujundada oma arvamus ning olla aktiivne ja vastutustundlik kodanik. Sotsiaalainete õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane: 1) mõistab inimühiskonna ajaloos toimunud ja tänapäeval toimuvate ühiskondlike muutuste protsesse ning olulisemate sündmuste põhjuseid ja tagajärgi; 2) austab demokraatiat ning inimõigusi, järgib üldtunnustatud käitumisreegleid ning on seaduskuulekas, teab kodanikuõigusi ja -kohustusi ning mõistab kodanikuvastutust; 3) tunneb mõningaid sotsiaalteaduste uurimismeetodeid ning kasutab neist mõnda õppes, seostades õpitut igapäevaeluga; 4) tunneb erinevate rahvaste kultuure, nende eripära ning suhtub lugupidavalt individuaalsetesse, kultuurilistesse ja maailmavaatelistesse erinevustesse, juhul kui need vaated pole inimväärikust alandavad; 5) on omandanud teadmisi ja oskusi sotsiaalselt aktseptitud käitumisest ning inimsuhetest, mis aitavad kaasa tõhusale toimimisele erinevates sotsiaalsetes kontekstides, väärtustades neid; 6) on omandanud teadmisi ja oskusi, mis toetavad tervikliku ning autonoomse inimese kujunemist, väärtustades sotsiaalset õiglust ning positiivset suhtumist endasse ja teistesse; 7) on omandanud teadmised, oskused ja hoiakud, mis toetavad tervikliku, iseseisva ja terviseteadliku inimese kujunemist; 8) väärtustab vabadust, inimväärikust, võrdõiguslikkust, ausust, hoolivust, sallivust, vastutustunnet, õiglust, isamaalisust ning peab lugu endast, teistest ja keskkonnast. 1.2. Ainevaldkonna õppeained ja maht Ainevaldkonna õppeained on ajalugu, inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus, geograafia (inimgeograafia) ja filosoofia. Õppeained jagunevad kohustuslikeks ning valikkursusteks. Sotsiaalainete valdkonna ainekavades esitatud taotletavate õpitulemuste ja õppesisu koostamisel on aluseks võetud kohustuslike kursuste arv kooliastmes. Kohustuslikud kursused õppeaineti on järgmised: 1) ajaloos 6 kursust: „Üldajalugu", „Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)", „Eesti ajalugu II (kuni 19. sajandi lõpuni)", „Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel", „Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel", „Lähiajalugu III – 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm"; Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava" Lisa 5 (muudetud sõnastuses) 2) inimeseõpetuses 1 kursus: „Perekonnaõpetus"; 3) ühiskonnaõpetuses 2 kursust: „Ühiskonna areng ja demokraatia", „Majandus ja maailmapoliitika". Sotsiaalainete valikkursused on: 1) ajaloos 2 kursust: „Üldajalugu – maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat", „Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu"; 2) inimeseõpetuses 1 kursus: „Psühholoogia"; 3) ühiskonnaõpetuses 1 kursus: „Inimene ja õigus". Sotsiaalainete valdkonda kuulub loodusainete valdkonnas kirjeldatud inimgeograafia 1 kohustuslik kursus „Rahvastik ja majandus" ning 1 valikkursus „Globaliseeruv maailm". Sotsiaalainete valdkonnaga lõimuvad valikained filosoofia (2 kursust), usundiõpetus (2 kursust), riigikaitse (2 kursust), majandus- ja ettevõtlusõpe (2 kursust). Nende valikainete kavad on esitatud riikliku õppekava lisades 8–10. Usundiõpetuses ja riigikaitses toimub õpe riikliku õppekava ainekavade järgi. 1.3. Ainevaldkonna kirjeldus Sotsiaalainetes käsitletakse inimese ja ühiskonna toimimist minevikus ning tänapäeval. Sotsiaalainete õppimine aitab siduda erinevates õppeainetes õpitavat tervikuks ja arendada tervikpilti ühiskonnast ning kujundab oskust mõista minevikunähtuste alusel toimuvat arengut. Sotsiaalainete vahendusel areneb võime näha ühiskonna arengus erinevaid seoseid ning teha teadlikke valikuid, lähtudes ühiskondlikest väärtustest, normidest ja reeglitest; toimida kõlbelise ja vastutustundliku isiksuse ning ühiskonnaliikmena. Sotsiaalainetes käsitletavate õppeteemade käsitlemise kaudu kujundatakse õpilastes valmisolek aidata kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ühiskonnas ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Ainevaldkonnasisese lõiminguga taotletakse valdkonna üldeesmärkide täitmist. Lõimingu aluseks on teemad, mõisted ja õpetamismeetodid. Ajalooõpetuse eesmärk on kujundada õpilasi, kes on suutelised analüüsima ja mõistma maailma, milles nad elavad, ning tunnevad asjaolusid ja sündmusi, mis on maailmas juhtunud. Ajalooõpetuses omandavad õpilased kultuuriruumis orienteerumiseks vajalikke teadmisi oma kodukoha ning maailma minevikust ja kultuuripärandist ning erinevatest väärtussüsteemidest. Aine vahendusel hakkab õpilane teadvustama, analüüsima, kriitiliselt hindama ja tõlgendama minevikusündmusi ning -protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva tõlgendamise põhjusi. Inimeseõpetuse üldeesmärk on arendada õpilaste sotsiaalseid toimetulekuoskusi ning aidata kaasa õpilaste isiksuslikule arengule, kujundada terviseteadlikkust, teadmisi soolisest võrdsusest ja sotsiaalses elus vajalikke oskusi ning üldinimlikke väärtusi. Ühiskonnaõpetuses omandavad õpilased sotsiaalse kirjaoskuse: teadmised, oskused, väärtused ja hoiakud ühiskonnas toimimiseks ning vastutustundlike otsuste tegemiseks. Õppeaine eesmärk on luua eeldused kodanikuidentiteedi ja ühiskonna sidususe tugevnemiseks ning aktiivse kodaniku kujunemiseks, toetada dialoogivalmidust ja austust maailma erinevalt mõistvate inimeste vahel, samuti õpilase enese teadlikkust maailmavaatelistes küsimustes. Õppesisu käsitlemises teeb valiku aineõpetaja arvestusega, et kirjeldatud õpitulemused, üld- ja valdkonnapädevused ning taotletavad õpitulemused oleksid saavutatud. Valikkursuse konkreetne õppesisu täpsustatakse kursuse alguses õpetaja ja õpilaste koostöös. 1.4. Üldpädevuste kujundamise võimalusi Ainevaldkond võimaldab kujundada kõiki üldpädevusi igapäevases õppes nii teooria kui ka praktiliste tegevuste kaudu. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ning käitumise – sidumisel on kandev roll õpetajal, kelle väärtushinnangud ja enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujunemist toetavad kõik ainevaldkonna õppeained erinevate rõhuasetuste kaudu. Näiteks toetavad ajalugu, ühiskonnaõpetus ja geograafia suutlikkust mõista humanismi, demokraatia ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid ning juhinduda nendest oma tegutsemises, samuti lugupidavat suhtumist erinevatesse maailmavaatelistesse ja kultuurilistesse tõekspidamistesse. Inimeseõpetus toetab väärtussüsteemide mõistmist, mõtete, sõnade ja tunnetega kooskõlas elamist, oma valikute põhjendamist ning enda heaolu kõrval ka teiste arvestamist. Oskust seista vastu kesksete normide rikkumisele ning järgida sotsiaalse õigluse ja eri soost inimeste võrdse kohtlemise põhimõtteid õpetab ühiskonnaõpetus. Enesemääratluspädevust aitab vormida eeskätt inimeseõpetus, mis toetab õpilase eneseanalüüsivõime kujunemist, õpetab hindama oma nõrku ja tugevaid külgi, järgima terveid eluviise, lahendama iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme. Rahvusliku, kultuurilise ja riikliku enesemääratluse kujunemist toetavad teisedki valdkonna õppeained. Õpipädevus. Iga sotsiaalvaldkonna õppeaine kujundab suutlikkust organiseerida õpikeskkonda, leida õppimiseks vajalikke vahendeid ja teavet ning arendab õpioskusi, oskust õppimist mõtestada ja plaanida ning kasutada õpitut erinevates kontekstides. Suhtluspädevus. Suutlikkust ennast selgelt ja asjakohaselt erinevates suhtlusolukordades väljendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt taotlevad kõik valdkonna õppeained. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Sotsiaalainete õppimine eeldab suutlikkust analüüsida erineval kujul esitatud statistilisi andmeid (graafikuid, tabeleid, diagramme) ning teha nende põhjal järeldusi, kasutada matemaatilisi sümboleid ja meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades (nt ajaarvamist ja ressursse plaanides) ning tulemuse tõesust kontrollides. Seda toetavad õppetegevuse kaudu kõik valdkonna õppeained. Sotsiaalaineid õppides tutvutakse tehnika ja tootmise arengu seostega ühiskonna muutumise vältel; õpitakse hindama tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte; mõistma tehnoloogia nüüdisaegseid arengusuundi ning tehnoloogia ja teaduse omavahelisi seoseid; rakendama tänapäevast tehnoloogiat tõhusalt ning eetiliselt oma õpi-, töö- ja suhtluskeskkonda kujundades; kasutama tehnovahendeid eesmärgipäraselt ning säästlikult, järgides seejuures ohutuse ja autoriõiguste kaitse nõudeid. Ettevõtlikkuspädevuse peamine kujundaja on ühiskonnaõpetus, kuid aitavad teisedki valdkonna õppeained. Õpitakse nägema, analüüsima ja lahendama probleeme, seadma eesmärke, valima ideede elluviimiseks sobivaid ja loovaid meetodeid ning tegema eesmärkide saavutamiseks koostööd. 1.5. Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega Sotsiaalained on teiste ainevaldkondadega seotud valdkonnapädevuste kujundamise kaudu. Keel ja kirjandus – suutlikkus väljendada end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, lugeda ning mõista erinevaid tekste; kasutada kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili ning ainesõnavara ja väljendusrikast keelt, järgida õigekeelsusnõudeid. Lisaks tähtsustuvad teksti kriitilise analüüsi oskus, meediakirjaoskus, info hankimine ja selle kriitiline hindamine, tööde vormistamine ning autoriõiguse kaitse. Võõrkeeled – teadmised erinevatest kultuuridest ja traditsioonidest, oma kultuuri ja teiste kultuuride erinevuste mõistmine ning lugupidamine teiste keelte ja kultuuride vastu; suhtlemine mitmekultuurilises ühiskonnas; võõrkeeleoskus. Matemaatika – ajaarvamine; ressursside plaanimine (aeg, raha); matemaatiline kirjaoskus, arvandmete esitlemine ja tõlgendamine (graafikud, tabelid, diagrammid); oskus probleeme esitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada, lahendusideid analüüsida ning tulemuse tõesust kontrollida; oskus loogiliselt arutleda, põhjendada ja tõestada ning väärtustada matemaatilist käsitlust kui analüüsimeetodit. Loodusained – geograafilise asendi ja looduskeskkonna mõju inimühiskonna arengule, inimese areng ja rahvastikuprotsessid; majanduse ressursid; ühiskonna jätkusuutlikkus, säästlik tarbimine, üleilmastumine, globaalprobleemide, sh keskkonnaprobleemide märkamine, mõistmine ning jätkusuutliku ja vastutustundliku, sh loodushoidliku eluviisi väärtustamine. Kunstiained – Eesti, Euroopa ja erinevate maailma rahvaste kultuuri teemade käsitlemine ja kultuuriloomingu väärtustamine, iluhinnangute muutumine ajas; esteetiline areng ja eneseteostus, rahvakultuur, loominguline eneseväljendusoskus. Kehaline kasvatus – suutlikkus mõista ja väärtustada kehalise aktiivsuse tähtsust tervisliku eluviisi osana eri ajastuil ning meditsiinisaavutuste rolli ühiskonna arengus; arendada sallivat suhtumist kaaslastesse ja järgida ausa koostöö põhimõtteid. 1.6. Läbivate teemade rakendamise võimalusi Läbivad teemad on üldpädevuste saavutamise teenistuses ning võimaldavad aineõppe kursuste ning muude õppetegevuste lõimimiseks leida sobilikke teemasid, meetodeid ning õppekorralduse ülesehituse viise. Läbivad teemad aitavad kaasa sotsiaalvaldkondliku pädevuse järjepidevale kujundamisele, pakkudes kokkupuutekohti ühiskonnas aktuaalsete teemade käsitlemiseks õppe raames. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Sotsiaalaineid õppides käsitletakse inimeste erinevate tegevusalade arengut eri ajajärkudel, majanduslikke protsesse ühiskonnas ja nende mõju inimtegevusele. Erinevate õppetegevuste kaudu suunatakse õpilasi mõistma ja väärtustama elukestvat õpet kui elustiili ning mõtestama karjääri planeerimist kui jätkuvat otsuste tegemise protsessi. Õppetegevus võimaldab vahetult kokku puutuda töömaailmaga, nt ettevõtte külastusi, õpilastele tutvustatakse ainevaldkonnaga seotud ameteid, erialasid ja edasiõppimisvõimalusi. Õppetegevus võimaldab õpilasel süvendada teadmisi hariduse ja töömaailma vahelistest seostest, töösuhteid käsitlevatest õigusaktidest. Arendatakse iseseisva õppimise oskust ja vastutusvõimet ning oskust iseseisvalt leida ja analüüsida oma arengu vajadustest tulenevat infot edasiõppimise võimaluste kohta ja koostada karjääriplaan. Erinevad õppetegevused, sh õpilaste iseseisvad tööd, võimaldavad õpilasel seostada huvisid ja võimeid ainealaste teadmiste ja oskustega ning mõista, et hobid ja harrastused hoiavad elu ja karjääri tasakaalus. Keskkond ja jätkusuutlik areng. Õpitakse väärtustama keskkonda kui tervikut, mõistma inimtegevuse mõju keskkonna arengule ja keskkonnaprobleemide lahendamisele; aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest. Õpitakse mõistma inimtegevusega kaasnevaid riske ning vajadust kujundada isiklikke seisukohti keskkonnaküsimustes, olema sotsiaalselt aktiivne ja vastutustundlik. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Õpitakse väärtustama demokraatliku ühiselu korraldamist, koostööoskust, toetama algatusvõimet ning hindama vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist. Kultuuriline identiteet. Õpitakse mõistma inimese rolli kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana ning aru saama kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsusest. Teadvustatakse osalemist kultuuridevahelises suhtluses; väärtustatakse sallivust ning oma kultuuri ja teiste kultuuride pärandit, taunitakse diskrimineerimist ning tunnustatakse mineviku ja tänapäeva ühiskondade kultuurilist mitmekesisust. Teabekeskkond. Õpitakse määrama oma teabevajadusi ja leidma sobivat teavet; arendatakse kriitilise teabeotsingu ja -analüüsi oskusi; teadvustatakse meedia toimimist ja mõju, vajadust tunda avalikus ruumis (sh teabekeskkonnas) kehtivaid reegleid ning järgida autoriõiguste kaitset. Tehnoloogia ja innovatsioon. Õpitakse mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus; aru saama tehnoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ning kultuuriliste uuenduste vastastikustest mõjudest; käsitletakse tehnoloogilise arengu positiivsete ja negatiivsete mõjude ning tehnoloogia arengu ja selle kasutamise eetilisi küsimusi; kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks. Tervis ja ohutus. Õpitakse analüüsima erinevate valikute ja riskikäitumise (sh uimastite) mõju ning tegema tervisele ja turvalisusele (sh keskkonnale ja ühiskonnale) ohutuid otsuseid. Väärtused ja kõlblus. Õpitakse analüüsima väärtusi ja kõlbelisi norme ning tundma erinevate väärtussüsteemide seoseid ajaloolis-kultuurilises kontekstis, religiooni ja maailmavaatega seoses; reflekteeritakse arutletakse isiklike väärtushoiakute ja kõlbeliste tõekspidamiste üle; õpitakse arvestama erinevaid vaateid ja seisukohti oma tegevust plaanides, väärtustama mitmekesisust kui ühiskonna rikkuse ja arengu tingimust. 1.7. Õppetegevuse kavandamise ja korraldamine Õpet kavandades ja korraldades: 1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut nii ainesiseselt kui ka teiste õppeainetega ja läbivate teemade abil; 2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas ning jätab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks; 3) võimaldatakse õppida üksi ja koos teistega (iseseisvad, paaris- ning rühmatööd, õppekäigud, praktilised tööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks; 4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni; 5) rakendatakse nüüdisaegseid IKT-l põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid; 6) laiendatakse õpikeskkonda: muuseum, arhiiv, näitus, raamatukogu, ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh muistised, ehitised, omavalitsus- ja riigiasutused, ettevõtted, mittetulundusühingud, kohtud, laborid, erinevate religioonide pühapaigad, lahingupaigad, sõjaväeosad ja teised riigikaitseinstitutsioonid, sh kaitseväe õppeasutused, jne; 7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh: a) aktiivõpet: paaris- ja rühmatöö, vestlus, diskussioon, väitlus, seminar, ajurünnak; projektõpe, loovülesande lahendamine (kirja ja kõne koostamine, teemantluuletus, ajaleht jne), juhtumianalüüs, rollimängud ja simulatsioonid, projektides osalemine, õppekäigud ja muu taoline; b) skeemi, plaani, võrdleva tabeli ning õpimapi koostamine, töölehe ja kontuurkaardi täitmine, arutluse ning temaatilise kava koostamine, arutluse kirjutamine; c) uurimuslikud tegevused, sh praktiliste ja uurimistööde koostamine, loodusobjektide ja protsesside vaatlemine, infootsing teabeallikatest ning infoanalüüs, referaadi ja ettekande koostamine, retsenseerimine ning esitlemine IKT vahendeid kasutades; d) allikaanalüüs (dokument, tekst, statistika, pilt, karikatuur jms) ning allika usaldusväärsuse hindamine; e) tegevuspõhine õpe (nt dramatiseering, esitluse ja temaatilise ekspositsiooni koostamine, õppekäigu ettevalmistamine ning korraldamine), vabatahtlik töö; f) mõistete seletamine ja kasutamine kontekstis, plankide ning ankeetide täitmine; g) kohtumised õigusorganite esindajatega ja teiste spetsialistide esindajatega koolis ja nende töö jälgimine töökohal jmt; 8) arvestatakse õpilaste võimeid ja suutlikkust ning kohalikku eripära ja ühiskonnas toimuvaid muutusi; 9) arendatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid, sealjuures on põhirõhk hoiakute kujundamisel; 10) võimaldatakse siduda õpet koolivälise eluga, et kogu ainekäsitlus oleks võimalikult elulähedane. 1.8. Füüsiline õpikeskkond Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on: 1) võimalused rühmatööks ja ümarlauavestluseks mööblit ümber paigutada või liikuda erinevate õppekeskkonna osade vahel; 2) internetiühendus, arvuti kasutamise võimalus (vähemalt üks arvuti kahe õpilase kohta) ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus. Kool võimaldab kasutada ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale ja -vahendeid: 1) ajaloo- ja maailmaatlased, Eesti atlaste komplekt (iga õpilase kohta), kontuur- ja seinakaardid, allikakogumikud, käsiraamatud, elulooraamatud ja teabekirjandus, auvised, digitaliseeritud andmebaasid ja arhiivid, demonstratsioonivahendid ja illustratiivsed pildid (fotod, karikatuurid) ning IKT-põhiseid õppematerjalid; 2) Eesti, Euroopa ja maailma poliitiline kaart, Eesti Vabariigi põhiseadus (üks eksemplar õpilase kohta) ning põhiseaduse kommenteeritud väljaanne (üks kooli kohta), ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (vähemalt üks kahe õpilase kohta), Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (üks kooli kohta), ÜRO lapse õiguste konventsioon (üks kooli kohta), Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta (üks kooli kohta); 3) eri liiki meediaväljaanded. Kool võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul. Kool võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ning demonstratsioonide tegemiseks vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks ning korraldab praktilisteks töödeks vajaduse korral õppe rühmades. 1.9. Hindamise alused Hindamisel lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Hindamise täpsem korraldus määratakse kooli õppekavas. Hindamise põhiline ülesanne on toetada õpilase arengut, kujundades positiivse minapildi ja adekvaatse enesehinnangu, kusjuures tähtis on õpilase enda roll hindamises, andes võimalusi enesehindamiseks. Õpitulemuste kontrollimise ning hindamise vormid peavad olema mitmekesised. Õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase ainealasest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Ajaloo õpitulemuste kontroll ja hindamine sisaldab suulist ning kirjalikku küsitlust, tööd kaartide, dokumentide, allikmaterjali ja piltidega, referaadi ja uurimistöö koostamist, loovtööd ning arutluse kirjutamist. Allikaanalüüsi puhul hinnatakse allikast olulise info leidmist, selle tõlgendamist ja võrdlemist, katkendi põhjal vastamist, kommenteerimist ning usaldusväärsuse üle otsustamist. Üksikfaktide tundmisele tuleb eelistada tähtsamate ajaloosündmuste ja -nähtuste analüüsi nõudvaid ülesandeid. Arutluse puhul hinnatakse vastavust teemale, ajastu- ja teemakohaste faktide teadmist, analüüsi, võrdlemise, seoste loomise ja järelduste tegemise oskust ning isikliku suhtumise väljendamist põhjendatud hinnangute kaudu. Inimeseõpetuses hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi; hoiakute ning väärtushinnangute kujunemise kohta antakse õpilasele tagasisidet. Õpitulemuste hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades nii suulisi, kirjalikke kui ka praktilisi ülesandeid. Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane: 1) selgitab ja kirjeldab mõistete sisu ning omavahelisi seoseid; 2) selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud teadmistega ja igapäevaeluga; 3) eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid lähtuvalt õpitulemustest; 4) demonstreerib faktide, mõistete ja seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust. Praktiliste ülesannete puhul õpilane: 1) rakendab teoreetilisi teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis; 2) demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis, 3) kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus. Praktiliste tööde puhul ei hinnata mitte ainult tulemust, vaid ka protsessi kulgu. Õpilase hoiakuid ja väärtusi saab mõõta vaatluse, õpilase antud hinnangute ja otsustuste ning juhtumianalüüsi alusel. Lisaks hinnatakse õpilaste probleemide nägemise ja analüüsi oskust. Ühiskonnaõpetuses hinnatakse arutlusoskust, teksti mõistmist ja tööd erinevate allikatega (pildid, skeemid, tabelid, tekstid jms). Kontrollitakse ja hinnatakse mõistete seletamist ning kasutamist, probleemidest arusaamist ja nende analüüsi, argumenteerimise oskust, õigusalase info otsimise ning tõlgendamise oskust, osalemist ühistegevuses (matkimine, rollimängud, projektid), plankide, avalduste, reklamatsioonide jne täitmise õigsust, komplektsust ja täpsust, ettekannete, ülevaadete, kokkuvõtete, referaatide, esitluste jt iseseisvate ning rühmatöö ülesannete täitmist ja esitlemist. Kursuse hinne kujuneb kontrolltööde, praktiliste tööde ning uurimuste, iseseisvate tööde ja ettekannete hinnetest. Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ning vormistamise korrektsus. Praktilised tööd on mingi konkreetse üksikteema, materjali vms kohta. Iseseisvad tööd on kodused ülesanded, klassitööd ja arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt. Kursuse jooksul võib hinnata ka koduseid töid, suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist, osalemist rühmatöödes jne. Sotsiaalainete valdkonda kuuluva, kuid loodusainete valdkonnas kirjeldatud inimgeograafia kohustuslik kursus „Rahvastik ja majandus" moodustab osa geograafia kooliastmehindest. 2. Ainekavad 2.1. Ajalugu 2.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi mineviku vastu ja teadvustab enda võimalusi mineviku uurijana ning ajaloos osalejana, määratleb end oma rahva ja Eesti ühiskonna liikmena, eurooplasena ning maailmakodanikuna; 2) tunneb ajalugu ajastule omaste sündmuste, protsesside, vaimulaadi ja isikute kaudu; 3) mõistab ajaloosündmuste ning -protsesside põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse ja järjepidevuse olemust ning erineva tõlgendamise põhjusi, arvestab oma seisukohti kujundades ajastu konteksti; 4) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning mõistab seda ühiskonna rikkuse ja arengu eeldusena, teadvustab oma võimalusi kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana; 5) leiab ja analüüsib kriitiliselt ajalooteavet sisaldavat infot, hindab allikate usaldusväärsust ning kasutab erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt; 6) mõistab ning tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundab ning põhjendab oma seisukohta, analüüsib ja hindab oma tegevust ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi; 7) teab ja kasutab kontekstis ajaloo põhimõisteid ning eristab ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest; 8) tunneb ning kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike, infokanaleid ja IKT vahendeid, väljendab oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kaitseb argumenteeritult oma seisukohta; 9) teab ainevaldkonnaga seotud erialasid, mõistab seoseid ainevaldkonnaga seotud teadmiste ja tööturu võimaluste vahel ja analüüsib enda ainealaseid teadmisi ja oskusi haridustee kavandamisel. 2.1.2. Õppeaine kirjeldus Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ning ajalookeskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonda, kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist, ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi, lähtudes nii enda kui ka teiste vaatenurgast. Gümnaasiumi ajalooõpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Gümnaasiumi algul ei ole õpilastele jõukohane luua ning näha seoseid ajaliselt ja kultuuriliselt kaugemate valdkondade vahel, mida on vaja temaatiliseks käsitluseks. Temaatilise käsitluseni jõutakse gümnaasiumi lõpul lähiajaloo III kursusega, mida õppides saab õppija toetuda varem omandatule. Ainesisus, suurte teemaplokkide sees võib rakendada võrdluse ja üldistuse tegemiseks temaatilist käsitlust kõigis kursustes. Eesti ajaloo kursuste suurte teemaplokkide ees on vastavad üldajaloo teemaplokid. Üldajaloo kursuses õpitud teemasid ja põhimõisteid Eesti ajaloo kursuses eraldi esile ei tooda. Kursuste õppimise järjekord määratakse kooli õppekavas, kuid mõistlik on järgida kronoloogilise järgnevuse põhimõtet, st üldajaloo kursus on esimene, seejärel õpitakse Eesti ajalugu ning siis lähiajalugu. Gümnaasiumi ajalooõpetuses tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast lähtudes. Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ning ajaloouurija seisukohast, kujundatakse kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse, võrreldakse ajaloosündmuste ja -nähtuste käsitlemist eri allikais ning hinnatakse allikate usaldusväärsust. Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus. Teadvustatakse õppija rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes. Õppijat suunatakse arutluse ning analüüsi kaudu looma seoseid ja tegema järeldusi, kujundama isiklikku suhtumist ning põhjendama seda argumenteeritult. Kriitilise mõtlemise kujundamiseks käsitletakse erinevaid allikaid jt õppetekste, mis annavad ajaloosündmustele hinnangu erinevast seisukohast lähtudes. Ajalooprobleemide analüüsimise kaudu rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, areneb õpilase ajalooline mõtlemine ning rikastub ajalooteadvus. Ajaloo mõistmisele aitavad kaasa ekskursioonid, õppekäigud, ajaloo- ja ilukirjandus, teater ja kino, meedia, internet, eri inimesed ning paigad. Selle kogemuse ühendamisel koolis õpituga kujuneb õpilasel järk-järgult arusaam ajaloost. Õpilaste maailmapilti rikastab ainetevaheline integratsioon ning lähedaste teemade käsitlus erinevatest aspektidest lähtudes. Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi: 1) ajas orienteerumise oskus; oskus leida, analüüsida ja mõista seoseid ning mõtestada sündmuste ja nähtuste ajaloolise tausta kujunemist; 2) ajaloomõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; oskussõnavara laienemine; 3) ajalooküsimuste esitamine ning neile vastates erinevate lahenduste pakkumine; 4) funktsionaalne kirjaoskus, kriitiline mõtlemine, arutlusoskus, järelduste tegemine ja seoste loomine ning oma seisukoha kujundamine ja põhjendamine; 5) empaatia, oskus asetada end kellegi teise olukorda ajastut arvestades, koostöö- ja konfliktilahendusoskus; 6) allikaanalüüs ja töö ajalookaardiga, info leidmine erinevatest teabeallikatest, selle kasutamine, kriitiline hindamine ja analüüsimine, allika usaldusväärsuse hindamine; 7) suuline ja kirjalik eneseväljendus, referaadi ja ajaloo uurimistöö koostamine, IKT vahendite kasutamine, et hankida infot ning esitleda oma töötulemusi. Oskuste kujundamine ajalooõpetuses on pidev protsess ning see toimub erinevate õppeteemade läbimise kaudu. Oskuse eeldatavat saavutustaset kirjeldatakse gümnaasiumi lõpus õpitulemustena. 2.1.3. Gümnaasiumi õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja: 1) tunneb ajastute iseloomulikke tunnuseid ja vaimulaadi, Eesti ajaloo seoseid Euroopa ja maailma ajalooga, mõistab ajaloolise arengu järjepidevust ning ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi; 2) tunneb maailma olulisemaid kultuurisaavutusi ja mõistab kultuuri järjepidevust, väärtustab kultuurilist mitmekesisust, teadvustab kultuuri rolli enesemääratlemises ning oma rolli kultuuri kandjana ja kultuuripärandi säilitajana; 3) võrdleb ning analüüsib poliitilisi, ühiskondlikke, olmelisi ja/või kultuurilisi arengusuundi ja probleeme, kirjeldab ideoloogiliste ning tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ja väärtushinnanguile, võrdleb suurriikide mõju maailma majandusele ning poliitikale eri ajastuil, analüüsib riikidevahelist koostööd ja konfliktide lahendamise viise; 4) leiab, selekteerib, refereerib ning analüüsib kriitiliselt infot, erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja seisukohti, hindab allika või käsitluse usaldusväärsust, eristab fakti arvamusest; selgitab sündmuste või protsesside erineva tõlgendamise põhjusi; 5) kasutab ajaloosõnavara, erinevaid õpivõtteid, korrigeerib oma eksimusi, koostab referaate ja uurimusi, kirjutab arutlusi, osaleb diskussioonis, töötab kaardiga, väljendab oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kasutab IKT vahendeid; 6) suudab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning arvestades ajastu eripära. 2.1.4. I kursus „Üldajalugu" Antiikaeg Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslikku seost antiikaja näidete põhjal; 2) selgitab antiiktsivilisatsioonide tähtsust maailma ajaloos antiikaja näidete põhjal ning mõistab antiigipärandi olulisust tänapäeval; 3) tunneb ning võrdleb demokraatliku ja aristokraatliku linnriigi, Rooma vabariigi ning keisririigi toimimise põhimõtteid; 4) iseloomustab religiooni ja mütoloogia osa antiikaja inimese maailmapildis ning kristluse tekkelugu ja kujunemist riigiusuks; 5) kirjeldab näidete abil antiikkultuuri saavutusi, toob esile seosed antiikkultuuri ja Euroopa kultuuri kujunemise vahel, töötab ajastut iseloomustavate allikatega ning hindab neid kriitiliselt; 6) näitab kaardil Kreeka linnriike ja hellenistliku kultuuri levikuala ning Rooma riigi laienemist; 7) teab, kes olid Homeros, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Perikles, Aleksander Suur, Romulus, Caesar, Augustus, Constantinus Suur, Jeesus ja Paulus, ning iseloomustab nende tegevust; 8) teab ja kasutab kontekstis mõisteid polis, aristokraatia, türannia, demokraatia, hellen, barbar, kodanik, senat, konsul, vabariik, keisririik, patriits, plebei, Piibel, Vana Testament, Uus Testament, Rooma õigus. Õppesisu Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Kreeka kultuur: mütoloogia ja religioon. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus. Kõnekunst. Teater. Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Olümpiamängud. Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander Suur. Rooma riigi teke. Rooma vabariik ja selle korraldus. Rooma tõus suurriigiks: armee. Caesar. Keisrivõimu kehtestamine: Augustus. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma. Rooma ühiskond ja eluolu: perekond, kasvatus ja haridus. Rooma õigus. Rooma kui antiikaja suurlinn. Ehituskunst. Religioon: ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks. Antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos. Keskaeg Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslikku seost keskaja kontekstis; 2) iseloomustab keskaja ühiskonda ja eluolu ning analüüsib kriitiliselt keskaja erinevaid teabeallikaid; 3) kirjeldab kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana; 4) teab linnade tekkimise põhjusi ja iseloomustab, kuidas funktsioneeris linnaühiskond; 5) kirjeldab islami teket ja levikut ning väärtustab islami kultuuripärandit; 6) teab ristisõdade põhjusi ja tulemusi ning mõju kultuurile ja väärtushinnangutele; 7) iseloomustab keskaegsete ülikoolide tegevust; 8) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisitsioon, ristisõjad, läänikord, naturaalmajandus, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, skolastika, koraan; 9) teab, kes olid Muhamed, Karl Suur, Innocentius III ja Aquino Thomas, ning iseloomustab nende tegevust. Õppesisu Rahvasterändamine ja Lääne-Rooma riigi langus. Frangi riik: Karl Suur. Lääne-Euroopa riikide teke. Ühiskond ja eluolu: läänikord. Feodaalide ja talurahva eluolu. Rüütlikultuur. Linnaühiskond: kaubandus, käsitöö, valitsemine. Islami teke ja levik: Muhamed. Koraan. Ilmalik võim ja vaimulik autoriteet: keisrivõim ja paavstlus. Religiooni dominantsus. Vaimulikud ordud. Ketserlus. Ristisõjad. Ülikoolid ja skolastika. Uusaeg Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist uusajal; 2) kirjeldab uut maailmapilti ning selgitab renessansi, maadeavastuste ja reformatsiooni osa selle kujunemisel; analüüsib kriitiliselt erinevaid teabeallikaid; 3) teab, mis mõju avaldasid Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni reformid Euroopale; 4) iseloomustab industriaalühiskonda ning analüüsib selle mõju inimeste igapäevaelule; 5) näitab ja analüüsib tähtsamaid uusajal toimunud muutusi Euroopa poliitilisel kaardil; 6) tunneb teaduse ja tehnika arengu põhijooni ning tähtsamaid saavutusi uusajal; 7) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid renessanss, humanism, reformatsioon, absolutism, parlamentarism, valgustus, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, urbaniseerumine, sotsialism; 8) teab, kes olid Leonardo da Vinci, Christoph Kolumbus, Fernão de Magalhães, Martin Luther, Louis XIV, Voltaire, George Washington, Napoleon, Karl Marx ja Otto von Bismarck, ning iseloomustab nende tegevust. Õppesisu Uue maailmapildi kujunemine: renessanss ja humanism, maadeavastuste mõjud ning tagajärjed, reformatsioon ja vastureformatsioon. Absolutism ja parlamentarism: poliitiline kaart uusaja alguses. Absolutism Prantsusmaal, parlamentarismi kujunemine ja kindlustumine Inglismaal. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad, nende mõju Euroopale: valgustus. Viini kongress. Rahvusluse tõus ja rahvusriikide teke. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna tunnused. Maailmamajandus, teaduse ja tehnoloogia areng uusajal. 2.1.5. II kursus „Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Esiaeg Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) teab tähtsamaid Eesti esiaja perioode; mõistab muististe kui ajalooallikate eripära; 2) kirjeldab inimeste eluolu ja toob näiteid inimeste tegevusaladest ja nende muutustest esiajal; 3) iseloomustab esiaja eestlaste suhteid naaberrahvastega ning vastastikuseid mõjutusi; 4) kirjeldab Eesti halduskorraldust ja majanduse arengut esiaja lõpul; 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisted arheoloogiline kultuur, muistis, muinaslinnus, kalme, maakond, kihelkond, malev, animism. Õppesisu Jääaeg ja selle taandumine. Inimasustuse algus Euraasia põhjaosas. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur – elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Eesti esiaja lõpul. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Rahvusvaheliste kaubateede kujunemine ja Eesti. Eesti ühiskond esiaja lõpul: sotsiaalne kihistumine. Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad ja elamud. Muinasusund ning ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Keskaeg Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) analüüsib Balti ristisõja põhjusi, kulgu ja tulemusi erinevate osaliste vaatenurgast; 2) tunneb muutusi Vana-Liivimaa riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil; iseloomustab suhteid naaberriikidega; 3) analüüsib Jüriöö ülestõusu tähtsust ja tähendust ajaloolise narratiivina; 4) iseloomustab Eesti keskaja ühiskonda: läänikord, talurahva õiguslik seisund ning majanduslik olukord, käsitöö ja kaubandus, eluolu linnades; loob seoseid Eesti ja Euroopa ajaloo vahel keskajal; 5) kirjeldab Eesti keskaja kultuuri põhijooni ning mõistab ristiusu mõju Eesti kultuurile, vaimuelule ja väärtushinnangute muutumisele; saab aru kultuurilisest järjepidevusest; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, sunnismaisus, adramaa; 7) teab, kes olid Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. Õppesisu Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Keskaegsed linnad Eestis: linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Üleminekuaeg keskajast uusaega Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) kirjeldab rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil; 2) selgitab allikate alusel Liivi sõja eellugu, kulgu ja tulemusi; 3) teab muutusi riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil sõdade ajal; 4) iseloomustab reformatsiooni mõju ja tähtsust eesti kultuuriloos; analüüsib muutusi mentaliteedis ning vaimuelus; 5) teab, kes olid Balthasar Russow, Ivan IV ja Wolter von Plettenberg, ning iseloomustab nende tegevust. Õppesisu Tugeva keskvõimuga riikide kujunemine Läänemere regioonis. Reformatsioon Eestis: haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus. Liivi sõda: Vana-Liivimaa asend Läänemere regioonis. Liivi sõja eellugu, kulg ja tulemused. Eesti kolme kuningriigi valduses: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Vastureformatsioon. Kultuuri areng: Balthasar Russowi kroonika ajalooallikana. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni mõju vaimuelule. 2.1.6. III kursus „Eesti ajalugu II (kuni 19. sajandi lõpuni)" Rootsi aeg Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) teab, kuidas toimus Rootsi võimu järkjärguline kehtestamine kogu Eesti alal; 2) iseloomustab allikate ja teabetekstide põhjal Rootsi poliitikat Eesti- ja Liivimaal; 3) kirjeldab talurahva õigusliku ja majandusliku olukorra muutumist Rootsi ajal; 4) mõistab luterluse mõju ning Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval; 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid rüütelkond, reduktsioon, vakuraamat, piiblikonverentsid, Academia Gustaviana; 6) teab, kes olid Bengt Gottfried Forselius, Gustav II Adolf, Johan Skytte ja Karl XI, ning iseloomustab nende tegevust. Õppesisu Rootsi suurriigi ajastu. Rootsi keskvõim ja baltisaksa aadel. Majanduslik areng: talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord. Reduktsioon ja selle tulemused. Manufaktuuride teke. Kaubandus. Vaimuelu ja kultuur: luterlus riigiusuna. Esimesed gümnaasiumid. Ülikooli asutamine Tartus. Rahvaharidus. Eestikeelse kirjasõna levik. Eesti 18. sajandil Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) selgitab Põhjasõja põhjusi, tulemusi ja mõju; 2) iseloomustab Balti erikorda ning selle mõju Eesti arengule; 3) analüüsib Euroopa valgustusideede mõju Eesti vaimuelule; 4) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Balti erikord, restitutsioon, asehalduskord vennastekogud; , 5) teab, kes olid Karl XII, Peeter I, Katariina II, Anton Thor Helle ja August Wilhelm Hupel, ning iseloomustab nende tegevust. Õppesisu Põhjasõda: Põhjasõja põhjused, kulg ja tulemused. Rahvastikuprotsessid Eestis 16.–18. sajandil. Sõdade, haiguste, olmetingimuste ja näljahädade mõju rahvastikule. Balti erikord: Vene keskvõim ja baltisaksa seisuslik omavalitsus. Talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord. Asehalduskord. Vaimuelu 18. sajandil: baltisaksa kultuur ja talurahvakultuur. Rahvaharidus. Pietism ja valgustus. Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) teab, kuidas muutus talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord, ning selgitab majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seoseid; 2) mõistab ärkamisaja tähendust ja tähtsust ning selle mõju kodanikuühiskonna kujunemisele Eesti ajaloos; 3) iseloomustab rahvusliku liikumise eeldusi ja seoseid Euroopaga; 4) teab, mis olid tähtsamad rahvusliku liikumise ettevõtmised ning kes olid rahvusliku liikumise eestvedajad; analüüsib allikate alusel rahvusliku liikumise ettevõtmisi ja ideid; 5) iseloomustab muutusi Eesti ühiskonnas ja ühiskondlik-poliitilise mõtte arengut 19. sajandi lõpul ning loob seoseid omariikluse kujunemisega; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid estofiil, ärkamisaeg, rahvuslik liikumine, venestamine Aleksandrikool; , 7) teab, kes olid Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust. Õppesisu Moderniseeruv Euroopa: industriaalühiskonna kujunemine, rahvuslik liikumine. Venemaa 19. sajandil ja 20. sajandi algul. Talurahva vabanemine: pärisorjuse kaotamine Eestis. Talurahva omavalitsuse kujunemine. Talude päriseksostmine. Usuvahetusliikumine. Tööstuse areng. Erinevused Põhja- ja Lõuna-Eesti arengus. Ärkamisaeg: eelärkamisaeg. Estofiilid. Tartu ülikool 19. sajandil. Eesti haritlaskonna kujunemise algus. Seltsiliikumine. Tähtsamad rahvusliku liikumise ettevõtmised ja nende eestvedajad, erimeelsused eesmärkide saavutamisel. Moderniseeruv Eesti: majanduse areng. Raudteede ehitamine, selle mõju majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Suurtööstuse kujunemine. Põllumajanduse areng. Talurahva kihistumine. Ülevenemaaliste seaduste laienemine Eestile. Venestusaja mõju haridusele, kultuurile ja rahvuslikule liikumisele. Rahvusliku professionaalse kultuuri kujunemine. Uus rahvuslik tõus. Poliitilised rühmitused Eestis. 1905. aasta sündmused ja nende mõju ühiskonnale. 2.1.7. IV kursus „Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel" Maailm Esimese maailmasõja eel Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) kirjeldab suurriikide arengujooni ja rolli muutumist rahvusvahelistes suhetes; 2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi; 3) tunneb maailma poliitilist kaarti enne Esimest maailmasõda: näitab kaardil suurriikide sõjalistesse blokkidesse kuuluvaid riike, koloniaalimpeeriume; 4) iseloomustab maailma majanduse arengujooni; analüüsib teaduse ja tehnika mõju; 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid imperialism, monopol, Antant, Kolmikliit. Õppesisu Suurriikide arengujooned: poliitiliste süsteemide erinevused, Venemaa. Maailma majandus: teadusrevolutsioon, monopolid, kapitali eksport, vabaturumajandus ja protektsionism. Suurriikide liidud: kujunemise põhjused ja tagajärjed. Esimene maailmasõda Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) analüüsib Esimese maailmasõja põhjusi ning sõdivate poolte taotlusi; 2) analüüsib Esimese maailmasõja tagajärgi ja mõju maailma arengule; 3) analüüsib Eesti omariikluse saavutamise eeldusi ja protsessi; 4) teab Eesti Vabadussõja tähtsamaid sündmusi ning kirjeldab sõja käiku kaardi alusel; 5) mõistab Vabadussõja ja Tartu rahu tähendust Eesti Vabariigi kindlustumisel; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Veebruarirevolutsioon, autonoomia, Asutav Kogu, Landeswehr, Tartu rahu, Päästekomitee, iseseisvusmanifest; 7) teab, kes olid Nikolai II, Vladimir Lenin, Jaan Poska, Johan Laidoner ja Konstantin Päts, ning iseloomustab nende tegevust. Õppesisu Esimese maailmasõja põhjused. Sõdivad pooled ja tähtsamad sõjatandrid. Esimese maailmasõja tagajärjed: impeeriumide lagunemine, uute rahvusriikide sünd Euroopas, uus maailmakord ja Rahvasteliit. Eesti iseseisvumine: eeldused, iseseisvumine, Vabadussõda, Tartu rahu. Maailmasõdadevaheline aeg: demokraatia ja diktatuurid Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) analüüsib ning võrdleb rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastail ning teab muutuste põhjusi; 2) iseloomustab majanduse arengut maailmasõdadevahelisel perioodil ning selgitab majanduskriisi põhjusi ja mõju; 3) analüüsib ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda; 4) analüüsib Eesti ühiskonna poliitilist arengut 1920. ning 1930. aastail, selgitab autoritarismi kujunemise põhjusi ja mõju ühiskonnale ning iseloomustab vaikivat ajastut; 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, kommunism, NSVL, fašism, natsionaalsotsialism, Rahvasteliit, Versailles' süsteem, vaikiv ajastu, vabadussõjalased; 6) teab, kes olid Jossif Stalin, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Franklin Delano Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust. Õppesisu Euroopa-kesksus ning rahvusvahelised suhted. Demokraatia laienemine. Demokraatia põhijooned Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA näitel: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu. Majanduskriis: põhjused, levik ja mõju, Roosevelti uus kurss. Autoritarism, totalitarism: fašism, natsionaalsotsialism, kommunism. Diktatuuride iseloomulikud jooned, eripära ja levik: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu. Uute konfliktide kujunemine, kriisikolded. Eesti tee demokraatialt autoritarismile: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu. Teine maailmasõda Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) iseloomustab Teise maailmasõja põhjusi ja tagajärgi; 2) kirjeldab sõjategevust kaardi järgi; 3) teab Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemislugu; 4) analüüsib Teise maailmasõja mõju Eesti ajaloole; 5) teab, kes olid Winston Churchill, Charles de Gaulle, Dwight Eisenhower, Georgi Žukov, Johannes Vares ja Otto Tief, ning iseloomustab nende tegevust; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Anšluss, Müncheni konverents, MRP, baaside leping, okupatsioon, Suvesõda, Atlandi harta, ÜRO, Talvesõda. Õppesisu Teine maailmasõda kui Esimese maailmasõja jätk. Teise maailmasõja põhjused: Saksamaa, Nõukogude Liidu ja Jaapani agressiivne välispoliitika ning demokraatlike lääneriikide lepituspoliitika nurjumine. Sõdivad pooled: Saksamaa ja tema liitlased. Hitleri-vastane koalitsioon ning selle kujunemine: Atlandi harta, Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsi tähtsus. Tähtsamad sõjatandrid ja lahingud: rinded, tähtsamaid lahingud (Pearl Harbor, Moskva, Midway, Stalingrad, Kursk, El-Alamein, Normandia dessant). Teise maailmasõja tulemuste vastuolulisus ja selle tagajärjed maailma poliitilisele, majanduslikule ning ideoloogilisele arengule. Eesti Teises maailmasõjas: iseseisvuse kaotamine, okupatsioonid, sõjakaotused ja -kahjud, sõja mõju inimeste elukäikudele. Pagulaskond. 2.1.8. V kursus „Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel" Külm sõda Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) analüüsib külma sõja põhjusi ja kujunemist ning teab avaldumisvorme; 2) analüüsib külma sõja kriiside tekkimise põhjusi ning osaliste taotlusi ja tulemusi; 3) teab, kes olid Harry Truman, John Fitzgerald Kennedy, Nikita Hruštšov, Fidel Castro ja Konrad Adenauer, ning iseloomustab nende tegevust; 4) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid külm sõda, kriisikolle, NATO, VLO, võidurelvastumine, raudne eesriie. Õppesisu Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, liidud. Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid. Kahepooluseline maailm: USA ja NSVLi vastasseis. Lõhestatud Saksamaa: lõhestamine, kahe Saksa riigi vahelised suhted. Demokraatlik maailm pärast Teist maailmasõda Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) analüüsib demokraatlike riikide arengu põhijooni; 2) teab Euroopa integratsiooni kujunemist ja põhietappe; 3) teab, kes oli Robert Schumann, ning iseloomustab tema tegevust; 4) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, OSCE Õppesisu USA: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu. Ühise Euroopa integratsiooni otsingud. Euroopa integratsioon. NSVL ja kommunistlik süsteem Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) analüüsib kommunistliku süsteemi kujunemislugu ja erinevaid arenguetappe; 2) iseloomustab NSVLi ühiskonnaelu arengut; 3) analüüsib kommunistliku süsteemi kriiside põhjusi ja tagajärgi; 4) analüüsib Eesti ühiskonna arengut Nõukogude okupatsiooni ajal; 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kollektiviseerimine, industrialiseerimine, dissidentlus, Brežnevi doktriin, plaanimajandus, sotsialismileer, liiduvabariik; 6) teab, kes olid Jossif Stalin, Nikita Hruštšov, Leonid Brežnev, Mao Zedong, Johannes Käbin, Aleksander Dubček ja Lech Walesa, ning iseloomustab nende tegevust. Õppesisu Kommunistliku süsteemi kujunemine. Ida-blokk: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu, Moskva poliitika ja kriisid: Ungari ülestõus, Praha kevad, Poola kriisid, solidaarsus. Kommunistlik Hiina. NSVL: stalinism, sula, stagnatsioon. Eesti NSV: ühiskond, majanduse areng, rahvastik, vastupanu vormid, suhted väliseestlastega Maailm sajandivahetusel Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise põhjusi; 2) teab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppu; 3) analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist; 4) analüüsib Eesti iseseisvuse taastamist ning teab riikluse ülesehitamise käiku; 5) selgitab Eesti integreerumist Euroopasse ja maailma; 6) teab, kes olid Ronald Reagan, Mihhail Gorbatšov, Boris Jeltsin, Arnold Rüütel, Lennart Meri, Edgar Savisaar ja Mart Laar, ning iseloomustab nende tegevust; 7) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid perestroika, glasnost, laulev revolutsioon, Rahvarinne Balti kett, interrinne, ERSP, Eesti Kongress. , Õppesisu Majanduslikud ja poliitilised reformid NSVLis. NSVLi ja kommunistliku süsteemi lagunemine. Berliini müüri langemine. Külma sõja lõpp ja. geopoliitilised muudatused: poliitilise kaardi muutumine. USA rolli muutus: uus jõudude vahekord maailmas. Eesti iseseisvuse taastamine. Integratsioon Euroopasse ja maailma: laulev revolutsioon, riikluse taastamine. Uued pingekolded: Balkani kriis. 2.1.9. VI kursus „Lähiajalugu III – 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm" Eluolu ja kultuur Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) teab tähtsamate ideoloogiate põhiseisukohti ja iseloomustab nende mõju ühiskonnale; 2) teab teaduse ja tehnika arengu saavutusi ning kirjeldab nende rakendumist igapäevaelus; 3) analüüsib kultuuri arengu põhijooni ning seostab neid ühiskonnas toimunud muutustega. Õppesisu Ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad: sotsialism, liberalism, noorsooliikumine, kodanikuõiguste liikumised, keskkonnakaitse. Ühiskondlike liikumiste ja ideoloogiate avaldumine kultuuris. Muutused eluolus: naiste emantsipatsioon, sport, mood, massikultuur, kodumasinad. Teaduse ja tehnika areng: autoajastu, raadio, televisioon, arvuti, internet, kosmoseajastu. Kultuurivaldkondade arengu iseloomulikud jooned: kunst, kirjandus, arhitektuur, muusika. Mitmekultuurilisuse kontseptsioon. Poliitiliste olude mõju Eesti kultuurile ja eluolule. Sõja ja rahu küsimus Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) analüüsib, mis asjaoludel kujunesid ja muutusid inimeste hoiakud ning väärtushinnangud sõja ja rahu küsimuses 20. sajandi jooksul; 2) analüüsib rahvusvaheliste organisatsioonide rolli riikidevahelistes suhetes; 3) teab Lähis-Ida kriisikolde kujunemise põhjusi, selgitab kriisi olemust ja püüdeid seda lahendada; 4) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid desarmeerimine, võidurelvastumine, patsifism. Õppesisu Suhtumine sõdadesse: patsifism, võidurelvastumine, desarmeerimine, tuumasõja oht. Rahvusvahelised organisatsioonid: Rahvasteliit, ÜRO, NATO. Uue maailmakorra loomise katsed. Konfliktid ja nende lahendamise püüded Lähis-Ida näitel. Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Inimsusevastased kuriteod Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) selgitab, mis arengusuunad ühiskonnas tegid võimalikuks inimsusevastaste kuritegude toimepaneku; 2) mõistab inimsusevastaste kuritegude olemust ning nende taunimise ja vältimise vajalikkust; 3) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid genotsiid, holokaust, küüditamine, GULAG. Õppesisu Massikuritegude ideoloogilised alused ja psühholoogilised juured. Koonduslaagrid, GULAG. Küüditamised. Natsismikuriteod. Kommunismikuriteod. Genotsiid, etnilised puhastused. Inimsusevastased kuriteod Eestis. Muu maailm Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 2) analüüsib uute vastasseisude kujunemist maailmas pärast külma sõja lõppu. 1) iseloomustab koloniaalsüsteemi toimimist, selle lagunemise põhjusi ja tagajärgi; Õppesisu Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed. Uute vastasseisude kujunemine, terrorism. Islamimaailma aktiviseerumine ja vastuolud läänega. 2.2. Inimeseõpetus 2.2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) austab enda ning teiste inimväärikust, suhtub eelarvamusteta ja lugupidavalt kõigisse inimestesse, arvestab nende erivajadusi ja individuaalsust ning väärtustab individuaalseid ja kultuurilisi erinevusi; 2) mõistab ning austab erinevaid maailmavaatelisi tõekspidamisi; 3) on aktiivne ja kompetentne demokraatliku ühiskonna kodanik, kellel on valmisolek kohaneda muutustega töö- ja ühiskonnaelus ning kes vastutab oma elu eest ja tuleb toime enda probleemide lahendamisega; 4) väärtustab perekonda, mõistab vastastikust rahuldust ja toetust pakkuvate suhete loomise ja hoidmise põhimõtteid ning pereliikmete vastutuse osa perekonna väärtuste hoidmisel ja laste arengu toetamisel; 5) mõistab erinevate elurollide osa karjääri kujunemises ning pere- ja tööelu tasakaalus hoidmise tähtsust. 2.2.2. Õppeaine kirjeldus Inimeseõpetuse perekonnaõpetuse kursuses keskendutakse perekonnaelu psühholoogiale, sotsioloogiale, eetikale, perekonnaõigusele, majandamisele ja perekonna rollile ühiskonnas, et omandada vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud tulevase perekonnaelu alusena. Kursus toetab õpilase isiksuse arenemist, aitab mõtestada ja analüüsida oma rolli perekonnas, arendada vastutustunnet nii isiklikus kui ka ühiskonnaelus. Perekonnaõpetuse kursus kujundab eelkõige õpilaste enesemääratlus-, sotsiaalset ja väärtuspädevust. Teistest õppeainetest on kursus tihedalt seotud loodusainete, kirjanduse ning teiste sotsiaalvaldkonna ainetega. Õpilane õpib tundma ühiskonnas toimivaid demograafilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja ajaloolisi protsesse ning nähtusi, mis mõjutavad pereelu struktuure ja protsesse. Perekonnaõpetus lõimib sotsiaalainete õppes saadud teadmised ja oskused. Õpe valitakse rõhuasetusega elulähedasele ainekäsitlusele, toetades õpilase arusaama õpitava vajalikkusest. Õppe ja metoodika seisukohalt on tähtsad: 1) mitmekesised õppemeetodid, sh aktiivõppemeetodid (nt arutelud, rollimängud, rühmatööd, paaristööd, projektitööd, uurimistööd, juhtumianalüüsid, ajurünnakud jne) ning praktilised ülesanded (nt vaatlused, intervjuud jne); 2) üksi- ja ühisõppe võimaldamine; 3) õppe sidumine koolivälise eluga (nt projektitööd, uurimistööd, kohtumised erinevate inimestega jne), tagades aine seotuse igapäevaeluga. Õpitulemuste kontrollimise ja hindamise vormid on metoodiliselt mitmekesised, luues nii üksi- kui ka ühisõppe võimalused ning sidudes need igapäevaeluga. Väärtuskasvatust ja hoiakute kujundamist vaimse õpikeskkonna osana korraldatakse üksteist mõistvas õhkkonnas, et arendada õpilaste positiivset mõtlemist oma arengu- ja toimetulekuvõimaluste üle. Soodne sotsiaalne õpikeskkond toetub eelkõige õpilaste isikupära ja isiklike seisukohtade austamisele ning võimalustele vabalt arvamust avaldada, olla algatusvõimeline, osaleda ja tegutseda nii üksi kui ka koos teistega. Õppeteemasid võib käsitleda nii üksteise järel kui ka lõimituna, et saavutada oskuste-, teadmiste- ja väärtustepõhised õpitulemused. 2.2.3. Gümnaasiumi õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab ning oskab selgitada kooselu ja perekonna eri vormide osa üksikisiku ning ühiskonna elus; 2) väärtustab perekonda ja oskab analüüsida lähedaste inimsuhete rolli inimese elus ning põhjendab iseenda vastutust ja rolli peresuhetes; 3) analüüsib perekonna funktsioone indiviidi ja ühiskonna seisukohast ning on valmis korraldama argielu kodus, arvestades pereliikmete turvalisust, vajadusi ja tervist; 4) mõistab abielu ja perekonna psühholoogilisi, õiguslikke ning majanduslikke aspekte ning oskab leida infot ja abi, et tulla toime probleemidega; 5) selgitab lapse arengu põhiküsimusi ja lapsevanema rolli lapse kasvatamises; 6) seostab püsisuhte olemust ning selle seost seksuaalsuse ja armastusega, väärtustades usaldust ning positiivseid tundeid; 7) tunnetab iseennast, oma rolli ja vastutust nii kasvuperekonna kui ka loodava perekonna liikmena; 8) on valmis seostama enda tehtavaid valikuid isikliku pereelu õnnestumise võimalusega tulevikus; 9) mõistab vajadust tegutseda turvaliste inimsuhete loomise, säilimise ja arendamise nimel ning on valmis olema pere ja peret ümbritseva sotsiaalse võrgustiku liige. 2.2.4. Kursus „Perekonnaõpetus" Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud väärtustele ja traditsioonidele; 2) mõistab kooselu ja perekonna vormide mitmekesisust, analüüsides nende eeliseid ning puudusi; 3) analüüsib perekonna funktsioone indiviidi ja ühiskonna seisukohast ning oskab selgitada, kuidas oleneb nende täitmine igast pereliikmest; 4) selgitab ja toob näiteid perekesksest ja individualistlikust perekäsitlusest. Õppesisu Perekond. Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna eri vormid. Perekonna funktsioonid indiviidi ja ühiskonna seisukohast. Perekeskne ja individualistlik perekäsitlus. Püsisuhe Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) teab ja oskab analüüsida püsisuhte loomist ning säilimist mõjutavaid tegureid; 2) mõistab püsisuhtest tulenevat vastutust ning analüüsib toimetulekuviise lähisuhete lõppemise korral; 3) kirjeldab armastuse olemust, võttes aluseks armastuse liigituse; 4) mõistab seksuaalsuhete seotust armastusega ning turvalise ja vastastikku rahuldust pakkuva seksuaalkäitumise põhimõtteid inimsuhetes; 5) kirjeldab, kuidas mõjutavad ühiskond ja kultuur suhtumist seksuaalsusesse ning seksuaalsuhetesse. Õppesisu Lühi- ja pikaajaline suhe. Püsisuhte loomine ning säilitamine. Püsisuhte püsimist mõjutavad tegurid. Tunded ja püsisuhe. Püsisuhtest tulenev vastutus. Toimetulek suhete lõppemisega. Armastuse olemus ja liigid. Seksuaalsuhted. Turvaline seksuaalkäitumine. Ühiskonna ja kultuuri mõju suhtumisele seksuaalsusesse. Abielu Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) analüüsib registreeritud ja vabaabielu võimalikke eeliseid ning puudusi; 2) teab abieluga seonduvate tavade ja kommete tugevdavat ning toetavat mõju inimsuhetele; 3) mõistab lähedase sotsiaalse võrgustiku tähtsust abielu toetava süsteemina; 4) kirjeldab abieluperioode ning mõistab tegureid, mis mõjutavad abieluga rahulolu; 5) teab abielusuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Õppesisu Abielu: registreeritud abielu ja vabaabielu. Abielu, tavad ja kombed. Abielu toetav lähedane sotsiaalne võrgustik. Abieluline kohanemine. Abielu perioodid. Abielulise rahulolu muutused kooselu jooksul. Abielusuhtest tulenevad õigused ja kohustused. Lapsevanemaks olemine Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) mõistab lapsevanemaks olemise rolli kui isiksuse arenguvõimalust; 2) analüüsib vanemate kasvatuslikust rollist tulenevat vastutust lapse kasvatamisel; 3) analüüsib vanemate kasvatusstiile, lähtudes lapse arengu toetamisest kodukasvatuses; 4) teab tegureid, mis mõjutavad inimese reproduktiivtervist, ja tõhusaid meetodeid raseduse plaanimiseks; 5) analüüsib plaanimata rasedusega kaasnevaid valikuid ning neid mõjutavaid tegureid. Õppesisu Lapsevanemaks olemine ja selle komponendid: bioloogiline, juriidiline, psühholoogiline, sotsiaalne. Vanemate roll ja vastutus lapse kasvatajana. Vanemate kasvatusstiilid. Pereplaneerimine ja seda mõjutavad tegurid. Planeerimata rasedus. Laps Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) teab laste arenguvajadusi varases lapseeas ja vanemate osa nende rahuldamisel; 2) analüüsib lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte olemust ning vanemate mõju selle kujunemisele; 3) analüüsib kodukasvatuse olemust ja tähtsust lapse arengus. Õppesisu Lapse areng ja vanema osa selles. Kiindumussuhe lapsega ning vanemate mõju selle kujunemisele. Kodukasvatuse olemus, eesmärgid ja osa lapse arengus. Kodu ja argielu Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) mõistab kodu kui turvalise elukeskkonna mõju inimese ja tema lähisuhete arengule; 2) teab ning oskab näha võimalusi pereliikmete vajaduste ja väärtustega arvestamiseks ning vastastikuseks toetuseks ja abiks; 3) mõistab pereliikmete rollide ning rollinõuete kokkuleppelisust ja paindlikkust ning nende mõju peresuhetele; 4) rakendab õpisituatsioonis tõhusaid lahkhelide lahendamise viise peres; 5) teab tegureid, mis mõjutavad pereliikmete füüsilist, emotsionaalset, sotsiaalset ja vaimset tervist, ning oskab hinnata tervise säilitamist tervisliku eluviisi kaudu; 6) analüüsib, kuidas mõjutab sõltuvus erinevatest ainetest või tegevustest peresuhteid, ning mõistab kaassõltuvuse olemust; 7) analüüsib lahkumineku ja lahutuse põhjusi ning tagajärgi; 8) selgitab leina olemust ning oskab kirjeldada leinast ülesaamise võimalusi; 9) väärtustab perekonnasuhete säilimist ja perekonda. Õppesisu Kodu ja selle loomine. Kodu kui elukeskkond. Pereliikmete vajadused ja väärtused ning nende arvestamine. Sallivus suhetes. Rollide jaotumine peres. Abistavad suhted peres. Suhtlemine peres. Lahkhelid peres ning nende lahendamise võimalused. Perekond, inimese tervis ja tervislik eluviis. Terviseriskid ning nende ennetamine üksikisiku, perekonna ja kogukonna tasandil. Lahkuminek ja lahutus. Lein ja toimetulek sellega. Perekondlike suhete säilitamine. Perekonna majanduselu ja õigusaktid Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) mõistab perekonna eelarve planeerimise ja kulutuse analüüsimise vajalikkust; 2) mõistab iga pereliikme õigust oma ajale, ruumile ja materiaalsetele kulutustele, arvestades teisi; 3) teab põhilisi pereelu ja laste elu reguleerivad seadusi. Õppesisu Pere eelarve ja materiaalsed ressursid peres. Abielu ning laste elu reguleerivad seadused. Perekond inimese elus Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) analüüsib perekonna tähtsust inimese jaoks elu erinevatel perioodidel; 2) mõistab põlvkondi ühendavate sidemete tugevdavat ja toetavat mõju pereelule; 3) väärtustab perekonnaelu positiivset rikastavat mõju inimese lähisuhete võrgustikus. Õppesisu Perekonna tähtsus inimese elu erinevatel perioodidel. Side põlvkondade vahel. Õnn ja perekonnaelu. 2.3. Ühiskonnaõpetus 2.3.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) mõistab, väärtustab ja kaitseb inimõigusi ning põhivabadusi; austab demokraatia põhimõtteid, järgib üldtunnustatud käitumisreegleid ning on seaduskuulekas; 2) määratleb ennast Eesti, Euroopa ja maailmakodanikuna, teadvustab oma kohustusi ning vastutust kodanikuna; toetab oma käitumisega ühiskonna, kultuuri ja looduskeskkonna jätkusuutlikku arengut ning kavandab teadlikult oma tulevikku; 3) austab enda ning teiste inimväärikust, suhtub eelarvamusteta ja lugupidavalt kõigisse inimestesse ning arvestab nende erivajadusi; 4) mõistab ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri väärtuslikkust, erinevaid maailmavaatelisi tõekspidamisi (v.a inimsusevastased) ning saab aru kultuuride dialoogi tähendusest ja vajalikkusest; 5) märkab, uurib ning seostab ühiskonna protsesse ja arengut ning aitab võimaluste piires probleemidele lahendusi leida; 6) omandab majandusliku mõtlemise alused ja oskuse toimida turumajanduse tingimustes; 7) mõistab riiklikult reguleeritud maksusüsteemide vajalikkust riigi toimimisel ning käitub õigusteadliku, kohusetundliku ja oma riigi käekäigust hooliva kodanikuna; 8) põhjendab ning kaitseb oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult ning osaleb arutelus ja väitluses; oskab eristada emotsionaalseid ja poliitiliselt kallutatud hinnanguid objektiivsest tõest; austab igaühe õigust isiklikule arvamusele ning sõnavabadusele; 9) hangib eesmärgipäraselt teavet ühiskonna kohta erinevatest allikatest, suudab seda tõlgendada, üldistada, kriitiliselt hinnata, talletada ja edastada, järgides seejuures autoriõigust. 2.3.2. Õppeaine kirjeldus Gümnaasiumi ühiskonnaõpetus on vastavuses tänapäeva sotsiaalteaduste arengu ja ühiskonna vajadustega. Õpilased omandavad sotsiaalse kirjaoskuse, s.o teadmised, oskused ja hoiakud, mida on vaja, et tulla vastutustundlikult toime dünaamilises ning mitmekultuurilises keskkonnas. Õppeaine eesmärk on luua eeldused, et kujuneks aktiivne ja kompetentne kodanik, kes suudab kohaneda muutustega, oskab ennast arenguga suhestada, oma kodanikupositsiooni kujundada ning on avatud uutele ideedele ja elukestvale õppimisele. Õppeaine omandamisega valmistuvad õpilased toimima teadlike kodanikena demokraatlikus ühiskonnas. Gümnaasiumi ühiskonnaõpetus käsitleb nüüdisaegse ühiskonna sotsiaalseid suhteid ning protsesse ja tutvustab ühiskonnaelu põhivaldkondade (majanduse, poliitika, õiguse) korraldust ning toimimist. Kõiki valdkondi analüüsitakse nii ühiskonna kui terviku kui ka indiviidi positsiooni ja rollide põhjal. Põhikoolis omandatut Eesti riigi ja ühiskonna toimimisest laiendatakse Euroopa ning maailma probleemide käsitlemisega. Eesti ja Euroopa ainese kõrval arutatakse ka olulisi globaalseid ühiskonnaprobleeme. Õpilane puutub ühiskonnas kokku erinevate eluvaldkondade ja situatsioonidega. Et toetada õpilase sotsialiseerumist ning ühiskondliku kompetentsuse kujunemist, hõlmab ainekava mitmekesiseid teemasid inimõigustest autoriõiguste ja tarbijakaitseni. Kiiresti muutuvas ühiskonnas jääb õpetaja ülesandeks pöörata tähelepanu aktuaalsetele teemadele ja probleemidele ning arutleda õpilastega nende üle. Seejuures toetatakse õpilaste iseseisva kriitilise analüüsioskuse ja otsustusvõime kujunemist. See aitab õpilastel seada isiklikke eluplaane ning mõista erinevate vaadetega ning demograafiliste ja sotsiaal-majanduslike karakteristikutega inimesi. Ühiskonnaõpetuse kaks kursust koosnevad neljast teemavaldkonnast: ühiskond ja selle areng; riik ja poliitika demokraatlikus ühiskonnas; majanduse toimimine; üleilmastumine ja jätkusuutlik areng. Ühiskonda ja selle arengut käsitlevas teemavaldkonnas: 1) vaadeldakse ühiskonna kui sotsiaalse süsteemi elemente: sotsiaalset struktuuri (rühmi, kihte, kogukondi), sotsiaalseid suhteid ja protsesse (nt koostööd ja konflikti, võimu, allumist ja vastupanu, lõimumist ja eristumist, tõrjutust ja osalust, mobiilsust, kihistumist); 2) analüüsitakse ühiskonna elu reguleerivaid norme ja väärtusi ning eri valdkondades välja kujunenud institutsioonide korraldust (nt perekonda, riiki, turgu, õigust, meediat); 3) uuritakse avaliku ja erasektori olemust ning funktsioone; tutvutakse kodanikuühiskonna struktuuri ja ülesannetega, analüüsitakse sektorite koostöö võimalusi ning kogemusi; 4) õpitakse tundma ühiskonna erinevaid vorme ja arengujärke; tutvutakse nüüdisühiskonna kujunemisloo ja peamiste tunnusjoontega, pöörates erilist tähelepanu ühiskonna moderniseerumisele ning info- ja teadmusühiskonna arengule. Riiki ja demokraatlikku riigivalitsemist käsitlevas teemavaldkonnas: 1) süvenetakse demokraatliku poliitilise süsteemi toimimisse, selle erinevustesse mittedemokraatlikest režiimidest; selgitatakse totalitaarsete ühiskondade inimsusevastast olemust; 2) avatakse õigusriigi olemust ja võimude lahususe olulisust; käsitletakse inimõiguste kaitset, kodanike poliitiliste õiguste ja vabaduste realiseerimise võimalusi ning sellega seotud institutsioone; selgitatakse põhjusi, mis võivad viia kodanike riigist võõrdumisele; vaadeldakse erinevate demokraatiavormide plusse ja miinuseid, sidudes neid Eesti poliitika probleemidega; 3) õpitakse tundma poliitiliste ideoloogiate põhijooni ja seisukohti erinevates poliitikavaldkondades (hariduses, sotsiaalsfääris, maksupoliitikas jm); 4) käsitletakse erakondade ja kodanikuühenduste arenguprobleeme Eestis; õpitakse tundma valimiste protsessi ja omandatakse oskus realiseerida oma valimisõigus; käsitletakse kodanike kaasamist avaliku võimu teostamisse ning võimalusi mõjutada avaliku võimu tegevust, sh tutvutakse erakondade, kodanikuühenduste ja surverühmade tegevusega; omandatakse kodanikualgatuste ja aktsioonide õiguspärase korraldamise oskused. Majandust käsitlev teemavaldkond aitab kujundada noorte valmisolekut erinevateks karjäärivalikuteks ja aktiivseks osaluseks majanduselus. Selleks: 1) õpitakse tundma nüüdisaegse turumajanduse seaduspärasusi ja protsesse; käsitletakse rahvusliku rikkuse ning ühiskonna heaolu allikaid ja tegureid, era- ja avalike huvide erinevust ning ühiskonna ressursside kasutamise põhimõtteid; 2) tutvutakse Eesti majanduse ja tööturu arengusuundadega, sealhulgas teadmusmajanduse ja loomemajanduse arenguperspektiividega ning ettevõtlust ja töösuhteid reguleerivate tähtsamate õigusaktidega. Eesti majanduse arengut vaadeldakse maailmamajanduse, eriti Euroopa Liidu kontekstis; 3) õpitakse tundma ettevõtluse aluseid tasemel, mis võimaldab õppijal igapäevaelus toime tulla ja hinnata realistlikult oma võimalusi ettevõtjana. Neljanda teemavaldkonna kaudu laiendavad õppijad oma teadmisi globaalsetest probleemidest ja toimijatest. Eesmärk on õppida nägema, kuidas saab igaüks muuta maailma turvalisemaks ja humaansemaks. Aine sisu kaudu: 1) õpitakse mõistma maailma mitmekesisust, riikide huve, koostööd ja probleeme globaalse infoühiskonna kujunemisel ning riskiühiskonna käsitlemisel; 2) vaadeldakse rahvusriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osa tänapäeva maailmas, antakse ülevaade riikidevahelisest koostööst (kliimamuutus ja teised ökokatastroofid, rahvusvaheline terrorism, rahvusvaheline migratsioon, võitlus vaesusega, maailmamajanduse ja maakera rahvastiku arenguprobleemid jms); 3) tutvutakse üleilmastumise ilmingute ja tagajärgedega. Ühiskonnaõpetus kujundab õpilastes järgmisi väärtusi ja hoiakuid: seaduslikkus ja isiklik vastutus, sotsiaalne õiglus ja kodanike võrdne kohtlemine, inimõiguste austamine, intellektuaalomandi väärtustamine, salliv suhtumine erinevustesse, lugupidamine erinevate kultuuride vastu, tauniv suhtumine eelarvamustesse, sh rassismisse ja ksenofoobiasse, säästev eluviis ning orienteeritus elukestvale õppele. Ühiskonnaõpetuses lõimuvad teiste sotsiaalainete teadmised, oskused ja väärtushinnangud ning eelmistes kooliastmetes õpitu, ühtlasi süvenevad varem omandatud teadmised ühiskonnast teooria ja praktilise tegevuse kaudu. Õpitavat käsitletakse nii, et ühelt poolt omandavad õpilased tervikpildi vastastikku seotud sootsiumist, kuid teiselt poolt oskavad alati hinnata oma positsiooni ja valikuid sotsiaalsest kontekstist tulenevalt. Ühiskonnaõpetus on tihedalt seotud ajaloo, geograafia, bioloogia ja inimeseõpetusega. Näiteks käsitletakse geograafias põhjalikumalt rahvastiku-, linnastumis- ja maailmamajandusprobleeme ning nende seoseid üleilmastumisega. Samal ajal süvendab ühiskonnaõpetus õpilaste teadmisi riigist, mis on saadud ajalooõpetuse kaudu. Õiguse, riigikaitse, filosoofia ja usundiõpetuse valikkursus avardavad veelgi õpilaste teadmisi oma ja teistest kultuuridest ning ühiskonnast, toovad enam esile mitmekultuurilisuse ja globaliseerumise dimensiooni, et luua seoseid ning märgata sarnast ja erinevat. Õppematerjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt ja igapäevaeluga seostatult. Suurt tähelepanu pööratakse õpilastes huvi äratamisele aine vastu, õpimotivatsiooni kujundamisele. Õppes rakendatakse aktiivõppemeetodeid, nagu arutelud, juhtumianalüüsid, uurimisprojektid ning kaasalöömine kodanikualgatuslikes ettevõtmistes. Olulised on uurimuslikud õpivõtted, millega õpilased omandavad probleemide esitamise, hüpoteeside sõnastamise, töö plaanimise ja tegemise, kriitilise mõtlemise ning tulemuste tõlgendamise ja esitamise oskused. Aine omandamisele aitavad kaasa õppekäigud, ekskursioonid, kohtumised erinevate inimestega jms. Õppekirjandusele lisaks kasutatakse erinevaid materjale ja teabetekste, dokumente, elektroonilisi andmebaase, õppefilme jms. 2.3.3. Gümnaasiumi õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja: 1) tunneb nüüdisühiskonna kujunemise põhijooni, struktuuri, valdkondi ja korraldust, mõistab poliitika toimemehhanisme ning oskab ennast ühiskonna arenguga suhestada; 2) tunneb ja väärtustab demokraatia põhimõtteid, inim- ja kodanikuõigusi; oskab kasutada Eesti Vabariigi põhiseadust, rahvusvahelisi õigusnorme ja õigusakte; järgib seadusi ning toimib oma õiguste ja kohustuste järgi; 3) iseloomustab riikidevahelise poliitilise, majandusliku ning kultuurilise suhtlemise põhimõtteid, nüüdismaailma põhiprobleeme ja arengutendentse, tunneb tähtsamaid rahvusvahelisi organisatsioone ning mõistab oma rolli maailmakodanikuna; 4) on omandanud ülevaate nüüdisaegse majanduse toimemehhanismidest, oskab adekvaatselt määrata ja realiseerida oma karjäärivõimalusi ning otsida teavet sobivate eneserakendus- ja edasiõppimisvõimaluste kohta; 5) teab tarbijaõigusi ning oskab lahendada nendega seotud probleeme, käitub teadliku ja vastutustundliku tarbijana, analüüsib oma käitumise tagajärgi ning mõistab üksikisiku rolli globaalsel tasandil (kliimamuutus, õiglane kaubandus, ületarbimine jms); 6) määratleb end ühiskonnas oma võimalusi arvestades, tuleb toime turumajanduse ühiskonnas; osaleb aktiivselt ja vastutustundlikult ühiskonnaelus, sh kodanikualgatusprojektides; oskab kaitsta oma huve ja õigusi, arvestades teiste inimeste õigusi, ning seisab vastu demokraatlike väärtuste eiramisele; 7) seletab ja kasutab kontekstis ühiskonnaõpetuse olulisemaid mõisteid, saab aru õigustekstist ning sotsiaal-majanduslikust teabest; oskab leida vajalikku infot, seda kriitiliselt hinnata, süstematiseerida ja kasutada ning luua uut teavet, väärtustades ja arvestades autoriõiguste kaitset. 2.3.4. I kursus „Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) kirjeldab nüüdisühiskonda, selle struktuuri ning toimimispõhimõtteid, ühiskonnaelu valdkondi ja nende omavahelist seotust ning oskab ennast suhestada ühiskonna arenguga; 2) tunneb demokraatia põhimõtteid ning vorme, analüüsib ja väärtustab demokraatia võimalusi (sh kodanikuaktiivsust) ning hindab ohte; 3) iseloomustab nüüdisühiskonna peamisi probleeme Eestis, Euroopas ja maailmas, analüüsib sotsiaalsete pingete ja probleemide tekke põhjusi, kirjeldab sellest tulenevaid ohte ning on valmis oma võimaluste piires lahenduste leidmisele kaasa aitama; 4) teab euroopalikke põhimõtteid sotsiaalkaitse alal ning oskab vajaduse korral otsida abi; 5) on kujundanud oma kodanikupositsiooni Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis ning tunneb kodanikualgatuse võimalusi; 6) tunneb ning järgib inim- ja kodanikuõigusi ning -vabadusi, seisab vastu humanistlike ja demokraatlike väärtuste eiramisele ning tunneb kodanikuvastutust; 7) oskab koguda sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, sh meediast, seda kriitiliselt hinnata, süstematiseerida ning kasutada; 8) seletab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid nüüdisühiskond, tööstusühiskond, postindustriaalne ühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond, heaoluühiskond, siirdeühiskond, demokraatia, ühiskonna jätkusuutlikkus, kodanikuühiskond, avalik, äri- ja mittetulundussektor, otsene ja esindusdemokraatia, huvirühm, mittetulundusühing, sotsiaalne mobiilsus, inim- ja kodanikuõigused, intellektuaalomand, pluralism, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalkindlustus, sotsiaalabi, ühishüved. Õppesisu Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid. Rahvastiku sotsiaal-majanduslik jaotus ja ühiskonna kihistumine. Rahvusvähemused, vähemusrahvused. Religioosne mitmekesisus. Haridus sotsiaalmajandusliku staatuse tegurina. Sotsiaalne mobiilsus. Ühiskonna sidusus. Sotsiaalne õiglus. Majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus. Vaesus. Vaesuse leevendamise meetmed. Sotsiaalsed institutsioonid: perekond, riik, turg, meedia. Nüüdisühiskond ja selle kujunemine. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Tööstusühiskond. Postindustriaalne ühiskond. Infoühiskond. Teadmusühiskond. Siirdeühiskond. Heaoluühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus. Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) kirjeldab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eestis ja Euroopa Liidus ning valitsemises osalemise võimalusi; 2) iseloomustab poliitilisi ideoloogiaid ja kujundab oma põhjendatud eelistused; 3) tunneb Eesti ja Euroopa Parlamendi valimissüsteemi ning mõistab oma kohustust valijana; 4) oskab kasutada Eesti Vabariigi põhiseadust ja teisi õigusakte ning kaitsta seaduslike vahenditega oma huve ja õigusi; 5) oskab suhelda vajaduse korral riigi- ja kohalike asutustega; 6) on kursis ühiskondlik-poliitiliste sündmustega, mõistab tänapäeva ühiskonna probleeme ning pakub võimaluse korral lahendusi; 7) seletab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid riik, monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon, parlamentarism, presidentalism, kodakondsus, demokraatia, diktatuur, avalik haldus, bürokraatia, korruptsioon, ideoloogia, liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia, erakond, vasakpoolsus, parempoolsus, tsentrism, õigusvahemees (ombudsman), õiguskantsler, riigikontroll, majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem, e-valimised, õigusriik, seadusandlik võim, opositsioon, koalitsioon, fraktsioon, täidesaatev võim, koalitsioonivalitsus, enamus- ja vähemusvalitsus, kohtuvõim, riigipea, põhiseaduslikkuse järelevalve, regionaalpoliitika, kohalik võim, Euroopa Liit, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kohus, Euroopa Nõukogu, Euroopa Inimõiguste Kohus. Õppesisu Riik ja riigi vormid. Riigi põhitunnused. Riigi funktsioonid. Riigiorganid. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. Demokraatia ohud. Õigusriik ja võimude lahusus. Õigusriigi põhimõtted. Võimude lahusus ja tasakaalustatus. Kõrgem seadusandlik võim. Parlamendi struktuur ja ülesanded. Opositsioon, koalitsioon. Seadusloome. Kõrgem täidesaatev võim. Valitsuse moodustamine. Enamus- ja vähemusvalitsus. Valitsuse ülesanded. Riigipea. Riigipea roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Õigusvahemees (ombudsman), õiguskantsler. Euroopa Kohus. Euroopa Inimõiguste Kohus. Avalik teenistus. Bürokraatia. Riigikontroll. Kohalik omavalitsus, selle struktuur ja ülesanded. Keskvõimu ja kohaliku võimu suhe. Inimõigused. Inim- ja kodanikuõigused. Võrdõiguslikkus. Sotsiaalsed õigused ja sotsiaalne kaitse. Rahvusvahelised ja riigisisesed inimõiguste kaitse mehhanismid. Inimõiguste rikkumine. Inimkaubandus. Lapstööjõud. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia mõiste ja tähendus riigivalitsemises. Liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia. Vasak- ja parempoolsus erinevates poliitikavaldkondades. Äärmusideoloogiad (natsism, fašism, kommunism, islami fundamentalism). Valimised. Demokraatlike valimiste põhimõtted. Peamised valimissüsteemid. Valimiskäitumine, valimiste tulemused. Riigikogu. Kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised Eestis. E-valimised. Erakonnad ja kodanikuühendused. Huvid, nende realiseerimine ühiskonnas. Erakonnad. Huvirühmad. Kodanikuühiskond, kaasamine. Euroopa Liidu valitsemiskord ja toimimine. Euroopa Liidu institutsioonid ja nende ülesanded: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kohus. Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad. 2.3.5. II kursus „Majandus ja maailmapoliitika" Ühiskonna majandamine Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) on omandanud ülevaate nüüdisaegse majanduse toimimisest ja erinevatest majandussüsteemidest; 2) iseloomustab riikide majandusliku suhtlemise põhimõtteid; 3) väärtustab säästva majanduse põhimõtteid; 4) tunneb tarbija ning ettevõtja rolli ühiskonnas, mõistab nende ühis- ja vastandlikke huve; 5) tunneb maksupoliitikat, selle mõju üksikisikule ja ühiskonnale, väärtustab maksude maksmist kui kodaniku ja ettevõtja panust ühiskonna heaolusse; 6) teab oma võimalusi ning oskab käituda tööturul; mõistab elukestva õppe olemust ja vajadust; 7) oskab leida majandusteavet, kasutada selle töötlemiseks asjakohaseid statistilisi meetodeid ning esitada tulemusi suuliselt, visuaalselt ja kirjalikult; 8) tunneb töösuhteid, ettevõtlust ning intellektuaalse omandi kaitset reguleerivaid olulisemaid õigusakte; 9) teab ja kasutab kontekstis mõisteid majandusressurss, turumajandus, segamajandus, makromajanduspoliitika, fiskaalpoliitika, rahapoliitika, SKT, inflatsioon, tarbijahinnaindeks, import, eksport, proportsionaalne ja progressiivne tulumaksusüsteem, otsene ja kaudne maks, sotsiaalkindlustusmakse, töötuskindlustusmakse, brutopalk, netopalk, varimajandus, ümbrikupalk, tööturg, tööhõive, tööpuudus, tööjõupuudus, aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed, heitunu, innovatsioon, autoriõigus, indikatiivne ostukorv, tarbijakaitse, tööandja, töövõtja, toll, Euroopa ühisturg, euro. Õppesisu Riik ja majandus. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid. Ettevõtlikkus. Majandussüsteemid. Majanduse sektorid, nende arengusuundumused. Ettevõtlus. Riigi roll majanduse korraldamises. Euroopa Liidu roll Eesti majanduses. Euro. Majandusarengu tsüklilisus. Väliskaubanduse piirangud. Makromajanduse põhinäitajad: sisemajanduse kogutoodang, eelarvetasakaal, inflatsioon, tarbijahinnaindeks. Impordi-ekspordi tasakaal. Riigi välisvõlg. Fiskaalpoliitika. Riigieelarve. Maksukoormus. Maksud. Tööturg ja hõive. Tööjõud ja mitteaktiivne rahvastik. Tööturg. Rollid tööturul. Tööhõive. Tööpuudus, tööjõupuudus. Hõivepoliitika Eestis ja Euroopa Liidus. Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed. Tööränne. Ettevõtlust, töösuhteid ja intellektuaalse omandi kaitset reguleerivad tähtsamad õigusaktid. Tarbimine ja investeerimine. Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Vajadused, võimalused ja tarbimiskäitumine. Ostukorv. Laenud, laenuriskid. Tarbijakaitse. Investeerimine, aktsiad. Pensionifondid. Maailma areng ja maailmapoliitika Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) teab tähtsamaid globaalprobleeme ja tunneb kaasvastutust nende lahendamise eest; 2) iseloomustab nüüdismaailma põhiprobleeme ja arengutendentse; osaleb ühiskonna arengu aruteludes ning mõistab rahvusvaheliste kodanikualgatusprojektide tähtsust probleemidele osutamisel ja nende lahendamisel; 3) analüüsib poliitiliste konfliktide põhjusi ja tagajärgi ning soovitab konfliktide ületamiseks argumenteeritud lahendusi; 4) kasutab infotehnoloogiavahendeid infot otsides, tõlgendades ja vahendades, arvestades ning väärtustades autoriõiguste kaitset; 5) tunneb humanitaarõiguse norme, nendest tulenevaid piiranguid ja kaitset; austab elu ning inimväärikust. Õppesisu Nüüdisaja maailma mitmekesisus ja rahvusvaheline suhtlemine. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Maailma arengu ebaühtlus. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid. Vastuolud tänapäeva maailmas. Riikidevaheline koostöö, vastuolude ületamise võimalused. Rahvusvaheline julgeolek ja koostööorganisatsioonid: G7, OECD, Euroopa Nõukogu, NATO, ÜRO. Üleilmastumine. Globaalprobleemide mõju riikide seotusele, lahenduste otsingud. Humanitaarõiguse põhimõtted ja olemus; rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise juhtumid. Lapssõdurid. Illegaalne immigratsioon ja põgenikud. Inimkaubandus. 3. Valikkursused 3.1. Ajaloo valikkursus „Üldajalugu – maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat" Kursuse lühikirjeldus Valikkursus koosneb üheksast teemast. Kursust võib õpetada ülevaatena kõigist teemadest või käsitleda valikuliselt vähemalt nelja teemat sügavamalt. Valikkursuse õppe- ja kasvatuseesmärgid, õpe, hindamine ja füüsiline õpikeskkond lähtuvad ajaloo ainekava põhimõtetest. Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi lõpetaja: 1) iseloomustab ja võrdleb väljaspool Euroopat asuvate tsivilisatsioonide ühiskonda, kultuuri ja vaimulaadi ning mõistab ajaloolise arengu järjepidevust; 2) väärtustab kultuurilist mitmekesisust; 3) analüüsib ideoloogiliste ja tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ning väärtushinnangutele; 4) analüüsib ja võrdleb tsivilisatsioone Euroopas ning väljaspool Euroopat, toob esile sarnasusi ja erinevusi ning leiab näiteid vastastikuste mõjude kohta tsivilisatsioonide arengus; 5) kasutab erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja põhjendatud seisukohti, mõistab ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi ning hindab allika või käsitluse usaldusväärsust; 6) suudab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning võttes arvesse ajastu eripära. Valikkursuse õpitulemused ja õppesisu Esiaeg ja tsivilisatsioonide teke Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) iseloomustab esiaja arengujärke ja saavutusi ning analüüsib seoseid ja järjepidevust arengus; 2) teab antropogeneesi põhijärke ja analüüsib erinevaid käsitlusi inimese kujunemisest; 3) analüüsib tsivilisatsioonide kujunemise põhjusi ja arengut, iseloomustab näidete kaudu tsivilisatsioonide peamisi tunnuseid; 4) teab esiaja allikaid ning teeb allikate alusel järeldusi esiaja arengu kohta; 5) näitab kaardil varajaste tsivilisatsioonide asualasid. Õppesisu Esiaja arengujärgud. Inimese põlvnemine. Inimene ja loodus. Mõtlemise ja kõne tekkimine. Kunsti alged. Inimkonna arengu ebaühtlus. Kütid, kalastajad ja korilased. Maaharijad ja karjakasvatajad. Metallide kasutuselevõtt. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused. Egiptus Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) analüüsib Egiptuse riiklust, ühiskonda ja igapäevaelu, loob seoseid mineviku ning tänapäeva vahel; 2) iseloomustab näidete kaudu Egiptuse kultuuripärandit ning religiooni, teaduse ja kirja arengut; 3) teab Egiptuse ajaloo allikaid. Õppesisu Riigi tekkimine. Ühiskond ja eluolu. Religiooni põhijooned. Surnutekultus. Kirjandus. Teadus. Egiptus tänapäeval. Mesopotaamia ja Ees-Aasia Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) analüüsib riiklust, ühiskonda ning igapäevaelu Mesopotaamias ja Ees-Aasias ning loob seoseid mineviku ja tänapäeva vahel; 2) iseloomustab näidete kaudu Mesopotaamia ja Ees-Aasia kultuuripärandit ning religiooni, kirja, kirjanduse ja teaduse arengut; 3) tunneb iisraeli rahva ajaloo põhisündmusi ja monoteistliku religiooni kujunemist; 4) teab tähtsamaid kirjalikke allikaid. Õppesisu Sumeri linnriigid: ühiskond ja eluolu. Semiidid. Vana-Babüloonia. Hammurabi koodeks. Babüloonia ühiskond ja eluolu. Assüüria. Uus-Babüloonia. Babüloni ehitised. Religiooni põhijooned. Kangelaseepika ja Gilgameš. Teadus. Indoeurooplased, küsimus nende päritolust. Hetiidi impeerium. Pärsia impeerium. Foiniikia ja Iisrael: Foiniikia linnriigid, kaubandus ja meresõit. Kultuurikontaktid. Iisrael: ülevaade iisraeli rahva ajaloost. Monoteismi kujunemine ja Vana Testament. Mesopotaamia ja Ees-Aasia alad tänapäeval. India Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) tunneb India ajaloo tähtsamaid arengujärke Induse tsivilisatsioonist Euroopa kolonisatsiooni alguseni ning loob seoseid mineviku ja tänapäeva vahel; 2) analüüsib India ühiskonda, eluolu, religioone ja kultuuripärandit; 3) teab India ajaloo allikaid. Õppesisu Induse kultuur. Aarjalaste sisseränd. Riikluse ja ühiskonna areng. Kastid. Veedad. Brahmanism. Budism. Hinduism. Sanskrit. Kirjandus. Teadus. Kunst. Islami levik Indias. Hiina Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) tunneb Hiina ajaloo peamisi arengujärke tsivilisatsiooni tekkest kuni keisririigi lõpuni ning loob seoseid mineviku ja tänapäeva vahel; 2) iseloomustab Hiina ühiskonda, eluolu, religiooni ja kultuuripärandit; 3) teab Hiina ajaloo allikaid. Õppesisu Vana-Hiina tsivilisatsiooni kujunemine. Keisririigi teke. Riigi ja ühiskonna korraldus. Ametnikkond. Religioon ja filosoofia: konfutsianism, taoism. Hieroglüüfkiri. Kirjandus. Teadus. Leiutised. Kunst. Ameerika Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) tunneb Kesk-Ameerika ja Andide tsivilisatsiooni peamisi arengujärke nende tsivilisatsioonide tekkest kuni eurooplaste koloniaalvallutuseni, loob seoseid mineviku ja tänapäeva vahel; 2) iseloomustab ja võrdleb Kesk-Ameerika ning Andide tsivilisatsiooni ühiskonda, eluolu, religiooni ja kultuuripärandit; 3) teab Ameerika põlisrahvaste (maiade, inkade, asteekide) ajaloo allikaid ning teeb allikate alusel järeldusi Ameerika varasemate tsivilisatsioonide kohta. Õppesisu Kesk-Ameerika tsivilisatsioon: maiad, asteegid. Andide tsivilisatsioon: inkad. Riigi ja ühiskonna korraldus. Religioon. Tähtsamad kultuurisaavutused. Ameerika tsivilisatsioonide häving. Araabia maad Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) tunneb islami teket ja levikut Aasias ja Vahemere maades ning iseloomustab islami mõju ühiskonnale; 2) analüüsib araabia kultuuripärandit, toob näiteid araabia kultuuri mõju kohta Euroopale, loob seoseid mineviku ja tänapäeva vahel; 3) teab araabia ajaloo allikaid. Õppesisu Islami teke ja levik. Muhamed. Koraan. Religiooni osa igapäevaelus. Abielu ja perekond. Sunna. Islami uskumused ja tavad. Sunniidid, šiiidid. Araabia vallutused, Araabia kalifaat ja selle lagunemine. Eri rahvaste kultuuri ühtesulamine. Arhitektuur. Kirjandus. Teadus. Araabia kultuuri mõjud Aasia ja Euroopa kultuurile. Aafrika tsivilisatsioonid Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) tunneb tähtsamaid Aafrika kultuure ning loob seoseid mineviku ja tänapäeva vahel; 2) iseloomustab Aafrika põlisrahvaste kultuuride erijooni; 3) teab Aafrika ajaloo allikaid ning teeb allikate alusel järeldusi Aafrika ajaloo kohta. Õppesisu Etioopia riik ja kultuur. Lääne-Aafrika kultuurid: Ghana ja Mali, kontaktid Vahemere maadega; Joruba kultuur. Zimbabwe kultuur. Aafrika langemine Euroopa riikide võimu alla. Kolonisatsiooni tagajärjed Aafrikale. Aafrika tänapäeval. 3.2. Ajaloo valikkursus „Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu" Kursuse lühikirjeldus Valikkursus koosneb kuuest teemast. Kursust võib õpetada ülevaatena kõigist teemadest või käsitleda valikuliselt vähemalt nelja teemat sügavamalt. Valikkursuse õppe- ja kasvatuseesmärgid, õpe, hindamine ning füüsiline õpikeskkond lähtuvad ajaloo ainekava põhimõtetest. Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi lõpetaja: 1) eristab Euroopa kultuuriareaale, selgitab nende eripära kujunemise põhjusi ja ajaloolisi tagamaid ning tähtsust Euroopa ajaloo kujunemisel ja seoseid tänapäevaga; 2) analüüsib Euroopa riikide ühiskonda, kultuuri ning vaimulaadi, arengu sarnasusi ja erinevusi, vastastikuseid seoseid ning ajaloolise arengu järjepidevust; 3) tunneb Ameerika Ühendriikide ajaloo põhijooni ning selle seost Euroopa ajalooga; 4) analüüsib Euroopa ajaloo mõju Eestile ning seostab Eesti ajalugu Euroopa ajaloo üldiste protsessidega poliitikas, majanduses ja kultuuris; 5) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning teadvustab oma rolli kultuurikandjana ja kultuuripärandi säilitajana; 6) analüüsib ideoloogiliste ning tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ja väärtushinnangutele; analüüsib riikidevahelist koostööd ning konfliktide lahendamise viise; 7) kasutab erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja põhjendatud seisukohti, mõistab ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi ning hindab allika või käsitluse usaldusväärsust; 8) rekonstrueerib minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning võttes arvesse ajastu eripära. Valikkursuse õpitulemused ja õppesisu Prantsusmaa Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) teab Frangi riiki Prantsusmaa eelkäijana, tunneb Prantsuse riigi kujunemise olulisemaid etappe; 2) teab reformatsiooni ajal katoliku usu püsimajäämise põhjusi; 3) teab valgustusliikumise, Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tähendust Euroopa ajaloo taustal; 4) mõistab Prantsusmaa ajaloo seoseid Euroopa ajaloo protsessidega; 5) väärtustab Prantsusmaa kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja ajaloo-objekte ning leiab nende kohta infot; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid generaalstaadid, pärtliöö, žirondiinid, jakobiinid; 7) teab, kes olid Henri IV, kardinal Richelieu, Louis XIV, Napoleon Bonaparte, Robespierre, Clodovech, Karl Suur ja Napoleon III, ning iseloomustab nende tegevust. Õppesisu Frangi riik. Keskaegne Prantsusmaa. Saja-aastane sõda. Reformatsioon Prantsusmaal. Hugenottide sõjad. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal. Louis XIV. Barokk-kultuuri õitseng. Prantsusmaa revolutsiooni eelõhtul. Revolutsiooni põhietapid ja tagajärjed. Revolutsioonisõjad. Napoleoni sõjad ja ümberkorraldused Euroopas. Bourbonide restauratsioon. Juulimonarhia. Teine keisririik. Pariisi Kommuun. Kolmas vabariik. Koloniaalpoliitika. Suurbritannia Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) teab normannide tähendust Inglismaa kujunemisel; 2) teab Inglismaa reformatsiooni eripära; 3) seletab parlamentarismi ning modernse demokraatia kujunemist; 4) selgitab Suurbritannia tõusu juhtivaks koloniaalvõimuks; 5) analüüsib Suurbritannia ajaloo seoseid Euroopa ajalooga; 6) väärtustab Suurbritannia kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja ajalooobjekte ning leiab nende kohta infot; 7) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Magna Charta, puritaanid, õiguste bill, toorid ja viigid, tööstusrevolutsioon; 8) teab, kes olid püha Patrick, William Vallutaja, Henry VIII, Elizabeth I, Cromwell, Victoria ja Richard I Lõvisüda, ning iseloomustab nende tegevust. Õppesisu Inglismaa enne normannide vallutusi. Keskaegne Inglismaa. Rooside sõda. Reformatsioon Inglismaal. Elizabeth I. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal. Kodusõja puhkemine, selle konfessionaalsed jooned. Cromwelli diktatuur. Restauratsioon. Isikuvabaduse ja parlamentarismi kindlustumine 17. sajandi lõpul ja 18. sajandil. Inglismaa tõus juhtivaks koloniaalvõimuks. Kuninganna Victoria ajastu. Parlamendireform. Iiri küsimus. Hiilgav isolatsioon välispoliitikas. Briti koloniaalimpeerium. Saksamaa Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) teab Karl Suure keisririiki; 2) teab Saksamaa partikularismi põhjusi ja reformatsiooni osa selles; 3) kirjeldab Preisimaa põhijooni, sh valgustusreforme; 4) iseloomustab Saksamaa ühinemist ja Saksa keisririigi arengut enne Esimest maailmasõda; 5) väärtustab Saksamaa kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja ajaloo-objekte ning leiab nende kohta infot; 6) teab, kes olid Karl Suur, Karl V, Friedrich II, Otto von Bismarck, Otto Suur, Martin Luther ja Wilhelm II, ning iseloomustab nende tegevust. Õppesisu Karl Suure keisririik. Saksa Rahva Püha Rooma riik. Saksamaa partikularism. Kuurvürstid. Habsburgide valduste kasv Karl V ajal. Reformatsiooni mõju Saksamaa arengule. Kolmekümneaastane sõda. Brandenburgi-Preisimaa tõus. Friedrich II valgustatud absolutism. Preisimaa häving ja uuenemine. Rahvusluse tõus Saksamaal. 1848.–1849. aasta revolutsioon. Saksamaa ühendamine. Saksa keisririik enne Esimest maailmasõda. Skandinaavia Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) iseloomustab Skandinaavia ajaloolise arengu sarnasust ja eripära võrreldes muu Euroopaga; 2) teab tähtsamaid poliitilisi arengusuundi Läänemere regioonis tervikuna, poliitiliste jõudude vahekorda ning selle muutumist; 3) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid viikingid, normannid, varjaagid, ruunikiri, saaga, Valhalla; 4) väärtustab Skandinaavia maade kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja ajaloo-objekte ning leiab nende kohta infot; 5) teab, kes olid Leif Eriksson, Knut Suur, Gustav I Vasa, Gustav II Adolf, Karl XI ja Karl XII, ning iseloomustab nende tegevust. Õppesisu Skandinaavia ühiskond varakeskajal. Viikingid. Ristiusustamine ja riikide teke. Skandinaavlaste muistne maailmapilt. Kalmari unioon. Luteri usu kindlustumine Skandinaavia maades. Rootsi suurvõimu ajastu Läänemere ruumis. Skandinaavia maade arengu põhijooni pärast Põhjasõda. Bütsants ja Venemaa Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) teab õigeusu kiriku kujunemist Bütsantsis ning Bütsantsi riigi ja ühiskonna põhijooni; 2) iseloomustab Venemaa ühiskonna arengu ja valitsemise eripära, püüdu euroopastumisele ning vastandumist Euroopale; 3) iseloomustab õigeusu mõju Venemaa arengule ja kultuurile ning seletab Moskva kui nn kolmanda Rooma kontseptsiooni; 4) kirjeldab Vene ekspansionismi põhisuundi ja tulemusi; 5) väärtustab Bütsantsi ja Venemaa kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja ajaloo-objekte ning leiab nende kohta infot; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid patriarh, metropoliit, ikoon, kirillitsa, veetše, družiina, opritšnina, vanausulised, dekabristid, slavofiilid, narodnikud; 7) teab, kes olid Justinianus, Rjurik, Vladimir Püha, Jaroslav Tark, Ivan III Suur, Ivan IV Julm, Peeter I, Katariina II, Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II, ning iseloomustab nende tegevust. Õppesisu Bütsantsi riik ja ühiskond pärast Lääne-Rooma langemist. Kreekakatoliku kiriku kujunemine. Bütsants ristisõdade ajastul. Türgi ekspansiooni algus. Konstantinoopoli langemine. Slaavlased ja Kiievi riik. Keskaegne Novgorod. Venemaa Kuldhordi ülemvõimu all. Moskva kui nn kolmas Rooma. Ivan Julm ja opritšnina. Vene ekspansionism 16.–19. sajandil ning selle tulemused. Segaduste aeg ja Romanovite dünastia võimuletulek. Õigeusu kirik vaimuelu kujundajana. Kirikulõhe. Peeter I Venemaa euroopastajana. Katariina II valgustatud absolutism. Aleksander I reformid. 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda. Detsembrimäss. Läänlased ja slavofiilid. Aleksander II ja pärisorjuse kaotamine. Terrorism. Narodniklus. Moderniseerimine, rahvuslus ja venestamine. Ameerika Ühendriigid Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) teab Põhja-Ameerika inimasustuse kujunemist enne koloniseerimist; 2) teab ja seletab Ameerika Ühendriikide tekkimist ning valitsemise ajaloolisi juuri, eriti iseseisvussõja ja kodusõja tähendust ühiskonna arengule; 3) tunneb põhja, lõuna ja lääne eripära Ameerika ühiskonna arengus; 4) väärtustab Ameerika Ühendriikide kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja ajaloo-objekte ning leiab nende kohta infot; 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid iseseisvusdeklaratsioon, farmerlus, abolitsionism; 6) teab, kes olid George Washington, Thomas Jefferson ja Abraham Lincoln, ning iseloomustab nende tegevust. Õppesisu Põhja-Ameerika koloniseerimine. Inglismaa ja Prantsusmaa rivaliteet Põhja-Ameerikas. Inglise kolooniate lahkulöömine ning Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda. Poliitiline süsteem. Uute territooriumide hõlvamine läänes. Orjanduse küsimus. Lõuna ja põhja eripära. Kodusõda ja selle tagajärjed. Lõuna rekonstruktsioon. Tööstuslik tõus. Reformid majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks. 3.3. Inimeseõpetuse valikkursus „Psühholoogia" Kursuse lühikirjeldus Kursus „Psühholoogia" loob terviku, mõtestades seni omandatut kõrgemal tasemel, kusjuures rõhk on olulistel uurimustel ja katsetel, millega psühholoogilised teadmised on saadud. Samuti omandatakse valmidus mõista ning analüüsida enda ja teiste käitumist, toetudes põhilistele psühholoogilistele seaduspärasustele. Õpilastel kujuneb arusaam psühholoogiast kui inimese tunnetust ja käitumist uurivast teadusest. Kursus toetab eelkõige õpilaste enesemääratlus-, sotsiaalse ja õpipädevuse kujunemist. Õppe valikul lähtutakse inimeseõpetuse üldisest eesmärgist, et toetada õpilase isiksuse arenemisele ning sotsialiseerumisele kaasa aitavate teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist. Õpe on aine eesmärkidest lähtudes õpilase jaoks mõistetav ja tähenduslik ning toetab arusaama õpitava vajalikkusest. Kogu ainekäsitlus on võimalikult elulähedane. Kursuse õppesisu käsitletakse psühholoogiateadmiste allikatest ning nende teadmiste igapäevaelus rakendamise võimalustest lähtudes. Psühholoogias õpitakse teatud teemasid ülevaate korras ning teatud teemasid sügavuti. Teemad võivad nii üksteisele järgneda kui olla ka integreeritud, et saavutada oskuste-, teadmiste- ja väärtustepõhised õpitulemused. Teistest õppeainetest on kursus tihedalt seotud loodusvaldkonna ja teiste sotsiaalvaldkonna ainetega. Gümnaasiumi valikkursuse õpetamise eesmärk on toetada tervikliku, iseseisva ja teisi arvestava inimese kujunemist, taotledes, et õpilane omandab teadmisi psühholoogia põhiliste seaduspärasuste ja nende uurimise kohta; mõistab ja väärtustab psühholoogiateadmiste rakendamise võimalusi igapäevaelus, sh tervikliku karjääri kujundamisel. Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab inimese taju, tähelepanu, mälu, õppimise, mõtlemise, emotsioonide, motivatsiooni, isiksuse, vaimsete võimete ja sotsiaalsete protsesside põhilisi seaduspärasusi ning tunneb neid enda ja teiste käitumises; 2) teab psühholoogias kasutatavaid põhilisi uurimismeetodeid ning eristab teaduslikku teadmist tavateadmisest; 3) tunneb igapäevaelus kasutatavaid psühholoogiaga seotud mõisteid ja kontseptsioone; 4) oskab rakendada psühholoogia seaduspärasusi enda õppimist analüüsides ning õpioskusi arendades; 5) mõistab inimeste erinevuste päritolu ja individuaalsust ning väärtustab individuaalseid ja kultuurilisi erinevusi; 6) analüüsib põhiliste sotsiaalsete protsesside mõju inimese käitumisele igapäevaelus; 7) mõistab ja kirjeldab psühholoogiateadmiste rakendamise võimalusi igapäevaelus ja rakendab psühholoogiateadmisi enda karjääriplaani koostamisel; 8) teab ainevaldkonnaga seotud elukutseid ja ameteid ning mõistab nende töö väärtust ühiskonnas. Valikkursuse õpitulemused ja õppesisu Psühholoogiateadus Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) oskab eristada teaduslikku psühholoogiat rahvapsühholoogiast, väärtustades teaduslikku käsitlust psühholoogiliste nähtuste seletamisel; 2) mõistab psühholoogia seoseid teiste teadustega ning oskab tuua näiteid psühholoogiateaduse harude kohta; 3) teab psühholoogia põhilisi uurimismeetodeid (kirjeldavad, korrelatiivsed, eksperimentaalsed) ning toob näiteid psühholoogia teaduslike uurimuste kohta. Õppesisu Psühholoogia kui teadus. Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia. Psühholoogia uurimismeetodid. Psühholoogia harud ja seos teiste teadustega. Tunnetuse ja tegevuse bioloogiline alus Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) teab inimese perifeerse ja kesknärvisüsteemi ehitust ning talitlust; 2) teab närviraku ehitust ja talitlust; 3) oskab igapäevaelu näidetele tuginedes selgitada aistingute ja meelelise tunnetuse olemust. Õppesisu Inimese närvisüsteem: perifeerne ja kesknärvisüsteem. Närviraku ehitus ja talitlus. Meeleelundid ning aistingud. Taju ja tähelepanu Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) teab taju ülesandeid ja tajukujundite tekkimist lähtuvalt taju omadustest; 2) oskab tuua näiteid tajuliikide (sügavus-, liikumis- ja ruumitaju) kohta; 3) oskab eristada tahtlikku ja tahtmatut tähelepanu ning kirjeldab nende mõju oma õpitegevusele ning igapäevaelule. Õppesisu Taju ja selle omadused. Tajukujundi tekkimine. Tajuliigid: sügavus-, liikumis-, ruumitaju. Tahtlik ja tahtmatu tähelepanu. Mälu Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) oskab tuua näiteid töömälu ja pikaajalise mälu kohta, toetudes teaduslikule käsitlusele; 2) analüüsib isiklike kogemuste kaudu episoodilise, semantilise ja protseduurilise mälu erinevusi; 3) mõistab tähelepanu, infotöötluse sügavuse ja info kokkupakkimise mõju mällu salvestamisele; 4) teab unustamise põhjusi ning oskab tuua näiteid, kuidas muuta meenutamine õppides tõhusamaks. Õppesisu Mälu. Töömälu ja pikaajaline mälu. Episoodiline, semantiline ja protseduuriline mälu. Mäluprotsessid: salvestamine, meenutamine, unustamine. Õppimine Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) teab, mis on õppimine, ning selgitab, kuidas omandatakse teadmisi ja oskusi; 2) teab ja kirjeldab erinevaid õppimise viise: harjumine, tingimine, sotsiaalne õppimine, teadmiste konstrueerimine; 3) oskab tuua näiteid õpiviiside rakendumise kohta õppides ning oskab analüüsida oma õppimist. Õppesisu Õppimine, teadmised ja oskused. Õpiviisid: harjumine, tingimine, sotsiaalne õppimine, teadmiste konstrueerimine. Mõtlemine Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) oskab eristada ja kirjeldada mõtlemise elemente (kujundeid, mõisteid ja skeeme) ning mõistab keele ja mõtlemise seoseid; 2) teab probleemide lahendamise etappe ja oskab tuua näiteid takistuste kohta probleeme lahendades; 3) analüüsib teadmiste ja kogemuste mõju probleemide lahendamisele ning loovale mõtlemisele ja toob selle kohta näiteid; 4) oskab rakendada probleemi lahendamise etappe probleemülesandeid lahendades ning analüüsida lahenduse käiku. Õppesisu Mõtlemine. Mõtlemise elemendid: kujundid, mõisted, skeemid. Keel ja mõtlemine. Probleemide lahendamine ja loov mõtlemine. Emotsioonid ja motivatsioon Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) teab emotsiooni mõistet ja põhiemotsioone ning analüüsib, kuidas väljenduvad emotsioonid füsioloogiliselt, tunnetuslikult ja käitumises; 2) analüüsib emotsioonide ja vaimse tervise seoseid, oskab tuua näiteid, kuidas vaimset tervist hoida ning kust vajaduse korral abi leida; 3) rakendab õpisituatsioonis emotsioonide väljendamise viise, mis ei kahjusta ennast ega teisi, ning väärtustab neid; 4) oskab selgitada vajaduste, eesmärkide ja motivatsiooni seoseid; 5) rakendab õpisituatsioonis oskust seada lühi- ja pikaajalisi eesmärke ning plaanida nende saavutamiseks vajalikke tegevusi; 6) teab bioloogilise ja kultuurilise motivatsiooni avaldumisvorme ning oskab tuua nende kohta näiteid; 7) oskab kirjeldada inimese saavutusvajaduse rahuldamise võimalusi erinevates tegevusvaldkondades. Õppesisu Emotsioon. Emotsiooni komponendid. Põhiemotsioonid ja emotsioonide väljendamine. Vajadused, eesmärgid ja motivatsioon. Bioloogiline ja kultuuriline motivatsioon. Saavutusvajadus. Individuaalsed erinevused Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) oskab selgitada isiksuse viiefaktorilist käsitlust, tuues selle kohta näiteid; 2) mõistab pärilikkuse ja keskkonna osa isiksuseomaduste kujunemises; 3) teab isiksuseomaduste mõõtmise põhilisi meetodeid psühholoogias; 4) oskab tuua näiteid üld- ja erivõimekuse väljendumise ning rakendamise võimaluste kohta inimestel; 5) teab intelligentsuskoefitsiendi tähendust; 6) mõistab normi ja hälbivuse suhtelisust ning väärtustab inimeste erinevusi. Õppesisu Isiksus, isiksuseomadused. Isiksuse bioloogilised alused. Vaimsed võimed: üldvõimekus ja erivõimekused. IQ. Individuaalsed erinevused, norm ja hälbivus. Sotsiaalsed protsessid Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) mõistab kultuurilise ja rahvusliku identiteedi kujunemise mehhanisme; 2) analüüsib, kuidas esmamulje, eelarvamused ja stereotüübid mõjutavad inimeste sotsiaalset taju, ning toob selle kohta näiteid; 3) analüüsib rühmas toimuvate protsesside (sünergia, vastutuse hajumise, konformsuse, rühmamõtlemise) mõju inimese käitumisele, seostades seda igapäevaeluga; 4) väärtustab vajadust seista vastu rühmasurvele, mis õhutab ennast ja teisi kahjustavalt käituma. Õppesisu Sotsiaalne võrdlemine ja identiteet. Sotsiaalne taju. Esmamulje, eelarvamused, stereotüübid. Rühmaprotsessid: sünergia, vastutuse hajumine, konformsus, rühmamõtlemine. Psühholoogia rakendused Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) oskab kirjeldada psühholoogi tööd eri valdkondades ning väärtustab üldinimlikke eetilisi printsiipe psühholoogias; 2) mõistab psühholoogiateadmiste olulisust ning väärtuslikkust enda ja teiste käitumise seletamisel. Õppesisu Psühholoogi elukutse ja psühholoogia rakendused. Psühholoogiateadmiste rakendamine igapäevaelus. 3.4. Ühiskonnaõpetuse valikkursus „Inimene ja õigus" Kursuse lühikirjeldus Kursus on oma struktuurilt üles ehitatud Eesti õigussüsteemi ja selle ajalugu arvestades. Kursus algab õiguse olemuse ja ajaloo tutvustusega ning käsitleb seejärel Eesti õigussüsteemi ja -korraldust õigusharude kaupa. Õppesisu koostades on pööratud tähelepanu nii kõige olulisema teoreetilise materjali omandamisele kui ka selle tähenduslikuks muutmisele praktiliste näidete kaudu. Seetõttu on soovitatav kasutada õppetöös mitmekesist õppematerjali alates õigusõpikutest kuni õppijate isiklike kogemusteni. Kursus eeldab elavat ja praktikaga tihedalt seonduvat õppetegevust. Kuna õigusloome on pidev protsess, ei saa kursus „Inimene ja õigus" ning selle õpetamiseks kasutatav õppematerjal pretendeerida lõplikule tõele. Õppes püütakse selle poole, et õpilased mõistaksid õiguse dünaamilisust ning oskaksid selle põhjal õigusolukordades käituda. Kursuse õppimise järel peaksid õpilased olema võimelised nägema neid ümbritsevat õigusruumi avara pilguga ning oskama esitada otstarbekohaseid küsimusi. Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikkursusega taotletakse, et õpilane: 1) mõistab õiguse olemust ning põhimõtteid, millel rajanevad Eesti Vabariigi põhiseadus ja teised seadused; 2) omandab teadmisi Eesti õigussüsteemist; 3) kujundab teadlikkust orienteeruda õigusküsimustes, arendab tahet ja võimet osaleda õigusalastes diskussioonides ning lahendab iseseisvalt õigusprobleeme; 4) kujundab oma õiglus- ja õigustunnetust, sallivust ja austust teiste inimeste ning tõekspidamiste vastu, väärtustab ja arvestab autoriõigusi; 5) arendab efektiivse õiguskäitumise seisukohast olulisi oskusi, nagu kriitiline mõtlemine, analüüs, suhtlemine, vaatlus, probleemide lahendamine; 6) avardab oma teadlikkust õigussüsteemi toimimisest ning seaduste, juristide ja õiguskaitseorganite rollist; 7) omandab teadmisi kutsevaliku võimalustest Eesti õigussüsteemis. Gümnaasiumi õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja: 1) tunneb õiguse olemust ja põhimõtteid ning Eesti õigussüsteemi; 2) on kursis muutustega õigussüsteemis; 3) kasutab õigusalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelus; 4) valdab tahet ja võimet osaleda õigusalastes diskussioonides, oskab iseseisvalt toimida teda puudutavate lihtsamate õigusprobleemide puhul; 5) on omandanud õiguskäitumise seisukohast olulisi kriitilise mõtlemise, analüüsi, suhtlemise, vaatluse ja probleemide lahendamise oskusi; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid õigus, tavaõigus, seadus, kohus, õigussüsteem, inimõigused, kodanikuõigused, Mandri-Euroopa õigussüsteem, Anglo-Ameerika õigussüsteem, eraõigus, avalik õigus, õiguse allikas, rahvaste enesemääramisõigus, õigusliku järjepidevuse printsiip, õigusriik, õigussuhe, subjektiivne õigus, juriidiline kohustus, juriidiline fakt, tegu, sündmus, õigussuhte subjekt, õigussuhte objekt, juriidiline isik, õigusvõime, teovõime, inimõigused, põhiõigused, kodanikuõigused, autoriõigused, inimõiguste subjekt, pärimine ja pärandamine, perekond, perekonnaseisuasutus, perekonnaseisuakt, perekonnaseisutunnistus, abieluvaraleping, ühisvara, lahusvara, ülalpidamiskohustus, elatis, elatisraha, vanemlikud õigused, pärimine, pärandaja, pärand, pärija, annak, pärandi avanemine, pärimisleping, testament, seaduse järgi pärimine, omand, valdus, asi, kinnisasi, vallasasi, omaabi, kinnistu, piiratud asjaõigused, leping, lepingu tingimused, suuline leping, kirjalik leping, notariaalne leping, notar, lepinguline kahju, lepinguväline kahju, mittevaraline kahju, viivis, leppetrahv, käendus, tööleping, katseaeg, töövaidluskomisjon, töövõtuleping, avalik teenistus, tarbija, kaup, teenus, kvaliteet, hind, pretensioon, süütegu, süüteo koosseis, tahtlus, kavatsetud tegu, kaudne tahtlus, ettevaatamatus, kergemeelsus, hooletus, süü, õigusvastane tegu, süüvõimelisus, karistus, aegumine, kohtumenetlus, tsiviilasi, haldusasi, kriminaalasi, maakohus, halduskohus, ringkonnakohus, riigikohus, hagiavaldus, võistlevuse printsiip, uurimisprintsiip, süütuse presumptsioon, esindaja, kaitsja. Valikkursuse õpitulemused ja õppesisu Mis on õigus ja kuidas see tekkis Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane saab aru õiguse tekkeloost ja õigusest kui ühiskonnaelu valdkonnast. Õppesisu Õigus ja selle teke, õiguse kodifitseerimine, tavaõigus, seadus, kohus, õigussüsteem, Rooma õigus, inimõigused, kodanikuõigused, Mandri-Euroopa õigussüsteem, Anglo-Ameerika õigussüsteem, kohtupretsedent. Õiguse jagunemine, süsteem ja allikad Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) saab aru nüüdisaja õiguse struktuurist; 2) suudab määrata õigussuhteid edaspidiste õpingute käigus. Õppesisu Eraõigus, avalik õigus, õiguse allikas. Eesti õigussüsteemi ajalooline kujunemine Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) tunneb Eesti omariikluse kujunemislugu; 2) mõistab õpitud õigusküsimusi; 3) seostab käsitletud küsimuste kontekstis minevikku ja tänapäeva. Õppesisu Rahvaste enesemääramisõigus, selle rakendamise näiteid ajaloost, Eesti riigi teke rahvaste enesemääramisõiguse alusel, õigusliku järjepidevuse printsiip, Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel, õigusriik (Immanuel Kant). Õigussuhe Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) oskab eristada õiguslikku ja mitteõiguslikku suhet; 2) määrab õiguslikes suhetes osalejaid, lahendab lihtsamaid ja põhimõttelisemaid õiguslikke vaidlusi. Õppesisu Õigussuhe, subjektiivne õigus, juriidiline kohustus, juriidiline fakt, tegu, sündmus, õigussuhte subjekt, õigussuhte objekt, juriidiline isik, õigusvõime, teovõime. Inimõigused Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) omandab teadmisi inimõiguste olemusest ja eripärast ning ülevaate inimõigustealastest dokumentidest; 2) tunneb inimõiguste järgimist Eestis ja olukorda maailmas; 3) märkab ja analüüsib inimõiguste probleeme; 4) on salliv erinevate inimeste ja mõtteviiside suhtes. Õppesisu Inimõigused, põhiõigused, kodanikuõigused, inimõiguste subjekt, inimõiguste kaitse süsteem, inimõiguste kaitse ja järelevalve organisatsioonid, inimõiguste piiramine. Perekonnaõigus Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) on omandanud teadmisi perekonnaõigusest, sealhulgas tema enda õigustest, kohustustest ning vastutusest perekonnasuhetes; 2) suhtub positiivselt perekonda ning laste kasvatamisse. Õppesisu Perekond, abielu ja abiellumine, abielu lõppemine, perekonnaseisuasutus, perekonnaseisuakt, perekonnaseisutunnistus, abieluvaraleping, ühisvara, lahusvara, abikaasade varalised õigused ja kohustused, laps perekonnas, ülalpidamiskohustus, elatis, elatisraha, vanemlikud õigused, pärimine, pärandaja, pärand, pärija, pärimise käik, pärandi avanemine, testamenditäitja, inventuur, annak, pärimisleping, testament, notariaalne testament, kodune testament, seaduse järgi pärimine, pärimine pärandaja viimse tahte kohaselt, sundosa. Asjaõigus Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) on omandanud algteadmised asjaõigusest ning oskab orienteeruda omandisuhetes; 2) on omandanud praktilisi oskusi asjaõiguse toimimisest igapäevaelu tasandil. Õppesisu Leping, lepingu tingimused, suuline leping, kirjalik leping, lepingute areng, riigi roll lepingute täitmisel, lepingute sõlmimine, notariaalne leping, notar, lepingu täitmine, lepingu mittetäitmine, lepinguline kahju, lepinguväline kahju, mittevaraline kahju, viivis, leppetrahv, käendus, omand, valdused, hüpoteegid, servituudid, intellektuaalomand. Lepingud Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) eristab lepingu vorminõudeid ning mõistab erinevate lepingutingimuste tähtsust; 2) eristab eriliigiliste lepingute erinevaid olulisi tingimusi; 3) teab, kus võib lepingute sõlmimisel tekkida probleeme, ning suhtub lepingute sõlmimisse tähelepanelikult. Õppesisu Leping, lepingu tingimused, suuline leping, kirjalik leping, notariaalne leping, notar, lepinguline kahju, lepinguväline kahju, moraalne kahju, viivis, leppetrahv, käendus. Tööõigus Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) teab töölepingu olemust ja olulisi tingimusi ning oma õigusi töölepingu lõpetamisel; 2) teab töölepingu ja töövõtulepingu erinevust ning oskab hankida abi tööõigusküsimustes; 3) oskab sõlmida töölepingut. Õppesisu Tööleping, katseaeg, töövaidluskomisjon, töövõtuleping, avalik teenistus. Tarbijakaitse Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) oskab käituda probleemsetes tarbimissituatsioonides ning oma õiguste kaitsmiseks abi otsida; 2) on teadlik ja säästlik tarbija. Õppesisu Tarbija, kaup, teenus, tarbija õigused ja kohustused, teenuse või kauba pakkuja õigused ja kohustused, reklaam, kataloogid, kvaliteet, hind, kauba ja teenuse eest tasumine, pretensioon ja selle esitamine, kompensatsioon. Intellektuaalomand Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane tunneb ja järgib autoriõiguse kaitse seaduse nõudeid. Õppesisu Autor, õiguste valdaja, teos, kaubamärk, patent, andmebaas, isiklikud õigused, varalised õigused, kasutusõigus, litsents, autoritasu, piraatkoopia, viitamine ja tsiteerimine. Karistamine ja karistusõigus Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) on omandanud teadmisi karistusõiguse eesmärkidest ja olulisematest põhimõtetest; 2) teab, miks mõni taunitav tegu on kriminaalkorras karistatav ja teine mitte; 3) mõistab süütegude eest kohaldatavaid karistusi ning teab karistamist välistavaid asjaolusid; 4) on teadlik vajadusest võidelda ennetavalt kuritegevuse vastu. Õppesisu Süütegu, süüteo koosseis, tahtlus, kavatsetud tegu, kaudne tahtlus, ettevaatamatus, kergemeelsus, hooletus, süü, õigusvastane tegu, süüvõimelisus, karistus, karistuse eesmärgid, aegumine, süütuse presumptsioon. Kohtumenetlus Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) on omandanud teadmisi Eesti kohtusüsteemist, kohtumenetluse põhimõtetest ning menetluses osalevate isikute õigustest ja kohustustest; 2) eristab erinevaid menetlusstaadiume. Õppesisu Eesti kohtusüsteem, kohtumenetluse olemus ja selle liigid, tsiviilasi, haldusasi, kriminaalasi, maakohus, halduskohus, ringkonnakohus, riigikohus, hagiavaldus, võistlevuse printsiip, uurimisprintsiip, süütuse presumptsioon, esindaja, kaitsja.	<urn:uuid:246e661c-aa5c-4bbe-949a-a399e857da84>	CC-MAIN-2018-43	https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa5.pdf	2018-10-21T02:11:52Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-43/segments/1539583513548.72/warc/CC-MAIN-20181021010654-20181021032154-00116.warc.gz	1,049,221,536	48,239	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999928	ekk_Latn	0.999991	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 3079, 6454, 10546, 14386, 18074, 21614, 25266, 29208, 32650, 35407, 38238, 40970, 44149, 46755, 49489, 52016, 54535, 57288, 60140, 62706, 65533, 69443, 73607, 76768, 80156, 83553, 86423, 89113, 91483, 94199, 97110, 100177, 103463, 105671, 107825, 110643, 113916, 115802, 118219, 119615 ]	2	[ 0.04052734375, 0.390625, 0.47265625, 0.07080078125, 0.021484375, 0.004486083984375 ]
Tähetorni Tehnopark – Härgmäe 24 Härgmäe 21, Tallinn, Estonia RE Kinnisvara AS \| Telliskivi 60/2 I-hoone, 6. korrus, Tallinn \| firstname.lastname@example.org \| +372 66 88 666	<urn:uuid:46acf4eb-3750-4f31-8606-51e1246b7182>	CC-MAIN-2022-05	https://re.ee/print-pdf/?property_id=6932	2022-01-21T02:49:11+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-05/subset=warc/part-00254-1e2959d8-5649-433a-b76e-f1b876a6479d.c000.gz.parquet	533,866,970	75	ekk_Latn	ekk_Latn	0.984505	ekk_Latn	0.984505	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 156 ]	1	[ 0.109375, 0.88671875, 0.00180816650390625, 0.000713348388671875, 0.000028133392333984375, 0.000018477439880371094 ]
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2010 aruandeaasta lõpp: 31.12.2010 ärinimi või sihtasutuse nimi: Osaühing SAEVESKI MAJA registrikood: 11283863 tänava/talu nimi, Urva 7-19 maja ja korteri number: küla/alev/alevik/linn: Laagri alevik vald: Saue vald postisihtnumber: 76401 maakond: Harju maakond Sisukord Tegevusaruanne 3 Tegevusaruanne SAEVESKI MAJA OÜ tegeles majandusaastal 01.01.2010 - 31.12.2010 kinnistu arendamisega, asukohaga Saeveski 9, Tallinn. Järgmisel majandusaastal jätkatakse tegevust samas valdkonnas. Ühingus töötajaid ei olnud. Juhatuse liige tasu majandusaastal ei saanud. Raamatupidamise aastaaruanne Tegevjuhtkonna deklaratsioon SAEVESKI MAJA OÜ tegevjuhtkond deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab, et: * raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga; * raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt SAEVESKI MAJA OÜ finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid; * kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud; * SAEVESKI MAJA OÜ on jätkuvalt tegutsev. Bilanss (kroonides) \| \| 31.12.2010 \| 31.12.2009 \| Lisa nr \| \|---\|---\|---\|---\| \| Varad \| \| \| \| \| Käibevara \| \| \| \| \| Varud \| 1 415 420 \| 2 830 841 \| \| \| Kokku käibevara \| 1 415 420 \| 2 830 841 \| \| \| Kokku varad \| 1 415 420 \| 2 830 841 \| \| \| Kohustused ja omakapital \| \| \| \| \| Kohustused \| \| \| \| \| Lühiajalised kohustused \| \| \| \| \| Võlad ja ettemaksed \| 18 020 \| 0 \| \| \| Kokku lühiajalised kohustused \| 18 020 \| 0 \| \| \| Pikaajalised kohustused \| \| \| \| \| Laenukohustused \| 996 910 \| 2 464 430 \| \| \| Kokku pikaajalised kohustused \| 996 910 \| 2 464 430 \| \| \| Kokku kohustused \| 1 014 930 \| 2 464 430 \| \| \| Omakapital \| \| \| \| \| Osakapital nimiväärtuses \| 40 000 \| 40 000 \| \| \| Kohustuslik reservkapital \| 4 000 \| 4 000 \| \| \| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) \| 322 411 \| 52 095 \| \| \| Aruandeaasta kasum (kahjum) \| 34 079 \| 270 316 \| \| \| Kokku omakapital \| 400 490 \| 366 411 \| \| \| Kokku kohustused ja omakapital \| 1 415 420 \| 2 830 841 \| \| Kasumiaruanne (kroonides) \| \| 2010 \| 2009 \| Lisa nr \| \|---\|---\|---\|---\| \| Müügitulu \| 1 655 146 \| 2 794 776 \| 5 \| \| Muud äritulud \| 0 \| 1 591 801 \| \| \| Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus \| 0 \| 235 194 \| \| \| Kaubad, toore, materjal ja teenused \| -1 415 421 \| -4 084 283 \| \| \| Mitmesugused tegevuskulud \| -47 172 \| -25 266 \| \| \| Muud ärikulud \| -10 404 \| -6 712 \| \| \| Ärikasum (-kahjum) \| 182 149 \| 505 510 \| \| \| Finantstulud ja -kulud \| -148 070 \| -235 194 \| 3 \| \| Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist \| 34 079 \| 270 316 \| \| \| Aruandeaasta kasum (kahjum) \| 34 079 \| 270 316 \| \| Rahavoogude aruanne (kroonides) \| \| 2010 \| 2009 \| Lisa nr \| \|---\|---\|---\|---\| \| Rahavood äritegevusest \| \| \| \| \| Ärikasum (kahjum) \| 182 149 \| 505 510 \| \| \| Varude muutus \| 1 415 421 \| 5 962 928 \| \| \| Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus \| 18 020 \| -2 160 934 \| \| \| Makstud intressid \| -148 070 \| -235 194 \| \| \| Kokku rahavood äritegevusest \| 1 467 520 \| 4 072 310 \| \| \| Rahavood finantseerimistegevusest \| \| \| \| \| Saadud laenud \| 0 \| 1 000 \| \| \| Saadud laenude tagasimaksed \| -1 467 520 \| -4 076 892 \| \| \| Kokku rahavood finantseerimistegevusest \| -1 467 520 \| -4 075 892 \| \| \| Kokku rahavood \| 0 \| -3 582 \| \| \| Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses \| 0 \| 3 582 \| \| Omakapitali muutuste aruanne (kroonides) \| \| \| \| \| \| \| Kokku \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| Osakapital nimiväärtuses \| \| Kohustuslik \| l \| Jaotamata kasum (kahjum) \| \| \| \| \| \| reservkapita \| \| \| \| \| 31.12.2008 \| 40 000 \| 0 \| \| \| 56 095 \| 96 095 \| \| Aruandeperioodi kasum \| 0 \| 0 \| \| \| 270 316 \| 270 316 \| \| (kahjum) \| \| \| \| \| \| \| \| \| 0 \| 4 000 \| \| \| -4 000 \| 0 \| \| \| 40 000 \| 4 000 \| \| \| 322 411 \| 366 411 \| \| Aruandeperioodi kasum \| 0 \| 0 \| \| \| 34 079 \| 34 079 \| \| (kahjum) \| \| \| \| \| \| \| \| \| 40 000 \| 4 000 \| \| \| 356 490 \| 400 490 \| Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SAEVESKI MAJA OÜ 2010. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid. SAEVESKI MAJA OÜ kasumiaruanne on koostatud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1 alusel. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Raha Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni hoiuseid, lühiajalisi (alla 3 kuulise lunastustähtajaga) pangadeposiite ja rahaturufondi osakuid, millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid äritegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused seisuga 31. detsember 2010 on ümber hinnatud Eesti kroonidesse bilansipäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid ostjate vastu kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud tõenäoliselt laekuvatest summadest lähtudes. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulud sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevaid mittetagastatavaid makse. Varude tootmiskulud sisaldavad otseseid arendusprojektide valmimisega seotud kulutusi (ostetud teenustööd, liitumistasud, laenukasutuse kulutused ja muud seotud kulud). Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga. Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse alates hetkest, mil laenukasutuse kulutused on tekkinud (s.o laen on võetud) ning varude valmistamist on alustatud. Laenukasutuse kulutuste arvestamine varudes lõpetatakse hetkest, mil varud on valmis või nende valmistamine on pikemaks ajaks peatatud. Ettemaksetena kajastatakse varude soetamise eesmärgil tarnijatele tasutud summasid, mille eest bilansikuupäevaks ei ole veel kaupa saabunud või teenust teostatud. Maksustamine Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse dividendidena jaotatavat kasumit määraga 21/79 netodividendina väljamakstud summast. Dividendidelt arvestatud ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamise perioodi kasumiaruandes, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal dividendid välja makstakse. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist, teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused. Intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast. Dividenditulu kajastatakse vastava nõudeõiguse tekkimisel. Lisa 2 Varud (kroonides) \| \| 31.12.2010 \| 31.12.2009 \| \|---\|---\|---\| \| Lõpetamata arendusprojektid \| 1 415 420 \| 2 830 841 \| \| Kokku varud \| 1 415 420 \| 2 830 841 \| Lisa 3 Laenukohustused (kroonides) \| \| Ehitised \| Kokku \| \|---\|---\|---\| \| 31.12.2010 \| 1 415 420 \| \| \| 31.12.2009 \| 2 830 841 \| \| Lisa 4 Osakapital (kroonides) \| \| 31.12.2010 \| 31.12.2009 \| \|---\|---\|---\| \| Osakapital \| 40 000 \| 40 000 \| \| Osade arv (tk) \| 1 \| 1 \| Lisa 5 Müügitulu (kroonides) \| Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes \| \| \| \|---\|---\|---\| \| \| 2010 \| 2009 \| \| Müük Euroopa Liidu riikidele \| \| \| \| Eesti \| 1 655 146 \| 2 794 776 \| \| Kokku müük Euroopa Liidu riikidele \| 1 655 146 \| 2 794 776 \| \| Kokku müügitulu \| 1 655 146 \| 2 794 776 \| \| Müügitulu tegevusalade lõikes \| \| \| \| \| 2010 \| 2009 \| \| Korteriomandi müük \| 1 655 146 \| 2 794 776 \| Lisa 6 Tööjõukulud (kroonides) SAEVESKI MAJA OÜ-l majandusaastal 2010 töötajaid ei olnud, juhatuse liige tasu majandusaastal ei saanud. Lisades kajastatavat informatsiooni ei ole. Lisa 7 Seotud osapooled (kroonides) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes \| \| 31.12.2010 \| 31.12.2009 \| \|---\|---\|---\| \| \| Kohustused \| Kohustused \| \| Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud \| 18 020 \| \| Aruande digitaalallkirjad Osaühing SAEVESKI MAJA (registrikood: 11283863) 01.01.2010 - 31.12.2010 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Kasumi jaotamise ettepanek (kroonides) \| \| 2010 \| \|---\|---\| \| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) \| 322 411 \| \| Aruandeaasta kasum (kahjum) \| 34 079 \| \| Kokku \| 356 490 \| \| Jaotamine \| \| \| jaotamata kasumi hulka \| \| \| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale jaotamist (katmist) \| 356 490 \| \| Kokku \| 356 490 \| Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes \| \| EMTAK kood \| Müügitulu (EEK) \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\| \| Tegevusala \| \| \| Müügitulu % \| Põhitegevusala \| Osanikud \| Nimi / ärinimi \| Isikukood / registrikood / sünniaeg \| Elukoht / Asukoht \| Osaluse suurus ja \| \|---\|---\|---\|---\| \| \| \| \| valuuta \| \| Argo Ševerev \| 37403014910 \| Laagri alevik, Saue vald, Harjumaa \| 40000 EEK \| Sidevahendid	<urn:uuid:e709cadf-51d9-48e4-af72-4b5702670609>	CC-MAIN-2024-33	https://ariregister.rik.ee/est/company/11283863/file/950884	2024-08-10T08:26:11+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet	80,154,759	4,454	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999896	ekk_Latn	1.000005	[ "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "unknown", "unknown", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 319, 348, 620, 1252, 2235, 2842, 3551, 4134, 8030, 8473, 9303, 9473, 9809, 10205 ]	0	[ 0.84765625, 0.140625, 0.0027313232421875, 0.007415771484375, 0.000934600830078125, 0.00008678436279296875 ]
Jäätmevaldkonna registreering \| Registreeringu number \| \| RE.JÄ/518678 \| \|---\|---\|---\| \| Registreeringu omaja andmed \| Ärinimi / Nimi \| Poka kaubandus OÜ \| \| \| Registrikood / Isikukood \| 11684929 \| \| Kontaktisik \| Kontaktisiku nimi \| Andres Veide \| \| \| Kontaktisiku telefon \| 5078596 \| \| \| Kontaktisiku e-post \| email@example.com \| \| Tegevusvaldkond \| Tavajäätmete taaskasutamine või tekkekohas kõrvaldamine jäätmeloa omamise kohustuseta JäätS § 73 lõike 5 alusel \| \| \| Registreeringu kehtivuse periood \| Registreeringu väljastamise kuupäev \| 28.02.2023 \| \| \| Registreeringu kehtivuse algus \| 28.02.2023 \| \| \| Lõppemise kuupäev \| 31.12.2024 \| \| Andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus) \| Keskkonnaamet on vastavalt jäätmeseaduse § 98⁷ lg 4 kontrollinud jäätmeloa omamise vajaduse puudumist. Jäätmekäitleja tegevus registreeritakse jäätmeseaduse § 98⁷ lõike 2 punkt 1 ja esitatud taotluse 02.02.2023 T-RJÄ/1016800 alusel. \| \| \| Täiendavad nõuded \| Jäätmed taaskasutatakse koheselt pärast nende toomist kinnistule, jäätmeid käitluskoha kinnistul eelnevalt ei ladustata. Jäätmekäitleja registreeringu omajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded, sh peavad kõik täiteks kasutatavad jäätmed vastama keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 § 4^1 toodud nõuetele. Jäätmekäitleja registreeringu väljastamine ei vabasta registreeringu omanikku muude õigusaktidega kehtestatud kohustustest või piirangutest ning registreering ei asenda muude õigusaktide alusel nõutavaid lube või kooskõlastusi. \| \| \| Vaidlustamine \| Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. \| \| \| Registreeringu andja andmed \| Asutuse nimi \| Keskkonnaamet \| \| \| Registrikood \| 70008658 \| \| \| Allkirjastaja nimi \| Helen Akenpärg \| \| \| Ametikoht \| jäätmebüroo juhataja \| Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Mägari tee 6 pinnasetäitekoht Kood JKK5700100 Käitluskoha täpne asukoht kaardil Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Mägari tee 6 (67401:001:0025). Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Lääne maakond, Haapsalu linn, Kiltsi küla, Mägari tee 6 67401:001:0025 X: 6531313, Y: 472408 Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 7739 - Mujal liigitamata masinate, seadmete jm materiaalse vara rentimine ja kasutusrent Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Jrk nr Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Maksimaalne käitlusvõimsus (t/a) 1. Maaala planeerimine R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks Maapinna tõstmine ja planeerimine ja juurdepääsutee rajamiseks. Huumuskiht kooritakse, ala täidetakse jäätmetega 1 m paksuses kihis ja tihendatakse. Kopplaadur ja ekskavaator 500 Projekti kogumaht (t) 1 000 Käideldavad jäätmeliigid koos aastase käitluskogusega Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Mägari tee 6 pinnasetäitekoht Jäätmeliik Väljaminek (t/a) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus (t/a) R-kood Kogus (t/a) Dkood 17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 500 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 500 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 2/2	<urn:uuid:63b26cd3-8958-442e-bd50-a6e40f9e6a82>	CC-MAIN-2024-33	https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?represented_id=None&document_id=100786&document_file_id=1&get_digidoc=1&cft=&ddoc_file_id=BDOC%7C%7CD0&file_name=4ac3a4c3a4746d6576616c646b6f6e6e612072656769737472656572696e67206e722052452e4ac3845f3531383637382e706466	2024-08-10T06:39:00+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet	277,913,845	1,685	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999995	ekk_Latn	0.999995	[ "unknown", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1955, 3977 ]	1	[ 0.10888671875, 0.6171875, 0.1591796875, 0.11083984375, 0.0027313232421875, 0.0002880096435546875 ]
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 14.12.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: J&J; Trading OÜ registrikood: 14169139 tänava/talu nimi, maja ja korteri number: Kubja tee 42 küla: Võlsi küla vald: Võru vald maakond: Võru maakond postisihtnumber: 65542 telefon: +372 55672204 e-posti aadress: firstname.lastname@example.org Sisukord Aruande allkirjad 6 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) \| \| 31.12.2017 \| 14.12.2016 \| 14.12.2016 \| \|---\|---\|---\|---\| \| Varad \| \| \| \| \| Käibevarad \| 3 028 \| \| \| \| Kokku varad \| 3 028 \| \| \| \| Kohustised ja omakapital \| \| \| \| \| Kohustised \| \| \| \| \| Lühiajalised kohustised \| 3 270 \| \| \| \| Kokku kohustised \| 3 270 \| \| \| \| Omakapital \| \| \| \| \| Kokku omakapital \| -242 \| \| \| \| Sh osakapital nimiväärtuses \| 2 500 \| \| \| \| Kokku kohustised ja omakapital \| 3 028 \| \| \| Kasumiaruanne (eurodes) \| \| 14.12.2016 - 31.12.2017 \| \|---\|---\| \| Müügitulu \| 5 716 \| \| Kaubad, toore, materjal ja teenused \| -7 807 \| \| Mitmesugused tegevuskulud \| -651 \| \| Ärikasum (kahjum) \| -2 742 \| \| Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist \| -2 742 \| \| Aruandeaasta kasum (kahjum) \| -2 742 \| Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Käesolev aruanne on mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb vähemalt kahest põhiaruandest ja lisadest. Mikroettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtub mikroettevõtja Raamatupidamise Toimkonna juhendite redaktsioonist, mis kehtis enne 2017. aasta 1. jaanuari. Ettevõte on jätkuvalt tegutsev: Jah Lisa 2 Seotud osapooled (eurodes) \| Seotud osapoolteks on loetud tegevjuhtkond koos tema lähedaste pereliikmetega ning eraisikust omanik ning kõigi eelpool nimetatute valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad. \| \| \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\| \| Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes \| \| \| \| \| \| \| 31.12.2017 \| \| 14.12.2016 \| \| \| \| Nõuded \| Kohustised \| Nõuded \| Kohustised \| Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 29.02.2020 J&J Trading OÜ (registrikood: 14169139) 14.12.2016 - 31.12.2017 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: \| Allkirjastaja nimi \| Allkirjastaja roll \| Allkirja andmise aeg \| \|---\|---\|---\| \| JÜRI UŠAKOV \| Juhatuse liige \| 04.08.2020 \| Kasumi jaotamise ettepanek (eurodes) \| \| 31.12.2017 \| \|---\|---\| \| Aruandeaasta kasum (kahjum) \| -2 742 \| \| Kokku \| -2 742 \| \| Jaotamine \| \| \| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale jaotamist (katmist) \| -2 742 \| \| Kokku \| -2 742 \| Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Osanikud Sidevahendid	<urn:uuid:c70e3821-0a64-4dde-b57f-96941240c4b8>	CC-MAIN-2024-33	https://ariregister.rik.ee/est/company/14169139/file/9007167856	2024-08-10T07:37:00+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet	75,959,520	1,254	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999759	ekk_Latn	0.99999	[ "ekk_Latn", "unknown", "unknown", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 334, 366, 849, 1147, 2139, 2472, 2720, 2782 ]	0	[ 0.58203125, 0.400390625, 0.00531005859375, 0.009521484375, 0.0005645751953125, 0.00004363059997558594 ]
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 ärinimi: KHRU Retail OÜ registrikood: 14186209 tänava/talu nimi, maja ja korteri number: Tülli tee 20-1 küla: Randvere küla vald: Viimsi vald maakond: Harju maakond postisihtnumber: 74016 telefon: +372 55664172 e-posti aadress: email@example.com veebilehe aadress: khruretail.com Sisukord Tegevusaruanne OÜ KHRU Retail asutati 2017 aastal. 2019 aastal põhitegevus oli jaemüük posti või interneti teelt . 2019 aastal müügitulu oli 7092 eurot . Realisatsioon toimus Eestis ja EL. Juhatus koosneb 1 liikmest. Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) \| \| 31.12.2019 \| 31.12.2018 \| 31.12.2018 \| \|---\|---\|---\|---\| \| Varad \| \| \| \| \| Käibevarad \| \| \| \| \| Raha \| 12 \| \| \| \| Nõuded ja ettemaksed \| 221 \| \| \| \| Maksude ettemaksed ja tagasinõuded \| 221 \| \| \| \| Kokku varud \| 8 852 \| \| \| \| Müügiks ostetud kaubad \| 8 852 \| \| \| \| Ettemaksed varude eest \| 0 \| \| \| \| Kokku käibevarad \| 9 085 \| \| \| \| Põhivarad \| \| \| \| \| Materiaalsed põhivarad \| 1 420 \| \| \| \| Kokku põhivarad \| 1 420 \| \| \| \| Kokku varad \| 10 505 \| \| \| \| Kohustised ja omakapital \| \| \| \| \| Kohustised \| \| \| \| \| Lühiajalised kohustised \| \| \| \| \| Laenukohustised \| 3 000 \| \| \| \| Võlad ja ettemaksed \| 1 012 \| \| \| \| Võlad tarnijatele \| 84 \| \| \| \| Võlad töövõtjatele \| 516 \| \| \| \| Maksuvõlad \| 206 \| \| \| \| Muud võlad \| 206 \| \| \| \| Kokku lühiajalised kohustised \| 4 012 \| \| \| \| Kokku kohustised \| 4 012 \| \| \| \| Omakapital \| \| \| \| \| Osakapital nimiväärtuses \| 2 500 \| \| \| \| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) \| 11 981 \| \| \| \| Aruandeaasta kasum (kahjum) \| -7 988 \| \| \| \| Kokku omakapital \| 6 493 \| \| \| Kasumiaruanne (eurodes) \| \| 2019 \| 2018 \| 2018 \| \|---\|---\|---\|---\| \| Müügitulu \| 7 092 \| \| \| \| Muud äritulud \| 7 250 \| \| \| \| Kaubad, toore, materjal ja teenused \| -8 396 \| \| \| \| Mitmesugused tegevuskulud \| -4 426 \| \| \| \| Tööjõukulud \| -8 670 \| \| \| \| Põhivarade kulum ja väärtuse langus \| -837 \| \| \| \| Muud ärikulud \| -1 \| \| \| \| Ärikasum (kahjum) \| -7 988 \| \| \| \| Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist \| -7 988 \| \| \| Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Majandustehingud kirjendatakse soetusmaksumuse printsiibi kohaselt nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses.Raamatupidamise aruanded koostatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi kohaselt. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluuta aktivad ja passivad on bilansis kajastatud eurodes 31.detsembril kehtinud Eesti Panga kursiga. Välisvaluutas fikseeritud majandustehingud kajastatakse eurodes kasutades tehingupäeval kehtinud Eesti Panga kurssi. Tulud ja kulud kajastatakse tehingu teostamise hetkel. Varud Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kantakse aruandeaasta kuludesse. Varude hindamisel rakendatakse FIFO meetodit. Varude hindamise aluseks on füüsiline inventuur. Tulud Müügitulu kajastatakse tekkepõhiselt realiseerimise printsiibi alusel. Kauba müügi puhul on müügitulu tekkimise momendiks kauba omandiõiguse üleminek ostjale. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tekib nõudeõigus dividendidele. Lisa 2 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) \| \| 31.12.2019 \| \| 31.12.2018 \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| Ettemaks \| Maksuvõlg \| Ettemaks \| Maksuvõlg \| \| Käibemaks \| 14 \| \| 443 \| \| \| Üksikisiku tulumaks \| \| 4 \| \| \| \| \| \| 178 \| \| \| \| \| \| 11 \| \| \| \| \| \| 13 \| \| \| \| \| 207 \| \| 531 \| \| \| \| 221 \| 206 \| 974 \| \| Lisa 3 Materiaalsed põhivarad (eurodes) \| \| \| Kokku \| \|---\|---\|---\| \| \| Muud masinad ja seadmed \| \| \| 31.12.2018 \| \| \| \| Soetusmaksumus \| 2 536 \| 2 536 \| \| Akumuleeritud kulum \| -279 \| -279 \| \| Jääkmaksumus \| 2 257 \| 2 257 \| \| Amortisatsioonikulu \| -837 \| -837 \| \| 31.12.2019 \| \| \| \| Soetusmaksumus \| 2 536 \| 2 536 \| \| Akumuleeritud kulum \| -1 116 \| -1 116 \| \| Jääkmaksumus \| 1 420 \| 1 420 \| Lisa 4 Tööjõukulud (eurodes) \| \| 2019 \| 2018 \| \|---\|---\|---\| \| Palgakulu \| 6 480 \| 5 500 \| \| Sotsiaalmaksud \| 2 190 \| 1 859 \| \| Kokku tööjõukulud \| 8 670 \| 7 359 \| \| Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale \| 1 \| 1 \| \| Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: \| \| \| \| Töölepingu alusel töötav isik \| 1 \| 1 \| Lisa 5 Seotud osapooled (eurodes) Laenud \| \| Saadud laenud \| Alusvaluuta \| Lõpptähtaeg \| \|---\|---\|---\|---\| \| Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad \| \| \| \| \| Omanikulaen \| 3 000 \| EUR \| \| \| \| 2019 \| 2018 \| \|---\|---\|---\| \| Arvestatud tasu \| 6 480 \| 5 500 \| Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 20.06.2020 KHRU Retail OÜ (registrikood: 14186209) 01.01.2019 - 31.12.2019 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Kasumi jaotamise ettepanek (eurodes) \| \| 31.12.2019 \| \|---\|---\| \| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) \| 11 981 \| \| Aruandeaasta kasum (kahjum) \| -7 988 \| \| Kokku \| 3 993 \| \| Jaotamine \| \| \| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale jaotamist (katmist) \| 3 993 \| \| Kokku \| 3 993 \| Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Osanikud Sidevahendid	<urn:uuid:8eb9f02c-f864-467f-9328-c1fa404a49cb>	CC-MAIN-2024-33	https://ariregister.rik.ee/est/company/14186209/file/9007040060	2024-08-10T08:06:08+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet	75,971,565	2,477	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999707	ekk_Latn	0.999999	[ "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn", "unknown", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 374, 384, 604, 1729, 2166, 3732, 4818, 5023, 5326, 5388 ]	0	[ 0.89453125, 0.09765625, 0.00135040283203125, 0.00439453125, 0.000518798828125, 0.000034809112548828125 ]
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 23.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: Hanza Capital OÜ registrikood: 14189981 tänava/talu nimi, maja ja korteri number: Kastani tn 64 linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond: Tartu maakond postisihtnumber: 50410 telefon: +372 5059455 e-posti aadress: firstname.lastname@example.org Sisukord Aruande allkirjad 6 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) \| \| 31.12.2017 \| 23.01.2017 \| \|---\|---\|---\| \| Varad \| \| \| \| Käibevarad \| 51 508 \| 0 \| \| Kokku varad \| 51 508 \| 0 \| \| Kohustised ja omakapital \| \| \| \| Kohustised \| \| \| \| Lühiajalised kohustised \| 51 500 \| 0 \| \| Kokku kohustised \| 51 500 \| 0 \| \| Omakapital \| \| \| \| Kokku omakapital \| 8 \| 0 \| \| Sh osakapital nimiväärtuses \| 2 500 \| 2 500 \| \| Sh sissemaksmata osakapital \| -2 500 \| -2 500 \| Kasumiaruanne (eurodes) \| \| 23.01.2017 - 31.12.2017 \| \|---\|---\| \| Müügitulu \| 800 \| \| Kaubad, toore, materjal ja teenused \| -584 \| \| Mitmesugused tegevuskulud \| -40 \| \| Muud ärikulud \| -168 \| \| Ärikasum (kahjum) \| 8 \| \| Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist \| 8 \| \| Aruandeaasta kasum (kahjum) \| 8 \| Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Käesolev aruanne on Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mille eesmärk on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni aruandekohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse kohta. Ettevõte on jätkuvalt tegutsev: Jah Lisa 2 Seotud osapooled (eurodes) Seotud osapoolteks on loetud tegevjuhtkond koos tema lähedaste pereliikmetega ning eraisikust omanik ning kõigi eelpool nimetatute valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad. \| Saadud laenud \| Lõpptähtaeg \| \|---\|---\| Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 02.07.2018 Hanza Capital OÜ (registrikood: 14189981) 23.01.2017 - 31.12.2017 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Kasumi jaotamise ettepanek (eurodes) \| \| 31.12.2017 \| 31.12.2017 \| \|---\|---\|---\| \| Aruandeaasta kasum (kahjum) \| \| \| \| Kokku \| \| \| \| Jaotamine \| \| \| \| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale jaotamist (katmist) \| \| \| \| Kokku \| \| \| Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Osanikud Sidevahendid \| Liik \| Sisu \| \|---\|---\| \| Mobiiltelefon \| +372 5059455 \| \| E-posti aadress \| email@example.com \|	<urn:uuid:45925625-1162-459b-987f-80960e9925a2>	CC-MAIN-2024-33	https://ariregister.rik.ee/est/company/14189981/file/9005342472	2024-08-10T06:50:06+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet	82,917,394	1,067	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999822	ekk_Latn	0.999997	[ "ekk_Latn", "unknown", "unknown", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 333, 365, 813, 1116, 1742, 1949, 2205, 2365 ]	0	[ 0.55859375, 0.388671875, 0.0166015625, 0.033935546875, 0.001495361328125, 0.00012493133544921875 ]
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org) Hooldamine - juuksur - PHASE 10+ PUHASTE JUUSTE RAVI PUHASTE JUUSTE RAVI SAVI KOORIMINE Pehme ja voolav wrap koor formuleeritud savi, aitab eemaldada liigse rasu väärtuslikku imavad meetme kaudu lisades glükool hape. Piparmünt, Sidrunmeliss ja magusa apelsini eeterlikke õlisid mängida väärtuslikku normaliseerida, sanitizer ja värskendav. pakend: 85 ml pudel. pagina 1 / 1	<urn:uuid:e713db76-3e35-4de6-a913-9a4f2e98aad3>	CC-MAIN-2017-30	http://beautybazar.cn/et/hooldamine-juuksur-c-10/phase-10-a-565/puhaste-juuste-ravi-p-4901.pdf	2017-07-20T20:58:25Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-30/segments/1500549423486.26/warc/CC-MAIN-20170720201925-20170720221925-00575.warc.gz	34,878,394	163	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999855	ekk_Latn	0.999855	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 412 ]	1	[ 0.022216796875, 0.515625, 0.390625, 0.06884765625, 0.0016937255859375, 0.0002651214599609375 ]
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org) Juuste värv Arendajad - KOMEKO CLOE VÄRV oksüdeerivad emulsioon nahka pehmendavad firstname.lastname@example.org +39 0331 1706328 CLOE VÄRV oksüdeerivad emulsioon nahka pehmendavad Oksüdeeriv Advanced õline valem rikastatud emulsioon põhineb polükvaternium-6 ja evitamiini. Sisaldab nahka pehmendavad kindlustamise heledam värv. Sooritab antioksüdant kaitsev niisutav ja rahustav "leevendamine kammimine juuksed. Liiki: 20 ' 30 ' 40 mahud. pakend: 1000 ml pudelitesse. pagina 1 / 1	<urn:uuid:56a34443-77de-43d7-873d-fbad2228375c>	CC-MAIN-2017-26	http://beautybazar.com/et/juuste-v%C3%A4rv-arendajad-c-4/komeko-a-563/cloe-v%C3%84rv-p-4885.pdf	2017-06-28T23:30:18Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-26/segments/1498128323807.79/warc/CC-MAIN-20170628222452-20170629002452-00221.warc.gz	50,144,108	212	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999831	ekk_Latn	0.999831	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 513 ]	1	[ 0.0240478515625, 0.875, 0.08544921875, 0.0140380859375, 0.000545501708984375, 0.00014781951904296875 ]
Näide: Heitgaasisüsteemi CE-märgistus Paigaldatud heitgaasisüsteem on varustatud järgmise tüübisildiga: Heitgaasisüsteem Poll Schornsteintechnik, Dörpen Toote nimetus (palun märgistada vastavalt) 0.1 tüüpsüsteem Ill DIN EN 1856-1 T450 - N1 - D - V3 - L50050 - G xxx 0.1 tüüpsüsteem IIII DIN EN 1856-1 T450 - N1 - D - V2 - L99050 - G xxx 0.2 tüüpsüsteem Ill FU DIN EN 1856-1 T450 - N1 - W - V2 - L50050 - O xxx 0.2 tüüpsüsteem Ill FU DIN EN 1856-1 T450 - N1 - W - V2 - L99050 - O xxx 0.3 tüüpsüsteem IIA MD DIN EN 1856-1 T600 - H1 - W - V2 - L50050 - O xxx 0.4 tüüpsüsteem IlA HT DIN EN 1856-1 T600 - H1 - W - V2 - L50050 - O xxx 0.5 tüüpsüsteem Ill M DIN EN 1856-1 T450 - N1 - D - V3 - L50050 - G xxx 0.6 tüüpsüsteem Ill M FU DIN EN 1856-1 T450 - N1 - W - V2 - L50050 - O xxx 0.7 tüüpsüsteem III M H1 DIN EN 1856-1 T200 - H1 - W - V2 - L50050 - O xxx Heitgaasisüsteemi nimetus: ______________________________________ Kaugus süttivatest ehitusmaterjalidest: ___________________________________mm Nimiläbimõõt: _________________________mm ventileeritud Paigaldaja: ______________________________________ Paigalduse kuupäev: ______________________________________	<urn:uuid:56f4778d-521e-4020-b8ff-d5d35a26eb5b>	CC-MAIN-2017-26	http://juhendid.sks.ee/POLL_IIIFU_silt_korstnale_EST.pdf	2017-06-28T22:38:40Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-26/segments/1498128323807.79/warc/CC-MAIN-20170628222452-20170629002452-00228.warc.gz	219,137,276	501	ekk_Latn	ekk_Latn	0.998111	ekk_Latn	0.998111	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1189 ]	0	[ 0.828125, 0.1416015625, 0.01129150390625, 0.01531982421875, 0.0022430419921875, 0.000598907470703125 ]
Rõuge Vallavolikogu 25. jaanuari 2017 istungil vastu võetud õigusaktid Valgus jõudis Sännasse! Möödunud nädalal paigaldati Sänna külakeskuse ette kolm kena mõisamiljööga sobivat välivalgustite komplekti kokku kaheksa LED-laternaga Sel laupäeval Rõugesse purakat püüdma! Volikogu: 1. Toetas kohanimenõukogu soovitatud kahest nimevariandist Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge ja Varstu valla ühinemisel Rõuge valla nime. Kohanimenõukogu esimene soovitus oli vana kihelkonnanimi Rõuge, kohanimenõukogu arvates võis kaaluda Haanja nime, millega osal ühinejatest on seosed kaudsemad. Haanjamaa on kitsam kultuuriline mõiste, mistõttu ei sobi ühinejate nimeks. 2. Kehtestas Rõuge Lasteaias lastevanemate poolt osaliste kulude katmise määrad alates 01.03.2017: 01.10−30.04 − 17 eurot kuus ühe lapse kohta 01.05−30.09 − 14 eurot kuus ühe lapse kohta 3. Otsustas toetada Sänna Leiutajate Külakooli ja Johannese kooli Rosmal tegevuskulude tasumisel. Rõuge vallast õpib erakoolides 7 õpilast: Leiutajate Külakoolis 6 ja Johannese koolis Rosmal 1. 4. Andis vallavalitsusele loa osaleda KIKi programmis projektitaotlusega „Rõuge aleviku ja Nursi küla tänavavalgustuse rekonstrueerimine" ja selle heakskiitmisel kaasfinantseerida projekti tegevusi summas 43 875,20 eurot. 5. Andis vallavalitsusele loa osaleda EASi programmis projektitaotlusega „Viitina külakeskuse katuse rekonstrueerimine" ja selle heakskiitmisel kaasfinantseerida projekti tegevusi summas 22 718 eurot. 6. Andis loa Tsirgupalu külas Jaani-Reinu kinnistu võõrandamiseks enampakkumise teel alghinnaga 10 000 eurot ja volitas enampakkumist läbi viima Võrumaa Metsaühistu. 7. Andis loa Handimiku külas Puhasti kinnistu kasvava metsa raieõiguse võõrandamiseks alghinnaga 20 000 eurot ja volitas enampakkumist läbi viima Võrumaa Metsaühistu. 8. Otsustas Rõuge valla elutöö preemia ja Rõuge valla aukodaniku tiitli andmise. Tiitlid antakse pidulikult üle 24. veebruaril rahvamajas toimuval kontsertaktusel. Järgmine volikogu istung toimub 22. veebruaril 2017. Vallavanema vastuvõtud külakeskustes Järgmised vallavanema vastuvõtud suuremate külade keskustes: Teisipäeval, 7. veebruaril kell 9−11 Nursi külakeskuses Teisipäeval, 14. veebruaril kell 10−12 Sänna Kultuurimõisas Teisipäeval, 21. veebruaril kell 9−11 Viitina külakeskuses Soovi korral saab kohtumisi kokku leppida või kohtumiste eel vallavanemaga suhelda telefonil 517 6261 või e-posti teel aadressil email@example.com (Tiit Toots). Vabariigi aastapäeva tähistamine Rõuges 24. veebruaril kell 12.30 oodatakse kõiki Rõuge Vabadussõja mälestussamba juures, et veeta koos Eesti iseseisvuspäevale pühendatud mälestushetked. Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud pidulik kontsertaktus toimub Rõuge rahvamajas reedel, 24. veebruaril kell 13.00. Antakse üle Rõuge valla aunimetused, kontserdiosas astuvad lavale Maria Listra ja Mihkel Mattisen. Kõik vallakodanikud on oodatud! Kokkusaamine Viitinas Viitina piirkonna 60+ klubi kokkusaamine toimub kolmapäeval, 15. veebruaril kell 12 Viitina külakeskuses. Tähistame sünnipäevi, pidutseme ja veedame koos mõnusalt aega, tuleb ka üllatusi. Soovime kõigile tugevat tervist ja rõõmsat meelt! Juba sel laupäeval, 4. veebruaril on kõik taas oodatud Rõuge Suurjärve jääle, et püüda välja selletalvised purakad. Registreerimine kell 9.00−11.00, stardipauk kõlab kell 10.00. Kalapüük kestab kolm tundi ning umbes kell 14 toimub autasustamine. Võistluse osavõtutasu on 3 eurot, pealtvaatajatele tasuta. Päeva jooksul pakutakse kaldal sooja kehakinnitust ning meeleolukaid mänge kogu perele. Auhinnalaud on tavapäraselt rikkalik! Ootame rohket ja aktiivset osavõttu! Oodatud on ka kõik pakkumised auhinnalauale. Lähem info telefonil 785 9322 (Rein Rõustik). Rõuge kool ootab õppetegevuses osalema! Rõuge kool viib ellu algatust, mille käigus tuuakse senisest rohkem kogukonnas tegutsevaid organisatsioone, ettevõtteid, spetsialiste ja üksikisikuid õppekava arendamises osalema. Rõuge kogukonnas elab ja tegutseb palju huvitavaid inimesi, kuid sageli pole teada nende kogemused, huvialad, oskused, tegevuse spetsiifika ja kuidas see võiks kokku sobituda kooli õppekavas olevate teemadega. Hea Rõuge kogukonna inimene, juhul kui oled valmis oma teadmisi, kogemusi ja oskusi õpilastele jagama, siis anna sellest teada küsimustikku täites või helistades ja kirjutades! Kõik vastused kogume kokku ja arutame hiljem üheskoos õpetajatega, kuidas neid teadmisi lastele õpetatavate teemadega siduda. Internetis täidetav link: http://bit.ly/Rouge-kogukonnakool. Õpetuse pikkus ei oma tähtsust − see võib olla nii 15-minutiline kogemuse jagamine kui mitmepäevane retk. Tähtis on idee ja valmisolek, meetodi arutame hiljem koos läbi. Ootame kõiki asjast huvitatuid reedel, 17. märtsil kell 16.00 koolimajas toimuvale arutelule. Palun anna oma osalemisest eelnevalt teada. Algatus viiakse ellu SA Innove üldhariduskoolidele suunatud programmi „Kogukonna kaasamine kooli õppekava arendamisse ja rakendamisse" toetusel, mille eesmärk on toetada kooli ja kogukonna koostööd kooli õppekava arendamisel ja rakendamisel, sh siduda kooli ja paikkonna eripära ning kultuuritraditsioonid õppekava üldosas ja ainekavades. Jäätmeevedaja muutusest Head vallakodanikud! Kui teil on varasemalt olnud jäätmevedu ja te pole siiani saanud uuelt jäätmevedajalt veograafikut ja lepingut, siis palun andke sellest teada valla keskkonnaspetsialistile Jaanus Tanilsoole (785 9322, 5346 7448, firstname.lastname@example.org). NB! Pärast teenuseosutaja muutumist ärge unustage muuta ka oma otsekorralduslepinguid! Kiriku teated 5. pühapäeval pärast ilmumispüha, 5. veebruaril kell 11.00 toimub armulauaga jumalateenistus. 3. pühapäeval enne paastuaega, 12. veebruaril kell 11.00 toimub armulauaga jumalateenistus. Noorkotkaste ja kodutütarde tegemised veebruaris 09.02 Infopäev laagrite korraldajatele Tartus 10−11.02 Piirkonna laager Kuldre koolis 17−18.02 Sänna rännak/matk, start ja finiš Rõuge Põhikoolis 22.02 Uute liikmete vastuvõtt 23.02 Pidulik vormikandmise päev ja EV aastapäeva aktus Rõuge Põhikoolis Lisainfo jooksvalt: https://www.facebook.com/groups/Rouge.KT.NK/. Eelinfo: märtsikuine peoõhtu rahvamajas! Laupäeval, 4. märtsil kell 20.00 algab rahvamajas peoõhtu koos Karl Madisega! Läheneva naistepäeva puhul rõõmustab publikut Lasva Meeskoor. Sooduspiletid hinnaga 10 eurot on saadaval kogu veebruari jooksul, hiljem maksab pilet 14 eurot. Seega saab soodsad piletid välja osta sularahas rahvamajast või tasudes ülekandega Rõuge Vallavalitsuse arvelduskontole EE231010402006965009. Selgitusse tuleb märkida sündmus ja kelle nimele mitu piletit ostetakse. Laudade broneerimine on juba alanud, olge nobedad! Info: 5302 6770 (Ive Ruusamäe) ja 506 1267 (Riina Kööts). Üleskutse Rõuge valla ettevõtjatele Rõuge Avatud Noortekeskus korraldab selle aasta suvel Noore Töösuve. Selle eesmärk on noortele esmase töökogemuse andmine ja tööks valmisoleku suurendamine, pakkudes samal ajal võimalust tutvuda erinevate ametitega. Noorte Töösuvi toimub sel suvel 26. juunist kuni 5. juulini. Rõuge Noorte Töösuvest võtavad osa ka Rõuge sõprusvalla Rae valla noored. Noorte vanus on 13–16 aastat. Kui teil on noortele tööd pakkuda, siis palume võtta ühendust eposti teel email@example.com või telefonil 5340 3309. Taotle LEADER projektitoetust! MTÜ Võrumaa Partnerluskogu kuulutab välja LEADER projektitoetuste selle aasta esimese taotlusvooru. Taotlusvoor ettevõtluse meetmetele on avatud 20.−28. veebruaril. Projektitaotluste hindamise tähtaeg on hiljemalt 21. aprill 2017. Ettevõtluse projektitoetust saab taotleda kahest alameetmest: Alameede 2.1 Ettevõtluskeskkonna arendamine Alameede 2.2 Väiketootmisettevõtete arendamine Taotlusvooru eel toimub infopäev ettevõtlusmeetme taotlejatele reedel, 3. veebruaril algusega kell 14.00 Võru Maavalitsuse II korruse saalis (sissepääs L.Koidula tn poolsest uksest). Taotlusvoor küla- ja kultuurimeetmetele on avatud 20.−28. märtsil. Projektitaotluste hindamise tähtaeg on hiljemalt 19. mai. Projektitoetust saab taotleda kahest alameetmest: Alameede 1.1 Külakogukondade arendamine Alameede 1.2 Kohaliku kultuuripärandi säilitamine läbi koostöö Taotlusvooru eel toimuvad infopäevad taotlejatele: Urvaste ja Antsla valla taotlejatele kolmapäeval, 1. märtsil kell 13.00 Antsla Kultuuri- ja spordikeskuse väikeses saalis; Võru ja Sõmerpalu valla taotlejatele reedel, 3. märtsil kell 14.00 Võru Vallavalitsuse saalis; Rõuge ja Haanja valla taotlejatele teisipäeval, 7. märtsil kell 14.00 Nursi Külakeskuse II korrusel; Lasva ja Vastseliina valla taotlejatele neljapäeval, 9. märtsil kell 14.00 Vastseliina Rahvamaja saalis; Mõniste ja Varstu valla taotlejatele reedel, 10. märtsil kell 13.00 Varstu Kultuurikeskuse saalis. Toetust võivad taotleda Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina ja Võru vallas tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused. Menetlusse võetakse taotlused, mis on e-PRIAsse esitatud väljakuulutatud taotlusvooru viimasel päeval hiljemalt kell 23.59. Täpsem info meetmete, toetatavate tegevuste ja taotlemistingimuste kohta on kättesaadavad Võrumaa Partnerluskogu kodulehel https://voruleader.ee või telefonidel 786 8373 ja 5345 1330 (tegevjuht Kerli Kanger). Kunstikuur kutsub Neljapäeviti kell 18.00−20.00 saab Kunstikuuris joonistada ja maalida Tiit Varblase juhendamisel. Kolmapäeviti kell 17.30 toimub keraamikakursus Aivar Rumvolti juhendamisel. Olete oodatud! Torniööbik ootab kaastöid! Haanja-Rõuge ühine ajaleht Torniööbik ootab jooksvalt kõigi kirjutisi ja pilte teie tegemistest, juhtumistest ja põnevatest ettevõtmistest, mis võiks teisigi huvitada. Väga oodatud on ka mälestused vanadest aegadest. Kui endal kirjutamine ei suju, siis võib võtta ühendust ning saame kokku, ajame juttu ja paneme selle ikkagi kirja! Kirjad on oodatud aadressile firstname.lastname@example.org või paberil Rõuge vallamajja (Ööbikuoru 4, Rõuge alevik 66201); telefon 785 9322. Osale Uma Pido 2018 laulukava koostamises! Viies võrukeelne laulu- ja rahvapidu toimub laupäeval, 2. juunil 2018 Võru Kubija laululaval. Koos Uma Pido väikese juubeliga tähistatakse siis ka Eesti Vabariigi suurt pidu – V Uma Pido on kingitus 100-aastasele Eestile. Üks õige meiekandi juubel tähendab laulu, tantsu ja nalja. Seda peab ka V Umal Pidol saama! Korraldajad tahavad, et peol esitatavad laulud oleksid just need, mida peolised kõige enam ootavad. Seepärast tuleb veebruari alguses internetti koduleht, kus igaüks saab varasemate Uma Pidode laule kuulata ja panna kokku endale meelepärane peokava – päris oma Uma Pido. Kõige rohkem valituks osutunud laulud saavad kindlasti peole! Laulude valimise kampaania kestab selle aasta veebruarismärtsis. Kae www.umapido.ee! Uma Pido om mi kõiki pido, teemi tuud kõik kuun! Koolitus alustavatele ettevõtjatele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja BDA Consulting OÜ koostöös Võrumaa Arenguagentuuriga korraldavad koolituse alustavatele ettevõtjatele. Koolitus annab vajalikud baasteadmised potentsiaalsetele, alustavatele ja vastalustanud ettevõtjatele ning loob oskused oma ettevõtte alustamiseks ja ettevõtlusega tegutsemiseks. Koolitus toimub aktiivõppe meetodil, sisaldades arutelusid, rühmatöid, kogemuste vahetamist, näidisjuhtumite lahendamist. Koolituse mahule (56 akadeemilist tundi) lisanduvad iseseisvad kodused tööd. Koolituse käigus koostab osaleja äriplaani ja tegevuskava, mis on aluseks edaspidisel tegutsemisel ettevõtjana. Koolituse kava: 15.03 Mina kui ettevõtja ja minu äriidee 16.03 Ärimudeli arendamine 29.03 Turundusuuringud ja -strateegia 30.03 Turundus- ja müügiplaan. Hinnastrateegia 12.04 Finantsjuhtimine. Raamatupidamine. Maksud 13.04 Finantsprognooside koostamine 26.04 Meeskond ja juht Koolituspäevad toimuvad Kubija hotelli seminariruumis Männiku 43a kell 10.00−17.00. Osalemistasu 40 eurot, milles sisalduvad koolitusmaterjalid ja kohvipausid. Koolitusele kandideerimiseks tuleb esitada sooviavaldus, mille leiate www.vaa.ee või meie kontorist aadressil Jüri 12 Võru. Täidetud ankeedi palume saata hiljemalt 3. märtsiks aadressile email@example.com või Jüri 12, Võru. Lisainfo: 786 8313 või 5309 1180.	<urn:uuid:9329fdaa-f72c-4273-9b4f-1fc57cbf8f4a>	CC-MAIN-2017-26	http://rouge.kovtp.ee/documents/822972/14754672/03-infoleht_02.02.2017.pdf/0fde881c-8a56-4980-9dd7-386be0f5ca15?version=1.0	2017-06-28T22:30:49Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-26/segments/1498128323807.79/warc/CC-MAIN-20170628222452-20170629002452-00228.warc.gz	353,419,754	4,969	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999658	ekk_Latn	0.999664	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 6112, 12167 ]	0	[ 0.5078125, 0.462890625, 0.023193359375, 0.0047607421875, 0.000774383544921875, 0.000354766845703125 ]
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org) Juuksevärvid - AMJ CHARLSON HULL ITALIA ARGAN VÄRV kosmeetiline juuste värvimine koor HULL ITALIA ARGAN VÄRV kosmeetiline juuste värvimine koor Värvimine koor rikastatud Argan oil taastav mõju ja loomulik juuste pehmendaja on pooleli. – Värvi mitu tahku on lihtne kasutada ja suuremat püsivust ajas. toonid: 72. kasutusjuhendid: kasutatavad suhe 1:1 hapnikuga lõhnav koor. pakend: 100 ml katseklaasi. pagina 1 / 1	<urn:uuid:4c80cc5e-241d-41fe-8e48-c0460664ad8a>	CC-MAIN-2017-26	http://beautybazar.cn/et/juuksev%C3%A4rvid-c-1/amj-charlson-a-557/hull-italia-argan-v%C3%84rv-p-4790.pdf	2017-06-28T23:05:21Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-26/segments/1498128323807.79/warc/CC-MAIN-20170628222452-20170629002452-00230.warc.gz	41,508,077	183	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999811	ekk_Latn	0.999811	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 456 ]	1	[ 0.00396728515625, 0.97265625, 0.0211181640625, 0.00135040283203125, 0.00002765655517578125, 0.00001704692840576172 ]
Aeg tunnustada tegijaid Rõuge vallavalitsus ootab esmaspäevaks, 23. jaanuariks põhjendatud ettepanekuid järgmistele aunimetustele: Rõuge jääväljak on avatud! Rõuge valla elutöö preemia Rõuge valla aukodanik Aasta kohaliku elu edendaja Aasta kultuurielu edendaja Aasta hariduselu edendaja Aasta sportlane või spordielu edendaja Aasta tulevikulootus Aasta tegu Rõuge valla tunnustuse avaldamise korra ja kriteeriumid leiab internetist aadressilt https://www.riigiteataja.ee/akt/408012016001 . Eelmistel aastatel tunnustatud kodanike nimekirja leiab aadressilt http://rouge.kovtp.ee/aunimetuste-saajad . Aunimetuste saajaid tunnustatakse 24. veebruaril 2017 Rõuge rahvamajas toimuval pidulikul Eesti Vabariigi aastapäeva üritusel. Rõuge alevikus uute korterelamute ehitamiseks vajaliku maa detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamine Rõuge alevikus uute korterelamute ehitamiseks vajaliku maa detailplaneeringu eskiislahendust tutvustav eelarutelu toimub esmaspäeval, 6. veebruaril 2017. a kell 14.00 Rõuge vallamajas. Planeeritav ala asub Rõuge vallas Rõuge alevikus Soojuse tänav katastriüksusel 69701:001:0117, Soojuse tn 4 katastriüksusel nr 69701:004:0135, Rõuge metskond 23 katastriüksusel nr 69701:003:0540, 25249 Sänna-Rõuge tee katastriüksusel nr 69701:003:1613, munitsipaalomandisse taotletaval Tehnika tänaval ja eelnimetatud katastriüksuste juures paikneval riigi reservmaal. Planeeringuala suuruseks on ca 3,3 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on uute hoonestusalade määramine kortermajadele koos haljastuse ja heakorra põhimõtetega. Lisaks laiendatakse olemasolevat jäätmejaama ala eesmärgiga parandada konteinereid tühjendavate autode ligipääsu ja suurendada jäätmehoidla katusealust pinda. Riigi reservmaale kavandatakse planeeringuga rajada puhkeala ning tiik/tuletõrje veevõtukoht. Planeeringu eskiislahendusega saab tutvuda Rõuge vallamajas või veebis: https://rouge.kovtp.ee/et/detailplaneeringute-eskiislahendused. Vallavanema vastuvõtud külakeskustes Järgmised vallavanema vastuvõtud suuremate külade keskustes: Teisipäeval, 24. jaanuaril kell 10−12 Sänna Kultuurimõisas Teisipäeval, 31. jaanuaril kell 9−11 Viitina külakeskuses Teisipäeval, 7. veebruaril kell 9−11 Nursi külakeskuses Soovi korral saab kohtumisi kokku leppida või kohtumiste eel vallavanemaga suhelda telefonil 517 6261 või e-posti teel aadressil firstname.lastname@example.org (Tiit Toots). Rõuge Saunamaa poolfinaalis! Laupäeval Võru Spordikeskuses toimunud Eesti saalijalgpalli karikavõistluste veerandfinaali kohtumisel võitis Rõuge Saunamaa võistkond suurelt Eesti saalijalgpalli kõrgliiga võistkonda Silamäe FC Molycorp Silmet tulemusega 13:4. Esimene võistkond Võrumaa ajaloos on jõudnud Eesti saalijalgpalli karikavõistlustel nelja hulka, poolfinaali! Lähiajal toimub ka loosimine, millega saab selgeks, kus ja kellega järgmisena mängitakse. Eesti MV saalijalgpalli algrupi mängudes jagab Rõuge Saunamaa esikohta Nõmme meeskonnaga, kellega toimub otsustav mäng juba sel pühapäeval, 22. jaanuaril kell 19.15 Kiili spordikeskuses. Kellel võimalus, tulge pöialt hoidma. Sellest mängust sõltub, kes alagrupis juhtima asub! Ilmataat on lõpuks ometi meie kõigi palveid kuulda võtnud ning käes on tõelised talveilmad koos lume ja jääga. Juba terve nädala on avatud ka Rõuge jääväljak ja seda järgmistel aegadel: Esmaspäev 8.55−14.25 Rõuge Põhikooli õpilased 15.30−19.30 Vaba jää (olemas treener, uiskude laenutus) 19.30−21.30 Hokitreening Teisipäev 8.55−15.20 Rõuge Põhikooli õpilased Kolmapäev 8.55−14.25 Rõuge Põhikooli õpilased 15.30−19.30 Vaba jää (olemas treener, uiskude laenutus) 19.30−21.30 Hokitreening Neljapäev 8.55−14.25 Rõuge Põhikooli õpilased Reede 8.55−12.35 Rõuge Põhikooli õpilased Laupäev 11.00−14.30 Vaba jää (uiskude laenutus) 14.30−16.30 Hokitreening Pühapäev 12.00−16.00 Vaba jää Uisulaenutus E, K ja L spordihoone keldrikorrusel (1 €/tund). Jääväljaku infotelefonid: 506 5450 (Jaak Pächter) ja 510 4900 (Toomas Raju); uiskude teritamine: 513 8773 (Kaidur Kahu). Jääväljaku kasutamise eest saab tasuda vabatahtliku annetusega väljaku juures asuvasse karpi. Jääväljaku lahtiolek sõltub ilmast ja väljaku hooldamisest. Kui soovite uisutada väljaspool lahtiolekuaegu, siis palume helistada telefonil 506 5450 (Jaak Pächter). Kui väljas on info "JÄÄLE MINEK KEELATUD!", siis palume seda järgida. Möödunud aasta rahvastikuarvudes Kuigi 2016. aastal ei tehtud meie vallas aktiivset kodukohakampaaniat, võib rahvastiku suurusega siiski rahul olla. Rõuge on jätkuvalt hinnatud elupaik ja iga mõne aja järel kuuleme uudiseid uutest elanikest. Vallavalitsuse aasta lõpus tehtud üleskutse ärgitas elanikke siiski tavalisest enam oma elukohta registreerima – sisse kirjutati 18 inimest ja lahkus 11 (kogu aasta jooksul saabus 63 ja lahkus 71 inimest). Detsember oli ka väga sündiderohke, registreeriti lausa 7 sündi, mis on enam kui neljandik kogu aasta sündidest (27). Detsembris suri üks inimene (kogu aasta jooksul kokku 30). Rõuge vallas elab 2017. aasta alguse seisuga 2201 inimest. Millesse sina oma tervisetunde investeerid? Tervisetundide kogumine on endiselt populaarne, seoses suusa- ja uisuhooaja algusega loodame näha tundide sisestamise hüppelist tõusu. See on imelihtne − iga kord õuest tulles tuleb minna aadressile http://tervis.rauge.ee/ ja oma tegevused sisse kanda! Tänavu selgub 10 000 (koos möödunud hooajaga 20 000) tervisetunni täitumisel rajatav objekt alles hooaja lõpul − iga tervisetunniga saab anda hääle oma lemmikobjekti kasuks. Vahekokkuvõte iga objekti heaks kogutud tervisetundidest 15. jaanuari seisuga on järgmine: Takistusrada Ala-Rõugesse − 899 häält/tervisetundi Kiiged aktiivsetesse küladesse − 403,5 häält Discgolfi rada Rõuge parki − 365 häält Kurekõnnirada ja kätevann Ööbikuorgu − 65 häält. Selle aasta terviseobjektide tutvustused leiab valla kodulehelt aadressilt http://rouge.kovtp.ee/saabunud-ettepanekud. Sännasse harivat filmi vaatama! Demokraatliku hariduse kogukond PUNT ja Sänna Kultuurimõis kutsuvad kõiki haridusest huvitujaid reedel, 20. jaanuaril kell 19 filmiõhtule. Kavas Saksa film "School of Trust", mis on dokumentaalfilm demokraatlikust haridusest. Filmil on olemas eestikeelsed subtiitrid, pileti hind 2 eurot. Nagu ikka, on enne ja pärast filmi avatud kohvik, ökopood ja raamatukogu. Kunstikuuri joonistama! Neljapäeval, 19. jaanuaril kell 18.00−20.00 alustab Kunstikuuris Tiit Varblase kunstikursus (pliiatsijoonistused, kriidipastell). Järgmiste kursuste ajad lepitakse kokku esimesel kohtumisel. Tasu 6 eurot, rohkem infot telefonil 5557 8388 (Tiit Varblane). Tule joonistama! Kiriku teated 3. pühapäeval pärast ilmumispüha, 22 jaanuaril kell 11.00 jumalateenistus. 4. pühapäeval pärast ilmumispüha, 29 jaanuaril kell 11.00 jumalateenistus Neljapäeval, 26 jaanuaril kell 18.30 vestlusõhtu kogudusemajas Rõuges. Torniööbik ootab kaastöid! Haanja-Rõuge ühine ajaleht Torniööbik ootab jooksvalt kõigi kirjutisi ja pilte teie tegemistest, juhtumistest ja põnevatest ettevõtmistest, mis võiks teisigi huvitada. Väga oodatud on ka mälestused vanadest aegadest. Kui endal kirjutamine ei suju, siis võib võtta ühendust ning saame kokku, ajame juttu ja paneme selle ikkagi kirja! Kirjad on oodatud aadressile email@example.com või paberil Rõuge v a llamajja (Ööbikuoru 4, Rõuge alevik 66201); telefon 785 9322. Üleskutse Rõuge valla ettevõtjatele Rõuge Avatud Noortekeskus korraldab selle aasta suvel Noore Töösuve. Noorte Töösuve eesmärk on noortele esmase töökogemuse andmine ja tööks valmisoleku suurendamine, pakkudes samal ajal võimalust tutvuda erinevate ametitega. Noorte Töösuvi toimub sel suvel 26. juunist kuni 5. juulini. Rõuge Noorte Töösuvest võtavad osa ka Rõuge sõprusvalla Rae valla noored. Noorte vanus on 13–16 aastat. Teade eakatele Rõuge piirkonna eakate kokkusaamine toimub neljapäeval, 26. jaanuaril algusega kell 11.00 Rõuge noortekeskuses. Kutse koolitusele: eduka aasta alustamine MTÜ Revolutsioon kutsub kõiki sel pühapäeval, 22. jaanuaril kell 11−13 Rõuge noortekeskusesse koolitusele „Kordusstart. Eduka aasta alustamine". Statistika ütleb, et jaanuarikuu kolmas nädal on aeg, mil uusaastalubadused ja aastale seatud hiilgavad eesmärgid hakkavad oma esialgset sära kaotama ning tekib tahtmine kõik sinnapaika jätta või vajuvad nad lihtsalt unustusse. Nüüd on võimalus valida, kas lüüa käega või anda endale teine võimalus. Koolitusel räägime, kuidas * luua endale "õigete" eesmärkide asemel kasulikke süsteeme, * vähendada edasilükkamist, * oma tahtejõuga mõistlikumalt ringi käia. Koolitaja on Martin Mark, tasu 5 eurot. Vajalik eelnev registreerimine e-posti aadressil firstname.lastname@example.org Lustlik peoõhtu Rõuge rahvamajas Reedel, 27. jaanuaril kell 19.30 saame veel kord uut aastat tervitada, kuna hiina kalendri järgi lõpeb ahvi aasta ja algab punase tulekuke aasta! Saali kütab kuumaks ansambel MaMa. Sooduspiletid hinnaga 7 eurot on saadaval kuni 25. jaanuarini, hiljem maksab pilet 10 eurot. Eelmüügi piletid saab välja osta sularahas rahvamajast või tasudes ülekandega Rõuge Vallavalitsuse arveldusarvele EE231010402006965009. Selgitusse tuleb märkida sündmus ja kelle nimele mitu piletit ostetakse. Laudade broneerimine käib. Info 5302 6770 (Ive Ruusamäe) ja 506 1267 (Riina Kööts). Rõõmsa kohtumiseni! Noored konverentsile! Teisipäeval, 31. jaanuaril kell 10.00 toimub Rõuge rahvamajas noortekonverents "Valikute küsimus". Esinevad Immanuel Volkonski, kes räägib oma elust ja Ene Kulasalu, kes tutvustab noortele psühhodraamat. Koostöös Maanteameti, Lõuna-Eesti Haigla ja Võrumaa Rajaleidja keskusega toimuvad erinevad töötoad. Päeva lõpetab monolavastus "5 grammi sisemist rahu" teatrilt Must Kast. Noortekonverentsil osalemine on tasuta! Konverentsile on oodatud noored alates vanusest 14 aastat ja noored, kes hetkel ei tööta ega õpi. Noortekonverentsi toetab Noorte Tugila. Kui teil on noortele tööd pakkuda, siis palume võtta ühendust e-postil email@example.com või telefonil 5340 3309. Vajalik eelregistreerimine, kuna kohtade arv on piiratud! Rohkem infot ürituse ja registreerimise kohta saab Rõuge Avatud Noortekeskusest: firstname.lastname@example.org, 5340 3309. Korraldatud jäätmeveost 2017. aastal Alates käesoleva aasta 1. veebruarist teostab Rõuge vallas korraldatud jäätmevedu olmejäätmete ning paberi- ja kartongijäätmete vedu omavalitsustega sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu alusel AS Eesti Keskkonnateenused. Selle nädala jooksul saadetakse kõigile jäätmevaldajatele tutvumiseks ja allkirjastamiseks eeltäidetud jäätmeveo lepingud. AS Eesti Keskkonnateenused palub eellepingu saajatel lisada lepingusse kontaktandmed (telefoni number ja e-posti aadress). Kui lepingus kajastatud andmed pole täpsed (näiteks jäätmemahutite suurus või hulk, jäätmete väljaveosagedus, jäätmevaldaja nimi nimetatud kinnistul vms), tuleb lepingus teha parandus. Lepingu tagastamiseks on kolm võimalust: 1. Postitada allkirjastatud lepingu üks eksemplar aadressile Artelli 15, 15551 Tallinn, AS Eesti Keskkonnateenused; 2. Saata leping elektrooniliselt digiallkirjastatult e-posti aadressile email@example.com; 3. Tuua leping 24.01.2017 Rõuge vallamajja, kus vallakodanike küsimustele vastavad kell 10−15 AS Eesti Keskkonnateenused spetsialistid. Graafikuvälisel olmejäätmete veo tellimisel rakendatakse võrreldes tavahindadega 30% kõrgemat teenustasu. Jäätmevaldajad, kes soovivad kõrvuti asetsevatel kinnistutel kasutada ühist kogumismahutit, peavad selleks enne 01.02.2017 taotlema vallavalitsuselt loa, sõlmima omavahel kirjaliku ühismahuti kasutamise lepingu ning volitama ühe jäätmevaldaja sõlmima jäätmekäitluslepingut. Tekkinud küsimustega võib pöörduda valla keskkonnaspetsialisti Jaanus Tanilsoo poole (785 9322, 5346 7448, firstname.lastname@example.org).	<urn:uuid:9504e169-983d-4f35-921d-710cf8650e46>	CC-MAIN-2017-26	http://rouge.kovtp.ee/documents/822972/14754672/02-infoleht_19.01.2017.pdf/c00c0e77-1c78-4bca-bf06-ba47e38eff1c?version=1.0	2017-06-28T22:32:59Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-26/segments/1498128323807.79/warc/CC-MAIN-20170628222452-20170629002452-00230.warc.gz	352,809,907	4,818	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999807	ekk_Latn	0.999814	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 5916, 11754 ]	1	[ 0.1796875, 0.7109375, 0.08154296875, 0.0234375, 0.0028533935546875, 0.00128936767578125 ]
Kasu vs. kulu ning mõistlik kulu ja pingutus 19. oktoober 2021 Korraldaja: Audiitorkogu Tavahind: 20 EUR Registreerimine kuni: 30.06.2023 23:59 Nähtav kuni: 12 kuud registreerimisest Koolituse liik: Salvestatud veebikoolitus Õppemaht: 1 Eesmärk Audiitorkogu metodoloogia komisjoni liige ja Raamatupidamistoimkonna esimees käsitleb kulu ja kasu tasakaalu printsiipi erinevate valdkondade (bioloogilised varad, kinnisvarainvesteeringud, konsolideerimise erand) näitel. Lektor Sander Kallasmaa / vandeaudiitor, Baker Tilly Baltics OÜ, Raamatupidamistoimkonna esimees, Audiitorkogu metodoloogiakomisjoni liige	<urn:uuid:52396805-8b38-4182-aa95-4a66b3cd515b>	CC-MAIN-2022-33	https://www.audiitorkogu.ee/est/koolituskalender/koolitus/121?pdf=Y	2022-08-15T10:29:16+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-33/subset=warc/part-00065-d466b69e-be2b-4525-ac34-1b10d57329da.c000.gz.parquet	577,882,589	251	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999897	ekk_Latn	0.999897	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 615 ]	1	[ 0.08544921875, 0.78515625, 0.1259765625, 0.0021514892578125, 0.000186920166015625, 0.00009107589721679688 ]
Grupiaudit 21. detsember 2020 Korraldaja: Audiitorkogu Tavahind: 69 EUR Registreerimine kuni: 30.06.2023 23:59 Nähtav kuni: 12 kuud registreerimisest Koolituse liik: Salvestatud veebikoolitus Õppemaht: Koolitusel osalemist arvestatakse Audiitorkogu poolt korraldatava täiendõppena mahus 4,5 akadeemilist tundi. Eesmärk Koolituse eesmärgiks on anda audiitoritele ülevaade spetsiaalselt arvesse võetavatest asjaoludest grupi ﬁnantsaruannete auditites (sh komponendi audiitorite töö). Tegu on varasematel aastatel toimunud Lembi Uetti ja Indrek Alliksaare Grupiauditi koolituse värske salvestusega, mis oma aegumatu iseloomu tõttu läheb aastateks Audiitorkogu videokoolituste „kullafondi". Lektorid Indrek Alliksaar / vandeaudiitor, KPMG Baltics OÜ partner, Audiitorkogu juhatuse liige Lembi Uett / vandeaudiitor, KPMG Baltics OÜ, Audiitorkogu metodoloogiakomisjoni liige	<urn:uuid:efc1de5c-ab75-4c13-9498-08e29f505fbc>	CC-MAIN-2022-33	https://www.audiitorkogu.ee/est/koolituskalender/koolitus/133?pdf=Y	2022-08-15T09:16:18+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-33/subset=warc/part-00065-d466b69e-be2b-4525-ac34-1b10d57329da.c000.gz.parquet	573,908,531	355	ekk_Latn	ekk_Latn	0.99993	ekk_Latn	0.99993	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 879 ]	1	[ 0.09716796875, 0.87890625, 0.022705078125, 0.001129150390625, 0.0001811981201171875, 0.00010824203491210938 ]
Narva Õigeusu Gümnaasiumi üldtööplaan 2022-2023 2022-2023.õa eesmärgid: * õppe kvaliteedi parendamine ja kooli maine kujundamine; * järkjärguline 2020 - 2023 arengukava elluviimine; * füüsiliselt ja vaimselt turvalise õpikeskkonna kujundamine; * jätkusuutliku eluviisi ja majandamise edendamine; * õpilastel õpipädevuse kujundamine. 2022 - 2023. õa ülesanded: * muutunud õpikäsituse põhimõtete rakendamine õppeprotsessi korraldamisel; * õppekvaliteedi parendamine riigikeele õpetamisel; * õppekvaliteedi parendamine läbi lõimitud aineõppe ja üldpädevuste sh lugemisoskuse kujundamise; * õpetaja professionaalset arengut toetava keskkonna loomine; * hariduslike erivajadustega õpilaste õppeprotsessi tõhustamine; * andekate õpilastega õppeprotsessi korraldamiseks tingimuste loomine; * kooli füüsilise keskkonna uuendamine; * kooli maine tõstmine läbi rahvusvahelistes, riigi-, maakonna- ja linna üritustes ning olümpiaadides aktiivse osalemise ja ka projektiõppe korraldamise. * Koostatud tegevuskava „Jätkusuutlik eluviis" elluviimine. 2. Õppepäevad ``` September: 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 12, 13, 14, 15, 16, 19, 20, 21, 22, 23, 26, 27, 28, 29, 30 (kokku 22). oktoober: 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11, 12, 13, 14, 17, 18, 19, 20, 21, 31 (kokku 16). november: 1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 10, 11, 14, 15, 16, 17, 18, 21, 22, 23, 24, 25, 28, 29, 30 (kokku 22). detsember: 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 12, 13, 14, 15, 16, 19, 20, 21 (kokku 15). jaanuar: 9, 10, 11, 12, 13, 16, 17, 18, 19, 20, 23, 24, 25, 26, 27, 30, 31(kokku 17 õppepäeva). 7.jaanuar – õigeusu jõulud: jumalateenistus, söömaaeg, jõulukontsert. veebruar: 1, 2, 3, 6, 7, 8, 9, 10, 13, 14, 15, 16, 17, 20, 21, 22, 23 (kokku 17). märts: 6, 7, 8, 9, 10,13,14, 15, 16, 17, 20, 21, 22, 23, 24, 27, 28, 29, 30, 31 (kokku 20). aprill: 3, 4, 5, 6, 10, 11, 12, 13, 14, 17, 18, 19, 20, 21 (kokku 14 õppepäeva) 14.aprillil (kannatusreede) õppetöö toimub eriplaani järgi seoses tähtsate õigeusu kirikupäevadega mai: 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10, 11, 12, 15, 16, 17, 18, 19, 22, 23, 24, 25, 26, 29, 30, 31 (kokku 22). juuni:1, 2, 5, 6, 7, 8, 9,12, 13 (kokku 9 ). KOKKU: 175 õppepäeva ``` 3. Trimestrid I trimester: 1.september – 2.detsember 2022 (12 õppenädalat) II trimester: 5.detsember – 9.märts 2022 (11 õppenädalat) III trimester: 14.märts - 13.juuni 2022 (12 õppenädalat) 4. koolivaheajad 2022 - 2023 I vaheaeg 24.–30. oktoober 2022; II vaheaeg 22.detsember 2022 – 8. jaanuar 2023; III vaheaeg 27.veebruar – 5.märts 2023; ``` IV vaheaeg (v.a. 12. klass) 24. aprill – 30.aprill 2023; V vaheaeg (v.a. lõpuklassid) 14. juuni – 31. august 2023. ``` 5. Õppenõukogud Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu tegevus kavandatakse üheks õppeaastaks ja määratakse kooli üldtööplaanis enne õppeaasta algust. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid, esimeheks on kooli direktor ning aseesimeheks õppealajuhataja. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. Õppenõukogu tegevust korraldab õppenõukogu esimees. Õppenõukogu töö reguleerib Õppenõukogu tegevuskava: ̃ ̈ 6. Riigipühad: 24.veebruar 2023 - Eesti Vabariigi iseseisvuspäev 7.aprill 2023 - Suur Reede 1.mai 2023 - Kevadpüha 7. Õigeusu pühad 21.september 2022 – Neitsi Maarja sündimise püha; 27.september 2022 – Risti ülendamise püha; 14.oktoober 2022 – Jumalaema Kaitse püha; 13.november 2022– День памяти священномученика Иоанна Кочурова 4.detsember 2022 – Neitsi Maarja templisseviimise püha; 7.jaanuar 2023 – Kristuse sündimise püha; 19.jaanuar 2023 – Kristuse ristimise ehk jumalailmumise püha; 15.veebruar 2023- Issanda Templisseviimise püha; 7.aprill 2023 – Jumalailmumise püha; 9.aprill 2023– Palmipuudepüha, Issanda sisenemine Jeruusalemma; 14.aprill 2023 – kannatusreede; 15.aprill 2023– Suur laupäev; 16.aprill2023– Kristuse Ülestõusmispüha 25.mai 2023 - Kristuse Taevaminemise püha 4.juuni 2023 – Viiekümnepäeva ehk Kolmainu Jumala ehk Püha Vaimu Mahatulemise püha 8. Paastud Jõulupaast – 28.november - 6.jaanuar 2023. Suur paast – 27. veebruar – 15.aprill 2023. 9. Vastlanädal Vastlanädal – 20.veebruar - 26. veebruar 2023. Andeksandmise pühapäev – 26. veebruar 2023. 10. Koolisisesed üritused Koolisisesed tähtpäevad ja temaatilised päevad annavad õpilastele võimaluse näidata oma loomingulist potentsiaali, soodustavad õpetajate, õpilaste ja vanemate koostöö ja "meie" tunde tugevdamist. ̈ \| № \| üritus \| kuupäev \| vastutajad \| \|---\|---\|---\|---\| \| 1 \| Teadmistepäev. Koolirahu \| 01.09.2022 \| juhtkond, klassijuhatajad \| \| 2 \| Temaatiline projektipäev “Toidujäätmete päev” \| 02.09.2022 \| aineõpetajad \| \| 3 \| Üleriigiline spordinädal. “Jooksen ja kogun prügi” \| 23.09. – 30.09.2022 \| A.Ivanov, klassijuhatajad \| \| 4 \| Õpetajate päev/õpilasesinduse päev) \| 05.10.2022 \| õpilasesindus, projektijuht \| \| 5 \| Temaatiline projektipäev “Õunapäev” \| 21.10.2022 \| aineõpetajad \| \| 6 \| Taaskasutatud materjalidest ja looduslikest materjalidest toodete näitus-laat (kaks) \| oktoober \| klassijuhatajad, Z.Pantelejeva \| \| 7 \| Temaatilised projektipäevad (üldpädevuste kujundamine, koolitusjärgne tegevus) \| aasta jooksul \| õppealajuhatajad \| \| 9 \| Rahvusvaheline Aitäh - päev \| 11.01.23 \| Õpilasesindus \| ̃ ̃ \| 11 \| Sõbrapäev \| 14.02.2023 \| Õpilasesindus \| \|---\|---\|---\|---\| \| 12 \| Projektipäev “Minu eesti keel” \| 23.02.2023 \| aineõpetajad eesti keele õpetajate eestvedamisel \| \| 13 \| Temaatiline päev: Turvalise interneti päev \| 11.02.2023 \| informaatika õpetaja, aineõpetajad \| \| 14 \| Temaatiline päev: õppetunnid väljaspool kooli \| 21.04.2023 \| aineõpetajad \| \| 15 \| Lihavõtted. Heategevuslik laat \| 16.04.2023 \| klassijuhatajad, tööõpetuse õpetajad \| \| 16 \| Õppeainete nädalad: sotsiaalteaduste nädal keelte nädal loomingu nädal \| üks kord trimestris: 21.11.-25.11. 13.03.-17.03. 17.04- 21.04. \| aineõpetajad \| \| 17 \| Euroopa päev \| 09.05.2023 \| klassijuhatajad, aineõpetajad \| \| 18 \| Slaavi kirjavara päev “Lugemismaraton” linnaüritus \| 24.05.2023 \| vene keele õpetajad, T.Gavrilova \| \| 19 \| Laste kaitsepäev \| 01.06.2023 \| klassijuhatajad, õpilasesindus, projektijuht \| \| 20 \| Projektipäev «Ülemaailmne keskkonnapäev»: õuesõpe \| 05.06.2023 \| aineõpetajad \| \| 21 \| Spordipäev \| 12.06.2023 \| A.Ivanov, klassijuhatajad \| \| 22 \| Vabaõhupäev (ekskursioonid, õppekäigud) \| 5.06 - 9.06.2023 \| klassijuhatajad \| \| 23 \| Hea tuju päev \| 13.06.2023 \| klassijuhatajad, juhtkond \| 11. Konkurssides, viktoriinides, olümpiaadidel ja õppemängudes osalemine Koolipere osalemine koolisisestes, linna-, üleriigilistes ja rahvusvahelistes konkurssides, viktoriinides, olümpiaadidel ja mängudes pakub õpilastele arenguvõimaluse ja paneb proovile tema teadmisi ja oskusi, samuti mõjub see kooli mainele tervikuna. Aineõpetajad kannavad vastutust õpilaste valmistamise eest konkurssideks ja viktoriinideks. Õpetajad eelnevalt planeerivad seda tegevust, tegelevad õpilastega, registreerivad neid üritustele ja kontrollivad õpilaste osalemist. Aineõpetajd teavitavad koolijuhtkonda, õpilasi, kolleege ja vanemaid tulemustest. 2022 - 2023.õa konkursid, viktoriinid, olu mpiaadid ja mängud. ̈ \| № \| üritus \| tähtaeg \| \|---\|---\|---\| \| 1 \| \| \| \| 2. \| A.S.Puškini nimeline konkurss „Opetj ja vaš...” \| oktoober \| \|---\|---\|---\| \| 3 \| A.Puškini ball 4. - 6.klassidele \| oktoober \| \| 4 \| Etlejate konkurss «Jõulu valgus» \| detsember \| \| 5 \| Jõulukaunistuste konkurss \| detsember \| \| 6 \| Eesti keeles toimuvad üritused ja konkursid \| aasta jooksul \| \| 7 \| Aineolümpiaadid \| Õppeaasta jooksul \| \| 8 \| Rahvusvaheline konkurss «Ruski medvežonok» \| November \| \| 9 \| Rahvusvaheline konkurss“Astra” \| November \| \| 10 \| Rahvusvahelised matemaatika võistlused „Känguru” \| märts \| \| 11 \| Käsitööesemete konkurss „Munapüha rõõmud”, laadal osalemine \| aprill \| \| 12 \| Etlejate konkurss „Ülistame Kristuse lihavõtteid” \| aprill \| \| 13 \| Linnamämg „Meie Narva” \| mai \| \| 14 \| Narva linna kirjandusmäng O.Genri teoste ainetel \| November- detsember \| 12. Tasemetööd Tasemetööd on testid, millega kaardistatakse õpilaste teadmisi esimeses ja teises kooliastmes õpitu kohta. Tasemetööd on madala panusega testid, mida ei hinnata ja mille eesmärk on olla abi- ja töövahendiks õpetajale õppetöö edasiseks korraldamiseks. Riiklik tasemetöö on SA Innove poolt koostatud küsimustest ja ülesannetest koosnev test, millega hinnatakse riikliku õppekava üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja õpitulemuste omandatust. Tasemetööde läbiviimise eesmärk on anda nii õpilasele, tema vanemale, õpetajale, koolile kui ka riigile ausat, objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õpilase pädevuste kohta. Tasemetööde toimumisajad 2022/2023.õppeaastal 4. klassi õpilastele matemaatika (kirjalik) – 19.–22. september 2022 eesti/vene keel (kirjalik) – 23. september; 26.–27. september 2022 A1-keeletasemel eesti keel teise keelena (kirjalik) – 28. september 2022 A1- keeletasemel eesti keel teise keelena (suuline) – 28.–30. september; 3.–4. oktoober 2022 loodusõpetus (kirjalik) – 10.–13. oktoober 2022 7. klassi õpilastele ``` matemaatika (kirjalik) – 19.–22. september 2022 eesti/vene keel (kirjalik) – 23. september; 26.–27. september 2022 A2-keeletasemel eesti keel teise keelena (kirjalik) – 28. september 2022 A2- keeletasemel eesti keel teise keelena (suuline) – 28.–30. september; 3–4. oktoober 2022 loodusõpetus (kirjalik) – 10.–13. oktoober 2022 III kooliastme tasemetööd A2-keeletasemel inglise keel (kirjalik) – 17.–18. oktoober 2022 A2-keeletasemel inglise keel (suuline) – 17.–21. oktoober 2022 III kooliastme katseline tasemetöö 10. klassi ja kutsekoolide 1. kursuse õpilastele loodusained (kirjalik) – 3.–6. oktoober 2022 IV kooliastme katseline tasemetöö loodusained (kirjalik) – 14.–17. märts 2023 3. klassi õpilastele katseline tasemetöö sotsiaalained (kirjalik) – 4.–5. mai 2023 6. klassi õpilastele katseline tasemetöö sotsiaalained (kirjalik) – 8.–9. mai 2023 ``` 13. Põhikooli lõpueksamid Põhikooli lõpetamiseks tuleb sooritada eksam eesti keeles, matemaatikas ja valikaines. Riiklikud eksamid on kõigis koolides ühesugused ja toimuvad samaaegselt. Lõpueksameid sooritavad 9. klassi õpilased, mittestatsionaarses õppevormis üksikuid õppeaineid õppivad õpilased ja eksternid, kes tahavad lõpetada põhikooli. Nende eksamite eesmärk on hinnata õpilase põhikoolis omandatud teadmisi ja pädevusi ning anda seeläbi õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest. Samuti teha otsus õpilase põhikooli lõpetamise kohta. Põhikooli riiklike lõpueksamite ülesanded ja küsimused koostab Innove ning eksamitöid hindavad koolide lõpueksamikomisjonid (v.a eesti keel teise keelena), mille kinnitab haridus- ja teadusminister. Vastavalt Narva Õigeusu Gümnaasiumi õppekavale, arvestades kooli eripära, põhikooli lõpetajad peavad sooritama koolieksami õigeusuõpetuses. Saadud eksamihinnet arvestatakse aastahinde väljapanemisel. Eksamihinne läheb lõputunnistusse. 6 Lõpueksamite toimumisajad 2022/2023.õppeaastal: kehtestamata 1) B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – XX. mai 2023.a; 2) B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – XX. mai – XX. juuni 2023.a; 3) matemaatika (kirjalik) – XX. juuni 2023.a; 4) valikeksam vene keeles, bioloogias, keemias, füüsikas, geograafias, ajaloos, ühiskonnaõpetuses või inglise, prantsuse, saksa või vene keeles võõrkeelena (kirjalik) – XX. juuni 2023.a; 5) valikeksam inglise, prantsuse, saksa või vene keeles võõrkeelena (suuline) – XX.–XX. juuni 2023.a. Koolieksam õigeusuõpetuses - mai 2022 14. Loovtööde ja uurimistööde kaitsmised Loovtööde kaitsmine 8.kl (aprill) ja uurimistöö kaitsmine 11.kl on kooli lõpetamise tingimuseks. Tööde kaitsmise kuupäeva kinnitab kooli direktor käskkirjaga. 8.kl - 17.04 - 21.04.2023 11.kl - 10.05 - 12.05.2023 15. Riigieksamid ``` B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 25. aprill 2023. a; B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 25.–28. aprill 2023. a; inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 2. mai 2023. a; inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 2.–5. mai; 9. mai 2023. a; matemaatika (kirjalik) – 17. mai 2023. a; koolieksam - mai lõpp ``` 16. Vanemate koosolekud Vanemad on üks tähtsamaid kooli partnereid, seega koosolekud aitavad tugevdada koostööd ja hoida sidet vanematega. Koosolekutel teavitatakse vanemaid õppe- ja kasvatustöö tulemustest ning arutatakse plaane. \| № \| Vanemate koosolekute teemad \| kuupäev \| vastutav \| \|---\|---\|---\|---\| \| 1 \| Vanemate üldkoosolek: 1.2021 - 2022.õa õppe- ja kasvatustöö tulemused ja 2022 - 2023. õa üldtööplaan \| 29.09.2022 \| direktor \| \| 2 \| Vanemate koosolekud klassides teemal “Üldpädevused sh eesti keele õpe” \| õppeaasta jooksul vastavalt klassijuhataja tööplaanile \| klassijuhatajad \| 17. Palverännakud ja õppereisid 1. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster. Õpilaste ja vanemate heategevuslik sõit. 2. Tallinn: Aleksander Nevski katedraal, Riigikogu, vanalinn. 18. Sisekontroll ̃ \| № \| Valdkond \| kuupäevad \| \|---\|---\|---\| \| 1 \| Õpetajate tööplaanid aastaks 2022 - 2023 \| 16.09.2022 \| \| 2 \| Klassijuhatajate tööplaanid \| 16.09.2022 \| \| 3 \| IÕK erivajadustega õpilaste jaoks \| 16.09.2022 \| \| 4 \| Ekooli täitmise kontroll \| õppeaasta jooksul \| \| 5 \| Koolikohustuse täitmine \| õppeaasta jooksul \| \| 6 \| Igakuine õpetajate kogemusvahetus \| iga kuu viimane töökoosolek \| \| 7 \| Eesti keele, inglise keele ja matemaatika õpetamise kvaliteet, 4., ja 7.kl tasemetööde tulemuste tagasisidestamine \| september - detsember \| \| 8 \| 1.kl õpilaste kooliga kohanemine \| november \| \| 9 \| Proovieksamid eksamiainetes 9. ja 12.klassides \| november 2022, veebruar 2023 \| \| 10 \| Arenguvestluste läbiviimise seire \| jaanuar 2023 \| \| 11 \| Loovtööde ja uurimistööde täitmise seire \| jaanuar – veebruar 2023 \| \| 12 \| Valikainete õpetamise seire gümnaasiumiastmes \| õppeaasta jooksul \| \| 13 \| Andekate lastega töö seire \| aprill 2023 \| 19. Personali juhtimine sh metoodiline töö 1. õpilaste üldpädevuste kujundamine ja selle õppeprotsessis rakendamine, koolitusjärgne tegevus; 2. jätkata koolisisene projektõpe (miniprojektid või projektipäevad); 3. korraldada igakuine õpetajate kogemuspäev ja kooli kodulehele õpetajate edulugude loomine; 4. gümnaasiumiastme ainekavade ajakohastamine; 5. HEV - õpilaste õppeprotsessi korraldamine, koolitus 2022 - 2023; 6. õpetajate motivatsioonisüsteemi väljatöötamine ja selle rakendamine; (2022 - 2023) 7. julgustada õpetajaid jagada oma kogemust kolleegidega teistest haridusasutustest; Erasmus+ koolitusjärgne tegevus: linnaseminar «Permakultuur: kas me oleme selleks valmis?", 03.02.2023; 8. koostöö vanematega jätkusuutliku eluviisi edendamiseks. Õppeseminar ja klassijuhatajate koostöö vanematega koosolekute, lahtiste tundide ja tunniväliste tegevuste kaudu, õppeaasta jooksul; 9. julgustada õpetajad täiustada eesti keele oskust (koostöö Eesti keele maja-, Integratsiooni Sihtasutuse-, keelefirmadega jne); 10. tuleohutus koos evakuatsiooniõppuse ja tulekustuti harjutusega. Õppeseminar, september 2022. 11. Riskianalüüsi koostamine ja õppenõukogul läbiarutamine (veebruar - märts 2023). 20. Õpilaste toetamine Õpilaste toetamine toimub vastavalt kooli õppekavas sätestatud põhimõtetele. Koolis on logopeed ja sotisaalpedagoog, kes osutavad nii õpilastele kui ka nende vanematele abi, pakuvad nõustamist ja teevad nendega koostööd. Koolis töötavad pikapäevarühm, korraldatakse konsultatsioonid, järelaitamistunnid, digihuviring. Toimub tihe koostöö nõustamiskeskusega Rajaleidja, sotsiaalametiga ja vaimse tervise kabinetiga. Kooli pihiisa võtab vastu õpilasi ja vanemaid, peale selle vajadusel klassijuhataja suunab õpilased vestlusele. 21. Turvalisuse tagamine ja ohutu õpikeskkond Turvalisuse tagamine toimub vastavalt kodukorrale ja hädaolukorra lahendamise plaanile. Kool loob õpikeskkonna õpilaste ja kooli töötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks. Jägitakse tervislikku eluviisi. 2022/2023.õa on plaanis teha ulatuslik riskianalüüs, mis võimaldab ennetada võimalikke riske ja ohtusid. 22. Koostöö partneritega Kool teeb tihedat koostööd erinevate asutuste ja organisatsioonidega.: 1. klubi Sretenie 2. Tartu Ülikooli Narvan Kolledž 3. Ida – Virumaa kutsekeskus (osalemine erinevates õpilaste karjäärialastes programmides). 4. Narva eesti keele maja (õppeseminarid, õppematerjalid) 5. eesti õppekeelega koolid 6. Kiusamisvastane riiklik programm «Kiusamisest vabaks!» 7. Narva Laste Loomemaja (huviringi ja üritused). 8. Narva linnaraamatukogu. 9. Narva muuseum. 10. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster. 11. Püha Johannese kool, Tallinn (õpilasvahetus ja õpetajate vahetus) 12. Narva ja Peipsiveere piiskopkond. 13. Eesti Kristlike Koolide Liit. 14. KIK 15. Kultuurikapital 16. TÜ teaduskool 17. Kaitseliit 18. Noortekeskus 19. Objekt Tegevused ja ettevõtmised: * heategevuslik laat; * projektid; * temaatilised tunnid; * valikained; * õppekäigud; * loov- ja uurimistööd; * laagrid; * õppeprogrammid; * karjääripäevad: vanemad tundi.	<urn:uuid:c331e84d-68c7-465d-8aab-6b31a13d4600>	CC-MAIN-2022-33	https://www.narvaog.eu/upload/textchildren_f/137/296/uldtooplaan2022-2023eelnou_.pdf	2022-08-15T10:03:06+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-33/subset=warc/part-00004-d466b69e-be2b-4525-ac34-1b10d57329da.c000.gz.parquet	782,892,783	7,866	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999585	ekk_Latn	0.999862	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2456, 3320, 5343, 7273, 9119, 11101, 13028, 14850, 17062, 17263 ]	0	[ 0.5390625, 0.369140625, 0.050048828125, 0.0390625, 0.0032196044921875, 0.0008087158203125 ]
Investeeringuga kaasnevate tasude ja kulude tehingueelne avaldamine 1 Kõik tasud ja kulud kokku 34.00 1.70 100.00 0.50 1Tasude ja kulude arvutuse aluseks on olukord, kus klient investeerib ühekordse summana vastavalt 2 000 või 20 000 eurot. Investeerimisperioodiks on 1 aasta, peale mida väljub klient investeeringust. Palun arvestage, et see dokument on üksnes näitlikustav esitlus tasudest ja kuludest, mida kannate, kui investeerite sellisesse väärtpaberisse. Tasud ja kulud on erinevad sõltuvalt sellest, millise summa klient tegelikult investeerib. 2Investeeringute summa, tasud ja kulud on toodud eurodes. Selles näites kasutatud valuuta vahetuskurss on 1 euro puhul 1.000 EUR/EUR ja see kehtib kõigi selles näites toodud summade suhtes. Ülaltoodud valuutavahetuskulud on seotud tasudega (või muude kuludega), mis arvutatakse finantsinstrumendi valuutas, kuid mida hoitakse eurodes või vastupidi. Kulud ja tasud makstakse fondi valuuta alusel, välja arvatud hooldus-, haldusja nõustamistasud, mis tasutakse eurodes tasu maksmise päeval pärast tasu suuruse konverteerimist Euroopa Keskpanga poolt avaldatud päeva ametliku vahetuskursi alusel. Pange tähele, et valuutakursi kõikumised võivad mõjutada teie tegeliku investeeringu tasuvust. 3Võidakse rakendada tasude miinimummäärasid ja kontoga seotud tasusid. Panga teenuste hinnakiri on leitav siit: https://www.seb.ee/hinnakiri. 4Väärtpaberi jooksvad tasud kannab klient kaudselt, need arvatakse fondi varast maha enne fondiosaku puhasväärtuse kindlaksmääramist. Ülaltoodud kulud on näidatud fondi jooksvate tasude varasema statistika alusel. Kui põhiteabe dokumendis kehtestatud fondi baasvaluuta erineb kauplemisvaluutast, võivad valuutakursside muutused mõjutada ka jooksvaid tasusid. Kolmandatelt osapooltelt investeerimisteenusega seonduvalt saadavad hüved 5 5Investeerimisteenuste või investeerimiskõrvalteenuste osutamisel võib pank teatud juhtudel saada kolmandatelt isikutelt rahalisi ja mitterahalisi hüvesid. Näide on koostatud eeldusel, et pank jätab saadud hüved endale (kui näidatud summa on suurem kui 0). Tasude ja kulude mõju investeeringu tootlusele 6 Näitlik aastane tootlus Investeeringu Keskmine aastane tootlus pärast teenustasude mahaarvamist EUR summa () (lähtudes vastavast investeerimisperioodist) 6Aastane tootlus arvutatakse stsenaariumide korral, kui investeeringute hoidmise periood on üks, kaks või kolm aastat. Tabelis esitatud näited näitavad potentsiaalset tootlust (positiivse, neutraalse ja negatiivse turu arengu korral), sealhulgas kulude ja tasude negatiivset mõju tootlusele. Mõnel juhul võivad investeerimiskulud ja -tasud ületada turu positiivset tootlust. Need tootlusmäärad ei kajasta mingil määral tegelikku tootlust ega anna lubadust ega vihjet tulevikutootluse kohta. See tasude ja kulude esitus on koostatud 2022-01-17 kehtivate tasu- ja kulumäärade alusel, mis on sätestatud toodete ja teenuste tingimustes ja muudes väärtpaberit puudutavates dokumentides ja panga hinnakirjas. Tasude ja kulude tuleviku muutusi ei ole arvesse võetud.	<urn:uuid:5fe2168e-0423-4110-bebc-48fdc51bb00a>	CC-MAIN-2022-33	https://www.seb.ee/sites/default/files/cce/XETR_IE00BJ0KDQ92_private.pdf	2022-08-15T10:33:24+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-33/subset=warc/part-00065-d466b69e-be2b-4525-ac34-1b10d57329da.c000.gz.parquet	843,535,231	1,140	ekk_Latn	ekk_Latn	1.000006	ekk_Latn	1.000006	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 3059 ]	1	[ 0.017578125, 0.7109375, 0.22265625, 0.044921875, 0.004425048828125, 0.00083160400390625 ]
\| Õppekavarühm \| \| \| \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| Õppekava nimetus \| \| \| \| \| \| \| Õppekava kood EHISes \| \| \| \| \| \| \| ESMAÕPPE ÕPPEKAVA \| \| \| \| \| \| \| EKR 2 \| EKR 3 \| EKR 4 kutsekesk haridus \| EKR 4 \| EKR 5 \| EKR 4 \| \| \| \| \| \| \| X \| \| Õppekava maht (EKAP): \| \| \| \| \| \| \| Õppekava koostamise alus: \| \| \| \| \| \| \| Õppekava õpiväljundid: \| \| \| \| \| \| Õppekava rakendamine: statsionaarne, mittestatsionaarne õpe. Nõuded õpingute alustamiseks: Neljanda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on vähemalt 4. kvalifikatsioonitaseme kutse turismi, majutuse või toitlustuse valdkonnas või vastavate kompetentside ja põhihariduse olemasolu. Nõuded õpingute lõpetamiseks: Õpingud neljanda taseme kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks samuti erialane lõpueksam. Haridusliku erivajadusega õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamiga, mille võib asendada kutseeksamiga. Neljanda taseme kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega. \| …kvalifikatsioon(id): \| kutsestandardiga määratlemata \| \|---\|---\| \| … osakutse(d): \| puudub \| Õppekava struktuur (30 EKAP) 1. 1 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP - kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning piiranguid - mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning võimalusi - kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses - mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kujundamisel ning on motiveeritud ennast arendama 2.Kultuuripärand ja turism 6 EKAP - tunneb olulisemaid kultuuripärandiga seotud mõisteid ja käsitlusi ning nende seost inimeste argielu praktikaga; - mõistab vaimse ja ainelise kultuuripärandi eripärasid ning omavahelisi seoseid; - teab Lõuna-Eesti põliste piikonnakeelte (võro, seto, mulgi) üldisi tunnuseid ja erinevusi eesti standardkeelest ning mõistab piirkonnakeelte ja murrete väärtust kultuurpärandi osana; - analüüsib kultuuripärandi seoseid indiviidi, kogukonna, ettevõtte, piirkonna ja riigi identiteedis; - analüüsib kultuuripärandit turismiressursina, jätkusuutliku ja vastutustundliku turismi osana; - eristab ja analüüsib erinevaid huvigruppe ja institutsioone, kes ühiskonnas kultuuripärandiga tegelevad; - analüüsib turismisektoris töötaja võimalusi ja vastutust kohaliku kultuuripärandi arendaja ja vahendajana. 3.Pärandturismi teenuste disain ja turundus 6 EKAP - analüüsib lähtuvalt ettevõtte äriideest või piirkonna visioonist ettevõtte ja sihtkoha teenuseid ja potentsiaalseid sihtturgusid; - korraldab meeskonnatöö ja teenuste disaini protsessi kasutades erinevaid teenuste disaini meetodeid; - korraldab tellimuste teeninduse, haldamise, organiseerimise, aruandluse ja analüüsi; - koostab süsteemse turundustegevuste kava ettevõtte või piirkonna eesmärkide saavutamiseks lähtudes külastajate huvidest; - koostab pakkumise lähtudes külastajate ootustest; - rakendab turundus-ja müügitegevuses sobilikke meetodeid, lähtudes äri- ja kutse-eetika nõuetest ning kehtivatest õigusaktidest. 4.Pärandturismi projektijuhtimine 5 EKAP - tunneb projektide koostamise ja planeerimisega, projektitöös osalemisega ning juhtimisega seotud põhimõisteid; - määratleb projekti eesmärgi, koostab ajagraafiku ja eelarve ning pakkumiskutse toote ja teenuse sisseostuks; - koostab tervikliku projektiplaani koos projekti eesmärgi, tegevus –ja ajakava ning eelarve-ja riskianalüüsiga. 5.Praktika 8 EKAP - arendab juhendamisel erialaseid teadmisi ja oskusi ning võtmepädevusi töösituatsioonis praktikandi individuaalse praktikakava alusel; - analüüsib oma erialaste ülesannete iseseisvat ja turvalist täitmist, erinevates meeskondades töötamist, õpi- ja suhtluspädevust ning edasisi karjäärivõimalusi. \| Valikõpingud puuduvad \| \| \|---\|---\| \| Spetsialiseerumised (moodulite nimetus ja maht):puuduvad \| \| \| Õppekava kontaktisik \| \| \| ees- ja perenimi: \| Viibeke Turba \| \| ametikoht: \| õppedirektor \| \| telefon: \| 785 0822 \| \| e-post: \| email@example.com \|	<urn:uuid:11b77630-df41-4031-8013-c9c666f883a3>	CC-MAIN-2022-33	https://vkhk.ee/sites/vkhk.ee/files/erialad/ok_parandturism_tase_4_vkhk_2272224.pdf	2022-08-15T10:56:55+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-33/subset=warc/part-00065-d466b69e-be2b-4525-ac34-1b10d57329da.c000.gz.parquet	535,800,828	1,879	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999993	ekk_Latn	0.999992	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown" ]	false	rolmOCR	[ 1506, 4215, 4475 ]	1	[ 0.16796875, 0.65234375, 0.1455078125, 0.029541015625, 0.00433349609375, 0.000560760498046875 ]
\| \| PUHASTUSTEENINDAJA ABILINE ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA \| \|---\|---\| \| Sihtrühm \| \| \| Õppevorm \| \| \| Mooduli nr \| MOODULI NIMETUS \| Maht õppenädalates /EKAP \| \|---\|---\|---\| \| 1 \| SISSEJUHATUS ÕPINGUTESSE \| 20 \| Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija saab ülevaate puhastusteenindaja abilise õpiväljunditest ja -võimalustest, kutse-eetikast, tervisekäitumisest ning igapäevaelu, õppe- ja töökorraldusest. Nõuded mooduli alustamiseks: Nõuded puuduvad. Ained ja õpetajad: ERIALA JA ÕPPEKORRALDUS. Kristina Kiidron ETTEVÕTTED JA ASUTUSED. Kristina Kiidron TÖÖKESKKOND. Kristina Kiidron ÜHISKONDLIKUD ASUTUSED JA TEENUSED. Kristina Kiidron LIIKLUS. Kristina Kiidron VABA AEG. Kristina Kiidron \| Õpiväljundid \| Hindamiskriteeriumid \| \| Õppemeetodid \| \| Hindamismeetodid ja \| \| \| Mooduli teemad ja \| \| Maht (tundides) \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| \| \| \| \| hindamisülesanded \| \| \| alateemad \| \| T \| P \| \| 1. Mõistab eriala õppe eesmärke ja sisu ning õppekorraldust. \| \| Tunneb oma rühmakaaslasi \| Suhtluspõhine ja köitev loeng. Õppevestlus. Õppekäik. Rollimäng ja simulatsioon. Külalisesinejate esitused (perearst, politsei, päästeamet jm). Mõistekaart. Lauamäng. Õppevideo. \| Hindamisülesanded: Töölehtede täitmine ja arutelu. Hindamismeetodid: Täidetud töölehtede esitlus. Suuline esitlus. \| Hindamisülesanded: \| \| ERIALA JA ÕPPEKORRALDUS. Rühmakaaslased ja juhendajad. Kool ja koolikorraldus. Puhastusteenindaja eriala ja kutsestandard. Kutse- eetika. Tööks vajalikud isikuomadused. \| ERIALA JA \| 40 \| 40 \| 18 \| \| \| \| ja juhendajaid. \| \| \| Töölehtede täitmine \| \| \| ÕPPEKORRALDUS. \| \| \| \| \| \| \| Nimetab oma kooli ja eriala. \| \| \| ja arutelu. \| \| \| Rühmakaaslased ja \| \| \| \| \| \| \| Osaleb õppetöös vastavalt \| \| \| Hindamismeetodid: \| \| \| juhendajad. Kool ja \| \| \| \| \| \| \| kooli \| \| \| \| Täidetud töölehtede \| \| koolikorraldus. \| \| \| \| \| \| \| õppekorralduseeskirjale. \| \| \| \| esitlus. \| \| Puhastusteenindaja eriala \| \| \| \| \| \| \| Kasutades vajadusel \| \| \| \| Suuline esitlus. \| \| ja kutsestandard. Kutse- \| \| \| \| \| \| \| alternatiivseid \| \| \| \| \| \| eetika. Tööks vajalikud \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| isikuomadused. \| \| \| \| \| \| \| kommunikatsioonivahendeid: \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| kirjeldab puhastusteenindaja \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| abilise, tase 2 kutsestandardi \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| nõudeid. \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| toob näiteid erinevatest \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| puhastusteeninduse töödest ja \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime suhtlemisega tööelus. Nõuded mooduli alustamiseks: Nõuded puuduvad. Ained ja õpetajad: Karjääri planeerimine. Ii õ.-a. Majandus ja ettevõtlus. Ii õ.-a. Töötervishoid ja tööohutus. Ii õ.-a. Töötamise õiguslikud alused. Ii õ.-a. Asjaajamine ja dokumendihaldus. Ii õ.-a. Suhtlemise alused. Ii õ.-a. \| Õpiväljundid \| Hindamiskriteeriumid \| Õppemeetodid \| Hindamismeetodid ja hin- damisülesanded \| Mooduli teemad ja alateemad \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| \| \| \| \| T \| P \| \| 1. Mõistab karjää- ri planeerimise vajalikkust oma tööelus. \| Tunneb juhendamisel ära oma tugevusi ja nõrkusi. Teeb juhendamisel järeldusi enda tööturul rakendamise võimaluste kohta õpitaval erialal. Leiab juhendamisel informat- siooni sh elektrooniliselt töö- turu, erialade ja õppimisvõi- maluste kohta. Valib juhendamisel etteantud valikutest oma oskustele so- bivaid praktika- ja töökohti. Osaleb oma põhiliste elekt- rooniliste kandideerimisdo- kumentide koostamisel: CV, sooviavaldus. Väljendab juhendamisel oma \| Suhtluspõhine ja köitev loeng Õppekäik. Rollimäng ja si- mulatsioon Mõistekaart. Meeskonnatöö. Õppevideo. Analüüs (juhtu- mi- ja eneseana- lüüs). SWOT- analüüs. Iseseisev töö. \| Hindamisülesanded: SWOT analüüsi koosta- mine. Töölehtede täitmine ar- vuti abiga. Hindamismeetodid: Analüüs, sh eneseana- lüüs. Õpimapp. \| KARJÄÄRI PLA- NEERIMINE. Karjäär. Inimese tugevad ja nõr- gad küljed. Tööturg. Kandideerimisdoku- mendid CV ja soovia- valdus. Allkiri. Karjää- riplaan. \| 4 \| 10 \| \| \| soove ja osaleb oma karjää- riplaani koostamisel. \| \| \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| 2.Mõistab oma majanduslikke vajadusi ning kirjeldab juhen- damisel võimalusi nende rahuldami- seks. \| Teeb juhendamisel praktilisi valikuid lähtuvalt oma ma- janduslikest vajadustest pii- ritletud situatsioonis. Loetleb juhendamisel eraisi- ku laenuga seotud võimalusi, kohustusi ja ohtusid. Kirjeldab õppekäigu järel meeskonnatööna juhendami- sel õpitava valdkonna organi- satsiooni kliente, tooteid, töö- tajaid ja nende tegevust. Nimetab juhendamisel mees- konnatööna organisatsioone lähtudes õpitavast valdkon- nast. \| Hindamisülesanded: Töölehtede täitmine ja arutelu. Osavõtt ja kokkuvõte õppekäigust meeskonnatööna. Hindamismeetodid: Õpimapp. Esitlus. \| MAJANDUS JA ET- TEVÕTLUS. Mina ja majandus. Eraisikute laenud ja nende tagasi- maksmine. Õpitava valdkonna ettevõtted, nende poolt pakutavad tooted ja teenused. \| - \| 10 \| 3. Kirjeldab töökoha ohutegureid ning oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel. - Nimetab tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel. - Tunneb juhendamisel ära praktilise õppe töökoha põhilisi ohutegurid ja meetmed nende vähendamiseks. - Tunneb ära tööõnnetuse ja teab enda kohustust teavitada tööõnnetusest. - Kirjeldab enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas sh nimetab hädaabi numbri. - Tunneb juhendamisel ära töölepingus informatsiooni oma õiguste ja kohustuste, tööajakorralduse, puhkuse ja töötasu maksmise kohta. - Eristab juhendamisel brutoja netopalka. - Koostab ja vormistab juhendamisel ja juhendi abil elektroonilise seletuskirja ning ekirja. - Kirjeldab juhendamisel isiklike dokumentide säilitamise olulisust. Hindamisülesanded: - Töölehtede täitmine arvuti abiga ja arutelu. - Õppevideo vaatamine ja arutelu. - Abi kutsumine. Hindamismeetodid: - Simulatsioon. - Õpimapp. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Tööandja ja töötaja, nende õigused ja kohustused. Töökeskkonna ohutegurid. Tööõnnetus ja tuleohutus, tegutsemine ohuolukorras. TÖÖTAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED. Lepingulised suhted töö tegemisel: Töölepingu sõlmimine, muutmine ja lõppemine. Töötaja ja tööandja kohustused ja vastutus. Tööajakorraldus. Töötasu (bruto- ja netopalk, lisatasu). Maksud. Töö- ja puhkeaeg (osaline tööaeg, puhkepäevad, riiklikud pühad, töögraafik). Töötingimused. ASJAAJAMINE JA DOKUMENDIHAL- DUS . Dokumentide loomine: avalduse, sele- tuskirja koostamine ja vormistamine. E-kirja - 10 2 \| \| tidega. Grupp ja mees- kond: rollid meeskon- nas, koostöö. Abi küsi- mine, pakkumine ja vastuvõtmine. Otsusta- mine ja probleemide lahendamine töösituat- sioonis, otsuste mõju, vastutuse võtmine. \| \|---\|---\| \| Iseseisev töö moodulis: \| \| \| Mooduli hinde kujunemine: \| \| \| Kasutatav õppe- kirjandus /õppematerjal \| \| \| Mooduli nr \| MOODULI NIMETUS \| Maht õppenädalates /EKAP \| \|---\|---\|---\| \| 3 \| PUHASTAMINE JA KORISTAMINE \| 50 \| \| Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija oskab hoida elu- ja töökeskkonda puhtana nõutaval tasemel ja teeb juhendamisel hoolduskoristust. \| \| \| \| Nõuded mooduli alustamiseks: Nõuded puuduvad. \| \| \| \| Ained ja õpetajad: \| \| \| \| MUSTUS JA PINNAKATTEMATERJALID. Kristina Kiidron \| \| \| \| ERGONOOMILISED TÖÖVÕTTED JA OHUTUSNÕUDED. KORISTUSTARVIKUD. TOLMUIMEJA. Reet Lohuväli \| \| \| KORISTUSAINED. Reet Lohuväli KORISTUSMEETODID. Reet Lohuväli PRAKTIKA VÄLJASPOOL KOOLI. Kristina Kiidron \| Õpiväljundid \| Hindamiskriteeriumid \| \| Õppemeetodid \| Hindamismeetodid ja hindamisülesanded \| Mooduli teemad ja alateemad \| \| \| Maht \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| \| \| \| \| \| \| \| (tundides) \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| T \| T \| P \| \| 1.Märkab tüüpilisemaid mustuseid, mille omadusi on talle selgitatud. \| \| Märkab ja hindab mustust \| Suhtluspõhine ja köitev loeng Videod. Praktika Õppimisvestlu s. Situatsioonüles annete lahendamine. Rollimäng. Mõistekaart. Iseseisev töö. \| Praktiline töö. Intervjuu praktilise töö kontekstis. Vt. Mooduli hinde kujunemine \| \| MUSTUS JA \| 14 \| \| 56 \| \| \| \| lähtudes puhastatavast \| \| \| \| PINNAKATTEMATERJALID. \| \| \| \| \| \| \| pinnast. \| \| \| \| Mustuse märkamine. Mustuse \| \| \| \| \| \| \| Selgitab mustuse liike, \| \| \| \| liigid. Pinnakattematerjalid. \| \| \| \| \| \| \| kasutades vajadusel \| \| \| \| Pindade puhastamine. \| \| \| \| \| \| \| alternatiivseid \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| kommunikatsioonivahendeid. \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| Eristab juhendamisel \| \| \| PRAKTIKA VÄLJASPOOL KOOLI. \| PRAKTIKA VÄLJASPOOL \| \| \| 20 \| \| \| \| praktilises töös enam levinud \| \| \| \| KOOLI. \| \| \| \| \| \| \| pinnakattematerjale vastavalt \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| nende puhastamise eripärale. \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| Valib vastavalt mustusele \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| sobiva puhastusmeetodi. \| \| \| \| \| \| \| \| \| 2.Valmistab juhendamisel tööks ette koristustarvikud ja tolmuimeja; kasutab ja puhastab juhendamisel koristustarvikuid ja tolmuimejat. \| Kasutades õpitud ergonoomilisi töövõtteid ja järgides ohutusnõudeid: valib vastavalt mustusele kaitse- ja abivahendid ning koristustarvikud, valmistab tööks ette, kasutab ja puhastab koristustarvikud, valmistab tööks ette, kasutab ja puhastab tolmuimeja puhastab kaitse- ja \| Kasutades õpitud ergonoomilisi \| \| \| \| ERGONOOMILISED \| 18 \| \| 100 \| \| \| \| töövõtteid ja järgides \| \| \| \| TÖÖVÕTTED JA \| \| \| \| \| \| \| ohutusnõudeid: \| \| \| \| OHUTUSNÕUDED. \| \| \| \| \| \| \| valib vastavalt mustusele \| \| \| \| KORISTUSTARVIKUD. \| \| \| \| \| \| \| kaitse- ja abivahendid ning \| \| \| \| TOLMUIMEJA. \| \| \| \| \| \| \| koristustarvikud, \| \| \| \| Ergonoomilised töövõtted. \| \| \| \| \| \| \| valmistab tööks ette, kasutab \| \| \| \| Isikukaitsevahendid. \| \| \| \| \| \| \| ja puhastab koristustarvikud, \| \| \| \| Koristustarvikud, nende \| \| \| \| \| \| \| valmistab tööks ette, kasutab \| \| \| \| kasutamine ja hooldamine. \| \| \| \| \| \| \| ja puhastab tolmuimeja \| \| \| \| Tolmuimeja ehitus ja \| \| \| \| \| \| \| puhastab kaitse- ja \| \| \| \| tööpõhimõtted. Elektriohutus. \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| Tolmuimeja kasutamine. \| \| \| \| \| \| abivahendid, paigutab kaitse- ja abivahendid, koristustarvikud ja tolmuimeja selleks ettenähtud kohta. \| \| \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| \| \| PRAKTIKA VÄLJASPOOL \| \| 78 \| \| \| \| \| KOOLI. \| \| \| \| 3.Kasutab juhendamisel koristusaineid. \| Kasutab koristusainet säästlikult. Valib vastavalt mustusele eeldoseeritud koristusaine. Järgib ohutusnõudeid, kasutades isikukaitsevahendeid ja abivahendeid. \| \| KORISTUSAINED. \| 10 \| 58 \| \| \| \| \| Koristusained. Valmisdoseeritud \| \| \| \| \| \| \| koristusainete kasutamine ja \| \| \| \| \| \| \| hoidmine. Vee ja koristusainete \| \| \| \| \| \| \| säästlik kasutamine. \| \| \| \| \| \| PRAKTIKA VÄLJASPOOL KOOLI. \| PRAKTIKA VÄLJASPOOL \| \| 40 \| \| \| \| \| KOOLI. \| \| \| \| 4.Puhastab juhendamisel mööbli ja esemed, seinad ja põrandad lihtsamalt eemaldatavast mustusest, kasutades vajaduse korral kaitsevahendeid. \| Kasutades ergonoomilisi töövõtteid ja järgides ohutusnõudeid: puhastab mööbli ja esemed lihtsamalt eemaldatavast mustusest, puhastab seinad lihtsamalt eemaldatavast mustusest, puhastab põranda lihtsamalt eemaldatavast mustusest. Kasutab võimetekohaseid ja \| \| KORISTUSMEETODID. \| 16 \| 414 \| \| \| \| \| Koristusmeetodid. Koristustööde \| \| \| \| \| \| \| järjekord. Tööohutus. \| \| \| \| \| \| \| Ergonoomilised töövõtted. \| \| \| \| \| \| \| Mööbli ja esemete puhastamine. \| \| \| \| \| \| \| Seinte puhastamine. Põrandate \| \| \| \| \| \| \| puhastamine. Erineva otstarbega \| \| \| \| \| \| \| ruumide hoolduskoristus. Töö- \| \| \| \| \| \| \| ja puhkeaeg. Töö kvaliteet ja \| \| \| \| \| \| \| selle hindamine. \| \| \| \| \| \| \| Enesehindamine. \| \| \| ed us \| otstarbekaid koristusmeetodeid. Kasutab asjakohaselt ja ratsionaalselt tööaega. Hindab oma tööd ja töö tulemust. \| \| \| \| PRAKTIKA VÄLJASPOOL KOOLI. \| \| \| 156 \| 52 \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| Iseseisva töö eesmärgiks on mooduli õpiväljundite 1.-4. kinnistamine. Hindamisülesanneteks õppimine sh praktiliste oskuste harjutamine (erineva otstarbega ruumide hoolduskoristus) ning õpimappi töölehtede täitmine. 320 tundi \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| Praktika eesmärgiks on mooduli õpiväljundite 1.-4.kinnistamine. \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| Hindamisülesanneteks on praktiliste oskuste harjutamine (erineva otstarbega ruumide hoolduskoristus) väljaspool kooli. \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| 15 EKAP = 390 tundi \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| Mitteeristav hindamine. \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| Moodul on arvestatud, kui õppija kompetentsid vastavad eelpool kirjeldatud õpiväljunditele. \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| Hindamismeetodite ja –kriteeriumide aluseks on tööandja poolt tunnustatud puhastusteenindaja abilise kutse hindamisstandard. \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| Õppija pääseb kutse-/ lõpueksamile, kui ta on omandanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel. \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| Tegevusnäitajad ja teadmised \| Hindamismeetodid \| \| Hindamiskriteeriumid \| Hindamiskriteeriumid \| \| \| \| \| \| kutsestandardis \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| Koristusvajaduse määratlemine \| \| \| \| \| \| \| \| \| Tegevusnäitajad: 1) märkab tüüpilisemaid mustuseid, mille omadusi on talle selgitatud. \| Tegevusnäitajad: \| Kutsestandardis: Praktiline töö, vestlus. Hindamisel: Praktiline töö. Intervjuu praktilise töö kontekstis \| \| \| 1. märkab ja hindab mustust, \| \| \| \| \| \| 1) märkab tüüpilisemaid mustuseid, mille \| \| \| \| 2. valib vastavalt mustus \| \| \| \| \| \| omadusi on talle selgitatud. \| \| \| \| puhastusmeetodi \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| - x mustuse puhul x meetodi \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| - x mustuse puhul x meetodi \| \| \| \| \| \| Koristustarvikute ja –masinate kasutamine \| \| \| \| \| \| \| s x kaitsevahen \| Tegevusnäitajad: 1) valmistab (juhendamisel) tööks ette koristustarvikud ja tolmuimeja; 2) kasutab juhendamisel koristustarvikuid ja tolmuimejat; 3) puhastab juhendamisel koristustarvikud ja tolmuimejat. \| \| Kutsestandardis: praktiline töö juhendamise all. Hindamisel: Praktiline töö. Intervjuu praktilise töö kontekstis \| \| 1. valib vastavalt mustusele kaits \| \|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| \| \| \| koristustarvikud \| \| \| \| \| \| - x mustuse eemaldamiseks x kaits \| \| \| \| \| \| x tarvikud \| \| \| \| \| \| 2. eemaldab mustuse järgides ohut \| \| \| \| \| \| 3. kasutab õpitud ergonoomilisi tö \| \| \| \| \| \| 4. puhastab (juhendamisel) koristu \| \| \| \| \| \| 5. puhastab (juhendamisel) tolmui \| \| \| \| \| \| järgides elektri- ja tööohutusnõud \| \| \| \| \| \| 6. puhastab kaitsevahendid \| \| \| \| \| \| 7. paigutab kaitsevahendid, korist \| \| \| \| \| \| tolmuimeja selleks ettenähtud koh \| \| \| Koristusainete kasutamine \| \| \| \| \| Tegevusnäitajad: 1) kasutab juhendamisel koristusaineid. \| Tegevusnäitajad: \| \| Kutsestandardis: \| 1. kasutab kaitsevahendeid \| \| \| 1) kasutab juhendamisel koristusaineid. \| \| praktiline töö juhendamise all. \| 2. valib vastavalt mustusele eeldos \| \| \| \| \| \| koristusaine \| \| \| \| \| Hindamisel: \| - x mustuse eemaldamiseks x aine \| \| \| \| \| Praktiline töö. \| 3. kasutab koristusainet säästlikult \| \| \| \| \| Intervjuu praktilise töö kontekstis \| 4. järgib ohutusnõudeid \| \| \| Hoolduskoristus \| \| \| \| \| Tegevusnäitajad: 1) puhastab juhendamisel mööbli ja esemed lihtsamalt eemaldatavast mustusest, kasutades vajaduse korral kaitsevahendeid; 2) puhastab juhendamisel seinad lihtsamalt eemaldatavast mustusest, kasutades vajaduse korral kaitsevahendeid; 3) puhastab juhendamisel põrandad lihtsamalt eemaldatavast mustusest, kasutades vajaduse korral kaitsevahendeid. \| Tegevusnäitajad: \| Kutsestandardis: praktiline töö juhendamise all. Hindamisel: Praktiline töö. Intervjuu praktilise töö kontekstis \| \| 1. puhastab mööbli ja esemed lihts \| \| \| 1) puhastab juhendamisel mööbli ja esemed \| \| \| eemaldatavast mustusest \| \| \| lihtsamalt eemaldatavast mustusest, kasutades \| \| \| 2. puhastab seinad lihtsamalt eem \| \| \| vajaduse korral kaitsevahendeid; \| \| \| mustusest \| \| \| 2) puhastab juhendamisel seinad lihtsamalt \| \| \| 3. puhastab põranda lihtsamalt ee \| \| \| eemaldatavast mustusest, kasutades vajaduse \| \| \| mustusest \| \| \| korral kaitsevahendeid; \| \| \| 4. järgib ohutusnõudeid \| \| \| 3) puhastab juhendamisel põrandad lihtsamalt \| \| \| 5. kasutab otstarbekaid töövõtteid \| \| \| eemaldatavast mustusest, kasutades vajaduse \| \| \| 6. töötab ergonoomiliselt \| \| \| korral kaitsevahendeid. \| \| \| 7. kasutab asjakohaselt ja ratsiona \| \| \| \| \| \| tööaega \| \| \| \| \| \| 8. hindab oma tööd ja töö tulemus \| \| TEADMISED \| \| \| \| \|---\|---\|---\|---\| \| 1) mustuse liigid; \| Teadmised kajastuvad praktilise töö oskustes (asjakohaselt tehtud valikud – kaitsevahendid, koristusained ja -tarvikud, töövõtted, tegevuste järjestus, ohutusnõuete ja ergonoomiliste töövõtete järgimine jm). Teadlikkuse tase väljendub intervjuu vastustes. \| 1. sooritab (juhendamisel) praktili 2. vastab võimetekohaselt (juhend intervjuu küsimustele \| 1. sooritab (juhendamisel) praktili \| \| 2) pinnakattematerjalid; \| \| \| 2. vastab võimetekohaselt (juhend \| \| 3) koristusmeetodid; \| \| \| intervjuu küsimustele \| \| 4) koristustarvikute ja tolmuimeja kasutamise \| \| \| \| \| põhimõtted, \| \| \| \| \| 5) koristusained; \| \| \| \| \| 6) kaitse- ja abivahendid. \| \| \| \| Hindamisülesanded ja hindamise korraldus Hindamine viiakse läbi kutseõppeasutuse õppekava täitmise jooksul ja/või järel. 1. etapp – praktiline töö \| \| Hindamise ülesanne \| Hindamise korraldus \| \|---\|---\|---\| \| Taotleja teeb hoolduskoristuse temale harjumuspärases töökeskkonnas. \| Taotleja teeb \| Taotleja: \| \| \| hoolduskoristuse temale \| 1. saab ülesande puhastada lihtsamalt eemaldatavast mustusest kas: \| \| \| harjumuspärases \| - mööbel ja esemed või \| \| \| töökeskkonnas. \| - seinad sh peegel ja aken või \| \| \| \| - põrand sh vaip; \| \| \| \| 2. hindab mustust ja kasutab vastavalt mustusele sobivat puhastusmeetodit; \| \| \| \| 3. valib vastavalt mustusele kaitsevahendeid ja kasutab neid; \| \| \| \| 4. valib vastavalt mustusele eeldoseeritud koristusainet ja kasutab seda; \| \| \| \| 5. valib vastavalt mustusele koristustarvikuid ja kasutab neid; \| \| \| \| 6. täidab koristusülesande; \| \| \| \| 7. puhastab kaitsevahendid ja koristustarvikud ning asetab selleks ettenähtud kohta. \| 2. etapp – intervjuu \| Hindamise ülesanne \| Hindamise korraldus \| \|---\|---\| \| Taotleja kommenteerib \| Taotleja: \| \| oma tööülesande täitmist \| 1. hindab (juhendamisel) oma tööd ja töö tulemust; \| \| intervjuu vormis. \| 2. vastab (juhendamisel) hindaja küsimustele. \| Lõpu-/ kutseeksamit on võimalik sooritada ka osade kaupa kogu õppeperioodi vältel. Kui kutseeksami sooritamine pole võimalik, lõpetatakse õpingud lõpueksamiga. Hindamise viib läbi hindamiskomisjon. Komisjonis on esindatud töömaailma ja koolitajate esindajad. Hindamiskomisjon on vähemalt kolmeliikmeline. Taotleja tuleb eksamile koos juhendajaga, kes ei osale hindamisel. Enne eksamit annab juhendaja hindamiskomisjonile informatsiooni eksami sooritaja individuaalse õpi- ja tööstiili kohta. Hindamist viiakse läbi taotlejale harjumuspärases töökeskkonnas. Intervjuu hindamismeetodina toimub kombineeritult praktilise tegevusega. Praktilised valikud töö käigus näitavad teadmiste olemasolu. Vastused intervjuu küsimustele kinnitavad teadmiste taset. Intervjuu küsimusi võib esitada eelneval kokkuleppel juhendajaga, kas töö kestel või praktilise töö lõpetamise järel. Hindamine viiakse läbi kahes osas: 1. taotleja teeb praktilise töö iseseisvalt või juhendi (sõnalise või pildilise) alusel, vajadusel küsib abi juhendajalt; 2. kommenteerib oma tööülesande täitmist intervjuu vormis. Ülesannete sooritamisega tõendab taotleja järgmisi kompetentse: - koristusvajaduse määratlemine; - koristustarvikute ja - masina (tolmuimeja) kasutamine; - eeldoseeritud koristusainete kasutamine; - hoolduskoristus. Õpingud teise taseme kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast puhastusteenindaja abilise õpiväljundite saavutamist. \| Kasutatav õppekirjandus /õppematerjal \| http://www.kaokeskus.ee/ul/Riina_Asumets_.pdf \| \|---\|---\| \| \| http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Kutsehariduse%20programm/HEV/Koristamine%20viimane.pdf \| \| \| http://www.kaokeskus.ee/ul/Maivi_Pajula.pdf \| \| \| https://www.google.ee/#q=silvia+looveer+puhastus \| \| Mooduli nr \| MOODULI NIMETUS \| \|---\|---\| \| 4 \| TEKSTIILIDE HOOLDAMINE \| Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija hoiab oma elu- ja töökeskkonna puhtana nõutaval tasemel, kasutades juhendamisel tekstiilide hooldusel sobivaid töövõtteid ja vahendeid. Nõuded mooduli alustamiseks: Nõuded puuduvad. Ained ja õpetajad: KODUTEKSTIILID JA RÕIVAD. Reet Lohuväli HOOLDUSVAHENDID. Reet Lohuväli PESU PESEMINE JA JÄRELTÖÖTLUS. Reet Lohuväli JALATSID JA NENDE HOOLDAMINE. Reet Lohuväli \| Õpiväljundid \| Hindamiskriteeriumid \| Õppemeetodid \| Hindamismeetodid ja hindamisülesanded \| Mooduli teemad ja ala- teemad \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| \| \| \| \| T \| P \| \| 1.Eristab heas korras ja hooldust vajavaid kodu- tekstiile ja riietusesemeid. \| Juhendamisel õpilane: eristab peamisi kodutekstiile ja riietusesemeid, valib sobivaid rõivaid ja riietub asjakohaselt, märkab erinevate kodutekstiilide ja rõivaste hooldamise vajadust. \| Situatsioonülesannete lahendamine. Õppe- käik. Mõistekaart. Õppevideo. Analüüs (eneseanalüüs). Isesei- sev töö. \| Hindamisülesanded: Kodutekstiilide ja riietusesemete sorteerimine erinevatel eesmärkidel järgides hooldustähiseid. Rõivaste valiku ja riietumis oskuste demonstratsioon. Hindamismeetodid: Praktiline töö. Simulatsioon. \| KODUTEKSTIILID JA RÕIVAD. Koduteks- tiilid: materjal, ehitus, viimistlus, vanus, määr- duvus. Hooldustähised. Eeltöötlemisvõtted. Eri- nevad rõivad ja akses- suaarid. Pesu, pealisrii- ded, ülerõivad. Puhtad rõivad. Riietumine vasta- valt olukorrale ja ilmasti- kule. \| - \| 20 \| \| 2.Kasutab kodutekstiilide ja rõivaste hoolduseks va- jalikke vahendeid, pesupe- semisaineid ja kodumasi- naid. \| Juhendamisel õpilane: valib vastavalt tekstiilmaterjalile ja mustusele hooldusmeetodi, leiab tekstiilmaterjalile sobiva pesupesemisaine, valib kodutekstiilide ja \| \| Hindamisülesanded: Valib vastavalt tekstiilmaterjalile/k odutekstiilidele/rõiv astele ja mustusele hooldusmeetodi ja sobiva pesupesemisaine. \| HOOLDUSVAHEN- DID. Pesupesemis-, ple- kieemaldus- ja järeltööt- lusained. Triikraud. Trii- kimislaud. Pesurull. Pe- sumasin. Kuivatusrest, - kapp. Tööohutus (elekter, kemikaalid, põletus). \| - \| 20 \| \| \| rõivaste hooldamiseks vajalikke vahendeid, kasutab pesumasinat ja triikrauda, arvestades ohutusnõudeid. \| Tutvumine pesemasina ja triikraua kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. Pesumasina kasutamine. Lihtsama pesu triikimine. Hindamismeetodid: Praktiline töö. Vestlus praktilise töö kontekstis. Eneseanalüüs. \| \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| 3.Peseb ja järeltöötleb ko- dutekstiile ja rõivaid. \| Juhendamisel õpilane: osaleb kodutekstiilide ja rõivaste pesemise ja hooldamise tööde planeerimisel, peseb pesu vastavalt tekstiilile, osaleb kodutekstiilide ja rõivaste järeltöötlemisel, s.h kasutusjärgsel hooldusel (vajadusel puhastamine, kuivatamine ja kappi paigutamine), järgib kodutekstiilide ja rõivaste pesemisel ja hooldamisel ergonoomilisi töövõtteid \| Hindamisülesanded: Etteantud aja raames koostada koduteks- tiilide ja rõivaste hooldamise, pesemi- se ja järeltöötlemise tööplaan. Pesu pesemine ja järeltöötlemine kä- sitsi/masinaga. Töölehtede täitmine ja arutelu. Hindamismeetodid: Praktiline töö. Vestlus tööplaani ja töölehtede konteks- tis. Eneseanalüüs. \| PESU PESEMINE JA JÄRELTÖÖTLUS. Tööde planeerimine ja järjekord (sorteerimine, hooldamine, pesemine, kuivatamine, triikimine, kokku panemine ja kappi asetamine). Rõivaste kasutusjärgne ja hooaja- line hooldus. Hooldustä- hised ja leppemärgid. Käsitsi- ja masinpesu. Keemiline puhastus. Tööjuhendid. Tööohutus. Ergonoomilised töövõt- ted. \| - \| 78 \| \| \| ja tööohutuse nõudeid, hindab oma tööd ja töö tulemust. \| \| \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| 4.Puhastab ja hooldab ja- latseid. \| Juhendamisel õpilane: nimetab ja valib jalatseid vastavalt olukorrale (töö/vaba aeg, ilmastik jm), puhastab jalatseid vastavalt materjalile ja määrdumisele, hooldab jalatseid vasta- valt materjalile. \| Hindamisülesanded: Valib vastavalt olu- korrale jalatsid. Puhastab ja hooldab jalatseid lähtuvalt materjalist ja mustu- se liigist. Töölehtede täitmine ja arutelu. Hindamismeetodid: Praktiline töö. Esitlus. Eneseanalüüs. \| JALATSID JA NENDE HOOLDAMINE. Eri- nevad jalatsid. Materja- lid. Määrduvus. Hool- dusvahendid ja -võtted. Jalatsite hoidmine. \| - \| 20 \| \| Iseseisev töö moodulis: \| \| \| \| \| \| \| Mooduli hinde kujune- mine: \| \| \| \| \| \| \| Kasutatav õppekirjandus /õppematerjal \| \| \| \| \| \| \| Mooduli nr \| MOODULI NIMETUS \| \|---\|---\| \| 5 \| VALIKAINE - TOITUMINE JA TOITLUSTAMINE \| Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab tervisliku toitumise ja toitlustamise põhialuseid, valmistab juhendamisel lihtsamaid toite. Nõuded mooduli alustamiseks: Nõuded puuduvad. Ained ja õpetajad: TERVISLIK TOITUMINE. Vally Koorits HÜGIEEN JA TOIDUAINED. Vally Koorits TÖÖ KAVANDAMINE. Vally Koorits KÖÖK. Vally Koorits TÖÖVAHENDID JA –SEADMED. Vally Koorits EELTÖÖTLEMINE. Vally Koorits KÜLM- JA KUUMTÖÖTLEMINE. Vally Koorits KÜLMAD TOIDUD. Vally Koorits KUUMAD TOIDUD. Vally Koorits JOOGID. Vally Koorits LÄBIVAD TEEMAD TOIDUVALMISTAMISEL. Vally Koorits LAUA KATMINE. Vally Koorits TOIDU JA JOOGI SERVEERIMINE. Vally Koorits TOIDU KAASA PAKKIMINE. Vally Koorits PRAKTIKA. Kristina Kiidron \| Õpiväljundid \| Hindamiskriteeriumid \| Õppemeetodid \| Hindamismeetodid ja hindamisülesanded \| Mooduli teemad ja alatee- mad \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| \| \| \| \| T \| P \| \| 1. Mõistab tervisliku toitumise vajadust ja seoseid tervisega. \| Õpilane: selgitab toitumise tähtsust, kirjeldab levinumaid toitumisvigasid ja neist tulenevaid tervisehäireid, nimetab tervisliku toidu valiku põhimõtteid \| Õppekäik. Situat- sioonüle- sannete la- hendamine. Mõistekaart. Õppevideod. \| Hindamisülesanded: Töölehtede/mõistekaa rti täitmine ja arutelu Hindamismeetodid: Esitlus \| TERVISLIK TOITUMINE. Toitumise tähtsus. Toidupüra- miid. Taldrikureegel. Levinu- mad toitumisvead. Toitumisega seotud tervisehäired. \| - \| 10 \| \| \| (mõõdukus ja mitmekesisus, toidupüramiid ja taldrikureegel). \| Analüüs (eneseana- lüüs). Rühmatöö. Praktika. Info otsimi- ne veebist. Iseseisev töö. \| \| \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| 2. Tunneb toiduainete gruppe ja käitlemise nõudeid. \| Juhendamisel õpilane: eristab ja kirjeldab erinevaid toiduainete gruppe ning nende kasutamist toidu valmistamisel, demonstreerib toiduainete nõuetekohast käitlemist praktilises tegevuses, valib toiduaineid toiduhügieeni põhimõtteid järgides (säilivusaeg, toiduaine välimus jm). \| \| Hindamisülesanded: Töölehtede/mõistekaa rti täitmine ja arutelu Praktiliste oskuste demonstreerimine. Hindamismeetodid: Esitlus Simulatsioonimäng \| HÜGIEEN JA TOIDUAI- NED. Isiklik hügieen. Toidu- hügieen. Toiduainete grupid. Toiduaine- te kasutamine ja säilitamine. Toiduainete käitlemine. \| - \| 10 \| \| \| \| \| \| PRAKTIKA VÄLJASPOOL KOOLI. \| \| 10 \| \| 3. Kavandab oma tööd ja eeltöötleb toidutoorme kasutades asjakohaseid tehnoloogilisi võtteid. \| Juhendamisel õpilane: koostab ja vormistab lihtsama päevamenüü, kavandab oma tööd vastavalt menüüle ja/või etteantud korraldustele, eeltöötleb säästlikult toidutooret, kasutades asjakohaseid võtteid ja vahendeid, järgides toiduhügieeni nõudeid ja tööohutust, eeltöötleb ja töötleb säästlikult toidutooret, \| \| Hindamisülesanded: Töölehtede/mõistek aarti täitmine ja arutelu. Praktiliste oskuste demonstreerimine ja analüüs. Hindamismeetodid: Esitlus. Vestlus praktilise töö kontekstis. Eneseanalüüs. \| TÖÖ KAVANDAMINE. Me- nüü ja selle koostamine. Töö kavandamine vastavalt menüü- le. KÖÖK. Koduköök ja suur- köök. Erinevad ruumid ja si- sustus. Töökoht, tööpinnad. Köögi korrashoid. TÖÖVAHENDID JA – SEADMED. Mehaanilised ja elektrilised töövahendid ja seadmed. Kasutusjuhendid. Tööohutus. EELTÖÖTLEMINE. Töö- ohutus. Eeltöötlemisvõtted: \| - \| 40 \| \| \| kasutades asjakohaseid kuumtöötlemise meetodeid, järgides toiduhügieeni nõudeid ja tööohutust, hindab oma töö tulemust. \| \| sorteerimine, pesemine, koori- mine, tükeldamine. Toiduaine- te säästlik kasutamine. KÜLM- JA KUUMTÖÖT- LEMINE. Külmtöötlemine (hakkimine, tükeldamine, va- hustamine, purustamine, riivi- mine, vasardamine, segamine). Kuumtöötlemine (keetmine, praadimine, küpsetamine, hau- tamine, aurutamine, röstimine, grillimine). Tööohutus. \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| \| \| PRAKTIKA VÄLJASPOOL KOOLI. \| \| 20 \| \| 4. Valmistab erinevast toormest kuumi ja külmi toite ja jooke. \| Juhendamisel õpilane: valmistab rühmatööna erinevast toormest lihtsamaid kuumi ja külmi toite ning jooke, käitleb toiduaineid säästlikult ja järgib toiduhügieeni nõudeid, kasutab tööks ettenähtud töövahendeid, ja - seadmeid, lähtudes ergonoomilise, ohutu ja säästva töö põhimõtetest, järgib hügieenireegleid, kasutab ja puhastab köögiseadmeid ja töövahendeid vastavalt \| Hindamisülesanded: Töölehtede/mõistek aarti täitmine ja arutelu. Praktiliste oskuste demonstreerimine ja analüüs. Hindamismeetodid: Esitlus. Vestlus praktilise töö kontekstis. Töö- ja töötulemuste analüüs. \| KÜLMAD TOIDUD. Võilei- vad. Võileivakatted. Suupisted. Erinevad toorsalatid, segatud salatid ja salatikastmed. Või- leivatort. Küpsisetort. Külmad magustoidud. KUUMAD TOIDUD. Kuu- mad võileivad. Pudrud. Supid. Praed. Vormiroad. Kuumad magustoidud. JOOGID. Külmad joogid (ve- si, morss, mahl, piim, keefir, kokteil). Kuumad joogid (tee, kohv, kakao). LÄBIVAD TEEMAD TOI- DUVALMISTAMI- SEL.Toiduainete säästlik kasu- tamine. Isiklik hügieen. Toidu- \| - \| 19 6 \| \| \| kasutusjuhendile, hoiab korras oma töökoha, töötab tervist, keskkonda ja vahendeid säästvalt, rakendab ergonoomilisi töövõtteid ning sooritab rühi-, koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi, järgib võimetekohaseid tööjuhendeid, hindab igapäevaselt oma töö tulemusi. \| \| hügieen. Töövahendite ja – seadmete ohutu kasutamine vastavalt kasutusjuhendile. Ergonoomilised töövõtted. Toidu ja jookide maitsestami- ne. Degusteerimine. Töökoha korrashoid, nõude ja seadmete puhastamine ja pesemine. Köögis tekkivate jäätmete sor- teerimine. Töö tulemuste hin- damine. \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| \| \| PRAKTIKA VÄLJASPOOL KOOLI. \| \| 38 \| \| 5. Katab laua ja serveerib toidu. \| Katab juhendamisel sobiva kujundusega ja etiketi reegleid järgides erinevaid laudu. Serveerib toite ja jooke etiketi reegleid järgides. Valmistab ette toidukorvi / pakib toidud kaasa. \| Hindamisülesanded: Praktiliste oskuste demonstreerimine etiketi reegleid järgides. Hindamismeetodid: Vestlus praktilise töö kontekstis. Töö- ja töötulemuste analüüs. \| LAUA KATMINE. Laudade liigid (selvelaud ja söögilaud). Lauapesu (laudlina, lauakate, salvrätikud). Lauanõud. Söögi- riistad. Joogiklaasid. Kohvitas- sid. Etikett. Laua katmine vas- tavalt menüüle ja sööjate arvu- le. Lauakaunistused. TOIDU JA JOOGI SER- VEERIMINE. Serveerimis- nõud ja –vahendid. Etikett. Hügieen. Toidu ja joogi ser- veerimine. TOIDU KAASA PAKKIMI- NE. Toidukarbid. Termosed. Ühekordse kasutusega nõud. Toidu säilitamise põhimõtted. Toidu pakkimine. Piknikukorv. \| - \| 40 \| \| \| PRAKTIKA VÄLJASPOOL KOOLI. \| 10 \| \|---\|---\|---\| \| Iseseisev töö moodulis: \| \| \| \| Praktika moodulis: \| \| \| \| Mooduli hinde kuju- nemine: \| \| \| \| Kasutatav õppekir- jandus /õppematerjal \| \| \| \| Mooduli nr \| MOODULI NIMETUS \| \|---\|---\| \| 6 \| VALIKAINE - KODUMAJANDUSE ALUSED \| Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane väärtustab ennast ja oma tervist, kodu ja perekonda, peab lugu eesti rahva traditsioonidest ning suhtub lugupidavalt teistesse inimestesse. Nõuded mooduli alustamiseks: Nõuded puuduvad. Ained ja õpetajad: EESTI RAHVUSKULTUUR. Vally Koorits MINA. PEREKOND. KODU. Vally Koorits PEREKONDLIKUD SÜNDMUSED. Vally Koorits ÜHISTEGEVUSED PERES. Vally Koorits TERVISLIKUD ELUVIISID. Vally Koorits RAHVAMEDITSIIN. Vally Koorits \| Õpiväljundid \| Hindamiskriteeriumid \| Õppemeetodid \| Hindamismeetodid ja hindamisülesanded \| Mooduli teemad ja ala- teemad \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| \| \| \| \| T \| P \| \| 1. Väärtustab Eesti rahvuskultuuri. \| Õpilane: nimetab Eesti Vabariigi riiklikke tähtpäevi ja riigipühasid ning osaleb nende tähistamisel, selgitab Eesti lipu välimust ja kasutamist, kirjeldab Eesti rahvussümboolikat, nimetab rühmatööna olulisemaid rahvakalendritähtpäevi ja osaleb nende tähistamisel, seostab looduses toimuvaid muutusi aastaaegadega ja rahvakalendriga. \| Suhtluspõhine ja köi- tev loeng Õppekäik Situatsioonülesannete lahendamine. Mõistekaart Õppevideo Analüüs (juhtumi- ja eneseanalüüs). Info otsimine veebist. Rühmatöö Iseseisev töö. \| Hindamisülesanded: Töölehtede/mõistek aarti täitmine ja arutelu. Teemapäevade korraldamine. Hindamismeetodid: Praktiline töö. Projekt. \| EESTI RAHVUSKUL- TUUR. Rahvakalender ja aastaajad. Tähtpäevad ja riiklikud pühad. Kombed ja tähistamine. Eesti lipp ja rahvussümboolika. \| 14 \| 46 \| \| 4. Väärtustab tervislikke eluviise. \| Kirjeldab haiguste ennetamise võimalusi ja lihtsamaid ravivõtteid. Tunneb pildi ja/või kirjelduse järgi lihtsamaid ravimtaimi (pärnaõis, piparmünt, teekummel, saialill). Valmistab ravimteesid ning kirjeldab teevalmistamise protsessi. Tunneb ära ja kasutab juhendamisel koduapteegi tooteid. \| Hindamisülesanded: Töölehtede/mõistek aarti täitmine ja arutelu. Valmistab ravim- teed. Komplekteerib ko- duapteegi. Hindamismeetodid: Täidetud töölehtede esitlus. Praktiline töö. Analüüs. \| TERVISLIKUD ELU- VIISID. Liikumine. Ter- vislik toitumine. Karskus. Positiivne ellusuhtumine. Levinumad haigused ja nende ennetamine. Kodu- apteek. RAHVAMEDITSIIN. Ravimtaimed. Raviteed ja nende valmistamine. \| 8 \| 50 \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| Iseseisev töö moo- dulis: \| \| \| \| \| \| \| Mooduli hinde ku- junemine: \| \| \| \| \| \| \| Kasutatav õppekir- jandus /õppematerjal \| \| \| \| \| \| \| Mooduli nr \| MOODULI NIMETUS \| \|---\|---\| \| 7 \| VALIKAINE - KINNISTU HOOLDUS \| Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab kinnistut järgides tööohutuse ja jäätmete käitlemise nõudeid. Nõuded mooduli alustamiseks: Nõuded puuduvad. Ained ja õpetajad: KINNISTU HOOLDAMINE. Reet Lohuväli JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS. Reet Lohuväli ILUTAIMEDE KASVATAMINE, HOOLDAMINE JA KASUTAMINE. Reet Lohuväli PRAKTIKA. Kristina Kiidron \| Õpiväljundid \| Hindamiskriteeriumid \| Õppemeetodid \| Hindamismeetodid ja hindamisüle- sanded \| Mooduli teemad ja ala- teemad \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| \| \| \| \| T \| P \| \| 1. Hooldab kinnistu piirides paiknevaid haljastuid ja aiarajatisi. \| Juhendamisel õpilane: valib tööks vajalikud vahendid valmistab ette, kasutab ja puhastab töövahendid ja haljastusmasinad ohutusnõudeid järgides, töötab haljastusmasinate ja tööriistadega ennast säästvalt ja ohutusnõudeid järgides, teeb vastavalt aastaajale põhilisi haljastustöid (muru hooldamine, puude ja põõsaste hooldamine, istutusalade hooldamine, taimmaterjali talveks ettevalmistamine, teekatete \| Meeskonnatöö Õppimisvestlus. Õppekäik. Rollimäng. Mõistekaart. Ülesannete lahen- damine. Mitmete elementi- de kompleksne harjutamine. Praktika. Iseseisev töö. \| Hindamisülesanded: Ette antud tööks vajaliku töövahendi valimine, ette val- mistamine, kasu- tamine ja kasutus- järgne puhastami- ne. Haljastusmasinaga töötamine ennast säästvalt ja ohu- tusnõudeid järgi- des. Ette antud haljas- tustöö teostamine. Ette antud aiaraja- tise hooldamine ergonoomiliselt ja \| KINNISTU HOOLDAMINE. Tööohutus kinnistu hooldamisel. Kinnistu hooldamisel kasutatavate tööriistade ja-masinate kasutamine ja hooldamine. Murude, istutusalade (ki- viktaimla, turbaaed jm), puude, põõsaste ja hekkide hooldamine. Külmaõrnade taimede katmine talveks. Varjutamine. Teekatete hooajaline hooldamine. Krundipiirete hooldamine. Treppide hooldamine. Müüride hooldamine. Ter- rasside, aiamööbli, potti- de-konteinerite hooldami- \| - \| 60 \| \| \| hooajaline hooldamine), hooldab ergonoomiliselt ja säästlikult lihtsamaid aiarajatisi (korrastab, puhastab ja värvib verandasid, pinke, terrasse, kujusid jm) \| säästlikult Hindamismeetodid: Praktiline töö. Vestlus praktilise töö kontekstis. Eneseanalüüs. \| ne. Aiarajatiste ja skulp- tuuride hooldamine. \| \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| \| \| PRAKTIKA VÄLJASPOOL KOOLI. \| \| \| 20 \| \| 2.Eristab jäätmete käitlemise liike ja võimalusi. \| Juhendamisel õpilane: eristab meeskonnatööna jäätmeid (olme-, pakendi-, papp- ja paberi-, bioloogilised ja ohtlikud jäätmed), kirjeldab komposteerimise põhimõtteid, sorteerib kinnistul tekkivaid jäätmeid ja käitleb nõuetekohaselt. \| Hindamisülesanded: Töölehte- de/mõistekaarti täitmine ja arutelu. Ette antud prügi sorteerimine nõue- tekohaselt. Hindamismeetodid: Praktiline töö. Vestlus praktilise töö kontekstis. Esitlus. \| JÄÄTMED JA JÄÄT- MEKÄITLUS. Orgaani- liste jäätmete lubatud käit- lemisviisid. Hooldustöödel tekkivate jääkide (jääkõ- lid, kemikaalid, plasttaara, värvid, puhastusvahendid) käitlemise viisid. Veekait- se haljasalade hooldami- sel. Märgistused. Töötaja keskkonnaalane vastutus. \| \| - \| 8 \| \| \| \| \| PRAKTIKA VÄLJAS- POOL KOOLI. \| \| \| 10 \| \| 3.Kasvatab, hooldab ja kasutab ilutaimi, sh ka maitsetaimi. \| Juhendamisel õpilane: paljundab, kasvatab ja hooldab ilutaimi, sh ka maitsetaimi agrotehnoloo- gia nõuetest lähtuvalt, toob näiteid maitsetaimede kasutamise kohta , hindab oma töö tulemust. \| Hindamisülesanded: Töölehtede täitmi- ne ja arutelu. 1 ilutai- me/maitsetaime kasvatamine, hooldamine ja pal- jundamine. Hindamismeetodid: \| \| ILUTAIMEDE \| - \| 10 \| \| \| \| \| \| KASVATAMINE, \| \| \| \| \| \| \| \| HOOLDAMINE JA \| \| \| \| \| \| \| \| KASUTAMINE. \| \| \| \| \| \| \| \| Ilutaimed (toalilled, \| \| \| \| \| \| \| \| suvikud, püsikud, puud ja \| \| \| \| \| \| \| \| põõsad) ja nende \| \| \| \| \| \| \| \| kasvatamise nõuded. \| \| \| \| \| \| \| \| Maitsetaimed, nende \| \| \| \| \| \| \| \| kasvatamine ja \| \| \| \| \| Praktiline töö. Esitlus. Töö- ja eneseana- lüüs. \| kasutamine. \| \| \|---\|---\|---\|---\| \| \| \| PRAKTIKA VÄLJASPOOL KOOLI. \| 10 \| \| Iseseisev töö moodu- lis: (eesmärk, teema, va- jadusel hindamine) \| \| \| \| \| Praktika moodulis: \| \| \| \| \| Mooduli hinde kuju- nemine: \| \| \| \| \| Kasutatav õppekir- jandus /õppematerjal \| \| \| \| \| Mooduli nr \| MOODULI NIMETUS \| \|---\|---\| \| 8 \| VALIKAINE - AIANDUS JA TAIMESEADE \| Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane saab ülevaate aiakultuuride kasvatamisest ja taimeseadete valmistamisest. Nõuded mooduli alustamiseks: Nõuded puuduvad. Ained ja õpetajad: ENAMLEVINUD TARBETAIMED JA UMBROHUD. Reet Lohuväli AIAKULTUURIDE KASVATAMINE. Reet Lohuväli TAIMESEADEKS ERINEVAD MATERJALID JA TARVIKUD. ERINEVAD TAIMESEADED. Reet Lohuväli \| Õpiväljundid \| Hindamiskritee- riumid \| Õppemeetodid \| Hindamismeetodid ja hindamisülesanded \| Mooduli teemad ja alateemad \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| \| \| \| \| \| T \| P \| \| \| \| Mõistekaart. \| Eneseanalüüs. \| \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| 2. Kasvatab juhendamisel aiakultuure. \| Juhendaja abiga õppija: kirjeldab taimede ehitust ja suhteid keskkonnaga (öko- loogia), kasutab aiatööriistu ergonoomiliselt ja järgib ohutusnõudeid, osaleb istutustööde ettevalmistamisel, istutab ja hooldab kasvu- ja puhkeperioodil aiakultuure, nimetab 2 koristus ja –säilitusviisi. \| \| Hindamisülesanded: Ühe aiakultuuri kasva- tamine seemnest saagi koristamiseni. Koostab esitluse koris- tus- ja säilitusviisidest. Hindamismeetodid: Praktiline töö. Esitlus. Eneseanalüüs. \| AIAKULTUURIDE KASVATAMINE. Taimede ehitus. Taimede kasvuks vaja- minevad keskkonnate- gurid- muld, soojus, õhk, vesi, toitained. Ergonoomilised töövõt- ted ja ohutusnõuded. Vajalikud töövahendid- istutuskühvel, hark, labidas, reha, jm. Pal- jundusmaterjal- seem- ned, istikud; nende saamise võimalused. Istutustarvikud- kontei- nerid, kassetid, potid jm. Taimede kasvu- ja puhkeperiood. Külvi ja istutusajad. Seemnete külvamine, taimede pikeerimine ja istutami- ne. Kasvuaegne hool- damine. Kahjustajad. Koristamine- aeg ja viisid. Säilitamise eri- \| - \| 40 \| \| \| \| \| nevad viisid- hoidista- mine ja värskelt säili- tamine. \| \| \| \|---\|---\|---\|---\|---\|---\| \| 3. Valmistab juhendamisel taimeseadeid. \| Valib rühmatööna taimmaterjali ja valmistab selle ette seadeks. Valmistab lihtsamaid seadeid tähtpäevadeks. Hoiab töökoha kor- ras. Hindab oma töö tu- lemust. \| Hindamisülesanded: Valmistab taimmater- jalist kaks hooajalist taimeseadet. Hindamismeetodid: Praktiline töö. Demonstratsioon. Eneseanalüüs. \| TAIMESEADEKS ERINEVAD MA- TERJALID JA TAR- VIKUD. Looduslik- ja tehismaterjal. Tarvikud- konteiner, alus, oaasis, traat, teip, nöör, jms. ERINEVAD TAIME- SEADED. Kimbud, lauaseaded, vanikud, pärjad. Taimeseaded erineva- teks tähtpäevadeks. \| - \| 10 \| \| Iseseisev töö moodulis: (eesmärk, teema, vajadusel hindamine) \| \| \| \| \| \| \| Mooduli hinde kujunemi- ne: Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid \| \| \| \| \| \| www.tlu.ee/~mari365/puuviljad.htm www.hkhk.edu.ee/vanker/marjad/luuviljalised_ puuviljad .html www.miksike.ee/lisa/3klass/8talu/puuvilja .htm www.ak.rapina.ee/sirjetoo/ umbrohud 07 www.ak.rapina.ee/sirjetoo/umbrohud07/enamlevinud_umbrohud.html www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/ umbrohud .htm www.aianduskool.ee/e-ope/flor/lilleseadetehnikad/sidumine 1.h www.miksike.ee/documents/main/lisa/.../emadepaeva_ k imp_s www.e-ope.ee/_download/...lille seade.../Lillede_eest_ tml ir hoolits www.kingpool.hak.edu.ee/.../30%20XI%202011%20 jõ jeounroos.doc emine.pdf ulus eaded. www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/taimede_elu_ja_kasvatus.pdf	<urn:uuid:c5d5c9ee-ae4b-4f2c-8adc-4c6f5fd7d702>	CC-MAIN-2022-33	https://vkhk.ee/sites/vkhk.ee/files/puhastusteenindaja_abiline.pdf	2022-08-15T10:14:04+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-33/subset=warc/part-00065-d466b69e-be2b-4525-ac34-1b10d57329da.c000.gz.parquet	534,420,360	19,312	ekk_Latn	ekk_Latn	0.980985	ekk_Latn	0.999883	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn", "unknown", "unknown", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "unknown", "ekk_Latn", "unknown", "unknown", "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "ekk_Latn", "unknown", "unknown", "ekk_Latn", "unknown", "unknown", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2640, 4211, 5150, 6706, 7535, 10373, 12006, 14117, 16914, 18911, 20902, 22838, 24283, 25234, 26690, 28551, 30208, 31746, 32267, 33551, 34482, 36510, 38533, 38875, 39513, 40684, 41594, 42235 ]	0	[ 0.91796875, 0.0595703125, 0.006744384765625, 0.0145263671875, 0.000911712646484375, 0.00012683868408203125 ]
Nr. 8 Head valijad! Selleks korraks on see siis läbi. Tulemused selgunud ja praegu käivad aktiivsed läbirääkimised uue linnavõimu moodustamiseks. Tänan teid meie nimekirja nimel, et usaldasite oma hääle Tänan teid ka omalt poolt, et usaldasite oma hääle minule! Keskerakonna nimekirjale. Tänan ka teid, kes te seekord ei usaldanud meie nimekirja, kuid ikkagi valima tulite. Meie elanikkonna valimisaktiivsus oli kõrgeim Ida-Virumaal - 61%. See näitab, et olete teadlik valimiste tähtsusest demokraatlikus ühiskonnas ja ei soovi, et teie eest teeksid otsuseid teised. Aitäh teile, ja proovime teha kõik, et järgmisel korral tuleksid välja ka need 39%, kes seekord ei pidanud võimalikuks või vajalikuks osaleda oma esinduskogu valimisel. VEIKKO LUHALAID Kena sügist ja meeldivaid kohtumisi edaspidi! Keskerakonna nimekirja nimel Valimised on möödas, mis edasi? 15. oktoobril toimusid kohalike omavalitsuste linnavolikogude valimised. Valimiste tulemuste põhjal valiti NarvaJõesuu linnavolikogusse järgmised isikud: Keskerakond Veikko Luhalaid Heiki Luts Jüri Kiik Aare Objartel Kädi Koppe Iraida Tšubenko Valentina Fadejeva Valimisliit Üheskoos Edasi Tatjana Pagajeva Liina Piirisalu Valimisliit Ühine Kodu Maksim Iljin Artur Eistre Jevgeni Hohlov Olga Baranova Natalja Mjatšina Inge Muškina Svetlana Moissejeva Rein Peiker Valitud saadikute nimekiri võib muutuda. Näiteks võib keegi otsustada oma volitused peatada või keelduda tööst linnavolikogus, et jätkata tööd oma ametikohal. Sellisel juhul saavad nende asemel linnavolikokku kogutud häälte alusel asendusliikmed. (Järg 3.lk.) Oktoober 2017 Vaivara vallamaja läbis uuenduskuuri Reedel, 13. oktoobril kell 13.00 andis remondifirma Scandec Ehitus OÜ Vaivara Vallavalitsusele üle põhjaliku uuenduskuuri läbinud vallamaja. Peole olid kutsutud kõik huvilised, neid tervitas oma lauluga hoone rõdult kohalik lauluansambel „Ivuški". „Tänane vallamaja on ehitatud 1954. aastal - aastaarv on rõdu kohal fassaadil ilmselt Sinimäe sovhoosiosakonna tugevalt kahjustada saanud välisfassaad ja tehti korda hoonet ümbritsev territoorium. „Olen tänulik kõigile vallamajas ametis olevatele inimestele, kes mitme kuu vältel olid sunnitud töötama otsekui lahinguväljal – väljast kostev ehitusmüra oli vahel nii vali, et omavaheliseks suhtlemiseks tuli karjuda. Sellele vaatamata ei nurisenud keegi," rääkis vallavanem Veikko Luhalaid. kontorihooneks. Eelmine tõsisem remont selles hoones algas enne vallavalitsuse siia majja kolimist 2001. aasta novembris ja kestis kuni 2002. aasta juunini," meenutas abivallavanem Mati Männisalu, kelle sõnul toimus kohe ka vallavalitsuse kolimine varem Perjatsi külas asunud vallamaja hoonest üle Sinimäele. Kuidas hakatakse hoonet edaspidi kasutama, seda otsustab juba uus, peale valimisi moodustatav Narva-Jõesuu linnavalitsus. Enne tordisöömist tänati ehitusfirma esindajat ja anti üle valla teenetemärgid. Vallamaja remonditööde maksumuseks oli 124 114,63 eurot. Kui 2001.- 2002. aastal tehti põhjalik remont kogu hoones, siis seekord võeti käsile viieteistkümne aasta jooksul ilmastiku poolt ALAR TASA http://album.vaivaravald.ee > Varja Vaivara vald omistas viimased teenetemärgid Kolmapäeval, 11. oktoobril toimunud Vaivara Vallavolikogu viimasel istungil otsustati tunnustada Vaivara valla teenetemärgiga kolme inimest. Teenetemärgid said: IRAIDA TŠUBENKO Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla vabatahtliku ühinemise võimaluse looja. Tänusõnu jätkus ka ehitajatele. Vaivara valla teenetemärk Kallid sõbrad, NarvaJõesuu linna ja Vaivara valla, Viivikonna ja Sirgala asulate, meie uue ühise kodu – ühendatud Narva-Jõesuu linna – elanikud! Enda ja meie valimisliidu Ühine Kodu nimel tahan siiralt tänada teid suure toetuse ja usalduse eest, mida näitasite meie valimisliidu kandidaatidele uue omavalitsuse kõigis kolmes valimisjaoskonnas. See näitab, et meie edu ei ole kõigest kohalik ning tõestab meie õiget valimisplatvormi valikut ja koostööd valijatega. Valimiskampaania ja selle tulemused on tõestanud, et meie elanikud ootavad muutusi paremuse poole, loodavad paremat elu, armastavad oma kodupiirkonda ning soovivad paremat ja helgemat tulevikku endale ja oma peredele. Möödunud valimised olid väga pingelised ja konkurentsi jagus, kuid tulemustele vaatamata on aeg jätta minevikku kõik erimeelsused, mis meid lahutavad, ning ühineda. Usaldus, mida näidati igale kandidaadile, sealjuures mitte ainult meie valimisliidu kandidaatidele, peab olema kohustuseks meile kõigile selleks, et alustada tööd meie uue suure omavalitsuse potentsiaali realiseerimiseks. Peame muutma oma uue omavalitsuse tugevamaks ja – mis kõige tähtsam – stabiilsemaks. Peame kuulama ja võtma kuulda inimesi, kes meid valisid, seejuures unustamata kedagi. Just inimestega peetava dialoogi abil ja linna heaolule suunatud tegevuste kaudu – mitte isiklike huvide alusel – saab võimalikuks ühendatud Narva-Jõesuu arenguperspektiiv. Teie toetus, kallid Vaivara, NarvaJõesuu, Sirgala ja Viivikonna elanikud, annab meile kõigile stiimuli teha kõvasti tööd kõigi kavandatud plaanide realiseerimiseks ja meie uue omavalitsuse potentsiaali avamiseks, sest oleme alles teekonna alguses. Meid ootab ees palju väga huvitavat tööd ning valimisliit Ühine Kodu on pühendunud oma valijatele antud lubaduste täitmisele. Õnnitlen kõiki valimiste lõppemise puhul ning tänan teid osutatud usalduse ja toetuse eest! MAKSIM ILJIN ja valimisliit Ühine Kodu ALEKSANDR HOHLOV - kauaaegne ettevõtja Olgina piirkonnas, kes on andnud tööd paljudele Vaivara valla inimestele. Samas on ta olnud kauaaegne Olgina alevikuvanem, kes on panustanud Olgina aleviku arengusse. Vaivara teenetemärki on välja antud 22. korral. ALAR TASA RAISSA PAVLOVA - kauaaegne põllumajandustootja Sinimäe piirkonnas, kes on andnud tööd kümnetele Vaivara valla elanikele. ÕNNITLEME EAKAID SÜNNIPÄEVALAPSI Narva-Jõesuu 90 Vera Agisheva 08.10.1927 87 Anatoli Tšekanin 06.10.1930 87 Liya Panshina 17.10.1930 86 Tamara Kriukova 15.10.1931 86 Olga Tšussova 31.10.1931 85 Alevtina Ševtšuk 15.10.1932 80 Anatoli Lomakin 17.10.1937 80 Margarita Perlova 31.10.1937 80 Veera Vinogradova 07.10.1937 75 Elvira Alikejeva 03.10.1947 75 Tiiu Sizova 22.10.1947 Vaivara 85 Elvi Everd 12.10.1932 70 Boriss Solovjov 09.10.1947 70 Nina Yuur 10.10.1947 Detailplaneeringute kehtestamise teade Vaivara Vallavalitsus teatab, et: Vaivara Vallavalitsuse 03.10.2017.a. korraldusega nr 242 on kehtestatud Laagna külas asuva kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas oleva Spordikeskuse (üldpindalaga ca 1,0 ha) maa-ala detailplaneering, mille koostamise põhieesmärgiks on laiendada olemasoleva veekeskuse hoonet ning määrata selle tarvis ehitus- ja hoonestustingimused spordikeskuse hoone projekteerimiseks ja ehitamiseks ning juurdepääsude lahendamiseks. Vaivara Vallavalitsuse 03.10.2017.a. korraldusega nr 243 on kehtestatud Sõtke külas asuva kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas oleva Stassipere maaüksuse (katastritunnus 85101:001:0359) ning selle kontaktvööndiala (üldpindala ca 5 ha) detailplaneering, mille koostamise põhieesmärgiks on muuta Stassipere maaüksuse 100% maatulundusmaa sihtotstarve 100% tootmismaa sihtotstarbega maaks ning määrata ehitusja hoonestustingimused tootmishoonete (kuni 5 tootmishoonet) projekteerimiseks ja ehitamiseks ning juurdepääsude ja muude kommunikatsioonide lahendamiseks. Planeeringuala arendajaks on maaomanik. Kehtestatud detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Vaivara valla kodulehel, aadressil www.vaivaravald.ee/dp. Planeeringuala arendajaks on Estvan OÜ. Kehtestatud detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Vaivara valla kodulehel, aadressil www.vaivaravald.ee/dp. RAIM SARV planeeringuspetsialist Puhkpill on üks nõudlikumaid instrumente. Eakate päev Esimest korda hakati eakate päeva tähistama 27 aastat tagasi, kui ÜRO Peaassamblee kuulutas ametlikult 1. oktoobri rahvusvaheliseks eakate päevaks. 11. oktoobril tähistas Ida-Virumaa pensionäride ühendus Jõhvi kontserdimajas eakate päeva. Ühenduse esinaise Saima Kasemaa sõnul oli temale see pidu kümnes, kuid pensionäre austati Ida-Virumaal ka varem. Üritusele saabus rekordiline arv osalejaid – umbes 500 inimest kogu meie perioodile püüdsid peo korraldajad kaitsta üritust poliitiliste kõnede eest. Pensionäre tulid õnnitlema Ida-Virumaa omavalitsuste esindajad. Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees ja Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid ütles: „Varsti on maakonnas tänase 20 omavalitsuse asemel 7 ja kutsun eakaid üles hoolt kandma, et tänased traditsioonid ei kaoks uutes suurtes valdades." Lavalt sooviti pensionäridele tervist, jõudu ja energiat igas olukorras, lähedaste armastust maakonnast. Osalejate hulgas oli ka 18 eakat Narva-Jõesuu linnast ja 12 Vaivara vallast. Vaivara vallavalitsus korraldab juba kolmandat aastat järjest eakate sõidu sellele peole ja seekord, meie kohalike omavalitsuste ühinemise eelõhtul, pakuti osalemisvõimalust sellel üritusel ka Narva-Jõesuu linna elanikele. ja hoolt ja et lapsed neid ei unustaks! Pärast õnnitlusi nautisid osalejad Mait ja Jakko Maltise esinemist. Vaatamata pingelisele valimiseelsele Pensionäride ühendus tänas aktiivseid pensionäre tänukirjade ja lilledega. Muuhulgas ei jäänud ilma tähelepanu ja kingitusteta Nadezhda Shinkarenko Vaivara vallast ning Aili Sepp ja Irina Mošhonkina Narva-Jõesuust. VERONIKA STEPANOVA „Tahan kuulda muusikat…" Selle reaga tuntud lastelaulust algas 2. oktoobril 2017 Narva-Jõesuu laste muusika- ja kunstikooli kontsert. Räägime sellest sündmusest lähemalt. Noored muusikud on eriline rahvas. Igas vanuses õpilased tähistavad sügise esimesel päeval teadmistepäeva. Muusikakooli õpilastel on aga kaks tähtpäeva: 1. september, kui nad lähevad pärast suvevaheaega tagasi kooli, ja 1. oktoober, kui üle kogu maailma tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva. Esinemisjärg on Vaivara lasteaia mudilaste käes. Igas muusikakollektiivis on selle tähtpäeva tähistamiseks omad traditsioonid. Narva-Jõesuu laste muusika- ja kunstikoolis saavad päevakangelasteks traditsiooniliselt esimese klassi õpilased, keda ristitakse „noorteks muusikuteks". Esimese klassi õpilased saavad kaks muusikalist kingitust – vanemate astmete õpilaste piduliku kontserdi ja suveniiri, mis meenutab neile kogu nende muusikuelu jooksul, et sellest päevast alates on nad „noored muusikud". esimese klassi muusikaõpilased suure muusikapere osaks. 2. oktoobri pidulikul kontserdil ristis Foto: 3x Narva-Jõesuu laste muusika ja kunstikool Narva-Jõesuu väikeseid lauljaid, klaverija puhkpillimängijaid sellesse seisu Muusikaline Sügis (kultuurispetsialist Elvira Aljošina), kes esitas mõistatusi ja katseid ning juhatas lapsed muusikamaailma noodivõtme kaudu. Nii saidki Narva-Jõesuu Koos kontserdi pealtvaatajatega said nad veenduda, et muusikapäeva tähistavad kõik muusikud ümberringi, sest tulid ju rahvusvahelist muusikapäeva koos õpilaste ja õpetajatega Narva-Jõesuusse tähistama ka paljud külalised: Narva muusikakooli viiuliansambel (juhendaja I. Kosova), akordionimängijad Narva koorikoolist (juhendaja V. Tarasov), Kreenholmi kooli puhkpillikvartett (juhendaja J. Kolbanov). Väga liigutavaks osutus noorimate kontserdil osalejate, Vaivara lasteaia kasvandikkude esinemine (direktor Margit Maksimov, muusikaõpetaja Jelena Derkatš). Palju meeldivaid muusikaelamusi kinkisid oma vanematele ka peo võõrustajad, solistid ja kollektiivid, keda kasvatasid Narva-Jõesuu õppejõud: I. Samuseva (koor, vokaal), J. Vasilenko ja M. Zrajeva (klaver), M. Kišuns (akordion), L. Švan, S. Švan, I. Zemski (puhkpillid), N. Masjukova (kitarr). Narva-Jõesuu laste muusika- ja kunstikoolis algas uus Muusikaline Sügis. Ootame kõiki meie üritustele ja kontsertidele. LADA ŠVAN, Narva-Jõesuu laste muusika- ja kunstikooli direktor Ood Narva-Jõesuule ANNE LASSIKOV 1997 Minu armas väike linn! Olen sinu laululind. Laulan sinu sinitaevast, laulan merele sõitvast laevast. Oma linnarahva elust, murest, rõõmudest ja valust. Laulan meremeeste elust, meie, eesti naiste ilust. Loojangutest säravatest, majadest puuväravatest. Soome lahe kohinast, männimetsa mühinast. Laulan oma isamajast, okkalisest metsarajast. Minu armas väike linn, olen sinu laululind. Oma oodi laulan sulle, sest nii armas oled mulle. Sul on õigus saada kvaliteetset õigusabi riigi kulul Alates 10. aprillist 2017 jagab Eesti Õigusbüroo OÜ tasuta õigusabi. Projekti finantseerib Eesti Vabariigi Justiitsministeerium. Tasuta õigusabi võivad saada kõik Eesti elanikud, kelle sissetulek on väiksem kui 1,5-kordne Eesti keskmine ehk kelle brutopalk jääb alla 1773 euro kuus. (Statistikaameti andmed 2016. IV kvartali kohta.) Õigusabi osutatakse eraisikutele, peaaegu kõikides juriidilistes küsimustes ja kõikides vormides: konsultatsioon telefoni teel, kontoris, veebis, e-kirja teel; dokumentide koostamine (lepingud, nõudekirjad, kirjadele vastamine). Esindame oma kliente kohtuvälises menetluses (vaidluses, kirjavahetuses või läbirääkimistes teise poolega) ja ka kohtus. Samuti suheldes ametiasutustega (politsei, linnaja vallavalitsus, sotsiaalkindlustusamet, tööinspektsioon jne). Täiesti tasuta on kaks esimest tundi õigusnõustamist. Järgmised 3 tundi saab õigusabi hinnaga 20 eurot tund ning vajadusel lisaks 10 tundi hinnaga 40 eurot tund. Kuidas saada tasuta õigusabi? Registreeri ennast Eesti Õigusbüroo kliendiks interneti teel http:// www.juristaitab.ee või helista +372 6 880 400. Tasuta õigusabiteenust saab ainult klient, kes on Eesti Õigusbürooga kliendilepingu sõlminud. Lepingutasu on 5 eurot. Kes mind nõustab? Meie meeskonda kuuluvad kümned kogenud ja kvalifitseeritud õigusnõustajad. Klientidega korraldame kohtumisi 15-s Eesti Õigusbüroo kontoris: Haapsalus, Jõgeval, Jõhvis, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus. Kõige parema tulemuse oma küsimuse lahendamiseks saa võimalikult varakult. Lisainformatsioon: tel: 6 880 400 e-post: firstname.lastname@example.org Toetab: www.juristaitab.ee ÕNNITLEME VANEMAID KSENIA FILIPPOVA VASILISSA BÕSTROVA SÜNNI PUHUL Valimised on möödas, mis edasi? (Algus 1.lk.) Uute volikogu liikmete volitused algavad pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Linna valimiskomisjon registreerib valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui nimetatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Seitsme päeva jooksul pärast seda tuleb kokku kutsuda linnavolikogu esimene istung. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt tuleb esimesel istungil valida linnavolikogu esimees ning pikendada Narva-Jõesuu linnavalitsuse ja Vaivara vallavalitsuse volitusi kuni linnavalitsuse uue koosseisu kinnitamiseni. Kahe kuu jooksul pärast esimese istungi kokkukutsumist tuleb valida linnapea ning nelja kuu jooksul on vaja kinnitada linnavalitsuse koosseis. Valimistulemuste väljakuulutamise päevast alates on meil uus omavalitsus Narva-Jõesuu linna nime all, mille koosseisu kuuluvad Narva-Jõesuu linn, Vaivara valla territoorium ning KohtlaJärve Viivikonna ja Sirgala linnaosad. Selle tulemusena tehakse palju muudatusi, alustades omavalitsusasutuste töö korraldusest kuni ka aadresside kirjutamiseni. Narva- Jõesuu linnavalitsus ja Vaivara vallavalitsus ametiasutustena ning ametnikud jätkavad oma tööd selle aasta lõpuni. Alates 1. jaanuarist 2018 saab olema ainult üks Narva-Jõesuu linnavalitsus. Linnaasutuste struktuuri ja uue linnavalitsuse teenistujate koosseisu moodustab ja kinnitab juba uus linnavolikogu koos uue linnapea ja linnavalitsusega. Seejuures tuleb kinnitada uue Narva-Jõesuu linna põhimäärus, kõik põhilised õigusaktid, mis reguleerivad omavalitsuse elu (haridus, sotsiaaltoetused ja -abi, ehitus, munitsipaalvara valitsemine, kommunaalmajandus, transport, prügivedu jne). Riiklikes registrites muutuvad andmed automaatselt. Kuna selle aasta oktoobris toimuvad muudatused üheaegselt 52 omavalitsuses (senise 213 kohaliku omavalitsuse asemel jääb alles ainult 79, millest 62 on vallad ja 15 linnad), eeldatakse, et andmed muutuvad oktoobri lõpus ja novembri alguses järkjärgult. Omavalitsuse nime kandvad teeviidad vahetab välja teeomanik. Aadresside kirjutamisel toimuvad muudatused kohe pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Omniva andmetel jäävad postiindeksid sel aastal samaks. Näiteks tuleb kohaliku omavalitsuse nime kirjutamisel kirjutada „Vaivara valla" asemel „NarvaJõesuu linn". See näeb välja järgmiselt: Narva-Jõesuu linn Sinimäe alevik Pargi 2, 40101 või Narva-Jõesuu linn Viivikonna küla Nooruse 1, 39102 Narva-Jõesuu linna elanikud peavad linna nime kirjutama kaks korda, kusjuures esimene nimi on kohaliku omavalitsuse nimi. See näeb välja järgmiselt: Narva-Jõesuu linn Narva-Jõesuu linn Koidu 25, 29023 VERONIKA STEPANOVA Vallasekretär Sinimäel tähistati traditsioonilist lõikuspidu 7. oktoobril toimus Sinimäel traditsiooniline lõikuspidu. Seekord võttis sündmusest osa üle 70 inimese. Külalisi Olginast, NarvaJõesuust, Vaivara külast ja Kudrukülast võõrustati Vera Putani kostiga. haaras tantsuhoogu kaasa ka osa publikust. Suurepäraseks kingituseks sai kõikide jaoks Siiri Känd & Combo Band'i esinemine – eesti tantsumuusika, 1980.–1990. aastate diskohitid ja vene hitid kõlasid kogu õhtu Lõikuspeol ei olnud aega igavust tunda. Foto: Tatjana Grebeškova Õhtujuhi Antonina Lattu kaasahaarav programm konkursside, mängude ning eesti ja vene rahvaluulest pärit mõistatustega ei jätnud külmaks ühtegi külalist. Ballitantsu kollektiiv „Let's Dance" Tatjana Lavnejeva juhendamisel rõõmustas publikut tango, rumba ja salsa esitlemisega ning vältel. „Täna on täiesti imeline õhtu, niivõrd sõbralik ja soe publik, selliseid emotsioone tunned perepeol," jagas oma muljeid pärast esinemist laulja Siiri Känd. TATJANA GREBEŠKOVA, kultuurispetsialist XXV Vanatare maalaat Seekordne maalaat, mis tähistas oma veerandsajandat sünnipäeva, jäi üpriski tagasihoidlikuks. Kas süüdi olid ümbruskonnas laiutavad vihmapilved või nigelavõitu olnud suvi, aga müüjaid oli seekord vähevõitu. eks kuremarjad ole talvel üks imehea vitamiinipomm. Ostjatest siiski puudust ei olnud ja need, kes kohale tulid, leidsid laadaplatsilt eest Kõike laadal pakutavat ei hakka üles lugema – kes kohal olid, nägid isegi ja kes tulla ei viitsinud, neil pole nüüd selle teadmisega enam midagi peale hakata… Oli toredaid kohtumisi tuttavatega ja nagu ikka, jätkus juttu kauemaks. Oksjonil kena sügisilma. Mitmed neist tulid oma kindla ostusooviga ning aedvilja kuhilad ja kartulikotid leidsid kiiresti uue omaniku. Ka kodus küpsetatud koogid ja pirukad kadusid ruttu letilt ning kes ostmisega viivitas, jäi pika ninaga. Pidev järjekord oli ka jõhvikatel ja mõnedki tulid veel teist korda tagasi, sest pakutav kaup ei vajanud pikka reklaami ja kõik loteriipiletid vahetati kompoti- ja hapukurgipurkide vastu. Oli üks igati kena laupäeva hommikupoolik. (ML) http://album.vaivaravald.ee > Sündmused Ühe mehe vana võib olla teise mehe uus. Foto; 2x Alar Tasa 3 Narva-Jõesuu/ Vaivara sõlg Ühinenud Narva-Jõesuu vapil on sümboliks sõlg, mis on leitud Türsamäe kalmest ajaloolisest Vaivara kihelkonnast. Türsamäeks kutsuti seda tänase Sillamäe osa, kus paikneb tehas ja leiukoht on praegu suletud territooriumil. Kalme pikkus oli 20 m ja laius 6 m ning siin avastati 4 tarandit ehk kividest laotud nelinurka. Kalmesse oli maetud põletusmatuseid ning 12.–14. sajandil ka laibamatuseid. Türsamäe kalme oli rajatud umbes aasta 200 paiku ning sisaldas üsna palju leiumaterjali, sellest osa viidi nõukogude ajal Moskva muuseumisse. Leiumaterjal kuulub 3.– 4. sajandisse, üksikud asjad veel ka 5.– 6. sajandisse ning on tüüpiline tolle aja Virumaale. Kuulsaimaks nendest on neli profileeritud kaarega sõlge, mis on andnud nime tervele sõletüübile nn Türsamäe tüüpi sõled. Vaivara vapil leidis koha nelikringidega sõlg. IVIKA MAIDRE Kiviaja asulakoht Narva-Jõesuus Narva-Jõesuus on juba mitu suve olnud arheoloogilised välitööd, mille eesmärgiks on kiviaja asulakoha ja matmispaiga uurimine. 2014. aastal leiti siin Eesti vanim rõhtpalkidest elamu. Tegu on ca 2x4meetrise hoonega, mille dateering on 2800. ja 2400. aastat enne Kristust vahel, mil Eestis oli kiviaja lõpu niinimetatud nöörkeraamika kultuur. Nimetus on tulnud sellest, et selle perioodi savinõusid kaunistati nöörijälgedega. Nöörkeraamika näide. Nii haud kui ka maja on nöörkeraamika perioodi üliharuldased leiud, sellest perioodist on leitud vaid paar maja, kuid mitte Baltimaadest ega Soomest. Suur uudis on ka asulakohast leitud koduloomade luud ja savinõude kildudel olevad lehmapiima jäljed-lipiidid. Seega on Narva-Jõesuu kandis lehmapidamine juba 5000 aastat vana. Sel perioodil õpiti ka kangast kuduma ja nahast rõivastusele lisandus tekstiil. IVIKA MAIDRE Valimistest natuke oma mälestuste järgi Ülikoolis õppides oli meil agar ja tegus dekaan, kes valimispäeva hommikul kella kuue alal käis ühiselamu koridoris ja kloppis ustele ja ajas valima, kuigi valimisjaoskonnad avati alles paari tunni pärast. Meenub veel üks seik, et valimiste puhuks oli alati hea valikuga puhvet käima pandud, kuid järjekorda saamiseks tuli enne valimiskasti juures ära käia. Kui praegu on nii nimetatud valimisvalvurid, kes valvavad, et valimisseaduse rikkumisi ei oleks, siis toona olid valvurid, kes valvasid, et kaubajärjekorda ei läheks keegi enne valimiste sooritamist. Eks uni oli rikutud ja seetõttu sõnavara, mis unise tudengi suust ilmavalgust nägi, ei kannata trükimusta ega ka sõnades edasiandmist. Ma arvan, et dekaan pole kunagi niipalju „häid sõnu" kuulda saanud. Ja eks ka üliõpilaste poolt järgnes kättemaks, sest meie läksime hääletama 19.55 (valimisjaoskond suleti kell 20.00) ja oh õnnetust, ei saanudki valida, sest keegi oli juba meie „hääle" ära näpanud. Eks me siis läksime suures ahastuses ja nukruses oma dekaani juurde ja kurtsime oma muret. Olime nii õnnetud, et ei saanud valida ja lubasime kaevata valimiskomisjoni kohta kõrgemale poole. Eks siis dekaan viiski meid nurga taha ja soovitas mitte suurt lärmi teha, sest valimiste % pidi siis kannatama (huvitav küll, kuidas ta kannatada sai, kui tavaliselt oli osalus ja valimisprotsent 99,5 %). Eks me tulime oma armsale dekaanile vastu ja järgmised aastad möödusid ilma „koputamata". Sir ARTHUR (mälestused aastatest 1979-1982) OPERATIIVTEATED LIIKLUSÕNNETUS kell 11.52 teatati 19. oktoobril häirekeskusele, et Udria külasNarva- Narva-Jõesuu-Hiiemetsa maanteel sõitis sõiduauto vastu puud. Päästjad eemaldasid akujuhtmed ning andsid 3 LIIKLUSOHTLIK OLUKORD kannatanut kiirabile üle. 13. oktoobril kell 17.27 käisid päästjad ning eemaldasid teel olnud Laagna külas veoauto rehvi. 16. oktoobril tehti kahjutuks Udria külast kaevetöödel leitud mürsk. 7. oktoobril tehti kahjutuks Sinimäe alevikust Mäealuse tänavalt leitud 2 granaati, sütik ja 12 kapseldetonaatorit. LÕHKEKEHAD Sinimäe Spordihoone info Zumba Strong by Zumba Teisipäev, neljapäev kell 19.20 - kõikidele vanusegruppidele Reede kell 19.30 - täiskasvanutele neljapäev, reede kell 18.00 - kõikidele Peotants Teisipäev, vanusegruppidele Kolmapäev kell 19.00, reede kell 18.00 - sobib Tervisevõimlemine rohkem täiskasvanutele Esmaspäev, neljapäev kell 19.00 - noortele ja täiskasvanutele Võrkpall Poks kell 17.00 - kuni 26 aastastele (1. novembrist) Esmaspäev, kolmapäev, reede Spordiring noortele Kergejõustik Teisipäev kell 17.00, pühapäev kell 13.00 - kuni 19 aastastele Reede kell 16.00, pühapäev kell 15.00 - 17-19 Info telefonil 524 2077 aastastele MEIE HULGAST ON LAHKUNUD MIHHAIL STAŠKEVITŠ RUDOLF POZDNJAKOV ALEKSANDR TITOV SÜGAV KAASTUNNE OMASTELE Kohe minnakse merele. Foto: 3x Bogdan Karu Väljaandja: VAIVARA VALLAVALITSUS NARVA-JÕESUU LINNAVALITSUS Kontakt: email@example.com Silmulaat Igal linnal on oma bränd. Mitte vapp, vaid justnimelt bränd. Narva-Jõesuus on selleks silmud. See ei ole mitte liha või kala, vaid jões pesitsev „elukas", mis kuulub sõõrsuude rühma. Selle auks toimus linnas juba üheksandat korda silmufestival. Festivali põhieesmärk on tuua linna külalisi ja turiste mitte ainult Eestist, vaid ka Narva jõe vastaskaldalt ja Soome lahe tagant ning – mis kõige tähtsam – pikendada puhkehooaega nii palju kui võimalik. Festivali programmis on loomekollektiivide esinemised, laat, millel on erilisel kohal silmust valmistatud tooted, loterii, meelelahutus väikestele ja suurtele, mereretk ning kajaki- ja süstasõidud. Peo peakangelaseks on aga alati toit – silmu-kapsasupp, mis on kohalike kalurite esindusroog, mis meelitab igal aastal festivalile palju inimesi. Kohalikud kalamehed Sergei ja Oleg on selle supi valmistamises meistrid. Eriti aga Sergei, kes läbis nooruses armeekoka koolituse ja ei püüa nüüd mitte ainult kala, vaid valmistab sellest ka erinevaid maitsvaid roogasid. Silmufestival on imeline võimalus veeta huvitav ja maitseid täis sügisene puhkepäev linnakail. Üritus on niivõrd populaarseks saanud, et sellest on saanud tugev ja ilus traditsioon, mis kogub aastatega hoogu ja tuntust. Järgmisel aastal toimub kümnes ehk juubelifestival, mille tähistamine tuleb mastaapne ja suurejooneline. ELVIRA ALJOSHINA kultuurispetsialist Kalasuppi jagub kõigile soovijatele. November kodupaiga ajaloos 5. novembril 1907. aastal sündis Vaivaras tekstiili- ja nahakunstnik Johanna Koppel (neiuna Kukken), suri Tallinnas 11. septembril 1982. aastal. 6. novembril 1852. aastal sündis Vene lastekirjanik Dmitri Manin-Sibirjak, kes armastas puhata Narva-Jõesuus ja 1896-1898. aastail kirjutas ta siin oma väiksele tütrele raamatu „Aljonuška muinasjutud." 10. novembril 1991. aastal algasid NarvaJõesuus Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel läbirääkimised piiriküsimustes. Kahel korral on jõutud isegi piiridokumentide allkirjastamiseni, kuid ratifitseerimiseni ei ole jõutud siiani. 15. novembril 1873. aastal tegi Narva linnapea A. Hahn ettepaneku Narva linna volikogule, et alustada Narva-Jõesuu (Hungerburgi) väljaehitamist 12. novembril 1909. aastal sündis arhitekt Salme Liiver (Vahter), kes projekteeris esimese Eesti Vabariigi ajal 1930ndate keskel Vaivara maakaupluse, mis kahjuks hävis II maailmasõja päevil, see pidi saama maakaupluste etaloniks, kahjuks uue võimu ajal nii ei arvatud ja nii võib olla on kellelgi kodus veel foto või mälestused, mille järgi saaks teada toonase maaarhitektuuri jooni. Salme Liiver suri Tallinnas 8. jaanuaril 1995. aastal. heakorrastatud kuurordiks ja tema kava õnnestus hästi ja eriti edukas oli Narva- 21. novembril 1965. aastal Jõesuu XX sajandi 40ndate aastateni. tehti esimene mudaravi protseduur Narva-Jõesuu Sanatooriumis, milleks kasutati Vaikse 25. novembril 1925. aastal kehtestati Virumaal kaitsealadeks Narva-Jõesuu, Toila ja Võsu rand ja sellel puhul võeti Riigikogus vastu „Suvitus- ja raviasutuskohtade seadus". See seadus piiras nendesse piirkondadesse ilma omavalitsuse loata ja kooskõlastuseta hoonete, kanalisatsiooni- ja veevärgisüsteemi, tööstusettevõtete ehitamise, metsaraie ja jäätmete väljaveokohtade loomise, mis tegelikult aitas nende kohtade säilimiseni kuni uue Eesti Vabariigi sünnini, mille järel kahjuks algasid paljudes rannarajoonides ehitused ja kunagised Eestimaa pärlid on muutunud .... järve muda. 28. novembril 1918. aastal algas Joala lahinguga Eesti Vabadussõda ja selle aasta sees oli see Virumaa kant, kaasa arvatud Vaivara ja Narva-Jõesuu sõdade tallermaaks. Siin karastus Eesti sõjavägi, siin sündis tihe ja tõhus koostöö soomlaste ja inglastega, mis kokkuvõttes viis võiduka lõpuni lahingutes Võnnu all 23. juunil 1919. aastal. Sir ARTHUR Kultuuri- ja spordiüritused Narva-Jõesuu November 12.11 Vaivara kell 11.00 (Foto Quest). November 09.11 Isadepäeva spordipäev (Sinimäe spordihoone). 11.11 kell 13.00 Isadepäeva kontsert (Olgina rahvamaja). 11.11kell 19.00Isadepäeva puhkeõhtu (Olgina rahvamaja). 23.11 kell 16.30 Rahvastepalli turniir (Olgina rahvamaja). 25.11 kell 19.00 Noortedisko (Olgina rahvamaja). Küljendaja: Aido Keskküla Trükk: AS Trükikoda Trükis Isadepäev	<urn:uuid:2b83b18a-843e-457d-8f7e-aa26e7602a00>	CC-MAIN-2021-04	http://www.vaivara.ee/img/image/Valla_lehed/2017/ML/ML_oktoober_2017_EST.pdf	2021-01-16T21:54:34+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-04/subset=warc/part-00044-364a895c-5e5c-46bb-846e-75ec7de82b3b.c000.gz.parquet	194,508,412	11,286	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999838	ekk_Latn	0.999869	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 5828, 14043, 20795, 28044 ]	1	[ 0.142578125, 0.50390625, 0.287109375, 0.05859375, 0.0079345703125, 0.0021209716796875 ]
Taluhäärberid Tõrva vallas * Tänane Tõrva vald kattub suures osas Helme kihelkonna piiridega, Helme kihelkond on üks viiest Mulgimaa kihelkonnast * Helme kihelkond hõlmas Valga- ja Viljandimaal nüüdse Helme, Hummuli ja Põdrala valla ala, Tõrva linna ning Kärstna ümbruse ja Omuli (eesti keeles ka Hoomuli, Oomuli; Põhja-Lätis) Eesmärk ja vajadus * Mulgi arhitektuuripärandi inventeerimine Tõrva vallas * Selgitada välja ja kirjeldada väärtuslik Mulgi arhitektuuripärand, nende omanikud, hoonete otstarve ja tänane kasutusvaldkond * Tõsta kohalike elanike, omavalitsuse ja arhitektuuripärandi omanike teadmisi selle väärtusest Tulemus * Üldplaneeringusse on sisse viidud soovituslikud tingimused taluhäärberite säilitamiseks ja taastamiseks * Loodud mulgi arhitektuuripärandist andmebaas ja kaardikiht Kuidas edasi? * Teavitada kinnisvaraomanikke üldplaneeringu lisas väljatoodud soovitustest * Võimalusel välja töötada toetuste süsteem ja nõustamine neile, kes soovivad arhitektuuriväärtusi ajaloolisel kujul taastada/säilitada * Infopäevade ja koolituste korraldamine Aitäh! Terje Tomson Tõrva Vallavalitsus firstname.lastname@example.org	<urn:uuid:26420230-0ebc-41fc-be9a-789ffd3dd554>	CC-MAIN-2024-38	https://planeerimine.blogi.fin.ee/wp-content/uploads/2021/05/06_04_2021_T6rva_Vallavalitsus_T_Tomson.pdf	2024-09-12T12:37:31+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00267-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet	444,072,919	472	ekk_Latn	ekk_Latn	0.98903	ekk_Latn	0.999559	[ "unknown", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 26, 327, 628, 805, 1075, 1139 ]	1	[ 0.31640625, 0.466796875, 0.1953125, 0.01904296875, 0.0012359619140625, 0.000537872314453125 ]
Kulutõhususe ja ravikindlustuse eelarve mõju hinnang Eesti hematoloogide selts (EHS) taotleb bortesomiibi kasutamist säilitusravis müeloomi või plasmotsütoomi patsientidel, kellel on teostatud autoloogne hemopoeetiliste tüvirakkude siirdamine. Taotleja väitel on bortesomiibil ka vastav näidustus, kuid hindamise hetkel bortesomiibil säilitusravi näidustus puudus. Taotleja sõnutsi käesoleval hetkel siirdatud patsientidel säilitusravi ei tehta. Haigekassa (EHK) poolt on tagatud rahastus säilitusraviks (sõltumata siirdamisest) talidomiidiga. 1. Teenuse kulude (hinna) põhjendatus; Taotluses toodud teenuse hinna põhjendus on adekvaatne. See sisaldab endas taotletava ravimi kulu e. 52 süste kulu kokku 2 aasta jooksul. Lisanduvad kulud ravimi manustamisele, mis toimub ambulatoorselt vastuvõtu ajal. 2. Kulude võrdlemine alternatiivsete teenuste kuludega 2.1. teenuse kulude võrdlus alternatiivse teenusega Käesoleval hetkel kompenseeritakse säilitusraviks talidomiidi nii siirdatud kui mittesiirdatud patsientidele. \| Skeemi lühend \| Talidomiid p.o. \| \|---\|---\| \| Kirjeldus \| Talidomiidi 50mg päevas 2 aasta jooksul* \| \| Maksumus \| 0,041€/mg x 50mg x 730 päeva e. 1497€ \| Mõlemat ravimit võib kasutada ka tabelis toodust lühema aja vältel vastavalt vajadusele. 2,34mg kasutamiseks tuleb avada 3 1mg-st viaali või 1 3,5mg-ne viaal. Seega tekib ülejääk, mida ei pruugi olla võimalik järgmistel haigetel kasutada. Järelikult on kulu praktikas tõenäoliselt suurem. Bortesomiibi müügiloahoidja on teinud ka täiendava konfidentsiaalse hinnapakkumise madalamal tasemel. Seda arvestades jääb bortesomiibi maksumus endiselt kordades kõrgemaks hetkel rahastatavast talidomiidist. 2.2. patsiendi poolt tehtavad kulutused Puuduvad 2.3. tulemuste hindamine ja võrdlemine alternatiivsete teenuste tulemustega Taotlus põhineb ühel uuringul (HOVON 65), milles võrreldi omavahel müeloomiga patsiente (n=827), kellel oli plaanitud teostada autoloogne siirdamine. Ühes grupis said haiged induktsioonravis vinkristiini, doksorubitsiini ja deksametasooni (VAD skeem) ja teises grupis induktsioonravis bortesomiibi koos doksorubitsiini ja deksametasooniga (PAD skeem). Järgnes kõrgdoosis keemiravi melfalaaniga ning siirdamine. Pärast seda hakkas esimene grupp haigeid saama säilitusravis talidomiidi ning teine grupp bortesomiibi. Säilitusravi kestis mõlemas grupis 2 aastat. Progressioonivaba elulemus bortesomiibi grupis oli 35 kuud ja talidomiidi grupis 28 kuud (p=0,002). Üldelulemuse mediaan ei olnud 66 kuu järel määratav. 5 aasta elulemus oli 55% VAD grupis ja 61% PAD grupis – primaaranalüüsi kohaselt HR=0.81 (95% CI, 0,63 kuni 1,05; p=0,11. Pärast multivariantset analüüsi saavutati piiripealne statistiline erinevus (HR, 0.77; 95% CI, 0,60 kuni 1,00; p=0,049). Viidatud uuringu andmetel on säilitusravi tulemuslikkust iseseisvalt raske hinnata, kuna induktsioonravi oli grupiti oluliselt erinev. Talidomiid säilitusravi saajatel kasutati induktsioonravis VAD skeemi, mida peetakse tagasihoidlikumate efektiivsusnäitajatega skeemiks. Ka uuringus saavutati ravivastus vähematel haigetel VAD grupis. Kui vaadelda ravivastuse paranemist ainult säilitusravi ajal, siis VAD grupis paranes see 24%l haigetest ja PAD grupis 23%-l haigetest e. võrdses ulatuses. Säilitusravi ajal katkestas ravi toksilisuse tõttu enam patsiente talidomiidi grupis võrrelduna bortesomiibiga (30% vs 11%, p<0,001). Samas kokkuvõttes langes toksilisuse tõttu uuringust välja sarnane hulk patsiente (26,3% VAD grupist ja 24,4% PAD grupist). Meditsiinilise hinnangu andja tõdeb, et vajadus säilitusravi järele on olemas, sest on mõistlik eeldada, et üldine elulemus seeläbi paraneb. Kasutada võib kõiki kolme alternatiivi vastavalt kohalikele võimalustele (vrd nt NCCN 2013. juhend). Ülevaade olulisematest ravijuhistest: NCCN (National Comprehensive Cancer Network, v. 2.2014) juhised 2 soovitavad säilitusravis võrdse eelistusena kasutada kõiki kolme uut ravimit (bortesomiib, talidomiid, lenalidomiid). ESMO (European Society for Medical Oncology) juhised 1 aastast 2013 ei soovita säilitusravi vanematele patsientidele. Siirdatud patsientide säilitusraviks soovitatakse kasutada talidomiidi või lenalidomiidi, mille puhul on siiski tõestamata üldelulemust parandav toime. Käesoleval hetkel kättesaadavate teadusandmete põhjal pole võimalik üheselt öelda, kas parema üldelulemuse ja/või elukvaliteedi tagab säilitusravi talidomiidiga või bortesomiibiga. Seetõttu tuleb kulutõhususe hindamisel lähtuda ravi maksumuse võrdlemisest. 2.4. kulutõhususe uuringud taotletava teenuse kohta NICE (UK) 3 – bortesomiibi hindamine säilitusravis on alustatud 2011. Hindamise oodatav lõpuaeg ei ole teada. 1 http://annonc.oxfordjournals.org/content/24/suppl_6/vi133.full.pdf+html 2 http://www.nccn.org/professionals/physician_gls/pdf/myeloma.pdf 3 http://guidance.nice.org.uk/TA/Wave0/636 pCODR (Kanada) 4 – bortesomiibi hinnati 2013. aastal ja otsustati mitte toetada selle kasutamist säilitusravis. Põhjendusena toodi esile, et hetkel olemasoleva tõendusmaterjali alusel on bortesomiibi täiendav kliiniline kasu ja kulutõhusus standardraviga (jälgimine või talidomiid või lenalidomiid) võrreldes ebaselge. Kanada hindajad baseerusid mh ka samadele tõendusmaterjalidele, mis on käesoleva taotlusega esitatud. Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut 5 on hinnanud müeloomi ravis kasutatavate raviskeemide efektiivsust, ohutust ja kulutõhusust 2014. a. Valminud raportis järeldatakse, et säilitusravi osas ei ole teadaolevalt teostatud ega avaldatud kliinilisi uuringuid uute toimeainete omavahelise efektiivsuse ja kulutõhususe kohta. Varasemates uuringutes, mil induktsioonraviks ei kasutatud uusi raviskeeme, on võrreldes jälgimisega säilitusravi talidomiidi või lenalidomiidiga suurendanud üldise elulemuse määra 8–27% võrra. Raporti koostajad ei tee soovitusi säilitusravi praeguse rahastuse muutmiseks. 3. Teenuse lühi- ja pikaajaline mõju ravikindlustuse kulude eelarvele, sealhulgas tuuakse eraldi välja mõju tervishoiuteenuste, ravimite ja töövõimetushüvitiste eelarvele; Taotleja hinnangul vajaks ravi esimesel aastal 17 patsienti ja tulenevalt säilitusravi 2 aastasest kestusest edaspidi keskmiselt 34 patsienti aastas. Pärast taotluse esitamist toimunud koosolekul (04.09.2013) avaldas EHS arvamust, et patsientide hulka on võimalik veelgi kitsendada. Taotletava bortesomiibravi korral oleks kulu tervishoiuteenuste eelarvele seega: 34 patsienti x 26 süstet aastas x 2,34mg x 357,95€/mg e. 740 441 €. Alternatiivse talidomiidi korral oleks vastav kulu 34 x 365 päeva x 50mg x 0,041€/mg e. 25 441 €. Seega on taotletava teenuse korral ravimikulu 740 441/25441 e. 29 korda suurem. Taotluse rahuldamise korral oleks lisakulu seega 740 441 € - 25 441 € e. 715 000 €. Arvestusliku keskmise patsiendi annus on 2,34mg. Selle saamiseks tuleb avada 3 1mg-st viaali või 1 3,5mg-ne viaal. Seega tekib ülejääk, mida ei pruugi olla võimalik järgmistel haigetel kasutada. Järelikult on kulu praktikas tõenäoliselt suurem. 4. Teenuse mõju teenust osutavatele erialadele planeeritavatele rahalistele mahtudele ja seos teiste erialadega; Teenust osutataks hematoloogia erialal. Punktis 3 toodud lisakulu võrra tuleks suurendada hematoloogia eriala ambulatoorse lepingu rahalist mahtu. Märkimisväärset seost teiste erialadega pole. 5. Teenuse väär- ja liigkasutamise majanduslikud mõjud Teenuse väär- ja liigkasutamine ei ole tõenäoline kummagi alternatiivi korral. 6. Teenuse optimaalse kasutamise tagamise võimalikkus läbi kohaldamise tingimuste. Kohaldamise tingimuseks on vajalik seada: Säilitusravi peale autoloogset hemopoeetiliste tüvirakkude siirdamist kahe aasta jooksul mitte rohkem kui 52 süstet. 7. Kokkuvõte 4 http://www.pcodr.ca/idc/groups/pcodr/documents/pcodrdocument/pcodr-velcademm-fn-rec.pdf 5 http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/5684/3/TTH07_M%c3%bceloom_veebruar2014.pdf Esitatakse lühikokkuvõte koos hindaja selgituste ja põhjendustega tabelkujul: \| \| Vastus \| \|---\|---\| \| Teenuse nimetus \| Müeloomi või plasmotsütoomi säilitusravikuur patsientidele, kellel on teostatud autoloogne hemopoeetiliste tüvirakkude siirdamine \| \| Ettepaneku esitaja \| Eesti hematoloogide selts \| \| Teenuse alternatiivid \| Talidomiid, jälgimine ilma säilitusravita \| \| Kulutõhusus \| Tegemist ei ole kulutõhusa sekkumisega talidomiidi sisaldavate raviskeemidega võrreldes, kuna ravimi paremus säilitusravis ei ole tõestatud ning ravi on ca 29 korda kulukam hetkel kompenseeritava talidomiidiga võrreldes. \| \| Omaosalus \| Ei kohaldu \| \| Vajadus \| Täiendav vajadus säilitusravi osas on küsitav. \| \| Teenuse piirhind \| Kui seda väljendada 1 süsti hinnana (3,5mg viaal), siis oleks teenuse hinnaks €1252,84 \| \| Kohaldamise tingimused \| Säilitusravi peale autoloogset hemopoeetiliste tüvirakkude siirdamist kahe aasta jooksul mitte rohkem kui 52 süstet. \| \| Muudatusest tulenev lisakulu ravikindlustuse eelarvele aastas kokku \| 715 000 € võrreldes talidomiidiga. \| \| Lühikokkuvõte hinnatava teenuse kohta \| Taotletava teenuse, bortesomiibi säilitusravi, korral ei ole veenvalt tõestatud selle paremust võrreldes alternatiivse talidomiidiga. Taotletav teenus on vähemalt 29 korda talidomiidist kulukam. \| 2015. aasta täiendused: 2015. aastal uusi kliinilisi tõendusmaterjale antud taotluse toetamiseks esitatud ei ole. Samuti puudub ka 2015. aasta hinnangu andmise hetkel bortesomiibiil säilitusravi näidustus. NCCN ja ESMO ravijuhiste seisukohtades muutusi ei ole toimunud. Seega punktides 2.3-2.4 muutusi ei ole. 2016. aastast alates on tõenäoline võrdlusravimi talidomiidi maksumuse tõus. Seega on muutuseid punktides 2.1. ja 3. Esitame alljärgnevalt uue kulukalkulatsiooni arvestades haigekassale teadolevat talidomiidi hinda alates 2016. aastast: \| Skeemi lühend \| Talidomiid p.o. \| \|---\|---\| \| Kirjeldus \| Talidomiidi 50mg päevas 2 aasta jooksul \| Mõlemat ravimit võib kasutada ka tabelis toodust lühema aja vältel vastavalt vajadusele. 2,34mg kasutamiseks tuleb avada 3 1mg-st viaali või 1 3,5mg-ne viaal. Seega tekib ülejääk, mida ei pruugi olla võimalik järgmistel haigetel kasutada. Järelikult on kulu praktikas tõenäoliselt suurem. Vastavalt tuleb ümber arvestada ka lisakulu: Taotletava bortesomiibravi korral oleks kulu tervishoiuteenuste eelarvele seega: 34 patsienti x 26 süstet aastas x 2,34mg x 357,95€/mg e. 740 441 €. Alternatiivse talidomiidi korral oleks vastav kulu 34 x 365 päeva x 50mg x 0,2771 €/mg e. 171 941 €. Seega on taotletava teenuse korral ravimikulu 740 441/171 941 e. 4,3 korda suurem. Taotluse rahuldamise korral oleks lisakulu seega 740 441 € - 171 941 € e. 568 500 €. 2015 a Kokkuvõte \| \| Vastus \| \|---\|---\| \| Teenuse nimetus \| Müeloomi või plasmotsütoomi säilitusravikuur patsientidele, kellel on teostatud autoloogne hemopoeetiliste tüvirakkude siirdamine \| \| Ettepaneku esitaja \| Eesti hematoloogide selts \| \| Teenuse alternatiivid \| Talidomiid, jälgimine ilma säilitusravita \| \| Kulutõhusus \| Tegemist ei ole kulutõhusa sekkumisega talidomiidi sisaldavate raviskeemidega võrreldes, kuna ravimi paremus säilitusravis ei ole tõestatud ning ravi on 4,3 korda kulukam hetkel kompenseeritava talidomiidiga võrreldes. \| \| Omaosalus \| Ei kohaldu \| \| Vajadus \| Täiendav vajadus säilitusravi osas on küsitav. \| \| Teenuse piirhind \| Kui seda väljendada 1 süsti hinnana (3,5mg viaal), siis oleks teenuse hinnaks €1252,84 \| \|---\|---\| \| Kohaldamise tingimused \| Säilitusravi peale autoloogset hemopoeetiliste tüvirakkude siirdamist kahe aasta jooksul mitte rohkem kui 52 süstet. \| \| Muudatusest tulenev lisakulu ravikindlustuse eelarvele aastas kokku \| 568 500 € võrreldes talidomiidiga. \| \| Lühikokkuvõte hinnatava teenuse kohta \| Taotletava teenuse, bortesomiibi säilitusravi, korral ei ole veenvalt tõestatud selle paremust võrreldes alternatiivse talidomiidiga. Taotletav teenus on vähemalt 4,3 korda talidomiidist kulukam. \|	<urn:uuid:8ed82a80-3375-4f3e-986d-73fd801553c8>	CC-MAIN-2024-38	https://tervisekassa.ee/sites/default/files/TTL/register_2015/934_kth_2015.pdf	2024-09-12T13:37:12+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00271-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet	551,789,093	4,754	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999943	ekk_Latn	0.999938	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown" ]	false	rolmOCR	[ 1685, 4870, 7882, 9620, 11249, 11865 ]	0	[ 0.5703125, 0.212890625, 0.0908203125, 0.12060546875, 0.00445556640625, 0.00098419189453125 ]
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org) INSTITUT POUR LE FINANCEMENT DU CINEMA ET DES INDUSTRIES AndmedÄrinimi INSTITUT POUR LE FINANCEMENT DU CINEMA ET DES INDUSTRIES Riik Prantsusmaa Teenuste loeteluTeenuse nimetus 6. Tagatised ja kohustused Viimati muudetud: 21/08/2018 - 11:03	<urn:uuid:655c6caa-89cb-484f-9881-1e90b4e15dc0>	CC-MAIN-2024-38	https://www.fi.ee/et/print/pdf/node/29131	2024-09-12T11:27:06+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00267-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet	709,047,054	105	ekk_Latn	ekk_Latn	0.986893	ekk_Latn	0.986893	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 281 ]	1	[ 0.03466796875, 0.921875, 0.041748046875, 0.0021209716796875, 0.0001850128173828125, 0.00006198883056640625 ]
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org) Global X Management Company (Europe) Limited (UCITS) AndmedÄrinimi Global X Management Company (Europe) Limited Riik Iirimaa Teenuste loeteluTeenuste osutamise riik Teenuse nimetus Portfellihaldus Turustamine Väärtpaberiportfellide valitsemine Investeerimisnõustamine Viimati muudetud: 28/07/2023 - 09:14	<urn:uuid:a4423c74-eb89-4b2a-8177-28617f76004b>	CC-MAIN-2024-38	https://www.fi.ee/et/print/pdf/node/51730	2024-09-12T12:17:03+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00267-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet	709,052,365	117	ekk_Latn	ekk_Latn	0.997641	ekk_Latn	0.997641	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 349 ]	1	[ 0.26953125, 0.69921875, 0.0274658203125, 0.004058837890625, 0.00189971923828125, 0.0004100799560546875 ]
Kvika banki hf AndmedÄrinimi MP Bank hf. Piiriülese teenuse osutamise õiguse muutmise otsuse tegemise kuupäev 23.01.2019 Riik Island Teenuste loeteluTeenuste osutamise riik Teenuse nimetus 2. Laenutehingud, sealhulgas: tarbija kinnisvaraga seotud krediidilepingud, regressiõigusega või -õiguseta faktoo äritehingute finantseerimine (sealhulg maksekohustuste ost) 6. Tagatised ja kohustused 7. Nii enda arvel ja nimel kui ka klien tehtavad tehingud: 7a. rahaturuinstrumentidega (nt tšek hoiusesertifikaadid) 7b. välisvaluutaga 7c. finantsfutuuride ja -optsioonidega Teenuste osutamise riik Teenuse nimetus 7d. vahetuskursi- ja intressiinstrumen 7e. vabalt võõrandavate väärtpaberit 8. Osalemine väärtpaberite emiteerim sellega seotud teenuste pakkumine 9. Ettevõtjate nõustamine kapitali str tööstusstrateegiat puudutavates ja mu seonduvates küsimustes ning ettevõtj ühinemise ja ostmisega seotud nõusta teenused 10. Rahamaakleri tegevus 11. Vara valitsemine 12. Väärtpaberite hoidmine 13. Krediidiinfo teenuste osutamine Finantsinstrumendid Investeermisteenused ja -tegevused Tugiteenused Aruandlustee nused D1 D2 D3 A1 A2 A3 A4 A5 A6 X A7 A8 A9 B1 X B2 X B3 B4 X B5 X B6 B7 XXXXXX X X X Fina C1 Powered by TCPDF (www.tcpdf.org) C11 Tabeli selgitus Viimati muudetud: 28/01/2019 - 13:24	<urn:uuid:28eccaed-d4ab-49ff-b3ab-d80d645d924c>	CC-MAIN-2024-38	https://www.fi.ee/et/print/pdf/node/29134	2024-09-12T13:04:58+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00267-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet	706,903,426	555	ekk_Latn	ekk_Latn	0.982823	ekk_Latn	0.999949	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 578, 1236, 1330 ]	1	[ 0.03271484375, 0.6796875, 0.26171875, 0.023681640625, 0.00098419189453125, 0.0002841949462890625 ]
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org) Geel ja finish juuksed - SEBASTIAN TAMING ELIXIR kerge silendav seerum email@example.com +39 0331 1706328 TAMING ELIXIR kerge silendav seerum kerge silendav seerum rikas avokaado õli juuksed pehme ja siidine puudutamisel, tundmata vähimatki esinemine toodet juuksed. täiesti sile kasutamiseksplaat, pehme lained, kuid määratletud, kasutage lokitangidega. Sobib ka värvitud juustele. Korraldus teost kasutada toodet niisketele juustele juurtest vihjeid. Sestloomulik stiil puhuda kuivaks. Juuksed box : pudel aerosooli. pagina 1 / 1	<urn:uuid:a04f15f5-58e6-4cd0-aa32-10f05f6ac5a4>	CC-MAIN-2017-34	http://beautybazar.net/et/geel-ja-finish-juuksed-c-11/sebastian-a-403/taming-elixir-p-3812.pdf	2017-08-19T11:48:58Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-34/segments/1502886105341.69/warc/CC-MAIN-20170819105009-20170819125009-00563.warc.gz	43,803,511	236	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999195	ekk_Latn	0.999195	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 579 ]	1	[ 0.0250244140625, 0.93359375, 0.0361328125, 0.00537109375, 0.00055694580078125, 0.000232696533203125 ]
Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee kaasrahastamisel korraldab Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituut ABITREENERI (EKR TASE 3) SPORDI ÜLDAINETE TEOORIAKURSUS Sihtgrupp: kõik spordist huvituvad isikud ning kõikide spordialade treenerid ja õpetajad, kellel ei ole kehakultuurialast haridust ja kes soovivad taotleda Abitreeneri (EKR tase 3) kutsekvalifikatsiooni Aeg: 5.-6.märts ja 2.-3.aprill 2016 (kell 10:00-17:15) Koht: TLÜ, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Räägu 49, Tallinn Maht: 30 tundi auditoorseid loenguid, vastavalt EOK kinnitatud õppekavale: spordikorralduse, biomeditsiini, spordipedagoogika, spordipsühholoogia alal Väljund: Tallinna Ülikooli akadeemiline tõend, mis kehtib kutsekvalifikatsiooni eksamil. Maksumus: 30 tunnise koolituse maksumus tavahinnaga on 130 EUR, sisaldab koolitust, õppematerjale ning kohvipause. Registreerumise tähtaeg: 1.märts 2016. Registreerumine tavahinnaga koolitusele toimub TLÜ, LSI registreerimislehel http://www.tlu.ee/et/Loodus-ja-terviseteaduste-instituut/Taiendkoolitused/Koolituskalender Soodushind: 60,00 EUR sisaldab koolitust, õppematerjale ning kohvipause. Registreerumine soodushinnaga koolitusele toimub Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse registreerimislehel http://www.eformular.com/treener2009/tase123.html NB! Soodushinnaga koolituskohtade arv on piiratud. Kohad täidetakse registreerumise järjekorras. Soodushinnaga koolitusele registreerumiseks on vajalik oma spordialaliidu poolne soovitus. Soovitaja võib olla alaliidu juht või spordiala kutsekomisjoni esimees. Nõusolek soovitamiseks võib olla suuline. Soovitaja nimi tuleb deklareerida vastavas lahtris registreerimislehel. Kui kontrollimise käigus selgub, et soovitaja ei ole oma soovitusest teadlik on koolitusel osaleja kohustatud tasuma täishinna. Tasemekoolituste info: http://www.eok.ee/node/6532, http://www.spordiinfo.ee/Treeneritekoolitused NB! Koolituse detailne ajagraafik ja arve saadetakse registreerinutele alates 1.märtsist. NB! Koolitusest loobujatel palun informeerida korraldajaid (firstname.lastname@example.org) enne arve väljastamist. Toomas Herde Tasemekoolituse projektijuht GSM 50 54 659 E-post: email@example.com	<urn:uuid:977508a8-331d-4c3a-8fc8-c5ac7adc976a>	CC-MAIN-2017-34	http://www.spordiinfo.ee/III-7_Abitreeneri-tase3-_info	2017-08-19T11:17:02Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-34/segments/1502886105341.69/warc/CC-MAIN-20170819105009-20170819125009-00563.warc.gz	650,858,832	876	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999888	ekk_Latn	0.999888	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2195 ]	0	[ 0.828125, 0.1533203125, 0.0177001953125, 0.00185394287109375, 0.0002956390380859375, 0.000179290771484375 ]
Metsanurme küla koosoleku protokoll 01.mai 2016 Koht: Metsanurme külakeskus Protokollis: Anneli Kana Osalejaid 32 Teemad: 1) Droonifotode tegemine majadest, küladest, piirkondadest 2) Valla esindajate informatsioon seoses Metsanurme külaga 3) Küla arengukava ülevaatamine 4) Pöördumine AS Telia poole interneti püsiühendusega liitumiseks 5) Sündmused Metsanurmes 2016 1. Lau külavanem Aare Hindremäe tutvustas tegevusi oma külas, Raplamaal, Kehtna vallas (Lau küla oli Raplamaa Aasta küla 2015) ja andis ülevaate oma teisest tegevusest- droonifotode- ja videote tegemisest. 1. mail toimus Metsanurme küla droonifotode tegemine ja videolõikude filmimine. Video valmib kevade jooksul. 2. Valla esindajate, vallavanem Tiit Vahenõmme ja taristuinsener Toivo Alasoo informatsioon seoses Metsanurme külaga. Tiit Vahenõmm: Veevärk. Sügisel 2015 alanud elanike küsitlus hakkab lõppema, problemaatiline on Üksnurme piirkond, Metsanurmes on seevastu positiivselt vastanuid 68 % (eeldus veevärgi rajamiseks on 60% soovijatest). Osalejatele tutvustati küsitluse tulemusi tänavate (teede) kaupa. Veevärgi ehitamise taotlus esitatakse AS Saku Maja poolt septembris. Hõlmatud ala: Kurtna-Kiisa-RoobukaMetsanurme-Üksnurme. Kogu piirkonnas on püsielanike osakaal ca 2/3. Aluseks võetakse küsitluslehel märgitud andmed (püsielanik, ei pea olema sissekirjutus). Sellest lähtuvalt võib arvata et Saku vallas elab ca 11 000 tegelikku elanikku, sissekirjutuse järgi alla 10 000. Lootus on, et projekt saab rahastuse täismahus ja väljalõikeid piirkondade kaupa ei pea tegema, sest Keila jõe reoveeala on prioriteetne piirkond. Samuti on AS Saku Maja eelnevad projektid edukalt teostanud (Saku, Juuliku) ja ettevõte tõestanud oma võimekust. Reovee pumpamine – osa kanalisatsioonist linna, osa Kurtna puhastisse – see on praegune plaan. Kui projekt saab heakskiidu, siis tõenäoline ehitusperiood on 2017-2018. Ehitusplaan on selline, et teostatakse piirkondade kaupa- torustik, mis kohe liidetakse üldtrassiga ja seejärel saavad kohe ka kinnistud liituda. Kindlasti on liikumine sel ajal raskendatud, sest teede alla ja äärde ehitamine tekitab sellise olukorra. Seal, kus torud pannakse teede alla, on plaan kohe ka tänavad (teed) korrastada, mitte seda hiljem tegama hakata. Lõpptulemus on kõigile mugavamrajatud veetorustik ja korrastatud teed. Toivo Alasoo: Teed. Eelmistel aastatel on rajatud kergliiklusteed ja valgustus. 2016. aastal on plaanis Kuresoo ringtee renoveerimine (must kate) ja Kasemetsa tee Kiisa poolne osa. Sel aastal toimub ka Kasemetsa raudteejaama parkla laiendus kokku 8 autole (praegu 4) ja jalgrattahoidla ehitus . 2017. aastal rajatakse Kasemetsa tee Kiisapoolsesse ossa ka kergliiklustee. Plaanis taotleda rahastus AÜ Kiisa (kahe asfaltlõigu vaheline kruusatee osa Kasemetsa teel) tänavalalgustuse rekonstrueerimiseks. Küsimus: millal on loota Kasemetsa tee kergliiklustee täispikkuses valgustust? Vastus: loodame paari aasta pärast. T. Alasoo tutvustas ka teisi teeobjekte Saku vallas. Tiit Vahenõmm teavitas rahvast, et teeremondi ja torustiku rajamisel tekib pinnase (muld, kruus) nn ülejääk. Kui kellegil on huvi, siis võiks vallavalitsust teavitada. Mida lähemale vedu toimub, seda lihtsam ja soodsam. Arutelu rongiliiklusest- Kasemetsa jaamas ei peatu kiirrongid ja seetõttu on liikumine raskendatud. T. Vahenõmm teavitas, et läbirääkimised Elroniga käivad ja on lootust, et peale Tallinn-Rapla-Türi liinil toimuva remondi vaadatakse sõiduplaan üle. Kommentaar: Kergliiklustee puhastamata, kiviklibu täis. T. Vahenõmm – teavitan teenuse osutajat esmaspäeval. Küsimus Rehemetsa tee kohta: kas see tuleb kunagi valla bilanssi? Seda kasutavad paljud inimesed kuid tee seisukord näiteks kevadel ei võimalda prügiauto ligipääsu. Vastus: soovitame maaomanikel esitada ühisavaldus ja siis seda menetletakse. Tegutsemisplaan: Rehemetsa tee ääres elavate kinnistute omanikel ühineda ühisavalduseks ja esitada see vallavalitsusele. Küsimus Kuldkinga elamurajoonist. Uued krundid mida hoonestatakse, asuvad kõrghaljastuse piirkonnas kuid elamute rajamiseks on seal tehtud lageraie. Miks vald annab selliseid lubasid? Vastus: kahjuks ei oska kommenteerida vallaaedniku otsust. Tegutsemisplaan: Edastada konkreetsed aadressid ja vallavanem selgitab olukorda. 3. Anneli Kana tutvustas küla arengukava 2012-2016 edenemist ja eesmärkide täitmist. Arvuliste näitajatega täidetakse tegevuskava 2016. Aasta lõpus. Alates sügisest asume koostama uut arengukava aastateks 2017-2021. Küla arengukava on kättesaadav kodulehel www.metsanurme.eu 4. Anneli Kana tutvustas senist tegevust suhtluses end Elioni, nüüdse Teliaga. Oktoobris pöördusin AS Telekomi poole küsimusega, millal võib loota Metsanurme külas püsivõrguga liitumist. Küsimust pidi kordama kaks korda, esimesele kirjale ei vastatud. Teisele kirjale tuli vastus, et vastatakse nädala jooksul. Novembris sain Telialt telefonikõne, et on tehtud mobiilipositsioneering, mille kohaselt on pidevalt külas elavavaid inimesi väga palju ja oleks potentsiaali siia võrk välja ehitada. Lubati hoida kursis. Uusi kontakte ei ole toimunud. Samal ajal paralleelselt oleme viinud külaelenike ja teiste Saku valla külade seas küsitluse interneti, - telefoni- ja teleteenuste kasutamise kohta ning hiondade kohta. Selle tulemusi on kasutanud Riigikogu liige Tanel Talve, kes maaelu komisjoni liikmena tegeleb maapiirkondade püsiühenduse loomisega. Seni olulisi tulemusi pole saavutatud kuna Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi väitel on lõpplahenduse (viimase miili) väljaehitamine teenusepakkuja ja kliendi vaheline asi. 8 päeva enne külakoosolekut sai saadetud uuesti kiri Teliasse1. maiks sellele vastust ei saabunud. Eelnevast tuleneval teeme uue, kirjaliku pöördumise ja kogume soovijatelt siinkohal allkirjad ning edastame selle Teliasse. Pöördumise tekst: Esitan päringu Saku valla Metsanurme küla (ametlik elanike arv 585, valla suurim küla) nimel. Nimelt on külaelanikud huvitatud valguskaabliga liitumisest, mis meie külas on olemas juba paar aastat. Seni kasutatakse ebastabiilseid muid teenuseid, kuid valdava osa elanike soov on olla ühendatud stabiilse püsivõrguga, mis annaks lisaks igapäevastele teenustele ka kaugtööd teha. Millal avaneb võimalus liitumiseks lairiba teenusega Metsanurme tiheastustega külas? Mida selleks peaksime tegema? Koguti allkirjad allkirjalehele. 5. Anneli Kana tutvustas Metsanurme küla 2016. Aasta sündmusi (osalejatele jagati kirjalikud flaierid). 1. mai kell 11-16 maaturismi Avatud uste päev 1. mai kell 13.30-15 Kreemikevade õpituba „Tordikreemid" Hind 1. mai kell 16.00 külakoosolek 7. mai kell 10.00 talgupäev Teeme ära! 22. mai kell 11 Kevadmatk 6. august Metsapäev 26. august Suvelõpupidu? (kui tuleb häid ettepanekuid) 21. september kell 17-19 kohtumine Saku vallavalitsusega 9. oktoober kell 11 Sügismatk 26. detsember kell 15 Jõulupidu	<urn:uuid:5ec351cb-ac1c-44de-b3e8-ae322ba74596>	CC-MAIN-2017-34	http://www.metsanurme.eu/upload/editor/files/Kyla_koosolek_1._mai_2016.pdf	2017-08-19T11:04:38Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-34/segments/1502886105341.69/warc/CC-MAIN-20170819105009-20170819125009-00573.warc.gz	610,355,017	2,733	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999933	ekk_Latn	0.999937	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 3228, 6861 ]	2	[ 0.078125, 0.328125, 0.427734375, 0.1455078125, 0.01708984375, 0.002716064453125 ]
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org) Šampoonid juuste - TECHNIQUE HELLO REFLEX šAMPOON HELLO šampoon REFLEX HELLO REFLEX šAMPOON HELLO šampoon REFLEX Šampoon värvitud juustele. See aitab säilitada sära, tugevdab refleksid, kaitseb keskkonna mõjud, niisutab ning hoiab juuksed pehmeks ja värvi enam. Saadaval versioonid : * Blond - koos kummeliekstrakti suurendada peegeldus heledad juuksed. * Punane - kirsi ekstrakt suurendada peegeldus punased juuksed. * Brown - kastanipuu ekstrakt suurendada peegeldused pruunid juuksed. kui vaja. meetodi kasutamine : kohaldatakse märjad juuksed ja massaaž. Loputada ja korrata, box : 250 ml pudelites. pagina 1 / 1	<urn:uuid:c5006975-5fcb-4f55-b3a9-182accd43121>	CC-MAIN-2017-34	http://globelife.com/beautybazar/et/%C5%A0ampoonid-juuste-c-14/technique-a-378/hello-reflex-%C5%A1ampoon-p-3872.pdf	2017-08-19T11:26:40Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-34/segments/1502886105341.69/warc/CC-MAIN-20170819105009-20170819125009-00577.warc.gz	175,279,334	256	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999872	ekk_Latn	0.999872	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 661 ]	1	[ 0.016357421875, 0.671875, 0.28125, 0.02978515625, 0.0003604888916015625, 0.0001506805419921875 ]
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org) Hooldamine - juuksur - BIOSHINE SOFTAGE firstname.lastname@example.org +39 0331 1706328 www.globelife.com/bioshine SOFTAGE VANANEMISVASTASED ŠAMPOON puhastamine ja toitev anti vananemist Puhastab põhjalikult sealt see pehme, siidine ja läikiv juuksed , . Niisutab vitamiin E Sisukord. Ilma: Naatrium Laureth sulfaat (SLES) , parabeenide ja DEA. pakend: 350-1000 ml pudelitesse. ANTI AGE MASK pakend: Toitev ja niisutav tõstukid , anti age. Restruktureerib juuksed , suurendada võidelda vananemise ja takistab atmosfääri ja keemilist töötlemist. 150 torud ja 250 ml. ANTI AGE VEDELIKU pakkimine: 15 pudelit , 20-150 ml. Niisutav ja toitev Anti-Aging poleerimine argaaniaõli ja vitamiin E toidab ja poleerimisvahendid juukseid siidist mõjuga. Tugevdab juuste struktuuri ja väldib atmosfääri ja keemia ravi. pagina 1 / 1	<urn:uuid:4504311c-64d4-4f53-bbac-57db9e0ffc1b>	CC-MAIN-2017-34	http://globelife.com/beautybazar/et/hooldamine-juuksur-c-10/bioshine-a-267/softage-p-2334.pdf	2017-08-19T11:26:37Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-34/segments/1502886105341.69/warc/CC-MAIN-20170819105009-20170819125009-00577.warc.gz	175,430,900	334	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999283	ekk_Latn	0.999283	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 854 ]	1	[ 0.0186767578125, 0.94140625, 0.034912109375, 0.005218505859375, 0.0002918243408203125, 0.000087738037109375 ]
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse koosoleku protokoll – 14.01.2009 Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse koosolek 14.01.2009 Algus kell 15.00 Lõpp kell 17.00 Endla 59, Tallinn Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed A. Leemets, H. Otsa, K. Viisimaa, J. Järve, T. Sihver, T. Viljat, tegevjuht A. Lõoke, tegevjuhi abi E. Kaibald-Reemet, raamatupidaja T. Jaansoo Puudus juhatuse liige K. Urb Koosolekut juhatas A. Leemets, protokollis A. Lõoke PÄEVAKORD: 1. Tegevjuhi abi tutvustamine, palga kinnitamine ja töölepingu allkirjastamine juhataja poolt 2. AASTA TEGU 2008 laureaatide kinnitamine 3. ELILi 2009.aasta eelarve projekt 4. Laste kõnniroboti projekti tutvustav pressikonverents 22.01.09 5. Sotsiaalministriga kohtumisest 21.01.09 6. ELILi seisukoht EPI Koja-poolsest organisatsioonide esindamisest 7. Noorte kaasamisest ELILi tegevusse 8. Tegevtöötajate puhkusegraafiku kinnitamine. 9. Amortisatsiooninormide kinnitamine ARUTATI JA OTSUSTATI: 1. Tegevjuht tutvustas juhatusele uut töötajat, tegevjuhi abi – Evely Kaibald-Reemetit, kellega töösuhe algas 02.01.2009. Töötaja tööülesanneteks on tegevjuhi antud ülesannete täitmine ja vajadusel asendamine. Tegevjuht tegi ettepaneku sõlmida aastane tööleping 4-kuulise katseajaga, kinnitada töötasuks 5000 kr kuus ja maksta 1000 kr kuus kompensatsiooniks isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete täitmisel. OTSUSTATI: Juhatuse esimees allkirjastab töölepingu E. Kaibald-Reemetiga, mis on sõlmitud 4-kuulise katseajaga (katseaja viimane kuupäev on 30.04.2009) ja määratud ajaks, vastavalt TLS §27 lg 2 p.3. Töölepingu kehtivuse viimane kuupäev on 31.12.2009.a. Töötasuks kinnitada 5000 kr kuus ja maksta 1000 kr kuus kompensatsiooniks isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete täitmisel. 2. Tänuürituse AASTA TEGU 2008 aktus toimub 12.02.2009 k 13.00-16.00 Toompea lossi Valges saalis. Korralduslikud küsimused on kooskõlastatud, kohvilaua korraldab Toompea catering, kutsed on trükikojast tellitud, esinejatega teemad kokku lepitud. Juhatusele esitati tänumeene saamiseks 24 nominendi kandidatuurid heateo kirjeldusega. OTSUSTATI: kinnitada tänumeene saajateks 18 heategijat (LISA 1). 3. Tegevjuht ja raamatupidaja tutvustasid ja põhjendasid ELILi 2009.a eelarve projekti. Arvesse on võetud keerulist majandusolukorda, tegemist on konservatiivselt koostatud säästueelarvega, kus kulude osa on viidud minimaalseks. OTSUSTATI: Juhatus kinnitab eelarve projekti, mis esitatakse aprillikuus üldkoosolekule arutamiseks ja vastuvõtmiseks (LISA 2). 4. Tegevjuht andis ülevaate projekti Aitame liikumispuudega lapsi kõndima arengutest. Annetuskampaania avatakse pressikonverentsiga 22.01.09. Pressikonverentsi aitavad ette valmistada firmad Kala ruudus (projekti logo, postrid jms) ja Powerhouse OÜ (eesti- ja venekeelsed pressimaterjalid, pressikonverentsi ülesehitus jms); veebilehe kujundab ja riputab ELILi alamveebina üles Meelis Luks; pressiteated saadab laiali ja kohvilaua katab ELIL. Kohale tuleb sihtgrupi esindajana perekond Luts. ELILi poolne eestkõneleja on juhatuse esimees A. Leemets. 5. 21.01.09 toimub sotsiaalministri kutsel SoMis puuetega inimeste organisatsioonide esindajate kohtumine, et arutada puuetega inimesi puudutavaid probleeme. ELILi meeskonda kutsuda esindajaid erinevatest ühingutest, et esindatus oleks üle-eestiline. OTSUSTATI: kohtumisel ministriga tõstatada järgmised probleemid: 1. Pensionide ja puudetoetuste väljamaksete hilinemisega seotud IT-probleemid ja lahendused; 2. Pensionide ja toetuste kojukanne avalduste alusel alates 01.02.09, võimalikud riskid; 3. Pensionide maksmisel korraga mitme kuu eest tekkiv tulumaksustamine (pensionid – 3600 kr on tulumaksuvaba); 4. Ühistranspordiseadus – tasuta sõiduõigus ka neile liikumispuudega inimestele, kel on raske puue, kuid kes liiguvad liikumisabivahenditega; 5. KOVid peatavad teenuste osutamise puuetega inimestele, kuna riigi süül on veninud puude raskusastme ümbervaatamine ja inimestel puudub kehtiv puudetõend; 6. Ravikindlustusprobleemid inimestel, kel puudub kehtiv puudetõend; 7. Abivahendite määrus, kuidas lahendati inkontinentsitoodete limiitide suurendamine? 6. Tiia Sihver andis ülevaate 05.01.09 toimunud ministeeriumi pressikonverentsist, kus minister andis selgitusi segadustest ekspertiisiga puude raskusastme määramisel ja lisakulude suuruse määramisel, mis olid tingitud IT-lahenduste hilinemisest. EPI Koda esindas puuetega inimeste seisukohti, kuid ei teinud seda piisava adekvaatsusega, jättes mulje, et puuetega inimesed lepivad olukorraga. EPIK esines pressikonverentsil seisukohtadega, millega ELILi ei nõustu. OTSUSTATI: ELILi juhatus saadab avaliku kirja EPI Koja juhatajale, milles esitab soovi edaspidi kooskõlastada avalikkusele esitatavad seisukohad ELILi juhatusega 7. A. Leemets: organisatsiooni on vaja juurde noori liikmed. Tuleb luua initsiatiivgrupp noorte- organisatsiooni loomiseks liidu sees. OTSUSTATI: noorteorganisatsiooni initsiatiivgruppi hakkab organiseerima T. Viljat. 8. OTSUSTATI: Kinnitada tegevtöötajate puhkusegraafik järgmiselt: 9. OTSUSTATI: vastavalt raamatupidaja T. Jaansoo ettepanekule kinnitada põhivahendite uueks amortisatsiooninormiks 20% senise 10% asemel tagasiulatuvalt 01.01.2008. A. Lõoke tegevjuht, 13.07.09- 09.08.09 E. Kaibald-Reemet tegevjuhi abi, 13.07.09- 09.08.09 T. Jaansoo raamatupidaja, 13.07.09- 09.08.09 Järgmine koosolek kutsuda kokku 18.02.2009 kell 15.00 Endla 59, Tallinn Koosoleku juhataja A. Leemets Protokollija A. Lõoke	<urn:uuid:c73f8edb-ec15-40f7-be21-b91da75b7642>	CC-MAIN-2019-26	http://elil.ee/component/easyfolderlistingpro/?view=download&format=raw&data=eNplUFtOwzAQvIrlAzQOlNJuv_lcMPUOlcGbZIkTW36USgiJO3BDTsI6D_WDL3tnd2ZnVkNdw2eEHcjGWYNBHiM8KJA06BZjZVxcnwccDZnqJXc65Yiidy46i31OKHxwyfXOWjKFyWKSR8KsFVwnCKRaW23GmG57HkGezxNWqv1MHfWApWQP5dnNaJFcJ1AzKaD1OnWTVZDVnVKHRaAhi6vAnhWeWJvEiYhTUPQ5G2y1eB5p4AaWhsni_V-wWyzx-_0j6u1G1Zt1zT1IvKbl502zJMGrp4BxtVnzdp2Sfuv4fDz9OqEHZgS8EH7MF-B0o050YcNff41Mgik,	2019-06-19T08:47:16Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-26/segments/1560627998943.53/warc/CC-MAIN-20190619083757-20190619105757-00445.warc.gz	57,368,260	2,299	ekk_Latn	ekk_Latn	0.998753	ekk_Latn	0.999788	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1877, 4929, 5780 ]	1	[ 0.08984375, 0.5859375, 0.30078125, 0.021240234375, 0.0013885498046875, 0.00049591064453125 ]
SUBARU MUDELITE HINNAKIRI 2019 (alates 01.06.2019) AS Mariine Auto jätab endale õiguse muuta hindu ja varustust sellest varem ette teatamata. Spetsifikatsioonid, varustuse üksikasjad ja värvitoonide kättesaadavus olenevad kohalikest tingimustest ja nõuetest. Mariine Auto AS Tartu Pärnu Reg.kood 10165825 Veerenni 58, 11314 Tallinn tel 640 4040 email@example.com www.mariineauto.ee Jõhvi Jaama 42b, 41532 tel 3321070 firstname.lastname@example.org Ringtee 63, 50105 tel 740 8040 email@example.com Narva Tiimani 5, 21004 tel 354 5001 firstname.lastname@example.org Roheline 66, 80010 tel 449 9070 email@example.com	<urn:uuid:b8bbaaa3-974f-4c94-8da4-b53bfc6fa23f>	CC-MAIN-2019-26	https://mariineauto.ee/wp-content/uploads/2019/05/SUBARU-HINNAKIRI-2019-alates-01.06.2019.pdf	2019-06-19T10:00:05Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-26/segments/1560627998943.53/warc/CC-MAIN-20190619083757-20190619105757-00445.warc.gz	508,161,962	267	ekk_Latn	ekk_Latn	0.998691	ekk_Latn	0.998691	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 619 ]	1	[ 0.212890625, 0.7421875, 0.0419921875, 0.00074005126953125, 0.00006389617919921875, 0.00004410743713378906 ]
Tegevusprogramm 2010 Taotlus PROGRAMMI KIRJELDUS 1. Programmi sisuline kokkuvõte: Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu (ELIL) 2010. aasta tegevusprogramm aitab ellu viia ELILi missiooni: olla liikumispuudega inimeste ja nende ühenduste eestkostja teel barjäärivaba ühiskonna poole läbi liikmeskonna igakülgse kaasamise otsustusprotsessi. Tegevusprogrammi täitmisel keskendutakse järgmistele tegevustele: - Eesti liikumispuudega inimeste ühishuvide eest seismine omavalitsuste ja riigi tasandil eri valdkondades (ligipääsetav elukeskkond, transport, haridus, tööhõive, kultuur, informatsioon, teenused ja toetused jne). - Liikumispuudega inimeste väärikuse ja õiguste kaitse, liikumisvabaduse käsitlemine ühe põhilise inimõigusena. - Annetuste kogumine abivajavate liikumispuudega laste ja täiskasvanute toetamiseks nende parema toimetuleku kindlustamisel. - Liikumispuudega inimestele võimaluse andmine avaldada arvamust, algatada diskussioone erinevates eluvaldkondades (ELILi kodulehekülje infofoorum, meililist, infopäevad). - Avaliku arvamuse kujundamine, suhtlemine pressiga, ELILi ja ühingute tegevuse ja eesmärkide tutvustamine. - Liikumispuudega inimeste teadlikkuse tõstmine neid puudutavates valdkondades. Liikmesühingute aktiivi koolitamine ja suunamine oma piirkonna (liikumis)puudega inimeste eestkostjaks ja partneriks omavalitsusorganitele. - Liidu liikmete sotsiaalne rehabilitatsioon läbi kultuuri- ja ühisürituste. - Koostöö foorumisse kuuluvate ja teiste Eestis tegutsevate puuetega inimeste organisatsioonidega. - Koostöö kodanikeühenduste, avaliku- ja ärisektori institutsioonidega. - Koostöö Eesti seadusloome- ja valitsusorganitega invapoliitika kujundamisel Eestis. - Rahvusvahelise koostöö jätkamine sõsarorganisatsioonidega. - Liikumispuudega inimestele vajalike projektide koostamine ja läbiviimine. 2. Programmi eesmärgid ja sihtgrupp: Tegevusprogrammi eesmärgid: - Panustada enam liikmesühingute aktiivi koolitusele, et kujundada tugev ja toimiv koostöövõrgustik. - Panustada enam juhatuse liikmete ja tegevtöötajate koolitusele, et kujundada kodanikuühiskonna protsessides orienteeruv pädev ELILi juhtorgan. - Annetuste läbi toetada ja kindlustada liikumispuudega laste/täiskasvanute toimetulekut, hariduse omandamist ja tööga hõivatust. - Parandada koostööd riigivõimu- ja valitsemisorganite ja erinevaid puudegruppe esindavate liitude-ühingute vahel. Tõhus koostöö igal tasandil on põhivahend puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomisel ja ühiskonnaellu kaasamisel. - Parandada sotsiaalala ja muu (liikumis)puudega inimestele olulise info kättesaadavust. - Parandada organisatsioonide ja nende liikmete informeeritust invapoliitika viimastest suundumustest nii meie liidus, vabariigis kui ka Euroopa Liidus. Liikumispuudega inimestel on sõnaõigus arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks neid puudutavates valdkondades. Teavitada avalikkust liikumispuudega inimeste probleemidest, ka kordaminekutest. - Korraldada üritusi liikumispuudega inimeste sotsiaal-psühholoogilise rehabiliteerimiseks, sest rehabilitatsioon, eriti õigeaegne e. varajane, on võtmeküsimuseks liikumispuudega inimeste reintegreerumisel ühiskonda. - Vahendada rahvusvahelist invakogemust, viia läbi ühisprojekte teiste riikide puuetega inimeste organisatsioonidega. Programmi sihtgrupp: - liikumispuudega inimesed ja nende pered - liikumispuudega inimeste organisatsioonid - puuetega inimeste valdkonnaga tegelevad ametnikud, sh hariduse, tööhõive ja sotsiaalala töötajad, seadusandjad - kodanikeühendused, avaliku- ja ärisektori institutsioonid - avalikkus 3. Programmi kavandatud tegevused ajalises järjestuses: Tegevusprogrammi tegevused liigituvad pidevateks tegevusteks ja kalendaarselt paika pandud konkreetseteks projektideks. Pidevad tegevused: 1. ELILi juhatuse koosolekud ja üldkoosolekud Kord kuus (v.a. juulikuu) tuleb kokku ELILi juhatus, et arutada Liidu programmi täitmist, tegevust võetud eesmärkide täitmisel, püstitada uusi eesmärke, arutada päevakorras olevaid aktuaalseid invapoliitilisi küsimusi, kujundada liidu seisukohti. Juhatus koostab tegevuskava nii pikemaks kui lühemaks perioodiks. 2010.a toimub kaks üldkoosolekut: 30.04.2010 toimuval üldkoosolekul kinnitatakse eelmise aasta majandusaasta aruanne ning eelarve ja tegevusprogramm käesolevaks aastaks. 26.11.2010 toimuval üldkoosolekul valitakse uus juhatus järgmiseks kolmeks aastaks. 2. Infovahetus VEEBILEHT – liidu kodulehekülg aadressil www.elil.ee on üleval olnud aastast 1999. Kodulehekülg on asendamatu nii püsi- kui operatiivinfo vahendamisel mitte ainult oma liidu liikmetele, vaid kõigile asjasthuvitatutele, kel internetile ligipääs. Veebilehte on täiendatakse ja kaasajastatakse (uued lingid, artiklid, infofoorum, pildigalerii, videoteek ja KKK rubriik, alamlehed jms) pidevalt veebimeistri poolt. LIST – liidu list on kiireim ja operatiivseim infovahetamise vahend. Listis kajastuvad nii liidu kui liikmesühingute poolt jagatud teadaanded, küsitlused, diskussioonid. Olulisim info seaduste muudatustest, eelnõudest jms jõuab liikmeskonnale listi vahendusel. List hoiab oluliselt kokku kulutusi telefonile ja muudele sidevahenditele. Oluline on ka psühholoogiline aspekt – tiheda infovahetusega suureneb ühtekuuluvustunne liikmete vahel. INFOVAHETUS KOHTADEL – tegevjuht käib kord kuus kohtadel rääkimas liidu tegevuskavast, juhatuse seisukohtadest aktuaalsetel teemadel, samuti sellest, mis on päevakorral seadusandluses. Oluline on saadav tagasiside – mida abi ja toetust liidult oodatakse. JUHATUSE VÄLJASÕIDUD KOHTADELE – 2010.a plaanib juhatus külastada kõiki 26 ühingut, et nõupidamistel arutada liidu tegevuskava ja saada vahetult tagasisidet olulistest probleemidest. Juhatuse üks prioriteete käesoleval aastal on liikmelisuse suurendamine – aktiivset selgitustööd tehakse kohtumistel liikmesühingutega. 3. Koostöö valitsusorganite, omavalitsuste ja puuetega inimeste organisatsioonidega Senine hea koostöö ja saavutused kinnitavad tegevuse jätkumise vajalikkust. Nimetatud osapoolte (organisatsioonid + ministeeriumid) vahel loodud koostöökoda tuleb taaselustada. 2009.a kogunes koostöökoda vaid korra, mis on ilmselgelt vähe. Tuleb arutada ja leida lahendusi puuetega inimeste probleemidele (rehabilitatsioon, abivahendid, haridus, tööhõive, ligipääsetavus, invatransport, puuetega lapsed ja nende pered jne). ELIL peab oluliseks osalemist puuetega inimesi puudutavate seadusandlike dokumentide väljatöötamisest ja eelnõudele eksperthinnangute andmist. KOVidega tuleb koostöö oluliselt tihedamaks muuta, kuna teenuste osutamine on suures osas pandud omavalitsuste vastutusele. Probleemide lahendamiseks tuleb teha koostööd spetsialistide tasemel. 4. Koostöö ärisektoriga ELIL jätkab koostööd Alexela Oil AS ja Mustakivi Auto ASiga. Sõlmitud lepingud võimaldavad liikumispuudega inimestel teha tööd kodus – osutada dispetšer- ja operaatorteenust. ELIL otsib jätkuvalt võimalusi vahendada tööd liikumispuudega inimestele. 5. Kõrgkoolis õppivate tudengite tugiisiku teenuse koordineerimine. 2009/2010 tugiteenuste saajate nimekirjas on 28 tudengit, neist 15 liikumis- ja 13 nägemispuudega. 2009.a algas tihe koostöö PRIMUS programmiga, kes võtab üle tugiteenuste finantseerimise käesolevast aastast. Nende kõrgkoolide tudengite tugiisiku teenuse rahastamist, kes pole liitunud Primus programmiga, jätkab Haridus- ja Teadusministeerium. 6. Heategevusprojektid - Projekt Aitame liikumispuudega lapsi kõndima (märgusõna Elisabet) Eesmärgiks koguda annetustega raha (3,5-4,0 milj kr) ja tuua Eestisse liikumispuudega laste raviks kõnnirobot Pediatric Locomot Šveitsi firmast Hacoma. Hangitav kõnnirobot paigutatakse Tallinna Lastehaiglasse ja võetakse kasutusele sealse ravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi kaudu. Ülevaate projektist asub liidu veebilehel www.elisabet.elil.ee - Kanal 2 saate Tantsud Tähtedega annetuse jagamise koordineerimine ELIL on Kanal 2 partneriks olnud kolmel aastal (2006, 2007, 2008), abi on saabunud sajad liikumispuudega lapsed kokku enam kui 2,5 milj krooni eest. Käesoleval aastal rahastatakse teenuseid jms 251 000 kr eest. - Heategevuskross Tanel Leok & sõbrad Heategevuskrossi ja oksjoniga koguti õnnetuses liikumispuude saanud laste (vanuses kuni 14 aastat) toetuseks 180 000 kr. Teavituskampaania, et sihtgruppi kuuluvaid lapsi leida, korraldati KOVide kaudu. ELIL koordineerib annetuse jagamist sihtgruppi kuuluvate lastele. 7. Portaali www.liikumisvabadus.invainfo arendamine Üle-eestilise ligipääsetavuse info kogumine (riiklike ja ühiskondlike objektide ligipääsetavuse kaardistamine) jätkub nii projektidele rahastuse taotlemise kui koostöölepingute sõlmimisega. Jätkuvad läbirääkimised Primus programmi koordinaatoritega ülikoolide ligipääsetavuse kaardistamiseks ja hindamiseks. 8. ELILi liikmesühingute juhtide ja aktiivi koolitus Juhatus peab oluliseks liikmesühingute aktiivi koolitamist ja suunamist oma piirkonna liikumispuudega inimeste eestkostjaks ja partneriks omavalitsusorganitele. Tegevus invavaldkonnas eeldab asjakohaseid teadmisi ja kogemusi puuetega inimeste olukorrast ja vajadustest. Vaja on olla kursis uusima informatsiooniga olemasolevatest või käivituvatest kontseptsioonidest, programmidest, teenustest. Kuna ühingute juhid vahetuvad, on ikka ja jälle vaja rääkida organisatsiooni juhtimisest ja tulemuslikust toimimisest. Infovahetus aitab toimuvaid protsesse mõista ja diskussioon uusi käivitada. ELILil on kavas 2010.a läbi viia kolm suuremat infopäeva-koolitust (teema valitakse vastavalt ühingute ettepanekutele ja sellele, mis on antud ajahetkel aktuaalne ja oluline). ELIL peab oluliseks koolituste korraldamist, mille kaudu leiavad liikumispuudega inimesed tööd. Konkreetsed projektid tegevusprogrammi elluviimiseks: - Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuüritus AASTA TEGU 2009 (18.02.2010) Traditsiooniline ELILi tänuüritus, kus tunnustatakse ja tänatakse heategijaid meene ja lilleõiega toetuse ja abi eest eelmisel aastal. 2010.a toimub üritus Eesti Panga Iseseisvussaalis. Ettepanekud tunnustamiseks teevad ühingud, lõpliku otsuse teeb juhatus. Üritusel räägivad liikumispuudega inimesed positiivses võtmes oma õpingutest, tööst, perest, vaba aja veetmisest, hobidest. Sihtgrupiks liikumispuudega inimesed, avaliku elu tegelased, poliitikud, laiem avalikkus. Eesmärgiks on avalikkusele tutvustada ja rääkida tänase päeva väljakutsetest, puuetega inimeste võimalustest õppida, töötada, tunda end ühiskonnas võrdväärsena jms puudega inimeste endi silme läbi. Ürituse lõpetab kohvilaud. Enne üritust saadetakse laiali pressiteade. - ELILi koolitus- ja puhkelaager Käsmus (18.-20.06.2010) ELILil on pikaajaline traditsioon suviste õppe-puhkelaagrite korraldamisel. Eesmärgiks on lisaks koolitusele ja infovahetamisele pakkuda liikumispuudega inimestele ja nende pereliikmetele aktiivset puhkust ja suhtlemisvõimalusi. Ürituse viivad läbi liikmesühingud koostöös liidu juhatusega. Ürituse sihtgrupiks on ligi 200 liikumispuudega inimest ja nende pereliiget. Koolituslaager on ainuke nii suurearvulise osalejaskonnaga üleriigiline kokkusaamine, seega väga oluline liidu liikmetele sotsiaal-psühholoogilise rehabiliteerimise aspektist. Koolituspäevade üheks eesmärgiks anda teadmisi invapoliitika viimastest suundumustest nii meie liidus, vabariigis kui ka Euroopa Liidus. Peale ELILi juhatuse liikmete jagavad teavet kutsutud lektorid. Ürituse raames toimuvad mõttekojad, ekskursioonid, töötoad, näitused, kontserdid, tantsuõhtud, sportlikud tegevused. - Tõrvaaugu lastelaager „Julge elada" (15.-18.07.2010) Tegemist on 2007.a ELILi poolt alustatud lastelaagrite projektiga. Ka 2010.a laagri toimumiskohaks on Tallinna LIÜ Tõrvaaugul puhkebaas Järvamaal. Laagrist võtab osa 40 liikumispuudega last koos vanemad või isiklike abistajatega. Projekti eesmärgiks on laste ja noorte rehabilitatsioon erinevate (sportlike) tegevuste kaudu, noorte aktiivse ellusuhtumise ja positiivse eluhoiaku toetamine, eneseületamise ja -distsipliini kasvatamine, mis aitavad oluliselt parandada edaspidist elus toimetulekut. Moto "Julge elada!" peegeldab julget pealehakkamist elus hakkama saada ning tegelda erinevate, esmapilgul puuetega inimeste jaoks ebatavaliste harrastustega. Eraldi eesmärgiks on kaasata mitte-eestlastest puuetega lapsi koos vanematega ning seeläbi edendada kogukondadevahelist suhtlemist. Emadele-isadele pakub laager head võimalust omavaheliseks suhtlemiseks ja kogemuste vahetamiseks vabas õhkkonnas. Laagris toimuvad erinevad tegevused – sportpüssist ja vibust täpsuslaskmine, idamaade võitluskunstide trenn, ujumine, maalimine, mängud psühholoogi juhendamisel. Laagris viibib psühholoog, kes nõustab ka vanemaid, külla tulevad külalised, kes räägivad vastlusringis erinevatel lapsi huvitavatel teemadel. - Liikumispuudega noorte sügislaager Roosta puhkekülas (oktoober 2010) Laager toimub teist aastat. Osaleb 20 liikumispuudega noort vanuses 15-22 aastat koos abistajatega. Laagrilised on põhikooli õpilased ja tudengid. Seetõttu korraldatakse laager koolivaheajal. Eesmärgiks kaasata noori invaliikumise tegevustesse, pakkuda sportlikku (saaliboccia, bowling, koroona) ja huvitegevust, propageerida õppimist – tudengid tutvustavad edasiõppimise võimalusi kõrgkoolides. Külla kutsutakse külalisi, kes vestlusringis räägivad noori huvitavatel teemadel. Õhtud sisustavad noored ise. 4. Käesoleva programmi ellurakendamise tulemusena: * Liikmesühingute juhid mõistavad oma rolli kohalikul tasandil eestkostjana. * Suureneb ühingute liikmelisus. * Koolitustegevuse tulemusel kasvab liikumispuuetega inimeste organisatsioonide juhtide ja lihtliikmete teadlikkus invaorganisatsioonide rollist ühiskonnas. * Suureneb liikumispuudega inimeste organisatsioonide ja liidu vaheline infovahetus ja sellega kaasnev ühtekuuluvustunne, paraneb organiseeritud tegevus puudega inimeste probleemide tõstatamisel ja lahendamisel. Tekib tugev koostöövõrgustik. * Sotsiaalse rehabilitatsiooni tulemusena inimesed integreeruvad ühiskonda paremini, on teadlikumad oma vajadustest ja õigustest, otsivad aktiivselt võimalusi nende rahuldamiseks ja elluviimiseks. Säilib eneseväärikus ja teotahe, tõuseb enesehinnang ja sellega seoses paraneb toimetulek elus. * Koostöö seadusloome- ja valitsusorganitega aitab vältida seaduste vastuvõtmisel invaaspekti eiramist, laseb kaasa rääkida prioriteetidest puudega inimeste probleemide lahendamisel. * Paraneb avalikkuse informeeritus liikumispuudega inimeste elust, suhtumine puudega inimestesse muutub tolerantsemaks. Barjäärivaba ühiskonna idee muutub mõistetavamaks. * Sisukas kodulehekülg ei köida ainult liikumispuudega inimesi, positiivset tagasisidet saame erinevatelt huvigruppidelt. 115 Koostaja Auli Lõoke, tegevjuht 10.02.2010	<urn:uuid:b682aad6-c4e1-4c50-8a04-f339c7e7d5c2>	CC-MAIN-2019-26	http://elil.ee/component/easyfolderlistingpro/?view=download&format=raw&data=eNpNj-sOgjAMhV_F7AW4Jaj1NfxPqiuwwIDsJonx3e0YRH9tPe13eopQFPC2UINo51GSETcLVQ5CaezIZnIevKZJKpk56ih4O2BAGacYFN6SSZzdJBD50eo8WffzPINomk2L1SWhE2qKJe-LT51UxfYK8gQZGhd0_d8Us60a6WBLlu8p2mLmzqDWpzIvthwVCFrd_ltkuwehdVGG7LGlYAd0Dp89X8rTj029MmEoKHqlAzjchE4FXvr5Aq64Yvg,	2019-06-19T09:25:30Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-26/segments/1560627998943.53/warc/CC-MAIN-20190619083757-20190619105757-00450.warc.gz	52,860,140	5,786	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999959	ekk_Latn	0.999963	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "unknown", "unknown" ]	false	rolmOCR	[ 1364, 4150, 7389, 10574, 13834, 14678, 14683, 14726 ]	1	[ 0.031982421875, 0.435546875, 0.435546875, 0.08056640625, 0.01068115234375, 0.004547119140625 ]
EELARVE LIIGENDUS KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSE FINANTSJUHTIMISE SEADUSE JÄRGI Taavi Aas Abilinnapea linnapea ülesannetes Koostaja: Maarja Valler, finantsplaneerimise osakonna juhataja asetäitja	<urn:uuid:1f8fb64c-1aac-48b3-8b2d-33f3e2568222>	CC-MAIN-2019-26	https://aktal.tallinnlv.ee/static/Eelnoud/Dokumendid/ddok17452.pdf	2019-06-19T10:17:21Z	s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-26/segments/1560627998943.53/warc/CC-MAIN-20190619083757-20190619105757-00456.warc.gz	349,625,057	82	ekk_Latn	ekk_Latn	0.99995	ekk_Latn	0.99995	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 196 ]	1	[ 0.01019287109375, 0.74609375, 0.2421875, 0.000347137451171875, 0.000033855438232421875, 0.000009417533874511719 ]
TEHNILISTE ANDMETE LOETELU SAKRET ISELIIMUVAD ŠABLOONID Sakret tööde teostamise tehnoloogia dekoratiivse krohvi katmiseks iseliimuvate šabloonidega – tellistest, kividest ja maakividest laotud seina kujutavate joonistega Iseliimuv šabloon seinale dekoratiivse joonise loomiseks, kasutades Sakreti dekoratiivseid kasutusvalmis krohve. Eelised - Kerge kasutada; - 3 erinevat disaini; - Siseruumide ja välispindade viimistlemiseks; - Iseliimuv; - Kividest seina imiteeriva disaini loomiseks ja erinevatele aluspindadele; ALUSPINNA ETTEVALMISTAMINE Et töö iseliimuvate šabloonidega oleks võimalikult kvaliteetne, peab aluspind olema tasane, kuiv, omama piisavat kandvust, tolmu- ja rasvavaba ning vaba ka muudest taolistest nakkumist vähendavatest ainetest. Dekoratiivset viimistlust antud šabloonidega võib teostada järgmiste aluspindade puhul: - Lubitsementkrohv ( näiteks SAKRET CLP+, SAKRET MAP-MFF) / vanem kui 28 päeva, niiskus < 4%, mis on pärast kuivamist krunditud nakkekrundiga Sakret PG; - Armeerimiskiht (sh soojusisolatsioonisüsteemides, mis on kinnitatud soojusisolatsiooni materjali peale) – lisades armeerimissegule Sakret BAK klaaskiust armeerimisvõrk SSA1363 160 g/m² , mis pärast kuivamist (umbes 4 – 5 päeva jooksul) on krunditud Sakret PG krundiga; - Kipskiudplaadid, mis on paigaldatud vastavalt tootja juhistele. Kipskiudplaadid, mis on eelnevalt krunditud universaalse krunt-kontsentraadiga Sakret UG (mida on lahjendatud veega vahekorras 1 : 4 ), mis pärast krundi Sakret UG kuivamist (umbes 12 tunni jooksul) krunditakse nakkekrundiga Sakret PG; - Puitlaastplaadid ja puitkiudplaadid, mis on eelnevalt krunditud universaalse kruntkontsentraadiga Sakret UG, mis pärast krundi Sakret UG kuivamist (umbes 12 tunni jooksul) krunditakse nakkekrundiga Sakret PG; - Värvitud pinnad (ainult sisetöödel) – vastupidavad, hea adhesiooniga, krunditud nakkekrundiga Sakret PG; - Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid – eelnevalt krunditud universaalse kruntkontsentraadiga Sakret UG (mida on lahjendatud veega vahekorras 1 : 5 ), mis pärast krundi Sakret UG kuivamist (umbes 12 tunni jooksul) krunditakse nakkekrundiga Sakret PG. Ebatasaste ja kahjustatud aluspindade tasandmiseks ja uuendamiseks kasutada Sakreti krohvisegusid CLP+, MAP-MFF, PM-SUPER või pahtleid Sakret LH (ainult sisetöödel), Sakret CC või Sakret LCC); Betoonpindade tasandamiseks või pragude täitmiseks kasutada kiiresti kivistuvat betoonist pindade remondisegu Sakret RS; SAKRET Trockenbaustoffe Sachsen GmbH & Co. KG ● Industriestr. 1 ● 09236 Claußnitz ● Tel. (0)37202 / 403 - 0 ● Fax (0)37202 / 403 - 26 ● firstname.lastname@example.org ● www.sakret.de TEHNILISTE ANDMETE LOETELU Enne šabloonide kleepimist soovitame nakkekrundi Sakret PG värvida sobiva tooniga kasutades selleks Sakret Color Design toonikaarte, et saavutada soovitud visuaalset ja esteetilist tulemust. TÖÖDE TEOSTAMINE 1 Valmistada eelnevalt ette vajalik pind, eemaldada šabloonilt kaitselint, paigutada šabloon, liimiv külg all, täpselt aluspinnale, vajutades ja tasandades seda kummist pahtlilabida või rulliga. 2. Kui šabloone kasutatakse välistöödel, tuleb neid pärast kleepimist kaitsta nii niiskuse kui päikesekiirte otsese mõju eest, kuna niiskus ning madal või kõrge temperatuur võivad mõjutada šabloonide omadusi. 3. Et tagada šabloonide täielikku kleepumist, kleepida šabloonide servadele 40 mm kuni 100 mm laiusega kleeplint või kaitsekile. Šabloonid kleepida vaid nendele pindadele, mis on ette nähtud dekoratiivse krohviga katmiseks! 1. .Šabloonide dekoratiivseks viimistlemiseks soovitame kasutada Sakreti kasutusvalmis, massis toonitud dekoratiivseid krohvisegusid – akrüülkrohvi Sakret AP/B, silikoon-silikaatkrohvi Sakret SMS/B ja silikoonkrohvi Sakret SIP/B (tera suurus 1 mm, 1,5 mm ja 2 mm). Need kantakse šabloonile mehaaniliselt, kasutades selleks vastavaid seadmeid – värvimisagregaate või püstoleid. Kasutades krohvi pinnale kandmiseks pihustamismeetodit, on oluline valida sobiv düüsi suurus ja agregaadi töörõhk, et tagada ühtlane kattuvus. 2. Šabloonide dekoratiivset viimistlemist võib teostada ka käsitsi, kasutades terasest hõõrutit ja kanda šabloonile ühtlase kihina Sakreti kasutusvalmis, massis toonitud dekoratiivseid krohve – akrüülkrohvi Sakret AP/B, silikoon-silikaatkrohvi Sakret SMS/B ja silikoonkrohvi Sakret SIP/B! (tera suurus 0,5 mm, 1 mm ), et šablooni joonis või pind oleks täielikult kaetud. Terasest hõõrutiga tasandada pinda enne selle kuivamist. Kandes krohvi pinnale käsitsi – krohvi mitte struktureerida! Enne töö alustamist soovitame teha proovikatmise või pidada nõu Sakreti spetsialistiga. Sakreti dekoratiivse krohvi värvi valikul soovitame abiks võtta Sakret Color Design toonikaardid. Šabloonide eemaldamisega võib algust teha pärast krohvi algset nakkumist. Eemaldada šabloonid ettevaatlikult, kahjustamata seinale kantud krohvi. Pärast šablooni eemaldamist tuleb nähtavale Teie valitud kujutis. MÄRKUSED Kasutada iseliimuvaid šabloone vaid üks kord! Mitte kasutada korduvalt! Krohvi ei tohi kanda seintele, mis on avatud päikesekiirte otsesele mõjule, samuti tuleb krohvitud pinda kaitsta vihma, tugeva tuule ja liigkiire kuivamise eest, mis võivad põhjustada krohvi mehaanilist kahjustumist. Töö teostamiseks sobiv temperatuur alates +5 °C kuni +25 °C SAKRET Trockenbaustoffe Sachsen GmbH & Co. KG ● Industriestr. 1 ● 09236 Claußnitz ● Tel. (0)37202 / 403 - 0 ● Fax (0)37202 / 403 - 26 ● email@example.com ● www.sakret.de TEHNILISTE ANDMETE LOETELU ŠABLOONIDE SÄILITAMINE Hoida iseliimuvaid šabloone kuivas kohas, suletud pakendis. Šabloone ei tohi painutada ega rullida, kuna selline tegevus võib oluliselt mõjutada šablooni kleepumisvõimet ja põhjustada kuivamist. Sobiv temperatuur säilitamiseks alates +5 °C kuni +25 °C Pakend Kartongkast, milles on 50 iseliimuvat šablooni Šabloonide möödud ja kaal: SAKRET Trockenbaustoffe Sachsen GmbH & Co. KG ● Industriestr. 1 ● 09236 Claußnitz ● Tel. (0)37202 / 403 - 0 ● Fax (0)37202 / 403 - 26 ● firstname.lastname@example.org ● www.sakret.de	<urn:uuid:7db37843-6858-4b46-94be-e80027304410>	CC-MAIN-2022-27	https://sakret.ee/wp-content/uploads/2017/12/Sakret-paslimejosie-trafareti-TDL-EE.pdf	2022-06-30T02:10:53+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-27/subset=warc/part-00241-48f675b2-7fd4-43af-adb3-2a4ea7f82193.c000.gz.parquet	550,308,329	2,378	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999574	ekk_Latn	0.999923	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 2638, 5457, 6024 ]	1	[ 0.40234375, 0.5234375, 0.054931640625, 0.01544189453125, 0.00177764892578125, 0.000789642333984375 ]
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED KARP 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Etoxib 30 mg õhukese polümeerikattega tabletid Etoxib 60 mg õhukese polümeerikattega tabletid Etoxib 90 mg õhukese polümeerikattega tabletid Etoxib 120 mg õhukese polümeerikattega tabletid etorikoksiib 2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 30 mg etorikoksiibi. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 60 mg etorikoksiibi. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 90 mg etorikoksiibi. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 120 mg etorikoksiibi. 3. ABIAINED 4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS Õhukese polümeerikattega tablett Etoxib 30 mg õhukese polümeerikattega tabletid 7 õhukese polümeerikattega tabletti 14 õhukese polümeerikattega tabletti 28 õhukese polümeerikattega tabletti 30 õhukese polümeerikattega tabletti 56 õhukese polümeerikattega tabletti 60 õhukese polümeerikattega tabletti 84 õhukese polümeerikattega tabletti 98 õhukese polümeerikattega tabletti 100 õhukese polümeerikattega tabletti Etoxib 60 mg õhukese polümeerikattega tabletid 7 õhukese polümeerikattega tabletti 14 õhukese polümeerikattega tabletti 20 õhukese polümeerikattega tabletti 28 õhukese polümeerikattega tabletti 30 õhukese polümeerikattega tabletti 50 õhukese polümeerikattega tabletti 56 õhukese polümeerikattega tabletti 60 õhukese polümeerikattega tabletti 84 õhukese polümeerikattega tabletti 98 õhukese polümeerikattega tabletti 100 õhukese polümeerikattega tabletti Etoxib 90 mg õhukese polümeerikattega tabletid 5 õhukese polümeerikattega tabletti 7 õhukese polümeerikattega tabletti 14 õhukese polümeerikattega tabletti 20 õhukese polümeerikattega tabletti 28 õhukese polümeerikattega tabletti 30 õhukese polümeerikattega tabletti 50 õhukese polümeerikattega tabletti 56 õhukese polümeerikattega tabletti 60 õhukese polümeerikattega tabletti 84 õhukese polümeerikattega tabletti 98 õhukese polümeerikattega tabletti 100 õhukese polümeerikattega tabletti Etoxib 120 mg õhukese polümeerikattega tabletid 5 õhukese polümeerikattega tabletti 7 õhukese polümeerikattega tabletti 14 õhukese polümeerikattega tabletti 20 õhukese polümeerikattega tabletti 28 õhukese polümeerikattega tabletti 30 õhukese polümeerikattega tabletti 56 õhukese polümeerikattega tabletti 60 õhukese polümeerikattega tabletti 84 õhukese polümeerikattega tabletti 98 õhukese polümeerikattega tabletti 100 õhukese polümeerikattega tabletti 5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D) Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne. 6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA KÄTTESAAMATUS KOHAS Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. 7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL) 8. KÕLBLIKKUSAEG EXP 9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED 10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE 11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS Müügiloa hoidja: KRKA, d.d., Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501 Novo mesto, Sloveenia 12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID) Etoxib 30 mg: Müügiloa nr: 921516 Etoxib 60 mg: Müügiloa nr: 921616 Etoxib 90 mg: Müügiloa nr: 921716 Etoxib 120 mg: Müügiloa nr: 921816 13. PARTII NUMBER Lot 14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED Retseptiravim. 15. KASUTUSJUHEND 16. TEAVE BRAILLE' KIRJAS (PUNKTKIRJAS) Etoxib 30 mg Etoxib 60 mg Etoxib 90 mg Etoxib 120 mg 17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit. 18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED PC SN NN MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL BLISTER 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Etoxib 30 mg õhukese polümeerikattega tabletid Etoxib 60 mg õhukese polümeerikattega tabletid Etoxib 90 mg õhukese polümeerikattega tabletid Etoxib 120 mg õhukese polümeerikattega tabletid Mitmekeelne blister: Etoxib 30 mg tabletid Etoxib 60 mg tabletid Etoxib 90 mg tabletid Etoxib 120 mg tabletid etorikoksiib 2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI KRKA 3. KÕLBLIKKUSAEG EXP 4. PARTII NUMBER Lot 5. MUU	<urn:uuid:212d58ea-cd2e-4936-8826-9ca938c8e49f>	CC-MAIN-2022-27	https://www.ravimiregister.ee/Data/PakMargistus/PakMargistus_1699342.pdf	2022-06-30T01:43:32+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-27/subset=warc/part-00241-48f675b2-7fd4-43af-adb3-2a4ea7f82193.c000.gz.parquet	995,967,163	1,757	ekk_Latn	ekk_Latn	0.994711	ekk_Latn	0.99771	[ "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn", "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 1640, 3113, 3588, 4094 ]	0	[ 0.466796875, 0.341796875, 0.12255859375, 0.057373046875, 0.00982666015625, 0.002685546875 ]
VIIPEKEELE KRISTLIK LASTELAAGER 27. - 30.juuni.2022 Vaata koduleht: https://www.reimani.eu ANKEET LAPSE EES- JA PEREKONNANIMI Isikukood Vanus Elukoht Lapsevanema kontaktandmed (SMS, e-mail) Kroonilised tervisehäired, allergiad, ravimid Muud erisoovid, iseärasused, toitumine NB! Lapse kohale toomise ja ära viimise eest muretsevad te lapsevanemad ise! Kohtumise koht: Vanaveski küla, Kõpu vald, „Reimani Puhkemaja" peavärava ees. 27.Juuni Esmapäeval kell 14:00 - 15:00 algus 30.Juuni Neljapäev kell 11:00 - 12:00- lõpp. Laagri registeerimine ja maksmise lõpp tähtaeg on 30.maini.2022 Osavõtumaksu 50.- EUR pankaülekandega. Saaja nimi: EKNK Toompea kogudus Konto nr: EE712200221012060529 Selgitus: Lastelaager Soovin saata oma lapse Viipekeele Kristlik Lastelaagrisse. KUUPÄEV: LAPSEVANEMA ALLKIRI:	<urn:uuid:280ea8b2-81f1-48ee-b0bb-674e427168ad>	CC-MAIN-2022-27	https://www.viipekogudus.ee/wp-content/uploads/2022/04/ANKEET-Viipekeele-Kristlik-Lastelaager-2022.pdf	2022-06-30T00:50:18+00:00	s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-27/subset=warc/part-00241-48f675b2-7fd4-43af-adb3-2a4ea7f82193.c000.gz.parquet	1,114,287,225	346	ekk_Latn	ekk_Latn	0.999172	ekk_Latn	0.999172	[ "ekk_Latn" ]	false	rolmOCR	[ 814 ]	1	[ 0.0498046875, 0.9375, 0.01092529296875, 0.000823974609375, 0.00008344650268554688, 0.00006103515625 ]

Subsets and Splits

No community queries yet

The top public SQL queries from the community will appear here once available.