text
string | id
string | dump
string | url
string | date
string | file_path
string | offset
int64 | token_count
int64 | language
string | page_average_lid
string | page_average_lid_score
float64 | full_doc_lid
string | full_doc_lid_score
float64 | per_page_languages
list | is_truncated
bool | extractor
string | page_ends
list | probs_argmax
int64 | probs
list |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
PÕHIKIRI
1. peatükk. Üldandmed
1.1 Osaühingu ärinimi on Sirtsu tordid OÜ.
1.2 Osaühingu asukoht on Jõgeva linn, Jõgeva maakond.
1.3 Osaühingu osakapitali suurus on 2500 EUR.
1.4 Osaühingu majandusaasta on 01.01 - 31.12.
1.5 Osaühingu osade eest tasutakse osakapitali suurendamisel üksnes rahaliste sissemaksetega.
2. peatükk. Osa, osanik ja reservkapital
2.1 Osaühingu osanikule makstakse tema kasumiosa (dividendi) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega.
2.2 Osaühingu osa võõrandamisel:
on ostueesõigus teistel osanikel, kui osa võõrandatakse kolmandale isikule.
2.3 Osaühingu osa võib pantida.
2.4 Osaühingu osa osalisel võõrandamisel:
on ostueesõigus teistel osanikel, kui osa võõrandatakse kolmandale isikule.
2.5 Osaühingul ei ole reservkapitali.
2.6 Osaühingu likvideerimisel jagatakse allesjäänud vara osanike vahel ainult rahaliste väljamaksetena.
2.7 Osaühingu osale või osanikule ei ole määratud eriõigusi.
3. peatükk. Osaühingu juhtimine
3.1 Osaühingu osanike koosolekul, samuti koosolekuta otsustamisel annab osaühingu iga osa üks euro ühe hääle.
3.2 Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb vähemalt 51% osadega esindatud häältest.
3.3 Osanike otsus on vastu võetud, kui osanike koosolekul antakse selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti.
3.4 Osaühingu põhikirja muutmise otsus, äriseadustiku § 193 lõike 1 teises lauses ja § 197 lõikes 1 nimetatud otsus, osaühingu lõpetamise otsus, lõpetatud osaühingu tegevuse jätkamise otsus, äriühingute ühinemise või jagunemise otsus või osaühingu ümberkujundamise otsus on vastu võetud siis, kui osanike koosolekul või kui seadus lubab, siis koosolekuta hääletamisel antakse otsuse poolt: vähemalt 2/3 häältest.
3.5 Osaühingu juhatus valitakse tähtajatult ning juhatuse liikmete arv on 1.
3.6 Osaühingu juhatusel ei ole õigust osakapitali suurendamiseks.
3.7 Igal juhatuse liikmel on õigus esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes, välja arvatud juhul, kui äriregistrisse on kantud teisiti. Vastav osanike otsus võetakse vastu põhikirja muutmiseks ettenähtud korras.
3.8 Osaühingu likvideerimisel on likvideerijateks juhatuse liikmed, kui osanike otsusega või kohtulahendiga ei ole määratud teisiti.
3.9 Osaühingul ei ole nõukogu.
3.10 Osaühingul ei ole audiitorit, välja arvatud juhul, kui audiitori olemasolu nõue tuleneb seadusest.
PÕHIKIRJA LISA
1. Asutamise hetkel kuulub osaühingu osanikule Sirje Arand osa nimiväärtusega 2500 EUR, mille eest osanik tasub asutamisel või põhikirja lisa punktis 2.2 nimetatud ajaks: vastavalt nimiväärtusele.
2. Osaühingu osa eest tasumine.
2.1 Osaühingu osa eest ei tasuta täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist.
2.2 Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult juhatuse poolt määratud ajaks, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.
3. Osaühingu osade eest tasutakse asutamisel üksnes rahaliste sissemaksetega.
4. Osaühingu asutamiskulud. Osaühingu eeldatavad asutamiskulud on 180 eurot.
4.1 Kõik asutamiskulud kannab osaühing.
|
<urn:uuid:eae59298-b082-44a6-8c5a-0d8bf73e077d>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://ariregister.rik.ee/est/company/12913119/file/9002963446
|
2024-08-04T01:50:46+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 86,042,825
| 1,329
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000004
|
ekk_Latn
| 1.000004
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2139,
2408,
3142
] | 2
|
[
0.01123046875,
0.21484375,
0.7265625,
0.044189453125,
0.0028076171875,
0.000640869140625
] |
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2023
aruandeaasta lõpp: 31.12.2023
ärinimi: A&A; Cleaning OÜ
registrikood: 16306043
tänava/talu nimi,
maja ja korteri number:
Peterburi tee 46
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 11415
e-posti aadress:
email@example.com
Sisukord
Aruande allkirjad
7
Tegevusaruanne
Majandustegevust ei toimunud
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
Kasumiaruanne
(eurodes)
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
OÜ A&A Cleaning 2023.a. raamatupidamise aastaaruanne eesmärk on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantalased teadmised,OÜ A&A Cleaning 2023 finantsseisundi ja tulemuse kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. Tegemist on lühendatud raamatupidamise aastaaruandega ja see on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standart on rahvusvahelist tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad rahandusministri määrusega Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 05.03.2024
A&A Cleaning OÜ (registrikood: 16306043) 01.01.2023 - 31.12.2023 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud:
Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus
Osanike koosoleku poolt kinnitatud
Kasumi jaotamise ettepanek
(eurodes)
Sidevahendid
|
<urn:uuid:c44cb351-d9c6-430a-9863-68aff7de8e86>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://ariregister.rik.ee/est/company/16306043/file/9011193793
|
2024-08-04T01:56:51+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 86,049,697
| 636
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999765
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
300,
332,
378,
428,
454,
1296,
1585,
1624,
1638
] | 1
|
[
0.045166015625,
0.8515625,
0.09130859375,
0.00970458984375,
0.00099945068359375,
0.00020313262939453125
] |
Eesti Energeetika Veteranide Ühenduse koosoleku memo nr 5/2016
Tallinn, Eesti Energia, Lelle 22.
21.09.2016.
Koosolekust võttis osa 29 Ühenduse liiget + külalisena EE muuseumi juhataja Enna Sirkel.
Päevakorras:
1. Tegevuskava 2016-2017 projekti arutelu ja kinnitamine.
2. Ühenduse staatusest ja põhikirja uuendamisest.
3. Eesti Energia muuseumist.
4. Info Rein Levo raamatu levitamisest ja hinnangud raamatule.
5. Arutelu veteranide meenutuste kogumise jätkamisest.
6. Muud.
Koosoleku algul mälestasime leinaseisakuga 03. juunil k.a lahkunud Ühenduse asutajaliiget Hilja Alakut.
Rein Talumaa teavitas koosolijaid energeetikaveteranide auväärsetest sünnipäevadest: 90. aasta juubel oli Hillar Sillal (18. juunil), Raul Kuutma sai 3. augustil 92-, Ado Uustalu 23. mail 88-, Kalju Hein 28. mail ja Tõnis Raudsepp 17. septembril 87-, Eldur Tõnismäe 25. juunil ja Lembit Kukk 17. augustil 86-, Aleksander Moltsar 18. augustil 84- ja Uudo-Rein Lehtse 18. septembril 81-aastaseks. Koosolekul osalesid nimetatutest A. Uustalu, K. Hein, T. Raudsepp, E. Tõnismäe, L. Kukk ja U.-R. Lehtse.
1. Koosolek arutas punkt-punktilt läbi juhatuse pakutud hooaja 2016-2017 tegevuskava projekti ja esitatud lisateemad ning kinnitas tegevuskava. Tegevuskava on nähtav meie interneti kodulehel.
2. Päevakorra selle punkti juures arutasime mitut teemat:
2.1. Ühenduse staatus: R. Talumaa teavitas koosolekut, et meie Ühendus on registreeritud haruorganisatsioonina Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juures. Oleme ametlikult tunnustatud, saime (saame) nn pearaha jm.
2.2. Ühenduse materiaalsed ressursid: T. Truupõld informeeris kassaseisust. (2015. a lõpuks oli veteranidelt kogutud rahasid 80 €, tänavu saadud EPÜLlt pearaha 50 €, kulutatud tänavu lillede ja koopiapaberi ostuks kokku 25.99 € , kassajääk momendil seega 104.01 €).
2.3. MTÜ küsimus: kuna Ühendusel puudub pangakonto number, on tõstatunud küsimus Ühenduse registreerimisest MTÜna. R. Talumaa informeeris sellega seotud kulutustest (registreerimise riigilõiv, põhikirja muudatuste tasu) ja sellest, et juhatus teeb ettepaneku esialgu mitte registreeruda MTÜna. Koosolek otsustas, et ettevalmistused registreerimiseks tuleb aasta lõpuks siiski teha.
2.4. Ühenduse põhikirja uuendamine: Ühenduse põhikiri vajaks uuendamist nii sõnastuse (koosolekute erinevad nimetused), staatuse kui ka Ühenduse nime seisukohalt. Nii on Ühenduse lühendnimetus EEVÜ juba varasemalt ühel teisel organisatsioonil kasutusel, võiks kaaluda Ühenduse ümbernimetamist Eesti Energeetika Veteranide Seltsiks, lühendina EEVS (R. Hausmanni ja J. Kundla ettepanek). Koosolek otsustas, et juhatus peab põhikirja parandusettepanekud ette valmistama käesoleva aasta lõpuks.
3. Koosoleku juhataja Rein Talumaa teavitas koosolijaid Eesti Energia juhatuse otsusest likvideerida EE muuseum, et keskenduda põhitegevusele. Selleteemalisel kohtumisel 30. aug Eesti Energias teavitas kommunikatsiooni- ja turundusjuht Katriin Loorents, et tuleb kiiresti teha muuseumi kogude inventuur, valida välja säilitamist väärt museaalid ja otsida koht nende säilitamiseks. Esialgne kava anda fotod Fotoarhiivi, raamatud TTÜ raamatukokku, seadmed Elektrilevisse, dokumendid Riigiarhiivi on tänaseks ümber vaadatud ja püütakse leida lahendus korrastatud kogude säilitamiseks tervikuna ühes kohas. Selleks on huvi üles näidanud ka Elektrilevi. Meie Ühendusele on esitatud palve aidata kaasa muuseumi varade inventeerimisel, konsultantidena aidata hinnata museaalide väärtuslikkust ajaloo seisukohalt. Veteranide osalus võiks alata oktoobris. Kogu inventuur ja kogude üleandmine on ette nähtud läbi viia selle aasta jooksul.
Järgnenud elava arutelu tulemusena avaldab koosolek järgmist:
a) Varade jagamine mitme koha vahel tähendaks sisuliselt senise muuseumi kogude aegapidi hävinemist.
b) Peame õigeks ja vajalikuks muuseumi kogude täielikku inventuuri ja korrastatud kogude säilitamist ühes kohas tervikkoguna.
c) Toetame tervikkogu üleandmist „Energeetika ajaloo arhiivina" Elektrilevile (või Eleringile viimase nõusolekul).
d) Minna kaasa palvega abistada ekspertidena muuseumi kogude korrastamisel ja hindamisel. Koosolijatest on sellega kohe nõus tegelema K. Hein, T. Müürsepp, L. Berkis, V. Kõppo, R. Sillamets, L. Kaber, O. Kalmet, T. Juss, T. Raudsepp, koordineerijana R. Talumaa.
e) Esitada päevakorra selle punkti kohta koosoleku protokolli väljavõte EE kommunikatsiooni- ja turundusjuht Katriin Loorentsile.
4. Rein Levo raamatu levitamine on korda läinud, praktiliselt kõik ettenähtud isikud ja ettevõtted on oma eksemplari(d) kätte saanud. Jagamata on veel 20 eksemplari, mille võiksid saada tulevased Ühenduse liikmed ja teised teenekad energeetikaveteranid.
Hinnangud raamatule on head, eriti kiideti raamatu kujundust, paberit jm, raamatu sisu kohta arvamusi ei esitatud.
5. Veteranide mälestuste/meenutuste kogumist tuleks jätkata. Rein Tivas informeeris koosolekut selle tegevuse seisust: praegu on meie Ühendusel 52 liiget, neist 19 meenutused ilmusid Rein Levo raamatus. Täiendavalt on laekunud meenutused Rein Abelilt, Jaan Kundlalt, Tiiu Tiigimäelt ja Viivi Maare Laasilt. R. Tivas kutsus üles ka 29 seni mittekirjutanul siiski see töö ette võtma, sest kõikidel mälestustel on väärtus tuleviku jaoks! Aga kutsuti üles (K. Hein, R. Talumaa jt) Rein Levo moel leidma ja innustama kirjutama teenelisi energeetikaveterane ka väljastpoolt meie Ühendust (näiteks Madis Kaik Saaremaalt).
Koosolekut juhatas Rein Talumaa Memo koostas Tõnu Truupõld
|
<urn:uuid:ed017ca7-6bc1-41b8-827e-8a502ac76858>
|
CC-MAIN-2023-23
|
http://www.energiaveteran.ee/gallery/memo%205.16.pdf
|
2023-06-03T20:30:54+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-23/subset=warc/part-00157-ffa3bf93-6ba1-4a27-adea-b0baae3b4389.c000.gz.parquet
| 70,310,640
| 2,173
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999816
|
ekk_Latn
| 0.999941
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1819,
4791,
5467
] | 1
|
[
0.043701171875,
0.52734375,
0.32421875,
0.09228515625,
0.0103759765625,
0.002777099609375
] |
ELAL suvepäevad SAAREMAAL 11.-13.juuli
2023 aasta suveseminari korraldajad ja võõrustajad on meie Saaremaa piirkonna liikmed. Meid on ees ootamas kolm meeleolukat suvepäeva imelises meretaguses linnas koos kohvikute, munakivitänavate, piiskopilinnuse, pargi, linnulaulu ja merelise hõnguga, kus kõik vaatamisväärsused ja suvepäevade tegevuskohad on 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Pakume sulle võimalust osa saada kenast puhkusest koos armsate ja heade sõprade ning kolleegidega.
Suveseminari osalustasu 60 eurot tasuda hiljemalt 10. juuniks ELAL a/a EE061010152001555007, selgitusse SUVEPÄEVAD
Kui sinu osalustasu maksab asutus, siis liidu ja asutuse vahel käib arvete ja rahade liikumine elektrooniliselt ning sina ei pea sellega tegelema ega laekumise pärast muretsema.
Registreerimine on avatud 1.- 20.mai või kuni täitub 150 osaleja piir. Registreerimise kohta kinnitus- ja infokiri saadetakse 1.juunil või kui piirarv täitub ehk registreerimise lõppemisel.
Kui 2.juunks kinnituskiri ei ole sinu e-posti jõudnud, kirjuta firstname.lastname@example.org märgusõnaks "suvepäevade kinnituskiri".
REVISTREERIMINE https://forms.gle/Gbi4wMQSotrHEauh6
PÄEVAKAVA:
1.PÄEV – 11.juuli
2.PÄEV – 12.juuli
07.00 - 08.00 Hommikused linnuhäälte mõtted koos Martin Vesberg (regamine kohal)
Looduslikud mustrid linnapargis koos mõtteliigutusega (regamine kohal)
08.00 - 09.15 Hommikusöök
|
<urn:uuid:afabd258-0f07-483b-b00e-d89d5f70f7ae>
|
CC-MAIN-2023-23
|
https://elal.ee/wp-content/uploads/2023/05/Saaremaa-info-ja-paevakava2.pdf
|
2023-06-03T20:56:23+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-23/subset=warc/part-00157-ffa3bf93-6ba1-4a27-adea-b0baae3b4389.c000.gz.parquet
| 248,705,148
| 584
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999955
|
ekk_Latn
| 0.999955
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1391
] | 1
|
[
0.0888671875,
0.67578125,
0.212890625,
0.0216064453125,
0.0011138916015625,
0.000209808349609375
] |
MINISTRI KÄSKKIRI
22.08.2017 nr 1.1-2/17/213
Korralise evalveerimise otsuste kinnitamine
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 20 1 lõike 6 ning haridus- ja teadusministri 1. novembri 2016. a määruse nr 60 „Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise taotlemise, läbiviimise ja tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ja kord" § 6 lõike 1 alusel ning arvestades korralise evalveerimise hindamiskomisjoni 7. augusti 2017. a ettepanekuid:
1. Kinnitan korralise evalveerimise otsused evalveerida järgmiste teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevus järgmistes teadus- ja arendustegevuse valdkondades positiivselt:
2. Punktis 1 nimetatud otsuste kehtivusaeg on seitse aastat, kuid mitte kauem kui järgmise korralise evalveerimise otsuse kinnitamiseni.
3. Teha hindamiskomisjoni ettepanekud ja põhjendused korralise evalveerimise taotlusega seotud isikutele kättesaadavaks Eesti Teadusinfosüsteemi identifitseeritud kasutajakontode kaudu viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva käskkirja andmist.
4. Avalikustada käesolev käskkiri ja selle aluseks olnud hindamiskomisjoni ettepanek Haridusja Teadusministeeriumi koduleheküljel viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva käskkirja andmist.
5. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister
|
<urn:uuid:d859a028-eb9b-4f39-bf4b-5623bc210f35>
|
CC-MAIN-2023-23
|
https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2016/10/haridus-ja-teadusministri-22.-augusti-2017.-a-k%C3%A4skkiri-nr-213.pdf
|
2023-06-03T21:14:14+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-23/subset=warc/part-00157-ffa3bf93-6ba1-4a27-adea-b0baae3b4389.c000.gz.parquet
| 805,341,907
| 585
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
642,
1438
] | 1
|
[
0.034912109375,
0.83984375,
0.10498046875,
0.0186767578125,
0.0014190673828125,
0.0003910064697265625
] |
Paindliku hoiuse lepingu tingimused
kehtivad alates 25.05.2018
1. ÜLDSÄTTED
1.1 Paindliku hoiuse lepingu alusel on Teil õigus hoiustada Meie juures Hoiusumma Hoiuperioodi ajaks Teenuselepingus toodud tingimustel.
1.2 Käesolevad Teenusetingimused on Teenuselepingu lahutamatuks osaks. Vastuolude korral Teenusetingimuste ja Teenuselepingu tingimuste vahel lähtume Teenuselepingust. Lisaks Teenusetingimustele kohaldatakse Teenuselepingule Kliendilepingut, Kliendilepingu Tingimusi ja Teenuselepingu sõlmimise või muutmise kuupäeva seisuga kehtivaid Üldtingimusi, Hinnakirja, Kliendiandmete Töötlemise Põhimõtteid. Vastuolude korral Teenusetingimuste ja Üldtingimuste vahel lähtume Teenusetingimustest.
1.3 Meil on õigus Teenusetingimusi ühepoolselt muuta Üldtingimustes sätestatud alustel ja korras.
1.4 Meil on õigus määrata paindliku hoiuse üldised tingimused (s.h hoiustatavad valuutad, minimaalsed ja maksimaalsed hoiusummad, hoiuperioodide intressimäärad, hoiustega seotud teenustasud jms) ja kõikide hoiuste üldised tingimused (s.h piirang kõikide hoiuste hoiusummade kogusummale). Teavet paindliku hoiuse ja kõikide hoiuste kehtivate üldiste tingimuste kohta saab Veebilehelt.
1.5 Teie suhtes kehtivad paindliku hoiuse tingimused, s.h Hoiusumma Algsumma, Maksimaalne Hoiusumma, Maksimaalne Väljamaksete summa, Hoiuperiood, Hoiuperioodi algus ja lõpp, intressimäär jms, sätestatakse Teie ja Meie vahel sõlmitud Teenuselepingus.
1.6 Teenuselepingu sõlmimisega ja Teenuselepingu muutmisega kinnitate Meile, et Te olete tutvunud ja nõustute kehtivate Teenusetingimustega, Üldtingimustega ja Hinnakirjaga ning olete tutvunud Kliendiandmete Töötlemise Põhimõtetega. Kehtivad Teenusetingimused, Üldtingimused, Hinnakiri ja Kliendiandmete Töötlemise Põhimõtted on kättesaadavad Meie Veebilehel.
1.7 Teenuselepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte.
2. MÕISTED
Teenusetingimused on käesolevad paindliku hoiuse Teenuselepingu tingimused.
Muudel suure algustähega tähistatud mõistetel on tähendus, mis on mõistele antud Üldtingimustes.
3. TEENUSELEPINGU SÕLMIMINE JA JÕUSTUMINE
3.1 Teenuselepingu sõlmimine toimub Teie Sooviavalduse alusel Meie poolt kehtestatud viisil ja korras Internetipangas või Meie Kontoris.
3.2 Teil on õigus Sooviavalduse esitamisel määrata Meie poolt kehtestatud piirmäärades järgnevad Teenuselepingu tingimused: Hoiusumma Algsumma, Hoiuperioodi alguskuupäev ja kestvus kuudes, intressi maksmise viis. Kinnituse, kui Te soovite hoiuse automaatset pikenemist uueks Hoiuperioodiks ning kinnituse juhul, kui Te ei soovi tulumaksu kinnipidamist.
3.3 Teenuseleping jõustub pärast seda, kui on täidetud Teenuselepingu jõustumise eeldused. Teenuselepingu jõustumise eeldusteks on järgnevate tingimuste täitmine: (1) Hoiusumma Algsumma on laekunud Teenuselepingus märgitud Meie Arvelduskontole Teenuselepingus ettenähtud viitenumbri alusel; ja (2) Teie isikusamasus on tuvastatud Meie nõuete kohaselt.
3.4 Juhul kui Teenuselepingu jõustumise eeldused ei ole täidetud hiljemalt 7. (seitsmendal) kalendripäeval arvates Teenuselepingus märgitud Hoiuperioodi alguskuupäevast, siis loeme Teenuselepingu automaatselt lõppenuks ilma jõustuma hakkamiseta. Teavitame Teid Teenuselepingu lõppemisest Internetipanga kaudu või muul Meie poolt määratud viisil. Teenuselepingu lõppemisel kanname Hoiusekontolt Teie Kliendikontole Hoiusekonto rahaliste vahendite jäägi ning sulgeme Hoiusekonto.
4. HOIUPERIOOD
4.1 Hoiuperiood algab kuupäevast, mille olete Teenuselepingus määranud.
4.2 Hoiuperiood lõpeb Teenuselepingus märgitud Hoiuperioodi lõpptähtpäeva saabumisel.
4.3 Teil on õigus Teenuselepingu sõlmimisel ja Hoiuperioodi ajal määrata, et soovite Hoiuperioodi lõppemisel Hoiuperioodi automaatset pikenemist Teie poolt määratud eelneva Hoiuperioodi kestvuse võrra (s.o kestvus kuudes). Hoiuperioodi automaatse pikenemise korral avame Teile uue Hoiusekonto, kuhu kanname eelmisel Hoiusekontol olnud Hoiusumma ning sulgeme eelmise Hoiusekonto. Uue Hoiuperioodi esimeseks päevaks loetakse pikeneva Hoiuperioodi lõpptähtpäeva. Hoiuperioodi automaatse pikenemise korral kehtivad järgneva Hoiuperioodi jooksul Teenuselepingu osas Tingimused, mis kehtivad uue Hoiuperioodi esimesel päeval. Juhul kui Hoiuperioodi pikenemise hetkel kehtivad Tingimused ei võimalda Hoiuperioodi automaatset pikenemist, siis on Meil õigus Hoiuperioodi mitte pikendada ja Teenuseleping lõpeb kehtiva Hoiuperioodi lõppedes.
4.4 Hoiuperioodi lõppemise järgselt kanname Hoiusumma Teie Kliendikontole 1 (ühe) Pangapäeva jooksul. Hoiuperioodi automaatse pikenemise korral kanname Hoiusumma Teie Kliendikontole siis, kui on lõppenud viimane Hoiuperioodi automaatse pikenemise periood.
4.5 Teil puudub õigus muuta Hoiuperioodi jooksul järgnevaid Teenuselepingu tingimusi: Hoiuperioodi ja intressi maksmise viisi.
5. HOIUSUMMA MUUTMINE
5.1 Teil on õigus muuta Hoiuperioodi jooksul Hoiusummat, s.o teha Hoiusummale juurdemakseid või taotleda Hoiusumma arvelt väljamakseid, vastavalt Teenusetingimustes ja Teenuselepingus sätestatud korrale ja tingimustele.
5.2 Hoiusumma suurendamine
5.2.1 Teil on õigus suurendada Hoiusummat Teenuselepingus toodud Maksimaalse Hoiusummani.
5.2.2 Teil on õigus suurendada Hoiusummat korduvalt.
5.2.3 Hoiusumma suurendamiseks kandke vastav summa Teenuselepingus märgitud Meie Arvelduskontole Teenuselepingus ettenähtud viitenumbri alusel. Juhul kui Hoiusumma koos Teie poolt ülekantud summaga ületab Maksimaalset Hoiusummat, siis kanname ületava summa Teie Kliendikontole.
5.2.4 Juhul kui olete Teenusetingimuste punkti 3.3 alusel Meile üle kandnud summa, mis on suurem kui Teenuselepingus märgitud Hoiusumma Algsumma, siis loeme Hoiusumma Algsummat ületavas osas Hoiusumma suurendatuks Teenusetingimuste punkti 5.2.1 alusel.
5.2.5 Loeme Hoiusumma osas Teenuselepingu muudetuks alates Teenusetingimuste punktis 5.2.3 või 5.2.4 toodud tingimuste täitmisest.
5.3 Hoiusumma vähendamine
5.3.1 Teil on õigus taotleda Hoiusumma arvelt väljamakseid kokku summas, mis vastab Teenuselepingus toodud Maksimaalsele Väljamaksete Summale. Te maksate Meile igalt Hoiusumma väljamakselt tasu vastavalt kehtivale Hinnakirjale.
5.3.2 Hoiusumma arvelt väljamakse tegemiseks esitage Meile vastavasisuline Sooviavaldus, kuhu märkige Hoiusumma arvelt väljamakstava summa suurus.
5.3.3 Kanname Hoiusumma väljamakse Teie Kliendikontole hiljemalt järgmise päeva jooksul alates Sooviavalduse kättesaamisest. Juhul kui taotletav väljamakse summa ületab Teenusetingimuste punktis 5.3.1 toodud summat, kanname Teie Kliendikontole summa, mis vastab Teenusetingimuste punktis 5.3.1 toodud summale.
5.3.4 Loeme Hoiusumma osas Teenuselepingu muudetuks alates Teenusetingimuste punktis 5.3.3 toodud tingimuste täitmisest.
6. INTRESSIARVESTUS
6.1 Arvestame Hoiusummalt intressi vastavalt Teenuselepingus sätestatud intressimäärale, kui Teenuselepingus ei ole sätestatud teisiti. Hoiuperioodi pikenemisel kehtib järgneva Hoiuperioodi jooksul intressimäär vastavalt uue Hoiuperioodi esimesel päeval kehtivale intressimäärale, mis on avaldatud Veebilehel.
6.2 Intressi arvestamist alustame Teenuselepingu jõustumise esimesest päevast ja intressi arvestamise lõpetame Hoiuperioodi viimasel päeval.
6.3 Intressi arvestamisel lähtume 360-päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust Teenuselepingu jõustumise ja Hoiuperioodi lõpu vahel.
6.4 Maksame Hoiusummalt arvestatud intressi Teie Kliendikontole vastavalt Teie poolt valitud intressi maksmise viisile. Teil on õigus valida üks järgnevatest intressi maksmise viisidest, v.a Teenusetingimuste punktis 6.5 sätestatud juhul:
(1) üks kord kuus, millisel juhul kanname kogunenud intressi summa Teie Kliendikontole hiljemalt iga Hoiuperioodi kestvuse kuu viimasele päevale järgneval Pangapäeval, või
(2) Hoiuperioodi lõppemisel kogu Hoiuperioodi eest, millisel juhul kanname kogu Hoiuperioodi jooksul kogunenud intressi summa Teie Kliendikontole hiljemalt Hoiuperioodi lõppemise päevale järgneval Pangapäeval.
6.5 Juhul kui Te soovite Hoiuperioodi automaatset pikenemist, siis on Teil võimalik valida intressi maksmise viisiks ainult Teenusetingimuste punktis 6.4(2) märgitud viis, s.o Hoiuperioodi lõppemisel kogu Hoiuperioodi eest. Lisaks peate Hoiuperioodi automaatse pikenemise soovi korral valima, kas soovite intressi kandmist Kliendikontole algse Hoiuperioodi lõppemisel või intressi lisamist Teie uue Hoiuperioodi Hoiusummale.
7. TEENUSELEPINGU KEHTIVUS JA LÕPPEMINE
7.1 Teenuseleping kehtib kuni viimase Hoiuperioodi kehtivuse lõppemiseni, ennetähtaegse ülesütlemiseni või lõpetamiseni Poolte kokkuleppel.
7.2 Meil on õigus öelda Teenuseleping ennetähtaegselt üles õigusaktidest või Üldtingimustest tulenevatel alustel ja korras. Teenuseleping lõpeb ülesütlemise avalduses märgitud kuupäeval.
7.3 Teil on õigus öelda Teenuseleping ennetähtaegselt üles, kui vastav õigus tuleneb imperatiivsetest õigusnormidest või Üldtingimustest. Teenuseleping lõpeb imperatiivsetes õigusnormides või Üldtingimustes sätestatud tähtpäeval. Juhul kui viidatud õigusnormides või Üldtingimustes tähtpäev puudub, siis lõpeb Teenuseleping järgmisel tööpäeval pärast seda, kui oleme Teie Sooviavalduse kätte saanud, v.a kui Sooviavalduses on märgitud muu tähtpäev.
7.4 Teil on õigus esitada Meile igal ajal Internetipanga kaudu või Meie Sidevahendite Andmetele kirjalik Sooviavaldus Teenuselepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Juhul kui rahuldame Teie Sooviavalduse, lõpeb Teenuseleping ennetähtaegselt järgmisel tööpäeval pärast Sooviavalduse rahuldamist. Juhul kui jätame Teie Sooviavalduse rahuldamata, kestab Teenuseleping kuni Teenuselepingus toodud tähtajani.
7.5 Teil on õigus sidevahendi abil sõlmitud Teenuselepingust põhjust avaldamata taganeda 14 päeva jooksul Teenuselepingu sõlmimisest. Teenuselepingust taganemiseks esitage Meie Sidevahendite Andmetele vastavasisuline Sooviavaldus. Tagastame Kliendikontole Teie Hoiusumma jäägi hiljemalt 30 päeva jooksul taganemise Sooviavalduse saamisest. Taganemisõiguse kasutamise korral Me ei arvesta ega maksa Teile Hoiusummalt intressi.
7.6 Teenuselepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel punkti 7.2 või punkti 7.4 alusel Me ei arvesta ega maksa Teile intressi selle Hoiuperioodi eest, mille jooksul Teenuseleping lõpeb. Vastava Hoiuperioodi eest Teile välja makstud intressi summa arvestame maha Teie Hoiusummast enne Hoiusumma kandmist Kliendikontole.
7.7 Teenuselepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel punkti 7.3 alusel arvestame Teile intressi kuni Teenuselepingu lõppemise kuupäevani või viimase Hoiuperioodi lõppemise kuupäevani, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev saabub varasemalt.
7.8 Teenuselepingu lõppemisel kanname Hoiusumma Teie Kliendikontole 1 (ühe) Pangapäeva jooksul Teenuselepingu lõppemisest. Erandina kanname Teenuselepingu ennetähtaegsel lõppemisel Hoiusumma Teie Kliendikontole 30 (kolmekümne) päeva möödumisel Teenuselepingu lõppemisest. Juhul kui olete ennetähtaegse ülesütlemise korral taotlenud Hoiusumma Kliendikontole kandmist koheselt, siis on Meil õigus Hinnakirjas toodud Hoiusumma ennetähtaegse väljamaksmise tasule, mille arvestame Hoiusummast maha, ning kanname Hoiusumma jäägi üle esimeses lauses toodud tähtaja jooksul.
8. MUUD TINGIMUSED
8.1 Meil on õigus pidada Teie Kliendikontolt või Hoiusekontolt kinni kõik Teie ja Meie vahel sõlmitud Teenuselepingutest tulenevad ja/või Hinnakirjaga kehtestatud tasud, kulud ja seadusega kehtestatud maksud.
8.2 Teil on võimalik saada oma hoiuste Tingimuste, arvestatud intresside jms kohta teavet Internetipangast.
8.3 Meil on õigus avaldada teavet Teenuselepingu ja Teie kohta Kolmandatele Isikutele, kui vastav õigus ja/või kohustus tuleneb õigusaktidest või Tingimustest.
|
<urn:uuid:cba6962f-6a75-4ced-8017-76116c6258b0>
|
CC-MAIN-2023-23
|
https://www.inbank.ee/documents/ee/et/pdf/deposit_flexible_conditions_3.pdf
|
2023-06-03T21:10:45+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-23/subset=warc/part-00157-ffa3bf93-6ba1-4a27-adea-b0baae3b4389.c000.gz.parquet
| 871,374,214
| 4,668
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999978
|
ekk_Latn
| 0.999982
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1868,
5160,
8368,
11622
] | 0
|
[
0.890625,
0.053955078125,
0.0213623046875,
0.023681640625,
0.006500244140625,
0.00396728515625
] |
EMK Teoloogilise Seminari rektorile
VAJADUSPÕHISE ERITOETUSE TAOTLUS
Nimi: ............................................................................................................................................
Palun määrata mulle 2014/2015. õppeaasta kevadsemestriks majanduslikust olukorrast lähtuv vajaduspõhine eritoetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Käesolevaga tõendan, et minu sissetulekud on viimase kolme kuu jooksul märkimisväärselt vähenenud ja ei ületa 329 eurot kuus pereliikme kohta. Ühtlasi kinnitan, et ei saa vajaduspõhist toetust ühegi Eesti kõrgkooli kaudu.
Kuupäev:
Allkiri:
Lisad (märgista esitatud lisad):
Perekonnaliikmete koosseisu tõend (väljatrükk protaalist eesti.ee) □
Toetuse taotlemisele eelnenud viimase kolme kuu keskmise sisssetuleku tõend (väljatrükk emaksuametist) □
Töötuna arvele võtmise tõend □
Töövõime püsiva kaotuse tõend □
Muud perekonna sissetulekuid tõendavad dokumendid □
|
<urn:uuid:0b7c0f1d-9ff6-4257-9841-f9814cb9517a>
|
CC-MAIN-2019-26
|
https://emkts.ee/images/oppeinfo/oppetoetus/Vajaduspohine_eritoetus_taotlusvorm.pdf
|
2019-06-25T10:34:51Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-26/segments/1560627999817.30/warc/CC-MAIN-20190625092324-20190625114324-00275.warc.gz
| 421,271,586
| 359
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999972
|
ekk_Latn
| 0.999972
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
960
] | 2
|
[
0.01190185546875,
0.16796875,
0.80078125,
0.0179443359375,
0.0011749267578125,
0.00021266937255859375
] |
Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge:
Riigikogu seadus terviktekst 01.09.2010 31.12.2010
Maareformi seadus
Vastu võetud 17.10.1991
jõustumine 01.11.1991
RT 1991, 34, 426
Muudetud järgmiste aktidega
I. osa ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse ülesanded
Maareformi seadus määrab kindlaks maasuhete ümberkorraldamise (maareformi) alused.
§ 2. Maareformi eesmärk
Maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks.
§ 3. Maareformi sisu
(1) Maareformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa, antakse tasu eest või tasuta maa eraõigusliku isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või kohaliku omavalitsusüksuse omandisse ning määratakse kindlaks riigi omandisse jäetav maa.
(2) Maareformi käigus seatakse ehitise omaniku kasuks hoonestusõigus või käesolevas seaduses sätestatud alustel kasutusvaldus.
[RT I 2005, 61, 476- jõust. 27.11.2005]
§ 4. Maareform omandireformi osana
Maareform kui omandireformi osa viiakse läbi Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses (edaspidi Alused) ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Maareformi suhtes rakendatakse Aluseid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
II. osa MAA TAGASTAMINE JA KOMPENSEERIMINE
§ 5. Isikud, kellel on õigus nõuda maa tagastamist või kompenseerimist (õigustatud subjektid)
(1) Maa tagastamist või kompenseerimist on õigus nõuda:
2) füüsilistel isikutel, kes on käesoleva lõike punktis 1 tähendatud isikute pärijad vastavalt Aluste §-le 8. Kui endine omanik on surnud ja Aluste §-s 8 märgitud isikuid ei ole, on maa tagastamist või kompenseerimist õigus nõuda tema õdedel ja vendadel võrdsetes osades ning nende alanejatel sugulastel, kui nende vanem on surnud (sõltumata surma ajast), võrdsetes osades, kusjuures neil on õigus nõuda selle maa tagastamist või kompenseerimist, millele oleks olnud õigus nende vanemal;
1) füüsilistel isikutel, kelle maa õigusvastaselt võõrandati, kui neil oli 1940. aasta 16. juunil Eesti Vabariigi kodakondsus või kui nad elasid Aluste jõustumise ajal (1991. aasta 20. juuni) alaliselt Eesti Vabariigi territooriumil;
3) organisatsioonidel, kelle maa õigusvastaselt võõrandati, vastavalt Aluste §-le 9;
4) isikutel, kellele on nõudeõigus loovutatud või kes on selle pärinud käesoleva seaduse §-de 19 1 ja 19 2 alusel.
(2) Maa tagastamist või kompenseerimist, mille omanikud võõrandasid pärast 1940. aasta 16. juunit, on õigus nõuda isikutel, kellele maa võõrandati, või nende õigusjärglastel, vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõikele.
(3) Endise kruntrendimaa (obrokimaa) tagastamise ja kompenseerimise küsimused reguleeritakse eraldi seadusega.
§ 6. Tagastatav maa
(1) Maa tagastatakse endistes piirides, kui käesolevast seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Maa tagastatakse plaani- ja kaardimaterjali alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui õigustatud subjekt ei soovi plaani- ja kaardimaterjali alusel tagastamist, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. Planeeringu või maakorralduse nõuetest tulenevalt võib tagastatava maaüksuse pindala erineda tagastamisele kuuluva maa pindalast kuni +/- 8 protsenti, kuid mitte rohkem kui 5 ha. Sellisel juhul ja juhul, kui maa tagastati endistes piirides, kuid enne maa õigusvastaselt võõrandamist mõõdetud pindala erineb maa tagastamisel määratud pindalast, täiendavalt kompensatsiooni ei maksta ja õigustatud subjekt ei ole kohustatud täiendavalt maa eest tasuma. Maa tagastamisel võib läbi viia ümberkruntimise või planeerimise vastavalt seadusele ning maa tagastatakse kinnitatud ümberkruntimiskava või kehtestatud detailplaneeringu alusel.
(2) Maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui:
2) maa on antud käesoleva seaduse vastuvõtmise ajaks teisele füüsilisele isikule põliseks kasutamiseks seaduslikus korras Eesti NSV taluseaduse (ENSV Teataja, 1989, 39, 611; RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 30, 465) alusel, vastavalt käesoleva seaduse §-le 8 ja kasutusõigust omav isik on alustanud maa sihtotstarbelist kasutamist enne 1996. aasta 1. aprilli;
1) õigustatud subjekt ei nõua maa tagastamist, vaid soovib selle kompenseerimist;
3) maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu hooned või rajatised ühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt käesoleva seaduse §-dele 7, 9 ja 10;
5) [kehtetu]
4) maa jäetakse riigi omandisse vastavalt käesoleva seaduse § 31 1. lõike punktidele 1 kuni 5, 7, 9, 10 ja 13 või antakse munitsipaalomandisse vastavalt käesoleva seaduse § 28 1. lõike punktidele 1, 3 ja 4;
(3) Hoone või rajatis käesoleva seaduse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Rajatise kohta sätestatut kohaldatakse sordiaretus-, teadus- või kultuuriväärtust omava istanduse, kaasa arvatud dendropark ja -aed suhtes. Nimetatud istanduste loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus. Rajatise kohta sätestatut kohaldatakse samuti kultuuriväärtust omava endise mõisakompleksi ehitiste ja pargi suhtes, kui need on muinsuskaitseseaduses sätestatud alustel ja korras tunnistatud kultuurimälestisteks.
(3 1 ) Teed ning tehnovõrgud ja -rajatised, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised käesoleva seaduse tähenduses. Samuti ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 1. lõike punktis 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab käesoleva lõike teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist.
(3 2 ) Elamu käesoleva seaduse tähenduses on hoone, mille üldpinnast vähemalt 20 protsenti on ette nähtud alaliseks elamiseks ja ülejäänud osa põllumajanduslikuks tootmiseks või muuks elamuga seotud sihtotstarbeks. Elamu kohta sätestatut kohaldatakse ka lõpetamata elamu suhtes, mis vastab ehitusseaduse tähenduses hoonele sätestatud tunnustele. Lõpetamata ehitise vastavus käesolevas lõikes sätestatud elamu tunnustele määratakse ehitise ehitusprojekti alusel. Lõpetamata elamut, mis ei vasta ehitusseaduse tähenduses hoonele sätestatud tunnustele, ja enne 2003. aasta 1. jaanuari elamu püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba käsitletakse käesolevas seaduses muu ehitisena.
(3 3 ) Ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Kui sama maatükki saab arvata mitme ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka, jagatakse vastav maatükk nii pindala kui ka väärtust ning maakorraldus- ja muid nõudeid arvestades võimalikult võrdselt. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestatakse seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust, kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel ei lähtuta maaüksuste õigusvastase võõrandamise aegsetest piiridest. Munitsipaalomandisse antava maa suurus ja piirid kooskõlastatakse maavanema või tema volitatud esindajaga.
(4) Maa tagastatakse osaliselt ainult juhul, kui see on kooskõlas planeeringu ja maakorralduse nõuetega ning kui:
2) õigustatud subjekt taotleb kuni 2 ha tagastamist temale kuuluva ehitise juurde;
1) tervikuna tagastamine ei ole võimalik käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 2 kuni 4 või §-s 14 sätestatud alustel;
3) õigustatud subjekt ei soovi kaitseala piires asuva maa tagastamist;
[
4) õigustatud subjekt taotleb lahustüki tagastamist.
RT I 2006, 7, 40
- jõust. 04.02.2006]
§ 7. Linna piirides asuva maa tagastamine
(1) Linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks, ehitise võõrandamises õigustatud subjektile või muul viisil.
(2) Kokkulepe maale hoonestusõiguse seadmises peab olema notariaalselt tõestatud ning sisaldama õigustatud subjekti kohustust seada maa tagastamisel hoonestusõigus ehitise omaniku kasuks. Kokkulepe peab sisaldama hoonestusõiguse olulisi tingimusi, kaasa arvatud hoonestusõiguse tasu ja tähtaeg. Muus osas kohaldatakse hoonestusõiguse seadmisele asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15 sätteid. Ehitise kaasomanik, kes on õigustatud subjekt, võib kokku leppida omanikuhoonestusõiguse seadmises. Kohaliku omavalitsuse kinnistamisavalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märge hoonestusõiguse seadmise tagamiseks. [RT I 2010, 38, 231- jõust. 01.07.2010]
(3) Ehitise võõrandamise kokkuleppe korral tagastatakse maa pärast ehitise omandiõiguse üleminekut õigustatud subjektile. Kui elamu võõrandatakse eluaegse ülalpidamise tingimusega, on võõrandajal pärast elamualuse maa kinnistusraamatusse kandmist õigus nõuda õigustatud subjektilt isikliku kasutusõiguse seadmist elamule. Elamu võõrandaja notariaalselt tõestatud avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märge isikliku kasutusõiguse seadmise tagamiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse tiheasustusega aladel. Tiheasustusega aladeks käesoleva seaduse tähenduses on maa-alad, mis on tiheasustusega aladeks määratud kehtestatud planeeringuga. Kui üldplaneering puudub või maakonnaplaneeringu alusel ei ole võimalik tiheasustusega ala määrata, loetakse tiheasustusega aladeks maa-alad, mille kohta on koostatud linnade ja alevite generaalplaanid, detailplaneerimise projektid, ettevõtete gruppide generaalplaani skeemid, maa-asulate planeerimise ja hoonestamise projektid ning muud planeerimisprojektid, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. Nimetatud planeeringute puudumise korral määrab tiheasustusega alad kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul maavanem.
(5) Ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras üldjuhul detailplaneeringut koostamata . Kohalik omavalitsus võib otsustada määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid detailplaneeringuga, mille koostamisel arvestatakse käesolevas seaduses sätestatud maa erastamise ulatusega.
(5 1 ) Elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui:
2) maa kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne Aluste jõustumist.
1) maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne Aluste jõustumist või
(5 2 ) Muude ehitiste teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas.
(6) [Kehtetu] [RT I 2005, 61, 476- jõust. 27.11.2005]
§ 8. Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maa tagastamine ja jagamine
(1) Maa, mis on antud talumaana põliseks kasutamiseks seaduslikus korras Eesti NSV taluseaduse alusel, ei kuulu tagastamisele, välja arvatud juhul, kui õigustatud subjekt ja taluperemees ei lepi kokku teisiti või kui maa sihtotstarbelist kasutamist ei ole alustatud vastavalt käesoleva seaduse § 6 2. lõike punktile 2.
(2) Teisele isikule antud talumaast tagastatakse õigustatud subjektile eluasemekoht kuni 2 ha suuruses, kui selle tagastamine ei ole teisiti võimalik. Eluasemekoha suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(3) Talumaast võib eraldada maad kuni 2 ha, mida ehitise omanikul on vastavalt käesolevale seadusele õigus ostueesõigusega erastada, kui selle maa erastamine ei ole teisiti võimalik või kui taluperemees ja ehitise omanik ei lepi kokku teisiti.
(4) Kui Eesti NSV taluseaduse alusel seaduslikus korras põliseks kasutamiseks antud maa sihtotstarbelist kasutamist ei ole alustatud enne 1996. aasta 1. aprilli, otsustab maakasutusõiguse lõpetamise maavanem.
§ 9. Väljaspool linna piire asuva maa tagastamine, millel asuvad füüsilise isiku hooned
(1) Kui väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asub teise füüsilise isiku omandis olev ehitis ja kui õigustatud subjekt ning ehitise omanik ei lepi kokku hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamises õigustatud subjektile, ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad:
2) suvila ja aiamaja juures senise tähtajata maakasutuse ulatuses, kuid mitte üle 1 ha, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti;
1) elamu juures kuni 2 ha ulatuses, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti;
3) muu ehitise juures ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses.
(1 1 ) Kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuvad nii teiste füüsiliste isikute omandis olevad elamud kui ka õigustatud subjektile kuuluv elamu ja kui elamute omanikud ning õigustatud subjekt ei lepi kokku teisiti, jagatakse maa elamute omanike ja õigustatud subjekti vahel võimalikult võrdsetes osades.
(2) Kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks, erastatakse elamu omanikule vabade piirnevate maade arvel kuni 50 ha. Kui elamu omanik saab piirnevate maade arvel erastada vähem kui 20 ha maad, on tal õigus tagastatava kinnistu arvelt erastada täiendavalt maad 20 ha-st puudujäävas osas, kuid mitte rohkem, kui jääb maad õigustatud subjektile. Vabade piirnevate maade puudumisel jagatakse maa õigustatud subjekti ja elamu omaniku vahel võimalikult võrdsetes osades, kusjuures elamu omanikul ei ole õigust nõuda rohkem kui 20 ha maad. Kui õigusvastaselt võõrandatud maal asub mitu elamut, mille omanikud soovivad erastada maad rohkem kui 2 ha, saavad nad vabade maade puudumise või vähesuse korral õigusvastaselt võõrandatud maa arvelt erastada kuni pool maast, kuid kokku mitte üle 20 ha. Maa erastamisel käesoleva lõike alusel arvestatakse tingimusega, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi.
(2 1 ) Kui väljaspool linna piire asuva elamuga ühtse kompleksi moodustavad ehitised paiknevad mitme tagastamisele kuuluva endise kinnistu maadel ja elamu omanik ning õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti, määratakse elamu juurde ostueesõigusega erastatav maa selle endise kinnistu maast, millel asub elamu. Teisest tagastamisele kuuluvast endisest kinnistust erastatakse elamu omanikule sellele kinnistule jääva ehitise sihipäraseks kasutamiseks vajalik maa, kusjuures tootmiseks vajalikku maad eelnimetatud maa hulka ei arvata. Kui elamu paikneb mitme tagastamisele kuuluva endise kinnistu maadel ja elamu omanik ning õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti, määratakse elamu juurde ostueesõigusega erastatav maa mitme endise kinnistu arvelt proportsionaalselt endiste kinnistute suurusega.
(3) –(6) [Kehtetud]
(7) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitise võõrandamisel on selle omandamise eesõigus õigustatud subjektil, välja arvatud ehitise võõrandamisel alanejatele sugulastele või kohaliku omavalitsuse omandisse andmisel. Õigustatud subjekti ostueesõigus kehtib kuni ehitisealuse maa mittetagastamise otsustamiseni. Ostueesõigus ei kehti, kui võõrandatav ehitis ei asu ühe kinnistu piirides.
(8) Ehitise omanik on kohustatud enne ehitise võõrandamist teatama kirjalikult võõrandamise kavatsusest ja tingimustest omandamiseesõigust omavale õigustatud subjektile. Kui õigustatud subjekt ei kasuta omandamiseesõigust ühe kuu jooksul, arvates kirjaliku teate saamise päevast, on ehitise omanikul õigus võõrandada ehitis vähemalt kirjalikus teates märgitud hinnaga ning tingimustel. Kui ehitise omanik võõrandab ehitise õigustatud subjekti omandamiseesõigust rikkudes, võib õigustatud subjekt pöörduda kahe kuu jooksul, arvates rikkumisest teada saamise päevast, kohtusse hagiga talle kõigi omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks.
(9) Käesoleva paragrahvi alusel mittetagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa, sealhulgas ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras . Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Tootmiseks vajalik maa ei kuulu ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka.
(10) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise ja ehitise võõrandamise kokkuleppe suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 7 2. ja 3. lõike sätteid.
§ 10. Väljaspool linna piire asuva maa tagastamine, millel asuvad riigi, kohaliku omavalitsuse või juriidilise isiku hooned või rajatised
(1) Väljaspool linna piire ei tagastata riigi, kohaliku omavalitsuse või juriidilise isiku hoonete või rajatiste alust ning nende teenindamiseks vajalikku maad, kui õigustatud subjekt ning praegune ehitiste omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitiste omanikule või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. Muus osas kohaldatakse käesoleva seaduse § 7 2. ja 3. lõike sätteid.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitise võõrandamisel on selle omandamise eesõigus õigustatud subjektil, välja arvatud ehitise erastamisel või kohaliku omavalitsuse omandisse andmisel. Ostueesõigus kehtib ehitise üleandmisel Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse alusel, välja arvatud munitsipaliseerimisel. Õigustatud subjekti ostueesõigus kehtib kuni ehitisealuse maa mittetagastamise otsustamiseni. Ostueesõigus ei kehti, kui võõrandatav ehitis ei asu ühe kinnistu piirides. Ehitise võõrandamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 9 8. lõikes sätestatut.
(3) Ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras . Tootmiseks vajalik maa ei kuulu ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka.
§ 11. [Kehtetu]
§ 12. Maa tagastamine, kui maal asub õigustatud subjektile kuuluv ehitis
(1) Kui tagastataval maal asuv ehitis on mitme õigustatud subjekti kaasomandis ja ehitise kaasomandi osad ning õigustatud subjektide osad tagastatavast maast ei ole võrdsed, tagastatakse neile linna piires asuv krunt või õiguspärases kasutuses olev maa ning väljaspool linna piire asuv maa käesoleva seaduse § 9 1. lõikes sätestatud ulatuses kaasomandisse vastavalt iga õigustatud subjekti osale ehitise kaasomandis. Väljaspool linna piire asuv käesoleva seaduse § 9 1. lõikes sätestatust suurem maa tagastatakse ehitise juurde kuuluvast maast eraldi kinnistuna kaasomandisse vastavalt õigustatud subjektide osadele tagastatavast maast, kui nad ei ole katastriüksuse moodustamise alguseks kokku leppinud teisiti.
(1 1 ) Õigustatud subjekt, kellele maa tagastati tema osast suuremas osas, on kohustatud riigile tasuma võla selle maa eest, mille ulatuses tema osa suurenes. Võlg on teistele õigustatud subjektidele makstud või maksmisele kuulunud kompensatsiooni summa. Võla võib tasuda rahas või erastamisväärtpaberites. Võla tasumisel võib kasutada järelmaksu tingimustel, mis kehtivad maa erastamisel käesoleva seaduse § 22 3 4. lõikes nimetatud isikutele. Erastamisväärtpaberites võib nõudeõiguse osast suuremana tagastatud maa eest tasuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul.Võla tasumine tagatakse Eesti Vabariigi kasuks seatava hüpoteegiga. Hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmib riigi nimel notariaalselt tõestatud vormis kohalik omavalitsus. Hüpoteegi seadmise lepingu kohustuslikuks tingimuseks on poolte kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud võla tasumise nõude rahuldamiseks. Notari tasu tasub õigustatud subjekt. Hüpoteegipidaja ülesandeid Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi osas täidab maavanem või tema volitatud isik.
(1 2 ) Kui tagastataval maal asuv ehitis on ühe õigustatud subjekti omandis ja maa tagastamise õigustatud subjekte on mitu, tagastatakse ehitise omanikule linna piires asuv krunt või õiguspärases kasutuses olev maa ning väljaspool linna piire asuv maa eraldi kinnistuna ehitise juurde kuuluva või ehitise teenindamiseks vajaliku maana vastavalt õigustatud subjekti nõudeõiguse osale tagastatavast maast. Väljaspool linna piire asuvast ehitise juurde kuuluvast või ehitise teenindamiseks vajalikust maast moodustatud kinnistust ülejääv maa tagastatakse eraldi kinnistuna teiste õigustatud subjektide kaasomandisse vastavalt õigustatud subjektide nõudeõiguse osadele tagastatavast maast, kui nad ei lepi kokku teisiti vastavalt käesoleva seaduse §-s 14 sätestatule. Juhul kui ehitise omanikust õigustatud subjekti nõudeõiguse osale vastab vähem maad kui ehitise teenindamiseks vajalik, on tal õigus omandada ehitise teenindamiseks vajalikku maad nõudeõiguse osa ületavas osas maa ostueesõigusega erastamist taotlevate isikutega samadel tingimustel eraldi erastamisavaldust esitamata.
(1 3 ) Kui väljaspool linna piire asuv ühe õigustatud subjekti omandis olev ehitis paikneb tagastatava maa lahustükil ja maa tagastamise õigustatud subjekte on mitu, tagastatakse ehitise omanikule maa vastavalt tema nõudeõiguse osale tagastatavast maast eraldi kinnistuna ehitise juurde kuuluva või ehitise teenindamiseks vajaliku maana sellest lahustükist või kui lahustükk on väiksem kui nõudeõiguse osa tagastatavast maast, siis lahustüki ulatuses. Väljaspool linna piire asuvast ehitise juurde kuuluvast või ehitise teenindamiseks vajalikust maast moodustatud kinnistust ülejääv maa tagastatakse eraldi kinnistuna kõigi õigustatud subjektide kaasomandisse vastavalt õigustatud subjektide nõudeõiguse osadele tagastatavast maast, arvestusega, et ehitise omanikust õigustatud subjektile ehitise juurde kuuluvast või ehitise teenindamiseks vajalikust maast moodustatud kinnistu ja temale kaasomandina tagastatava maa pindala kokku vastaks tema nõudeõiguse osale tagastatavast maast, kui õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti vastavalt käesoleva seaduse §-s 14 sätestatule.
(2) Kui tagastataval maal asub abikaasade ühisomandis olev ehitis, tagastatakse maa sellele abikaasale, kellel on õigus nõuda maa tagastamist. Tagastatava maa kandmisel kinnistusraamatusse kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui abikaasa, kellele maa tagastati, keeldub ühise avalduse esitamisest, on teisel abikaasal õigus nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse ehitise teenindamiseks vajaliku maa ühisomanikuna ning kinnistu jagamist. [RT I 2005, 61, 476- jõust. 27.11.2005]
§ 12 1 . Maa tagastamine, kui sellel asub teisele isikule kuuluv ajutine ehitis või istandus
(1) Ajutine ehitis käesoleva seaduse tähenduses on:
2) kehtiva mäeeraldise piires maavara kasutus- või kaevandamisloa alusel püstitatud ehitis.
1) enne käesoleva seaduse jõustumist seadusliku maakasutuse alusel püstitatud maaga mittepüsivalt ühendatud ehitis;
(1 1 ) Ajutise ehitisena käesoleva seaduse tähenduses ei käsitleta lagunenud või kasutusest väljalangenud ajutist ehitist.
(2) Istandus käesoleva paragrahvi tähenduses on enne käesoleva seaduse jõustumist seadusliku maakasutuse alusel rajatud ning käesoleval ajal korrastatud ja istandusena kasutusel olev vähemalt 0,25 ha suurune puuviljavõi marjaaed või muu istandus, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 3. lõikes nimetatud istandus.
(3) Kui tagastataval maal asub teisele isikule kuuluv ajutine ehitis või istandus, määrab kohalik omavalitsus ehitise või istanduse teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid ning annab pooltele tähtaja kokkuleppimiseks. Pooltel on õigus kokku leppida hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises ajutise ehitise või istanduse omaniku kasuks, maa rendileandmises või maa tagastamise nõudeõiguse loovutamises ajutise ehitise või istanduse omanikule, ehitise või istanduse võõrandamises õigustatud subjektile, ajutise ehitise või istanduse teisaldamises või muul viisil. Kokkulepe sõlmitakse notariaalses vormis ja esitatakse kohalikule omavalitsusele.
(4) Kui õigustatud subjekt ja ajutise ehitise või istanduse omanik määratud tähtajaks kokku ei lepi, siis maa tagastatakse ja jäetakse ajutise ehitise või istanduse omaniku kasutusse kuni tähtajalise maakasutusõiguse või maavara kasutus- või kaevandamisloa tähtaja lõpuni. Tähtajata maakasutusõiguse alusel püstitatud ajutise ehitise või istanduse omaniku kasutusse jäetakse maa kuni kümneks aastaks, alates tagastamisotsuse tegemisest, kuid mitte kauemaks kui 2008. aasta 1. jaanuarini. Omandiõigus tagastamisele kuuluvale katastriüksusele, millel asub teisele isikule kuuluv istandus, läheb üle maakasutusõiguse lõppedes. Ajutise ehitise või istanduse omanik kannab maa tema kasutusse jätmise vormistamisega seotud kulud, maksab tema kasutusse jäetud maa eest maamaksu ja tasu maa tagastamise otsuses nimetatud isikule maamaksuga võrdses summas. [RT I 2005, 61, 476- jõust. 27.11.2005]
§ 13. Maa kompenseerimine
Kui maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kompenseeritakse see maa hindamise seadusega sätestatud korras.
§ 14. Maa tagastamine ja kompenseerimine mitme õigustatud subjekti vahel
(1) Kui maa, sealhulgas eluasemekoha tagastamist nõuavad mitu õigustatud subjekti, tagastatakse maa nende kaasomandisse vastavalt nende osadele, kui õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti. Kokkuleppe sõlmimiseks annab kohalik omavalitsus õigustatud subjektidele ühekuulise tähtaja. Kui õigustatud subjektid nimetatud tähtaja jooksul kokkulepet ei sõlmi, tagastatakse maa kaasomandisse. Kui õigustatud subjektid lepivad kokku maa jagamises, tagastatakse maa vastavalt õigustatud subjektide kokkuleppele ning tagastatava maa jagamisega seotud kulud kannavad maa jagamist taotlenud isikud.
(2) Igal õigustatud subjektil on õigus nõuda maa kompenseerimist vastavalt oma osale.
(3) Kui mõni õigustatud subjekt soovib oma osa kompenseerimist ja teised õigustatud subjektid taotlevad selle tagastamist, tagastatakse kogu kinnistu võrdeliselt oma osast suurema osa tagastamist taotlevate subjektide osadega, kui õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti. Kokkuleppe sõlmimiseks annab kohalik omavalitsus õigustatud subjektidele ühekuulise tähtaja. Kui õigustatud subjektid nimetatud tähtaja jooksul kokkulepet ei sõlmi, tagastatakse maa kaasomandisse. Kui õigustatud subjektid lepivad kokku maa jagamises, tagastatakse maa vastavalt õigustatud subjektide kokkuleppele ning tagastatava maa jagamisega seotud kulud kannavad maa jagamist taotlenud isikud.
(4) Kui õigusvastaselt võõrandatud maa oli kaasomandis, tagastatakse maa kaasomandi osade suhtes õigustatud subjektide kaasomandisse vastavalt nende osadele. Kui mõnda kaasomandi osa ei taotleta tagasi kogu ulatuses, on selle osa nõudeõigusest suuremana tagastamist õigustatud nõudma sama kaasomandi osa õigustatud subjektid. Kui eelmises lauses nimetatud isikud ei soovi maa tagastamist oma nõudeõiguse osast suuremana või kui mõnda kaasomandi osa ei taotleta tagasi ja teiste osade õigustatud subjektid taotlevad selle endale tagastamist, tagastatakse kogu kinnistu võrdeliselt oma osast suurema osa tagastamist taotlevate subjektide osadega nende kaasomandisse, kui õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti. Kokkuleppe sõlmimiseks annab kohalik omavalitsus õigustatud subjektidele ühekuulise tähtaja. Kui õigustatud subjektid nimetatud tähtaja jooksul kokkulepet ei sõlmi, tagastatakse maa kaasomandisse. Kui õigustatud subjektid lepivad kokku maa jagamises, tagastatakse maa vastavalt õigustatud subjektide kokkuleppele ning tagastatava maa jagamisega seotud kulud kannavad maa jagamist taotlenud isikud.
(5) Õigustatud subjekt, kellele maa tagastati tema nõudeõiguse osast suuremas osas, on kohustatud riigile tasuma võla selle maa eest, mille ulatuses tema osa suurenes. Võlg on teistele õigustatud subjektidele makstud või maksmisele kuulunud kompensatsiooni summa. Võla võib tasuda rahas või erastamisväärtpaberites. Erastamisväärtpaberites võib nõudeõiguse osast suuremana tagastatud maa eest tasuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Võla tasumisel võib kasutada järelmaksu tingimustel, mis kehtivad maa erastamisel käesoleva seaduse § 22 3 4. lõikes nimetatud isikutele. Võla tasumine tagatakse Eesti Vabariigi kasuks seatava hüpoteegiga.
Hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmib riigi nimel notariaalselt tõestatud vormis kohalik omavalitsus. Hüpoteegi seadmise lepingu kohustuslikuks tingimuseks on poolte kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud võla tasumise nõude rahuldamiseks. Notari tasu tasub õigustatud subjekt. Hüpoteegipidaja ülesandeid Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi osas täidab maavanem või tema volitatud isik. [RT I 2005, 61, 476- jõust. 27.11.2005]
§ 14
1.
[Kehtetu]
§ 15. Maa tagastamise ja kompenseerimise kord
(1) Maa tagastamise ja kompenseerimise otsustab kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras .
(2) Maa tagastatakse õigustatud subjekti kulul. Käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 1 nimetatud isikutele ja nende lastele ning abikaasale tagastatakse maa riigi kulul. Käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 3 nimetatud organisatsioonidele tagastatakse maa riigi kulul, kui tagastamine toimub plaani- ja kaardimaterjali alusel. Riik soodustab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras õigustatud subjektide poolt maa tagastamise kulude katmiseks laenu võtmist.
(3) Maa tagastamise korraldamise üle teostab järelevalvet maavanem.
(4) Maa omandiõiguse tõendamiseks kasutatakse 1938. aastal ja järgnevatel aastatel Katastri Ameti poolt koostatud «Maksualuste maaüksuste nimekirju», kinnistusametite dokumentatsiooni ning Aluste § 7 4. lõikes nimetatud dokumente. Piirkondades, kus Katastri Ameti ja kinnistusametite dokumentatsioon ei kajasta enne 1940. aasta 16. juunit lõpule viidud maakorraldustoimingute (ümberkruntimise) järgset situatsiooni, võib tõendada maa omandiõigust enne maa õigusvastast võõrandamist kehtinud korras koostatud maakorralduskava alusel.
§ 16–19. [Kehtetud]
§ 19 1 . Maa tagastamise nõudeõiguse loovutamine
(1) Maa tagastamise nõudeõiguse võib õigustatud subjekt loovutada:
2) isikule, kes on tunnistatud õigustatud subjektiks sama kinnistu osas;
1) abikaasale ja alanejatele sugulastele ning õdedele ja vendadele ja nende alanejatele sugulastele;
3) isikule, kelle omandis olev ehitis, samuti ajutine ehitis või istandus paikneb õigusvastaselt võõrandatud maal, mille tagastamise nõudeõigust loovutatakse;
5) Eesti kodanikule.
4) naaberkinnistu omanikule või selle tagastamise õigustatud subjektile;
(2) Mõttelises osas võib nõudeõigust loovutada üksnes tagastataval maal asuva ehitise, samuti ajutise ehitise või istanduse omanikule. Kui nõudeõigus kuulub mitmele õigustatud subjektile, võib neist igaüks loovutada oma nõudeõiguse osa.
(3) Maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise leping peab olema notariaalselt tõestatud. Nõudeõiguse loovutamine on tagastamise korraldajale kehtiv, kui talle on esitatud nõudeõiguse loovutamise leping või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri.
(4) Maa tagastamisega seotud kulud tasub maa tagastamise nõudeõiguse omandanud isik, välja arvatud juhul, kui ta on ise sama kinnistu osas tunnistatud õigustatud subjektiks, kellele maa tagastatakse riigi kulul, või kui käesoleva seaduse § 15 2. lõike teises lauses nimetatud isik loovutas nõudeõiguse abikaasale või lapsele. [RT I 2005, 61, 476- jõust. 27.11.2005]
§ 19 2 . Nõudeõiguse pärimine
```
(1) -(3) [Kehtetud - RT I 2010, 41, 242- jõust. 01.09.2010]
```
(4) Kui maa tagastamise nõudeõigus on päritud ja pärandaja kuulus käesoleva seaduse § 15 2. lõike teises lauses nimetatud isikute ringi, kellele maa tagastatakse riigi kulul, on ka nõudeõiguse pärinud isikul õigus maa tagastamisele riigi kulul.
[
RT I 2005, 61, 476
- jõust. 27.11.2005]
III. osa MAA ERASTAMINE JA KASUTUSVALDUSESSE ANDMINE
§ 20. Erastamisele kuuluv ja kasutusvaldusesse antav maa
(1) Erastamisele kuulub maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Kui maad taotletakse riigi omandisse käesoleva seaduse § 31 1. lõike punkti 8 alusel või munitsipaalomandisse käesoleva seaduse § 28 2. lõike alusel, on selle maa omandamisel eesõigus füüsilisel isikul, kes taotleb maa ostueesõigusega erastamist käesoleva seaduse §-s 22 1 sätestatud ulatuses.
(1 1 ) Erastamisele ja kasutusvaldusse andmisele ei kuulu metsaseaduse § 81 lõikes 2 nimetatud maa (edaspidi riigimetsamaa). Riigimetsamaal asuva elamu omanikul on õigus erastada maad kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitise omanikul ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses.
(1 2 ) Erastamisele ja kasutusvaldusesse andmisele ei kuulu looduskaitseseaduses sätestatud kaitsealade loodusreservaatide maa, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, hoiualade maa, püsielupaikade maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa, Natura 2000 võrgustiku maa või muu ajutise kaitse alla võetud maa ning muinsuskaitseseaduses sätestatud mälestiste ja muinsuskaitsealade kaitsevööndite maa. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud maal asuva elamu omanikul on õigus erastada maad kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitise omanikul ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Erandina võib kaitseala valitseja või Muinsuskaitseamet, arvestades kehtestatud kaitserežiimi, lubada hoiuala maa või kaitsealade sihtkaitse- või piiranguvööndi maa, püsielupaiga maa, samuti kaitstava looduse üksik- või muu objekti juurde kuuluva maa ning Natura 2000 võrgustiku maa või muu ajutise kaitse alla võetud maa või mälestise või muinsuskaitseala kaitsevööndi maa erastamist kuni käesoleva seaduse § 22 1 1.–2 2 . lõikes sätestatud ulatuses või kasutusvaldusesse andmist kuni käesoleva seaduse § 23 3 6. lõikes sätestatud ulatuses. Käesoleva lõike alusel erandina erastatud maa ei kuulu looduskaitseseaduse §-s 20 sätestatud alustel riigi poolt omandamisele. Vastav märge kantakse kinnistusraamatusse ja see on kohustuslik ka omandiõiguse üleminekul. [RT I 2008, 34, 211- jõust. 01.08.2008]
(2) [Kehtetu]
(3) Kui elamus vallasasjana omatava eluruumi või mitteeluruumi juurde ei ole iseseisva kinnistu moodustamine maakorralduse nõuetest või ehitustehnilistest tingimustest tulenevalt võimalik või otstarbekas, on eluruumi või mitteeluruumi omanikul õigus saada maa omanikuks eluruumide erastamise seaduses sätestatud alustel ja korras.
[
RT I 2006, 30, 232
- jõust. 01.01.2007]
§ 21. Maa erastamise ja maa kasutusvaldusesse saamise õigustatud subjektid
(1) Eesti kodanikud ja käesoleva paragrahvi 2.–4. lõikes nimetatud isikud on maa erastamise õigustatud subjektideks käesolevast seadusest tulenevate kitsendustega.
(1 1 ) Maa kasutusvaldusesse saamise õigustatud subjektideks on füüsilised isikud ja Eesti eraõiguslikud juriidilised isikud, kes vastavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.
(2) Välismaalane võib erastada talle Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maad ja talle kuuluva ehitise teenindamiseks vajalikku maad. Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes ei ole Eesti kodanik.
(3) Välismaine juriidiline isik võib erastada talle kuuluva ehitise teenindamiseks vajalikku maad maavanema loal. Seejuures peab välismaise äriühingu filiaal olema kantud Eesti äriregistrisse. Välisriigil ei ole maa ostueesõigusega erastamise õigust.
(4) Eesti eraõiguslik juriidiline isik võib maad erastada, kui ta on kantud Eesti äriregistri pidaja poolt peetavasse registrisse. Kirikute ja koguduste seaduse, mittetulundusühingute seaduse või sihtasutuste seaduse alusel tegutsev ja vastavasse registrisse kantud isik võib maad erastada sihtotstarbeliselt vastavuses oma põhikirjalise tegevusega.
(5) Vabariigi Valitsus kehtestab riigipiiri, piiriveekogu või mererannikuga piirnevate kohalike omavalitsusüksuste või maa-alade, samuti muude riigi julgeolekule tähtsate maa-alade loetelu, kus maa erastamiseks välismaalase või Eesti eraõigusliku juriidilise isiku poolt on vajalik maavanema luba.
(6) Maavanem kuulab enne loa andmist ära maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse seisukoha. Luba antakse, kui maa erastamine ei ole vastuolus riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse avalike huvide või julgeolekuga. Kui kohalik omavalitsus on loa andmise vastu, kuid maavanem soovib seda anda, peab maavanem esitama taotluse
otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Loa andmine või sellest keeldumine otsustatakse ühe kuu jooksul, arvates selle taotlemisest või taotluse edastamisest Vabariigi Valitsusele.
(7) Maa enampakkumisega erastamisel ei või osaleda välismaalane, välisriik, välismaine juriidiline isik, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslik juriidiline isik, samuti eraõiguslik juriidiline isik, mille aktsiatest või osadest vähemalt üks kolmandik kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele.
[Lõige 8 jõust. alates 1.05.2004, välja arvatud § 41 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eritingimuste osas]
(8) Käesolevas seaduses Eesti kodanikele ja Eesti juriidilistele isikutele sätestatud õigusi maa erastamisel ja kasutusvaldusesse andmisel kohaldatakse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide (edaspidi lepinguriik) kodanikele või nimetatud riikide juriidilistele isikutele. Eesti alalistele elanikele sätestatud soodustusi maa erastamisel kohaldatakse lepinguriikide kodanikele. [RT I 2006, 7, 40- jõust. 04.02.2006]
§ 22. Maa erastamise viisid
(1) Ostueesõigusega saavad maad erastada isikud, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt käesolevale seadusele, arvestades §-s 21 sätestatud kitsendusi, samuti elamu-, korteri-, garaaži-, suvila- või aiandusühistu tema liikmete ühiskasutuses olevat maad, mida ei taotleta tagasi. Käesoleva seaduse § 12 1 2. lõikes nimetatud istanduse omanik saab ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat istandusealust maad.
(1 1 ) Elamu-, korteri-, garaaži-, suvila- või aiandusühistu liikmete ühiskasutuses olevaks maaks loetakse nimetatud ühistu maakasutusõiguse piiridesse jääv maa, mida ühistu liikmed kasutavad ühiselt ja mis ei ole määratud ühistu liikme ehitise juurde kuuluva krundina või selle teenindamiseks vajaliku maana.
(1 2 ) Kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Maa erastamisel käesoleva lõike alusel määratakse erastamishind maa ostueesõigusega erastamisega samadel alustel ning erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras .
(2) Erastamisele kuuluv maa, millele ei ole ostueesõigusega erastamise taotlusi, välja arvatud põllumajandusmaa ja metsamaa, erastatakse käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud isikute olemasolu korral piiratud enampakkumisel. Tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta põllumajandusmaa (edaspidi vaba põllumajandusmaa ) antakse kasutusvaldusesse vastavalt käesoleva seaduse §-le 23 3 . Vabast põllumajandusmaast moodustatava katastriüksuse koosseisu võib maakorralduse nõuetest tulenevalt kuuluda ka teisi maatulundusmaa kõlvikuid, sealhulgas metsamaad käesoleva seaduse § 23 3 6. lõikes sätestatud ulatuses. Tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta metsamaa, välja arvatud maakorraldusnõuetest tulenevalt kasutusvaldusesse antava põllumajandusmaa koosseisu arvatud metsamaa (edaspidi vaba metsamaa), erastatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 23 4 . Vabast metsamaast moodustatava katastriüksuse koosseisu võib maakorralduse nõuetest tulenevalt kuuluda ka teisi maatulundusmaa kõlvikuid käesoleva seaduse § 23 4 6. lõike teises lauses sätestatud ulatuses. Erastamisele kuuluv maa, mis jääb piiratud enampakkumisel erastamata või käesoleva seaduse § 23 3 alusel kasutusvaldusesse andmata, välja arvatud metsamaa, erastatakse avalikul enampakkumisel.
(2 1 ) Tiheasustusega aladel erastatakse maa, millele ei ole ostueesõigusega erastamise taotlusi, katastriüksuste kaupa, mis on moodustatud detailplaneeringu alusel.
(3) Avalikul enampakkumisel ja piiratud enampakkumisel sõlmitakse müügileping isikuga, kes nõustub kehtestatud müügitingimustega ja pakub kõige kõrgemat ostuhinda.
(4) Piiratud enampakkumisel saavad osta:
2) põllumajandus-, metsa-, elamu- ja sihtotstarbeta maad isik, kellele ei tagastatud erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva kaitseala reservaadis või sihtkaitsevööndis asuvat maad või kellele tagastatud maa asub kas osaliselt või tervikuna erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva kaitseala reservaadis või sihtkaitsevööndis;
1) elamu- ja sihtotstarbeta maad isik, kellele ei tagastatud erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil maad osaliselt või tervikuna käesoleva seaduse § 6 2. lõike punktides 2-4 sätestatud alustel ja nimetatud maa osas on kohalik omavalitsus võtnud vastu otsuse maa osalise või täieliku kompenseerimise kohta;
3) elamumaad erastatava maa asukohajärgses maakonnas elavad abikaasad, kelle keskmine vanus ei ületa 30 aastat, samuti perekond või üksikisik, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt kolm alaealist last;
[
RT I 2005, 61, 476
- jõust. 27.11.2005]
4) elamumaad erastatava maa asukohajärgses maakonnas elav tagastatava eluruumi üürnik, kui üürileping oli sõlmitud enne Aluste jõustumist 1991. aasta 20. juunil; 5)–6) [kehtetud]
§ 22 1 . Maa erastamise ulatus
(1) Ostueesõigusega võib maad erastada käesoleva seaduse §-des 7, 8, 9, 10, § 20 1 1 . ja 1 2 . lõikes ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.
(2) Väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Kinnistu võib koosneda elamualuse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja -rajatiste alune maa.
(2 1 ) Kirikute ja koguduste seaduse, mittetulundusühingute seaduse või sihtasutuste seaduse alusel tegutsev ja vastavasse registrisse kantud isik võib maad erastada kuni 75 ha.
(2 2 ) Põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul on kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde. Sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde erastatav maa võib koosneda käesolevas lauses nimetatud hoone aluse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja rajatiste alune maa. Kui sama maatüki ostueesõigusega erastamist taotleb mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, viiakse nimetatud taotlejate vahel läbi enampakkumine.
(3) Üks isik võib piiratud enampakkumisel erastada kokku kuni 200 ha maad. Käesoleva seaduse § 22 4. lõikes nimetatud isikud saavad piiratud enampakkumisel maad omandada ainult üks kord. Avalikul enampakkumisel võib üks isik erastada kokku kuni 300 ha põllumajandusmaad, 100 ha metsamaad ja 3 ha linnade ja muude asulate maad.
(4) Kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikel õigus maad ostueesõigusega erastada käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ulatuses ja tingimustel. Igal kaasomanikul on õigus erastada ehitise kaasomandi osale vastav mõtteline osa maast. Väljaspool linna piire asuva elamu kaasomanikud võivad ostueesõigusega erastada kokku maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piirides, kui see oli suurem 50 ha-st. Erastatava maa suurus, mis ületab 2 ha, määratakse kaasomanike kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, erastatakse maa käesoleva seaduse § 9 1. lõikes sätestatud ulatuses.
(4 1 ) Kui mõni väljaspool linna piire asuva elamu kaasomanikest ei soovi ostueesõigusega erastada maad 2 ha ületavas osas, on teistel kaasomanikel õigus, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud ostueesõigusega erastatava maa ulatust ning muid tingimusi, erastada maad eraldi katastriüksusena vastavalt rohkem.
(4 2 ) Kui ehitis on abikaasade ühisvara, on maa erastamise õigus käesoleva paragrahvi 2. ja 2 2 . lõikes sätestatud ulatuses abikaasadel ühiselt nende ühise avalduse alusel. Kui abikaasad ühist avaldust ei esita, erastatakse maa abikaasale, kes on registreeritud ehitise omanikuna. Teine abikaasa kantakse ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel.
(5) Kui mõni ehitise kaasomanikest on maa tagastamise õigustatud subjekt ja maad taotletakse tagasi, siis tagastatakse ja erastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud ulatuses maa kaasomandisse vastavalt kaasomanike mõttelistele osadele ehitises.
(6) Erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras . Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid käesoleva seaduse § 7 5. ja 5 1 . lõikes sätestatud alustel.
(7) Aiandus- ja suvilaühistu ringpiiri sees asuv suvila või aiamaja omanikule ostueesõigusega erastatav maa võib koosneda mitmest lahustükist.
§ 22 2 . Maa erastamise korraldaja
(1) Maa erastamist korraldab maavanem. Kui riigivara erastamise käigus on erastataval maal asuvad ehitised võõrandanud Eesti Erastamisagentuur või need kuuluvad juriidilisele isikule, kelle aktsiad või osad on müünud Eesti Erastamisagentuur, korraldab kuni 2001. aasta 1. novembrini Eesti Erastamisagentuur selle maa erastamist, mille erastamise toimikud on talle esitatud 2001. aasta 1. juuniks, ülejäänud maade erastamist korraldab maa asukoha järgne maavanem. Kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud.
(2) Maavanem võib kokkuleppel kohaliku omavalitsuse volikoguga volitada kohalikku omavalitsust korraldama riigi nimel maa ostueesõigusega erastamist.
§ 22 3 . Erastatava maa eest tasumine
(1) Ostueesõigusega erastatava maa müügihinnaks on maa maksustamishind. Maa ostueesõigusega erastamisel enne 2002. aasta 1. jaanuari esitatud avalduse alusel on maa müügihinnaks 1993. aasta maa maksustamishind või 1996. aasta maa maksustamishind, kui viimane on madalam kui 1993. aasta maa maksustamishind. Vaba metsamaa, samuti metsamaa katastriüksuse koosseisu arvatud põllumajandusmaa ja sihtotstarbeta maa müügihinnaks ning enampakkumisega erastatava maa alghinnaks on maa erastamise avalduse esitamise ajal kehtinud maa maksustamishind. Metsamaa erastamisel lisatakse maa müügihinnale või enampakkumisega erastatava maa alghinnale kasvava metsa maksumus.
(2) Elamu, suvila ja aiamaja krundi või teenindamiseks vajaliku maa, sealhulgas elamu, suvila ja aiamaja püstitamiseks antud maa või väljaspool linna elamu juurde maa ostueesõigusega erastamisel Eesti alalisele elanikule korrutatakse erastatava maa müügihind kuni 2 ha ulatuses koefitsiendiga 0,5. Üks isik saab sooduskoefitsiendiga erastada maad ühe elamu ja ühe suvila või aiamaja juurde. Põllumajandusmaa ostueesõigusega erastamisel äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale, kes tegeleb erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, korrutatakse erastatava põllumajandusmaa müügihind koefitsiendiga 0,5. Kui eelmises lauses nimetatud isik erastab põllumajandusmaad elamu juurde ja erastatava maa kogupindala on suurem kui 2 ha, siis maa müügihinna määramiseks korrutatakse esmalt erastatava maa hulka kuuluva põllumajandusmaa müügihind koefitsiendiga 0,5 ja järgnevalt lahutatakse kogu müügihinnast ühe hektari maa keskmine müügihind.
(3) Maa erastamisel võib ostja kuni poole müügihinnast tasuda erastamisväärtpaberites, kui käesoleva paragrahvi 4., 5., 6. ja 6 1 . lõikest ei tulene teisiti. Erastamisväärtpaberites võib maa eest tasuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
(4) Kogu müügihinna võib tasuda erastamisväärtpaberites:
2) isik piiratud enampakkumisega erastatava maa eest;
1) füüsiline isik ostueesõigusega erastatava elamu, suvila ja aiamaja krundi või teenindamiseks vajaliku maa, sealhulgas elamu, suvila ja aiamaja püstitamiseks antud maa ning eluruumi juurde kuuluva maa mõttelise osa eest, ning põllumajandus-, metsa-, sihtotstarbeta ja Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maa eest, samuti aiandus- või suvilaühistu tema liikmete ühiskasutuses oleva maa eest;
3) isik asunduspiirkonnas erastatava maa eest;
5) korteri- ja elamuühistu erastatava elamumaa eest;
4) äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, käesoleva seaduse § 22 1 2 2 . lõike alusel erastatava maa eest;
6) isik põllumajandusliku tootmishoone maa eest.
(5) Füüsiline isik, kes ei ole Eesti alaline elanik, ning juriidiline isik, kelle osa- või aktsiakapitalis välismaalaste või välismaise juriidilise isiku osa moodustab üle 50 protsendi, peavad erastatava maa eest tasuma rahas ning ei saa tasumisel kasutada järelmaksu. Maa erastamisel võib füüsiline isik, kes ei ole Eesti alaline elanik, tasuda erastatava maa eest erastamisväärtpaberites talle õigusvastaselt võõrandatud vara eest tasutud kompensatsiooni ulatuses.
(6) Eesti Vabariigi seaduse «Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta» kohustatud subjekt ja Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse kohustatud subjekti õigusjärglane võivad ostueesõigusega erastatava maa eest tasuda erastamisväärtpaberites lisaks käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud osale ka ülejäänud osa müügihinnast eluruumide erastamisest talle või temaga ühte kontserni kuuluvale äriühingule laekunud summa ulatuses.
(6 1 ) Käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 3 nimetatud organisatsioon võib ostueesõigusega ja piiratud enampakkumisel erastatava maa eest tasuda erastamisväärtpaberites lisaks käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud osale ka ülejäänud osa müügihinnast talle või temaga ühte liitu või kirikusse kuuluvale organisatsioonile õigusvastaselt võõrandatud maa eest laekunud kompensatsiooni ulatuses.
(6 2 ) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktis 1 nimetatud isikud võivad erastatava maa eest tasuda erastamisväärtpaberitega ettemaksuna enne katastriüksuse moodustamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 22 4
(7) Maa erastamisel on ostjal õigus müügihinna tasumisel kasutada järelmaksu:
2) kuni 10 aastat, kui maa müügihind on 300 001 kuni 5 000 000 krooni;
1) kuni 5 aastat, kui maa müügihind on 25 000 kuni 300 000 krooni;
3) kuni 15 aastat, kui maa müügihind on üle 5 000 000 krooni;
4) käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud maa erastamisel kuni 50 aastat arvestusega, et tasumisele kuuluv summa intresse arvestamata ei oleks väiksem kui 2000 krooni aastas.
(8) Vähemalt 10 protsenti ostuhinnast tasutakse enne müügilepingu sõlmimist. Võla tasumine tagatakse hüpoteegiga. Järelmaksu korral maksab ostja aastas tasumisele kuuluvalt summalt intressi 10 protsenti aastas ja.
käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud juhul 5 protsenti aastas. Maksmisega viivitamise korral maksab ostja tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05 protsenti iga tasumisega viivitatud päeva eest. Intressid ja viivised tasutakse rahas.
(9) Isiku poolt ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel või vaba põllumajandus- või metsamaana erastatava või erastatud maa müügihinda võib vähendada või väljaostuvõlga kustutada maaomaniku või maa erastaja iga pärast 1996. aasta 7. juunit sündinud lapse kohta kuni 25 000 krooni ulatuses, sõltumata ostumüügilepingu sõlmimise ajast. Kui müügihinna tasumata osa on väiksem kui 25 000 krooni või müügihind on täielikult tasutud (ka ettemaksuna), on eelmises lauses nimetatud isikul õigus nõuda enammakstud summa tagastamist, sõltumata maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajast. Käesolevas lõikes sätestatud soodustuste rakendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .
(10) Füüsilisel isikul, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt neli alla 18-aastast last, võib ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel või vaba põllumajandus- või metsamaana erastatava või erastatud maa müügihinda vähendada või väljaostuvõlga kustutada kuni 25 000 krooni ulatuses. Enne 1997. aasta 30. novembrit sõlmitud maa ostu-müügilepingute korral võib müügihinda vähendada või väljaostuvõlga kustutada, kui maaomaniku kasvatada ja ülal pidada oli nimetatud kuupäeval vähemalt neli alla 18-aastast last. Pärast 1997. aasta 30. novembrit võib maa väljaostuvõlga kustutada või müügihinda vähendada, kui nimetatud lapsed olid maaomaniku kasvatada ja ülal pidada maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajal või kui pärast ostu-müügilepingu sõlmimist sündinud laps on ühtlasi neljas tema kasvatada ja ülal pidada olevatest alla 18-aastastest lastest. Kui müügihinna tasumata osa on väiksem kui 25 000 krooni või müügihind on täielikult tasutud (ka ettemaksuna), on käesolevas lõikes nimetatud isikul õigus nõuda enammakstud summa tagastamist. Käesolevas lõikes sätestatud soodustuste rakendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .
(11) Kui isikul on erastatud või erastatava maa eest tasumisel õigus saada soodustust nii käesoleva paragrahvi lõike 9 kui ka lõike 10 alusel, rakendatakse mõlemat soodustust.
(12) Käesoleva paragrahvi 9. ja 10. lõikes nimetatud enammakstud summa tagastatakse erastamisväärtpaberites. Avaldus enammakstud summa tagastamiseks erastamisväärtpaberites esitatakse erastamise korraldajale hiljemalt 2006. aasta 1. oktoobriks. Pärast erastamisväärtpaberite kasutamise tähtaja lõppu tagastatakse enammakstud summa rahas.
[
RT I 2006, 7, 40
- jõust. 04.02.2006]
§ 22 4 . Maa erastamisel ettemaksu tasumine
(1) Kui maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik soovib erastatava maa eest tasuda ettemaksu, teatab ta oma soovist kirjalikult kohalikule omavalitsusele. Omavalitsus määrab maksualuste maade nimekirja alusel erastatava maa pindala ja hinna ning väljastab taotlejale ettemaksu tasumise teatise kümne tööpäeva jooksul. Ettemaksuna tasutava erastatava maa müügihinda võib vähendada käesoleva seaduse § 22 3 lõigetes 9-11 sätestatud juhtudel ja suuruses. Kui kinnistu piires on üle 0,5 ha metsamaad, on nõutav maa ja kasvava metsa hindamise akt. Sellisel juhul väljastab omavalitsus teatise kümne tööpäeva jooksul pärast hindamisakti saamist. Ettemaksuna tasutakse korraga kogu ostuhind.
(2) Pärast katastriüksuse moodustamist ostu-müügilepingu sõlmimisel määratakse erastatava maa müügihind samadel alustel, mis kehtisid ettemaksu tasumise ajal.
(3) Kui maa ostu-müügilepingus määratud maa müügihind erineb ettemaksuna tasutud summast kuni 8 protsenti, loetakse maa müügihind täielikult tasutuks.
(4) Kui ettemaksuna tasutud summa on üle 8 protsendi väiksem maa ostu-müügilepingus määratud maa müügihinnast, tasub maa erastaja ettemaksuna makstud summa ja maa ostu-müügilepingus määratud maa müügihinna vahe rahas või erastamisväärtpaberites ostu-müügilepingus sätestatud tingimustel ja tähtajaks.
(5) Ettemaksuna makstud summat tagasi ei maksta, välja arvatud käesoleva seaduse § 22 3 9.-11. lõikes sätestatud juhul ja juhul, kui ettemaksu tasunud isik ei saa maad temast olenemata põhjusel ostueesõigusega erastada või kui ettemaksu summa ei ole määratud õigesti. Ettemaks tagastatakse vastavalt ettemaksu tasumisel kasutatud maksevahenditele erastamisväärtpaberites või rahas. Pärast erastamisväärtpaberite kasutamise tähtaja lõppu tagastatakse erastamisväärtpaberites tasutud ettemaks kooskõlas erastamisseaduse §-ga 29 1 .
(6) Maa eest tasutud ettemaks läheb üle teisele isikule koos maa ostueesõiguse üleminekuga.
(7) [Kehtetu]
(8) Erastatava maa eest saab ettemaksu tasuda Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras . [RT I 2006, 7, 40- jõust. 04.02.2006]
§ 23. Maa erastamise kord
(1) Maa erastatakse vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega. Maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus plaani- ja kaardimaterjali alusel. Kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui erastamise õigustatud subjekt ei soovi maad plaani- ja kaardimaterjali alusel erastada, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. Vaba metsamaa erastamiseks võib katastripidaja loal katastriüksuse moodustada plaani- ja kaardimaterjali alusel juhul, kui erastatav maa piirneb üksnes riigi maakatastris registreeritud, mõõdistamise teel (välja arvatud aerofotogeodeetiline mõõdistamisviis) moodustatud katastriüksustega.
(1 1 ) Kui maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik on saanud selleks pädevalt isikult Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras koostatud ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, on erastamise õigust omav isik kohustatud nimetatud ettepaneku alusel tellima katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates ja teavitama kirjalikult 10 päeva jooksul kohalikku omavalitsust tellimuse esitamisest. Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamiseks nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta maa erastamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui erastamise korraldaja teeb vaba metsamaa erastamise õigust omavale isikule ettepaneku tellida katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult, on erastamise õigust omav isik kohustatud katastriüksuse moodustamise tööd tellima kolme kuu jooksul ettepaneku tegemisest arvates. Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamise tööde teostamiseks nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta maa erastamise õiguse.
(2) Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse pärast seda, kui valla- või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Maa erastamine muul käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud viisil algatatakse pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või kompenseerimise otsustamist.
(3) Ostueesõigusega erastamise avalduse kohta tehakse otsus kolme kuu jooksul, arvates avalduse esitamisest.
(4) Erastamise korraldaja, kuulanud ära kohaliku omavalitsuse seisukoha, otsustab piiratud enampakkumisele kutsutavate isikute ringi.
(4 1 ) Maa erastamisel käesoleva seaduse § 23 4 alusel või enampakkumisega erastamisel erastatakse maa moodustatud katastriüksuste kaupa, mitte nende kogumina.
(4 2 ) Maa erastamisel piiratud ja avalikul enampakkumisel on erastamise korraldajal õigus kehtestada enampakkumise osavõtutasu, mille suurus ei või olla suurem kui 1000 krooni, ja tagatisraha, mille suurus ei või olla suurem kui 10 protsenti enampakkumisega erastatava maa alghinnast. Osavõtutasu enampakkumisest osavõtnutele ei tagastata. Enampakkumise võitjale, kui temaga sõlmitakse maa ostu-müügileping, tagatisraha ei tagastata ja see võetakse arvesse maa müügihinna tasumisel. Tagatisraha, sealhulgas reserveeritud tagatisraha, ei tagastata isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, samuti enampakkumise võitjale, kui ta mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostu-müügilepingut kolme kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates.
(5) Maa erastamine toimub ostja kulul. Erastamiskulude koosseisu ja nende määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus . Maa ostu-müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise lepingud sõlmib riigi nimel erastamise korraldaja. Maa erastamisel võib ostu-müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmida lihtkirjalikus vormis. Kui maa erastatakse järelmaksuga, sõlmitakse maa ostu-müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise leping notariaalselt tõestatud vormis. Notari tasu tasub ostja. Maa ostu-müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise leping tuleb sõlmida kolme kuu jooksul maa erastamise otsuse jõustumise või enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates. Maa piiratud või avaliku enampakkumise võitja, vaba põllumajandus- ja vaba metsamaa erastamise õigust omav isik või maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik, kes mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostu-müügilepingut nimetatud tähtaja jooksul, kaotab maa erastamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras .
(5 1 ) Maa müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingute kohustuslikeks tingimusteks on vastavalt asjaoludele: 1) ostja kinnitus selle kohta, et vastavat maatükki erastades ei ületa ta käesolevas seaduses sätestatud maa erastamise piirmäärasid;
3) ostja kohustus tasuda erastamise korraldaja eriarvele rahas kolmekordne seadusliku müügihinna ning ostumüügilepingus fikseeritud müügihinna vahe, kui pärast maa ostu-müügilepingu sõlmimist selgub, et ostja ei vastanud väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks vajalikele tingimustele;
2) järelmaksu kasutamise korral poolte kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud maa väljaostuvõla tasumise nõude rahuldamiseks. Vastav märge kantakse kinnistusraamatusse;
4) ostja kohustus vältida hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemist ja hüpoteegipidaja õiguste muul viisil kahjustamist ning ilma hüpoteegipidaja loata mitte raiuda kasvavat metsa maal, millele erastamisel tekkinud nõuete täitmise tagamiseks on seatud Eesti Vabariigi kasuks hüpoteek. Samuti kohustus loa taotlemiseks esitada hüpoteegipidajale või tema volitatud esindajale metsaseaduses sätestatud metsamajandamiskava;
5) vähemalt 20 000 krooni suurune leppetrahv käesoleva lõike punktis 4 nimetatud kohustuste mittekohase täitmise eest;
6)–7) [Kehtetud]
(5 2 ) Ostja on kohustatud tasuma erastamise korraldaja erastamise eriarvele rahas kolmekordse müügihinnaga võrdse summa, kui pärast maa ostu-müügilepingu sõlmimist selgub, et ostja ületas vastava maatüki erastamisega käesolevas seaduses sätestatud maa erastamise piirmäära.
(5 3 ) Maa erastamisel täidab hüpoteegipidaja ülesandeid Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi osas maa erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik. Hüpoteegipidajal on õigus anda nõusolek maa erastamise või tagastamise käigus Eesti Vabariigi kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistu võõrandamisel kinnistu väljaostuvõla ülekandmiseks kinnistu omandajale. Hüpoeegipidajal on õigus käesoleva paragrahvi 5 1 . lõike punktis 4 sätestatud loa andmisest keelduda, kui raie tulemusena langeks kinnisasja väärtus alla 1,2-kordse hüpoteegiga tagatud nõude määra. Hüpoteegi seadmisel ei või kokku leppida asjaõigusseaduse § 332 1. lõikes sätestatud nõude mittekehtimise suhtes. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemisel alla seaduses sätestatud määra on hüpoteegipidajal õigus nõuda lisatagatist, samuti on hüpoteegipidajal erastamise käigus tekkinud nõude täitmise tagamiseks õigus koormata hüpoteegiga kinnisasja, mis ei olnud erastamismenetluse objektiks.
§ 23 3 . Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine
(1) Vallavalitsus selgitab välja käesoleva seaduse § 22 2. lõikes nimetatud vaba põllumajandusmaa pindala ning, arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid, piiritleb plaanil kasutusvaldusesse antavad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga. Koostatud plaani ja maatükkide registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks ja teine esitatakse maavanemale. Kasutusvaldusesse antava vaba põllumajandusmaa plaani ja maatükkide registreerimislehe avalik väljapanek toimub pärast asjakohase loa saamist maavanemalt. Teade plaani avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes, viimase puudumisel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. [RT I 2005, 61, 476- jõust. 27.11.2005]
(1 1 ) Vaba põllumajandusmaa antakse kasutusvaldusesse Eesti kodanikule või Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule, kes vastavad käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud nõuetele.
(2) Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks esitab äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb põllumajandusliku tootmisega maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil või põllumajandusliku tootmisega naaberomavalitsuse territooriumil ja tema maaomand piirneb kasutusvaldusesse antava maaga, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, omavalitsusele avalduse maa suuruse ja maatüki numbri(te) nimetamisega. Põllumajandusliku tootmisega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Põllumajandusmaa kasutamise õigusena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse põllumajandusmaa tegelikku kasutamist õiguslikul alusel.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele vastavad isikud võivad esitada kas ühe avalduse kõikide taotletavate maatükkide kohta või ka eraldi avaldused iga maatüki kohta. Kui vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks esitavad avaldused isikud, kes on põllumajanduslikuks tootmiseks vajaliku maa kaasomanikud, peavad nad igaüks eraldi vastama käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele ning neil kokku on õigus vaba põllumajandusmaad kasutusvaldusesse saada käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmääras. Kui nimetatud isikud tegelevad põllumajandusliku tootmisega mitme kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil, on neil õigus esitada vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks avaldusi mitmele taotletava maa asukohajärgsele vallavalitsusele. Avaldusi võib esitada ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud plaani avaliku väljapaneku perioodi lõppu, kuid mitte hiljem kui 2010. aasta 1. jaanuaril. Avalduse võib saata ka tähitud kirjana. Vallavalitsus on kohustatud esitatud avaldused registreerima. [RT I 2009, 61, 404- jõust. 17.12.2009]
(4) Vallavalitsus koostab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja. Nimekiri (maatüki number, suurus, taotleja nimi või nimetus, äriregistri kood) pannakse välja omavalitsuses avalikuks tutvumiseks.
```
(6) Maa erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras . [RT I 2006, 30, 232- jõust. 01.01.2007] § 23 1 . [Kehtetu] § 23 2 . [Kehtetu – RT I 2002, 100, 586- jõust. 01.01.2003]
```
Teade nimekirja avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes, viimase puudumisel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. [RT I 2005, 61, 476- jõust. 27.11.2005]
(5) Enne vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamist on vallavolikogul õigus nõuda taotlejalt põllumajandusliku tootmisega tegelemist tõendavaid dokumente. Kaebusi võib huvitatud isik esitada kümne päeva jooksul, arvates nimekirja avalikustamise kuupäevast. Vallavolikogu lahendab huvitatud isikute kaebused, kinnitab nimekirja ja esitab selle maavanemale. Vallavolikogu poolt kinnitatavasse nimekirja ei kanta isikuid, kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(5 1 ) Vallavolikogu kinnitab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja hiljemalt 2010. aasta 1. mail. Kui enne 2010. aasta 1. maid vastuvõetud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise otsuse on kohus tühistanud või õigusvastaseks tunnistanud, võib vallavolikogu sama põllumajandusmaa suhtes vastu võtta nimekirja kinnitamise otsuse pärast 2010. aasta 1. maid, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast kohtulahendi jõustumist. [RT I 2009, 61, 404- jõust. 17.12.2009]
(6) Üks isik võib käesoleva paragrahvi alusel kasutusvaldusesse saada kuni 250 ha vaba põllumajandusmaad, mille koosseisu võib maakorraldusnõuetest tulenevalt kuuluda kokku kuni 15 ha metsamaad. Kui käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud piirmäära piires ei jätku taotlusi kõigile kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kasutusvaldusesse antavatele vaba põllumajandusmaa maatükkidele, võib vallavolikogu otsustada anda ühe isiku kasutusvaldusesse rohkem kui 250 ha maad, võimaldades kõigil taotlejatel esitada täiendavaid taotlusi. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldus seatakse ühe isiku kasuks. Kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Kui maavanem ei nõustu vallavolikogu ettepanekuga või leiab, et kohaliku omavalitsuse otsus ei ole õiguspärane, saadab ta ettepaneku volikogule tagasi uueks arutamiseks. [RT I 2009, 18, 107- jõust. 28.03.2009]
(6 1 ) Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise õigust omav isik, kes on taotlenud vaba põllumajandusmaad kasutusvaldusesse käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäärast suuremas ulatuses, on kohustatud viivitamatult pärast seda, kui talle on saanud teatavaks, et ta on kantud vallavolikogu otsusega kinnitatud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäära ulatuses, teatama sellest kirjalikult vallavolikogule ja loobuma piirmäära ületava vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlemisest. Vallavolikogu on kohustatud kustutama nimekirjast isiku, kes on kantud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäära ületavas osas. Käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäära ületava vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmiseks sõlmitud tehing on õigustühine. [RT I 2005, 61, 476- jõust. 27.11.2005]
(7) –(8) [Kehtetud – RT I 2005, 61, 476- jõust. 27.11.2005]
§ 23 4 . Vaba metsamaa erastamine
(1) Vallavalitsus selgitab välja käesoleva seaduse § 22 2. lõikes nimetatud vaba metsamaa pindala ning, arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid, piiritleb plaanil erastamisele kuuluvad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga. Koostatud plaani ja maatükkide registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks ja teine esitatakse hiljemalt 2003. aasta 1. septembriks maavanemale. Maavanem otsustab loa andmise või sellest keeldumise dokumentide saamisest arvates ühe kuu jooksul. Erastatava vaba metsamaa plaani ja maatükkide registreerimislehe avalik väljapanek toimub pärast maavanemalt asjakohase loa saamist ja kestab üks kuu. Teade plaani avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes.
(2) Vaba metsamaa erastamise õigustatud subjekt on Eesti kodanik. Vaba metsamaa erastamiseks võib kohalikule omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega käesoleva seaduse § 23 3 2. lõike tähenduses või metsamajandusega. Metsamajandusega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning on teostanud selles metsas metsaseaduse tähenduses hooldustöid või asunud täitma samas seaduses sätestatud metsa uuendamise kohustust.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele vastav isik võib esitada kas ühe avalduse kõikide erastamiseks taotletavate metsamaatükkide kohta või eraldi avalduse iga metsamaatüki kohta. Isikud võivad esitada ühise avalduse vaba metsamaa erastamiseks kaasomandisse. Kaasomanikud peavad igaüks eraldi vastama käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele. Kaasomanikel on õigus kokku erastada metsamaad käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmääras. Kui nimetatud isikud tegelevad metsamajandusega mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, on neil õigus esitada vaba metsamaa erastamise avaldus mitmele taotletava maa asukohajärgsele vallavalitsusele. Avaldusi võib esitada ühe kuu
jooksul pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avaliku väljapaneku lõppu. Avalduse võib saata ka tähitud kirjana. Vallavalitsus on kohustatud esitatud avaldused registreerima.
(4) Vallavalitsus koostab vaba metsamaa erastamise taotlejate nimekirja. Nimekiri (maatüki number ja suurus, taotleja nimi, äriregistri kood, taotluse sisu) pannakse välja omavalitsuses avalikuks tutvumiseks. Teade nimekirja avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes. Nimekirja avalik väljapanek kestab kümme kalendripäeva.
(5) Kaebusi võib huvitatud isik esitada kümne päeva jooksul, arvates nimekirja avalikustamise kuupäevast. Huvitatud isikute kaebused lahendab vallavolikogu .
(6) Käesoleva paragrahvi alusel võib üks isik erastada kuni 20 ha vaba metsamaad . Maakorralduse nõuetest tulenevalt võib erastatava maa pindala olla kuni 10 ha suurem. Kui ühte maatükki taotleb mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, eelistab kohaliku omavalitsuse volikogu naaberkinnistu omanikku, seejärel põllumajandusliku tootmisega tegelejat ja seejärel isikut, kelle omandis on taotlejatest kõige vähem metsamaad.
(7) Vallavolikogu kinnitab metsamaa erastajate nimekirja hiljemalt 2004. aasta 1. aprillil. Isik loetakse vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest alates. Vallavolikogu poolt kinnitatavasse nimekirja ei kanta isikuid:
2) kes on enda omandis olevat metsamaad puudulikult uuendanud või ei ole seda hooldanud metsaseaduse tähenduses;
1) kes on viimase kümne aasta jooksul võõrandanud enda omandis olnud metsamaad, välja arvatud abikaasale, alanejatele sugulastele ja vanematele või kui toimus metsamaa müük-ost metsamaa terviklikkuse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks;
3) kelle omandis on rohkem kui 100 ha metsamaad.
(8) Vaba metsamaa erastamise õigust omav isik, kes on taotlenud maa erastamist käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäärast suuremas ulatuses, on kohustatud viivitamatult pärast seda, kui talle on saanud teatavaks, et ta on kantud vallavolikogu otsusega kinnitatud nimekirja käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäära ulatuses, teatama sellest kirjalikult vallavolikogule ja loobuma piirmäära ületava maa erastamisest. Vallavolikogu on kohustatud kustutama nimekirjast isiku, kes on kantud nimekirja käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäära ületavas osas. Käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäära ületava maa erastamiseks sõlmitud tehing on õigustühine.
(9) Käesoleva paragrahvi alusel metsamaa erastanud isik ei või seda metsamaad võõrandada enne väljaostuhinna täielikku tasumist, kuid mitte enne viie aasta möödumist ostu-müügilepingu sõlmimisest, välja arvatud abikaasale, alanejatele sugulastele ja vanematele, samuti ei tohi ta sellele metsamaale seada kasutusvaldust kümne aasta jooksul müügilepingu sõlmimisest arvates. Vastavad märked kantakse kinnistusraamatusse ja need on kohustuslikud ka omandiõiguse üleminekul. [RT I 2006, 30, 232- jõust. 01.01.2007]
§ 24.
[Kehtetu]
IV. osa MUNITSIPAALMAA
§ 25. Maa munitsipaalomandisse andmine
(1) Munitsipaalomandisse antakse tasuta käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud maa.
(2) Munitsipaalomandisse antud maad võib kohalik omavalitsus kasutada üksnes maa munitsipaalomandisse andmise otsuses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil.
(3) Kohalik omavalitsus võib munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa sihtotstarbega maa sihtotstarvet muuta, nimetatud maad võõrandada, kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormata maavanema otsusega saadud maa korral üksnes keskkonnaministri loal ning Vabariigi Valitsuse otsusega saadud maa korral üksnes Vabariigi Valitsuse loal. Luba antakse kohaliku omavalitsuse motiveeritud taotluse alusel.
(4) Munitsipaalomandisse antud maa, välja arvatud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 1 nimetatud maa võõrandamisest, kasutusvaldusse andmisest või hoonestusõigusega koormamisest laekunud rahast, maa tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel aga maa harilikust väärtusest võõrandamishetkel, millest on maha arvatud võõrandatud või kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormatud maa parendamiseks, sealhulgas detailplaneeringu koostamiseks, kohaliku omavalitsuse üksuse tehtud põhjendatud kulud, kannab kohaliku omavalitsuse üksus 65 protsenti kolme kuu jooksul laekumise päevale järgnevast päevast arvates üle
riigieelarvesse kooskõlas riigieelarve seaduse § 32 lõike 1 alusel kehtestatud riigieelarve kassalise teenindamise eeskirjaga. Käesolevas lõikes sätestatud kohustus kehtib 10 aastat maa munitsipaalomandisse andmisest arvates. [RT I 2009, 57, 381- jõust. 01.01.2010]
(5) Munitsipaalomandisse jäävate veekogude aluse maa ja hoonestamata sotsiaalmaa ning munitsipaalomandis olevate teede, tänavate ja raudteede teenindamiseks vajaliku maa katastriüksuse moodustamisel piiriprotokolli ei koostata.
(6) Maa munitsipaalomandisse andmise otsustajad määrab ja maa munitsipaalomandisse andmise korra ning munitsipaalmaa võõrandamisest, kasutusvaldusesse andmisest ja hoonestusõigusega koormamisest riigieelarvesse laekunud raha kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus . [RT I 2005, 61, 476- jõust. 27.11.2005]
§ 26–27. [Kehtetud]
§ 28. Munitsipaalomandisse antav maa
(1) Munitsipaalomandisse antakse:
2) [kehtetu]
1) munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa;
3) munitsipaalomandisse jäävate veekogude alune maa;
5) osaühingu, mille ainus osa kuulub kohalikule omavalitsusele, või aktsiaseltsi, mille kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusele, põllumajandusmaa ja kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse ülesannete täitmiseks vajalik põllumajandusmaa;
4) sotsiaalmaa;
6) [kehtetu]
8) 1940. aasta 16. juuni seisuga külakogukonna omandis olnud ühismaa, välja arvatud maa, mis kuulub tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele käesoleva seaduse §-des 6 kuni 10 sätestatud ulatuses.
7) 1940. aasta 16. juuni seisuga kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud ja käesoleval ajal munitsipaliseerimist taotleva kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuv maa, välja arvatud maa, mis kuulub riigi omandisse jätmisele vastavalt käesoleva seaduse §-le 31 või mis kuulub ostueesõigusega erastamisele vastavalt käesoleva seaduse §-dele 7, 8, 9 või 10 või mis kuulub omandisse andmisele endise kruntrendimaa (obrokimaa) omandisse andmise ja kompenseerimise seaduse alusel;
(2) Munitsipaalomandisse võib anda ka käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetamata maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks.
V. osa RIIGIMAA
§ 29. Maa riigi omandisse jätmine
Riigi omandisse jäetakse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse otsusega käesoleva seaduse § 31 1. lõikes nimetatud maa. Maa riigi omandisse jätmise korra, volitatud valitsusasutused ja riigimaa valitseja määramise alusedkehtestab Vabariigi Valitsus. Riigi omandisse jäetava maa suurus ja piirid määratakse vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks detailplaneeringut koostamata.
§ 30. [Kehtetu]
§ 31. Riigi omandisse jäetav maa
(1) Riigi omandisse jäetakse:
2) riikliku kaitse all olev ja riikliku kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, kui kehtestatud kaitserežiim teeb võimatuks maa kasutamise teise isiku poolt;
1) riigi omandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa;
3) riigi omandisse jäävate veekogude alune maa;
5) riigikaitsemaa;
4) sotsiaalmaa;
6) riigimetsamaa;
8) riigi maareserv;
7) riigi äriühingute ja riigiasutuste põllumajandusmaa;
9) üleriigilise tähtsusega maardlate maa olemasoleva mäeeraldise piirides, välja arvatud kehtestatud korras rekultiveeritud maa, mille tagastamist taotletakse;
11) [kehtetu]
10) teise isiku ehitise teenindamiseks vajalik maa, millele seatakse hoonestusõigus;
12) maa, millele seatakse kasutusvaldus vastavalt käesoleva seaduse §-le 34 1 ;
13) maa, mis antakse välisriigi omandisse, valdusse või kasutusse või mille üleandmises on valitsusdelegatsioonid kirjalikult kokku leppinud.
(2) Maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel, on samuti riigi omandis.
(3) Riigi omandisse jäetud maa võõrandamine toimub riigivaraseaduses sätestatud korras, kui seadusega ei sätestata teisiti.
VI. osa [Kehtetu]
§ 31 1 . [Kehtetu]
VII. osa MAA LEPINGULISE KASUTAMISE ÕIGUS JA HOONESTUSÕIGUS
§ 32. Maa lepingulisse kasutusse andmine
(1) Riigi omandisse jäetud maa kasutusse andmine toimub riigivaraseaduses sätestatud alustel ja korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Maareformi käigus tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele kuuluvat maad lepingulisse kasutusse ei anta, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 34 1 ja 35 1 sätestatud juhtudel.
§ 33–34. [Kehtetud]
§ 34 1 . Maa kasutusvaldusesse andmise kord ja maa kasutamine kasutusvalduse alusel
(1) Kasutusvalduse võib seada isiku kasuks, kellele anti maa kasutada Eesti NSV taluseaduse alusel ning kes kasutab seda maad kasutusvalduse taotlemise ajal ega soovi maad omandada.
(2) Põllumajandusliku tootmisega tegeleva, käesoleva seaduse § 23 3 alusel maa kasutusvaldusesse saamise õiguse omandanud isiku kasuks seatakse põllumajandusmaale kasutusvaldus kuni 15 aastaks. Nimetatud tähtaja möödumisel on kasutusvaldajal kolme kuu jooksul õigus taotleda lepingu pikendamist veel kuni 15 aastaks. [RT I 2009, 18, 107- jõust. 28.03.2009]
(2 1 ) Maa antakse kasutusvaldusesse vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega. Maa kasutusvaldusesse andmiseks võib katastripidaja loal katastriüksuse moodustada plaani- ja kaardimaterjali alusel üksnes juhul, kui kasutusvaldusesse antav maa piirneb üksnes riigi maakatastris registreeritud, mõõdistamise teel (välja arvatud aerofotogeodeetiline mõõdistamisviis) moodustatud katastriüksustega. Maa kasutusvaldusesse andmisel käesoleva seaduse § 23 3 alusel antakse maa kasutusvaldusesse moodustatud katastriüksuste kaupa, mitte nende kogumina.
(3) Isikul, kelle kasuks on kasutusvaldus seatud käesoleva paragrahvi alusel, on õigus taotleda maa omandamist pärast kahe aasta möödumist kasutusvalduse seadmisest. Kasutusvaldusesse antud maa omandisse andmine reguleeritakse eraldi seadusega, kus sätestatakse kasutusvaldusega koormatud maa omandamiseks õigustatud isikud, maa omandamise ulatus ja tingimused. [RT I 2009, 18, 107- jõust. 28.03.2009]
(3 1 ) Asjaõigusseaduse § 201 3. lõike alusel välistatakse vaba põllumajandusmaana kasutusvaldusesse antud maal kasvava metsa raie kasutusvaldaja poolt. Erandina võib kasutusvaldaja Vabariigi Valitsuse määratud korras ning tasu eest raiuda kasutusvaldusesse antud maal kasvavat metsa. Kasutusvaldusesse antud maad ei või anda rendile ega teisele isikule kasutamiseks. [RT I 2009, 18, 107- jõust. 28.03.2009]
(4) Isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud käesoleva paragrahvi alusel, tasub esimesel viiel aastal ainult maamaksu, kasutusvalduse tasu maksmine algab viie aasta möödumisel kasutusvalduse kinnistusraamatusse kandmisest. Kasutusvalduse aastatasu suurus on 2% kehtivast maa maksustamishinnast, kuid mitte vähem kui 100 krooni.
[
RT I 2009, 18, 107
- jõust. 28.03.2009]
(5) Kasutusvalduse seadmist korraldab maavanem Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kohalik omavalitsus teeb maa kasutusvaldusesse andmisel käesolevas seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud
eeltoimingud. Käesoleva seaduse § 31 1. lõike punkti 12 alusel riigi omandisse jäetud maa kinnistusraamatusse kandmise avaldusega samaaegselt võib esitada lihtkirjalikus vormis sõlmitud asjaõiguslepingu kasutusvalduse seadmiseks. Maavanem võib kokkuleppel kohaliku omavalitsuse volikoguga volitada kohalikku omavalitsust korraldama riigi nimel kasutusvalduse seadmist riigi omandisse jäetud ja kinnistusraamatusse kantud maale. Kasutusvalduse seadmise lepingu sõlmib maavanem või tema poolt volitatud maavalitsuse ametnik. [RT I 2009, 18, 107- jõust. 28.03.2009]
(5 1 ) Maale kasutusvalduse seadmise leping peab sisaldama asjaõiguslepingu sätteid maa ja maaga seotud asjaõiguste kinnistamiseks. Maale kasutusvalduse seadmise lepingute kohustuslikeks tingimusteks on vastavalt asjaoludele:
2) maa kasutusvaldusesse saaja kohustus tasuda lepingu kestuse jooksul maamaksu;
1) maa kasutusvaldusesse saaja kinnitus selle kohta, et vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamisega ei ületa ta käesoleva seaduse § 23 3 6. lõikes sätestatud piirmäära või et maa kasutusvaldusesse saamisega ei ületa ta Eesti NSV taluseaduse alusel või sellega võrdsustatud korras temale kasutusse antud maa ulatust;
3) maa kasutusvaldusesse saaja kohustus pärast viie aasta möödumist kasutusvalduse kinnistusraamatusse kandmisest alustada kasutusvalduse tasu maksmist;
5) maa kasutusvaldusesse saaja kohustus mitte anda maad rendile või teisele isikule kasutamiseks;
4) maa kasutusvaldusesse saaja kohustus kasutusvalduse tasu maksmisega viivitamise korral maksta tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05 protsenti iga tasumisega viivitatud päeva eest;
6) maa kasutusvaldusesse saaja kohustus kasutada maad sihtotstarbeliselt ja head põllumajandustava järgides; 7) viide asjaõigusseaduse § 201 3. lõikele, mille alusel välistatakse kasutusvaldusesse antud maal kasvava
1
8) maa kasutusvaldusesse saaja kohustus tasuda vähemalt 20 000 krooni suurune leppetrahv käesoleva lõike punktides 1, 5, 6 või 7 nimetatud kohustuste mittekohase täitmise eest.
metsa raie kasutusvaldaja poolt, ja käesoleva paragrahvi 3
. lõikes sätestatud erandile;
(6) Maa kasutusvaldusesse saaja kannab maa kasutusvaldusesse andmisega seotud kulud, mille koosseisu ja määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus.
(7) Kasutusvaldaja surma korral võib tema asemele kasutusvalduse seadmise lepingusse astuda kasutusvaldajaga koos elanud abikaasa. Kui kasutusvaldajal ei olnud temaga koos elanud abikaasat või kui abikaasa ei soovi kasutusvalduse seadmise lepingusse astuda, on kasutusvalduse seadmise lepingusse astumise õigus ühel pärijal vastavalt pärijatevahelisele kokkuleppele.
(8) Kui isik rikub käesoleva paragrahvi 3 1 . lõikes sätestatut või ei kasuta maad sihtotstarbeliselt ega järgi head põllumajandustava või jätab süstemaatiliselt kasutusvalduse tasu tähtaegselt tasumata, lõpetab maavanem kasutusvalduse lepingu, nõudes, lisaks käesoleva paragrahvi 5 1 . lõike punktis 8 sätestatud leppetrahvile, vajaduse korral kasutusvaldajalt sisse tekitatud kahju. [RT I 2005, 61, 476- jõust. 27.11.2005]
§ 35. [Kehtetu]
§ 35 1 . Hoonestusõiguse seadmine ehitise omaniku kasuks
Ehitise omaniku kasuks, kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad omandada, võib riigimaale seada hoonestusõiguse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras .
§ 36. Senise maakasutuse lõppemine
(1) Senine maakasutusõigus lõpeb maakasutuse ümbervormistamisega käesolevas seaduses või riigivaraseaduses sätestatud alustel.
(2) –(3) [Kehtetud]
§ 37. [Kehtetu]
VIII. osa MAAREFORMI TAGAMINE
§ 38. Maareformi läbiviimise kord
(1) Maareformi viivad läbi Vabariigi Valitsus Maa-ameti kaudu ja kohalikud omavalitsused käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(2) Maareformi läbiviimisel on Maa-ametil õigus:
2) nõuda riigiasutuselt või kohaliku omavalitsuse organilt infot ja aruandeid maareformi läbiviimise kohta;
1) kontrollida riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse organi tegevust maareformi läbiviimisel;
3) teha riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse organile kohustuslikke ettekirjutusi maareformi läbiviimise küsimuses;
4) anda selgitusi maareformiga seotud õigusakti rakendamisel;
5) kaasata maareformi käigus tekkinud probleemide lahendamisse ministeeriumide ja teiste riigiasutuste asjatundjaid ning vastava ala teadlasi ja praktikuid;
6) kui kohalik omavalitsus ei täida tähtaegselt seadusel põhinevaid ettekirjutusi, anda kooskõlastatult maavanemaga maareformi seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud toimingu teostamise õigus üle maavalitsusele.
(3) Käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks ning §-s 3 sätestatud ülesannete täitmiseks võib Maa-amet korraldada erastatava, munitsipaalomandisse antava ning riigi omandisse jäetava maa väljaselgitamist.
(4) Maa erastamise õigust omav isik on kohustatud maa erastamise menetluses tegema Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke toiminguid . Kui maa erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta erastamisnõudest loobunuks ja erastamismenetlus lõpetatakse, ehitise teenindamiseks vajalik maa jäetakse riigi omandisse ning sellele seatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras hoonestusõigus ehitise omaniku kasuks.
§ 39. [Kehtetu]
IX. osa RAKENDUSSÄTTED
[RT I 2003, 26, 155- jõust. 15.03.2003]
§ 40. Maa erastamise lõpptähtajad
(1) Avaldusi maa ostueesõigusega erastamiseks võetakse vastu 2003. aasta 31. detsembrini, kui seadusest ei tulene varasem tähtaeg. Avaldusi maa erastamiseks ehitise juurde, mis omandatakse vallasasjana ning mille võõrandaja pole maa erastamise avaldust esitanud, võetakse vastu kuni 2006. aasta 1. märtsini, avaldusi ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks kuni 2006. aasta 1. juunini. Ehitise, mille juurde maa erastamiseks ei ole 2006. aasta 2. juuniks avaldust esitatud, teenindamiseks vajalikule maale seatakse maavanema otsuse alusel ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja tingimustel hoonestusõigus. Avaldusi maa erastamiseks käesoleva seaduse § 22 lõike 1 2 alusel võetakse vastu 2006. aasta 1. juunini.
(2) Avaldusi maa piiratud või avaliku enampakkumisega erastamisel osalemiseks võetakse vastu 2003. aasta 31. detsembrini. Pärast nimetatud kuupäeva võetakse avaldus maa piiratud enampakkumisel erastamiseks vastu üksnes juhul, kui see esitatakse käesoleva seaduse § 22 lõike 4 punktis 1 või 2 sätestatud maa mittetagastamise otsusest tulenevalt ning nimetatud otsus on võetud vastu pärast 2003. aasta 1. oktoobrit. Eelmises lauses sätestatud alustel esitatud erastamisavaldusi võetakse vastu 2006. aasta 1. märtsini. [RT I 2005, 61, 476- jõust. 27.11.2005]
§ 41. Seaduse kohaldamine seoses Euroopa Liiduga liitumisega
(1) Käesoleva seaduse § 21 8. lõige jõustub Eesti Euroopa Liiduga liitumise hetkest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud eritingimuste osas.
(2) Seitsme aasta jooksul pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga võib põllumajandusmaa kõlvikut sisaldavat rohkem kui 2 ha suurust maaüksust erastada või erastamise eesõigusega kasutusvaldusesse anda üksnes:
2) lepinguriigi kodanikule, kes on Eestis püsivalt elanud ja siin põllumajandussaaduste tootmisega käesoleva seaduse § 23 3 2. lõike tähenduses tegelenud vähemalt kolm viimast aastat;
1) Eesti kodanikule;
3) äriregistrisse kantud ja selles vähemalt kolm viimast aastat registreeritud olnud Eesti või lepinguriigi juriidilisele isikule, kes on tegelenud Eestis vähemalt kolme viimase aasta vältel põllumajandussaaduste tootmisega käesoleva seaduse § 23 3 2. lõike tähenduses.
(3) Seitsme aasta jooksul pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga võib metsamaa kõlvikut sisaldavat rohkem kui 2 ha suurust maaüksust erastada üksnes: 1) Eesti kodanikule;
2) lepinguriigi kodanikule, kes on Eestis püsivalt elanud vähemalt kolm viimast aastat.
(4) Kui maa erastamise avaldus on esitatud enne käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 jõustumist tingimustel, mis on isikule soodsamad kui nimetatud lõigetes sätestatud tingimused, rakendatakse erastamisel enne nimetatud lõigete jõustumist kehtinud tingimusi.
§ 42. Keelumärgete rakendamine maa riigi poolt omandamisel
Seaduse § 20 lõike 1 2 alusel kinnistusraamatusse kantud märget maa vahetamisele mittekuulumise kohta kohaldatakse ka riigi poolt omandamisele. Vastav märge kantakse kinnistusraamatusse maavanema avalduse alusel. [RT I 2010, 38, 231- jõust. 01.07.2010]
§ 43. Seaduse kohaldamine nõudeõiguse pärimisel
(1) Kui maa tagastamise nõudeõigus on lõppenud käesoleva seaduse § 19 2 lõike 3 või maareformi seaduse muutmise seaduse (RT I 2005, 61, 476) § 26 kohaselt, kuid maa tagastamise menetlust ei ole lõpetatud, loetakse nõudeõigus taastatuks alates 2010. aasta 1. septembrist.
(2) Kui maa tagastamise nõudeõigus on lõppenud käesoleva seaduse § 19 2 lõike 3 või maareformi seaduse muutmise seaduse (RT I 2005, 61, 476) § 26 kohaselt ja maa tagastamise menetlus on lõpetatud, siis taastab maa asukohajärgne linna- või vallavalitsus õigustatud subjekti taotlusel või omal algatusel nõudeõiguse ja uuendab tagastamise menetluse, kui selleks on mõjuv põhjus. Taotlus nõudeõiguse taastamiseks ja menetluse uuendamiseks tuleb esitada hiljemalt 2011. aasta 31. augustil.
(3) Pärast tagastamise menetluse lõpetamist, kuid enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist õigusvastaselt võõrandatud maa suhtes antud haldusaktid ning tehtud tehingud ja haldustoimingud jäävad kehtima.
(4) Juhul kui maad ei ole võimalik tagastada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ja õiguspäraselt antud haldusakti, tehtud toimingu või tehingu tõttu, siis maa kompenseeritakse käesolevas seaduses sätestatud korras. [RT I 2010, 41, 242- jõust. 01.09.2010]
|
<urn:uuid:8acf1a23-4688-4643-b088-487d8b57b6b2>
|
CC-MAIN-2019-26
|
https://www.riigiteataja.ee/akt/13335379.pdf
|
2019-06-25T10:12:28Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-26/segments/1560627999817.30/warc/CC-MAIN-20190625092324-20190625114324-00275.warc.gz
| 880,480,208
| 39,020
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999992
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
274,
2621,
8226,
13206,
18493,
24325,
29626,
33248,
37695,
42798,
47803,
53232,
57942,
63742,
68674,
74343,
78712,
82342,
85707,
89861,
93838,
95445
] | 1
|
[
0.267578125,
0.337890625,
0.2890625,
0.087890625,
0.0157470703125,
0.00396728515625
] |
Ülesanne 2. Liikuv robot
Õpitavad teemad: Roboti mootori eripärad, mootoriplokist arusaamine, baasroboti ratta ümbermõõdu leidmine.
Ülesandeks vajalik: Baasrobot, mõõdulint (joonlaud)
Probleem: Robotid koosnevad kontrollerist, anduritest ja täituritest. Täituriteks võivad olla kõlarid, lambid, ekraanid, mootorid jne. Kõik need asjad, mis annavad kasutajale midagi teada. Mootor näitab, et robot liigutas ja ekraan väljastab meile mingid teksti. Kuna ka pesumasinal on kontroller ja andurid (temperatuuriandur) ning täiturid (mootorid), siis pesumasinat võime ka lugeda täieõiguslikuks robotiks. Samuti on mobiiltelefon ja ka suitsuandur robot. Viimased kaks ei liigu, millest saame järeldada, et robotid ei pea liikuma! Nad võivad oma tööd teha ka lihtsalt paigal istudes (suitsuandur). Kuna LEGO Mindstorms robotil on mootorid olemas, siis uurime lähemalt liikuvaid roboteid ja vaatame kuidas me seda robotit siis liigutada saame.
Nõuded:
* Valige Common kategooriast liikumisplokk (Move) ja asetage see Start koha peale. Laadige programm robotisse ja vaadake mis juhtus.
* Nüüd muutke oma liikumisplokis erinevaid parameetreid (esialgu ükshaaval) ja laadige programm uuesti robotisse. Mis nüüd teisiti läks?
* Muutke erinevaid parameetreid ja püüdke aru saada, mida ühe või teise parameetri muutmine tähendab?
* Proovige joonlaua ja mootoriploki abiga leida baasroboti ratta ümbermõõt.
* Lõpuks lahendage õpetaja poolt tehtud lihtne takistusrada.
Kirjeldage, mida muudab järgmine parameeter:
* Port
……….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……….…
* Direction
……….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……………
* Steering
……….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……………..
* Power
……….……….……………….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……….………..
* Duration – Rotations
……….…….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……
* Duration – Seconds
……….……….……….……….…….……….……….……….……….……….……….……….……..
* Duration - Degrees
…….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……….……..
NXT baasroboti ratta ümbermõõt on ……………. cm
** Mis parameetrid tuleb mooriplokki panna, et robot pööraks 45⁰, 90⁰, 180⁰?
*
45⁰ ……….……….………………………………………………………..……….……….……….……….……….……….……….
*
90⁰ ……….……….……….……….………………………………………….…….……….……….……….……….……….……….
*
180⁰ ……….……….……….……………………………………………………….……….……….……….……….……….……….
|
<urn:uuid:be48445c-d9ba-438a-b9e4-a783bf9f0ce7>
|
CC-MAIN-2019-26
|
https://www.robootika.ee/wp/wp-content/uploads/2016/10/yl2.pdf
|
2019-06-25T09:40:57Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-26/segments/1560627999817.30/warc/CC-MAIN-20190625092324-20190625114324-00276.warc.gz
| 886,072,731
| 933
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999057
|
ekk_Latn
| 0.999057
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2342
] | 1
|
[
0.04541015625,
0.8203125,
0.12158203125,
0.0120849609375,
0.001373291015625,
0.00057220458984375
] |
PÜHA JÜRI INFOKIRI
EELK JÜRI KOGUDUSE KUUKIRI APRILL 2023 Nr 76 Selleks on ju Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui elavate Issand. Rm 14:9
Me peame sellest aru saama, et kristlus tuleb elada lõpuni. Seni oleme seda elanud vaid kuni paasasöömaajani, kui kõik oli veel ilus. Kui kristlane taas julgeb astuda suurde reedesse, ja vaiksesse laupäeva, alles siis saab ta kogema ülestõusmise pühapäeva.
Suurde reedesse astumine on suremine koos Kristusega. Enne seda aga võiks kristlane jätta oma liigikaaslastele maha Testamendi. Mida me testamenti kirjutaksime? Mida on meil õpetada oma ligimestele peale meid? armasta oma Jumalat üle kõige jaga kõike mängi ausat mängu ära tee teistele inimestele liiga palu andeks, kui oled kedagi solvanud joonista, maali, laula ja tantsi, mängi, roni mägedes ja uju jõgedes söö rohkem jäätist ja ema tehtud moosi imetle Jumala loodud kevadeid ja päikeseloojanguid austa oma vanemaid, armasta abikaasat, õpeta lastele jumalakartust jaga kõigile usku ja rahu ja rõõmu, mida oled ise saanud Jumalalt naudi tuule paitust ja hommikust ringutust, et Jumalgi sellest osa saaks ära kunagi teeskle, et oled keegi teine, kui sina ise, Jumala laps.
Leerikool alustame teisipäeval, 21.märtsil, kirikus kell 19.00. Koos käime teisipäeviti kell 19-21. Leeripüha toimub nelipühal, 28.mail kell 12 Pühapäevakool pühapäeviti jumalateenistuse ajal koguduse majas Piiblitund neljapäeviti 18.30 - 20.30 kogudusemajas Kuulutusetund Nabala palvemajas 23. aprillil 15.00
JUMALATEENISTUSED APRILLIS
Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed. ilm 1:18
Vastuvõtuajad koguduse kantseleis (registreeruda telefoni teel)
Vaimulikud: Õpetaja Tanel Ots tel. 56636400, e-post: email@example.com
Õpetaja Ülo Liivamägi tel. 5271898, e-post: firstname.lastname@example.org
Koguduse sekretär: Sandra Ausmees tel. 56636401
Juhatuse esimees: Talvi Abram tel. 56636401, e-post: email@example.com
Liikmeannetus on märk meie osadusest ja ühisest vastutusest.
EELK Jüri koguduse arveldusarve on:
liikmeannetuseks EE131010002019876006
EELK Jüri kogudus Jüri alevik, Rae vald Harjumaa
tel. 6048387, e-post: firstname.lastname@example.org; kodulehekülg: https://juri.eelk.ee/
https://www.facebook.com/JuriKirik
|
<urn:uuid:7d438ae4-e2b0-46fb-8e26-44a2671bd5d3>
|
CC-MAIN-2024-30
|
https://juri.eelk.ee/wp-content/uploads/2023/04/Puha_Juri76.pdf
|
2024-07-13T09:27:03+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00035-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet
| 268,090,737
| 939
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999391
|
ekk_Latn
| 0.999526
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1203,
2284
] | 1
|
[
0.0203857421875,
0.90625,
0.06884765625,
0.0029144287109375,
0.00024127960205078125,
0.00005125999450683594
] |
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2020
aruandeaasta lõpp: 31.12.2020
aruandeaasta lõpp: 31.12.2020
ärinimi: OÜ Multitude Bank p.l.c
registrikood: 14752784
tänava/talu nimi,
maja ja korteri number:
Tondi tn 17/1
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 11316
e-posti aadress:
email@example.com
Sisukord
Tegevusaruanne
Ettevõte on asutatud 2019 juulis.
Ei ole siiani alustanud majandustegevust kuid peale Covid 19 pandeemia lõppu kindlasti alustab.
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Käesolev aruanne on Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mille eesmärk on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni aruandekohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse kohta. Ettevõte on jätkuvalt tegutsev: Jah
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 30.12.2022
Nigula Ehitus osaühing (registrikood: 14752784) 01.01.2020 - 31.12.2020 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud:
Osanikud
Sidevahendid
|
<urn:uuid:7e49d9a3-7b1a-4e03-854e-f51c6547da61>
|
CC-MAIN-2024-30
|
https://ariregister.rik.ee/est/company/14752784/file/9009642317
|
2024-07-13T09:53:26+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00035-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet
| 88,515,649
| 481
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999758
|
ekk_Latn
| 0.999986
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
332,
342,
495,
545,
930,
1143,
1167
] | 1
|
[
0.02392578125,
0.890625,
0.0654296875,
0.0179443359375,
0.001434326171875,
0.000293731689453125
] |
Vanameister Reprjov
1 / 2
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
Hinnang: Pole veel hinnatud Hind
Küsi selle toote kohta küsimus
Aretaja:Vartla, M.
Ülevaated
Selle toote kohta pole veel ülevaateid kirjutatud.
2 / 2
|
<urn:uuid:7d9019bf-29b1-461f-ac49-b58f1d29fd4f>
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://floksiaed.ee/vanameister-reprjov-detail?tmpl=component&format=pdf
|
2024-09-09T12:04:57+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00267-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 226,709,664
| 86
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999942
|
ekk_Latn
| 0.999798
|
[
"unknown",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
26,
216
] | 1
|
[
0.032958984375,
0.953125,
0.01446533203125,
0.00107574462890625,
0.000029206275939941406,
0.000009953975677490234
] |
Teave suitsutuspreparaatideesmatoodete võimalikust keelustamisest
Sisukord
* Mis on suitsutuspreparaadid?
* Lubatud suitsutuspreparaatide loetelu ja jälgitavus
* Suitsutuspreparaatide võimalik keelustamine
Suitsutuspreparaadid
* Suitsutuspreparaate toodetakse suitsust, mida kasutatakse ka traditsioonilisel suitsutamisel.
* Suitsutuspreparaatide tootmine algab suitsu kondenseerimisest.
* Kondenseeritud suits fraktsioneeritakse:
- veepõhiseks esmaseks suitsutuskondensaadiks
- vees lahustumatuks suure tihedusega tõrvafaasiks ehk esmaseks tõrvafraktsiooniks
- vees lahustumatuks õlifaasiks (kõrvalsaadus – ei sobi kasutamiseks).
Suitsutuspreparaadid
* Esmased suitsutuskondensaadid ja esmased tõrvafraktsioonid puhastatakse, et kõrvaldada neist inimese tervisele ohtlikud suitsu koostisosad – PAH-id.
* Seejärel võib neid sellisel kujul kasutada toidus või toidu pinnal või suitsutuspreparaatides, mis on saadud esmatoodete edasisel töötlemisel.
NB! Suitsutuspreparaadid ei ole loodulikud!
Suitsutuspreparaadid
Suitsutuspreparaate kasutatakse:
* traditsioonilistes suitsutusprotsessides;
* traditsioonilise suitsutamise asendamiseks (regenereeritud suits, suitsukondensaadi pritsimine/vannis);
* toidule lisamiseks lõhna- ja maitseainena.
Seotud õigusaktid
Määrus (EÜ) nr 2065/2003
Määrus (EL) nr 1321/2013
* tootmistingimused
* loataotlus
* jälgitavus (artikkel 13)
* Loetelu suitsutuspreparaatidestesmatoodetest
Jälgitavus Määruse (EÜ) nr 2065/2003 artikkel 13
Loetelus nimetatud lubatud esmatoote või lubatud toodetest saadud suitsutuspreparaadi turule viimise esimesel etapil tagavad toidukäitlejad, et toodet vastuvõtvale toidukäitlejale edastatakse järgmine teave:
* Loetelus märgitud lubatud esmatoote kood
* Loetelus sätestatud lubatud toote kasutamistingimused
* Esmatootest saadud suitsutuspreparaadi puhul selle ja esmatoote kvantitatiivne suhe; see peab olema esitatud selgelt ja arusaadavalt, et vastuvõttev toidukäitleja saaks esmatootest saadud suitsutuspreparaati kasutada kooskõlas loetelus sätestatud kasutamistingimustega
Suitsutuspreparaatide loetelu
* Koosneb 10 esmatootest, mida võib sellisena kasutada toidus või toidu pinnal ja/või suitsutuspreparaatide tootmiseks.
* Loahoidja andmed
* Luba 10 aastaks – kehtivused lõppevad 01.01.2024
* Esmatoote kirjeldus ja puhtusnõuded
* Kasutamistingimused – toidugrupid ja piirnormid
Suitsutuspreparaatide lubade pikendamine
* Kaheksa praegu kasutada lubatud suitsutuspreparaadiesmatoote (koodid SF-001, SF-002, SF-003, SF-004, SF-005, SF-006, SF-008, SF-009) kasutamise loa pikendamiseks on esitatud taotlus.
* Tulenevalt 16. novembril 2023 avaldatud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ohutushinnangutest ei saa neist aga ühegi puhul välistada genotoksilisust ning seega ei saa pidada nende kasutust ohutuks.
Mis on muutunud EFSA hindamisprotsessis?
Taotlejate esitatud uute andmete hindamisel kasutas EFSA ajakohastatud metoodikat. Seda metoodikat on kirjeldatud EFSA 2021. aasta ajakohastatud juhendis, mis ei olnud esimese hindamise ajal veel kättesaadav. Selles soovitatakse, et kui kompleksse segu (nagu seda on suitsutuspreparaadid) üks komponent on kinnitatud genotoksiliseks, tuleb kogu segu lugeda genotoksiliseks.
Hiljuti avaldatud ohutushinnangutes jõudis EFSA järeldusele, et kuus suitsutuspreparaati-esmatoodet sisaldavad genotoksilisi ühendeid ja tekitavad seetõttu ohutusprobleeme. Ülejäänud kahe suitsutuspreparaadi-esmatoote puhul ei olnud esitatud andmed piisavad, et välistada nende genotoksilisust.
Suitsutuspreparaatide võimalik keelustamine
* Uute ohutushinnangute põhjal võetakse liiduüleselt meetmed tarbijate tervise ohutuse tagamiseks.
* Euroopa Komisjon valmistab ette komisjoni otsuste eelnõud kaheksa suitsutuspreparaadi-esmatoote kasutamise loa pikendamisest keeldumise kohta.
Kas praegu tohib suitsutuspreparaate edasi kasutada?
* Kuni Euroopa Komisjoni otsuste vastuvõtmiseni on kaheksa suitsutuspreparaadi kasutusluba pikendatud kuni kuus kuud ehk kuni 30.06.2024 (k.a).
* Tegemist on õigusaktist tuleneva automaatse pikendamisega, kuna kasutuslubade pikendamise taotluste kohta ei ole võimalik ajaliselt enam enne loa kehtivusaja lõppu otsuseid teha.
* Kahe suitsutuspreparaadi-esmatoote (SF-007 ja SF-010) kasutamise loa uuendamiseks taotlust ei esitatud ja neid ei saa alates 1. jaanuarist 2024 enam kasutada.
Mida see tähendab tarbijatele?
EFSA ei hinnanud ohutushinnagutes suitsutuspreparaate sisaldavate toitude tarbimisest tekkivaid kahjulikke mõjusid inimesele. Selliste mõjude tekkimise tõenäosus sõltub erinevatest teguritest, sealhulgas inimese geneetikast ja toitumisharjumustest.
EFSA kasutab oma hinnangutes konservatiivset lähenemisviisi, mis tähendab, et ohtude ja riskide hindamisel arvestatakse halvimaid stsenaariume.
Tarbijal aitab riske hajutada see, kui lähtuda toiduvalikute tegemisel mõõdukuse ja mitmekesisuse põhimõttest ning vältida äärmusi toiduvalikute tegemisel.
Aitäh!
|
<urn:uuid:dfbadd44-9a01-4bfb-9af8-b60041e777c5>
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://epkk.ee/wp-content/uploads/2022/12/Maia-Radin.pdf
|
2024-09-09T12:30:23+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00267-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 210,299,776
| 1,915
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999943
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
65,
207,
634,
998,
1250,
1429,
2059,
2369,
2794,
3507,
3797,
4338,
4922,
4930
] | 0
|
[
0.443359375,
0.314453125,
0.2158203125,
0.0238037109375,
0.00124359130859375,
0.000743865966796875
] |
ESK koosolek
MS Teams, 25.04.2024
Taust, osalejad, päevakord
* Taust
* Päevakord
* laiendada koosseisu
* Eelmine koosolek 03.11.2023, otsustati
* 11. BSK korralduse hetkeseis ja perspektiivid
* järgmine koosolek hiljemalt märtsis
* Reet Roosalu
* Täiendavate liikmekandidaatide otsing andis tulemuse:
* Tõnn Paiste
* Tavo Ani
* EGeoS volikogu koosolek 09.01.2024
* otsustas kinnitada ettepandud muudatused ESK koosseisus
* Ettevalmistus kohtumiseks Skandinaavia stratigraafia komisjonidega 29.04
* Kohalalgatatud küsimused
* Stratigraafia registri arutelu
* Osalejad
* Puuduvad: Andres Marandi (välislähetuses), Mariliis Aren (puhkusel)
* Kohal: ...
11. BSK
* Olemas koduleht, orgkomitee, infot levitatud
* uus registreerimise tähtaeg 15.05
* 24.04 seis:
* 12 välismaalast
* registreerunud:
* 12 eestlast
* 6 osalejat
* osalustasu maksnud:
11. BSK
* Vähese huvi põhjused:
* ja kattuvad üritused
* Ebasobiv aeg
* Vähemaks jäänud huvilisi
* Mitteatraktiivne pealkiri
* sh Venemaa kõrvalejäämine
* eriti neile, kes tausta ei tea
* Puudulik / hiline infolevi
* Võimalikud lahendused
* kaalume ekskursiooni tühistamist
* Korraldame plaanitud vormis
* Korraldame seminari / töökoosoleku vormis
* Jätame ära ja lükkame 2025 aastaks
* odavamalt ja lihtsamalt
* kaalume nime ja skoobi muutmist, nt Baltoskandia v Baltika konverents
* kes jääks sel juhul peakorraldajaks, ESK, EGeoS, ...
Kohtumine Skandinaavia kolleegidega
* Kutsusin konverentsile, keegi ei saanud tulla v ei vastanud
* 29.04 toimub on-line kohtumine ja infovahetus
* Suggested agenda:
* Presentation of who we are
* Presentation of the national committee
* History
* Present work
* Future
* Discussion on collaboration possibilities
* Any other topics?
* NB! Feel free to invite the other members of your committee as well.
* võimaluse korral võiks osaleda Tõnu ja Ivo
Eesti stratigraafia register
* Meeldetuletuseks:
* Projekti lühikokkuvõte
* KIKi projekt 2023 ei olnud edukas
* Viimane ESK otsus (2023-11-03) -proovida uuesti
* KIKis 2024 kevadel sobivat vooru ei avatud
* Võimalik järgmine variant:
* KIKi kodulehelt: 2024. aastal on plaanis ringmajanduse programmi taotlusvoor avada teisel poolaastal.
* Maapõue kivimi- ja settekihtidel on nimed ning kindlad tunnused, nt keemiline koostis või geoloogiline vanus. Kihtide omaduste ning ajalis-ruumilise leviku uurimisega tegeleb geoloogia alasuund stratigraafia. Stratigraafilised üksused on aluseks geoloogilisele kaardistamisele, maapõue rakendusuuringutele ning teadustööle.
* Käesoleva projekti raames luuakse keskne andmebaas ja e-teenused, mille kaudu muutub Eesti maapõue kihte puudutav kontrollitud info avaandmetena kõigile vabalt kättesaadavaks.
Eesti/Balti stratigraafia register
* On mingil kujul olemas paljudes riikides
* Võiks katta ka Eestis nii praktikute kui teadlaste vajadused
* Küsimused laienenud komisjonile ja asutustele
* Kas on alternatiivseid toetusmeetmeid?
* Kas jätkata plaani?
* Lihtne algatus:
* https://stratigraafia.info/kataloog.php?period=5
* Infoks:
* TA korraldab 15.05 seminari "Eesti looduse ühtne andmeruum", kus esinevad ülikoolid, Maa-amet ja EGT
|
<urn:uuid:6e56c7f0-c9b0-430f-a372-4a2d6fbd63c2>
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://stratigraafia.info/materjalid/ESK_koosolek_2024-04-25_slaidid.pdf
|
2024-09-09T10:58:19+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00266-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 509,326,212
| 1,228
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998777
|
ekk_Latn
| 0.999961
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
34,
654,
846,
1386,
1838,
2684,
3120
] | 1
|
[
0.04833984375,
0.5390625,
0.2578125,
0.1240234375,
0.025146484375,
0.006561279296875
] |
KULUTÕHUSUSE JA RAVIKINDLUSTUSE EELARVE MÕJU HINNANG
1. Lühikokkuvõte taotlusest
1.1. Ülevaade taotluse sisust
Logopeedilise konsultatsiooni kaugteenuse lisamise Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu algatas Eesti Logopeedide Ühing. Teenuse lisamise eesmärgiks on parandada logopeedilise konsultatasiooni teenuse kättesaadavust ning patsientide ja logopeedide rahulolu.
1.2. Taotletav teenus
Teenuse osutamine toimuks läbi kõneravi.ee veebilehe. Hetkel on lehekülje kasutamine võimalik vaid pilootkasutajatele ning teenust kõneravi.ee keskkonna kaudu Eestis veel osutatud ei ole.
Patsiendi tehnilist valmisolekut kontrollitakse eelnevalt registreerimisvormis kõneravi.ee leheküljel või telefoni teel konsultatsiooni registreerimisel. Registreerimise käigus kontrollitakse arvuti, tahvelarvuti või nutitelefoni, veebikaamera, mikrofoni ning internetiühenduse olemasolu. Pärast teenusele registreerimist läheb automaatne link logopeedile ja patsiendile, mille kaudu saab kokkulepitud kõnega liituda. Pärast kaugteenuse seanssi saadab kõneravi.ee haigekassale raporti teenuse toimumise kohta, vastavalt haigekassa poolt soovitud sagedusele.
Taotluse alusel sobib teenus kõigile patsiendirühmadele, sh kõne-, hääle- ja neelamishäiretega laste vanemate ja täiskasvanute lähedaste või hooldajate nõustamiseks. Sõltuvalt probleemist on logopeedi otsustada, kas teenuse osutamine kaugteenusena on vajalik. Otsustamisel võetakse arvesse patsiendi spetsiifikat, sh kas probleemi puhul on telekonsultatsioon võimalik, kas patsiendil on füüsiline puue, patsiendi võimalikkus teenusele tulla.
Meditsiinilise tõenduspõhisuse hinnangu põhjal on logopeedilise konsultatsiooni kaugteenus vajalik patsiendile, kellele teenus ei ole alternatiivsel viisil kättesaadav. Hinnangu alusel ei ole uuringuid, mis tõestaks teleteenuse sobivust kõikidele patsientidele. Vajalik on täpsustada, millise kõnediagnoosi korral teenus sobib. Meditsiinilise tõenduspõhisuse hinnangu alusel ei ole võimalik viia läbi patsiendi neelamise esmast ega korduvat hindamist ega neelamishäire alast konsultatsiooni.
Logopeedilise konsultatsiooni kaugteenuse kohta leidub vähe uuringuid, enamasti on valimid väikesed ning keskendunud konkreetsele haigusgrupile või teenus suunatud patsientide vanematele/hooldajatele. Ei ole piisavalt tõenduspõhiseid uuringuid, mis tõestaksid, et logopeediline kaugteenus sobib kõigile patsiendirühmadele.
1.3. Alternatiiv
Alternatiiviks on kliinilise logopeedi konsultatsioon (teenusekood 7620). Taotluse alusel on teenuse sisu ja ajaline jaotus samad nii kohapeal käidava kui ka kaugteenuse korral.
2. Taotletava tervishoiuteenuse kulud
Logopeedi konsultatsiooni kaugteenuse hind kujuneb logopeedi konsultatsiooni hinnast ja kõneravi.ee keskkonna tasust, mille sisse on arvestatud platvormi ülalpidamise kulud. Kliinilise logopeedi konsultatsiooni hind kehtiva tervishoiuteenuste loetelu alusel on 33,10 eurot. Platvormi ülalpidamise kulud ühe teenuse osutamise korra kohta on 2,50 eurot. Logopeedi konsultatsiooni kaugteenuse piirhind kokku on 35,60 eurot.
3. Kulutõhususe analüüs
3.1. Rahvusvahelised kulutõhususe hinnangud ja uuringud
Kulutõhususe hinnanguid kiirotsingul ei leitud.
3.2. Kulutõhusus Eestis
Hetkel on Eestis olemas kliinilise logopeedi konsultatsioon, mille puhul peab patsient minema kohapeale. Kaugteenuse puhul jääks konsultatsiooni maksumus samaks, mis kohapeal toimuval konsultatsioonil, kuid teenuse hinnale lisandub platvormi maksumus.
Taotluse esitaja hinnangul logopeedilise konsultatsioonide kaugteenuse rakendumisel ei lisandu uusi ravijuhte. Uus teenus asendab kas osaliselt või täielikult kliinilise logopeedi konsultatsiooni (kood 7620).
Kulutõhusese hindamiseks ei ole piisavalt andmeid. Ei ole teada, mil määral muutub logopeedilise konsultatsiooni üldine kasutus ning kas teenuse kvaliteet ja kättesaadavus paranevad või halvenevad.
4. Ravikindlustuse eelarve mõju prognoos
4.1. Taotletava teenuse lühi- ja pikaajaline mõju ravikindlustuse eelarvele
Taotluse esitaja hinnangul kasutab logopeedilise konsultatsiooni kaugteenust esimesel aastal 5% kõikidest konsultatsiooni vajavatest patsientidest. Prognoosi aluseks on võetud 2016. aasta kliinilise logopeedi konsultatsiooni teenuse osutamise kordade arv, mille alusel kasutaks konsultatsiooni kaugteenust esimesel aastal 237 patsienti, kasutuskordi oleks 285. Taotluse esitaja hinnangul suureneb kaugteenuse kasutajate arv järgnevatel aastatel vastavalt 7%-le, 9%-le ja 15%le. Prognoosi koostamisel on arvestatud, et kaugteenuse kasutamise juurutamine võtab aega. Täpsem ülevaade lisakuludest ravikindlustuse eelarvele on välja toodud tabelis 1.
Tabel 1. Taotletava teenusega kaasnev lisakulu
712
996
1 281
2 135
4.2. Patsiendi poolt tehtavad kulutused
Patsiendi poolt tehtavaid kulutusi ei ole. Patsient saab kasutada kõneravi.ee keskkonda tasuta
logopeedi konsultatsiooni kaugteenuse osutamisel.
4.3. Teenuse väär- ja liigkasutamise tõenäosus ja majanduslikud mõjud
Taotluse esitaja hindab teenuse väärkasutamise tõenäosust madalaks ning arvab, et kaugteenuse liigkasutamine võrdluses tavalise konsultatsiooniga ei ole tõenäoline.
Meditsiinilise tõenduspõhisuse hinnangu esitaja näeb ohtu uue teenuse muutumises mugavusteenuseks ning seetõttu liigkasutamise tõenäosust.
4.4. Kohaldamise tingimuste vajalikkus tervishoiuteenuse ohutu ja optimaalse kasutamise tagamiseks
Täpsustamist vajaks, millistel näidustustel on logopeedilise konsultatsiooni kaugteenuse osutamine põhjendatud ning milline on liikumisvõime piiratuse tase ja kaugus logopeedilisest abist, mille alusel määrata patsiendile logopeedilise konsultatsiooni kaugteenus kohapeal toimuva konsultatsiooni asemel. Samuti on vaja konkretiseerida, kes ning milliste määratluste alusel otsustab, et patsient on võimeline ja sobiv logopeedilise kaugteenuse saamiseks.
5. Kokkuvõte Esitatakse lühikokkuvõte koos hindaja selgituste ja põhjendustega tabelkujul
6. Kasutatud kirjandus
|
<urn:uuid:29b96507-96e7-4aa7-95e5-d6c8b6e5e049>
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://tervisekassa.ee/sites/default/files/TTL/2018/KTH/1262_KTH_2018_avalik.pdf
|
2024-09-09T13:00:34+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00271-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 542,288,534
| 2,320
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99999
|
ekk_Latn
| 0.999994
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2607,
4701,
5936,
5960
] | 1
|
[
0.10107421875,
0.58984375,
0.220703125,
0.06982421875,
0.01495361328125,
0.0024871826171875
] |
KULUTÕHUSUSE JA RAVIKINDLUSTUSE EELARVE MÕJU HINNANG
1. Lühikokkuvõte taotlusest
Eesti Anestesioloogide Selts taotleb uue teenuse „Inimese fibrinogeen (fibryga), mõõtühik 1 gramm" lisamist tervishoiuteenuste loetellu. Nimetatud teenus sisaldaks inimese fibrinogeeni kasutamist verejooksu raviks või perioperatiivseks profülaktikaks hüpo- või afibrinogeneemiaga veritsuskalduvustega patsientidel.
Ravijuhend 1 soovitab trauma järgselt massiivse oodatava verejooksu korral kasutada vereplasmat või fibrinogeeni kontsentraati. Kontsentratsioonipõhise strateegia valimisel soovitatakse kasutada fibrinogeeni kontsentraati või krüopretsipitaati, juhul kui olulise verejooksuga kaasneb funktsionaalne fibrinogeeni defitsiit või fibrinogeeni tase plasmas on väiksem kui 1,5-2,0 g/l. Soovitatav annus on 3-4g fibrinogeeni kontsentraati. Operatsiooni aegse verejooksuga kaasneva fibrinogeeni taseme languse korral soovitatakse fibrinogeeni kontsentraadi manustamist, juhul kui viimane pole kättesaadav siis krüopretsipitaati. Ainult plasma kasutamine pole hüpofibrinogeemia korral piisav. 2
Fibrinogeeni otseseks alternatiiviks on krüopretsipitaat, mida haigekassa kompenseerib tervishoiteenuste loetelu kaudu (teenus 4017 „Krüopretsipitaat (70–150 TÜ/doosis)"). Ühtegi randomiseeritud kontrollitud uuringut, mis võrdleks omavahel inimese fibrinogeeni ja krüopretsipitaati efektiivsust avaldatud ei ole. Üks suuremahuline uuring on hetkel pooleli. Lisaks on haigekassa vahenditest kättesaadav ka vereplasma (teenus 4011), mis pole fibrinogeeni kontsentraadi otseseks alternatiiviks.
Fibrinogeeni kontsentraadil on mitmeid olulisi eeliseid krüopretsipitaadi ees nagu kõrgem puhtuse aste, standardiseeritud fibrinogeeni koostis, kiirem ettevalmistamise ja manustamise aeg, puudub vajadus veregrupiga sobitamiseks ning esineb minimaalne risk patogeenide transfusiooniks. 3
1 Rossaint R et al (2016). The European guideline on management of major bleeding and coagulopathy following trauma: fourth edition. Critical Care 20:100.
2 Kozek-Langenecker SA et al (2017). Management of severe perioperative bleeding: guidelines from the European Society of Anaesthesiology. Eur J Anaesthesiol 34:332–395.
3 Karkouti K et al (2018). Protocol for a phase III, non-inferiority, randomised comparison of a new fibrinogen concentrate versus cryoprecipitate for treating acquired hypofibrinogenaemia in bleeding cardiac surgical patients: the FIBRES trial. BMJ Open 8(4): e020741.
Afibrinogeneemiaga patsientidel läbi viidud teise faasi avatud uuring 4 võrdles Fibrygat teise tootja fibrinogeeniga. Uuringu andmetel saavutati fibrinogeeni eesmärkväärtus kahe tunni jooksul mõlema preparaadiga, vereplasma keskmine fibrinogeenitase püsis Fibryga korral kauem kõrgem kui võrdluspreparaadi korral. Kolmanda faasi uuringus 5 said afibrinogeneemiaga patsiendid Fibrygat, võrdlusravim puudus. Kokku kasutati preparaati 11 patsiendil 23 verejooksu episoodi raviks, ravi edukus oli uurijate hinnangul 95,7% ning 91,3% juhtudel oli vaja ainult ühte infusiooni.
2. Taotletava tervishoiuteenuse kulud
Müügiloahoidja andmetel on ravimi Fibryga (fibrinogeen) 1g annuse hind **** eurot. Annustamine sõltub verejooksu ulatusest ja asukohast, normaalne fibrinogeeni tase peaks jääma vahemikku 1,5-4,5 g/l. Ravijuhend soovitab verejooksu korral manustada 3-4g fibrinogeeni kontsentraati.
3. Kulutõhususe analüüs
3.1.
Rahvusvahelised kulutõhususe hinnangud ja uuringud
Kulutõhususe kohta teostatud uuringud puuduvad.
3.2. Kulutõhusus Eestis
Ravijuhend soovitab verejooksu korral kasutada, kas fibrinogeeni või krüopretsipitaati, otseseid võrdlusuuringuid kahe ravivõimaluse vahel avaldatud veel pole. Tulenevalt eelnevast eeldab haigekassa nende efektiivsuste samaväärsust ning võrdleb otsesid kulusid kummagile ravimeetodile.
Vastavalt taotluse ja ravijuhendi 1 andmetele vastab 3g fibrinogeeni kontsentraadile 15 doosi krüopretsipitaati. Vastavalt Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuse andmetele sisaldab fibrinogeeni kontsentraadi alternatiiviks olev teenus 4017 „Krüopretsipitaat (70–150 TÜ/doosis)" 2017 aasta andmete põhjal keskmiselt 303mg fibrinogeeni (piirid 155-400 mg/ü), mis tähendab, et 3g fibrinogeeni kontsentraadile vastab 10 doosi krüopretsipitaati.
Tabel 1. Ravi maksumus alternatiivsete ravimeetoditega
Lähtuvalt sellest, kas võtta aluseks taotleja esitatud A fibrinogeeni sisaldus krüopretsipitaadi teenuses või verekeskuse andmed B on taotletav preparaat kas soodsam või kallim haigekassa poolt juba rahastatud krüopretsipitaadist.
4 Ross C et al (2017). Phamacokinetics, clot strength and safety of a new fibrinogen concentrate: randomized comparison with active control in congenital fibrinogen deficiency. Journal of Thrombosis and Haemostasis vol 16, 2 253-261.
5 Lissitchkov T et al (2018). Efficacy and safety of a new human fibrinogen concentrate in patients with congenital fibrinogen deficiency: an interim analysis of a Phase III trial. Transfusion 58(2):413-422.
4. Ravikindlustuse eelarve mõju prognoos
4.1. Taotletava teenuse lühi- ja pikaajaline mõju ravikindlustuse eelarvele
Tabel 2. Taotleja esitatud patsientide arvu prognoos
Lähtuvalt varasemast krüopretsipitaadi teenuse kasutamise statistikast eeldab taotleja, et potensiaalseid fibrinogeeni kontsentraadi kasutajaid oleks 150 aastas ning keskmiselt kasutatakse 3g patsiendi (ravijuhu) kohta. Fibrinogeeni kontsentraat asendaks suures osas krüopretsipitaadi teenuse kasutamist, krüopretsipitaati jääksid kasutama eelkõige need patsiendid, kellele fibrinogeeni taseme tõstmine pole vajalik nagu näiteks hemofiilia haiged.
Haigekassa andmebaasi andmetel on teenust 4017 „Krüopretsipitaat (70–150 TÜ/doosis)" 2017 aastal kasutanud 193 isikut kokku 3305 korda, seega võib taotleja prognoosi pidada realistlikuks. Lähtuvalt sellest, kas võtta aluseks taotleja esitatud fibrinogeeni sisaldus krüopretsipitaadi teenuses või verekeskuse andmed kaasneb fibrinogeeni kontsentraadi teenuse loetellu lisamisega kas sääst või lisakulu.
4.2. Patsiendi poolt tehtavad kulutused Juhul kui ravim lisada tervishoiuteenuste loetellu, siis patsiendil ravi saamiseks kulutusi ei
kaasne.
4.3. Teenuse väär- ja liigkasutamise tõenäosus ja majanduslikud mõjud
Teenuse väärkasutamiseks võib lugeda teenuse kasutamise piirangutest mitte kinnipidamist.
4.4. Kohaldamise tingimuste vajalikkus tervishoiuteenuse ohutu ja optimaalse kasutamise tagamiseks
Alternatiivsel teenusel 4017 „Krüopretsipitaat (70–150 TÜ/doosis)" rakendustingimused teenuste loetelus puuduvad ning nende seadmist fibrinogeeni preparaadile ei pea haigekassa vajalikuks. Taotleja on teinud ettepaneku piirata teenuse kasutamine piikondlike ja keskhaiglatega intensiivravi ja anestesioloogia pädevusega arstidega.
5. Kokkuvõte
Esitatakse lühikokkuvõte koos hindaja selgituste ja põhjendustega tabelkujul
loetelu kaudu rahastatava krüopretsipitaadiga.
|
<urn:uuid:d8eaa801-3d49-4f87-9825-beede0937dea>
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://tervisekassa.ee/sites/default/files/TTL/2018/KTH/1298_KTH_2018_avalik.pdf
|
2024-09-09T11:28:50+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00271-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 543,757,905
| 2,550
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999887
|
ekk_Latn
| 0.999917
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2463,
4975,
6738,
6830,
6878
] | 0
|
[
0.90234375,
0.08642578125,
0.00946044921875,
0.002777099609375,
0.0004253387451171875,
0.000263214111328125
] |
Kulutõhususe ja ravikindlustuse eelarve mõju hinnang
1. Lühikokkuvõte taotlusest
Taotluse esitaja on Eesti Haigekassa.
Eesmärk on üle vaadata ja selgelt välja tuua , milliseid tegevusi ja ressursse sisaldab TTL – is olev teenus koodiga 0J2121"Anuse operatsioon". 2015.aasta esimesel poolaastal viis haigekassa läbi simultaanoperatsioonide sihtvaliku, millest selgus, et teenust koodiga 0J2121 kodeeriti arvetel kaks korda, ning rakendati simultaansuskoefitsenti 1,25 juhul, kui tehti korraga anuse fistli operatsioon ja hemoroidektoomia.
Taotluse raames välja selgitada, kas teenus koodiga 0J2121 tähistab kõiki anusel tehtavaid kirurgilisi manipulatsioone ning, kas antud koodiga teenust kasutatakse oluliselt erineva ressursikasutuse ja maksumusega operatsioonide tegemisel.
2. Teenuse kulude (hinna) põhjendatus
Tervishoiuteenuste loetelus on teenuse Anuse operatsioon (koodiga 0J2121) hind 249,84 eurot. Teenust koodiga 0J2121 on 2015.aastal märgitud raviarvetele 1 428 korral.
Eesti Üldkirurgide Seltsi hinnangul teenus koodiga 0J2121 ei sisalda kõiki anusel tehtavaid manipulatsioone ning tuleks kaaluda koodi 0J2121 asendamist täpsemalt defineeritud operatsioonidega.
Välja selgitamaks kuidas jagada teenust 0J2121 mitmeks erinevaks operatsiooniks analüüsisime teenuse jagunemist NCSP koodide järgi 2015.aastal.
Tabel 1. Anuse operatsioon (kood 0J2121) NCSP koodide järgi 2015. aastal
5
5
4
6
Eelpool toodud tabeli andmetel saab eristada viite alagruppi. Lähtuvalt antud tulemustest pöörduda Eesti Üldkirurgia Seltsi poole ettepanekuga koostööks teenuse „Anuse operatsioon" (koodiga 0J2121) jagamiseks kolmeks või enamaks erinevaks operatsiooniks:
1) Hemorroidektoomia
2) Päraku ja perianaalse koe intsisioon , biopsia või lesiooni ekstsisioon
3) Anaalsfinkteril dilateerimine , intsisioon või rekonstruktiivsed operatsioonid pärakul
4) .......
3. Kulude võrdlemine alternatiivsete teenuste kuludega.
Ei ole teada kuna teenuse jagamine mitmeks erinevaks operatsiooniks ei ole erialaseltsiga läbiarutatud.
4. Teenuse lühi- ja pikaajaline mõju ravikindlustuse kulude eelarvele, sealhulgas tuuakse eraldi välja mõju tervishoiuteenuste, ravimite ja töövõimetushüvitiste eelarvele. Ei ole võimalik välja tuua kuna uute teenuste mahud ja hinnad pole teada. Eesmärgiks on antud teenuse jagamisega mitmeks erinevaks operatsiooniks , et kaob põhjendatud võimalus, teenuste märkimisel raviarvetele, jälgida simultaansuse põhimõtet.
5. Teenuse mõju teenust osutavatele erialadele planeeritavatele rahalistele mahtudele ja seos teiste erialadega;
Mõjutab üldkirurgia statsionaarse eriala lepingu mahtu.
6. Teenuse väär- ja liigkasutamise majanduslikud mõjud
Olemasoleva teenuse „Anuse operatsioon (koodiga 0J2121) väärkasutamine võimalik.
7. Teenuse optimaalse kasutamise tagamise võimalikkus läbi kohaldamise tingimuste.
Teenuse 0J2121 lahutamisel mitmeks erinevaks operatsiooniks kaaluda rakendustingimuste vajalikkust.
8. Kokkuvõte
|
<urn:uuid:012ae37a-27e9-448d-9411-20e5b0f20fee>
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://tervisekassa.ee/sites/default/files/TTL/2016/lisaandmed/KTH/1174_kth.pdf
|
2024-09-09T11:24:48+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00271-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 537,583,704
| 1,164
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999993
|
ekk_Latn
| 0.999991
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1412,
2615,
2952
] | 1
|
[
0.05615234375,
0.6015625,
0.328125,
0.01251220703125,
0.001068115234375,
0.00019931793212890625
] |
RÕUGE VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Rõuge
………… 2020 nr 1-3/….
Ühinemislepingu muutmine
Haanja Vallavolikogu võttis 27.12.2016 vastu otsuse nr 53 „Haanja valla, Misso valla, Mõniste valla, Rõuge valla ja Varstu valla ühinemislepingu ja selle lisade kinnitamine".
Misso Vallavolikogu võttis 27.12.2016 vastu otsuse nr 46 Haanja valla, Misso valla, Mõniste valla, Rõuge valla ja Varstu valla ühinemislepingu ja selle lisade kinnitamine". Mõniste Vallavolikogu võttis 27.12.2016 vastu otsuse nr 41 Haanja valla, Misso valla, Mõniste valla, Rõuge valla ja Varstu valla ühinemislepingu ja selle lisade kinnitamine". Rõuge Vallavolikogu võttis 27.12.2016 vastu otsuse nr 79 Haanja valla, Misso valla, Mõniste valla, Rõuge valla ja Varstu valla ühinemislepingu ja selle lisade kinnitamine". Varstu Vallavolikogu võttis 27.12.2016 vastu otsuse nr 39 Haanja valla, Misso valla, Mõniste valla, Rõuge valla ja Varstu valla ühinemislepingu ja selle lisade kinnitamine".
04.02.2017 jõustus Vabariigi Valitsuse 31.01.2017 määrus nr 38 „Haanja valla, Misso valla, Mõniste valla, Rõuge valla ja Varstu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine". Määruse alusel moodustus 21.10.2017 Haanja valla, Misso valla, Mõniste valla, Rõuge valla ja Varstu valla ühinemise teel uus omavalitsusüksus – Rõuge vald.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lõike 1 punkti 10 1 alusel otsustab haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu muutmise volikogu. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 9 1 lõike 6 alusel kinnitatakse ühinemisleping ja selle lisad asjaomase volikogu otsusega.
ETHS-i § 9 1 lõike 4 kohaselt pannakse ühinemisleping ja selle lisad avalikkusele tutvumiseks välja, tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse ning määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kolm nädalat väljapaneku algusest arvates.
ETHS § 9 1 lõige 5 näeb ette, et ühinemislepingule lisatakse volikogule esitatud ettepanekud ja vastuväited ning õiend, milles näidatakse nende saabumise kuupäev, esitaja ja volikogus läbivaatamise tulemus.
ETHS § 9 1 lõike 7 kohaselt avalikustatakse pärast ühinemislepingu kinnitamist volikogu poolt see koos lisadega valla veebilehel. Samuti avaldatakse ühinemisleping Riigi Teatajas.
Haldusreformi seaduse (HRS) § 16 lõike 5 ja KOKS § 45 lõike 6 alusel on ühinemislepingu muutmiseks esimese valimisperioodi jooksul pärast haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist vajalik vallavolikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus.
Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge ja Varstu volikogude poolt 27.12.2016 kinnitatud ühinemislepingu punkti 8.2.1 sõnastus on praegu alljärgnev: Vald tagab kõigile lastele kvaliteetse kodulähedase alus ja põhihariduse ning säilitab senise koolivõrgu.
Kohaliku omavalitsusüksuse kohustuseks on oma haldusterritooriumil tagada haridusasutuse areng ja jätkusuutliku kvaliteetse hariduse kättesaadavus võrdväärselt kõigile lastele. Selleks peab kohalik omavalitsusüksus üleval vajalikul arvul õppeasutusi. Rõuge vallas on viis üldhariduskooli. 01.01.2020 seisuga omandab 2019/2020 õppeaastal haridust Haanja Koolis 61 õpilast, Misso Koolis 3 õpilast, Mõniste Koolis 59 õpilast, Rõuge Põhikoolis 181 õpilast ja Varstu Koolis 53 õpilast.
Eelkõige peab kohalik omavalitsus lähtuma õppija vajadustest ja vastutusest tagada õppijale kvaliteetne haridus. Kvaliteetse hariduse võimaldamisel on lähtutud eelkõige põhimõttest, et säilima peaksid kodulähedased koolid. Oluline on siinjuures tagada õppija vajadustest lähtuv funktsionaalne ja majanduslikult mõistlik õpikeskkond, mis loob parimad võimalused iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetavaks, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendavaks õpikäsituseks.
Kooli toimimiseks ja seadusega pandud kohustuste täitmiseks on kooli edukaks toimimiseks ja funktsioneerimiseks tarvilik kriitilise minimaalse õpilaste arvu olemasolu.
Misso piirkonna elanike arv on viimase viie aasta jooksul kahanenud 13% ehk 70 inimese võrra. 2015/2016 õppeaastal õppis Misso koolis 29 last, 2016/2017 õppeaastal 20 last, 2017/2018 õppeaastal 8 last, 2018/2019 õppeaastal 3 last ja 2019/2020 jätkavad Misso koolis õppimist 3 last. Õpetamine toimub I ja II kooliastmes. I ja II kooliastme kooliealisi õpilasi on 01.01.2020 seisuga Misso piirkonnas kokku 11, neist 8 õpivad väljaspool Rõuge valda. 2011. aastal kooliga liidetud lasteasutuses (edaspidi lasteaed) käib praegu 12 last.
Kvaliteetse ja konkurentsivõimelise alus- ja põhihariduse pakkumise tagamine Misso piirkonnas on raskendatud, kuna ümbruskonnas on kooliealisi lapsi väga vähe ja õpilaste arv ei näita suurenemist, vaid vähenemist. Olemasoleva õpilaste arvuga ei ole Misso kooli pidamine põhjendatud, kuna pole tagatud võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele. Oleme olukorras, kus Misso kooli õpilased ei saa omandada sotsiaalseid oskusi, osaleda grupitöös, koostööprotsessis eakaaslastega. Omandamata jäävad olulised rollid ja grupis toimimise põhimõtted.
Misso Kooli õpetajate ja koolijuhi palgafond nii riigieelarvelistest kui ka valla eelarvelistest vahenditest 2019. aastal oli kokku 43 468,53 eurot, millest riigipoolne haridustoetus oli 11 714 eurot ja vallapoolsed vahendid täiendavalt 31 754, 53 eurot.
töötajale. Nende palgafond on 15 105,47 eurot.
Riik eraldab tegevuskuludeks riigieelarvelist toetust õpetajate koolitusteks ja õppekirjanduse hankimiseks. Toetust eraldatakse lapsepõhiselt. Misso kooli koolitustoetus on 12 eurot lapse kohta ja õppekirjanduse toetus on 57 eurot lapse kohta. Vald täiendavalt ei panusta.
Majandamiskulud, sh riigipoolne tegevuskulude toetus (271 eurot) Misso Koolile oli 12 370 eurot.
Arvestades geograafilist asukohta ning kaugust teistest valla keskustest, peab kodulähedane lasteaed Misso piirkonnas säilima. Lasteaia tegevus korraldatakse ümber ja moodustatakse Rõuge Lasteaia filiaali seitsmes rühm.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 10 1 , haldusreformi seaduse § 16 lg 5, Rõuge Vallavalitsuse 06.12.2019 ja 15.01.2020 ettepaneku, hariduskomisjoni 11.12.2019 ja 10.01.2020 seisukohta alusel
Rõuge Vallavolikogu otsustab:
1. Muuta Haanja Vallavolikogu 27.12.2016 otsusega nr 53, Misso Vallavolikogu 27.12.2016 otsusega nr 46, Mõniste Vallavolikogu 27.12.2019 otsusega nr 41, Rõuge Vallavolikogu 27.12.2019 otsusega nr 79 ja Varstu Vallavolikogu 27.12.2019 otsusega nr 39 kinnitatud Haanja valla, Misso valla, Mõniste valla, Rõuge valla ja Varstu valla ühinemislepingut ja teha selles järgmine muudatus:
1.1. Muuta ühinemislepingu punkti 8.2.1. ja sõnastada see järgmiselt:
„8.2.1 Vald tagab võimalikult kodulähedase alus- ja põhihariduse piirkonnas vastavalt laste olemasolule, haridusasutuste võrgu otstarbekusele ja riigi hariduse rahastamismudeli toimimisele."
2. Otsuse lahutamatud osad on:
2.1. Seletuskiri (lisa 1)
2.2. Õiend, milles on näidatud volikogule esitatud ettepanekud ja vastuväited, muudatuste saabumise kuupäev, esitaja ning läbivaatamise tulemus (lisa 2).
3. Rõuge Vallavalitsusel avalikustada otsus Rõuge valla kodulehel ja esitada avaldamiseks Riigi Teatajale.
4. Otsuse peale võib esitada Rõuge Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest
(allkirjastatud digitaalselt)
Aigar Kalk volikogu esimees
|
<urn:uuid:936411e4-f072-4a36-9f82-dad6bd1c5e09>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://rouge.kovtp.ee/documents/822972/26358645/EELN%C3%95U+%C3%9Chinemislepingu+muutmine.pdf/ef1e1375-1315-4968-a416-072609937887?version=1.0
|
2024-08-16T02:19:29+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 385,165,733
| 3,145
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99983
|
ekk_Latn
| 0.999929
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2678,
5390,
7553
] | 1
|
[
0.068359375,
0.59375,
0.28125,
0.04833984375,
0.004913330078125,
0.0024566650390625
] |
ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine"
KUTSESTANDARD
Konsultant, tase 7
Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid.
Kutsestandardi kasutusalad
2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel
1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine
3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine
5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine
4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks
6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine
7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine
A-osa KUTSEKIRJELDUS
A.1 Töö kirjeldus
Konsultant annab nõu selliste probleemide lahendamisel, milleks klientettevõttes või -organisatsioonis puudub piisav oskusteave või ajaressurss. Nõustamisteenuse kaudu abistatakse juhte ja organisatsioone nende eesmärkide saavutamisel, lahendades juhtimis- ning äriprobleeme, leides ja kasutades uusi võimalusi, edendades õppimist ning viies ellu muutusi. Konsultandi töö eesmärk on anda kliendile metoodilist, informatiivset, tehnilist ja muud abi, mis aitab kliendil probleemi lahendada.
A.2 Tööosad
A.2.1 Kliendisuhete loomine ja hoidmine.
A.2.3 Kliendi abistamine muudatuste juhtimisel.
A.2.2 Andmete kogumine, analüüsimine ja järelduste tegemine.
A.2.4 Kollektiivsete mõtlemisprotsesside juhtimine.
A.2.6 Enda professionaalsuse arendamine.
A.2.5 Töö vahe- ja lõpptulemuste presenteerimine.
A.2.7 Arendus-, loome- ja teadustegevus.
A.3 Töö keskkond ja eripära
Iga konsultant valib töökoha, lähtudes kliendi soovidest, töö iseloomust ja vajadustest ning väljakujunenud praktikast. Sageli peab konsultant tegema tööd kliendi juures asuvates büroo-, nõupidamis- ja tootmisruumides.
A.4 Töövahendid
Kõige olulisem töövahend on laua- või sülearvuti, professionaalne (valdkonnale iseloomulik) tarkvara, andmebaasid ja nende erinevad rakendused (sh ekspertsüsteemid) ning esitlusvahendid.
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused
Konsultandi töö on vaimne. Eelkõige peab konsultant olema hea kuulaja ja vestluse või rühmatöö juhtija.
1) analüüsivõime,
Võimed:
2) üldistusvõime,
4) kontseptualiseerimisvõime.
3) otsustusvõime,
Isikuomadused:
2) eetilisus,
1) empaatilisus,
3) usaldusväärsus,
A.6 Kutsealane ettevalmistus
4) pingetaluvus.
Konsultandi erialane väljaõpe toimub kõrgkoolis või kutseõppeasutuses. Konsultandi kutsealane õpe võib toimuda kvalifikatsiooni- ja/või täiendõppe kursustel, mida korraldavad koolitusluba omavad avaliku, era- ja kolmanda sektori koolitusasutused. Oluline osa konsultandi erialast on töötades omandatud kogemus.
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Enamlevinud ametinimetused on konsultant, nõustaja, ekspert, spetsialist.
B-osa KOMPETENTSUSNÕUDED
B.1 Kutse struktuur
Konsultandi 7. taseme kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1-B.2.8) tõendamine.
B.2 Kompetentsid
KOHUSTUSLIKUD KOMPETENTSID
B.2.1 Kliendisuhete hoidmine ja loomine
EKR tase 7
Tegevusnäitajad:
2. Tekitab usalduse enda ja oma organisatsiooni vastu, selgitades konsultandi kutse-eetika ja enda organisatsiooni toimimispõhimõtteid.
1. Saavutab kliendikontakti, lähtudes kliendi isikupärast, organisatsiooni vajadustest ja eesmärgist.
3. Abistab konsultante klientidega suhete loomisel, lähtudes mentorluse ja coaching'u üldtunnustatud põhimõtetest.
1. Olukorrale sobiva suhtlusviisi valiku põhimõtted.
Teadmised:
2. Eelteadmised kliendist ja konsulteeritavast organisatsioonist.
4. Mentorluse ja coaching'u põhimõtted.
3. Konsultandi kutse-eetika.
Hindamismeetod(id):
B.2.2 Andmete kogumine, analüüsimine ja järelduste tegemine
Vestlus, eneseanalüüs ja portfoolio.
Tegevusnäitajad:
2. Kogub andmeid ja infot, kasutades sobivaid infokogumise meetodeid.
1. Valib andmete ja info kogumise metoodika, lähtudes eesmärgist.
3. Analüüsib andmeid, kasutades sobivat analüüsimeetodit.
5. Prioriseerib probleemid ja arenguvõimalused nende olulisusest lähtuvalt.
4. Teeb järeldusi, lähtudes kogutud ja analüüsitud andmetest.
6. Selgitab intervjuu ja vestluse abil välja kliendi valmiduse muutuda.
8. Juhendab teisi konsultante andmekogumismeetodite valimisel, arvestades eri meetodite sobivust nõustamist tinginud probleemi lahendamiseks.
7. Esitab võimalikud lahendusvariandid, presenteerides eri variantide eeliseid ja puudusi.
Teadmised:
2. Diagnostikameetodid.
1. Andmete kogumise ja analüüsi meetodid.
3. Järelduste tegemise meetodid.
ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine"
EKR tase 7
4. Ressursside juhtimise põhimõtted.
6. Mentorluse ja coaching'u põhimõtted.
5. Organisatsiooni arengutsüklid.
Hindamismeetod(id):
B.2.3 Kliendi abistamine muudatuste juhtimisel
Vestlus, eneseanalüüs ja portfoolio.
EKR tase 7
Tegevusnäitajad:
2. Toetab rakendatava tegevussuuna valimist, suunates kliendi tähelepanu erinevate tegevussuundadega kaasnevatele võimalustele ja riskidele.
1. Analüüsib võimalikke muutuste suundi, lähtudes kliendi valitud lahendusvariandist.
3. Toetab muutuste sisseviimist, abistades klienti konkreetse tegevuskava koostamisel.
Teadmised:
4. Toetab konsultante tegevussuundade analüüsimisel ja muutuste kavandamisel klientorganisatsioonis, lähtudes muudatuste juhtimise üldtunnustatud põhimõtetest ning parimatest praktikatest.
1. Riskihindamise põhimõtted.
3. Tegevuste planeerimise metoodikad.
2. Muutuste juhtimise põhimõtted.
4. Finantsmõjude hindamise metoodikad.
6. Valdkonna parimad praktikad.
5. Grupiprotsessid ja nende juhtimise põhimõtted.
Hindamismeetod(id):
B.2.4 Kollektiivsete mõtlemisprotsesside juhtimine
Vestlus, eneseanalüüs ja portfoolio.
EKR tase 7
Tegevusnäitajad:
2. Valmistab ette arutelud, koostades arutluse alla tulevate teemade loetelu ja päevakava.
1. Valib olukorrale sobiva arutelumeetodi, lähtudes arutelul osalejate eripäradest ja arutelu teemast.
3. Juhib arutelusid ja teeb kokkuvõtteid iga arutluse all oleva punkti kohta.
Teadmised:
4. Juhendab teisi konsultante sobivaima arutelu meetodi valimisel, lähtudes kliendi ja probleemi eripärast.
1. Erinevad loovustehnikad.
3. Grupidünaamika meetodid.
2. Nõupidamiste juhtimise põhimõtted.
4. Tagasisidestamise põhimõtted.
Vestlus, eneseanalüüs ja portfoolio.
Hindamismeetod(id):
B.2.5 Töö vahe- ja lõpptulemuste presenteerimine
EKR tase 7
Tegevusnäitajad:
2. Saavutab esitlusel osalejatega kontakti ning presenteerib, kasutades selleks kaasaegseid esitlustehnikaid ja meetodeid.
1. Valib auditooriumist tulenevalt parima esitlusmeetodi.
3. Aitab teistel konsultantidel valida kliendi eripäradest lähtuvat ning mõjusaimat tulemuste presenteerimise meetodit.
1. Erinevad presentatsioonitehnikad.
Teadmised:
2. Erinevad suhtlustehnikad.
Hindamismeetod(id):
3. Ettekannete koostamise ja esitamise põhimõtted.
Vestlus, eneseanalüüs ja portfoolio.
B.2.6 Enda professionaalsuse arendamine
Tegevusnäitajad:
2. Koostab enda arenguplaani, lähtudes seatud eesmärkidest ja karjääri planeerimisest.
1. Hindab enda pakutava teenuse kvaliteeti, lähtudes saadud tagasisidest ja eneseanalüüsist.
ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine"
EKR tase 7
ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine"
3. On kursis uuemate suundadega enda konsulteeritavas valdkonnas, lugedes ja analüüsides uusimat erialakirjandust ja publikatsioone.
5. Hindab teiste konsultantide tehtud tööde kvaliteeti ja annab tagasisidet, lähtudes klientide hinnangutest ja püstitatud eesmärkidest.
4. Hindab arenguplaani elluviimise tulemuslikkust, võrreldes kavandatut saavutatuga.
Teadmised:
2. Konsulteeritavat valdkonda puudutavad õigusaktid.
1. Konsulteeritava valdkonna funktsioneerimine, muutumine, areng ja põhimõtted.
3. Uusim erialakirjandus.
5. Konsultandile vajalikud isikuomadused ja võimed.
4. Konsultandi kompetentsid (tase 6).
Hindamismeetod(id):
B.2.7 Arendus-, loome- ja teadustegevus
Vestlus, eneseanalüüs ja portfoolio.
EKR tase 7
Tegevusnäitajad:
2. Osaleb aktiivselt teadus- ja/või erialakonverentsidel, esinedes ettekandega või modereerides, valmistab ette ning levitab oma ettekandeid.
1. Osaleb oma ekspertvaldkonna arendus-, loome- ja/või teadustegevuses, töötades välja uusi meetodeid või tehnikaid ning korraldades uuringuid.
3. Juhendab eksperdina teisi konsultante, kasutades juhendamise ja mentorluse põhimõtteid.
1. Arendustegevuse meetodid.
Teadmised:
2. Loometegevuse meetodid.
4. Ettekannete koostamise ja esitamise põhimõtted.
3. Teadustegevuse meetodid.
5. Juhendamise, nõustamise, mentorluse ja supervisooni põhimõtted.
Vestlus, eneseanalüüs ja portfoolio.
Hindamismeetod(id):
KUTSET LÄBIVAD KOMPETENTSID
B.2.8 Konsultant, tase 7 kutset läbiv kompetents
Tegevusnäitajad:
2. Järgib konsultandi kutse-eetikat.
EKR tase 7
1. On hea suhtleja, loob kliendiga usaldusliku suhte.
3. Analüüsib ennast ja oma tööd, kasutades saadud tagasisidet ning planeerib professionaalse arengu. Arvestab oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse seisundiga, võttes tarvitusele abinõud tasakaalu saavutamiseks ja säilitamiseks. Arendab edukaks nõustamiseks vajalikke võimeid ja oskusi, täiendades end erialaselt, sh hoides end kursis uuemate suundadega enda konsulteeritavas ning sellega seonduvates valdkondades.
5. Püstitab selged tööeesmärgid, planeerib pikki ja lühiajalisi tegevusi ning arvestab võimalike muutustega. Kasutab aega efektiivselt, planeerib ja organiseerib ressursse ülesannete täitmisel, peab tähtaegadest kinni. Töötab süsteemselt ja metoodiliselt. Järgib tööga seotud regulatsioone (õigusaktid, tööohutus jt).
4. Kasutab valdkonnaspetsiifilisi teadmisi, analüüsib ja tõlgendab numbrilist, verbaalset infot ning erinevaid infoallikaid, hindab neid olemasoleva informatsiooni baasil. Esitab informatsiooni kliendile struktureeritult ja loogiliselt. Läheneb olukordade ja probleemide lahendamisele innovaatiliselt ja loovalt.
6. Kasutab suhtlemisel riigikeelt tasemel C1 ja valdab ühte võõrkeelt vähemalt tasemel B1 (vt Lisa 1 - Keelte oskustasemete kirjeldused).
Teadmised:
7. Kasutab oma töös arvutit tasemel: moodul 1 – Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond, moodul 2 – Arvuti kasutamine ja failihaldus, moodul 3 – Tekstitöötlus, moodul 4 – Tabelitöötlus, moodul 5 – Andmebaasid, moodul 6 – Esitlus, moodul 7 – Informatsioon ja kommunikatsioon (vt lisa 2 – „Arvuti kasutamise oskuse kriteeriumid").
1. Konsulteeritav valdkond/teema.
ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine"
2. Suhtlemispsühholoogia baasteadmised (kontakt, selge eneseväljendus, aktiivne kuulamine, enesekehtestamine, konfliktide lahendamine).
Hindamismeetod(id):
3. Konsultandi eetikakoodeks.
Läbivaid kompetentse hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamisega.
C-osa ÜLDTEAVE JA LISAD
C.2 Kutsenimetus võõrkeeles
C.3 Lisad
Lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused
Lisa 2 Arvuti kasutamise oskused
|
<urn:uuid:df6c9ec5-3643-4467-8fd9-a1007b4935e1>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/exportPdf/10497735/?nocache=ab5eecb05b
|
2024-08-16T01:51:06+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 627,678,341
| 4,311
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999951
|
ekk_Latn
| 0.999975
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2262,
4558,
7136,
10347,
10831
] | 1
|
[
0.07861328125,
0.58984375,
0.2578125,
0.064453125,
0.0086669921875,
0.002593994140625
] |
PÕLISEESTLASED
VALITSEMISPROGRAMM
PÕLISEESTLASTE VALITSEMISPROGRAMM EESTILE
Põliseestlaste eesmärk on:
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Eesti piiri taastamine Tartu Rahu aegsetes piirides.
Põliseestlaste eesmärk on tagada Eesti rahvale kõike seda, mida ütleb meie Põhiseaduse preambula ning § 122 ("Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga"). Seoses lähiajaloos toimunud mõningate väärarengutega on meie riigi rahvas pidanud selles kõiges üsna palju pettuma. Seepärast on esmaseks eesmärgiks taastada rahva usk oma valitsusse ning siduda riik ja rahvas üheks tervikuks, nagu see ühes demokraatlikus riigis olema peab.
Selleks peab poliitikutel tekkima emotsionaalne side rahvaga, mida nad teenivad (käesoleval hetkel aga on termin "teenima" asendunud terminiga "valitsema"). Selline asi ei saa aga juhtuda, kui samad poliitikud on seda rahvast lähiminevikus represseerinud. Teatavasti võtsid 1991. aastal Eesti riigis võimu üle punapartei funktsionärid, punakohtunikud, KGB-agendid ning muud punaste repressiivorganite töötajad. Paljud neist olid ka otseselt seotud Eesti rahva represseerimistega. Selliste inimeste võim on põlistanud Eestimaa pinnale suurel arvul punaseid okupante (kellest paljud siiamaani eesti keelt ei räägi) ning petnud rahvast kõvasti rohkem, kui demokraatliku riigi eetika ning seadused seda lubaksid. Eesti riigi aparatuuris tuleb läbi viia põhjalik desovijetiseerimine 1 , vastutusele tuleb võtta ka noorema generatsiooni inimesed, kes endiste punastega 2 koostööd on teinud.
Tuleb ümber hinnata Eesti lähiajaloo interpretatsioon, eriti periood peale Teist Maaimasõda. Praeguse seisuga on maha salatud kõik mehed, kes Eesti eest võidelnud on – ettekäändeks tuues Saksa armeesse kuulumist. Neid mehi tuleb tervitada ja austada kui Eesti eest võitlejaid mitte kui natse. Seda on võimalik teha ka rahvusvahelisel tasandil. Asja rahulikult seletades ei teki sellest suurt paanikat. Peale selle tuleb au sisse tõsta ka Nõukogude okupatsiooni aegsed dissidendid, tänu kellele Läänemaailm teadis, et Eesti rahvas pole vabatahtlikult võõra võimu all. Tuleb sisse viia langenud vabaduvõitlejate päev, milleks saab 27. märts.
Eesti Põhiseadus on praeguse seisuga vilets, vigane ja ebademokraatlik. Kuigi esimene paragrahv ütleb, et "kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas", ei ole edaspidi midagi, mis rahvale ka reaalset võimu annaks. Rahvas ei saa endale isegi presidenti valida, samuti ei saa rahva algatusega alustada seadusandlust, nagu on tavaks
1
2 Endiste punaste all mõistetakse siin persoone, kes pahatahtlikult N Liidu võimudega kollaboreerusid.
Desovijetiseerimise all on mõeldud põhjalikku juurdlust, mis tuvastaks, kas uurimise all olev persoon kollaboreerus N Liidu võimudega pahatahtlikult või passiivselt. Pahatahtliku kollaboreerumise all mõistetakse enda rahvusriigi huvide reetmist. Passiivne koostöö, lihtsalt parteisse kuulumine, ei ole põhjus karistamiseks.
MTÜ PÕLISEESTLASED
REGISTRIKOOD:
80331892
2011
1
PÕLISEESTLASED
VALITSEMISPROGRAMM
demokraatlikes riikides. Põhiseadust ei jälgi isegi mitte õiguskantslerid. Põhiseaduse Paragrahv 139. sätestab selgelt, et õiguskantsler peab tegema ettepaneku Riigikogu liikmete (ja teiste kõrgete ametikandjate) kriminaalvastutusele võtmiseks. Kui paljusid juhtumeid me teame, kus õiguskantsler seda ka teinud on? Ei ole mõtet hakata üles lugema kõiki seaduste rikkumisi, mis meie valitsuses on toimunud, alates sellest, et seadusi võtavad vastu Riigikogusse üldse mitte kuuluvad inimesed (Eesti 1992. a. Põhiseaduse vastu võtmisel osalesid ENSV ÜN 30 liiget, kellest paljud isegi ei olnud Eesti kodanikud), lõpetades ebaseaduslike relvaostudega – sellest saaks eepose kirjutada. Nimetagem siinkohal vaid President Lennart Mere räiget Põhiseaduse rikkumist, kus ta nõustus loovutama Venemaale osa Tartu Rahulepinguga ja EV Põhiseadusega sätestatud territooriumist, kuigi Põhiseaduse 123. paragrahv ütleb:"Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega". Põliseestlased viivad Põhiseadusesse sisse vastavad muudatused, et sellest rahva seadus saaks. Põliseestlased tühistavad kõik EV välislepingud, mis on Põhiseadusega vastuolus. Põliseestlased võtavad vastutusele kõik poliitikud, kes on Põhiseadust (ja ka teisi seadusi) rikkunud, ja kõik inimesed, kes on nendest rikkumistest teadlikud olnud, kuid pole sellest vastavaid võimuorganeid teavitanud.
Eesti rahva väljaränne viimase 3. aasta jooksul on ületanud Teise Maailmasõja aegse põgenike arvu! Viimaste aastate jooksul on Eestist välismaale emigreerunud üle 150 000 inimese (N Liidu terror, koos kõikide küüditamistega, sundis palju vähem inimesi oma kodudest lahkuma). Asja teeb hullemaks see, et lahkuvad paremad pead. Põhjuseks lihtne asjaolu, et riigil pole neile midagi pakkuda. Röövkapitalism võtab enamikelt võimaluse kodumaa pinnal ennast teostada. Põrandaalused kartelli lepped, maksu pettused, ümbriku palk ning odav tööjõud jätavad paljud inimesed konkurentsist välja. Oma osa mängib kindlasti ka punakultuuril baseeruv juhtimisstiil, mis ei suuda koostööd teha andekate inimestega (hea näide siinkohal on Neeme Järvi lahkumine ERSO'st). On hädavajalik asendada riigi institutsioonide aparatuur inimestega, kes mõistavad vaba konkurentsi vajalikkust, kuid samas saaksid aru, et rohkem tuleks soosida oma riigi ettevõtjaid.
20. vabaduse aastat on kultiveeritud arusaama, et inimene peab liikuma töö juurde. See nähtus on tootnud juba terve põlvkonna kodutuid ja kodumaatuid. Inimesed liiguvadki sinna, kus on tööd ja parem palk, rääkimata veel sotsiaalsetest tagatistest ja arengu võimalustest. On hädavajalik Eesti ühiskonda tagasi integreerida väliseestlased – nii Külma Sõja aegsed väljarändajad, kui ka viimase 3. aasta jooksul Ansipi valitsuse eest põgenejad.
Samamoodi tuleb natukene ümber vaadata integratsiooni poliitikat. Ennekõike puudutab see siin elavaid venelasi. Eesti Valitsus on kulutanud eesti keele õppe programmidele hulgaliselt raha, millest palju on raisku läinud. Paljud siin elavad venelased ei õpi Eesti keelt rääkima, sest neil puudub selleks motivatsioon (nad lihtsalt ei viitsi õppida). Eesti riik on küll ametlikult sisse viinud keele eksamid, kuid reaalselt neid rakendatud pole. Põliseestlased sunnivad kõiki Eesti kodakondsusega venelasi sooritama keele eksamit. Selle mitte sooritanutel annuleeritakse Eesti kodakondsus (k.a. neil, kes on saanud kodakondsuse sünnijärgelt).
MTÜ PÕLISEESTLASED
REGISTRIKOOD:
80331892
2011
PÕLISEESTLASED
VALITSEMISPROGRAMM
Toetame kindlasti ajateenistuse säilimist. Palgaarmee loomine tooks riigikaitse seisukohalt endaga kaasa katastroofi. Samuti on vajalik arendada edasi Kaitseliitu (see on võib-olla isegi tähtsam kui Kaitsevägi). Sõjaväe seest tuleb hakata välja rookima punast ideoloogiat, mis on siiamaani põhjustanud palju negatiivseid sisesuhteid ning kompetetsete inimeste teenistusest lahkumist. Siinkohal oleks hea eeskuju võtta Saksamaa sõjaväelt (Bundeswehr), kus on välja töötatud seesmise juhtimise / ülesandel põhineva juhtimise (innere Führung / Auftragsführung) kontseptsioon. Sõjavägi ei tohiks enam olla kui võõrkeha ühiskonnas, vaid ühiskonna osa, kus kehtivad samad väärtused, mida ta ise kaitsma peab. Sõdur on kodanik vormis.
Põliseestlased muudavad kogu Kaitseväe kontseptsiooni Eesti vajadustele vastavaks. Praeguse seisuga on Kaitsevägi üles ehitatud suurriikide mudeli järgi – sümmeetriliseks sõjapidamiseks, milles edu sõltub tagala toetusest. Konventsionaalse sõjapidamise taktikaga pole aga Eesti Venemaa vastu mingit lootust. Eesti vajab ainult sissiarmeed, mis põhineb totaalkaitse kontseptsioonil (eeskujud: Soome Talvesõjas, Vietnam Ameerika vastu, Afganistaan N Liidu ja Ameerika vastu, Tšetšeenia Venemaa vastu) – iga elanik on sõdur. See eeldab aga tugevat kaitsetahet, mis saab tekkida vaid siis, kui riigi valitsus selle vääriline on. Selle saavutamiseks tuleb esmalt läbi viia desovijetiseerimine, mille käigus asendada riigi kaitsetahet õõnestavad kaksikmoraali esindajad, koheselt personaliga, kelle truuduses Eesti riigile ei saa kahelda.
President Ilvese esimese ametiaja jooksul on üha rohkem kuulda kriitikat, et presidendi institutsioon eemaldub rahvast. Selle parimaks tõestuseks on hetke olukord, kus polnud tema kõrvale isegi teist kandidaati välja panna. Lõpuks hakkas seda funktsiooni kunstlikult täitma Indrek Tarand. Kuigi on juba ette teada, et Ilves presidendiks valitakse. Samamoodi on juba paika pandud, et peale Ilvese teist ametiaega saab presidendiks Siim Kallas. Selline asi on demokraatlikus ühiskonnas lubamatu – Põliseestlased taastavad presidendi otsevalimised. Samamoodi viivad Põliseestlased sisse demokraatliku valimisseaduse – Riigikogusse pääsevad saadikud mitte partei nimekirja alusel, vaid valijatelt saadud häälte arvu alusel. Tuleb lõpetada häälte ülekandmine, mis võimaldab partei liidritel rahva tahet väänata.
Praegu kehtiv pensioni II samba leping on vastuolus Põhiseadusega, mis keelab nõuda inimestelt lepingu sõlmimist, mida nad ise lõpetada ei saa (ka siis, kui see talle kahju tooma hakkab). Välismaal on see asi nii reguleeritud, et inimene saab pensioni samba lepinguid ka ise lõpetada. Teine aspekt asja juures on see, et 1983. aastal sündinud ja nooremad ei saa mitte kunagi seda raha tagasi, mida sinna sisse maksavad. Seda tõestas 2008. aasta majanduskriis, mis ei jää viimaseks. Põliseestlased viivad pensioni II samba makse süsteemi kooskõlasse Põhiseadusega.
Eestis pole praeguse seisuga ühtegi panka, mis põhineks Eesti kapitalil (peale LHV). See on tekkinud 1990. aastate väära majanduspoliitika tulemusena, kus riik ei
MTÜ PÕLISEESTLASED
REGISTRIKOOD:
80331892
2011
4
PÕLISEESTLASED
VALITSEMISPROGRAMM
suutnud ettevõtjaid koostööle suunata, et viimased üheskoos panga moodustaksid, mis välisabi ei vaja. Põliseestlased taastavad Eesti panganduse tervikuna. Käesoleval hetkel on Eesti panganduse näol tegemist Euroopa Liidu panga filiaaliga. Seeläbi saavutame ka selle, et hoiustajate raha investeeritakse Eesti majandusse, mitte ei toidaks teisi riike.
Põliseestlased töötavad kommertspanganduse kõrvale välja ühistupanganduse kontseptiooni.
Eesti majanduselu tähtsamaid elemente peaks olema ühistumajandus. Esimese Wabariigi ajal arendati välja väga hästi toimiv ühistumajanduse toimemehhanism. Seoses vale erastamispoliitikaga Eesti riigi taasloomisel, jäi ühistumajandus oma varadest ilma. Tänu sellele ollakse täna veel üsnagi null seisus. Samamoodi puudub ka hetkel võimul olevatel poliitikutel igasugune arusaam ühistumajanduse olemusest. See on täiesti kahetsusväärne ja lubamatu. Eesti ülikoolides puuduvad selle teema kohta igasugused õppekavad. Põliseetlased viivad ülikooli majandussuundade alla sisse ühistumajanduse õpetuse.
Eesti riigi kolmas sektor on mandunud. Ta küll eksisteerib, on loodud mitmesugu seltsinguid ja külakogukondasid, kuid poliitikas puudub neil sõnaõigus. Kõik toimib läbi JOKK süsteemi (juriidiliselt on kõik korrektne). Riik saab funktsioneerida normaalselt vaid siis, kui kodanike ning valitsuse vahel toimub bilateraalne koostöö, mis baseerub enne kõike vastastikusele usaldusele, mitte niivõrd kuivadele seadustele. 700. aastane orjapõli on meie rahvuse genofondi jätnud alandlikkuse jälje, mida võib tunda igal sammul ka tänapäeval. Sellele probleemile tuleb läheneda eelkõige psühholoogiliselt, mitte niivõrd juriidiliselt. Vaja on siduda eestlaste ärkamisaegne ajalugu tänapäevaga, mille läbi ületada ajaloolised dogmad, mis käsitlevad eestlast kui orja. Tuleb tõsta kodanike eneseteadvust ning tutvustada talle võimalusi, kuidas moodustada kolmanda sektori ühinguid, millega mõjutada valitsust omale sobivas suunas. Ainukesed "kolmanda sektori ühingud", mis Eestis täna eksisteerivad, on lobimeeste grupid, mis baseeruvad valitsusega vastastikuse ahnuse tunnustamisel. 2004. aastal kinnitas küll valitsus Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni, kuid tulemus on endiselt see, et isamaalised inimesed hoiavad pigem oma siseringi, kui läheks valitsusest aatekaaslasi otsima. Siit jõuame jälle ringiga tagasi desovijetiseerimise vajalikkuseni. Ei ole kasu kodanikuühiskonna programmide algatamisest, kui selle taga on endised kommunistid ja okupandid. Peale selle tuleb kolmanda sektori võimalusi tutvustada noortele juba põhikoolis ja keskkoolis (seda didaktiliselt õieti tehes, mitte Nõukogude stiilis).
Põliseestlased hoolivad oma riigi õpetajatest ja õpilastest, seda haridussüsteemi igal tasandil. Tõstame õpetajate palkasid ning hakkame andma tasuta kõrgharidust. Õpetaja töö viljakus määrab suures osas riigi tuleviku, ning tema kultuuri säilimise. Põhikoolis pannakse inimese maailmavaatele vundament, kui sealt viltu minema hakkab, on tulemus massikultuuril baseeruv ühiskond, mida on poliittehnoloogide poolt lihtne manipuleerida. Siia juurde tuleb veel taastada traditsiooniline Eesti pere mudel, mis lapsi juba varasest noorusest alates õigetele väärtustele suunab.
MTÜ PÕLISEESTLASED
REGISTRIKOOD:
80331892
2011
PÕLISEESTLASED
VALITSEMISPROGRAMM
Tasuline kõrgharidus on Eesti ülikoolides sotsiaal-humanitaarteaduste taseme lubamatult madalale viinud. Sest puudub konkurentsi element – vastu võetakse see, kes maksta jõuab, mitte andekam ja tublim. Mingil määral kommunistlik süsteem, mis ei arvesta indiviidi eripäradega. Põliseestlased hakkavad andma tasuta kõrgharidust ning tublimatele töötavad välja stipendiumide süsteemi. Haridussüsteemi allakäigu paratamatu kõrvalprodukt on pehmete meeste tootmine, kellel puudub võimekus analüüsida ühiskonnas toimuvaid protsesse. Eesti tulevik peab baseeruma kvaliteedil mitte kvantiteedil.
Taastame Eesti põllumajanduse. Euroopa Liit on oma Ühtse Põllumajandusprogrammiga Eesti põllumajanduse peaaegu hävitanud. Nõukogude ajal toitis Eesti pea tervet Leningradi linna, tänapäeval pole võimelised ennastki toitma, kui ühendus Euroopa Liiduga kaoks. Praegune valitsus on teinud kõik, et Eestis maa elu välja suretada (erinevalt arenenud Euroopa riikidest, kus tehakse kõik, et maaelu säilitada). 360 000 inimest peavad tööl käima väljaspool oma maakonna piire. Läänemaal on sündimus sama suur kui väljaränne! Peale selle on Lõuna-Eestis 60 protsenti (veel tegutsevatest) põllumeestest 60-70 aastased! Pensioni ealised. Selline tööjõustruktuur tooks igas arenenud riigis kaasa kodusõja. Läänemaal on alla 30 aastaste põllumeeste osakaal 2,6 protsenti. Järelkasv puudub täielikult. See on praeguse valitsuse hoolimatu ja selgrootu tegutsemise tulemus, millele Põliseestlased koheselt lõpu teevad.
Problemaatiline on situatsioon meditsiini valdkonnas. Arstid ja hooldustöötajad emigreeruvad välismaale. See aasta (2011) oli rekord, Tartu Ülikooli arstiteteaduskonna lõpetas 120 arsti ning 50 neist läks kohe Soome. Praegune sotsiaalminister, Hanno Pevkur, väidab naiivselt, et Eestis pole arstidest eriti suurt puudust, oleks vaja vaid rohkem õdesid. Nagu Brüsseli mängukannidele ikka, meeldib ka sotsiaalministrile mõelda vaid pealinna peale ning unustada kogu ülejäänud Eesti territoorium. Mis arstide arvu puudutab, siis Tallinnas ja Tartus on neid piisavalt, kuid mujal Eestis ei ole. Näiteks Narva haiglas töötavad arstid on enamus juba pensioni eas ning juurdekasv sinna puudub. Põliseestlased loovad noortele arstidele ning hooldustöötajatele motivatsiooni programmi, mis motiveerib neid väljaspool Tallinnat töötama.
Kaotame maamaksu. Eesti riigis on tekkinud absurdne olukord, kus oma kodu välja ostnud inimene peab selle eest veel maksu maksma. Tegemist on täiesti ebaõiglase ja ennast mitte õigustava maksuga.
SELLE TÄIDE VIIMISEKS TULEB
1. Taastada koheselt Andrus Ansipi eelne andmekaitse seadus
2. Täita KAPO read otsast lõpuni isikutega, kelle truuduses Eesti riigile kahelda ei saa. Seejärel panna KAPOle ülesandeks viia läbi põhjalik juurdlus endiste punapartei funktsionäride suhtes.
MTÜ PÕLISEESTLASED
REGISTRIKOOD:
80331892
2011
5
80331892
PÕLISEESTLASED
VALITSEMISPROGRAMM
3. Kuulutada 27. märts ametlikult Langenud Vabadusvõitlejate päevaks
4. Koheselt püstitada pealinna Eesti sõduritele pühendatud monument, mis Lihulast 2002. aastal teisaldati
5. Viia läbi Põhiseaduse reform ning võtta vastutusele kõik poliitikud, kes on Põhiseadust rikkunud
6. Piirata Eestist inimeste väljarändamist – luua siia eneseteostusvõimalused
7. Hakata väliseestlasi Eesti ühiskonda tagasi integreerima
8. Arendada vabal konkurentsil baseeruvat majandust, mis looks võrdsed võimalused kõigile
9. Peatada Lasnamäele Vene õigeusu kiriku ehitamine
10. Panna peale moratoorium Lennart (Nikolajev) Mere poolt 1994 aastal sõlmitud Juulileptele
11. Viia sisse riiklikud keeleeksamid, mille mitte sooritamisel tühistada Eesti kodakondsus
12. Keelata mittekodanikel valimine kohalikel valimistel
13. Viia Kaitseväe kontsepsioon vastavusse Eesti vajadustega
14. Säilitada ajateenistus ning soosida Kaitseliitu
15.
Tihendada Kaitseväe koostööd tsiviilühiskonnaga
16. Koheselt vallandad kõik Kaitseväelased, kes heal tasemel eesti keelt ei valda
17. Sisse viia presidendi otsevalimised
18. Sisse viia demokraatlik valimisseadus
19. Pensioni II samba leping viia kooskõlasse Põhiseadusega
20. Taastada Eesti pangandus
21. Töötada välja ühistupanganduse kontseptsioon ning ühistumajanduse kontseptsioon (viia need õpetused ülikoolide õppekavadesse)
22. Luua Eesti kapitalil põhinev majandus, mis raha oma riiki investeeriks
23. Arendada edasi kodanikuühiskonna kontseptsiooni, mille raames sellepõhine õpetus sisse viia põhikooli ja keskkooli õppekavadesse
24. Tõsta õpetajate palkasid
25. Viia sisse tasuta kõrgharidus
26. Taastada Eesti põllumajandus
27. Hoida riigikulul väljakoolitatud arstid ja hooldustöötajad kodumaal
28. Kaotada maamaks
Kiel, Saksamaa 12 september 2011
Georg Kirsberg MTÜ Põliseestlased juhatuse liige firstname.lastname@example.org +49 157 340 156 98 (ger) +372 51 55 632 (est) www.poliseestlased.org
MTÜ PÕLISEESTLASED
REGISTRIKOOD:
2011
6
7
PÕLISEESTLASED
VALITSEMISPROGRAMM
Ettepanekud, küsimused ja kommentaarid on oodatud
MTÜ PÕLISEESTLASED
REGISTRIKOOD:
80331892
2011
|
<urn:uuid:4cdbf470-d251-442f-9cde-96a8369b6879>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://www.eta.ee/meedia/2011/09/pe_valitsemisprogramm.pdf
|
2024-08-16T02:10:27+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 567,495,280
| 7,264
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999927
|
ekk_Latn
| 0.999966
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3406,
6892,
10079,
13395,
16285,
18294,
18434
] | 1
|
[
0.08349609375,
0.4375,
0.380859375,
0.0849609375,
0.01092529296875,
0.0026397705078125
] |
KUTSESTANDARD
07-07062005-01/2
KEEMILISE PROTSESSI OPERAATOR I, II, III
EESSÕNA
Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim (vt lisa A – Kutsekvalifikatsiooni süsteemi terminid). Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu.
Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide vahel kokkulepitud nõudeid keemilise protsessi operaator I, II, III kutsekvalifikatsioonile.
Kutsestandardi kavandi koostas Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu moodustatud keemilise protsessi töörühm koosseisus:
Antonina Zguro Kohtla-Järve Polütehnikum
Hillar Rootalu
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
Kaie Piiskop
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Meelike Otstavel AS Norma
Rein Rahe
Viru Keemiagrupp AS
Uku Annus
AS Norma
Valev Kuusemäe Eesti Keemiatööstuse Liit
Ajavahemikus . 01–16 märts 2000 a viidi läbi kutsestandardi kavandi arvamusküsitlus.
Kutsestandardi lõppredaktsiooni koostamisel on töörühm arvestanud arvamusküsitlusel tehtud ettepanekuid ja märkusi.
Kutsestandardi koostamisel on arvestatud rahvusvaheliste kvalifikatsiooninõuetega.
Käesolev kutsestandard on koostatud uustöötlusena.
Käesoleva kutsestandardi jõustumisel kaotab kehtivuse 6. juunil 2001. a Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu otsusega nr. 5. kinnitatud keemilise protsessi operaator I, II, III kutsestandard.
Käesolev keemilise protsessi operaator I, II, III kutsestandard on kinnitatud 7. juunil 2005. a Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu otsusega nr. 15.
Kutsestandardis sisalduvad kutsekvalifikatsioonid on kantud kutseregistrisse.
1 KASUTUSALA
Kutsestandardite kasutusala on järgmine:
1) töötajate kutsekvalifikatsiooni nõuete määratlemine
2) õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine
3) eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine
4) aluse andmine rahvusvaheliste kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks.
2 KUTSESTANDARDIGA SEONDUVAD STATISTLISED KOODID
Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori 1 järgi kuulub kemikaalide käitlemine kemikaalide ja keemiatoodete tootmise valdkonda, kood 24.
Ametite Klassifikaatori 2 järgi kuulub keemilise protsessi operaator 8. pearühma "Seadme- ja masinaoperaatorid", koodid 815 ja 822.
3 KUTSENIMETUS JA KUTSEKVALIFIKATSIOONI TASE
Eesti keeles:
Keemilise protsessi operaator I, II, III
Inglise keeles:
Operator chemical processes I, II, III
Vene keeles:
Оператор химического процесса I, II, III
4 KUTSEKIRJELDUS
Keemilise protsessi operaator võib töötada erinevates keemiatööstuse valdkondades – tarbe- ja tööstuskeemia, värvi-lakitööstus, paberi- ja tselluloositööstus jm.
Keemilise protsessi operaator kindlustab tehnoloogilise režiimi järgimise.
Ta peab tundma juhtimisseadmete üldisi hooldusmeetodeid ja teostama lihtsamaid remonditöid.
Keemilise protsessi operaator I jälgib kontrollmõõteriistu ja juhib lihtsamate keemiliste protsesside osasid.
Kompleksprotsesside puhul töötab keemilise protsessi operaator I kellegi juhendamisel.
Ta peab tundma konkreetse keemilise protsessi osade olemust.
Olenevalt ettevõttest võib ta töötada näiteks masinistina, reaktoritöölisena jne. Soovitatav haridustase keemilise protsessi operaatori I kvalifikatsiooni taotlemisel on põhiharidus, nõutav on kutsealane koolitus.
Keemilise protsessi operaator II jälgib kontrollmõõteriistu ja juhib erinevate keemiliste protsesside osasid.
Ta peab tundma konkreetse keemilise protsessi osade olemust ja nende tähtsust tervikprotsessis.
Keemilise protsessi operaator II võib vajadusel juhendada keemilise protsessi operaatori I tööd.
1 Statistical classification of economics activities in the European Community (NACE) eestistatud versioon
2 International Standard Classification of Occupations (ISCO-88) eestistatud versioon
Soovitatav haridustase keemilise protsessi operaatori II kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on keskharidus, nõutav on kutsealane koolitus ja vähemalt pooleaastane järjepidev kutsealane töökogemus operaatorina.
Keemilise protsessi operaator III on operaator, kelle sügavad teadmised ja kogemus võimaldavad juhtida ja jälgida keerulisi kompleksseid keemilisi protsesse ja seadmeid.
Keemilise protsessi operaator III peab tundma ettevõtte tootmisprotsessi toormaterjalist lõpptoodanguni, tähtsamaid toote kasutusalasid ja kvaliteedinõudeid Keemilise protsessi operaator III koordineerib sidusseadmete tööd.
Keemilise protsessi operaator juhib, suunab ja kontrollib teiste operaatorite tööd. Enamasti juhendab ta I ja II taseme operaatoreid ja annab neile edasi oma teadmisi. Ta jälgib tööohutusnõuete täitmist ja lahendab ohtlikke olukordi.
Olenevalt ettevõttest võib ta töötada näiteks meistri, keemilise sünteesi juhi, vanemoperaatorina jne.
Soovitatav haridustase keemilise protsessi operaatori III kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on keskharidus nõutav on kutsealane koolitus ja vähemalt 3-aastane järjepidev kutsealane töökogemus operaatorina.
Keemilise protsessi operaatori töö kõigil kutsekvalifikatsioonitasemetel nõuab avariiolukorras kiiret reageerimisvõimet.
Keemilise protsessi operaator puutub oma töös kokku erinevate kemikaalidega, mis ülitundlikel inimestel võib põhjustada allergiat.
Kutsealal toimetuleku eelduseks on kohanemisvõime ja füüsilise koormuse taluvus, operaatoritel on soovitatav perioodiliselt läbida tervisekontrolli.
5 KUTSEOSKUSNÕUDED (vt lisa B)
5.1 Üldoskused ja -teadmised
5.1.1 Majandus – algtase
5.1.2 Õigusaktid – algtase
1) kutsealaga seotud õigusaktid
2) tööõigus
5.1.3 Töökeskkonna ohutus
1) tööohutus, -tervishoid ja -hügieen
2) tule - ja elektriohutus
3) keskkonnakaitse
4) jäätmekäitlus
5) esmaabi
5.1.4 Keeleoskus (vt lisa C)
1)eesti keel – II, III algtase
2) 2 võõrkeelt – III algtase
5.1.4 Arvuti kasutamine – I, II moodul AO2, III AO3-AO4 (vt lisa D)
5.1.5 Suhtlemine – I algtase, II kesktase
5.1.6 Juhtimine – III algtase
5.1.7 Kutse-eetika – I, II nõue puudub
5.2.1 Põhioskused ja -teadmised
5.2.1 Kutsealane terminoloogia – II võõrkeelne
5.2.2 Tehnoloogiline dokumentatsioon
Kutsekvalifikatsioonisüsteemi väljaarendamine 4
1) tehnoloogiline reglement
2) info edastamise võimalused
3) tooraine, materjalide, energia kulu ja toodangu koguse arvestamine- I nõue puudub
5.2.3 Tehnoloogiline protsess
1) kasutatavate seadmete tööpõhimõtted, käitamine ja korrashoiu jälgimine – I algtase, II kesktase, III kõrgtase
2) kemikaalide kasutamine keemilise protsessides
3) tehnoloogilise protsessi parameetrid
4) tooraine, toodete, reagentide ja abimaterjalide füüsikaliskeemilised omadused
5) toorainele ja toodetele kehtestatud kvaliteedinõuded
6) tooraine kasutuselevõtu protseduurireeglid
7) mõõteriistade näitude lugemine, normid ja mõõtühikud
8) töötavalt seadmelt reservseadmele üleminek – I nõue puudub
9) kasutatavate tehnoloogiliste protsesside tundmine ja juhtimine – I nõue puudub, II algtase, III kesktase
10) mõõteriistade tööpõhimõtted ja häälestamine – I nõue puudub
11) lihtsamad remonditööd – I nõue puudub
5.2.4 Tooraine vastuvõtt, ladustamine
1) tooraine märgistuse tundmine
2) kemikaalide vastuvõtule ja ladustamisele kehtestatud nõuded
3) ohutu ladustamise põhimõtted – I, II nõue puudub
5.2.5 Valmistoodangu väljastamise protseduurireeglid
5.2.6 Valmistoodangu markeerimine ja ladustamine
5.2.7 Proovide võtmise metoodika ja aparatuur
5.2.7 Kemikaali ohtlikkuse määramine pakendil oleva märgistuse, ohutuskaardi või muu teabe alusel
5.2.8 Kemikaalide käitlemisega seotud riskide ja ohutusnõuete tundmine
5.2.9 Keskkonnariskide tundmine ja kemikaalist johtuva reostuse kõrvaldamise meetodid
5.2.10 Isikukaitsevahendite kasutamine
5.2.11 Esmaste pääste- ja kaitsevahendite kasutamine
5.2.12 Tegutsemine tööõnnetuse korral
5.2.13 Tegutsemine avariiohtlikes- ja avariiolukordades
5.2.14 Oma töökoha korraldamine
5.2.15 Juhendamisel lihtsamate remonditööde teostamine
5.2.16 Analüüside läbiviimise metoodika ja aparatuur – I nõue puudub, II, III algtase
5.3 Lisaoskused ja -teadmised
5.3.1 Kutsealaga seotud metalli- ja plastitööd
5.3.2 Laboritöö tehnika
5.4 Isikuomadused ja võimed
1) visuaalne mälu
2) kontsentreerumisvõime
3) kohanemisvõime (rutiinitaluvus)
4) koostöövalmidus
5) distsiplineeritus
6) üldistusvõime – I nõue puudub
6 KEHTIVUSAEG
Kutsestandard kehtib 4 aastat. Vastavalt vajadusele võib standardit muuta enne standardi kehtivusaja lõppu.
Lisa A
KUTSEKVALIFIKATSIOONISÜSTEEMI TERMINID
Kutsestandard – dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele.
Kutsekvalifikatsioon – antud kutsealal nõutav pädevuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel.
Kõik kutsed ei eelda kvalifikatsioonide fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonid määratleb kutsenõukogu.
I tase – lihtsate tööülesannete täitmine sarnastes olukordades; põhilised kutsealased oskused ja teadmised on omandatud enamasti läbi koolituse; vajadusel juhendatakse töö käigus; vastutab oma tööülesannete täitmise eest.
II tase – põhiliste tööülesannete täitmine erinevates olukordades; lisaks kutsealastele oskustele ja teadmistele omab vilumust ja kogemust; töötaja töötab iseseisvalt; vastutab oma tööülesannete täitmise eest.
III tase – keerukate tööülesannete täitmine erinevates ja vahelduvates olukordades; omab kutsealast meisterlikkust; valmisolek kutsealaste oskuste ja teadmiste edasiandmiseks või laialdased kutsealased oskused ja teadmised on omandatud läbi koolituse; valmisolek korraldada ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutada selle eest.
IV tase – erinevate, keerukate, analüüsimist ja otsustamist eeldavate tööülesannete täitmine muutuvates olukordades; laialdased kutsealased teadmised ja oskused, millele lisanduvad kogemused ja vilumused või juhtimisalased teadmised; korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest.
V tase – uute kontseptsioonide ja lähenemisviiside väljaarendamine või tegevuspoliitika arengusuundade väljatöötamist eeldatavate tööülesannete täitmine erinevate funktsioonide ja koordineerimisega; põhjalikud teadmised tegevusvaldkonnast või kogu valdkonda puudutavad oskused; vastutus analüüside, diagnooside ja otsuste ning nende elluviimise eest.
Lisa B
KUTSEOSKUSNÕUDED
Üldoskused ja -teadmised – tegevusvaldkondi läbivad nõuded üldistele oskustele ja teadmistele.
Põhioskused ja -teadmised – kutsealal tegutsemiseks vajalikud nõuded oskustele ja teadmistele.
Erioskused ja -teadmised – nõuded oskustele ja teadmistele, mis on seotud spetsialiseerumisega.
Lisaoskused ja -teadmised – soovituslikud oskused ja teadmised, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga.
Isikuomadused ja võimed – nõuded kutsealal töötamiseks eeldatavatele isiku- ja isiksuslikele omadustele ja füüsilistele võimetele.
KONKREETSETE TEADMISTE JA OSKUSTE TASEMETE KIRJELDUSED
Algtase – mõistete, faktide ja põhimõtete teadmine; põhiliste töövõtete valdamine.
Kesktase – mõistete ja faktide tõlgendamine ja võrdlus, seoste loomine; mitmekesiste töövõtete valdamine.
Kõrgtase – seostatud faktide alusel analüüsimine, prognoosimine, järeldamine,
üldistamine, hindamine; mitmekesiste komplitseeritud töövõtete valdamine.
KEELTE OSKUSTASEMETE KIRJELDUSED
Tabel. Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem:enesehindamise skaala
Lisa C
Lisa D
ARVUTI KASUTAMISE OSKUS
Arvutikasutaja oskustunnistus – AO (ECDL/ICDL – The European Computer Driving Licence/The International Computer Driving Licence) tõendab selle omaja praktilisi põhioskusi laiatarbe tarkvara kasutamisel. (AO tunnistuse omamine ei ole kutsekvalifikatsiooni taotlemisel kohustuslik.)
7 moodulit:
AO1 – Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond
AO2 – Arvuti kasutamine ja failihaldus
AO3 – Tekstitöötlus
AO4 – Tabelitöötlus
AO5 – Andmebaasid
AO6 – Esitlus
AO7 – Informatsioon ja kommunikatsioon
AO1 INFOTEHNOLOOGIA PÕHIMÕISTED JA INFOÜHISKOND
1. Põhimõisted
2. Riistvara
3. Mälu
4. Tarkvara
5. Arvutivõrgud
6. Arvutid igapäevaelus
7. Infotehnoloogia ja ühiskond
8. Turvalisus, õiguskaitse ja seadusandlus
9. Infotehnoloogia ja Eesti
AO2 ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUS
1. Elementaaroskused
2. Töölaud
3. Failihaldus
4. Failide lihtne redigeerimine
5. Prindihaldus
AO3 TEKSTITÖÖTLUS
1. Alustamine
2. Põhioperatsioonid
3. Kujundamine (vormindamine)
4. Dokumendi viimistlemine
5. Printimine
6. Muud oskused
AO4 TABELITÖÖTLUS
1. Elementaaroskused
2. Põhioperatsioonid
3. Valemid ja funktsioonid
4. Kujundamine (vormindamine)
5. Diagrammid ja objektid
6. Printimine
AO5 ANDMEBAASID
1. Alustamine
2. Andmebaasi loomine
3. Vormi kasutamine
4. Informatsiooni otsimine
5. Aruanded
AO6 ESITLUS
1. Elementaaroskused
2. Põhitegevused
3. Vormindamine
4. Graafika ja diagrammid
5. Printimine ja levitamine
6. Slaidiseansi efektid
7. Slaidiseansi vaatamine
AO7 INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON
1. Veebi kasutamise elementaaroskused
2. Veebis navigeerimine
3. Otsing veebis
4. Järjehoidjad (bookmarks)
5. Elektronposti kasutamise elementaaroskused
6. Kirjavahetus
7. Adresseerimine
8. Postkasti haldamine
9.
Listid ja uudisgrupid
Lisa D
|
<urn:uuid:237a2721-ed2d-4798-930e-90d0b68f3f7f>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid_Fail/downloadFile/10424151
|
2024-08-16T00:52:27+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 622,699,889
| 5,364
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999854
|
ekk_Latn
| 0.999971
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
73,
1815,
4015,
6445,
8427,
8551,
10502,
11492,
11607,
12812,
13379
] | 0
|
[
0.490234375,
0.341796875,
0.10791015625,
0.04931640625,
0.0078125,
0.0027313232421875
] |
Eelmine tund
1) Mis on üleslükkejõud?
2) Millega on võrdne üleslükkejõud?
3) Sõnasta Archimedese seadus
Kodune ülesanne Ül.7 lk. 128
Mida Sina mõistad ujumise all?
Tunni eesmärgid:
1) vaatleme, mis on ujumine füüsika seisukohalt
2) uurime, mis on uppumine, heljumine ja füüsikas
3) vaatleme, mis tingimistel:
a) keha ujub
b) keha upub
c) keha heljub
Õppematerjal Õpikust lk. 121-124
Kehade ujumise seos keha tihedusega
Kuidas me arvutasime tihedust?
Kumma keha mass on suurem?
Kumma keha tihedus on suurem?
Miks laev ei upu?
Kehad vedelikus
F ü - üleslükkejõud mg-raskusjõud
Kehade ujumise tingimused:
a) Ujub b) upub c) heljub ρ(keha) < ρ(vesi) ρ(keha) > ρ(vesi) ρ(keha) = ρ(vesi)
Aeromeeter- mõõteriist, millega saab mõõta vedeliku tihedust
Tunnist said teada:
Keha ujub, kui üleslükkejõud on suurem kui raskusjõud
Keha upub, kui üleslükkejõud on väiksem raskusjõust
Keha heljub, kui üleslükkejõud on võrdne raskusjõuga
Tänan tähelepanu eest!!!
☺☺☺
Edukat õppimist!!!
|
<urn:uuid:61b33d41-517c-489d-8d19-cbf828b7eb7e>
|
CC-MAIN-2017-26
|
http://afyysika.onepagefree.com/files/Ujumine.pdf
|
2017-06-24T12:11:43Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-26/segments/1498128320261.6/warc/CC-MAIN-20170624115542-20170624135542-00216.warc.gz
| 10,796,606
| 481
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.997609
|
ekk_Latn
| 0.999971
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
106,
136,
168,
356,
390,
517,
536,
588,
712,
774,
955,
1006
] | 1
|
[
0.228515625,
0.3828125,
0.31640625,
0.0625,
0.005889892578125,
0.003448486328125
] |
Jawar Nord
Neljakihiline korstnasüsteem, mis on ette nähtud tahkel kütusel töötavate kütteseadmetega kasutamiseks energiatõhusas hoones.
Keraamiline korstnasüsteem, mis on mõeldud kaminatele ja ahjudele
Tagab pideva põlemisõhu pealevoolu
Ei vaja eraldi välisõhu juurdepääsu küttekoldele (korstnas olemas!)
Sobib suitsugaasi temperatuuridele 60-600°C
Vastupidav tahmapõlengule
Korstnasüsteem, mida saab paigaldada süttivate materjalide lähedale (maksimaalne temperatuur 400°C)
Jawar Cerastal
Keraamiline-teras korstnasüsteem, mis sobib kõikidele küttesüsteemidele.
Sobib suitsugaasi temperatuuridele 60-600°C
Isoleeritud täies ulatuses
Kõrge happekindlus ja seega sobiv kasutamiseks söeja pelletiküttega
Kerge kaal võimaldab korstent paigaldada seinakinnitusi kasutades (vundamenti pole vaja!)
Lihtne ja kiire paigaldus!
Välismõõt
120
160
180
200
MOODULKORSTEN
Isostaatiline keraamika
Jawar Company pakub tipptasemel keraamilist toru, mis on valmistatud uuendusliku isostaatilise pressimise meetodi abil ja mis ületab traditsioonilise paksusega keraamilise toru parameetreid.
Isostaatilise keraamika eelised
Madal niiskuse imavus
Vastupidavus termilisele šokile
Toruühenduse tugev tihedus – 2,5 cm
sügav ühendus iga 66 cm tagant
Sobib nii märgadele kui kuivadele
süsteemidele
Ladustamisel hea vastupidavus
madalatele temperatuuridele
Traditsiooniline
keraamika
Isostaatiline
keraamika
OMADUSED
Tee (T-toru/kolmik) kui ühtne element
(mitte liimitud)
Jawar Uniwersal Plus
Kolmekihiline korstnasüsteem, mis sobib igasuguste kütteliikidega
Sobib suitsugaasi temperatuuridele 60-600°C
Isoleeritud terve korstna ulatuses
Kõrge happekindlus
Kerged plokid - valmistatud perliit-betoonist – UUS!
CE-märgistusega korstnasüsteem vastavalt standarditele EN-16063-1, EN-16063-2, EN-13063-3
Vastupidav tahmapõlengule
Jawar K
Kahekihiline korstnasüsteem, mis on konstrueeritud kondensatsiooni- ja madalatemperatuursetele kateldele.
Kondensatsiooni ja madalatemperatuursetele kateldele
Kavandatud gaasi- ja õlikateldele
Võimalus ühendada suletud kambriga katlaga
Maksimaalne suitsugaasi temperatuur 200°C
Võimalus kasutada ülerõhu ja vaakumi tingimustes
Soojusvaheti reeglist lähtuv energiasääst - profiiltoru
Vähene kaal ja mõõdud
CE-märgistusega korstnasüsteem vastavalt standardile EN-13063-2, EN-13063-3
|
<urn:uuid:7d8b5e85-9e24-4a2f-8271-4e59f8c2d1c3>
|
CC-MAIN-2021-25
|
https://storage.by.prom.st/256193_uniwersal_plus_ee.pdf
|
2021-06-23T01:38:41+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-25/subset=warc/part-00057-e638c5dd-3c3d-4738-8d52-dc1e9f44de3a.c000.gz.parquet
| 485,004,670
| 922
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99989
|
ekk_Latn
| 0.999901
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
870,
2312
] | 1
|
[
0.2255859375,
0.70703125,
0.0654296875,
0.003021240234375,
0.000354766845703125,
0.00012683868408203125
] |
Luxembourg, 14. november 2017
Pressiteade
ELi audiitorite sõnul on maaelu arengu uus kavandamisprotsess liiga pikk ja keeruline
Euroopa Kontrollikoja aruande kohaselt on maaelu arengu uus kavandamisprotsess liiga pikk ja keeruline ning selle puudused takistavad keskendumist tulemuslikkusele ja tulemustele. Lisaks leidsid audiitorid, et hoolimata Euroopa Komisjoni jõupingutustest ei hakatud programme rakendama varem ning kavandatud kulutuste tegemist alustati aeglasemalt kui eelmisel perioodil.
ELi maaelu arengu poliitika eesmärk on muuta põllumajandus konkurentsivõimelisemaks, tagada loodusvarade jätkusuutlikum majandamine ning saavutada maapiirkondade majanduse ja kogukondade tasakaalustatud areng. Perioodil 2014–2020 kavatseb EL kulutada maaelu arendamiseks ligi 100 miljardit eurot.
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetatakse rahaliselt meetmeid, mida liikmesriigid viivad ellu riiklike ja piirkondlike maaelu arengu programmide kaudu, mille koostavad liikmesriigid ja kiidab heaks komisjon.
Aruande eest vastutav Euroopa Kontrollikoja liige Janusz Wojciechowski märkis: „Uue programmitöö perioodi kavandamise muudab alati keeruliseks see, et kavandamist alustatakse enne, kui eelmiste perioodide kohta on olemas piisavad asjakohased andmed. Me leidsime, et programmdokumendid on liiga keerulised ja mahukad, ning sealjuures pööratakse neis liiga vähe tähelepanu tulemustele."
Kontrollikoda uuris, kas uus õigusraamistik aastateks 2014–2020 kajastas suuremat keskendumist tulemuslikkusele ning kas uus programmitöö protsess muutis võimalikuks ja tõi kaasa kvaliteetsete maaelu arengu programmide loomise, mis võib aidata saavutada paremaid tulemusi.
Jõuti järeldusele, et ehkki strateegilise raamistiku eesmärk oli edendada tulemustepõhist lähenemisviisi, on heakskiidetud maaelu arengu programmid pikad ja keerulised dokumendid, mis takistavad keskendumist tulemuslikkusele ja tulemustele. Kontrollikoda uuris ka perioodi 2014–2020 maaelu arengu poliitika programmitöö protsessi, et teada saada, kas see võimaldas
Pressiteate eesmärk on edastada Euroopa Kontrollikoja eriaruande põhisõnumid.
Aruanne on tervikuna kättesaadav veebisaidil www.eca.europa.eu.
ECA Press
Mark Rogerson – kõnesisik
T: (+352) 4398 47063
Damijan Fišer – pressiametnik T: (+352) 4398 45410
12, rue Alcide De Gasperi - L-1615 Luxembourg
E: email@example.com @EUAuditors eca.europa.eu
M: (+352) 691 55 30 63
M: (+352) 621 55 22 24
maaelu arengu programme varem rakendama hakata, vältides seega hilinenud algusest tingitud negatiivseid tagajärgi. Audiitorid leidsid, et hoolimata komisjoni jõupingutustest ei hakatud programme rakendama varem ning kavandatud kulutuste tegemist alustati aeglasemalt kui eelmisel perioodil.
Protsessi parandamiseks soovitavad audiitorid komisjonil edaspidi
* tagada, et tema ettepanekud aitaksid arendada programmide vahelist järjepidevust;
* lihtsustada programmdokumente ja vähendada nõuete arvu;
* teha liikmesriikidega koostööd, tagamaks, et 2019. aastal koostatavad aruanded annaks selget ja põhjalikku teavet;
* määratleda täpsemalt erinevad näitajad;
* võtta arvesse praeguse süsteemi rakendamisel saadud kogemusi;
* koostada õigeaegselt ettepanekud 2020. aastale järgnevaks perioodiks.
Lisaks soovitavad audiitorid Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil kaaluda pikaajalise strateegia ja ELi eelarvetsükli kooskõlla viimist ning kulutuste põhjalikku hindamist enne uue pikaajalise eelarve kinnitamist.
Eriaruanne nr 16/2017: „Maaelu arengu programmitöö: vähendada tuleks keerukust ja pöörata suuremat tähelepanu tulemustele" on kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebisaidil (eca.europa.eu) ELi 23 keeles.
|
<urn:uuid:fff1a272-7c2e-46c5-aa77-57722b291711>
|
CC-MAIN-2021-25
|
https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/INSR17_16/INSR_RURAL_DEV_ET.pdf
|
2021-06-23T02:14:29+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-25/subset=warc/part-00166-e638c5dd-3c3d-4738-8d52-dc1e9f44de3a.c000.gz.parquet
| 664,144,501
| 1,387
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999987
|
ekk_Latn
| 0.999986
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2448,
3671
] | 1
|
[
0.028076171875,
0.6171875,
0.326171875,
0.0244140625,
0.00185394287109375,
0.000331878662109375
] |
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA
Õppeasutus:
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool
Õppekava nimetus:
Digitaalsete võimaluste kasutamine igapäevases töös, edasijõudnutele
Õppekeel:
Eesti keel
Koolituse sihtrühm:
Kõigile, kes vajavad oma töös või igapäevastes tegevustes olla vilunum arvutikasutaja, olla kursis Windows 10 ja 11 võimalustega, osata kasutada Google rakendusi nii arvutis kui nutiseadmes ja õppida uusi võtteid arvuti professionaalsemaks kasutamiseks.
Õppe alustamise nõuded: Algteadmised
Õppegrupi suurus: 10 inimest
Õpiväljundid:
Õppeprotsessi lõpuks on õppija omandanud järgmised kompetentsid:
* teab ja kasutab pilveruume oma failide salvestamiseks/jagamiseks jms;
* omab teadmisi enam levinud arvuti riistvarast, tarkvarast (mh. vabavaralistest) ja failihaldusest;
* teab ja oskab kasutada Eesti ID-kaarti avaliku- ja erasektori teenuste tarbimisel (sh riigiportaal www.eesti.ee);
* oskab tulemuslikult erinevaid seadeid kasutades internetist infot otsida ning oskab analüüsida internetist loetud materjalida ajakohasust ja usaldusväärsust;
* on teadlik e-allkirja (mh. digiallkirja, mobiil-ID, SMART-id) olemusest, mitmetasandilisest autentimisest ja oskab neid kasutada ning oskab kasutada erinevaid elektronposti keskkondi;
* tunneb ja oskab kasutada enamlevinud kaugtöövahendeid (koostöö ja konverentskõne rakendused) ning teab küberruumi riske ja oskab ennast nende eest kaitsta.
Koolituse sisu:
Õppekeskkonna kirjeldus:
Õppetöö toimub Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli õppeklassis, mis on varustatud kaasaegse õppe- ja esitlustehnikaga ning vajalike arvutiprogrammide ja litsentsidega. Õppetöö tarbeks on ruumides nii võrguinternet kui Wifi leviala, mis võimaldab koolitusest osavõtjal tulla kohale ka oma sülearvutiga.
Nõuded õppe lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja –kriteeriumid:
Täiendkoolitus loetakse sooritatuks, kui õpilane on osalenud kontakttundides vähemalt 70 % ning teinud kaasa kõik ette antud ülesanded (on teinud vajadusel järele töö, mõjuva puudumisega seoses) ja on omandanud õpiväljundid. Hindamine on mitteeristav (arvestatud, mittearvestatud).
Koolitaja andmed:
Riina Timberg
BCS koolitus lektor
Informaatikaõpetuse õpetaja „Targalt internetis" õpetajate koolituste läbiviija
|
<urn:uuid:7b45c282-8baa-4fcc-90f1-015e8fc43ef0>
|
CC-MAIN-2023-06
|
https://saksatk.ee/wp-content/uploads/2022/11/Oppekava-_luhike-2022_-2023-Digitaalsete-voimaluste-kasutamine-igapaevases-toos-edasijoudnutele.pdf
|
2023-02-05T21:39:46+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-06/subset=warc/part-00112-b5ddf469-bf28-43c4-9c36-5b5ccc3b2bf1.c000.gz.parquet
| 526,941,831
| 900
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
ekk_Latn
| 1
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1441,
2264
] | 1
|
[
0.0135498046875,
0.54296875,
0.421875,
0.0185546875,
0.0023040771484375,
0.000324249267578125
] |
EESTI JAHTKLUBIDE LIIT AVAMEREKOMISJONI KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn, Kalevi Jahtklubi
05. veebruar 2020
Koosolekul osalejad: Raiko Lehtsalu (PJK), Tammo Otsasoo (KJK), Peeter Volkov, Mikk Köösel (Folkboot esindaja), Sven Feofanov (PJK), Sven Nuutmann (Dago JK), Eero Pank, Olari Vokk (TJK), Erko Sepp (HJK), Rait Riim (SMS), Karl-Hannes Tagu, Piret Salmistu
Puudusid: Mati Sepp, Peter Šaraškin
Koosoleku juhataja: Peeter Volkov
Protokollija: Piret Salmistu
Koosolek algas: 16.00 KJKs
Koosolek lõppes: 17.30
Päevakord:
1. EJL Avamere Karikasarja juhend, punktiarvestus ja regatid
2. 2020 Muhu Väina regati võistlusteade
3. Muud teemad
Komisjon leidis, et EJLi sisene kommunikatsioon on vajalik, et protokollid jõuaksid ka tehnilisele komisjonile tegelemiseks.
1. EJL Avamere Karikasarja juhend, punktiarvestus ja regatid
Punktiarvestus – Eero selgitused.
Sven tõstatas küsimuse punktiarvestuse kohta, kus on senises ORC karikasarja juhendis punktiarvestuses selline punkt, et kui on regatil osalemas üle 40 jahi, siis saab viimane jaht 5 p ja kui on 40 jahti, siis saab 1 p. See ei tundu õige loogika.
Väljavõte 2019.a ORC karikasarja juhendist:
d. Punkte arvestatakse järgnevalt:
1. koha punktid = võistelnud paatide arv (kuid mitte rohkem kui 40) + 1;
3. koha punktid = võistelnud paatide arv (kuid mitte rohkem kui 40) – 2;
2. koha punktid = võistelnud paatide arv (kuid mitte rohkem kui 40) – 1;
4. koha punktid = võistelnud paatide arv (kuid mitte rohkem kui 40) – 3; jne.
e. Kui võistluse lõpuprotokollis on vastavas grupis üle 40 jahi, siis saavad osalejad edetabeli punkte vastavalt juhendi punktis 6.d toodud põhimõtetele, aga mitte vähem kui 5 punkti.
viimase koha punktid = 1
Eero Panki sõnul sai selle loogika järgi juhend aastaid tagasi tehtud. Põhjendus selle taga oli see, et osadel tiitlivõistlustel oli osalejate arv väga suur (Helsingi ORC MM 2012 - 80 jahti) ja meie punktiarvestuse jaoks tähendas see seda, et kui jaht sõitis esikümnesse või selle piirimaile, siis piisas ühest võistlusest, et kogu sari Eestis ära võita. Keskmise statistika järgi see 40 jahi piir punktiarvestusse sisse kirjutatud saigi. Siis tekkis aga probleem 40ndast kohast allapoole jäävate jahtidega ja kompromissina sai sisse kirjutatud neile see 5 p määr. Teadsime juba siis, et see ei ole lõpuni väga täpne, kuid pigem oli see kompromiss. Olles aastate jooksul nüüd statistikat jälginud, ei ole see loogika probleeme tekitanud.
Täna on selliseid võistlusi väga vähe, kus on enam kui 40 jahti.
Sven Feofanovi sõnul tekib siin anomaalia kui erinevates gruppides on ühes 40 ja teises rohkem kui 40 jahti ja keegi meie jahtidest on just seal viimaste hulgas ning ühes grupis saadakse siis vähem punkte kui teises, kus 40ndast kohast allapoole saadakse 5 punkti.
Eero sõnul võiks see piir ka midagi muud olla, kuid see tuleneski sellest, et kodustel regattidel võistlesime kümnestes gruppides ja siis mõnel suurvõistlusel osaledes oli võistlejaid pea 70, siis see tekitaski probleeme koduse edetabeli punktiarvestuses. Piiranguid poleks vaja, kui nii kodus kui välismaal sõites oleks grupid enamvähem võrdselt 40 osalejaga. Üks idee on anda soomlaste eeskujul osavõtupunkte.
Järeldused:
- Komisjon nõustus, et senine punktiarvestuse süsteem ei ole tekitanud probleeme ega anomaaliaid edetabeli tulemustes.
- Kirjutada ORC karikasarja juhendisse põhimõte, et jaht peab olema osalenud, mitte ainult registreerunud punktide saamiseks, 2019.a ESTLYS sarja juhendi näitel:
o Tulemustest peavad selguma võistleja kohta järgnevad andmed: purjenumber; jahitüüp; jahi nimi; jahtklubi; kapten; ESTLYS väärtus; purjetatud ja arvestatud aeg.
- Muuta ORC karikasarja juhendis põhimõte järgmiselt: Kui võistluse lõpuprotokollis on vastavas grupis üle 40 jahi, siis saavad osalejad edetabeli punkte vastavalt juhendi punktis 6.d toodud põhimõtetele, aga mitte vähem kui 5 punkti. Võtta ära „aga mitte vähem kui 5 punkti".
Klubid on omalt poolt andnud regattide nimekirjad, mis läheksid ORC karikasarja arvestusse:
ORC karikasarja kuuluvad võistlused
Haapsalu JK
19.06.2020 Jaaniöö regatt
06.-07.06.2020 "Voosi Vorst" ehk lühirada Haapsalu moodi
03.-04.07.2020 Holm regatt (Tallinnast Haapsallu)
15.08.2020 XXXI Valge Daami regatt
04.-05.07.2020 39. Kessu regatt
05.-06.09.2020 Sügisregatt
03.10.2020 Hooaja lõpuvõistlus
Pärnu JK
06.06.20 Sorgu regatt
23.-24.05.20 J. Hermanni mälestusvõistlus
20.-23.08.20 Ruhnu regatt
19.20.09.20 Pärnu Lühirada
29.-30.08.20 Kihnu regatt
Dago JK
15.-16.08- - Hiiumaa MV
Saaremaa Merispordi Selts
23. mai - Allirahu regatt
09. mai - H. Rebase mälestusregatt
13. juuni - Abruka regatt
21.-23. august - Ruhnu regatt
1.-2. august - Saare maakonna meistrivõistlused avamerepurjetamises
05. september – Saaremaa valla meistrivõistlused lühirajal purjetamises
Kalevi JK
18.-19.05. – SEIKO CUP – E4 Karikavõistlus
01.05. – SEIKO CUP – Hooaja avaregatt
03.-06.06. – Põhjaranniku regatt
06.06. – SEIKO CUP – Terra Feminarum
06.-09.08. – Batic Offshore Week - BOW – ORC Eesti ja Soome MV
11.-18.07. – A. Le Coq 63. Muhu Väina regatt
05.-06.09. – SEIKO CUP – Tallinna MV lühirajal
10.10. – SEIKO CUP – Hooaja lõpuvõistlus
a. Eesti ORC avamerejahtide edetabeli mõistes on arvesse minev tulemus kuue parema karikasarja kuuluva võistluse lõpptulemuste punktide summa.
b. Välisvõitluste punkte arvestatakse maksimaalselt kahelt võistluselt.
Peeti diskussioon selle üle, kas kõik (v.a. nö kolmapäevaregatid) peaksid karikasarja kuuluma? Varasema kogemuse põhjal, kus EJLi Avamere Karikasarja kuulus 5 kindlaksmääratud regatti, andis lootust suuremaks osavõtjate arvuks, kuid näiteks Ruhnu regati näitel vaibus see aktiivsus paari aastaga. Selle põhjuseks oli ka sageli kattumine ORC tiitlivõistlustega, kus Eesti jahid aina rohkem käima hakkasid. Muidu oli see Ruhnu regati formaat väga atraktiivne ja toimis hästi, vaatamata sellele, et tuli kaugele sõita.
Komisjon leidis, et pigem käiakse regattidel siiski purjetamise, mitte punktide pärast ja edetabel tekibki siiski aktiivsuse ja paremuse järgi. Ja meeskonnad lähevad ikka pigem võistlusele, mis neile meeldib kas asukoha või konkurentsi pärast.
Kindlasti on siin suuremaks osavõtumagnetiks just lühirajavõistlused, mis on sportlikkuse mõttes ja trenniks parem võimalus kui tavaline nö rannikusõit.
2. 2020 Muhu Väina regati võistlusteade
Rait Riim – SMS: Mis on EJLi avamerekomisjoni roll MV regati korraldamisel? Eelmise korra koosoleku järeldus oli see, et komisjon on pigem nõuandev organ, ja peakorraldaja on KJK. Päris nii see ei ole. 2015-16 kaubamärgi diskussiooni ajal sai tehtud korralduskokkulepe EJLi ja KJK vahel, mille järgi on avamerekomisjonil õigus ette kirjutada ja kinnitada regati distants, klassid ja võistluse formaat.
Nii SMS, HJK kui ka PJK võistlustoimkonnad on ütelnud, et tänavune regatt on liiga pikk eriti väikestele jahtidele. 2016.a korralduskokkulepe sätestas, et regatil on üks pikk etapp min kestvusega 10-12 tundi. Tänavu on 3 pikka etappi, mis lähenevad 20 tunnile. Ettepanek on distants veelkord üle vaadata, kuna marsruut ei ole vastavuses Muhu Väina regati korraldusprintsiipidega.
Vastuolu on selles ettepanekus see, et soovitakse Muhu Väina regatt olevat avamerepurjetamise MV. Kui me pikki etappe ei tee, siis ei ole tegu ka avamereregatiga.
Komisjonis on seda teemat kaks korda arutatud ja nii folkboodid kui ka väiksed jahid olid selle distantsiga nõus – Ruhnu sooviti minna ja võimalikud vabad päevad on regati distantsis sees.
Kuna arusaadavalt on see diskussioon täna liiga hilises staadiumis, siis SMSi ettepanek edaspidiseks on, et lähtutaks sellest 2016.a tehtud kokkuleppest. Komisjon võiks saada arutada distantsi 2 aastat ette, mitte jooksva aasta alguses.
Praegune situatsioon ja hiline diskussioon on tekkinud pigem sellest, et SMSi ja HJK esindajad ei ole avamerekomisjoni aruteludes osalenud ja tõstatasid need teemad liiga hilja.
KJK on siin igal juhul oma kokkulepet täitnud ja lasknud avamerekomisjonil korduvalt regati distantsi arutada ja sellele vastavalt ka selle kinnitanud.
Võistlusteade
Rait Riim, SMS: Kas EJLi tehniline komisjon tegeles eelmise korra avamerekomisjoni tõstatatud teemadega ja mis nendele küsimustele vastati?
1) Esimene SMSi küsimus puudutas väikelaeva varustuse määruse lisa nr 1, mis sätestas nimekirja asjadest, mis jahil peab peal olema. Peeter Volkovi sõnul on World Sailingu poolt kehtestatud nõuded rangemad kui MKMi määrus. Kommentaar NORi punktile 1.3.3., mis kehtestab regatile Avamere Erimääruste kategooria 4 ja selle erandid. SMSi teemapüstitus lähtub eelkõige soovist tagada turvalisus ja järgida ohutuse nõudeid vastavalt Eestis kehtivale MKMi määrus, seda just selle aasta pikkade etappide ja võimalike öösõitude tõttu. Seni ei ole SMSi väitel Eestis toimuvatel regattidel tähelepanu pööratud.
Peeter Volkov luges ette väikelaeva varustuse määruse lisa nr 1, millega võrreldes on Muhu Väina regati nõuded karmimad kui määrus (tõstsime vesti puhul N arvu 150-le, määrus nõuab 100N ja lisasime tulede nõude vestidele juba mitu aastat tagasi). Ettepanek on lisada võistlusteatesse, et alates päikeseloojangust on vesti kandmine Muhu Väina regatil kohustuslik.
Kui korraldaja nõuab kõigilt kategooria 4 järgmist, k.a mootori olemasolu, siis paljud jahid ei saaks osaleda. Mikk Kööseli sõnul võistleb Folkboot vastavalt klassireeglitele. Kui korraldaja kirjutab võistlusteatesse sisse, et mootor ei ole nõutud, peab neil olema võimekus vajadusel jahid kusagilt avamerelt sadamasse tuua.
2) Jahi pikkus 6,5 m – miks see on limiit?
Kuna need jahid ei vasta kategooria B tingimustele, ehk siis jahi enda ehituslik konstruktsioon ja suurus ei võimalda kat B järgimist ehk avamerel purjetamist. Tegelikkuses on see pigem korraldaja enda otsustada, kui väikseid või suuri jahte regatile lubatakse lähtuvalt kas nende kiiruslikest ja turvalisuse omadustest või sadamatesse sissepääsemise võimalustest. Aastaid tagasi on komisjon koostöös tehnilise komisjoniga selle piiri võistlusteatesse sisse kirjutanud ja kindlasti on see põhjendatud olnud. Tuleb algallikad üles otsida.
Ajaloo huvides – jahi pikkuse nõue on Muhu Väina regati võistlusteates sees alates 2014:
- Osalevad paadid peavad vastama ISAF Avamere Erimääruste kategooria 4 nõuetele ja olema projekteeritud vähemalt C kategooria nõuetele kogupikkusega mitte vähem kui 7,00 meetrit. 2014.a alguse avamerekomisjoni protokollis on sama teema:
- Millest tuleneb 7,0 meetri pikkuse nõue osalemiseks? Kui on mõõdukiri olemas, siis leiti, et jaht võib igal juhul sõita. Näiteks toodi Pärnu jaht Tea. Täna on lühim jaht olnud 7,1 m pikk Marielle Lennusadamast.
http://www.puri.ee/media/Avamere-komisjoni-koosoleku-protokoll-140113.pdf
Komisjon leidis, et me võiks lähtuda traditsioonidest ja mitte kaasa minna väga uuendustega ning igal aastal nö vinti peale keerata nõuete karmistamisega.
3) NORi punkt 4.4 - Kõigis ORC klassides peetakse lisaks üldarvestusele eraldi arvestust matkapaatidele (Cruiser Division).
a. Ei ole defineeritud, kuidas ja millised jahid Cruiser Divisioni kuuluvad.
SMSi ettepanek on viidata protokollis avamerekomisjonis varem otsustatud DA piirile ja jahi disaini vanusele. Cruising tüüpe jahte iseloomustab DA > 0,251, lisaks võivad sinna kuuluda jahid kelle DA ≤ 0,250 kuid nende esmane tootmisaasta on 1999 või varem.
http://www.puri.ee/media/Avamere-komisjoni-koosoleku-protokoll-191002.pdf
Raiko Lehtsalu, Pärnu JK – Kas sama kriteerium võiks kehtida Eesti Meistrivõistluste puhul või karikasarjas? Leiti, et see on juba korraldajate otsustada.
4) NORi punkt 6.3 - paberivaba registreerimise võimaldamine
Raiko sõnul korraldaja tegeleb sellega ja järk-järgult liigutakse selles suunas. Ettepanek on võetud arvesse.
5) Osalustasu tõus – SMSi sõnul on osavõtutasu nende arvates ebaproportsionaalselt tõusnud.
Raiko sõnul oli see teema ka korraldajate juures ja KJKs laual, kuid KJK lükkas selle tagasi, et osavõtutasud samaks jätta - elukalliduse tõusu, pikemate distantside ja sadamast sadamasse formaadi kulude tõttu, eriti Ruhnu logistika tõttu.
Sven Nuutmann - Kas lihtsam on tõsta osavõtutasu kui leida sponsoreid toetama? Mulle tundub, et need teemad on siin veidi omavahel seotud. Kas ta on sama edukas kui varem, või on seal ärakukkumisi? Raiko sõnul on põhisponsoritega kokkulepped paigas, praegu tegeletakse etapisponsoritega.
Tänase korralduskokkuleppe printsiibi alusel läheb regatist tulev kasum järgmise aasta regati eelarvesse, mitte noorte purjetamise toetamiseks nagu varasematel aastatel.
6) Tammo Otsasoo, KJK – Punkt 13: küsimus folkbootide sisse- ja väljatõstmise kohta. Praeguses versioonis on vaid see, et väljatõstmine on keelatud.
Komisjon leidis, et Võistlusteates tuleks kasutada ORC tiitlivõistlustel kasutatavat sõnastust. Varem oli see punkt vaid purjetamisjuhistes, kuid kaugelt tulnud jahtidega tekkisid siin küsimused (sest juhised on saadaval alles vahetult enne regatti registreerimisel) ja siis otsustati see võistlusteatesse sisse kirjutada.
7) Tammo Otsasoo, KJK - Punkt 19: Tuleks täpsustada sõnastust, sest praegu viitab „kõikides sadamates on jahid vabastatud sadamatasudest, mitte vaid regatisadamates." Sõnastuse täpsustus vajalik ja viidates konkreetsetele sadamatele.
3. Muud teemad
a) Sven Feofanovi küsimus BOWi gruppide osas – kas IV grupp osaleb ka ORC MV'l BOWi raames?
a. Võistlusteadet ei ole veel välja antud ja neljanda grupi teema jäi lahtiseks. Tänaseks on IV grupp avaldanud soovi osaleda siiski BOWi raames toimuvatel Eesti MV'l.
b. 2019 sõitis III grupp Muhu Väina regati raames Eesti MV, osales vaid 1 Eesti jaht.
c. Väikestele jahtidele (senistele LYS klassis) tekib nüüd võimalus võistelda Eesti MV'l ja nad ise eelistasid oma esindajate sõnul selleks võistluseks BOWi, variant oli ka Tallinna MV septembris.
d. Kui väikeste jahtide grupp võiks olla ca 20 jahti, on see väga uhke. See tähendaks ka kahe raja ja kahe võistlusjuhi ja ressursi olemasolu, liiatigi kui soomlased on ka valmis tulema.
e. BOW võistlusteade tehakse ja saadetakse komisjonile tutvumiseks.
Järgmine koosolek toimub vastavalt vajadusele jooksvalt kokku kutsudes.
|
<urn:uuid:2d699ca8-1aef-485e-94db-c30485cad6b2>
|
CC-MAIN-2023-06
|
http://www.puri.ee/media/Avamere-komisjoni-koosoleku-protokoll-200205.pdf
|
2023-02-05T20:46:52+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-06/subset=warc/part-00112-b5ddf469-bf28-43c4-9c36-5b5ccc3b2bf1.c000.gz.parquet
| 74,867,363
| 5,650
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999912
|
ekk_Latn
| 0.999948
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2508,
4938,
8072,
11613,
14116
] | 1
|
[
0.28125,
0.328125,
0.248046875,
0.126953125,
0.011474609375,
0.00543212890625
] |
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu 2021. aasta aruanne
ERÜ lähtus 2021. aasta tegevuse kavandamisel oma arengukavast aastateks 2019–2024 ning Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukavast aastatel 2018–2021, kus raamatukoguhoidjate kutseühingut nähakse ministeeriumi kultuuripoliitika elluviimise partnerorganisatsioonina. Arvesse võeti ka riigi pikaajalist arengustrateegiat „Eesti 2035", et raamatukogud saaksid oma tegevuse kaudu toetada demokraatlikku ja turvalist riiki, kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Ühistegevustega kaasati suurt osa erinevates raamatukogutüüpides töötavaid raamatukoguhoidjaid.
Liikmeskond
31.12.2021 kuulus ERÜsse 698 liiget, sh kaheksa auliiget. ERÜ auliikmed on Rein Aru, Ivi Eenmaa, Jüri Järs, Linda Kask, Malle Ermel, Reet Oruste, Heino Räim ja Krista Talvi. ERÜ juriidilisest isikust liikmed on Harju Maakonnaraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Pärnu Keskraamatukogu, Valga Keskraamatukogu ja Viljandi Linnaraamatukogu.
2021. aastal vähenes liikmete arv nelja võrra: liikmeks astus 21 uut liiget, aasta jooksul lahkus ERÜst erinevatel põhjustel 72 liiget. Aastakoosoleku ja raamatukogupäevade ajal toimunud kampaania „Liitu ERÜga!" tõi ühingusse 14 uut liiget.
Aastavahetusel oli liikmemaks tasumata 2021. aasta eest 194-l liikmel, s.h 81 ka 2019. aasta eest.
Liikmete üldkoosolek
Iga-aastane liikmete üldkoosolek toimus 26. veebruaril 2021 esmakordselt virtuaalselt. Koosolekul osalemiseks tuli registreeruda Google vormi kaudu. Ka 2020. aasta tegevus-, finants- ja revisjonikomisjoni aruanne ning 2021. aasta kava kinnitati virtuaalsel koosolekul eelnevalt antud elektrooniliste häälte alusel.
Juhatuse liikmete valimised toimusid e-hääletussüsteemis Helios Voting, mis tagas, et hääletus oli salajane. Koosolekule registreerunud 385 ühingu liiget said juurdepääsu e-hääletussüsteemile. Hääletamine lõppes 1. märtsil 2021 kell 11.00, hääletajaid oli 322. ERÜ juhatusse valiti kolm uut liiget: Meili Andreller, Halliki Jürma ja Kristi Veeber.
ERÜ auliikmeks valiti Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna juhataja, raamatukogu endine direktor Malle Ermel, kes on aegade jooksul rohkelt panustanud ühingu eri tegevusvaldkondades.
Juhatus, revisjonikomisjon ja büroo
ERÜ juhatus oli alates 1. märtsist 2021. a üheksaliikmeline: Juhatuse esimehena jätkas Tuuliki Tõiste (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu), aseesimeestena Katre Riisalu (Eesti Rahvusraamatukogu) ja Krista Visas (Pärnu Keskraamatukogu) ning liikmetena Meili Andreller (Märjamaa Valla Raamatukogu Kivi-Vigala haruraamatukogu), Halliki Jürma (Tartu Linnaraamatukogu), Gerli Lehemets (Pärnu Keskraamatukogu Paikuse harukogu), Maris Nool (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu), Kristina Pai (ELNET Konsortsium, alates augustist 2021 Tartu Linnaraamatukogu) ja Kristi Veeber (Tallinna Keskraamatukogu).
Juhatus pidas üheksa koosolekut, neist seitse virtuaalselt. 26. jaanuaril oli traditsiooniline koosolek koos struktuuriüksuste juhtidega, mida oli soovijatel võimalik veebis jälgida.
Revisjonikomisjoni kuulusid Rutt Enok, Ruth Hiie ja Katrin Niklus.
ERÜl oli üks koosseisuline töötaja, büroojuhataja Reet Olevsoo.
Juhatus alustas ERÜ põhikirja uuendamise protsessi ning tellis põhikirja ekspertiisi MTÜsid nõustavalt
Juhatuse Kompetentsikeskuselt. Muudatusettepanekud arutas juhatus Kaidi Holmiga läbi kohtumisel 10. mail. Uuendatud, ümber struktureeritud ja osaliselt ka sõnastust muudetud põhikirja esitab juhatus üldkoosolekul arutamiseks ja kinnitamiseks.
⮚ Avalikud pöördumised, koostöö teiste organisatsioonidega jm
Kultuuriministeeriumiga koostöös tegeles ERÜ kriisipiirangute sõnastamise ja kaardistamisega ning käitumisjuhistega raamatukogudele. Kevadel kui algas elanikkonna vaktsineerimine pöörduti kultuuri- ning tervise- ja tööministri poole ettepanekuga käsitleda raamatukoguhoidjaid sarnaselt õpetajatega eelisjärjekorras Covid-19 viiruse vastu vaktsineeritava grupina, sest raamatukoguhoidjate võimalikult kiire vaktsineerimine üle Eesti on kriitilise tähtsusega raamatukoguteenuste edasise osutamise tagamiseks.
Kultuuriministeerium alustas kultuuripoliitika uue dokumendi koostamisega juba 2019. aastal, uus dokument „Kultuur 2030" kinnitati Riigikogus 2021. aasta lõpul. ERÜ kui kultuuriministeeriumi partner raamatukogunduse valdkonnas panustas raamatukogude peatüki koostamisse, 2021. aastal osaleti kirjaliku panusega dokumendi mustandisse ning 16.11 toimunud üldisel arutelul.
Kultuuriministeeriumile anti sisendit raamatukogude arenduskeskuse ülesannete kaardistamiseks ning raamatukogude rolli ja teenuste analüüsi uuringusse (küsimuste koostamisega). Tuuliki Tõiste ja Kristi Veeber osalesid 10. augustil ametnike Järva- ja Jõgevamaa arengule keskendunud välitööde raames peetud raamatukogude seminaril „Miks kasutada raamatukogu?!", kus vaadeldi raamatukogude kui kohaliku elu keskuste toimimist.
Kevadel sai teatavaks, et kultuuriministeerium on kuulutanud 2022. aasta raamatukogude teema-aastaks. 5. aprillil kohtusid Tuuliki Tõiste ja Katre Riisalu teema-aasta kontekstis kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri (kultuuriväärtuste asekantsleri ülesannetes) Piret Hartmani ja raamatukogunõunik Ülle Talihärmaga. Põhiteemaks oligi kuidas ERÜ valdkonna esindajana saab panustada raamatukogude aasta õnnestumisse. ERÜ oli kogunud oma struktuuriüksustelt infot teema-aasta raamistikuks. Oodatud olid ettepanekud konkreetseteks tegevusteks, et nende hulgast valida, mida teha riigi ja mida kohalikul tasandil, millised on keskselt koordineeritud suuremad tegevused, millele on lootust ka rahaliseks toetuseks. ERÜ-poolsed ettepanekud ja ideed arutati läbi ERÜ juhatuse ja struktuuriüksuste juhtide kohtumisel projektijuht Liina Valdrega 30. juunil. 9. augustil edastas ERÜ rahvusraamatukogule omapoolsed ettepanekud raamatukogude teema-aasta fookusteks. ERÜ juhatusest osalesid teema-aasta töörühmas Tuuliki Tõiste, Krista Visas, Kristina Pai ja Kristi Veeber (kas siis ERÜ või oma raamatukogu esindajana).
Püüti mõjutada positiivselt avalikku arvamust raamatukogudest ning tehti koostööd erinevate organisatsioonide ja asutustega, et aidata elanikel paremini hakkama saada digitaalsete väljakutsetega. Näiteks Statistikaamet märkas raamatukogusid kui võrgustikku, mille abil jõuda iga Eesti kodanikuni. Nad korraldasid raamatukoguhoidjatele infotunni rahvaloenduse teemal, andsid nõu ja jagasid kirjalikke materjale, kuidas juhendada inimesi, kes tulevad abi saamiseks raamatukogudesse.
KOV valimiste eel saatis ERÜ juhatus erakondadele märgukirja rõhutamaks, et kohalike raamatukogude toetamine parandab inimeste toimetulekut, innustab neid kodukanti jääma ja elavdab kogukonnaelu, samuti aitab saavutada Eesti säästva arengu eesmärke.
Tallinna Ülikooli senat otsustas ootamatult 2022. aasta sügisel mitte välja kuulutada vastuvõttu infoteaduse bakalaureuse õppekavale. ERÜ juhatus reageeris kiiresti ja koostas 11. novembril TLÜ senatile pöördumise, mida toetasid ka maakondade keskraamatukogude direktorid. Vaatamata pöördumisele ning sellele järgnenud meediakajastustele ülikool kahjuks oma otsust ei muutnud.
TLÜ infoteaduste akadeemilise suuna õppekavade nõukogu koosolekul 8. detsembril anti ülevaade õppekavade hetkeseisust, õppekava arendustegevusest, arutleti, kuidas minna edasi TLÜ senati otsusest tulenevalt. Otsustati, et infoteaduse õppekava töötatakse ümber nii, et üliõpilased saavad spetsialiseeruda raamatukogunduse või infotegevuse (andme-, teabe- ja dokumendihaldus ja ei ole fokuseeritud ainult raamatukogudele) erialadele.
Ka TÜ Infokorralduse õppekava raamatukogunduse eriala programminõukogu koosolekul 2. detsembril anti ülevaade õppekava seisust, kinnitati, et õpetamist jätkatakse ja õppekava on plaanis uuendada ja täiendada.
ERÜ poolt saatis T. Tõiste kirjalikud ettepanekud õppekavas õpetatavate ainete kohta, samuti märkused praktikate kohta.
ERÜ on partnerorganisatsiooniks Eesti Koostöö Kogule arutelukultuuri edendamise teemal. Novembris 2021. a lõppes Koostöö Kogu rändnäitus „Kodukoha kompass", mille üheks eesmärgiks oli tugevdada koostöösilda omavalitsuse ja inimeste vahel. Näitusel kogutud tagasisidest oli märgata probleemi, et KOV ja tavainimesed ei oska omavahel suhelda. Koostöö Kogu algatas idee hakata arendama arutluskultuuri ning korraldada raamatukoguhoidjatele arutluskultuuri ja dialoogi pidamise koolitusi. II poolaastal algaski ettevalmistus pilootprojektiks koostöös Kairi Tilgaga Eesti Koostöö Kogust. Tuuliki Tõiste osales mitmel kohtumisel, koolitused algavad kevadel 2022.
Rahvakultuuri Keskus kutsus ERÜ koostööpartneriks projektis "Innovative methods and ICT competencies for cultural sector employees" (Uuenduslikud meetodid ja IKT-kompetentsid kultuurisektori töötajatele). Projekti tegevused on suunatud innovaatiliste lahenduste/töövõtete kasutuselevõtule, loomingu toetamisele ja põnevate koostöölahenduste väljatöötamisele. Erasmus+ projekti CulTech raames 2021-2022 on kavas pakkuda tasuta täienduskoolitusi digioskuste tõstmiseks suurele hulgale kultuurisektori töötajatele. Eestis on sihtgrupiks KOV kultuuritöötajad, sh raamatukogutöötajad. Koolitusprogrammi ettevalmistamiseks viidi läbi koolitusvajaduse küsitlus, mille tulemuste kohta ei ole info ERÜni veel jõudnud.
Rahandusministeeriumi poolt on loodud keskkond minuomavalitsus.ee, mille eesmärk on parendada kohalikke teenuseid üle Eesti, sh ka raamatukoguteenus. Raamatukogude töörühm, kuhu kuulus ka Katre Riisalu, kogunes mitmel korral ning vaatas üle raamatukoguteenust hindavad kriteeriumid neljas kategoorias. Raamatukogude süsteemsus (arengukava, juhtimine), töötajad ja taristu (töötajad, töötasu, koolitused, tehnoloogia, ruumid), kättesaadavus, tulemuslikkus (kogude uuendamine, kasutajakoolitused, külastatavus, laenutusaktiivsus).
⮚ Esinemised, esindamised:
26. aprillil rääkisid kutseõppijaile ERÜst Tuuliki Tõiste ja kutse andmisest Reet Olevsoo.
19. mail osales Katre Riisalu Venemaa raamatukoguühingu kutsel videoettekandega üle-venemaalisel raamatukogukongressi arutelupaneelil "Maailma raamatukoguühendused". Arutelupaneel keskendus raamatukogude arengus toimunud muutustele ja aglatustele, mis tuleb ellu viia kuni 2030. aastani.
ERÜ esindatus organisatsioonides Eestis
- Kultuuriministeeriumi Rahvaraamatukogude Nõukogu: Katre Riisalu
- Ajakirja Raamatukogu toimetuskolleegium: Tuuliki Tõiste, Katre Riisalu, Kristina Pai, Reet Olevsoo,
-
Kultuuri Kutsenõukogu: Reet Olevsoo
- Eesti Vabaharidusliit: Reet Olevsoo
- Eesti Koostöö Koda: Katre Riisalu
- Standardikeskuse standardimise tehnilise komitee EVS/TK22 vaatlejaliige Katre Riisalu
- Õpetajate Ühenduste Koostöökoda: Sirje Riitmuru
- Autorihüvitusfond: Asko Tamme
- Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi infokorralduse õppekava programminõukogu liige: Tuuliki Tõiste
- Tallinna Ülikooli infoteaduse suuna õppekavade nõukogu liige: Tuuliki Tõiste
- Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusekava programminõukogu liige: Kristi Veeber
- Tartu linna ja SA Tartu Kultuurkapitali Tartu raamatukogutöötaja stipendiumikomisjoni liige: Kristi Veeber
2016. aastal heaks kiidetud arengudokumendiga "21. sajandi raamatukogu" määratleti raamatukogude arengusuunad aastani 2020. 2021. aastal alustati Eesti raamatukogude visioonidokumendi uuendamist. Visioonidokumendi uuendusprotsessi vedama ja uusi vaatenurki avama kaasas ERÜ kultuuripoliitika ja loomemajanduse mõttekoja Creativity Lab juhtivpartneri Ragnar Siili.
Kui kehtinud visioon püstitas valdkonna arendamisele eesmärgid ja kirjeldas peamisi tegevussuundi, siis uuendatud arengukava koostamisel võeti eesmärgiks kirjeldada tunnuseid, millele tänapäevane, elujõuline ja arenev raamatukogu peaks vastama ning on suunatud eri raamatukogutüüpidele.
Juhtgrupina alustas tööd ERÜ juhatus, valmis ideekorje vorm tutvustamaks peamisi eesmärke, millele 21. sajandi raamatukogu peaks vastama. Ideekorjevormile oodati kõikidelt Eesti raamatukogudelt sisendit ettepanekute, näidete ja soovituste näol, et valmiv dokument saaks veelgi paremaks.
7. septembril toimus selleks ajaks valminud visioonidokumendi laiapõhjaline arutelu Rahvusraamatukogus, kus osales 60 inimest Rahvaraamatukogude Nõukogust, Teadusraamatukogude Nõukogust, ELNET Konsortsiumist, kooli- ja rahvaraamatukogudest ning ERÜ juhatusest ja struktuuriüksustest. Viidi läbi intensiivne ajurünnak ja rühmatööd strateegia erinevate aspektide üle. Töödokument läbis veelkordse kirjaringi ekspertidelt paranduste saamiseks. Valminud dokument on kavas kujundada ning avalikustada ERÜ üldkoosolekul.
Visioonidokument „21. sajandi raamatukogu" on kättesaadav siit:
https://drive.google.com/file/d/1W47CDuE8-b1yXNDG4OohUoLAKlo_sTYm/view?usp=sharing
Paralleelselt visioonidokumendi uuendamisega alustati ka rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise mudeli uuendamist. 2021. aasta lõpuks on uuendatud mudel välja töötatud, kuid algselt kavandatud piloteerimine on lükatud 2022. aasta kevadesse, seoses koroonaviirusega seotud piirangutega ning visioonidokumendi lõpliku heakskiitmise ja tutvustamisega 2022. a märtsis. Uuendatud mudeli põhjal viiakse koostöös raamatukogudega läbi mudeli piloteerimine kriteeriumide selguse ja mudeli kasutusmugavuse hindamiseks ning vajadusel täienduste sisseviimiseks. Uue mudeli alusel viiakse kvaliteedihindamine läbi 2022. aasta sügisel.
Mudeli regulaarse läbiviimise kaudu viiakse raamatukogudeni sõnum 21. sajandi raamatukogude visioonidokumendis kokkulepitud põhimõtetest. Mudeli rakendamine ja hindamiste läbiviimine on otseselt seotud ERÜ poolt koostöös Creativity Lab'iga läbiviidava arendus- ja koolitusprogrammiga „21. sajandi raamatukogu". Samuti kogutakse mudeliga sisendit koolitusvajaduse hindamiseks ja koolituste pakkumiseks. Kvaliteedihindamise mudel avalikustatakse ERÜ veebilehel.
Parimate tunnustamine
2021. aastal oli esimene veebipõhine tunnustusüritus, mis algas kultuuriminister Anneli Oti videotervitusega, järgnes parimate raamatukoguhoidjate tunnustamine. Kokku oli pandud video, kuhu panustasid endapoolse etteastega ka laureaadid. 2020. aasta parimad valiti välja 34 nominendi hulgast kaheksas kategoorias. Auhindadega kaasneb ERÜ tänukiri, Kultuuriministeeriumi tänukiri, klaasikunstnik Riho Hüti loodud unikaalne vitraaž ning Kultuurkapitali stipendium. Kõrvuti raamatukoguhoidjatega saavad tunnustuse ka ajakirjanikud ja raamatukogude sõber.
Video ERÜ tunnustab: https://youtu.be/WCMeIexh-tc
Tunnustuse pälvisid:
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu teenetepreemia
Asko Tamme
Pikaajalise Eesti raamatukogunduse mõjutamise, raamatukogude rolli ja mõju laiema mõtestamise ning tegevuse eest, mis on toetanud raamatukogude arengut.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastapreemia
Tallinna Keskraamatukogu direktor Kaie Holm
Tallinna Keskraamatukogu e-raamatute laenutussüsteemi ELLU avamise eest tervele Eestile ajal, mil raamatukogud ei saanud oma lugejaile trükitud raamatuid laenata.
Parim noor raamatukoguhoidja
Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna juhataja Kristel Palk
Innovaatiliste kiirete algatuste ning eriolukorra ajal laste lugemisharjumust edendavate lastesaadete tegemise eest 2020. aasta kevadel.
Aasta maaraamatukoguhoidja
Põlva Keskraamatukogu Vastse-Kuuste haruraamatukogu juht Mall Kõpp
Tegusa ja uuendusmeelse tegevuse eest Vastse-Kuuste raamatukogus ning koosmeele arendamisel kogukonnas.
Aasta lasteraamatukoguhoidja
Tori Valla Raamatukogu Sindi haruraamatukogu juhataja Rita Raudsepp
Lasteraamatukogunduse arendamise, lastes lugemishuvi tekitamise ning suure pühendumisega tehtud lastetöö eest Tori Valla Raamatukogu Sindi haruraamatukogus.
Aasta tegu linnaraamatukogus
Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna raamatukoguhoidja Grete Nootre Raamatukogule tähelepanu tõmbava töövahendi „ Kiigeraamatukogu" loomine ning projektis osalenud lastele põnevat raamatumaailma tutvustava linnalaagri läbiviimine.
Aasta tegu teadusraamatukogus
Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu 24/7 ligipääsetava õpitoa uuendamine ja raamatukogu kasutajatele olulise teenuse funktsionaalsuse laiendamine.
Aasta tegu erialaraamatukogus
Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli raamatukogude edukas liitumine
Möödunud aasta tööde eest pälvisid ajakirjandusauhinna Tartu Postimehe ajakirjanik Raimu Hanson, LõunaEesti Postimehe ajakirjanik Mati Määrits ning Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriuudiste toimetaja-saatejuht Reet Weidebaum.
Raamatukogude sõbraks sai ERRi kultuurisaadete „Plekktrumm" ja „Plekktrummi raamat" saatejuht Joonas Hellerma, kes oma vestlusaadetes ärgitab väga tulemuslikult väärt raamatuid lugema.
Friedrich Puksoo auhind kuulutati samuti virtuaalselt välja 22. jaanuaril ning selle vääriliseks hindas komisjon Ülle Mölderi, Janika Pälli ja Kaspar Kolki koostatud ning Lilian Mengeli kujundatud kataloogi "Töö ja püsivusega. 500 aastat Madalmaade kuulsaima trükkali Christophe Plantini sünnist". Töö on kõigile kättesaadav repositooriumis Dpace: http://hdl.handle.net/10062/67328
Lisaks tunnustas komisjon Kaarina Reinu 2019.–2020. aastatel avaldatud artikleid, mille aluseks on ladinakeelsed tekstid varauusaegsetest arusaamadest meditsiinist, looma- ja taimeriigist. Samuti tõstis komisjon esile Tartu Ülikooli magistrandi Larissa Leimingeri loodud saksakeelse avastusliku andmebaasi „Õpetatud Eesti Seltsi kogud" (Sammlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft), mis ühendab Morgensterni õpetlasideaale ja tänapäeva tehnoloogiat.
Tõid hindas komisjon koosseisus Piret Lotman, Malle Ermel ja Aira Võsa.
Raamatukoguhoidja kutse andmine
Infotund kutse taotlejatele toimus 3. septembril Webexi keskkonnas, kus räägiti kuidas kutse andmine toimub, tutvustati kutse andmise ja hindamise protseduure ning anti soovitusi arengumapi koostamiseks elektroonilises keskkonnas.
Kutse taotlemise avaldusi ja dokumente võeti vastu ERÜ büroos 1. septembrist 1. oktoobrini. Hindamiskomisjoni liikmeteks nimetas kutsekomisjon Ilmar Vaaro (esimees), Kai Kalviku ja Lea Lehtmetsa.
Raamatukoguhoidja kutse taotlejaid oli kokku 16, sh kolmel juhul sooviti kutsetunnistuse kehtivusaja möödumise tõttu taastõendada oma kutset.
Virtuaalne vestlus taotlejatega toimus 19. ja 27. oktoobril. Kutsekomisjoni otsusega anti kõigile taotlejatele raamatukoguhoidja kutse, tase 6.
Kutsekomisjoni kuulusid Kaie Holm, Jüri Järs (esimees), Aira Lepik, Aime Miil, Katrin Niklus, Katre Riisalu, Krista Talvi, Ilmar Vaaro, Kristel Veimann.
2005–2021 on ERÜ kutsekomisjon raamatukoguhoidjatele välja andnud 1059 kutset.
Rahvusvaheline koostöö
2021. aasta jätkus koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega peamiselt virtuaalselt. ERÜ oli esindatud nii IFLA kui ka EBLIDA virtuaalsetel aastakonverentsidel.
IFLA WLIC, 17.-19. august 2021 Bridges to anywhere - Skype book clubs: https://www.ifla-wlic2021.com/talks/bridges-to-anywhereskype-book-clubs Kristi Veeber
IFLA küsimustikule „Regional Advocacy Priorities" vastas Tuuliki Tõiste.
IFLA saatis septembris vastamiseks kolm küsimust raamatukoguhoidjate kompetentside kohta Eestis. Küsimustele vastasid Jane Makke (ERÜ esindaja IFLA koolituse sektsioonis), Tuuliki Tõiste, Margit Jõgi.
T. Tõiste vastas EBLIDA SDG teemalisele küsimustikule, vastused jõudsid ka EBLIDA raportisse: http://www.eblida.org/publications/agenda-2030-for-sustainable-development.html
ERÜ esitas Jane Makke ja ta ka valiti IFLA Education and training sektsiooni alalise komitee liikmeks. Toetasime Tonia Arahovat president-elect kohale ja Leedust Laura Juchnevič European Regional Division Committee kohale.
Eesti rahvaraamatukogusid tutvustasid ajakirja Библиотеки нового поколения 2021. aasta esimeses numbris RaRa peadirektor Janne Andresoo ja ERÜ aseesimees Katre Riisalu. Tegemist on 2019. aastal IFLA aegu tehtud intervjuuga A. Djatlovskajale: https://bnp.rsl.ru/issue/download/29/33
Jätkusid koostöösuhted naaberriikide kutseühingute ja teiste erialaorganisatsioonidega. Septembris korraldasid Läti Rahvusraamatukogu ja raamatukogude ühing rahvusvahelise konverentsi Localising the Sustainable Development Goals through Baltic museums and libraries, milles korralduspartneriks oli ka ERÜ. Eesmärgiks oli Baltikumi mäluasutustele säästva arengu eesmärkide teema tutvustamine, selle omaseks tegemine ning mäluasutuste piirideülese koostöö tugevdamine. Konverents, mille motoks „Küsi oma raamatukogust! Küsi oma muuseumilt!", oli hea võimalus teemast laiemat pilti saada. Konverentsi tulemusena koostati osalejate mõtete koond ning edasiste tegevuste nimestik. Selle lühiülevaate tõlkis ERÜ koostöös Eesti Muuseumiühinguga ka eesti keelde. Konverentsi töötubades osalesid ajakirja Raamatukogu toimetaja Mihkel Volt ja ERÜ juhatuse esimees Tuuliki Tõiste.
2021. aastal oli Leedu raamatukoguühingu kord korraldada traditsiooniline Balti noorte raamatukoguhoidjate kokkusaamine - Baltic New Professionals Meeting. Koroonapiirangute tõttu oli tegu hübriidüritusega. Leedu noored kogunesid füüsiliselt rahvaraamatukogus ning veebi vahendusel liitusid osalejad Lätist ja Eestist. Kohtumise põhiteemaks oli Balti raamatukogude poolt ellu viidud projektid ja tegevused ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide (SDG) seisukohast. Valitud teema oli mõeldud sissejuhatuseks 23.–24. septembril toimuvale Balti muuseumi- ja raamatukogutöötajate konverentsile Localising the Sustainable Development Goals through Baltic museums and libraries. ERÜ noorteklubist oli esinema kutsutud Piret Jõesaar, kes tegi ettekande Eesti raamatukogude tegevustest ja suundadest säästva arengu eesmärkide valdkonnas.
Üritused
6
Uue mõtte töörühma korraldusel toimusid 10. juunil Pärnu Keskraamatukogus Eesti raamatukogude kaheksandad mõttetalgud „Raamatukogud elu heaks!". Registreerunud oli 33 inimesest, kuid reaalselt osales vaid 18. Siiski, maailmakohviku jaoks oli see paras hulk parimaid päid ning häid ideid saadi palju. Teemaks oli jätkusuutlik areng, strateegia „Eesti 2035" ning raamatukogud selles kontekstis. Toimusid arutelud selle üle, kuidas raamatukogud erinevate tegevuste ja ettevõtmistega saavad kaasa aidata inimeste heaolu kasvule ning toetada „Eesti 2035" strateegiliste sihtide saavutamist. Ilmselt oligi see esimene kord, mil Eesti raamatukoguhoidjad säästva arengu eesmärkide teemal ürituse korraldasid. Praktiliselt viidi ellu üleriigiliselt ja ühiselt Euroopa säästva arengu nädala (20.–26.09.2021) raames toimunud kampaania „Tund enne und mobla peost, naudi teost!". See oli kampaania lugejaile ja ka kolleegidele: tund enne und loetagu paberraamatut, sest trükise lugemine säästab silmi, hoiab kokku elektrienergiat ja mõjub hästi kosutavale unele! Kampaania ilmestamiseks kujundas plakati Ave Nahkur, mis loositi raamatukogupäevade avapäeval Säästva Arengu Nädala üleskutses osalenud ja oma tegemistest teada andnud raamatukogude vahel välja. Maali sai endale Mustvee raamatukogu.
15. septembril Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus toimunud XVIII üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päeva eesmärgiks oli raamatukoguhoidjate professionaalse arengu toetamine. Sihtgrupiks on laste ja noortega tegelevad raamatukoguhoidjad. Lasteraamatukoguhoidjate päev loob pinnase uuenduslike ideede ja töövõtete üle arutlemiseks ja erialase tegevuse edendamiseks ning tegeleb otseselt raamatukogunduse arendamisega, toetades professionaalsete lasteraamatukoguhoidjate võrgustiku tekkimist. Inspiratsiooni pakub ka aasta lasteraamatukoguhoidjate nominentide ja nende tegevuste tutvustus. Lisaks toimusid kaks teabeküllast ettekannet. Tagasiside põhjal võib väita, et eesmärk valdkonna spetsialistidele informatsiooni ja inspiratsiooni jagada õnnestus saavutada, praktiline kasu jõuab lugejateni siis, kui osalejad midagi sel päeval saadust oma raamatukogus rakendama hakkavad. Osaleid oli 40, esindatud olid pea kõik keskraamatukogude lasteosakonnad, kelle kaudu ulatub mõju ka teistesse maakonna raamatukogudesse.
Traditsioonilised üleriigilised raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus" said teoks juba 31. korda ning loovad soodsa pinnase tutvustamaks ühiskonnas laiemalt raamatukogudes leiduvat ja toimuvat. Kirjastus Koolibri kujundas taas plakati ja reklaami meedias.
Raamatukogupäevad tegid kummarduse meie väärikale ajakirjandusajaloole põhjusel, et 2021. aastal tähistati mitmete eestikeelsete laiema levikuga ajalehtede ümmargust tähtpäeva. Raamatukogude kasutajatele toimus 20.–30. oktoobrini raamatukogudes sadu ettevõtmisi, kuid eesmärgiks on ka valdkonna töötajate ühendamine. Raamatukogupäevade avapäev toimus 20. oktoobril koostöös Tartu Ülikooli Raamatukoguga. Ka avapäeva fookus oli pööratud ajakirjandusele. TÜ Raamatukogu direktor Krista Aru arutles kuidas eestlastel tekkis usk eestikeelsesse ajakirjandusse. Väino Koorberg rääkis, miks oli ajakirjandus oluline üheksakümnendatel ning miks on ta oluline 30 aastat hiljem ning kas ja milline oleks elu üldse ilma ajakirjanduseta. TÜ Meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel kõneles sotsiaalmeedia võimalustest raamatukogutöös. 2022. aastal toimuvat üleriigilist raamatukogude teema-aastat tutvustas projektijuht Liina Valdre. Päeva lõpetas Mai Levini monograafia "Kristjan Raud" esitlus koos muusikaliste vahepaladega. Kohapeal osales 120 raamatukoguhoidjat üle Eesti, soovijad said toimuvat jälgida ka TÜ raamatukogu veebi vahendusel.
Raamatukogupäevade avapäeva mälumängul koostasid küsimused ja viisid mängu ka läbi kolleegid Tartu Ülikooli Raamatukogust. Osales 11 võistkonda: Eesti Rahvusraamatukogust, Harjumaalt, Lääne-Virumaalt, Läänemaalt, Pärnumaalt ja Pärnu linnast, Raplamaalt, Tartumaalt ja Tartu linnast, Viljandi- ja Võrumaalt. Paremusjärjestus selgus lisaküsimusega: esikoha saavutas Tartu Linnaraamatukogu, järgnesid Lääne Maakonna Keskraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu.
XIV teadus-ja erialaraamatukogu päev toimus 21. oktoobril 2021 Tallinna Ülikoolis, seekord oli võõrustajaks TLÜ Filmi- ja meediaraamatukogu. Tavapäraselt algas üritus aasta tegu teadus- ja erialaraamatukogus 2021 nominentide esitlemisega, kuulati teadus- ja erialaraamatukogusid puudutavaid teemakäsitlusi erinevatelt esinejatelt.
Raamatukogupäevad lõpetati 29. oktoobril XXI maaraamatukoguhoidja päevaga Valga Kutseõppekeskuses, peakorraldajaks oli Valga Keskraamatukogu. Tõdeti, et ka maaraamatukogud on üha rohkem muutumas kogukonna- ja külakeskusteks, mis on ka kohalikule omavalitsusele meelepärane suundumus. Tunnustati
aasta maaraamatukoguhoidja 2021 nominente. Sel korral oli Valgas kohapeal osalejaid tavapärasest vähem, kuid see-eest jälgis veebiülekannet rohkelt maaraamatukoguhoidjaid üle Eesti.
Raamatukogupäevade raames sai teoks ka traditsiooniline võistlus infootsing internetist. 12. oktoobril toimunud eelvoorule registreerus 40 raamatukogutöötajat ja tudengit, neist 36 saatsid oma vastused. Võistluse lõppvoor toimus 26. oktoobril veebisilla vahendusel, Teamsi kaudu, kus sai parima punktisumma Eda-Riin Leego Tartu Ülikooli raamatukogust, talle järgnesid Carolina Schultz TLÜ Akadeemilisest Raamatukogust ja Tiina Põldmaa Tallinna Keskraamatukogust.
Koolitused
ERÜ toetab oma tegevusega Eesti raamatukoguhoidjate professionaalset arengut, arendab raamatukoguhoidjate kutseoskusi ning raamatukoguvõrgu kui terviku toimimist. Kahjuks on juba mitu aastat koolitustegevust mõjutanud ülemaailmne pandeemia ja mitmed 2021. aastaks kavandatud üleriigilised seminarid, teabepäevad või koolitusreisid ei toimunud, toimusid kas virtuaalselt või piiratud mahus.
Jätkus raamatukogujuhtide arenguprogramm „21. sajandi raamatukogu". Programmi eesmärkideks on pakkuda erinevates regioonides töötavatele raamatukoguhoidjatele võimalust ühisteks aruteludeks, mis keskenduvad raamatukogude jaoks olulistele arendustegevustele, anda ülevaade olulisematest suundumustest kultuurivaldkonnas strateegilise kavandamise, kasutajakesksete teenuste arendamise, projektijuhtimise ja kvaliteedijuhtimise ning organisatsiooni arendamisega seotud teemadel.
Seoses Covid-19 mõjudega toimusid ajakavas muutused. Algselt oli kava alustada koolitusega juba 2020. aasta sügisel, kuid kontaktõppega ei saanud alustada ka 2021. aasta algul. Et koolitusel osalejate motivatsiooni üleval hoida toimusid I poolaastal programmiväliselt viiel korral veebikohtumised. Alles septembrist novembrini sai korraldada kahepäevaseid kohtumisi, kokku kaheksa päeva:
16.-17. september: Arengukava kui toimiv juhtimistööriist;
14.-15. oktoober: Arendusprojektide juhtimine;
4.-5. november: Organisatsiooni toimimise analüüs ja muudatuste juhtimine;
25.-26. november: Kommunikatsioonitegevuste ja partnervõrgustike arendamine.
Koolitusel osales 21 inimest, neist kolm ERÜ stipendiumiga, mis kattis programmi osalustasu ja vajadusel majutuskulud. Koolituse läbinute tagasiside oli positiivne, osalejad jäid nii sisu kui ka korraldusega väga rahule.
Viimastel aastatel on kogukonnas hea vastuvõtu saanud AK-koolituste sari, kus käsitletakse raamatukogu tegevusvälja teisenemist ja raamatukoguteenuste arengut, kogukonnakesksuse suurenemist, haldusreformi mõju raamatukogudele, raamatukogude kõnekuse tõstmist, raamatukoguhoidja pädevuste arendamist ning raamatukogundusega seotud valdkondade arenguid. 21. septembril toimus AK koolitus: Aastate Kogemus Viimsi raamatukogus. See on koolitusvorm, kus aastaid raamatukogunduses tulemuslikult töötanud raamatukoguhoidja jagab oma teadmisi ja kogemusi, seekord siis Eesti modernseima rahvaraamatukogu direktor Tiiu Valm. Peatuti raamatukogunduse seadusandlusel, raamatukogude ühtsel töökorraldusel ja raamatukogu kogukonnakeskusena toimimisel. 5. oktoobril toimus AK: Aegade Kestvuse veebiseminar, kus TÜ õppejõud Ilmar Vaaro eestvedamisel peatuti olulisematel märksõnadel, mis iseloomustavad eesti raamatukogunduse kulgemist ja arengut läbi aastate. Töötati seminari vormis, mis andis võimaluse igaühel aktiivselt osaleda. Kokku osales seminaridel kakskümmend raamatukoguhoidjat üle Eesti.
ERÜ toetab noorte kolleegide koostööd ja sulandumist kogukonda. 12.-13. augustini teoks saanud ERÜ noorteklubi traditsioonilise suveseminari BibliCamp 7 teema oli "Digipädevused" ning see toimus Peipsi kaldal Mustvees. Osalejaid oli kokku 13. Fookuseks olid digipädevused, andmete visualiseerimine ja analüüs. Digipädevuste teemas räägiti nii erinevatest digitöövahenditest, mida raamatukogunduses ja üldisemalt infotöös edukalt rakendada annab, kui ka vaimsest väsimusest, mida isoleeritus ja liigne digivahendite kasutamine kaasa toob. Käsitleti ka teemat, kuidas olla vaimselt valmis uueks koroonalaineks ja tulla sellest tuleneva pingega toime. Põhjalikuma kokkuvõtte leiab siit: http://noorteklubi.weebly.com/uudised/archives/082021
Maaraamatukogude 30. suveseminar „Raamatukogu muutuste keskel" sai teoks 16.-18. juunil Hiiumaal. Suveseminari eesmärgiks oli kokku tuua väikeste maaraamatukogude töötajad üle Eesti, et jagada
maaraamatukogude tegevuseks vajalikku informatsiooni ning saada ülevaade Hiiumaa raamatukogu- ja kultuurielust. Põnevust pakkus Kärdla linnaraamatukogu, mis esimese rahvaraamatukoguna Eestis pakub oma lugejatele avatud raamatukogu teenust. Laenutama pääseb ID-kaardiga hommikul kella 6st kuni õhtul kella 22ni, selle aja kestel on iseteeninduse aeg nii hommikul kui ka õhtul kella kuuest kümneni. Suveseminari töötubades arutati aktuaalsetel teemadel – rahvaraamatukogu seaduse uuendamine, raamatukogude teema-aasta 2022, raamatukogu kui kogukonnakeskus ja projekt "Raamatud liikuma". Pikemat kokkuvõtet rühmatöödest saab lugeda ajakirjast Raamatukogu 4/2021. Suveseminaril osales 42 raamatukoguhoidjat üle Eesti.
Mäluasutuste koostöös toimus erialane koolitus vanaraamatu spetsialistidele 29.–30. oktoobril. Koolituse kõik teemad ja ettekanded olid seotud raamatukogunduse, eriti vanaraamatu valdkonna arendamisega. Oma ala tippspetsialistid käsitlesid vanaraamatute trükitehnilisi iseärasusi, illustratsioone, eksliibriseid ja köiteid. Infot saadi võõrkeelse rahvusbibliograafia (1494–1830) käsikirja valmimisest. Kuna vanaraamatu alast haridust Eestis süstemaatiliselt ei anta, siis on niisugustel koolitustel ülioluline roll. Koolituse tulemusel said osalejad uusi ja täiendavaid eriala teadmisi. Seminaril osales 27 vanaraamatuhuvilist üheteistkümnest mäluja õppeasutusest üle Eesti.
Kogude spetsialistide 22.–23. septembrini toimunud õppereisi eesmärgiks oli tutvuda Ida- Virumaa raamatukogudega. Külastati Sillamäe raamatukogu, Toila Vallaraamatukogu ja Alutaguse huvikeskust. Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumis tutvuti näituse ja kogudega. Muuseumi direktor Aivar Varunurm tegi koolituse teemal "Põlevkivimuuseumi hoiutingimuste tehnilised lahendused" ning tutvustas, milliseid seadmeid kasutada hoidlates õhuniiskuse jms seire tegemiseks.
19. oktoobril toimus veebi vahendusel Rahvusraamatukogu ja terminoloogia toimkonna koostöös XVI oskuskeelepäev, mis kandis pealkirja „Mõõdetav ja mõõtmatu terminoloogias". Oskuskeelepäeval olid esindatud väga eripalgelised valdkonnad: statistika, metroloogia, meteoroloogia, Euroopa terminihaldustarkvara, IT-viipekeel, teater ja tänapäeva folkloor. Registreeritud oli 132 osalejat, aga erinevaid ettekandeid jälgis peaaegu 200 inimest ja sündmus salvestati ka järelvaatamiseks. Konverents sai väga hea tagasiside.
Kooliraamatukogude sektsioonil ja lasteteeninduse toimkonnal oli kavas suvel korraldada koostöös suveseminar, mis kahjuks jäi ära koroonapiirangute ja vähese osaleja huvi tõttu. Kooliraamatukogude sektsioon korraldas siiski asendusena veebipõhise biblioteraapia koolituse, mis andis ülevaate kirjandusteraapilise grupiseansi ülesehitusest ja olemusest. Sektsiooni eestvedamisel toimus kooliraamatukogudele ka kaks teabepäeva kevadel ja sügisel.
Koolituste ja õppereiside korraldamine on viimastel aastatel olnud keeruline ja mitmed aasta tagasi planeeritud üritused jäid toimumata kas piirangute või ka vähese osalejate arvu tõttu. Pandeemia ja selle järelmõjud kestavad maailmas ilmselt veel mõnda aega, kuid raamatukoguhoidjatel on võimalik kriisi lahendamist kiirendada ja aidata inimestel muutunud oludes paremini toime tulla, õpetades neile hädavajalikke digioskusi. Selleks aga tuleb anda raamatukoguhoidjatele teadmisi, et pidevalt uueneva digimaailmaga kaasas käia. Koostöös Tallinna Keskraamatukoguga alustati kevadel raamatukoguhoidjatele mõeldud veebikoolituste sarjaga "Vajalikud e-teadmised muutunud maailmas". Esimesena toimus kaks tervist toetavate e-teenuste koolitust. Järgnes neljal korral „Plakatite kujundamine tasuta veebikeskkondades", lisaks kooliraamatukogudele korraldatud koolitus. Algajatele anti praktilisi teadmisi, kuidas kujundada veebis lihtsamaid reklaammaterjale. Põhjalikumalt peatuti kujundusprogrammil Canva, kus iga osaleja sai põhilised kujundusvõtted ise läbi proovida. Kokku koolitati neil veebikoolitustel üle 200 raamatukoguhoidja.
ERÜ juhatus pööras 2021. aastal tähelepanu ka meeskonnatöö edendamisele, et suurendada organisatsiooni vabatahtlike liikmete võrgustikku ja organisatsioonilist suutlikkust ning korraldas 30. juunil ühingu struktuuriüksuste juhtidele koolituse, kuidas käitumisteadustest lähtudes kujundada sõnumeid, mis toetavad teenuste kujundamist (nn nügimine). Päeva teisel poolel jagati üleriigilise ideekorje tulemusi raamatukogude teema-aasta projektijuhiga. Aasta lõpus saadi Pärnu Keskraamatukogus kokku, et läbida tunnustava juhtimise koolitus, mis loodetavasti andis tuge ja motivatsiooni vabatahtliku töö tegemiseks. Mõlemad koolitused said väga hea vastuvõtu ning andsid hea sisendi, mida edaspidi teisiti teha või millele täpsemalt tähelepanu pöörata, et suurendada koostööd struktuuriüksuste vahel.
2021. aastal tegutses ERÜs 3 sektsiooni, 5 toimkonda, üks töörühm, Noorteklubi ja Eks-klubi. Piirkondlikult tegutsesid Tartumaa Kogu, Võrumaa Ühendus ja Pärnumaa Ühendus.
⮚ Erialaraamatukogude sektsioon, juht Ivika Rande, TÜ Kliinikumi Medinfokeskus Ülevaade tegevusest sektsiooni kodulehel: https://eryerialaraamatukogud.weebly.com/
Sektsiooni juhatusse kuuluvad Ivika Rande (sektsiooni juht, TÜ Kliinikumi Medinfokeskus), Helle Maaslieb (Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu), Ehtel Tuisk (Tartu Tervishoiu Kõrgkool), Jaana Kulbin (Sisekaitseakadeemia). Toomas Schvak (Arvo Pärdi Keskus) taandas ennast juhatusest.
Nii kevadine teabepäev kui ka suvine õppereis Vargamäele jäid koroona laialdase leviku tõttu ära.
26. novembril toimus sügisene teabepäev veebiseminari vormis. Suvel Vargamäel esinema pidanud psühholoog Kätlin Konstabel tegi ettekande Zoomis. Ettekanne keskendus sellele, millised on tööstressi tekkimise riskitegurid ja –mõtted ning kuidas aidata ennast ja oma kolleege, kui tööstress on juba tekkinud. Veebiseminaril osales 27 inimest.
⮚ Kooliraamatukogude sektsioon, juht Sirje Riitmuru, Kose Gümnaasiumi raamatukogu Tegevuse kokkuvõte: http://eru.lib.ee/index.php/61-kooliraamatukogude-sektsioon#a2021
Sekstiooni juhatusse kuulusid Sirje Riitmuru (juhatuse esimees), Eelika Rand (Vändra Gümnaasium), Kadri Sildnik (Tallinna Järveotsa Gümnaasium), Marje Tamre (Tallinna Humanitaargümnaasium) ja Eda Tiismaa (Pärnumaa Kutsehariduskeskus). Kevadel liitus Stiina Koit (Narva Kesklinna Riigikool) ja detsembris Kätlin Heinleht (Kallavere Keskkool). Aasta lõpus taandas ennast Kadri Sildnik.
Juhatus kogunes koosolekuks pea igas kuus. Veebruaris oli kokkusaamine Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega, et arutada kooliraamatukoguhoidja rolli muutunud õpikäsitluse ja digipädevusmudelite raames. HTM-i poolt soovitati kaaluda kooliraamatukoguhoidja osakutse sisseseadmist, mis oleks eelduseks ka kooliraamatukogu töökorralduse muutusteks (puhkus, koolitused jne) ning vajadusel viia läbi kooliraamatukogu teenuste kaardistamine. ERÜ ei poolda osakutset, sest raamatukoguhoidja kutsenõuded katavad ka kooliraamatukoguhoidja pädevused. HTM-i soovituste aruteluks kohtuti TÜ infokorralduse programmijuht Katrin Kannukesega, et vaadata üle võimalused raamatukogupedagoogi eriala koolitusteks. Kadri Sildnik osales eksperdina programminõukogus.
Märtsis toimus veebikohtumine kooliraamatukogude esindajatega maakondades. Esindajate abiga alustati kooliraamatukogude kaardistamist.
Raamatukogude arenduskeskuse ülesannete teemadel toimus veebikohtumine kultuuriministeeriumi nõunik Ülle Talihärmaga, hiljem edastati ministeeriumile ka kooliraamatukogude-poolne arvamus.
Oktoobris toimus veebikohtumine programmi RIKS-asjus Meelis Lilbokiga ja novembris osaleti Õpetajate Liidu salongiõhtul veebis "Kooliraamatukogude võlu ja valu". Teemadeks kooliraamatukoguhoidjate pädevused ning praktilised näited, kuidas on võimalik kooliraamatukogus toetada õpilaste lugemust ja õpimotivatsiooni.
Alustati IFLA kooliraamatukogude juhiste tõlkimisega.
⮚ Maaraamatukogude sektsioon, juht Lea Rand, Toila Vallaraamatukogu.
Tegevuse kokkuvõte: http://eru.lib.ee/index.php/62#a2021
Sekstiooni kuuluvad Lea Rand (sektsiooni juhataja, Toila raamatukogu), Marju Purgats (Oru raamatukogu), Maili Uibo (Käina raamatukogu), Maris Paas (Vaimastvere raamatukogu), Diana Ots (Palivere raamatukogu), Maarika Lausvee (Muuga raamatukogu), Ilona Oeselg-Tigasing (Veriora raamatukogu), Urve Salumaa (PärnuJaagupi raamatukogu), Aili Erm (Alu raamatukogu), Urve Vakker (Lümanda ja Taritu raamatukogu), Anne Toome (Alatskivi raamatukogu), Anne Järvis (Õisu raamatukogu), Tiia Pärnik-Pernik (Tsirguliina haruraamatukogu) ja Tea Kallaste (Lasva raamatukogu).
2021. aastal liitus ERÜ maaraamatukogude sektsiooniga kaks uut liiget – Läänemaa esindajana Diana Ots ja Valgamaa esindaja Tiia Pärnik, ainult Järvamaa on endiselt ilma esindajata.
Sektsioon töötas juba aastatega väljakujunenud rütmis, jooksvaid küsimusi lahendati listis ja kokku saadi ühel koosolekul. Kahjuks pidi sõltuvalt olukorrast riigis taas ära jätma kevadise teabepäeva. Koostöös kolleegidega Hiiumaalt sai aga teoks suveseminar ja koostöös Valga Keskraamatukoguga maaraamatukoguhoidja päev. Uuendati sektsiooni töökorda.
⮚ Kogude toimkond, juht Kate-Riin Kont.
Tegevuse kokkuvõte:
https://eru.lib.ee/index.php/54-kogude-toimkond#a2021
Toimkonda kuuluvad: Kate-Riin Kont (toimkonna juht), Kairi Felt (Eesti Rahvusraamatukogu), Kristhel Haak (Tartu Ülikooli Raamatukogu), Merike Kiipus (Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu), Kaire Lass (Eesti Rahvusraamatukogu), Kristin Liba (Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu), Helle Maaslieb (Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu), Siret Mikumets (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu), Kristina Pai (Tartu Linnaraamatukogu), Ilvi Rauna (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Raamatukogu), Ilona Runnel (Tartu Ülikooli Raamatukogu), Hendrik Saadi (Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu), Tiina Sarjas (Eesti Maaülikooli Raamatukogu), Aivi Sepp (Tallinna Keskraamatukogu), Ülle Talihärm (Kultuuriministeerium), Kristel Veimann (Eesti Rahvusraamatukogu).
Teoks sai õppereis Ida-Virumaale.
⮚ Koolituse toimkond, juht Ilmar Vaaro, Tartu Ülikool.
Tegevuse kokkuvõte: http://eru.lib.ee/index.php/55-koolituse-toimkond#a2021
Toimkonda kuulusid Ilmar Vaaro (toimkonna juht, Tartu Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut), Margit Jõgi (Eesti Rahvusraamatukogu), Kai Kalvik (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu), Ülle Kuuse (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), Lea Lehtmets (Lääne-Virumaa Keskraamatukogu), Aira Lepik (Tallinna Ülikool), Krista Lepik (Tartu Ülikool), Sigrid Mandre (Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu), Aime Miil (Viimsi Kool), Reet Olevsoo (ERÜ büroo), Mai Põldaas (Tartu Linnaraamatukogu) ja Krista Talvi.
Jätkusid koolituste sari AK. 21. septembri koolitusel „AK: Aastate Kogemus" jagas Tiiu Valm oma pikaaegset kogemust raamatukogude juhtimisel ja raamatukogunduse arendamisel ning tutvustas oma raamatukogu saamislugu ja praegust keskkonda. Peatuti ka raamatukogunduse alasel seadusandlusel, raamatukogude ühtsel töökorraldusel ja raamatukogu kogukonnakeskusena toimimisel.
5. oktoobril toimus koolitus „AK: Aegade Kestvus", kus Ilmar Vaaro eestvedamisel peatuti olulisematel märksõnadel, mis iseloomustavad eesti raamatukogunduse kulgemist. Käsitleti raamatukogu tegevussuundade ja teenuste teisenemist ning raamatukogu ja raamatukoguhoidja kõnekust ühiskonna kontekstis.
Aasta jooksul toimus koostöö ühingu kutsekomisjoniga.
⮚ Lasteteeninduse toimkond, juht Jaanus Kõuts, Lääne Maakonna Keskraamatukogu.
Tegevuse kokkuvõte: http://eru.lib.ee/index.php/26-lasteteeninduse-toimkond#a2021
Lasteteeninduse toimkonna koosolekutel 3. märtsil ja 25. augustil Zoomis kavandati aasta tegevust, aga ka töötamist piirangute olukorras, koostööd kooliraamatukogudega jm.
Kogemuste tuuri raames külastavad toimkonna liikmed aasta lasteraamatukoguhoidjat või aasta lasteraamatukoguhoidja nominente. Suvel võttis kolleege vastu Inge Pikkoja ja tutvustas oma tegevusi Uhtna raamatukogus. Osales 19 huvilist. Sügiseks plaanitud kogemuste tuur Sindi raamatukokku Rita Raudsepa tööga tutvuma lükkus koroonaviiruse tõttu edasi 2022. aasta kevadesse. Lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia ja lasteraamatukoguhoidja päev toimusid mõlemad Tartus. Teoks sai üleriigiline lasteraamatukoguhoidja päev Tartus.
Alustati IFLA juhiste: 0-18 aastaste laste raamatukoguteenindus tõlkimist.
Artiklid:
Sandra Jürgenson. Suvevaheaeg koos raamatuga.- Nukits (2021), lk 43-45.
Mirjam Kaun. Noored raamatukokku! Aga kuidas?.- Nukits (2021), lk 37-37.
Jaanus Kõuts. Üks võimalus rahva- ja kooliraamatukogu sünergiaks.- Raamatukogu 1/2021, lk. 30-32.
Merle Tanilsoo. Noortekirjanduse päeval Noor loeb anti välja kaks uut kirjandusauhinda.- Raamatukogu 3/2021, lk. 36-37.
Merle Tanilsoo. XVIII üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev Tartus.- Raamatukogu 5/2021, lk. 37-39.
Rita Raudsepp – raudselt raamatuinimene. Aasta lasteraamatukoguhoidja 2020.- Nukits (2021), lk 48
⮚
Terminoloogiatoimkond
, juht Kalju Tammaru, Eesti Hoiuraamatukogu.
Tegevuse kokkuvõte:
http://eru.lib.ee/index.php/57-terminoloogiatoimkond#a2021
Toimkonna koosseis: Kalju Tammaru (toimkonna esimees, Eesti Hoiuraamatukogu), Kai Välbe (sekretär, Eesti Rahvusraamatukogu), Tiiu Erelt, Mari Kannusaar (Eesti Rahvusraamatukogu), Marina Karis (Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu), Kate-Riin Kont, Sirje Nilbe, Piret Pärgma (Eesti Rahvusraamatukogu), Maia Randma, Toomas Schvak (Arvo Pärdi Keskus), Ülle Talihärm (Kultuuriministeerium) ja Elviine Uverskaja (Tallinna Ülikool).
2021. aastal tehti ettevalmistusi Raamatukogusõnastiku üleviimiseks Ekilexi terminibaasi.
Paralleelselt on jätkatud ka regulaarset terminitööd. Toimkond sai 2021. a kokku 9 korral. Loodi uusi terminikirjeid, täiendati vanu ning vastati kasutajate terminipäringutele. Avati 95 uut mõistekirjet seletuse ja võõrvastetega, millest lõviosa (78) olid RDA standardi terminid. Toimetati (täiendati ja kaasajastati) 83 ja suleti 11 sõnastikukirjet. 2021. a lõpus, enne andmeeksporti Ekilexi, on sõnastikus 6760 terminit, neist on avatud 5277, töös olevaid kirjeid on 1101 (st vajavad ülevaatamist, täiendamist, vahel ka kaasajastamist), 382 mõistekirjet on erinevatel põhjustel suletud. Viimaseid Ekilexi esialgu üle viima ei hakata.
Raamatukogusõnastikus on aasta jooksul (21.12.21 seisuga) tehtud 9 882 päringut sama arvu seansside vältel. Hoolimata sellest, et suund on võetud kasutajate suuremale informeerimisele, on see arv vähenenud (2020. a 10 725). ERÜ listis tutvustati uusi loodud ja sõnastikus avatud termineid. Sõnastik on olnud kõigile tasuta kättesaadav aadressil: http://termin.nlib.ee/
⮚ Vanaraamatu toimkond, juht Aira Võsa, TLÜ Akadeemiline Raamatukogu (kuni 30. oktoobrini 2021), Kaspar Kolk, TÜ Raamatukogu.
Tegevuse kokkuvõte:
https://eru.lib.ee/index.php/58-vanaraamatu-toimkond#a2021
Toimkonna koosseis vt ERÜ kodulehelt.
ERÜ vanaraamatu toimkonnal oli kavas korraldada kevadel erialane koolitus, mis lükkus jätkuva koroonaohu tõttu hilissügisesse. Koolitus-seminar sai TLÜARis. Pärast seminari toimus toimkonna koosolek, kus vaadati tagasi tehtule ja arutati tulevikuplaane. Toimkonna juhatajana viis aastat ametis olnud Aira Võsa soovis lõpetada ja tegi ettepaneku valida uueks juhatajaks Kaspar Kolk Tartu Ülikooli Raamatukogust. Koosolek valis Kaspar Kolki uueks esimeheks ja teda toetavaks aktiiviks Tiiu Reimo ja Harry Liivranna.
⮚ Uue mõtte töörühm, juhid Veronika Raudsepp Linnupuu, Viljandi Linnaraamatukogu ja Kristel Veimann, Eesti Rahvusraamatukogu.
Tegevuse kokkuvõte:
http://eru.lib.ee/index.php/435-uus-mote#a2021
Uue mõtte töörühma kuulub 11 liiget: Krista Lepik (Tartu Ülikool), Jane Makke (Eesti Rahvusraamatukogu), Riin Olonen (Eesti Rahvusraamatukogu, ELNET Konsortsium), Kristina Pai (Tartu Linnaraamatukogu), Veronika Raudsepp Linnupuu (juht, Viljandi Linnaraamatukogu), Katre Riisalu (Eesti Rahvusraamatukogu), Tiina Soopa (Eesti Rahvusraamatukogu), Ene Sööt (Jõgeva Linnaraamatukogu), Tuuliki Tõiste (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu), Kristel Veimann (juht, Eesti Rahvusraamatukogu), Krista Visas (Pärnu Keskraamatukogu).
Uue mõtte töörühm oli Pärnu Keskraamatukogus toimunud mõttetalgute "Raamatukogud elu heaks!" ning üleriigiliselt ja ühiselt Euroopa säästva arengu nädala (20.-26.09.2021) raames toimuva kampaania „Tund enne und mobla peost, naudi teost!" eestvedajaks. Loe rohkem töörühma kodulehelt https://bibliumt.wordpress.com/
⮚
Noorteklubi
, juht Heleen Karja, Eesti Rahvusraamatukogu (kuni 5. maini 2021);
Piret Jõesaar, TLÜ Akadeemiline Raamatukogu.
Noorteklubi koduleht http://noorteklubi.weebly.com/
Noorteklubi põhitegevused on kombineeritud seminaridest, koolituspäevadest ja rahvusvahelistest üritustest ning väiksematest, mitte-formaalsetest üritustest (suvepiknik, jõuluistumine). Noorteklubi tegevusega on seatud sihiks, et seminaride ja koolituspäevade toimumisega toetame erialast arengut nii raamatukogu valdkonnas kui ka infotöös laiemalt. Ja väiksemate mitteformaalsete üritustega tugevdame sidemeid ja juurutame meeskonna vaimu. 2021. aastal lahkus noorteklubist 4 liiget ja liitus 3 uut liiget, aastalõpu seisuga on klubis kokku 29 liiget.
Virtuaalsel aastakoosolekul tehti kokkuvõte 2020. aastast ja arutleti 2021. aastal planeeritud ürituste üle. Toimusid juhatuse liikmete valimised. Heleen Karjal sai klubi juhatuses ja juhina täis 3 aastat ja Jaana Tõnissonil täitus juhatuses 3 aastat. Juhatusse kandideerisid Jaana Tõnisson ja Triin Kodusaar ning mõlemad osutusid valituks. Juhatuse liikmete seast valiti uus juht, kelleks sai Piret Jõesaar.
Kõige suurem ettevõtmine aastas on tavaliselt suveseminar BibliCamp, seekord Mustvees. Põhjalikuma kokkuvõtte leiab siit: http://noorteklubi.weebly.com/uudised/archives/08-2021
Leedu kord oli korraldada traditsiooniline Baltic New Professionals Meeting. ERÜ noorteklubist oli esinema kutsutud Piret Jõesaar, kes tegi ettekande Eesti raamatukogude tegevustest ja suundadest säästva arengu eesmärkide valdkonnas. Põhjalikuma kokkuvõtte leiab siit: http://noorteklubi.weebly.com/uudised/archives/09-2021
Traditsiooniliselt toimus ka piknik Stroomi rannas ja jõuluõhtusöök Tallinnas.
⮚ Eks-klubi, eestseisuse president Reet Oruste.
Tegevuse kokkuvõte: http://eru.lib.ee/index.php/63-eks-klubi#a2021
Eestseisusse kuulusid: Reet Oruste (president), Malle Järv (laekur), Juta Laasma (asepresident), Aili Norberg
(sekretär), Helle Martis (kroonikakirjutaja), Mare Mauer (tähtpäevaõnnitluste postitaja) ja Helgi Õismaa.
Ka Eks-klubis jäid koroonaviiruse leviku ja valitsuse poolt kehtestatud piirangute tõttu aasta algusesse plaanitud üritused ära. Kuid niipea kui viirus taandus taastus ka klubi vilgas tegevus.
Projektikonkurss „Raamatukogud-muuseumid-noored"
Kultuuri- ja mäluasutuste koostööle suunatud konkurss „Raamatukogud-muuseumid-noored" soodustab koordineeritud ühistööd raamatukogude, muuseumide ning laste- ja noorsootöö organisatsioonide vahel. Eesmärgiks on tutvustada noortele mäluasutuste erinevaid võimalusi, tõhustada kultuuri- ja mäluasutuste koostööd noorte- organisatsioonidega, panustada noorte kaasamisele kultuuritegevustesse ja kultuuriloomesse. Koostööprojekti tulemusel on suurenenud laste ja noorte teadlikkus kultuuriasutuste võimalustest ja kasvanud noorte võimekus kultuuri loomisel.
ERÜ viiendale koostööprojektide konkursile esitati 24 taotlust, millest viieliikmeline hindamiskomisjon otsustas täielikult või osaliselt rahuldada 12. Projekte kokkuvõttev veebiseminar toimus detsembrikuus, osalejaid oli 40. 2021. aasta projektidest oli näha, et projektide kokkuvõtete jagamine seminaridel ja veebis on inspireerinud ka teisi, päris mitmed ideed olid varasematest konkurssidest tuttavad. Lühikokkuvõte konkursist ning viited projekte illustreerivatele videotele jm materjalidele on ERÜ kodulehel: https://eru.lib.ee/index.php/projektikonkurss-2021
Imavere Valla Avatud Noortekeskus ja Eesti Piimandusmuuseum kaasasid noored muuseumi sisuloomesse. Noored lõid ja esitasid omaloomingulise näitemängu, tutvustasid huvilistele muuseumiga seotud kultuuriväärtusi, katsetasid giidirolli jms. Projekti tutvustav video.
Narva Keskraamatukogu kaasas koostöösse Narva Noortekeskuse ja Narva Noorte Meremeeste klubi. Projekti käigus korrastati Siivertsi piirkonna ajalooline kalmistu, pildistati ja koguti infot sinna sängitatud
inimeste kohta ning koostati lühikesi ajalooteatisi. Projekti tutvustav video.
Põhja-Pärnumaa Raamatukogu ja Pärnu-Jaagupi Noortekeskus lõid koos noortega koduloolise lauamängu, mille käigus said noored teadmisi oma kodukoha kultuuriloost. Projekti tutvustav video.
Tartu Mänguasjamuuseum ja Türi Noortekeskus kaasasid noored, et luua animafilme Tartu Mänguasjamuuseumi reklaamivateks videoteks. Fotosid ja valminud filme saab näha videost.
Tallinna Keskraamatukogu korraldas koostöös Tallinna Kesklinna Noortekeskuse ja Nõmme Vaba Aja Keskuse Pääsküla noortekeskusega kohtumiste sarja "Vaim valmis", et anda noortele teadmisi kultuuri ja kirjanduse abil vaimse tervise hoidmise võimalustest, läbi viidi videokonkurss. Projekti kohta annab tagasisidet üks osaleja selles videos.
Lääne-Nigula Valla Noortekeskuse ja Taebla Raamatukogu koostööprojekti käigus tähistasid noored Taebla piirkonna huvitavamad ajaloolised paigad infotahvlitega, panid kokku kodukandi ajaloo õpperaja, avati kolm ajalooliste paikade näitust. Projekti tutvustav video.
Lääneranna Noortekeskus ja Lihula Raamatukogu lõid koos noortega podcastisarja "Virtuaalne raamatuklubi", kus räägiti kirjandusest, kultuurist ja sellest, kuidas need valdkonnad meie igapäevaelu mõjutavad. Video ühe podcasti tegemisest.
Paikuse Avatud Noortekeskus PaNoKe tegi koostöös Sindi raamatukogu, Paikuse Raamatukogu ja Sindi Avatud Noortekeskusega fotokonkursi "Pärnumaalane läbi ajaloo" ja videoprojekti "10 küsimust pärnakale". Kokkuvõte pärnumaalaste videousutlusest.
Aruküla Raamatukogu ja Aruküla Noortekeskus tõid projekti raames ellu pop-up-raamatukogu - raamatukogu viidi sinna, kus on noored ehk suvekuudeks ühildati noortekeskus ja raamatukogu. Projekti tutvustav esitlus.
Liivi Muuseum korraldas koostöös Alatskivi Noortekeskuse ja Koosa Noortekeskusega murdemuusika helitöötluse õpitoa, mille käigus lõid noored Kodavere murrakus muusikapala. Projekti tutvustav video, valminud muusikapala.
Emmaste Vaba Aja Keskuse, Sõru Muuseumi ja Leisu Noortetoa eestvedamisel taaspildistasid noored Sõru muuseumi foto- ja negatiivikogus leiduvaid ajaloolisi paiku või motiive, digiteeritud fotod koos kaasaegsete ülesvõtetega lisati keskkonda Ajapaik (www.ajapaik.ee). Projekti video.
Valga Muuseumi, Valga Avatud Noortekeskuse ja Valga Keskraamatukogu koostöös korraldati omakultuuri õpitoad, kus noored said vahetu kogemuse esivanemate eluolust. Projekti tutvustav video.
Detsembris toimunud projektikonkurssi kokkuvõtval seminaril tutvustati toetuse saanud projekte. Projektis osalenud tõid välja koostöösuhete loomise või tugevnemise projektipartnerite vahel, oli tekkinud ka ideid jätkutegevusteks kas uute projektide, huviringide vms näol. Mõnel korral toodi olulise mõjuna ära noorte lugemishuvi suurenemine.
Kokku osales: 9 raamatukogu; 5 muuseumi; 16 noortekeskust; 502 noort.
Eesti raamatukoguhoidjate biograafiline andmebaas ERBA
Alustasime Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaasi ERBA (http://ery.tlulib.ee/) uuendamisprotsessi. TLÜ akadeemiline raamatukogu majutab ka edaspidi raamatukoguhoidjate andmebaasi, aga turvalisuse huvides oli vaja andmed vanalt platvormilt uuele üle viia. Protsess on käimas, 2022. aastal on plaanis uuenenud näoga ja sisuga ERBA kättesaadavaks teha.
Kirjastamine: Erialased väljaanded
2021. aastal ilmus ERÜ aastaraamatu 32. number. Artiklites käsitleti 2020. aasta olulisi sündmusi raamatukogunduses. Tähelepanu sai Balti raamatukoguhoidjate 11. kongress, raamatukogude tegevus Covid-19 tingimustes, tavapäraselt esitletakse aastaraamatus aasta tublimaid raamatukoguhoidjaid ja raamatukogude tegusid ning kajastatakse ERÜ, ELNET Konsortsiumi, Eesti Muusikakogude Ühenduse ja Eesti Kunstiraamatukogude Ühingu tegevust.
Koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga antakse välja erialaajakirja „Raamatukogu". Alates 2019. aastast ilmub ajakiri Raamatukogu kuus korda aastas nii võrguväljaandena (kahes keskkonnas) kui ka nõudetrüki kujul. ERÜ panustab ajakirja visuaalsele kujundusele fotode näol ja toimetuskolleegiumi suhtlusvõrgustiku abil sisuartiklite laiema autorite ringi leidmisega.
Info ja kommunikatsioon
ERÜ tegevust on tutvustatud erinevatel erialastel kogunemistel ja ka laiemalt. Infot jagatakse ERÜ kodulehel ja Facebookis. Ajakirja Raamatukogu ERÜ veerus on kajastamist leidnud paarikümmend ERÜ ettevõtmist.
Laiema kõlapinna saavutamiseks raamatukogudele otsustas juhatus avaldada raamatukogupäevade ajal nii paber- kui ja veebiportaalides bänneritena üleskutse „Kohtume raamatukogus!", mida toetas sõnum „Astu sisse oma lähimasse raamatukokku". Kampaaniat rahastati põhiosas riigikogu täiendavast tegevustoetusest.
Sõnumit toetas artikkel:
Luik, K., Riitmuru, S., Veeber, K. Kohtume raamatukogus! Õpetajate Leht (2021), 22. okt., lk 1.
TLÜ otsuse kajastused lõpetada infoteaduse bakalaureuseõppekavale vastuvõtt:
Raamatukoguhoidjad on mures plaani pärast lõpetada infoteaduse vastuvõtt TLÜ-s:
15.11 AK kultuuriuudistes (kell 18.30 algav AK, saates 16:00 minut)
https://etv.err.ee/1608393311/aktuaalne-kaamera https://www.err.ee/1608402986/raamatukoguhoidjad-on-mures-plaani-parast-lopetada-infoteaduse-
vastuvott-tlu-s
Katrin Saks ja Tuuliki Tõiste. TLÜ lõpetab infoteaduse bakalaureuseõppe.
25.11 Vikerraadios TLÜ teema kohta kommentaar https://vikerraadio.err.ee/1608400724/uudis-laurivarik/1428638
Tõiste, Tuuliki. Kodumaale on väga vaja haritud infospetsialiste. // Õpetajate Leht (2021), 26. nov., lk 5.
https://opleht.ee/2021/11/kodumaale-on-vaga-vaja-haritud-infospetsialiste/ , mis hiljem jõudis ka
ERRi portaali
https://www.err.ee/1608418982/tuuliki-toiste-kodumaale-on-vaga-vaja-haritud- infospetsialiste
Artiklid ajakirjas Raamatukogu jm
Eesti raamatukoguhoidjate Ühing võtab vastu raamatukoguhoidja kutse taotlemise ja taastõendamise avaldusi [kuulutus]. // Raamatukogu (2021) nr 3, lk 41.
Eesti raamatukoguhoidjate Ühing võtab vastu raamatukoguhoidja kutse taotlemise ja taastõendamise avaldusi [kuulutus]. // Raamatukogu (2021) nr 4, lk 41.
Kont, Kate-Riin. Müksamine – kas sobiv meetod ka raamatukogudele? // Raamatukogu (2021) nr 4, lk 4-7.
Leppik-Volt, Nansi. XIV teadus- ja erialaraamatukogude päev. // Raamatukogu (2021) nr 6, lk 34.
Lotman, Piret. Friedrich Puksoo auhinna pälvis ülevaatlik kataloog Madalmaade kuulsaimast trükikojast// Raamatukogu (2021) nr 1, lk 40–41.
Olevsoo, Reet. Raamatukoguhoidjate mälumäng 2021. // Raamatukogu (2021) nr 6, lk 33.
Ots, Külli. XXI maaraamatukoguhoidjate päev Valgas. // Raamatukogu (2021) nr 6, lk 38–40.
Rand, Lea. Maaraamatukogude 30. suveseminar // Raamatukogu (2021) nr 4, lk 36–40.
Riisalu, Katre. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu tegevusplaan 2021. // Raamatukogu (2021) nr 2, lk 41.
Riisalu, Katre. Raamatukogupäevad avati Tartus. // Raamatukogu (2021) nr 6, lk 32–33.
Tanilsoo, Merle. XVIII üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev Tartus. // Raamatukogu (2021) nr 5, lk 37–39.
Tõiste, Tuuliki. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu tegevus 2020. aastal. // Raamatukogu (2021) nr 2, lk 34–36.
Tõiste, Tuuliki. Meie parimad 2020. // Raamatukogu (2021) nr 2, lk 37–40.
Tõiste, Tuuliki. Raamatukogupäevade avakõne. // Raamatukogu (2021) nr 6, lk 30-31.
Tõnisson, Jaana. Noorteklubi suveseminar BibliCamp 7. // Raamatukogu (2021) nr 5, lk 35–36.
Volt, Mihkel. Mida tehti uue mõtte töörühma mõttetalgutel? Intervjuu Veronika Raudsepp Linnupuuga. // Raamatukogu (2021) nr 3, lk 40–41.
Võsa, Aira. Vanaraamatu toimkond mullu ja tänavu. // Raamatukogu (2021) nr 1, lk 41
Välbe, Kai. XVI oskuskeelepäeval räägiti mõõdetavast ja mõõtmatust. // Raamatukogu (2021) nr 6, lk 40–41.
Koostööpartnerid ja toetajad
- Creativity Lab OÜ;
- Eesti Koostöö Kogu;
- Eesti Lastekirjanduse Keskus;
- Eesti Rahvusraamatukogu;
- ETKA Andras;
- Haridus- ja Teadusministeerium;
- Harju Maakonnaraamatukogu;
- Kirjastus Koolibri;
- Kultuurkapital;
- Kultuuriministeerium;
- Kutsekoda;
- Käina raamatukogu;
Finantstegevus
- Kärdla Linnaraamatukogu;
- Lääne Maakonna Keskraamatukogu;
- Pärnu Keskraamatukogu;
- Statistikaamet;
- Tallinna Keskraamatukogu;
- Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu;
- Tartu Ülikooli Raamatukogu;
- Õpetajate Ühenduste Koostöökoda;
- Valga Keskraamatukogu;
- Viljandi Linnaraamatukogu.
Sihtotstarbelised tegevustoetused 2021. aastal
* Kultuuriministeeriumi „partnerorganisatsioonide" taotlusvooru eesmärk on kaasata muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmavaid partnerorganisatsioone kultuuripoliitika kujundamisse ja tegevuste elluviimisse, arendada ja suurendada partnerorganisatsioonide vabatahtlike liikmete võrgustikku ja organisatsioonilist suutlikkust, tõsta traditsiooniliste ja innovaatiliste tegevuste kvaliteeti, suurendada rahvusvahelist, valdkondadevahelist ja -ülest võimekust, edendada koostööd ning tõsta valdkonna töötajate professionaalsust. Taotlusvooru toetuse arvel rahastati üleriigilisi ja suuremaid üritusi ning koolitusi, sh ka struktuuriüksuste korraldatud ettevõtmisi, visioonidokumendi „21. sajandi raamatukogu" uuendamise nõustamist, ERBA andmebaasi analüüsi ja kaasajastamist, kaeti kirjastamisega projektikonkursiga „Raamatukogud-muuseumid-noored" seotud kulud, maksti rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemakse ja osavõtutasusid ning lepingulist ja osaliselt koosseisulise töötaja töötasu jm.
** Riigikogu täiendava toetuse arvel rahastati meediakampaaniat raamatukogupäevade ajal, osteti büroosse multifunktsionaalne printer jm.
Kokkuvõte
2021. aasta oli uue olukorraga kohanemise aasta. 2020. aasta oli raputanud muutustemootorid mürinal käima, 2021. aastal tuli need muutused igapäevatöösse rakendada ja püüda leida töörahu. Osaliselt see õnnestuski. Virtuaalsed kohtumised ja koolitused hoidsid kokku inimeste aega ja sõidukulusid, kuid jätsid tühja tunde inimliku kontakti puudumise tõttu. Ka ERÜ planeeritud tegevusi tehti kas vähemas mahus või virtuaalselt, kuid osa tegemisi jäeti ka ära eelkõige ebakindluse ja teadmatuse tõttu.
Hea meel on näha, et ühingu tegevuse jätkumisse tahetakse panustada ja otsitakse võimalusi raamatukoguhoidjaid toetada ja nende vajadusi esile tõsta. Esmakordselt peetud ühingu liikmete eüldkoosolek, juhatuse liikmete e-valimised, virtuaalne tunnustusüritus, spetsiaalselt vajadustele vastavad
koolitused, raamatukogupäevade ava- ja lõpupäevad on just need tegevused, mida meie liikmed ootavad ja milles suure huviga kaasa löövad. Väga meeldivalt üllatas kogukonna suur aktiivsus säästva arengu kampaaniasse tegevustega panustamisel, raamatukoguhoidjad on nutikad ja loovad, ja mõistavad raamatukogude väärtust ning olulisust parema elukeskkonna loomisel. Oma kodukandi ellu panustamisel soovivad kaasa lüüa mitmed raamatukoguhoidjad, kes kandideerisid kohalike omavalitsuste valimistel; ühing sai kandidaate toetada eelkõige näidates raamatukogude tähtsust kogukonna keskusena.
Oli kirju aasta oma edulugude ja ootamatute uudistega, kuid raamatukoguhoidjate ühing sai sellest ainult tugevamaks.
Tuuliki Tõiste ERÜ juhatuse esimees 15.02.2022
|
<urn:uuid:0989d8aa-840d-4ae3-955e-c5f29ed1063b>
|
CC-MAIN-2023-50
|
https://eru.lib.ee/application/files/1916/8157/4803/ERY_aruanne_2021.pdf
|
2023-12-03T08:12:28+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00074-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 282,140,313
| 24,438
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99985
|
ekk_Latn
| 0.999959
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3290,
7786,
11142,
14696,
18014,
21555,
26355,
30776,
35515,
39455,
43186,
47093,
50996,
54735,
57788,
59212,
61226,
61978
] | 1
|
[
0.0458984375,
0.443359375,
0.41015625,
0.08740234375,
0.0087890625,
0.002655029296875
] |
HANKIJA NIMI: Saaremaa Muuseum
RIIGIHANKE NIMETUS: Aavikute majamuuseumi remont ja soojavarustuse rekonstrueerimine
HANKEDOKUMENDID
EHITUSTÖÖDE TELLIMINE
LIHTMENETLUSEGA RIIGIHANGE
SISUKORD
ÜLDANDMED JA RIIGIHANKE ESE
1. ÜLDANDMED
1.1.Hankija nimi ja andmed: Saaremaa Muuseum
1.2.Saaremaa Muuseum registrikood 70002029
1.3.Aadress: Lossihoov 1, Kuressaare 93815
1.4.e-post: firstname.lastname@example.org
1.5.fax 4557556; telefon 4556307
1.6.Riigihanke eest vastutav isik: Endel Püüa, e-mail email@example.com
1.7.Riigihanke nimetus: Aavikute majamuuseumi remont ja soojavarustuse rekonstrueerimine
1.8.Hankemenetluse liik: Lihtmenetlusega riigihange
1.9. Rahastamisallikad: Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet
1.10.Riigihanke jaotamine osadeks: hankija ei ole hanget osadeks jaotanud
1.11. Hankedokumendid (edaspidi HD) on:
1.11.1.Käesolev HD koos kõigi lisadega.
1.11.2.Kõik enne pakkumuste esitamise tähtpäeva pakkujale saadetud või elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud dokumendid,
HD osad täiendavad üksteist ja moodustavad tervikliku aluse pakkumuse koostamiseks. Ükskõik millises dokumendis märgitud nõue on pakkujale siduv.
1.12.Konfidentsiaalsus: Hankija ei avalikusta taotlejatelt või pakkujatelt saadud informatsiooni, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
2. RIIGIHANKE ESEME ISELOOMUSTUS
2.1.Käesoleva riigihanke esemeks on Aavikute majamuuseumi pea- ja abihoone remont. Soojussõlme ehitus ning peahoone ümberühendamine uue trassiga lähtuvalt:
*Töömahtude tabelist
*Tööprojektis: Koppel Koppel Arhitektid OÜ. Aavikute maja Vallimaa tn 7 elamu ja kuur. Muinsuskaitse eritingimused ja fassaadide restaureerimise põhiprojekt. 2015. SV Torutööd OÜ. Vallimaa t 7 soojavarustuse põhiprojekt. 2015. Projektid ja töömahtude tabel on leitavad Saaremaa muuseumi kodulehelt www.saaremaamuuseum.ee .
2.2. Hankeobjekti kirjeldus
2.2.1. Saaremaa muuseumi filiaal Aavikute majamuuseum on aastatega tublisti amortiseerunud. Hoonete vundamendid on lagunenud, seinad ja vahelagi väga suurte seen- ja mardikakahjustustega, laudvooder osaliselt pehkinud ja värv irdunud. Peahoone plekk-katus on osaliselt läbi roostetanud ja koitanud sarikate tõttu läbi vajunud. Hoone eeskoda on ehitatud erinevatest materjalidest ja sisuliselt ilma vundamendita ning on tänaseks täielikult amortiseerunud. Abihoonel on mitu korda parandatud ajutine eterniitkatus, läbi vajunud betoonpõrand ja deformeerunud ning koikahjustustega seinakonstruktsioon. Käesoleva hanke teine töö sisaldab endas muuseumi uue soojussõlme ning seda peahoonega ühendava trassi rajamist. Praegu on muuseum linna kaugküttega ühendatud 60 meetri kaugusel asuva kortermaja soojussõlme kaudu.
2.2.2. Remonttööde käigus tuleb kõik peahoone konstruktsioonid avada (osaliselt juba tehtud), kõik seen- ja mardikakahjustustega konstruktsiooni osad vastavalt vajadusele kas asendada või proteesida / parandada ja seinad katta uuesti värvitud voodrilaudisega. Hoones tuleb teha terviklik seente- ja koitõrje. Seda tohib teha vaid vastavat erialateavet ja tegevusluba omav spetsialiseerunud ettevõte. Kõik nõukogudeaegsed avatäited tuleb asendada uute projektikohaste akende ja ustega. Kogu katusekonstruktsioon tuleb asendada uuega ja paigaldada ka uus plekk-kate. Taastada tuleb ka kogu hoone siseviimistlus ja ehitada uus elektri- ja küttesüsteem. Olemasolev eeskoda tuleb lammutada ja selle asemele ehitada uus karkasskonstruktsioonis eeskoda koos projektijärgse sansõlmega. Hoonetevaheline lippaed tuleb asendada projektijärgse plankaiaga.
Uue soojavarustuse rajamine sisaldab endas abihoonesse väikese soojussõlme ja seda peahoonega ühendava küttetrassi ehitust. Nende tööde kõrval tuleb projektijärgselt remontida ka kogu kõrvalhoone.
2.2.3. Töömahtu kuuluvad ka kõik tööd, millele hankija ei ole küll eraldi viidanud, kuid mis on vajalikud loetletud tööde ja tegevuste eesmärkide saavutamiseks, Hankija hoones ja territooriumil heakorra ja ehitustööde eelse seisundi taastamiseks jne. 2.2.4. Kuna käesolevas hankes on rida töid, mida hakati tegema juba eelneva hanke käigus sõlmitud töövõtu lepingu alusel, on tänaseks varutud hulk materjale, mis on tellija valduses ja mis kuuluvad käesoleva hanke sisuks olevate remonttööde koosseisu. Tellija annab nimetatud materjalid töövõtjale tasuta üle, mistõttu nende hind ei tohi kajastuda vastavate tööde hinnas. Nimetatud materjalid on loetletud HD lisas nr. 4.
HANKEMENETLUSES OSALEMINE
3. HANKEMENETLUSES OSALEMISE TINGIMUSED, PAKKUJATE KVALIFITSEERIMISE TINGIMUSED, HANKEMENETLUSEST KÕRVALDAMISE ALUSED NING VORMINÕUDED.
3.1. Üldtingimused.
3.1.1.Ettevõtja võib esitada pakkumuse koos pakkuja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega vastavalt hanketeates ja hanketingimustes nõutule.
3.1.2.Hankija kontrollib kõigi pakkujate kvalifikatsiooni vastavalt hanketeates ja hanketingimustes sätestatule ja teeb sellekohase põhjendatud kirjaliku kvalifitseerimise otsuse.
3.1.3.Pakkumus tuleb esitada vastavalt hanketeates ja hankedokumentides sisalduvatele tingimustele .
3.1.4.Pakkuja peab pakkumuses esitama kinnituse kõigi hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmise kohta.
3.1.5.Pakkuja esitab HD Lisa 1 Vorm I kohase osalemise taotluse koos kinnitusega punktides 3.1.3. ja 3.1.4 esitatud nõuete kohta.
3.1.6.Pakkuja peab pakkumuses näitama, kui suures osas hankelepingu mahust kavatseb ta sõlmida allhankelepinguid koos kavandatavate alltöövõtjate nimedega, kes osalevad vahetult hankelepingu täitmises. Pakkuja esitab kavandatavate allhankijate kohta andmed vastavalt HD Lisa 1 Vormile IV, kus on esitatud teave hankelepingu osa suuruse ja iseloomu kohta, milles pakkuja kavatseb nendega allhankelepinguid sõlmida tingimusel, et pakkuja võib kaasata hankelepingu mahust olulise osa täitmisel muid alltöövõtjaid üksnes hankija nõusolekul pärast nende suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta kinnituse saamist.
3.2. Pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning märge informatsiooni ja dokumentide kohta, mis tuleb esitada kvalifikatsiooni hindamiseks ning hankemenetlusest kõrvaldamise alused.
3.2.1.Pakkujale esitatavad nõuded erialases või äriregistris registreerimise kohta:
18.104.22.168. Pakkuja ja tema alltöövõtjad peavad olema nõuetekohaselt registreeritud Majandustegevuse registris ehitustööde teostamise õigusega. Pakkuja ja tema alltöövõtjad peavad esitama koopia kehtivast tegevusloast ehitustööde teostamise õigusega koos Pakkuja kirjaliku allkirjastatud kinnitusega, et ta ise ja tema alltöövõtjad on nõuetekohaselt registreeritud Majandustegevuse registris.
22.214.171.124. Lisaks peab pakkujal olema kehtiv Muinsuskaitse tegevusluba restaureerimistöödeks.
3.2.2.Kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks vajalikud andmed ja nende vorminõuded:
126.96.36.199.Pakkujal esitada kirjalik kinnitus, et tema või tema seaduslik esindaja ei kuulu nende isikute hulka, keda on kriminaalvõi väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste süütegude toimepanemise eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv;
188.8.131.52.Pakkujal esitada kirjalik kinnitus, et ta ei ole pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei ole peatatud ning ta ei ole muus sellesarnases seisukorras Pakkuja asukohamaa seaduse kohaselt;
184.108.40.206.Pakkujal esitada kirjalik kinnitus, et Pakkuja suhtes ei ole algatatud sundlikvideerimist või muud sellesarnast menetlust tema asukohamaa seaduse kohaselt;
220.127.116.11. Hankija ei sõlmi hankelepingut taotlejaga/pakkujaga ja kõrvaldab ta hankemenetlusest mistahes ajal, kui taotlejal/pakkujal või tema alltöövõtjal ei ole nõuetekohaselt täidetud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused.
18.104.22.168.Pakkujal esitada Pakkuja elu- või asukohajärgse kohalike maksude halduri või Pakkuja asukohajärgse vastava pädevusega ametiasutuse tõend (seisuga mitte varem kui hanketeate kättesaamise kuupäev) selle kohta, et Pakkuja õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused on nõuetekohaselt täidetud.
*Pakkuja esitab HD Lisa 1 Vormi II kohase kinnituse punktides 22.214.171.124.; 126.96.36.199. ja 188.8.131.52 nimetatud asjaolude puudumise kohta.
*Pakkuja esitab punktis 184.108.40.206 nimetatud asjaolude puudumise kohta Maksu- ja Tolliameti tõendi (1) ja punktis 220.127.116.11 nimetatud asjaolude kohta Pakkuja elu- või asukohajärgse kohalike maksude maksuhalduri või taotleja asukohariigi vastava pädevusega ametiasutuse tõendi (2). Tõendi soovituslik vorm – Lisa 1 Vorm III.
*Juhul kui Pakkuja kavatseb hankelepingu täitmisel kasutada allhankelepingu alusel alltöövõtjaid, peab Pakkuja esitama HD Lisa 1 Vormi IV kohase kinnituse, et Pakkuja poolt kavandatud alltöövõtjatel puuduvad punktides 18.104.22.168; 22.214.171.124; 126.96.36.199; 188.8.131.52 ja 184.108.40.206. nimetatud kõrvaldamise alused.
3.3. Pakkuja majanduslikule ja finantsseisundile esitatavad tingimused ja nõutavad dokumendid
3.3.1.Pakkuja majanduslik ja finantsseisund peab võimaldama häireteta teostada riigihanke esemeks olevaid töid.
3.3.2. Pakkuja (3) kolme viimase majandusaasta (2010,2011;2012) teenuse netokäive peab olema igal aastal vähemalt 100000.(üks sada tuhat ) eurot. Pakkujal esitada väljavõte viimase kolme majandusaasta (2010, 2011;2012) teenustööde kohta.
3.3.3.Ühispakkujad võivad enda majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks summeeritavate näitajate puhul tugineda kõigi ühispakkujate vastavatele summeeritud näitajatele.
3.3.5.Pakkumuse mahtu peavad kuuluma kõik teenused, materjalid ja toimingud, mis on vajalikud Aavikute majamuuseumi remondiks.
3.4. Pakkuja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatavad tingimused ja nõutavad dokumendid:
3.4.1. Pakkuja peab viimase kolme aasta jooksul omama vähemalt 1 (ühe) täispalkehitise või muu puithoone põhikonstruktsioonide ehitamise või remondi / restaureerimise kogemust. Ainult viimistlustööde tegemine ei ole piisav.
3.4.2.Pakkuja peab antud riigihanke objektiks oleva Aavikute muuseumi pea- ja kõrvalhoone remonttööde pakkumuses esitama analoogsete objektide loetelu koos maksumuse ja tellija märkimisega.
4. HANKELEPINGU TINGIMUSED
4.1.Hankeleping sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkujaga.
4.2.Hankelepingu periood on 15.08.2015.a. kuni 30.11.2015.
4.2.1. Ehitustöödega on võimalik alustada 15. augustil 2015 ja ehitustööd peavad olema lõpetatud 30. novembril 2015.
5. MAKSETINGIMUSED
5.1.Tööde eest tasumine toimub etapiviisiliselt vastavalt töölepingu tingimustele.
5.2.Hankija ei võimalda ettemaksu.
5.3.Tasumine toimub aktsepteeritud ja allkirjastatud akti ja arvete alusel 21 (kakskümmend üks ) päeva jooksul.
6. PAKKUMUSE VORMISTAMISE KEEL
6.1.Pakkumus tuleb esitada eesti keeles.
7. PAKKUJA ESITATAV LISAINFORMATSIOON JA –DOKUMENDID
7.1.Juriidilisest isikust pakkuja esitab koos kvalifitseerimise dokumentidega HD Lisa 1 Vormi V kohase volikirja tema esindamiseks juhul, kui pakkumusele pakkuja esindajana alla kirjutanud isik või isikud ei ole äriregistri B-kaardile kantud juhatuse liikmed, kes omavad juriidilise isiku esindamise õigust.
7.2.Kui osalemise pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt, peavad nad hankemenetluse ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja ning andma ühises pakkumuses kinnituse selle kohta, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. Volikiri ja kinnitus solidaarse vastutuse kandmise kohta tuleb esitada koos ühise osalemise pakkumusega.
8. PAKKUMUSE VORMISTAMINE, ESITAMINE JA MUUTMINE
8.1.Pakkumus tuleb esitada paberkandjal köidetuna.
8.2.Kõik lehed peavad olema kinnitatud pakkuja seadusliku või volitatud esindaja allkirjaga.
8.3.Parandused, vahelekirjutused ja muudatused pakkumisdokumentides ei ole lubatud.
8.4.Pakkumus peab olema koostatud järgnevalt esitatud struktuuri kohaselt:
*tiitelleht;
*sisukord;
*HD punktis 7.1 nimetatud volikiri (vajadusel);
*HD punktis 7.2 nimetatud volikiri (vajadusel);
*HD Lisa 1 Vorm I kohane riigihanke Hankemenetluses osalemise taotlus;
*HD punktis 3 nimetatud dokumendid nende nimetamise järjekorras ( ühise osalemise taotluse puhul kõigi partnerite kohta ).
8.5.Pakkumus tuleb esitada ühes eksemplaris kinnises pakendis, rakendades abinõusid, mis välistavad kahtluse pakendi võimalikust eelnevast avamisest.
8.6..Pakkumuse pakendile tuleb kanda järgmised kirjed:
*hankija nimi;
*hankija aadress;
*riigihanke nimetus;
*Pakkuja nimi, registrikood ja aadress ning sidevahendite andmed;
*Aavikute majamuuseumi remont ja soojavarustuse rekonstrueerimine.
8.7.Hankemenetluse pakkumus tuleb esitada aadressil Kuressaare, Lossihoov 1,
10.08.2015.a. kell 12.00
8.8.Hankija väljastab pakkumuse kättesaamisel pakkujale tema nõudmisel kirjaliku (allkirjastatud) tõendi, milles on märgitud hankija nimi, pakkumuse kättesaamise kuupäev ja kellaaeg ning pakkumuse esitanud pakkuja nimi, registrikood, riigihanke nimetus ja märgib pakkumuse pakendile selle kättesaamise kuupäeva ja kellaaja.
8.9.HD punktis 8.7. nimetatud tähtajast hiljem saabunud pakkumusi arvesse ei võeta. Nende kohta väljastatakse tõend vastavalt HD punktile 8.8. ning pakkumus tagastatakse pakkujale avamata kujul.
8.10.Pakkuja võib oma pakkumust muuta kuni HD punktis 8.7. nimetatud tähtajani, esitades uue pakkumuse, mille pakendile on märgitud lisaks HD punktis 12.7 nimetatule märge "Muutmine".
8.11.Hankija annab pakkumuse muutmise kättesaamisel pakkujale HD punktis 8.8. nimetatud tõendi, mida on täiendatud märkega "Muutmine", ning märgib pakkumuse pakendile pakkumuse kättesaamise kuupäeva ja kellaaja.
8.12.Pakkuja võib esitatud pakkumuse tagasi võtta, kusjuures sellekohane kirjalik teade tuleb esitada Hankijale enne HD punktis8.7. nimetatud tähtpäeva.
8.13.Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ning esitamisega seotud kulud.
8.14.Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse hankijale õigeaegse üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu ( force majeure ) toime võimaluse.
8.15.Hankija ei vastuta nõuetekohaselt varustamata andmetega pakkumuse pakendi võimaliku sattumise eest valesse kohta või selle enneaegse avamise eest..
9. SELGITUSED
9.1.HD sisu kohta saab selgitusi kirjalikul pöördumisel Hankija kontaktisiku Tõnu Sepp poole aadressil firstname.lastname@example.org . 9.2.Hankija vastab esitatud küsimustele 3 tööpäeva jooksul selgituse saamise taotlusest arvates, edastades kirjalikud vastused koos küsimustega samaaegselt kõigile pakkujatele. Kui pakkujad on esitanud hankijale faksi numbri või e-posti aadressi, edastatakse pakkujatele vastused faksi või e-posti teel.
9.3.Hankija ei vastuta faksi või e-posti side toimimise eest.
10. PAKKUMUSTE AVAMISE KORD
10.1.Pakkumuste avamine toimub Kuressaare, Lossihoov 1, 15 (viisteist) minutit pärast pakkumuste esitamise tähtaega.
10.2.Pakkumuste avamisel avatakse pakkumused, mis on esitatud õigeaegselt, mida ei ole tagasi võetud ja mida ei ole avatud enne HD punktis 8.7. nimetatud tähtaega (puuduvad eelnevad avamisjäljed), nende esitamise järjekorras, alustades kõige varem esitatust.
10.3.Juhul, kui pakkuja on muutnud oma pakkumust, esitades uue pakkumuse, mille pakendile on kantud märge "Muutmine", avatakse pakkumus, mille pakendile on kantud märge "Muutmine".
10.4.Pakkumuste avamise kohta koostatakse pakkumuste avamise protokoll. Esitatud pakkumusdokumendid hoitakse konfidentsiaalsena.
10.5.Pakkumused, mis on avatud enne HD punktis 8.7. nimetatud tähtaega ( avamisjälgedega osalemise taotlused ), pakkumusi, mida ei avatud HD punktides 10.1. ja 10.2. sätestatud korras, ja pakkumusi, mis on tagasi võetud, ei võeta arvesse ning nende kohta tehakse protokolli vastav märge.
10.6.Pakkumused, mida ei võetud arvesse, tagastatakse taotlejatele.
11. PAKKUJATE KVALIFIKATSIOONI KONTROLLIMINE
11.1.Hankija kontrollib Pakkujate kvalifikatsiooni vastavust HD punktis 3 ja hanketeates toodud tingimustele.
11.2.Hankija jätab taotleja kvalifitseerimata, kui:
11.2.1.pakkuja ei vasta HD punktis 3 esitatud nõuetele:
11.2.2.pakkuja ei ole esitanud andmeid või dokumente, mida Hankija on riigihangete seaduse alusel käesolevas HD-s nõudnud;
11.2.3.pakkuja ei vasta tegutsemiseks vastavas valdkonnas õigusaktidega ette nähtud nõuetele või tema majanduslik seisund või tehniline kompetentsus ei vasta HD-s esitatud tingimustele.
11.3.Hankija võib HD punktides 11.2.2. ja 11.2.3. nimetatud juhtudel taotleja kvalifitseerida, kui esitamata andmed või dokumendid on hankijale oluliste kulutusteta avaliku registri kaudu kättesaadavad või kui esitatud tingimustele mittevastavus on otsuse tegemisel väheoluline.
11.4.Ühise osalemise taotluse esitamise korral kvalifitseeritakse ühise osalemise taotluse esitanud taotlejad HD-s toodud summeerimatute näitajate osas eraldi. Numbrilised näitajad summeeritakse, kusjuures summeerimisel saadav näitaja peab vastama HD-s esitatud tingimustele.
11.5.Kui üks ühise osalemise taotluse esitanud taotlejatest ei kvalifitseeru, jäetakse kvalifitseerimata kõik ühise osalemise taotluse esitanud taotlejad.
11.6.Kvalifitseerimata jäetud taotleja ei osale edasises hankemenetluses.
11.7.Hankemenetlusest kõrvaldatakse mis tahes ajal taotleja:
11.7.1.keda on või kelle seaduslikku esindajat on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste süütegude toimepanemise eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv;
11.7.2.kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases seisukorras tema asukohamaa seaduse kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel käesoleva RHS § 28 lõike 4 punktis 4 sätestatud juhul ja tingimustel;
11.7.3.kelle suhtes on algatatud sundlikvideerimine või muu sellesarnane menetlus tema asukohamaa seaduse kohaselt;
11.7.4.kui temal või tema alltöövõtjal õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema asukoha kohalike maksude või
sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud.
11.7.5.kes on samas riigihankes või ühe hankemenetluse raames osadeks jaotatud riigihanke korral sama osa suhtes esitanud ühise osalemise taotluse, olles ühtlasi esitanud osalemise taotluse üksi, esitanud mitu ühist osalemise taotlust koos erinevate teiste ühistaotlejatega või nimetanud alltöövõtjana hankelepingu täitmisel teist taotlejat;
11.7.6.kes on esitanud valeandmeid RHS kvalifitseerimise kohta sätestatud nõuete või RHS alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise nõuetele vastavuse kohta.
12. PAKKUMUSE MAKSUMUS
12.1.Maksumus esitatakse eurodes.
13. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG.
13.1.Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 päeva pakkumuse esitamise tähtpäevast arvates.
14. PAKKUMUSE TAGATIS.
14.1.Pakkujalt tagatist ei nõuta.
15. PAKKUMISTE VORMISTAMINE, ESITAMINE JA MUUTMINE
15.1. Pakkumus peab sisaldama HD Lisa 3 kohase hinnapakkumise ja täidetud töömahtude tabeli.
16. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE
16.1.Hankijal on õigus tagasi lükata kõik pakkumused kas tervikuna RHS § 49 alusel kui:
16.1.1.kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust;
16.1.2.hanke realiseerimiseks vajalikud tingimused muutuvad oluliselt ja muudavad hanke realiseerimise mittevajalikuks.
16.2.Teade kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta edastatakse kohe kõigile pakkujatele, kellele HD väljastati.
17. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA PAKKUMUSE EDUKAKS TUNNISTAMINE
17.1.Pakkumuse hindamise kriteeriumiks on pakkumuse maksumus, s.o. edukaks tunnistatakse kõige madalama hinnaga pakkumus.
17.2.Lepinguhinna korrigeerimist teostatakse tulenevalt Eesti Vabariigi seaduste ja rahakursi muutumisest.
17.3.Hankija teavitab
pakkujaid pakkumuse
edukaks tunnistamise
otsusest.
18. LISA 1. VORM I – RIIGIHANKE HANKEMENETLUSEL OSALEMISE TAOTLUS
Hankija nimi: Saaremaa Muuseum
Riigihanke nimetus: Aavikute majamuuseumi remont ja soojavarustuse rekonstrueerimine
1. Kinnitame soovi osaleda lihtmenetlusega hankemenetluses ning kinnitame, et oleme tutvunud Hankedokumentidega ja nõustume täielikult Hankija esitatud tingimustega ning oleme nõus peale pakkumuse esitamise ettepaneku tegemist hankija poolt astuma esitatud pakkumuse osas hankijaga läbirääkimistesse.
2.Kinnitame, et vastame täielikult Hankedokumentides esitatud osalemistingimustele ning meil on kõik võimalused ja vahendid eelnimetatud riigihanke teostamiseks.
3.Pakume ennast teostama eelnimetatud riigihanget ning nõustume kõrvaldama kõik puudused nende esinemise korral, lähtudes esitatud kvaliteedinõuetest.
4.Kinnitame, et kõik käesolevale taotlusele lisatud dokumendid on koostatud vastavalt hanketeates ja hankedokumentides sisalduvatele tingimustele ja saame aru, et nõutud dokumentide mitteesitamisel või nende mittenõuetekohase täitmise puhul lükatakse meie pakkumus tagasi kui Hankedokumentidele mittevastav.
5.Kinnitame, et nõustume üle võtma kõik hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimused .
6.Kinnitame, et käesolevale taotlusele lisatud dokumendid on meie taotluse lahutamatu osa.
Kuupäev:
_____________
(allkiri)
(esindaja nimi)
(amet)
Volitatud sellele Taotlusele alla kirjutama nimel
Pakkuja asukoha aadress , e-mail faks , telefonid
19.LISA 1. VORM II– KINNITUS PAKKUJA HANKEMENETLUSEST KÕRVALDAMISE ASJAOLUDE PUUDUMISE KOHTA
Hankija nimi: Saaremaa Muuseum
Riigihanke nimetus: Aavikute majamuuseumi remont ja soojavarustuse rekonstrueerimine
Käesolevaga kinnitame vastavalt RHS § 38 lõike 3 punkti 1 nõuetele järgmist.
1.Meid ega meie seaduslikku esindajat ei ole kriminaal- või väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste süütegude toimepanemise eest, mille kohta esineks kehtivaid karistusandmeid karistusregistris või oleks karistus meie eluvõi asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv;
2.Me ei ole pankrotis või likvideerimisel, meie äritegevus ei ole peatatud ja me ei ole muus sellesarnases seisukorras meie asukohamaa seaduse kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel käesoleva RHS § 28 lõike 4 punktis 4 sätestatud juhul ja tingimustel;
3.Meie suhtes ei ole algatatud sundlikvideerimist või muud sellesarnast menetlust meie asukohamaa seaduse kohaselt;
Märkused:
Kuupäev:
Pakkuja nimi ja andmed:
Esindaja allkiri: _____________________
20. LISA 1. VORM III – TÕENDID MAKSUDE TASUMISE KOHTA
Vastavalt RHS § 38 lõike 3 punkti 2 nõuetele
1. Maksu ja Tolliameti tõend
Käesolevaga kinnitame, et ………....................................………………………………………………………………………… (taotleja/pakkuja nimi, registrikood, asukoht) on nõuetekohaselt täitnud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused.
2. Pakkuja asukohajärgne kohalike maksude maksuhalduri tõend
Käesolevaga kinnitame, et ………....................................………………………………………………………………………… (taotleja/pakkuja nimi, registrikood, asukoht) on nõuetekohaselt täitnud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused.
21. LISA 1. VORM IV – ALLTÖÖVÕTJATE ANDMED
Hankija nimi: Saaremaa Muuseum
Aavikute majamuuseumi remont ja soojavarustuse rekonstrueerimine
Riigihanke nimetus:
Oleme planeerinud käesoleva riigihanke teostamisel sõlmida allhankelepinguid % ulatuses hankelepingu kogumahust summas krooni.
Oleme kavatsenud hankelepingu täitmiseks sõlmida allhankelepingud järgnevate alltöövõtjatega:
Kinnitame, et oleme teadlikud tingimusest, et võime hankelepingu mahust olulise osa täitmisel kaasata muid alltöövõtjaid üksnes hankija kirjalikul nõusolekul pärast nende suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta kinnituse saamist.
Käesolevaga kinnitame vastavalt RHS § 38 lõikele 4, et meie poolt allhankelepingu alusel vahetult hankelepingu täitmises osalevate alltöövõtjate kohta järgmist:
1.Meie alltöövõtjaid ega tema seaduslikke esindajaid ei ole kriminaal- või väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste süütegude toimepanemise eest, mille kohta esineks kehtivaid karistusandmeid karistusregistris või oleks karistus nende elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv;
2.Meie alltöövõtjad ei ole pankrotis või likvideerimisel, nende äritegevus ei ole peatatud ja nad ei ole muus sellesarnases seisukorras oma asukohamaa seaduse kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel käesoleva RHS § 28 lõike 4 punktis 4 sätestatud juhul ja tingimustel;
3.Meie alltöövõtjate suhtes ei ole algatatud sundlikvideerimist või muud sellesarnast menetlust nende asukohamaa seaduse kohaselt;
4. Meie alltöövõtjad on nõuetekohaselt täitnud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused.
Kuupäev:
Pakkuja nimi ja andmed:
Esindaja allkiri:_____________________
22. LISA 1. VORM V – VOLIKIRI
Hankija nimi: Saaremaa Muuseum
Riigihanke nimetus: Aavikute majamuuseumi remont ja soojavarustuse rekonstrueerimine
Käesolevaga volitab( pakkuja nimi )
__________________________________________________________________________ ( volitaja nimi ja ametikoht ) isikus ____________________________________________________________________________ ( volitatava nimi, ametikoht ) olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama ülalnimetatud riigihanke pakkumist.
Volitatava allkirja näidis: ________________________
Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.
Volikiri kehtib kuni: ________________
Kuupäev: _________________
____________________ (volitaja allkiri)
____________________ (volitaja nimi ja ametikoht)
23. LISA 2: TEHNILINE KIRJELDUS
Hankija nimi:
Saaremaa Muuseum
Aavikute majamuuseumi remont ja soojavarustuse rekonstrueerimine
Riigihanke nimetus:
1. Lähtedokumendid: vt. HD punkt 2.1
2. Aavikute majamuuseumi remonttööd teostada vastavalt:
« Ehitusseadusele » 01.05.2009. ;
« Muinsuskaitseseadusele » 01.04.2002.;
" Riigihangete seadusele ( RHS ) ";
seaduse alusel kehtestatud õigusaktidele;
Eesti Vabariigi ehitusalastele õigusaktidele, määrustele ja otsustele;
heale ehitustavale.
3. Muud tingimused
3.1. Ehitustööde käigus tekkinud lammutuspraht ja muud jäätmed tuleb ehitajal ära vedada ja vajadusel utiliseerida (anda üle jäätmekäitlejale, tasudes kõik vajalikud tasud, lõivud, maksud). Ehitaja peab täitma kõiki keskkonnanõudeid.
3.2. Muuseumi turvalisuse tagamiseks peab ehitaja kooskõlastama oma tegevuse kohapealse muuseumi järelevaatajaga.
3.3. Hoovis kaevetöid tehes tuleb taastada olemasolev tee ja haljastus.
3.4. Hankedokumentide koosseisus olevates töömahtude loendis fikseeritud töömahud peab pakkuja enne pakkumuse esitamist ise üle kontrollima ja vajadusel tegema ettepaneku nende korrigeerimiseks. Pärast töövõtulepingu sõlmimist ei korrigeerita tööde arvestuslikke mahtusid ega muudeta tööde lepingulist maksumust.
4. Aavikute muuseumi remonttööde kestus.
Objekti kavandatud valmimisajaks on 30. november 2014.
Garantiiaeg on 36 ( kolmkümmend kuus) kuud alates tööde lõplikust aktiga üleandmisest.
24. LISA 3. PAKKUMUS
Hankija nimi:
Saaremaa Muuseum
Riigihanke nimetus:
Aavikute majamuuseumi remont jasoojavarustuse rekonstrueerimine
Hinnapakkumus:
1.Kinnitame, et nõustume Hankija poolt esitatud tingimustega ja oleme valmis teostama pakkumuse sisuks oleva töö järgnevas pakkumustabelis antud hinnaga.
2. Kinnitame, et nõustume Hankija poolt esitatud tingimusega ja oleme valmis teostama remonttööd Hankija poolt määratud tähtaegade järgi.
3. Kinnitame, et meie esitatud Taotlus hankemenetluses osalemiseks ja sellele lisatud dokumendid on käesoleva pakkumuse lahutamatu osa.
4. Käesolev pakkumus on jõus 90 päeva Pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates.
5. Aktsepteerime Hankija õigust lükata tagasi kõik Pakkumused Riigihangete seaduses ja Hankedokumentides kirjeldatud juhtudel.
Kuupäev:
Pakkuja nimi ja andmed:
Esindaja allkiri:_____________________
Volitatud sellele Pakkumusele alla kirjutama _________________________ nimel ( HD Lisa 1. Vorm VI – Volikiri )
Pakkuja asukoha aadress , e-mail , faks , telefonid
25. Lisa 4. Tellija poolt töövõtjale antavad materjalid
|
<urn:uuid:870c51bf-b9c6-4bfc-a1ff-17b5d7af3a4b>
|
CC-MAIN-2023-50
|
http://www.saaremaamuuseum.ee/wp-content/uploads/2012/10/HD_Aavikute-muuseum.pdf
|
2023-12-03T07:34:19+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00074-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 84,825,284
| 11,401
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.997079
|
ekk_Latn
| 0.999995
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
184,
194,
4561,
10322,
14311,
18994,
20028,
21592,
22739,
23518,
25385,
26136,
27570,
28686,
28743
] | 1
|
[
0.080078125,
0.578125,
0.263671875,
0.0654296875,
0.009765625,
0.0023956298828125
] |
RE Kinnisvara AS | Telliskivi 60/2 I-hoone, 6. korrus, Tallinn | +372 66 88 666
Andmed
RE Kinnisvara AS on tegutsenud 1995. aastast, olles üks vanimaid Eesti kinnisvaraettevõtteid.
Me pakume kõiki kinnisvaraga seotud teenuseid:
– äri- ja elamispindade maaklerteenus
– kinnisvara hindamine laenu tagatiseks, sh kohtutele,
finantsaruandluseks jne.
– äri- ja elukondlike arendusprojektide müügikorraldus
– kinnisvaraturu ja -projektide analüüs ja konsultatsioon
Teeme koostööd kõikide Eesti pankade ja finantsasutustega.
RE Kinnisvara AS – PARIM OSA KINNISVARAST
RE Kinnisvara AS | Telliskivi 60/2 I-hoone, 6. korrus, Tallinn | email@example.com | +372 66 88 666
|
<urn:uuid:34e2c091-776f-4c53-a69e-2c6c52ee0d2e>
|
CC-MAIN-2023-50
|
https://re.ee/print-pdf/?property_id=53634&data_type=api
|
2023-12-03T07:25:57+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00074-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 555,377,329
| 275
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999874
|
ekk_Latn
| 0.999785
|
[
"unknown",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
79,
661
] | 1
|
[
0.00982666015625,
0.8984375,
0.0712890625,
0.0185546875,
0.0010223388671875,
0.00014495849609375
] |
* Kliendi poolsed mittekonstruktiivsed muudatused projektis, lisatööna tunnihinna alusel
+ Sisaldub
- Ei sisaldu
V Võimalik tellida lisaks
T - Tüüpmajadel hinnas, muudatusega ja eri projektidel valikuline
Tehase
pakett 1
Tehase
pakett 2
Tehase
pakett 3
*Paketiinfo ühe ja kahekordsetele elamutele
Projekteerimine
Eskiisjoonised (Timberelemendi tüüpmaja puhul)
+
+
+
Paigaldusjoonised
+
+
+
Elektriprojekt
V
V
T
Ventilatsiooni projekt
Kütte projekt
Vesi ja kanali projekt
Ehitusloa taotlemine koos energiamärgisega
V
V
V
V
V
V
+ Sisaldub
T - Tüüpmajadel hinnas, muudatusega ja eri projektidel valikuline
Seina elemendid
Välisseinade kihid
Katuse ja vahelae elemendid
Lisad
Elekter
Elekter (sisaldab elektritoose ja kõrisid)
Avatäited
PVC aknad (3xklaas) koos paigaldusega. Väljast valged, seest valget.
*Terrassi uksed ja aknad arvestatud kõik sissepoole avatavad.
Tehasepaketid ei sisalda:
Elementide, fermide ning muude materjalide transporti ega paigaldust
Kinnitusvahendid elementide ühendamiseks
Lisamaterjali müük:
Lisamaterjalide müüki teostame lepinguväliselt vastavalt kliendi etteantud kogustele ja tasumine eraldi arve alusel.
Maksetingimused:
-
V
-
V
+
V
50% elementide valmimisel
|
<urn:uuid:70573ffa-35b0-4cf7-b812-738ca584d349>
|
CC-MAIN-2023-50
|
https://timberelement.ee/wp-content/uploads/2023/06/Pakettide-info.pdf
|
2023-12-03T08:02:45+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00074-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 656,148,808
| 494
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999961
|
ekk_Latn
| 0.999971
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
649,
1196,
1223
] | 1
|
[
0.1943359375,
0.54296875,
0.2373046875,
0.0223388671875,
0.00130462646484375,
0.000690460205078125
] |
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS
Mepidor, 20 mg/ml süstelahus hobustele
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga ml sisaldab:
Toimeaine:
Mepivakaiinvesinikkloriid
20 mg
(vastab 17,4 mg mepivakaiinile)
Abiainete täielik loetelu on esitatud lõigus 6.1.
3. RAVIMVORM
Süstelahus.
Selge, värvitu kuni kergelt kollakas lahus.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1. Loomaliigid
Hobune.
4.2. Näidustused, määrates kindlaks vastavad loomaliigid
Intraartikulaarne- ja epiduraalanesteesia hobustel.
4.3. Vastunäidustused
Mitte kasutada, kui esineb ülitundlikkust amiidide rühma kuuluvate lokaalanesteetikumide või ravimi ükskõik milliste abiainete suhtes.
4.4. Erihoiatused iga loomaliigi kohta
Ei ole.
4.5. Ettevaatusabinõud
Ettevaatusabinõud kasutamisel loomadel
Intravaskulaarse süstimise vältimiseks tuleb enne manustamist ja manustamise ajal aspireerida.
Mepivakaiini analgeetiline toime, kui seda kasutatakse lonkeuuringu osana, hakkab kaduma 45...60 minuti möödudes. Siiski võib analgeesia mõjutada kõnnakut rohkem kui kaks tundi.
Ettevaatusabinõud veterinaarravimit loomale manustavale isikule
Inimesed, kes on mepivakaiini või amiidide rühma kuuluvate lokaalanesteetikumide suhtes ülitundlikud, peaksid kokkupuudet veterinaarravimiga vältima.
Ravim võib ärritada nahka ja silmi.
Vältida nahale ja silma sattumist. Nahale ja silma sattunud pritsmed pesta kohe rohke veega maha. Ärrituse püsimisel pöörduda arsti poole.
Võivad esineda kõrvaltoimeid lootele. Rasedad naised peavad ravimi käsitsemist vältima.
Juhuslikul ravimi süstimisel iseendale võivad ilmneda kardiorespiratoorsed ja/või kesknärvisüsteemi nähud. Tuleb olla ettevaatlik, et vältida juhuslikku ravimi süstimist iseendale.
Juhuslikul ravimi süstimisel iseendale pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata pakendi infolehte või pakendi etiketti.
Mitte juhtida mootorsõidukit.
Pärast kasutamist pesta käed.
4.6. Kõrvaltoimed (sagedus ja tõsidus)
Selle ravimi süstimise järgselt võib vähestel juhtudel esineda lokaalset, pehmete kudede mööduvat turset.
Tahtmatu intravaskulaarse süstimise või lokaalanesteetikumi ülemäärase kasutamise korral võib tekkida süsteemne toksilisus, mida iseloomustavad kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed.
Süsteemse toksilisuse ilmnedes tuleks kardiorespiratoorse depressiooni korral manustada hapnikku ja krampide kontrolli all hoidmiseks manustada diasepaami.
4.7. Kasutamine tiinuse, laktatsiooni või munemise perioodil
Veterinaarravimi ohutus tiinuse ja laktatsiooni perioodil ei ole piisavalt tõestatud. Mepivakaiin läbib platsentabarjääri.
Ei ole tõendeid, et mepivakaiin on reproduktiivtoksilise või teratogeense toimega.
Siiski võib amiidide rühma anesteetikumide, nt mepivakaiin, kumuleerumine hobuste lootes põhjustada neonataalset depressiooni ja elustamisvõimaluste häirumist. Seetõttu tuleb sünnitusabis seda anesteesiat kasutada ainult vastavalt vastutava loomaarsti tehtud kasu-riski suhte hinnangule.
4.8. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Mepivakaiini tuleb ettevaatusega kasutada loomadel, kes saavad ravi amiidrühma teiste lokaalanesteetikumidega, kuna nende ravimite toksilised toimed on üksteist võimendavad.
4.9. Annustamine ja manustamisviis
Ravimi süstimisel tuleb järgida kõiki aseptilisi ettevaatusabinõusid.
Intraartikulaarne anesteesia: 60...600 mg mepivakaiinvesinikkloriidi (3...30 ml ravimpreparaati),
sõltuvalt liigese suurusest.
Epiduraalseks kasutamiseks:
0,2…0,25 mg/kg (1,0…1,25 ml/100 kg), kuni10 ml/hobuse kohta, sõltuvalt nõutava anesteesia sügavusest ja ulatusest.
Kõikidel juhtudel tuleb soovitud efekti saavutamiseks annus hoida minimaalsel vajalikul tasemel. Toime kestus on ligikaudu 1 tund. Enne intraartikulaarset või epiduraalset manustamist tuleb nahk raseerida ja põhjalikult desinfitseerida.
Antud ravim ei sisalda antimikrobiaalset säilitusainet. Viaali tohib kasutada vaid ühe korra. Kasutamata ravim tuleb hävitada.
4.10. Üleannustamine (sümptomid, esmaabi, antidoodid), vajadusel
Üleannustamisega seotud sümptomid ühtivad sümptomitega, mis ilmnevad pärast tahtmatut intravaskulaarset süstimist, nagu on kirjeldatud lõigus 4.6.
4.11. Keeluaeg (-ajad)
Lihale ja söödavatele kudedele: 3 päeva.
Piimale: 72 tundi.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakoterapeutiline rühm: lokaalanesteetikumid, amiidid
ATCvet kood: QN01BB03
5.1. Farmakodünaamilised omadused
Mepivakaiinvesinikkloriid on tugeva toimega lokaalanesteetikum, mille toime avaldub kiiresti. Kuna see ei tekita vasodilatsiooni, ei vaja see oma toime pikendamiseks epinefriini.
Mepivakaiini toimemehhanism on vältida närviimpulsi tekkimist ja ülekannet.
Närviülekannet blokeerib kerge depolarisatsiooni tekitatud membraanide mööduvalt suurenenud Na + ioonide läbilaskvuse vähenemine või takistamine.
See toime tuleneb otsesest mõjust pingetundlikele Na + kanalitele. Mepivakaiini toime avaldumine on seetõttu kiire (2...4 minutit) ja keskmise toimeajaga (ligikaudu 1 tund).
5.2. Farmakokineetilised andmed
Mepivakaiini maksimaalne plasmakontsentratsioon on mõõdetud märadel kaudaalse epiduraalanesteesia või kaudaalse subarahnoidaalanesteesia järgselt. Maksimaalsed plasmakontsentratsioonid on sarnased (0,05 µg/m) ja saabusid 51…55 minutiga. Peamine metaboliit hobuse uriinis on 3-hüdroksümepivakaiin.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1. Abiainete loetelu
Naatriumkloriid Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks) Süstevesi
6.2. Sobimatus
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda veterinaarravimit teiste veterinaarravimitega segada.
6.3. Kõlblikkusaeg
Müügipakendis veterinaarravimi kõlblikkusaeg: 3 aastat.
Antud ravim ei sisalda antimikrobiaalset säilitusainet. Viaali tohib kasutada vaid ühe korra.
Kasutamata ravim tuleb hävitada.
6.4. Säilitamise eritingimused
Hoida viaal originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
Veterinaarravim ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.
6.5. Vahetu pakendi iseloomustus ja koostis
Pappkarp, mis sisaldab läbipaistvat tüüp I klaasviaali, millel on bromobutüülist punnkork või bromobutüülist punnkork fluoritud polümeerkatte ja alumiiniumkorgiga.
Pakendi suurused: 10 ml, 5 x 10 ml, 6 x 10 ml.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6. Erinõuded ettevaatusabinõude osas kasutamata jäänud veterinaarravimite või nende kasutamisest tekkinud jäätmete hävitamisel
Kasutamata veterinaarravim või selle jäätmed tuleb hävitada vastavalt kohalikule seadusandlusele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
VetViva Richter GmbH Durisolstrasse 14 4600 Wels Austria
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
2058
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 06.12.2017
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.12.2022
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Veebruar 2023
MÜÜGI, TARNIMISE JA/VÕI KASUTAMISE KEELD
Ei rakendata.
|
<urn:uuid:cfca94ae-cc52-4099-ae8d-7bdb8710ab6a>
|
CC-MAIN-2023-50
|
https://ravimiregister.ee/en/Data/SPC/SPC_1735512.pdf
|
2023-12-03T07:28:34+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00074-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 552,037,021
| 2,758
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999891
|
ekk_Latn
| 0.999895
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1282,
4148,
6136,
6841
] | 1
|
[
0.03076171875,
0.52734375,
0.369140625,
0.0673828125,
0.00341796875,
0.0010223388671875
] |
21. jaanuar 2013 EMA/673365/2012 rev. 1 EMEA/H/A-31/1311
Teave tolperisooni sisaldavate ravimite kohta
Muudetud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 31 kohase menetluse tulemused
Euroopa Ravimiamet lõpetas 21. juunil 2012 tolperisooni ohutuse ja efektiivsuse hindamise. Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee järeldas, et suukaudselt manustatavate tolperisooni sisaldavate ravimite kasulikkus on suurem kui nendega kaasnevad riskid, aga nende kasutamist tuleb piirata üksnes insuldijärgse spastilisuse (lihasjäikuse) raviga täiskasvanutel. Peale selle soovitas inimravimite komitee tühistada süstitavate tolperisooni sisaldavate ravimite müügiload kogu Euroopa Liidus.
Pärast taasläbivaatamist kinnitas inimravimite komitee 18. oktoobril 2012 antud soovitused.
Mis on tolperisoon?
Tolperisoon on lihasrelaksant. Tolperisooni sisaldavaid ravimeid müüakse juba 1960. aastatest mitmes Euroopa Liidu riigis erinevate haigusseisundite põhjustatud lihasspasmide (tahtmatud lihaskokkutõmbed) ja spastilisuse raviks. Nimetatud haigusseisundid on neuroloogilised haigused (peaja seljaajuga seotud haigused, näiteks sclerosis multiplex), lokomotoorsed haigused (selgroo ja suurte liigestega, näiteks puusaliigesega seotud haigused), vaskulaarsed haigused (veresoontega seotud haigused), Little'i tõbi (tuntud ka nimetuse alla tserebraalparalüüs; see on harvaesinev ajuhaigus, mille korral esineb kahjustus nendes aju piirkondades, mis kontrollivad liigutusi). Tolperisooni kasutatakse ka kirurgiliste operatsioonide järgses taastusravis.
Tolperisooni täpne toimemehhanism ei ole teada, aga arvatakse, et see toimib pea- ja seljaajus, vähendades närviimpulsse, mis kutsuvad esile lihaskokkutõmbeid ja muudavad need jäigaks. Arvatakse, et tolpersioon aitab lihaste jäikust leevendada just närviimpulsside vähendamise teel.
Tolperisooni sisaldavaid ravimeid turustatakse tablettide ja/või süstelahusena erinevate kaubanduslike nimetuste all Bulgaarias, Küprosel, Tšehhi Vabariigis, Saksamaal, Ungaris, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias.
Miks tolperisooni sisaldavad ravimid läbi vaadati?
Et tolperisooni sisaldavad ravimid on välja töötanud erinevad ravimifirmad ja ravimite müügiload on Euroopa Liidus välja antud riiklike menetluste alusel, siis kasutatakse neid eri riikides erinevate haigusseisundite raviks. Saksamaal ei ole heaks kiidetud mitmed näidustused, mis on heaks kiidetud teistes riikides, sest Saksamaa ravimiamet leidis, et tolperisooni efektiivsus nendel näidustustel ei ole
E-mail
Website www.ema.europa.eu
tõendatud. Peale selle on Saksmaal turustamisjärgselt teatatud paljudest ülitundlikkusreaktsioonidest (allergilistest reaktsioonidest) tolperisooni suhtes. Seetõttu otsustas Saksamaa ravimiamet, et kõigil heakskiidetud näidustustel tuleb läbi viia tolperisooni täielik kasulikkuse ja riski tasakaalu hindamine. 15. juulil 2011 palus Saksamaa ravimiamet inimravimite komiteelt arvamust tolperisooni sisaldavate ravimite müügilubade säilitamise, muutmise, peatamise või tühistamise kohta kogu Euroopa Liidus.
Mis andmed inimravimite komitee läbi vaatas?
Inimravimite komitee tutvus andmetega tolperisooni suukaudsete ja süstitavate ravimvormide efektiivsuse kohta erinevatel näidustustel, sealhulgas avaldatud kliiniliste uuringute andmete ning erinevate uuringute analüüsidega. Andmed esitasid tolperisooni sisaldavaid ravimeid tootvad ettevõtted. Peale selle vaatas inimravimite komitee läbi olemasolevad turustamisjärgsed andmed spontaansete kõrvalnähtude teadete kohta.
Mis olid inimravimite komitee järeldused?
Inimravimite komitee märkis, et enamik suukaudse tolperisooniga läbi viidud uuringutest on toimunud 1960. ja 1970. aastatel ega vasta tänapäevastele standarditele. Olemasolevad andmed tolperisooni sisaldavate ravimite kasutamise kohta lokomotoorsete haiguste, vaskulaarsete haiguste ja Little'i tõve korral ning kirurgilistest operatsioonidest taastumisel on piiratud ega ole veenvad. Vastuvõetava kvaliteediga uuring oli läbi viidud üksnes neuroloogilistest haigustest tingitud spastilisuse ravis, mis näitas spastilisuse mõõdukat 32%-list vähenemist suukaudse tolperisooni rühmas võrreldes 14%-lise vähenemisega platseeborühmas (näiva ravimi rühmas). Samas olid nimetatud uuringusse kaasatud üksnes insuldijärgse spastilisusega täiskasvanud patsiendid.
Tolperisooni ohutuse osas märkis inimravimite komitee, et enam kui pooled tolperisooni spontaansete kõrvalnähtude teadetest olid seotud ülitundlikkusreaktsioonidega, samas kui kliinilistes uuringutes, millel põhines tolperisooni müügiluba, oli teatatud üksnes vähestest ülitundlikkusreaktsiooni juhtudest. Seetõttu soovitas inimravimite komitee ajakohastada ravimiteavet mainitud riski osas ja lisada sellesse hoiatuse ülitundlikkuse nähtude kohta.
Seetõttu otsustas inimravimite komitee olemasolevate andmete hindamise alusel ja arvestades ülitundlikkusreaktsioonide varem arvatust suuremat tekkeriski, et suukaudsete tolperisooni sisaldavate ravimite kasulikkus on suurem kui sellega kaasnevad riskid üksnes insuldijärgse spastilisuse ravis täiskasvanud patsientidel. Arvestades andmete vähesust süstitava tolperisooni ohutuse ja annustamissoovituste kohta, otsustas inimravimite komitee, et antud ravimvormi kasulikkus ei ole suurem kui sellega kaasnevad kindlakstehtud riskid, mistõttu süstimise teel manustatavate tolperisooni sisaldavate ravimite müügiload tuleb tühistada.
Inimravimite komitee kinnitas ülaltoodud järeldusi ka pärast arvamuse taasläbivaatamist. Muudetud teave arstidele ja patsientidele on siin.
Mis on soovitused patsientidele?
- Patsiendid peavad arvestama, et suukaudse tolperisooni kasulikkus on suurem kui sellega kaasnevad riskid üksnes insuldijärgse spastilisuse ravis täiskasvanud patsientidel.
- Patsiendid, kes kasutavad käesoleval ajal tolperisooni mõnel muul näidustusel või kes kasutavad süstitavat tolperisooni, peavad järgmisel visiidil arutama oma arstiga võimalust üle minna alternatiivsele ravile.
- Patsiendid peavad meeles pidama, et ülitundlikkuse sümptomid võivad olla punetus, lööve, tugev nahasügelus (koos nahapinnast kõrgemate kupladega), hingeldamine, hingamisraskused,
neelamisraskused, kiirenenud südametegevus, madal vererõhk ja järsk vererõhu langus. Mis tahes eespool nimetatud sümptomi tekkimisel peavad patsiendid lõpetama tolperisooni kasutamise ja pöörduma oma arsti poole.
- Mis tahes küsimuste korral peavad patsiendid pöörduma oma arsti või apteekri poole.
Mis on soovitused arstidele?
- Arstidele antakse teada, et suukaudse tolperisooni näidustust on piiratud üksnes insuldijärgse spastilisuse raviga täiskasvanud patsientidel. Arstid peavad lõpetama tolperisooni väljakirjutamise mis tahes muudel näidustustel
- Samuti antakse arstidele teada, et süstitavat tolperisooni ei tohi enam Euroopa Liidus kasutada.
- Patsientidele tuleb teatada ülitundlikkusreaktsioonide tekkevõimalusest ravi ajal tolperisooniga. Ülitundlikkusreaktsiooni sümptomite ilmnemisel tuleb ravi kohe katkestada.
Euroopa Komisjon tegi sellel arvamusel põhineva otsuse 21. jaanuaril 2013.
|
<urn:uuid:595a9883-533f-4244-8018-6d97ff5e58c5>
|
CC-MAIN-2023-06
|
https://www.ema.europa.eu/en/documents/referral/questions-answers-review-tolperisone-containing-medicines_et.pdf
|
2023-02-02T13:01:37+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-06/subset=warc/part-00104-b5ddf469-bf28-43c4-9c36-5b5ccc3b2bf1.c000.gz.parquet
| 763,655,823
| 2,702
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99999
|
ekk_Latn
| 0.999991
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2532,
6132,
7040
] | 2
|
[
0.09912109375,
0.33203125,
0.359375,
0.177734375,
0.023681640625,
0.006103515625
] |
L. J. ROSS
TEESKLEJA
Alexander Gregory põnevik
Inglise keelest tõlkinud Lii Tõnismann
„Pole midagi petlikumat kui ilmne fakt."
Sir Arthur Conan Doyle, „Boscombe'i oru mõistatus"*
* Eestikeelne tsitaat loost „Boscombe'i oru mõistatus" A. C. Doyle'i teoses „Sherlock Holmesi seiklused" (A/s Pikker, 1992), lk 75; tõlkinud Krista Kaer.
EELLUGU
1987. aasta detsember
Naine hakkas jälle pomisema.
Poiss kuulis seda voodis tekkide alt; lõputu undav heli, otsekui laiba ümber parvlevate kärbeste sumin. Hullumeel suse vaikne sosin.
Vaene, vaene lapsuke, kordas naine ikka ja jälle. Mu vaene, vaene lapsuke.
Aina uuesti ja uuesti kordas ta neid sõnu, jalad poisi toa ukse tagust koridori mõõtmas. Põrandalauad kääksusid, kui naine edasi-tagasi sammus, kuid korraga peatusid sammud järsult.
Poiss tõmbus veelgi rohkem kägarasse, põimis käsivar red ümber säärte, just nagu saaksid „Tähesõdade" mustriga tekikoti Jedi rüütlid teda kaitsta.
Ei saanud.
Uks läks lahti ja ukseavasse ilmus ema siluett, ta oli täies riides, hoolimata sellest, et oli kesköö. Ema astus hoogsal sammul üle toa ja raputas kägaras kogu ebakindla käega.
„Ärka üles! Me peame haiglasse minema."
Poiss püüdis mitte ohata. Emale ei meeldi, kui ta ohkab, teda valesti vaatab või vastu vaidleb. Ega ema niikuinii kuulaks, isegi kui poiss tõesti temaga vaidleks.
Ema isegi ei kuuleks.
„Ma olen ärkvel," pomises ta, ehkki kehal oli karjuv unevajadus.
Ta oli kogu aeg unine.
„Noh, pane riidesse," jätkas ema ja poiss proovis talle mitte otsa vaadata, kui ta toas ringi sahmerdas, tõmmates pojale selga panemiseks välja täiesti suvalisi riideid. Ta ei tahtnud näha ema silmi ega seda, mis ta pilgu taga peidus on. Silmad olid taas tumedad ja vaatasid poisist otse läbi.
Kõrvaltoast kostis vaikne oie ja ema ruttas välja, jättes ta teksaseid jalga ja Power Rangersi kirjadega luitunud T-särki selga tirima. Kell öökapil näitas kolm tundi ja seitseteist minutit, numbrid lõbusalt neoonrohelised. Olnuks poisil pisutki energiat, oleks ta ehk juurelnud, kas need lapsed, keda ta vahel naaberaias mängimas näeb, jäävad ka mõni kord sedasi haigeks nagu tema või kas nad saavad koolis käia.
Tal oli meeles, kuidas ta kord koolis käis.
Tal oli meeles, et talle meeldis.
Aga ema ütles, et praegu on poiss kooliskäimiseks liiga haige ja kodus õpib ta palju rohkem, sest siin on ema, kes saab tema ja Christopheri eest hoolitseda.
Polnud ema süü, et kummalgi poisil kogu hoolitsusest hoolimata parem ei hakanud.
Ükskord, kui naine arvas, et poiss magab, tuli ta sisse ja istus voodiservale. Silitas ta juukseid ja ütles, et armastab teda. Hetkeks mõtles poiss, et emme on tagasi; aga siis pani naine oma suu päris ta kõrva juurde ja ütles, et see kõik on selle pärast, et issi läks nende juurest ära, et olla koos mingisuguse asjaga, mille nimi on Räpane Hoor, ja kui ta poleks ära läinud, võiks kõik korras olla. Poiss polnud aru saanud, mida see jutt tähendas. Algul mõtles ta, et äkki tuli kosmosest mõni koletis ja meelitas isa minema. Võib-olla oli isa praegugi pronksi van gistatud nagu Han Solo.
Naine hüüdis ta nime ja poiss vedas oma luidra kogu voodilt püsti. Enam polnud aega isa kohta muinasjutte välja mõelda ega arutada, kuidas teised lapsed elavad.
Või kuidas nad surevad.
Haiglas oli pominat veel rohkem.
Poiss kuulis seda haiglavoodit ümbritseva türkiissinise kar dina tagant. Iga kord, kui keegi möödus, hakkas eesriie laper dama ning ta nägi lähedusse kogunenud tõsise ilmega arste ja meditsiiniõdesid.
„Ma ei näe ühtki meditsiinilist näidustust …" kuulis ta üht neist ütlevat, enne kui kardin jälle ette tõmmati. „Selle kohta on tarvis ettekanne teha."
„Selliseid juhtumeid on ennegi olnud," vaidles teine.
„Üks juba surnud, kõige noorem kriitilises seisundis …"
Poiss tõmbus pingule, tundnud ära ema kiired sammud linoleumpõrandal: laks-laks-laks.
„Kus mu poeg on? Kuhu te ta tõite?" nõudis ema kileda häälega. „Siia või?"
Ta nägi ema sõrmi kardinaservast haaramas ja tõmbus ala teadlikult rohkem patjade sisse, kuid ema ei vedanud kardinat eest.
Järgnes lühike professionaalse alatooniga vaidlus.
„Kui te tõesti arvate – olgu. Jah, jah, ta võib homseni jääda, peaasi et ma saan kogu aeg tema juures olla. Aga Christopher, kuidas temaga on?"
Hääled vaibusid, rääkijad liikusid mööda koridori intensiiv raviosakonna poole, kus poisi noorem vend haigla kihelema ajavate voodilinade vahel lamas ja oma elu eest võitles.
Kui poiss järgmisel hommikul ärkas, polnud ta üksi.
Tema voodi ümber seisis kolm inimest. Ühes neist tun dis ta ära arsti, kes talle eile öösel pulgakommi pihku pis tis, naine läkitas talle nüüd napi naeratuse. Teine oli keegi range näoga mees, seljas tume ülikond, mis tuletas poisile isa meelde, ja kolmas oli kurbade pruunide silmadega noor naine, seljas kortsus politseimunder.
„No tere," ütles arst. „Kuidas sul läheb, semu?"
Arsti hääle teeseldud reipus tegi poisi närviliseks.
„Ku-kus mu ema on?"
Kolm täiskasvanut vahetasid kohmetuid pilke.
„Oma ema näed sa varsti," ütles mees. „Kahjuks sai ta kuulda halbu uudiseid. Teile mõlemale."
Ettevaatliku ja neutraalse hääletooniga räägiti, et ta noorem vend suri öösel, ja iga kuuldud sõna järel muutus poisi viirastuslikult kahvatu nägu kinnisemaks, justkui oleks aknale luuk ette tõmmatud.
Sest kord oli sedasi juba läinud.
Eelmisel aastal oli surnud poisi pisiõde, jõudmata oma esimesegi sünnipäevani.
Tal olid meeles kõik kaardid ja lilled, mis toodi sellesse majja, kus nad siis elasid; lõputu vooluna ema elutuppa valguvad naabrid, kes tulid kaastunnet avaldama ja nende õnnetuse üle pisut keelt peksma. Tal oli meeles ema käsivars ümber õla, rusuv ja paigalt liigutamatu otsekui teraskang.
„Rohkem pole mul enam kedagi järel kui nemad kaks," rääkis ema siis läbi pisarate, tõmmanud Christopheri tihe dalt teise külje vastu. „Saan vaid paluda, et jumal neidki ära ei kutsuks."
Ja sel ajal, kui leinajad kahetsevalt keelt naksutasid ja nutsid ja ümbrike sisse „piskut abiks" panid, vaatas poiss ema silmi ja juurdles, miks ema nii õnnelik on.
1. PEATÜKK
Ballyfinny Iirimaa, Mayo krahvkond Kolmkümmend aastat hiljem
„Issi, mis see idikas on?"
Liam Kelly juhtis auto ringteelt välja – kus üks äsja mainitud idikas, endal valge Range Rover istumise all, oli talle julmalt ette pööranud – ja pööritas silmi. Kolmeaas tane tütar kasvas iga päevaga ja eks kõrvadki kasvanud kaasa.
„See on lihtsalt üks sihuke sõna, niimoodi öeldakse selle inimese kohta, kes … ah, lollusi teeb."
Tüdruk mõtles kuuldu üle järele.
„Issi, kas sina oled ka idikas?"
Liam möiratas naerda ja naeratas tagasivaatepeeglisse.
„On öeldud küll," möönis ta ja pilgutas tütrele silma. „Kohe jõuame koju, musirull. Kas räägime emmele, kui hästi sul täna ujumistunnis läks?"
Tütar naeratas laialt ja noogutas.
„Ma ujusin nagu vana kala, eks?"
„Igatahes, kullake. Olemegi kohal."
Kulus minut, et lapse turvavöö lahti teha ja kõik komp sud kokku korjata, aga siis hüplesid Liam ja ta tütar käsikäes mööda lühikest sissesõiduteed oma linnaservabangalo eesukse juurde. Maja, mille aknast paistis järv, seisis ümberkaudsetest veidi kõrgemal ja kuigi elamu ostmiseks oli tulnud omajagu pingutada, oli põhjust väga kerge meelde tuletada, kui nad sädelevat järvevett silmitsesid.
Eesuks oli lahti ja nad läksid müdinal sisse.
„Jõudsime tagasi!" hüüdis Liam valjusti.
Vastuseks aga ei kostnud õrnimatki sosinat ja Liam mõtles, et ehk teeb naine väikest uinakut. Esimesed kolm rasedus kuud on ikka väsitavad.
„Võib-olla läks emme korraks pikutama," ütles Liam ja pani sõrme suule. „Oleme siis tasa nagu hiirekesed, eks?"
„Okei," vastas tüdruk valju lavasosinaga.
„Sina mine oma tuppa mängima ja ma toon sulle sinna varsti klaasi piima," ütles Liam ja naeratas, kui tütar liialdatud ettevaatusega kikivarvul mööda koridori minema hiilis.
Kui pisitüdruk oma virsikuroosades ja kreemikasvalgetes toonides toa ukse lahti lükkas, ei näinudki ta algul ema, sest too lebas nii rahulikult keset kaisuloomi voodi peal. Kui aga nägi, hakkas ta naeru kihistama, sest talle meenus muinasjutt Kuldkiharast.
„Sa oled minu voodis!" sosistas ta.
Ta hiilis voodi poole, oodates, et ema silmad lähevad kohekohe lahti.
Aga ei läinud.
Tüdrukuke hakkas pärast basseinis rahmeldamist uniseks jääma ja otsustas ema kõrvale pikutama heita. Ta ronis voodi peale, käed sattusid vastu ema külma nahka ning ta sikutas vikerkaarevärvilise teki emale ja endale peale.
„Varsti hakkab sul hea soe," pomises ta, kui silmad kinni vajusid.
Kui Liam nad natukese aja pärast kõrvuti voodist lei dis, kukkus klaas ta tundetuks kohkunud käest põrandale ja purunes jalge ees kildudeks. Kõrvus helises, veri trummeldas valjult, keha nägi vaeva, et püsti püsida. Ta tahtis kisendada, karjuda – tõrjuda tõde, mis ilmselgelt tema ees lebas.
Ent praegu tuli mõelda tütrele.
„Tu-tule siia, lapsuke," sai ta öeldud, ehkki pisarad pääse sid valla. „Las ... las emme tudib."
Lõuna-London
Kuu aega hiljem
Doktor Alexander Gregory istus ühte neist kergetest tugi toolidest, mis olid tema kabinetis ümber madala diivani laua paigutatud, ja noogutas uksel kõhklevale sanitarist turvamehele.
„Ma saan nüüd ise hakkama, Pete."
Mees vaatas korraks teise ruumisviibija poole ja astus välja, jäädes siiski kuuldekaugusse, kui tema abi peaks vajatama.
Kui uks kinni klõpsatas, koondas Gregory kogu tähele panu enda vastas istuvale naisele. Cathy Jones oli veidi üle kuuekümne, ent nägi välja palju noorem; näis, nagu poleks elumured teda eriti puudutanud. Naise juuksed olid värvitud, juuksur, kes haiglas iga paari nädala tagant kliente teenindas,
2. PEATÜKK
oli lõiganud stiilse ja pilkuköitva soengu. Jalas olid Cathyl teksased ja seljas kreemikasvalge villane džemper, kuid ehteid polnud – reeglid neid ei lubanud. Sõrmeküüned olid lakitud julget tooni lillakaspunaseks ja naine oli jumestamiseks aega võtnud, meik oli laitmatu. Cathy võinuks vabalt olla üks neist elegantsetest keskealistest naistest, keda doktor Alexander Gregory nägi linna veinibaaris roosat veini nippimas, focaccia küljest murtud tükikesi oliiviõli ja palsamiäädikaga täidetud kausikestesse kastmas ja sõbrannadega telesaate „Tantsud täh tedega" viimasest osast lobisemas.
Tähendab sel juhul, kui naine poleks suuremat osa viima sest kolmekümnest aastast kohtuotsuse põhjal vaimuhaiglas luku taga veetnud.
„Tore teid jälle näha, Cathy. Kuidas nädal läks?"
Täpselt selline verbaalne tants sooritati igal neljapäeva pärastlõunal: doktor esitas terve seeria leebeid seltskondlikke küsimusi, et naine hakkaks end veidi vabamalt tundma, ja üritas siis, vastavalt raviplaanile, sügavamale kaevuda. Ehkki Gregory oli loomu poolest üldiselt optimistlik, ei hellitanud ta kuigi suurt lootust, et ka uusim individuaal- ja rühmaseans side, kunsti- ja muusikateraapiate strateegia võiks nii kaua aega süsteemis sees viibinud naise tavaühiskonda tagasi pöör dumisele kuigivõrd lähemale aidata – aga üritama pidi.
Äkitselt kummardus Cathy lähemale; naise silmad anusid, et ta ära kuulataks.
„Ma tahtsin teiega rääkida, doktor," ütles ta tungivalt. „Järgmise konsiiliumi pärast."
„Teie raviplaan sai hiljuti üle vaadatud," vastas Gregory rahulikult. „Kas teil pole meeles?"
Silmis vilksatas pettumus, mis kiiresti peideti.
„Konsiilium tegi vea," ütles naine.
„Noo? Mis viga see võis olla?"
Gregory tõstis jala üle põlve ja võttis märkmiku, valmis üles tähendama uusimat teooriat, mille naine eeskätt ikka sel leks kokku klopsis, et oma siinviibimise põhjuseid seletada. Olnud kolmekümne aasta jooksul järjepanu nelja kinnise vai muhaigla patsient, viibinud arvukate professionaalsete tervis hoiutöötajate hoole all, polnud Cathy talle määratud diagnoo siga eales leppinud.
Sellest tulenevalt ei ilmutanud ta oma kuritegude suhtes ka vähimatki kahetsust.
„Nojah, alles hiljaaegu lugesin ma ühest vaesest, vaesest emast, kelle laps suri. Teate seda lugu?"
Gregory teadis. Meedia kajastas seda traagilist hällisurma laialdaselt, ent tal polnud kavatsust rahuldada naise kihku laste sensatsiooniliste surmajuhtumite järele.
„Igatahes polnud kõik need aastad tagasi, kui mind siia pandi, arstidel hällisurmast kuigi palju teada. Mitte nii palju nagu praegu. Kui nad oleksid teadnud, siis oleksid asjad või nud olla hoopis teisiti ..."
Gregory tõstis pilgu märkmikult, soovimata arendada fan taasialende, mis toitsid naise haigust.
„On teil veel meeles lahkamisaruandes toodud põhjus teie tütre Emily ja poja Christopheri surma kohta? Nagu te hästi teate, ei olnud kummalgi juhul tegu hällisurmaga."
Kabinetis jäi vaikseks ja naine silmitses teda järjest kas vava vihaga, mida Gregory vilunult eiras. Turvaklaasist akna tagant kostis kauget surinat, kusagil avati turvavärav.
„Ringkaitse," ütles naine viimaks. „Te, arstid, olete kõik ühest ja samast puust. Alati üksteise seljatagust kaitsmas. Mu lapsed olid haiged ja mitte ükski neist tohtritest ei osa nud neid ravida ..."
Gregory pidas mõttes aru, kas oleks mõtet hakata mõr vatud kaheaastase poisi ja üheksakuuse tüdruku 1987. aastal koostatud lahkamisaruandeid välja otsima.
Mitte täna.
„Ma kavatsen kohtuotsuse edasi kaevata," teatas naine, olgugi et kõik eelmised katsed olid nurjunud. „Teate, doktor, milles on teie probleem? Töötate juba nii kaua segastega, et ei oska terve mõistusega inimest enam ära tunda, kui ta teie kabinetti satub."
Seda võtet oli naine ennegi kasutanud. Cathy lemmik ajaviide oli järele proovida, kas tal õnnestub äkki arstile tolle enda mänguväljakul kuidagi ära teha. Klassikaline Münchhauseni sündroomi sümptom, mille all kannatajal kujuneb välja kinnismõtteni küündiv huvi arstiteaduse ja meditsiiniterminoloogia vastu. Et seda tõsiasja kõige pare mini maskeerida, tapetakse aeglaselt, kuid kindlalt oma lapsi.
„Mis tunde see teis tekitas, Cathy, kui abikaasa teid maha jättis?"
Gregory summutas võimaliku tiraadi juba eos ja naine jäi hetkega relvituks. Siis hakkas ta inetult naerma.
„Vana kont sai jälle välja kaevatud, mis?"
Kui Gregory midagi ei kostnud, tõmbas naine käega eru tatult läbi juuste.
„Mis tunde see ükskõik millises naises tekitaks?" pahvatas ta. „Ta jättis mu kolme lapsega maha mingi lipaka pärast, kelle pea oli aju asemel vatti täis. Hea, et säherdusest lahti sain."
Ent nimetissõrm hakkas vastu tugitooli külge toksima.
Tok-tok-tok.
Tok-tok-tok.
„Millal lahutus jõustus, Cathy?"
„Kõik on ju selles pagana toimikus kirjas, eks ole?" vastas naine sapiselt. „Misjaoks peab kogu aeg üle küsima?"
„Mind huvitab, kas teil on veel meeles."
„Millalgi 1985. aasta paiku," pomises Cathy. „Jaanuaris, veebruaris … Emily oli ainult paarikuune. Kogu see aeg, mis ma rase olin, oli sel kaabakal teine raud tules."
„Ilmselt oli see teile väga raske. Ehk sooviksite mulle sel lest rääkida?"
Cathy pilk vilas kabinetis ringi, äsjane meelerahu täiesti haihtunud.
„Pole seal midagi rääkida. Ta tõmbas Genfi ja elas seal koos oma Barbie-nukuga mingis pagana suures häärberis, samal ajal kui mina pidin üksipäini lapsi kasvatama. Ta ei võt nud vaevaks õieti helistadagi, kui Emily haiglasse viidi. Kui ükskõik kes meie lastest haiglasse viidi."
„Arvate, et nad oleksid … haigusest paranenud, kui abi kaasa oleks helistanud?"
Cathy heitis talle salaliku pilgu.
„Mis vahet seal oleks saanud olla? Lastel olid väga harul dased haigused, tollal ravimatud."
Gregory huuled kõverdusid, ent ta proovis siiski uuesti.
„Kas sisimas lootsite, et laste haigusest kuuldes pöördub abikaasa koju tagasi?"
„Selle peale ei mõelnud ma kordagi," ütles naine. „Kõik mu mõtted ja palved olid suunatud sellele, et oma lapsed päästa."
Gregory heitis pilgu suurele valgele plastkellale, mis rippus Cathy pea kohal seinal.
Tänane hommik tõotas tulla pikk.
Seansist Cathyga oli möödas tund aega ja Gregory trükkis viimaseid ülestähendusi arvutisse, kui üürgama hakkas vali sireen.
Ta paiskas kabinetiukse valla ja jooksis koridori, kus häire signaal kõlas veel valjemini, tekitades seintel vastu kajades tõelise helide kakofoonia. Ta vaatas kiiresti mõlemale poole ja märkas ühe patsiendi toa ukse kohal vilkuvat punast tulu kest. Ta sprintis sinnapoole, tajudes selja taga ähmaselt veel jooksusamme, kui teisedki reageerisid ja selle poole ruttasid, mis iganes neid erepunase tulukese juures peaks ootama.
Tallad kiuksatasid, kui ta avatud ukse juures järsult peatus ja nägi, et toas peab palatiõde sõnasõda patsiendiga, kes on teravaks ihutud metallikillukesest algelise noa teinud ja hoiab seda oma kaela vastas.
Gregory vajutas häirenuppu ja hetke pärast üürgamine vaibus. Järgnenud vaikuses tõmbas ta sügavalt hinge ja käitus automaatselt vastavalt väljaõppele.
„Ega teil midagi selle vastu ole, kui ma tulen sisse?" küsis ta ja sirutas käed ette, peopesad ülalpool – üldmõistetav žest, mis näitas, et tulijal pole halbu kavatsusi.
Ta vahetas pilgu palatiõega, kes pidas hästi vastu. Gre gory ei pooldanud mõtet, et haiglates peaks kinni pidama neist niinimetatud vana kooli hierarhiatest; arstid ei osanud selliseid olukordi kuigivõrd paremini lahendada kui vilunud meditsiiniõed – tegelikult oli tihti suisa vastupidi. Southmoori kõrgendatud turvatasemega psühhiaatriahaiglas käis elu kõr valekaldumatu päevakava järgi ja selleks oli vägagi kaalukas põhjus. Riskitaset arvestades kontrolliti patsiente enesetapu katsete ennetamiseks vähemalt iga viieteist minuti tagant, ka neid patsiente, kes polnud vastavaid kalduvusi ilmutanud või kelle riskitase oli hinnatud madalaks.
Eriti neid.
Vaimse tervise valdkonnas on vähe kindlaid asju, kuid üks neist on kindlusetus.
„Hannah, ma tahaksin, et te paneksite selle relva nüüd käest," ütles ta rahulikult. „Lõunasöögi aeg on peaaegu käes ja täna on neljapäev. Te ju teate, mida see tähendab."
Nii nagu ta lootiski, tõstis naine pilgu ja lõdvendas õige pisut haaret.
„Keedisega rullbiskviidi päev," naeratas Gregory. Rull biskviit oli nende mõlema vaieldamatu lemmik ja kriisiolu korras tuli ühist keelt otsida.
Teha mida tahes, et patsienti elus hoida.
„Andeks, tohter," sosistas naine ning torkas noa endale kõrri.
Tagasitee kabinetti oli pikk, ent mõne aja pärast viimaks sinna naastes avastas Gregory, et ei ole üksi. Tema kirjutuslaua taga istus ligikaudu viiekümneaastane mees, keerutas end laisalt tooliga siia-sinna ja lehitses Tänapäeva Psühholoogia viimast väljaannet. Igivanade pesusametist pükste peal kandis ta topi list villast džemprit ja temast levis piparmündikommide õrna hõngu.
„Mis sind siia toob?"
Mees tõstis pilgu ajakirjalt ja ta näole sugenes lai naeratus, mis kiiresti kustus, kui ta märkas Gregory pluusivarrukatel vereplekke. Mees tõusis pöördtoolilt ja kõndis ümber kirjutus laua avasüli oma protežeele vastu.
„Pole rändajail kadunud siht, mu poiss."*
Gregoryle sai osaks karukalli ja ta vastas samaga, astus siis pisut eemale ning nööpis lahti ihule kleepunud päevasärgi, millest uhkas kuivava vere pisut metalset hõngu.
„Mis juhtus, Alex?"
„Ühe statsionaarse patsiendi enesetapukatse," vastas ta. „Ta jäi ellu."
Ta ei hakanud mainima oma osa tema elushoidmises ega neid kahtkümmet minutit, mille jooksul ta ravialusele südamemassaaži ja kunstlikku hingamist tegi ning naisest välja pulseeriva verega üleni määrdus.
* Eestikeelne tsitaat luuletusest „Kuld on ka see, mis ei hiilga" J. R. R. Tolkieni teoses „Sõrmuse vennaskond" (Tiritamm, 1996), lk 285; tõlkinud Votele Viidemann ja Ene Aru.
See oli osa tema ametist ja keegi ei teadnud seda paremini kui mees, kes praegu tema ees seisis.
Professor William Douglas oli akadeemilise ja kliinilise psühholoogia maailmas vaieldamatu dojään. Tänu aastate pikkuse vaimsete probleemidega tegelemise käigus oman datud kogemustele oli ta hälvete ja kohtupsühholoogia alal juhtivaid autoriteete. Kui Gregory rohkem kui kümne aasta eest Southmooris residentuuri alustas, oli Douglas seal peap sühhiaater ning temast sai Gregory mentor ja hea sõber, kes ta oli siiani.
Viimasel ajal tegeles professor Douglas enamjaolt uurimis tööga, võtnud vastu kolleegiumiliikme koha Cambridge'i üli koolis, Southmoorist tubli kolme sõidutunni kaugusel.
„Mis sind siis siia toob, Bill? Mõtlesin, et pidime alles järg misel nädalal koos õhtust sööma?"
Douglas naaldus kirjutuslaua servale ja vaatas, kuidas sõber kapist puhast päevasärki otsib.
„Eile tuli mulle telefonikõne," vastas ta. „Mayo krahv konna Ballyfinny linnakese linnapealt."
„Iirimaalt?" küsis Gregory ja raputas verise päevasärgi sel jast maha.
Douglas noogutas.
„Neil juhtus seal üks paha lugu ja linnapea tahab, et keegi tuleks ja aitaks politseil õige otsa kätte leida. Ma ise ei saa; kohustused hoiavad mind ülikoolis kinni. Aga juhtumisi mai nisin sinu nime ..."
Gregory vangutas üksnes pead.
„Profileerida? Seda teed me oleme juba käinud, Bill. Raja sime terve eriosakonna, tellisime paljundusmasinad ja puha, ja asi läks untsu mis untsu."
Mõte kandus kolme aasta tagusele ajale, kui ta andis nõus oleku hakata koos sõbraga tööle, et panna politseinikele, kes neilt abi palusid, kokku vägivallakuritegude toimepanijate tea duslikult koostatud iseloomustusi ehk profiile. Nad keskendu sid juhtumitele, mille puhul nappis võimalikku tõendusma terjali või oli kahtlusaluseid nii palju, et politseil ei jätkunud piiratud ressursside tõttu nendega tegelemiseks töötajaid. Oli lootus, et profileerimine aitab politseil otsingupiirkonda koomale tõmmata, kuid ühe unustamatu juhtumi puhul aitas see hoopis süütu inimese vangi saata. Samal ajal kui politsei raiskas aega ja energiat eksikombel kinni nabitule süüdistuse esitamiseks, sai meesprostituutide tegelik mõrvar vabadusse jääda ja edasi tappa.
Ja kui asi viimaks suure kella külge läks, osutus just nende väike profileerimisüksus väga sobivaks patuoinaks ja pälvis üldise hukkamõistu.
„Need profiilid ei pidanudki endast mingit lõplikku tõde kujutama," väitis Douglas. „Meie sinuga teame seda. Me ei öelnud, et suudame võlukeppi viibutada või oleme selgelt nägijad. Meie koostatud profiilid olid mõeldud selleks, et politseitöötajad saaksid meie kogemusi ära kasutada, sest meil oli tulnud tegemist teha nii meeste kui ka naistega, kes võisid olla sarnaseid kuritegusid sooritanud. Sarnaste joonte märka misest võib juurdluse juures kasu olla ..."
„Mind ei pea sa veenma," pistis Gregory vahele. „Mul on meeles, kui tõsiselt me tööd tegime, ja ma tean, et oli sadu
muid juhtumeid, kui aitasime elusid päästa. Ikkagi ei muuda see asja sellest seisukohast, kus me omadega praegu oleme."
Bill Douglas tõmbas üle habemetüükasse kasvanud lõua ja proovis teistsugust lähenemisnurka.
„Enne kui sa ei ütled, luba mul sellest juhtumist vähemalt rääkida."
Gregory kergitas kulmu.
„Mul on tunne, et sa räägid sellest nii ehk naa."
„Umbes kuu aja eest tulid isa ja tütar laupäeval pärast uju mistundi koju ja leidsid ema surnult eest. Väike tüdruk lei dis ta esimesena, sest see, kes Claire Kelly tappis, sättis ta lapse voodisse pikutama, kaenlas kaisukaru ja käes avatud muinasjuturaamat."
Gregory surus käed taskutesse ja kõndis ümber kirjutus laua, et heita aknast pilk muruplatsile, mis ulatus kuni piirde tarani. Kui väärastunud peab inimene olema, et selline stseen kujundada ja lasta see pisitüdrukul eest leida?
„Olgu," pomises ta. „Sul läks korda mu tähelepanu äratada."
„Kohtuarstid ei leidnud mingeid juhtlõngu, pealtnägijaid pole … naise minevikust pole midagi leida, ei rahulolematuid armukesi ega vihaseid ekspeikasid. Abikaasal on raudkindel alibi ja isegi kui poleks, iseloomustab terve linn teda ainuüksi heast küljest. Ohver oli kogukonna tugisammas ja politsei ei oska enam midagi välja nuputada – sellepärast pöörduti meie poole, Alex."
„Pöörduti sinu poole," täpsustas sõber.
„Vahet pole," kehitas Douglas õlgu. „Nii uhke ma nüüd ka ei ole, et ei suudaks tunnistada, kui mu töö tehtud on. Minul pole jäänud sulle inimteadvuse kohta enam eriti midagi
|
<urn:uuid:3c72b4fc-e336-4590-87fd-63c1f304859b>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://pegasus.ee/sites/default/files/inline-files/teeskleja_SISUtykk.pdf
|
2021-05-09T21:36:57+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00088-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet
| 472,110,044
| 9,274
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998984
|
ekk_Latn
| 0.99965
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
88,
339,
956,
2402,
3711,
4989,
6048,
6609,
8075,
8917,
9602,
11189,
12703,
14034,
15305,
16606,
18020,
19339,
20655,
22289,
23799
] | 1
|
[
0.0869140625,
0.75390625,
0.1396484375,
0.019287109375,
0.001495361328125,
0.000553131103515625
] |
Avaleht>Kohtumenetlused>Tsiviilasjad>Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema?
Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema?
Euroopa Liidu õigus saab määrata, milline kohus menetleb juhtumit juhul, kui vaidluse kumbki pool algatab menetluse eri liikmesriigis.
Näiteks võib juhtuda, et pärast liiklusõnnetust kahe isiku vahel, kellest ühe elukoht on Saksamaal ja teise elukoht Prantsusmaal, esitab kumbki kahju hüvitamise hagi teise vastu oma elukohajärgses liikmesriigis.
Euroopa Liidu (EL) õigusega määratakse asjas pädev kohus, et vältida vastuoluliste otsuste tegemine. Üldreeglina tuleks isik kaevata kohtusse selles liikmesriigis, kus on tema elukoht. Lisaks sellele võib alternatiivina konkreetsetel juhtudel kohaldada muid kohtualluvuse eeskirju. Näiteks võib isiku, kes ei täida lepingut, kaevata kohtusse seal, kus lepinguline kohustus oleks tulnud täita (nt kohas, kuhu ostetud kaup oleks tulnud toimetada). On olemas erieeskirjad selliste rühmade kaitseks nagu tarbijad, töövõtjad ja kindlustatud isikud.
Perekonnaõiguses on olemas ELi eeskirjad, millega määratakse lahutuse, vanemliku vastutuse või elatisnõude menetlemise asukoht.
Riigi kohta üksikasjaliku teabe saamiseks klõpsake paremas servas selle lipukesel.
Kui Te olete leidnud kohtualluvuse eeskirjade alusel õige liikmesriigi, peate leidma ka pädeva kohtu.
sisaldab liikmesriikide tsiviil- ja kaubandusasjades pädevate kohtute nimesid ja aadresse (esimese astme kohtud, apellatsioonikohtud jne) ja nende kohtute tööpiirkondi. Euroopa justiitsatlas tsiviilasjades
Viimati uuendatud: 08/10/2020
Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.
Kohtualluvus - Belgia
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Vt allpool.
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Sissejuhatus
Belgia õigussüsteemi erijooni arvestades tuleb selguse huvides käsitleda küsimusi nr 1 ja nr 2.1 koos.
Esiteks tuleb eristada sisulist pädevust ( / , mille puhul kasutatakse ka mõistet / compétence d'attribution volstrekte bevoegdheid compétence matérielle ), ja territoriaalset pädevust ( / ). materiële bevoegdheid compétence territoriale territoriale bevoegdheid
Igal hagil on ese ja sageli puudutab see mingit rahasummat. Kohtu sisuline pädevus määratakse kindlaks õigusaktidega, täpsustades nende nõuete laadi ja suurust, mida kohtul on lubatud menetleda.
Sisulist pädevust käsitletakse küsimustele nr 1 ja nr 2.1 antud vastustes.
Madalama astme kohtute pädevus ei hõlma kogu Belgia territooriumi. Seadusega on riik jaotatud territoriaalseteks pädevusüksusteks (alampiirkondadeks, piirkondadeks jne). Iga kohus on pädev ainult oma territooriumil. Seda nimetatakse territoriaalseks pädevuseks ning seda on kirjeldatud küsimusele nr 2.2 antud vastuses.
Täielik pädevus: esimese astme kohus
Esimese astme kohtul ( / ) on „täielik pädevus" ( / ). tribunal de première instance rechtbank van eerste aanleg plénitude de compétence volheid van bevoegdheid See tähendab, et esimese astme kohus võib erinevalt teistest kohtutest menetleda kõiki asju, sealhulgas neid juhtumeid, mis kuuluvad teiste kohtute pädevusse.
Kohtumenetluse seadustiku ( / ) artiklis 568 on sätestatud, et esimese astme kohus menetleb kõiki nõudeid, välja arvatud Code judiciaire Gerechtelijk Wetboek neid, mis esitatakse otse apellatsioonikohtule ( / ) või kassatsioonikohtule ( / ). Esimese astme cour d'appel hof van beroep Cour de cassation Hof van Cassatie kohtu täielik pädevus on „tingimuslik" selles mõttes, et kostja võib tugineda kohtu pädevuse puudumisele, lähtudes teise kohtu sisulisest eripädevusest. Esimese astme kohtul on teatavates küsimustes ka ainupädevus. Teatavat liiki vaidlused tuleb esitada lahendamiseks esimese astme kohtule isegi juhul, kui nõude suurus on alla 2500 euro, näiteks isiku staatust käsitlevad asjad.
Muud kohtud
Allpool esitatakse muude kohtute loetelu koos nende sisulise pädevuse lühikirjeldusega.
a) Rahukohus
Kohtumenetluse seadustiku artikli 590 kohaselt on rahukohtutel ( / ) üldpädevus lahendada kõiki nõudeid, mille suurus on alla juge de paix vrederechter 2500 euro, välja arvatud need nõuded, mille menetlemine on spetsiaalselt antud teisele kohtule. Lisaks sellele üldpädevusele on rahukohtule antud mitmes valdkonnas eripädevus (vt kohtumenetluse seadustiku artiklid 591, 593 ja 594) ja ainupädevus (kohtumenetluse seadustiku artiklid 595 ja 597) olenemata nõude suurusest. Rahukohtu eripädevuse näited on rendi-/üüri, ühisvara, servituutide ja ülalpidamistoetustega seotud vaidlused. Peale selle on rahukohus pädev vormistama lapsendamise ja isaduse omaksvõtmise dokumente. Kiireloomulised sundvõõrandamised ja pitseerimised kuuluvad samuti rahukohtu ainupädevusse.
b) Politseikohus
Kohtumenetluse seadustiku artikli 601 kohaselt lahendab politseikohus ( / ) kõiki liiklusõnnetustest tulenevaid a tribunal de police politierechtbank hüvitisnõudeid, olenemata nõude suurusest. See küsimus kuulub politseikohtu ainupädevusse.
c) Kaubanduskohus
Kohtumenetluse seadustiku artikli 573 kohaselt lahendab kaubanduskohus ( ) esimeses astmes tribunal de commerce/rechtbank van koophandel ettevõtjatevahelisi vaidlusi, s.t kestvalt majandusliku kasu saamise eesmärgil tegutsevate isikute vahelisi vaidllusi, mis on seotud asjaomase tegevuse raames teostatud toimingutega ja mis ei kuulu muu kohtu ainupädevusse.
Ka teised peale ettevõtjate võivad algatada ettevõtja vastu menetluse kaubanduskohtus. Kaubanduskohus menetleb ka käskvekslite ja võlakirjadega seotud vaidlusi.
Lisaks sellele üldpädevusele on kaubanduskohtul mitmes valdkonnas ka eri- ja ainupädevus. Valdkonnad, kus kaubanduskohtul on eripädevus, on loetletud kohtumenetluse seadustiku artiklis 574. Need valdkonnad hõlmavad vaidlusi, mis käsitlevad kaubandusettevõtjaid ning merekaubaveo ja riigisisese
ET
ET
kaubaveoga seotud vaidlusi. Kohtumenetluse seadustiku artikli 574 punkti 2 kohaselt on kaubanduskohtul ainupädevus nõuetes ja vaidlustes, mis tulenevad otseselt pankrotimenetlustest ja kohtulikest saneerimismenetlustest vastavalt 8. augusti 1997. aasta pankrotiseadusele ( / loi du 8 août 1997 sur les faillites ) ja 31. jaanuari 2009. aasta seadusele ettevõtjate tegevuse jätkumise kohta ( faillissementswet van 8 augustus 1997 loi du 31 janvier 2009 relative à la / ), kus neid reguleeritakse erinormidega, mida continuité des entreprises wet van 31 januari 2009 betreffende de continuïteit van de ondernemingen kohaldatakse pankrotimenetluste ja kohtulike saneerimismenetluste suhtes.
d) Töökohus
Töökohus ( / ) on peamine erikohus ja tal on eripädevus. Eripädevuse alla kuuluvaid küsimusi on kirjeldatud tribunal du travail arbeidsrechtbank kohtumenetluse seadustiku artiklis 578 ja sellele järgnevates artiklites ning need on järgmised:
töövaidlused;
tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud vaidlused;
sotsiaalkindlustusega seotud vaidlused.
Töökohtul on ainupädevus selliste halduskaristuste kohaldamisel, mis on kindlaks määratud artiklites 578–582 osutatud õigusnormides ja teatavate sotsiaalõigusaktide rikkumise korral kohaldatavaid haldustrahve käsitlevas seaduses (loi relative aux amendes administratives applicables en cas d'infraction / ), ning seoses võlgade tasumise à certaines lois sociales wet betreffende de administratieve geldboeten in geval van inbreuk op sommige sociale wetten kollektiivse menetlusega seotud nõuetega.
e) kohtute esimehed – esialgse õiguskaitse menetlused
Kohtumenetluse seadustiku artiklites 584–589 on sätestatud, et kohtute (esimese astme kohus, kaubanduskohus ja töökohus) esimehed on pädevad tegema kõigi kiireloomuliste asjade korral esialgse õiguskaitse määrusi selle kohtu pädevusse kuuluvates küsimustes (esialgse õiguskaitse menetlused ( / référé kort )). Seda tingimusel, et asi on kiireloomuline ja otsus olemuselt ajutine, mõjutamata juhtumit ennast. Mõned näited: ekspertiisi tellimine, tunnistajate geding ärakuulamiseks korralduse andmine jne.
f) Täitemenetluse küsimusi lahendav kohus
Täitemenetluse küsimusi lahendav kohus ( / , vt kohtumenetluse seadustiku artikkel 1395) lahendab kõiki nõudeid, mis on juge des saisies beslagrechter seotud kohtuotsuse tegemisele eelneva vara arestimisega ( / ), kohtuotsuste täitmisele pööramisega ja saisies conservatoires bewarende beslagen elatisnõuete ameti võetavate meetmetega, nagu on osutatud 21. veebruari 2003. aasta seaduses, millega luuakse elatisnõuete amet föderaalse justiitsministeeriumi haldusalas ( / loi du 21 février 2003 créant un Service des créances alimentaires au sein du SPF Finances wet van 21 februari 2003 tot ). oprichting van een Dienst voor alimentatievorderingen bij de FOD Financiën g) Alaealiste kohus
Noorte kaitse eest vastutavad küll Belgia liitriigi piirkonnad, kuid alaealiste kohtute korraldus on ikkagi föderaalne pädevus ja see on reguleeritud 8. aprilli 1965. aasta föderaalse noorsookaitse seadusega ( / ). loi relative à la protection de la jeunesse du 8 avril 1965 wet op de jeugdbescherming van 8 april 1965 Alaealiste kohus ( / ) on esimese astme kohtu kolleegium, mis tegeleb noorsookaitsega seotud meetmetega. tribunal de la jeunesse jeugdrechtbank h) Perekonnaasjade kohus
Perekonnaasjade kohtul ( / ) on pädevus kõigi perekonnaga seotud vaidluste lahendamiseks. Eelkõige (kohtumenetluse tribunal de la famille familierechtbank seadustiku artikkel 572 ) on kohtul pädevus järgmistes küsimustes: a abikaasade vahelised ja seaduslike elukaaslaste vahelised vaidlused;
vanemate hooldusõigust puudutavad vaidlused;
ülalpidamiskohustusi puudutavad vaidlused;
abieluvaraga seotud korraldusi puudutavad vaidlused.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Belgia õigussüsteemis lähtutakse hageja valikuvabaduse aluspõhimõttest. Üldreegel on sätestatud kohtumenetluse seadustiku artikli 624 punktis 1. Hageja esitab tavaliselt hagi kostja elukohajärgsele või ühe kostja elukohajärgsele ( / ) kohtule. domicile woonplaats
Mis saab siis, kui kostja ei ole eraisik, vaid on juriidiline isik? Juriidilise isiku asukoht on tema peakontori asukoht ( ), s.t koht, kust juhitakse siège/hoofdzetel äriühingu tegevust.
2.2.2 Erandid
220.127.116.11 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse? Teatud juhtudel on hagejal võimalik algatada menetlus teises kohtus. Seda on kirjeldatud eelkõige kohtumenetluse seadustiku artikli 624 punktides 2–4. Lisaks kostja või ühe kostja elukohajärgsele kohtule võib hageja valida:
kohtu, mis asub seal, kus tekkisid vaidlusalused kohustused või üks neist kohustustest või kus neid kohustusi täidetakse, on täidetud või tuleks täita; kohtu, mis asub kohas, mis on valitud asjaomase dokumendi täitmiseks;
kohtu, mis asub seal, kus kohtutäitur ( ) rääkis kostjaga isiklikult, kui kostjal või kostjatel ei ole elukohta Belgias või huissier de justice/gerechtsdeurwaarder välismaal.
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on esialgse õiguskaitse asjade puhul territoriaalne pädevus selle asukoha kohtu esimehel, kus kohtuotsus on täitmisele pööratav.
Ülalpidamisega seoses on kohtumenetluse seadustiku artiklis 626 sätestatud, et ülalpidamisega seotud nõuded (mis on seotud õigusega saada sotsiaalse lõimimise toetust) võib esitada kostja (s.t lapsevanem, kellel on õigus saada elatist) elukohajärgsele kohtule.
Need artiklites 624 ja 626 sätestatud normid kehtivad vastupidiste õigusnormide puudumisel ning pooltel on õigus neist kõrvale kalduda. Sellepärast võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe, s.t et iga vaidluse võib anda lahendamiseks konkreetsele esimese astme kohtule.
Sellest valikuvabaduse aluspõhimõttest on siiski mõningaid erandeid.
Näiteks on seadusandja kindlaks määranud mitmed juhtumid, mil hagejal valikuvabadus puudub. Need juhtumid on konkreetselt loetletud kohtumenetluse seadustiku artiklites 627–629. Näiteks töölepingutega seotud vaidlustes (artikli 627 punkt 9) on pädev selle piirkonna kohus, kus asub kaevandus, tehas, töökoda, pood või kontor, või üldiselt selle piirkonna kohus, mida kasutatakse ettevõtte käitamiseks, kutsealal tegutsemiseks või ettevõtte, ühenduse või organisatsiooni tegevuseks;
kui tegemist on lahutuse või lahuselu taotlemisega kooselu pöördumatu lõppemise tõttu (artikli 628 punkt 1), on pädev selle piirkonna kohus, kus asub abikaasade viimane ühine elukoht või kostja elukoht.
Kuid ka selliste asjade puhul ei ole valikuvabadus täielikult piiratud. Kohtumenetluse seadustiku artiklis 630 on sätestatud, et vaidluse tekkimisel võivad pooled vastastikusel kokkuleppel nendest õigusnormidest kõrvale kalduda. Enne vaidluse tekkimist sõlmitud kokkulepped on siiski kehtetud.
18.104.22.168 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Teataval juhul ja eelkõige kohtumenetluse seadustiku artiklites 631–633 kirjeldatud juhtudel on territoriaalne ainupädevus ainult ühel kohtul. Seega puudub hagejal valikuvabadus ning ei enne ega pärast vaidluse tekkimist ei ole võimalik sõlmida kohtualluvuse kokkuleppeid. Need asjad hõlmavad järgmist: pankrotimenetlus (kohtumenetluse seadustiku artikli 631 lõige 1): kaubanduskohus, millel on pädevus kuulutada välja pankrot, on see kohus, mis asub piirkonnas, mis on ettevõtja peamine tegevuskoht pankroti väljakuulutamise kuupäeval või nõude esitamise kuupäeval, või kui tegemist on juriidilise isikuga, siis piirkonnas, kus on tema registrijärgne asukoht. Teisene pankrotimenetlus: pädev kohus on kaubanduskohus, mis asub piirkonnas, kus asub pankrotistunud isiku asjaomane tegevuskoht. Kui tegevuskohti on mitu, on pädev see kohus, kellele avaldus esimesena esitati; kohtulik saneerimismenetlus (kohtumenetluse seadustiku artikli 631 lõige 2): pädev kohus on kaubanduskohus, mis asub piirkonnas, kus asub võlgniku peamine tegevuskoht avalduse esitamise kuupäeval, või kui tegemist on juriidilise isikuga, siis piirkonnas, kus on tema registrijärgne asukoht; maksuõiguse kohaldamisega seotud vaidlused (artikkel 632): pädev on see kohus, mis asub selle apellatsioonikohtu tööpiirkonnas, kelle territoriaalne pädevus hõlmab piirkonda, kus asub kontor, kus kogutakse maksu või peaks kogutama maksu, või kui vaidlus ei ole seotud maksukogumisega, siis see kohus, kelle pädevuspiirkonnas asub maksu- ja tolliamet, kes tegi vaidlustatud otsuse. Kuid kui menetlused toimuvad saksa keeles, on ainupädevus Eupeni esimese astme kohtul;
nõuded, mis on seotud kohtuotsuse tegemisele eelneva vara arestimisega ja täitmisele pööramise meetmetega (artikkel 633): pädev kohus on vara arestimise asukoha järgne kohus, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti. Kui arestimine on seotud kolmanda isikuga (saisie-arrêt/beslag ), on pädev kohus, mis asub selle täitemenetlusaluse isiku elukohas. Kui selle kolmanda isiku elukoht, kelle vara arestiti, asub välismaal või ei onder derden ole teada, on pädev arestimise piirkonnas asuv kohus (vt ka nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 22 lõige 5).
22.214.171.124 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Nagu eespool juba öeldud, kehtivad vastupidiste õigusnormide puudumisel artiklites 624 ja 626 sätestatud normid ning pooltel on õigus neist kõrvale kalduda. Pooled võivad sõlmida iga vaidlusega seoses kohtualluvuse kokkuleppe, s.t iga vaidluse võib anda lahendamiseks konkreetsele esimese astme kohtule.
Kohtumenetluse seadustiku artiklites 627–629 osutatud juhtudel ei saa enne vaidluse tekkimist sõlmida mingeid kohtualluvuse kokkuleppeid, kuid artikli 630 kohaselt on kokkulepete sõlmimine lubatud pärast vaidluse tekkimist.
Kohtumenetluse seadustiku artiklites 631–633 kirjeldatud juhtudel ei ole lubatud sõlmida kohtualluvuse kokkuleppeid.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Vastus sellele küsimusele on esitatud küsimustele nr 1 ja nr 2 antud vastuses.
Lingid
Kohtumenetluse seadustiku asjakohased artiklid: föderaalne justiitsministeerium klõpsake lingil / (konsolideeritud õigusaktid); Législation consolidée Geconsolideerde wetgeving
lingi / (õiguslik olemus) alt valige / (kohtumenetluse seadustik); Nature juridique Juridische aard Code judiciaire Gerechtelijk Wetboek lahtrisse
/
(sõna(d)) sisestage „624";
Mot(s) Woord(en)
klõpsake lingil / (otsi); Recherche Opzoeking klõpsake lingil / (loetelu); Liste Lijst
* klõpsake lingil / (õigusaktid Ast–Zni); Justice de A à Z Justitie van A tot Z
* valige link: / (kohtud: kohtualluvus). Cours: compétence Hoven: bevoegdheid
Territoriaalse pädevusega kohtu leidmiseks vt veebisait:
föderaalne justiitsministeerium föderaalne justiitsministeerium
klõpsake lingil / (territoriaalne pädevus). Compétence territoriale Territoriale bevoegdheid
Viimati uuendatud: 25/09/2019
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset
versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Kohtualluvus - Bulgaaria
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Bulgaaria põhiseaduse kohaselt mõistavad õigust ülemkohus, kõrgem halduskohus, apellatsioonikohtud, ringkonnakohtud, sõjakohtud ja piirkondlikud kohtud. Seadusega võib luua ka erikohtuid. Erakorralised kohtud ei ole lubatud. Kohtute seaduse kohaselt asuvad halduskohtud samades kohtades ja on sama territoriaalse pädevusega nagu piirkondlikud kohtud. Halduskohtusse tuleb pöörduda, kui soovitakse avaliku sektori asutuse otsuse muutmist, kehtetuks tunnistamist või tühistamist või seda, et kohus kohustaks avaliku sektori asutust teatavat otsust vastu võtma, kui ollakse veendunud, et avaliku sektori asutus on toiminud ebaseaduslikult või olnud ebaseaduslikult tegevusetu, välja arvatud juhul, kui asi kuulub kõrgema halduskohtu pädevusse. Muid erikohtuid ei ole. Tsiviilvaidlusi lahendab tavaline tsiviilkohus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohaldatakse kiireloomuliste küsimuste, abielu ja perekonnaseisuga seotud asjade, teovõimetuse, pärandi kohtuliku jagamise, vara omandiõiguste taastamise, lepingute ja masshagide suhtes erimenetluseeskirju. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohaldatakse erimenetluseeskirju ka teatavate hagita menetluste, nagu maksekäsu kiirmenetluste suhtes. Äriseaduse kohaselt kohaldatakse erieeskirju ka piirkondlike kohtute kaubanduskolleegiumide arutatavate maksejõuetusjuhtumite suhtes, kui need kohtud on pädevad arutama neid asju esimeses astmes.
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma? 2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Bulgaaria tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb hagi esitada piirkondlikusse kohtusse ( ), kui asi ei ole oma olemuselt selline, et seda pайонен съд oleks pädev esimeses astmes arutama ringkonnakohus ( ). oкръжен съд
Ringkonnakohtusse tuleb pöörduda juhul, kui asi on seotud põlvnemise tuvastamise või vaidlustamise, lapsendamissuhte lõpetamise, isiku teovõimetuks tunnistamise, teovõimetuks tunnistamise tühistamise või järgmisega:
vara omandiõigus või muud asjaõigused, kui nõude summa on üle 50 000 leevi;
tsiviil- või kaubandusvaidlused üle 25 000 leevi suuruse summa üle (v.a elatisasjad, tööõiguse alusel esitatavad nõuded või loata tehtud kulutuste sissenõudmist puudutavad asjad);
äriühingu lubamatu, tühise või ebaõige registreerimise asjad, mida on seaduse kohaselt pädevad esimeses astmes arutama ringkonnakohtud;
vaidlus, mille lahendamine kuulub muude õigusaktide kohaselt ringkonnakohtu pädevusse;
Kui soovite kaitsta oma õigusi äriühingu osanikuna, vaidlustada äriühingu osanike otsust, taotleda äriühingu asutamise tühistamist või äriühingu lõpetamist või algatada maksejõuetusmenetluse, peate pöörduma äriühingu registreeritud asukoha järgsesse ringkonnakohtusse. nõuded, olenemata nende väärtusest, mis on esitatud ringkonnakohtu pädevusse kuuluva ühishagiga, kui need tuleb läbi vaadata samas menetluses.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Pöörduda tuleb kostja elukoha või registreeritud tegevuskoha või peakontori järgsesse piirkondlikkusse kohtusse (pайонен съд
).
Kui Teil on tekkinud vaidlus riigiasutuse või juriidilise isikuga, peate pöörduma tema peakontori või asukoha järgsesse kohtusse. Kui Teil on tekkinud vaidlus otseselt ettevõtja harukontoriga, võite pöörduda ka selle harukontori asukoha järgsesse kohtusse.
Kui soovite esitada tsiviilhagi Bulgaaria riigi vastu, peate pöörduma sellesse kohtusse, mille tööpiirkonnas vaidlus tekkis, või kui see on väljaspool Bulgaariat, siis Sofia kohtutesse.
Kui soovite algatada menetluse isiku vastu, kelle elu- või asukoht ei ole teada, peate pöörduma tema advokaadi või õigusesindaja asukoha järgsesse kohtusse või kui see ei ole võimalik, siis enda elukoha järgsesse kohtusse. See kehtib ka juhul, kui isiku elukoht on väljaspool Bulgaariat. Kui Teie elukoht on samuti väljaspool Bulgaariat, peate pöörduma Sofia kohtutesse.
Kui soovite algatada kohtuasja alaealise või teovõimetu isiku vastu, peate pöörduma tema seadusliku esindaja elukoha järgsesse kohtusse.
Kui Teie asi puudutab pärandit, testamendi täielikku või osalist tühistamist, pärandvara jagamist või selle vabatahtliku jagamise tühistamist, tuleb pöörduda kohtusse, mille tööpiirkonnas pärand avanes. Kui surnud isik on Bulgaaria kodanik, kuid pärand avanes väljaspool Bulgaariat, tuleb pöörduda surnud isiku viimase Bulgaarias asunud elukoha või vara asukoha järgsesse kohtusse.
Avaliku sektori asutuse otsuse vaidlustamiseks tuleb pöörduda asutuse peakontori järgsesse halduskohtusse ( ). Kui see asub Aдминистративен съд väljaspool Bulgaariat, kuulub teie asi Sofia linna halduskohtu ( ) pädevusse. Aдминистративен съд – град София
2.2.2 Erandid
126.96.36.199 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse? Lepingul põhineva rahalise nõude esitamiseks võite pöörduda ka vastaspoole praeguse elukoha järgsesse kohtusse.
Elatisnõude esitamiseks võite pöörduda ka enda alalise elukoha järgsesse kohtusse.
Kui soovite esitada tarbijakaitsega seotud nõude, võite pöörduda ka oma praeguse või alalise elukoha järgsesse kohtusse.
Töötajad võivad esitada hagi tööandja vastu ka oma alalise töökoha järgi.
Töövaidlused, mille poolteks on ühelt poolt välisriigi isikud, äriühingud või ühisettevõtted, kelle registreeritud tegevuskoht on Bulgaarias, ja teiselt poolt nende Töövaidlused, mille pooleks on Bulgaaria tööandjate heaks välisriigis töötavad Bulgaaria kodanikud, kuuluvad Sofia kohtute pädevusse, kui kohtuasi heaks Bulgaarias töötavad välisriigi töötajad, kuuluvad tööandja registreeritud tegevuskoha järgse kohtu pädevusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. algatatakse tööandja vastu, ja töötaja Bulgaarias asuva elukoha järgse kohtu pädevusse, kui kohtuasi algatatakse töötaja vastu.
Kui Teile on tekitatud õigusvastast kahju, võite pöörduda kahju tekkimise koha järgsesse kohtusse.
Kui Teil on vaja esitada hagi eri kohturingkondades elavate/asuvate kaaskostjate vastu või kui Teie asi on seotud rohkem kui ühes kohturingkonnas asuva varaga, võite pöörduda ühe sellise ringkonna kohtusse.
Kui Teil või Teie organisatsioonil on vaja esitada nõue avaliku sektori asutuse otsusest tuleneva kahju hüvitamiseks, võite pöörduda oma elukoha või registreeritud tegevuskoha järgsesse kohtusse, välja arvatud juhul, kui Teie nõue liidetakse otsuse enda peale esitatud kaebusega.
188.8.131.52 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Kui asi puudutab vara asjaõigusi, kaasomandi jagamist või kinnisasja omandiõiguste piiritlemist või taastamist, tuleb pöörduda vara asukoha järgsesse kohtusse. Vara asukoha järgsesse kohtusse tuleb pöörduda ka juhul, kui asi puudutab selle vara asjaõigusi kinnitavat lepingut või kinnisasja omandiõigust kinnitava lepingu ülesütlemist, lõpetamist või tühistamist.
184.108.40.206 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Varaga seotud vaidluse pooled saavad siiski territoriaalse kohtualluvuse eeskirjadest kõrvale kalduda, sõlmides kohtualluvuse kokkuleppe, millega määratakse vaidlust lahendama teatav kohus. See ei ole siiski võimalik, kui asi puudutab vara asjaõigusi, kaasomandi jagamist, kinnisasja omandiõiguste piiritlemist või taastamist, vara asjaõigusi kinnitavat lepingut või kinnisasja omandiõigust kinnitava lepingu ülesütlemist, lõpetamist või tühistamist, mille puhul on territoriaalne kohtualluvus seadusega kindlaks määratud.
Kui Teie asi puudutab tarbijakaitset või tööõigust ja kui Te olete vastaspoole või teiste vastaspooltega kokku leppinud, millise kohtu pädevusse asi kuulub, kehtib see kokkulepe ainult juhul, kui see sõlmiti pärast vaidluse tekkimist.
Rahalise nõude korral võite vastaspoolega kokku leppida vaidluse lahendamise vahekohtumenetluses, kui see ei puuduta asjaõigust või kinnisasja, elatist või tööõigust. Vahekohtumenetluse algatamiseks peavad kõik menetlusosalised sõlmima eraldi menetluskokkuleppe ( ehk арбитражно споразумение vahekohtukokkulepe). Vahekohus võib tugineda asjakohastele rahvusvahelise õiguse allikatele ja konkreetsele Bulgaaria allikale – rahvusvahelise kaubandusarbitraaži seadusele ( ). Selle seaduse kohaselt tähendab vahekohtukokkulepe seda, et kõik Законът за международния търговски арбитраж menetlusosalised paluvad vahekohtul lahendada nende teatava lepingulise või lepinguvälise suhte raames tekkida võiva või tekkinud vaidluse või selle osa. Kokkuleppe võib vormistada muu lepingu vahekohtuklausli või eraldi kokkuleppena. Vahekohtukokkulepe peab olema kirjalik. Vahekohus võib olla alaline organ või loodud spetsiaalselt konkreetse vaidluse lahendamiseks. Vahekohus võib kokku tulla väljaspool Bulgaariat, kui ühe menetluspoole tavapärane asukoht, põhikirjajärgne tegevuskoht või keskjuhatus on seal.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Tsiviilasjades on ainsad Bulgaarias tegutsevad erikohtud halduskohtud.
Kõik haldusasjad kuuluvad halduskohtute pädevusse, välja arvatud need haldusasjad, mis kuuluvad kõrgema halduskohtu alluvusse. Kõrgem halduskohus on pädev arutama asju esimeses astmes, kui soovite vaidlustada muu avaliku sektori asutuse kui kohaliku omavalitsuse volikogu määrust, ministrite nõukogu, peaministri, asepeaministri või ministri määrust, kõrgema justiitsnõukogu otsust, Bulgaaria keskpanga presidendi määrust või muud määrust, mille puhul on seaduse kohaselt asja esimeses astmes pädev arutama kõrgem halduskohus.
Viimati uuendatud: 26/09/2018
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kohtualluvus - Tšehhi
Tšehhi Vabariigi tsiviilõiguses puuduvad menetluseeskirjad erikohtute määramiseks konkreetset liiki kohtuasjade menetlemiseks. Üldkohtul on põhimõtteliselt pädevus lahendada vaidlusi kõikides tsiviilõiguslikes küsimustes. Need on määratletud sisuliselt selliselt, et tsiviilkohtumenetluses lahendab kohus eraõiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi ja muid asju ning teeb nende kohta otsuse (muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artikli 7 lõige 1). 1. jaanuaril 2014 jõustus Tšehhi Vabariigis uus seadus – seadus nr 292/2013 erikohtumenetluste kohta (õigusaktide kogumik). Selle seadusega reguleeritakse samas seaduses sätestatud õigusküsimuste kohtutepoolset menetlemist ja lahendamist.
Teatavatel juhtudel antakse eriõigusaktidega tsiviilasjades otsuse tegemise pädevus haldusasutustele. Vastavalt muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) V osale (artikkel 244 jj) võib aga tsiviilkohus sel juhul haldusasutuse otsuse hiljem alati läbi vaadata.
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Tšehhi Vabariigis on esimese astme tsiviilkohtud maakohtud ( ) ja piirkonnakohtud ( ) ning üksikutel juhtudel ka Tšehhi Vabariigi okresní soud krajský soud Ülemkohus ( ). Nejvyšší soud České republiky
1. Maakohtud on pädevad menetlema asju esimeses kohtuastmes, välja arvatud juhul, kui seaduses on sõnaselgelt sätestatud piirkonnakohtute või Tšehhi Vabariigi Ülemkohtu pädevus.
2.
a) Vastavalt seadusele nr 99/1963
on piirkonnakohtud pädevad menetlema esimeses astmes järgmisi asju:
(õigusaktide kogumik)
vaidlused pensionikindlustuse, haiguskindlustuse, riikliku sotsiaaltoetuse ja materiaalse toetuse puhul alusetult makstud summade arveldamise küsimustes ning vaidlused ravikindlustushüvitiste saamise õigusest tulenevalt makstud regressiivse hüvitise arveldamise küsimustes;
streigi või töösulu ebaseaduslikkust puudutavad vaidlused;
vaidlused, mis puudutavad välisriiki või diplomaatilise immuniteedi ja diplomaatiliste privileegidega isikuid, kui need vaidlused kuuluvad Tšehhi kohtute pädevusse;
vaidlused kollektiivlepingust tulenevate kohustuste täitmist käsitleva vahekohtu otsuse tühistamise üle;
sellistest juriidilistest suhetest tulenevad kohtuasjad, mis on seotud äriettevõtete, sihtasutuste, heategevus- ja sihtkapitalifondide loomisega, ning vaidlused äriettevõtete, nende partnerite või liikmete vahel, samuti vaidlused partnerite või liikmete vahel, mis tulenevad nende osalusest äriettevõttes;
vaidlused äriettevõtete, nende partnerite või liikmete ja nende põhikirjajärgsete organite liikmete vahel või likvideerijate vahel, kui vaidlused puudutavad põhikirjajärgsete organite liikme ülesannete täitmist või likvideerimist;
autoriõiguse seadusest tulenevad vaidlused;
vaidlused, mis puudutavad selliste õiguste kaitset, mida on rikutud või võidakse rikkuda ebaausa konkurentsi või ebaseaduslike konkurentsipiirangutega;
juriidilise isiku nime ja maine kaitsmist puudutavad kohtuasjad;
rahalist tagatist ning veksleid, tšekke ja investeerimisvahendeid puudutavad vaidlused;
kaubandustegevustest tulenevad vaidlused;
omanike ühistu üldkoosolekutega seotud asjad ja neist tulenevad vaidlused;
äriühingute ja ühistute ümberkujundamisega seotud asjad, sealhulgas hüvitusmenetlused, vastavalt eriõigusnormidele;
ettevõtte ostmist ja ettevõtte või selle osa rentimist puudutavad vaidlused;
vaidlused, mis puudutavad piirmäära ületavaid ehitustööde riigihankelepinguid, sealhulgas selliste lepingute täitmiseks vajalikke tarneid.
b) Vastavalt seadusele nr 292/2013 on piirkonnakohtud pädevad menetlema esimeses astmes järgmisi asju: (õigusaktide kogumik)
asjad, mis puudutavad juriidiliste isikute staatust, sealhulgas nende lõpetamist ja likvideerimist, nende põhikirjajärgsete organite liikmete või likvideerija määramist ja taandamist, nende ümberkujundamist ja nende üldise tulusaaja staatusega seotud küsimusi;
juriidiliste isikute haldamist puudutavad asjad;
asjad, mis puudutavad hoiuseid seoses kohustusega maksta tasu või hüvitist rohkem kui ühele isikule äriühingute seaduse või äriühingute ja ühistute ümberkujundamise seaduse alusel tehtud kohtuotsuse kohaselt (edaspidi: „kohustuslik hoius");
kapitaliturgu puudutavad asjad;
asjad, mis puudutavad eelneva nõusoleku andmist uurimiseks konkurentsi kaitse küsimustes;
asjad, mis puudutavad Tšehhi advokatuuri või maksunõunike koja esindaja nõusoleku asendamist seoses juurdepääsuga dokumentide sisule.
3. Tšehhi Vabariigi Ülemkohus on vastavalt seaduse nr 91/2012 (rahvusvahelise eraõiguse kohta) (õigusaktide kogumik) artiklile 51 pädev otsustama esimeses ja ainsas kohtuastmes selliste välisriikide kohtuotsuste tunnustamise üle, mis puudutavad abielu lahutamist, lahuselu või abielu tühistamist, või millega määratakse kindlaks, kas abielu on kehtiv või mitte, kui vähemalt üks menetluspool on Tšehhi Vabariigi kodanik. Seda menetlust ei järgita siiski teiste ELi liikmesriikide kohtuotsuste tunnustamisel, kui kohaldatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347 /2000, või kui kohaldatakse kahepoolset või mitmepoolset lepingut, millega nähakse ette muu kui Tšehhi õigusega ette nähtud menetluse rakendamine. Vastavalt seaduse nr 91/2012 (rahvusvahelise eraõiguse kohta) (õigusaktide kogumik) artiklile 55 kuuluvad Ülemkohtu pädevusse ka põlvnemist tuvastavate ja välistavate välisriigi kohtuotsuste tunnustamise asjad.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
Kohtuasja esemega seotud pädevuse (vt küsimus 2.1) ja territoriaalse kohtualluvuse kindlaksmääramisel on määravad menetluse algatamise ajal valitsenud asjaolud. Selliste asjaolude hilisem muutumine (nt kostja elukoha muutumine) on mõne erandiga (pädevuse üleandmine alaealiste hooldamise, isikuhooldusõiguse ja teovõimega seotud juhtumite korral) ebaoluline.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artikli 105 lõikele 1 on kohus reeglina pädev hindama territoriaalset kohtualluvust üksnes menetluse alguses – kuni ettevalmistava menetluse lõpuni, või juhul kui ettevalmistavat menetlust ei toimu, enne kui kohus hakkab asja sisuliselt arutama, st selle hetkeni, mil kohus nõuab hagejalt hagi esitamist esialgses menetluses või kuni tehakse otsus ilma kohtuistungit korraldamata. Territoriaalset kohtualluvust võib hiljem hinnata ainult siis, kui ettevalmistavat menetlust ei ole toimunud ja pool on esitanud vastuväite kohaliku kohtu pädevuse kohta kohe, kui tal oli selleks õigus. Võimalik, et teatavatel juhtudel on territoriaalne pädevus paljudel kohtutel. Hageja võib valida kas üldkohtu või siis tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artikli 87 kohaselt määratud kohtu (nt vastavalt töökohale või hüvitise korral vastavalt kahju tekkimise kohale). Hageja peab tegema valiku hiljemalt hagi esitamise ajal – pädev kohus on see, kus menetlus algatati. Spetsiifiliste õigusküsimuste korral määratakse territoriaalne kohtualluvus kindlaks seadusega nr 292/2013 erikohtumenetluste kohta (õigusaktide kogumik).
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Territoriaalse kohtualluvuse aluspõhimõtted on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artiklites 84–86 ja seaduse nr 292/2013 (õigusaktide kogumik) artiklis 4. Tuleb siiski meeles pidada, et teatavatel juhtudel võib territoriaalset pädevust reguleerida vahetult kohaldatav ELi õigus, mis on ülimuslik siseriiklike õigusaktide suhtes (vt nii rahvusvahelist kui ka territoriaalset kohtualluvust reguleeriva määruse nr 44/2001 teatavad sätted), mis tähendab, et Tšehhi õiguse kohaseid territoriaalse kohtualluvuse eeskirju alati ei kohaldata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduses nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) sätestatud põhireegli kohaselt on üldise pädevusega kohus (üldkohus) kostja üldise kohtualluvuse järgne kohus. Üldkohus on alati maakohus. Kui esimeses astmes on pädev piirkonnakohus (vt küsimus 2.1), on territoriaalne pädevus sellel piirkonnakohtul, mille tööpiirkonnas asub menetluspoole üldkohus (maakohus). Kui hagiavaldus esitatakse mitme kostja vastu, on territoriaalne pädevus ükskõik millise kostja üldkohtul.
Füüsilise isiku puhul on üldkohus see maakohus, mille tööpiirkonnas on tema elukoht, ja kui poolel elukoht puudub, siis see maakohus, mille tööpiirkonnas ta viibib. Elukohaks peetakse kohta, kus inimene elab kavatsusega seal püsivalt viibida (selliseid kohti võib olla mitu ja sel juhul on üldkohtuks kõik sellised kohtud).
Ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku üldkohus on äritegevusest tulenevates asjades see maakohus, mille tööpiirkonnas on tema tegevuskoht (tegevuskoht on avalikus registris registreeritud aadress); tegevuskoha puudumisel on üldkohus see maakohus, mille tööpiirkonnas on tema elukoht, ja kui poolel elukoht puudub, siis see maakohus, mille tööpiirkonnas ta viibib.
Juriidilise isiku puhul on üldkohtu määramise kriteeriumiks tema registrijärgne asukoht (vt tsiviilseadustiku seaduse nr 89/2012 (õigusaktide kogumik) artiklid 136–137).
Pankrotihalduri üldkohus on tema ametikohustuse täitmisel see maakohus, mille tööpiirkonnas on tema registrijärgne asukoht.
Erinorme kohaldatakse riigi üldkohtu suhtes (kohus, mille tööpiirkonnas on eriõigusnormi kohast pädevust omava riikliku organisatsioonilise üksuse registrijärgne asukoht, ja kui territoriaalset pädevust omavat kohut ei saa sellisel viisil kindlaks määrata, siis kohus, mille tööpiirkonnas toimusid nõude aluseks olevad sündmused), omavalitsusüksuse suhtes (kohus, mille tööpiirkonnas asub kohalik omavalitsusüksus) ja kõrgema territoriaalse isemajandava üksuse suhtes (kohus, mille tööpiirkonnas on tema haldusorganite registrijärgne asukoht).
Kui kostjal, kes on Tšehhi Vabariigi kodanik, puudub üldse üldkohus või puudub see Tšehhi Vabariigis, on pädev see kohus, mille tööpiirkonnas oli tema viimane teadaolev elukoht Tšehhi Vabariigis. Isiku vastu, kellel puudub Tšehhi Vabariigis muu pädev kohus, võib omandiõigusi kasutada kohus, mille tööpiirkonnas asub selle isiku vara.
Välisriigi juriidilise isiku vastu võib esitada hagi (menetluse algatamise avalduse ehk hagiavalduse) ka kohtusse, mille tööpiirkonnas Tšehhi Vabariigis asub tema ettevõte või ettevõtte organisatsiooniline üksus.
Seaduse nr 292/2013 (erikohtumenetluste kohta) (õigusaktide kogumik) artiklis 4 on sätestatud, et asja menetlemise pädevus on selle isiku üldkohtul, kelle huvides menetlus toimub, kui selles seaduses ei ole sätestatud teisiti. Piiratud teovõimega alaealise puhul, on üldkohus see kohus, mille tööpiirkonnas on alaealise elukoht vastavalt vanematevahelise kokkuleppele või kohtuotsusele või muude otsustavate asjaolude alusel.
2.2.2 Erandid
Lisaks kostja üldkohtu territoriaalsele pädevusele kohaldatakse territoriaalset erikohtualluvust, nagu a) valikuline territoriaalne erikohtualluvus (vt küsimus 220.127.116.11) ja b) erandlik territoriaalne erikohtualluvus (vt küsimus 18.104.22.168). Kaubandusasjades saab sõlmida ka kohtualluvuse kokkuleppe (vt küsimus 22.214.171.124). Peale selle on seaduse nr 292/2013 (erikohtumenetluste kohta) (õigusaktide kogumik) artiklis 5 sätestatud, et kui kohtualluvust määravad asjaolud muutuvad menetlustes, mis puudutavad alaealise hooldusõiguse kohtule andmist, isikuhooldusõigust või teovõimet, on kohtul õigus anda oma pädevus üle teisele kohtule, kui see on alaealise, eestkostja või selle isiku huvides, kelle teovõime üle otsustatakse. Pädevuse üleandmine vastavalt sellele artiklile toimub siiski alati kohtu kaalutletud otsusel.
126.96.36.199 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse?
Tegemist on nn valikulise territoriaalse erikohtualluvusega, mida reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artikliga 87. Hageja võib valida, kas esitada hagi kostja üldkohtule või mõnele muule territoriaalse pädevusega kohtule. Järgida tuleb siiski territoriaalse kohtualluvuse eeskirju – kui esimeses astmes on pädev piirkonnakohus, peab hageja esitama hagiavalduse piirkonnakohtule. Kui hagiavaldus on kohtule esitatud, ei või hageja oma valikut muuta. Kui territoriaalset kohtualluvust reguleerib vahetult kohaldatav ELi õigus, mis on ülimuslik siseriiklike õigusaktide suhtes (vt nii rahvusvahelist kui ka territoriaalset kohtualluvust reguleeriva määruse nr 44/2001 teatavad sätted), ei või Tšehhi õiguse kohaseid valikuõigusel põhineva territoriaalse kohtualluvuse eeskirju kohaldada.
Hageja võib kostja üldkohtu asemel valida kohtu, mille tööpiirkonnas:
on kostja alaline töökoht;
on toimunud sündmused, mis annavad õiguse saada hüvitist;
asub kostjaks oleva füüsilise või juriidilise isiku käitise organisatsiooniline üksus, kui vaidlus puudutab seda üksust;
on reguleeritud turgu korraldava või mitmepoolset kauplemissüsteemi haldava isiku registrijärgne asukoht, juhul kui on tegemist kaubandusliku vaidlusega, mis puudutab:
1) selle isiku korraldatud reguleeritud turgu või sellise äritegevusega seotud arveldusi või
2) selle isiku hallatud mitmepoolset kauplemissüsteemi või sellise kauplemistegevusega seotud arveldusi;
asub maksekoht, kus kasutatakse vekslist, võlakirjast või muust tagatisest tulenevat õigust;
asub kaubabörs, juhul kui tegemist on kaubabörsi puudutava vaidlusega.
188.8.131.52 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Tegemist on nn erandliku territoriaalse erikohtualluvusega, mida reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artikliga 88 ja seaduse nr 292/2013 (erikohtumenetluste kohta) (õigusaktide kogumik) teatavate sätetega. Kui teatavates asjades on kehtestatud erandlik territoriaalne erikohtualluvus, ei või territoriaalset kohtualluvust määrata kostja üldkohtu või valitud kohtu järgi.
Kui territoriaalset kohtualluvust reguleerib vahetult kohaldatav ELi õigus, mis on ülimuslik siseriiklike õigusaktide suhtes (vt nii rahvusvahelist kui ka territoriaalset kohtualluvust reguleeriva määruse nr 44/2001 teatavad sätted), ei või Tšehhi õiguse kohaseid erandliku territoriaalse kohtualluvuse eeskirju kohaldada.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artiklile 88 kohaldatakse erandlikku territoriaalset kohtualluvust eelkõige järgmiste menetluste suhtes:
otsuse tegemine abikaasade ühisvara või muu vara suhtes või korteri ühise üürilepingu tühistamine pärast lahutust – territoriaalne pädevus on abielulahutuse üle otsustanud kohtul;
menetlus, mis puudutab õigust kinnisasjale (menetlus peab otseselt puudutama selle kinnisasjaga seotud õigust, st peamiselt omandiõigust või üürimis- või rentimisõigust) – territoriaalne pädevus on kohtul, mille tööpiirkonnas asub vara, tingimusel et tegemist ei ole menetlusega otsuse tegemiseks abikaasade ühisvara või muu vara kohta või korteri ühise üürilepingu tühistamiseks pärast lahutust (sellistel juhtudel peaks territoriaalne pädevus olema abielulahutuse üle otsustanud kohtul, vt eespool);
pärimismenetlusega seotud vaidluse lahendamise menetlus – territoriaalne pädevus on kohtul, kus toimub pärimismenetlus.
Seadusega nr 292/2013 erikohtumenetluste kohta nähakse ette territoriaalse erikohtualluvuse kohaldamine eelkõige järgmiste menetluste suhtes:
abielulahutuse menetlus, abielu kehtivuse kindlakstegemiseks algatatud menetlus ja abielu kehtetuks tunnistamise menetlus – vastavalt artiklitele 373 ja 383
on pädev see kohus, mille tööpiirkonnas oli abikaasade viimane ühine elukoht Tšehhi Vabariigis, tingimusel et vähemalt üks abikaasa elab selles piirkonnas;
kui sellist kohut ei ole, on pädev kohus selle abikaasa üldkohus, kes ei esitanud menetluse algatamise avaldust, ja kui isegi seda kohut ei ole, siis menetluse algatamise avalduse esitanud abikaasa üldkohus;
pärimismenetlus – vastavalt artiklile 98 on pädev see kohus, mille tööpiirkonnas on surnu alaline elukoht või tema viimane elukoht või viibimiskoht või kus asub surnud isiku kinnisvara või kus ta suri (need on tähtsuse järjekorras esitatud kriteeriumid);
rahvusvahelise lapseröövi (lapse tagasitoomise) menetlused – vastavalt artiklile 479 on territoriaalne pädevus kohtul, mille tööpiirkonnas on laste . rahvusvahelise kaitse ameti registrijärgne asukoht, st Brno munitsipaalkohtul
184.108.40.206 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artiklile 89a võivad pooled kokku leppida seadusega ettenähtust erineva territoriaalse kohtualluvuse (nn kohtualluvuse kokkulepe) üksnes äritegevusest tulenevates ettevõtjatevaheliste suhete asjades ja üksnes tingimusel, et selle kohtuasja suhtes ei ole kehtestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artikli 88 kohast erandlikku territoriaalset kohtualluvust (vt eespool). Kohtualluvuse kokkulepe peab olema kirjalik. Kui hageja esitab hagi valitud kohtule ja rakendatakse kohtualluvuse kokkulepet, tuleks kokkulepe lisada hagiavaldusele (usaldusväärsel kujul – soovitavalt originaal või kinnitatud ärakiri), kuigi see ei ole kehtivates õigusaktides sätestatud eeltingimus.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Tšehhi Vabariigis ei ole erikohtuid (vt vastus 1. küsimusele).
Viimati uuendatud: 16/09/2020
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kohtualluvus - Eesti
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Tsiviilvaidluste lahendamiseks on pädev maakohus. Maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi tsiviilvaidlusi. Tsiviilvaidluste ring on väga lai ja sinna kuuluvad erinevatest lepingutest ja võlasuhetest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused. Tsiviilasja alustamiseks tuleb maakohtule esitada hagiavaldus. Kohtule esitatavas hagiavalduses on vaja ära näidata kellelt nõutakse, mida nõutakse, miks nõutakse (st millisel õiguslikul alusel) ja millised tõendid seda nõudmist põhjendavad.
Tsiviilasjade menetlemist kohtus reguleerib . tsiviilkohtumenetluse seadustik
Erikohtuid Eestis loodud pole, kuid teatud vaidluste lahendamiseks on enne kohtusse pöördumist võimalik pöörduda ka kohtuväliste komisjonide poole. Näiteks töövaidlusasju võib lahendada . Töövaidluskomisjon on kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kuhu nii töötaja kui tööandja saavad pöörduda ilma riigilõivu maksmata. Töövaidluse lahendamist töövaidluskomisjonis reguleerib . Töövaidluskomisjoni menetlus ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus. Töövaidluskomisjoni jõustunud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Töövaidluskomisjoni võib pöörduda järgmiste töösuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks: 1) töötaja ja Eestis registreeritud või Eestis filiaali kaudu tegutseva välisriigi tööandja vahelisest töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus (individuaalne töövaidlus); 2) Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse §-st 7 tulenev Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja vaheline töövaidlus (individuaalne töövaidlus); 3) kollektiivlepingu täitmisest tulenev kollektiivne töötüli (kollektiivne töövaidlus). Töövaidluskomisjonis ei lahendata tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlusi. Töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses tuleks välja tuua asjaolud, mis omavad vaidluses tähendust. Näiteks töölepingu ülesütlemise vaidlustamisel tuleb näidata lepingu ülesütlemise aeg ja alus. Vajalik on kirjeldada, milles seisneb lahkarvamus poolte vahel, see tähendab, mida töötaja või tööandja on jätnud tegemata või teinud ebaseaduslikult. Oma ütlusi ja nõudeid peab põhjendama ja selleks tuleb välja tuua dokumentaalselt kinnitust leidvad asjaolud (tööleping, töötaja ja tööandja omavahelised kokkulepped või kirjavahetus jms) või viited muudele tõenditele ja tunnistajatele. Nimetatud dokumentaalsed tõendid, mis töötaja või tööandja nõuet põhjendavad, tuleb lisada tehtavale avaldusele. Kui nõude põhjendamiseks peab avaldaja vajalikuks kutsuda istungile tunnistaja, näidatakse avalduses tunnistaja nimi ja aadress. Tarbija ja kaupleja lepingust tulenevaid nõudeid on võimalik lahendada . Tarbijavaidluste lahendamist vastavas komisjoni reguleerib . Tarbijavaidluste komisjoni pädevuses on lahendada tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tulenevaid nii riigisiseseid kui ka piiriüleseid tarbija algatatud tarbijavaidlusi, mille üheks osapooleks on kaupleja, kelle asutamiskoht on Eesti Vabariigis. Samuti kuulub tarbijavaidluste komisjoni pädevusse sellise vaidluse lahendamine, mis seondub puudusega tootest põhjustatud kahjuga, kui kahju on kindlaksmääratav. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Komisjon ei lahenda vaidlust, mis on seotud mittemajandusliku üldhuviteenuse osutamisega; avalik-õiguslike juriidiliste isikute pakutava haridusteenusega; tervishoiuteenusega, mida osutavad tervishoiutöötajad patsientidele nende tervise hindamiseks, säilitamiseks või taastamiseks, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamine, väljastamine ja nendega varustamine. Ka ei lahenda komisjon vaidlust, mille puhul kahjunõue tuleneb surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest, samuti vaidlusi, mille lahendamise kord on ette nähtud teistes seadustes. Need vaidlused lahendatakse pädevas institutsioonis või kohtus. Tarbijavaidluste komisjoni menetlus ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avaldatakse kauplejate nimekiri, kes ei ole järginud komisjoni otsuseid. Kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu ja seda ei järgi, võivad nad pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Töövaidluskomisjon töövaidluse lahendamise seadus tarbijavaidluste komisjonis tarbijakaitseseadus
Üürivaidlusi on võimalik lahenda üürikomisjonis, millist menetlust reguleerib . Üürikomisjoni võib moodustada kohaliku omavalitsuse üksuse juures asuva üürivaidlusi lahendava sõltumatu organina. Üürikomisjonides ei lahendata vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületavad 3200 eurot. Üürikomisjoni menetlus ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus. Pärast üürikomisjoni otsuse jõustumist ei või pooled esitada kohtusse sama nõuet samal alusel ja üürikomisjoni jõustunud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. üürivaidluse lahendamise seadus
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma? Selleks, et teada millisesse kohtuse peab pöörduma, peab teadma kohtualluvuse põhimõtteid. Kohtualluvus jaguneb kolmeks: 1) üldine kohtualluvus, mis sõltub isiku elukohast; 2) valikuline kohtualluvus; 3) erandlik kohtualluvus (vt punkti 2.2).
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Madalama ja kõrgema astme kohtud on erinevad, kuna Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline.
Maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Seadusega võib sätestada, et teatud liiki asju vaatab läbi üksnes mõni maakohus, kui see asja läbivaatamist kiirendab või muul viisil tõhustab.
Ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Ringkonnakohus lahendab ka muid seadusega tema pädevusse antud asju.
Riigikohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud kassatsioon- ja määruskaebuste alusel. Riigikohus lahendab ka jõustunud kohtulahendite peale esitatud teistmisavaldusi, määrab seaduses sätestatud juhul asja lahendamiseks pädeva kohtu ja lahendab muid seadusega tema pädevusse antud asju. Samuti on Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
Esmalt lahendab asja ja teeb otsuse maakohus ehk esimese astme kohus. Kui isik leiab, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus, on tal seadusest tulenev õigus esitada apellatsioonkaebus kõrgema astme kohtule ehk ringkonnakohtule. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku Riigikohus on kõrgeim kohus. Riigikohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud kassatsioon- ja määruskaebuste alusel. Riigikohus lahendab ka jõustunud kohtulahendite peale esitatud teistmisavaldusi, määrab seaduses sätestatud juhul asja lahendamiseks pädeva kohtu ja lahendab muid seadusega tema pädevusse antud asju. Kassatsioon on jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta. Teistmine on protsessiosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul jõustunud otsuste ja määruste uuesti läbivaatamine.
Ringkonnakohtu otsuse peale võib apellatsioonimenetluse osaline esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, kui ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kassatsioonkaebus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja on esitatud õigeaegselt ning, kui:
1) ringkonnakohus on oma otsuses ilmselt valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja selle normi vale kohaldamine võis kaasa tuua ebaõige otsuse; 2) ringkonnakohus on otsust tehes rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ja see võis kaasa tuua ebaõige otsuse.
Samuti võtab Riigikohus asja menetlusse siis, kui kassatsioonikaebuse lahendamisel oleks põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik.
Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada või toimingu võib teha muus kohtus.
Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele. See tähendab, et näiteks varalise nõudega hagi võib füüsilise isiku vastu esitada ka tema pikema-aegse viibimiskoha järgi. Kui isiku elukoht on välisriigis, võib varalise nõudega hagi esitada tema vastu ka vara, mille suhtes nõue esitatakse, asukoha järgi või isiku muu vara asukoha järgi. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Kohtualluvus hagita asjades on erandlik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erandlik kohtualluvus võib olla määratud näiteks kinnisasja asukoha järgi, juriidilise isiku tegevuskoha järgi jms.
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Füüsilise isiku vastu esitatakse hagi tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi.
2.2.2 Erandid
Välisriigis elava Eesti Vabariigi kodaniku vastu, kellele laieneb eksterritoriaalsus, ja välisriigis töötava avalikust teenistujast Eesti Vabariigi kodaniku vastu võib esitada hagi tema viimase Eesti-elukoha järgi. Kui isikul ei ole olnud Eestis elukohta, võib tema vastu esitada hagi Harju Maakohtusse. Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vastu võib esitada hagi selle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha järgi, kelle tegevuse tõttu on kavas hagi riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vastu esitada. Kui riigiasutust ei ole võimalik kindlaks teha, esitatakse hagi Harju Maakohtusse. Kui kohaliku omavalitsuse asutust ei ole võimalik kindlaks teha, esitatakse hagi valla- või linnavalitsuse asukoha järgi.
Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsusüksuse vastu võib hagi esitada hageja ka oma elu- või asukoha järgi.
220.127.116.11 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse? Seaduses toodud juhtudel võib valida kohtu, kuhu võib isiku vastu esitada hagi ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele Kohtualluvus viibimiskoha järgi - varalise nõudega hagi võib füüsilise isiku vastu esitada ka tema viibimiskoha järgi, kui isik on seal pikemat aega töö- või teenistussuhte või õpingute tõttu või muul sellesarnasel põhjusel.
Kohtualluvus tegevuskoha järgi - kostja majandus- või kutsetegevusest tuleneva hagi võib esitada ka tema tegevuskoha järgi.
Kohtualluvus juriidilise isiku asukoha järgi - liikmesusel põhinev juriidiline isik, muu hulgas äriühing, või selle liige, osanik või aktsionär võib esitada liikmesusest või osalusest tuleneva hagi juriidilise isiku liikme, osaniku või aktsionäri vastu ka juriidilise isiku asukoha järgi.
Kohtualluvus vara asukoha järgi - kui isiku elukoht või asukoht on välisriigis, võib varalise nõudega hagi esitada tema vastu ka vara, mille suhtes nõue esitatakse, asukoha järgi või isiku muu vara asukoha järgi. Kui vara on kantud avalikku registrisse, võib hagi esitada selle registri asukoha järgi, milles vara on registreeritud. Kui varaks on võlaõiguslik nõue, võib hagi esitada võlgniku elu- või asukoha järgi. Kui nõude tagatiseks on asi, võib hagi esitada ka asja asukoha järgi.
Hüpoteegiga tagatud ja reaalkoormatisega seotud nõudega hagi kohtualluvus - hüpoteegiga tagatud või reaalkoormatisega seotud nõude sissenõudmise hagi või muu sellise nõudega seotud hagi võib esitada ka kinnisasja asukoha järgi, kui võlgnik on ühtlasi hüpoteegiga või reaalkoormatisega koormatud kinnistu omanik.
Korteriomandist tuleneva hagi kohtualluvus - hagi korteriomaniku vastu, mis tuleneb korteriomandiga seotud õigussuhtest, võib esitada ka korteriomandi esemeks oleva kinnisasja asukoha järgi.
Kohtualluvus lepingu täitmise koha järgi - lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi võib esitada ka vaidlusaluse lepingust tuleneva kohustuse täitmise koha järgi. Vallasasja müügilepingu puhul loetakse kohustuse täitmise kohaks kohta, kus vallasasi anti ostjale üle või pidi üle antama, teenuse osutamise lepingu puhul kohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osutatama. Muul juhul loetakse kohustuse täitmise kohaks võlgniku tegevuskohta, selle puudumisel elu- või asukohta. Sätestatut kohaldatakse niivõrd, kuivõrd pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Kohtualluvus tarbija elukoha järgi - tarbija võib §-des 35, 46 ja 52, § 208 lõikes 4, §-des 379 ja 402, § 635 lõikes 4 ning §-des 709, 734 ja 866 nimetatud lepingust või suhtest, samuti muust Eestis asuva või siin tegevuskohta omava ettevõtjaga sõlmitud lepingust tuleneva hagi esitada ka oma elukoha järgi. See ei kehti veolepingust tulenevate hagide suhtes. võlaõigusseaduse
Kindlustuslepingust tuleneva hagi kohtualluvus - kindlustusvõtja, soodustatud isik või muu kindlustuslepingu järgi kindlustusandjalt täitmist nõudma õigustatud isik võib esitada kindlustuslepingust tuleneva hagi kindlustusandja vastu ka oma elu- või asukoha järgi. Vastutuskindlustuse, samuti ehitise või kinnisasja või koos nendega vallasasjade kindlustamise puhul võib hagi kindlustusandja vastu esitada ka kahju tekitanud teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha või kahju tekkimise koha järgi.
Intellektuaalomandiõiguse lepingust tuleneva hagi kohtualluvus – autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse objekti võõrandamise lepingust või litsentsilepingust tuleneva või nimetatud lepingu tühisuse tuvastamise hagi võib esitada ka Harju Maakohtule
Kohtualluvus töötaja elukoha või töötamise koha järgi - töötaja võib töölepingust tuleneva hagi esitada ka oma elukoha või töötamise koha järgi.
Vekslist ja tšekist tuleneva hagi kohtualluvus - vekslist ja tšekist tuleneva hagi võib esitada ka veksli või tšeki lunastamise koha järgi.
Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvus - õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise hagi võib esitada ka kahju tekitanud teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha või kahju tekkimise koha järgi.
Merinõudest, päästetöödest ja päästelepingust tuleneva hagi kohtualluvus - hagi, mis tuleneb ühest või mitmest nimetatud merinõudest, võib esitada ka kostja laeva asukoha või laeva kodusadama järgi. Päästetöödest või päästelepingust tuleneva hagi võib esitada ka päästetööde tegemise koha järgi. laeva asjaõigusseaduses
Pärandihagi kohtualluvus - hagi, mille ese on pärimisõiguse tuvastamine, pärija nõue pärandi valdaja vastu, testamentaarsest annakust või pärimislepingust tulenev nõue või sundosa või pärandi jagamise nõue, võib esitada ka pärandaja surma aegse elukoha järgi. Kui pärandaja oli Eesti Vabariigi kodanik ja tal ei olnud surma ajal Eestis elukohta, võib hagi esitada ka pärandaja viimase Eesti-elukoha järgi. Kui pärandajal ei ole olnud Eestis elukohta, võib hagi esitada Harju Maakohtusse.
Hagi kaaskostjate vastu ja mitu hagi sama kostja vastu - hagi mitme kostja vastu võib hageja omal valikul esitada ühe kaaskostja elu- või asukoha järgi. Kui samast asjaolust tulenevalt võib sama kostja vastu esitada mitu hagi, võib hagid esitada ka kohtusse, kuhu võiks esitada üksnes ühe või mõne samast asjaolust tuleneva nõudega hagi.
Vastuhagi ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi kohtualluvus - vastuhagi võib esitada kohtusse, kuhu esitati hagi, kui on täidetud vastuhagi esitamise tingimused ja vastuhagile ei ole ette nähtud erandlikku kohtualluvust või sätestatud, et seda liiki kohtuasju vaatab läbi üksnes mõni maakohus. See kehtib ka juhul, kui vastuhagi tuleks üldsätete kohaselt esitada välisriigi kohtusse.
Iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi võib esitada kohtusse, kus vaadatakse läbi põhihagi.
Kohtualluvus pankrotimenetluses - pankrotivõlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme vastu võib pankrotimenetlusega või pankrotivaraga seotud hagi, muu hulgas vara pankrotivarast välistamise hagi, esitada ka pankroti väljakuulutanud kohtusse. Pankroti väljakuulutanud kohtusse võib esitada ka nõude tunnustamise hagi. Pankrotivõlgnik võib esitada hagi, mis on seotud pankrotivaraga, muu hulgas tagasivõitmise hagi, ka pankroti väljakuulutanud kohtusse.
Kui asi võib alluda üheaegselt mitmele Eesti kohtule, on avaldajal õigus valida, millisesse kohtusse avaldus esitada. Asja menetleb sel juhul kohus, kuhu avaldus esimesena esitati.
Kui hagi esitatakse kostja elu- või asukoha järgi või erandliku kohtualluvuse järgi, arutatakse asja kohtumajas, mille tööpiirkonnas on kostja elu- või asukoht või koht, mille järgi määratakse erandlik kohtualluvus. Kui muul juhul jäävad erinevad kohtualluvust määravad kohad ühe maakohtu tööpiirkonda, ent erinevate kohtumajade teeninduspiirkondadesse, märgib hageja, millises kohtumajas asja arutatakse. Kui hageja seda ei märgi, määrab asja arutamise koha kohus.
Kohtute täpsemad töö- ning teeninduspiirkonnad on sätestatud . kohtute seaduses
18.104.22.168 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Seaduses toodud juhtudel on kohtualluvus erandlik. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda.
1) - kinnisasja asukoha järgi esitatakse hagi, mille esemeks on: Kohtualluvus kinnisasja asukoha järgi
kinnisasjale omandi, piiratud asjaõiguse või muu asjaõigusliku koormatise või selle puudumise tunnustamine või muu kinnisasjaõigusega seotud nõue;
kinnisasja piiri kindlaksmääramine või kinnisasja jagamine;
kinnisasja valduse kaitse;
korteriomandist tulenev asjaõiguslik nõue;
kinnisasja sundtäitmisega seotud nõue;
kinnisasja üüri- või rendilepingust või muust kinnisasja kasutamise võlaõiguslikust lepingust või selle kehtivusest tulenev nõue.
Reaalservituuti, reaalkoormatist või ostueesõigust puudutav hagi esitatakse teeniva või koormatud kinnisasja asukoha järgi.
2) - ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamise või tingimuse soovitajalt soovitamise Tüüptingimuste kasutamise lõpetamise nõue lõpetamise ja soovituse tagasivõtmise hagi (võlaõigusseaduse § 45) esitatakse kostja tegevuskoha järgi, selle puudumise korral kostja elu- või asukoha järgi. Kui kostjal ei ole Eestis tegevus-, elu- ega asukohta, esitatakse hagi kohtusse, kelle tööpiirkonnas tüüptingimusi kasutati.
3) - juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise või Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise asja kohtualluvus tühisuse tuvastamise hagi esitatakse juriidilise isiku asukoha järgi.
4) Abieluasja kohtualluvus
Abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on:
abielu lahutamine;
abielu kehtetuks tunnistamine;
abielu olemasolu või puudumise tuvastamine;
ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue;
abikaasa abielusuhtest tulenev muu nõue teise abikaasa vastu.
Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui:
vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal;
mõlema abikaasa elukoht on Eestis;
ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on.
Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi.
Kui äraolija varale on tema teadmata kadumise tõttu seatud hooldus või kui piiratud teovõimega isikule on määratud eestkostja või kui isikule on mõistetud karistuseks vangistus, võib tema vastu esitada abielulahutushagi ka hageja elukoha järgi.
5) - põlvnemisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või Põlvnemisasja ja ülalpidamisasja kohtualluvus sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine. Eesti kohus võib põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis. Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi.
Sätestatut kohaldatakse ka ülalpidamisasjade suhtes. Ülalpidamisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue:
seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes;
vanematevahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks;
abikaasadevahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks;
seadusest tuleneva muu ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
6. Hagita asjade kohtualluvus
Kohtualluvus hagita asjades on erandlik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Maksekäsu kiirmenetlus – maksekäsu kiirmenetluse asju lahendab maksekäsuosakond Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. Maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks elatise nõudes või võlanõudes tuleb pöörduda elektrooniliselt läbi portaali kaudu maakohtu maksekäsuosakonna poole. Maksekäsu kiirmenetlust ei toimu nõuete puhul, mille summa ületab 6400 eurot (võlanõuded). See summa hõlmab nii põhi- kui ka kõrvalnõudeid. Maksekäsu kiirmenetlust ei toimu, kui nõutav elatis ületab elatise alammäära 1,5 kordselt. 2020. a on 1,5 kordne elatise alammäär 438 eurot kuus. https://www.e-toimik.ee/
Maksekäsu kiirmenetlust ei toimu, kui võlgnik ei ole kantud lapse vanemana lapse sünniakti.
Isiku surnuks tunnistamine ja surma aja tuvastamine – Eesti kohus võib tunnistada isiku surnuks ja tuvastada tema surma aja, kui: 1) teadmata kadunud isik oli temast viimase teate saamise ajal Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht oli sel ajal Eestis; 2) on olemas muu õiguslik huvi, et Eesti kohus tunnistaks isiku surnuks või tuvastaks tema surma aja.
Isiku surnuks tunnistamise ja surma aja tuvastamise avaldus esitatakse teadmata kadunud isiku viimase elukoha järgi. Kui isik on jäänud teadmata kadunuks Eestis registreeritud laeva hukkumise tõttu, esitatakse avaldus laeva kodusadama järgi. Muul juhul esitatakse isiku surnuks tunnistamise või tema surma aja tuvastamise avaldus avaldaja elu- või asukoha järgi. Kui avaldaja elu- või asukoht ei ole Eestis, esitatakse avaldus Harju Maakohtusse. Surmaaja muutmise ja surnuks tunnistamise tühistamise avaldus esitatakse surmaaja tuvastanud või isiku surnuks tunnistanud kohtusse.
Eestkosteasjad – eestkosteasi on isikule eestkostja määramise asi ja eestkostega seotud muu asi. Eesti kohus võib lahendada eestkosteasja, kui: 1) eestkostet vajav isik või eestkostetav on Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht on Eestis; 2) eestkostet vajav isik või eestkostetav vajab muul põhjusel Eesti kohtu kaitset, muu hulgas kui Eestis asub tema vara.
Kui eestkoste võib seada nii Eesti kui ka välisriigi kohus ja kui välisriigis on eestkostja juba määratud või eestkostja määramine on menetluses, ei pea Eestis eestkostjat määrama, kui välisriigi kohtu lahend kuulub eeldatavasti Eestis tunnustamisele ja eestkostja Eestis määramata jätmine on eestkostet vajava isiku huvides.
Eestkosteasja lahendab eestkostet vajava isiku elukoha järgne kohus. Lapsele enne tema sündimist eestkostja määramise lahendab ema elukoha järgne kohus. Kui eestkostet soovitakse seada neile õdedele või vendadele, kes elavad või viibivad mitme kohtu tööpiirkonnas, määrab eestkostja noorima lapse elukoha järgne kohus. Kui eestkostemenetlus sellisel juhul juba toimub ühes kohtus, lahendab eestkosteasja see kohus. Kui eestkostet vajaval isikul ei ole Eestis elukohta või kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, võib asja lahendada kohus, kelle tööpiirkonnas isik või tema vara kaitset vajab, või Harju Maakohus. Eestkostetavasse või tema varasse puutuva asja lahendab eestkostja määranud kohus. Mõjuval põhjusel võib asja lahendada ka eestkostetava elukoha või vara asukoha järgne kohus.
Isiku kinnisesse asutusse paigutamine – isiku kinnisesse asutusse paigutamise asja lahendab kohus, kes on määranud isikule eestkostja või kus eestkoste asja menetletakse. Muul juhul lahendab asja kohus, kelle tööpiirkonnas asub kinnine asutus. Asja võib lahendada ka esialgset õiguskaitset kohaldanud kohus.
Menetluses võib esialgset õiguskaitset kohaldada iga kohus, kelle tööpiirkonnas on vaja abinõu rakendada. Isiku kinnisesse asutusse paigutamisega seotud muid asju, muu hulgas kinnisesse asutusse paigutamise peatamise ja lõpetamise ning paigutamise tähtaja muutmise asju, lahendab kohus, kes lahendas isiku kinnisesse asutusse paigutamise.
Äraolija varale hoolduse seadmine – äraolija varale hoolduse seadmise asja lahendab äraolija elukoha järgne kohus. Kui äraolijal ei ole Eestis elukohta, lahendab varale hoolduse seadmise asja vara, millele hooldust seada soovitakse, asukoha järgne kohus. Äraolija varale hoolduse seadmisega seotud muid asju, muu hulgas hoolduse lõpetamise ning hooldaja ja tema ülesannete muutmise asju, lahendab hooldaja määranud kohus.
Lapsendamine – lapsendamisasja võib lahendada Eesti kohus, kui lapsendaja, üks lapsendavatest abikaasadest või laps on Eesti Vabariigi kodanik või kui lapsendaja, ühe lapsendava abikaasa või lapse elukoht on Eestis. Lapsendamist käsitlev avaldus esitatakse lapsendatava elukoha järgi. Kui lapsendataval ei ole Eestis elukohta, esitatakse avaldus Harju Maakohtusse. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise asja lahendab lapsendamise otsustanud kohus.
Alaealise teovõime laiendamine – alaealise teovõime laiendamise asja võib lahendada Eesti kohus, kui alaealine on Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht on Eestis. Alaealise teovõime laiendamise ja teovõime laiendamise tühistamise avaldus esitatakse alaealise elukoha järgi. Kui alaealisel ei ole Eestis elukohta, esitatakse avaldus Harju Maakohtusse.
Põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma – kui isik taotleb, et tuvastataks põlvnemine isikust, kes on surnud, või kui isik vaidlustab vanema kande lapse sünniaktis või rahvastikuregistris pärast vanemana sünniakti või rahvastikuregistrisse kantu surma, esitatakse avaldus kohtule selle isiku, kellest põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle kohta sünniakti või rahvastikuregistrisse tehtud kannet vaidlustatakse, viimase elukoha järgi. Kui isiku viimane elukoht ei olnud Eestis või on teadmata, esitatakse avaldus Harju Maakohtusse.
Muud hagita perekonnaasjad – muudes hagita perekonnaasjades kohaldatakse vastavalt eestkosteasjade kohta sätestatut, kui seadusest või asja olemusest ei tulene teisiti. Abikaasade või lahutatud abikaasade vahelist õigussuhet käsitlevat hagita asja lahendab kohus, kelle tööpiirkonnas on abikaasade ühine elukoht või kus viimati oli nende ühine elukoht. Kui abikaasadel ei ole Eestis olnud ühist elukohta või kui kummagi abikaasa elukoht ei ole enam viimase ühise elukoha järgse kohtu tööpiirkonnas, lahendab asja selle abikaasa elukoha järgne kohus, kelle õigust taotletava määrusega kitsendataks. Kui selle abikaasa elukoht ei ole Eestis või kui elukohta ei saa kindlaks teha, lahendab asja avaldaja elukoha järgne kohus. Kui kohtualluvust ei saa kindlaks teha, lahendab asja Harju Maakohus. Hagita perekonnaasjas võib esialgset õiguskaitset kohaldada iga kohus, kelle tööpiirkonnas on vaja abinõu rakendada. Pärandvara hoiumeetmete rakendamine – Eestis asuva pärandvara hoiumeetmeid võib Eesti kohus rakendada sõltumata sellest, millise maa seaduse järgi pärimine toimub ja millise maa ametiasutus või -isik võib pärandimenetluse kohtualluvuse järgi üldiselt läbi viia. Pärandvara hoiumeetmeid rakendab pärandi avanemise koha järgne kohus. Kui pärand avaneb välisriigis ja pärandvara asub Eestis, võib pärandi hoiumeetmeid rakendada vara asukoha järgne kohus. Üleskutseasjade kohtualluvus – väärtpaberi kehtetuks tunnistamise avaldus esitatakse kohtule väärtpaberi lunastamise koha järgi, lunastamiskoha puudumisel aga väärtpaberi väljaandja üldise kohtualluvuse järgi. Kinnisasja omaniku õiguste välistamiseks üleskutsemenetluse algatamise avalduse esitab kinnisasja valdaja §-s 124 sätestatu kohaselt kohtule, kelle tööpiirkonnas kinnisasi asub. §-s 13 ettenähtud juhul esitab õigustatud isik üleskutsemenetluse algatamise avalduse laevaomaniku õiguste välistamiseks Harju Maakohtusse. Üleskutsemenetluse algatamise avalduse teadmata hüpoteegipidaja õiguste välistamiseks ( § 331) esitab koormatud kinnisasja omanik kohtusse, kelle asjaõigusseaduse Laeva asjaõigusseaduse asjaõigusseaduse tööpiirkonnas asub koormatud kinnisasi. Koormatud laeva omanik või registerpandiga koormatud pandieseme omaja esitab teadmata laevahüpoteegi või registerpandi pidaja õiguste välistamise avalduse § 59 kohaselt Harju Maakohtusse. laeva asjaõigusseaduse
Eraõiguslikku juriidilist isikut puudutavate hagita asjade kohtualluvus – äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse tegevusse puutuvaid muid hagita asju kui registriasju, muu hulgas juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ning äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramise asju, lahendab juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali asukoha järgne kohus.
Korteriomandi- ja kaasomandiasjad – hagita korteriomandi- või kaasomandiasja lahendab kinnisasja asukoha järgne kohus.
Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asjad – avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asja lahendab selle kinnisasja asukoha järgne kohus, millelt avalikule teele juurdepääsu taotletakse või mille jaoks maaparandussüsteemi eesvoolu ehitamist taotletakse või millel paikneb tehnorajatis.
Välisriigi kohtulahendite tunnustamise, täidetavaks tunnistamise ja täitmise asjad – välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avaldus, tunnustamisest või täitmisest keeldumise või täitmise peatamise avaldus või muu avaldus täitemenetluses esitatakse võlgniku elu- või asukoha järgi või kohtule, kelle tööpiirkonnas soovitakse korraldada täitemenetlust, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
Lepitusmenetluse tulemusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamise asjad – § 14 lõikes 1 nimetatud lepitusmenetluse tulemusel sõlmitud kokkuleppe tunnistab täidetavaks kohus, kelle tööpiirkonnas lepitusmenetlus toimus. lepitusseaduse
Vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise asjad – Eestis tehtud või välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avaldus ning tunnustamisest või täitmisest keeldumise avaldus esitatakse Pärnu Maakohtule. Välisriigi vahekohtu otsuse täitmise peatamise avaldus või muu avaldus täitemenetluses esitatakse võlgniku elu- või asukoha järgi või kohtule, kelle tööpiirkonnas soovitakse korraldada täitemenetlust, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe üheks pooleks on tarbija, esitatakse vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avaldus ning tunnustamisest või täitmisest keeldumise avaldus kohtule, kelle tööpiirkonnas asub vahekohtumenetluse koht.
Hagita asja arutatakse kohtumajas, mille tööpiirkonnas on koht, mille järgi määratakse kohtualluvus. Kui erinevad kohtualluvust määravad kohad jäävad ühe maakohtu tööpiirkonda, ent erinevate kohtumajade teeninduspiirkondadesse, määrab asja arutamise koha kohus.
Kohtute täpsemad töö- ning teeninduspiirkonnad on sätestatud.
kohtute seaduses
22.214.171.124 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik.
Kohtualluvuse kokkuleppe võib sõlmida ka juhul, kui ühe või kummagi poole elu- või asukoht ei ole Eestis.
Sõltumata eeltoodust, kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui:
1) selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist;
2) kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.
Kokkulepitud kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Esimese astme kohus võib asja määrusega üle anda teisele esimese astme kohtule, kui pooled taotlevad seda ühiselt enne esimese kohtuistungi toimumist või enne kirjalikus menetluses seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumist.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Eestis ei ole erikohtuid loodud.
Seonduvad lingid
Kohtusüsteem
Viimati uuendatud: 04/08/2020
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kohtualluvus - Iirimaa
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Iirimaa tsiviilkohtud on pädevad lahendama üksikisikute, organisatsioonide ja riigi vahelisi vaidlusi. Need vaidlused võivad puudutada mitmesuguseid küsimusi alates autoõnnetuses tekitatud kahjust kuni ettevõtte ülevõtmiseni. Tsiviilasjades esitab hageja kostja vastu hagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Hüvitis kujutab endast tavaliselt rahalist kahjutasu.
Piirkonnakohus ( ), ringkonnakohus ( ) ja kõrgem kohus ( ) on kõik esimese astme kohtud. Ülemkohus on District Court Circuit Court High Court apellatsioonikohus, välja arvatud teatavates põhiseadust puudutavates asjades. Apellatsioonikohtul on üksnes apellatsioonikohtu pädevus. Piirkonna- ja ringkonnakohtud on kohaliku ja piiratud pädevusega kohtud, mis tähendab, et nad saavad menetleda üksnes hagisid, mille hind jääb alla teatava piirväärtuse ja mille puhul menetluspoolte alaline elukoht või registrijärgne asukoht on teatavas geograafilises asukohas või mille puhul leping sõlmiti teatavas geograafilises asukohas. Piirkonnakohtu otsuse peale esitatud kaebusi menetleb ringkonnakohus ja ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kaebusi menetleb kõrgem kohus.
Väiksemate nõuete kohus kuulub piirkonnakohtu alla ja menetleb tarbijatega seotud asju, mille puhul nõutud summa ei ületa 2000 eurot. Seda menetlust võib kasutada ka üks ettevõtja teise vastu.
Piirkonnakohus menetleb asju, mille kahjunõuete väärtus on alla 15 000 euro. Ringkonnakohus menetleb kahjunõudeid, mille väärtus on alla 75 000 euro (60 000 euro isikukahju puhul). Tema pädevusse kuuluvad ka perekonnaõiguse, sealhulgas abielulahutuse, lahuselu ja abielu tühisuse asjad. Kõrgem kohus menetleb kahjunõudeid, mille väärtus on üle 75 000 euro (60 000 euro isikukahju puhul).
Tööõigusega seotud nõudeid menetleb tööasjade apellatsioonikohus ( ), mis on sõltumatu organ. Ta lahendab mitmesuguseid Employment Appeals Tribunal vaidlusi, mis puudutavad tööalaseid õigusi. Teatavatel juhtudel võib kumbki pool esitada kuue nädala jooksul pärast tööasjade apellatsioonikohtu otsust kaebuse ringkonnakohtule. Kui ringkonnakohtule kaebust ei esitata ja tööandja otsust ei täida, võib tööhõive-, ettevõtlus- ja innovatsiooniminister algatada ringkonnakohtus menetluse töötaja nimel. Kumbki pool võib tööasjade apellatsioonikohtu otsuse peale esitada kaebuse kõrgemale kohtule, kuid üksnes õigusküsimuse lahendamiseks.
2004. aastal asutatud kaubanduskohus ( ) on eriosakond, mille tegevust reguleeritakse eelkõige Commercial Court . Ta lahendab ärivaidlusi, mille puhul nõude väärtus on vähemalt 1 miljon eurot, intellektuaalomandiga kodukorra ( ) artikliga 63A Rules of the Superior Courts seotud vaidlusi ja regulatiivsete otsuste kohtulikku läbivaatamist puudutavaid kaebusi või taotlusi. Samuti menetleb ta teisi asju, mida kohtunik peab asjakohaseks. Kaubandusasjad ei kuulu automaatselt kõrgema kohtu kaubanduskolleegiumi pädevusse. Seda otsustab kaubanduskohtu kohtunik. Kohus kõrgema kohtu kõrgeimate kohtute kodukorra ( ) artikliga 63A Rules of the Superior Courts kasutab üksikasjalikku kohtuasjade haldamise süsteemi, mille eesmärk on kiirendada kohtuprotsessi ettevalmistamist, kaotada tarbetud kulud ja viivitused ning tagada täielik kohtuistungieelne avalikustamine.
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma? 2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Pädev kohus, kelle poole hagiga esimeses astmes pöörduda, määratakse kahjunõude laadi (leping, lepinguväline kahju jne) ja väärtuse järgi (vt eespool). Piirkonnakohtu puhul on riik jagatud 24 territoriaalseks üksuseks ja igasse neist on alaliselt määratud üks või mitu kohtunikku. Kahes suurimas linnas, Dublinis ja Corkis, määratakse tegevusmahu tõttu alaliselt ametisse mitu kohtunikku. Ringkonnakohtu puhul on riik jagatud kaheksaks ringkonnaks. Igas ringkonnas määratakse ametisse üks ringkonnakohtu kohtunik, välja arvatud Dublinis ja Corkis, kus tegevusmahu tõttu määratakse ametisse mitu kohtunikku. Kõrgem kohus asub Dublinis ja menetleb esialgseid hagisid. Samuti menetleb ta kindlaksmääratud aegadel aasta jooksul mitmes paigas isikukahju ja surmaga lõppenud vigastusi puudutavaid asju. Lisaks sellele menetleb kõrgem kohus kohalikul tasandil tsiviil- ja perekonnaõiguse asjades tehtud ringkonnakohtu otsuste peale esitatud kaebusi.
Piirkonnakohus on pädev menetlema asju, mis puudutavad lepinguid, teatavaid kahju õigusvastase tekitamise juhtumeid, järelmaksu- ja krediidilepinguid, üürilepinguid (nt väljatõstmine üüri maksmata jätmise tõttu) ja kaupade ebaseadusliku kinnipidamise juhtumeid, kui nõude väärtus on kuni 15 000 eurot. Piirkonnakohtul on ka volitused pöörata täitmisele mis tahes kohtu otsuseid võlgade sissenõudmiseks, anda välja lubasid, näiteks alkoholimüügilubasid, ning otsustada lapse isikuhooldusõiguse ja ülalpidamise üle.
Ringkonnakohtu pädevusse kuuluvad lepingute ja lepinguvälise kahjuga seotud asjad, pärimis- ja pärandvara haldamisega seotud asjad, õigluse põhimõttel põhinevad asjad, väljatõstmist puudutavad asjad ja üürilepingu pikendamise taotlused üüri- ja krediidilepingutel põhinevates asjades, kus kahjunõude väärtus ei ületa 75 000 eurot (isikukahju korral 60 000 eurot). Ringkonnakohtu pädevusse kuuluvad ka perekonnaõigust puudutavad menetlused (sh kooselu lõpetamine, lahutuse kehtetuks tunnistamine ja piirkonnakohtu otsuste peale esitatud kaebuste menetlemine) ning apellatsioonikohtuna selliste kaebuste menetlemine, mis on esitatud rendileandjaid ja rentnikke käsitlevate õigusaktide alusel makstud maarenti puudutavates vaidlustes vahekohtunike poolt tehtud otsuste peale.
Ringkonnakohtus menetleb kohtunik tsiviilasju ilma vandekohtuniketa. Piirkonnakohtu otsuste peale esitatud kaebuste lahendamiseks korraldatakse uus kohtuistung ning ringkonnakohtu otsus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.
Põhiseaduse kohaselt on kõrgemal kohtul täielik algne pädevus kõigis faktilistes või õiguslikes küsimustes. See tähendab, et ta on pädev menetlema kõiki tsiviilasju, mille kostja elab Iirimaal, mille puhul on väidetav leping sõlmitud või väidetav lepinguväline kahju tekitatud Iirimaal või mille puhul asub vaidluse esemeks olev kinnisasi Iirimaal. Kõrgem kohus menetleb ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kaebusi ning teostab järelevalvet piirkonnakohtu ja teiste madalama astme kohtute üle. Kõrgema kohtu otsuse peale esitatud kaebusi menetlevad apellatsioonikohus ja ülemkohus, kui viimane kinnitab, et asja lahendamine on üldistes huvides või õigluse huvides. Apellatsioonikohtu otsuse peale võib esitada kaebuse ülemkohtule, kui ülemkohus kinnitab, et asja lahendamine on üldistes huvides või õigluse huvides. Apellatsioonimenetluses ei korraldata uut kohtuistungit, vaid tuginetakse esimeses astmes esitatud tõenditele ja õiguslikele argumentidele.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Pädev piirkonna- või ringkonnakohus, kelle poole tsiviilhagiga pöörduda, määratakse asukoha järgi, kus kostja või üks kostjatest tavaliselt elab või mis tahes kutsealal, tegevusalal või ametikohal tegutseb. Enamiku lepingutega seotud kohtuasjade puhul on asjakohane koht või piirkond see, kus leping on väidetavalt sõlmitud, lepinguvälise kahju tekitamise puhul see, kus see kahju on väidetavalt tekitatud, perekonnaasjades see, kus taotluse esitaja elab, ja kinnisasja rentimise või üürimise või omandiõigusega seotud asjades see, kus asuvad vaidluse esemeks olevad hooned või kinnistud.
2.2.2 Erandid
126.96.36.199 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse? Ei ole asjakohane.
188.8.131.52 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Ei ole asjakohane.
184.108.40.206 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Ei ole asjakohane.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Iirimaa kohtute struktuuri on selgitatud põhjalikumalt veebisaidil. Üldsuse teavitamiseks on avaldatud ka brošüür „Explaining the . Lisateavet kohtusüsteemi kohta saab lisaks teabenõukogult, s.o riigiasutuselt, mis toetab mitmesuguste avalike ja sotsiaalteenuste alast teavitamist, Court" nõustamist ja selgitustööd. Teabenõukogul on oma veebisait, abitelefon ja arvukalt teabekeskusi üle kogu riigi. Iirimaa kohtuteenistuse
Lingid
Iirimaa kohtuteenistus
http://www.citizensinformation.ie/
Viimati uuendatud: 17/12/2020
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kohtualluvus - Kreeka
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Kreekas kuulub enamik tsiviil- ja kaubandusasju üldiste tsiviilkohtute pädevusse. Erandina on suurte linnade tsiviilkohtute juurde eriõigusaktiga loodud eriosakonnad, millel on ainupädevus menetleda konkreetseid asju vastavalt õigusvaldkonnale. Need osakonnad on: osakonnad, mis on pädevad menetlema ühenduse kaubamärgiga seotud kohtuasju Ateenas ja Thessaloníkis, ja osakond, mille pädevusse kuulub mereõiguse asjade menetlemine Pireuses. 2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma? Enamikul juhtudel määratakse kohtute pädevus kindlaks vaidluse eseme väärtuse põhjal. Vaidluse eseme väärtuse hindamisel arvestatakse hagis esitatud nõuet, võtmata arvesse lisanõudeid. Kui sama hagi hõlmab mitut nõuet, siis need summeeritakse.
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Tsiviilkohtute pädevusse kuuluvaid kohtuasju menetlevad esimeses astmes rahukohtud (piirkondlikud tsiviilkohtud), mis jagunevad väiksemaid nõudeid menetlevateks kohtuteks ( ), ühe kohtunikuga esimese astme kohtuteks ( ) ja mitme kohtunikuga esimese astme kohtuteks ( Irinodikia Monomeli Protodikia ). Polymeli Protodikia
Väiksemaid nõudeid menetlevate kohtute pädevusse kuuluvad eeskätt a) kõik vaidlused, mida saab rahaliselt hinnata, juhul kui hagihinnaks on kuni kakskümmend tuhat (20 000) eurot; b) kõik põhikohtuvaidlused ja neist tulenevad vaidlused, mis puudutavad üürilepinguid, tingimusel et kokkulepitud igakuine üür on kuni kuussada (600) eurot.
Väiksemaid nõudeid menetlevate kohtute pädevusse kuulub enamik vaidlusi (olenemata hagihinnast), mis puudutavad põllumajandust, loomade müüki, naabritevahelisi omandivaidlusi, hotelli- ja transpordiettevõtjatega sõlmitud lepingutest tulenevaid vaidlusi, ühenduste ja ühistute nõudeid oma liikmete vastu ja vastupidi, advokaatide nõudeid seoses teenuste osutamisega esimese astme kohtutes ja politseikohtutes ( ) ning kohtus tunnistusi andnud Ptaismatodikia või kohtu määratud tunnistajate, tõlkide, sundvalitsejate või valvurite õigusi, hüvitisi või kulusid.
Ühe kohtunikuga esimese astme kohtute pädevusse kuuluvad kõik vaidlused, mida saab rahaliselt hinnata, juhul kui hagihind on üle kahekümne tuhande (20 000) euro, kuid mitte üle kahesaja viiekümne tuhande (250 000) euro.
Ühe kohtunikuga esimese astme kohtute pädevusse kuuluvad ka järgmised vaidlused, isegi kui nende väärtus on üle kahesaja viiekümne tuhande (250 000) euro: üüri- või rendilepingutest tulenevad vaidlused; töötajatega või oskus- või käsitööliste valmistatud teose või esemega seotud töövaidlused; kollektiivlepingutega seotud vaidlused sotsiaalkindlustusorganisatsioonide ja kindlustatud isikute vahel; vaidlused advokaatide tasude, hüvitiste ja kulude üle, v.a eespool nimetatud vaidlused, mida menetletakse väiksemaid nõudeid menetlevates kohtutes; vaidlused, mis on seotud õigus-, meditsiini- või parameditsiinivaldkonna töötajatega või inseneride, keemikute või maaklerite/agentide ja kohtuasutuse määratud isikutega, nagu ekspertide, ekspertvahekohtunike, hindajate, vahekohtunike, testamenditäitjate, haldurite või likvideerijatega; vaidlused, mis on seotud sõiduki põhjustatud kahjust tulenevate mis tahes liiki hüvitisnõuetega, sh maismaasõidukite kindlustuslepingutega seotud nõuded, ning vallas- või kinnisasja valdamise või kasutamisega seotud vaidlused.
Ühe kohtunikuga esimese astme kohtute pädevusse kuuluvad väärtusest olenemata alati vaidlused, mis on seotud järgmisega: abielulahutus; abielu kehtetuks tunnistamine; abielu olemasolu või puudumise tuvastamine; abielusuhted abielu ajal ja sellest tulenevad, sealhulgas isaduse küsimused, põlvnemise või vanemliku vastutuse tuvastamine; väljaspool abielu sündinud lapse isast põlvnemise tuvastamine; selle tuvastamine, kas väljaspool abielu sündinud last tunnustatakse vabatahtlikult või mitte või kas selline tunnustamine on kehtetu või kas sellisel lapsel on samasugune staatus nagu lapsel, kes on vanemate abielust tulenevalt sündinud nende abielu kestel, sealhulgas vabatahtliku tunnustamisega seotud probleemid; selle tuvastamine, kas laps on lapsendatud või mitte või kas tema lapsendamise õigussuhe on lõppenud või mitte ja vanema hooldusõiguse olemasolu või puudumise tuvastamine. Samuti vaidlused, mis on seotud abielust, abielulahutusest või sugulusest tuleneva ülalpidamisega; vanemliku vastutuse teostamine; lapsevanemate lahkarvamused vanema õiguste ühisel teostamisel, samuti lapsevanemate ja teiste ülenejate sugulaste suhtlemine lapsega; ühise kodu kasutamise ja vallasvara jaotamise reguleerimine abikaasade vahel, samuti muude ühise kodu kasutamise ja vallasvara jaotamisega seotud küsimuste reguleerimine abikaasade vahel kooselu lõppemise korral; hoone korruste omandiõigusega seotud vaidlused ja ühingute või ühistute üldkoosolekute otsuste tühistamisega seotud vaidlused. Mitme kohtunikuga esimese astme kohtute pädevusse kuuluvad kõik vaidlused, mis ei kuulu väiksemaid nõudeid menetlevate kohtute ja ühe kohtunikuga esimese astme kohtute pädevusse.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Territoriaalne pädevus on kostja alalise elukoha järgsel kohtul.
Kui kostjal puudub alaline elukoht Kreekas või välisriigis, on pädev kostja elukoha järgne kohus. Kui kostja elukoht ei ole teada, on pädev kostja viimase alalise elukoha järgne kohus Kreekas või alalise elukoha puudumisel tema viimase elukoha järgne kohus.
Riigi puhul on pädev see kohus, mille tööpiirkonnas asub konkreetne asutus, mis peab seaduse kohaselt riiki kohtus esindama.
Juriidilise isiku puhul, kes võib olla kohtuasja pooleks, on pädev see kohus, mille tööpiirkonnas on tema registrijärgne asukoht või kus asub tema filiaal, kui vaidlus puudutab tema tegevust.
2.2.2 Erandid
220.127.116.11 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse? Kui asja on pädevad menetlema mitu kohut, on hagejal õigus sobiv välja valida. Tähtsuse järjekord määratakse kindlaks hagiavalduse esitamise kuupäeva alusel.
Kui kohus ei ole pädev ei sisuliselt ( ) ega ka territoriaalselt ( ), teeb kohus ise oma ametiülesandest tulenevalt ( ) selle ratione materiae ratione loci ex officio otsuse ja täpsustab, milline kohus on pädev, ning saadab kohtuasja sellesse kohtusse. Esitatud hagi õiguslikud tagajärjed säilivad.
Lepingulised vaidlused
Vaidlused, mis toimuvad isiku eluajal ning puudutavad õigusakti olemasolu või kehtivust ja kõiki sellest tulenevaid õigusi, võib esitada lahendamiseks ka kohtule, mille tööpiirkonnas õigusakt koostati või kus tuleks seda kohaldada. Vaidlused, mis puudutavad teise isiku usaldamisest tingitud kahju (negatiivne huvi) ja läbirääkimistel tehtud eksimusest tulenevaid hüvitisi, võib esitada samasse kohtusse.
Kahju õigusvastane tekitamine
Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad vaidlused võib samuti esitada lahendamiseks kohtule, mille tööpiirkonnas kahju tekitanud sündmus toimus või peaks toimuma.
Tsiviilhagi
Tsiviilhagi kahjutasu ja hüvitise nõudmiseks kuriteo eest, samuti moraalse kahju või psüühiliste kannatuste hüvitamiseks, võib esitada asjaomast kohtuasja menetlevale kriminaalkohtule.
Ülalpidamise, abielulahutuse ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjad
Abieluga seotud vaidlused (abielust, abielulahutusest või sugulusest tuleneva ülalpidamisega seotud vaidlused; vanemliku vastutuse teostamine; lapsevanemate lahkarvamused vanema õiguste ühisel teostamisel, samuti lapsevanemate ja teiste ülenejate sugulaste suhtlemine lapsega; ühise kodu kasutamise ja vallasvara jaotamise reguleerimine abikaasade vahel, samuti muude ühise kodu kasutamise ja vallasvara jaotamisega seotud küsimuste reguleerimine abikaasade vahel kooselu lõppemise korral) võib esitada lahendamiseks ka abikaasade viimase ühise elukoha järgsele kohtule.
Ülalpidamisnõuetega seotud vaidlused võib esitada lahendamiseks ka elatise saaja alalise elukoha või peamise elukoha järgsele kohtule.
18.104.22.168 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Kinnisasjaga seotud asjaõigust puudutavad vaidlused ja kinnisasja üürimisest või rentimisest tulenevad vaidlused kuuluvad selle kohtu ainupädevusse, mille tööpiirkonnas asjaomane kinnisasi asub.
(Kui kinnisasi asub piirkonnas, kus on mitu pädevat kohut, on hagejal õigus nende vahel valida.)
Kohtumäärusega kehtestatud vara valitsemisega seotud vaidlused kuuluvad määruse teinud kohtu ainupädevusse.
Pärimisega seotud vaidlused kuuluvad selle kohtu ainupädevusse, mille tööpiirkonnas oli surnu alaline elukoht või alalise elukoha puudumisel peamine elukoht surma hetkel.
Kui põhikohtuasjale järgnev kohtuasi on seotud põhikohtuasjaga, sealhulgas eelkõige täiendavate nõuetega või tagatise nõuetega, kuuluvad sellised sekkumised ja muud sarnased nõuded põhikohtuasja menetleva kohtu ainupädevusse.
Seotud põhikohtuasjad kuuluvad esimesena hagiavalduse saanud kohtu ainupädevusse.
Põhikohtuasja menetleva mitme kohtunikuga esimese astme kohtu pädevusse kuuluvad kõik järgnevad kohtuasjad, mis on ühe kohtunikuga esimese astme kohtu ja rahukohtu pädevuses, ning põhikohtuasja menetleva ühe kohtunikuga esimese astme kohtu pädevusse kuuluvad kõik järgnevad kohtuasjad, mis on rahukohtu pädevuses.
22.214.171.124 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Esimese astme üldkohtust, kellel puudub territoriaalne pädevus, võib asjaosaliste sõnaselgel või vaikival kokkuleppel saada pädev kohus, välja arvatud juhul, kui asjaomased vaidlused ei puuduta vara. Ainupädevusse kuuluvate vaidluste korral tuleb saavutada sõnaselge kokkulepe.
Vaikimisi kokkuleppe olemasolu eeldatakse, kui kostja osaleb kohtuistungil ja ei esita õigel ajal pädevuse puudumisele tuginevaid vastuväiteid. Pooltevaheline kokkulepe, mille alusel saab üldkohus tulevaste vaidluste menetlemise pädevuse, kehtib ainult juhul, kui see on kirjalik ja viitab konkreetsele õigussuhtele, millest vaidlused võivad tekkida.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Ühenduse kaubamärki ja mereõigust puudutavate vaidluste korral pädevate eriosakondade kohta: kohtualluvus määratakse kindlaks ratione materiae tavaliste tsiviilkohtute eeskirjade kohaselt. Territoriaalne kohtualluvus: a) ühenduse kaubamärki puudutavates kohtuasjades pädev osakond Ateenas hõlmab Ateena, Egeuse, Dodekaneeside, Korfu, Kreeta, Lamía, Náfplio, Pátra ja Pireuse apellatsioonikohtute tööpiirkondi; b) ühenduse kaubamärki puudutavates kohtuasjades pädev osakond Thessaloníkis hõlmab Thessaloníki, Lääne-Makedoonia, Traakia, Ioánnina ja Lárisa apellatsioonikohtute tööpiirkondi ning c) mereõigust puudutavates asjades pädev osakond Pireuses hõlmab kogu Atika maakonda.
Viimati uuendatud: 04/06/2018
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kohtualluvus - Hispaania
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Hispaanias on kohtud korraldatud kohtualluvuse ühtsuse põhimõttel. Ainsaks erandiks on sõjakohtute alluvus sõja- ja piiramisolukorras ning põhiseaduskohus ( ) kui põhiõiguste ja -vabaduste põhitagaja põhiõiguste ja -vabaduste kaitse hagi ( ) kaudu. Tribunal Constitucional recurso de amparo Kohtualluvus jaguneb siiski nelja liiki kohtute vahel: tsiviilkohtud, kriminaalkohtud, halduskohtud ja sotsiaalkohtud.
Tsiviilkohtute nurgakivi on esimese astme kohus ( ), mis lahendab esimese astme kohtuna tsiviilvaidlusi ja vaidlusi, mis ei ole Juzgado de Primera Instancia sõnaselgelt määratud mõnele teise kohtule. Esimese astme kohut võib seega nimetada üld- või tavakohtuks.
Tsiviilasju lahendavad perekonnakohtud ( ), mis on esimese astme kohtud. Perekonnakohtud on kättesaadavad üldiselt suuremates Juzgados de Familia asulates ja lahendavad perekonnaõiguslikke vaidlusi abielu kehtetuks tunnistamise, lahuselu ja abielulahutuse, vanemate ja laste suhete ning piiratud õigusvõimega isikute kaitse küsimustes. Kui ühe poole suhtes algatatakse naistevastase vägivalla kohtus ( ) Juzgado de Violencia sobre la Mujer kriminaalmenetlus, kuuluvad ka nimetatud tsiviilmenetlused selle kohtu pädevusse.
Tsiviilasju lahendavad ka kaubanduskohtud (
) ja ELi kaubamärgi kohtud (
).
Juzgados de lo Mercantil
Juzgados de Marca Comunitaria
Sotsiaalkohtud ( ) menetlevad tööõigust puudutavaid kohtuasju. Nende hulka kuuluvad tööandjate ja töötajate vahelised individuaalsed Juzgados de lo Social vaidlused töölepingute üle, kollektiivlepingualased vaidlused, sotsiaalkaitsega seotud nõuded ja riigi vastu esitatavad nõuded seoses tema tööõigusest tulenevate kohustustega.
Kriminaalkohtud arutavad kriminaalasju.
Hispaania õigusele on iseloomulik, et kuriteost tulenevat tsiviilhagi võib läbi vaadata koos kriminaalasjaga. Sellisel juhul otsustab kriminaalkohus kuriteoga tekitatud kahju hüvitise suuruse. Kui kannatanu ei esita tsiviilhagi, esitab selle prokurör tema nimel, välja arvatud juhul, kui kannatanu on sõnaselgelt loobunud õigusest esitada kriminaalasjas tsiviilhagi.
Halduskohtud kontrollivad riigiasutuste tegevuse õiguspärasust ja menetlevad nende vastu esitatud rahalisi nõudeid.
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma? Vt vastused allpool.
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Hispaanias ei eristata esimese astme kohtuid vastavalt nende menetletavate nõuete suurusele või juhtumite raskusele ja ükski esimese astme kohus ei aruta teiste esimese astme kohtute otsuste peale esitatud kaebusi. Tsiviilmenetlustes esitatud edasikaebusi arutavad provintsikohtud ( ). Audiencias Provinciales
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
Hispaania on kohtumõistmise eesmärkidel jagatud territoriaalselt piirkondadeks, ringkondadeks, provintsideks ja autonoomseteks piirkondadeks. Ringkond on territoriaalne üksus, mis koosneb ühest või mitmest samas provintsis paiknevast külgnevast piirkonnast. See on kõige olulisem territoriaalne üksus, sest esimese astme kohtu pädevus hõlmab just seda. (Üksikasjad on avaldatud justiitsministeeriumi veebisaidil .) mjusticia.gob.es
Mõnes paigas töötab kohtuvaidluste arvukuse tõttu mitu sama liiki kohut. Nii on see praegu enamikus linnades. Kohtud on nummerdatud kronoloogiliselt vastavalt nende asutamise kuupäevale.
Kõikidel neil kohtutel on sisuliselt sama pädevus ja töö jaotatakse nende vahel vastavalt valitsuse kehtestatud sise-eeskirjadele. Mõningatel juhtudel võib neid eeskirju siiski kasutada eri liiki kohtuasjade jaotamiseks eri kohtutele samas ringkonnas.
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Kokkuleppe või kohustuslike eeskirjade puudumisel kehtib põhireegel, et pädev on see esimese astme kohus, mille tööpiirkonnas asub kostja alaline elukoht või kui see puudub, siis tema peamine elukoht. Kui kostja alaline või peamine elukoht ei ole Hispaanias, on pädev see kohus, mille tööpiirkonnas kostja viibib või kus ta viimati elas. Kui ühegi nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik pädevat kohut kindlaks määrata, võib hageja esitada nõude oma alalise elukoha järgsele esimese astme kohtule.
Kohaldatavad põhimõtted:
nõuded ettevõtte omanike ja töötajate vastu, mis on seotud nende äri- või kutsetegevusega, võib esitada hageja valikul mis tahes kohas, kus nad tegutsevad; nõuded juriidiliste isikute vastu võib esitada ka kohtule, mille tööpiirkonnas hagi esemeks olev olukord või õiguslik suhe tekkis või kehtib, tingimusel et juriidilisel isikul on seal oma üksus või esindaja.
2.2.2 Erandid
126.96.36.199 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse? Praegune Hispaania menetlussüsteem ei võimalda hagejal üldiselt koha järgi pädevat kohut valida. See on võimalik ainult järgmistel juhtudel:
- kinnisasjaga seotud asjaõigust puudutavad hagid, mis hõlmavad mitut kinnisasja või ühte kinnisasja, mis asub eri ringkondades. Nendel juhtudel võivad hagejad valida hagi esitamiseks mis tahes ringkonna pädeva kohtu;
- hagid, millega nõutakse teise poole vara haldamise eest vastutavatelt isikutelt aruannete esitamist ja heakskiitmist, kui nende aruannete esitamise koht ei ole kindlaks määratud. Sellistel juhtudel võivad hagejad valida kostja alalise elukoha ja vara haldamise koha vahel;
- pärandvaraga seotud vaidlused: hagejad võivad valida surnud isiku viimase alalise elukoha järgse kohtu Hispaanias või kohtu, mille tööpiirkonnas asub enamik pärandvarast;
- intellektuaalomandit puudutavad hagid: hagejad võivad valida, kas esitada hagi sellele kohtule, mille tööpiirkonnas rikkumine toimus, mille tööpiirkonnas esineb esmapilgul usutavaid tõendeid rikkumise toimumise kohta või mille tööpiirkonnas on ebaseaduslikud koopiad;
- ebaausa konkurentsi juhtumid, kui kostjal puudub Hispaanias tegevuskoht või alaline või peamine elukoht: nendel juhtudel võivad hagejad valida kohtu, mille tööpiirkonnas ebaaus konkurents ilmnes või kus on tunda selle mõju;
- üksnes vanema hooldusõigusega seotud nõuded või ülalpidamisnõuded, mille üks lapsevanematest on alaealiste nimel esitanud teisele lapsevanemale, kui mõlemad elavad eri kohturingkondades. Sellistel juhtudel võivad hagejad valida kostja alalise elukoha või lapse peamise elukoha järgse kohtu;
- üksiku tarbija või kasutaja õiguste teostamist puudutavaid hagisid võib üldjuhul arutada tarbija valikul kas tarbija, kasutaja või kostja alalise elukoha järgne kohus.
188.8.131.52 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Järgmistel juhtudel kehtivad kohustuslikud eeskirjad, mis näevad ette, et hageja pöörduks muu kohtu kui kostja alalise elukoha järgse kohtu poole. Nendel juhtudel ei ole pooltel sõnaselget või kaudset võimalust anda asi konkreetse kohtu lahendada:
- asjaõigus või üüri või rendi saamise õigus seoses kinnisasjaga ning ühisomandit ( ) puudutavad kohtuasjad: pädevus kuulub kohtutele, propiedad horizontal mille tööpiirkonnas kinnisasi asub;
- pärandvaraga seotud vaidlused: hagejad võivad valida surnud isiku viimase alalise elukoha järgse kohtu Hispaanias või kohtu, mille tööpiirkonnas asub enamik pärandvarast;
- õigus- ja teovõimeta isikute abistamist või esindamist puudutavad kohtuasjad: neid menetleb kohus, mille tööpiirkonnas asjaomane isik elab;
- põhiõiguste kaitsmine tsiviilkohtute kaudu: neid kohtuasju menetleb hageja alalise elukoha järgne kohus või kui hagejal puudub Hispaanias alaline elukoht, siis kohus, mille tööpiirkonnas asjassepuutuva õiguse rikkumine toimus;
- mootorsõidukite kasutamisega seotud kahju hüvitamise nõuded: pädev on kohus, mille tööpiirkonnas kahju tekkis;
- ettevõtte otsuste vaidlustamine: territoriaalne pädevus määratakse kindlaks ettevõtte registreeritud asukoha järgi;
- teatavate üldiste lepingutingimuste lepingu osaks mittetunnistamise või teatava klausli kehtetuks tunnistamise hagid: pädev on hageja alalise elukoha järgne kohus;
- deklaratiivsed lihthagid tüüplepingu tingimuste kehtivuse lõpetamiseks või tühistamiseks, kui kostjal puudub Hispaanias tegevuskoht või alaline elukoht: sellistel juhtudel on pädev see kohus, mille tööpiirkonnas tüüpleping sõlmiti;
- hagid tüüplepingu tingimuste kehtivuse lõpetamiseks tarbijate või kasutajate kollektiivsete või ühiste huvide kaitseks, kui kostjal puudub Hispaanias tegevuskoht või alaline elukoht: sel juhul on pädev kohus hageja alalise elukoha järgne kohus;
- hagid, millega nõutakse mõnelt järgmiselt isikult, et ta täidaks oma kohustusi: kindlustusselts; isik, kes on müünud teisele isikule isiklikku vara osamaksetega või rahastanud selle vara ostmist; isik, kes on teinud isikliku vara või teenuste avaliku pakkumise, millega teine isik on nõustunud. Sellistel juhtudel on pädev kohus hageja alalise elukoha järgne kohus;
- kolmandate isikute vaie vara arestimisele: pädev on kohus, mille tööpiirkonnas on arestimiskorralduse teinud üksuse asukoht;
- lahuselu, abielu kehtetuks tunnistamise või abielulahutuse taotlemine: pädev kohus on perekonnakohus või perekonnakohtu puudumisel abikaasade ühise kodu asukoha järgne esimese astme kohus. Kui ühine kodu puudub, on pädev kohus see kohus, mille tööpiirkonnas asus abikaasade viimane ühine kodu või kus on teise abikaasa elukoht. Kui need puuduvad, on pädev kohus asjaomase isiku alalise elukoha järgne kohus. Kui avaldus esitatakse vastastikusel kokkuleppel, allub asi viimase ühise kodu asukoha või emma-kumma abikaasa alalise elukoha järgsele kohtule;
- üksnes alaealiste isikuhooldusõigusega seotud nõuded või ülalpidamisnõuded, mille on üks lapsevanem esitanud alaealiste nimel teisele lapsevanemale: asi allub lapsevanemate viimase ühise kodu asukoha järgsele kohtule. Kui lapsevanemad elavad erinevates kohtupiirkondades, võib hageja valida kostja alalise elukoha või lapse elukoha järgse kohtu.
184.108.40.206 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Üldjuhul saab Hispaanias territoriaalset pädevust muuta, mis tähendab seda, et kohtuvaidluse lahendamiseks võib sõnaselgelt või vaikimisi valida konkreetse ringkonna kohtu, tingimusel et asjaomane küsimus kuulub selle kohtu pädevusse.
Sõnaselge kohtualluvuse valimisega on tegemist siis, kui huvitatud isikud sõlmivad sõnaselge kokkuleppe, milles on märgitud konkreetne ringkond, milles asuva kohtu poole nad pöörduvad.
Vaikimisi kohtualluvuse valimisega on tegu järgmistel juhtudel:
- kui hageja või avaldaja pöördub konkreetse ringkonna kohtusse ja esitab hagi või avalduse või taotluse, mis tuleb esitada kohtule, kes on pädev seda hagi arutama;
- kui kostja või asjast puudutatud isik ilmub kohtusse ja teeb seejärel mõne muu menetlustoimingu kui vaidlustab kohtu pädevuse õigel ajal ja õiges vormis. Kui pärast menetluse algatamist muutub poolte alaline elukoht, vaidlusaluse eseme asukoht või menetluse eesmärk, ei muuda see kohtualluvust, mis määratakse kindlaks vastavalt menetluse algul kinnitatud olukorrale ( ). Perpetuatio Iurisdictionis
Siiski kohaldatakse järgmisi põhimõtteid.
Sõnaselge kohtualluvuse valimine ei ole lubatud tüüplepingutes, lepingutes, milles üks pool on kehtestanud üldtingimused, või tarbijalepingutes
/kasutajalepingutes. Sel juhul on siiski võimalik vaikimisi kohtualluvuse valimine.
Kui seaduses on sätestatud kohustuslikud territoriaalse kohtualluvuse eeskirjad, ei ole kohtualluvuse valimine võimalik.
Kiirmenetluse, maksekäsumenetluse või täitemenetluse korral ei ole kohtualluvuse valimine lubatud.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Järgmisena on kirjeldatud Hispaania erikohtuid.
Perekonnakohtud, mis on esimese astme kohtud. Perekonnakohtud on kättesaadavad üldiselt suuremates keskustes ja neil on ainupädevus perekonnaõiguslikes kohtuvaidlustes. Täpsemalt menetlevad need kohtud asju, mis puudutavad järgmist:
lahuselu, abielu tühistamine ja abielu lahutamine ning vanemliku vastutuse teostamine alaealiste suhtes.
Territoriaalse pädevuse eeskirjad on samad, mida kohaldatakse esimese astme kohtute suhtes, kes arutavad perekonnaasju, kui asjaomases piirkonnas puudub spetsiaalne perekonnakohus.
Sotsiaalkohtud arutavad tööõiguslikke nõudeid. Nende hulka kuuluvad tööandjate ja töötajate vahelised individuaalsed vaidlused töölepingute üle, kollektiivlepingualased vaidlused, sotsiaalkindlustushüvitislikud nõuded ja riigi vastu esitatavad nõuded seoses tema tööõigusest tulenevate kohustustega.
Üldjuhul on territoriaalne pädevus hageja valikul kas kohtul, mille tööpiirkonnas töötaja osutab oma teenuseid või kus on kostja alaline elukoht.
Kaubanduskohtud tegutsevad provintside tasandil ja arutavad kaubandusvaidlusi.
Nad arutavad ka seotud kohtuasju, mis puudutavad järgmist:
Need kohtud arutavad maksejõuetusega seotud asju, välja arvatud juhul, kui maksejõuetus puudutab muud isikut kui ettevõtjat: sel juhul on pädevad esimese astme üldkohtud.
Tsiviilõiguslikud rahalised nõuded maksejõuetu isiku vara vastu, välja arvatud nõuded õigus- ja teovõimet, põlvnemist, abielu ja alaealisi puudutavates menetlustes;
Juriidilise isikuga seotud hagid töölepingute kollektiivseks lõpetamiseks, muutmiseks või peatamiseks, kui tööandja on maksejõuetu isik, või hagid kõrgema juhtkonna lepingute peatamiseks või lõpetamiseks;
Mis tahes täite- või ajutine meede maksejõuetu isiku vara ja majanduslike õiguste vastu, olenemata sellest, milline kohus tegi täitekorralduse;
Tsiviilvastutusnõuded äriühingu juhtide, audiitorite või likvideerijate vastu seoses maksejõuetule isikule maksejõuetusmenetluse ajal tekkinud kahjuga;
Nõuded, mis on seotud järgmisega:
ebaaus konkurents, intellektuaalomand ja reklaam,
äriühinguõigus ja ühistuid reguleeriv seadus, riigisisene või rahvusvaheline transport,
mereõigus, lepingu üldtingimused,
vahekohtumenetluse eeskirjade kohaldamine eespool loetletud asjades.
Maksejõuetusmenetluse algatamise ja lahendamise pädevus on sellel kaubanduskohtul, mille tööpiirkonnas on võlgniku põhihuvide kese. Kui võlgnik elab alaliselt ka Hispaanias ja kui tema alaline elukoht ja põhihuvide kese asuvad eri kohtades, on ka võlgniku alalise elukoha järgsel kaubanduskohtul asja arutamise pädevus. Selle valiku teeb võlausaldaja oma avalduse esitamisel.
Kui võlgnik on juriidiline isik, siis eeldatakse, et tema registrijärgne asukoht on tema põhihuvide kese. Seetõttu ei võeta arvesse registrijärgse asukoha muutust, mis on toimunud kuue kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist.
Alicante kaubanduskohtud tegutsevad ELi kaubamärgi kohtutena, kui nad kasutavad oma ainupädevust lahendada esimeses astmes kohtuvaidlusi, mis algatatakse nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta) või nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse nr 6/2002 (ühenduse disainilahenduse kohta) alusel.
ELi kaubamärgi kohtutel on oma pädevuse teostamisel nendes küsimustes pädevus kogu riigi territooriumil.
Lisaks nendele erikohtutele võib kohtute üldnõukogu ( ) seaduse kohaselt otsustada, et kui on mitu sama liiki kohut, siis Consejo General del Poder Judicial on ühel või mitmel neist ainupädevus arutada teatavat liiki asju või jälgida asjaomastest õigusnormidest kinnipidamist.
Seda õigust on juba mitmel pool rakendatud, eelkõige seoses teovõimetusega ja hooldusasutusse sundsaatmisega vaimuhaiguse tõttu. Sellistel juhtudel kuulub pädevus üldiselt perekonnakohtutele.
Viimati uuendatud: 05/06/2020
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kohtualluvus - Prantsusmaa
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Prantsuse kohtusüsteemis eksisteerivad kõrvuti kaht liiki kohtud: halduskohtud ja üldkohtud.
Mõlemal kohtul on kolmetasandiline struktuur.
Esimest liiki kohtute puhul teevad esimeses astmes kohtuotsuseid halduskohtud ( ) ja mitmesugused erihalduskohtud. Nende otsuseid tribunaux administratifs saab vaidlustada haldusapellatsioonikohtutes ( ). Haldusapellatsioonikohtute otsuseid on pädev läbi vaatama riiginõukogu ( cours administratives d'appel ). Conseil d'État
Teist liiki kohtute puhul teevad esimeses astmes kohtuotsuseid kõrgema astme kohtud ( ) koos mitmesuguste teiste kohtutega, tribunaux de grande instance mille pädevus on seadusega kehtestatud. Nende otsuseid võib vaidlustada apellatsioonikohtutes ( ), mis koosnevad mitmest kolleegiumist cours d'appel (tsiviil- ( ), sotsiaal- ( ), kaubandus- ( ) ja kriminaalkolleegium ( )). Apellatsioonikohtu otsuse peale võib esitada kaebuse civile sociale commerciale criminelle kassatsioonikohtule ( ) (mis koosneb samuti mitmest kolleegiumist, mis jagunevad vastavalt apellatsioonikohtute puhul nimetatud Cour de cassation valdkondadele).
Kohtusüsteem koosneb järgmistest kohtutest:
Halduskohtud:
riiginõukogu (1), haldusapellatsioonikohtud (8),
halduskohtud (42).
Üldkohtud:
kassatsioonikohus (1), apellatsioonikohtud (36),
kõrgem apellatsioonikohus ( ) (1), Tribunal supérieur d'appel kõrgema astme kohtud (164) (neist 16 on pädevad kaubandusasjades),
esimese astme kohtud ( ) (4) (neist 2 on pädevad kaubandusasjades), Tribunaux de première instance alaealiste kohtud ( ) (155), Tribunaux pour enfants
sotsiaalkindlustuskohtud ( ) (114), Tribunaux des affaires de sécurité sociale alama astme kohtud ( ) (307), Tribunaux d'instance
töövaidluskohtud ( ) (210), Conseils de prud'hommes töökohtud ( ) (6), Tribunaux du travail
kaubanduskohtud ( ) (134). Tribunaux de commerce
Üldkohtud on spetsialiseerunud järgmiselt:
kõige tavalisemaid vaidlusi lahendavad alama astme kohtud. Üldjuhul menetlevad nad kõiki nõudeid suurusega kuni 10 000 eurot. Samuti on nad pädevad lahendama teatavaid konkreetseid vaidlusi (tasumata rent või üür, töötasu arestimine, valimised töökoha tasandil, krediit tarbijaõiguse asjades);
kaubanduskohtute pädevusse kuuluvad ettevõtjatevahelised vaidlused, krediidiasutustevahelised vaidlused ning ettevõtjate ja krediidiasutuste vahelised vaidlused, kaubandusettevõtjatega seotud vaidlused ning vaidlused, mis puudutavad äritehinguid mis tahes isikute vahel ja kaubandusettevõtjate finantsraskusi puudutavad vaidlused (likvideerimine ja pankrotivara haldamine jne);
põllumajandusmaale spetsialiseerunud kohtud ( ) arutavad põllumajandusmaa rentnike ja rendileandjate vahelisi vaidlusi tribunaux paritaires des baux ruraux (rendisuhte alusel põllumajandus, loonusrendisuhte alusel põllumajandus jne);
töökohtud arutavad eraõigusliku töölepingu sõlminud töötajate ja tööandjate vahelisi vaidlusi;
sotsiaalkindlustuskohtute (
) pädevusse kuuluvad kuni dekreediga kehtestatud kuupäevani, kuid hiljemalt tribunaux des affaires de sécurité sociale
1. jaanuarini 2019 vaidlused, mille suhtes kohaldatakse sotsiaalkindlustust ja vastastikust põllumajanduskindlustust reguleerivaid õigusnorme; alates dekreediga kehtestatud kuupäevast ja hiljemalt alates 1. jaanuarist 2019 kuuluvad need vaidlused spetsiaalselt määratud kõrgema astme kohtute pädevusse;
puuetega seotud vaidluste kohtud (
) lahendavad kuni dekreediga kehtestatud kuupäevani, kuid hiljemalt kuni tribunaux du contentieux de l'incapacité
1. jaanuarini 2019 vaidlusi, mis puudutavad puuet või puudeastet, töövõimetust ja tööks sobimatust; alates dekreediga kehtestatud kuupäevast ja hiljemalt alates 1. jaanuarist 2019 kuuluvad need vaidlused spetsiaalselt määratud kõrgema astme kohtute pädevusse;
sõjaväepensionide kohtud lahendavad sõjaväepensionidega seotud vaidlusi.
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Pädevuse jaotumist kõrgema astme kohtute, alama astme kohtute ja kohalike kohtute ( ) vahel on selgitatud eespool. Tuleb märkida, juridictions de proximité et kui pädevus ei ole konkreetselt antud teistele kohtutele, on pädevateks üldkohtuteks tavaliselt kõrgema astme kohtud.
Alama astme kohtud on pädevad lahendama vaidlusi väärtuses kuni 10 000 eurot, aga ka piiramatu väärtusega vaidlusi teatavates küsimustes, nagu tarbijaõigus, täiskasvanute eestkoste ja eluaseme üürimine.
Kõrgema astme kohtud on pädevad lahendama kõiki muid tsiviilvaidlusi, mis ei kuulu teiste kohtute pädevusse, eelkõige vaidlusi perekonnaasjades.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Üldjuhul kuulub pädevus kostja elukoha järgsele kohtule. Selle reegli eesmärk on pakkuda kostjatele teatavat kaitset, sest neil on kergem end kaitsta kodule kõige lähemal asuvas kohtus.
Kui kostja on füüsiline isik, on pädev seega kostja alalise elukoha või viibimiskoha järgne kohus. Juriidilise isiku (äriühingu, ühenduse) puhul on pädev juriidilise isiku asutamiskoha järgne, st üldjuhul registreeritud asukoha järgne kohus. Mõnikord erineb peamine teadaolev tegevuskoht registrijärgsest asukohast. Sel juhul on võimalik pöörduda peamise tegevuskoha järgsesse kohtusse. Mitme filiaaliga suurettevõtja korral võib pöörduda ühe filiaali asukoha järgsesse kohtusse.
2.2.2 Erandid
220.127.116.11 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse?
Lepingud: hagejad võivad esitada hagi kas kostja elukoha järgsele kohtule või sõltuvalt lepingu laadist kohtule, mille tööpiirkonnas asub koht, kuhu kaup tuleb tarnida või kus tuleb teenuseid osutada.
Kahjustava sündmusega (kahju õigusvastase tekitamisega) seotud vastutuse asjades ja kriminaalvastutusele võtmisega liidetud tsiviilkohtumenetluse korral võib nõude esitada selle piirkonna kohtule, kus kostja elab või kus kahju tekkis või kahju tekitanud tegu toime pandi.
Kinnisasjaga seotud vaidlused: hageja võib pöörduda vara asukoha järgsesse kohtusse.
Ülalpidamise või abielu kuludes osalemise asjad: hagejal on õigus valida kas kostja elukoha järgne kohus või võlausaldaja elukoha järgne kohus, st hageja elukoha järgne kohus.
Tarbijatega seotud vaidlused: tarbijad võivad esitada hagiavalduse selle piirkonna kohtule, kus nad elasid lepingu sõlmimise või kahju tekitanud teo toimepanemise ajal.
18.104.22.168 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Elatise või hüvitisega seotud vaidlused: pädevus kuulub võlausaldaja abikaasa või selle lapsevanema elukoha järgsele kohtule, kes on laste peamine hooldaja, isegi kui lapsed on juba täisealised.
Lahutus: pädev on perekonna elukoha järgne kohus. Kui abikaasad elavad eraldi, on pädev nende ühiste laste elukoha järgne kohus. Kui abikaasadel ei ole ühiseid lapsi, on pädev kostja elukoha järgne kohus.
Pärimine: pädev on surnud isiku viimase elukoha järgne kohus.
Kinnisasjaga seotud vaidlused: pädevus kuulub kinnisasja asukoha järgsele kohtule.
Kinnisasja üürimine: pädevus kuulub kinnisasja asukoha järgsele kohtule.
22.214.171.124 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Kõigil erikohtutel on ainupädevus ja pädevuse puudumise peab omal algatusel tõstatama kohus. Ainus võimalus pöörduda sellisesse kohtusse, mis ei ole tavaliselt pädev, on valiku tegemisel kõrgema astme kohtu ja alama astme kohtu vahel asjades, milles neil puudub ainupädevus.
Üldjuhul on igasugune lepingu klausel, mis on vastuolus territoriaalset kohtualluvust ja kohtualluvuse jaotumist käsitlevate eeskirjadega, tühine, välja arvatud kahe ettevõtja vahel sõlmitud lepingute puhul, tingimusel et see klausel on väga täpselt sõnastatud.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Kaubanduskohtud: üldjuhul kuulub pädevus kostja elukoha järgsele kohtule. Kahju tekitanud teo toimepanemisega seotud vastutuse korral on pädev kas kahju tekitanud teo toimepaneku koha või kahju kandmise koha järgne kohus.
Põllumajandusmaale spetsialiseerunud kohtud: pädev on kinnisasja asukoha järgne kohus.
Töökohtud: töötajad võivad pöörduda selle töökohtu poole, mille tööpiirkonnas asub nende töökoht, sõlmiti tööleping või asub selle ettevõtja registrijärgne asukoht, kelle heaks nad töötavad. Kui töötaja tegi tööd väljaspool tegevuskohta, tuleb pöörduda töötaja elukoha järgse töökohtu poole.
Sotsiaalasju lahendavad kohtud (dekreediga kehtestatud kuupäevani ja hiljemalt kuni 1. jaanuarini 2019): üldjuhul kuulub pädevus asjaomase hüvitisesaaja elukoha või tööandja asukoha järgsele kohtule või kostja organisatsiooni registreeritud asukoha järgsele kohtule, juhul kui vaidlus toimub organisatsioonide vahel, mille registrijärgsed asukohad asuvad eri kohtupiirkondades.
Justiitsministeeriumi veebisait
Justiitsministeeriumi veebisait
Legifrance'i veebisait
Legifrance'i veebisait
Viimati uuendatud: 23/07/2018
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kohtualluvus - Horvaatia
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Hagiavaldus esitatakse asjas territoriaalset või sisulist pädevust omavale kohtule ja spetsiifilise vaidluse korral erikohtule. Kuid vaid Zagrebi linnas (Grad ) on nendes küsimustes erikohtutena tegevad kohalik tsiviilkohus ( ) ja kohalik töökohus ( ), samal ajal kui Zagreb Općinski građanski sud Općinski radni sud mujal on üldjuhul pädevad kohalikud kohtud ( ). Općinski sudovi
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma? Kohtute pädevust reguleerivad eeskirjad on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduses.
Täpsemalt öeldes esitatakse hagiavaldus kostja üldise territoriaalse kohtualluvuse järgi, kusjuures üldine territoriaalne kohtualluvus põhineb kostja ajutisel või alalisel elukohal või juriidilise isiku puhul tema registrijärgsel asukohal. Kui kohtuvaidlus on algatatud maakonna, Zagrebi linna, muu linna või kohaliku omavalitsuse vastu, määratakse üldise territoriaalse pädevusega kohus esindusorgani asukoha järgi.
Horvaatia Vabariigi vastu algatatud kohtumenetluste korral määratakse üldist territoriaalset pädevust omav kohus siiski hageja alalise elukoha või registrijärgse asukoha järgi Horvaatias. Kui hagejal ei ole Horvaatias alalist elukohta või registrijärgset asukohta, omab Horvaatia Vabariigi vastu algatatud kohtumenetluste korral üldist territoriaalset pädevust see kohus, kelle tööpiirkonnas asub Horvaatia parlament ( ). Hrvatski Sabor
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Eristatakse alama ja kõrgema astme kohtuid. Kohalikud kohtud ( ) ja kaubanduskohtud ( ) on esimese astme kohtud ning Općinski sudovi Trgovački sudovi piirkondlikud kohtud ( ) ja Horvaatia Vabariigi kõrgem kaubanduskohus ( ) on apellatsioonikohtud. Täpsemalt öeldes Županijski sudovi Visoki trgovački sud RH menetlevad piirkondlikud kohtud kohalike kohtute otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi ja Horvaatia Vabariigi kõrgem kaubanduskohus menetleb kaubanduskohtute otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi.
Ainult konkreetselt sätestatud erijuhtudel võivad piirkondlikud kohtud ja Horvaatia Vabariigi kõrgem kaubanduskohus mõista õigust esimeses astmes ning sel juhul võib nende otsuste peale esitada kaebuse Horvaatia Vabariigi Ülemkohtule ( ). Vrhovni sud RH
Seega on kõrgema astme kohtud pädevad hagisid läbi vaatama üksnes erandjuhtudel, kui madalama astme kohtud kinnitavad, et neil puudub pädevus, ja annavad asja edasiseks menetlemiseks üle.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
Konkreetset asja lahendama pädeva kohtu kindlaksmääramine oleneb mitmest asjaolust, kuid tavaliselt on pädev kohus kostja üldise territoriaalse kohtualluvuse järgne kohus.
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Põhireegli kohaselt põhineb territoriaalne kohtualluvus eelkõige füüsilisest isikust kostja alalisel või ajutisel elukohal või kui kostjaks on juriidiline isik, siis tema registrijärgsel asukohal.
2.2.2 Erandid
126.96.36.199 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse?
188.8.131.52 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
184.108.40.206 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Erandina üldise territoriaalse kohtualluvuse põhireeglist nähakse tsiviilkohtumenetluse seaduses (artiklites 50–66) ette territoriaalse erikohtualluvuse juhtumid, mida kohaldatakse järgmise suhtes: menetluskaaslased, ülalpidamiskohustusega seotud vaidlused, kahju hüvitamise vaidlused, tootja antud garantiist tulenevate õigustega seotud vaidlused, abieluga seotud vaidlused, isaduse või emaduse tuvastamise või vaidlustamise hagid, kinnisvaraga seotud vaidlused ja omandi rikkumist puudutavad vaidlused, õhusõidukite ja laevadega seotud vaidlused, kohtualluvuse kindlaksmääramine isikute korral, kelle puhul puudub Horvaatia Vabariigis üldine territoriaalne kohtualluvus, kohtualluvus juriidilise isiku filiaali asukoha järgi, kohtualluvus välisriigi juriidilise isiku esinduse asukoha järgi Horvaatia Vabariigis, selliste vaidluste kohtualluvus, mis tekivad seoses Horvaatia Vabariigi relvajõudude organisatsiooniliste üksustega, pärimisõigusega reguleeritavates suhetes tekkivate vaidluste kohtualluvus, täite- ja pankrotimenetlustega seotud vaidluste kohtualluvus, maksekohajärgne kohtualluvus, tööga seotud vaidluste kohtualluvus ja välisriigi kodanike vastu esitatud kaebuste vastastikune kohtualluvus. Eespool nimetatud juhtudel võib hageja alati valida (kuid ei pea valima) muu kohtu kui kostja elukoha järgse kohtu, mis määrati kindlaks vastavalt põhireeglile.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklile 70 võivad pooled kokku leppida muu sisulist pädevust omava kohtu territoriaalses pädevuses, kuid üksnes siis, kui tegemist ei ole ainupädevust omava kohtuga.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Sõltuvalt sellest, kas tegemist on tsiviil- või kaubandusvaidlusega, saab hagiavalduse esitada kohalikule kohtule ( ) või kaubanduskohtule ( Općinski sud ) ning Zagrebi linnas saab selle töövaidluse korral esitada ka kohalikule töökohtule ( ). Trgovački sud Općinski radni sud
Viimati uuendatud: 13/01/2020
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Kohtualluvus - Itaalia
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Teatavate tsiviilvaidlustega seoses tuleb pöörduda erikohtute poole. Põllumajandusküsimustega seotud vaidlusi menetlevad üldkohtute spetsialiseerunud üksused ning äri- ja korporatiivküsimustega seotud vaidlusi menetleb ärikohus ( ). Muud erikohtud on alaealiste kohus ja avaliku tribunale delle imprese veemajandusega seotud juhtumeid menetlev kohus. Kõigil muudel juhtudel menetlevad tsiviilasju üldkohtud, mis võivad siiski kasutada erimenetlusi, näiteks töövaidluste ja üüriküsimuste korral.
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?
Pädev kohus määratakse kindlaks territoriaalse pädevuse alusel – n-ö füüsiliste isikute jaoks mõeldud üldkohus ( ) on foro generale delle persone fisiche kostja elukohajärgne kohus – või nõude summa alusel – sel juhul menetleb hagi kas rahukohus ( ) või madalama astme kohus ( ). giudice di pace tribunale Teatavaid asju menetleb konkreetne kohus nõude summast olenemata: näiteks menetleb avaldusi, milles taotletakse abielu kehtetuks tunnistamist, kohtunike kolleegiumist koosnev madalama astme kohus.
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Kohtute vahel puudub hierarhiline suhe: on olemas vaid erineva pädevusega kohtud. Hagi summast lähtuvalt menetleb juhtumit esimeses astmes kas rahukohus või madalama astme kohus. Madalama astme kohus koosneb olenevalt menetletavast asjast kas ühest kohtunikust või kohtunike kolleegiumist. Esimeses astmes tehtud kohtuotsuste peale esitatud apellatsioone menetleb tavaliselt apellatsioonikohus ( ). Kuid mõnel juhul peab menetluse corti d'appello algatama apellatsioonikohtus (juhtumid, mille puhul apellatsioonikohtul on nö funktsionaalne pädevus ( ), näiteks kui esitatakse competenza funzionale avaldus vahekohtu otsuse tühistamiseks). Üldjuhul menetleb asja kostja elukohajärgne esimese astme kohus.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
Selleks et tuvastada, millisel esimese astme kohtul on territoriaalne pädevus, peate te kindlaks tegema, milline linn on märgitud kostja elukohaks – sel juhul on pädev kohus nö füüsiliste isikute jaoks mõeldud üldkohus –, või siis tegema kindlaks mõnes muus kohas asuva kohtu, juhul kui kohtutel võib olla alternatiivne pädevus seoses juhtumitega, mis kuuluvad konkreetsesse klassi; näiteks lepinguliste kohustustega seotud vaidluste puhul on selleks kohustuse tekkimise koha järgne kohus.
Mõne vaidluse menetlemiseks on olemas ainupädevusega erikohtud. Tarbijatega seotud juhtumite korral on pädev tarbija elukohajärgne või alalise asukoha järgne kohus ning omandiõigusi ja väljatõstmist või sundtäitmist käsitlevate juhtumite korral selle piirkonna kohus, kus kinnisvara asub.
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Füüsiliste isikute korral on pädev kohus tavaliselt kostja elukoha ( ), alalise asukoha ( ) või – kui need mõlemad ei ole teada – ajutise residenza domicilio elukoha ( ) järgne kohus. Kui kostjal puudub Itaalias elukoht, alaline asukoht või ajutine elukoht või kui ajutine elukoht ei ole teada, on pädev kohus dimora hageja elukohajärgne kohus.
Juriidiliste isikute korral on pädev kohus selle piirkonna kohus, kus asub nende isikute peakontor või kus ettevõtja on asutatud ja tema esindaja on volitatud ettevõtja nimel tegutsema (hageja valik). Juriidilise isiku staatuseta partnerluste, ühenduste ja komiteede peakontor asub seal, kus toimub nende igapäevane tegevus.
2.2.2 Erandid
Erandina ei kohaldata eespool kirjeldatud üldreeglit nende kohtute korral, kellel on ainupädevus. Nii on see näiteks tarbijaküsimuste puhul, kus pädev kohus on tarbija elukohajärgne kohus.
220.127.116.11 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse? Mõnikord on võimalik valida, kas pöörduda üldkohtusse või mõnda teise kohtusse. Näiteks võib hageja valida füüsiliste või juriidiliste isikute jaoks mõeldud üldkohtu asemel teise kohtu, kes on samuti määratud menetlema juhtumeid, mis hõlmavad õigusi seoses konkreetsete isikutega ( ). Sel diritti di obbligazione juhul võib hageja pöörduda kas üldkohtu poole või selle piirkonna kohtu poole, kus kohustus tekkis (kohustuse tekkimisega seotud sündmus võib olla lepinguline või lepinguväline), või selle piirkonna kohtu poole, kus kohustus tuleb täita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 20).
18.104.22.168 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Selline olukord tekib siis, kui kohtul on ainupädevus. Üks näide on kinnisvara asukohajärgne kohus väljatõstmisi või omandiõigusi hõlmavate vaidluste korral.
Teine näide on tarbijavaidlused, kus pädev kohus on alati tarbija elukohajärgne kohus.
22.214.171.124 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Pooled võivad koos valida mõne teise kohtu, välja arvatud juhul, kui on kindlaks määratud kohustuslik kohtualluvus, näiteks territoriaalne pädevus kinnisvaraga seotud juhtumite korral (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 20).
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Vaidluse laadist lähtuvalt on pädevus kas üldkohtutel, kes menetlevad isiklike õiguste ja muude õigustega seotud juhtumeid, või erikohtutel (näiteks halduskohus, riigikontroll või maksukohus), kes menetlevad juhtumeid, mis on seotud õigustatud huvidega ametiasutustega suheldes, või muid spetsiifilisi küsimusi.
Üldkohtute süsteemis määrab vaidluse teema kindlaks selle, kas asja hakkab menetlema spetsialiseerunud üksus või kohtunik. Näiteks äriühingutega seotud vaidlusi menetleb ärikohus.
Seonduvad lingid
http://www.giustizia.it/
Seonduvad lisad
Tsiviilkohtumenetluse seadustik: artiklid 1–30bis (125 Kb)
Viimati uuendatud: 24/09/2020
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kohtualluvus - Küpros
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Tavapärased tsiviilkohtud (Küprose õigussüsteemis nimetatakse neid piirkonnakohtuteks) on pädevad menetlema enamikku tsiviilasju.
Kuid spetsiifilise kohtuvaidluse korral peaksite te siiski pöörduma erikohtusse, kelle pädevusse sellise asja menetlemine kuulub.
Näiteks perekonnavaidlusi (nt abielulahutus, elatis, vanema hooldusõigus, suhtlemine alaealiste lastega, varaga seotud vaidlused jne) menetlevad Küprose Vabariigi . perekonnakohtud
Töövaidluste korral (tööandja ja töötaja vahelised suhted, näiteks õigusvastane vallandamine, koondamine jne) peate te esitama hagi selle piirkonna
, kus vaidlus tekkis, või sellise kohtu puudumise korral selle piirkonna töövaidluste kohtule, kus asub hageja tavapärane elukoht või töövaidluste kohtule alaline elukoht. Kuid tavapärased tsiviilkohtud (piirkonnakohtud) on pädevad menetlema asju, mille raames esitatud nõude summa on suurem kui kahe aasta töötasu, ning seetõttu peaksite te pöörduma nende kohtute poole.
Renditud varaga seotud vaidluste korral (näiteks üüri suurendamine, väljatõstmine jne) peaksite te pöörduma selle piirkonna poole, kus üürilepingute kohtu vara asub.
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?
Vt vastus küsimusele nr 2.2.
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Küprose õigussüsteemis puuduvad tavapäraste esimese astme tsiviilkohtute vahel erinevused, kuid piirkonnakohtunikke eristatakse nende ametiastme järgi (piirkonnakohtu eesistuja, piirkonnakohtu vanemkohtunik, piirkonnakohtu kohtunik) ning nende pädevus menetleda konkreetseid asju sõltub sellest ametiastmest.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Piirkonnakohus (tavapärane tsiviilkohus) on pädev lahendama mis tahes vaidlusi, kui:
vaidluse põhjus tekkis täielikult või osaliselt selle kohtu tööpiirkonna piires;
kostja või üks kostjatest elas või töötas hagiavalduse esitamise ajal asjaomase kohtu tööpiirkonnas;
kõik menetlusosalised on Küprose kodanikud ning hagiavalduse alus tekkis täielikult või osaliselt Suveräänsetes Baasipiirkondades või kostja (või üks kostjatest) elab või töötab seal;
hagiavalduse alus tekkis täielikult või osaliselt Suveräänsetes Baasipiirkondades tulenevalt asjaolust, et mootorsõidukit kasutas isik, kes oli – või oleks pidanud olema – kindlustatud mootorsõidukiseaduse artikli 3 kohaselt (vastutuskindlustus);
hagiavalduse alus tekkis täielikult või osaliselt Suveräänsetes Baasipiirkondades töötaja õnnetuse või kutsehaiguse tõttu, mis leidis aset tema töösuhte ajal ja mis on seotud tööandja vastutusega ning mille vastu ta oli – või oleks pidanud olema – kindlustatud mootorsõidukiseaduse artikli 4 kohaselt (vastutuskindlustus);
hagiavaldus on seotud mis tahes kinnisvara turustamise või müügiga või mis tahes muu küsimusega, mis on seotud kinnisvaraga, mis asub asjaomase kohtu tööpiirkonnas.
2.2.2 Erandid
Kui hagiavaldus on seotud heategevusorganisatsiooniga või mis tahes patendi või kaubamärgiga, mille puhul piirkonnakohus on pädev seaduse nr 29/1983 artikli 7 ja selle seaduse lisa alusel, esitatakse hagiavaldus mis tahes piirkonnakohtule.
126.96.36.199 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse? Kui punktis 2.2.1 osutatud kohtuasjadega seoses on juba kindlaks määratud alternatiivne territoriaalne pädevus või punktis 2.2.2 osutatud juhtudel.
188.8.131.52 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Kui kohtul on varaga seotud küsimustes ainupädevus (vt küsimusele 2.2.1 antud vastuse viimane punkt).
184.108.40.206 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Ei.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Tavaliselt algatab menetluse volitatud advokaat, kes teab, millise kohtu poole pöörduda. Kui õigusesindaja abi ei kasutata, võite te pöörduda asjakohase teabe saamiseks ülemkohtu registriosakonna poole.
Küprose ülemkohus
Charalambou Mouskou,
1404 Nicosia, Cyprus
Telefon: +357 2286 5741
Faks: +357 2230 4500
E-post: firstname.lastname@example.org
Viimati uuendatud: 15/06/2020
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset
versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Kohtualluvus - Läti
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Tsiviilkohtumenetluse seadusega ( ) on tagatud, et igal isikul, st nii füüsilisel kui ka juriidilisel isikul on õigus oma kodanikuõiguste Civilprocesa likums kohtulikule kaitsele, kui nende õigusi rikutakse või need õigused vaidluse alla seatakse, ning õigusaktidega tagatud mis tahes huvide kohtulikule kaitsele. Üldiselt menetlevad kõiki tsiviilvaidlusi kohtud, kes järgivad tavapärast kohtumenetlust. Erandjuhtudel ja ainult siis, kui see on ette nähtud õigusaktidega, võidakse tsiviilvaidlusi lahendada muid kohtuväliseid menetlusi kasutades. Kui õigusaktidega on nii ette nähtud, lahendab kohus ka füüsiliste ja juriidiliste isikute algatatud vaidlusi, mis ei ole oma laadilt tsiviilvaidlused. Kuid igal juhul teeb vaidluse lahendamise pädevuse kohta otsuse kohus või kohtunik. Kui kohus või kohtunik leiab, et vaidlus ei kuulu kohtu pädevusse, nimetatakse selles otsuses vaidluse lahendamise eest vastutav organ.
Lätis puuduvad erikohtud, kes menetleksid teatavat liiki tsiviilasju. Samas kehtivad tavapäraste kohtualluvust käsitlevate normide suhtes ka teatavad erandid, mille abil määratakse kindlaks, millise tasandi kohus menetleb asja esimeses astmes.
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?
Tsiviilasju on esimeses astmes pädevad arutama rajoonikohtud ( ) ja linnakohtud ( ). Riia linna Vidzeme piirkonnakohus ( rajona tiesa pilsētas tiesa Rīgas ) menetleb riigisaladusega seotud asju ning patendiõiguste, pooljuhttoodete topoloogia, disainilahenduste, pilsētas Vidzemes priekšpilsētas tiesa kaubamärkide ja geograafiliste tähiste kaitsega seotud asju. Rajooni- või linnakohtu kinnistusamet menetleb nõude vaidluseta sundtäitmise (bezstrīdus ) avaldusi ja avaldusi nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel ( ) ning ka piespiedu izpildīšana saistību piespiedu izpildīšana brīdinājuma kārtība enampakkumise aktide kinnitamise ( ) avaldusi, välja arvatud maksejõuetusmenetlusega seotud juhtudel. izsoles aktu apstiprināšana
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Kohtuasja asjaolusid ei saa kõrgema astme kohus läbi vaadata enne, kui seda kohtuasja on menetletud madalama astme kohtus. Tsiviilasju on esimeses astmes pädev arutama rajooni- või linnakohus või regionaalne kohus ( ). Tsiviilkohtumenetluses menetleb kohtuasja sisuliselt see esimese apgabaltiesa astme kohus, kelle pädevusse kuulub kohtuasja menetlemine lähtuvalt selle liigist ja sisust ning vaidluse kohast.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
Tsiviilasjad määratakse esimeses astmes menetlemiseks eri tasandi kohtutele kohtuasja sisu alusel. Kohtuasjad liigitatakse nõude liigi või laadi järgi, kuid isegi siis on iga sama tasandi kohtul oma territoriaalne pädevus.
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Territoriaalset pädevust käsitlevates üldnormides on sätestatud, et füüsilise isiku vastu tuleb hagi esitada selle isiku deklareeritud elukoha järgsele kohtule (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 26). Juriidilise isiku vastu tuleb hagi esitada juriidilise isiku registrijärgse asukoha kohtule. Seega määratakse asjakohane esimese astme kohus kindlaks kohtuasja sisu järgi ja territoriaalset pädevust reguleerivate normide alusel.
2.2.2 Erandid
Tsiviilkohtumenetluse seaduses on sätestatud ka tsiviilasjade puhul kohaldatavad erandid territoriaalset pädevust käsitlevatest normidest. Neist eranditest tulenevalt võib hageja valida, kas ta esitab hagi territoriaalset pädevust käsitlevatest üldpõhimõtetest lähtudes, st pöördub kostja deklareeritud elukoha või registrijärgse asukoha järgse kohtu poole, või esitab hagi mõnele teisele sama tasandi esimese astme kohtule, mis on õigusaktide kohaselt määratud alternatiivseks kohtuks.
220.127.116.11 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse? Hagi kostja vastu, kellel puudub deklareeritud elukoht, esitatakse kostja tegeliku elukoha järgsele kohtule.
Kui kostja tegelik elukoht ei ole teada või kui kostjal puudub Lätis alaline elukoht, esitatakse hagi sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub kostjale kuuluv mis tahes kinnisvara või kelle tööpiirkonnas asus kostja viimane teadaolev elukoht.
Teatavatel õigusaktides sätestatud juhtudel on hagejal teatav õigus valida, kas esitada hagi kostja deklareeritud elukoha või registrijärgse asukoha järgsele kohtule või mõnele muule kohtule.
18.104.22.168 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Normid, mis reguleerivad pädeva kohtu valimist hageja poolt, on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 28, kus on esitatud kohtuasjade liikide ja nende alternatiivsete kohtute üksikasjalik loetelu, kellele hagi võib esitada.
Juriidilise isiku tütarettevõtja või esinduse tegevusega seotud hagi võib esitada ka tütarettevõtja või esinduse registrijärgse asukoha järgsele kohtule. Lastele või vanematele ette nähtud elatise sissenõudmisega või isaduse tuvastamisega seotud hagi võib esitada ka hageja deklareeritud elukoha järgsele kohtule.
Isikukahjust (tsiviilseaduse artiklid 1635 ja 2347–2353) tuleneva hagi võib esitada ka hageja deklareeritud elukoha või kahju tekkimise koha järgsele kohtule. Füüsilise või juriidilise isiku varale tekitatud kahjuga seotud hagi võib esitada ka kahju tekkimise koha järgsele kohtule.
Vara tagastamise või vara väärtuse hüvitamisega seotud hagi võib esitada ka hageja deklareeritud elukoha järgsele kohtule.
Merinõuded võib esitada ka sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas kostjale kuuluv laev arestiti.
Mitme sellise kostja vastu, kes elavad või asuvad eri kohtades, võib hagi esitada ka sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub ühe kostja elukoht või registrijärgne asukoht.
Abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamisega seotud hagi võib esitada hageja valitud kohtule või kostja deklareeritud elukoha järgsele kohtule või sellise elukoha puudumise korral kostja tegeliku elukoha järgsele kohtule, kui:
hagejaga elavad koos alaealised;
lõpetada soovitakse abielu isikuga, kes kannab vanglakaristust;
lõpetada soovitakse abielu isikuga, kellel puudub deklareeritud elukoht, kelle elukoht on teadmata või kes elab välisriigis.
Töösuhtest tuleneva hagi võib esitada ka hageja deklareeritud elukoha või töökoha järgsele kohtule.
Kui eespool osutatud juhtudel ei ole hagejal deklareeritud elukohta, võib hagi esitada hageja tegeliku elukoha järgsele kohtule.
Samuti on tsiviilasjade puhul ette nähtud kohtu ainupädevus. Selline pädevus on esimuslik nii tavapärase territoriaalse pädevuse kui ka kõigi muude territoriaalse pädevuse liikide suhtes. Pädevus määratakse järgmistel juhtudel kindlaks kohtuasja liigi alusel.
Hagi, mis käsitleb omandiõigust või mis tahes muud varalist õigust seoses kinnisvara või selle päraldistega või selliste õiguste registreerimist kinnistusraamatus või selliste õiguste võõrandamist ja vara kustutamist katastrist, tuleb esitada vara asukoha järgsele kohtule.
Kui hagi esitatakse seoses surnud isiku varaga ja puuduvad teadaolevad pärijad, kes oleksid pärijana üles astunud või pärandi vastu võtnud, on pädev seda menetlema surnud isiku deklareeritud elukoha järgne või tegeliku elukoha järgne kohus, kuid kui surnud isiku deklareeritud elukoht või tegelik elukoht ei asu Lätis või ei ole teada, on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas asub pärandvara või osa sellest.
Ainupädevus võib olla ette nähtud ka muude õigusaktidega.
Allpool esitatud norme kohaldatakse ka nende kohtuasjade korral, mille puhul kasutatakse erikohtumenetlusi.
Avaldus lapsendamise heakskiitmiseks tuleb esitada lapsendaja deklareeritud elukoha järgsele kohtule või sellise elukoha puudumise korral tema tegeliku elukoha järgsele kohtule. Avaldus lapsendamise kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada hageja deklareeritud elukoha järgsele kohtule või sellise elukoha puudumise korral tema tegeliku elukoha järgsele kohtule.
Välisriigi kodaniku või välisriigis elava isiku esitatav avaldus lapsendamise heakskiitmiseks tuleb esitada lapsendatava deklareeritud elukoha järgsele kohtule, kuid kui lapsendatav on perevälisel hooldusel, tuleb avaldus esitada sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas perevälist hooldust pakutakse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 259 lõige 2).
Avaldus isiku teovõime piiramiseks vaimse häire või mõne muu tervisliku põhjuse tõttu esitatakse selle isiku deklareeritud elukoha järgsele kohtule või sellise elukoha puudumise korral tema tegeliku elukoha järgsele kohtule. Kui isik on paigutatud raviasutusse, tuleb see avaldus esitada raviasutuse asukoha järgsele kohtule (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 264).
Avaldus isiku teovõime piiramiseks ja talle eestkostja määramiseks tema moraalitu või pillava elustiili tõttu või alkoholi või muu joovastava aine liigtarvitamise tõttu tuleb esitada selle isiku deklareeritud elukoha järgsele kohtule või sellise elukoha puudumise korral tema tegeliku elukoha järgsele kohtule (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 271).
Äraoleva või kadunud isiku vara hooldamisega seotud küsimusi menetleb isiku viimase elukoha järgne kohus (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 278).
Avaldus kadunud isiku surnuks tunnistamiseks tuleb esitada isiku viimase deklareeritud elukoha järgsele kohtule (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 282).
Avaldus õigusliku tähtsusega asjaolude kindlakstegemiseks tuleb esitada hageja deklareeritud elukoha järgsele kohtule või sellise elukoha puudumise korral tema tegeliku elukoha järgsele kohtule (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 290).
Avaldus kinnisvaraga seotud õiguste lõpetamiseks tuleb esitada vara asukoha järgsele kohtule. Mis tahes muude õiguste lõpetamiseks tuleb avaldus esitada hageja deklareeritud elukoha järgsele kohtule või sellise elukoha puudumise korral tema tegeliku elukoha järgsele kohtule või juriidilise isiku puhul tema registrijärgse asukoha järgsele kohtule, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 294 lõige 2).
Avaldus kaotatud, varastatud või hävitatud dokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja selle dokumendiga seotud õiguste taastamiseks tuleb esitada dokumendil märgitud maksekoha järgsele kohtule või kui maksekoht ei ole teada, siis võlgniku deklareeritud elukoha järgsele kohtule või sellise elukoha puudumise korral tema tegeliku elukoha järgsele kohtule, kui võlgnik on füüsiline isik, või juriidilise isiku korral tema registrijärgse asukoha järgsele kohtule; kui ka võlgniku tegelik elukoht või registrijärgne asukoht ei ole teada, tuleb avaldus esitada dokumendi väljastamise koha järgsele kohtule (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 299).
Kinnisvara tagasivõtmise avaldus tuleb esitada vara asukoha järgsele kohtule (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 336).
Õiguskaitsega seotud asja menetleb võlgniku registrijärgse asukoha järgne kohus lähtuvalt võlgniku registrijärgsest juriidilisest aadressist kolm kuud enne kohtule avalduse esitamist (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 341. ). 1
Juriidilise isiku maksejõuetusasja menetleb võlgniku registrijärgse asukoha järgne kohus võlgniku, võlausaldaja või maksejõuetusseaduse (Maksātnespējas ) artikli 42 lõikes 3 täpsustatud võlausaldajate enamuse avalduse alusel lähtuvalt võlgniku registrijärgsest juriidilisest aadressist kolm kuud enne likums kohtule avalduse esitamist. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 3 lõike 1 kohase maksejõuetusmenetluse algatamisel on asja pädev menetlema võlgniku põhihuvide keskme järgne kohus, kuid nimetatud määruse artikli 3 lõike 2 kohase maksejõuetusmenetluse algatamisel on selleks võlgniku tegevuskoha (nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 2 punkti h tähenduses) järgne kohus (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 363. ). 1 Füüsilise isiku maksejõuetusasja menetleb selle isiku avalduse alusel võlgniku deklareeritud elukoha järgne kohus lähtuvalt võlgniku deklareeritud elukohast kolm kuud enne kohtule avalduse esitamist või sellise elukoha puudumise korral võlgniku tegeliku elukoha järgne kohus. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346 /2000 artikli 3 lõike 1 kohase maksejõuetusmenetluse algatamisel on asja pädev menetlema võlgniku põhihuvide keskme järgne kohus, kuid nimetatud määruse artikli 3 lõike 2 kohase maksejõuetusmenetluse algatamisel on selleks võlgniku tegevuskoha (nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 2 punkti h tähenduses) järgne kohus (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 363. ). 22
Krediidiasutuste maksejõuetust või likvideerimist käsitlevaid küsimusi menetleb krediidiasutuse registrijärgse asukoha järgne kohus (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 364).
Tööandja võib esitada avalduse streigi või streigiteate ebaseaduslikuks tunnistamiseks streigiseaduses ( ) sätestatud alustel ja vastavalt seal Streiku likums kehtestatud menetlusele. Avaldus streigi või streigiteate ebaseaduslikuks tunnistamiseks tuleb esitada sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas streik toimuma peaks (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 390).
Töötajate esindajad võivad esitada avalduse äriühingu ajutise sulgemise või sellist sulgemist käsitleva teate ebaseaduslikuks tunnistamiseks töövaidlusi käsitlevas seaduses ( ) sätestatud alustel ja vastavalt seal kehtestatud menetlusele. Avaldus äriühingu ajutise sulgemise või sellist Darba strīdu likums sulgemist käsitleva teate ebaseaduslikuks tunnistamiseks tuleb esitada sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas sulgemine toimuma peaks (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 394.1).
Asjad, mis on seotud nõude vaidluseta sundtäitmisega ( ) saistību bezstrīdus piespiedu izpildīšana
Avaldus kinnisvara vabatahtlikuks müügiks enampakkumisel kohtu kaudu tuleb esitada kinnisvara asukoha järgsele rajooni- või linnakohtule (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 395).
Avaldus rahalise nõude või vallasvara tagastamist puudutava nõude vaidluseta sundtäitmiseks või avaldus kommertspandiga tagatud lepinguliste nõuete vaidluseta sundtäitmiseks tuleb esitada võlgniku deklareeritud elukoha järgse rajooni- või linnakohtu kinnistusametile või sellise elukoha puudumise korral võlgniku tegeliku elukoha järgse rajooni- või linnakohtu kinnistusametile (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 403 lõige 1).
Avaldus nõude vaidluseta sundtäitmiseks selliste dokumentide alusel, millega panditakse kinnisvara, või avaldus sellise vaidluseta nõude sundtäitmiseks, mis on seotud üüritud või renditud kinnisvara vabastamise või tagastamisega, tuleb esitada kinnisvara asukoha järgse rajooni- või linnakohtu kinnistusametile. Juhul kui nõue on tagatud mitme kinnisvaraga ja avalduse menetlemine kuuluks eri rajooni- või linnakohtute kinnistusametite pädevusse, menetleb avaldust ühe kinnisvara asukoha järgse rajooni- või linnakohtu kinnistusamet, kusjuures valiku teeb avalduse esitaja (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 403 lõige 2).
Laevahüpoteegil põhineva nõude vaidluseta sundtäitmise avaldus tuleb esitada laevahüpoteegi registreerimiskoha järgse rajooni- või linnakohtu kinnistusametile (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 403 lõige 3).
Asjad, mis on seotud nõude sundtäitmisega kohtuteate alusel ( ) saistību piespiedu izpildīšana brīdinājuma kārtībā
Avaldus nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel esitatakse võlgniku elukohajärgse rajooni- või linnakohtu kinnistusametile või kui võlgniku deklareeritud elukoht ei ole teada, siis tema tegeliku elukoha järgse või registrijärgse asukoha järgse rajooni- või linnakohtu kinnistusametile (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 406. ). 2
22.214.171.124 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Jah, selline võimalus on olemas. Läti õigusaktide kohaselt võivad pooled kokku leppida, millisel kohtul on nendevahelises kohtuvaidluses territoriaalne pädevus. Lepingu sõlmimisel võivad pooled kindlaks määrata esimese astme kohtu, kus lahendatakse lepinguga või lepingu tingimuste täitmisega seotud mis tahes tulevikus tekkivad vaidlused. Nad ei tohi muuta vaidluse sisuga seotud kohtualluvust, st määrata asja esimeses astmes menetlemiseks pädevast kohtust erinevat muu tasandi kohut (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 25). Samuti ei ole pädevuse muutmine lubatud ainupädevuse korral (seaduse artikkel 29). Kokkuleppelise kohtualluvuse suhtes kohaldatakse kahte piirangut.
Kohtualluvuse võib kokku leppida ainult lepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks.
Territoriaalse pädevuse kindlaksmääramise kokkulepe tuleb sõlmida lepingu sõlmimise ajal ning kindlaks tuleb määrata konkreetne kohus, mis menetleks võimalikke vaidlusi esimeses astmes.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Läti õigusaktide kohaselt menetlevad üldise pädevusega kohtud nii tsiviil- kui ka kriminaalasju. Erinevalt teistest riikidest ei ole Lätis erikohtuid (näiteks perekonnakohtuid) ega konkreetsetele õigusküsimustele spetsialiseerunud kohtunikke.
Nagu eespool selgitatud, menetletakse tsiviilasja sisuliselt esimese astme kohtus ning kõrgema astme kohus ei saa seda asja menetleda enne, kui see on läbinud menetluse madalama astme kohtus. Tsiviilasju vaatab esimeses astmes läbi rajooni- või linnakohus, kelle pädevusse kohtuasi kuulub. Üldjuhul kuuluvad kõik tsiviilvaidlused kohtute pädevusse, kes lahendavad neid üldist kohtumenetlust järgides.
Viimati uuendatud: 12/05/2020
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kohtualluvus - Leedu
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Kohtute seaduse ( ) artikliga 12 on kehtestatud ühtne kohtusüsteem, mis koosneb üldpädevusega kohtutest ja Lietuvos Respublikos teismų įstatymas eripädevusega kohtutest.
Üldpädevusega kohtud (esimese astme kohtud, nii piirkonna- kui ka ringkonnakohtud) menetlevad kõiki tsiviilasju, mis hõlmavad tsiviil-, perekonna- ja töösuhete, intellektuaalomandi-, pankroti- ja restruktureerimisasju või muude eraõiguslike suhetega seotud või nendest tulenevaid vaidlusi; need kohtud menetlevad asju ka erakorralise kohtumenetluse korras ning vaatavad läbi taotlusi välisriigi kohtute ja vahekohtute otsuste tunnustamiseks ja täitmiseks Leedu Vabariigis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( ) artikkel 22). Civilinio proceso kodeksas
Erikohtud, näiteks halduskohtud (ringkondlikud halduskohtud), lahendavad avalik-õiguslikest suhetest tulenevaid haldusvaidlusi.
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?
Hageja võib esitada hagi enda valitud kohtule järgmistel tingimustel:
kostja vastu, kelle elukoht on teadmata, võib esitada hagi tema vara asukoha või viimase teadaoleva elukoha järgi;
kostja vastu, kellel puudub elukoht Leedu Vabariigis, võib esitada hagi tema vara asukoha või viimase teadaoleva elukoha järgi Leedu Vabariigis;
hagi elatise määramiseks ja isaduse tuvastamiseks võib esitada hageja elukoha järgi;
hagi inimesele tekitatud tervisekahju, sealhulgas surma hüvitamiseks võib esitada hageja elukoha või kahju tekkimise koha järgi;
isikule tekitatud varakahju hüvitamise nõude võib esitada hageja elukoha (registreeritud asukoha) või kahju tekkimise koha järgi;
hagi õigusvastase süüdimõistva kohtuotsuse, ebaseadusliku vahi all pidamise, ebaseadusliku vahi alla võtmise, õiguslike piirangute ebaseadusliku kohaldamise või ebaseadusliku halduskaristuse (vahistamine) tekitatud kahju hüvitamiseks, sealhulgas sellise kahju hüvitamiseks, mis tuleneb kohtuniku või
kohtu õigusvastasest tegevusest tsiviilasja menetlemisel, võib esitada hageja elukoha järgi;
hagi seoses kokkuleppe või lepinguga, milles täpsustatakse selle täitmise koht, võib esitada ka kokkuleppes/lepingus nimetatud täitmiskoha järgi;
eestkostja, hooldaja või varahalduri tegevusega seotud hagi võib esitada ka eestkostja, hooldaja või varahalduri elukoha (registreeritud asukoha) järgi;
tarbijalepingutega seotud hagi võib esitada ka tarbija elukoha järgi;
juriidilise isiku filiaali tegevust puudutava hagi võib esitada ka selle filiaali registreeritud asukoha järgi;
nõude hüvitada kahju, mis tuleneb veesõidukite kokkupõrkest, ning merel toimunud abistamis- ja päästetööde kulude hüvitamise nõude, sealhulgas nõude kõikidel muudel juhtudel, kui vaidlus tuleneb meretranspordiga seotud õiguslikest suhetest, võib esitada ka kostja veesõiduki asukoha või
registreerimissadama järgi.
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Tsiviilasju menetlevad esimese astme kohtutena piirkonna- ja ringkonnakohtud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 25).
Kõnealuses seadustikus sätestatud üldreegli kohaselt menetlevad piirkonnakohtud kõiki tsiviilasju. Üldreeglist sätestatud erandi kohaselt kuuluvad teatavad asjad siiski ringkonnakohtute pädevusse või Vilniuse ringkonnakohtu ainupädevusse.
See sõltub vaidlusaluse nõude väärtusest, kusjuures ringkonnakohtud menetlevad üle 150 000 Leedu liti suuruse nõudega tsiviilasju, välja arvatud perekonna- ja töösuhteid puudutavad kohtuasjad ning mittevaralise kahju hüvitamisega seotud asjad.
Kohtualluvus sõltub ka muudest teguritest peale vaidlusaluse nõude.
Ringkonnakohtud menetlevad esimese astme kohtutena ka järgmisi tsiviilasju:
autoriõigustega seotud mittevaralisi õigussuhteid puudutavad asjad;
riigihangetega seotud õigussuhteid puudutavad asjad;
pankroti või restruktureerimisega seotud asjad, välja arvatud füüsilise isiku pankrotiga seotud asjad;
kohtuasjad, mille üks pool on välisriik;
aktsiate (osade, kaasosade) sundmüügi nõuded;
juriidilise isiku tegevuse uurimise nõuded;
kehtivate patsiendiõiguste rikkumisest tuleneva varalise ja mittevaralise kahju hüvitamisega seotud asjad;
9) muud tsiviilasjad, mida on eriseaduste kohaselt pädevad esimeses astmes lahendama ringkonnakohtud.
Vilniuse ringkonnakohtul on esimese astme kohtuna ainupädevus järgmistes tsiviilasjades:
patendiseaduses (
) osutatud vaidlused;
Lietuvos Respublikos patentų įstatymas kaubamärgiseaduses (
) osutatud vaidlused;
Lietuvos Respublikos prekių ženklų įstatymas
Leedu Vabariigis elava Leedu kodaniku lapsendamist puudutavad kohtuasjad, kui lapsendamise taotlejad on teise riigi kodanikud;
muud tsiviilasjad, mida on eriseaduste kohaselt esimeses astmes ainupädev lahendama Vilniuse ringkonnakohus.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Hagi esitatakse kostja elukoha järgsele kohtule. Hagi juriidilise isiku vastu esitatakse selle juriidilise isiku äriregistrisse kantud asukoha järgsele kohtule. Kui kostja on riik või kohalik omavalitsus, esitatakse hagi riiki või kohalikku omavalitsust esindava asutuse asukoha järgsele kohtule.
2.2.2 Erandid
Hagejal on õigus valida mitme kohtu vahel, kellel on asjaomase kohtuasja menetlemise pädevus.
Pooled võivad ka kokku leppida, millisele kohtule tuleks haginõue esitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 32 on sätestatud, et pooled võivad oma kohtuasja territoriaalset kohtualluvust vastastikusel kokkuleppel muuta, kuid poolte kokkuleppel ei saa muuta kohtualluvust, mis on kindlaks määratud kohtu ainupädevuse või hagi eseme alusel.
126.96.36.199 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse?
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 30 võib hageja valida kohtute vahel järgmistel juhtudel:
kostja vastu, kelle elukoht on teadmata, võib esitada hagi tema vara asukoha või viimase teadaoleva elukoha järgi;
kostja vastu, kellel puudub elukoht Leedu Vabariigis, võib esitada hagi tema vara asukoha või viimase teadaoleva elukoha järgi Leedu Vabariigis;
juriidilise isiku filiaali tegevust puudutava hagi võib esitada ka selle filiaali registrijärgse asukoha järgi;
hagi elatise määramiseks ja isaduse tuvastamiseks võib esitada ka hageja elukoha järgi;
hagi inimesele tekitatud tervisekahju, sealhulgas surma hüvitamiseks võib esitada hageja elukoha või kahju tekkimise koha järgi;
isikule tekitatud varakahju hüvitamise nõude võib esitada hageja elukoha (registrijärgse asukoha) või kahju tekkimise koha järgi;
hagi õigusvastase süüdimõistva kohtuotsuse, ebaseadusliku vahi all pidamise, ebaseadusliku vahi alla võtmise, õiguslike piirangute ebaseadusliku kohaldamise või ebaseadusliku halduskaristuse (vahistamine) tekitatud kahju hüvitamiseks, sealhulgas sellise kahju hüvitamiseks, mis tuleneb kohtuniku või
kohtu õigusvastasest tegevusest tsiviilasja menetlemisel, võib esitada hageja elukoha järgi;
nõude hüvitada kahju, mis tuleneb veesõidukite kokkupõrkest, ning merel toimunud abistamis- ja päästetööde kulude hüvitamise nõude, sealhulgas nõude kõikidel muudel juhtudel, kui vaidlus tekib meretranspordiga seotud õiguslikest suhetest, võib esitada kostja veesõiduki asukoha või registreerimissadama järgi;
hagi seoses kokkuleppe või lepinguga, milles täpsustatakse selle täitmise koht, võib esitada ka kokkuleppes/lepingus nimetatud täitmiskoha järgi; eestkostja, hooldaja või varahalduri tegevusega seotud hagi võib esitada ka eestkostja, hooldaja või varahalduri elukoha (registrijärgse asukoha) järgi; tarbijalepingutega seotud hagi võib esitada ka tarbija elukoha järgi.
Lisaks võib hagi mitme kostja vastu, kes elavad või asuvad eri kohtades, esitada hageja valikul ühe kostja elukoha või registrijärgse asukoha järgi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 33 lõige 1).
Hagi seoses kokkuleppe või lepinguga, milles täpsustatakse selle täitmise koht, võib esitada hageja valikul kostja elukoha või registrijärgse asukoha või kokkuleppes/lepingus nimetatud täitmiskoha järgi. Tarbijalepingutega seotud hagi võib esitada kostja või tarbija elukoha või registrijärgse asukoha järgi. Hagi elatise määramiseks võib esitada hageja valikul kostja või hageja elukoha või registrijärgse asukoha järgi.
Tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada selleks, et see vaadataks läbi vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtualluvuse eeskirjadele, kui kahjunõuet ei ole esitatud ega lahendatud kriminaalasja arutamise raames.
188.8.131.52 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 31 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud järgmised erandid territoriaalse kohtualluvuse üldreeglist, mis on kohtumenetluse algatanud hagejale siduvad:
nõuded, mis puudutavad kinnisasjaga seotud asjaõigusi, kinnisasja kasutamist (välja arvatud abikaasade varasuhte lõpetamise nõue abielulahutuse korral)
ja kinnisasja arestimise tühistamist, kuuluvad selle kohtu pädevusse, mille tööpiirkonnas asjaomane kinnisasi või selle peamine osa asub;
pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on esitatud enne seda, kui pärijad on pärandvara vastu võtnud, kuuluvad selle kohtu pädevusse, mille tööpiirkonnas asjaomane pärandvara või selle peamine osa asub.
Tuleb ka märkida, et Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 33 lõigete 2–4 kohaselt kohaldatakse järgmisi põhimõtteid.
Vastuhagi tuleb selle kohtualluvusest olenemata esitada esialgset hagi menetlenud kohtule. Kui nõude väärtus suureneb, selle eset muudetakse või vastuhagi esitamine muudab kohtuasja kohtualluvust, mis on kindlaks määratud kohtuasja esemega, peab esialgset hagi menetlenud kohus tegema otsuse
kõikides hagiga (ja vastuhagiga) seotud küsimustes ning lahendama kogu asja sisuliselt.
Kui mõni hageja nõuetest tuleb esitada ainupädevuse eeskirjade kohaselt, tuleb kogu hagi esitada nende eeskirjade kohaselt.
Kui mõni hageja nõuetest kuulub ringkonnakohtu pädevusse, peab ringkonnakohus kogu hagi läbi vaatama.
184.108.40.206 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Pooled võivad muuta kohtuasja territoriaalset kohtualluvust kirjaliku vastastikuse kokkuleppega. Kuid pooled ei või sellise kokkuleppega muuta kohtualluvust, mis on kindlaks määratud kohtu ainupädevuse või hagi eseme järgi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 32).
Kostja osalemine võib erandkorras õigustada kohtuasja menetlemise pädevust.
Kohus võib asja üle anda teisele kohtule, kui kostja, kelle elukoht ei olnud teada, palub asja üle anda tema elukoha järgsele kohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 34 lõike 2 punkt 2).
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Leedu Vabariigis tegutsevad erihalduskohtud ei menetle tsiviil-, kaubandus- või perekonnaasju. Nad lahendavad õiguslikest haldussuhetest tulenevaid vaidlusi.
Viimati uuendatud: 21/10/2019
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kohtualluvus - Luksemburg
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Luksemburgi Suurhertsogiriigis tegeleb tsiviil- ja kaubandusasjadega üldkohtuna ringkonnakohus ( ). Kohturingkondi on kaks – tribunal d'arrondissement Luxembourg ja Diekirch – ning kummaski tegutseb üks ringkonnakohus.
Ringkonnakohus on pädev menetlema kõiki tsiviil- ja kaubandusasju, millega seoses ei ole õigusaktidega antud pädevust muule kohtule.
Puuduvad kaubandusasju menetlevad erikohtud, mis on olemas mõnes teises riigis. Kaubandusasju menetlevad ringkonnakohtu erikolleegiumid, kes järgivad tavapärast menetlust.
Erikohtud vastutavad peamiselt järgmise eest:
väiksemad kohtuvaidlused: kui nõude summa on alla 10 000 euro, on pädevad kohtud rahukohtud ( ). Selliseid kohtuid on Luksemburgis kolm justices de paix – üks asub Luxembourgis, teine Esch-sur-Alzette'is ja kolmas Diekirchis – ning neil kõigil on konkreetne territoriaalne pädevus.
Tööõiguse küsimused: töökohus (
) on pädev menetlema töölepingutega seotud kohtuasju. Selliseid kohtuid on Luksemburgi tribunal du travail
Suurhertsogiriigis kolm – üks asub Luxembourgis, teine Esch-sur-Alzette'is ja kolmas Diekirchis – ning neil kõigil on konkreetne territoriaalne pädevus.
Praktikas asub töökohus rahukohtu ruumides.
Üürilepingud: üürilepinguid käsitlevate vaidluste korral on pädev rahukohus ( ), olenemata hagi summast. Kui hagi on seotud üürisummaga, tuleb juge de paix see enne asjakohasele kohtule esitamist esitada konkreetse omavalitsuse üürikomisjonile ( ). commission des loyers
Naabritevahelised vaidlused: enamik sellistest vaidlustest on seotud servituudi seadmise õiguse või piiriküsimustega ning kuuluvad rahukohtu pädevusse.
Kuid kui juhtum muutub keerukamaks ja taotletakse kahjuhüvitist, on otsustav tegur hagi summa – kui see on üle 10 000 euro, on pädev kohus ringkonnakohus.
Sotsiaalkindlustuse küsimused: sotsiaalkindlustuse asjades on pädev kohus sotsiaalkindlustuse vahekohus ( ). Conseil arbitral de la sécurité sociale
Vahekohus asub Luxembourgis ja tema pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi.
Ülelaenamisega seotud probleemid: neid asju on pädev menetlema rahukohus.
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Rahukohus on pädev menetlema tsiviil- ja kaubandusasju, kui nõude summa (mis ei hõlma intresse ja kulusid) on väiksem kui 10 000 eurot. Kui nõue on sellest suurem, menetleb asja ringkonnakohus.
Ringkonnakohus on alati pädev menetlema asju, millel puudub rahaline väärtus (näiteks perekonnaasjad).
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Üldjuhul on pädev kohus kostja elukohajärgne kohus. Selle põhimõtte eesmärk on pakkuda kostjale teatavat kaitset, sest tal on lihtsam end kaitsta kodulähedases kohtus.
Kui kostja on füüsiline isik, on pädev tema elukoha või alalise asukoha järgne kohus.
Äriühinguid, ühendusi jt võib kaevata mitte ainult nende registrijärgse asukoha järgsesse kohtusse, vaid ka nende filiaali või agentuuri asukohajärgsesse kohtusse, tingimusel et neil on seal esindaja, kes on volitatud suhtlema kolmandate isikutega, ning et vaidlus on seotud selle filiaali või agentuuri tegevusega.
2.2.2 Erandid
220.127.116.11 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse? Lepingud: hageja võib esitada hagiavalduse kas kostja elukohajärgsele kohtule või – olenevalt lepingu laadist – sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas kaupa tarnitakse või teenuseid osutatakse.
Kahju põhjustanud teoga (lepinguväline kahju) seotud vastutuse küsimustes ning paralleelselt kriminaalmenetlusega algatatud tsiviilkohtumenetluse raames võib hagiavalduse esitada kostja elujärgsele kohtule või sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas kahju kanti või tekitati.
18.104.22.168 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Järgmistes küsimustes:
1. alaealiste abiellumisavaldused, abielu tühistamise avaldused, abielu edasilükkamise avalduste tühistamine või pikendamine, abielu suhtes vastuväite esitamise avaldused ja selliste avalduste tühistamine;
2. abielulepinguid ja abieluvararežiimi käsitlevad avaldused ning varalahususe taotlused;
3. avaldused, mis on seotud abikaasade õiguste ja kohustustega ning osalemisega abielu või registreeritud kooselu kulude tasumises;
4. registreeritud kooselu lõpetamine;
5. elatisnõuded;
6. avaldused, mis on seotud suhtlusõiguste teostamisega, laste elukorraldusega ning osalemisega nende toetamises ja üleskasvatamises;
7. avaldused, mis on seotud hooldusõiguse teostamisega, välja arvatud avaldused, mis on seotud hooldusõiguse äravõtmisega;
8. otsused alaealiste vara seadusliku haldamise kohta ja otsused alaealiste eestkoste kohta;
9. avaldused, millega taotletakse oma kodust eemaldatud isikute kojupöördumise keelamist vastavalt 8. septembri 2003. aasta koduvägivalda käsitleva muudetud seaduse ( ) artikli 1 lõikele 1, avaldused selliste keeldude pikendamiseks vastavalt loi modifiée du 8 septembre 2003 sur la violence domestique sama seaduse artikli 1 lõikele 2 ning selliste meetmete suhtes esitatud edasikaebused;
kui ei ole konkreetselt teisiti sätestatud, kuulub territoriaalne pädevus ringkonnakohtule:
1. kohus, kelle tööpiirkonnas asub perekonna eluase;
2. kui vanemad elavad lahus, siis kohus, kelle tööpiirkonnas asub selle vanema elukoht, kelle juures alaealised lapsed tavaliselt elavad, kui hooldusõigust teostatakse ühiselt, või kohus, kelle tööpiirkonnas asub selle vanema elukoht, kes teostab nimetatud hooldusõigust üksinda;
3. muudel juhtudel kohus, kelle tööpiirkonnas on selle isiku elukoht, kes ei ole menetlust algatanud.
Ühisavalduste korral valivad pooled ühe või teise poole elukohajärgse kohtu.
Kui vaidlus on seotud ainult abikaasa elatisega, osalemisega laste ülalpidamises ja üleskasvatamises, abielukulude kandmises osalemisega või kiireloomuliste ja ajutiste meetmetega registreeritud kooselu lõpetamise korral, võib pädev olla kohus, kelle tööpiirkonnas asub elatist saava abikaasa või endise partneri või laste hooldamise eest põhiliselt vastutava vanema elukoht, isegi kui lapsed on täiskasvanud.
Territoriaalse pädevuse määramise aluseks on elukoht avalduse esitamise kuupäeval või lahutusasjade puhul esialgse avalduse esitamise kuupäeval.
Laste hooldusõiguse ja suhtlusõigustega seotud tasuta õigusabi avaldused: pädev on kohus, kelle tööpiirkonnas laps elab või eeldatavasti elab.
Lahutus ja lahuselu ja nende tagajärjed: pädev on kohus, kelle tööpiirkonnas on abikaasade alaline elukoht või selle puudumisel kohus, kelle tööpiirkonnas elab kostja või vastastikusel kokkuleppel lahutuse korral – üks abikaasadest.
Pärimine: pädev on see kohus, kelle tööpiirkonnas asus pärandaja viimane elukoht.
Üürilepingud: pädev on vara asukohajärgne kohus.
Tööõiguse küsimused: pädev on töökohajärgne kohus. Teatavatel juhtudel, kui tööandja esitab hagi teises liikmesriigis elava töötaja vastu, on pädev töötaja elukohajärgne kohus.
22.214.171.124 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Luksemburgi õigusaktid sisaldavad sätteid kohtualluvuse kokkuleppimise kohta, mille kohaselt määravad lepingu pooled kindlaks konkreetse kohtu, kes hakkab lahendama nende vahel tekkivaid vaidlusi.
Sellised sätted on eriti kasulikud juhul, kui tegemist on vaidlusega, mille pooled elavad eri liikmesriikides, sest konkreetses asjas pädeva kohtu on võimalik kindlaks määrata juba eelnevalt. Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on selliste sätete kehtivuse tingimused reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1215/2012.
Pooled võivad ka kokku leppida, milline kohus on pädev ainult siseriiklike juhtumite korral. Sel juhul võivad pooled anda oma vaidluse lahendamiseks sellisele rahukohtule, kellel nõude summa või territoriaalset pädevust käsitlevate eeskirjade alusel üldjuhul pädevus puuduks. Poolte kokkulepe võib olla selgesõnaline või lihtsalt tuleneda asjaolust, et kostja ilmub kohtusse ja hakkab esitama oma väiteid, vaidlustamata eelnevalt ja enne vastuväite esitamist asja arutava kohtu pädevust. Pooltel ei ole siiski võimalik valida, milline ringkonnakohus nende asja arutab, kuna nõude summal põhinevad pädevuseeskirjad kuuluvad avaliku poliitika valdkonda.
Kohtualluvuse kokkuleppimise säte kehtib ainult juhul, kui mõlemad pooled on sellega tõepoolest nõustunud. Tõendid sellise kokkuleppe kohta tuleb esitada vastavalt üldõiguse eeskirjadele.
Teatavatel juhtudel on poolte õigus valida kohut õigusaktidega piiratud. Näiteks tarbijakaitseseaduses ( ) on loi sur la protection juridique du consommateur sätestatud, et õigustühised on sätted, mille eesmärk on takistada tarbijatel kasutada oma õigust pöörduda üldkohtute poole.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Luksemburgi õiguse kohaselt tegutsevad erikohtud – töökohus, rahukohus üürilepingutega seotud asjade arutamisel, esimese astme halduskohus (tribunal ), sotsiaalkindlustuse vahekohus – arutavad esmajoones kõiki nende pädevusse kuuluvaid juhtumeid olenemata nõude summast. administratif
Kuigi rahukohus on üldõiguse kohaselt näiteks pädev tavaliselt ainult siis, kui nõude summa on alla 10 000 euro, ei kohaldata seda piirmäära üürilepingutega seotud vaidluste korral.
Territoriaalne pädevus
Territoriaalse pädevuse põhireegel
Kuigi tavaliselt on pädev kostja elukohajärgne kohus, on seoses erikohtutega kehtestatud erandeid.
Näiteks pädev töökohus on üldjuhul pigem töökohajärgne kohus, mitte ühe poole elukohajärgne kohus. Samamoodi tuleb üürivaidluse korral pöörduda kohtusse, kelle tööpiirkonnas asub üüritud vara.
Seda probleemi ei teki esimese astme halduskohtu või sotsiaalkindlustuse vahekohtu puhul, sest nende pädevus hõlmab kogu Luksemburgi Suurhertsogiriigi territooriumi.
Erandid põhireeglist
Erikohtutel on ainult neile sõnaselgelt antud pädevus ning reeglina ei ole pooltel võimalik valida muud kohut peale õigusaktidega ette nähtud kohtu.
Seda laadi pädevust käsitletakse sageli kui avaliku poliitika küsimust (näiteks tööõiguse asjade korral), mis tähendab, et isegi kui pooled ei esita pädevuse suhtes vastuväidet, peab kohus oma pädevuse puudumist kaaluma omal algatusel. Nagu eespool selgitatud, tehakse sellest põhimõttest erand rahukohtus juhtudel, kui nõude summa ületab pädevust ja poolte vahel on sõnaselge või vaikiv kokkulepe. Sellisel juhul ei ole rahukohtul võimalik pädevuse omaksvõtmisest keelduda.
Seotud lingid
http://www.legilux.lu/
https://justice.public.lu/fr.html
Seotud dokumendid
Kohtukorraldus(147 kb) (147 Kb) Kohtukorraldus(147 kb) (147 Kb)
Viimati uuendatud: 10/01/2020
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kohtualluvus - Ungari
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Kohtute korraldust ja haldamist käsitleva seaduse kohaselt tegutsevad Ungaris ainult ühte liiki erikohtud: tööõigus- ja haldusasju menetlevad haldus- ja töökohtud. Muud asjad peale tööõigus- ja haldusasjade kuuluvad üldkohtute pädevusse.
Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lahendatakse haldusvaidlus halduskohtumenetluses. Haldusvaidlus puudutab haldusasutuse sellise tegevuse või tegevusetuse seaduslikkust, mille eesmärk on muuta või mille tagajärjel muutub haldusõigusega reguleeritud või sellest mõjutatud üksuse õiguslik olukord.
Avalik-õiguslikke teenistussuhteid ja halduslepinguid käsitlevad vaidlused on samuti haldusvaidlused.
Haldusasju menetleb esimeses astmes haldus- ja töökohus või seaduses sätestatud juhtudel üldkohus ( ) või Ungari Ülemkohus ( ). törvényszék Kúria Haldus- ja töökohtute pädevusse kuuluvad halduskohtuasjad ja muud halduskohtumenetlused, mis ei ole seaduse kohaselt antud üldkohtute või Kúria pädevusse.
Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, kuuluvad üldkohtu pädevusse asjad, mis on seotud riigi keskvalitsusasutuste seaduses mõeldud sõltumatute reguleerivate asutuste, autonoomsete riiklike haldusorganite ja valitsusasutuste haldustegevusega ning raudteeameti, lennuameti ja Ungari Riigipanga haldustegevusega, välja arvatud avalik-õiguslikku teenistussuhet puudutavad asjad.
Üldkohtud teevad otsuseid haldusorganite määramise menetlustes ning kohtumenetlustes, mis käsitlevad kogunemisvabaduse kasutamist, juurdepääsu salastatud andmetele ja avalik-õiguslikke asutusi.
Kúria pädevusse kuuluvad kohaliku omavalitsuse määruste ja muude õigusaktide vahelise vastuolu hindamise menetlused, menetlused, mis käsitlevad juhtumeid, kus kohalik omavalitsus on jätnud täitmata õigusaktide vastuvõtmise kohustuse, ning menetlused, millega kehtestatakse põhiseadusliku kaebuse lahendamise menetluslikud vahendid.
Tööõiguslikud menetlused hõlmavad menetlusi, mis tulenevad tööseadustiku kohaselt sõlmitud õigussuhtest, avalikus sektoris töötamisest, teenistussuhtest (välja arvatud õigusaktides sätestatud juhud), riiklikus tööhõivekavas osalemisest, spordiseaduse kohaselt sõlmitud töölepingutest, kutseõppe raames sõlmitud õpipoisilepingutest, riikliku kõrgharidusseaduse kohaselt sõlmitud üliõpilase praktikalepingutest või töösuhetest, mille sotsiaalkooperatiivi või töökooperatiivi liikmed on sõlminud kooperatiiviga, ning muudest tööõiguslike nõuete maksmapanemise menetlustest vastavalt tööseadustikus sätestatule. Tööõiguslik menetlus jääb selleks isegi siis, kui menetlusosalise isik muutub üleandmise, võla ülevõtmise, tööandja õigusjärglasega asendamise või tööandja isiku muutumise tõttu. Kui töötaja esitab maksejõuetu tööandja vastu rahalise nõude, mis tuleneb tööõiguslikust nõudest ja on seotud pankrotivara hulka kuuluva varaga, ning pankrotihaldur vaidlustab selle nõude, võib töötaja algatada pärast maksejõuetusmenetluse algatamist tööandja vastu tööõigusliku hagi. 2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma? 2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Vastavalt kohtute korraldust ja haldamist käsitlevale seadusele teevad esimeses astmes otsuseid piirkonnakohtud ( ) ja üldkohtud. Üldkohtud járásbíróság teevad esimeses astmes otsuseid asjades, mis ei kuulu seaduse kohaselt piirkonnakohtu pädevusse. Piirkonnakohtute pädevusse kuuluvad järgmised asjad: a) omandiõigust puudutavad menetlused, kui vara väärtus ei ületa 30 miljonit Ungari forinti või omandiõigusel põhineva nõude väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, välja arvatud
aa) autoriõigust ja kaasnevaid õigusi ning tööstusomandi õigusi käsitlevad menetlused;
ab) avaliku võimu teostamisega seotud kahjude hüvitamiseks ja esialgse olukorra taastamiseks algatatud menetlused;
ac) avalikes huvides algatatud menetlused;
ad) juriidilise isiku asutamise ja ebaseadusliku tegutsemisega seotud menetlused;
ae) juriidilise isiku ja tema praeguste või endiste omanike vahelised vaidlused ning praeguste või endiste omanike vahelised vaidlused, mis tulenevad nende osalusest juriidilises isikus;
b) isikustaatusega seotud menetlused;
c) täitemenetlused.
Üldkohtud menetlevad kohtuasju esimeses astmes. Samuti lahendavad nad teise astme kohtuna piirkonnakohtute ning haldus- ja töökohtute otsuste peale esitatud kaebusi.
Piirkondlikud apellatsioonikohtud ( ) teevad otsuseid üldkohtute otsuste peale esitatud selliste avalduste kohta, mis käsitlevad õiguskaitsevahendite ítélőtábla kohaldamist, ning menetlevad muid nende pädevusse kuuluvaid asju.
Ungari ülemkohus on . Õigusaktides sätestatud juhtudel teeb otsuseid üldkohtute ja piirkondlike apellatsioonikohtute otsuste peale esitatud Kúria Kúria avalduste kohta, mis käsitlevad õiguskaitsevahendite kohaldamist, ning kohtuliku läbivaatamise taotluste kohta. Samuti lahendab kohalike Kúria omavalitsuste määruste ja muude õigusaktide sätete vahelisi vastuolusid ning tunnistab vajaduse korral sellised määrused kehtetuks, teeb kindlaks juhtumid, kus kohalik omavalitsus on jätnud täitmata õigusaktide vastuvõtmise kohustuse, ning menetleb muid tema pädevusse kuuluvaid asju.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Kohus, kelle tööpiirkonnas asub kostja elukoht, on pädev menetlema kõiki kohtuasju, mis ei kuulu ühegi teise kohtu ainupädevusse.
Kui kostja elukoht ei ole Ungaris, määratakse kohtualluvus kindlaks kostja Ungaris asuva viibimiskoha alusel. Kui kostja viibimiskoht ei ole teada või see on välisriigis, võetakse aluseks tema viimane elukoht Ungaris. Kui seda ei ole võimalik kindlaks teha või kui kostjal selline elukoht puudus, määratakse kohtualluvus kindlaks hageja Ungaris oleva elukoha või – selle puudumisel – hageja Ungaris asuva viibimiskoha alusel. Kui hageja ei ole füüsiline isik, määratakse kohtualluvus kindlaks tema Ungaris oleva asukoha alusel.
Kui kostja töökoht asub tema elukohast erinevas kohas, annab kohus kostja taotlusel, mis on esitatud hiljemalt koos kostja kirjaliku kaitseväitega, asja arutamise ja otsuse tegemise üle kohtule, kelle tööpiirkonnas asub töökoht.
Kui hagi algatatakse isiku vastu, kes ei ole füüsiline isik, sõltub üldine kohtualluvus mitte ainult selle isiku asukohast, vaid ka sellise organi või organisatsioonilise üksuse tegevuskohast, kellel on õigus esindada seda isikut kohtuvaidluses. Kahtluse korral tuleb asukohana käsitleda selle isiku tegevuskohta. Kui muu kui füüsilise isiku asukoht on Budapestis, kuid tema tegevus toimub Pesti maakonna territooriumil, arutab kohtuasja see kohus, kelle tööpiirkond hõlmab Pesti maakonda.
Kui muu kui füüsilise isiku asukoht ei ole Ungaris, määratakse Ungari hageja (kes ei ole füüsiline isik) esitatud hagi puhul kohtualluvus kindlaks hageja asukoha või tegevuskoha alusel. Kui hageja on Ungari füüsiline isik, määratakse kohtualluvus kindlaks kas hageja elukoha alusel või selle puudumise korral hageja viibimiskoha alusel.
2.2.2 Erandid
126.96.36.199 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse? Ainupädevusega kohtu puudumisel võib hageja esitada hagiavalduse muule kohtule kui see, kellel on üldine pädevus seoses kostjaga. Konkreetsemalt võib seadusega ette nähtud elatise maksmise kohustuse määramiseks esitada avalduse ka kohtule, kelle tööpiirkonnas asub hageja elukoht. Kinnisvara omandi või valdusega seotud hagiavalduse või kinnisvara asjaõigusega seotud hagiavalduse võib esitada kohtule, kelle tööpiirkonnas asub asjaomane kinnisvara. Lepingulise nõude maksmapanemiseks võib esitada hagiavalduse kohtule, kelle tööpiirkonnas tehti tehing või tuleb osutada teenust. Tarbija lepingulise nõude maksmapanemiseks äriühingu vastu võib esitada hagiavalduse kohtule, kelle tööpiirkonnas asub hageja elukoht Ungaris või selle puudumisel hageja viibimiskoht Ungaris. Lepinguvälise kohustusega seotud hagiavalduse võib esitada kohtule, kelle tööpiirkonnas asub kahju tekitamise või tekkimise geograafiline asukoht.
Kui varalistes vaidlustes ainupädevust omav kohus puudub, on pädevaks kohtuks see kohus, kelle tööpiirkonnas kostja viibib eeldatavasti pika aja jooksul (nt töötaja või üliõpilasena). Neil alustel ei saa kohtualluvust kindlaks määrata nende kostjate puhul, kellel puudub kohtumenetlusteovõime.
Välisriigi juriidilise isiku vastu võib esitada varaga seotud hagiavalduse ka kohtule, kelle tööpiirkonnas asub selle isiku elukoht, kellele on tehtud ülesandeks välisriigi juriidilise isiku asjaajamine. Selliseid varalisi vaidlusi on pädev lahendama ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub välisriigi juriidilise isiku Ungari filiaal või kaubandusagent.
Käendaja ja põhivõlgniku vastu saab esitada ühise hagiavalduse kohtule, kes on kohtualluvuse kindlakstegemist käsitlevatel mis tahes alustel pädev menetlema kõiki hagisid, mis esitatakse põhivõlgniku vastu.
Eestkoste seadmiseks algatatud hagi on pädev menetlema kohus, kelle tööpiirkonnas asub hooldeasutus, kus on eestkostetava majutuskoht, või koht, kus eestkostetav saab pikaajalist haiglaravi või harilikult elab.
Abieluasjades on pädev ka abikaasade viimase ühise hariliku viibimiskoha järgne kohus.
Hagi põlvnemise tuvastamiseks, lapse hooldusõiguse määramiseks, lapse paigutamiseks kolmanda isiku juurde, lapse hooldusõiguse tühistamiseks, lapsendamise tühistamiseks või alaealisele lapsele elatise määramiseks võib samuti algatada kohtus, kelle tööpiirkonnas asub asjaomase alaealise lapse elu- või viibimiskoht.
188.8.131.52 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Kui õigusaktides on sätestatud, et konkreetsel kohtul on asjas ainupädevus. Seda kohaldatakse näiteks järgmistel juhtudel.
Kui seaduses, Euroopa Liidu siduvas õigusaktis või rahvusvahelises konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, on kostja Ungaris asuva elukoha kohtul ainupädevus menetleda hagisid, mille äriühing algatab tarbija vastu lepingulisest suhtest tuleneva nõude maksmapanemiseks. Kui kostja elukoht ei ole Ungaris, määratakse kohtu ainupädevus kindlaks kostja Ungaris asuva viibimiskoha alusel. Kui kostja viibimiskoht ei ole teada või see on välisriigis, võetakse aluseks tema viimane elukoht Ungaris. Kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb kohtualluvus määrata vastavalt üldnormidele.
Kui kannatanu võib vastutuskindlustuslepinguga seotud õigusnormi kohaselt nõuda ka kahju hüvitamist ja esialgse olukorra taastamist kolmandalt isikult, kes ei ole kahju põhjustanud isik, kuulub kolmanda isiku vastu algatatud hagi hageja Ungaris asuva elukoha järgse kohtu ainupädevusse, kui seaduses, Euroopa Liidu siduva õigusaktis või rahvusvahelises konventsioonis ei ole sätestatud teisiti. Kui hagejal puudub Ungaris elukoht, määratakse kohtu ainupädevus kindlaks hageja Ungaris asuva viibimiskoha alusel. Kui hageja ei ole füüsiline isik, määratakse kohtu ainupädevus kindlaks tema Ungaris oleva asukoha alusel. Kui hagejal pole Ungaris ei elu-, viibimis- ega asukohta, tuleb kohtualluvus määrata vastavalt üldnormidele.
Täitmise lõpetamiseks või piiramiseks algatatud hagi kuulub täitmismääruse teinud piirkonnakohtu ainupädevusse. Kui täitmismäärust ei teinud piirkonnakohus, kuulub asi võlgniku elukoha piirkonnakohtu pädevusse.
Hagi õigusvastaselt arestitud vara aresti alt vabastamiseks kuulub selle piirkonnakohtu ainupädevusse, kelle tööpiirkonnas toimus vara arestimine.
Hagi täitemenetluses osalemise loa saamiseks kuulub selle kohtu ainupädevusse, kes jättis kohtulikus täitemenetluses pandipidaja taotluse rahuldamata. Hagi, mille eesmärk on muuta notari otsust omandikaitset puudutavas asjas, kuulub asjaomase notari asukoha kohtu ainupädevusse.
184.108.40.206 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Varaga seotud asjades võivad pooled otsustada, et nendevahelist käimasolevat vaidlust või konkreetsest õigussuhtest tulenevat mis tahes tulevikus tekkivat vaidlust on pädev lahendama konkreetne kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtualluvuses võib kokku leppida kirjalikult, suuliselt (kirjaliku kinnitusega), vormis, mis vastab poolte vahel välja kujunenud äritavadele, või rahvusvahelises kaubanduses osalevate poolte vahel sellises vormis, mis vastab sellist laadi kokkuleppeid sõlmivate poolte asjaomases valdkonnas üldtuntud ja laialt kasutatud kaubandustavadele, mis on või peaksid olema pooltele teada.
Kui seaduses on sätestatud konkreetse kohtu ainupädevus, ei saa pädevaks kohtuks määrata teist kohut. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on valitud kohtul ainupädevus. Kohtualluvuse valikut käsitlev kokkulepe kehtib ka õigusjärglaste suhtes. Kohtualluvust ei tohi valida nii, et see takistab tarbijal lepingulise nõude äriühingu vastu maksmapanemist selles kohtus, kelle tööpiirkonnas asub tarbija elukoht Ungaris või selle puudumisel tarbija viibimiskoht Ungaris.
Varaga seotud küsimustes ei saa pooled poolelioleva kohtuvaidluse või konkreetsest õigussuhtest tuleneva mis tahes tulevase vaidluse lahendamiseks määrata pädevaks kohtuks Budapesti pealinnapiirkonna üldkohut ega Budapesti lähiümbruse üldkohut seoses kohtuasjadega, mis kuuluvad üldkohtute pädevusse, ning Pesti keskset piirkonnakohut seoses kohtuasjadega, mis kuuluvad piirkonnakohtute pädevusse.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Haldus- ja töökohtud on ainsad Ungaris tegutsevad erikohtud.
Tööõiguslike hagide suhtes kohaldatakse punktis 2.2.1 kirjeldatud kohtualluvuse üldnorme. Hagiavaldust esitav töötaja võib valida kohtu, kellel on üldine pädevus kostja suhtes, või haldus- ja töökohtu, kelle tööpiirkonnas asub töötaja elukoht või elukoha puudumisel töötaja viibimiskoht Ungaris, või haldus- ja töökohtu, kelle tööpiirkonnas asub koht, kus töötaja töötab või on kaua aega töötanud. Kui kaashageja või nõue kuulub selle kohtu pädevusse, kes on pädev lahendama tööõiguslikke hagisid, samas kui teine kaashageja või nõue kuulub piirkonnakohtu või üldkohtu pädevusse, kuulub hagi töökohtu pädevusse, tingimusel et poolte või nõuete liitmine on seadusega lubatud.
Haldushagid tuleb esitada kohtule, kelle tööpiirkonnas teostati vaidlusalust haldustegevust, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud mõne teise kohtu ainupädevus. Kui vaidlusalust haldustoimingut teostati rohkem kui ühes menetlusastmes, kuulub asi selle kohtu territoriaalsesse pädevusse, kelle tööpiirkonnas teostati haldustoimingu esimene aste.
Kinnisvaraga seotud õiguste, kohustuste ja õigussuhete puhul on haldustegevuse teostamise kohaks kinnisvara asukoht. Tegevusest teatamise või selleks loa andmise puhul on selleks koht, kus tegevust teostatakse või kavatsetakse hakata teostama. Kui eelnimetatud kaks juhtu välja arvata, on üleriikliku pädevusega piirkondliku riikliku haldusorgani haldustegevuse kohaks hageja elu- või viibimiskoht või juriidiliste isikute ja juriidilise isiku staatuseta üksuste puhul üksuse asukoht või selle puudumisel haldusorgani asukoht. Kui riiklik haldusorgan, kelle asukoht on Budapestis, kuid kelle tegevuspiirkond hõlmab peamiselt Pesti maakonda või selle osa, on teostanud haldustegevust oma asukohas, on tegevuskohaks Pesti maakond. Tegevusetuse korral on haldustegevuse teostamise kohaks haldusorgani asukoht, välja arvatud eespool nimetatud esimesel kolmel juhul.
Teatavate haldus- ja töökohtute territoriaalne pädevus hõlmab konkreetset piirkonda. Need on Budapesti pealinnapiirkonna haldus- ja töökohus, Budapesti lähiümbruse haldus- ja töökohus, Debreceni haldus- ja töökohus, Győri haldus- ja töökohus, Miskolci haldus- ja töökohus, Pécsi haldus- ja töökohus, Szegedi haldus- ja töökohus ning Veszprémi haldus- ja töökohus.
Hagid, mis käsitlevad sotsiaalkindlustust, sotsiaal- või lastetoetusi ning riiklike tööhõiveasutuste antud hüvitisi või toetusi, kuuluvad selle haldus- ja töökohtu pädevusse, kelle tööpiirkonnas asub hageja elukoht või juriidilisest isikust või juriidilise isiku staatuseta üksusest hageja puhul hageja asukoht või selle puudumisel haldusorgani asukoht.
Halduslepinguid käsitlevad hagid tuleb esitada sellele piirkonnakohtule, kelle tööpiirkonnas leping sõlmiti. Käendaja vastu esitatud nõuet on pädev arutama kohus, kelle kohtualluvusse kuulub mis tahes alustel põhivõlgnik.
Kui haldustegevust teostati välisriigis, kuulub hagi Budapesti pealinnapiirkonna haldus- ja töökohtu ainupädevusse.
Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, võivad halduslepingu pooled vastu võtta eraldi kokku lepitud kohtualluvuse klausli, millega lepitakse kokku, et nende vahel seoses halduslepinguga tekkivate tulevaste kohtuvaidluste pädevus on sellel haldus- ja töökohtul, kellel on territoriaalne pädevus konkreetses piirkonnas. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on valitud kohtul ainupädevus kõikides halduslepinguga seotud hagides. Kohtualluvuse valikut käsitlev kokkulepe kehtib ka õigusjärglaste suhtes.
Kui seaduses on sätestatud konkreetse kohtu ainupädevus, ei saa pädevaks kohtuks määrata teist kohut.
Pooled ei saa halduslepingust tulenevate tulevaste vaidluste kohtualluvuse kohaks valida Budapesti pealinnapiirkonna haldus- ja töökohut. Avalik-õigusliku teenistussuhtega seotud hagiavaldus tuleb esitada kohtule, kelle territoriaalsesse pädevusse kuulub töö tegemise koht. Kui hageja on füüsiline isik, võib hagiavalduse esitada ka kohtule, kelle tööpiirkonnas asub hageja elukoht.
Haldus- ja töökohtute otsuste peale esitatud kaebused ning üldkohtute pädevusse kuuluvad hagid kuuluvad Budapesti pealinnapiirkonna üldkohtu ainupädevusse.
Viimati uuendatud: 20/03/2020
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kohtualluvus - Malta
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Üld- või erikohtu valik sõltub teie kohtuasja laadist. Ülekaalukalt kuuluvad tsiviil- ja kaubandusasjad üldiste tsiviilkohtute pädevusse, sest kaubanduskohut Maltal ei ole. Olemas on mõned spetsialiseerunud erikohtud, sealhulgas allpool loetletud komisjonid.
Töövaidluskomisjon ( ) arutab asju, mis käsitlevad ebaõiglast töölt vabastamist ning diskrimineerimist või muud ebaseaduslikku kohtlemist Tribunal Industrijali töökohal.
Üüri reguleerimise komisjon ( ) vaatab läbi asju, mis käsitlevad üürilepingu tingimuste muutmist, sealhulgas üürisumma suurendamist Bord li Jirregola l-Kera ja üürilepingu lõpetamist. Need asjad peavad olema seotud enne 1. juunit 1995 jõustunud üürilepingutega.
Maa-arbitraažikomisjon ( ) vaatab läbi asju, mis käsitlevad sundvõõrandatud maa klassifitseerimist ja omanikule makstava Bord ta' l-Arbitraġġ dwar l-Artijiet hüvitise suurust.
Kõigi nende erikohtute istungid toimuvad Vallettas samas hoones, kus asuvad üldkohtud.
Vt ka teabelehel „Kuidas toimida?" küsimusele nr 4 antud vastus.
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma? Selleks et kindlaks määrata, millisele kohtule tuleb hagiavaldus esitada, on oluline tutvuda Malta seadustekogu 12. peatükiga (kohtukorralduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustik).
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Jah, eristatakse kõrgema ja madalama astme kohtuid. Erinevus on selles, et madalama astme kohtud võivad menetleda ja lahendada puhtalt tsiviilasju, mille raames esitatud nõude summa on kuni 15 000 eurot. Kõrgema astme kohtud seevastu võivad menetleda ja lahendada puhtalt tsiviilasju, mille raames esitatud nõude summa on üle 15 000 euro, ning mis tahes selliseid asju (olenemata nõude summast), mis käsitlevad kinnisvara või servituute, koormatisi ja kinnisvaraga seotud muid õigusi, sealhulgas nõudeid väljatõstmiseks kinnisasjast, olenemata sellest, kas tegemist on linnas või maal asuva kinnisasjaga, kas see on renditud või hõivatud elaniku poolt, kes seal elab või kellel on tavapärane õigus seal viibida. Vt ka teabelehel „Kuidas toimida?" küsimusele nr 4 antud vastus.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
Territoriaalse pädevuse põhireegli kohaselt on pädev kostja elukohajärgne kohus. Maltal on kohtualluvus jagatud Malta ja Gozo vahel. Erinevate linnadega seotud kohtuid ei ole. Need isikud, kelle alaline või tavapärane elukoht on Maltal, peavad oma hagiga pöörduma Malta kohtu poole. Need isikud aga, kelle alaline või tavapärane elukoht on Gozo saarel, peavad oma hagiga pöörduma Gozo kohtu poole.
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Vt küsimusele nr 2.2 antud vastus.
2.2.2 Erandid
Põhireeglist võib erandi teha juhul, kui kohustus tuleb täita konkreetses kohas. Näiteks juhul, kui kostja elab Gozo saarel, kuid nõude aluseks olev kohustus tuleb täita Maltal, on pädevus Malta kohtutel ja kõik hagid tuleb esitada Malta kohtutele olenemata asjaolust, et kostja elab Gozo saarel.
220.127.116.11 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse? Malta õiguses sätestatud territoriaalset pädevust käsitlevate eeskirjade kohaselt ei ole pooltel võimalik kohut valida.
18.104.22.168 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Seda tuleb teha juhul, kui kohustus tuleb täita konkreetses kohas.
22.214.171.124 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Seda küsimust käsitlevad õigusnormid puuduvad. Malta õigusnormide kohaselt ei saa pooled anda asja arutamise pädevust kohtule, kelle pädevusse asi tavapäraselt ei kuuluks. Pooltel ei ole seda õigust isegi juhul, kui nad selles kokku lepivad. Kohus võib ise tõstatada kohtu pädevuse puudumise küsimuse, sest see on avaliku huviga seotud küsimus.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Veebisaidil antakse konkreetset teavet selle kohta, millisele kohtule te peaksite oma hagiavalduse esitama. Peale selle võite te külastada veebisaiti , mille abil saate juurdepääsu Malta õigusaktidele ja võite välja selgitada, millise kohtu poole teil tuleks pöörduda. Abi saamiseks tuleks võtta ühendust selle advokaadi või advokaadi abiga, kes dokumendid allkirjastab. Erikohtute pädevust on selgitatud asjaomaste kohtute loomist käsitlevates õigusaktides. http://www.judiciarymalta.gov.mt/the-courts http://justiceservices.gov.mt/
http://www.justice.gov.mt ( ) inglise keeles
Viimati uuendatud: 28/11/2019
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kohtualluvus - Holland
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Madalmaade tsiviilkohtumenetluse eeskirjade kohaselt puuduvad riigis erikohtud, nagu kaubanduskohus või töökohus. Ringkonnakohus on põhimõtteliselt pädev lahendama kõiki tsiviilasju.
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma? Esimese astme kohtud menetlevad kõiki tsiviilasju, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Tsiviilkohus lahendab kahe poole (füüsilised või juriidilised isikud) vahelisi vaidlusi. Tsiviilkohtu pädevusse ei kuulu vaidlused, mille lahendamise pädevus on antud halduskohtule. See puudutab vaidlusi haldusasutustega (riigiasutustega). Madalmaade kohtusüsteem näeb eraõiguse valdkonnas ette kolme liiki kohtud: ringkonnakohtud ( ), rechtbanken apellatsioonikohtud ( ) ja Madalmaade Ülemkohus ( ). gerechtshoven Hoge Raad Nederlanden
Alates 1. aprillist 2013 on Madalmaad jagatud kümneks kohturingkonnaks ja neil kõigil on oma kohus: üksteist kohut, mis on pädevad neljas valdkonnas. Lisaks sellele on neli apellatsioonikohut ja üks Madalmaade Ülemkohus.
Ringkonnakohtutesse on loodud organisatsiooniüksused ehk nn osakonnad. Need on ringkonnakohtu kohalik allüksus ning haldusasjade, tsiviilasjade ja kriminaalasjade osakond. Kohtuasju võib arutada üks kohtunik või mitmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis. Ühest kohtunikust koosneva kohtukoosseisu korral arutab kohtuasju üks kohtunik; mitmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis hõlmab kolme kohtunikku. Vastavalt aluspõhimõttele menetleb ringkonnakohtu kohaliku allüksuse asju, lihtsaid kohtuasju ja kiireloomulisi asju üks kohtunik. Paljusid perekonnaasju arutab samuti üks kohtunik. Ühest kohtunikust koosneva kohtukoosseisu näide on alaealiste kohus, mis menetleb teatavaid lastega seotud asju. Õiguslikult keerulisi asju arutab mitmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis.
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Kohtuasi algatatakse tavaliselt ringkonnakohtus. Ringkonnakohtuid on nelja liiki:
tsiviilasju (kumbki menetluspool on füüsiline isik) menetlev kohus;
haldusasju (menetluspooled on füüsiline isik ja riigiasutus) menetlev kohus;
kriminaalasju (õigusrikkumised ja kuriteod) menetlev kohus;
ringkonnakohtu kohalik allüksus.
Apellatsioonikohtud
Kõik, kes ei nõustu kohtuotsusega, võivad selle edasi kaevata. Apellatsioonkaebused kriminaal- ja tsiviilasjades esitatakse ühele neljast apellatsioonikohtust.
Olenevalt küsimusest võib haldusasjas apellatsioonkaebust menetleda:
apellatsioonikohus ( ); gerechtshof kõrgeima astme kohus sotsiaalkindlustusküsimustes ( ); Centrale Raad van Beroep
kõrgeima astme halduskohus kaubandus- ja tööstusasjades ( ); College van Beroep voor het Bedrijfsleven riiginõukogu (halduskolleegium) ( ( )). Raad van State afdeling bestuursrechtspraak
Ülemkohus
Madalmaade Ülemkohus on Madalmaade kõrgeim kohtuorgan tsiviil-, kriminaal- ja maksuõiguse valdkonnas. Ülemkohus võib tühistada eelkõige apellatsioonikohtute otsuseid (nn kassatsioon). Ülemkohus vastutab ka õigusliku ühtsuse säilitamise ja Madalmaade õiguse arengu suunamise eest.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
Madalmaades on esimese astme kohtud ringkonnakohtud ( ). Esimese astme kohtu otsuse peale võib esitada kaebuse arrondissementsrechtbanken apellatsioonikohtule. Peale selle tuleb arvesse võtta nn territoriaalset kohtualluvust, et kindlaks teha, millise ringkonnakohtu pädevusse kümnest asi kuulub: näiteks kas Amsterdami ringkonnakohtu või Leeuwardeni ringkonnakohtu pädevusse, st asja menetleva kohtu tööpiirkonda.
Kui rahvusvaheliste juhtumite, st piiriüleste juhtumite korral on kindlaks tehtud, et konkreetne asi kuulub Madalmaade kohtu pädevusse, määratakse territoriaalne kohtualluvus kindlaks Madalmaade õiguse alusel, välja arvatud juhul, kui rahvusvahelist kohtualluvust käsitleva õigusnormiga määratakse ka territoriaalselt pädev kohus, nagu on sätestatud Brüsseli I määruse (nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 5 lõikes 1 või lõikes 3.
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Esimeses astmes kohtukutsega algatatud menetluses kehtiva põhireegli kohaselt on pädev kohus kostja elukoha järgne kohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( ) artikkel 99). Kui Madalmaades olev elukoht ei ole teada, on pädev selle koha kohus, kus kostja Wetboek van Burgerlijke Rechtsvordering tegelikult viibib (Madalmaades).
Kohtutööpiirkonnas asuva kohtumaja, kus tuleb piirkondliku kohtu kohaliku allüksuse kohtuasja menetleda, saab kindlaks määrata 10. detsembri 2001. aasta kohtuistungite täiendavate toimumiskohtade määruse ( ) lisa ( ) alusel. Besluit nevenvestigings- en nevenzittingsplaatsen Ringkonnakohtute territoriaalse kohtualluvuse eeskirju kohaldatakse vajalike muudatustega ( ). mutatis mutandis http://www.overheid.nl/
Esimeses astmes hagiavalduse esitamisega algatatud menetluses kehtiva põhireegli kohaselt on pädev hageja (või ühe hageja või ühe hagiavalduses nimetatud huvitatud isiku) elukoha järgne kohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 262). Kui Madalmaades olev elukoht ei ole teada, on pädev selle koha kohus, kus hageja tegelikult viibib (Madalmaades). Kui hagiavaldus on seotud kohtukutsega algatatud menetlusega, on pädev ka kohtukutsega algatatud menetlust teostav kohus.
2.2.2 Erandid
Punktides 126.96.36.199, 188.8.131.52 ja 184.108.40.206 kirjeldatud eeskirjad puudutavad eelkõige kohtukutsega algatatud menetlust. Hagiavalduse esitamisega algatatud menetlustes, kus üldjuhul on pädev hageja kohus, kohaldatakse elatise suuruse muutmise taotlemise korral teistsuguseid eeskirju.
Hageja peab elukaaslasele makstava elatise suuruse muutmise taotlemiseks esitama hagiavalduse elatisvõlgniku elukoha järgsele kohtule. Elatisvõlgnik, kes soovib taotleda elatise suuruse muutmist, peab esitama hagiavalduse ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoha järgsele ringkonnakohtule.
220.127.116.11 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse? Madalmaade menetlusõigus sisaldab mitut kohtukutsega algatatud menetlusi käsitlevat sätet, milles antakse peale põhireegli kohaselt määratud pädeva kohtu (kostja elukoha või tegeliku viibimiskoha järgne kohus) pädevus muule kohtule. Tegemist on valikulise kohtualluvusega. Hageja võib valida põhireegli kohaselt määratud kohtu ja alternatiivse reegli kohaselt määratud kohtu vahel. Valikuvõimalusele viidatakse allpool sõnaga „ka".
Kohtukutsega algatatud kohtuasjade puhul on olulised järgmised eeskirjad.
Töölepingute/esindamisega seotud asjad
Töölepingute ja esindamisega seotud kohtuasjade korral on pädev ka selle koha kohus, kus tööd tavaliselt tehakse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 100).
Tarbijavaidlused
Tarbijavaidlusi on pädev lahendama ka tarbija elukoha või selle puudumisel tarbija tegeliku viibimiskoha järgne kohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 101).
Lepinguväline kahju
Lepinguvälise kahjuga seotud asjades on pädev ka selle koha kohus, kus kahju tekitanud sündmus toimus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 102). Kinnisasi
Kinnisasjaga seotud küsimustes on pädev ka kohus, kelle tööpiirkonnas kinnisasi või suurem osa sellest asub (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 103). Eluaseme või äripindade üürimisega seotud küsimustes on ainupädevus sellel kohtul, kelle tööpiirkonnas üüritud kinnisasi või suurem osa sellest asub. Pärandvara
Pärandvaraga seotud asjades on pädev ka surnud isiku viimase elukoha järgne kohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 104).
Juriidilised isikud
Juriidiliste isikutega seotud asjades (näiteks juriidiliste isikute lõpetamise, juriidiliste isikute otsuste tühisuse või kehtivuse, liikmete või partnerite õiguste ja kohustustega seotud asjad) on pädev ka juriidilise isiku või äriühingu asukoha või tegevuskoha järgne kohus.
Pankrot, maksete peatamine ja võlavabastus
Füüsiliste isikute pankrotti, maksete peatamist ja võlavabastust reguleerivate õigusnormide kohaldamise asjades on pädev ka kohus, kus töötab asjaomane pankrotikohtunik, või kui pankrotikohtunikku ei ole määratud, siis kohus, kes on otsustanud maksete peatamise (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 106). Pankrotiseadus ( ) sisaldab ka kohtualluvust käsitlevaid erinorme, mis on tsiviilkohtumenetluse seadustikul põhinevate kohtualluvuse Faillissementswet eeskirjade suhtes ülimuslikud.
Kohtu valik
Pooled määravad omavahelises lepingus vaidlust lahendama mõnikord õigusnormide kohaselt pädevast kohtust erineva kohtu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 108 lõige 1). Sellest valikuvabadusest tehakse tarbijate, üürimise või rentimise ja töölepingutega seotud vaidluste puhul teatavaid erandeid (tsiviilmenetluse seadustiku artikli 108 lõige 2). Sellistel juhtudel kontrollib kohus, kas kohtu valiku klausel kehtib (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 110).
Hageja elukoht
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 109 on sätestatud, et kui eespool nimetatud territoriaalse kohtualluvuse sätete kohaselt ei saa Madalmaades määrata ühtegi pädevust omavat kohut, võib erandkorras olla pädev hageja elukoha järgne kohus. See olukord võib tekkida juhul, kui töötaja soovib kutsuda välisriigi tööandja Madalmaade kohtusse, samal ajal kui töö ei ole seotud kindla kohaga, vaid seda tehakse kogu riigis. Juhul kui kohtualluvust ei saa ka sel viisil kindlaks määrata, tuleb pöörduda Haagi piirkondlikku kohtusse.
Abielulahutusega seoses kehtivad järgmised põhimõtted.
Abielulahutust menetleva kohtu territoriaalset pädevust reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 262. Põhireegel on järgmine: pädev on hageja (või ühe hageja või ühe hagiavalduses nimetatud huvitatud isiku) elukoha järgne kohus ja kui sellel isikul ei ole teadaolevat elukohta Madalmaades, siis on pädev selle koha kohus, kus see isik tegelikult viibib (Madalmaades).
18.104.22.168 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Madalmaade menetlusõigus sisaldab mõningaid territoriaalset kohtualluvust reguleerivaid erinorme, mis erinevad põhireeglist. Erinormi tuleb kohaldada. Allpool kirjeldatud erijuhtudel tuleb valida muu kohus kui kostja elukoha järgne kohus.
Alaealised
Alaealisi puudutavates asjades on pädev alaealise elukoha järgne kohus või Madalmaades elukoha puudumisel alaealise tegeliku viibimiskoha järgne kohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 265).
See ei ole alternatiivne reegel, vaid põhireeglit asendav erinorm. Pädevus ei kuulu mitte hageja elukoha või viibimiskoha järgsele kohtule (hagiavalduse esitamisega algatatud menetluse puhul kehtiv põhireegel), vaid alaealise elukoha järgsele kohtule või Madalmaades elukoha puudumisel alaealise tegeliku viibimiskoha järgsele kohtule. Kui selle reegli alusel ei saa kindlaks määrata konkreetset kohut, on pädev Haagi ringkonnakohus.
Perekonnaseis
Perekonnaseisuregistri või seal registreeritavate või juba registreeritud perekonnaseisutunnistuste täiendamise, registreerimise, tühistamise või muutmisega seotud asjades on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas on tunnistus registreeritud või tuleb registreerida (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 263). Haagi omavalitsuse perekonnaseisuregistrites registreeritavaid või juba registreeritud perekonnaseisutunnistusi puudutavates asjades on pädev Haagi ringkonnakohus kooskõlas tsiviilseadustiku ( ) esimese peatükiga. Burgerlijk Wetboek
Ehitatud kinnisvara üürimine
Ehitatud kinnisvara või selle osa üürile andmisega seotud asjades on pädev selle koha kohus, kus üüritud vara asub (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 264).
Täiskasvanu isikuhooldusõigus, vara valitsemine usaldusisikuna, hooldus
Täiskasvanute isikuhooldusõigust, vara valitsemist usaldusisikuna ja hooldust puudutavates asjades on pädev selle isiku elukoha täiskasvanud isiku nimel järgne kohus, kelle isikuhooldusõigust, vara või hooldust asi puudutab, või Madalmaades elukoha puudumisel tema tegeliku viibimiskoha järgne kohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 266).
Teadmata kadunud isikud; surma kinnitamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 267)
Pärandvaraga seotud asjades on pädev surnud isiku viimase elukoha järgne kohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 268 lõige 1).
Teadmata kadunud isikutega seotud asjades on pädev teadmata kadunud isiku poolt maha jäetud elukoha järgne kohus. Surma kinnitamise puhul on pädev Haagi ringkonnakohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 269). Seega toimib tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 269 turvavõrguna.
22.214.171.124 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 108 kohaselt võivad pooled teha kohtu valiku kirjalikult. Kohut on võimalik valida ainult seoses õigussuhetega, mida pooled võivad vabalt määrata. Seetõttu ei saa avaliku korraga seotud juhtumite korral kohut valida. Selle näiteks on teatavad perekonnaõiguse asjad ning pankroti- ja maksete peatamise menetlused. Ringkonnakohtu kohaliku allüksuse menetluste korral on kohtu valik piiratud. Näiteks ei ole kuni 25 000 euro suuruste nõuete korral kohtu valik võimalik (olenemata nõude laadist).
Kohtul, mille pädevus põhineb kohtu valikul, on põhimõtteliselt ainupädevus. Pooled võivad sõnaselgelt kokku leppida ainupädevuse välistamises. Abielulahutusasjades (abielulahutus, lahuselu, registreeritud kooselu lõpetamine, abielu lahutamine pärast lahuselu) kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 270 lõikes 2 sätestatud erinormi. Vastavalt sellele artiklile saadab territoriaalselt mittepädev kohus asja üldjuhul edasi territoriaalselt pädevale kohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 270 lõike 2 kohaselt toimub see lahutusasjades vaid juhul, kui kostja (abikaasa, kelle vastu menetlus algatati) vaidlustab kohtu pädevuse. Kohtu vaikimisi valik on võimalik, kui kõik kohale kutsutud isikud ilmuvad kohtusse ja ei vaidlusta kohtu pädevust või kui teine abikaasa ei ilmu kohtusse.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Vastavalt Madalmaade menetlusõigusele erikohtud puuduvad.
Viimati uuendatud: 08/03/2021
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset
versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Kohtualluvus - Poola
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Poolas menetletakse tsiviilasju üldkohtutes ( ) ja ülemkohtus ( ) (vt „Kohtukorraldus liikmesriikides – Poola"), välja arvatud sądy powszechne Sąd Najwyższy juhtudel, mil need kuuluvad erikohtute pädevusse.
Kohtualluvust käsitlevad sätted sisalduvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( ) artiklites 16–18 ja artiklites 27–46. Kodeks Postępowania Cywilnego Kohalikes kohtutes ( ) arutavad tsiviilasju järgmised osakonnad: sądy rejonowe
tsiviilasjade osakond;
perekonna- ja alaealiste asjade osakond (perekonnaasjade kohtud, ) – perekonna- ja eestkosteasjad, alaealiste moraalse rikutuse ja nende sądy rodzinne sooritatud karistatavate tegudega seotud kohtuasjad, alkoholi-, narkootikumide või psühhotroopsete ainete sõltlaste ravi puudutavad kohtuasjad ning muud kohtuasjad, mis kuuluvad muude õigusaktide kohaselt eestkostekohtu pädevusse;
töö- ja sotsiaalkindlustusasjade osakond (töökohtud, ) – tööõiguse ja sotsiaalkindlustusega seotud kohtuasjad; sądy pracy kaubandusasjade osakond (kaubanduskohtud, ) – majandusüksustevahelised äritegevust puudutavad äriõigusealased ja tsiviilvaidlused, sądy gospodarcze ettevõtjatevahelisi suhteid või partnerlussuhteid käsitlevad kohtuasjad, äriühingute juhatuse liikmete vastu algatatud kohtuasjad, mis puudutavad juhatuse liikmete poolt riiklikule kohturegistrile esitatud valeandmetega seotud nõudeid; majandusüksuste vastu algatatud kohtuasjad seoses keskkonnakahju tekitamise lõpetamise määruse tegemisega ning pankrotiasjad;
kinnistusregistri osakond – kinnistusregistri pidamine ja muude kinnistusameti toimingutega seotud tsiviilasjade menetlemine.
Poola piirkonnakohtutes ( ) on samasugused osakonnad, välja arvatud kinnistusregistri osakond ning perekonna- ja alaealiste asjade osakond. sądy okręgowe Poola piirkonnakohtutes on perekonnaasjade osakond, mis menetleb eelkõige lahutus-, lahuselu- ja lahuselu lõpetamise asju, abielu kehtetuks tunnistamise, abielu või selle puudumise tuvastamise asju ning välisriikide kohtute otsuste täitmisele pööramise tunnistamise küsimusi perekonnaasjades.
Lisaks sellele kuuluvad Varssavi piirkonnakohtu struktuuri järgmised üksused:
konkurentsi- ja tarbijakaitsekohus ( ), mille pädevusse kuuluvad monopoolse tegevuse ärahoidmisega seotud Sąd Ochrony Konkurencji i Konsumentów kohtuasjad ning energeetikavaldkonda reguleerivad kohtuasjad;
ELi kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste kohus ( ), mis lahendab kohtuvaidlusi, mis Sąd Wspólnotowych Znaków Towarowych i Wzorów Przemysłowych puudutavad tööstusdisainilahenduste ja kaubamärkide õiguste rikkumist, võimalikku rikkumist või rikkumise puudumist, ühenduse disainilahenduse kehtetuks tunnistamist, kaubamärgi aegumist või kehtetuks tunnistamist ning kaubamärgi õiguste rikkumise mõju.
1. jaanuaril 2010 määrati Lublini kohalik kohus pädevaks lahendama teiste kohalike kohtute pädevusse kuuluvaid elektrooniliste vahendite kaudu kohtusse antud kohtuasju, mis on seotud maksetega.
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma? Üldjuhul on kohalike kohtute pädevuses lahendada esimese astmena tsiviilasju. pädevusse kuuluvad kõik kohtuasjad, välja arvatud need, Kohalike kohtute mis kuuluvad seaduse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 16 ja 507) alusel piirkonnakohtute pädevusse.
Piirkonnakohtud on pädevad lahendama esimese astmena tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 17 loetletud asju, mis puudutavad järgmist:
1) mittevaralised õigused ja nende õigustega kaasnevad omandinõuded, välja arvatud lapse põlvnemise tuvastamine või vaidlustamine, isaduse
omaksvõtu tühistamine ja lapsendamise tühistamine;
omaksvõtu tühistamine ja lapsendamise tühistamine
2) ja sellega kaasnevate õiguste kaitse ning tööstusdisainilahenduste, kaubamärkide, geograafiliste tähiste ja integraallülituste topoloogia ning muud intellektuaalomandiõiguse kaitsega seotud kohtuasjad; autoriõiguse leiutiste, kasulike mudelite,
3)
alusel esitatud nõuded;
ajakirjandusseaduse
4) varalised õigused, kui vaidluse eseme väärtus ületab 75 000 zlotti, välja arvatud kohtuasjad, mis on seotud,
hoolduskohustusega omandi
, abikaasade , tegeliku õigusliku seisundiga ning rikkumisega ; rikkumisega varalahususe kehtestamisega kinnistusregistri andmete vastavusse viimisega elektrooniliste vahendite kaudu kohtusse antud maksetega seotud kohtuasjad
5) majandusüksuste jagamise kohta kohtuotsuse tegemine vastava otsuse asemel;
6) juriidiliste isikute juhtorganite ja selliste organisatsiooniliste üksuste otsuste kehtetuks tunnistamine, tühistamine ja nende puudumise tuvastamine, mis ei ole juriidilised isikud, kuid kellele on seadusega antud juriidilise isiku staatus;
7) ebaausa konkurentsi ärahoidmine ja selle vastu võitlemine;
8)
hüvitamine.
ebaseaduslikust lõplikust kohtuotsusest tingitud kahju
Lisaks sellele kuuluvad pädevusse näiteks: piirkonnakohtute
1) teovõimetusega seotud kohtuasjad;
2) riigiettevõtete tegevust puudutavate vaidluste lahendamine, mis on tekkinud ettevõtte juhatuse ja direktori vahel, ettevõtte juhtorganite ja asutavate organite vahel ning juhtorganite ja ettevõtte üle järelevalvet teostava organi vahel;
3) välisriigi kohtute otsuste tunnustamine ja nende täitmisele pööramine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 1148 ja 1151 ). 1 1
Omandiõigusega seotud asjades on hageja kohustatud täpsustama hagiavalduses vaidluse eseme väärtuse, välja arvatud juhul, kui vaidluse esemeks on juba kindel rahasumma.
Rahaliste nõuete puhul on vaidluse eseme väärtuseks konkreetne rahasumma ka juhul, kui nõue esitatakse muu nõude alternatiivina.
Muudes varaga seotud asjades on hageja kohustatud täpsustama vaidluse eseme väärtuse, nimetades asjaomase rahasumma hagiavalduses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitele 20–24.
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Vt punkt 2.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
Poola tsiviilkohtumenetluse seadustikus eristatakse nelja liiki kohtualluvust: üldine (artiklid 27–30), valikuline (artiklid 31–37), erandlik (artiklid 38–42) ja erikohtualluvus (artiklid 43–46).
Territoriaalset kohtualluvust kirjeldatakse põhjalikult punktides 2.2.1–2.2.3.
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Üldine territoriaalne kohtualluvus
Hagi tuleb esitada sellele esimese astme kohtule, mille tööpiirkonnas asub kostja elukoht (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 27).
Tsiviilseadustiku artikli 25 kohaselt on füüsilise isiku elukoht asula, kus isik viibib kavatsusega viibida seal alaliselt. Kui kostja ei ela Poolas, määratakse üldine kohtualluvus tema viibimiskoha alusel ja kui see pole teada või ei asu Poolas, tuleb hagi esitada kostja viimase elukoha järgsele kohtule Poolas. Hagid riigikassa vastu tuleb esitada kohtule, mille tööpiirkonnas on asjast puudutatud üksuse registreeritud asukoht. Kui riigikassat esindab Poola Vabariigi finantsprokuratuur ( ), tuleb hagi esitada kohtule, mille tööpiirkonnas asub selle finantsprokuratuuri haru Prokuratoria Generalna Rzeczypospolitej Polskiej registreeritud asukoht, mis vastutab asjast puudutatud üksuse eest.
Hagid teiste juriidiliste isikute ja muude üksuste vastu, mis ei ole juriidilised isikud, tuleb esitada kohtule, mille tööpiirkonnas on nende isikute registreeritud asukoht (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 30).
2.2.2 Erandid
Vt punkt 126.96.36.199.
188.8.131.52 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse?
Valikuline võimaldab hagejal kohut teatavatel juhtudel valida. Hageja võib esitada hagi üldise pädevusega kohtule või mõnele
territoriaalne kohtualluvus muule tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 32–371 täpsustatud kohtule.
Valikuline territoriaalne kohtualluvus nähakse ette asjades, mis puudutavad järgmist:
elatisnõuded ja lapse põlvnemise tuvastamine ning sellega seotud nõuded – hagi võib esitada õigustatud isiku elukoha järgsele kohtule;
omandinõuded majandusüksuse vastu – hagi võib esitada majandusüksuse peakontori või filiaali asukoha järgsele kohtule, kui nõue on seotud peakorteri või filiaali tegevusega. Seda ei kohaldata siiski juhtudel, kus seaduse kohaselt esindab riigikassat finantsprokuratuur;
lepingu olemasolu tuvastamine, lepingu täitmine, lõpetamine või kehtetuks tunnistamine ning lepingu täitmatajätmisest või nõuetekohasest täitmatajätmisest tuleneva kahju hüvitamine – hagi võib esitada kohtule, mille tööpiirkonnas asub vaidlusaluse lepingu täitmise koht; kahtluse korral tuleb esitada lepingu täitmise kohta kinnitav dokument;
lepinguvälise kahju nõuded – hagi võib esitada kohtule, mille tööpiirkonnas kahju tekitanud sündmus aset leidis;
asjaga tegelemise eest tasumisele kuuluva summa maksmine – hagi võib esitada kohtule, mille tööpiirkonnas esindaja asjaga tegeles;
kinnisasja üürile- või rendileandmisega (
või
) seotud nõuded – hagi võib esitada kinnisasja asukoha järgsele kohtule;
najem dzierżawa
nõuded lihtveksli või tšekiga kohustuse võtnud isiku vastu – hagi võib esitada kohtule, mille tööpiirkonnas asub maksekoht. Mitu lihtveksli või tšekiga kohustuse võtnud isikut võib kaevata koos kohtusse, mille tööpiirkonnas asub maksekoht, või üldise pädevusega kohtusse, mille tööpiirkonnas asub veksli või tšeki aktseptinud maksja või selle väljaandja asukoht;
tööõigusega seotud asjad – hagi võib esitada kohtule, mille tööpiirkonnas tööd tehakse, tehti või pidi tehtama, või kohtule, mille tööpiirkonnas asjaomane asutus, ettevõte vms asub (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 461 §1).
184.108.40.206 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Kohtu tähendab seda, et asja võib arutada ainult seadustikus kindlaks määratud kohus. Erandlik kohtualluvus nähakse ainupädevus (erandlik kohtualluvus) ette asjades, mis puudutavad järgmist:
omandiõigus või muud asjaõigused kinnisasja suhtes ning kinnisvara valdamisega seotud küsimused – hagi võib esitada ainult kinnisasja asukoha järgsele kohtule; kui vaidluse ese on maa servituut, määratakse kohtualluvus kindlaks koormatud kinnisasja asukoha järgi;
pärimine, pärandi sundosa ning annak, surma puhuks tehtavad korraldused – hagi võib esitada ainult testaatori viimase elukoha järgsele kohtule ja kui testaatori elukohta Poolas ei ole võimalik kindlaks teha, siis pärandi või selle osa asukoha järgsele kohtule;
ühistu, ühingu, äriühingu või sidusühingu liikmesus – hagi võib esitada ainult registreeritud asukoha järgsele kohtule;
abielulised suhted – hagi võib esitada ainult kohtule, mille tööpiirkonnas abikaasad viimati elasid, kui see on endiselt vähemalt ühe abikaasa alaline või peamine elukoht. Sellise aluse puudumisel on ainupädev kohus kostja alalise elukoha järgne kohus ja kui puudub ka see alus, siis hageja alalise elukoha järgne kohus;
vanemate ja laste ning lapsendaja ja lapsendatava suhted – hagi võib esitada ainult hageja alalise elukoha järgsele kohtule, tingimusel et puudub põhjus hagi esitamiseks üldise kohtualluvuse sätete alusel.
220.127.116.11 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Erikohtualluvus tähendab seda, et kohtualluvust võib eriõigusaktides kindlaks määratud juhtudel tõlgendada erinevalt.
Õigus kohut valida on antud hagejale.
See kehtib juhul, kui mitme kohtu pädevus on õigustatud või kui hagi on esitatud mitme poole vastu, kelle puhul on üldise kohtualluvuse sätete kohaselt pädevad asja arutama eri kohtud. Sama kehtib ka juhul kui kinnisasi, mille alusel kohtualluvust määratakse, asub mitme kohtu tööpiirkonnas. Õigus kohut valida on antud mõlemale poolele kokkuleppe või ühise taotluse alusel.
Pooled võivad kirjalikult kokku leppida, et annavad juba tekkinud vaidluse või kindlaks määratud õigussuhtest tulevikus tuleneda võivad vaidlused lahendada esimese astme kohtule, millel ei ole seaduse kohaselt territoriaalset pädevust. See kohus on sellisel juhul ainupädev, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud või kui hageja ei ole esitanud hagiavaldust elektrooniliste vahendite kaudu maksetega seotud asjas. Pooled võivad kirjaliku kokkuleppega ka piirata hageja õigust valida nende vaidluste puhul mitme pädeva kohtu vahel.
Pooled ei saa siiski ainupädevust muuta.
Kohtualluvust käsitlevad kokkulepped peavad olema kirjalikus vormis. Kokkulepped võivad olla materiaalõigusliku kokkuleppe osa (kohtualluvuse klausel) või iseseisvad kokkulepped.
Tööõiguse ja sotsiaalkindlustuse asjades võib pädev kohus poolte ühisel taotlusel anda kohtuasja üle teisele samasugusele tööõiguse ja sotsiaalkindlustuse küsimustega tegelevale kohtule, kui see on otstarbekas.
Pädeva kohtu määrab kõrgema astme kohus või ülemkohus.
Kui pädev kohus ei saa takistuse tõttu asja arutada ega võtta muid meetmeid, määrab kõrgema astme kohus uue kohtu. Selline määramine on põhjendatud üksnes selliste takistuse puhul, mille tõttu pole võimalik asja arutada, nt kohtuniku taandamine või vääramatu jõud.
Ülemkohus on kohustatud määrama kohtu, kelle poole tuleb pöörduda, kui territoriaalset kohtualluvust ei ole võimalik kohtuasja asjaolude põhjal seadustiku kohaselt kindlaks määrata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 45).
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Erikohtud on halduskohtud (
) ja sõjakohtud (
).
sądy administracyjne sądy wojskowe
Sõjakohtute tööd reguleeritakse 21. augusti 1997. aasta sõjakohtute seadusega. Üldjuhul arutavad need kohtud Poola relvajõudude kriminaalasju. Muud kohtuasjad võib anda nende lahendada üksnes seadusega.
Halduskohtute tööd reguleeritakse 25. juuni 2002. aasta halduskohtute seadusega. Halduskohtud mõistavad õigust, valvates riiklike haldusasutuste tegevuse järele ning lahendades kohalike omavalitsuste ja valitsusasutuste vahelisi pädevust ja võimupiire käsitlevaid vaidlusi. Erandjuhtudel võib halduskohus teha riiklike haldusasutuste tegevuse järele valvamise kohustuse raames otsuse ka tsiviilasjas.
Lingid
Justiitsministeerium
https://www.ms.gov.pl/en/about-the-ministry-of-justice/
Poola üldkohtute nimekiri (kontaktandmed)
http://bip.ms.gov.pl/pl/rejestry-i-ewidencje/lista-sadow-powszechnych/
http://bip.ms.gov.pl/pl/rejestry-i-ewidencje/lista-sadow-powszechnych/
Viimati uuendatud: 12/06/2018
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset
versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Kohtualluvus - Rumeenia
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Rumeenias on lisaks üldkohtutele erikohtuosakonnad ja erikohtukoosseisud teatavates küsimustes tekkinud vaidluste lahendamiseks.
Vastavalt kohtukorralduse seadusele nr 304/2004 on kõrgemal kassatsioonikohtul ( ) neli koda – I tsiviilasjade koda, II Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie tsiviilasjade koda, kriminaalasjade koda ning haldus- ja maksuvaidluste koda –, üheksaliikmeline kohtukoosseis ja ühisistungid, millest igaühel on oma pädevus. Apellatsioonikohtutel, üldkohtutel ja vajaduse korral ringkonnakohtutel on eriosakonnad ja erikohtukoosseisud, mis lahendavad tsiviilasju, kriminaalasju, alaealistega seotud ja perekonnaasju, haldus- ja maksuvaidlusi ning töövaidlusi ja sotsiaalkindlustuse, ettevõtluse, äriregistri, maksejõuetuse,
ebaausa konkurentsi ning mere- ja siseveeteedega seotud asju. Eespool nimetatud asjades otsuste tegemiseks võib vajaduse korral asutada erikohtuid.
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sätestatud tsiviilkohtuasjade tavapärane menetluskord. Seadustiku sätteid kohaldatakse ka muude küsimuste suhtes, kui neid reguleerivates seadustes ei ole sätestatud teisiti.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitega 94–97 reguleeritakse tsiviilkohtute pädevust.
Ringkonnakohtud menetlevad e järgmisi tsiviilasju, mis on seotud nõuetega, mida saab (ei saa) rahaliselt hinnata:
simese astme kohtutena asjad, mis kuuluvad tsiviilseadustiku kohaselt eestkoste- ja perekonnaasjade kohtu pädevusse;
perekonnaseisuregistriga seotud asjad;
ühismajade, neis asuvate korterite või mitme isiku omandis olevate ruumide haldamisega või koduomanike ühenduste poolt füüsiliste või juriidiliste isikutega sõlmitud õigussuhetest tulenevad vaidlused;
väljatõstmise nõuded;
nõuded, mis puudutavad järgmist: ühisseinad või -kraavid, ehitiste või rajatiste vaheline kaugus, läbipääsuõigus või mis tahes koormatised või piirangud omandiõigusele;
piiride muutmise ja mahamärkimisega seotud nõuded;
vara kaitsega seotud nõuded;
nõuded, mis on seotud kohustusega viia ellu teatav tegevus või mitte ellu viia teatavat tegevust, kui kohustust ei saa rahaliselt hinnata;
kohtuliku jagamise nõuded, olenemata nõude väärtusest;
mis tahes muud rahaliselt hinnatavad nõuded, mille väärtus on kuni 200 000 leud, olenemata asjaomaste poolte staatusest.
Ringkonnakohtud arutavad pädevate avaliku sektori asutuste ja muude pädevate asutuste otsuste peale esitatud kaebusi. Lisaks arutavad nad veel muid seadusega nende pädevusse kuuluvaid asju.
Üldkohtud menetlevad:
esimese astme kohtutena kõiki asju, mis ei kuulu seaduse alusel teiste kohtute pädevusse;
apellatsioonikohtutena kohtunike poolt esimeses astmes tehtud otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi;
kassatsioonikohtutena seaduses ettenähtud kohtuasju;
muid asju, mis on seaduse kohaselt nende pädevuses.
Apellatsioonikohtud menetlevad:
esimese astme kohtutena haldus- ja maksuvaidlustega seotud kohtuasju;
apellatsioonikohtutena esimese astme kohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi;
kassatsioonikohtutena seaduse kohaselt nende pädevusse kuuluvaid asju;
muid asju, mis on seaduse kohaselt nende pädevuses.
Kõrgem kassatsioonikohus menetleb:
apellatsioonikohtu ja muude otsuste peale esitatud kassatsioonkaebusi seaduses ettenähtud asjades;
põhimõttelise õigusküsimuse lahendamiseks esitatud edasikaebusi;
nõudeid seoses esialgse otsusega täpsustada teatavaid õigusküsimusi;
muid asju, mis on seaduse kohaselt tema pädevuses.
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Rumeenia tsiviilkohtusüsteemis eristatakse madalama ja kõrgema astme kohtuid, kusjuures kohtuasja esemega seotud kohtualluvus määratakse erineva astme kohtute hulgas kindlaks toimimiskriteeriumide (ülesannete liik) ja menetluslike kriteeriumite (vaidluse väärtus, ese või laad) alusel.
Tsiviilkohtumenetluse seadustikuga on muudetud kohtualluvust ja üldkohtutest on saanud kohtud, millel on täielik pädevus lahendada asi sisuliselt esimeses astmes. Ringkonnakohtute pädevusse kuuluvad väikesed ja/või vähem keerukad nõuded, mida esineb praktikas väga sageli.
Apellatsioonikohtud on pädevad arutama peamiselt apellatsioonkaebusi ning kõrgem kassatsioonikohus on kassatsioonikohus, mis tagab õiguse ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise riigi tasandil.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Rumeenia tsiviilkohtusüsteemi territoriaalse kohtualluvuse eeskirjad on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 107 jj.
Üldjuhul esitatakse hagiavaldus kostja alalise elukoha või asukoha järgsesse kohtusse.
2.2.2 Erandid
Territoriaalse kohtualluvuse kohta on kehtestatud erinormid:
kui kostja alaline elukoht / asukoht ei ole teada, tuleb hagiavaldus esitada kostja elukoha / esinduse asukoha järgsele kohtule ja kui ka see pole teada, siis kohtule, mille tööpiirkonnas asub hageja alaline elukoht / asukoht / peamine elukoht / esinduse asukoht;
hagiavaldused eraõigusliku juriidilise isiku vastu võib esitada ka kohtule, mille tööpiirkonnas asub selle iseseisva õigusvõimeta tütarettevõte;
hagiavaldused ühenduse, äriühingu või muu iseseisva õigusvõimeta üksuse vastu võib esitada selle isiku üldise kohtualluvuse järgsele kohtule, kellele on liikmete nõusolekul usaldatud selle juhtimine või haldamine; sellise isiku puudumise korral võib hagiavalduse esitada asjaomase üksuse mis tahes liikme üldise kohtualluvuse järgsele kohtule;
hagiavaldused riigi, kesk- ja kohalike asutuste ja institutsioonide ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute vastu võib esitada hageja alalise elukoha / asukoha järgsele kohtule või kostja asukoha järgsele kohtule.
18.104.22.168 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse?
Rumeenia tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sätestatud valikulise kohtualluvuse eeskirjad (artiklid 113–115). Seega on territoriaalne pädevus ka järgmistel kohtutel:
hageja elukoha järgne kohus (põlvnemise tuvastamise hagid);
hageja / ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoha järgne kohus (ülalpidamiskohustus);
kohus, mille tööpiirkonnas täidetakse lepingust tulenevaid kohustusi;
vara asukoha järgne kohus (rendi- või üürilepingud, kinnistusraamatusse kandmine / kannete põhjendamine/parandamine);
kohus, mille tööpiirkonnas asub saabumis-/väljumiskoht (transpordilepingud);
kohus, mille tööpiirkonnas makse tehti (käskvekslid, tšekid, lihtvekslid ja muud tagatised);
tarbija elukoha järgne kohus (tarbijatele tekitatud kahju hüvitamine spetsialistidega sõlmitud lepingu puhul);
kohus, mille tööpiirkonnas lepinguväline/õigusvastane kahju tekitati või tekkis, kui hagiavaldus puudutab sellisest tegevusest tulenevaid kohustusi.
Kui kostja tegeleb väljaspool oma elukohta korrapäraselt ametialase tegevusega / tegeleb põllumajanduse, äri-, tööstusliku või muu sarnase tegevusega, võib tekkivate rahaliste kohustustega seoses pöörduda ka kohtusse, mille tööpiirkonnas seda tegevust tehakse või mida tuleb seal teha.
Kindlustusasjade puhul võib esitada kahju hüvitamise hagi ka kohtule, mille tööpiirkonnas asub kindlustatu elukoht või registrijärgne asukoht, asuvad kindlustatud varad või kus kindlustatud risk esineb.
Kohtualluvuse valimist lepingu alusel peetakse õigustühiseks, kui seda tehakse enne hüvitise saamise õiguse tekkimist, samal ajal kui kohustusliku tsiviilvastutuskindlustusega seoses võib kolmandast isikust kannatanu esitada hagi otse kohtule, mille tööpiirkonnas asub tema elukoht/asukoht. Kaitstud isiku elukoha/asukoha järgne kohus teeb otsuse territoriaalse kohtualluvuse alusel füüsiliste isikute kaitse taotluste kohta, mis kuuluvad tsiviilseadustiku kohaselt eestkoste- ja perekonnakohtu pädevusse. Juhtudel, mil eestkoste- ja perekonnakohus taotleb (varaga seotud) õigustoimingute tegemist, on pädevus ka kohtul, kelle tööpiirkonnas vara asub. Sellisel juhul esitab otsuse teinud eestkoste- ja perekonnakohus otsuse koopia eestkoste- ja perekonnakohtule, mille tööpiirkonnas kaitstud isik (alaliselt) elab.
Abielulahutushagi kuulub selle ringkonnakohtu pädevusse, mille tööpiirkonnas asub abikaasade viimane ühine elukoht. Kui abikaasadel ühist elukohta pole või kui kumbki ei ela enam kohas, mis asub ringkonnakohtu tööpiirkonnas ja kus asub abikaasade ühine elukoht, on pädevaks kohtuks kostja elukoha järgne kohus. Kui kostja ei ela Rumeenias ja Rumeenia kohtutel on rahvusvaheline pädevus, on pädev kohus see kohus, mille tööpiirkonnas asub hageja elukoht. Kui hageja ega kostja ei ela Rumeenias, võivad pooled kokku leppida, et esitavad abielulahutushagi mis tahes Rumeenia ringkonnakohtule. Kui sellist kokkulepet sõlmitud pole, esitatakse abielulahutushagi Bukaresti 5. piirkonna kohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 914).
Hagiavaldused individuaalsete tööalaste vaidluste lahendamiseks tuleb esitada sellele üldkohtule, mille tööpiirkonnas asub hageja elukoht/töökoht (seaduse nr 53/2003 – tööseadustik – artikkel 269).
22.214.171.124 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Erandliku territoriaalse kohtualluvuse eeskirjad on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 117–121. Seega:
omandiõigust puudutavad nõuded tuleb esitada üksnes kohtule, mille tööpiirkonnas vara asub. Kui vara asub mitme kohtu tööpiirkonnas, tuleb hagiavaldus esitada kostja elukoha/asukoha järgsele kohtule, kui see asub ühes sellises piirkonnas, või kui see nii ei ole, siis mis tahes kohtule, kelle tööpiirkonnas vara asub. Sätteid kohaldatakse ka nõuetele, mis puudutavad valduse kaitset, piiride märkimist, kinnisasjaõiguse piiramist ja vara õiguslikku jaotamist, kui jagamata kaasomand ei tulene pärimisest;
pärimisasjades on kuni jagamata kaasomandi reaalosadeks jagamiseni surnud isiku viimase elukoha järgsel kohtul ainupädevus menetleda nõudeid, mis puudutavad järgmist:
viimse tahte avalduse kehtivus või täitmine;
pärandvara, sellelt võetavaid makse ja makse, mis on seotud pärijate võimalike nõuetega üksteise vastu;
surnud isiku annakusaajate/võlausaldajate nõudeid pärijate/testamenditäitja vastu;
äriühingutega seotud nõuete puhul on äriühingu likvideerimiseni / registrist kustutamiseni ainupädevus kohtul, mille tööpiirkonnas asub äriühingu peamine asukoht;
üldkohtul, mille tööpiirkonnas asub võlgniku registrijärgne asukoht, on ainupädevus menetleda nõudeid, mis on seotud maksejõuetuse / võlausaldajatega sõlmitud kokkulepetega;
spetsialisti nõude tarbija vastu võib esitada ainult tarbija elukoha järgsele kohtule.
126.96.36.199 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Pooled võivad kirjalikult kokku leppida või pooleliolevate vaidluste puhul suuliselt kohtus kinnitada, et varade ja muude võimalike õigustega seotud asju arutavad muud kui territoriaalse pädevusega kohtud, välja arvatud juhul, kui neil on ainupädevus. Tarbijate õiguste kaitset puudutavates vaidlustes ja muudes seadusega ettenähtud asjades võivad pooled kohtualluvuses kokku leppida alles pärast seda, kui on tekkinud õigus hüvitisele ning vastupidiseid kokkuleppeid peetakse õigustühiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 126).
Lisa- või kõrvalnõuded tuleb esitada sellele kohtule, mille pädevuses on põhinõude arutamine, isegi juhul, kui need kuuluvad teise kohtu sisulisse või territoriaalsesse pädevusse, välja arvatud maksejõuetuse või võlausaldajatega sõlmitud kokkulepetega seotud nõuded. Neid sätteid kohaldatakse ka juhul, kui põhinõude arutamise pädevus on seaduse kohaselt erikohtuosakonnal või erikohtukoosseisul. Kui kohtul on ainupädevus ühe poole suhtes, on tal ainupädevus kõikide poolte suhtes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 123).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 124 kohaselt on kohus, mis on pädev otsustama põhinõude üle, pädev otsustama ka vastuväidete ja erandite üle, välja arvatud eelküsimused ja teise kohtu ainupädevusse kuuluvad asjad, samal ajal kui menetluslikke küsimusi arutab see kohus, kus need tõstatati. Kohtute pädevuse üldise puudumise küsimuse võivad pooled või kohtunik tõstatada kohtumenetluse mis tahes etapis. Avaliku korraga seotud sisulise pädevuse ja territoriaalse pädevuse puudumise küsimuse võib tõstatada esimese kohtu esimesel kohtuistungil, kuhu pooled on nõuetekohaselt kutsutud, samal ajal kui erasfääris kehtiva korraga seotud pädevuse puudumise küsimuse võib tõstatada üksnes kostja oma vastuses, või kui kaitsja vastus pole kohustuslik, hiljemalt esimese kohtu esimesel kohtuistungil, kuhu pooled on nõuetekohaselt kutsutud. Kui pädevuse puudumine ei ole seotud avaliku korraga, ei saa pool, kes pöördus pädevust mitteomavasse kohtusse, taotleda kohtu pädevuse puudumise tunnistamist (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 130).
Rumeenia kohtutel on ainupädevus piiriülese mõjuga tsiviilvaidlustes Rumeenia seaduste alusel pooltele vabalt kättesaadavate õigustega seotud asjades, kui pooled on õiguspäraselt kokku leppinud, et Rumeenia kohtud on pädevad tegema otsuseid nende õigustega seoses tekkinud vaidlustes või võimalikes tulevastes vaidlustes. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on Rumeenia kohus, kuhu kostja on kutsutud, pädev läbi vaatama hagi, kui kostja ilmub kohtusse ja esitab kohtuasja sisuliste asjaolude kohta vastuväited, tõstatamata sealjuures pädevuse puudumisega seotud erandi tegemise küsimust hiljemalt tõendite kogumise etapi lõpus kohtuasjas, mida arutab esimene kohus. Kahel eespool nimetatud juhul võib Rumeenia kohus hagi rahuldamata jätta, kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb selgelt, et asjal ei ole Rumeeniaga märkimisväärset seost (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1066).
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Vt vastused 1., 2., 2.1., 2.2., 188.8.131.52. ja 184.108.40.206. küsimusele.
Viimati uuendatud: 13/06/2018
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset
versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Kohtualluvus - Sloveenia
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Sloveenias on nõudeid käsitlevaid tsiviilvaidlusi esimeses astmes pädevad arutama kohalikud kohtud (
) ja ringkonnakohtud (
okrajna sodišča okrožna sodišča
). Nad on pädevad lahendama kõiki tavapäraseid tsiviilõiguse küsimusi ja vaidlusi (hüvitise määramine, varalised vaidlused, perekonnavaidlused jms).
Pädevuse jaotust kohalike ja ringkonnakohtute vahel käsitletakse allpool.
Seevastu kaubandusõigusega seotud asju on esimeses astmes pädevad arutama ja lahendama ainult ringkonnakohtud. Kaubandusvaidlused on vaidlused, milles tsiviilasja mõlemaks pooleks on äriühing, institutsioon (sealhulgas avaliku sektori institutsioon), ühistu, riik või kohalik omavalitsus.
Kaubandusvaidlused on ka need vaidlused, mis on seotud ühelt poolt äriühingu, institutsiooni (sealhulgas avaliku sektori institutsiooni), ühistu, riigi või kohaliku omavalitsuse ja teiselt poolt füüsilisest isikust ettevõtja vaheliste õigussuhetega, mis tulenevad ettevõtja tasustatud tegevusest.
Seaduse kohaselt on töövaidlusi pädevad lahendama töökohtud ( ) ja sotsiaalkohtud ( ) ning seda ka juhul, kui kohtuasi delovna sodišča socialna sodišča hõlmab tsiviilvaidlust. Töövaidlused on seotud tööandja ja töötaja vaheliste suhetega ning töösuhetest tulenevate õiguste ja kohustuste rikkumisega. Töökohtud on pädevad lahendama individuaalseid töövaidlusi (töösuhetest tulenevad vaidlused, selliste suhetega seotud omandiõigusi käsitlevad vaidlused), kollektiivseid töövaidlusi (vaidlused, mille üks pool on tavaliselt ametiühing või muu töötajaid esindav institutsiooniline organ), streikide seaduslikkusega seotud vaidlusi ning vaidlusi, mis on seotud Sloveenia õigusaktides sätestatud töötajate õigusega osaleda ettevõtte juhtimises. Sotsiaalkohtud teevad otsuseid õigusi käsitlevates kohtuasjades, mis on seotud töövõimetus- ja pensionikindlustuse, tervisekindlustuse ja töötuskindlustusega, ning kohtuasjades, mis on seotud õigusega saada pere- ja sotsiaaltoetusi.
Kuna kohtualluvuse küsimus kerkib päevakorda üksnes pärast hagi või nõude kohtule esitamist (enne seda, kui kohus hakkab asja arutama ja lahendama, teeb ta esmalt kindlaks, kas kõnealune asi kuulub tema pädevusse), siis on põhjendamatute viivituste vältimiseks soovitatav eelnevalt konsulteerida advokaadiga. Kohus peab kõigis oma menetlustes alati pöörama tähelepanu oma pädevuse küsimusele ja tagama, et kohtuasjas ei oleks pädevust ühelgi teisel organil (nt haldusasutusel). Juhul kui kohus leiab, et see on siiski nii, peaks ta hageja nõude tagasi lükkama. See toob poolele kaasa põhjendamatu ajakao ja suurendab tema kulusid.
Teavet kohtute korralduse, asukoha ja pädevuse kohta leiate ka Sloveenia Vabariigi ülemkohtu ( ) ametlikult veebisaidilt Vrhovno sodišče Republike Slovenije . http://www.sodisce.si/
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?
Hagi võib esitada mis tahes kohtule Sloveenia Vabariigis, kuid hagi esitaja peaks võtma arvesse sisulist pädevust ( ; s.t millisel kohtul on ratione materiae pädevus kohtuasja sisu üle) ja territoriaalset pädevust. Põhiline teave – sealhulgas Sloveenia kõigi kohalike ja ringkonnakohtute aadressid – on kättesaadav Sloveenia Vabariigi ülemkohtu veebisaidil . http://www.sodisce.si/
Sloveenias on sisuline pädevus esimeses kohtuastmes või kohtu võimalus teha otsus poole esitatud konkreetse nõude kohta jagatud kohalike kohtute ja ringkonnakohtute vahel. Kui otsustatakse selle üle, milline kohus asja lahendama hakkab, võetakse aluseks järgmised kaks kriteeriumi: hagi summa (vaidluse ese) ja vaidlusaluse suhte õiguslik alus (vaidluse sisu ja ese).
Üldreegel on, et tähtsamaid vaidlusi, kus hagi ese on suure väärtusega, vaidlusel on oluline mõju poole elule või tegemist on keeruka õigusvaidlusega, lahendab ringkonnakohus, sest kohtud on oma otsust tehes kohustatud kohaldama õigusnorme, mis käsitlevad keerukaid ja tundlikke õigusküsimusi (nt lahutus, lapse ülalpidamine).
Kõrgemad kohtud ( ), mida Sloveenias on neli, teevad otsuseid teises astmes. Otse sellise kõrgema kohtu poole pöörduda ei ole võimalik. višja sodišča Kõrgemad kohtud lahendavad kohalike kohtute ja ringkonnakohtute otsuste peale esitatud apellatsioone. Samuti lahendavad nad vaidlusi, mis on seotud kohalike kohtute ja ringkonnakohtute vahelise pädevusega riigi selles piirkonnas, mis kuulub nende tööpiirkonda.
Sloveenia Vabariigi ülemkohus on pädev menetlema apellatsioone, mis on esitatud kõrgemate kohtute otsuste peale, eelkõige nende otsuste peale, mis on seotud läbivaatamistega ja õiguspärasuse kaitset käsitlevate taotlustega. Kui kohtu poole pöördutakse erakorraliste õiguskaitsevahendite kasutamiseks, peab huvitatud isikut abistama advokaat. Seaduse kohaselt võib spetsiaalseid menetlustoiminguid teha ülemkohtus ainult kvalifitseeritud advokaat.
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Nagu eelmises punktis märgitud, on esimese astme pädevus jagatud kohalike kohtute ja ringkonnakohtute vahel, kuid need kaht liiki kohtud ei ole rangelt hierarhilises suhtes. Kohtute pädevus on sätestatud seaduses, kuid üldjuhul kehtib põhimõte, et ringkonnakohtud menetlevad harilikult õiguslikult ja faktiliselt keerukamaid juhtumeid.
Tsiviilkohtumenetluse seaduses ( ) on sätestatud, et kohalikud kohtud (Sloveenias on neid kokku 44) on pädevad Zakon o pravdnem postopku – ZPP menetlema järgmisi juhtumeid:
varalised nõuded, kui vaidluse eseme väärtus ei ületa 20 000 eurot;
valdusõiguse rikkumist käsitlevad vaidlused;
servituudi ja koormatise seadmist käsitlevad vaidlused;
rendi- ja üürisuhteid käsitlevad vaidlused.
Kohalikud kohtud menetlevad ka õigusabijuhtumeid. Teistele kohtutele seda pädevust seadusega antud ei ole. Samuti menetlevad kohalikud kohtud muid seaduses sätestatud juhtumeid.
Ringkonnakohtud (Sloveenias on neid 11) on pädevad menetlema järgmisi juhtumeid:
varalised nõuded, kui vaidluse eseme väärtus on üle 20 000 euro;
isaduse või emaduse kindlaksmääramist või vaidlustamist käsitlevad vaidlused;
abieluvaidlused;
seadusliku ülalpidamiskohustusega seotud vaidlused;
laste kaitsmise ja kasvatamisega seotud vaidlused;
vaidlused, mis käsitlevad laste suhtlemist vanematega ja teiste isikutega, kui neid vaidlusi lahendatakse koos laste kaitsmist ja kasvatamist käsitlevate vaidlustega;
autoriõigusega seotud vaidlused ning vaidlused, mis on seotud leiutiste ja kaubamärkide kaitsmise või kasutamisega või ärinime kasutamise õigusega, ning konkurentsikaitse eeskirjadega seotud vaidlused;
kaubandusvaidlused;
pankrotimenetlusest tulenevad vaidlused.
Intellektuaalomandi õigusi käsitlevate vaidluste lahendamine kuulub esimeses astmes Ljubljana ringkonnakohtu erandlikku territoriaalsesse pädevusse. Ringkonnakohtud on samuti pädevad lahendama rahvusvahelise õigusabi taotlusi ja välisriigis tehtud kohtuotsuste tunnustamise menetlusega seotud õigusabitaotlusi ning samuti menetlema muid seaduses sätestatud juhtumeid.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
Põhimõtteliselt võib Sloveenias hagi esitada eespool esitatud punktides nimetatud mis tahes esimese astme kohtule. Kohus, kellele pool hagi esitab, peab enne asja arutamist tegema otsuse selle kohta, kas ta on pädev asja menetlema. Juhul kui kohus leiab, et tal ei ole konkreetse asjaga seoses territoriaalset pädevust, võib ta seda tunnistada ja usaldada asja menetlemise teisele kohtule. Kohtul on õigus nii toimida ainult juhul, kui vastaspool juhib kohtu tähelepanu kohtualluvuse puudumisele, kuid kui teisel kohtul on erandlik territoriaalne pädevus, siis on kohus kohustatud nii toimima. Sellest olenemata on olemas mõned üldeeskirjad, mida kohaldatakse kohtute territoriaalse pädevuse kindlaksmääramisel ja mida võetakse arvesse eesmärgiga tagada kulude kokkuhoid ja menetluste võimalikult kiire lõpuleviimine.
Tsiviilkohtumenetluse seadus sisaldab eeskirja üldise ja erandliku territoriaalse pädevuse kohta. See määratakse kindlaks vaidluse eseme ja poolte alusel.
Üksikasjad on esitatud allpool.
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Üldreegliga on ette nähtud, et füüsilise või juriidilise isiku vastu hagi esitamisel tuleb hagi esitada sellele kohtule, kelle tööpiirkond hõlmab piirkonda, kus on kostja alaline elukoht või kus asub juriidilise isiku registrijärgne asukoht. Kui hagi esitatakse mitteresidendist füüsilise või juriidilise isiku vastu, on üldine territoriaalne pädevus sellel kohtul, kelle tööpiirkonda kuulub see piirkond, kus on asjaomase füüsilise isiku elukoht Sloveenias või kus asub asjaomase juriidilise isiku filiaal.
2.2.2 Erandid
Teatavate juhtumite korral antakse tsiviilkohtumenetluse seadusega pooltele võimalus esitada hagi kohtule, mis ei ole üldreegli kohaselt üldise territoriaalse pädevusega kohus. Konkreetselt kindlaksmääratud juhtudel (vaidluse esemest või sisust tulenevalt) võib pool esitada hagi üksnes sellele kohtule, kellel on ainupädevus teha otsuseid kõnealuses küsimuses. Sellisele pädevusele osutatakse kui erandlikule territoriaalsele pädevusele.
Juhul kui hageja esitab hagi kohtule, kellel puudub territoriaalne pädevus, siis kohus tunnistab seda ja asi edastatakse arutamiseks muule pädevale kohtule, kus menetlust jätkatakse selliselt, nagu oleks seda alustatud seal.
220.127.116.11 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse? Nagu eespool märgitud, võib territoriaalne pädevus olla teatavatel juhtudel samaaegselt kahel kohtul. Sellisel juhul võib menetlusosaline valida, millisele kohtule hagi esitada (valikuline kohtualluvus).
Seda liiki kohtualluvus on määratletud tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklites 49–65. Sellepärast on allpool esitatud ainult kõige olulisemad juhtumid ja sellised juhtumid, mis on poolte elu seisukohast kõige tähtsamad.
Abikaasade ülalpidamiskohustusega seotud vaidlused ei kuulu ainult üldise territoriaalse pädevusega kohtu kohtualluvusse, vaid samuti ka selle kohtu kohtualluvusse, kelle tööpiirkonnas asub hageja (elatise saaja) alaline elukoht. Ka abieluvaidluste pooltel (lahutusjuhtumid) on võimalus pädevat kohut valida. Sellisel juhul on asja pädev arutama see kohus, kelle tööpiirkonnas oli abikaasade viimane ühine alaline elukoht. Isaduse või emaduse kindlaksmääramise või vaidlustamisega seotud vaidluste korral on lisaks pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas asub selle lapse alaline või ajutine elukoht, kellel on Sloveenia õigusnormide kohaselt õigus hagi esitada. Juhul kui selline vaidlus kuulub Sloveenia kohtu pädevusse – tulenevalt asjaolust, et hageja alaline elukoht on Sloveenias –, on territoriaalne pädevus ka hageja alalise elukoha järgsel kohtul. Lepinguvälistes hüvitist käsitlevates vaidlustes (enamasti on need seotud liiklusõnnetustega) on lisaks üldise territoriaalse pädevusega kohtule pädevad ka need kohtud, kelle tööpiirkonnas kahjujuhtum aset leidis (nt liiklusõnnetuse toimumise koht) või kelle tööpiirkonnas ilmnesid tekitatud kahju tagajärjed. Juhul kui kahjujuhtumi tagajärjel põhjustati isiku surm või tekitati raske vigastus, on lisaks pädev ka see kohus, kelle tööpiirkonnas asub hageja alaline või ajutine elukoht. Poolte lepingulistest suhetest tulenevate vaidluste korral on pädev ka see kohus, kelle tööpiirkond hõlmab piirkonda, mida loetakse lepinguliste suhete täitmise piirkonnaks. Sarnast põhimõtet kohaldatakse käskveksleid või tšekke käsitlevate vaidluste korral (maksekohajärgne kohus). Muud valikulise kohtualluvuse juhtumid on kindlaks määratud tsiviilkohtumenetluse seaduses.
18.104.22.168 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Konkreetsete juhtumite korral on seadusega ette nähtud spetsiaalne territoriaalne pädevus ja seaduses on sätestatud, millisel kohtul on ainupädevus konkreetset juhtumit menetleda. Seda nimetatakse ja seda kohaldatakse järgmiste vaidluste puhul: erandlikuks territoriaalseks pädevuseks omandiõigusega, valdusõigusega ning vara rentimise ja liisimisega seotud vaidluste korral on erandliku territoriaalse pädevusega kohus see kohus, kelle tööpiirkonnas vara asub;
mere- või õhusõidukiga seotud asjaõigusi käsitlevate vaidluste (ja asjaomaste mere- või õhusõidukite rentimisega seotud vaidluste) korral on erandliku territoriaalse pädevusega kohus see kohus, kelle tööpiirkonnas peetakse registrit, kuhu asjaomane mere- või õhusõiduk on kantud;
kohtulike või halduslike täitemenetluste käigus või selliste menetluste tulemusena tekkivate vaidluste korral ning pankrotimenetluse käigus või sellise menetluse tulemusena tekkivate vaidluste korral on erandliku territoriaalse pädevusega kohus see kohus, kelle tööpiirkonnas asjaomast täite- või pankrotimenetlust läbi viiv kohus asub.
22.214.171.124 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Sloveenia õigusaktide kohaselt on pooltel teataval juhul võimalik leppida kokku, millisel esimese astme kohtul on nende asjas pädevus (territoriaalset . Poolte kokkuleppega võib näha ette teistsuguse kohtualluvuse kui see, mis on sätestatud seaduses, ent tuleb rõhutada, et kohtualluvust käsitlev kokkulepe) pooled ei saa sõlmida kokkulepet sisulise pädevuse ( ) kindlaksmääramiseks – see pädevus on kindlaks määratud seadusega (vt eespool ratione materiae esitatud selgitus).
Pooled võivad kokku leppida, et nende asja võib arutada selline esimese astme kohus, kellel vastasel korral territoriaalne pädevus puuduks. Pooled peavad järgima aluspõhimõtet, mille kohaselt peab selliselt kindlaks määratud kohtul olema pädevus teha otsus kohtuasja sisu kohta või et tal peab olema sisuline pädevus ( ) (vt pädevuse jaotus kohalike kohtute ja ringkonnakohtute vahel). Kokkuleppe sõlmimine ei ole lubatud juhul, kui seadusega on ratione materiae kindlaks määratud erandliku territoriaalse pädevusega kohus (vt eelmine punkt).
Poolte kokkulepe tuleb vormistada kirjalikult ja see peab olema seotud konkreetse vaidlusega või tulevase vaidlusega, mis tekib või võib tekkida poolte konkreetsest õigussuhtest. Hageja peab lisama kokkulepet sisaldava dokumendi hagiavaldusele, millega algatatakse menetlus asjaomases kohtus. Oluline on märkida, et territoriaalset pädevust käsitlevat kokkulepet ei saa enam sõlmida menetluse ajal, s.t siis, kui hagi on juba kohtule esitatud ja hagiavaldusele ei ole lisatud sellist kokkulepet.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Sloveenia kohtusüsteem ei hõlma tsiviil- ja kaubandusõiguse valdkonna erikohtuid (nt perekonnaasjade erikohus abieluga seotud vaidluste või vanemate ja laste vaheliste vaidluste lahendamiseks), sest kõiki tsiviilvaidlusi menetletakse kohalikes ja piirkonnakohtutes või nende kohtute tsiviil- ja kaubandusasjade osakondades. Kohtud on korraldatud osakondadena (tsiviilasjad, perekonnaasjad, kaubandusasjad, täitmisele pööramine, hagita menetlused, pärandiküsimused). Üldiselt menetlevad neis osakondades kohtuvaidlusi ja teevad kohtuotsuseid spetsialiseerunud kohtunikud.
Erikohtud on olemas vaid töö- ja sotsiaalvaidluste jaoks ning nende kohtute pädevust ja korraldust on kirjeldatud sissejuhatavas osas.
Seonduvad lingid
http://www.sodisce.si/
http://www.dz-rs.si/wps/portal/Home/deloDZ/zakonodaja/preciscenaBesedilaZakonov
https://www.uradni-list.si/glasilo-uradni-list-rs
http://www.pisrs.si/Pis.web/
Viimati uuendatud: 24/06/2016
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kohtualluvus - Slovakkia
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
)
Tsiviilasju on esimeses astmes pädevad arutama põhimõtteliselt üldkohtud, mis tähendab, et enamikul juhtudel on pädevus ringkonnakohtutel (okresný súd (võistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( ) § 12) ja erandjuhtudel piirkonnakohtutel ( ) (võistleva tsiviilkohtumenetluse Civilný sporový poriadok krajský súd seadustiku § 31). Teatavatel juhtudel tuleb pöörduda erikohtute poole (vt vastus 3. küsimusele).
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?
Sisulise kohtualluvuse all mõistetakse kohtuasja kuulumist eri liiki esimese astme kohtute pädevusse. See määrab ära, kas esimese astme kohtuna peaks kohtuasjas otsuse tegema ringkonna- või piirkonnakohus. Üldiselt on tsiviilasja esimeses astmes arutamise pädevus ringkonnakohtul (võistleva
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 12). Seaduses kindaks määratud juhtudel on asju pädevad esimeses astmes lahendama piirkonnakohtud (võistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 31). Peamine kriteerium kohtualluvuse kindlaksmääramisel on kohtuasja laad.
Kohtumenetlus põhineb kohtuistungite pidamisel esimese astme kohtus. Kõiki kohtuasju tuleb esmalt arutada esimese astme kohtus. Sisulise kohtualluvuse kindlaksmääramisel on otsustavaks menetluse algatamise hetkel, st hagi/avalduse kohtusse saabumise päeval eksisteerinud asjaolud. Asjaolude muutumine menetluse käigus ei mõjuta juba kindlaksmääratud sisulist kohtualluvust.
Sisuline kohtualluvus on kohtu üks peamisi menetlusnõudeid. Kohus kontrollib, kas seda nõuet on järgitud menetluse kõikides etappides ja kõikides ex officio kohtu astmetes. Seega ei ole vaja sisulise kohtualluvuse puudumise tõttu vastuväidet esitada. Kui kohus leiab, et tal puudub vaidluse lahendamiseks sisuline pädevus, on ta kohustatud andma kohtuasja üle kohtule, kellel on sisuline pädevus. Kohus teavitab sellest hagejat/avaldajat. Kui hagi/avaldus on kostjale /asjast puudutatud isikule kätte toimetatud, peab kohus teavitama teda ka asja üleandmisest kohtule, kellel on sisuline pädevus. Vaidlus sisulise kohtualluvuse üle võib tekkida ainult kohalike ja piirkondlike kohtute vahel, kuna ülemkohtul ( ) ei ole esimeses kohtuastmes sisulist pädevust. Najvyšší súd Vaidluse ringkonna- ja piirkonnakohtu sisulise pädevuse üle lahendab ülemkohus, kes seisab pädevuse kohta otsuste tegemisel mõlemast kohtust kõrgemal. 2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Slovaki Vabariigi õigussüsteem on kolmeastmeline: ringkonnakohtud, piirkonnakohtud ja ülemkohus. Ringkonnakohtud on pädevad arutama tsiviilasju esimeses astmes (võistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 12). Piirkonnakohtud on pädevad menetlema asju teises astmes, mis tähendab seda, et nende ülesandeks on lahendada ringkonnakohtute otsuste peale esitatud kaebusi. Erandiks on tarbijaküsimustes abstraktsest kontrollist tekkivad vaidlused, mida piirkonnakohtud (Bratislava piirkonnakohus, Banská Bystrica piirkonnakohus ja Košice piirkonnakohus) lahendavad oma tööpiirkonnas esimese astme kohtuna (võistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 31).
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
Territoriaalset kohtualluvust reguleerivad võistleva tsiviilkohtumenetluse seadustik ja mittevõistleva tsiviilkohtumenetluse seadustik (Civilný mimosporový ). Territoriaalse kohtualluvuse eeskirjades on kindlaks määratud, milline esimese astme kohus, st milline konkreetne kohus kõikidest sisulise poriadok pädevusega kohtutest peaks kohtuasja arutama ja selles otsuse tegema. Kohaldatavates õigusnormides eristatakse üldist territoriaalset kohtualluvust ja konkreetset territoriaalset kohtualluvust. Konkreetne territoriaalne kohtualluvus on kohtu territoriaalse pädevuse määramisel esmatähtis. Kui pädevust ei saa sel viisil kindlaks määrata, kohaldatakse üldist territoriaalset kohtualluvust. Territoriaalne kohtualluvus võib olla valikuline või erandlik. Kui territoriaalne kohtualluvus on valikuline, võib hageja valida, kas esitada hagi kostja üldise kohtualluvuse järgsele üldkohtule või mõnele muule võistleva tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kohtule. Territoriaalne kohtualluvus on erandlik teatavatel loetletud juhtudel, kus territoriaalne pädevus on mõnel muul kohtul kui kostja üldise kohtualluvuse järgsel üldkohtul. See tähendab seda, et teataval kohtul on pädevus olenemata sellest, et tegemist ei ole kostja üldise kohtualluvuse järgse üldkohtuga ja hoolimata võimalusest valida asjaomases asjas kohut oma äranägemise järgi.
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Võistlev menetlus
Võistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt on territoriaalne pädevus alati kostja üldise kohtualluvuse järgsel üldkohtul, kui ei ole sätestatud teisiti (võistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 13).
Füüsilise üldise kohtualluvuse järgne üldkohus on kohus, mille tööpiirkonnas asub isiku alaline elukoht (võistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 14). Juriidilise isiku üldise kohtualluvuse järgne üldkohus on kohus, mille tööpiirkonnas asub juriidilise isiku registrijärgne asukoht (võistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 15 lõige 1). Välisriigi juriidilise isiku üldise kohtualluvuse järgne üldkohus on kohus, mille tööpiirkonnas asub välisriigi juriidilise isiku filiaali registrijärgne asukoht Slovaki Vabariigis (võistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 15 lõige 2).
Kui selle alusel ei ole võimalik üldkohut kindlaks määrata, on üldkohus see kohus, mille tööpiirkonnas asus füüsilise või juriidilise isiku viimane alaline elukoht või registrijärgne asukoht Slovaki Vabariigis; kui selline kohus puudub, on asja pädev lahendama kohus, mille tööpiirkonnas asub isiku vara (võistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 16).
Kui menetluspooleks on riik, on üldkohtuks kohus, mille tööpiirkonnas nõude aluseks olev sündmus toimus (võistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 17).
Mittevõistlev menetlus
Mittevõistleva menetluse puhul (mittevõistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3) on territoriaalne pädevus seadusega määratud kohtul. Kui territoriaalset kohtualluvust ei ole võimalik selle alusel kindlaks määrata, on territoriaalne pädevus hageja üldise kohtualluvuse järgsel üldkohtul.
2.2.2 Erandid
126.96.36.199 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse?
Valikuline kohtualluvus (vabatahtlik kohtualluvus) kajastab hageja õigust valida kostja üldkohtu asemel kohus, kellel on pädevus võistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 19 alusel. Lisaks kostja üldise kohtualluvuse järgsele üldkohtule on territoriaalne pädevus ka kohtul, mille tööpiirkonnas: a) asub vastavalt töölepingule kostja töökoht;
b) toimusid kahjunõudele alust andnud sündmused;
c) asub kostjast juriidilise isiku filiaali registrijärgne asukoht, kui vaidlus on seotud selle filiaaliga;
d) asub tarbijast hageja alaline elukoht, kui tegemist on tarbijavaidlusega või kui menetlus puudutab tarbijaasja vahekohtumenetlusega seotud vaidlusi;
e) asub diskrimineerimist puudutava vaidluse puhul hageja alaline elukoht või registreeritud asukoht või, välisriigi juriidilise isiku puhul, hageja organisatsioonilise üksuse registrijärgne asukoht.
188.8.131.52 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Erandlik kohtualluvus tähendab puhul hageja kohustust valida kostja üldise kohtualluvuse järgse üldkohtu asemel kohus, millel on võistleva menetluse pädevus vastavalt võistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 20. See tähendab seda, et kohtuasja lahendamise territoriaalne pädevus on kohtul, mille tööpiirkonnas:
a) asub kinnisvara, kui vaidlus on seotud kinnisvara asjaõigusega;
b) toimub pärimismenetlus, kui vaidlus on seotud pärimismenetlusega;
c) toimub täitemenetlus, kui vaidlus tuleneb menetluse konkreetsest iseloomust;
d) toimub pankroti- või restruktureerimismenetlus, kui vaidlus tuleneb menetluse konkreetsest iseloomust, välja arvatud jagamatu abieluvara asjus kokkulepete sõlmimisega seotud menetlused;
e) asub vahekohus, kui menetlus puudutab vahekohtumenetlusega seotud vaidlusi, välja arvatud tarbijaasjade vahekohtumenetluste puhul; kui vahekohus asub väljaspool Slovaki Vabariiki, on pädevus kohtul, mille tööpiirkonnas asub kostja alaline elukoht või registrijärgne asukoht või välisriigi juriidilise isiku puhul organisatsioonilise üksuse asukoht; kui kostja alaline elukoht või registrijärgne asukoht või välisriigi juriidilise isiku puhul organisatsioonilise üksuse asukoht ei ole Slovaki Vabariigis, on pädevus kohtul, mille tööpiirkonnas asub hageja alaline elukoht või registrijärgne asukoht või välisriigi juriidilise isiku puhul organisatsioonilise üksuse asukoht.
Erandlik kohtualluvus tähendab puhul seda, et üldkohtu asemel on pädevus järgmistel kohtutel. mittevõistleva menetluse
Abielu lahutamise menetluste puhul on territoriaalne pädevus kohtul, mille tööpiirkonnas asus abielupaari viimane ühine elukoht, tingimusel et vähemalt üks neist elab selles piirkonnas edasi. Vastasel juhul on territoriaalne pädevus lahutust mitte taotlenud abikaasa elukoha järgsel üldkohtul. Kui kohtualluvust ei ole võimalik sellisel viisil kindlaks teha, on pädevus hageja elukoha järgsel üldkohtul (mittevõistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 92).
Abielu kehtetuks või menetluste puhul on territoriaalne pädevus kohtul, mille tööpiirkonnas asus abielupaari viimane ühine elukoht, tühiseks tunnistamise tingimusel et vähemalt üks neist elab selles piirkonnas edasi. Vastasel juhul on territoriaalne pädevus lahutust mitte taotlenud abikaasa elukoha järgsel üldkohtul. Kui kohtualluvust ei ole võimalik sellisel viisil kindlaks teha, on pädevus ühe abikaasa elukoha järgsel üldkohtul (mittevõistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 101).
Alaealise kohtuliku kaitsega seotud kohtuasjades on territoriaalne pädevus kohtul, mille tööpiirkonnas asub alaealise elukoht, mis määratakse kindlaks menetluse alguses alaealise vanemate vahelise kokkuleppega või muul viisil vastavalt seadusele (mittevõistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 112 lõige 1).
Lapsendamisega seotud kohtuasjades on territoriaalne pädevus kohtul, mille tööpiirkonnas asub lapse elukoht, mis määratakse kindlaks menetluse alguses alaealise vanemate vahelise kokkuleppega või muul viisil vastavalt seadusele. Kui sellist kohut pole olemas, on pädevus kohtul, mille tööpiirkonnas laps elab (mittevõistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 136).
Menetlusteovõimega seotud menetluste puhul on territoriaalne pädevus kohtul, mille tööpiirkonnas asub selle isiku elukoht, kelle teovõimet hinnatakse (mittevõistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 232).
Isiku meditsiiniasutusse paigutamise ja seal hoidmise lubatavusega seotud menetluste puhul on territoriaalne pädevus kohtul, kelle tööpiirkonnas meditsiiniasutus asub (mittevõistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 252).
Kontohalduri määramisega seotud menetluste puhul on territoriaalne pädevus kohtul, mille tööpiirkonnas asub asjaomase isiku elukoht; kui selline kohus puudub, on pädevus kohtul, mille tööpiirkonnas asub isiku vara (mittevõistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 273).
Surnuks tunnistamisega seotud menetluste puhul on territoriaalne pädevus surnuks tunnistatava isiku üldise kohtualluvuse järgsel üldkohtul (mittevõistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 220).
Pärandiga seotud menetluste puhul on territoriaalne pädevus kohtul, mille tööpiirkonnas:
a) asus testaatori alaline elukoht surma hetkel;
b) asub testaatori vara, välja arvatud juhul, kui pädevus on kindlaks määratud vastavalt punktile a;
c) testaator suri, välja arvatud juhul, kui pädevus on kindlaks määratud vastavalt punktile a või b (mittevõistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 158). Järgneva pärimismenetluse puhul on territoriaalne pädevus kohtul, mis lõpetas eelneva pärimismenetluse (mittevõistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 159).
Kui kohus peab pärimismenetluse raames heaks kiitma pärijast alaealise õigustoimingu, on pädev seda tegema kohus, kes pärimisasja menetleb (mittevõistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku §160 lõige 1).
Notariaalse seotud menetluse puhul on territoriaalne pädevus kohtul, mille tööpiirkonnas asub raha, esemeid või väärtpabereid hoiule hoiule võtmisega võtnud notari registrijärgne asukoht (mittevõistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 334).
Panga või välisriigi panga filiaali väljastatud ja seejärel kaotatud väärtpaberi kohtuliku asendamisega seotud menetluse puhul on territoriaalne pädevus kohtul, mille tööpiirkonnas asub panga või välisriigi panga filiaali registrijärgne asukoht. Muul juhul on dokumendi kohtuliku asendamise menetluste puhul pädevus hageja üldise kohtualluvuse järgsel üldkohtul. Kui hageja üldise kohtualluvuse järgne üldkohus ei asu Slovaki Vabariigis, on pädevaks kohtuks kohus, mille tööpiirkonnas asub maksekoht (mittevõistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 311).
184.108.40.206 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Ei või.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Erikohtute pädevust reguleeritakse mittevõistleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dega 22–33; erikohtute pädevusse kuuluvad:
a) vekslite ja tšekkidega seotud menetlused;
b) töövaidlused;
c) pankroti- ja restruktureerimismenetlused;
d) tööstusomandiga seotud vaidlused;
e) ebaausa konkurentsi ja autoriõigusega seotud vaidlused;
f) majanduslikust konkurentsist tulenevad vaidlused;
g) vahekohtumenetlusega seotud vaidlused;
h) börsilepingutest tulenevad vaidlused;
i) lepingute, kontsessioonilepingute või raamlepingute kehtetuse tuvastamisega seotud vaidlused;
j) tarbijaküsimustes tehtavast abstraktsest kontrollist tulenevad vaidlused;
k) tuumakahjustuste hüvitamisega seotud vaidlused;
l) kohtuasjad, mis on seotud teises ELi liikmesriigis tsiviilasjades määratud kaitsemeetmetega.
Viimati uuendatud: 16/02/2021
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kohtualluvus - Soome
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Soomes menetlevad tsiviilasju üldkohtud. Erikohtute poole pöördutakse üldjuhul apellatsiooniga või neis menetletakse selliseid juhtumeid, millega seoses ei ole kohtu poole pöördunud füüsilisest isikust kodanikud.
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Tsiviilasjade korral on esimese astme üldkohus Soomes piirkonnakohus ( ). Apellatsioonikohtud ( ) menetlevad peamiselt apellatsioone. käräjäoikeus hovioikeus 2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Kehtib põhireegel, et hagiavaldus esitatakse kostja elu- või asukohajärgsele esimese astme üldkohtule. See kehtib ka olukordades, kus kostja on juriidiline isik. Vaid väike osa hagiavaldustest menetletakse mujal.
2.2.2 Erandid
220.127.116.11 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse? See on muu hulgas võimalik allpool loetletud juhtudel.
Hagiavaldused, mis on seotud abielu lahutamise, kooselu lõpetamise , abielu kehtivuse või vara jagamisega muudel juhtudel kui pärast abikaasa surma, võib esitada selle piirkonna esimese astme kohtule, kus asub ühe abikaasa elukoht või alaline asukoht.
Kostjaks oleva juriidilise isiku filiaali, osakonna, esinduse või muu tegevuskoha tegevusega või kostjaks oleva füüsilisest isikust ettevõtja tegevuskoha tegevusega seotud hagiavalduse võib esitada selle piirkonna esimese astme kohtule, kus asjaomane tegevuskoht asub.
Hagiavaldust, mille tarbija on esitanud kaupleja vastu, võib samuti menetleda selle piirkonna esimese astme kohus, kus asub asjaomase tarbija elukoht või alaline asukoht.
Turukohus ( ) toimib esimese astme kohtuna tööstusomandi õiguste ja autoriõigustega seotud vaidluste, avalduste ja kaebuste korral. markkinaoikeus Töölepinguga seotud hagiavalduse võib esitada ka selle piirkonna esimese astme kohtule, kus asjaomase lepinguga hõlmatud tööd tavaliselt tehakse. Kui tööd ei tehta tavaliselt samas piirkonnas, võib hagiavaldust, mille töötaja on esitanud oma tööandja vastu, menetleda ka selle piirkonna esimese astme kohus, kus asub tööandja tegevuskoht.
Muudel kui lepingulistel alustel makstava hüvitisega seotud hagiavalduse võib esitada ka selle piirkonna esimese astme kohtule, kus tehti toiming või esines hooletus, mis andis alust nõude esitamiseks, või kus kanti kaasnev kahju. Eespool nimetatud liiki hagiavaldused võib esitada ka hageja elu-või asukohajärgsele esimese astme kohtule, kui nõue põhineb liikluskindlustuse seadusel ( ), patsiendikahju seadusel ( ), liikennevakuutuslaki potilasvahinkolaki tootevastutuse seadusel ( ), keskkonnakahju vastu kindlustamise seadusel ( või raudteeliiklusega seotud tuotevastuulaki laki ympäristövahinkovakuutuksesta) vastutust käsitleval seadusel ( ). raideliikennevastuulaki
Kinnisvaraga seotud hagiavaldused võib esitada ka selle piirkonna esimese astme kohtule, kus kinnisvara asub.
Elatist käsitlevad hagiavaldused võib esitada ka hageja või elatise saaja elukohajärgsele esimese astme kohtule.
Rahvusvaheliste juhtumite korral võidakse kohaldada neid kohtualluvust käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud ELi õigusaktides või välislepingutes.
18.104.22.168 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Pädev kohus ei ole alati kostja elukohajärgne kohus. Näiteks võib tuua järgmised juhtumid.
Isaduse tuvastamisega seotud hagiavaldused tuleb esitada ema või lapse elukoha või alalise asukoha järgsele esimese astme kohtule. Isaõiguste äravõtmisega seotud hagiavaldused tuleb esitada lapse elukohajärgsele esimese astme kohtule.
Lapse hooldusõiguse ja külastusõigusega seotud hagiavaldused tuleb esitada lapse elukohajärgsele esimese astme kohtule.
Hooldusõiguse saamist ja külastusõigust käsitlevate kohtumääruste täitmisele pööramisega seotud hagiavaldused tuleb esitada selle piirkonna esimese astme kohtule, kus asub lapse või kostja elukoht või ajutine viibimiskoht.
Eestkostja määramise, hooldusõiguse lõppemise, ning õigus- ja teovõime piiramise või selliste piirangute kõrvaldamise või muutmisega seotud hagiavaldused tuleb esitada selle piirkonna esimese astme kohtule, kus on selle isiku elukoht, kelle õigus- ja teovõimet piiratakse.
Lapsendamise kinnitamisega seotud hagiavaldused tuleb esitada lapsendaja elukoha või alalise asukoha järgsele esimese astme kohtule.
Pärimise ja pärandvaraga seotud hagiavaldused tuleb esitada lahkunu elukoha või alalise asukoha järgsele esimese astme kohtule.
22.214.171.124 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Tsiviilasjade korral (kuid mitte hagita menetluste korral) võivad huvitatud isikud teatavatel tingimustel valida mõne muu kohtu peale tavapäraselt pädeva kohtu (esimese astme kohus).
Tarbijate, töötajate või elatist taotlevate või saavate füüsiliste isikute õigust esitada hagiavaldus kohtumenetluse seadustikus (
) osutatud oikeudenkäymiskaari
kohtule ei saa piirata kohtualluvuse kokkulepetega, välja arvatud juhul, kui sellised kokkulepped on sõlmitud pärast vaidluse tekkimist.
Kohtualluvuse kokkulepped tuleb koostada kirjalikult ning neid võidakse kohaldada ainult konkreetsete vaidluste suhtes või need kokkulepped võivad hõlmata mis tahes hilisemaid vaidlusi, mis tulenevad konkreetsetest õigussuhetest.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Turukohus ( ) toimib esimese astme kohtuna tööstusomandi õiguste ja autoriõigustega seotud vaidluste, avalduste ja kaebuste korral. Muudel markkinaoikeus juhtudel kasutatakse erikohtute süsteemi Soomes kohtumenetluste läbiviimiseks ainult erandjuhtudel.
Lingid
Soome kohtud
Viimati uuendatud: 11/06/2020
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kohtualluvus - Rootsi
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Tsiviilvaidlusi arutab tavaliselt üldkohus. Kohtuasi tuleb algatada pädevas piirkonnakohtus (tingsrätt
).
Olemas on kaks erikohut, kes arutavad teatavat liiki tsiviilasju. Nendeks kohtuteks on töökohus ( ) ja turukohus ( ). Arbetsdomstolen Marknadsdomstolen Samuti on olemas teatavad piirkonnakohtud, kes menetlevad konkreetset liiki kohtuasju. Nende kohtute pädevuse kohta leiate teavet küsimusele nr 3 antud
. vastusest
Lisateavet üldkohtute kohta leiate ja erikohtute kohta siit siit.
Teatavaid tsiviilvaidlusi arutavad organid, mis ei ole tegelikult kohtud. Kiirmenetluse raames lihtsustatud menetlust kasutades võivad täitevasutused nõuda isikult makse tegemist või võtta muid meetmeid. Ametiasutuste otsuseid saab vaidlustada piirkonnakohtus. Üüri- või rendisuhetest tulenevaid teatavat liiki vaidlusi lahendavad üüriküsimuste tribunalid ( ) või rendiküsimuste tribunalid ( ). hyresnämnder arrendenämnder
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Peaaegu kõik tsiviilasjad tuleb kõigepealt algatada madalaima astme kohtus, nimelt piirkonnakohtus ( ). tingsrätt
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Üldjuhul tuleb hagiavaldus esitada kostja alalise elukoha järgsele kohtule. Füüsilist isikut käsitatakse selle koha alalise elanikuna, kus ta on kantud elanikeregistrisse. Rootsi maksuamet ( ) võib anda teavet selle kohta, kus on isik kantud elanikeregistrisse (tel +46 (0)8 5648 5160). Juriidiliste Skatteverket isikute residentsus määratakse tavaliselt kindlaks selle alusel, kus asub nende registrijärgne asukoht.
Kohtuasja võib olla võimalik algatada Rootsi kohtus ka juhul, kui isik ei ela Rootsis. Juhul kui kostjal puudub Rootsis alaline elukoht, võib kohtuasja algatada tema viibimiskohas või mõnel juhul tema viimases elu- või viibimiskohas. Teatavate tsiviilvaidlustega seoses võib kohtuasja algatada Rootsis ka juhul, kui kostja elab välisriigis. Kui kostjal on kinnisvara Rootsis või ta on sõlminud Rootsis lepingulised suhted, on see kohtualluvuse kindlaksmääramisel otsustava tähtsusega.
Piiriüleste asjade korral on oluline meeles pidada, et Rootsi õigusaktide sätteid kohtualluvuse kohta saab kohaldada üksnes juhul, kui asi kuulub Rootsi kohtute pädevusse. Enamikul juhtudel kuulub asi Rootsi kohtute pädevusse siis, kui Rootsi kohtul on pädevus siseriiklike kohtualluvust käsitlevate õigusnormide alusel. Samuti tuleb sellega seoses arvesse võtta mis tahes kohaldatavaid välislepinguid. Rootsi jaoks on neist kõige olulisemad Brüsseli
I määrus, Brüsseli konventsioon ja Lugano konventsioon – nende välislepingutega reguleeritakse kohtualluvust sellistes olukordades, kus kostja on määruse või konventsiooniga hõlmatud riigi resident. Eelkõige juhitakse nendes tähelepanu ka sellele, et ELi liikmesriigi või konventsiooniosalise riigi residentide suhtes ei saa kohaldada neid kohtualluvuse sätteid, mille kohaselt võib võlanõude esitada seal, kus kostjal on kinnisvara.
2.2.2 Erandid
126.96.36.199 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse?
Rootsis on mitmeid kohtualluvust käsitlevaid reegleid, mille kohaselt võib kohtuasja algatada muus kohtus peale kostja elukohajärgse kohtu. Mitmes välislepingus, näiteks Brüsseli I määruses ning Brüsseli ja Lugano konventsioonis, on samuti kehtestatud eeskirjad valikulise kohtualluvuse kohta.
Valikulist kohtualluvust käsitlevad peamised eeskirjad on Rootsis järgmised.
Kahju kandnud isik võib pöörduda hagiga selle kohtu poole, kelle tööpiirkond hõlmab kahju tekitamise või tekkimise kohta. Põhimõtteliselt ei kohaldata seda sätet lepingu rikkumise korral. Kuriteost tulenevad kahjunõuded võib esitada kuriteoga seoses algatatud kriminaalasja raames.
Kohtuasja, mis on seotud tarbijaõiguste rikkumisega ja mille puhul nõude summa on väike, võivad tarbijad algatada ettevõtja vastu oma elukohajärgses kohtus.
Lepingulistest suhetest tulenevaid võlanõudeid hõlmavaid kohtuasju saab mõnel juhul algatada lepingu sõlmimise koha järgses kohtus. Teisalt ei sisalda Rootsi õigusaktid sätteid, mille kohaselt saaks pädevuse üle anda sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas hakatakse lepingut täitma.
Äritegevusega seoses tekkinud vaidlust hõlmava kohtuasja võib ettevõtja vastu esitada mõnel juhul ettevõtja tegevuskohajärgsele kohtule.
Lapse hooldusõigust, elukohta ja külastusõigust käsitlevaid kohtuasju arutatakse tavaliselt lapse elukohajärgses kohtus (vt ka vanema hooldusõigust Rootsis käsitlev teabeleht).
Lapsele makstavat elatist käsitlevad hagid esitatakse tavaliselt kostja elukohajärgsele kohtule, kuid isaduse tuvastamist, abieluvaidlusi ja vanema hooldusõigust (laste hooldusõigust ja laste elukohta) käsitlevaid asju võib arutada ka muus kohtus.
188.8.131.52 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Rootsi õigusaktid sisaldavad mitmeid erandliku kohtualluvuse eeskirju, mille kohaselt tuleb kohtuasi algatada konkreetses kohtus. Ka mitmes välislepingus, näiteks Brüsseli I määruses ning Brüsseli ja Lugano konventsioonis, on kehtestatud eeskirjad erandliku kohtualluvuse kohta. Juhul kui nende eeskirjadega reguleeritud kohtuasja algatamiseks pöördutakse muu kui erandliku pädevusega kohtu poole, ei ole sellel kohtul lubatud asja arutada.
Erandlikku kohtualluvust käsitlevad peamised eeskirjad on Rootsis järgmised.
Enamiku omandiõigusega seotud vaidluste lahendamiseks tuleb pöörduda vara asukohajärgse kohtu poole.
Teatavaid varaga seotud vaidlusi peab menetlema kinnisvaraasjadele spetsialiseerunud kohus ( ) või üüri- või rendiküsimuste tribunal ( fastighetsdomstol või ). Kohtualluvus määratakse taas kindlaks vara asukoha alusel. hyresnämnd arrendenämnd
Pärimisõigusega seotud asju peab arutama see kohus, kelle tööpiirkonnas lahkunu elas.
Abieluvaidlusi ja vara jagamist abikaasade vahel käsitlevaid vaidlusi tuleb arutada ühe poole elukohajärgses kohtus.
Kui tegemist on vaidlusega, mida tuleb arutada töökohtus ( ) või turukohtus ( ), ei saa selle asjaga seoses pöörduda Arbetsdomstolen Marknadsdomstolen kostja elukohajärgse üldkohtu poole.
Enamiku keskkonnaasjade, mereõiguse asjade ja intellektuaalomandiõiguse asjade jaoks on kehtestatud erieeskirjad, millega antakse nende menetlemise pädevus ainult ühele kohtule.
Svea apellatsioonikohtul ( ) on ainupädevus menetleda teatavaid avaldusi, mis käsitlevad välisriigi kohtute tehtud otsuste täitmist. Svea hovrätt
184.108.40.206 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Pooled võivad sõlmida kokkuleppe, mille kohaselt võib vaidlust lahendada või peab seda tegema teatavas kohtus. Sellist kokkulepet nimetatakse kohtualluvuse kokkuleppeks ja see tuleb sõlmida kirjalikult. Kokkuleppega võidakse ette näha ühe kohtu ainupädevus. Samuti võidakse kokku leppida, et pädev on see kohus, kellel ei oleks pädevust tavapäraste kohtualluvust käsitlevate eeskirjade alusel. Pooled võivad samuti anda pädevuse rohkem kui ühele kohtule.
Põhimõtteliselt peab pooltevahelise kokkuleppega pädevaks kohtuks määratud kohus nõustuma talle esitatud asju menetlema. See ei kehti siiski juhul, kui kokkulepe on vastuolus erandlikku kohtualluvust käsitlevate mis tahes eeskirjadega. Juhul kui üks menetlusosaline väidab, et kohtualluvuse kokkulepe on kehtetu, peab kohus uurima ka seda väidet. Selle tulemusena võidakse jõuda järeldusele, et kohtul pädevus puudub.
Kohus, kellel ei oleks pädevust tavapäraste kohtualluvust käsitlevate eeskirjade alusel, võib siiski olla pädev asja menetlema juhul, kui kostja ei väida, et asja arutab vale kohus (seda nimetatakse vaikivaks kohtualluvuse kokkuleppeks). See ei ole nii aga juhul, kui kohaldatakse erandlikku kohtualluvust käsitlevaid eeskirju. Kohus peab seda küsimust kaaluma omal algatusel. Kohus ei uuri siiski automaatselt küsimust, kas asi on kohtule esitatud vastuolus üldreegli, valikulise kohtualluvuse eeskirjade või kohtualluvuse kokkuleppega. Igasugused väited selle kohta, et kohtul pädevus puudub, tuleb esitada siis, kui pooled väljendavad esmakordselt oma seisukohta kohtuasja raames. Juhul kui kostja ei esita mingeid seisukohti ja kohus peab tegema tagaseljaotsuse, peab kohus siiski kontrollima, kas tal on pädevus.
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Olemas on kaks erikohut, kes arutavad tsiviilvaidlusi. Nendeks kohtuteks on töökohus ( ) ja turukohus ( ). Töökohus Arbetsdomstolen Marknadsdomstolen arutab töövaidlusi, s.t tööandja ja töötaja vaheliste suhetega seotud vaidlusi. Turukohus arutab konkurentsiõigusest ja turundustegevust käsitlevatest õigusnormidest tulenevaid vaidlusi.
Teatavat liiki tsiviilasju menetlevad teatavad piirkonnakohtud ( ). Rootsi viie piirkonnakohtu juures tegutsevad ka maa- ja keskkonnakohtud ( tingsrätter mark). Need kohtud menetlevad keskkonnaseadustiku ( ) kohaseid asju ning sundvõõrandamist ja maa kruntideks jagamist och miljödomstolar miljöbalken käsitlevaid asju. Mereõiguse asju arutavad seitsme piirkonnakohtu juurde loodud merekohtud ( ). Intellektuaalomandiõiguse kohaldamisest sjörättsdomstolar tulenevate vaidluste, eelkõige patendivaidluste jaoks on kehtestatud erieeskirjad, millega antakse neis asjades ainupädevus Stockholmi piirkonnakohtule ( ). Stockholms tingsrätt
Viimati uuendatud: 12/11/2015
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:06593f59-b8e6-4cbe-8a57-b4a099dea0fc>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?printPdfAll=1&plang=et&idTaxonomy=85&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1&useContId=74132
|
2021-05-10T00:01:35+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00024-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet
| 147,409,160
| 122,905
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000006
|
ekk_Latn
| 1.000006
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
6457,
13493,
20913,
28872,
36525,
44504,
53356,
61868,
68792,
77745,
85772,
93049,
100769,
108537,
115973,
121892,
129256,
136980,
144349,
151141,
159280,
167276,
174442,
181896,
189257,
196225,
204498,
212295,
219209,
226117,
233841,
240989,
247662,
254899,
262795,
269930,
278779,
286199,
292840,
300632,
308021
] | 1
|
[
0.224609375,
0.302734375,
0.302734375,
0.1484375,
0.019287109375,
0.003692626953125
] |
| Model | Description | Order No. | EAN | Price | Price incl. VAT |
|---------------|-----------------------------------------------------------------------------|-----------|-----------|--------|-----------------|
| HL 1620 S | Heat gun | STL-351106| 4007841351106 | 46,07 EUR | 56,21 € |
| | Power: 1600 W, weight: 717g | | | | |
| | Temperature: 300 / 500 °C | | | | |
| | Air flow: 240 / 450 l/min | | | | |
| | Motor with gear box, ceramic nozzle | | | | |
| | Overheat protection | | | | |
| HL 1820 S | Heat gun | STL-033316| 4007841033316 | 66,33 EUR | 80,92 € |
| | Power: 1800W, weight: 792g | | | | |
| | Temperature: 50 / 400 / 600 °C | | | | |
| | Air flow: 150 / 300 / 500 l/min | | | | |
| | Motor with gear box, ceramic nozzle | | | | |
| | Infrared temperature sensor | | | | |
| | Filter | | | | |
| | Various nozzles | | | | |
| HL 1920 E | Heat gun | STL-352103| 4007841352103 | 80,34 EUR | 98,01 € |
| | Power: 2000 W, weight: 840g | | | | |
| | Temperature control: 80 - 600 °C / 9- step | | | | |
| | Air flow: 150 / 300 / 500 l/min | | | | |
| | Motor with gear box, ceramic nozzle | | | | |
| | Infrared temperature sensor | | | | |
| | Filter | | | | |
| | Various nozzles | | | | |
| HL 2020 E LCD | Heat gun | STL-352202| 4007841352202 | 124,91 EUR | 152,39 € |
| | Power: 2200 W, weight: 880g | | | | |
| | Temperature: 80 - 630 °C, LCD display | | | | |
| | Step control: 10 °C | | | | |
| | Air flow: 150 / 300 / 500 l/min | | | | |
| | Motor with gear box, ceramic nozzle | | | | |
| | Plastic handle, 9mm nozzle, cable 2.2m | | | | |
| | Overheat protection | | | | |
| | Infrared temperature sensor | | | | |
| | Filter | | | | |
| | Various nozzles | | | | |
| HL STICK | Heat gun | STL-004019| 4007841004019 | 66,48 EUR | 81,11 € |
| | Power: 350W, weight: 594g | | | | |
| | Temperature: 400 °C, nozzle 500°C | | | | |
| | Air flow: 100 l/min | | | | |
| | Motor with gear box, ceramic nozzle | | | | |
| | LED light for workpiece | | | | |
| | Rupture kit, 4 nozzles | | | | |
| | Optimal adjustment for various applications | | | | |
| Mobile heat MH3 | Heat gun with battery pack | STL-066604| 4007841066604 | 501,76 € | 612,15 € |
| | Battery pack 8.0 Ah LiHD | | | | |
| | Temperature: 300-500°C | | | | |
| | Air flow: max 200l min | | | | |
| | Temperature control: 300°C / 500°C | | | | |
| | 18V lithium-ion battery 8.0 Ah | | | | |
| Mobile heat MH 5 | Akuga kuumõhupüstol | TELLIMISE NR. | EAN | HIND | HIND koos KM |
|-----------------|---------------------|--------------|-----------|----------|-------------|
| **PROFESSIONAL** | | | | | |
| Mobile heat MH5 kohvris, kiirlaadija ja akuga | STL-066611 | 4007841066611 | 552,70 € | 674,29 € |
| Tagavaraaku 8.0 Ah LiHD | STL-068240 | 4007841068240 | 248,65 € | 303,35 € |
**LCD Display**
- Temperatuur 50°C - 500°C
- Ohuvooluhulk max 300l min
- °C reguleeritav 10 kraadise sammuga
- 18V liitium-ioni aku 8,0 Ah
- Harjadega mootor, Ceramic küttekeha
---
| Mobile heat MH 7 | Akuga kuumõhupüstol | TELLIMISE NR. | EAN | HIND | HIND koos KM |
|-----------------|---------------------|--------------|-----------|----------|-------------|
| **PROFESSIONAL** | | | | | |
| Mobile heat MH 7 (ilma kiirlaadija ja akuta) | STL-085926 | 4007841085926 | 294,52 € | 286,11 € |
| Mobile heat MH 7 kiirlaadija ja 18V 8Ah akuga | STL-085933 | 4007841085933 | 545,71 € | 665,77 € |
**Temperatuur 150°C - 550°C**
- Ohuvooluhulk: max 200l min
- °C reguleeritav 9 erineva sammuga
- 18V GBA Bosch aku
- Harjadega mootor, Ceramic küttekeha
- 350°C temperatuuri saavutab vähem kui 4 sekundiga
---
| HG 2120 E | kuumõhupüstol | TELLIMISE NR. | EAN | HIND | HIND koos KM |
|-----------|---------------|--------------|-----------|----------|-------------|
| **PROFESSIONAL** | | | | | |
| Mudel: HG 2120 E karbis | STL-351403 | 4007841351403 | 84,77 € | 103,42 € |
**Võimsus:** 2200W. Keraamiline küttekeha
- Temperatuur: 80 - 630 °C
- Ohuvooluhulk: 150 / 150-300 / 300-500 l/min.
- Harjadega mootor, Ceramic küttekeha
- Mootori eluga vähemalt 750 töötundi.
- 2,2 meetri pikkune toitekaabel
- Kaal: 840g (ilma juhtmeta)
- Termokaitse: jah
- Ergonomiline ja hästi tasakaalustatud.
**Lisavarustus:** Erinevad otsikud, tolmufilter, infrapuna termomeeter.
---
| HG 2120 E | kuumõhupüstol | TELLIMISE NR. | EAN | HIND | HIND koos KM |
|-----------|---------------|--------------|-----------|----------|-------------|
| **PROFESSIONAL** | | | | | |
| Mudel: HG 2120 E plastkohvris | STL-006464 | 4007841006464 | 121,34 € | 148,03 € |
**Võimsus:** 2200W. Keraamiline küttekeha
- Temperatuur: 80 - 630 °C
- Ohuvooluhulk: 150 / 150-300 / 300-500 l/min.
- Mootori eluga vähemalt 750 töötundi.
- 2,2 meetri pikkune toitekaabel
- Kaal: 840g (ilma juhtmeta)
- Termokaitse: Ei
- Plastkohver + 50mm otsik + 9mm otsik + termokahanev kmpl.
- Ergonomiline ja hästi tasakaalustatud.
**Lisavarustus:** Erinevad otsikud, tolmufilter, infrapuna termomeeter.
---
| HG 2120 E carwrapper | kuumõhupüstol | TELLIMISE NR. | EAN | HIND | HIND koos KM |
|----------------------|---------------|--------------|-----------|----------|-------------|
| **PROFESSIONAL** | | | | | |
| Autokiletamise erimudel | STL-011772 | 4007841011772 | 198,48 € | 242,15 € |
**Võimsus:** 2200W. Keraamiline küttekeha
- Temperatuur: 80 - 630 °C
- Ohuvooluhulk: 150 / 150-300 / 300-500 l/min.
- Mootori eluga vähemalt 750 töötundi.
- 7,5 meetri pikkune toitekaabel
- Kaal: 840g (ilma juhtmeta)
- Termokaitse: Ei
- Ergonomiline ja hästi tasakaalustatud.
**Erinevad otsikud, tolmufilter, infrapuna termomeeter on lisavarustusena juurde ostetavad.**
| HG 2330 E | kuumõhupüstol | TELLIMISE NR. | EAN | HIND | HIND koos KM |
|----------|---------------|--------------|-----------|----------|-------------|
| **PROFESSIONAL** | | | | | |
| Mudel: HG 2320 E Plastkohvris
Võimsus: 2300W. Keraamiline küttekeha
Temperatuur: 80 - 650 °C (10°C sammuga)
Ohuvooluhulk: 150 - 500 l/min.
Mootori eluiga vähemalt 1000 töötundi.
3 meetri pikkune toitekaabel
Kaal: 1030g (ilma juhtmeta)
Termokaitse: Jah
LCD tabloo, 4 eelseadistatavat programmi
Kuumuse indikaator (info küttekeha jahtumise kohta)
Ergonoomiline ja hästi tasakaalustatud.
Lisavarustusena saadaval: Erinevad otsikud, tolmufilter, infrapuna termomeeter. | STL-007386 | 4007841007386 | 158,17 € | 192,97 € |
| HG 2320 E | kuumõhupüstol | TELLIMISE NR. | EAN | HIND | HIND koos KM |
|----------|---------------|--------------|-----------|----------|-------------|
| **PROFESSIONAL** | | | | | |
| Mudel: HG 2320 E Plastkohvris
Võimsus: 2300W. Keraamiline küttekeha
Temperatuur: 80 - 650 °C (10°C sammuga)
Ohuvooluhulk: 150 - 500 l/min.
Mootori eluiga vähemalt 1000 töötundi.
3 meetri pikkune toitekaabel
Kaal: 1030g (ilma juhtmeta)
Termokaitse: Jah
LCD tabloo, 4 eelseadistatavat programmi
Kuumuse indikaator (info küttekeha jahtumise kohta)
Ergonoomiline ja hästi tasakaalustatud.
Plastkohver + 50mm otsik + 9mm otsik + termokahanev kmpl.
Lisavarustusena saadaval: Erinevad otsikud, tolmufilter, infrapuna termomeeter. | STL-351502 | 4007841351502 | 191,21 € | 233,28 € |
| HG 2320 E | kuumõhupüstol | TELLIMISE NR. | EAN | HIND | HIND koos KM |
|----------|---------------|--------------|-----------|----------|-------------|
| **PROFESSIONAL** | | | | | |
| Plastdetailide remondikomplekt
Komplekt sobib autode, mootorataste, rollerite, suusabokside plastvigastuste taastamiseks. | STL-005597 | 4007841005597 | 311,85 € | 380,46 € |
| Plastpulgad remondikomplektile lisana
EEA/EVA 20tk | STL-076467 | 4007841076467 | 29,68 € | 36,21 € |
| Metallvõrk remondikomplektile lisana
10 tk | STL-076566 | 4007841076566 | 32,29 € | 39,39 € |
Sobivad ka Leisteri otsikud
| HG 2520 E | kuumõhupüstol | TELLIMISE NR. | EAN | HIND | HIND koos KM |
|----------|---------------|--------------|-----------|----------|-------------|
| **PROFESSIONAL** | | | | | |
| Mudel: HG 2520 E plastkohvris
Võimsus: 2300W. Keraamiline küttekeha
Temperatuur: 50 - 700 °C (10°C sammuga)
Ohuvooluhulk: 150 - 600 l/min.
Harjadeta mootor, ressurs vähemalt 10 000 töötundi.
Tugevdatud tolmu ja mustuse kaitse.
Tugevdatud isolatsiooniga 3m toitekaabel.
Kuumnikattega ergonoomiline käepide.
Hästi tasakaalustatud.
Kaal: 840g (ilma juhtmeta)
Termokaitse: Jah
LCD tabloo, 4 eelseadistatavat programmi
Kuumuse indikaator (info küttekeha jahtumise kohta)
HG-Scan: integreeritav infrapuna termomeeter (lisavarustus) | STL-351601 KF | 4007841351601 | 501,58 € | 611,93 € |
| HG 2220 E | kuumõhupüstol | TELLIMISE NR. | EAN | HIND | HIND koos KM |
|----------|---------------|--------------|-----------|----------|-------------|
| | | | STL-351700| 4007841351700 | 159,16 € | 194,18 € |
Võimsus: 2200W. Keraamiline küttekeha
Temperatuur: 9 astet 80 - 630 °C
Ohuvooluhulk: 2 astet 150/500 l/min.
Integreeritud tolmufilter
Mootori eluiga vähemalt 750 töötundi.
Toitekaabel 3 meetrit.
Kummikattega ergonomiline käepide.
Kaal: 610g (ilma juhtmeta)
Termokaitse: Jah
Lisavarustus: Erinevad Steinel otsikud
| HG 2420 E | kuumõhupüstol | TELLIMISE NR. | EAN | HIND | HIND koos KM |
|----------|---------------|--------------|-----------|----------|-------------|
| | | | STL-008284| 4007841008284 | 198,05 € | 241,62 € |
Mudel: HG 2420 E plastkohvis
Võimsus: 2200W. Keraamiline küttekeha
Küttekeha lihtne vahetamine
Temperatuur: 9 astet 80 - 650 °C
Ohuvooluhulk: 2 astet 150/400 l/min.
Integreeritud tolmufilter
Mootori eluiga vähemalt 1000 töötundi.
Tugevdatud isolatsiooniga 3m toitekaabel.
Kummikattega ergonomiline käepide.
Kaal: 610g (ilma juhtmeta)
Termokaitse: Jah
Plastkohver + 10mm otsik
Lisavarustus: Erinevad otsikud.
Kruvikinnitusega profiotsikud (lisavarustus)
Sobivad ka Leisteri otsikud
| HG 2620 E | kuumõhupüstol | TELLIMISE NR. | EAN | HIND | HIND koos KM |
|----------|---------------|--------------|-----------|----------|-------------|
| | | | STL-008338| 4007841008338 | 497,34 € | 606,75 € |
| | | | STL-351809| 4007841351809 | 511,57 € | 624,12 € |
| | | | STL-008291| 4007841008291 | 621,99 € | 758,83 € |
Mudel: HG 2620 E karbis
Mudel: HG 2620 E plastkohvis
Mudel: HG 2620 E komplekt
Võimsus: 2300W. Keraamiline küttekeha
Temperatuur: 50 - 700 °C (10°C sammuga)
Ohuvooluhulk: 150 - 500 l/min.
Harjadeta mootor, eluiga vähemalt 10 000 töötundi.
Tugevdatud tolmu ja mustuse kaitse.
Tugevdatud isolatsiooniga 3m toitekabel.
Kummikattega ergonomiline käepide.
Hästi tasakaalustatud.
Kaal: 840g (ilma juhtmeta)
Termokaitse: Jah
LCD tabloo, 4 eelseadistatavat programmi
Kuumuse indikaator ( info küttekeha jahtumise kohta )
Kruvikinnitusega profiotsikud (lisavarustus)
HG-Scan Pro: integreeritav infrapuna termomeeter (lisavarustus)
Küttekeha lihtne vahetamine
Sobivad ka Leisteri otsikud Ø30 mm
| HG ROOF TWO | kuumõhupüstol | TELLIMISE NR. | EAN | HIND | HIND koos KM |
|-------------|---------------|--------------|-----------|----------|-------------|
| | | | STL-079741| 4007841079741 | 5 469,24 € | 6 672,47 € |
PVC kilede ja katusemembraanide keevitamise seade.
HG ROOF
Võimsus: 2300W.
Keraamiline, kiiret vahetatav küttekeha.
Temperatuur: 50 - 620 °C (10°C sammuga)
Kiirus: 1-5 m/min. Keevituse laius 40mm.
Ohuvooluhulk: 120 - 420 l/min.
Harjadeta mootor, ressursi vähemalt 10 000 töötundi.
LCD tabloo, 4 eelseadistatavat programmi
Tugevdatud isolatsiooniga toitekabel.
Kaal: 13,5 kg + 3 x 1kg lisaraskusi.
Juhitav möödubalt poolelt, keevitab kuni 8 cm katuse äärest
ja kuni 15 cm kaugusele parapelist.
Termokaitse: Jah
Kuumuse indikaator ( info küttekeha jahtumise kohta )
https://www.youtube.com/watch?v=CzYd_w0b8_4A
| DIY | Kuumaõhupüstoli otsikud Ø 34 mm | TELLIMISE Nr. | EAN | HIND | HIND koos KM |
|-----|---------------------------------|--------------|-----------|----------|-------------|
| | Aknaotsik, 50mm | STL-070311 | 4007841070311 | 7,56 EUR | 9,22 € |
| | Aknaotsik, 75mm | STL-070410 | 4007841070410 | 7,58 EUR | 9,25 € |
| | Pindotsik, 50mm | STL-070113 | 4007841070113 | 7,56 EUR | 9,22 € |
| | Pindotsik, 75mm | STL-070212 | 4007841070212 | 7,99 EUR | 9,75 € |
| | Reflektorotsik | STL-070519 | 4007841070519 | 8,38 EUR | 10,22 € |
| | Kahanev otsik, 9mm | STL-070618 | 4007841070618 | 6,94 EUR | 8,47 € |
| | | STL-070717 | 4007841070717 | 6,94 EUR | 8,47 € |
| | Keevitusotsik | STL-070915 | 4007841070915 | 11,31 EUR| 13,80 € |
| | vajalik 9mm kahanev otsik üleminekuks | | | | |
| | Jooteotsik | STL-074616 | 4007841074616 | 8,21 EUR | 10,02 € |
| | Lai piluotsik | STL-074715 | 4007841074715 | 8,46 EUR | 10,32 € |
| | vajalik 14mm kahanev otsik üleminekuks | | | | |
| PROFISARI | Otsikud Ø30 mm LEISTERI püstolile sobiv | TELLIMISE Nr. | EAN | HIND | HIND koos KM |
|-----------|----------------------------------------|--------------|-----------|----------|-------------|
| | Piluotsik 20 x 2mm | STL-092115 | 4007841092115 | 35,67 € | 43,52 € |
| | Plastikeelevitus | | | | |
| | Piluotsik 40 x 2mm | STL-092016 | 4007841092016 | 35,67 € | 43,52 € |
| | Plastikeelevitus | | | | |
| | Piluotsik aukudega | STL-009083 | 400784009083 | 35,67 € | 43,52 € |
| | Kahanev otsik Ø 5 mm | STL-092214 | 4007841092214 | 37,03 € | 45,18 € |
| | Kahanev otsik Ø 10 mm | STL-092313 | 4007841092313 | 37,03 € | 45,18 € |
| | Keevitusotsiku üleminek | | | | |
| | Keevitusotsik Ø 4 mm | STL-011765 | 4007841011765 | 37,52 € | 45,77 € |
| | Keevitusotsik Ø 10 mm | STL-075316 | 4007841075316 | 33,38 € | 40,72 € |
| | Kuni Ø 6mm nöörile/plastile | | | | |
| | NBI Vajalik üleminekuks kahanev otsik Ø 10 mm | | | | |
| Product | Code | EAN | Price 1 | Price 2 |
|-----------------------|------------|--------------|---------|---------|
| HG Scan | STL-007690 | 4007841007690| 176,54 €| 215,38 €|
| Infrapuna temperatuuri mõõtja
Mudellile HG 2520 E
Mõõtevahemik: 0 – 300 °C (10°C sammuga)
Häälteavitus ja visualne LED teavitus:
Punane - liiga kuurum
Sinine - liiga külm
Roheline - õige temp.
Kahe laserkiire kohtumispunkt
määrab õige töökauguse.
Intelligentne infovahetus kahe seadme vahel. |
| HG Scan PRO | STL-007553 | 4007841007553| 176,54 €| 215,38 €|
| Infrapuna temperatuuri mõõtja
Mudellile HG 2620 E
Mõõtevahemik: 0 – 300 °C (10°C sammuga)
Häälteavitus ja visualne LED teavitus:
Punane - liiga kuurum
Sinine - liiga külm
Roheline - õige temp.
Kahe laserkiire kohtumispunkt
määrab õige töökauguse
Lihine paigaldus
Intelligentne infovahetus kahe seadme vahel. |
| HL Scan | STL-014919 | 4007841014919| 70,96 EUR| 86,57 €|
| Temperatuuri mõõtja
Seadistatav temp.vahemik 0-300 °C
Kaal 165 g. Pikkus 15 cm, 9V patareitoide.
Mõõtevahemik: 0 – 300 °C (10°C sammuga)
Häälteavitus ja visualne LED teavitus:
Punane - liiga kuurum
Sinine - liiga külm
Roheline - õige temp.
HG 2120 E / HG 2320E |
| Tolmufilter | STL-078218 | 4007841078218| 14,96 EUR| 18,25 €|
| Mudelitele:
HL 1920 E / HL 2020 E
HG 2120 E / HG 2320 E |
| Magnethoidik | STL-009595 | 4007841009595| 101,36 EUR| 123,66 €|
| Magnetjalaga painduv kuumaõhupüstoli alus |
| Vaakumhoidik | STL-009601 | 4007841009601| 112,76 EUR| 137,57 €|
| Vaakumjalaga painduv kuumaõhupüstoli alus |
| ERITÖÖRIISTAD | TELLIMISE Nr. | EAN | HIND | HIND koos KM |
|-----------------------|---------------|--------------|--------|--------------|
| Surverull | STL-012311 | 4007841012311| 15,63 €| 19,07 € |
| Puudust käepide | | | | |
| Pressrull Kumm | STL-093211 | 4007841093211| 40,83 €| 49,81 € |
| Puudust käepide, laagritel, 50mm | | | | |
| Product Description | Code | EAN | Price 1 | Price KM |
|---------------------------------------------------------|--------|--------------|---------|----------|
| Pressrull Teflon Puidust käepide, laagritel, 40mm | STL-034122 | 4007841034122 | 62,65 € | 76,43 € |
| Pressrull Silikoon Puidust käepide, laagritel, 40mm | STL-006785 | 4007841006785 | 49,15 € | 59,96 € |
| Vuugitester | STL-034986 | 4007841034986 | 14,77 € | 18,02 € |
| Keevisömbluse nurgapress | STL-011833 | 4007841011833 | 52,71 € | 64,31 € |
| Värvikaabitsate komplekt | STL-010317 | 4007841010317 | 15,88 € | 19,37 € |
| 12 - Osaline tarvikute komplekt kohvris | STL-075569 | 4007841075569 | 64,97 € | 79,26 € |
### PLASTIKEEVITUSPULGAD
| Product Description | Code | EAN | Price 1 | Price KM |
|---------------------------------------------------------|--------|--------------|---------|----------|
| Plastikeevitus-pulgad 100g HDPE | STL-071219 | 4007841071219 | 4,81 € | 5,87 € |
| Plastikeevitus-pulgad 100g Jäik PVC | STL-073114 | 4007841073114 | 4,81 € | 5,87 € |
| Plastikeevitus-pulgad 100g PP | STL-073411 | 4007841073411 | 4,81 € | 5,87 € |
| Plastikeevitus-pulgad 100g ABS | STL-074210 | 4007841074210 | 7,61 € | 9,28 € |
| Multi-Thermoflexx welding rod (20 tk.) | STL-076467 | 4007841076467 | 29,68 € | 36,21 € |
| Plastipulgad autoremondikomplektile sobivad köigile termoplastsetele osadele sõidukitel: PP, PP-EPDM, PE, PC või ABS (välja arvatud GRP jaoks) |
Metallvõrk remondikomplektile (10 tk.)
Roostevabast terasest traadivõrk.
Materjal mootorsöidukite remondikomplekti jaoks.
Maaletooga: Fortronic AS
www.fortronic.ee
|
<urn:uuid:9b4ebeae-b01a-4dad-a78a-fa1ae446f48d>
|
CC-MAIN-2019-04
|
http://www.fortronic.ee/index.php?get_file=1&files_id=206&id=1462
|
2019-01-23T14:45:28Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-04/segments/1547584332824.92/warc/CC-MAIN-20190123130602-20190123152602-00394.warc.gz
| 298,593,369
| 7,311
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.997798
|
ekk_Latn
| 0.999281
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
7152,
10718,
13904,
17267,
20154,
22286,
24098,
24265
] | 0
|
[
0.87109375,
0.05615234375,
0.0244140625,
0.042724609375,
0.0036773681640625,
0.0022735595703125
] |
Kokkuvõte
Teine Euroopa ettevõtete uute ja tekkivate riskide uuring (ESENER-2)
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) teise üleeuroopalise ettevõtete uuringu eesmärk on aidata töökohtadel tõhusamalt tegelda töötervishoiu ja tööohutuse küsimustega ning edendada töötajate tervist ja heaolu. Uuring pakub riigilüest võrreldavat teavet, mis on oluline selle valdkonna uute tegutsemisprinzipide kujundamiseks ja rakendamiseks.
Sisukord
Taustteave .................................................................................................................. 1
Peamised uuringutulemused .................................................................................... 2
Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ................................................................. 3
Psühhosotsiaalsed riskid ja nende juhtimine ....................................................... 10
Ajendid ja takistused ................................................................................................. 12
Töötajate osalus ........................................................................................................ 14
Uuringu metodika ..................................................................................................... 15
Lisateave ...................................................................................................................... 16
Taustteave
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) teise Euroopa ettevõtete uute ja tekkivate riskide uuringu käigus küsiti ettevõtetes/asutustes töötervishoiu ja tööohutuse küsimustega kõige paremini kursis olevatelt isikutelt, kuidas nende töökohas ohjatakse töötervishoiu ja tööohutuse riske, kusjuures eelkõige peeti silmas psühhosotsiaalseid riske, nagu tööstress, vägivald ja ahistamine. 2014. aasta suvel ja sügisel küsitileti kokku 49 320 eri tegevusaladel tegutsevat vähemalt viie töötajaga ettevõtet/asutust 36 riigist: 28st Euroopa Liidu riigid ning lisaks Albaaniast, Islandist, Montenegrost, endisest Jugoslaavia Makedoonia vabariigist, Serbiast, Türgist, Norrast ja Šveitsist.
ELi raamdirektiivi tööohutuse ja töötervishoiu kohta (direktiiv 89/391/EMÜ) ja selle üksikdirektiivides on sätestatud töötajate kõrgetasemelise töötervishoiu ja tööohutuse raamistik Euroopas. Nende säete rakendamine varieerub riigiti ja nende praktiline kohaldamine sõltub sektorist, töötaja kategooriast ja ettevõtte suurusest. Seda kinnitas ESENER-1, mille käigus võrreldi riikide tavasid ning mis aitas paremini mõista, kuidas ettevõtte/asutuse olemus ja üldine töökeskkond möjutavad selle töötervishoiu ja tööohutuse korraldust.
Sellest lähtuva ning riikide ja Euroopa tasandi sotsiaalpartnerite toel välja töötatud ESENER-2 eesmärk on aidata Euroopa töökohtadel paremini mõista nende vajadust toe ja eriteadmiste järelle ning teha kindlaks tegurid, mis soodustavad meetmete võtmist või takistavad seda. ESENERi käigus uuriti põhjalikult nelja töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda:
1. ettevõtte üldine töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise viis,
2. tekkivate psühhosotsiaalsete riskide ohjamine,
3. töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise peamised ajendid ja takistused,
4. töötajate tegelik osalemine töötervishoiu ja tööohutuse korraldamises.
1 Välja arvatud kodumajapidamised (NACE T) ja eksterritoriaalsed organisatsioonid (NACE U).
Selles kokkuvõtlikus aruandes antakse ülevaade ESENER-2 peamistest tulemustest kõigis neljas valdkonnas. Üksikasjalikumad tulemused ja analüüsid esitatakse ülevaatlikus aruandes, mis avaldatakse 2015. aasta jooksul.
**Peamised uuringutulemused**
Euroopa töökohad muutuvad majanduslike ja sotsiaalsele olude muutumise toimel pidevalt. Mõned muutused nähtuvad ka ESENER-2st, mille kohaselt märkis 21% EU-28 ettevõtetest/asutustest, et enam kui veerand nende töötajatest on üle 55-aastased, kusjuures selliste töötajate osakaal oli suurim Rootsis (36%), Lätis (32%) ja Eestis (30%). Samal ajal märkis 13% EU-28 ettevõtetest/asutustest, et neil on korrapärasel kodus töötavaid töötajaid, ning selliste ettevõtete/asutuste osakaal oli suurim Madalmaades (26%) ja Taanis (24%). Tuleb ka märkida, et 6% EU-28 ettevõtetest/asutustest väitis, et neil on töötajaid, kellegi on raskusi ettevõttes räägitavast keelest arusaamisega. Nende ettevõtete/asutuste osakaal on suurim Luksemburgis ja Malta (16%) ning Rootsis (15%). See toob kaasa uusi probleeme, mille lahendamiseks on vaja võtta kõrgetasemelist tööohutust ja töötervishoiu tagavaid meetmeid.
- ESENER-2 tulemused näitavad teenindussektori järkuvat kasvu. Kõige sagedama riskitegurina nimetati vajadust tegelda probleemsete klientide, õpilaste ja patiensiteidega (58% EU-28 ettevõtetest/asutustest), millele järgnesid kurnavad või valu tekitavad asendid (56%) ning korduvad käeligutused (52%).
- Psühhosotsiaalseid riske peetakse teistest probleemseteks; peaegu üks ettevõte/asutus viiest, kes nimetasid riskitegurina vajadust tegelda probleemsete klientidega või ajasurvet, märkis ka, et riski tõhusaks ohjamiseks pole piisavalt teavet või vahendeid.
- ESENER-2st nähtub, et 76% EU-28 ettevõtetest/asutustest hindab riske korrapäraselt. Uuring näitab oodatud positiivset seost ettevõtte/asutuse suurusega, kusjuures riigiti ulatub nende ettevõtete/asutuste osakaal 94%st Itaalias ja Sloveenias 37%ni Luksemburgis.
- Enamik uuritud EU-28 ettevõtetest/asutustest, kes hindavad riske korrapäraselt, leiab, et see on kasulik töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise viis (90%), kusjuures sektoriti ja eri suuruses ettevõtete/asutuste puhul on see tulemus ühesugune.
- Märkimisväärselt erineb nende ettevõtete/asutuste osakaal, kus riske hindavad peamiselt oma töötajad. Riikide järjestus on hoopis teistsugune ja esikohal on Taani (76% ettevõtetest/asutustest), Ühendkuningriik (68%) ja Rootsi (66%). Nende ettevõtete/asutuste osakaal on väikeim Sloveenias (7%), Horvaatias (9%) ja Hispaanias (11%).
- Ettevõtted/asutused, kus riske korrapäraselt ei hinnata, põhjendavad seda kõige sagedamini sellega, et riskid ja ohud on juba teada (83% ettevõtetest/asutustest) ning et neil suuri probleeme ei ole (80%).
- Enamiku EU-28 ettevõtet/asutuste (90%), eelkõige suuremate ettevõtete/asutuste sõnul on neil töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi ja menetlusi kirjeldav dokument olemas. Sektorite vahel märkimisväärseid erinevusi ei ole, samal ajal kui riigiti on selliste ettevõtete/asutuste osakaal suurim Ühendkuningriigis, Sloveenias, Rumeenias, Poolas ja Itaalias (kõigis 98%) ja väikeim Montenegros (50%), Albaanias (57%) ja Islandis (58%).
- Töötervishoiu ja tööohutusega seotud teemasid arutatakse juhtkonna tasemel korrapäraselt 61%st EU-28 ettevõtetest/asutustest, kusjuures nende ettevõtete/asutuste osakaal on seda suurem, mida suurem on ettevõte/asutus. Riigiti märgiti seda sagadamini Tsehh Vabariigis (81%), Ühendkuningriigis (79%) ja Rumeenias (75%) ning harvemini Montenegros (25%), Eestis (32%), Islandis ja Sloveenias (35%).
- Ligikaudu kolm neljandikku küsitletud EU-28 ettevõtetest/asutustest (73%) koolitavad oma meeskonna- ja vahetuid juhte töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise küsimustes, kusjuures nende ettevõtete/asutuste osakaal on seda suurem, mida suurem on ettevõte/asutus ning on suurim ehituses, jäätmekäitlelus ning vee- ja elektrenergiavarustuses (82%), põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses (81%). Riigiti pakutakse väljaõpet kõige sagedamini Tsehh Vabariigis (94%), Itaalias (90%), Sloveenias ja Slovakkiisas (84%) ning kõige harvem Islandis (38%), Luksemburgis (43%) ja Prantsusmaal (46%).
- 85% EU-28 ettevõtetest/asutustest nimetas töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise peamise ajendina õiguslike kohustuste täitmist. Sel on positiivne seos ettevõtte/asutuse suurusega, kusjuures riigiti ulatub nende ettevõtete/asutuste osakaal 68%st Taanis 94%ni Portugalis. Mõnes riigis, eelkõige ELiga 2004. aastal ühinenud riikides ja mõnes kandidaatriligis on töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise kõige sagedamini mainitud ajendiks organisatsiooni maine hoidmise.
- Teise tähtsa ajendina nimetati töötajate või nende esindajate nõudmiste täitmist. ESENER-2st nähtub, et rohkem kui neli viiest EU-28 ettevõtetest/asutustest (81%), mis hindavad riske
korrapäraselt, kaasavad oma töötajaid pärašt riskihindamist võetavate meetmete väljatöötamisesse ja rakendamisse.
- ESENER-2st nähtub, et psühhosotsiaalsete riskidega tegelemise peamiseks takistuseks on vastumeelsus probleemidest avameelselt rääkida (30% EU-28 ettevõtetest/asutustest). Seda ja teisi takistusi nimetatakse seda sagedamini, mida suurem on ettevõte/asutus.
- Veidi üle pooled küsitletud EU-28 ettevõtetest/asutustest (53%) väitsid, et neil on psühhosotsiaalsete riskide hindamiseks piisavalt teavet. Nende ettevõtete/asutuste osakaal varieerub oodatult pigem eri suuruses ettevõtete/asutuste vahel kui sektoriti, ning eelkõige riigiti, kusjuures nende ettevõtete/asutuste osakaal on suurim Sloveenias (75%) ja Itaalias (74%) ning väikseim Malta (35%) ja Slovakkias (40%).
- Töötervishoiu- ja tööohutusteenuste kasutamise uuring näitas, et kõige sagedamini kasutatakse töötervishoiuaristide (68%), töötervishoiu ja tööohutuse üldaristede (63%) ning tööohutusspetsialistide teenuseid (52%). Psühhosotsiaalsete riskide puhul kasutab psühholoogi teenuseid vaid 16% EU-28 ettevõtetest/asutustest.
- Mis puudutab olemasolevaid töötajate esindamise vorme, siis kõige sagedamini nimetati töökeskkonnavelinikku – 58% EU-28 ettevõtetest/asutustest, kusjuures kõige rohkem nimetasid seda hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (67%), töötleva tööstuse (64%) ja avaliku halduse (59%) ettevõtted/asutused. Tulemused olenevad oodatult suuresti ettevõtte/asutuse suurusest.
- 63% uuringule eelnenud kolme aasta jooksul psühhosotsiaalsete riskide ennetamise meetmeid kasutanud EU-28 ettevõtetest/asutustest märkis, et töötajad osalevad nende meetmete väljatöötamises ja rakendamises. Tulemused erinevad riigiti, ulatudes 77%st Taanis ja Austrias 43%ni Slovakkias. Psühhosotsiaalsete riskide laadi töötu peaksid võetavad meetmed tooma kaasa töötajate otseste kasamise ja kõikide asjaosaliste ulatusliku koostöö töökohtadel.
**Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus**
Töötervishoid ja tööohutus on tegevusalüüline valdkond, mis seisneb töötavate inimeste ohutuse, tervise ja heaolu kaitsmises. Järgjest keerulisemaks muutuvad tööprotsessid ja muutused tööludes koos nendest tulenevate uute või muutlike ohutudega eeldavad uut ja süsteemset töötervishoiu ning tööohutuse käsitlust. Vaja on lahendusi, mis võimaldaksid tööandjatel võtta kõigil tegevustasanditel ja igat tüüpi tegevuste puhul arvesse töötervishoiu ja tööohutuse põhimõtteid ning kasutada neid korrapäraselt sobivate meetmete leidmiseks.
**Tervise- ja ohutusriskid**
- Ühiskondlike muutuste kontekstis kajastavad ESENER-2 tulemused teenindussektori jätkuvat kasvu. Kõige sagedama riskitegurina (vaata joonis 1) nimetati vajadust tegelda probleemsete klientide, õpilaste ja patsientidega (58% EU-28 ettevõtetest/asutustest), millele järgnesid kurnavad või valu tekitavad asendid (56%) ning korduvad käeliguutused (52%).
**Joonis 1. Ettevõtetes/asutustes esinevad riskitegurid (ettevõtete/asutuste osakaal (%), EU-28).**
| Riskitegur | Osakaal (%) |
|------------|-------------|
| Vajadus tegelda probleemsete klientide, patsientide, õpilastega jt | 58 |
| Kurnavad või valu tekitavad sundasendid, sealhulgas pikakajaline istumine | 56 |
| Korduvad käeliguutused | 52 |
| Masinate või käsi-tööriistadega seotud önnetuste risk | 45 |
| Inimeste või raskuste tõstmine või liigutamine | 43 |
| Söidukitega töö käigus tekkivad önnetuste risk | 42 |
| Ajasurve | 40 |
| Keemilised ja bioloogilised ained | 39 |
| Suurem libisemis-, komistamis- ja kukkunisrisk | 38 |
| Kõrge või madal temperatuur või tuuletõmbus | 37 |
| Vali müra | 35 |
| Pikk või korrapäratu tööaeg | 20 |
| Ebapiisav teabevahetus või koostöö organisatsioonis | 19 |
| Töökoha ebakindlus | 18 |
| Töötajatel ei ole võimalik möjutada töötamise kirust või tööprotsesse | 17 |
| Diskrimineerimine, näiteks soo, vanuse või etnilise päritolu alusel | 10 |
*Alus: kõik EU-28 ettevõtted/asutused.*
*Märkus. Psühhosotsiaalsed riskid on tähistatud oranži värviga.*
Tabel 1. Kaks köige sagedamini nimetatud riskitegurit ettevõttes/asutuses sektorite kaupa (ettevõtete/asutuste osakaal (%), EU-28)
| Tegevusala | Köige sagedamini nimetatud riskitegurid (sektori ettevõtete/asutuste osakaal (%)) EU-28s |
|-----------|-------------------------------------------------------------------------------------|
| | Esimene |
| A: põllumajandus, metsandus ja kalandus | Masinate või käsitööriist seotud önnetuste risk (78%) |
| B, D, E, F: ehitus, jäätmekäitlus, vee- ja elektrienergiavarustus | Masinate või käsitööriistadega seotud önnetuste risk (82%) |
| C: töötlev tööstus | Masinate või käsitööriistadega seotud önnetuste risk (77%) |
| G, H, I, R: kaubandus, veondus, toitlustus/majutus ja meelelahutus | Vajadus tegelda probleemsete klientide, patsientide, õpilastega jt (62%) |
| J, K, L, M, N, S: infotehnoloogia, finants-, kinnisvaraalane ning muu teadus- ja tehnikaalane tegevus või isikuteenindus | Kurnavad või valu tekitavad sundasendid, sealhulgas pikaajaline istumine (64%) |
| O: avalik haldus | Kurnavad või valu tekitavad sundasendid, sealhulgas pikaajaline istumine (76%) |
| P, Q: haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne | Vajadus tegelda probleemsete klientide, patsientide, õpilastega jt (75%) |
Alus: köik EU-28 ettevõtted/asutused.
• Sektoriti esitatud tulemustes on oodatult möningaid huvitavaid erinevusi. tabelis 1 on esitatud kaks uuringu käigus köige sagedamini nimetatud riskitegurit sektori ettevõtetes/asutustes, kusjuures diskrimineerimine on riskitegur, mida esineb köikides sektorites köige harvem.
• Masinate või käsitööriistadega seotud önnetuste risk on köige sagedamini mainitud riskitegur ehituses, jäätmekäitluses, vee- ja elektrienergiavarustuses (82% sektori ettevõtetest/asutustest EU-28s), põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses (78%) ning töötlevas tööstuses (77%).
• Vajadus tegelda probleemsete klientide, patsientide, õpilastega jt on köige levinum riskitegur hariduses, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (75%) ning kaubanduses, veonduses, toitlustuses/majutuses ja meelelahutuses (62%). Nagu köigi ülejäänud psühhosotsiaalse riskitegurite puhulgi, märksid neid köige sagedamini avaliku halduse asutuses ja teenindussektori ettevõtted.
• Kurnavad ja valu tekitavad sundasendid, sealhulgas pikaajaline istumine, on riskitegurid, mis torkavad eriti silma avalikus halduses (76%) ning infotehnoloogias, finants-, kinnisvaraalases ning muus teadus- ja tehnikalases tegevuses või isikuteeninduses (64%). Huvitav on märkida, et neid, nagu ka korduvaid käeliigutusi nimetasid sageli köigi sektorite ettevõtet/asutused, mis näitab, et luu- ja lihaskonna vaevused on levinud köikides sektorites.
• Sektoriti on riskitegurit nimetanud ettevõtete/asutuste protsentuaalse osa põolest nimekirja tipus põllumajandus, metsandus ja kalandus, kus ettevõtete/asutuste osakaal oli suurim viie vaatlusaluse riskiteguri puhul: körgi või madal temperatuur ja tuuletõmbus (65% sektori ettevõtetest/asutustest EU-28s), keemilised või bioloogilised ained (63%), korduvad käeliigutused (63%), pikk või korrapäratu tööaeg (35%) ning eelnimetatud sõidukitega töö käigus tekkivate önnetuste risk (73%). Need tulemused viitavad asjaomase sektori füüsiliselt rasketele töötingimustele, vt tabel 2.
| Riskitegur (ettevõtete/asutuste osakaal (%), EU-28 köik sektorid) | Köige sagedamini nimetatud sektor (sektori ettevõtete/asutuste osakaal (%), EU-28) |
|---------------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------|
| Vajadus tegelda probleemsete klientide, patsientide, õpilastega jt (58%) | P, Q: haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (75%) |
| Kurnavad või valu tekitavad sundasendid, sealhulgas pikaajaline istumine (56%) | O: avalik haldus (76%) |
| Korduvad käeliligutused (52%) | A: põllumajandus, metsandus ja kalandus (63%) |
| Masinate või käsitööriistadega seotud önnetuste risk (48%) | B, D, E, F: ehitus, jäätmekäitlus, vee- ja elektrienergiavarustus (82%) |
| Inimeste või raskuste tõstmine või liigutamine (47%) | B, D, E, F: ehitus, jäätmekäitlus, vee- ja elektrienergiavarustus (71%) |
| Söidukitega töö käigus tekkivate önnetuste risk (46%) | A: põllumajandus, metsandus ja kalandus (73%) |
| Ajasurve (43%) | P, Q: haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (50%) |
| Keemilised ja bioloogilised ained (38%) | A: põllumajandus, metsandus ja kalandus (63%) |
| Suurem libisemis-, komistamis- ja kukkumisrisk (36%) | B, D, E, F: ehitus, jäätmekäitlus, vee- ja elektrienergiavarustus (63%) |
| Kõrge või madal temperatuur või tuuletõmbus (36%) | A: põllumajandus, metsandus ja kalandus (65%) |
| Vali müra (30%) | B, D, E, F: ehitus, jäätmekäitlus, vee- ja elektrienergiavarustus (61%) |
| Pikk või korrapäratu tööaeg (23%) | A: põllumajandus, metsandus ja kalandus (35%) |
| Ebapiisav teabevahetus või koostöö organisatsioonis (17%) | O: avalik haldus (26%) |
| Töökoha ebakindlus (15%) | O: avalik haldus
P, Q: haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (19%) |
| Töötajatel ei ole võimalik möjutada töötamise kiirust või tööprotsesse (13%) | O: avalik haldus (18%) |
| Diskriminerimine, näiteks soo, vanuse või etnilise päritolu alusel (2%) | P, Q: haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (4%) |
Alus: köik EU-28 ettevõtted/asutused.
• Ehitus, jäätmekäitlus ning vee- ja elektrienergiavarustus on nimekirja tipus selliste riskitegurite põolest nagu masinate või käsi-tööriistadega seotud önnetuste risk (82%), inimeste või raskuste tõstmine või teisaldamine (71%), suurem libisemis-, komistamis- ja kukkumisrisk (63%) ning vali mūra (61%). Ülejäänud seitsme riskikategori põolest on esikohal avalik haldus, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne.
**Riskide hindamine**
Üks tähtis tööhutuse ja töötervishoiu küsimus, mida ESENER-2 käigus uuriti ning mis on ühtlasi tööhutuse ja töötervishoiu korraldamise nurgakivi Euroopas, on see, kas riskihindamise raames kontrollitakse korrapäraselt töökohta ohutuse ja tervishoiu tagamist, nagu on sätestatud ELi raamdirektiivis tööhutuse ja töötervishoiu kohta (direktiiv 89/391/EMÜ).
• ESENER-2st nähtub, et 76% EU-28 ettevõtetest/asutustest hindab riske korrapäraselt\(^2\) ning enamiku sõnul hindamine ka dokumenteeritakse (92%). Riskide hindamine on oodatult positiivses seoses ettevõtte/asutuse suurusega: seda teevad 69% 5–9 töötajaga mikroettevõtjatest ja 96% enam kui 250 töötajaga ettevõtetest/asutustest.
• Riigiti ulatub nende ettevõtete/asutuste osakaal 94%st Itaalias ja Sloveenias 37%ni Luksemburgis. Sektoriti on riske hindavate asutuste osakaal suurim ohtlikumatel tegevusaladel, nagu töötlev tööstus (85%), põllumajandus, metsandus ja kalandus (84%) ning ehitus, jäätmekäitlus, vee- ja elektrienergiavarustus (83%).
• Nagu nähtub joonisest 2, esinevad märkimisväärsed erinevused huvitaval kombel nende ettevõtete/asutuste osakaalus, kus riske hindavad peamiselt oma töötajad. Riikide järjestus on hoopis teistsugune ja esikohal on Taani (76% ettevõtetest/asutustest), Ühendkuningriik (68%) ja Roots (66%). Nende ettevõtete/asutuste osakaal on väikseim Sloveenias (7%), Horvaatias (9%) ja Hispaanias (11%).
• See näib olevalt seotud ettevõtte/asutuse suurusega, kuna nende ettevõtete/asutuste protsentuaalne osakaal, kus riske hindavad peamiselt oma töötajad, on seda suurem, mida suurem on ettevõte/asutus. Sellest ei saa teha järeldusi riskihindamise kvaliteedi kohta, kuna mõnes riigis kehtib seadusjärgne kohustus tellida hindamine tööhutus- ja töötervishoiteenuste pakkujalt, kuid põhimõtteliselt peaksid kõik ettevõtted/asutused suutma hinnata riske oma töötajate abiga, eeldusel, et tööprotsesside juhtijad on pädevaimad ka riskide ohjamisel.
• Töökoha riskeid hindamisel käsitletakse köige sagadamini masinate ja seadmete ohutust (84%), millele järgnevad tööasendid, füüsiliselt rasked töötimingused ja korduvad liigutused (75%).
• Huvitav on see, et vaid 29% riske hindavatest ettevõtetest/asutustest, kellel on kodus töötavaid töötajaid – selliste ettevõtete/asutuste osakaal on suurim avalikus halduses (40%) – märks, et riskihindamine hõlmab ka töökohti kodusse. Kuigi need tulemused moodustavad vaid 13% uuritud ettevõtete/asutuste valmist, tuleks nendega uute töökorraldusuviside esilekerkimisel arvestada kui näidetega töötervishoiu ja tööhutuse juhtimise tavade kohta.
• 62% EU-28 liikmesriigi riske hindavatest ettevõtetest/asutustest, kes kasutab peale oma töötajate ka muud tüüpi tööjõudu, nagurenditöötajad, alltöövõtjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, väitis, et nende tehtav riskihindamine hõlmab ka seda tüüpi tööjõudu.
• Enamik uuritud EU-28 ettevõtetest/asutustest, kes hindavad riske korrapäraselt, leib, et see on kasulik töötervishoiu ja tööhutuse korraldamise viis (90%), kusjuures sektoriti ja eri suuruses ettevõtete/asutuste puhul on see tulemus ühesugune.
• Ettevõtted/asutused, kes ei hinda riske korrapäraselt, nimetavad selle peamise põhjustena seda, et riskid ja ohud on juba teada (83% ettevõtetest/asutustest) ning et neil ei esine suuri probleeme (80%). Nii vastasid 24% uuritud ettevõtetest/asutustest, kuid tekib siiski küsimus: kas sellistes ettevõtetes/asutustes, eelkõige köige väiksemates, esinebki harvem probleeme või ollakse seal töökoha probleemidest lihtsalt vähem teadlikud?
• Huvitav on see, et köige väikemasse suurusklassi kuuluvad ettevõtted/asutused peavad menetlust liiga koormavaks harvem kui suured ettevõtted/asutused: 22% 5–9 töötajaga ettevõtetest/asutustest, ent 31% üle 250 töötajaga ettevõtetest/asutustest (vt joonis 3).
---
\(^2\) ESENER-2 osutatud riskihindamise absoluutmäärad on tõenäoliselt mõnevõrra ülehiinatud. Selline nn mõõteviga on köikide uuringute puhul taviline ja ESENER-2 puhul tehti suuri jõupingutusi, et see oleks võimalikult väike. Rakendatud meetod võimaldab kasutada määrasid riikide andmete usaldusväärseks võrdluseks ning võrrelda neid teiste muutujatega, mis ongi uuringu peamised eesmärgid.
Joonis 2. Korrapäraselt tehtavad töökoha riskihindamised ja peamiselt ettevõtte/asutuse oma töötajate tehtavad riskihindamised riikide kaupa (ettevõtete/asutuste osakaal (%))
| Riik | Korrapäraselt tehtavad riskihindamised | Peamiselt oma töötajate abiga tehtavad riskihindamised |
|--------------------|---------------------------------------|--------------------------------------------------------|
| Itaalia | | |
| Sloveenia | | |
| Taani | | |
| Ühendkuningriik | | |
| Bulgaaria | | |
| Hispaania | | |
| Rumeenia | | |
| Türgi | | |
| Läti | | |
| Rootsi | | |
| Horvaatia | | |
| Norra | | |
| Tsehhil Vabariik | | |
| Ungari | | |
| Poola | | |
| Portugal | | |
| Kokku 36 riiki | | |
| EU-28 | | |
| Leedu | | |
| Soome | | |
| Madalmaad | | |
| Iirimaa | | |
| Serbia | | |
| Eesti | | |
| Belgia | | |
| endine Jugoslavia | | |
| Makedoonia vabariik | | |
| Saksamaa | | |
| Malta | | |
| Slovakka | | |
| Austria | | |
| Prantsusmaa | | |
| Montenegro | | |
| Küpros | | |
| Albaania | | |
| Kreeka | | |
| Šveits | | |
| Island | | |
| Luksemburg | | |
Alus: kõik 36 riigi ettevõtted/asutused.
Märkus. Andmed peamiselt ettevõtte/asutuse oma töötajate tehtud riskihindamiste kohta neis ettevõtetes/asutustes, mis hindavad riske korrapäraselt. Joonisel esitatud osakaalud on arvutatud ettevõtete/asutuste koguarvu põhjal.
Üldine töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõtetes/asutuses
- Töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi ja menetlusi selgitav dokument on töötajatele kättesaadav 90% s EU-28 ettevõtetest/asutustest, kusjuures see on rohkem levinud suuremates ettevõtetes/asutustes. Sektorite vahel märkimisväärseid erinevusi ei ole, samal ajal kui riigiti on selliste ettevõtete/asutuste osakaal suurim Ühendkuningriigis, Sloveenias, Rumeenias, Poolas ja Itaalias (kõigis 98%) ning väikseim Montenegros (50%), Albaanias (57%) ja Islandis (58%).
- Töötervishoiu- ja tööohutusmeetmete võtmise ja vahendite soetamise kulud näakse ette 41% EU-28 ettevõtete/asutuste iga-aastases eelarves, kusjuures selliste ettevõtete/asutuste osakaal on seda suurem, mida suurem on ettevõte/asutus. Sektoriti on nende ettevõtete/asutuste osakaal selgelt suurem avalikus halduses (63%). Tulemused näitavad, et riigiti on nende ettevõtete/asutuste osakaal suurim Rumeenias (66%), Türgis (64%) ja Leedus (62%) ning madalaim Taanis (15%), Islandis (19%) ja Austrias (23%).
- Juhtkonna kaasatust tööohutusse ja töötervishoiu peetakse kõige olulisemaks teguriks tööohutuse ja töötervishoiu küsimustega tegelemisel. ESENER-2st nähtub, et töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi arutatakse tippjuhtkonna tasemel regulaarselt 61% s EU-28 ettevõtetest/asutustest, kusjuures nende ettevõtete/asutuste osakaal on seda suurem, mida suurem on ettevõte/asutus. Riigiti märgiti seda sagedamini Tsehhil Vabariigis (81%), Ühendkuningriigis (79%) ja Rumeenias (75%) ning harvemini Montenegros (25%), Eestis (32%), Islandis ja Sloveenias (35%).
- Meeskonna- ja vahetud juhid saavad töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise küsimuste alast väljaõpet 73% s ettevõtetest/asutustest, kusjuures selliste ettevõtete/asutuste osakaal on seda suurem, mida suurem on ettevõte/asutus ning sektoriti mainiti seda kõige rohkem ehituses, jäätmekaütlustes, vee- ja elektrienergiavarustuses (82%) ning põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses (81%). Riigiti võimaldatakse väljaõpet sagedamini Tsehhil Vabariigis (94%), Idaalas (90%), Sloveenias ja Slovakkias (84%) ning harvemini Islandis (38%), Luksemburgis (43%) ja Prantsusmaal (46%).
- Töötervishoiu- ja tööohutusteenuste kasutamise uuring näitas, et kõige sagedamini kasutatakse töötervishoiuaristide (68%), töötervishoiu ja tööohutuse üldarstide (63%) ning tööohutusspetsialistide teenuseid (52%). Psühhosotsiaalsele riskide puhul kasutab psühholoogi teenuseid veel 16% s EU-28 ettevõtetest/asutustest (vt joonis 4). Riikide vahel on huvitaval kombel olulisi erinevusi: 60% Soome ja Rootsi ettevõtetest/asutustest kinnitab, et nad kasutavad ettevõtte/asutuse enda või mujalt palgatud psühholoogi.
- ESENER-2 käigus küsiti töötajate tervise edendamise meetmete kohta ettevõttes/asutuses. Kõige sagedamini (35% s EU-28 ettevõtetest/asutustest) nimetati teadlikkuse suurendamist sõltuvuse (suissetamine, alkohol, uimastid) ennetamisest, millele järgneb toitumisalaase teadlikkuse tõstmine (29%) ning sportlike tegevuste soodustamine väljaspool tööaega (28%). Sektoriti nimetasid tervise edendamise meetmeid kõige sagedamini hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande asutused/ettevõtted. Riigiti rakendatakse selliseid meetmeid enim Soomes, kus esikohal on teadlikkuse suurendamine sõltuvuse ennetamisest (59% ettevõtetest/asutustest), millele järgnevad ülejäänud kolm meeted, kusjuures iseäränis suur osa ettevõtteid/asutusi (78%) nimetas sportlike tegevuste soodustamist väljaspool tööaega (Rootsis 80%).
- Eespool märgiti, et luu- ja lihaskonna vaevusi põhjustavaid riskitegureid esineb ühtmoodi kõigi sektorite ettevõtetes/asutustes. Mis puutub ennetavatesse meetmetesse, siis ilmneb ESENER-2st, et 85%-l ettevõtetest/asutustest, kes
nimetasid riskitegurina inimeste või raskuste tõstmist või liigutamist, on olemas abivahendid, mis seda või muud füüsiliselt rasket tööd hõlbustavad. Selliste ettevõtete/asutuste osakaal on seda suurem, mida suurem on ettevõte/asutus ja kõige sagedamini nimetati neid oodatult füüsiliselt rasket tööd nõudvates sektorites, nagu töötlev tööstus (96%), põllumajandus, metsandus ja kalandus (93%) ning ehitus, jäätmekaitlus, vee- ja elektrienergiavarustus (92%). Riikidest on nende ettevõtete/asutuste osakaal suurim Soomes.
(94%), Montenegros (93%) ja Islandis (90%) ning väikseimad Slovakkias (71%), Horvaatias (72%) ja Kreekas (73%).
- Järgmise luu- ja lihaskonna vaevusi ennetava meetmena nimetati ergonoomilistele abivahendite olemasolu (73%), kusjuures seda meedet nimetanud ettevõtete/asutuste osakaal on seda suurem, mida suurem on ettevõte/asutus ning seda märgiti kõige sagedamini infotehnoloogias, finants-, kinnisvaraalases ning muus teadus- ja tehnikaalases tegevuses või isikuteeninduses (82%) ning avalikus halduses (82%). Seda meedet kasutatakse kõige rohkem Rootsis (84%) ja Taanis (83%) ning kõige vähem Slovakkias, Leedus ja Bulgaarias (51% kõigis kolmes riigis).
Psühhosotsiaalsed riskid ja nende juhtimine
Töömaailmas toimuvad märkimisväärsed muutused toovad kaasa uute psühhosotsiaalsete riskide tekke. Sellised töö kavandamise, korraldamise ja juhtimisega ning samuti töö majandusliku ja sotsiaalse taustaga seotud riskid tekitavad rohkesti stressi ning võivad märkimisväärset halvendada töötajate vaimset ja füüsilist tervist.
- Nagu eespool märgiti, nimetasid EU-28 ettevõtted/asutused psühhosotsiaalsete riskiteguritena kõige sagedamini vajadust tegelda probleemsete klientide, patsientide, õpilastega jt (58%) ning ajasurvet (43%). Sektoriti on mölema riskiteguri esinemissagedus ühesugune, leides enim ära märkimist hariduse, tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja avaliku halduse ettevõtetes/asutustes, samal ajal kui nende esinemissagedus on väikseim põllumajanduses, metsanduses, kalanduses ja töötlevas tööstuses. Mölema riskiteguri, kuid eelkõige siiski ajasurve esinemissagedus on seda suurem, mida suurem on ettevõte/asutus.
- Vajadust tegelda probleemsete klientide, patsientide, õpilaste jt nimetatakse sagedamini riskitegurina Montenegros (78%), Prantsusmaal ja Eestis (70%) ning harvemini Türgis (28%), Itaalias (37%) ja Leedus (39%).
- Ajasurve on tegur, mis näib olevat probleemiks ühe piirkonna riikides, kuna kõige sagedamini nimetavad seda Põhjamaade ettevõtted/asutused, kusjuures ülejäänutega on erinevus päris suur: Rootsile ja Soomele (74%) järgnevad vahetult Taanis (73%), Norra ja Island (71%). Järgmine riik on Madalmaad (62%). Ajasurvet nimetatakse kõige harvem taas Türgis (15%), Leedus (16%) ja Itaalias (21%).
Psühhosotsiaalsete riskide juhtimine
- Psühhosotsiaalsete riskide juhtimise peetakse teiste riskide juhtimisest keerulisemaks; umbes üks ettevõte/asutus viiest, kes nimetasid vajadust tegelda probleemsete klientidega või ajasurvet, märkis, et riski tõhusaks ohjamiseks pole piisavalt teavet või vahendeid.
- ESENER-2st nähtub, et nende ettevõtete/asutuste osakaal, kelle arvates ei ole neil riski tõhusaks ohjamiseks piisavalt teavet või vahendeid, on suurim avalikus halduses, millele järgnevad finants-, kinnisvaraalane ning muu teadus- ja tehnikaalane tegevus või isikuteenindus ühelt poolt ning haridus, tervishoiu ja sotsiaalhoolekanne teisel poolt.
- Sellest lähtuvalt uuriti ESENER-2 käigus psühhosotsiaalsete riskide juhtimise viise, küsides ettevõtetelt/asutustelt a) stressi, kiusamise, ahistamise, ähvardamise, väärkohtlemise või ründamisega tegelemise tegevuskavade ja menetluste ning b) viimasel kolmel aastal võetud konkreetsete meetmete kohta.
- Ligikaudu 33% üle 20 töötajaga EU-28 ettevõtetest/asutustest märkis, et neil on tõöstressi ennetamise tegevuskava (vt joonis 5), kusjuures selliste ettevõtete/asutuste osakaal on seda suurem, mida suurem on ettevõte/asutus, ning see on rohkem levinud hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektoris. Riikide vahel on märkimisväärsed erinevused, kusjuures selliste ettevõtete/asutuste osakaal on suurim Ühendkuningriigis (57%), Rumeenias (52%), Rootsis ja Taanis (51%) ning väikseim Tsehhia Vabariigis (8%), Horvaatias ja Eestis (9%).
- Neist ettevõtetest/asutustest, kes nimetasid vajadust tegelda probleemsete klientide, patsientide, õpilastega jt, märkis 55% 20 või enam töötajaga ettevõtetest/asutustest, et neil on kehtestatud menetlus seda liiki riski ohjamiseks (EU-28 keskmine). Selliste hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ettevõtete/asutuste osakaal on 72%. Riigiti on nende ettevõtete/asutuste osakaal suurim Ühendkuningriigis
Joonis 5. Tööstressi ennetamise tegevuskavad ning kiusamise, ahistamise, ähvardamise, väärkohtlemise või ründamisega tegelemise menetlused (ettevõtete/asutuste osakaal (%))
| Riik | Vägivald | Kiusamine või ahistamine | Stress |
|-----------------------------|----------|--------------------------|--------|
| Ühendkuningriik | 90 | 85 | 60 |
| Rootsi | 80 | 75 | 50 |
| Iirimaa | 80 | 90 | 45 |
| Soome | 75 | 70 | 40 |
| Madalmaad | 70 | 75 | 30 |
| Norra | 65 | 60 | 40 |
| Slovenia | 65 | 60 | 30 |
| Taani | 60 | 55 | 45 |
| Belgia | 60 | 65 | 35 |
| Malta | 55 | 60 | 30 |
| EU-28 | 55 | 50 | 35 |
| endine Jugoslaavia | 50 | 45 | 30 |
| Makedoonia vabariik | 50 | 45 | 25 |
| Kokku 36 riiki | 50 | 45 | 30 |
| Prantsusmaa | 50 | 40 | 30 |
| Island | 50 | 60 | 20 |
| Šveits | 50 | 45 | 20 |
| Küpros | 50 | 40 | 20 |
| Türgi | 50 | 45 | 30 |
| Horvaatia | 45 | 40 | 10 |
| Kreeka | 45 | 30 | 20 |
| Saksamaa | 45 | 35 | 20 |
| Hispaania | 45 | 40 | 30 |
| Austria | 45 | 35 | 20 |
| Tsehh Vabariik | 40 | 30 | 10 |
| Slovakkia | 40 | 30 | 10 |
| Serbia | 40 | 50 | 20 |
| Läti | 40 | 20 | 20 |
| Leedu | 40 | 25 | 20 |
| Rumeenia | 40 | 25 | 30 |
| Portugal | 35 | 20 | 20 |
| Eesti | 35 | 15 | 20 |
| Luksemburg | 35 | 25 | 15 |
| Poola | 35 | 20 | 15 |
| Montenegro | 35 | 20 | 15 |
| Itaalia | 30 | 20 | 20 |
| Albaania | 30 | 20 | 15 |
| Bulgaaria | 30 | 20 | 15 |
| Ungari | 25 | 10 | 15 |
Alus: üle 19 töötajaga ettevõtted/asutused 36 riigis.
Küsimus klientide, patientide, õpilaste või muude kolmandate isikute poolse ähvardamise, väärkohtlemise või ründamisega tegelemise menetluste olemasolu kohta esitati ainult neile ettevõtetele/asutustele, kes nimetasid riskitegurina vajadust tegelda probleemsete klientide, patientide, õpilastega jt.
(91%), Rootsis ja Iirimaal (80%) ning väikseim Ungaris (21%) ja Bulgaarias (29%).
- Riskide ennetamise meetmetest nimetasid EU-28 ettevõtete/asutustes kõige sagadamini töö ümberkorraldamist, eesmärgiga vähendada tööle esitatavaid nõudmisi ja tööpingeid (38%), ning töötajate konfidentsiaalsest nõustamist (36%). Nagu jooniselt 6 ilmneb, on selliste ettevõtete/asutuste osakaal seda suurem, mida suurem on ettevõte/asutus. Riigiti nimetati neid meetmeid sagadamini Põhjamaades, kuid selgeid erinevusi ei ole, samal ajal kui sektoriti nimetati neid meetmeid selgelt sagadamini hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande asutustes/ettevõtetes.
- Veidi üle pooled küsitletud EU-28 ettevõtetest/asutustest (53%) väitsid, et neil on psühhosotsiaalsete riskide hindamiseks piisavalt teavet. Nende ettevõtete/asutuste osakaal varieerub oodatult pigem eri suuruses ettevõtete/asutuste vahel kui sektoriti, ning eelkõige riigiti, kusjuures nende ettevõtete/asutuste osakaal on suurim Sloveenias (75%) ja Itaalias (74%) ning väikseim Maltal (35%) ja Slovakkias (40%).
**Ajendid ja takistused**
Tegurid, mis ajendavad ettevõtteid/asutusi tegelema tööohutuse ja töötervishoiu küsimustele ning psühhosotsiaalseste riskide juhtimisega – või tegurid, mis seda takistavad – on erinevad, nagu õigusnormide järgimine, otstarbekus, arusaam ettevõtte/asutuse tuludest ja kuludest, orienteeritus väärustele ja normidele jne. Samas eksisteerib mitu esmatähtsat tegurit, nagu teadlikkuse tase ja prioriseerimine ning juhtkonna pühendumus ja töötajate kaasatus, mis on tööohutuse ja töötervishoiu korraldamise ning psühhosotsiaalseste riskide juhtimise olulised ajendid.
**Ajendid**
- 85% EU-28 ettevõtetest/asutustest nimetas töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise peamise motivina õiguslike kohustuste täitmist. Sel on väike positiivne seos ettevõtte/asutuse suurusega, samal ajal kui sektorite vahel märkimisväärseid erinevusi ei ole. Riigiti varieerub see 68% ettevõtetest/asutustest Taanis (väljaspool EU-28 on see väiksem Montenegros (57%)) 94%ni Portugalis (tabel 3).
- Teine töötervishoiu ja tööohutuse küsimustega tegelemise tähtis motiiv on töötajate või nende esindajate nõudmiste täitmine (79%), mida mainiti kõige rohkem hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ettevõtetes/asutustes. Ettevõtte/asutuse suurusest see märkimisväärselt ei ole.
- Mõnes riigis, eelkõige ELiga 2004. aastal ühinenud riikides ning mõnes kandidaatiriigis on töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise kõige sagadamini mainitud ajendiks organisatsiooni maine hoidmine.
**Takistused**
- Töötervishoiu ja tööohutusega tegelemise suurima takistusena nimetati kõige sagadamini õiguslike kohustuste keerukust (40% EU-28 ettevõtetest/asutustest), millele järgnes bürookraatia (29%). Mõlemat põhjust märkisid sagadamini töötleva tööstuse, avaliku halduse, ehituse, jäätmekäitluse ning vee- ja elektrienergiavarustuse ettevõtted/asutused, kusjuures väikesed ettevõtted/asutused nimetasid seda sagadamini kui suured.
- Riigiti mainiti neid kõige vähem Serbias (9%), Montenegros (11%), Sloveenias (14%) ja Leedus (14%) ning kõige rohkem Itaalias (67%), Türgis (60%) ja Kreekas (54%). Huvitav on see, et Põhjamaades (Taani, Soome, Norra ja Roots) on töötervishoiu
Tabel 3. Ettevõttes/asutuses töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise põhjused (peamiseks põhjuseks nimetatud ettevõtete/asutuste osakaal (%), EU-28)
| Põhjused (osakaal %, EU-28 keskmine) | Riik |
|-------------------------------------|------------|
| | Suur | Väike |
| Öiguslike kohustuste täitmine (85%) | Portugal | Montenegro (57%) |
| | Eesti | Island (65%) |
| | Norra | Taani (68%) |
| Töötajate või nende esindajate nõudmiste täitmine (79%) | Itaalia | Poola (48%) |
| | Eesti | Slovakkia (53%) |
| | Norra | Tšehhi Vabariik (43) |
| Tööinspektsiooni määratavate trahvide vältime (78%) | Itaalia | Šveits (57%) |
| | Portugal | Island (57%) |
| | Bulgaaria | Montenegro (60%) |
| Organisatsiooni maine hoidmine (77%) | Eesti | Poola (39%) |
| | Küpros | Prantsusmaa (61%) |
| | Itaalia | Taani (68%) |
| Tootlikkuse hoidmine või suurendamine (64%) | Portugal | Poola (30%) |
| | Türgi | Prantsusmaa (41%) |
| | Küpros | Ungari (51%) |
Alus: kõik EU-28 ettevõtted/asutused.
Ja tööohutusega tegelemise suurimaks takistuseks aja või personali puudumine. Raha puudumist nimetati peamise takistusena Leedus, Lätis, Montenegros, Maltal, Rumeenias, Serbias, Sloveenias, Bulgaarias ja Küproses.
• Nagu eespool märgiti, esinevad mõned psühhosotsiaalsed riskitegurid, nagu vajadus tegelda probleemsete klientide, patsiendite, õpilastega ning ajasurve, märkimisväärselt paljudes EU-28 ettevõtetes/asutustes. Samuti märgiti, et psühhosotsiaalseid riskitegureid on raskem juhtida, mida toendab nende tõhusaks ohjamiseks vajaliku teabe või asjakohaste ennetavate vahendite puudumine.
• Nende tulemuste põhjal toetab ESENER-2, et peamine takistus psühhosotsiaalsele riskidega tegelemisel on vastumeelsus neist probleemidest avameelselt rääkida (30% EU-28 ettevõtetest/asutustest), kusjuures seda ja kõiki teisi takistusi nimetatakse seda sagedamini, mida suurem on ettevõtte/asutus (vt joonis 7).
Joonis 7. Psühhosotsiaalsele riskidega tegelemise takistused ettevõtte/asutuse suuruse järgi (ettevõtete/asutuste osakaal %, EU-28)
Alus: EU-28 ettevõtted/asutused, mis teatasid vähemalt ühest psühhosotsiaalsest riskitegurist.
• Sektorite võrdluses nimetasid könealust takistust kõige sagedamini avaliku halduse asutused (38%), samal ajal kui riikidest nimetati seda kõige rohkem Soomes (44%), Iirimaal (40%) ja Prantsusmaal (36%) ning kõige vähem endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis ja Sloveenias (15%) ning Ungaris (17%). See on 20 riigis kõige sagedamini nimetatud psühhosotsiaalsele riskidega tegelemise takistus.
• Järgmiseks suureks takistuseks on töötajate vahene teadlikkus (26%), mida nimetasid kõige sagedamini Eesti, Hispaania, Horvaatia, Ungari, Malta, Madalmaade, Portugali, Rumeenia, Serbia, Rootsi ja Türgi ettevõtetel/asutustel. Töötajate vahest teadlikust nimetati seda sagedamini, mida suurem oli ettevõte/asutus ning sektoriti on nimetati seda kõige rohkem töölevas tööstuses (32%).
**Töötajate osalus**
ESENER eristab töötajate mitteametlikku osalust (töötajate otse kaasamise mõttes) ja ametlikku osalust tööönõukogude ja ametiühingute kaudu. Selline vahetegemine on oluline, kuna need kaks esindustüüpi erinevad töötajate osaluse ulatuse ja selle reguleerimise määra poolest. Mitteametlik ehk nn otseosalus võib esineda igat tüüpi ettevõtetes/asutustes, olenemata selle suurusest või sektorist. Ametlik ehk institutsiooniline osalus eeldab eesvastu ametlike organite, et olla kooskõlas siserikilike õigusraamistikke ja sotsiaalseste traditsioonidega; loomulikult on see tihedalt seotud ettevõtte/asutuse suurusega.
Nii ametliku kui ka mitteametliku osaluse (sotsiaaldialoogi mõttes) kõrge määr annab tunnistust töö heast kvaliteedist, hõlmates nii töötervishoiu ja tööohutuse korraldust üldiselt kui ka konkreetset psühhosotsiaalsele riskide juhtimist.
**Konsulteerimine**
• 63% neist EU-28 ettevõtetest/asutustest, mis rakendasid uuringule eelnenud kolme aasta jooksul psühhosotsiaalsele riskide ennetamise meetmeid, märkis, et töötajad osalesid meetmete väljatöötamises ja kasutusele võtmises. Tulemused erinevad riigiti, ulatudes 77%st Taanis ja Austrias 43%ni Slovakkias.
• Psühhosotsiaalsele riskide laadi tõttu peaksid võetavad meetmed tooma kaasa töötajate otsese kaasamise ja kõikide asjaosaliste ulatusliku koostöö töökohtadel.
• ESENER-2 näitas sellest lähtudes, et 81% EU-28 ettevõtete/asutuste sõnul kaasavad nad töötajaid pärast riskihindamist võetavate meetmete väljatöötamisse, kusjuures sektorite vahel oluliselt erinevusi ei ole. Huvitav on see, et mida suurem on ettevõte/asutus, seda vähem kaasatakse töötajaid pärast riskihindamist meetmete väljatöötamisse: seda teevad 84% 5–9 töötajaga ettevõtetest/asutustest ja 77% enam kui 250 töötajaga ettevõtetest/asutustest.
• ESENER-2st nähtub, et töötajate esindajad ja juhtkond arutavad töötervishoiu ja tööohutuse probleeme regulaarselt 56%st EU-28 ettevõtetest/asutustest, milles on olemas töötajaid esindav ühendus või isik. See on palju rohkem levinud suuremates ettevõtetes/asutustes. Ühekordeid meetmeid nimetavad samas sagedamini väiksemad ettevõtetel/asutused, millest 41% märgib, et sellised arutelud toimuvad ainult juhul, kui probleem tekib, kusjuures nende osakaal on seda väiksem, mida suurem on ettevõte/asutus (vt joonis 8).
• 70% EU-28 ettevõtetest/asutustest, kus sellised arutelud toimuvad, märgib, et töötervishoiu- ja tööohutusalaseid
probleeme ei tõstatata peaega kuni suurem on ettevõtete/asutuste osakaal on selgelt seda väiksem, mida suurem on ettevõtete/asutus, mis tähelepanu, et mida suurem on ettevõtete/asutus, seda toenäolisemalt probleemidest räägitakse.
- Peamiselt käsitletakse võetavaid meetmeid (56%) ja töövahenditesse investeerimist (45%). Sektoriti ja eri suuruses ettevõtete/asutuse võrdluses need tulemused oluliselt ei erine.
**Töötajate ametlik esindatus**
Töötajate ametliku esindamise vormidest on töökeskkonnanõukogu 25% ja ametühingu esindaja 15% EU-28 ettevõtetest/asutustest. Nagu näitab joonis 9, on töötajate ametliku esindusorganiga ettevõtete/asutuste osakaal seda suurem, mida suurem on ettevõtete/asutus.
- Sektoriti on tööönõukogu ja ametühingu esindaja kõige sagedamini avaliku halduse ja hariduse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande asutustes/ettevõtetes.
- Ametühinguid on kõige rohkem Põhjaamaades: Norras (71%), Islandis (55%) ja Rootsis (54%) ning kõige vähem Albaanias (6%) ja Eestis (7%). Tööönõukogusid on enim Luksemburgis (41%), Prantsusmaal (39%) ja Slovakkias ning kõige vähem Islandis (4%), Tsehhis Vabariigis, Serbias ja Portugalis (5%).
**Tööohutuse- ja töötervishoiuvaldkonna ametlik esindatus**
- Seoses Tööohutuse- ja töötervishoiuvaldkonna ametliku esindatusega (vt joonis 10) uuriti ESENER-2 käigus töökeskkonnavoliniku ning töökeskkonnanõukogu olemasolu. Kõige sagedamini nimetati töökeskkonnavolinikku – 58% EU-28 ettevõtetest/asutustest, kusjuures kõige rohkem nimetasid seda hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (67%), töötleva tööstuse (64%) ja avaliku halduse (59%) ettevõtted/asutused.
- Töökeskkonnanõukogu nimetas 21% EU-28 ettevõtetest/asutustest ja sektoriti oli seda kõige rohkem taas avalikus halduse (36%), hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (30%) ettevõtetes/asutustes.
- Need tulemused olenevad oodatult ettevõtte/asutuse suurusest, seda eelkõige töökeskkonnanõukogu puhul: selliste ettevõtete/asutuste osakaal on seda suurem, mida suurem on ettevõtete/asutus.
- Riikidest on töökeskkonnavolinikke kõige rohkem Itaalias (87%), Rumeenias ja Leedus (78%) ning kõige vähem Montenegros (17%), Kreekas (17%) ja Albaanias (20%). Töökeskkonnanõukogusid on kõige rohkem Taanis (50%), Bulgaarias (44%) ja Türgis (40%) ning kõige vähem Lätis (2%), endises Jugoslaavia Makedonia vabariigis (3%) ja Ungaris (3%).
- 80% EU-28 töökeskkonnavolinikku omavatest ettevõtetest/asutustest märkis, et võimaldavad talle ülesannetega paremini toimetulekuts väljaöpet töö ajast. Sektorite vahel suuri erinevusi ei ole, kuid erinevusi võib märgata eri suuruses ettevõtete/asutuste vahel, kus osakaal on seda suurem, mida suurem on ettevõtete/asutus. Riikide vahel on tähelestatavad teatavad erinevused, kusjuures osakaal on suurim Slovakkias (94%), Eestis (92%) ja Tsehhis Vabariigis (89%) ning väikseim Albaanias (43%), Montenegros (53%) ja Ungaris (64%).
**Uuringu metoodika**
- Küsitlus korraldati 2014. aasta suvel ja varasügisel kõigi tegevusalade (välja arvatud kodumajapidamised (NACET) ning
**Joonis 9.** Töötajate ametlik esindatus ettevõtetes/asutustes: töökeskkonnanõukogud ja ametühingu esindajad ettevõtete/asutuse suuruse järgi (ettevõtete/asutuste osakaal (%), EU-28)
*Alus: kõik EU-28 ettevõtted/asutused riikides, kus seda liiki esindusvormid on olemas.*
Joonis 10. Töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna ametlik esindatus ettevõttes/asutuses tegevusalade kaupa: töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu (ettevõtete/asutuste osakaal (%), EU-28).
Alus: kõik EU-28 ettevõtted/asutused; suurus sõltub nendele esindusvormidele seadet riiklikest piirimaaradest.
NACE Rev. 2 joad: A: põllumajandus, metsandus ja kalandus B, D, E, F: ehitus, jäätmekäitlus, vee- ja elektrienergiavarustus C: töötlev tööstus G, H, I, R: kaubandus, veondus, toitlustus ja majutus ning meelelahutus J, K, L, M, N, S: infotehnoloogia, finants-, kinnisvaraalanee ning muu teadus- ja tehnikaalane tegevus või isikuteenindus O: avalik haldus P, Q: haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne.
eksterritoriaalsed organisatsioonid (NACE U) viie või enama töötajaga era- ja avalik-õigusliku sektori ettevõtetes/asutustes.
• Uuring hõlmas 36 riiki: 28 Euroopa Liidu liikmesriiki, 6 kandidaatriiki (Albaania, Island, Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Serbia ja Türgi) ning 2 EFTA riiki (Norra ja Šveits).
• Kokku küsitleti 49 320 ettevõtet/asutust, kusjuures vastajaks oli isik, kes teab ettevõtte/asutuse töötervishoiust ja -ohutusest kõige rohkem. Riigiti varieerus valim suurus 450 ettevõttest/asutustest Malta 4250 ettevõtte/asutuseni Ühendkuningriigis (vt valimi suurus riigiti http://www.esener.eu).
• Riigi võrdlusvalimi moodustamist toetasid rahaliselt asjatoomased riiklikud asutused kolmes riigis: Sloveenia, Hispaania ja Ühendkuningriik.
• Andmeid koguti telefoniküsitluse (computer assisted telephone interviewing – CATI) teel.
• Uuringuandmeid kogusid TNS Deutschland GmbH ja selle andmekogumiskeskused kõikides riikides.
• Valim moodustati vastavalt disproportsionaalse valimi moodustamise meetodile ja seda korrigeeriti hiljem kaalumise abil.
• Püüti moodustada sellised valimid, mis tagaksid vajaliku kvaliteedi ja kindlustaksid andmete riikidevahelise võrreldavuse.
• Küsimustik töötati välja uuringuexpertidest ning tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna (eelkõige psühhosotsiaalsete riskide) spetsialistidest loodud töökonna ja EU-OSHA töötajate koostöös.
• Lisateave ESENERi metodika kohta on veebilehel http://www.esener.eu.
Lisateave
Esmane uuringutulemuste aruanne avaldati 2015. aasta veebruaris ja on kätesaadav veebilehel https://osha.europa.eu/en/publications/reports/esener-i-first-findings.pdf/view. Üksikasjalikumad tulemused avaldatakse veebilehel http://www.esener.eu ning 2015. aasta jooksul tehakse ESENERi andmetestik kätesaadavaks Essexi Ülikooli Ühendkuningriigi andmearhiivis (UKDA) aadressil: http://ukdataservice.ac.uk/about-us.aspx.
2015–2016. aasta jooksul tehakse lisaanalüüse, mis avaldatakse 2017. aastal.
Tõlkekeskuse (CdT, Luksemburg), poolt tõlgitud tekst põhineb ingliskeelsel originaalil.
Europe Direct on teenistus, mis aitab leida vastused Euroopa Liitu käsitlevatele küsimustele
Tasuta infotelefon: (*)
00 800 6 7 8 9 10 11
(*) Antav teave on tasuta nagu ka enamik könesid (v.a möne operaatori, hotelli ja telefonikabiini puhul).
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).
Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2015
ISBN: 978-92-9240-718-6
doi: 10.2802/111925
© Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, 2015
Allikale viitamisel on reproduutseerimine lubatud.
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) aitab muuta Euroopat ohutumaks, tervislikumaks ja tootlikumaks töötamise kohaks. Agentuur kogub, loob ja levitab usaldusväärset, tasakaalustatud ja erapoolset tõöohutuse ja töötervishoiu teavet ning korraldab üleeuroopalisi teabekampaaniaid. 1994. aastal Euroopa Liidu asutatud ja Hispaanias Bilbaos asuv agentuur ühendab Euroopa Komisjoni, liikmesriikide valitsuste, tööandjate ja töötajate organisatsioonide esindajaid ning juhtivaid tööohutuse ja töötervishoiu spetsialiste Euroopa Liidu liikmesriikidest ja mujalt.
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)
Ennetus- ja teadusuuringute talitus
Santiago de Compostela 12, 5th floor
48003 Bilbao, Hispaania
Tel +34 944 358 400
E-post: email@example.com
http://osha.europa.eu
|
<urn:uuid:b156bcb2-5be6-46a2-9236-32851044267b>
|
CC-MAIN-2018-51
|
https://osha.europa.eu/sites/default/files/publications/documents/esener-ii-summary-et.pdf
|
2018-12-13T05:56:27Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-51/segments/1544376824525.29/warc/CC-MAIN-20181213054204-20181213075704-00196.warc.gz
| 722,120,820
| 19,878
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999986
|
ekk_Latn
| 1.000004
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
3363,
8215,
12211,
15561,
17610,
22236,
27606,
31342,
31865,
36022,
39793,
43024,
45659,
48891,
52226,
55007,
55546,
56352
] | 3
|
[
0.177734375,
0.2353515625,
0.25,
0.302734375,
0.0260009765625,
0.007232666015625
] |
KASUTUSJUHEND
PLASMATELER
Lugege juhend enne seadme kasutamist tähelepanelikult läbi.
www.lge.com
HDMI, HDMI logo ja High-Definition Multimedia Interface on HDMI Licensing LLC kaubamärgid või registreeritud kaubamärgid.
SISUKORD
ETTEVALMISTUS
42/50PJ2**, 42/50PJ3**, 42/50PJ5**,
42/50PJ6**, 50/60PK2**, 50PK3**, 50/60PK5**,
50PK7** ........................................... A-1
VÄLISSEADMETE HÄÄLESTUS
ANTENNI ÜHENDAMINE .................................. 1
Ühendamine komponentkaabliga ......................... 2
HDMI-kaabliga ühendamine ............................. 3
Ühendamine HDMI-DVI-kaabliga ....................... 3
Ühendamine europistmikuga Euro Scart .............. 4
USB-SISSE HÄÄLESTUS .................................. 4
Ühendamine RCA-kaabliga ............................. 5
Ühendamine RF kaabliga ................................ 5
Ühendamine 15-viigulise D-sub-kaabliga ............ 6
CI MOODULI SISESTAMINE .............................. 6
DIGITAALSE AUDIOVÄLJUNDI SEADISTUS ............. 7
Kuva toetavat eraldusvõime (RGB-PC-režiim) ....... 8
Ekraani seadistus personaalarvuti režiimi .......... 10
TELERI VAATAMINE / PROGRAMMIDE JUHTIMINE
TELERI SISSELÜLITAMINE ............................... 14
Lähtestamise seadmine ................................. 14
Programmi valik .......................................... 14
Helitugevuse reguleerimine ............................. 14
QUICK MENU(KIIRMENÜÜ) ............................... 15
EKRAANIMENÜÜDE VALIK JA REGULEERIMINE ....... 16
Programmide automaathäälestus ....................... 17
Programmide käsihäälestus (digitaalrežiimis) ..... 20
Programmide käsihäälestus (analogorežiimis) ...... 22
Programmi redigeerimine ............................... 24
Tarkvara uuendus ........................................ 26
DIAGNOSTIKA ............................................... 28
CI [COMMON INTERFACE (TAVALIIDES)]
INFORMATIOON ........................................... 29
PROGRAMMITABELI POOLE PÖÖRDUMINE ............... 30
lemmikprogrammi seadistus ............................ 31
SISEDITE NIMISTU ........................................ 32
ANDMESERVER ............................................. 33
Sisendi silt ................................................ 33
Lühijuhend .................................................. 34
SPLINK ....................................................... 35
AV MODE(AV REŽIIM) .................................... 38
Lähtestamine (Esialgsetele tehasesätetele) ....... 39
BLUETOOTHI KASUTAMINE
Bluetoothi kasutamise ettevaatusabinõud . 40
BLUETOOTHI SEADISTAMINE ............................ 41
TELERI PIN-KOODI SÄTTIMINE ......................... 42
BLUETOOTH-KÕRVAKLAPID
- Uute Bluetooth-kõrvaklappidi ühendamine .... 43
- Juba registreeritud Bluetooth-kõrvaklappidi ühendamine ............................................. 43
- Bluetooth-kõrvaklappidi lahti ühendamine kasutamise ajal ............................................. 44
- Soovides ühendada teleriga Bluetooth-peakomplekti kaudu ........................................... 44
REGISTREERITUD BLUETOOTH-SEADME HALDAMINE .................................................. 45
MY BLUETOOTH INFORMATION (MINU BLUETOOTHI TEAVE) ........................................... 46
FOTODE VASTUVÕTMINE LÄBI VÄLISE BLUETOOTH-SEADME ........................................... 47
Välisest Bluetooth-seadmest muusika kuulamine .................................................. 47
USB-SEADME KASUTAMINE
USB-seadmega ühendades ............................... 48
FOTOLOEND .................................................. 49
MUUSIKALOEND ............................................. 55
Filmide loend ................................................ 60
DivX-i registreerimiskood ............................... 66
Deaktiveerimine ............................................. 67
## SISUKORD
### EPG (ELEKTROONILINE PROGRAMMIJUHT) (digitaalrežiimis)
- EPG sisse-väljalülitamine ........................................ 68
- Programmi valimine .................................................. 68
- Nupufunktsioonid NOW/NEXT (PRAEGU/JÄRGMINE) juhtrežiimis .............. 68
- Nupufunktsioonid 8 päeva juhtrežiimis .................... 69
- Nupufunktsioonid Date Change (Kuupäeva muutmine) režiimis ......................................................... 69
- Nupufunktsioonid suvandis Extended Description Box (Laiendatud kirjelduskast) .... 70
- Nupufunktsioonid Record/Remind (Salvesta/Tuleta meelde) seaderežiimis ..... 70
- Button Function in Schedule List Mode (Nupufunktsioon plaanilise nimekirja režiimis) .... 70
### PILDI JUHTIMINE
- PILDI SUURUSE (KUVASUHTE) JUHTIMINE .... 71
- Pildiviisard ............................................................... 73
- Energiasääst ............................................................. 74
- PILDI SÄTETE EELHÄALESTAMINE
- Pildirežiimi eelhäälestus ........................................ 75
- PILDI KÄSITSI REGULEERIMINE
- Pildirežiim – kasutaja suvand ............................... 76
- PILDI PARANDAMISE TEHNOLOOGIA ....... 77
- Pildi ekspertjuhtimine ............................................... 78
- Picture Reset (pildi lähtestamine) ............................ 81
- Image Sticking Minimization, pildi kinnijäämise minimeerimine ......................................................... 82
- Demorežiim ............................................................... 83
- Režiimi seade ............................................................ 84
### HELI & KEELE JUHTIMINE
- AUTOMAATNE HELITUGEVUSE TASANDAJA ... 85
- Valige Clear Voice II (selge hääl II) ....................... 86
- HELIHÄALESTUSE EELSÄTTED – HELIREŽIIM ......................... 87
- HELISÄTTE REGULEERIMINE – KASUTAJA REŽIIM ......................... 88
- INFINITE SOUND (LÖPMATU HELI) ........ 88
- Helitasakaalu reguleerimine ................................. 89
- TELERI KÖLARID SEES/VÄLJAS SEADISTUS ......................... 90
- DVT (digitelevisiooni) heliseaded (vaid digitaalrežiimis ) ......................................................... 91
- DIGITAALSE AUDIOVÄLJUNDI VALIMINE ........ 92
- AUDIO RESET (AUDIO LÄHTESTAMINE) ........ 93
- Audio description (Heli kirjeldus) (vaid digitaalrežiimis ) ......................................................... 94
- I/II
- Stereo- ja kaksikvastuvõtt (Ainult analoogrežiimis) ......................................................... 95
- NICAM-Vastuvõtt (Ainult analoogrežiimis) .......... 96
- Kõlarite heliväljundi valik ........................................ 96
- Ekraanimenüü keele / maa valik ......................... 97
- KEELE VALIK (vaid digitaalrežiimis ) .................. 98
### AJA SEADISTUS
- KELLAJA SEADISTUS .................................................. 99
- AUTOMAATSE SISSE-/VÄLJALÜLITUSE TAIMERI SEADISTUS ......................................................... 100
- UNETAIMERI SEADISTUS ........................................... 101
### VANEMAKONTROLL/KATEGOORIAD
- SALASÕNA ja LUKUSTUSSÜSTEEMI SEADISTUS ......................................................... 102
- BLOCK PROGRAMME (Programmi blokkimine) ......................................................... 103
- VANEMAKONTROLL (vaid digitaalrežiimis ) ........ 104
- VÄLISE SISENDI BLOKEERIMINE ......................... 105
- Klahvilukk ................................................................. 106
### Teletekst
- Sisse-väljalülitamine .............................................. 107
- Režiim SIMPLE TEXT .................................................. 107
- Režiim TOP TEXT ....................................................... 107
- FASTEXT ................................................................. 108
- Teleteksti erifunktsioonid ........................................ 108
### DIGITAALNE TELETEKST
- TELETEKST DIGITAALSE TEENUSENA ... 109
- TELETEKST DIGITAALSE TEENUSENA ... 109
### LISA
- TÖRKEOTSING ......................................................... 110
- HOOLDUS ................................................................. 112
- TOOTE TEHNILISED ANDMED .................................. 113
- INFRAPUNAKOODID .................................................. 115
- VÄLISJUHTSEADMEN HÄALESTAMINE .. 116
ETTEVALMISTUS
PLASMATELERITE MUDELID: 42/50PJ2**, 42/50PJ3**, 42/50PJ5**, 42/50PJ6**, 50/60PK2**, 50PK3**, 50/60PK5**, 50PK7**
TARVIKUD
Veenduge, et teie plasmakuvariga on kaasas järgmised tarvikud. Kui mõni tarvik on puudu, pöörduge edasimüüja poole, kust te toote ostsite.
- Teie teler võib erineda pildil olevast.
Omaniku juhend
Patareid (AAA)
Kaugjuhitimpult
See element ei ole kaasas kõigi mudelitega.
Kui toote välispinnal on määrdeplekk või näpujalg, pühkige määrdund kohta kergelt ainult välispinna puhastamiseks möeldud lapiga.
Puhastuslap
Puustage ekraani lapiga.
Pleikki eemaldades ärge pühkige jõuga. Palun olge ettevaatlik, sest liigne jõud võib põhjustada krimumustusi või värvimuutusi.
Toitejuhe
M4x28 (Välja 60PK2**, 60PK5**) polti aluse montaaži jaoks
M5x14
Kaitsekate
kaablihoidik
Ferriitsüdamikku saab kasutada elektromagnetiliste lainete vähendamiseks arvuti helikaablis. Keerake arvuti helikaabel kaks korda ümber ferriitsüdamiku ning seejärel ühendage kaablid teleriga, nagu on näidatud järgmisel pildil. Asetage ferriitsüdamik ekraanil oleva AUDIO IN(RGB/DVI) pesa lähedusse.
Ferriitsüdamik (hall)
(See element ei ole kaasas kõigi mudelitega.)
Ferriitsüdamik (must)
(See element ei ole kaasas kõigi mudelitega.)
Ferriitsüdamikku kasutatakse elektromagneetiliste lainete vähendamiseks ühendamisel toitekaabliga. Mida lähemal ferriitsüdamik toitepistikule on, seda tõhusam see on.
Paigaldage toitepistik täpselt.
Seinapaigalduskonsool (müükse eraldi)
AW-50PG60M
või
AW-50PG60MS
(Välja 60PK5**, 60PK2**)
AW-60PG60M
või
AW-60PG60MS
(Ainult 60PK5**, 60PK2**)
ETTEVALMISTUS
ESIPANEELI JUHTSEADISED
MÄRKUS
▶ Teleri kasutamisele kulub oluliselt vähem energiat, kui vähendada pildi heledust; selle tulemusel vähenevad teleri kasutamisega seotud üldised kulud.
ETTEVAATUST
▶ Ärge astuge klaasalusele ega asetage sellele liigset raskust.
Alus võib puruneda või teler kukkuda ning purunemisel tekkivad klaasikillud võivad põhjustada vigastusi.
▶ Ärge lohistage telerit. Võite vigastada toote aluspinda.
Teie teler võib erineda pildil olevast.
42/50PJ2**, 50/60PK2**
![Diagram]
Kaugjuhtimispuldi andur
Programmeeritav andur
kohandab pildi vastavalt ümbritsevatele tingimustele
Toite/ootrežiimi indikaator
• Pöleb ootreziimis punase tulega.
• Seadme sisselülitamisel kustub punane tuli.
Puutesensor
Saate soovitud nupufunktsiooni kasutada puudutades.
42/50PJ3**, 50PK3**
![Diagram]
Kaugjuhtimispuldi andur
Programmeeritav andur
kohandab pildi vastavalt ümbritsevatele tingimustele
Toite/ootrežiimi indikaator
• Pöleb ootreziimis punase tulega.
• Seadme sisselülitamisel kustub punane tuli.
Puutesensor
Saate soovitud nupufunktsiooni kasutada puudutades.
42/50PJ5**, 50/60PK5**
Kaugjuhtimispuldi andur
Programmeeritav andur kohandab pildi vastavalt ümbritsevatele tingimustele
Toite/ooterežiimi indikaator
- Pöleb ooterežiimis punase tulega.
- Seadme sisselülitamisel kustub punane tuli.
Puutesensor
Saate soovitud nupufunktsiooni kasutada puudutades.
42/50PJ6**, 50PK7**
Programmeeritav andur kohandab pildi vastavalt ümbritsevatele tingimustele
Kaugjuhtimispuldi andur
Toite/ooterežiimi indikaator
- Pöleb ooterežiimis punase tulega.
- Seadme sisselülitamisel kustub punane tuli.
Puutesensor
Saate soovitud nupufunktsiooni kasutada puudutades.
ETTEVALMISTUS
TAGAPANEELI TEAVE
- Teie teler võib erineda pildil olevast.
42/50PJ2**, 50/60PK2**
(Ainult 42/50PJ2**) (Ainult 50/60PK2**)
1. **Toitejuhtme pesa**
See teler töötab vahelduvvoolutoitega. Pinge on toodud tehniliste andmete leheküljel. (► lk 113 kuni 114) Arge mingil juhul proovige telerit kasutada alalisvoolutoitega.
2. **Pesa Euro Scart (AV1/AV2)**
Ühendage sellesse pistikupessa välisseadme SCART-sisend või -väljund.
3. **HDMI/DVI IN-sisend**
Ühendage HDMI-signaal sisendisse HDMI IN. Või ühendage DVI(VIDEO)-signaal DVI ja HDMI vahelise kaabliga porti HDMI/DVI.
4. **DVI-helisend**
Ühendage DVI helikaabel.
5. **DIGITAALOPTILINE AUDIOVÄLJUND**
Ühendage digitaalne audio mitmesuguste seadmetega. Ühendage digitaalse audioseadmega. Kasutage optilist audiokaablit.
6. **RS-232C-sisendport (JUHTIMINE & TEENINDUS)**
Ühendage pistikupessa RS-232 juhtseadme järjestikport. Seda porti kasutatakse teenuse- või hotellirežiimi jaoks.
7. **Komponentsisend**
Ühendage sellesse pistikupessa komponentvideo-audioseade.
8. **Antennisisend**
Ühendage antenn või kaabel sellesse pistikusse.
9. **VAID TEENINDUSE PORT**
10. **PCMCIA (Personal Computer Memory Card International Association) Card Slot**
Sisseage CI-moodul PCMCIA KAARDIPESSA. (See element ei ole kaasas kõigi mudelitega.)
1 Toitejuhtme pesa
See teler töötab vahelduvvoolutoitega. Pinge on toodud tehniliste andmete leheküljel. (lk 113 kuni 114) Ärge mingil juhul proovige telerit kasutada alalisvoolutoitega.
2 Pesa Euro Scart (AV1/AV2)
Ühendage sellesse pistikupessa välisseadme SCART-sisend või -väljund.
3 HDMI/DVI IN-sisend
Ühendage HDMI-signaal sisendisse HDMI IN. Või ühendage DVI(VIDEO)-signaal DVI ja HDMI vahelise kaabliga porti HDMI/DVI.
4 RGB/DVI Audiosisend
Ühendage arvuti või DVI helikaabel.
5 DIGITAALOPTILINE AUDIOVÄLJUND
Ühendage digitaalne audio mitmesuguste seadmetega.
Ühendage digitaalse audioseadmega. Kasutage optilist audiokaablit.
6 RS-232C-sisendport (JUHTIMINE & TEENINDUS)
Ühendage pistikupessa RS-232 juhtseadme järjestikport.
Seda porti kasutatakse teenuse- või hotellirežimi jacks.
7 RGB IN sisend
Ühendage arvuti väljundiga.
8 Komponentsisend
Ühendage sellesse pistikupessa komponentvideo-audioseade.
9 Antennisisend
Ühendage antenn või kaabel sellesse pistikusse.
10 USB sisend
Ühendage USB-mäluseade sellesse pistikusse.
11 PCMCIA (Personal Computer Memory Card International Association) Card Slot
Sisestage CI-moodul PCMCIA KAARDIPESSA. (See element ei ole kaasas kõigi mudelitega.)
12 Audio-videosisend
Ühendage sellesse pistikupessa välisseadme audio-videoväljund.
1 Toitejuhtme pesa
See teler töötab vahelduvvoolutoitega. Pinge on toodud tehniliste andmete leheküljel. (lk 113 kuni 114) Ärge mingil juhul proovige telerit kasutada alalisvoolutoitega.
2 Pesu Euro Scart (AV1/AV2)
Ühendage sellesse pistikupessa välisseadme SCART-sisend või -väljund.
3 HDMI/DVI IN-sisend
Ühendage HDMI-signaal sisendisse HDMI IN. Või ühendage DVI(VIDEO)-signaal DVI ja HDMI vahelise kaabliga porti HDMI/DVI.
4 RGB/DVI Audiosisend
Ühendage arvuti või DVI helikaabel.
5 DIGITAALOPTILINE AUDIOVÄLJUND
Ühendage digitaalne audio mitmesuguste seadmetega. Ühendage digitaalse audioseadmega. Kasutage optilist audiokaablit.
6 RS-232C-sisendport (JUHTIMINE & TEENINDUS)
Ühendage pistikupessa RS-232 juhtseadme järjestikport. Seda porti kasutatakse teenuse- või hotellirežiimi jaoks.
7 RGB IN sisend
Ühendage arvuti väljundiga.
8 Komponentsisend
Ühendage sellesse pistikupessa komponentvideo-audioseadme.
9 Antennisisend
Ühendage antenn või kaabel sellesse pistikusse.
10 USB sisend
Ühendage USB-mäluseade sellesse pistikusse.
11 PCMCIA (Personal Computer Memory Card International Association) Card Slot
Sisestage CI-moodul PCMCIA KAARDIPESSA. (See element ei ole kaasas köigi mudelitega.)
12 Audio-videosisend
Ühendage sellesse pistikupessa välisseadme audio-videoväljund.
ALUSE PAIGALDAMINE
(Välja 60PK5**, 60PK2**)
- Teie teler võib erineda pildil olevast. Pannes kokku laud-tüüpi statiivi, kontrollige, kas polt on lõpuni keeratud. (Kui ei ole lõpuni keeratud, võib toode peale paigaldamist kalduda ettepoole.) Kui keerate polti liiga tugevasti, võib polt keermeteal avatud surve tõttu üle keeruda.
1. Asetage teler ettevaatlikult, ekraan allapoole, polsterdatud pinnale, et kaitsta ekraani vigastuste eest.
2. Ühendage statiivi korpusse osad teleril asuva statiivi alusega.
3. Ühendage teler näidatud viisil.
4. Kinnitage need 4 polti tugevasti teleri tagumisel küljel olevatesse aukudesse.
TAGAKATE JUHTMETE SEADMISEKS
- Teie teler võib erineda pildil olevast. Pärast kaablite vajalikul viisil ühendamist paigaldage KAABLIHOIDIK näidatud viisil ja köitke kaablid kokku.
KUI TE EI KASUTA LAUA TÜÜPI TELERIALUST
- Teie teler võib erineda pildil olevast. Seinapaigalduskonsooli paigaldamisel kasutage kaitsekaant.
Ühendage KAITSEKATE teleriga. Kuulete klöpsatust.
PÖÖRLEV ALUS
- Teie teler võib erineda pildil olevast. Pärast televiisori paigaldamist saate seda käsitsi kuni 20 kraadi võrra paremale või vasakule kohandada, et see sobiks paremini teie vaatepositsiooniga.
ETTEVALMISTUS
PAIGALDAMISÕUANDED
- Ostke poest teleri turvalisuse parandamiseks ja teleri seinale kinnitamiseks vajalikud komponendid.
- Paigutage teleri seinale lähedale, et vältida selle ümbertõukamise ohtu.
- Juhendid allpool näitavad turvalisemat viisi teleri ülesseadmiseks, milleks on selle seinale külge kinnitamine, vältimaks nõnda ümbertõmbamise ohtu. See hoiab telerit ettepoole kukkumast ja vigastusi põhjustamast.
Samuti kaitseb see telerit vigastuste eest.
Tagage, et lapsed teleril ei roni ega ripu.
1. Kasutage toote seinale kinnitamiseks röngaspolte või teleri konsooli ja polte, nagu joonisel näha.
(Kui teie teleril on poldid aaskruvides, lõdvendage need.)
* Paigaldage röngaspolid või teleri konsooli poldid ja pingutage need ülemistes avades tugevasti kinni.
2. Kinnitage seinakonsool poltidega seinale. Sobitage seinale paigaldatud konsooli kõrgus.
3. Kasutage toote kinnitamiseks tugevat trossi. Ohutum on siduda tross nii, et see paikneb toote ja seinavahel horisontaalselt.
MÄRKUS
- Toote teisaldamisel mõnda teise kohta võtke kõigepealt tross lahti.
- Kasutage hoidikut või kappi, mis on toote suurust ja kaalu arvestades piisavalt tugev.
- Toote ohutuks kasutamiseks veenduge, et paigaldatud konsooli kõrgus vastab toote omale.
Telerit saab paigaldada mitmesugusel viisil, nagu näiteks seinale, lauale jne.
Teler on ette nähtud paigaldamiseks horisontaalasendisse.
MAANDUS
Ühendage kindlasti maandusjuhe, et vältida võimalikku elektrilööki. Kui sobivat maandusmeetodit pole käepärast, laske kvalifitseeritud elektrikul paigaldada eraldi kaitseelülitit. Ärge proovige seadet maandada telefonijuhtmete, pikevarraste või gaasitorudega ühendamise teel.
PAIGALDAMINE LAUALE VÕI TELERIKAPILE
Jätke piisava õhuringluse tagamiseks teleri kõikide osade ümber 10 cm vaba ruumi.
SEINAPAIGALDUS
HORISONTAALPAIGALDUS
- Soovitame teleri seinale paigaldamiseks kasutada LG seinapaigalduskonsooli.
- Soovitame osta seinapaigalduskonsooli, mis vastab VESA standardile.
- LG soovitab lasta konsooli seinale paigaldada kvalifitseeritud professionaalset paigaldajal.
MÄRKUS
- Paigaldamiseks sobib põranda suhtes püstloodis tugev sein.
- Kui soovite teleri paigaldada lakke või kaldseinale, tuleks kasutada spetsiaalseid seinapaigaldusalust.
- Seina pind, millele teler paigaldatakse, peaks olema teleri raskuse kandmiseks piisava tugevusega — nt betoon, naturaalne kivi, tellised või õõnesplokk.
- Paigaldamisel kasutatavate kruvide tüüp ja pikkus sõltub kasutatavast seinapaigaldusalusest. Lisateavet leiate paigaldusalusega kaasas olevatest juhistest.
- LG ei vastuta vale paigaldamise tõttu tekkinud õnnetustele või esemete ja teleri kahjustuste eest:
- kui on kasutatud VESA-le mittevastavat paigaldusalust;
- kui paigalduskruvid on valesti kinnitatud, mistõttu teler on kukkunud ja inimesed on vigu saanud;
- kui ei ole järgitud soovitatud paigaldusmeetodit.
KAUGJUHTIMISPULDI NUPPIDE FUNKTSIOONID
(Välja 42/50PJ2**, 50/60PKZ**)
Kaugjuhtimispuldi kasutamisel suunake see teleri kaugjuhtimisandurile.
| Nupud | Funktsioon |
|---------------------|---------------------------------------------------------------------------|
| (POWER) | Lülitab seadme ooterežiimist sisse või töötava seadme välja ooterežiimi. |
| ENERGY SAVING | Reguleerige teleri energiasäästmise režiimi. |
| AV MODE | Aitab valida ja seadistada pilti ning heli AV seadmega ühendamisel. |
| INPUT | Väline sisendrežiim vaheldub korrapärases järjekorras. |
| TV/RAD | Valib raadio, teleri ja digitelevisiooni kanali. |
| Numbriklahvid 0-9 | Valib programmi. Valib menüü nummerdatud üksuse. |
| LIST | Kuvab programmitabeli. |
| Q.VIEW | Naaseb eelmise programmi vaatele. |
| MENU | Valib menüü. Kustutab kõik ekraanil olevad kuvad ja naaseb mis tahes menüüst teleri vaatamisele. |
| GUIDE | Näitab programmi ajakava. |
| Q. MENU | Valige soovitud kiirmenüü allikas. (Kuvasuhe, Selge hääli, Pildirežiim, Helirežiim, Audio, Unetaimer, Lemmik, Energiasääst.) |
| BACK | Võimaldab kasutajal interaktiivses rakenduses, EPG-s või muus kasutaja interaktiivsöoni funktsioonis liikuda ühe sammu võrra tagasi. |
| INFO | Näitab käesolevat ekraaniinfot. |
| EXIT | Kustutab kõik ekraanil olevad kuvad ja naaseb mis tahes menüüst teleri vaatamisele. |
| RINGLÜLITI | Võimaldab navigeerida ekraanimenüüdél ja reguleerida süsteemi säteid oma eelistuste järgi. |
| OK | Aktsepteerib valiku või kuvab praeguse režiimi. |
| Värvilised nupud | Neid nuppe kasutatakse teleteksti (ainult funktsiooniga TELETEXT mudelitel) või Progr. redigeerimine funktsiooni (Progr. redigeerimine) jaoks. |
| TELETEKSTI NUPUD | Neid nuppe kasutatakse teleteksti jaoks. Üksikasjalikult lisateavet leiiate jaotisesest "Teletekst". |
| SUBTITLE | Taastab digitaalrežiimis teie eelistatud subtiitri. |
1 TELETEKSTI NUPUD
SUBTITLE Taastab digitaalrežiimis teie eelistatud subtiitri.
**HELITUGEVUS ÜLES/ALLA**
Reguleerib helitugevust.
**FAV**
Kuvab valitud lemmikprogrammi.
**MARK (MÄRGISTUS)**
Märgistage ja eemaldage märgistus salvestatud programmideid USB menüüs.
Valige Pildivisardi sätete rakendamiseks sisend.
**RATIO**
Valib teie soovitud pildi kuvasuhtte.(▶ p.71)
**MUTE**
Lülitab heli sisse või välja.
**Programm ÜLES/ALLA**
Valib programmi.
**PAGE UP/DOWN (LEHEKULG ÜLES/ALLA)**
Liigutab infot ekraanil edasi ekraanitääe kaupa.
**SIMPLINK/USB menü juhtimisnupud**
Juhib SIMPLINK-i või USB-menüüd (fotoloendit ja muusikaloendit või filmiloendit(Ainult 42/50PJ5**, 42/50PJ6**, 50PK3**, 50/60PK5**, 50PK7**)).
**FREEZE**
Hetkepildi peatamine ekraanil. (See ei tööta USB-režimis ja Simplinki režimis.)
Teler naaseb automaatselt tavakuvale, kui signaali ei võeta vastu või 5 minuti jooksul ei tehta ühtegi toimingut.
**Simplink**
Vaadake teleriga ühendatud AV-seadmete loendit.
Kui vajutate sellele nupule, ilmub ekraanile menüü Simplink. (▶ p.35)
**AD**
Lülitab funktsiooni Audio Description (Audio kirjeldus) sisse või välja.
---
**Patareide paigaldamine**
- Avage patareilahtri kaas kaugujuhtimispuldi tagaküljal ning pange patareid öiget polaarust silmas pidades sisse (+ ja +, - ja -).
- Paigaldage kaks 1.5 V AAA-patarei. Ärge paigaldage vanu või kasutatud patareisiid koos uutega.
- Sulgege kaas.
- Patareide eemaldamiseks teostage paigaldamise toimingud tagurpidises järjestuses.
KAUGJUHTIMISPULDI NUPPIDE FUNKTSIOONID
(Ainult 42/50PJ2**, 50/60PK2**)
Kaugjuhtimispuldi kasutamisel suunake see teleri kaugjuhtimisandurile.
| Nup | Funktsioon |
|-----|------------|
| (POWER) | Lülitab seadme ooterežiimist sisse või töötava seadme välja ooterežiimi. |
| ENERGY SAVING (ENERGIA SÄASTMINE) | Reguleerige teleri energiasäästmise režiimi. (p.74) |
| AV MODE (AV REŽIIM) | Aitab valida ja seadistada pilti ning heli AV seadmega ühendamisel. (p.38) |
| INPUT | Väline sisendrežiim vaheldub korrapärases järjekorras. (p.32) |
| TV/RAD | Valib raadio, teleri ja digitelevisiooni kanali. |
| Numbriklahvid 0 kuni 9 | Valib programmi. |
| LIST | Kuvab programmitabeli. (p.30) |
| Q.VIEW | Naaseb eelmise programmi vaatele. |
| MENU | Valib menüü. |
| GUIDE | Näitab programmi ajakava. (p.68) |
| Q. MENU | Valige soovitud kiirmenüü allikas. (Kuvasuhe, Selge hääl II, Pildirežiim, Helirežiim, Audio, Unetaimer, Lemmik, Energiasääst) (p.15) |
| BACK | Võimaldab kasutajal interaktiivses rakenduses, EPG-s või muus kasutaja interaktsiooni funktsioonis liikuda ühe sammu võrra tagasi. |
| INFO | Näitab käesolevat ekraaniinfot. |
| EXIT(VÄLJUMINE) | Kustutab kõik ekraanil olevad kuvad ja naaseb mis tahes menüüst teleri vaatamisele. |
| RINGLÜLITI (üles/alla/vasak ule/paremale) | Võimaldab navigeerida ekraanimenüüdel ja reguleerida süsteemi sätteid oma eelistuste järgi. |
| OK | Aktsepteerib valiku või kuvab praeguse režiimi. |
| Värvilised nupud | Neid nuppe kasutatakse teleteksti jaoks. Üksikasjalikku lisateavet leiiate jaotisesest "Teletekst". (p.107) |
| TELETEKSTI NUPUD | Neid nuppe kasutatakse teleteksti jaoks. Üksikasjalikku lisateavet leiiate jaotisesest "Teletekst". (p.107) |
| SUBTITLE | Taastab digitaalrežiimis teie eelistatud subtiitri. |
**HELITUGEVUS ULES/ALLA**
Reguleerib helitugevust.
**FAV**
Kuvab valitud lemmikprogrammi.
**MARK (MÄRGISTUS)**
Märgistage ja eemaldage märgistus salvestatud programmidel USB menüs.
Valige Pildiviisardi säete rakendamiseks sisend.
**RATIO**
Valib teie soovitud pildi kuvasuhtte.(▶ p.71)
**MUTE**
Lülitab heli sisse või välja.
**Programm ÜLES/ALLA**
Valib programmi.
**PAGE UP/DOWN (LEHEKÜLG ÜLES/ALLA)**
Liigutab infot ekraanil edasi ekraanitäie kaupa.
**SIMPLINKi juhtnupud**
Juhib SIMPLINK’i.
**FREEZE**
Hetkepildi peatamine ekraanil. (See ei tööta USB-režiimis ja Simplinki režiimis.)
Teler naaseb automaatselt tavakuvale, kui signaali ei võeta vastu või 5 minuti jooksul ei tehta ühtegi toimingut.
**SIMP LINK**
Vaadake teleriga ühendatud AV-seadmete loendit.
Kui vajutate sellele nupule, ilmub ekraanile menüü Simplink. (▶ p.35)
---
**Patareide paigaldamine**
- Avage patareilahtri kaas kaugujuhitimispuldi tagaküljel ning pange patareed öiget polaarsust silmas pidades sisse (+ ja +, - ja -).
- Paigaldage kaks 1,5 V AAA-patareid. Ärge paigaldage vanu või kasutatud patareisid koos uutega.
- Sulgege kaas.
- Patareide eemaldamiseks teostage paigaldamise toimingud tagurpidises järjestuses.
VÄLISSEADMETE HÄÄLESTUS
Seadmete kahjustuste vältimiseks ärge mingil juhul ühendage ühtki toitejuhet enne, kui olete lõpetanud köigi seadmete ühendamise.
ANTENNI ÜHENDAMINE
Pildi optimaalse kvaliteedi tagamiseks reguleerige antenni suunda.
Antenni kaablit ega muundurit tarnekomplektis ei ole.
Antenni pistmik seinal
Korterelamu (ühendus seinal oleva antennipistmikuga)
Raadiosageduskoaksiaalkaabel (75 Ω)
Eramaja (ühendus välisantenni seinapistmikuga)
Välisantenn (VHF, UHF)
Antenni
UHF (ultrakörgsagedus)
VHF (ülikörgsagedus)
Halvas levialas paigaldage parema pildikvaliteedi saamiseks antennivõimendi, nagu näha parempoolsel joonisel.
Kui peate signaali poolitama kahe teleri jaoks, kasutage ühendamisel antennisignaali jaoturit.
VÄLISSEADMETE HÄÄLESTUS
- Seadmete kahjustuste vältimiseks ärge mingil juhul ühendage ühtki toitejuhet enne, kui olete lõpetanud kõigi seadmete ühendamise.
- Selles peatükis VÄLISSEADMETE HÄÄLESTAMISE kohta kujutatakse joonistel peamiselt mudeleid 50/60PK5**.
- Teie teler võib erineda pildil olevast.
Ühendamine komponentkaabliga
- See teler võtab vastu digitaalseid RF või kaabli kaudu saabuvaid signaale ilma välise digitaalpealiskarbita. Kui te aga võtate digitaalsignaale vastu digitaalpealiskarbit või mõnest muust välis-digitaalseadmest, tutvuge alltoodud joonisega.
1. Ühendage välisseadmete (digiboks, DVD-mängija vms) videoväljundid (Y, PB, PR) teleri COMPONENT IN VIDEO pesadesse.
2. Ühendage välisseadmete (digiboks, DVD-mängija vms) heliväljundid teleri COMPONENT IN AUDIO pesadesse.
3. Lülitage välisseadmed sisse. (Vt juhiseid välisseadmete kasutusjuhenditest.)
4. Valige kaugjuhtimispuldi nupu INPUT (SISEND) abil sisendallikas Component (Komponent).
▶ HDMI-audio toetab vorminguid: Dolby Digital, PCM DTS-audiovormingut ei toetata.
| Signaal | Komponent | HDMI |
|-------------|-----------|------|
| 480i/576i | O | X |
| 480p/576p | O | O |
| 720p/1080i | O | O |
| 1080p | O | O |
(50 Hz / 60 Hz ainult) (24 Hz / 30 Hz / 50 Hz / 60 Hz)
Komponentsisendpordid
Parema piltdikvaliteedi saamiseks ühendage DVD-mängija komponentsisendportidega, nagu allpool näha.
| Teleri komponentpordid | Y | Pb | Pr |
|------------------------|---|----|----|
| DVD-mängija videoväljundpordid | Y | B-Y | R-Y |
| | Y | Cb | Cr |
| | Y | Pb | Pr |
HDMI-kaabliga ühendamine
1. Ühendage välisseadme (digiboks, DVD-mängija vms) HDMI-väljund teleri **HDMI/DVI IN1** (või **HDMI/DVI IN**) , **HDMI IN 2**(Välja 42/50PJ2**) või **HDMI IN 3**(Ainult 50/60PK5**, 50PK7**) pesasse.
2. Lülitage välisseadmed sisse.
(Vt juhiseid välisseadmete kasutusjuhenditest.)
3. Valige kaugjuhtimispuldi nupu **INPUT** (SISEND) abil sisendallikas **HDMI1**(või **HDMI**), **HDMI2**(Välja 42/50PJ2**) või **HDMI3**(Ainult 50/60PK5**, 50PK7**) .
MÄRKUS
▶ HDMI-kaabli abil võib teler samaaegselt vastu võtta video- ja audiosignaali.
▶ Kui DVD-seade ei toeta funktsiooni Auto HDMI, siis peate vastavalt häälestatama väljunderaldusvöime.
▶ Kontrollige, et teie HDMI-kaabli versioon oleks 1.3 või uuem.
Kui HDMI-kaablid ei toeta HDMI versiooni 1.3, võib ette tulla pildi vilkumist või pole pilti üldse. Palun kasutage uusimaid kaableid, mis toetavad vähemalt HDMI versiooni 1.3.
Ühendamine HDMI-DVI-kaabliga
1. Ühendage digiboksi või arvuti DVI-väljund teleri **HDMI/DVI IN 1**(või **HDMI/DVI IN**) pesasse.
2. Ühendage digiboksi või arvuti heliväljund teleri **AUDIO IN (RGB/DVI)**(või **AUDIO IN (DVI)**) pesasse.
3. Lülitage digiboks/arvuti ja teler sisse.
(Vt juhiseid digiboksi või arvuti kasutusjuhendist.)
4. Valige kaugjuhtimispuldi nupu **INPUT** (SISEND) abil sisendallikas **HDMI1**(või **HDMI**).
Ühendamine europistmikuga Euro Scart
1. Ühendage välisseadme (DVD-mängija, videomagnetofon vms) Euro SCART pistnik teleri AV1 Euro SCART pesasse.
2. Lülitage välisseadmed sisse.
(Vt juhiseid välisseadmete kasutusjuhenditest.)
3. Valige kaugujuhtimispuldi nupu INPUT (SISEND) abil sisendallikas AV1.
- Kui ühendus on pesaga Euro Scart AV2, valige sisendallikaks AV2.
| Scart | Sisend | Väljund |
|-------|--------|---------|
| | Video | Audio | RGB | Video, Audio |
| AV1 | O | O | O | Ainult analoog |
| AV2 | O | O | X | Saadakavad väljundid on analog, DTV, AV1, AV2, AV3 (Välja 42/50PJ2**, 50/60PK2**) |
| Praegune sisendi režiim | Väljundi tüüp | AV1 (teleriväljund) | AV2 (monitori väljund) | AV2 (Kui toimub DTV plaanitud salvestus, kasutades salvestusseadmeid.) |
|-------------------------|--------------|---------------------|------------------------|---------------------------------------------------------------------|
| Digitaalteler | X | | O | O |
| Analoogteler, AV1 | O | O | O | O |
| Komponent/RGB | O | X | | (Sisendrežiim on konverteeritud DTV-le.) |
| HDMI | X | X | | |
| AV2 | O | O | O | |
(Välja 42/50PJ2**, 50/60PK2**)
MÄRKUS
- Kui soovite kasutada kaablit EURO Scart, peate kasutama varjestatud kaablit.
USB-SISSE HÄÄLESTUS (Välja 42/50PJ2**, 50/60PK2**)
1. Ühendage USB-seade USB-sisestuspesaga, mis asub teleri küljel.
2. Pärast USB-sisestuspesade ühendamist kasutage DVR-funktsiooni. (lk 48)
Ühendamine RCA-kaabliga (Välja 42/50PJ2**, 50/60PK2**)
1. Ühendage teleri ja videomagnetofoni/välisseadme vahelised AUDIO/VIDEO juhtmed. Jälgige pistikute värvte (video = kollane, vasakpoolne audio = valge, parempoolne audio = punane).
2. Pistke videokassett magnetofoni ja vajutage nuppu PLAY (ESITA). Lisateavet leiiate videomagnetofoni kasutusjuhendist. Või aktiveerge vastav välisseade. (Lisateavet leiiate välisseadme kasutusjuhendist.)
3. Valige kaugjuhtimispuldi nupu INPUT (SISEND) abil sisendallikas AV3.
MÄRKUS
▶ Kui teil on monovideomagnetofon, ühendage videomagnetofoni audiokaabel teleri pistikupessa AUDIO L/MONO.
Ühendamine RF kaabliga
Pildimüra (häirete) vältimiseks jätke videomagnetofoni ja teleri vahele piisav vahemaa.
1. Ühendage videomagnetofi (VCR) pesa ANT OUT (ANTENN VÄLJA) teleri pesaga ANTENNA IN (ANTENN SISSE).
2. Ühendage antennikaabel videomagnetofi (VCR) pesaga ANT IN (ANTENN SISSE).
3. Vajutage videomagnetofi nuppu PLAY (ESITA) ja sobitage teleri ja videomagnetofi vastavad programmid.
VÄLISSEADMETE HÄÄLESTUS
Ühendamine 15-viigulise D-sub-kaabliga (Välja 42/50PJ2**, 50/60PK2**)
Sellel teleril on isehäälestusfunktsioon, mis tähistab, et personaalarvuti kohandub ise teleri sätetega.
1. Ühendage personaalarvuti RGB-väljund teleri pesaga RGB IN (PC).
2. Ühendage pealiskarbi audioväljundid teleri pesaga AUDIO IN (RGB/DVI).
3. Lülitage personaalarvuti ja teler sisese.
4. Valige kaugujuhtimispuldi nupu INPUT (SISEND) abil sisendallikas RGB.
CI MOODULI SISESTAMINE
- Šifreeritud (tasuliste) teenuste vaatamiseks digitaalses TV-režiimis.
- See funktsioon pole kõikides maades kasutusel.
1. Sisestage CI moodul televiisori PCMCIA (Personal Computer Memory Card International Association) kaardipesasse.
Üksikasju vaadake lk 29.
MÄRKUS
▶ Kontrollige, kas CI-moodul on PCMCIA kaardipesasse sisestatud õiges suunas. Kui moodul ei ole õigesti sisestatud, võib see telerit ja PCMCIA kaardipesa kahjustada.
Kontrollige seda punkti näidatud viisil ja sisestage CI-moodul.
DIGITAALSE AUDIOVÄLJUNDI SEADISTUS
Digitaalse audioväljundi (optiline) pordi kaudu saatke televiisori audio välisse audioseadmesse. Kui soovite nautida digitaalset edastust läbi 5.1-kanali kõlarite, ühendage teleri taga olev OPTICAL DIGITAL AUDIO OUT-terminal (optilise digitaalse audioväljundi terminal) DVD kodukinoga (või võimendiga).
1. Ühendage optilise kaabli üks ots televiisori digitaalse audioväljundi (optiline) porti.
2. Ühendage optilise kaabli teine ots audiovarustuse digitaalsesse audiosisendisse (optiline).
3. Seadke AUDIO-menüüs “TV Speaker option - Off” (TV kõlar – väljas). (►lk 90). Kasutamiseks vaadake väliste audioseadmete käsiraamatut.
ETTEVAATUST
► Ärge vaadake optilise väljundpordi sisse. Laserkiirde vaatamine võib teie nägemist kahjustada.
### Kuva toetatav eraldusvõime (RGB-PC-režiim)
| Eraldusvõime | Horisontaalsagedus (kHz) | Vertikaalsagedus (Hz) |
|----------------|--------------------------|-----------------------|
| 720x400 | 31,468 | 70,08 |
| 640x480 | 31,469 | 59,94 |
| 800x600 | 37,879 | 60,31 |
| 1024x768 | 48,363 | 60,00 |
| 1280x768 | 47,78 | 59,87 |
| 1360x768 | 47,72 | 59,8 |
| 1280x1024 | 63,98 | 60,02 |
| 1400x1050 | 65,317 | 59,979 |
| 1920x1080 | 66,587 | 59,934 |
(Ainult 50PK3**, 50/60PK5**, 50PK7**.)
### HDMI/DVI-DTV režiim
| Eraldusvõime | Horisontaalsagedus (kHz) | Vertikaalsagedus (Hz) |
|----------------|--------------------------|-----------------------|
| 640x480 | 31,649 | 59,94 |
| 720x480 | 31,47 | 59,94 |
| 720x576 | 31,25 | 50,00 |
| 1280x720 | 37,50 | 50,00 |
| 1920x1080 | 28,125 | 50,00 |
| | 33,72 | 59,94 |
| | 33,75 | 60 |
| | 27,00 | 24,00 |
| | 33,75 | 30 |
| | 56,25 | 50,00 |
| | 67,433 | 59,94 |
| | 67,50 | 60 |
MÄRKUS
▶ Vältige liikumatu pildi pikaajalist hoidmist teleri ekraanil. Liikumatu kinnispildi jälgend võib püsivalt ekraanile jääda; võimaluse korral kasutage ekraanisästäjat.
▶ PC-režiimis võib esineda teatud mūra olenevalt eraldusvõimest, vertikaalkujundist, kontrastist või heledustest. Sel juhul muutke PC-režiimi eraldusvõimet, vahetage värskendussagedust või reguleerige menüü abil heledust ja kontrasti, kuni pilt on puhas. Kui personaalarvuti graafikakaardi värskendussagedust ei saa muuta, vahetage graafikakaart või konsulteerige graafikakaardi valmistajaga.
▶ Horisontaal- ja vertikaalsageduse sünkrooniseerimise sisendkuju on eraldatud.
▶ Soovitame arvutirežiimis kasutada 1024x768, 60 Hz(Ainult 42PJ3**, 42PJ5**, 42PJ6**), 1360x768, 60 Hz(Ainult 50PJ3**, 50PJ5**, 50PJ6**), 1920x1080, 60 Hz(Ainult 50PK3**, 50/60PK5**, 50PK7**)— see peaks andma parima pildikvaliteedi.
▶ Ühendage personaalarvuti monitori väljundpordi signaalkaabel RGB (PC) seadmepordiga või personaalarvuti signaalkaabel HDMI-väljundpordist HDMI IN (või HDMI/DVI IN) seadmepordiga.
▶ Ühendage personaalarvuti audiokaabel teleri AUDIO-sisendiga. Audiokaablid ei ole teleriga kaasas.
▶ Helikaardi kasutamisel reguleerige vastavalt arvuti heli.
▶ Kui personaalarvuti graafikakaart ei edasta samaaegselt analoog- ja digitaal-RGB-d, ühendage personaalarvuti kuvamiseks vaid üks RGB või HDMI IN (või HDMI/DVI IN).
▶ Kui personaalarvuti graafikakaart ei edasta samaaegselt analoog- ja digitaal-RGB-d, kohandage seade kas RGB või HDMI IN peale; (teine režiim on seadme poolt automaatselt Plug and Play peale seatud).
▶ DOS-režiim ei pruugi sõltuvalt videokaardist töötada, kui kasutate HDMI DVI- kaablisse.
▶ Liiga pika RGB-PC-kaabli kasutamisel võib ekraanil esineda mūra. Soovitame kasutada mitte üle 5 m pikkust kaablit. See annab parima pildikvaliteedi.
Ekraani seadistus personaalarvuti režiimi (Välja 42/50PJ2**, 50/60PK2**)
Screen Reset(Ekraani algseadistuse taastamine)
Taastab tehase määratud asukoha, suuruse ja faasi algseadistuse.
Funktsioon töötab järgmisel režiimil: RGB[PC]
1. Valige PILT.
2. Valige Ekraan.
3. Valige Lähtesta.
4. Valige Jah.
5. Käivitage Lähtesta.
• Tavapärasesse televaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
AUTO CONFIGURE (AUTOMAATKONFIGUREERIMINE)
(ainult RGB [PC]-režiimis)
Reguleerib automaatselt pildi asendit ja minimeerib kujutise värelust. Kui pilt ei ole siiski piisavalt hea, töötab teie teler korralikult, kuid vajab täiendavat reguleerimist.
Auto configure (Automaatkonfigureerimine)
See funktsioon on ekraani asukoha, suuruse ja faasi automaatseks reguleerimiseks. Kui automaatne konfigureerimine on toimumas, võib kuvatud pilt olla mõne sekundi jooksul ebastabiilne.
1. Valige PILT.
2. Valige Ekraan.
3. Valige Autom. konfig..
4. Valige Jah.
5. Käivitage Autom. konfig..
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
Eraldusvõime valik
Normaalse pildi nägemiseks sobitage RGB-režiimi eraldusvõime arvuti režiimiga.
Funktsioon töötab järgmises režiimis: RGB[PC]-režiim.
1. Valige PILT.
2. Valige Ekraan.
3. Valige Eraldusvõime.
4. Valige soovitud eraldusvõime.
5. Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
Ekraani asukoha, formaadi, faasi reguleerimine
Kui pilt ei ole päras automaatreguleerimist selge ning eriti kui märgid värelevad, saate pildi faasi käsitsi reguleerida.
Funktsioon töötab järgmises režiimis: RGB[PC]-režiim.
1. Valige PILT.
2. Valige Ekraan.
3. Valige Asend, Suurus või Faas.
4. Tehke vajalikud seadistused.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
TELERI VAATAMINE / PROGRAMMIDE JUHTIMINE
TELERI SISSELÜLITAMINE
- Teleri funktsioonide kasutamiseks peate selle sisse lülitama.
1 Esmalt ühendage voolujuhe öigesti.
Sel hetkel siirdub teler ooterežiimi.
2 Ooterežiimis teleri sisselülitamiseks vajutage teleril nuppe 0 / I, INPUT või P ^ V kaugjuhtimispuldil nuppe POWER, INPUT, P ^ V või mõnda numbrinuppu.
Lähtestamise seadmine
1 Kui pärast teleri sisselülitamist on ekranil OSD (ekraanikuva), saate valida keele (Language), kohandada režiimiseadeid (Mode Setting), valida riigi (Country) või (kui riigiks on valitud Prantsusmaa) määrata parooli (Set Password) ning reguleerida automaatset häällestust (Auto Tuning).
MÄRKUS:
a. Kui sulgete ilma algseadistust lõpetamata, saab taas kuvada menüüd Initial Setting (Algseadistus).
b. Vajutage nuppu BACK nuppu., et muuta käesolev OSD eelenenud OSD-ks.
c. Nendes riikides, kus puudub normeeritud digitelevisiooni levi, ei pruugi mõned digitelevisiooni funktsioonid töötada, sõltuvalt digitelevisiooni levikeskkonnast.
d. „kodus kasutus“ režiim on kodukeskkonna valikuline säte ja teleri vaikeseade.
e. „Salvestuse demo“ on laokeskkondade valikuline säte. Kui kasutaja muudab pildikvaliteedi andmeid, lähtestatakse toode pärast teatud kindlat aega režiimi „Salvestuse demo“ abil pildikvaliteedile seadistusele.
f. Režiimi (kodus kasutus, Salvestuse demo) saab muuta, käivitades menüüst SUVAND valiku Režiimi seade.
g. Kui riigiks on valitud Prantsusmaa, ei ole parool ‘0’, ‘0’, ‘0’, ‘0’, vaid ‘1’, ‘2’, ‘3’, ‘4’.
PROGRAMMI VALIK
1 Programmi numbri valimiseks vajutage nuppu P ^ V
või mõnda numbrinuppu.
HELITUGEVUSE REGULEERIMINE
1 Helitugevuse reguleerimiseks vajutage nuppu ▲ + või - .
ui soovite heli välja lülitada, vajutage nuppu MUTE (VAIGISTA).
Saate selle funktsiooni tühistada, vajutades nuppe MUTE (vaigista). ▲ + või -, AV Mode (AV-režiim).
QUICK MENU(KIIRMENÜÜ)
Teie teleri ekraanikuva võib veidi erineda juhendis kirjeldatust. Ekraanikuva (OSD) kasutab peamiselt pilte plasmatelerite mudelitele.
Q Menu (kiirmenüü) on funktsioonide menüü, mida sagedamini tarvitatakse.
- **Kuvasuhe**: Valib soovitud pildivormingu.
- Pildi suuruse seadistamiseks valige 14:9, Suum ja Kino suum Ratio menüüst. Peale suumi seadistamise lõpetamist kuvab uuesti kiirmenüü.
- **Selge hääl II**: Eraldades inimhäälte sagedusi teistest helidest, aitab see režiimi paremini inimhäält kuulata.
- **Pildirežiim**: Valib soovitud pildivormingu.
- **Helirežiim**: See funktsioon seadistab automaatselt helitambi sobivaimaks vaadatava pildi tüübiga. Valige soovitud helirežiim.
- **Audio**: Valib heliväljundi.
- **Unetaimer**: Seadistab unetaimeri.
- **Lemmik**: Valib lemmikprogrammi.
- **USB-seade**: Valige „Valjuta“ USB seadme lahtühendamiseks.(Väljar 42/50PJ2**, 50/60PK2**)
- **Energiasääst**: Valib teie soovitud energiasäästmise režiimi. (Ainult 42/50PJ2**, 50/60PK2**)
---
1. **Kuvage kõik menüüd.**
2. **Valige soovitud allikas.**
3. **Tavalisele TV-pildile naasmiseks vajutage Q.MENU nuppu.**
- Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
EKRAANIMENÜÜDE VALIK JA REGULEERIMINE
Ekraanikuva (OSD) kasutab peamiselt pilte plasmatelerite mudelitele.
1. Kuvage kõik menüüd.
2. Valige menüüst nimetus.
3. Valige pop up menüü.
• Vajutage nuppu INFO ning saate vaadata menüüd Lühijuhend (Lihitne kasutusjuhend).
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
MÄRKUS
▶ Analoogrežiim ei saa kasutada CI-info.
PROGRAMMIDE AUTOMAATHÄÄLESTUS
(Väljaspool Soomet ja Rootsit)
Kasutage seda kõikide programmide automaatseks otsimiseks ja salvestamiseks.
Käivitades autoprogrammeeringu, kustutatakse kogu varem salvestatud seadistus. Võimalik on salvestada kuni 1000 programmi. Sõltuvalt levisignaalist võib see number veidi erineda.
1. Valige SEADED.
2. Valige Autom. häälestus.
3. Valige Käivita.
4. Käivitage Autom. häälestus.
• Lukustussüsteemi sisselülitamiseks (Süsteemilukk ‘Sees’) kasutage 4-numbrilise salasõna sisestamisel NUMBRInuppe.
• Kui soovite jätkata automaatset häälestamist, valige nupuga Käivita. Seejärel vajutage nuppu OK. Vastasel korral valige Sule.
• Automaatne nummerdus: otsustage, kas soovite häälestamiseks kasutada ringhäälinguajamade saadetud programminumbreid
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
TELERI VAATAMINE / PROGRAMMIDE JUHTIMINE
PROGRAMMIDE AUTOMAATHÄÄLESTUS
(Ainult Soomes ja Rootsis)
DVB-C automaathäällestus on menüü kasutajatele riikides, kus DVB-kaabel on toetatud. Kasutage seda köikide programmide automaatseks otsimiseks ja salvestamiseks. Käivitades autoprogrammeeringu, kustutatakse kogu varem salvestatud seadistus.
Kui soovite valida antenni,
1. Valige SEADED.
2. Valige Autom. häällestus.
3. Valige Antenn.
4. Valige Käivita.
5. Käivitage Autom. häällestus.
• Lukustussüsteemi sisselülitamiseks (Süsteemilukk ‘Sees’) kasutage 4-numbrilise salasõna sisesdamisel NUMBERnuppe.
• Kui soovite jätkata automaatset häällestamist, valige ˄˅ nupuga Käivita. Seejärel vajutage nuppu OK. Vastasel korral valige Sule.
• Automatne nummerdus: otsustage, kas soovite häällestamiseks kasutada ringhäällinguamaade saadetud programminumbreid
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
Kui soovite valida suvandi Cable (kaabel),
1. Valige SEADED.
2. Valige Autom. häällestus.
3. Valige Kaabel.
4. Tehke vajalikud seadistused.
5. Valige Käivita.
6. Käivitage Autom. häällestus.
- Lukustussüsteemi sisselülitamiseks (Süsteemilukk 'Sees') kasutage 4-numbrilise salasõna sisestamisel NUMBRInuppu.
- Kui soovite jätkata automaatset häällestamist, valige ˄˅ nupuga Ok. Seejärel vajutage nuppu OK. Vastasel korral valige Sule.
- Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
- Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
Kõikide saadaolevate programmide kiireks ja korrektseks otsinguks on vajalikud järgmised väärtsused. "Vaikimisi" on pakutud üldiselt kasutatavad väärtsused, kuid öiged sätteid küsige oma kaabeltelevisiooni pakkujalt.
Kui DVB-kaabli režiimis kasutada automaathäälestust ja valida suvand Full (Täielik), otisib teler kanaleid kõikidel sagedustel vahemikus 110–862 MHz.
Kui programme ei otsita, valides suvandi Default (Vaikimisi), teostage otsing, valides suvandi Full (Täisotsing). Programmide otsimisel suvandi Full (Täisotsing) abil, võib Auto Tuning (Automaatne häällestus) aeg olla liiga pikk.
- **Sagedus**: sisestage kasutaja määratud sagedusvahemik.
- **Sümbolite määr**: Sisestage kasutaja määratud sümboli kiirus (sümboli kiirus: kiirus, milleg seade, nagu modem, saadab sümboleid kanalile).
- **Täis**: Sisestage kasutaja määratud modulatsioon. (Modulatsioon: heli- või videosignaalide laadimine kandjale).
- **Võrgu ID** (Ainult Rootsis): unikaalne igale kasutajale määratud tuvastuskood.
**Märkus**
▶ Valides suvandi „Kaabel” juhul, kui olete eelnevalt valinud Soome või Rootsi, näete menüüd „Channel Auto Update”, mille vaikeolek on „Sees”.
▶ Kui jäätke olekuks „Sees”, värskendatakse automaatselt kanaliteavet võrguandmete muutudes.
▶ Kui „Channel Auto Update” on olekus „Väljas”, siis kanaliteavet ei värskenda.
**PROGRAMMIDE AUTOMAATHÄÄLESTUS**
Kui valite riigi seadistuseks „— —”, (Välja arvatud Soome ja Rootsi)
DVB-C signaali esitamiseks valige jaotises **SUVAND** suvandi **Riik** puhul „—” (välja arvatud Soomes ja Rootsis).
Suvandi **Autom. häällestus** puhul saate valida režiimi **Kasutaja** või **Täis**.
Režiimis **Kasutaja** häällestamisel võib osutuda vajalikuks vastavate kohalike sagedusandmete muutmine; vastavad andmed sõltuvad sealjuures kaabeltelevisiooni teenusepakkujast.
Režiimis **Täis** häällestamisel võivad mõned kaabeltelevisiooni teenusepakkujad teatud kanalid blokeerida ning häällestamisele võib kuluda rohkem aega.
**Märkus**
▶ Tele kaabeltelevisiooni teenusepakkuja võib nõuda teenuse eest tasu või teatud lepingutingimustega nõustumist.
▶ DVB-C kaabel ei pruugi mõnede kaabeltelevisiooni teenusepakkujate korral töötada.
▶ Ühilduvus DVB-C digitaalse kaabeltelevisiooniga pole tagatud.
Programmide käsihäälestus (digitaalrežiimis)
Manuaalne häälestus võimaldab teil lisada oma programminimekirja programme käsitsi.
(Väljaspool Soomet ja Rootsit
& Valides suvandi Antenna (antenn) juhul, kui olete eelnevalt valinud Soome, Roots'i või “--”)
1. Valige SEADED.
2. Valige Manuaalne häälestus.
3. Valige DTV.
4. Valige soovitud kanali number.
• Lukustussüsteemi sisselülitamiseks (Süsteemilukk ‘Sees’) kasutage 4-numbrilise salasõna sisestamisel NUMBRInuppe.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
(Valides suvandi Cable (DVB-kaablirežiim) juhul, kui olete eelnevalt valinud Soome, Rootsi või “--”)
1. Valige SEADED.
2. Valige Manuaalne häältestus.
3. Valige DTV.
4. Tehke vajalikud seadistused.
• Lukustussüsteemi sisselülitamiseks (Süsteemilukk ‘Sees’) kasutage 4-numbrilise salasõna sisestamisel NUMBRInuppe.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
on DVB-kaablirežiimis programmi korrektseks lisamiseks vaja määrata Frequency (sagedus), Symbol rate (sümbolite kiirus) ja Modulation (modulatsioon). Küsige korrektseid väärtsusi oma kaabeltelevisiooni pakkujalt.
Programmide käsihäälestus (analoogrežiimis)
Programmide käsihäälestamine võimaldab jaamu käsitsi häälestaada ja seada neid soovitud järjestusse.
1. Valige SEADED.
2. Valige Manuaalne häälestus.
3. Valige TV.
4. Valige soovitud kanali number.
5. Valige televisioonisüsteem.
6. Valige V/UHF or Kaabel.
7. Valige soovitud kanali number.
8. Alustage otsingut.
9. Valige Salvesta.
- Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
- Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
- Lukustussüsteemi sisselülitamiseks (Süsteemilukk ‘Sees’) kasutage 4-numbrilise salasõna sisesamisel NUMBRInuppe.
- L: SECAM L/L’ (Prantsusmaa)
BG: PAL/BG, SECAM/BG (Euroopa / Ida-Euroopa / Aasia / Uus-Meremaa / Lähis-Ida / Aafrika / Austraalia)
I: PAL/I (Suurbritannia / Iirimaa / Hongkong / Lõuna-Aafrika)
DK: PAL/D/K, SECAM/D/K (Ida-Euroopa / Hiina / Aafrika / SRÜ)
- Mõne teise programmi salvestamiseks korralge juhiseid 4–9.
■ Jaama nime kinnistamine
Saate igale programminumbriile kinnistada viimärgilise jaamanime.
1. Valige SEADED.
2. Valige Manuaalne häältestus.
3. Valige TV.
4. Valige Nimi.
5. Valige talle asukoht ning valige teine nimetus, ja nii edasi. Võite kasutada tähti A kuni Z, numbreid 0 kuni 9, märke +/- ja tühikut.
6. Valige Sule.
7. Valige Salvesta.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
PROGRAMMI REDIGEERIMINE
Programmi numbri vahelejätmine tähendab, et seda ei saa TV-vaatamise ajal nuppu P ▲ ▼ abil valida.
Kui soovite vahelejäetud programmi valida, sisestage NUMBRInuppudega vahetult programmi number või valige see programmi redigeerimise menüüs.
See funktsioon võimaldab salvestatud programme vahele jätta.
Programmide numeratsiooni saate muuta, kasutades funktsiooni „Move” (liiguta), juhul kui automaathäälestuse alustamisel on tühjendatud märkeruut „Automatic Numbering“ (automaatne numeratsioon).
1. Valige SEADED.
2. Valige Progr. redigeerimine.
3. Sisenege Progr. redigeerimine.
4. Valige programm, mida salvestada või vahele jätta.
• Lukustussüsteemi sisselülitamiseks (Süsteemilukk ‘Sees’) kasutage 4-numbrilise salasõna sisestamisel NUMBRInuppe.
• Tavapärasesse terlevaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
DIGITELEVISIOONI/RAADIO REŽIIMIL
■ Programmi numbriga vahelejätmine
1. Valige vahelejäetava programmi number.
2. Muutke programmi number siniseks.
3. Vabastage.
- Programmi numbriga vahelejätmine tähendab, et seda ei saa tavatise TV-vaatamise ajal nupu P abil valida.
- Kui soovite vahelejäetud programmi valida, sisestage NUMBRInuppudega vahetult programmi number või valige see programmi redigeerimises või EPG-s.
IN TV MODE(TELEVISIOONIREŽIIMIL)
See funktsioon võimaldab salvestatud programme kustutada või vahele jätta. Samuti saate liigutada mõnesid kanaleid ning kasutada teisi programminumbreid.
■ Programmi kustutamine
1. Valige kustutava programmi number.
2. Muutke programmi number punaseks.
3. Kustutage. Vabastage.
- Valitud programm kustutatakse, kõiki järgmise programme nihutatakse ühe koha vörra ülespoolle.
■ Programmi teisaldamine
1. Valige ümberpaigutatava programmi number.
2. Muutke programmi number roheliseks.
3. Vabastage.
■ Automaatjärjestamine
1. Käivitage Auto Sort(Automaatjärjestamine).
- Peale automaatjärjestamise käivitamist ei saa te enam programme ise järjestada.
■ Programmi numbriga vahelejätmine
1. Valige vahelejäetava programmi number.
2. Muutke programmi number siniseks.
3. Vabastage.
- Programmi numbriga vahelejätmine tähendab, et seda ei saa tavatise TV-vaatamise ajal nupu P abil valida.
- Kui soovite vahelejäetud programmi valida, sisestage numbrinuppudega vahetult programmi number või valige see programmi redigeerimise või tabeli menüüs.
TARKVARA UUENDUS
Tarkvara uuendus (Software Update) tähendab, et tarkvara saab maapealse digitaalse ülekandejaama kaudu alla laadida.
1. Valige SEADED.
2. Valige Tarkvara uuendus.
3. Valige Sees või Väljas.
- Kui valite Sees, kuvatakse uue tarkvara leidmise teatena kinnitusteate kast.
4. Salvestage.
* Seades “Software Update” (Tarkvara uuendus)
Mõnikord põhjustab uuendatud digitaalse tarkvara informatsiooni ülekanne TV ekraanil järgmise menüü.
Valige YES (Jah), kasutades nuppu < > ning kui näete järgmist pilti.
Kui tarkvaravärskendus on lõpule jõudnud, käivitub süsteem ise.
Lihtrne uuendus: praegusele uuenduse voolle
Kui toide on välja lülitatud, algab allalaadimine.
Kui toide on värskendamise ajal sisse lülitatud, kuvatakse töö kulgu.
Plaanitud uuendus: plaanitud uuenduse voolle
Kui tarkvaravärskenduse menüü on säitel „Off” (Väljas), ilmub teade, pakkudes võimalust lülituda säitlele „On” (Sees).
- Tarkvara uuendamise ajal pidage silmas järgmist:
• Seadme toidet ei tohi katkestada.
• Seadet ei tohi välja lülitada.
• Antenni ei tohi lahti ühendada.
• Pärast tarkvara uuendamist saatte uuendatud tarkvara versiooni kinnitada diagnostika menüüs.
• Tarkvara allalaadimine võib võtta tunni, seega veenduge, et toide jääb allalaadimise ajaks sisse.
DIAGNOSTIKA
See funktsioon võimaldab teile vaadata tootja, mudeli/tüübi, seerianumbri ja tarkvara versiooni informatsiooni.
Kuvatakse *MUX -i informatsioon ja signaali tugevus.
Kuvatakse valitud MUX -i signaali informatsioon ja teenuse nimi.
(*MUX: kõrgem kanalite kataloog digitaalsel edastamisel (üks MUX sisaldab mitut kanalit.))
1. Valige SEADED.
2. Valige Diagnostika.
3. Kuvage valmistaja, mudeli/tüübi, seerianumbri ja tarkvaraversiooni andmed.
4. Kuvage kanaliinfo.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
CI [COMMON INTERFACE (TAVALIIDES)]
INFORMATSIOON
See funktsioon võimaldab vaadata šifreeritud teenuseid (tasulised teenused). Kui eemaldate CI mooduli, siis tasulisi teenuseid vaadata ei saa. Kui moodul on sisestatud CI pessa, pääsete mooduli menüüsse. Mooduli ja kipkaardi ostmiseks võtke ühendust oma edasimüüjaga. Ärge sisestage CI moodulist liiga sageli seadmesse või eemaldage seda. See võib tõrke põhjustada. Kui päras CI mooduli sisestamist lülitate seadme sisse, ei kuule te sageli heli.
Sõltuvalt CI moodulist ja kipkaardist võib piit olla ebaloomulik.
CI (Common Interface- üldine liides) funktsiooni ei või rakendada, tuginedes riigi leviedastuse asjaoludele.
Kui kasutate moodulit CAM (Conditional Access Module – tingimus-pääsumoodul), veenduge, et see vastab täielikult DVB-CI või CI plus nõuetele. CI plus on toetatud ainult Rootsis, Soomes ja Prantsusmaal.
1. Valige SEADED.
2. Valige CI-info.
3. Valige soovitud nimekus: Mooduliinfo, kipkaardi info, keel või tarkvara allalaadimine vm.
4. Salvestage.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
TELERI VAATAMINE / PROGRAMMIDE JUHTIMINE
PROGRAMMITABELI POOLE PÖÖRDUMINE
Mälu salvestatud programme saate kontrollida programmitabeli kuvamise teel.
Minisõnastik
Kuvatakse Locked (Lukustatud) programmis.
Programmi loend
| DTV | 1 BBC |
|-----|-------|
| DTV | 2 BBC |
| DTV | 3 BBC |
Välju
Programmitabeli kuvamine
1. Kuvage Programmi loend.
- Võite avastada mõne sinise programmi. Need on vahelejäetavad programmid, mis häälestati automaatprogrammeerimise või programmide redigeerimise režiimis.
- Moned programmitabelis kanalinumbriga varustatud programmid näitavad, et neile pole kinnistatud jaama nime.
Programmi valik programmitabelis
1. Valige programm.
2. Valige soovitud programmi number.
Režiimi vahetatakse teleri, DTV ja raadio vahel programmist, mida hetkel vaatate.
Programmitabeli sirvimine
1. Pöörake lehekülgi.
2. Taastage normaalne telepilt.
Lemmikprogrammi seadistus
■ Lemmikprogrammi valimine
Lemmikprogrammid on mugav funktsioon, mis võimaldab teil kiiresti vaadata enda valitud programme ilma, et teler peaks läbi vaatama kõik vahapealsed programmid.
(Väljar 42/50PJ2**, 50/60PK2**)
1. Või Valige oma soovitud programm.
2. Valige nupp Lemmik (Lemmik).
3. Valige Lemmik.
4. Naaske teleri vaatamisele.
• See kaasab valitud programmi automaatselt teie lemmikprogrammide loendisse.
■ Lemmikprogrammide loendi kuvamine
1. Kuvage lemmikprogrammide loend.
SISENDITE NIMISTU
HDMI, AV1, 2(SCART), AV3 (Välja 42/50PJ2**, 50/60PK2**), Component ja RGB(Välja 42/50PJ2**, 50/60PK2**) liidesed tehakse kindlaks pistiku tuvastusklemmi abil ja saavad toimida ainult juhul, kui seadmete pinged sobivad.
TV/RAD nuppu kasutades saatte välissisendilt liikuda RF sisendile ning viimasele vaadatud programmile DTV/RADIO/TV režiimil.
(Ainult 50/60PK5**, 50PK7**)
Valige sisendi allikas.
• **Antenn** või **Kaabel**: Valige see digitelevisiooni/televisiooni vaadates. (Digitaalne kaablisisend on saadaval vaid Soomes, Rootsis ja “--”)
• **AV1, AV2, AV3**(Välja 42/50PJ2**, 50/60PK2**): Valige see videot või muud välisseadet vaadates.
• **Komponent**: Valige see DVD või digitaalmuundurit kasutades sõltuvalt konnektorist.
• **RGB**(Välja 42/50PJ2**, 50/60PK2**): Valige arvutiühendust kasutades sõltuvalt konnektorist.
• HDMI1 (või HDMI),
HDMI2 (Välja 42/50PJ2**),
HDMI3 (Ainult 50/60PK5**, 50PK7**): Valige see DVD või digitaalmuundurit kasutades sõltuvalt konnektorist.
ANDMESERVER
(See menu on aktiveeritud ainult lirimaal.)
See funktsioon lubab kasutajatel valida kahe vahel: MHEG (Digitaalne teletext) ja Teletext, kui mölemad on samaaegselt olemas.
Kui on olemas ainult üks neist, on kas MHEG või Teletext aktiveeritud hoolimata sellest, kumma suvandi te valisite.
1. Valige SUVAND.
2. Valige Infoteenus.
3. Valige MHEG või Teletext.
4. Salvestage.
- Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
- Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
SISENDI SILT
Valib igale sisendallikale sildi.
1. Valige SUVAND.
2. Valige Sisendi silt.
3. Valige allikas.
4. Valige märgend.
- Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
- Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
TELERI VAATAMINE / PROGRAMMIDE JUHTIMINE
LÜHIJUHEND
Saate lihtsalt ja efektiivselt ligi teleri andmetele vaadates lihtsat kasutusjuhendit teleris. Simple Manuali (Lihtne kasutusjuhend) kasutamise ajal vaigistatakse heli.
Teie teler võib erineda pildil olevast.
REMOTE CONTROL KEY FUNCTIONS
When using the remote control, aim it directly at the TV.
- Q.VIEW
Returns to the previously viewed programme.
- VOLUME UP/DOWN
Adjusts the volume.
- Q.MENU
Selects the desired quick menu function. (Aspect Ratio, Clear Vision II, Picture Mode, Sound Mode, Audio, Sleep Timer, Favourite, USB Device.)
- MENU
Selects a menu. Clears all on-screen displays and returns to TV viewing from any menu.
WATCHING TV / PROGRAMME CONTROL
Installing Batteries
- Open the battery compartment cover on the back and install the batteries ensuring correct polarity (+ with +, - with -).
- Install two 1.5V AAA batteries. Do not mix old or used batteries with new ones.
- Close cover.
- To remove the batteries, perform the installation actions in reverse.
1. Valige SUVAND.
2. Valige Lühijuhend.
3. Valige kasutusjuhendi osa, mida tahate näha.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
See töötab ainult SIMPLINK'i logoga tähistatud seadmetel. Kontrollige, kas seadmel on SIMPLINK'i logo.
Toode ei pruugi korralikult töötada, kui seda kasutada muude toodetega, millel on HDMI-CEC funktsioonid.
See võimaldab teil juhtida ja esitada teisi teleriga läbi HDMI-kaabli ühendatud AV-seadmeid ilma täien-davate kaablite ja seadistusteta.
Kui te ei soovi Simplink menüüd, siis valige “Valjas”.
1. Valige SUVAND.
2. Valige SIMPLINK.
3. Valige Sees või Väljas.
4. Salvestage.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
SIMPLINK-i logoga kodukinoga ühendamine.
1. Ühendage teleri taga olev terminal HDMI/DVI IN 1 (või HDMI/DVI IN), HDMI IN 2 (Välja 42/50PJ2**) või HDMI IN 3 (Ainult 50/60PK5**, 50PK7**) ja kodukino HDMI-väljundi terminali HDMI-kaablitega.
2. Ühendage teleri taga olev digitaalse audioväljundi terminal ja kodukino digitaalse audiosisendi terminal optiliste kaablitega.
3. Vajutage nuppu SIMPLINK ja valige kõlari menüüst kodukino.
▶ Kodukino funktsiooniga seadme valimisel või selles oleva kandja käivitamisel lülitub valjuhääldi automaatselt funktsioonile HT Speaker (heli taasesitus kodukino abil).
MÄRKUS
▶ Ühendage teleri HDMI/DVI IN või HDMI IN terminal SIMPLINK seadme terminaliga (HDMI-terminal), kasutades HDMI-kaablit.
▶ Valides juhtimispuldi nupu INPUT (sisend) abil teise sisendallika, seade, mis töötab SIMPLINK'i funktsiooniga, seiskub.
SIMPLINKi funktsioonid
Plaadi taasesitus
Juhtige ühendatud AV seadmeid , OK, ja nuppe kasutades.
Otse-esitamine
Pärast AV-seadme teleriga ühendamist võite seadmeid otse juhtida ja esitada andmekandjaid ilma täiendavate seadistusteta.
Valige AV-seade
Võimaldab teil valida ühe teleriga ühendatud AV-seadme ja seda esitada.
Kõigi seadmete toite välja lülitamine
Kui lülitate teleri toite välja, lülituvad kõik ühendatud seadmed välja.
Audioväljundi lülitamine
Pakub lihtsat võimalust audioväljundi lülitamiseks.
Sünkroonedastuse aktiveerimine
Kui HDMI-terminaliga ühendatud Simplinki funktsiooniga seadmed hakkavad mängima, lülitub teler automaatselt sisse.
*Seade, mis on ühendatud teleriga HDMI-kaabli kaudu, aga ei toeta Simplinki, ei näe sellist funktsiooni ette
Märkus: SIMPLINK-i kasutamiseks peab HDMI-kaabel olema üle versiooni 1.3 ning kasutada tuleks *CEC-funktsiooni. (*CEC: tarbija elektroonika kontroll.)
Menüü SIMPLINK
Vajutage nuppe ja seejärel nuppu OK, et valida soovitud SIMPLINKi allikas.
1. **TV-pildile naasmine**: lülitage eelnevale TV-kanalile hetkerežiimist hoolimata.
2. **PLAADI taasesitus**: valige ja taasesitage ühendatud plaati.
Kui on saadaval mitu plaati, kuvatakse plaatide pealkirjad mugavalt ekraani allosas.
3. **Videomagnetofoni (VCR) taasesitus**: esitage ja juhtige ühendatud videomagnetofoni.
4. **Kõvakettaajami (HDD) salvestuste taasesitamine**: esitage ja juhtige kõvakettaajamile (HDD) salvestatud salvestisi.
5. **Audioväljund kodukinole / audioaväljund telerile**: valige audioaväljundiks kodukino või teleri kõlar.
- Kodukino: toetab ainult ühte seadet korraga.
- DVD ning -salvesti: samaaegselt toetatakse kuni üks (42/50PJ2**), kaks (42/50PJ3**, 42/50PJ5**, 42/50PJ6**, 50/60PK2**, 50PK3**), kolm (50/60PK5**, 50PK7**).
- Videomakk: toetab ainult ühte seadet korraga.
AV MODE (AV REŽIIM)
AV seadme sisendisse ühendades saate valida optimaalse pildi ja heli edastuse.
| Väljas | Blokeerib AV-režiimi. |
|--------|-----------------------|
| Kino | Optimeerib video ja heli filmide vaatamiseks. |
| Sport | Optimeerib video ja heli spordisündmuste vaatamiseks. |
| Mäng | Optimeerib video ja heli mängude mängimiseks. |
1. Vajutage korduvalt AV MODE (AV režiimi) nupule, et soovitud allikat valida.
2. OK
- Kui valite Cinema (Kino) režiimi AV mode (AV režiimil), valitakse Cinema (Kino) režiim nii Picture Mode (Pildirežiim) Sound Mode (Helirežiim) jaoks vastavalt PILT (Pildi) menüüs ja AUDIO (Heli) menüüs.
- Kui valite "Väljas" AV mode'is, (AV režiimi väljalülituse), taastuvad algne pilt ning heli.
- Kui mudel toetab „THX” tehnooloogiat, kuvatakse ekraanikuva vormingus THX Cinema.
Lähtestamine
(Esialgsetele tehasesätetele)
See funktsioon lähtestab kõik seadistused. Kuid pildirežiimi seadistusi Päev ja Öö ei saa lähtestada.
Kasulik on toode lähtestada, kui kolite teise linna või riiki.
Kui tehase seadete lähtestamine on lõpetatud, peate taas käivitama lähtestamise seadmise.
Kui menüü Lock System (Süsteemilukk) on sättel „On“ (Sees), ilmub teade, paludes sisestada salasõna.
1. Valige SUVAND.
2. Valige Algseaded.
3. Valige Jah.
4. Alustage tehase seadete lähtestamist.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
Mis on Bluetooth?
Bluetooth on lühimaa võrgutehnoloogia, mis kasutab raadiolaineid sagedusel 2,4 GHz erinevat tüüpi seadmete ühendamiseks. Nii saab ilma traadita andmevahetuseks ilma kaablita ühendada arvuti, mobiiltelefoni, pihuavuti või muu digitaalseadme.
Kui Bluetooth-andmeside on lubatud, saate selle teleriga ühendada Bluetooth'i toetava juhtmeta peakomplekti või võtta vastu pilte (ainult JPEG) või kuulata muusikat oma Bluetooth'i toetava mobiiltelefoniga.
- Sidespetsifikatsioon: Bluetoothi spetsifikatsiooni versioon 2.0 + EDR (Enhanced Data Rate — täiustatud andmekirius)
- Väljund: Bluetoothi spetsifikatsiooni toiteklass 2
- Maksimaalne sideulatus: Otsenähtavusega ligikaudu 10 m (30 jalga)
- Sagedusriba: 2,4 GHz riba (2,4 GHz kuni 2,4835 GHz)
- Bluetoothi moodul: EAX57538201 (LG Electronics)
Ühildub Bluetoothi profiil:
- GAVDP (Generic Audio/Video Distribution Profile — üldine audio/video jagamise profiil)
- A2DP (Advanced Audio Distribution Profile) (Edasijõudnud heliedastuste profiil)
- HSP (peakomplekti profiil)
- OPP (Object Push Profile)
- BIP (Basic Imaging Profile — põhiline pildindusprofiil)
- FTP (File Transfer Profile — failiedastusprotokoll)
Bluetoothi kasutamise ettevaatusabinõud
- Kasutada 10 meetri (-45° kuni 45°) ulatuses.
Kui kasutate seadet ulatusest kaugemal või on vahepeal takistused, võivad tekkida sidetõrked.
- Sidetõrgete tekkimine võib sõltuda ümbristevastest seadmetest.
- Tooted, mis kasutavad sama 2,4 GHz sagedusriba (traadita kohtvõrk, mikrolaineahi jne), võivad tekitada sidetõrkeid.
- Seadme otsimise aeg erineb sõltuvalt Bluetooth'i seadmete arvust ning tööolukorrast.
- Otsingu tõenäosus suureneb väiksemate arvu seadmete puhul.
- Elektromagnetlaineid võivad segada rakenduslikud traadita seadmed.
- Kuna rakenduslikud traadita seadmed võivad segada elektromagnetlaineid, ei saa nendega osutada inimtegevusega seotud teenuseid.
- Saate korraga ühendada ainult ühe Bluetooth'i seadme.
- Te ei saa vastu võtta fotosid (ainult JPEG) või kuulata muusikat teistest Bluetooth'i seadmetest, kui kasutate Bluetooth'i peakomplekti.
- Bluetoothi üksikasjade jaoks vaadake vastava Bluetooth-seadme kasutusjuhendit.
- USB-d (fotooleond, muusikaloend, filmiloend (Ainult 42/50PJ5**, 42/50PJ6**, 50PK3**, 50/60PK5**, 50PK7**)) ja Bluetooth'i ei toetata samal ajal.
- Kasutamisel on vajalikud kaks tingimust: (1) see seade ei tohi põhjustada (kahjulikke) häireid, ja (2) see seade peab vastu võtma mis tahes saadud häired, kaasa arvatud häired, mis võivad põhjustada soovimatut (seadme) talitlust.
QDID (kvalifitseeritud disaini identiteet): B014836
BLUETOOTHI SEADISTAMINE
Kui tahate kuulata edastatavat heli Bluetooth'i peakomplektiga või vastu võtta JPEG-pilte välisest seadmest ja vaadata neid teleris või kuulata muusikat mobiiltelefonist (Bluetooth'i seade), saate selleks kaableid ühendamata kasutada traadita sidet.
Saate kasutada menüüd BLUETOOTH valides „On“ (Sees).
Kui te ei soovi kasutada Bluetooth-funktsiooni, valige „Off“ (Väljas).
Kui teler on ühendatud välise Bluetooth-seadmega, saate „Off“ (Väljas) valida peale seadme lahti ühendamist.
1. Valige BLUETOOTH.
2. Valige Bluetooth.
3. Valige Sees või Väljas.
4. Salvestage.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
TELERI PIN-KOODI SÄTTIMINE
Väliselt Bluetooth-seadmelt ühenduse vastu võtmiseks või ühendumiseks välise Bluetooth-seadmega, tuleb sisestada PIN.
Vaadake kasutatava seadme kasutusjuhendist, kuidas sättida välise Bluetooth-seadme PIN-koodi.
Teleri PIN koosneb kuni kümnekohalisest arvust.
Teleri PIN peab olema pikem kui üks number.
1. Valige BLUETOOTH.
2. Valige TV PIN.
3. Sisestage soovitud PIN-kood.
4. OK
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
BLUETOOTH-KÕRVAKLAPID
Kui valite Bluetooth'i peakomplekti, saate teleri heli kuulata üle traadita side Bluetooth'i peakomplektis. Peate iga uue Bluetooth-seadme enne esimest kasutuskorda teleriga paari panema. Üksikasjade jaoks vaadake kasutatava seadme kasutusjuhendit. Ühendada saab maksimaalselt 12 seadet. Kui teler otsib Bluetooth'i peakomplekti, et tööta ükski teine nupp peale nupu „Stop“ (Stopp) (nupp OK).
Uute Bluetooth-kõrvaklapide ühendamine
Saate otsida uusi Bluetooth'i peakomplekte ainult lahtiühendatud olekus. Kui te otsingu käivitate, näidatakse teile nimekirja kõigist vastanud Bluetooth'i peakomplektidest. Pärast uue Bluetooth-seadme otsimist valideeritakse PIN-kood seadme ühendamiseks. Üksikasjade jaoks vaadake kasutatava seadme kasutusjuhendit. Valides suvandi Cable (DVB-kaabilirežiim) juhul, kui olete eelnevalt valinud Soome ,Rootsi või “--”, ei kuule te Bluetooth-peakomplekti kaudu stereoheli.
*Valides suvandi Cable (DVB-kaabilirežiim) juhul, kui olete eelnevalt valinud Soome ,Rootsi või “--”.
1. Bluetooth'i peakomplekt ühendatakse lahti, kui see on ühendatud.
2. Köik kõrvaklapiseadmete nimekirjad on kustutatud.
3. Bluetooth'i režiim lülitatakse välja.
4. Kui proovite luua ühendust ainult stereo-kõrvaklappidega, kuvatakse teade „Invalid format“ (vale vorming).
Valige BLUETOOTH.
Valige B/T-peakomplekt.
Otsige Bluetooth-kõrvaklappe.
Sisestage Bluetooth-kõrvaklapide PIN-kood. PIN-koodi leidmiseks vaadake kasutatava seadme kasutusjuhendit.
Ühendage Bluetooth-kõrvaklapid.
Juba registreeritud Bluetooth-kõrvaklapide ühendamine
Bluetooth'i peakomplektid on järjestatud nii, et viimati kasutuses olnud peakomplekt on koos hetkel kasutuses olevaga nimekirjas köige üleval. Kui ühendate juba registreeritud Bluetooth-seadmega, saate seadme valida ja sellega ühenduda ilma PIN-koodi valideerimiseta.
Valige BLUETOOTH.
Valige B/T-peakomplekt.
Valige soovitud Bluetooth-kõrvaklapid.
Kuvatakse sõnum, mis küsib, kas ühendada valitud kõrvaklapid. Valige Yes (Jah) või No (Ei).
Ühendage Bluetooth-kõrvaklapid.
• Pärast Bluetooth-kõrvaklapide ühendamist/kasutamist säitatakse kõrvaklapid automaatselt lahtiühendatud olekusse, kui lülitate teleri toite välja/sisse.
• Pärast Bluetooth'i peakomplekti ühendamist vaigistatakse teleri kõlar ja heli edastatakse ainult läbi peakomplekti.
BLUETOOTHI KASUTAMINE
Bluetooth-kõrvaklapide lahti ühendamine kasutamise ajal
1. Valige BLUETOOTH.
2. Valige B/T-peakomplekt.
3. Ühendage Bluetooth-kõrvaklapid lahti.
Soovides ühendada teleriga Bluetooth-peakomplekti kaudu
See teade kuvatakse, kui Bluetoothi menüü on "On" ("Sees") ja peakomplektist on saadetud ühenduspäring. Seda funktsiooni ei toeta kõik kõrvaklapi. (Vaadake vastava Bluetoothi peakomplekti kasutusjuhendit.) Mõned peakomplektide tüübhid võivad sisse-/väljalülitamisel proovida ühendust luua, isegi kui neid pole registreeritud seadmete loendis.
1. Valige Yes (Jah) või No (Ei).
MÄRKUS
- LG soovitab järgmisi kõrvaklappe.
- Mono/Stereo : Nokia : BH501 / Jabra : BT620s / Sony : DR-BT30Q / Philips : SHB7100 / Plantronics : Pulsar590 / Motorola : HT820 / Motorola : S9 / LG : HBS200
- Ainult stereo : Logitech : Freepulse-wireless
- Ainult mono : Motorola : H800 / Jabra : BT250v / Jabra : BT2040 / Plantronics : Discovery665 / Nokia : BH-900 / Sony Ericsson : HBH-GV435 / Samsung : WEP500 / LG: Prada HBM-510
- Sõltuvalt peakomplekti puhvermälu suurusest võib esineda heli viivitust.
- Otsida ja ühendada saab stereo/mono peakomplekte, mis on ametlikult Bluetooth'iga ühilduvad.
- Ühendada saab stereo/mono peakomplekte, mis toetavad Bluetooth'i seadmete funktsiooni A2DP või funktsiooni HSP.
- Kui telerit ümbritsevas keskkonnas on mõni järgmistest tegurist, siis ei pruugita seadet otsida ega õigesti ühendada.
- Tugev elektromagnetiline.
- Mitu Bluetooth-seadet.
- Kui peakomplekt on välja lülitatud, paigast ära või sellel on tõrge.
- Kuna tooted nagu mikrolaineahi, juhtmeta LAN, plasmavalgus, gaasiliit jne kasutavad sama sagedusala, võib see põhjustada ühendustörkeid.
- Korraga saab ühendatud olla ainult üks Bluetooth'i peakomplekt.
- Välja lülitatud teleri jms töötu kaotatud ühendust ei taastata automaatselt. Proovige uuesti vastavat seadet ühendada.
- Mõned talitlusted võivad olla aeglasemad peakomplekti kasutamise ajal.
- Isegi Simplinki kodukino valimisel pärast peakomplekti kasutamist Simplinki talitluse ajal ei lülitu seade automaatselt kodukino kõlaritele.
- Peakomplekti ühenduse jätkuva nurjumise korral ühendage need veelkord paaristikku.
- Mono-kõrvaklapide helikvaliteet ei ole nii hea kui stereo-kõrvaklapide heli.
- Mono-kõrvaklappe võib telerist kaugenedes müra segama hakata, kuna kasutatakse teistsugust edastusmeetodit kui stereo-kõrvaklapipides.
- Kui kasutatakse Bluetooth-kõrvaklappe, nupud Volume +/- (helitugevus +/−) ja Mute (helitugevuse vaigistamine) ei tööta ning menüü Audio naaseb vaikeväärustele ja on blokeeritud.
- Registreeritud seadme sisselülitamisel ajal, mil Bluetooth on samuti sisse lülitatud, lülitub teler automaatselt Bluetoothi režiimile, isegi kui teil on hetkel valitud muu sisendrežiim. Sellisel juhul määrake Bluetoothi olekuks Off (Väljas).
REGISTREEKITUD BLUETOOTH-SEADME HALDAMINE
Kui ühtegi seadet registreeritud ei ole, sis menüü Registered B/T Device (Registreeritud B/T seade) deaktiveeritakse ja seda ei saa kasutada.
Üle 12 seadme ei saa registreerida ning väline seade ei ole enam võimeline teleriga ühenduma. Sellisel juhul peateksite kustutama ühe (ühendage esimene lahti, kui seade on teleriga ühendatud) ning seejärel võite registreerida teise seadme.
1. Valige **BLUETOOTH**.
2. Valige **Registreeritud B/T-seade**.
3. Kontrollige registreeritud Bluetooth-seadet.
**Registreeritud Bluetooth'i peakomplekti ühendamine**
1. Valige registreeritud Bluetoothi kõrvaklapid, mida soovite ühendada.
2. Kuvatakse sõnum, mis küsib, kas ühendada valitud Bluetooth-kõrvaklapid.
3. Valige **Yes (Jah)** või **No (Ei)**.
**Registreeritud Bluetooth-seadme kustutamine**
Käsk „Delete“ (Kustuta) on saadaval, kui valite seadme, mis pole teleriga ühendatud.
1. Valige Bluetooth-seade, mille soovite eemaldada.
2. Kuvatakse teade, milles palutakse kustutada valitud Bluetooth-seade.
3. Valige **Yes (Jah)** või **No (Ei)**.
**Registreeritud Bluetooth-seadme lahtiühendamine**
Käsk „Disconnect“ (Katkesta ühendus) on saadaval, kui valite seadme, mis on teleriga ühendatud.
1. Valige Bluetoothi seade, mis on teleriga ühendatud.
2. Ühendage Bluetooth-seade lahti.
BLUETOOTHI KASUTAMINE
MY BLUETOOTH INFORMATION (MINU BLUETOOTHI TEAVE)
See funktsioon pakub kasutajale teavet tema Bluetoothi kohta.
"Edit" (redigeeri) on saadaval siis, kui teler ei ole ühegi seadmega ühendatud.
Võite redigeerida My-seadme nime.
Võite kontrollida My-seadme aadressi.
1. Valige BLUETOOTH.
2. Valige Minu B/T-info..
3. Sisestage seadme nimi. Võite kasutada tähti A kuni Z, numbreid 0 kuni 9, märke +/- ja tühikut.
4. Salvestage.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
FOTODE VASTUVÕTMINE LÄBI VÄLISE BLUETOOTH-SEADME
Vaadake kasutatava seadme kasutusjuhendist üksikasju, kuidas saata fotosid (ainult JPEG) välisest Bluetooth'i seadmest telerisse.
Valides suvandi Sule (Sulge) koos nupuga , kaob OSD. Vajutades uuesti nuppu OK, ilmub see taas.
Valige soovitud fotod.
(Pöörake) : pöörab fotosid.
(Pööra) nupu OK puhul pöörab fotosid 90° päripäeva.
• Maksimaalne saavutatav kujutise maht võib olla 10 MB.
• Bluetooth'i peakomplekti kasutamise ajal ei saa te pilte vastu võtta.
• Pilti/pilte ei ole võimalik vastu võtta Bluetooth-seadmest muusika kuulamisega samaaegselt.
• Kui välise Bluetooth-seade parasjagu fotot saadab, vajutage nuppu BACK foto vastuvõtmise peatamiseks. Selle tulemusel kustutatakse kõik juba vastu võetud fotod.
• Mõnedest Bluetooth-seadmetest ei ole pildfaili (JPEG) edastamine telerisse võimalik.
• Bluetoothi fotokuvamise seadistus on seotud USB-foto funktsiooniga „Set Video” (Määra video). (Teavet menüü Set Video (Määra video) kohta vt lk 54.)
VÄLISEST BLUETOOTH-SEADMEST MUUSIKA KUULAMINE
Vaadake kasutatava seadme kasutusjuhendist üksikasju, kuidas kuulata muusikat välisest Bluetooth'i seadmest läbi teleri.
Peate kasutama Bluetooth-seadet, mis toetab A2DP-d (väliste seadmena)
• Muusika kuulamine telerikõlarisüsteemi kaudu ei ole mõnedest Bluetooth-seadmetest võimalik.
• Helitugevuse reguleerimiseks vajutage nuppu + või -.
• Kui soovite heli välja lülitada, vajutage nuppu MUTE (VAIGISTA).
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
MÄRKUS
▶ Bluetooth-kõrvaklappe kasutades ei ole võimalik muusikat kuulata.
▶ Pilti/pilte vastu võttes ei ole muusika kuulamine võimalik.
USB-SEADME KASUTAMINE
▶ USB-funktsiooni kasutamine ei ole võimalik mudeliteil 42/50PJ2**, 50/60PK2**.
USB-seadmega ühendades
Kui ühendate USB-seadme, kuvatakse automaatselt hüpikmenüü.
"HÜPIKMENÜÜD" ei kuvata, kuni OSD-ekraan, sh Menu (menüü), EPG või Schedule (saatekava) loend on aktiveeritud või kuni Bluetooth peakomplekt on ühendatud.
Kui hüpikmenüüd ei ilmu, saate menüüs USB valida muusikaloendi, fotooloendi või filmiloendi.
Te ei saa lisada USB-seadmes uut kausta või kustutada juba olemasolevat.
1. Ühendage USB-seade USB-sisestuspesaga, mis asub teleri küljel.
- Toetatakse ainult foto- (JPEG), muusika- (MP3) ja filmifaile (DAT, MPG, MPEG, VOB, AVI, DIVX, MP4, MKV, TS, TRP, TP).
2. Valige Fotoloend, Muusikaloend või Filmide loend. (Valja 42/50PJ3**).
3. Valige Energiasääst.
- Valige Väljuta.
USB-seadme lahti ühendades
Valige menüüst USB-seade enne USB seadme eemaldamist.
USB-seadme kasutamise ettevaatusabinõud
▶ Vaid USB-mäluseade on tuvastatav.
▶ Kui USB-mäluseade ühendatakse USB-jaoturi kaudu, ei ole seade tuvastatav.
▶ USB-mäluseadet, mis kasutab automaatset tuvastamisprogrammi, võidakse mitte tuvastada.
▶ USB-mäluseade, mis kasutab oma ajamit, võidakse mitte tuvastata.
▶ USB-mäluseadme tuvastamise kirus võib sõltuda igast seadmest eraldi.
▶ Palun ärge lülitage telerit välja ega tömmake USB-seadet välja ühendatud USB-mäluseadme töötamise ajal.
Kui selline seade on ääki eraldatud või välja tömmatud, võib see kahjustada salvestatud faile või USB-mäluseadet.
▶ Palun, ärge ühendage USB-mäluseadet, mis on mõõndevatud kasutama failisüsteemi FAT, FAT16, FAT32 või NTFS (operatsioonisüsteemis Windows kasutatavad failisüsteemid). Kui mäluseade on vormindatud kasutama mõnda teist failisüsteemi, mida Windows ei toeta, ei pruugita seadet tuvastada.
▶ Palun ühendage välise toitega töötav USB-mäluseade (üle 0,5 A) energiaallikaga. Kui te seda ei tee, ei pruugita seadet tuvastada.
▶ Palun ühendage USB-mäluseade seadme tootja pakutavaga kaabliga.
▶ Mõningaid USB-mäluseadmeid ei toetata või ei toimi need sujuvalt.
▶ USB-kövakettaajami failijoondusmeetod samaneb Windows XP meetodile ning failinimi tunneb ära kuni 100 inglise tähemärki.
▶ Varundage kindlasti olulised failid, kuna USB-mäluseadmele salvestatud andmed võivad kahjustuda. Me ei vastuta andmekao eest.
▶ Kui USB HDD-i ei ole välist energiaallikat, ei pruugita USB-seadet leida. Seega ühendage see kindlasti välise energiaallikaga.
- Välise toiteallika puhul kasutage toiteadapterit. Me ei taga USB-kaablit välisele toiteallikale.
▶ Andmeid USB-mäluseadmel ei saa NTFS-failisüsteemis kustutada.
▶ Kui teie USB-mäluseadmel on mitu sektsooni või kui te kasutate USB-ga mitme kaardi lugejat, võite kasutada kuni 4 sektsooni või USB-mäluseadet.
▶ Kustutusfunktsiooni toetavad ainult failisüsteemid FAT, FAT16 ja FAT32.
▶ Kui USB-mäluseade ühendatakse USB-ga mitme kaardi lugejaga, ei pruugita leida selle koguse andmeid.
▶ Kui USB-mäluseade ei tööta korralikult, ühendage see lahti ning ühendage siis uuesti.
▶ Kui palju erineb USB-mäluseadme leidmise kirus on erinevatel seadmetel.
▶ Kui USB ühendatakse ootrežiimis, laetakse teleri sisselülitimisel automaatselt teatud kövaketas.
▶ Soovitatav mahut USB-ga välisele kövakettale on 1 TB või vähem ja USB-mälupulgale 32 GB või vähem.
▶ Soovitatavast suurema mahuga seade ei pruugi korralikult töötada.
▶ Kui USB-ga välise kövaketas energiasäästmise funktsiooniga ei tööta, lülitage kövaketas välja ning seejärel uuesti sisse, et see korralikult tööle hakkaks.
▶ Tugi on ka madalam kiirusega USB-mäluseadmetele kui USB 2.0. Kuid need ei pruugi filmioendis korralikult töötada.
MÄRKUS
- Teie teler võib erineda pildil olevast.
- See element ei ole kaasas kõigi mudelitega.
▶ Vältimaks USB-mälupulga kaotamist, kasutage USB-konnektorit (müüakse eraldi) ning kinnitage USB-mälupulk teleri USB-konnektori hoidikusse.
USB-konnektori hoidik
USB-sisendport
USB-konnektor (müüakse eraldi)
- Ühendage USB-konnektori ühte otsa USB-mälupulk ja kinnitage teine ots USB-konnektori hoidikusse.
FOTOLOEND
USB-mäluseadmel saate vaadata fotofaile.
Ekraanikuva võib erineda teie seadme omast. Pildid on näited, mis abistavad teleriga töö puhul.
Funktsiooniga Photo List (Fotoloend) fotode vaatamise ajal ei saa pildirežiimi muuta.
FOTOT (*.JPEG) toetav fail
Standardne: 64 x 64 kuni 15360 x 8640
Progressiivne: 64 x 64 kuni 1920 x 1440
• Te saate esitada vaid JPEG-faile.
• Mittetoetatavad failid on kuvatud eelmääratud ikoonina.
Ekraani komponendid
1. Teisaldab kõrgema taseme faili
2. Käesolev leht / köik lehed
3. Märgistatud muusika koguavr
4. Kaugujuhitimispuldi vastavad nupud
Valige USB.
Valige Fotoloend.
Lehekülg 2/3 ▼ Pole markeeritud ▲
Fotoloend
Dräiv1
JMJ001
1366×768, 125KB
Ül. kaust
KY101 09/10/2008
KY102 09/10/2008
JMJ001 09/10/2008
JMJ002 09/10/2008
JMJ003 09/10/2008
JMJ004 09/10/2008
KY103 09/10/2008
KY104 09/10/2008
KY105 09/10/2008
JMJ005 09/10/2008
JMJ006 09/10/2008
JMJ007 09/10/2008
JMJ008 09/10/2008
Navigeerimine ① Hüpikmenüü ② Lehekülje muutmine ③ Markeeri ④ Välju
USB-SEADME KASUTAMINE
Photo Selection and PopUp Menu
1. Valige sihtkaust või ajam.
2. Valige soovitud fotod.
3. Valige PopUp menüü näitamine.
4. Valige soovitud PopUp menüü.
▶ Vaata: kuvab valitud elemendi.
▶ Markeeri köik: märgistab köik ekraanil olevad fotod.
▶ Eemalda markeering köigilt: tühistab märgistatud fotode valimine.
▶ Kustuta või Kustuta markeeritud: Kustutage valitud foto.
▶ Sule: suleb hüpikmenüü.
• P Kasutage P nuppu fotolehekülgedel navigeerimiseks.
• Foto märgistamiseks või mittemärgistamiseks kasutage MARK (MÄRISTA) nuppu. Kui märgistatud on üks või enam fotot, saate vaadata iga märgistatud fotot või märgistatud fotode slaidiesitlust. Kui märgistatud ei ole ühtegi fotot, saate vaadata iga fotot kaustas või köigi kaustas olevate fotode slaidiesitlust.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
Kuidas fotot vaadata
Üksikasjalikud tegevused on võimalikud täissuurusega foto vaateekraanil.
1. Valige sihtkaust või ajam.
2. Valige soovitud fotod.
3. Valige PopUp menüü näitamine.
4. Valige Vaata.
5. Valitud foto kuvatakse täissuurusega.
Foto kuvasuhe võib muuta ekraanil kuvatava foto täissuurusele.
- Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
- P Kasutage P nuppu fotolehekülgedel navigateerimiseks.
USB-SEADME KASUTAMINE
Valige Slaidiseanss, BGM, (Pööra), Kustuta, Suvand või Peida.
- Kasutage < > nuppu, et valida eelnev või järgnev foto.
- Kasutage < > nuppu, et valida ja kontrollida täisekraani menüüd.
▶ Slaidiseanss: kui ühtegi pilti ei ole valitud, kuvatakse slaidišõu käigus kõik käesoleva kausta fotod. Kui valitud on mõned fotod, kuvatakse need fotod slaidiesitlusena.
- Seadistage menüüs Suvand (Suvandid) slaidišõu ajaintervall.
▶ BGM (Taustamuusika): kuulake muusikat, vaadates täissuurusega fotosid.
- Seadistage valiku Options (Suvandid) alt taustamuusika jaoks muusika kaust, kasutades seda funktsiooni.
▶ (Pööra): pöörab fotosid.
- Pöörab foto 90°, 180°, 270°, 360° päripäeva.
- Seda ei saa pöörata, kui pildi laius on suurem kui toetatud kõrgus.
▶ Kustuta: Kustutage fotod.
▶ Suvand: Seadistage slaidide kiirus ja muusika kaust taustamuusika jaoks.
- Väärtuste seadistamiseks kasutage nuppu < > ja nuppu OK. Seadete salvestamiseks vajutage nuppu OK.
- Te ei saa muuta muusikakausta BGM-i mängimise ajal.
▶ Peida: peidab täisekraani menüü.
- Menüü uuesti nägemiseks täisekraanil vajutage kuvamiseks nuppu OK.
Fotoloendi funktsiooni kasutamine
1. Valige PopUp menüü näitamine.
2. Valige Set Photo View [Määra fotokuva], Set Video [Määra video] või Set Audio [Määra heli].
▶ Kui valite Set Photo View [Määra fotokuva]:
1. Kuvage ekraanile Slaidi kiirus või Muusika kaust.
2. Tehke vajalikud seadistused.
- Kui menüüs Repeat (Kordus) on valitud olekuks "Off" (Väljas), peatub taasesitus pärast loendi viimase faili esitamist. Kuid kui loendi viimase faili esitamise ajal vajutate nuppu (▶▶) ja menüüs "Repeat" (Kordus) on olekuks "Off" (Väljas), hakatakse taasesitama esimest faili ning menüü "Repeat" (Kordus) aktiveeritakse.
USB-SEADME KASUTAMINE
▶ Kui valite Set video [Määra video]:
1. Tehke vajalikud seadistused.(Vt lk 76, 79, 81)
▶ Kui valite Set audio [Määra heli]:
1. Kuvage ekraanile Helirežiim, Autom. helitugevus, Selge hääl II, Tasakaal.
2. Tehke vajalikud seadistused.(Vt lk 85 kuni 89.)
MUUSIKALOEND
USB-mäluseadmett saate mängida muusikafaile.
Ostetud muusikafailid (*.MP3) võivad sisaldada autoriõiguse piiranguid.
Antud mudel ei pruugi toetada failide taasesitust.
Antud üksus mängib teie USB-seadmel olevaid muusikafaile.
Ekraanikuva võib erineda teie seadme omast. Pildid on näited, mis abistavad teleriga töö puhul.
MUSIC (MUUSIKAT) (*.MP3) toetav fail
Bitikiirus: 32 kuni 320
• Diskreetimiskiirus MPEG1 kihis 3: 32 kHz, 44,1 kHz, 48 kHz.
• Diskreetimiskiirus MPEG2 kihis 3 : 16 kHz, 22,05 kHz, 24 kHz
• Diskreetimiskiirus MPEG2.5 kihis 3 : 8 kHz, 11,025 kHz, 12 kHz
Ekraani komponendid
1. Valige USB.
2. Valige Muusikaloend.
1. Preview (Eelvaade): kui faili jaoks on olemas albumikaas (plaadikujunduse pilt), kuvatakse see.
2. Teisaldab kõrgema taseme faili
3. Käesolev leht / kõik lehed
4. Märgistatud muusika koguarv
5. Kaugujuhtimispuldi vastavad nupud
USB-SEADME KASUTAMINE
Muusika valimine ja hüpikmenüü
Lehe kohta loendatakse kuni 6 muusikapealkirja näidatud viisil. Lehe kohta loendatakse kuni 6 muusikapealkirja näidatud viisil.
▶ Esita (pausi ajal): esitab valitud muusikat. Kui ühe muusikapala taasesitamine lõpeb, hakkab mängima järgmine valitud muusikapala. Kui mängida pole ühtegi valitud muusikapala, esitatakse käesolevas kaustas järgmine pala. Kui te lähete teise kausta ja vajutate nuppu OK, peatub käesoleva muusika taasesitus.
▶ Esita markeeritud: esitab valitud muusika. Kui muusikapala lõpetab mängimise, esitatakse automaatselt järgmine valitud pala.
▶ Peata esitus (taasesituse ajal): seisab muusika esitamine.
▶ Esita fotoga: alustab valitud muusika esitamist ja seejärel liigub fotoloendisse.
▶ Markeeri köik: märgib kaustas kogu muusika.
▶ Eemalda markeering köigilt: tühistab märgistatud muusika valiku.
▶ Kustuta või Kustuta markeeritud: Kustutage valitud muusika.
▶ Sule: Hüpikmenüü sulgemine.
1. Valige sihtkaust või ajam.
2. Valige soovitud muusika.
3. Valige PopUp menüü näitamine.
4. Valige soovitud PopUp menüü.
• Muusika lehel üles/alla liikumiseks kasutage nuppu ▲ ▼.
• Muusikapala märgistamiseks või mittemärgistamiseks kasutage MARK (MÄRGISTA) nuppu. Kui üks või enam muusikafaili on märgistatud, esitatakse neid tsükiliselt. Näiteks kui te tahate kuulata korduvalt vaid ühte muusikapala, märgistage pala ja esitage seda. Kui ühtegi muusikapala pole märgistatud, esitatakse tsükiliselt kogu kaustas olev muusika.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
- Kui te ei vajuta ühtegi nuppu muusika esituse ajal, hõljub mängutabe boks ekraanisäästurina (nagu allpool näidatud).
- „Ekraanisäästur“?
Ekraanisäästur on möeldud ekraani pikslkahjustuse vältimiseks, mis tekib liikumatu pildi pikaajalisel ekraanile jäädisel.
**MÄRKUS**
- Kui muusikafaili mängitakse, kuvatakse nime taga.
- Kahjustatud või rikutud muusikat ei esitata, vaid see näitab esitusaega 00:00.
- Tasulisesest teeninduspunktist allalaetud muusika koos autorikaitseõigusega ei käivitu, vaid kuvab mängu ajal sobimatut informatsiooni.
- Kui te vajutate OK nuppu, peatub ekraanisäästur.
- PLAY(▶) (Esita), Pause(II) (Paus), ▶, ▶, ◀ nupud kaugujuhtimispuldil on saadaval ka selles režiimis.
- Saate kasutada nuppu ▶, et valida järgmine pala, ja nuppu ◀, et valida eelmine pala.
USB-SEADME KASUTAMINE
Muusikaloendi esitamise funktsiooni kasutamine
1. Valige PopUp menüü näitamine.
2. Valige Seadista audio esitus. või Seadista audio.
▶ Kui valite Set Audio Play [Määrta heli esitamine]:
1. Kuvage ekraanile Seadista audio Play [Määrta heli esitamine].
2. Tehke vajalikud seadistused.
• Kui menüüs Repeat (Kordus) on valitud olekuks „Off” (Väljas), peatub taasesitus pärast loendi viimase faili esitamist. Kuid kui loendi viimase faili esitamise ajal vajutate nuppu (▶▶) ja menüüs „Repeat” (Kordus) on olekuks „Off” (Väljas), hakatakse taasesitama esimest faili ning menüü „Repeat” (Kordus) aktiveeritakse.
Kui valite Seadista audio [Määra heli]:
1. Kuvage ekraanile Helirežiim, Autom. helitugevus, Selge hääl II, Tasakaal.
2. Tehke vajalikud seadistused.(Vt lk 85 kuni 89.)
USB-SEADME KASUTAMINE
FILMIDE LOEND (Välja 42/50PJ3**)
USB-mäluseadmel saate mängida filmifaili.
Filmiloend käivitub pärast USB tuvastamist. Seda kasutatakse teleris filmifailide näitamiseks.
See kuvab USB-kaustas olevad filmid ja toetab nende esitust.
See lubab kõikide kaustas olevate filmide ja kasutaja soovitud failide taasesitust.
Filmiloend kuvab kausta teabe ja filmifaili.
Ekraanikuva võib erineda teie teleri omast. Pildid on näited, mis abistavad teleriga töö puhul.
FILMI(*.dat/*.*mpg/*.*mpeg/*.*ts/*.*trp/*.*tp/*.*vob/*.*mp4/*.*mkv/*.*avi/*.*divx) supporting file
Videovorming: DivX3.11, DivX4.12, DivX5.x, DivX6, Xvid1.00, Xvid1.01, Xvid1.02, Xvid1.03, Xvid 1.10-beta-1/beta-2, Mpeg-1, Mpeg-2, Mpeg-4, H.264/AVC
Audiovorming: Dolby Digital, AAC, Mpeg, MP3, LPCM, HE-AAC
Bitimäär: vahemikus 32 kbit/s kuni 320 kbit/s (MP3)
Subtiitrivorming: *.smi/*.*srt/*.*sub(MicroDVD,
SubViewer1.0/2.0)/*.ass/*.*ssa/*.*txt(TMPlayer)/*.psb(PowerDivX)
• Mõned kasutajate toodetud subtiitrid ei pruugi korralikult töötada.
• Mõningaid erimärke subtiitrites ei toetata.
• HTML-silte subtiitrites ei toetata.
• Subtiitrid keeltes, millel puudub tugi, ei ole saadaval.
• Välise subtiitrifaili ajateave peaks esitamiseks olema järjestatud tõusvalt.
• Audio keele muutmise ajal võib ekraanil esineda ajutisi katkestusi (pildi peatumist, kiiremat taasesitust jne).
• Kahjustatud filmifaili ei pruugita korralikult mängida või mõned funktsioonid ei pruugi olla kasutatavad.
• Mõnede kodeerijate loodud filmifail ei pruugita korralikult mängida.
• Kui salvestatud faili video- ja audiostruktuur ei ole sektsoonioidesse jaotatud, väljastatakse kas videot või audiot.
• HD videoid maksimaalse eraldusvõimega 1920 x 1080@25/30P või 1280 x 720@50/60P toetatakse sõltuvalt raamist
• Videod, mille eraldusvõime on suurem kui 1920 x 1080@25/30P või 1280 x 720@50/60P, ei pruugi sõltuvalt raamist korralikult töötada.
• Filmifailid, mis ei ole märgitud tüüpide ja vormingute hulgas, ei pruugi korralikult töötada.
• Maksimaalne bitikiirus mängitavale filmifailile on 20 Mbps.
• Me ei garanteeri sujuvat taasesitust profiilidele, mis on H.264/AVC-s kodeeritud tasemel 4.1 või kõrgemal.
• DTS-audiokodek ei ole toetatud.
• Suurema kui 30 GB filmifaili taasesitust ei toetata.
• DivX-i filmifail ja selle subtiitrifail peavad asuma samas kaustas.
• Videofaili nimi ja selle subtiitrifaili nimi peavad subtiitrite kuvamiseks olema identsed.
• Video mängimine USB-ühenduse abil, mis ei toeta suurt andmekiirust, võib ebaõnnestuda.
• Võimalik, et GMC (Global Motion Compensation) abil kodeeritud faile ei esitata.
• Funktsiooniga Movie List (Filmiloend) filmi vaatamise ajal saate piltri reguleerida kaugujuhtimispuldi nuppe Energy Saving (Energiasäästurežiim) ja AV Mode (AV-režiim) kasutades. Iga pildirežiimi kasutajapoolne häältestamine ei toimi.
| Laiendi nimi | Videokodek | Audiokodek | Max lahtutusvõime |
|-------------|------------|------------|------------------|
| mpg, mpeg, vob | MPEG1, MPEG2 | Dolby Digital,MPEG,MP3,LPCM | 1920x1080@30p |
| dat | MPEG1 | Dolby Digital,MPEG,MP3,LPCM | |
| ts,trp,tp | MPEG2, H.264/AVC | Dolby Digital,AAC,MPEG | |
| mp4 | MPEG4 SP, MPEG4 ASP, DivX 3.11, DivX 4.12, DivX 5.x, DivX 6, Xvid 1.00, Xvid 1.01, Xvid 1.02, Xvid 1.03, Xvid 1.10–beta 1, Xvid 1.10–beta 2, H.264/AVC | Dolby Digital,HE-AAC, AAC,MPEG,MP3,LPCM | |
| avi | MPEG 2, MPEG 4 SP, MPEG4 ASP, DivX 3.11, DivX 4, DivX 5, DivX 6, Xvid 1.00, Xvid 1.01, Xvid 1.02, Xvid 1.03, Xvid 1.10–beta 1, Xvid 1.10–beta 2, H.264/AVC | Dolby Digital,HE-AAC,AAC,MPEG,MP3,LPCM | |
| mkv | H.264/AVC, MPEG 1, MPEG 2, MPEG 4 SP, MPEG4 ASP | Dolby Digital,HE-AAC,AAC,MPEG,MP3,LPCM | |
| divx | MPEG 2, MPEG 4 SP, MPEG4 ASP, DivX 3.11, DivX 4, DivX 5, DivX 6, Xvid 1.00, Xvid 1.01, Xvid 1.02, Xvid 1.03, Xvid 1.10–beta 1, Xvid 1.10–beta 2, H.264/AVC | Dolby Digital,HE-AAC,AAC,MPEG,MP3,LPCM | |
**Ekraani komponendid**
1. Valige USB.
2. Valige Filmide loend.
1. Teisaldab kõrgema taseme faili
2. Käesolev leht / köik lehed
3. Märgitud filmipealkirjade koguarv
4. Kaugjuhitimispuldi vastavad nupud
USB-SEADME KASUTAMINE
Filmi valimine ja hüpikmenüü
1. Valige sihtkaust või ajam.
2. Valige soovitud filmipealkirjad.
3. Valige PopUp menüü näitamine.
4. Valige soovitud PopUp menüü.
- Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks nujutage nuppu BACK (TAGASI).
MÄRKUS
- Juhul kui fail ei toetata, kuvatakse mittetoetatava faili kohta teade.
- Esita: esitage valitud filmipealkirju. DivX-esitus käivitub eakraani muutumise käigus.
- Markeeri köik: märgistage kaustas köik filmipealkirjad.
- Eemalda markeering köigilt: tühistage köik märgistatud filmipealkirjade valikud.
- Kustuta või Kustuta markeeritud: Kustutage valitud filmlüksus.
- Sule: sulgege hüpikmenüü.
• Filmilehel liikumiseks kasutage nuppu ▲ ▼.
• Filmi märgistamiseks või märgistuse eemaldamiseks kasutage nuppu MARK. Kui märgistatud on üks või enam filmifaili, mängitakse märgistatud filme järjest.
Filmiloendi funktsiooni kasutamine, esitus
1. Valige PopUp menüü näitamine.
2. Valige Seadista video esitus., Seadista video või Seadista audio.
Kui valite Set video Play [Määra video esitamine]:
- **Pildi suurus**: valib filmi esituse ajal teie soovitud pildivormingu.
- **Audio keel & Subtiitri keel**: Muudab filmi esituse ajal heli/subtiitrite keelegruppi.
- **Sünk.**: sünkroonib filmi taasesituse ajal subtiitrite ajastust vahemikus –10 s kuni +10 s sammuga 0,5 s.
- **Asend**: Muudab filmi esituse ajal subtiitrite asendit üles või alla.
- **Suurus**: valib teie soovitud subtiitrite suuruse filmi esitamise ajal.
1. Kuvage ekraanile Pildi suurus, Audio keel või Subtiitri keel.
2. Tehke vajalikud seadistused.
| Subtiitrite keel | Toetatud keel |
|-----------------|--------------|
| Ladina 1 | Inglise, hispaania, prantsuse, saksa, itaalia, rootsi, soome, hollandi, portugali, taani, rumenea, norra, albaania keel, Keldi keel, kömri keel, katalaani keel, valentsia keel |
| Ladina 2 | bosnia keel, poola, horvaati, Tšehhi, slovaki, sloveeni, serbia, ungari |
| Ladina 4 | Eesti, läti, leedu keel |
| Kirillitsa | Bulgaaria, makedoonia keel, vene, ukraina, kasahhi |
| Kreeka | Kreeka |
| Türgi keel | Türgi keel |
**MÄRKUS**
- Filmi väliste subtiitritena toetatakse ainult vormingus ASCII CODE salvestatud faile.
- Iga subtiitri rida mahutab maksimaalselt 500 tähte ja 500 numbrit.
- Subtiitrite failis saab olla maksimaalselt 10 000 sünkroniseerimise blokki.
USB-SEADME KASUTAMINE
▶ Kui valite Set video [Määra video]:
1. Tehke vajalikud seadistused.(Vt lk 76, 79, 81)
▶ Kui valite Set audio [Määra heli]:
1. Kuvage ekraanile Helirežiim, Autom. helitugevus, Selge hääl II, Tasakaal.
2. Tehke vajalikud seadistused.(Vt lk 85 kuni 89.)
Kaugjuhtimispuldi kasutamine
| Nupp | Käsk |
|------|------|
| **<< / >>** | Esituse ajal vajutage kiirendamiseks korduvalt nuppu REW (<<), << (x2) -> << (x4) -> << (x8) -> << (x16) -> << (x32). vajutage kiirendamiseks korduvalt nuppu FF (>>) , >> (x2) -> >> (x4) -> >> (x8) -> >> (x16) -> >> (x32). ■ Nende nupude korduv vajutamine suurendab edasi-/tagasikerimise kiirust. |
| **II** | Vajutage taasesituse ajal nuppu Pause(II) (Paus(II)). ■ Kuvatakse paigalekraan. ■ Kui 10 minuti jooksul pärast pausile vajutamist ei vajutata kaugjuhtimispuldi ühtegi nuppu, naaseb teler taasesituse olekusse. ■ Vajutage nuppu Pause(II) (Paus(II)) ja kasutage seejärel aeglaseks liikumiseks nuppu FF (>>). |
| **< >** | Kasutades taasesituse ajal nuppu < või >, on asendile viitav kursor ekraanil näha. |
| **PLAY(▶)** | Normaalsele taasesitusele naasmiseks vajutage nuppu Esita(▶). |
| **ENERGY SAVING** | Vajutage korduvalt nuppu ENERGY SAVING (ENERGIA SÄÄSTMINE), et suurendada ekraani heledust.(vt lk 74) |
| **AV MODE** | Vajutage korduvalt nuppu AV MODE (AV-REŽIIM), et valida soovitud allikas. (Vt lk 38) |
USB-SEADME KASUTAMINE
DivX-i registreerimiskood (Välja 42/50PJ3**)
Kinnitage teleri DivX-i registreerimiskoodi number. Registreerimisnumbrit kasutades võib filme laenutada või osta aadressilt www.divx.com/vod.
Laenutatud või ostetud DivX-faili taasesitus teise teleri DivX-i registreerimiskoodiga pole lubatud.
(Mängitavad on vaid DivXfailid, mis sobivad ostetud teleri registreerimiskoodiga.)
1. Valige USB.
2. Valige DivX-i registreerimiskood.
3. Kuvage DivX-i registreerimiskood.
- Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
- Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
TEAVE DIVX-VIDEO KOHTA: DivX® on digitaalne videovorming, mille on loonud DivX, Inc.
See on ametliku DivX Certified serdiiga varustatud seade, mis esitab DivX-videot.
Lisaateabe saamiseks ja oma failide DivX-videoteks teisendamiseks tarkvaralistade hankimiseks külastage veebisaiti www.divx.com.
TEAVE DIVX VIDEO-ON-DEMAND (NÕUDEVIDEO) KOHTA: See DivX Certified® serdiga varustatud seade peab DivX-nõudevideote (VOD) esitamiseks olema registreeritud.
Registreerimiskoodi hankimiseks minge seadme seadistusmenüüs jaotisesse „DivX VOD”.
Registreerimisprotsessi lõpule viimiseks ja DivX VODi kohta lisateabe saamiseks minge selle koodiga veebisaidile vod.divx.com.
„DivX Certified – esitab DivX-videot kuni HD 1080p, sealhulgas tipptaseme sisu.”
“Pat. 7,295,673; 7,460,688; 7,519,274”
MÄRKUS
▶ Filmifaile toetatakse järgnevalt
Eraldusvõime: alla 1920 x 1080 (laius x kõrgus) piksli
Kaadri kiirus: alla 30 kaadri/sek (1920 x 1080), alla 60 kaadri/sek (alla 1280 x 720)
▶ Videokodek: MPEG 1, MPEG 2, MPEG 4, H.264/AVC, DivX 3.11, DivX 4.12, DivX 5.x, DivX 6,
Xvid 1.00, Xvid 1.01, Xvid 1.02, Xvid 1.03, Xvid 1.10-beta1, Xvid 1.10-beta2
Deaktiveerimine (Välja 42/50PJ3**)
Deaktiveerimise eesmärk on võimaldada seadmete deaktiveerimine kasutajatele, kes on aktiveerinud kõik võimalikud seadmed läbi veebiserveri ning ei saa enam rohkem seadmeid aktiveerida. DivX VOD võimaldab tarbijal aktiveerida kuni 6 seadet ühe konto alt, kuid nende seadmete asendamiseks või deaktiveerimiseks pidi tarbija võtma ühendust DivX-i toega ning taotlema kustutamist. Nüüd on selle lisafunktsiooniga võimalik tarbijatel seadmed ise deaktiveerida ja seega oma DivX VOD seadmeid paremini hallata.
1. Valige USB.
2. Valige Deaktiveerimine.
3. Valige Jah.
4. Kuvage deaktiveerimine.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
EPG (ELEKTROONILINEPROGRAMMIJUHT) (digitaalrežiimis)
Sellel süsteemil on elektrooniline programmijuht (EPG), mis aitab teil liikuda läbi kõikide võimalike vaatamisvalikute.
EPG annab teavet nagu programmi nimekirjad, kõikide olemasolevate teenuste algus- ja lõpuajad. Lisaks on EPG-s sageli saadav täpne informatsioon programmi kohta (nende programmi üksikasjade olemasolu ja hulk on sõltuvalt ülekanđast erinev).
Seda funktsiooni saab kasutada vaid siis, kui EPG informatsiooni edastab ringhääling.
EPG kuvab järgmise 8 päeva programmi kirjelduse.
| Näitab käesolevat ekraaniinfot. | Kuvatakse Teletext (Teletekst) programmis. |
|-------------------------------|------------------------------------------|
| DTV | Kuvatakse Subtitle (Subtilter) programmis. |
| AAC | Kuvatakse Scramble (Šifreeritud) programmis. |
| MHEG | Kuvatakse Dolby programmis. |
| 4:3 | Kuvatakse Dolby Digital PLUS-programmiga. |
| 16:9 | Sõltuvalt programmiteabest ei pruugita ikooniga edastatud programmi režiimis Monitor Out (Monitor väljas) kuvada. |
576i/p, 720p, 1080i/p : Ringhäälinguprogrammi eraldusvõime
EPG sisse-väljalülitamine
GUIDE EPG sisse-väljalülitamine.
Programmi valimine
Valige sobiv programm.
Nupufunktsioonid NOW/NEXT (PRAEGU/JÄRGMINE) juhtrežiimis
Saate vaadata eetrisolevat ja sellele järgnevat saadet.
PUNANE EPG režiimi muutmine.
KOLLANE sisestage taimeri Record/Remind (Salvesta/Tuleta meelde) seaderežiim.
SININE sisestage taimeri Record/Remind (Salvesta/Tuleta meelde) nimekirjarežiim.
OK EPG kaob pärast valitud programmile liikumist.
valige NOW (PRAEGU) või NEXT (JÄRGMINE) programm.
edastatava programmi valimine.
lehekülj üles/alla.
Programmijuht
| KOIK | NUUD | JÄRGMINE |
|--------|----------|----------|
| 1 YLE TV1 | That '70s show | Keno |
| 2 YLE TV2 | Your World Today | World Business |
| 4 TV. | Legenen om Den... | Fantomen |
| 5 YLE FST | Naturtimmen | Kritisk |
| 6 CNN | Lyssna | ABC |
| 8 YLE24 | Glamour | Tänään otsikoissa |
FAV Lemmik INFO Info Pz. Change TV/RAD RADIO
Režiim Plaan Kava loend
GUIDE valige TV- või raadioprogramm.
INFO üksikasjalik info sisse või välja.
Nupufunktsioonid 8 päeva juhtrežiimis
**PUNANE** EPG režiimi muutmine
**ROHELINE** kuupäeva seade režiimi sisestamine.
**KOLLANE** sisestage taimeri Record/Remind (Salvesta/Tuleta meelde) seaderežiim.
**SININE** sisestage taimeri Record/Remind (Salvesta/Tuleta meelde) nimekirarežiim.
**OK** EPG kaob pärast valitud programmile liikumist.
Valige programm.
edastatava programmi valimine.
lehekülj üles/alla.
GUIDE või BACK või EXIT EPG väljalülitamine.
valige TV- või raadioprogramm.
üksikasjalik info sisse või välja.
---
Nupufunktsioonid Date Change (Kuupäeva muutmine) režiimis
**ROHELINE** kuupäeva seade režiimi väljalülitamine.
**OK** Muutke valitud kuupäevaks.
Vali kuupäev.
Kuupäeva seade režiimi väljalülitamine.
GUIDE või BACK või EXIT EPG väljalülitamine.
Nupufunktsioonid suvandis Extended Description Box (Laiendatud kirjelduskast)
- Tekst üles/alla.
- Sisestage taimeri Record/Remind (Salvesta/Tuleta meelde) seaderežiim..
- Või üksikasjalik info sisse või välja.
- EPG väljalülitamine.
Nupufunktsioonid Record/Remind (Salvesta/Tuleta meelde) seaderežiimis
Seadistab salvestamise algus- või lõpuaaja ning meeldetuletuse ainult algusaajale, lõpuaeg on hallis kirjas. See funktsioon on kasutatav vaid siis, kui salvestusseadmed, mis kasutavad pin8 salvestussignaali, on SCART kaabliga ühendatud DTV-OUT(AV2) terminali.
- Pöörduge tagasi juhendi või kava režiimile.
- Valige salvestamine või esitamata jätmine. Funktsiooni seadmine.
- Valige kuupäev, algus-/lõppaeg või programm.
- Taimeri Record/Remind (Salvesta/Tuleta meelde) salvestamine.
Button Function in Schedule List Mode (Nupufunktsioon plaanilise nimekirja režiimis)
Kui olete loonud plaaniloendi, kuvatakse plaanitud ajal plaanitud programm, isegi kui vaatate sel ajal teist programmi.
Kui hüpikaken on lahti, töötavad ainult klahvid Up/Down/OK/Back (Üles/alla/OK/tagasi).
- Punane: Lisage uus käsitsi salvestamise seaderežiim.
- Roheline: Lisage uus taimeriga vaatamise seaderežiim.
- Sinine või GUIDE: Juhtrežiimi muutmine.
- Või EXIT: EPG väljalülitamine.
- OK: Valige oma soovitud suvand (Modify / Delete / Delete All (Muuda / Kustuta / Kustuta kõik)).
PILDI JUHTIMINE
PILDI SUURUSE (KUVASUHTE) JUHTIMINE
Teil on võimalus seadistada ekraanile erinevaid pildiformaate; 16:9, Skännimine, Originaal, Täisekraan, 4:3, 14:9, Suum ja Kino suum.
Kui ekraanil on pikemat aega liikumatu kujutis, võib sellisest püsipildist ekraanile jääda nähtav jäljend.
Suurendussuhet saate reguleerida nupu abil.
Funktsioon töötab järgmisel viisil.
1. Valige Kuvasuhe.
2. Valige soovitud pildivorming.
- Kuvasuhe (kuvasuhet) saate reguleerida ka menüüs PICTURE (PILT).
- Pildi suuruse seadistamiseks valige 14:9, Suum ja Kino suum Ratio menüüst. Peale suumi seadistamise lõpetamist kuvab uuesti kiirmenüü.
- 16:9
Järgmine valik viib teid pildi horisontaalse reguleerimise juurde lineaarproportsioonis, nii et kogu ekraan oleks täis (kasulik 4:3-vormingus DVD-de vaatamisel).
- Skännimine
Järgnev peatükk aitab teil kuvada parima kvaliteediga pilti, ilma et kõrgel resolutsioonil esineks kadusid originaalpildis. Märkus: Kui originaalpildil on müra, näete seda pildi servas.
- Originaal
Kui teler võtab vastu laiekraansignaali, muudetakse see automaatselt saadetavasse pildivormingusse.
- Täisekraan
Kui teler saab laiekraani signaali, pakub see teile reguleerida pilti horisontaalselt või vertikaalselt lineaarses proportsioonis, et täita kogu ekraan.
PILDI JUHTIMINE
• 4:3
Järgmine valik viib teid kujutisele esialgse suhtega 4:3, kusjuures vasakul ja paremal külgel kuvatakse hallid ribad.
• Suum
Järgmine valik viib teid muutusteta pildile, millega täidetakse kogu ekraan. Pildi üla-ja alaosa lõigatakse siiski ära.
• 14:9
Saate vaadata pildivormingut 14:9 või tavalist TV-kava režiimis 14:9. Ekraan 14:9 näeb välja nagu 4:3, mida on vasakule-paremale suurendatud.
• Kino suum
Valige kinosuum, kui soovite suurendada pilti õiges proportsioonis.
Märkus: pilti suurendades või vähendades võib pilt moonduda.
Nupp ▲ või ▼ : reguleerige kinosuumi suurendamise proportsiooni. Reguleerida saab vahemikus 1 kuni 6.
Nupp ▶ või ▷ : liigutage ekraani.
MÄRKUS
▶ Komponendis valida vaid väärtsused 4:3, 16:9 (Wide) (lai), 14:9, Zoom (suum) ja Kino suum (kino suum).
▶ HDMI-režiimis valida vaid väärtsused 4:3, Originaal, 16:9 (Wide) (lai), 14:9, Zoom (suum) ja Kino Zoom (kino suum).
▶ Režiimides RGB-PC ja HDMI- PC on võimalik valida üksnes 4:3 ja 16:9 (lai).
▶ Režiimis DTV/HDMI/komponent (üle 720p) on saadaval ainult skaneerimine.
▶ Analoog/AV režiimis on saadaval Full Wide (Täislaius).
Pildiviisard
See funktsioon võimaldab teil reguleerida originaalkujutise pildikvaliteeti. Kasutage seda ekraanikvaliteedi kalibreerimiseks, reguleerides musta ja valge taset jne. Tavakasutajad saavad ekraanikvaliteeti kalibreerida, järgides lihtsalt iga etappi. Kui reguleerite pildi väärtsusele Madal, Recommended või Kõrge (Madal, Soovitat või Kõrge), näete näitena muudetud tulemust.
Režiimis RGB-PC/HDMI-PC/DVI-PC ei rakendata atribuutide Colour, Tint ja H/V Sharpness muudetud väärtsusi.
1. Valige PILT.
2. Valige Pildiviisard.
3. Reguleerige Must tase, Valge tase, Värv, Varjund, H teravus, V teravus, Värvitemperatuur, Dünaamiline kotrastsus, Värvi sügavus.
4. Valige sisendallikas, et rakendada sätted.
5. Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU). Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
PILDI JUHTIMINE
e/ Energiasääst
See vähendab teleri energiatarbimist.
Tehasesätetega on väärtsus seadistatud kodus vaatamiseks mugavale tasemele.
Saate oma eakraani heledust suurendada, reguleerides energiasäästmise taset või seadistades pilddirežiimi.
Energiasäästu reguleerimisel MHEG-režiimis, rakendub energiasäästu säte pärast MHEG-režiimi peatamist.
Kui teler on raadiokanalil, siis vähendab valiku „Video vaigistatud“ valimine energiatarbimist.
1. Valige PILT.
2. Valige e/ Energiasääst.
3. Valige Arukas andur, Väljas, Minimaalne, Keskmine, Maksimaalne või Video vaigistatud.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
• Kui valite Screen Off (Ekraan välja), lülitatakse ekraan 3 sekundi pärast välja. Kui te ei vajuta kahe tunni jooksul ühtegi nuppu, lülitatakse teleri toide automaatselt välja.
• Saate seda funktsiooni reguleerida ka kaugjuhtimispuldilt nupu Energia säastmine valimisega.
• Kui soovite naasta režiimist Screen off (Ekraan välja), vajutage suvalist klavihi.
PILDI SÄTETE EELHÄÄLESTAMINE
Pildirežiimi eelhäälestus
Elav Tugevdage kontrasti, heledust, värvit ja teravust, et näha erksamat pilti.
Standardne Köige üldisem eakraani kuvamise olek.
APS Optimeerib elektri tarbimist.
Kino Optimeerib video filmide vaatamiseks.
Sport Optimeerib video spordisündmuste vaatamiseks.
Mäng Optimeerib video mängude mängimiseks.
1. Valige PILT.
2. Valige Pildirežiim.
3. Valige Elav, Standardne, APS, Kino, THX Kino (Ainult 50/60PK5**, 50PK7**), THX Bright Room (Ainult 50/60PK5**, 50PK7**), Sport või Mäng.
- Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
- Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
- Pildirežiim häälestab teleri pildi parimale võimalikule tasemele. Valige Pildirežiim-menüü eelsäte programmi klassi järgi.
- Kui programmeeritava anduri funktsioon on sisse lülitatud, kohandatakse köige sobivam pilt automaatselt vastavalt ümbritsevatele tingimustele.
- Pildirežiimi säteid saate reguleerida ka Q. menüüs.
- Arukas andur: kohandab pildi vastavalt ümbritsevatele tingimustele.
- APS (Automaatne energia säästmine): vähendage elektri tarbimist pildikvaliteedis järelandmis tegemata.
- THX Kino, Bright Room (Hele tuba) (ainult mudeliteil 50/60PK5**, 50PK7**) : See on kinokvaliteediga režiim, et pakkuda teile kodus kinofilmi vaatamiskogemust. Kasutajal on võimalus nautida rahuldust pakkuva eakraanikvaliteedi parimat taset iga filmi puhul ja seda ilma lisaseadmeteta. THX Kino väljendab optimaalset eakraanikvaliteeti siis, kui ümbrus on köige hämaram. THX Bright Room (Hele tuba) väljendab optimaalset eakraanikvaliteeti siis, kui ümbrus on köige heledam. Kui valite THX Kino või THX Bright Room (Hele tuba), muutub suvandi Aspect ratio (Kuvasuhe) olekuks Just scan (Lihtsalt otsi).
- THX (Thomlinson Holmani eksperiment) on THX-i heli ja video sertifitseerimise standardne, mille asutasid George Lucas, kes oli filmi Star Wars režissöör, ja Thomlinson. See on toode, mis tuleb sertifitseerida THX-i kuvapiirkonnas ja garanteerib eakraanikvaliteedi, mis ületab kuvastandardi näitajad nii riistvara kui tarkvara alal.
PILDI JUHTIMINE
PILDI KÄSITSI REGULEERIMINE
Pildirežiim – kasutaja suvand
Kontrast
Reguleerib signaali taset pildil musta ja valge vahel. Võite kasutada kontrasti, kui pildi hele osa on külastunud.
Heledus
Reguleerib pildi signaali peamist taset.
Teravus
Reguleerib kontuuride teravustaset pildi heledate ja tumedate alade vahel.
Mida madalam tase, seda pehmem pilt.
Värv
Reguleerib kõigi värvide intensiivsust.
Varjund
Reguleerib tasakaalu punase ja roheline taseme vahel.
Värvitemperatuur
Valige suvand warm (soe), et täiustada soojemaid värvke, nagu punane, või valige suvand cool (jahe), et muuta pilt sinakaks.
1. Valige PILT.
2. Valige Pildirežiim.
3. Valige Elav, Standardne, APS®, Kino, Sport või Mäng.
4. Valige Taustavalgus, Kontrast, Heledus, Teravus, Värv, Varjund või Värvitemperatuur.
5. Tehke vajalikud seadistused.
- Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
- Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
MÄRKUS
- Saate RGB-PC/HDMI-PC-režiimis reguleerida värvki, teravuse ja varjundi soovitud tasemele.
- Kui on valitud Ekspert 1/2, saate valida suvandi Taustavalgus, Kontrast, Heledus, H teravus, V teravus, Värv või Varjund.
PILDI PARANDAMISE TEHNOLOOGIA
Saate ekraani kalibreerida iga pildirežiimi jaoks või seadistada video väärtsuse vastavalt spetsiaalsele videoekraanile.
Saate iga sisendi jaoks video väärtsuse eraldi seadistada.
Süsteemi tehase vaikeekraanile lähtestamiseks päraast iga videorežiimi reguleerimist käivitage igale pildirežiimile funktsioon "Pildi lähtestamine".
1. Valige PILT.
2. Valige Erijuhtnupp.
3. Valige oma soovitud allikas: Värvitemperatuur, Dünaamiline kotrastsus, Dünaamiline värv, Müravaigistus, Gamma, Must tase, Filmirežiim, Värvigamma, Serva täiustaja vői xvYCC.(Vt lk 79 kuni 80.)
4. Tehke vajalikud seadistused.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
Pildi ekspertjuhtimine
Jaotades kategooriateks Ekspert 1 ja Ekspert 2.
Seda võivad kasutada ka professionaalid, et optimeerida teleri töövõimet, kasutades kindlaid videoid.
1. Valige PILT.
2. Valige Pildirežiim.
3. Valige Ekspert1 või Ekspert2.
4. Valige Ekspertjuhtnupp.
5. Valige soovitud allikas.
6. Tehke vajalikud seadistused.
• Tavapärasesse telervaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
*See element ei ole kaasas kõigi mudelitega.
| Dünaamiline kotrastsus (Väljas/Madal/Kõrge/Automaatne(ainult APS-režiim)) | ■ Reguleerib kontrastsust, et hoida see vastavalt eakraani heledusele parimal tasemel. Pilti parandatakse, muutes heledamad osad heledamaks ja tumedad tumedamaks. |
|---|---|
| Dünaamiline värv (Väljas/Madal/Kõrge/Keskmine) | ■ Reguleerib eakraani värve, et need oleksid elavamad, rikkalikumad ja selgemad. See funktsioon täiustab värvitöone, küllastust ja valgust, et punane, sinine, roheline ja valge oleksid elavamad. |
| Müravaigistus (Väljas/Madal/Keskmine/Kõrge) | ■ Vähendab eakraani müra, ilma et video kvaliteet selle all kannataks. |
| Gamma (Madal/Keskmine/Kõrge) | ■ Saate reguleerida tumeda piirkonna heledust ja pildi keskmist halli taset.
• Madal: Muutke pildi tume ja keskmise halli taseme piirkond heledamaks.
• Keskmine: Näidake algse pildi tasemeid.
• Kõrge: Muutke pildi tume ja keskmise halli taseme piirkond tumedamaks. |
| Must tase (Madal/Kõrge/Automaatne) | • Madal: Eakraanipilt muutub tumedamaks.
• Kõrge: Eakraanipilt muutub heledamaks.
• Automaatne: Rakendab eakraani tumedust ja seadistab selle automaatselt kas kõrgeks või madalaks.
■ Seadistage eakraani musta tase õigele tasemele.
■ See funktsioon võimaldab valida „Madala“ või „Kõrge“ järgnevates režiimides: AV(NTSC-M), HDMI või Komponent. Muidu on „Musta tase“ seadistatud väärtusele „Automaatne“. |
| Töeline kino (Sees/Väljas) | ■ Välistades virvenduse, saate vaadata videoid kino meenutava kvaliteediga.
■ Kasutage seda funktsiooni filmide vaatamise ajal. |
| Värvigamma (Lai/Standardne) | • Standardne: režiim, millega reprodukteerida algsed värvid vastavalt sisendsignaali standardile, sõltumata kuva omadustest.
• Wide (lai): režiim, millega kasutada ja seadistada kuva rikkaliku värvipirkonda.
■ Maksimeerige värvipirkonna kasutust, mida saab väljendada. |
| Serva täiustaja (Sees/Väljas) | ■ Näitab video selgemaid ja iseloomulikemaid ning naturaalsemaid vaatenurki. |
| xvYCC (Automaatne/väljas/sees) | *Teie teler võib erineda pildil olevast.
■ See on funktsioon, millega väljendada rikkalikumaid värvte.
■ See funktsioon on lubatud režimis „Pildirežiim — Kino, Expert“ (Pildirežiim — kino, ekspert“, kui xvYCC-signaali sisestatakse läbi HDMI. |
| Värvistandard (SD/HD) | ■ Muudab erineva video värvitüübi ümber HD-värviks. See funktsioon on seadistatud SD-video (BT-601) ja HD-video (BT-709) värvivormingule. |
|----------------------|----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| Ekspertmusteri (Väljas/Ekspert1/Ekspert2) | ■ See on ekspertireguleerimiseks vajalik musteri.
■ See funktsioon on lubatud režiimis „Picture Mode — Expert“ (Pildirežiim — ekspert), kui vaatate DTV-d. |
| Värvifilter (Väljas/Punane/Roheline/Sinine) | ■ See funktsioon on ette nähtud teatud video värvide filtreerimiseks.
Võite kasutada RGB-filtrit, et seadistada värvitüübi küllastumine ja värvitooni õigesti. |
| Värvitemperatuur (Keskmine/Keskmine/Jahe) | ■ See on funktsioon, millega reguleerida ekraani üldist värvitüübi, et saavutada soovitud tulemus.
a. • Meetod: 2 punkti
• Muster: sisemine, väljine
• Punase/rohelise/sinise kontrast, punase/rohelise/sinise heledus:
Reguleerida saab vahemikus –50 kuni +50.
b. • Meetod: 20-punktiline IRE
• Muster: sisemine/väljine
• IRE (Institute of Radio Engineers – Raadioinseneride Instituut) on element, millega kuvatakse videosignaali suurust ja selleks saab määrata 5, 10, 15–100. Saate reguleerida punast, rohelist või sinist värvitüübi vastavalt igale seadistusele.
• Punase/rohelise/sinine: Reguleerida saab vahemikus –50 kuni +50. |
| Värvihaldamise süsteem | ■ Tööriistana, mida kasutavad ekspertid reguleerimiseks, kasutades testimustreid, ei mõjuta see teisi värvitüübi, kuid seda saab kasutada, et valikuliselt reguleerida 6 värvipiirkonda (punane, rohelise, sinine, tsüaansinine, magenta, kollane).
Värvierinevused ei pruugi olla eristatavad, isegi kui reguleerite tavalist videot.
■ Reguleerib punast/rohelist/sinist/kollast/tsüaansinist/magentat.
• Punane/rohelise/sinine/kollane/tsüaansinine, magenta värv: Reguleerida saab vahemikus –30 kuni +30.
• Punane/rohelise/sinine/kollane/tsüaansinine/magenta varjund: Reguleerida saab vahemikus –30 kuni +30.
■ See funktsioon on režiimides RGB-PC ja HDMI (PC) blokeeritud. |
PICTURE RESET (PILDI LÄHTESTAMINE)
Valitud pildirežiimi sätted lülituvad uuesti ümber tehase vaikesäteteks.
1. Valige PILT.
2. Valige Pildi lähtestamine.
3. Valige Yes (Jah) või No (Ei).
4. Initialize the adjusted value.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
IMAGE STICKING MINIMIZATION, PILDI KINNIJÄÄMISE MINIMEERIMINE
Kui mõni personaalarvuti või videomängu liikumatu pilt jääb pikemaks ajaks ekraanile, võib pärast kujutise muutmist säilida parasitkujutis. Vältige liikumatu pildi pikaajalist hoidmist teleri ekraanil.
Süstik
Orbiteri funktsioon võib olla abiks parasitkujutiste vältimisel. Siiski on parem, kui liikumatuid kujutisi ekraanile ei jäädks. Püsikujutise tökestamiseks muudetakse ekraanipilti iga 2 minuti tagant.
Värv
Värviplokk ekraaniga liigub veidi ning vaheldumisi kuvatakse valge muster. Järelhelendust on raske tuvastada, kui ajutine järelhelendus eemaldatakse ja värvimuster töötab.
Valge
Valgesu eemaldab ekraanilt püsikujutised.
Märkus: Ülemäärase püsikujutise eemaldamine ei pruugi funktsiooniga Valge täielikult õnnestuda.
1. Valige SUVAND.
2. Valige ISM-meetod.
3. Valige Tavaline, Süstik, Värv või Valge.
4. Salvestage.
• Kui te ei pea funktsiooni kasutamist vajalikuks, valige sätteks Tavaline.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
Demorežiim
Kuvage slaidiseanss, et seletada selle teleri mitmeid logosid.
Režiimis Home use (Kodukasutus) ei ole võimalik režiimi Demo Mode (Demorežiim) kasutada.
Režiimis Salvestuse demo (Poe demo) on režiim Demo Mode (Demorežiim) automaatselt sisse lülitatud.
Kui režiimis Salvestuse demo (Poedemo) režiim Demo Mode (Demorežiim) välja lülitatakse, siis režiim Demo Mode (Demorežiim) ei käivitu ja lähtestatakse ainult ekraan.
Pärast viit minutit demorežiimis lähtestatakse ekraan automaatselt.
1. Valige SUVAND.
2. Valige Demorežiim.
3. Teleri mitmete logode vaatamiseks valige suvand On (Sees).
4. Naaske teleri vaatamisele.
Kui soovite demo peatada, vajutage mis tahes nuppu. (V.a nuppe MUTE (VAIGISTA), + , -)
- Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
- Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
PILDI JUHTIMINE
Režiimi seade
Soovitame teleri seadistada režiimi „Home Use“ (kodukasutus), mis annab parima pildi teie koduses keskkonnas.
Režiim „Store Demo“ (Salvestuse demo) on optimaalne häällestus kauplustes esitamiseks.
1. Valige SUVAND.
2. Valige Režiimi seade.
3. Valige Salvestuse demo või kodus kasutus.
4. Salvestage.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
AUTOMAATNE HELITUGEVUSE TASANDAJA
Automaatne helitugevus säilitab automaatselt ühesugust helitugevust isegi siis, kui programme vahetate.
Kuna igal edastaval jaamal on omad signaalitingimused, tuleb võib-olla reguleerida helitugevust iga kord, kui kanalit vahetatakse. See funktsioon võimaldab kasutajatel nautida stabiiliseid helitugevuse tasemeid, reguleerides iga programmi automaatselt.
Kui helikvaliteet või –tugevus ei vasta teie nõuetele, soovitame erinevate kasutajakeskkondadega toimetulekuks kasutada eraldi kodukinosüsteemi või võimendit.
1. Valige AUDIO.
2. Valige Autom. helitugevus.
3. Valige Sees või Väljas.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
Valige Clear Voice II (selge hääl II)
Eristades inimhäälit teistest häältest, võimaldab see kuulajail inimhäälit paremini kuulata.
1. Valige AUDIO.
2. Valige Selge hääl II.
3. Valige Sees või Väljas.
• Kui valite režiimi Clear Voice II (Selge heli II) jaoks suvandi On (Sees), funktsioon Infinite Sound (Lõpmatu heli) ei tööta.
• Valige tase vahemikus „-6“ kuni „+6“.
Režiimi Clear Voice (Selge hääl) taseme reguleerimine, valides suvandi On (Sees)
3. Valige Tase.
4. Tehke soovitud seadistused.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
HELIHÄÄLESTUSE EELSÄTTED – HELIREŽIIM
Võite valida oma eelistatud heliseadistuse — Standard (standardne), Music (muusika), Kino (kino), Sport või Game (mäng), ning saate reguleerida ka kõrgeid ja madalaid helisid.
Helirežiim võimaldab teil nautida parimaid helisi ilma eriseadistusteta, sest teler seadistab sobiva helivaliku programmi sisul põhinevalt.
Standard (Standardne), Music (Muusika), Cinema (Kino), Sport ja Game (Mäng) on tehases optimaalsele helikvaliteedile eelsätestatud.
**Standardne** Pakub standardse kvaliteediga heli.
**Muusika** Optimeerib heli muusika kuulamiseks.
**Kino** Optimeerib heli filmide vaatamiseks.
**Sport** Optimeerib heli spordisündmuste vaatamiseks.
**Mäng** Optimeerib heli mängude mängimiseks.
1. Valige **AUDIO**.
2. Valige **Helirežiim**.
3. Valige **Standardne**, **Muusika**, **Kino**, **Sport** või **Mäng**.
- Helirežiimi sätteid saate reguleerida ka Q-menüüs.
Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu **MENU/EXIT** (MENÜÜ/VÄLJU).
Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu **BACK** (TAGASI).
HELI & KEELE JUHTIMINE
HELISÄTTE REGULEERIMINE – KASUTAJA REŽIIM
1. Valige AUDIO.
2. Valige Helirežiim.
3. Valige Standardne, Muusika, Kino, Sport või Mäng.
4. Valige Kõrged toonid või Bass.
5. Seadistage soovitud helitugevus.
- Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
- Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
INFINITE SOUND (LÕPMATU HELI)
Valige see suvand loomutruu heli saamiseks.
1. Valige AUDIO.
2. Valige Infinite Sound (Lõpmatu heli).
3. Valige Sees või Väljas.
Infinite Sound (Lõpmatu heli): Infinite Sound (Lõpmatu heli) on LG patenteeritud helitöötlemise tehnoloogia, mille eesmärgiks on kahe esikõlariga tagada muljetavaldatav 5.1 ruumilise heli mulje.
- Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
- Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
HELITASAKAALU REGULEERIMINE
Saate reguleerida kõlarite helitasakaalu soovitud tasemele.
1. Valige AUDIO.
2. Valige Tasakaal.
3. Tehke soovitud seadistused.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
TELERI KÕLARID SEES/VÄLJAS SEADISTUS
Saate reguleerida sisekõlarite olekut.
HDMI- ja DVI-kaabli ühendusega AV1, AV2, AV3 (Välja 42/50PJ2**, 50/60PK2**), COMPONENT, RGB(Välja 42/50PJ2**, 50/60PK2**) ja HDMI režiimides on teleri kõlar töös isegi siis, kui videosignaali pole.
Kui soovite kasutada välist kvaliteetset stereosüsteemi, lülitage teleri sisekõlarid välja.
1. Valige AUDIO.
2. Valige TV-kõlar.
3. Valige Sees või Väljas.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
MÄRKUS
▶ Kui teleri kõlar on Simplinki kodukino töötamise ajal välja lülitatud, lülitub heliväljund automaatselt kodukino kõlarile, kuid kui teleri kõlar on sees, tuleb heli teleri kõlarist.
▶ Mõned menüüd valikus AUDIO ei tööta, kui TV Speaker (Teleri kõlar) on olekus Off (Väljas).
DVT (digitelevisiooni) heliseaded (digitaalrežiimis)
Kui sisendsignaal sisaldab mitut tüüpi heli, laseb see funktsioon valida teile sobiva tüübi.
1. Valige AUDIO.
2. Valige DTV audioseaded.
3. Valige Automaatne, HE-AAC, Dolby Digital või MPEG.
- Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
- Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
- Automaatne: Valib automaatselt heliallika järjestuses HE-AAC > Dolby Digital > MPEG.
- HE-AAC, Dolby Digital, MPEG: Laseb kasutajal valida talle sobiva helitüübi.
Kui valitud on MPEG, siis on heliväljund alati MPEG-vormingus.
Kui MPEG-i tugi puudub, siis valitakse järgmisena HE-AAC ja seejärel Dolby Digital.
- vt lk 98 (Heli keele valik)
DIGITAALSE AUDIOVÄLJUNDI VALIMINE
See funktsioon võimaldab teil valida eelistatud digitaalse audioväljundi. Seade annab digitaalset Dolby signaali vaid kanalis, mis edastab Dolby Digital Audiot. Kui funktsioon Dolby Digital on saadaval, siis valides menüüst suvandi Digital Audio Out (Digitaalne audioväljund) väärtuse Auto (Automaatne), seadistate SPDIF-väljundi (Sony Philips Digital InterFace — Sony Philipsi digitaalne liides) funktsioonile Dolby Digital. Kui digitaalse heliväljundi menüüs on valitud väärtus Auto (Automaatne) ja funktsioon Dolby Digital ei ole saadaval, on SPDIF-väljundiks PCM (impulssmodulatsioon). Isegi kui Dolby Digital Audiot edastavale kanalile on seatud nii Dolby Digital kui audio keel, esitatakse vaid Dolby Digital.
1. Valige AUDIO.
2. Valige Digitaalne heli väljund.
3. Valige Automaatne või PCM.
Toodetud Dolby Laboratories litsentsi alusel. “Dolby” ja topelt-D tähis on Dolby Laboratories kaubamärgid.
- Mõnedele DVD-mängijatel ei ole HDMI-režiimis SPDIF-heli. Sel ajal seadistage DVD-mängija digitaalse heli väljund PCM-ile. (Funktsioonis HDMI Dolby Digital Plusi ei toetata).
| Üksus | Helisisend | Digitaalne heliväljund |
|---------------------|---------------------|------------------------|
| Automaatne (kõlar sees) | MPEG | PCM |
| | Dolby Digital | Dolby Digital |
| | Dolby Digital Plus | Dolby Digital |
| | HE-AAC | PCM |
| Automaatne (kõlar väljas) | MPEG | PCM |
| | Dolby Digital | Dolby Digital |
| | Dolby Digital Plus | Dolby Digital |
| | HE-AAC | Dolby Digital |
| PCM | PCM | PCM |
- Tavapärasesse televaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
- Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
AUDIO RESET (AUDIO LÄHTESTAMINE)
Valitud helirežiimi sätted lülituvad uuesti ümber tehase vaikesäteteks.
1. Valige AUDIO.
2. Valige Lähtesta.
3. Aktiveerige häältestatud väärustus.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
AUDIO DESCRIPTION (HELI KIRJELDUS) (digitaalrežiimis)
See funktsioon on pimedatele ja see pakub lisaks tavahelile seletavat helikirjeldust hetkeolukorra kohta telesaates.
Kui valitud on suvand Audio Description On (Helikirjeldus sees), pakutakse tavaheli ja helikirjeldust vaid nendele programmidele, millel on kaasas helikirjeldus.
1. Valige SUVAND.
2. Valige Spikker väljalülitatud.
3. Valige Heli kirjeldus.
4. Valige Sees või Väljas.
Helikirjelduse helitugevuse reguleerimine, valides väärtsuse On (Sees)
5. Valige Helitugevus.
6. Tehke soovitud seadistused.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
I/II
Stereo- Ja kaksikvastuvõtt (Ainult analoogrežiimis)
Kui programm on valitud, ilmub programmi heliteave programmi numbri ja jaama nimega.
1. Valige Audio.
2. Valib heliväljundi.
| Saade | Kuval |
|-----------|----------------|
| Mono | MONO |
| Stereo | STEREO |
| Kaksik- | DUAL I, DUAL II, DUAL I+II |
■ Monoheli valik
Kui stereosignaal on halva vastuvõtu tõttu nõrk, võite lülitada ümber monorežiimile. Monovastuvõtu korral heli selgus paraneb.
■ Keele valik kakskeelse saate jaoks
Kui programmi saab vastu võtta kahes keeles (kakskeelne), võite sisse lülitada DUAL I, DUAL II või DUAL I+II.
DUAL I (KAKSIKREŽIIM I) Saadab kõlaritesse saate primaarkeele.
DUAL II (KAKSIREŽIIM II) Saadab kõlaritesse saate sekundaarkeele.
DUAL I+II (KAKSIKREŽIIM I+II) Saadab igasse kõlarisse eri keele.
NICAM-Vastuvõtt (Ainult analoogrežiimis)
Kui teler on varustatud NICAM-vastuvõtjaga, on võimalik kvaliteetse digitaalheli NICAM (Near Instantaneous Companding Audio Multiplex, peaaegu-hetkelise kompandimisega heli multiplitseerimine) vastuvõtt.
Häliväljundit saab valida vastavalt vastuvõetud saate tüübile.
1. Kui NICAM mono on vastu võetud, saate valida NICAM MONO või MONO.
2. Kui NICAM stereo on vastu võetud, saate valida NICAM STEREO või MONO.
Kui stereosignaal on nõrk, lülitage ümber monole.
3. Kui NICAM dual on vastu võetud, saate valida NICAM DUAL I, NICAM DUAL II või NICAM DUAL I+II või MONO.
Kõlarite heliväljundi valik
Režiimis AV, Komponent, RGB ja HDMI saate valida heliväljundiks vasak- või parempoolse kõlaril.
Valige heliväljund.
L+R (VASAK+PAREM):
Vasakpoolse audiosisendi (L) helisignaal saadetakse vasakpoolsele kõlarile ja parempoolse audiosisendi (R) helisignaal parempoolsele kõlarile.
L+L (VASAK+VASAK):
Vasakpoolse audiosisendi (L) helisignaal saadetakse vasak- ja parempoolsele kõlarile.
R+R (PAREM+PAREM):
Parempoolse audiosisendi (R) helisignaal saadetakse vasak- ja parempoolsele kõlarile.
EKRAANIMENÜÜ KEELE / MAA VALIK
Esimest korda sisse lülitades ilmub TV-ekraanile installeerimise juhtmenüü.
1. Valige soovitud keel.
2. Valige riik.
* Kui te tahate muuta keele/maa valikut
1. Valige SUVAND.
2. Valige Menüü keel (Language) või Riik.
3. Valige soovitud keel või riik.
4. Salvestage.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
MÄRKUS
▶ Kui te ei lõpetata seadistamist Installation guide (Paigaldusjuhendis) BACK -nuppu vajutades või ületate ekraanikuva (OSD) aja, kuvatakse see seadme sisselülitamisel uuesti.
▶ Valides vale asukohariigi, võidakse teletekst ekraanil valesti kuvada ning teleteksti talitluses võib tekkida häireid.
▶ CI (Common Interface- üldine liides) funksiooni ei või rakendada, tuginedes riigi leviedastuse asjaoludele.
▶ Võimalik, et DTV-re iimi juhtnupud ei tööta sõltuvalt riigi levindustingimustest.
▶ Riigis, kus digitaalse ülekande määrus ei kehti, mõned DTV funktsioonid mitte töötada sõltuvalt digitaalse saateedastuse oludest.
▶ Riigihäälestus „UK“, peaks olema aktiveeritud ainult Inglismaal.
▶ Kui riigi seadistuseks on valitud „— —”, saab vaadata Euroopa maapealse edastusega / digitaalse kaabeltelevisiooni kanaleid, kuid mõned digitaaltelevisioni funktsioonid ei pruugi korralikult töötada.
KEELE VALIK (vaid digitaalrežiimis)
Audio funksioon võimaldab teil valida heliks eelistatud keele. Kui heliandmeid pole valitud keeles saadaval, siis mängib heli vaikimisi valitud keeles.
Kui edastatakse kahte või enamat subtiitri keelt, kasutage Subtitle (subtiitri) funksiooni. Kui subtiitriandmeid pole valitud keeles saadaval, siis kuvatakse subtiitrid vaikimisi valitud keeles.
Kui esmased keeled, mis te valisite audio ja subtiitrite keeleks, ei toimi, võite valida keele sekundaarkategooriast.
1. Valige SUVAND.
2. Valige Audio keel või Subtiitri keel.
3. Valige soovitud keel.
4. Salvestage.
Valige Spikker väljalülitatud.
Valige Kuulmispuu ( ).
Valige Sees või Väljas.
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
< Heli keele valik >
▶ Kui kantakse üle kahte või enamat keelt, võite valida ka heli keele.
1. Valige Audio
2. Valige audio keel.
3. Valige L+R, L+L või R+R.
< Subtiitrite keele valik >
▶ Kui eetrisse saadetakse subtiitrid kahes või enamas keeles, siis võite valida subtiitrite keele kaugjuhtimispuldil asuva nupu SUBTITLE (subtiiter) abil.
▶ Vajutage nuppu , et valida subtiitrite keelt.
Heli keele OSD informatiisoon
| Kuva | Olek |
|------|------|
| N.A | Ei ole kättesaadav |
| MPEG | MPEG heli |
| D | Dolby Digital heli |
| | Heli "vaegnägijate" jaoks |
| ABC | Heli "vaegkuuljate" jaoks |
| D+ | Dolby Digital Plus Audio |
| AAC | AAC Audio |
Subtiitrite keele OSD informatiisoon
| Kuva | Olek |
|------|------|
| N.A | Ei ole kättesaadav |
| | Teleteksti subtiitrid |
| ABC | Subtiitrid "vaegkuuljate" jaoks |
- Heli/subtiitrite võidakse kuvada lihtsamal kujul, 1 kuni 3 märgiga, mis saadetakse eetrisse teenusepakkuja poolt.
- Kui te valite täiendava heli (heli "vaegnägijate/vaegkuuljate" jaoks), siis võib see asendada osa põhihelist.
AJA SEADISTUS
KELLAAJA SEADMINE
Digitaalse signaali vastuvõtmisel seatakse kell automaatselt. (Kella saate seada, kui TV-1 ei ole DTV signaal.)
Enne sisse- või väljalülitamise aja funktsiooni kasutamist peate kellaaja õigeks seadma.
Kui valite ajavööndi linna, seatakse TV aeg aja nihke informatsiooni järgi, mis põhineb ajavööndi ja GMT (Greenwichi aeg) informatsioonil, mis võetakse vastu ülekanadesignaalis, kui aeg automaatselt digitaalse signaali järgi seatakse.
Kui Clock (kell) seatakse DTV-režiimile, ei saa te aega muuta, aga kui linna nimele antakse valikus Time Zone (ajavöönd) nihutamise võimalus, saate aega 1 tunni kaupa muuta.
1. Valige AEG.
2. Valige Kell.
3. Valige kas aasta, kuu, kuupäev, kellaaeg või suvand Time Zone (ajavöönd).
4. Määrake kas aasta, kuu, kuupäev, kellaaeg või suvand Time Zone (ajavöönd).
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
AJA SEADISTUS
AUTOMAATSE SISSE-/VÄLJALÜLITUSE TAIMERI SEADISTUS
Funktsioon Off Time (Väljalülitusaeg) lülitab teleri eelsätestatud ajal automaatselt ooterežiimi. Kaks tundi pärast funktsiooni Time (Aeg) abil sisselülitamist läheb teler automaatselt tagasi ooterežiimi, kui keegi vahapeal nuppu ei vajuta. Kui on seadistatud sisse-väljalülitamise aeg, toimivad need funktsioonid iga päev vastavalt eelhäälestatud kellaaajale. Väljalülitamisfunktsioon (Off time) alistab sisselülitamisfunktsiooni (On time), kui need on seatud samale kellaaajale. Sisselülitamistaimeri rakendumiseks peab teler olema ooterežiimis.
1. Valige AEG.
2. Valige Väljalülitusaeg või Sisselülitusaeg.
3. Valige Korda.
4. Valige Väljas, Üks kord, Iga päev, E. ~ R., E. ~ L., L. ~ P. või P..
5. Valige tund.
6. Valige minutid.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
• Funktsiooni Sisselülitusaeg /Väljalülitusaeg tühistamiseks valige suvand Väljas.
• Ainult funktsiooni On timer (Sisselültuse taimer) jaoks:
1. Valige Sisend.
2. Valige sisendi allikas.
3. Seadistage programm.
4. Sisselülitamisel reguleerige helitugevus.
UNETAIMERI SEADISTUS
Te ei pea tingimata meeles pidama, et teler tuleb enne magamaminekut välja lülitada. Unetaimer lülitab teleri pärast eelhäälestatud kellaaja kätejõudmist automaatselt ooterezüimi.
1. Valige Unetaimer.
2. Valige Väljas 10, 20, 30, 60, 90, 120, 180 või 240 min.
- Kui lülitate teleri välja, kustutatakse eelhäälestatud uneaeg.
- Sleep Timer'i (Unetaimer) saab seadistada ka AEG menüüs.
VANEMAKONTROLL/KATEGOORIAD
SALASÕNA ja LUKUSTUSSÜSTEEMI SEADMINE
Salasõna esmakordsel sisestamisel vajutage '0', '0', '0', '0' kaugjuhtimispuldil.
Kui riigiks on valitud Prantsusmaa, ei ole parool '0', '0', '0', '0', vaid '1', '2', '3', '4'.
Kui riigiks on valitud Prantsusmaa, ei saa määratud parool olla '0', '0', '0', '0'.
Kui kanal on lukus, sisestage salasõna, et kanal ajutiselt lukust lahti teha.
1. Valige LUKK.
2. Valige Süsteemilukk.
3. Valige Sees.
4. Valige salasõna.
5. Sisestage neljamärgiline salasõna.
Jätke see number kindlasti meelde!
Taassissestage uus salasõna kinnitamiseks.
• Kui olete oma salasõna unustanud, vajutage kaugjuhtimispuldil '0', '3', '2', '5'.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
BLOCK PROGRAMME (Programmi blokkimine)
Blokeerib mis tahes programmi, mida te ei soovi vaadata või mida te ei soovi, et teie lapsed vaataksid.
Selle funktsiooni kasutamine on saadaval kui Süsteemilukk (süsteemilukk) on sätel „On“ (sees).
Sisestage blokeeritud programmi vaatamiseks parool.
1. Valige LUKK.
2. Valige Programmi blokkimine.
3. Sisenge Programmi blokkimine.
4. Valige program, mida soovite lukustada.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
VANEMAKONTROLL (vaid digitaalrežiimis)
See funktsioon toimib vastavalt informatsioonile ülekandejaamast. Seetõttu see funktsioon ei toimi, kui signaalil on vale informatsioon.
Sellesse menüüse pääsemiseks on nõutav salasõna.
Teler on programmeeritud nii, et viimati häälestatud suvand jäab meelde ka päraast väljalülitamist.
Takistab lastel vastavalt seatud kategooria piirangutele vaadata teatud täiskasvanute TV programme.
Sisestage piiranguga programmi vaatamiseks parool.
1. Valige LUKK.
2. Valige Vanemlik järelvalve.
3. Tehke vajalikud seadistused.
4. Salvestage.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
VÄLISE SISENDI BLOKEERIMINE
Võimaldab teil sisendi blokeerida.
Selle funktsiooni kasutamine on saadaval kui Süsteemilukk (süsteemilukk) on sättel „On“ (sees).
1. Valige LUKK.
2. Valige Sisendi blokkimine.
3. Valige allikas.
4. Valige Sees või Väljas.
5. Salvestage.
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
KLAHVILUKK
Teleri saab häältestada nii, et selle kasutamiseks on vajalik kaugjuhtimispult. Seda funktsiooni võib rakendada lubamatu vaatamise vältimiseks.
1. Valige LUKK.
2. Valige Klaviatuurilukk.
3. Valige Sees või Väljas.
4. Salvestage.
• Kui funktsioon Klaviatuurilukk ‘Sees’ (Klahvilukk “Sees”) on välja lülitatud, siis vajutage teleri nuppu Ø / I, INPUT(sisend), P ^ v või kaugjuhtimispuldi nuppu POWER(toide), INPUT(sisend), P ^ v või mõnda NUMBRINUPPU.
• Kui funktsioon Klaviatuurilukk (Klaviatuurilukk) on olekus Sees, ilmub mõne esipaneeli nupu vajutamisel ekraanile kuva “⚠️ Klahvilukk sees”
• Tavapärasesse telerivaatamise režiimi naasmiseks vajutage nuppu MENU/EXIT (MENÜÜ/VÄLJU).
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
TELETEKST
See funktsioon pole kõikides maades kasutusel.
Teletekst on paljude TV-jaamade tasuta saade, mis annab reaalajas teavet uudiste, ilma, telekava, aktsiiahindade ja paljude muude teemade kohta.
Selle teleri teletekstidekooder toetab süsteeme SIMPLE, TOP ja FASTEXT. SIMPLE (tavateletekst) koosneb arvukatest lehekülgedest, mida valitakse vastava leheküljenumbri vahetuseisestamise teel. TOP ja FASTEXT on kaasaegsed meetodid, mis võimaldavad teletekstileabe kiiret ja hõlpsat valimist.
SISSE-VÄLJALÜLITAMINE
Teletekstile siirdumiseks vajutage nuppu TEXT (TEKST). Ekraanile ilmub esimene või viimane lehekülg. Ekraani päises kuvatakse kaks lehenumbrit, TV-jaama nimi, kuupäev ja kellaaeg. Esimene lehenumber näitab teie valikut, teine aga parajasti kuvatud lehekülge. Teleteksti väljalülitamiseks vajutage nuppu TEXT (TEKST). Taastub eelmine režiim.
REŽIIM SIMPLE TEXT
■ Lehekülje valik
1. Sisestage numbrinuppude abil soovitud kolmekohaline lehenumber. Kui vajutate valimise ajal vale numbrinuppu, peate lõpetama kolmekohalise numbr valimise ja seejärel sisestama uuesti õige lehenumbri.
2. Eelmise või järgmise lehekülje valimiseks saate kasutada nuppu P ▲ ▼.
REŽIIM TOP TEXT
Kasutusjuhendis on näha neli välja – punane, roheline, kollane ja sinine ekraani allosas. Kollane välja tähistab järgmist gruupi ning sinine välja tähistab järgmist plokki.
■ Ploki, grupi ja lehekülje valik
1. Sinise nupuga saate siirduda plokilt plokile.
2. Kollast nuppu kasutage järgmisele grupile siirdumiseks koos automaatse üleminekuga järgmisele plokile.
3. Rohelise nupuga saate minna järgmisele leheküljele koos automaatse üleminekuga järgmisele grupile. Alternatiivselt võite kasutada nuppu PR ▲.
4. Punane nupp võimaldab naasta eelmisele valikule. Alternatiivselt võite kasutada nuppu P ▼.
■ Lehekülje otsene valik
Vastavalt teletekstirežiimile SIMPLE võite režimis TOP lehekülje valida kolmekohalise numbri sisesetamise teel numbrinuppude abil.
TELETEKST
FASTEXT
Teleteksti leheküljed on piki ekraani altserva värvidega kodeeritud ning neid saab valida vastavat värinuppu vajutades.
■ Lehekülje valik
1. Menüü valimiseks vajutage nuppu T.OPT, seejärel. Indekslehekülje kuvamine.
2. Saate valida allrea värvikoodiga varustatud lehekülgi sama värvit nuppude abil.
3. Vastavalt teletekstirežiimile SIMPLE võite režiimis FASTEXT lehekülje valida kolmekohalise numbrisiisestamise teel numbrinuppude abil.
4. Eelmise või järgmise lehekülje valimiseks võite kasutada nuppu P .
TELETEKSTI ERIFUNKTSIOONID
■ Vajutage T. OPT -nuppu ja kasutage seejärel nuppu menüü Text Option valimiseks.
■ Index (Indeks)
Valige iga indeksi lehekülg.
■ Time (AEG)
Vaadates TV-programmi, valige see menüü, et näidata ekraani üleval paremal nurgas kellaaega.
Teletekstirežiimis saate selle nupuga valida alamlehekülje numbrit. Alamlehekülje number kuvatakse ekraani allosas. Alamlehekülje hoidmiseks või vahetamiseks vajutage nuppu PUNANE, ROHELINE, või mõnda numbrinuppu.
■ Hold (HOIA)
Peatab automaatse lehevahetuse, mis toimub juhul, kui teletekstileht sisaldab 2 või enam alamlehekülge. Alamlehekülgede arv ja parajasti kuvatava alamlehekülje number on tavaliselt näha ekraanil kellaaja all. Selle nupu vajutamisel kuvatakse ekraani vasakpoolses ülanurgas stopp-sümbool ja automaatne leheküljehavetus on blokeeritud.
■ Reveal (ESITA)
Valige see menüü varjatud teabe nähtavale toomiseks, nagu näiteks möistatuse või ülesande lahendus.
■ Update (UUENDA)
Kuvab ekraanil TV-pildi järgmise teletekstileheküle ootamise ajal. Pilt kuvatakse ekraani vasakpoolses ülanurgas. Kui uuendatud lehekülg on saadaval, asendatakse pilt lehekülje numbriga. Valige see menüü uuesti, et vaadata uuendatud teleteksti lehekülge.
DIGITAALNE TELETEKST
* See funktsioon toimib vaid Ühendkuningriigis ja lirimaal.
Seade võimaldab juurdepääsu digitaalsele teletekstile, mis on mitmel moel suuresti parandatud, nagu tekst, graafika jne.
Digitaalsele teletekstile on juurdepääs spetsiaalse digitaalse teleteksti teenustega ja eriliste teenustega, mis kannavad üle digitaalset teleteksti.
Subtiitri keele peaksite SUBTITLE (SUBTIITER) nuppu vajutades välja lülitama, et kuvada teleteksti.
TELETEKST DIGITAALSE TEENUSENA
1 Vajutage numbreid või P nuppu, et valida digitaalne teenus, mis edastab digitaalset teleteksti.
2 Järgige juhiseid digitaalsel teletekstil ja liikuge järgmisele sammule, vajutades TEXT, OK, , , , PUNANE, ROHELINE, KOLLANE, SININE või NUMBRInuppe jne.
3 Digitaalse teleteksti teenuse muutmiseks valige vaid teine teenus numbritega või P nupuga.
TELETEKST DIGITAALSE TEENUSENA
1 Vajutage numbreid või P nuppu, et valida teadud teenus, mis edastab digitaalset teleteksti.
2 Teleteksti sisselülitamiseks vajutage nuppu TEXT või värvilisi nuppe.
3 Järgige juhiseid digitaalsel teletekstil ja liikuge järgmisele sammule, vajutades OK, , , , PUNANE, ROHELINE, KOLLANE, SININE või NUMBRInuppe jne.
4 Digitaalse teleteksti väljalülitamiseks ja TV-pildile naasmiseks vajutage nuppu TEXT või värvilisi nuppe.
Mõned teenused võivad lubada juurdepääsu tekstiteenustele PUNASELE nupule vajutamisega.
## Tõrkeotsing
### Seade ei tööta korralikult.
| Juhtpult ei tööta | ■ Kontrollige, kas seadme ja kaugjuhtimispuldi vahel ei ole mõnda takistust.
| | ■ Kas patareid on paigaldatud õige polaarsusega (+ ja +, - ja -)?
| | ■ Paigaldage uued patareid.
| | ■ Kas unetaimer on peal?
| | ■ Kontrollige toitesätteid. Toitekatkestus
| | ■ Kui teler on sisse lülitatud ning sisendsignaal puudub, lülitub teler 15 minuti pärast automaatselt välja. |
### Videofunktsioon ei tööta.
| Pilt ja heli puuduvad | ■ Kontrollige, kas toode on sisse lülitatud.
| | ■ Proovige mõnda muud kanalit. Probleem võib olla saates.
| | ■ Kas toitejuhe on võrgupesas?
| | ■ Kontrollige antenni suunda ja/või asukohta.
| | ■ Kontrollige võrgupesa, pistes sinna mõne teise seadme toitejuhtme.
| | ■ See on normaalne, pilt on käivitusprotsessi ajal summutatud. Kui pilt viie minuti jooksul ei ilmu, pöörduge teeninduskeskuse poole.
| | ■ Reguleerige menüüsuvandiga Color (Värv).
| | ■ Jätke teleri ja videomagnetofoni vahemaa piisavalt suureks.
| | ■ Proovige mõnda muud kanalit. Probleem võib olla saates.
| | ■ Kas videokaablid on õigesti paigaldatud?
| | ■ Pildi heleduse taastamiseks aktiveerige mõni funktsioon.
| | ■ Kontrollige kohalike häiringute olemasolu, nagu näiteks elektriseadmed ja -tööriistad.
| | ■ Jaamal või kaablifirmal probleemid, häältestage mõnele teisele jaamale.
| | ■ Jaama signaal nõrk, suunake antenn täpselt jaamale.
| | ■ Kontrollige võimalike häireallikate olemasolu.
| | ■ Kontrollige antenni (muutke antenni suunda).
| | ■ Kontrollige, et teie HDMI-kaabli versioon oleks 1.3 või uuem.
| | ■ Kui HDMI-kaablid ei toeta HDMI versiooni 1.3, võib ette tulla pildi vilkumist või pole pilti üldse. Palun kasutage uusimaid kaableid, mis toetavad vähemalt HDMI versiooni 1.3. |
### Helifunktsoon ei tööta.
| Pilt korras, heli puudub | ■ Vajutage nuppu + või - või VOLUME (HELITUGEVUS).
| | ■ Heli vaigistatud? Vajutage nuppu MUTE (VAIGISTA).
| | ■ Proovige mõnda muud kanalit. Probleem võib olla saates.
| | ■ Kas videokaablid on õigesti paigaldatud?
| Ühest kõlarist ei kosta heli | ■ Reguleerige menüüsuvandiga Balance (Tasakaal).
| Ebanormaalne heli seadme sees. | ■ Ümbruse niiskuse või temperatuuri muutumisel võib seadme sisse-väljalülitamisel esineda ebatavalisi helisid, mis ei pruugi tähendada toote riket.
| Pole heli, kui ühendada HDMI või USB-ga. | ■ Kontrollige HDMI juhet üle versiooni 1.3.
| | ■ Kontrollige USB juhet üle versiooni 2.0.
| | *See funktsioon ei ole saadaval kõigil mudelitel.
### Probleem PC-režiims (ainult PC-režiimi korral).
| Signaal vahemikust väljas. | ■ Reguleerige eraldusvõimet, horisontaal- või vertikaalsagedust.
| | ■ Kontrollige sisendallikat.
| Vertikaalriba või -vööt tagapõhjal, horisontaalmürä, ebaõige asukoht | ■ Käivitage automaatkonfigureerimine või reguleerige taktsagedust, faasi või horisontaal-vertikaalasukohta.
| Ekraani värvid või mõni värv on ebastabiiline. | ■ Kontrollige signaalikaablit.
| | ■ Installige uuesti personaalarvuti videokaart.
### PICTURE-i (pildi) seadetega on probleem.
| Kui kasutaja vahetab pildiseadeid, vahetab teler peale teatud aega tagasi originaalseadete peale. | ■ See tähendab, et teler on hetkel seadistatud režiimile Salvestuse demo. Režiimile kodus kasutus lülitamiseks peate tegema järgmist: Valige teleri menüüst SUVAND -> valige Režiimi seade -> valige kodus kasutus. Nüüd olete teleri lülitanud kodus kasutus režiimile. |
HOOLDUS
Enneaegsetest riketest on võimalik hoiduda. Hoolikas ja korrapärane puhastamine võib teie uue teleri tööiga pikendada.
Enne puhastamist lülitage kindlasti toide välja ning tömmake juhe võrgupesast.
Ekraani puhastamine
1. Ekraani tolmust puhtaks hoidmiseks on suurepärane meetod. Niisutage pehmet lappi leige vee ja väikese koguse riidepehmendaja või puhastusvahendi seguga. Väänake lapp peaegu kuivaks ning kasutage seda ekraani pühkimiseks.
2. Veenduge, et ekraanile ei jäeks liigset vett, ja laske ekraan enne teleri sisselülitamist kuivada.
Korpuse puhastamine
- Saasta ja tolmu kõrvaldamiseks pühkige korpust pehme kuiva kiuvaba lapiga.
- Ärge kasutage märga lappi.
Pikemaajaline äraolek
⚠️ ETTEVAATUST
▶ Kui kavatsete teleri juurest pikemaks ajaks lahkuda (näiteks puhkusele), siis on soovitatav toitejuhe pesast välja tömmata kaitseks äikese või toitekatkestuste eest.
## TOOTE TEHNILISED ANDMED
| MUDELID | 42PJ2** 42PJ250-ZC 42PJ250N-ZC | 50PJ2** 50PJ250-ZC 50PJ250N-ZC | 42PJ3** 42PJ350-ZA 42PJ350N-ZA | 50PJ3** 50PJ350-ZA 50PJ350N-ZA |
|---------|---------------------------------|---------------------------------|---------------------------------|---------------------------------|
| **Mõõtmned (laius x kõrgus x sügavus)** | koos alusega 988,0 mm x 678,7 mm x 260,0 mm | ilma aluseta 988,0 mm x 6128 mm x 55,3 mm | koos alusega 1171,4 mm x 781,8 mm x 309,7 mm | ilma aluseta 1171,4 mm x 720,9 mm x 55,3 mm |
| **Kaal** | koos alusega 21,6 kg 20,0 kg | ilma aluseta 30 kg 276 kg | koos alusega 21,6 kg 20,0 kg | ilma aluseta 30 kg 276 kg |
| MUDELID | 50PK2** 50PK250-ZA 50PK250N-ZA | 60PK2** 60PK250-ZA 60PK250N-ZA |
|---------|---------------------------------|---------------------------------|
| **Mõõtmned (laius x kõrgus x sügavus)** | koos alusega 1171,4 mm x 781,8 mm x 309,7 mm | ilma aluseta 1171,4 mm x 720,9 mm x 55,3 mm | koos alusega 1392,0 mm x 915,0 mm x 384,0 mm | ilma aluseta 1392,0 mm x 852,0 mm x 55,3 mm |
| **Kaal** | koos alusega 31 kg 28,6 kg | ilma aluseta 45,9 kg 41,4 kg |
| **Cl-mooduli suurus (laius x kõrgus x sügavus)** | 100,0 mm x 55,0 mm x 5,0 mm |
| **Keskonnatingimused** | Töötemperatuur 0 °C kuni 40 °C | Tööniiskus Alla 80 % | Temperatuur hoidmise -20 °C kuni 60 °C | Niiskus hoidmisel Alla 85 % |
- Ülaltoodud tehnilisi andmeid võib kvaliteedi parandamiseks eelnevalt hoitamata muuta.
- Andmed toite ja voolutarbe kohta leiate tootel olevalt sildilt.
| MUDELID | 42PJ5 ** | 50PJ5 ** | 42PJ6 ** | 50PJ6 ** |
|---------|----------|----------|----------|----------|
| | 42PJ550-ZD / 42PJ560-ZA | 50PJ550-ZD / 50PJ560-ZA | 42PJ650-ZA / 42PJ650N-ZA | 50PJ650-ZA / 50PJ650N-ZA |
| Mõõtmned (laius x kõrgus x sügavus) | koos alusega | 988,0 mm x 682,7 mm x 260,0 mm | 1171,4 mm x 786,2 mm x 309,7 mm | 999,6 mm x 683,2 mm x 260,0 mm | 1184,0 mm x 801,0 mm x 309,7 mm |
| | ilma aluseta | 988,0 mm x 621,8 mm x 55,3 mm | 1171,4 mm x 724,4 mm x 55,3 mm | 999,6 mm x 625,3 mm x 52,4 mm | 1184,0 mm x 750,0 mm x 52,4 mm |
| Kaal | koos alusega | 21,6 kg | 30 kg | 24,2 kg | 32,0 kg |
| | ilma aluseta | 20,0 kg | 27,6 kg | 22,5 kg | 29,6 kg |
| MUDELID | 50PK3 ** | 50PK5 ** | 60PK5 ** | 50PK7 ** |
|---------|----------|----------|----------|----------|
| | 50PK350-ZB | 50PK550-ZE / 50PK560-ZA | 60PK550-ZE / 60PK560-ZA | 50PK750-ZA / 50PK750N-ZA |
| Mõõtmned (laius x kõrgus x sügavus) | koos alusega | 1171,4 mm x 781,8 mm x 309,7 mm | 1171,4 mm x 786,2 mm x 309,7 mm | 1392,0 mm x 915,0 mm x 384,0 mm | 1184 mm x 801 mm x 309,7 mm |
| | ilma aluseta | 1171,4 mm x 720,9 mm x 55,3 mm | 1171,4 mm x 724,4 mm x 55,3 mm | 1392,0 mm x 852,0 mm x 55,3 mm | 1184 mm x 738,5 mm x 52,4 mm |
| Kaal | koos alusega | 31 kg | 31 kg | 45,9 kg | 32,3 kg |
| | ilma aluseta | 28,6 kg | 28,6 kg | 41,4 kg | 29,9 kg |
Cl-mooduli suurus (laius x kõrgus x sügavus)
100,0 mm x 55,0 mm x 5,0 mm
Keskonnatingimused
Töötemperatuur 0 °C kuni 40 °C
Tööniikus Alla 80 %
Temperatuur hoidmise -20 °C kuni 60 °C
Niiskus hoidmisel Alla 85 %
Toetatud filmifailid Vt lk 60 kuni 61
Ülaltoodud tehnilisi andmeid võib kvaliteedi parandamiseks eelnevalt hoitamatata muuta.
Andmed toite ja voolutarbe kohta leiate tootel olevalt sildilt.
| Digitaalteler | Analoogteler |
|---------------|--------------|
| Televisioonisüsteem | DVB-T |
| | DVB-C (ainult Rootsis, Soomes) |
| Programmid | VHF, UHF |
| Välisantenni näivtakistus | 75 Ω |
| | PAL/SECAM B/G/D/K, PAL I/II, SECAM L/L' |
| | VHF: E2 kuni E12, UHF: E21 kuni E69, CATV: S1 kuni S20, HYPER: S21 kuni S47 |
| | 75 Ω |
## INFRAPUNAKOODID
*Seda funktsiooni köigil mudelitel ei ole.
| Code (Hexa) | Function | Note |
|------------|---------------------------|-----------------------------|
| 95 | Energy Saving (ENERGIA SÄASTMINE) | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 08 | POWER | Kaugjuhtimispuldi nupp (toide sisse/välja) |
| 0B | INPUT | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 79 | RATIO | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| F0 | TV/RAD | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 45 | Q.MENU | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 43 | MENU | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| AB | GUIDE | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 40 | üles (^) | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 41 | alla (v) | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 07 | vasakule (<) | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 06 | paremale (>) | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 44 | OK (OK) | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 28 | BACK | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| AA | INFO (i) | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 30 | AV MODE | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 02 | + | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 03 | - | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 1E | FAV (MARK) | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 09 | MUTE | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 00 | P ^ | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 01 | P v | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 10 kuni 19 | Numbriklahvid 0 kuni 9 | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 53 | LIST | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 1A | Q.VIEW | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 72 | PUNANE Key | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 71 | ROHELINE Key | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 63 | KOLLANE Key | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 61 | SININE Key | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 20 | TEXT | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 21 | T.OPT (T.Option) | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 39 | SUBTITLE | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 7E | SIMPLINK | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 5B | EXIT | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 91 | AD | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| BA | II (FREEZE (KULMUTA)) | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| B1 | ■ | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| B0 | ▶ | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 8F | ◀◀ | Kaugjuhtimispuldi nupp |
| 8E | ▶▶ | Kaugjuhtimispuldi nupp |
VÄLISJUHTSEADME HÄÄLESTAMINE
Pistikupesa RS-232C häälestus
Ühendage sisendpesa RS-232C välisjuhtseadmega (nagu näiteks arvuti või AV-juht süsteem) ja juhtige teleri funktsioone väliselt. Ühendage juhtseadme järjestikport teleri tagapaneelil oleva pistikupesaga RS-232C. RS-232C ühenduskaableid teleriga kaasas ei ole.
Pistmiku tüüp: D-Sub 9 viiguga sõrm
| Nr | Viigu nimi |
|----|----------------------------|
| 1 | Ühenduseta |
| 2 | RXD (Andmete vastuvõtt) |
| 3 | TXD (Andmete edastus) |
| 4 | DTR (DTE-pool valmis) |
| 5 | GND (Maandus) |
| 6 | DSR (DCE-pool valmis) |
| 7 | RTS (Saatmiseks valmis) |
| 8 | CTS (Saatmiseks lähtestatud) |
| 9 | Ühenduseta |
Pistikupesa RS-232C konfiguratsioonid
| 7-juhtmeline konfiguratsioon (standardne RS-232C-kaabel) | 3-juhtmeline konfiguratsioon (mittestandardne) |
|--------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| PC | TV | PC | TV |
| RXD | TXD | RXD | TXD |
| TXD | RXD | TXD | RXD |
| GND | GND | GND | GND |
| DTR | DSR | DTR | DSR |
| DSR | DTR | DSR | DTR |
| RTS | CTS | RTS | CTS |
| CTS | RTS | CTS | RTS |
D-Sub 9 D-Sub 9 D-Sub 9 D-Sub 9
Sea ID
- Kasutage seda funktsiooni teleri ID-numbri määramiseks.
- Vt jaotist “Reaalandmete teisendamine 1”. ▶ Vt lk 121
1. Valige SUVAND.
2. Valige Seadista ID.
3. Seadista Set ID (Seadista ID) et valida soovitud TV ID-number. SET ID (Seadme ID) reguleerimisvahemik on 1 kuni 99.
• Eelmisele menüüekraanile liikumiseks vajutage nuppu BACK (TAGASI).
Sideparameetrid
- Boodikiirus: 9600 boodi (UART)
- Andmepikkus: 8 bitti
- Paarsus: puudub
- Stopp-bitt: 1. bitt
- Sidekood: ASCII-kood
- Kasutage rist(pöörd-)kaablit.
Käskude loend
| KÄSK 1 | KÄSK 2 | ANDMED (kuueteistkümnend-) |
|--------|--------|-----------------------------|
| Toide | k | a |
| Kuvasuhe| k | c |
| Ekraanisummutus | k | d |
| Helitugevuse vaigistamine | k | e |
| Helitugevuse reguleerimine | k | f |
| Kontrast | k | g |
| Heledus | k | h |
| Värv | k | i |
| Varjund | k | j |
| ravus | k | k |
| OSD-režimi valik | k | l |
| Kaugjuhtimise lukustusrežiim | k | m |
| Kõrged toonid | k | r |
| Bass | k | s |
| Helitasakaal | k | t |
| Värvitemperatuur | x | u |
| ISM-meetod | j | p |
| Energiasääst | j | q |
| Automaatne konfiguratsioon | j | u |
| Häälestuskäsk | m | a |
| Lisa kanal/jäta vahele | m | b |
| Nupp | m | c |
| Põhipildi sisendi valik(Main) | x | b |
* Väärtuse 17 kuni 22 valimisel ei ilmu menüü ekraanile
* Märkus: USB-toimingute, nagu DviX või EMF, jooksul ei täideta ühtegi käsku, välja arvatud Power (ka) (Toide) ja Key (mc) (Klahv), ning neid käsitletakse kui mittekasutatavaid.
Edastus- ja vastuvõtuprotokoll
Edastus
[Command1][Command2][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
* [Command 1] : esimene käsk teleri juhtimiseks (j, k, m or x).
* [Command 2] : teine käsk teleri juhtimiseks.
* [Sea ID] : Saate häälastada Seadista ID teleri soovitud ID-numbri valimiseks menüüs setup(Häälastus).
Reguleerimisvahemik on 1 kuni 99. Kui valite Seadista ID väärtsuseks 0, juhitakse iga uhendatud telerit. Seadme ID on menüüs toodud kümnendarvuna (1 kuni 99) ning edastus-/vastuvõtuprotokollis kuusteistkümnendarvuna (0x0 kuni 0x63).
* [ANDMED] : käsuandmete edastamiseks
Käsu oleku lugemiseks edastatakse FF-andmed.
* [Cr] : tagasijooks
ASCII kood '0x0D'
* [ ] : ASCII-kood 'tühik (0x20)'
OK, jaatav vastus
[Command2][ ][Seadista ID][ ][OK][Data][x]
* Normaalsete andmete vastuvõtu korral edastab teler selle vormingu alusel ACK-märgi (jaatusmärgi). Sel juhul näitab see andmete praegust olekut, kui andmed on lugemisrežiimis. Kui andmed on kirjutusrežiimis, tagastab see personaalarvuti andmed.
Vea kviteering
[Command2][ ][Seadista ID][ ][NG][Data][x]
* Ebanormaalsete andmete vastuvõtu korral mittetöötava funktsiooni või sidevea tõttu edastab teler selle vormingu alusel ACK-märgi (jaatusmärgi).
Andmed 00: lubamatu kood
01. Toide (käsklus: k a)
▶ Teleri toite sisse-väljalülitamine.
Edastus
[k][a][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
Andmed 00 : toide välja 01 : toide sisse
Kviteering
[a][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
▶ Toite oleku sees-väljas näitamiseks.
Edastus
[k][a][ ][Seadista ID][ ][FF][Cr]
Kviteering
[a][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
* Samamoodi, kui mõni teine funktsiooni edastab FF-andmeid selle vormingu alusel, esitab kviteeringandmete tagasiside vastava funktsiooni olekut.
* Teated, nagu OK Ack. (Jaatusmärki OK), Error Ack. (Jaatusmärgi tõrge) ja muud säärased võivad ilmuda teleri ekraanile, kui toide on sees.
02. Kuvasuhe (käsklus : k c) (Põhipildi suurus)
▶ Ekraanivormingu häältestamiseks (põhipildi vorming).
Te saate muuta ekraaniformaati kasutades Aspect Ratio’t (kuvasuhet) Q menüüs või pildimenüüs.
Edastus
[k][c][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
Andmed 01 : normalekraan (4:3) 07 : 14:9
02 : laieekraan (16:9) 09 : Täisekraan
04 : Suum OB : Skännimine
06 : Originaal 10 kuni 1F: Cinema Zoom
1 kuni 16
Kviteering
[c][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
* RGB-PC- või komponentsisendi kasutamisel valige kuvasuhe 16:9 või 4:3.
* Režiimis DTV/HDMI (1080i 50 Hz / 60 Hz, 720p 50 Hz / 60 Hz, 1080p 24 Hz / 30 Hz / 50 Hz / 60 Hz),
Komponent(720p, 1080i, 1080p 50 Hz / 60 Hz) on saadaval ainult skaneerimine.
* Täisekraan: Täislauist toetatakse ainult režiimide ATV,
AV1,2,3(Välja 42/50PJ2**, 50/60PK2**) puhul.
03. Ekraanisummutsus (käsklus : k d)
▶ Ekraanisummutsuse sisse-väljalülitamiseks.
Edastus
[k][d][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
Andmed 00 : Ekraanisummutsus väljas (pilt sees).
Video mute off (video vaigistus väljas)
01 : Ekraanisummutsus sees (pilt väljas).
10 : Video mute on (video vaigistus sees)
Kviteering
[d][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
* Kui video vaigistus on sees, kuvatakse ekraanikuva (OSD). Kuid kui ekraani vaigistus on sees, siis ekraanikuva (OSD) ei kuvata.
04. Helitugevuse vaigistamine (käsklus : k e)
▶ Helitugevuse vaigistuse sisse-väljalülitamiseks.
Vaigistust saate häältestada ka kaugjuhtimispuldi nuppu MUTE (VAIGISTA) abil.
Edastus
[k][e][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
Andmed 00 : Helitugevuse vaigistus väljas (helitugevus sees).
01 : Helitugevuse vaigistus sees (helitugevus väljas).
Kviteering
[e][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
05. Helitugevuse reguleerimine (käsklus : k f)
▶ Helitugevuse reguleerimiseks.
Helitugevust saate reguleerida ka kaugjuhtimispuldi helitugevusnuppude abil.
Edastus
[k][f][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
Andmed min: 00 kuni max: 64
* Vt jaotist “Reaalandmete teisendamine 1”. Vt lk 121.
Kviteering
[f][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
06. Kontrast (käsklus : k g)
▶ Ekraani kontrasti reguleerimiseks.
Kontrasti saate reguleerida ka menüüs PILT.
Edastus
[k][g][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
Andmed min: 00 kuni max: 64
* Vt jaotist “Reaalandmete teisendamine 1”. Vt lk 121.
Kviteering
[g][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
07. Heledus (käsklus : k h)
▶ Ekraani heleduse reguleerimiseks.
Heledust saate reguleerida ka menüüs PILT.
Edastus
[k][h][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
Andmed min: 00 kuni max: 64
* Vt jaotist “Reaalandmete teisendamine 1”. Vt lk 121.
Kviteering
[h][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
08. Värv (käsklus : k i)
▶ Ekraani värvide reguleerimiseks.
Edastus
[k][i][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
Andmed min: 00 kuni max: 64
* Vt jaotist “Reaalandmete teisendamine 1”. Vt lk 121.
Kviteering
[i][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
09. Varjund (käsklus: k j)
▶ Ekraani varjundi reguleerimiseks.
Varjundit saate reguleerida ka menüüs PILT.
Edastus
[k][j][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
Andmed punane: 00 kuni roheline: 64
* Vt jaotist “Reaalandmete teisendamine 1”. Vt lk 121.
Kviteering
[j][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
13. Kõrged toonid (käsklus: k r)
▶ Kõrged toonid reguleerimiseks.
Kõrged toonid saate reguleerida ka menüüs AUDIO.
Edastus
[k][r][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
Andmed Min: 00 ~ Max: 64
* Vt jaotist “Reaalandmete teisendamine 1”. Vt lk 121.
Kviteering
[r][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
10. Teravus (käsklus: k k)
▶ Ekraani teravuse reguleerimiseks.
Värve saate reguleerida ka menüüs PILT.
Edastus
[k][k][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
Andmed min: 00 kuni max: 64
* Vt jaotist “Reaalandmete teisendamine 1”. Vt lk 121.
Kviteering
[k][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
14. Bass (käsklus: k s)
▶ Bassi reguleerimiseks.
Bassi saate reguleerida ka menüüs AUDIO.
Edastus
[k][s][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
Andmed min: 00 kuni max: 64
* Vt jaotist “Reaalandmete teisendamine 1”. Vt lk 121.
Kviteering
[s][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
11. OSD-režiimi valik (käsklus: k l)
▶ Ekraanikuva (OSD) sisse-väljalülitamiseks kaugjuhtimise korral.
Edastus
[k][l][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
Andmed 00: OSD väljas 01: OSD sees
Kviteering
[l][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
15. Helitasakaal (käsklus: k t)
▶ Helitasakaalu reguleerimiseks.
Helitasakaalu saate reguleerida ka menüüs AUDIO.
Edastus
[k][t][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
Andmed min: 00 kuni max: 64
* Vt jaotist “Reaalandmete teisendamine 1”. Vt lk 121.
Kviteering
[t][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
12. Kaugjuhtimispuldi lukustusrežiim ((käsklus: k m)
▶ Kaugjuhtimispuldi ja teleri esipaneeli juhtseadiste lukustamiseks.
Edastus
[k][m][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
Andmed 00: lukk väljas 01: lukk sees
Kviteering
[m][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
* Kui te kaugjuhtimispuldi ega esipaneeli juhtseadiseid ei vaja, kasutage seda režiimi. Toite sisse-väljalülitamisel kaugjuhtimispuldi lukustust vabastatakse.
* Nupp Local Power Key (Kohalik toiteklahv) töötab korralikult.
* Kui põhitoide on seises/väljas, vabastatakse kaugjuhtimispuldi lukk.
* Kui ooterežiimis on klahvid lukustatud, ei lülitu teler sisse vajutades IR ja teisi klahve.
16. Värvitemperatuur (käsklus: x u)
▶ Värvitemperatuuri reguleerimiseks. CSM-sätteid saate reguleerida ka menüüs PILT.
Edastus
[x][u][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
Andmed Andmesoojus: 00 kuni jahe: 64
Kviteering
[u][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
17. ISM-meetod (käsklus: j p)
▶ ISM-meetodi juhtimiseks. ISM-meetodit saate reguleerida ka menüüs SUVAND.
Edastus
\[j][p][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]\]
Andmed 02: Süstik
04: Valge
08: Tavaline
20: Värv
Kviteering
\[p][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]\]
18. Energiasääst (käsklus: j q)
▶ Teleeri energiakulu vähendamiseks. Energiasäästmist saate reguleerida ka menüüs SUVAND.
Edastus
\[j][q][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]\]
| Energiasäästufunktioon | Tase | Kirjeldus |
|------------------------|------|-----------|
| 7654 | 3210 | Madal vool|
| 0000 | 0000 | Väljas |
| 0000 | 0001 | Minimaalne|
| 0000 | 0010 | Keskmine |
| 0000 | 0011 | Maksimaalne|
| 0001 | 0000 | Arukas andur|
| 0000 | 0101 | Eakraan väljas|
Kviteering
\[q][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]\]
19. Automaatkonfigureerimine (käsklus: j u)
▶ Pildi asendi ja väreluse automaatseks reguleerimiseks. Töötab ainult RGB (PC)-režiimis.
Edastus
\[j][u][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]\]
Andmed 01: seada
Kviteering
\[u][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]\]
20. Häältestuskäsk (käsklus: m a)
▶ Valige kanal järgnevale reaalarvule.
Edastus
\[m][a][ ][Seadista ID][ ][Data0][ ][Data1][ ][Data2][Cr]\]
Andmed 00: kõrge kanali andmed
Andmed 01: madala kanali andmed
nt nr 47 -> 00 2F (2FH)
nr 394 -> 01 8A (18AH),
DTV nr 0 -> pole olnud
Andmed 02 0x00: ATV Põhi,
0x10: DTV Põhi
0x20: raadio
Kanali andmete vahemik
Analoogne – min: 00 kuni max: 63 (0 kuni 99)
Digitaalne – min: 00 kuni max: 3E7 (0 kuni 999)
(v.ä Rootsis, Soomes, Norras, Taanis ja Iirimaal)
Digitaalne – min: 00 kuni max: 270F (0 kuni 9999)
(ainult Rootsis, Soomes, Norras, Taanis ja Iirimaal)
Kviteering
\[a][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]\]
Andmed min: 00 kuni max: 7DH
21. Channel Add/Skip (Lisa kanal/jätta vahele) (käsklus: m b)
▶ Sätestab praeguse programmi vahelejätmise oleku.
Edastus
\[m][b][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]\]
Data 00: Jätta vahele 01: Add
Kviteering
\[b][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]\]
* Reaalandmete teisendamine 1
00 : Samm 0
...
A : Samm 10 (Seadista ID 10)
...
F : Samm 15 (Seadista ID 15)
10 : Samm 16 (Seadista ID 16)
...
64 : Samm 100
...
6E: Samm 110
...
73 : Samm 115
74 : Samm 116
...
C7: Samm 199
FE: Samm 254
FF: Samm 255
22. Nupp (käsklus : m c)
▶ Infrapuna-kaugjuhtimiskoodi saatmiseks.
Edastus
\[m][c][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
Andmed: nupu kood – vt lk 115.
Kviteering
\[c][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
23. Sisendi valik (käsklus : x b)
(põhipildi sisend)
▶ Sisendallika valik teleri jaoks.
Edastus
\[x][b][ ][Seadista ID][ ][Data][Cr]
Andmed: struktuur
| Välissisend | Andmed |
|-------------|--------|
| 0 0 0 0 | DTV |
| 0 0 0 1 | Analoog- |
| 0 0 1 0 | AV |
| 0 1 0 0 | Komponent |
| 0 1 1 0 | RGB |
| 1 0 0 1 | HDMI |
(Välja 42/50PJ2**, 50/60PK2**)
| Sisendi number | Andmed |
|----------------|--------------|
| 0 0 0 0 | Input(SISEND)1 |
| 0 0 0 1 | Input(SISEND)2 |
| 0 0 1 0 | Input(SISEND)3 |
| 0 0 1 1 | Input(SISEND)4 |
Kviteering
\[b][ ][Seadista ID][ ][OK/NG][Data][x]
Märkus avatud lähtekoodiga tarkvara kohta
Järgmistele selles tootes kasutatavatele GPL-täitmisfailidele ja LGPL/MPL-teekeidele kehtib litsentsilepe GPL2.0/LGPL2.1/MPL1.1:
**GPL-LITSENTSI TÄITMISFAILID:**
- Linux kernel 2.6
- busybox
- lzo
- U-boot
**LGPL-TEEKID:**
- uClibc
**MPL-TEEKID:**
- Nanox
LG Electronics pakub teile lähtekoodi CD-ROM-il summa eest, mis katab sellisel viisil levitamise kulud, nagu kandja hind, tarne ja töötluskulud, pärast vastava palve saatmist e-postiga LG Electronicsile aadressile:
firstname.lastname@example.org
Pakkumine kehtib kolm (3) aastat alates kuupäevast, mil LG Electronics toodet levitas.
Litsentside GPL, LGPL ja MPL koopiad on selle tootega komplektis oleval CD-plaadil.
Litsentside GPL ja LGPL tõiked on saadaval ka veebisaitidel http://www.gnu.org/licenses/old-licenses/gpl-2.0-translations.html, http://www.gnu.org/licenses/old-licenses/lgpl-2.1-translations.html.
Tootes sisaldub:
- jpeg: Independent JPEG Group, autoriõigus © 1991–1998, Thomas G. Lane.
- libpng: autoriõigus © 2004 Glenn Randers-Pehrson
- tinyxml: autoriõigus © 2000–2006 Lee Thomason
- zlib: autoriõigus © 1995–2002 Jean-loup Gailly ja Mark Adler.
Kirjutage üles teleri mudeli number ja seerianumber.
Vaadake tagakattel olevat silti ja esitage sellel toodud teave teenindusvajaduse korral edasimüüjale.
Mudel: ________________________________
Seerianumber : __________________________
|
<urn:uuid:b6583f03-c036-45e0-b901-5b262a3d3aad>
|
CC-MAIN-2019-39
|
http://gscs-b2c.lge.com/downloadFile?fileId=KROWM000233492.pdf
|
2019-09-21T23:38:22Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-39/segments/1568514574710.66/warc/CC-MAIN-20190921231814-20190922013814-00105.warc.gz
| 85,938,988
| 67,020
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.994797
|
ekk_Latn
| 0.999358
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
99,
222,
3871,
8274,
9869,
10973,
11574,
12906,
14199,
15494,
16708,
17976,
19608,
22203,
23626,
25397,
26605,
27346,
29012,
30363,
32466,
33498,
34490,
35267,
37132,
38974,
39461,
40203,
40616,
41104,
42962,
44186,
44664,
45606,
46622,
49458,
50095,
50790,
51768,
52277,
53218,
54733,
55043,
56020,
56662,
57771,
58647,
59169,
60175,
61015,
62238,
62883,
63738,
65575,
66402,
67061,
69679,
70436,
71010,
73329,
76209,
77537,
78149,
79834,
83470,
84890,
85759,
86199,
87349,
87971,
88252,
89135,
90728,
91549,
92184,
92355,
95184,
96425,
97301,
98822,
99103,
100205,
102000,
102787,
105047,
105832,
107204,
108492,
109630,
110504,
111612,
113751,
114977,
115770,
116265,
118556,
120688,
121073,
122208,
123098,
123594,
124386,
125049,
126127,
127043,
127365,
128246,
129003,
131080,
131427,
132157,
133002,
134139,
135503,
137331,
138327,
139555,
139966,
140819,
141399,
142137,
142568,
143336,
145297,
147050,
148437,
150718,
152561,
153455,
154988,
157125,
160280,
161839,
162195,
165240,
168848,
171459,
173867,
174731,
175892,
176131
] | 0
|
[
0.6015625,
0.322265625,
0.050537109375,
0.0211181640625,
0.002044677734375,
0.000751495361328125
] |
Kreeka PÄÄSTIK aitas Kunda jalule
“Kui ma esimest korda Kundasse sattusin, oli see väike räpane nõukogude küla,” meenutas Kreeka miljardär George Tsatsos Kundas tsemenditehase renoveerimise alguse 25. aastapäeval.
ANDRES PULVER
email@example.com
Tegelikult ei olnud Kunda tehaese ostmine Tsatsose ja tema partnrite esimehe valik, tsemenditootmist käidä vaatama ka Novorossiiskis, kuid seal oldi tehase omandisudlust väga segased ning kaubast ei saanud asja.
“Nii sattusime Eestisse ja nägin, et Kunda tehas pakub võimalusi,” meenutas George Tsatsos, kes on pärit põhisel tsemenditöösturite suguvõsast ning sattus nõnda esimest korda tsemendivarikuse juba kolmeaastaselt.
Kunda tehas eeliseks oli tema sõnul töök, et siin kasutati kürtteks kohalikuü kõlvekivi, mis aitas tootmiskulud madalal hoida.
Samas pani see aga muretsema naaberriikide tsemenditehaste omanike, sest kardeti, et Kunda võib odava tsemendiga tuuri üle ujutada. Ja lõpuks viisiti naabrile mure sellel, et tehas joudis Soome ja Rootsi omanike käte, sealt aga edasi sakslastele.
Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein, kes 25 aastat tagasi tehases tööline oli, meenutas, et tollal oli olukord üpris lootusetu. “Nõukogude ajal ainult lubati ja lubati olukorda parandada ning päris tõsiselt oli päevakorral juutt tehase sulgemisest,” rääkis Einstein.
Ta ütles, et kui praegu toodetakse Kundas umbes pool miljonit tonni tsementi aastas, siis veerand saajadest eest lendas korstnast välja umbes 100 000 tonni kaupa.
“Ma ei usu, et Tsatsose põhiline muoreli see, kuidas Kundas tolmu vähendada, tema tahtis ikka äri teha. Aga tema tulek oli päästik, mis valandas protsessi, mis on meid tänasesse kandnud,” köneles Einstein.
George Tsatsos imestab aga tänini, kuidas Kunda tsemenditehas jalule tõsta önnestus. “See oli ime – meil oli väga palju probleeme,” lausus ta. Probleeme oli majanduslikke, õiguslikke ja inimestevahelisi, aga nendest saadi siiski üle.
Erilist heameelt valmistab Tsatsosele Kunda sadama rajamine. “Olime väga õnnelikud, et meil oli eesõigus ehitada sadam, mis on Kundale väga tähtis,” sõnas ta.
Ning kuigi kunagine räpane küla, millest nüüdseks on Kreeka ärimehhe sõnul saanud suur ja uhke linn, on tollle ajaga võrreldes umbes paarituhande inimese jagu kokku kuivanud, ennustas Tsatsos Kundale helget tulevikku. “Sadama töötu on siia tullemas veel palju uusi ettevõtteid ja ma näen Kunda linnal väga suurt potentsiaali,” lausus ta.
Kunda linnaepa Kaido Veski ütles, et 25 aastat tagasi alguse saanud arenetute vaadates võib väita, et valitud suund on õigeks osutunud. “Tsemenditehas oli toona valatusks haavaks Virumaa hinges ja põhiprobleemiks oli elutõjujamine,” köneles linnaepa, kelle sõnul on Kunda Nordic Tsement praegu vastutustundlik ettevõte, kes on valmis probleemide lahendamisel initsiatiivi haarama.
Kunda tsemenditehas tänas kingitustega kolme meest, kes mängisid olulist rolli tehase ümbersünnil – George Tsatsos, toonast Eesti välismajandusameti peadirektorit Mehis Pilve ning ülemõukogu esimeest Arnold Rüüttilt. Veerand saajandi eest peaministri ametit pidanud Edgar Savisaar oli samuti Kundasse oodatud, kuid kohale ei tulnud.
Kunda tsemendimuuseum võttis aga George Tsatsoselt oma kollektiisiooni tarbeks betooni käejalje.
22. aprillil 1991 sõlmisid USA ettevõtja Ronald S. Lauder ja Kreeka tsemenditööstur George Tsatsos Eesti valitsejatega valitusega eelkokkuleppe, mildest sai alguse Kunda tsemenditööstuse erastamine ja tehase edukas renoveerimine.
Eesti riik suutis välisinvestitore abil kaasajastada uhe oma margilisemaid tööstusettevõtteid, Kunda linnast sai tänu sadama taasrajamisele üks Põhja-Eesti tömbekeskustest, kuhu nüüdseks on tekkinud terve rida tegusaid ettevõtteid.
“25 aastat tagasi tehtud valitseuse otsusel välisinvestori kaasamiseks rõid ettevõtetele hädavajalikud investeerimused ja said oodatud muutuste alguseks,” ütles majandusminister Kristen Michal.
“Märkimisväärne on Kunda tsemenditehase üle 140aastane ajalugu, mille jooksul on suudetud maailma muutustega kohaneda ja püsida Lääne-Virumaa inimestele olulise tööandjana,” liisas minister.
George Tsatsos on ka tunnustatud kunstnik, kes esinenud personaalnäitustega nii Londonis, Pariisis kui New Yorgis. Pärast külastäkäiu Kundases kinkis ta Tallinnas Eesti kunstimuuseumile mitu oma maali.
|
08db1454-c03a-4d56-9594-ffc01b4a02f0
|
CC-MAIN-2021-17
|
http://www.monument.ee/lv/kunda-linn/kunda-tsemenditootmine/artiklid/kunda-tsemenditootmine-virumaa-teataja-27-04-2016.pdf
|
2021-04-14T13:37:20+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-17/subset=warc/part-00200-74237c22-0523-49c6-9e5a-6b4aa471a042.c000.gz.parquet
| 149,773,264
| 1,629
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999531
|
ekk_Latn
| 0.999531
|
[
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
4314
] | 1
|
[
0.0181884765625,
0.625,
0.333984375,
0.0198974609375,
0.0019989013671875,
0.0010223388671875
] |
Võru Linnavalitsus
KORRALDUS
Võru 25.11.2015 nr 524
Haridusasutuste poolt osutatavate teenuste hinnad
Korraldus antakse "Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus" § 30 lg 3 alusel tulenevalt vajadusest lõpetada Võru Linnavalitsuse hallatavate asutuste omavaheline arvlemine.
1. Kehtestada alates 1. detsembrist 2015 Võru Linnavalitsuse hallatavate haridusasutuste poolt osutatavate teenuste hinnad vastavalt lisale.
2. Tunnistada alates 1. detsembrist 2015 kehtetuks Võru Linnavalitsuse 26. augusti 2015 korraldus nr 390 "Haridusasutuste poolt osutatavate teenuste hinnad".
3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
4. Korralduse peale võib esitada Võru Linnavalitsusele vaide "Haldusmenetluse seaduses" sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebus Tartu Halduskohtule "Halduskohtumenetluse seadustikus" sätestatud tingimustel ja korras.
Anti Allas
linnapea
Esko Hillep
juriidilise osakonna juhataja linnasekretäri ülesannetes
| Teenuse nimetus | Ühik | Hind eurodes |
|-----------------------------------------------------|----------|--------------|
| 1. Võru Kesklinna Kool | | |
| 1.1. Võimla kasutamine* | 90 min | 15.00 |
| 1.2. Peeglisaali kasutamine* | 60 min | 5.00 |
| 1.3. Aula kasutamine* | 60 min | 10.00 |
| 1.4. Arvutiklassi kasutamine* | 60 min | 18.00 |
| 1.5. Arvutiklassi kasutamine* | päev | 56.00 |
| 1.6. Bussi kasutus linnavalitsuse hallatavatele asutustele | km + | 0.25 |
| | tund | 3.20 |
| 1.7. Bussi kasutus teistele isikutele | km + | 0.35 |
| | tund | 3.00 |
| 1.8. Ühe inimese põrandamajutus | ööpäev | 3.00 |
| 1.9. Konverentsisaali kasutamine* | 60 min | 10.00 |
| 1.10. Konverentsisaali kasutamine* | päev | 46.00 |
| 1.11. Konverentsisaali kasutamine tehnikaga* | 60 min | 15.00 |
| 1.12. Konverentsisaali kasutamine tehnikaga* | päev | 55.00 |
| 1.13. Klassiruumi kasutamine* | 60 min | 3.50 |
| 1.14. Videoprojektori kasutamine | päev | 26.00 |
| 1.15. Paljundamine A4 must-valge | leht (ühepoolne) | 0.05 |
| | leht (kahepoolne) | 0.10 |
| 1.16. Paljundamine A3 must-valge | leht (ühepoolne) | 0.10 |
| | leht (kahepoolne) | 0.20 |
| 1.17. Paljundamine A4 värviline | leht (ühepoolne) | 0.30 |
| 1.18. Sõõkla ruumide kasutamine* | 60 min | 10.00 |
| 2. Võru Kreutzwaldi Kool | | |
| 2.1. Võimla kasutamine* | 60 min | 10.00 |
| | 90 min | 15.00 |
| 2.2. Aula kasutamine* | 60 min | 10.00 |
| 2.3. Peeglisaali kasutamine* | 60 min | 10.00 |
| 2.4. Peeglisaali kasutamine koos tehnikaga* | 60 min | 15.00 |
| 2.5. Arvutiklassi kasutamine (õpetaja muülti)* | 60 min | 19.50 |
| 2.6. Arvutiklassi kasutamine (õpetaja koolist)* | 60 min | 16.00 |
| 2.7. Ühe inimese põrandamajutus mattidel | ööpäev | 3.00 |
| 2.8. Klassiruumi kasutamine* | 60 min | 3.20 |
| 2.9. Videoprojektori kasutamine | päev | 26.00 |
| 2.10. Bussi kasutus linnavalitsuse hallatavatele asutustele | km + | 0.25 |
| | tund | 3.00 |
| 2.11. Bussi kasutus teistele isikutele | km + | 0.35 |
| | tund | 3.00 |
| 2.12. Eksami sooritamine AO eksamikeskuses | 5 eksamit ja tunnistuse väljastamine | 45.00 |
| 2.13. Eksami sooritamine AO eksamikeskuses | 3 eksamit ja tunnistuse väljastamine | 38.00 |
| 2.14. Eksami sooritamine AO eksamikeskuses | 1 eksam ja tunnistuse väljastamine | 14.70 |
| 2.15. Järeleksam AO keskuses | 1 eksami sooritamine | 10.00 |
| 2.16. Tunnistuse kordusväljastus AO eksamikeskuses | tunnistus | 2.00 |
| 2.17. Paljundamine A4 must-valge | leht (ühepoolne) | 0.05 |
| | leht (kahepoolne) | 0.10 |
| Teenuse nimetus | Ühik | Hind eurodes |
|-----------------------------------------------------|-----------------------|--------------|
| 2.18. Paljundamine A3 must-valge | leht (ühepoolne) | 0.10 |
| | leht (kahepoolne) | 0.15 |
### 3. Võru Täiskasvanute Gümnaasium
| Teenuse nimetus | Ühik | Hind eurodes |
|-----------------------------------------------------|-----------------------|--------------|
| 3.1. Arvutiklassi kasutamine* | 60 min | 8.00 |
| 3.2. Arvutiklassi kasutamine* | päev | 30.00 |
| 3.3. Võimla kasutamine* | 60 min | 8.00 |
| 3.4. Konverentsiklassi kasutamine* | 60 min | 7.00 |
| 3.5. Konverentsiklassi kasutamine* | päev | 26.00 |
| 3.6. Klassiruumi kasutamine* | 60 min | 2.50 |
| 3.7. Klassiruumi kasutamine* | päev | 8.00 |
| 3.8. Videoprojektori kasutamine | päev | 39.00 |
| | 60 min | 7.00 |
| 3.9. Paljundamine A4 must-valge | leht (ühepoolne) | 0.05 |
| | leht (kahepoolne) | 0.10 |
| 3.10. Paljundamine A3 must-valge | leht (ühepoolne) | 0.10 |
| | leht (kahepoolne) | 0.20 |
### 4. Võru Järve Kool
| Teenuse nimetus | Ühik | Hind eurodes |
|-----------------------------------------------------|-----------------------|--------------|
| 4.1. Psühholoogilis-pedagoogilise profiili (test PEP-R) kohvri laenutus | 1 nädal | 32.00 |
| 4.2. Psühholoogilis-pedagoogilise profiili (test PEP-R) testi teostamine | 45 min | 7.00 |
| 4.3. Öpperuumi kasutamine* | 1 kuu | 35.00 |
| 4.4. Bussi kasutamine linnavalitsuse hallatavatele asutustele | km + | 0.25 |
| | tund | 3.00 |
| 4.5. Bussi kasutamine teistele isikutele | km + | 0.35 |
| | tund | 3.20 |
| 4.6. Lapsehoiuteenus | tund | 5.00 |
| 4.7. Hoiukoduteenus | tund | 5.50 |
### 5. Võru Lasteaed Okasroosike
| Teenuse nimetus | Ühik | Hind eurodes |
|-----------------------------------------------------|-----------------------|--------------|
| 5.1. Saali kasutamine* | 60 min | 6.00 |
| 5.2. Ūeala kasutamine* | 60 min | 6.00 |
### 6. Võru Lasteaed Punamütsike
| Teenuse nimetus | Ühik | Hind eurodes |
|-----------------------------------------------------|-----------------------|--------------|
| 6.1. Saali kasutamine* | 60 min | 6.00 |
| 6.2. Väikese saali kasutamine* | 60 min | 5.15 |
| 6.3. Öpperuumi kasutamine* | 60 min | 3.00 |
### 7. Võru Lasteaed Päkapikk
| Teenuse nimetus | Ühik | Hind eurodes |
|-----------------------------------------------------|-----------------------|--------------|
| 7.1. Saali kasutamine* | 60 min | 6.00 |
| 7.2. Väikese saali kasutamine* | 60 min | 4.00 |
### 8. Võru Lasteaed Sõleke
| Teenuse nimetus | Ühik | Hind eurodes |
|-----------------------------------------------------|-----------------------|--------------|
| 8.1. Saali kasutamine* | 60 min | 6.00 |
| 8.2. Väikese saali kasutamine* | 60 min | 4.00 |
| 8.3. Mänguteraapia | tund | 18.00 |
### 9. Võru Kunstikool
| Teenuse nimetus | Ühik | Hind eurodes |
|-----------------------------------------------------|-----------------------|--------------|
| 9.1. Saali kasutamine* | 60 min | 7.00 |
| 9.2. Klassiruumi kasutamine koos inventariga* | 60 min | 6.40 |
| 9.3. Klassiruumi kasutamine inventarita* | 60 min | 3.20 |
| 9.4. Keramaamikaahju kasutamine | 60 min | 3.50 |
| 9.5. Prožektori laenutus | 1 päev | 7.00 |
| | 60 min | 2.00 |
| Teenuse nimekut | Ühik | Hind eurodes |
|----------------|--------|--------------|
| 9.6. Helitehnika laenutus | päev | 22.00 |
| | 60 min | 3.50 |
| 9.7. Videoprojektori laenutus | päev | 33.00 |
| | 60 min | 5.50 |
| 9.8. Paljundamine A4 must-valge | leht (ühepoolne) | 0.06 |
| | leht (kahepoolne) | 0.10 |
| 9.9. Paljundamine A4 värviline | leht | 0.50 |
| 9.10. Kultuuriline teenindamine | 1 number | 20.00 |
| 9.11. Kultuuriline teenindamine | 30 min | 140.00 |
| 9.12. Põrandamajutus, 1 inimene | ööpäev | 3.00 |
### 10. Võru Muusikakool
| Teenuse nimekut | Ühik | Hind eurodes |
|----------------|--------|--------------|
| 10.1. Saali kasutamine, majandus- ja äriettevõtted, tasulised seminarid, kursused | 60 min | 15.00 |
| 10.2. Klassiruumi kasutamine laste- ja õpilasüritusteks, ringide tööks* | 60 min | 5.00 |
| 10.3. Paljundamine A4 must-valge | leht (ühepoolne) | 0.06 |
| | leht (kahepoolne) | 0.13 |
| 10.4. Paljundamine A3 must-valge | leht (ühepoolne) | 0.13 |
| | leht (kahepoolne) | 0.26 |
| 10.5. Helistuudio kasutamine koos helirežissööriga | 60 min | 15.00 |
| 10.6. Pilli laenutus õpilasele | kuu | 3.00 |
### 11. Võru Spordikool
| Teenuse nimekut | Ühik | Hind eurodes |
|----------------|--------|--------------|
| 11.1. Bussi kasutamine | km + | 0.50 |
| | tund | 5.00 |
| 11.2. Bussi kasutamine linnavalitsuse hallatavatele asutustele ja Võru linna spordiklubidele | km + | 0.40 |
| | tund | 5.00 |
| 11.3. Bussi kasutamine Võru Spordikooli koostööklubidele | km | 0.40 |
| 11.4. Bussi kasutamine viisil, millega kaasneb sõit Euroopa Liidu riikidesse ** | km + | 0.50 |
| | tund | 6.50 |
| 11.5. Bussi kasutamine maršruudil Võru-Väimela ujula-Võru | reis | 18.00 |
| 11.6. Bussi kasutamine Võru Linnavalitsuse tellimisel hariduslike erivajadustega laste transpordiks | reis | 59.00 |
| 11.7. Bussi kasutamine Võru Linnavalitsuse tellimisel maršruudil Võru-Krabi-Võru | reis | 30.00 |
| 11.8. Järelhaagise Respo kasutamine Võru Linnavalitsuse hallatavatele asutustele ja Võru linna poolt loodud | tund | 3.00 |
| 11.9. Järelhaagis Respo kasutamine | päev | 19.50 |
| 11.10. Individuaalala võistlustest osavõtu maks | 1 inimene | 2.00 |
| 11.11. Võistkondliku ala võistlustest osavõtumaks | võistkond | 6.50 |
* hind ei rakendata Võru Linnavalitsuse hallatavatele asutustele
** 4 päevastel ja pikematel sõitidel võib kasutada kokkuleppehinda
Esko Hillep
juriidilise osakonna juhataja
linnasekretäri ülesannetes
|
af5d6f89-0bbf-4f96-b6ac-b964b2b6f18c
|
CC-MAIN-2021-17
|
https://www.pakapikk.ee/upload/fck/Haridusasutuste-poolt-osutatavate-teenuste-hinnad-1.pdf
|
2021-04-18T23:27:59+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-17/subset=warc/part-00200-74237c22-0523-49c6-9e5a-6b4aa471a042.c000.gz.parquet
| 1,042,311,284
| 4,175
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.973676
|
ekk_Latn
| 0.99997
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
1043,
5020,
10643,
13218
] | 0
|
[
0.953125,
0.036865234375,
0.004852294921875,
0.00628662109375,
0.000385284423828125,
0.0001964569091796875
] |
Professor Lembit Andresen tähendas naijaga pooleks, et ta on peos holdnud ainult kolme Eesti kooli ajaloo raamatut ja üks neist on Haljala oma. All vasakul nurgas Egon Mets.
Kalev Lilleorg
Vanim maakool elab sünnipäevalainel
Haljala kool enam kui kolmesaja aastane ajalugu joudis möödunud nädalal kaante vahese ja kooli sünnipäevapidustuste kulminatsiooniks oli raamatu esitlus Haljala Gümnaasiumis ning sellele järgnenud aktus-peoõhtu rahvamajas.
Meelis Lainvoo
Vastilmunud Haljala kooli ajalooaraamat võime lugeda, et 1687. aasta sügisel saabus Haljalasse Tartust Forseliuse opetajate seminarist noormees nimega Jaak, kellest sai esimene Haljala koolimeister. Seega täitub tänavu seal koolihariduse andmisest 315 aastat.
Kakstest põikonda koolimeistred
Laupäeval Haljala Gümnaasiumi raamatu esitlusel sisutibes da loenguga kuulajate ette astunud eesti koolialajole uurimise grand old man, Tallinna Pedaagoogikailkooli professor Lembit Andresen ei olnud ajalooaraamatu esimest eksemplari vastu võttes kiidusünodage kitsi.
"Haljala kool on Virumaa vanim rahvakool," alustas professor Andresen oma sõnavõtut, "ta ühendab endes kahteistkümne koolimeistrite põlvkonna tööd." Professor rõhutas eriti sõnapaari "koolimeistrite põlvkond", pidades silmas, et igal neist on andnud koolile juurde midagi oma ajastust ja arusaamadest.
Oluliseks pidas avuvarnne esineja aga seda, et ei unustataks üht tähtsat põhimõtet, mille said seminarist kaasa kõlmesaja aasta taguse aja koolimeistrid – õpetada lapsi kergel ja arusaadaval meetodil.
Kooli ajalooaraamatu koostaja ja toimetaja, Haljala kooli endine õpilane ja praegune ajalooõpetaja Egon Mets viitas raamatu valmistumisest rääkides selle allikatele ja nõukogudeaegsetele rasketele oludele, mis venitasid ajaloo raamatuks vormimise protsessi aastakümnetepikkuseks.
"Mõte anda välja koduuurimuslik ajalooaraamat Haljala haridusloost tekkis 1969. aastal, seega võib öelda, et raamatu tekoasamine on nõudnud 33 aastat," ütles Mets. "Nii mõningi idee autoritest on vehepeal meie seas: lahkunud. Nõnda oleks raamat omamoodi tagantjärelelanuks nendele, kes tema stündi ette ei saanud valmistada."
Emäldi täna tegevaja inimesi kelle koostöö tulemusena raamat teoks sai: Anni Jõevee, Haljala koduloomuuseumist, Haljala Gümnaasiumi õpetajaid Külli Heinalt, Aili Bildeir, Reet Markinit ja õpilasi Kauri Kivipõldu, Merli Saart, Helen Juhti, Ellerin Reimanni, Margus Lantot.
"Me ei tea, millal kirjutatakse järgmine raamat Haljala kooli ajaloulo. Võib-olla kooli 350. juubeliks. Või jääb nüüd üllitus ühtega esimeseks ja viimaseks," esitas Egon Mets retoorilise küsimuse ja lisas, et küllap aeg seda näitab.
Rootsi aja, s.o enne Põhjasõda asutatud koole ühendav organisatsioon Forseliuse Selts tunnistas Haljala Gümnaasiumi Suure Kuldtukati esimene klassi medali vääriliseks.
Kodu-uurimistegevuse eest said Väikese Ignasti Jaagu medali emakeeleõpetaja Külli Heinla ja algklassiõpetaja Elve Bergström. Suure Kuldtukati teise klassiga autasutusi tulbised kodu-uurijaid Haljala kooli vilistlast Liisa Puuseppa ja XI klassi õpilast Kauri Kivipõldu.
Forseliuse seltsi aukirjaga tätnati kooli ajaloo raamatu koostamise ja välja andmise eest Haljala Gümnaasiumi direktori Kaido Kreintaeli ja Egon Metsa.
Lauluõpetaja ja koorijuht Viivi Voordan leidis aramärkimist auhinnaga. "200 aastat koorilaulu Eestis."
Haljala Gümnaasiumi direktor Kaido Kreintal keskendus oma aktsuseõnes kooli tänamele ja tulevikule, rõhutades, et kooli tegemistest peavad rääkima teod ise, mitte sõnad, "et kui hästi me midagi teeme või kui head oleme." Tegudest annavad kinniust näiteks õpilasloomingu almannah "Hanesulega", Haljala kooli näiteringi, tantsijate ja koorilauljate südi ja tulemuslik esinemine ülevaabariiklikel konkurssidel.
"Et teaks, kuhu minna, peab olema eesmärk," ütles Kreintaal. "Haljala kooli on visioon, mis lähtub prantsiibist, et kool on õpimise kohu. Valisime kvaliteedite, et tekiks tunne – siia tulake õppima, mitte olekselma. Samas oleme valinud avatud kooli tee, see tähendab, et meie uksed on lahti ja oleme avatud koostöös."
|
89c4e092-10a7-48cc-8447-2feec04132c2
|
CC-MAIN-2021-17
|
http://monument.ee/lv/haljala-vald/haljala-kooli-asutamine/artiklid/haljala-kooli-asutamine-virumaa-teataja-9-05-2002.pdf
|
2021-04-11T10:25:35+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-17/subset=warc/part-00200-74237c22-0523-49c6-9e5a-6b4aa471a042.c000.gz.parquet
| 61,822,360
| 1,585
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999522
|
ekk_Latn
| 0.999522
|
[
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
4073
] | 1
|
[
0.0037384033203125,
0.5078125,
0.44921875,
0.0341796875,
0.0031890869140625,
0.00084686279296875
] |
Kultuuriministri 22.12.2011. a määrusega nr 23 kinnitatud „Rahvakultuuri Keskuse põhimääruse“ § 3 lg 2 p 1 ja § 4 lg 2 p 5 alusel, lähtudes kultuuriministri 23.12.2016 a käskkirjast nr 1-2/252 ning Rahvakultuuri Keskuse direktori 14.12.2015. a käskkirjaga nr 123 moodustatud nõukogu 17.01.2017. a protokollist nr 1.
1. Eraldada toetus 2017. aasta eelarvevahenditest järgmiste taotlejate projektidele, arvestades nõukogu protokollis toodud põhjendusi, alljärgnevalt:
| Jrk nr | Reg nr | Toetuse saaja | Projekti nimetus | Eraldatud summa |
|--------|----------|----------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------|-----------------|
| 1 | 5.1.4/854| Narva Klubi Käsitöö | Niplispiitsi meistriklasside läbiviimine ja 17. sajandi käsitöömeetodite demonstreerimine Ida-Virumaal | 780 € |
| 2 | 5.1.4/855| Kadrina Keskkool | Traditsioonilistele töövõtetega valmistatud väikekanded | 444 € |
| 3 | 5.1.4/856| MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus | Koolikontserdite Virumaa pärimusmuusika korraldamine | 1 800 € |
| 4 | 5.1.4/859| Viivi Voorand FIE | X Lahemaa Torupillipäevad | 1 500 € |
| 5 | 5.1.4/860| Kohtla-Järve Linnavalitsus | Tuvikeste rahvariided | 1 000 € |
| 6 | 5.1.4/863| Tamsalu Vallavalitsus | Tamsalu kultuurimaja projekt - Teismelised kodukoha ilusatesse ja taasleitud seelikutribustikesse ja vestimustitesse | 4 780 € |
| 7 | 5.1.4/866| Mittetulundusühing Tarvanpää Selts | Virumaa pärimuslike rahvarõivaste ja rõivaste juurde kuuluvate lisade valmistamise õpitoad koolinoortele ja täiskasvanutele | 1 151 € |
| 8 | 5.1.4/869| Sillamäe Linnavalitsus | Sillamäe Muuseumi projekt - Eesti rahvakalendri tähtpäevad väikestele ja suurtele - perelaupäevad Sillamäe Muuseumis | 450 € |
| 9 | 5.1.4/870| MTÜ Virumaa Pärimuse Sõbrad | Pärimustantsu festival Pärimuse Pundar | 1 192 € |
| 10 | 5.1.4/871| MTÜ Purse Jõe Arenduskeskus | Lüganuse murdesõnastiku koostamine | 700 € |
| 11 | 5.1.4/872| MTÜ Purse Jõe Arenduskeskus | Illustratsioonid Virumaa viguriga lugudele | 1 000 € |
| 12 | 5.1.4/873| Ida-Virumaa Rahvatantsujuhtide selts Viru | XIII Talvine Tuhamägede Tantsupidu | 1 194 € |
| Jrk nr | Reg nr | Taotleja | Projekti nimetus | Summa |
|--------|----------|---------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------|--------|
| 13 | 5.1.4/874| Eesti Kirjandusmuuseum | Vaivara Vana Kandle koostamine | 2 825 €|
| 14 | 5.1.4/875| Virumaa Noorteorkestri Selts MTÜ | Virumaa pärimusmuusikud kui noored loojad ja omakultuuri järelkasv | 2 400 €|
| 15 | 5.1.4/877| Virumaa Muusikud MTÜ | Pärimus kunsti | 750 € |
| 16 | 5.1.4/878| SA Käsmu Meremuuseum | Viru ranna paadiehitustraditsioonide uuring | 4 400 €|
| 17 | 5.1.4/879| MTÜ Viru Instituut | tegevustootetus | 5 922 €|
| 18 | 5.1.4/880| MTÜ Viru Instituut | Kogumiku Virumaa rahvakalendrist ettevalmistustegevused | 1 000 €|
| 19 | 5.1.4/881| MTÜ Viru Instituut | Pärimuspäevad Virumaa on virulaste hoida kihelkondades | 700 € |
| 20 | 5.1.4/882| MTÜ Viru Instituut | Virumaa kodu-uurijate päevad | 340 € |
| 21 | 5.1.4/883| MTÜ Viru Instituut | Virumaa kultuurilugu jatkuprojekt | 1 072 €|
KOKKU 35 400 €
2. Mitte eraldada toetust järgmiste taotlejate projektidele, arvestades nõukogu protokollis toodud põhjendusi:
| Jrk nr | Reg nr | Taotleja | Projekti nimetus |
|--------|----------|---------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------|
| 1 | 5.1.4/858| Viru-Nigula Hariduse Selts | Viru-Nigula kolhoosi mälestuste raamatu trükkimine koos 70. juubeliaasta tähistamisega |
| 2 | 5.1.4/861| Muuseumi Sõprade Klubi | Vaivara kultusekohtade retk |
| 3 | 5.1.4/862| Kohtla-Järve Lasteaed Aljonuska | Mitmekultuuriline lasteaed |
| 4 | 5.1.4/864| lisaku Muuseumi Sõprade Selts | lisaku aabits |
| 5 | 5.1.4/865| VAIVARA SINIMÄGEDE SIHTASUTUS | Koduloolise ringi tegevuste toetus |
| 6 | 5.1.4/867| Virumaa Kunsti ja Käsitöö Selts| Virumaa pärandkultuuri öpipäev ERMis |
| 7 | 5.1.4/868| Haljala Vallavalitsus | Haljala kihelkonna ajalookogumiku väljaandmine ja tegevuste väärindamine |
| 8 | 5.1.4/876| Virumaa Muusikud MTÜ | Kontserdisari Põlvest põlve |
3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg 1 kohaselt võib käesoleva käskkirja peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul, arvestades käskkirja teatavakstegemises.
Aivi Lintnermann
direktor
|
37bdf702-0aa8-4d92-88bc-68ab9f211335
|
CC-MAIN-2021-17
|
https://rahvakultuur.ee/wp-content/uploads/2020/03/2545_18479_1402_direktori_13022017_kaskkiri_nr_24.pdf
|
2021-04-16T08:39:19+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-17/subset=warc/part-00200-74237c22-0523-49c6-9e5a-6b4aa471a042.c000.gz.parquet
| 561,424,394
| 1,934
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999841
|
ekk_Latn
| 0.999904
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
3082,
6439
] | 0
|
[
0.76953125,
0.125,
0.038818359375,
0.06298828125,
0.0026397705078125,
0.0014190673828125
] |
II.
Põlluministri määrus ajunikudele planeeritud kohtadel hoonele ehitusmaterjali määru täiendamise kohta.
(„R. T.” nr. 151/152 — 1920 a. ja nr. 69 — 1921 a.)
Pannakse määrma § 4:
Tähtaekaks maksmata jäännud summad loetakse võlaks, mille pealt tuleb maksta üks protsent kuni viivitusstraivi — pooltud fund temetusi lugesed.
Maakorralduse peaavaldituse on õigus selketohale palve peale viivituskalduse, rahe, tulekahju, farjaanduide ning teiste loodusjõuliste önnetuste korral viivitusstraivi nõudmist ära jätta ja tasumise tähtaega piteendada kuni kolme aastani.
Tallinnas, 8. septembril 1925 a.
Põlluminister A. Kerem.
Kantslei juhataja K. Tiitso.
Määrus kaitseliidu tempelmafsu maksmisest ja kaitseliiduga peetava kirjawahetuse tempelmafsust wabaastamise üle.
Wabaastatakse:
1) Kaitseliit tempelmafsu maksmisest,
2) Kaitseliiduga peetav kirjawahetus tempelmafsust.
Alus: Tempelmafsu seaduse § 17.
Tallinnas, 2. septembril 1925 a. Nr. 1856/g.
Rahaminister Leo Sepp.
Otsevõrheste makude peaavaldituse
juhataja G. Wilken.
Kureseare linnawolikogu koosolekul 5. augustil 1925 a. vastu võetud
Sundmäärus Kureseare linna turuforra kohta.
(Antud linnaseaduse § 108, p. 9 põhjal.)
§ 1. Turuplatšiks määratakse raeckoja ees olev platš.
§ 2. Jagauguuste toimituseloolud asjad ja vanakaamti mitük on turul keelatud. Kornidest kauplejatel on keelatud oma kornipid vankrite ja regede peale panna ja seal käelda.
§ 3. Glukustellistel lihunikudel on wärskeliku müüki turul wabas öhus 1. maist kuni 15. septembrini keelatud.
§ 4. Müük turul kestab mai-, juuni-, juuli- ja augusti kuus kella 12-ni päeval, teistel kuudel kella 1-ni.
§ 5. Müüdavad sõbjained ei tohi olla mustad, riututud ega mingil juhtumitel temviolise kahejätkud eba järelse tehnud, kas niiutamise või värviniste läbi; niiisama ei tohi nad ka olla mingituguuste teiste asjadeega segatud. Ka ei lubata riututud aia- ja puuvilja müüa. Soninaga-arsti poolt tollomatuks tunnistatud sõbjained, pun- ja aiavilli hävitabatele aia. Turulmüüdavad valmis toidutained, nii kui saiad, liha, kala, mainusasjad jne. peavad olema kaetud klaaskattega, märkiga eba muu puhuta öreda riidega.
§ 6. Müümistekohad tähendatakse müüjaile teie turullevatajaga poolt (märgatud) juhtunöörde järelse. Turuletoodavad sõbjained ja muud saadused (productid) seatakse nõnda välja, et ühesugused asjad reas seisikuid; jaaljuures tuleb selle reet hoolt kanda, et toidides nendes kohtades, kus kaubedatse, läbitaik võimalik oleks.
§ 7. Puuvilja, kartulite ja teiste põllu- ja aiaajadust müüja on lubatud mankritelt ja laundadel. Tähendatud ainete mahapanemine ja igasuguste jätiste mahapildumine turule on keelatud.
§ 8. Piima, voodoka ning hapuvoort ja võid lubatakse müüja ainult puhata annulate seest, millel kate peal; võid võib müüja ka pergamüüriga paberisse paikutat.
§ 9. Liha- ja piimasaaduste ning marjade käega punutmine on otsijatel keelatud. Marjade müügi juures peavad müüjatel tööstabinud olema. Käega marjade punutmine on ka müüjatel keelatud.
§ 10. Võit lihamüümiseriistad, lauad ja wanrid peavad puhata olema. Alatiistide liha-kampaletate poolt turule toodud liha peab olema puhitates meorelistades ja nõudes, puhia valge riidega faetuli. Lihamüüjatel peavad olema puhjad valged püled es ja liha peab laundadel faetud olema puhita valge riidega. Lauad, mille pealt liha müüakse, ja liharaitumispead peavad olema valge õhusemriga märkitud. Võit alatiistelt turul toidutainetega kampaletad peavad nähemalt kolme kuu sees üks ford enast laefuna arsti poolt läbi waadata ja nimetaselt tunnistuse võtma, et nad kilgehakkavaid haigusi ei pöe.
Turuletoodud liha peab liha järelsewaatamise kohtades arsti poolt järelse waadata ja tembeldamata liha müüja turul on keelatud.
§ 11. Wasikas ja teised väiksemad koduloomad, mis mankritelt müüakse, peavad nii mankritele asetatud olema, et see neile piinav ei oleks.
§ 12. Puu- ja waskpääsurite ja tembeldamata õnnesmõõtude tarvitamine on keelatud.
Tarvitada on lubatud kaalusid, mis ühes kuulidega seabusülituse korras tembeldatud. Teravilja müük on lubatud ainult kaalu järelse.
§ 13. Ühelgi müüjal ei ole digust teise kauplemist segada, kas teist soha pealt ärä ajades või mönel muul kombel. Otsijal on keelatud müüja poolt küsitud või fooklepitud hinnast üle pakutuda.
§ 14. Jällemüüjad eba ülesostjad võivad turul sõbjaineid eba teisi turulaupu jällemüüjates ainult faks tundi enne kauplemise lõpetamist üles osta; muul ajal on ülesostmine keelatud. Niiisama on kauplelatele ärä keelatud turuletilijatest rogafates, tänavaotel ja linna platvidel osta, mitte üksnes jällemüünijeks, vaid ka oma tarvitamisjeks.
Markus. Pensionide, võõraste-majade, schwiitute, jõõgimajade ja pagaritärive pidajad, kes ostavad ainud mitte edasimüüjateseks, vaid oma ajutises ara-tarvitamiseseks eba ümbertöötamiseseks, ei kuulu ülesostja mëiste alla.
Reisijate- ja kaubalaevade varustamise jaoks tehnomad toiduaienete ostud on lubatud.
§ 15. Joga koorma eba kuru pealt peab turuloli ja linna heaks volitõigu poolt määratud turumafi maksma, mille vastu turullevataja looga peale eba müjale nähtavale kohale maksmärgi kleebib.
§ 16. Hannustajatel hobustel peavad vastavad kaitseabinud ümber suu olema. Turuajal on hobustega ainult sammu föita lubatud.
§ 17. Jgakordse kaalumise eest linna kaaludel on kaalujal linnavolitõigu poolt kindlat määratud suuruses maks maksta. Kaaluraha tasub müüja.
§ 18. Korra järelse valvajaks turul on linnavolitõigu poolt ametisise seatud turullevataja. Turulobiid peavad tässõlenate määruste täitmise juhtes täpselt turullevataja forraldust täitma.
§ 19. Selje turusorra vastu ekkjad võetakse seaduslikule vastutusele Rahvsohtu traahviteaduse § 29 põhjal.
See funduslike määrus astub jõustse parast tema väljatulevutamist "Miigi Teatajas", välja arvatud § 12, mis haktab maksta 1. oktoobrist 1925 a. Selle määruse väljatulevutamisega saatavad oma maksumuse endised määrused.
Linnapea A. Lepik.
Sekretär P. Lauri.
Lääne maakonna nõukogu poolt 29. aprillil 1925 a. vastu võetud
Loomakliiniku ja jaoskonna loomaarstide töötakse Lääne maakonnas.
1. Polikliinik (suusõnoline nõunandmine, ilma looma ülewaatamata; resepti kirjutamine) — 2 tundi päevas tasuta.
Märkus. Tasuta vastuvõtmise tundina ei jääd määrata maakonnaalitusele kokkuleppeid loomaarstiga.
2. Polikliinik, peale tähendatud tundide — 50 mk.
3. Ambulants (nõunandmine looma ülewaatusega, ühes resepti kirjutamisega) — 50 kuni 100 mk.
4. Operatsioonid — 50—500 mk. + rohud ja sidematerjal, väljasõitute ajastuli.
5. Kasutusvoodid:
a) väikesed loomad — 150—300 mk.
b) suured loomad ja hobused — 300—650 mk. + sidematerjal ja rohud, väljasõitute ajastuli.
Märkus. Kasfid ja koerad wabal kokkuleppel.
6. Siirnutusabi — 250—500 mk. + rohud.
7. Puhasuste äravõimine — 300 mk. + rohud ja väljasõitute ajastuli.
8. Terwise ülewaatus ühes tunnistusega — 110 mk.
9. Kohtutükkud loomaarstilised terwise tunnistused — 500 mk.
10. Liinuse jälgimine — 300 mk.
11. Raudteeel eht laeval loomaarsti veotunnistused — 110 mk.
12. Looma ülewaatus raudteel eht laeval tunnistuse andmiseks:
a) suured loomad, tunni 50 — à 25 mk.
järgm. peale 50 — à 5 "
b) väikesed loomad, tunni 50 — à 10 "
järgm. peale 50 — à 5 "
13. Nahkade ülewaatus eest veotunnistuse väljaandmiseks:
a) suured loomad, tunni 350 — à 10 m. — p.
350—500 — à 5 " — "
500—1000 — à — " 50 "
üle 1000 — à — " 10 "
b) väikesed loomad, tunni 50 — à 5 "
50—500 — à 1 "
500—1000 — à — " 50 "
üle 1000 — à — " 10 "
14. Statistika harjutelt kliiniku öö-päeva pealt — 25—50 mk.
Märkus. Eraldi maksu alla käivad operatsioonid, rohud ja sidematerjal.
15. Toidunormid kliinikutest öö-päeva pealt:
a) hobused: 25 n. heiniu, 8—10 n. kaeru ja 5 n. aluspõhku;
b) sarvloomad: 20 n. heiniu, 10 n. põhku, 8—5 n. jahu ja 5 n. aluspõhku.
Märkus. Loomakivit tunnake loomaomaniku poolt. Kui loomaomanik toitu ei toa, siis vastutavalt rahaga turuhindade järelle loha peal.
16. Ajakulu väljasõitudel:
1. tund — 100 mk.
2. tund — 75 mk.
järgmisel tunnid — 50 mk.
Loomaomaniku kanda tuleb väljasõitudel raudteel eht laeval II kl. pilet — post-hobused, auto eht n. e.
Märkus 1. Ötundidel kl. 21—7 tööaju ja ajakulu 50% tallim.
Märkus 2. Ajakulu tuleks maksma üs, kui maakonnaalitusele loomaarstidega teisi erilisi kokkuleppeid ei ole.
17. Lahastamised loomaomaniku soovit:
a) väikesed loomad — 150—300 mk.
b) suured loomad — 300—500 "
Mäeselvad taskid makstavad 1. maiist 1925 a.
Esimene eest A. Heide.
Sekretär (allkirj).
III.
Nimetused.
Rahaministeeriumis:
Ühekohtse makslude peaavalituse juhataja Oswald Wilken on pühksest oma ametikohtuste täitmisele ismunnud ja loetakse teenistusesolevaaks 20. augustist s. a. arvates.
Siseministeeriumis:
Kriminaalpolitsei Peiseri jaoskonna agent Oswald Tagamees — kriminaalpolitsei Narva jaoskonna sekretäris, arvates 20. juulist 1925 a.
Kriminaalpolitsei Paide jaoskonna noorem ametnik Helmut Weem — sama jaoskonna vanemaks ametnikuks, arvates 1. aug. 1925 a.
Tallinna linna politsei sekretär Alexander Baring — raadteepolitsei ülesma abiiks, arvates 1. sept. 1925 a.
Teedeministeeriumis:
Inserer Albin Friedrichs — posti peaavalituse nooremaks inseneriks, arvates 1. septembrist s. a.
Ümberpaigutused.
Siseministeeriumis:
Kaitsepolitsei Tallinna jaoskonna ülema abi Pärnus Arnold Aspel paigutatakse kaitsepolitsei Pärnu jaoskonna ülema abiks, arvates 1. juulist 1925 a.
Kriminaalpolitsei Narva jaoskonna wanem ametnik Richard Ende on teenistuse huvides ümber paigutatud kriminaalpolitsei Tallinna jaoskonna wanemaaks ametnikuks, arvates 15. juulist 1925 a.
Kaitsepolitsei Tallinna jaoskonna ülema abi Wiljandis Aleksander Köhler on ümber paigutatud kaitsepolitsei Pärnu jaoskonna ülema abiks, ainukohaga Wiljandis, arvates 1. juulist 1925 a.
Tallinna linna politseiülema abi Mihail Tang paigutatakse Wiljandi maakonna politsei ülemaks, arvates 10. sept. 1925 a.
Põru maakonna politseiülema abi Walter Sihle paigutatakse ümber teenistuse huvides Tallinna linnapolitsei ülema abiks, arvates 10. sept. 1925 a.
Ametist wabastused.
Siseministeeriumis:
Raudteeide politsei ülema abi k. t. Leonid Kahkra wabastatufse teenistusest, arvates 12. aug. 1925 a.
Kriminaalpolitsei Rakvere jaoskonna sekretär Helmut Turro wabastatufse teenistusest, arvates 10. aug. 1925 a.
Kriminaalpolitsei Tallinna jaoskonna käsitusametnik Evald Saar wabastatufse teenistusest, arvates 10. sept. 1925 a.
Terwishöiu peavalitsuse teadaanne Tartu ülikooli seerumilaboratooriumi düsenteeriaawastase seerumi kohta.
Tartu ülikooli seerumilaboratooriumile on S. K. 13 köite arstiteaduse § 386 põhjal lubatud mittegi jaoks valmistada:
Düsenteeriaawastase seerumit (Serum antidysentericum Shiga-Kruse) ühekordset a 10 ccm. ampullides.
Düsenteeriaawastase seerumil tuleb nii karbil kui ampullil ära täheniida, peale taustenimeetrise arvu, ta kontrollkomisjoni number ja möjuvuse tähteaeg.
Seerumilaboratooriumil on õigus seerumit välja saata arstide ja apteekrite nõudmise peale; mitte apteekitest on lubatud arstitööhega.
Tallinnas, 5. septembril 1925 a.
Terwishöiu peavalitsuse juhataja eest (allkirj).
Apteegi jaoskonna juhataja R. Wallner.
Teadaanne Saaremaal, Leisi wallas, Metskülas peetavate laatahe üle.
Leisi wallanõukogu otjuse põhjal 12. jaan. 1925 a., prt. nr. 1, p. X, peetakse Saaremaal, Leisi wallas, Metskülas nüüdest peale igal 5. märtsil ja 30. septembril loovamaata.
Wallanõukogu T. Kallas.
Sekretär N. Russ.
Posti peavalitsuse teadaanded.
Augusti- ja septembrikuul s. a. on avatud allpool nimetatud telefoniautuseid:
Avatitud telefoni könepunktid:
22. augustil Tallinnas, kitsaröopalise sadama jaamas "Sadama jaama" nimelise, mis ühendatud Tallinna abi-kestjaamaga nr. 4063 all.
28. augustil Pärnumaal, Tammiküla ja Suugu wallamajades "Tammiküla" ja "Suugu" nimelised, mis ühendatud Tori telefoni kestjaamaga.
1. septembril Pärnumaal, Vaskrämma raudteejaamas "Vaskrämma" nimelise, mis ühendatud Pärnu telefoni kestjaamaga nr. 289 all.
Telefoniagentuurid:
1. septembril Järwamaal, Tammiküla raudteejaamas "Tammiküla" nimelise, mis ühendatud Tapa ja Kiltsi telefoni kestjaamadega.
Peainsener P. Eirik.
Tehnikaosakonna juhataja abi eest (allkirj).
|
<urn:uuid:d1686d36-4266-41f3-af35-e89f7fd52a68>
|
CC-MAIN-2019-26
|
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=AKriigiteataja19250911&type=staticpdf
|
2019-06-27T06:23:42Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-26/segments/1560628000894.72/warc/CC-MAIN-20190627055431-20190627081431-00331.warc.gz
| 402,117,655
| 4,914
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999536
|
ekk_Latn
| 0.999807
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
1629,
5933,
9250,
12225
] | 0
|
[
0.79296875,
0.1689453125,
0.02294921875,
0.0123291015625,
0.0022430419921875,
0.00156402587890625
] |
Sven Erik Ojavee
Päritolu hindamine geeniandmete põhjal: TÜ Eesti Geenivaramu andmete analüüs
Magistritöö matemaatilise statistika erialal (30 EAP)
Juhendaja: PhD Krista Fischer
Tartu 2018
Päritolu hindamine geeniandmete põhjal: TÜ Eesti Geenivaramu andmete analüüs
Lühikokkuvõte
Käesoleva magistritöö eesmärk on leida võimalusi andmaks geenidonoritele tagasisidet nende päritolu kohta, lähtudes SNPde andmetest. Nendele tuginedes on leitud peakomponendid, millele rajaneb edasine analüüs. Esmalt kirjeldatakse päritolu rahvuste tasandil, mille käigus antakse donorile tõenäosuslik hinnang kuulumise kohta 22 rahvusgrupi hulka. Sellele järgnevalt kirjeldatakse päritolu Eesti-siseselt, kus leitakse K-keskmiste klasterdamise algoritmi abil Eesti sees tekkivad klastrid, mis moodustavad geograafiliselt loogilisi tervikuid. Klasterdamise tulemusi rakendatakse selleks, et klassifitseerida tekkimud klastrite alusel ning pakkuda ka hinnang klastritesse kuulumise tõenäosustele. Ühtlas kontrollitakse, kui hästi töötab Eesti-sisene klassifitseerimine, valides klassideks maakonnad. Klassifitseerimismeetoditest võrreldakse lineaarset diskriminantanalüüs, tugivektormasinaid ning juhuslike metsi.
CERCS teaduseriala: P160 Statistika, operatsioonianalüüs, programmeerimine, finants- ja kindlustusmatemaatika
Märksõnad: klasteranalüüs, klassifitseerimine, mitmemõõtmeline skaleerimine, tehisõpe, kõrgdimensionaalsed andmed, simulatsioon
Estimating Ancestry Using Genome Data: The Analysis of Estonian Genome Center Data
Abstract
The aim of this thesis is to find ways for giving feedback to gene donors about their ancestry by using SNP data. Based on the SNP data principal components are calculated which are used in further analyses exclusively. Firstly, a description about ancestry concerning different nationalities is given by yielding a probabilistic estimate about belonging to 22 nationalities. Secondly, ancestry is described within Estonia. By implementing the K-means clustering algorithm, geographically consistent clusters are constructed within Estonia. The results of the clustering are applied in order to build a classification of gene donors and to predict the probability of donor belonging to clusters. Furthermore, it is tested how well classification works within Estonia when using counties as class labels. Methods used for classification are linear discriminant analysis, support vector machines and random forests.
CERCS research specialisation: P160 Statistics, operations research, programming, actuarial mathematics
Keywords: cluster analysis, classification, multidimensional scaling, automatic learning, high-dimensional data, simulation
# Sisukord
1 Sissejuhatus 3
2 Töös kasutatavad andmed 4
2.1 Uuringuvalimid .................................................. 4
2.2 Referentsandmestik rahvuse määramiseks .................... 4
2.3 Referentspopulatsiooni valik Eesti-sisesse päritolu uurimiseks 5
2.4 Genotüübiandmete esmane töölus rahvuse klassifitseerimisel .. 6
3 Statistilised meetodid 7
3.1 Genotüübiandmete peakomponentanalüüs ....................... 7
3.2 Lineaarne diskriminantanalüüs .................................. 8
3.3 Tugivektormasinad ................................................. 9
3.3.1 Tugivektorklassifitseerija ................................... 9
3.3.2 Töenäosuste hindamine tugivektormasinatega ............... 10
3.4 Juhuslikud metsad .................................................. 11
3.5 K-keskmiste klasterdamine ........................................ 12
3.5.1 K-keskmiste algoritm .......................................... 12
3.5.2 Klastrite arvu määramine .................................... 13
4 Tulemused I: päritolu hindamine rahvuse tasandil 15
4.1 Peakomponentanalüüs referentsandmestikule .................... 15
4.2 Klassifitseerimismeetodite võrdlus ................................ 15
4.3 Simulatsioonikatse töenäosuse prognoositäpsuse hindamiseks . 19
4.3.1 Rahvusgrupi prognoosimine 0,5-0,5 järglaspopulatsioonis . 21
4.3.2 Rahvusgrupi prognoosimine 0,75-0,25 järglaspopulatsioonis 22
4.3.3 Rahvusgrupi prognoosimine kaugemate rahvuste puhul .... 24
4.4 Tulemused modifitseeritud mudeli korral ....................... 26
4.4.1 Prognoositud töenäosused raporteeritud rahvuseti ....... 26
4.4.2 Rahvusgruppidesse kuulumise töenäosused maakonniti .... 29
5 Tulemused II: Eesti-sisesse päritolu hindamine 30
5.1 Prognoos maakonna alusel ........................................ 30
5.1.1 Meetodite võrdlus maakonna ennustamisel .................. 30
5.1.2 Prognoosid maakonniti ........................................ 32
5.2 K-keskmiste klasterdamine ........................................ 33
5.2.1 Andmete puhastamine K-keskmiste klasterdamise abil .... 33
5.2.2 Klastrite arvu valik sõltuvalt peakomponentide arvust .... 34
5.2.3 Gap-statistiku leidmine ...................................... 34
5.2.4 Klasterdamise tulemused ...................................... 37
5.3 Klassifitseerimine klastrite alusel ................................ 40
5.3.1 Meetodite võrdlus klastrri ennustamisel .................... 40
5.3.2 Klastrite prognoosimine testvalimil .......................... 41
5.4 Näitetagasiside ..................................................... 43
6 Kokkuvõte 46
A Koodid 50
B Joonised 50
1 Sissejuhatus
Erinevate rahvuste geneetilisi erinevusi on uuritud ja uuritakse palju. Seelõks hased teadmised aitavad aru saada inimkonna ajaloost ja rahvaste rändamisest aastatuhandete vältel, samuti võib nii saada selgitusi sellele, kuidas on inimorganism kohastunud erinevate elutingimustega maailma eri piirkondades. Ka Eestis tuntakse palju huvi selle vastu, kas ja mille poolest erinevad eestlased teistest lähematest ja kaugematest rahvastest ning isiklikul tasandil huvitab paljusid oma esivanemate täpsem päritolu.
TÜ Eesti Geenivaramuuga on jaanuariks 2018 liitunud enam kui 53 000 geenidoonorit kõigist Eesti maakondadest. Neist ligi 50 000 DNA on genotüpisertitud ülegenoomsete kiipidega - st nende kohta on olemas andmed genoomi varieeruva osa kohta. See võimaldab uurida, kui suurel määral saab geenianimet põhjal hinnata inimese esivanemate päritolu. Et tegu on uuvitava küsimusega ka paljude geenidoonorite enda jaoks, on plaanis lisada päritolu info ka geenidoonritele antava tagasiside hulka. Käesoleva magistritöö eesmärk ongi uurida, kas klassikalise mitmemõõtmelise statistika või uuemate masinõppe meetodite abil saadud hinnangud oleks selliseks tagasisideks sobivad ja milliseid valikuid tehes meetodite ja nende parameetreit osas saame täpsemaid hinnanguid.
Päritolu kirjeldamiseks on paljudes töödes kasutatud üksiknukleotidsete polümorfismide ehk SNPde andmeid ning SNPde andmetest lähtutakse ka selles töös. Pisut erinevalt suhtutakse SNPde andmete kasutamisesse. Kui mitmetes töödes on keskendutud just rahvust määravate SNPde tuvastamisele [1], siis käesolevas töös minnakse teist teed ning SNPdest lähtuvalt leitakse peakomponentid, millele järgneb edasine analüüs.
Eelnevalt on käesoleva töö autor uurinud bakalaureusetöös [2] võimalusi, kuidas kirjeldada tõenäosusi, et valitud indiviid kuulub teatavasse rahvusgruppi. Bakalaureusetöös võrreldi MixFit algoritmiiga [3] saadud hinnanguid ja peakomponentanalüüsi ja lineaarse diskriminantanalüüsi saadud hinnanguid. Sealsed tulemused andsid lootust, et peakomponente kasutav lähenemine võib olla aja-kohe ning anda häid tulemusi. Siiski olid bakalaureusetöös saadud tulemused esialgsed ning mitmeid probleeme ja valikuid seal täpsemalt ei analüüsitud. Antud töö käigus vaadeldakse küsimust põhjalikumalt, kaasates enam referentsandmestikke ning vaadeldakse täpsemalt võimalusi Eesti-sisesse päritolu emustamiseks.
Käesoleva magistritöö eesmärk on päritolu hindamine mitmel tasandil. Esmalt hinnatakse päritolu rahvuse tasandil, kasutades referentsandmestikke 22 Euroopa rahvuse kohta. Seejärel uuritakse, kas tõenäoliselt eesti päritolu inimeste puhul saab ka hinnata, millisest Eesti piirkonnast pärinevad nende esivanemad.
Autor tänab väga juhendaja Krista Fischerit hindamatu abi ning asjalike nõuannete eest, mis on aidanud töö valminmisele tohutult kaasa. Autor tänab abi eest ka Toomas Hallerit, Kristi Lälli, Reedik Mägiti ja Mare Vähit.
2 Töös kasutatavad andmed
2.1 Uuringuvalimid
Käesolevas töös kasutatud valimid saab liigitada kolmeks: referentsvalimid, testvalimid ja põhivalim. Mitte kõiki valimitüüpe ei rakendatud võrdsel määräl. Rakendamine sõltus eelkõige ülesande vajalikkusest. Üldiselt üritati välita eraldi testvalimi kasutamist ning vajalikud hinnangud parameetritele saadi enamasti ristvalideerimise teel.
Referents- ehk treeningvalimid on moodustatud teadaoleva (või eeldatavalt teadaoleva) päritoluga inimestest. Selle valimi pealt töötatakse välja mudelid, mille põhjal inimese päritolu prognoosida. Töö kahe ülesande jaoks on need valimid moodustatud erinevalt. Täpsemalt kirjeldatakse referentsvalimite moodustamist alapeatükkides Referentsandmestik rahvuse määramiseks ja Referentspopulatsiooni valik Eesti-sisesse päritolu uurimiseks.
Olukorras, kus vaathusega kaasnes ka kindel klass, kasutati täpsuse kontrolliks ja parameetrite hindamiseks ristvalideerimist ning eraldi testvalimit ei kasutatud. Et näiteks klastrerdamise puhul pole ette teada, mis on igale vaatlusele vastav klaster ja vaatlused möjutavad klastrite välja kujunemist, siis pärast klastrite arvu leidmist kontrolliti tulemusi ka omaette testvalimi põhjal. Eestisisese päritolu hindamiseks kasutati sünniaastatelt referentsist veidi nooremaid, kuid siiski võimalikult vanu isikuid, kelle puhul võib eeldada, et suurel osal neist on esivanemad pärit piirkonnast, kus need isikud süündsid. Need inimesed vastavad samadele kriteeriumitele, mis Eesti-sisesse päritolu uurimise referentspopulatsioonigi, ent nad on süündinud aastail 1961-1970.
Omaette testvalim moodustati simulmeeritud inimeste genotüüpidest, kelle üks vanem oli suure töenäosusega eestlane ning teine vanem teiselt Eestiga piirnevalt alalt. Seega antud testvalim koosneb genotüüpidest, mille päritolu on ligikaudu vastavalt 0,5-0,5 eesti ja siis mingist muust lähirahvusest. Analogiliselt tekitati ka 0,75-0,25 eesti ja mingist muust lähirahvusest olevate inimeste genotüüpi. Saadud testandmete põhjal kontrolliti, kui täpselt on võimalik prognoosida teadaoleva päritoluga inimeste päritolu.
Põhivalimi moodustavad TÜ Eesti Geenivaramu andmed ligi 50 000 genotüüpiseeritud inimese andmetest. Selle andmestiku jaoks leitakse prognoosid rahvusgruppi kuulumise töenäosusele.
Statistilisi meetodeid rakendati vaid peakomponentanalüüsii abil teisendatud andmetele. Rahvuse määramise osas arvutati peakomponendid, kasutades rahvuse määramise referentspopulatsiooni ning tehes celvalik SNP-dele (täpsemalt alapeatükkis Genotüübiametne esmane töötlus rahvuse klassifitseerimisel). Eestisisese päritolu kirjeldamise osas leiti peakomponendid sugulusmaatriksi pealt.
2.2 Referentsandmestik rahvuse määramiseks
Lähteandmestikuks on Toomas Halleri MixFit algoritmi [3] tarvis valitud referentspopulatsioon. Selle algoritmi töötamiseks on välja valitud 22 rahvust ning neile vastavalt umbes 45-100 esindajat igast rahvusest. Taani, Ühendkuningriigi ning Hollandi andmed on saadud GenomEUtwin uuringust [3] ning nende valik on kirjeldatud täpsemalt artiklis [4]. Ülejäänud 19 rahvuse esindajate genotüibi valik pärineb artiklist [5]. Edasipäises eeldame, et need valitud on teatavas mõttes sobivad antud rahvusrühma esindajad ning et nende alusel on
võimalik prognoosida ka teiste inimeste rahvusgruppidesse kuulumist.
Et kavandatava päritolu tagasiside eesmärk on anda hinnang Eesti Geenivaramu doonoritele, kes on valdavalt eestlasted või venelased, siis ennustuse korrigeerimiseks otsustati suurendada referentspopulatsiooni nendes rahvusrühmades. Suurendamise vajadus oli eriti ilmne venelaste puhul, sest ainult senise populaatsiooni kasutamine näis andvat nihke ning liialt väikse varieeruvuse võrdudes Geenivaramu venelastest doonoritega. Eelpool kirjeldatud vastav eestlaste referentspopulatsioon kattus doonorite tulenustega valdavalt hästi, kuid täpsuse kindlustamiseks otsustati siiski ka referentseseestlaste hulka suurendada.
Eestlaste jaoks valiti Geenivaramu doonorite seast välja igast maakonnast seitse inimest, kes olid süündinud enne aastat 1930, ise ennast raporteerinud eestlaseks ning kes olid surmud. Valik tehti nõnda, et tagada kõikide maakondade kaetus ning vanemate inimeste esivanemad on tõenäolisemalt ka antud piirkonnas elanud kaunem. Surmud inimesed valiti, sest nende rahvuse kohta tagasiside andmine pole primaarne. Venelastest Geenivaramu doonorite seast valiti välja inimesed, kellega emakeel on vene keel, kes on end raporteerinud venelaseks ning kes on süündinud nii raporteeritud kui ka rahvastikuregistri alusel Venemaal.
Eestlaste lisandunud referentspopulatsioon osutus sarnaseks vara semalt valituga peakomponentide mõttes. Venelaste lisandunud referentspopulatsioon osutus mõnevõrra nihkes olevaks peakomponentide mõttes, võrreldes esialgse referentspopulatsiooniga. Seega, võib kahtlustada, et ainult 90 inimesest koosnev valim ei suuda töepoolset suure vene kogupopulatsiooni varieeruvust korralikult kirjeldada. Seega, et täpsustada eestlaste klassifitseerimisvõimekust ning oluliselt parandada venelaste oma kaasati mölemad uued populatsioonid olemasolevatesse referentspopulatsioonidesse.
### 2.3 Referentspopulatsiooni valik Eesti-sisesse päritolu uurimiseks
Kirjeldamaks Eesti-sisest päritolu, oleks tarvilik leida inimesed, kes on suurema tõenäosusega sünnikohaga juba kaunem seotud ning loodetavasti seda juba mitmeid põlvkondi. Sellised inimesed peaksid eeldatavasti paremini kirjeldama piirkondlikke geneetilisi eripärasid, kui neid peaks leiduma. Selliste inimeste leidmiseks, on referentspopulatsiooni valitud Geenivaramu doonorid, kes täidavad järgmisi nõudeid:
1. On raporteerinud ennast eestlasena;
2. Sünnikohaks ei ole märgitud ükski Eesti suurem linn, st Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu;
3. Inimene on süündinud enne aastat 1960;
4. Peatüüs Tulemused I: päritolu hindamine rahvuse tasandil saadud mudelite kasutades saadud tõenäosuse prognoos näitab eesti grupi tõenäosuseks vähemalt 0,9;
5. Inimene ei ole lähisugulane ühegi teise inimesega referentspopulatsioonist.
Ilmselt on sobivaim kasutada referentsis vanemaid inimesi ning seega eelistada enne aastat 1930 süündinuid, ent on oht, et väike valimimahut ei võimalda kirjeldada päritolu täiesti adekvaatselt. Seega, selle probleemi vältimiseks on valitud
referentsi inimesed, kes on süündinud enne aastat 1960 ning sellega ühtlasi tagades piisav valimimaht. Kokkuvõttes jäi sellise valiku tulemusena referentspopulatsiooni 5785 inimest.
2.4 Genotüübiandmete esmane töötlus rahvuse klassifitseerimisel
Määramaks rahvust, on esmalt vaja leida SNP-dest lähtudes peakomponendid. SNP-de koguavr on ligikaudu 260 000. Koik SNP-d ei pruugi antud klassifitseerimisülesande seisukohalt olla sisukad, sest ainult mõnedes SNP-de väärtsused erinevad rahvuseti. Vähendamaks arvutusmahtu ning võimaliku ülesobitamise ohtu, valitakse välja edasiseks analüüsiks vaid sellised SNP-d, mis põhjustavad suuremat varieeruvust rahvuste vahel. Eesmärk on leida SNP-d, kus rahvuste-vahelised erinevused moodustavad võimalikult suure osa SNP-i koguhajuvusest.
Eeldame, et ühe konkreetse SNP kodeeritud alleleide arv on binoomjaotusega juhuslik suurus $X \sim B(2, p)$. See on sobiv, sest $X$ võimalikud väärtsused on 0, 1, 2 ja $p$ tähistab vastavat allelelisagedust. Sel juhul on võimalik hinnata SNPi koguhajuvust, leides dispersiooni, mis avaldub $DX = 2p(1 - p)$.
Olgu $p_i$ allelelisagedus grupis $i$. Järgnevalt hindame iga SNP jaoks oodatava allelelisageduse kui erinevate riikide oodatavate allelelisageduste keskmine: $\hat{p} = \frac{1}{22} \sum_{i=1}^{22} \hat{p}_i$. Seega, ühe konkreetse SNP jaoks hinnang kogudispersioonile avaldub kui $DX = 2\hat{p}(1 - \hat{p})$.
Teisalt hindame, kui suur on varieeruvus (jällegi ühe SNP piires) erinevate rahvusgruppide keskmiste vahel. Seda hindame kui $\frac{1}{21} \sum_{i=1}^{22} (\hat{p}_i - \hat{p})^2$. Kokkuvõttes leiame nende kahe hajuvuse hinnangu suhte
$$\frac{\frac{1}{21} \sum_{i=1}^{22} (\hat{p}_i - \hat{p})^2}{2\hat{p}(1 - \hat{p})},$$
mis näitab kui suure osa vastava SNPi koguhajuvusest kirjeldab ära varieeruvus rahvusgruppide vahel. Edasiseks analüüsiks valime välja 20 000 sellist SNPi, mis kirjeldavad suurima osa varieeruvusest. Paraku nendest 20 000 SNPst langesid omakorda ligi 2000 välja halva imputatsiooni kvaliteedi tõttu.
3 Statistilised meetodid
3.1 Genotüübiandmete peakomponentanalüüs
Järgnev kirjeldus peakomponentanalüüsi kohta põhineb ööpikul [6]. Tihti leidub olukordi, kus tarvilik oleks vähendada andmete dimensionaalsust, samaaegselt mitte kaotades liialt vajalikku informatsiooni. Olgu vaatluse all $p$ tunnust ning nendele vastavad juhuslikud suurused on $X_1, ..., X_p$. Peakomponentanalüüsi eesmärk on leida sellised lineaarkombinatsioonid (peakomponendid)
$$P_i = a_{i1}X_1 + a_{i2}X_2 + ... + a_{ip}X_p, \ i = 1, ..., p,$$
mille korral oleksid dispersioonid $DP_i, \ i = 1, ..., p$ maksimaalsed ning järjestatud kui
$$DP_1 \geq DP_2 \geq ... \geq DP_p,$$
kusjuures peavad olema täidetud tingimused
$$a_i^T a_i = 1, \ i = 1, ..., p$$
ning
$$Cov(P_i, P_k) = 0, \forall k < i, \ i = 1, ..., p,$$
kusjuures $a_i^T = (a_{i1}, a_{i2}, ..., a_{ip})$. Osutub, et eelkirjeldatud ülesanne taandub teatava omaväärtusülesande lahendamisele, ent detailsemalt on teemat selgitatud autori bakalaureusetöös [2].
Tähistanime andmestikku, kus leidub $N$ vaatlust ja $p$ tunnust kui $X$. Klassikalisel juhul on $N > p$. Sellisel juhul saab näidata, et peakomponentide maatriks $P$ avaldub kui $P = XW$, kus $p \times p$ maatriksi $W$ veergudeks on maatriksi $\frac{1}{N-1}X^TX$ omavektorid. Kui $X$ veerud on tsentreeiritud, siis on $\frac{1}{N-1}X^TX$ näol tegemist maatriksi $X$ kovariatsioonimaatriksiga. Geeniandmete puhul kehtib aga enamasti $p > N$. Seetõttu on võimalik leida ülimalt $N$ sõltumatut peakomponenti. Saab näidata, et sellisel juhul on võimalik lähtuda hoopis transponeeritud maatriksist $X^T$, mille veerud on tsentreeiritud, ning seega on vaja leida omavektorid maatriksile $\frac{1}{p-1}XX^T$, st vaatluste omavahelise kovariatsioonimaatriksile, mida geeniandmete korral nimetatakse ka sugulusmaatriksiks. Algse maatriksi $X$ jaoks saab peakomponendid tuletada, kasutades järgmisi seoseid [7]:
$$\lambda_k^T = \lambda_k \frac{N-1}{p-1},$$
$$a_k^T = \frac{Xa_k}{\sqrt{2\lambda_k \frac{N-1}{p-1}}},$$
kus $\lambda_k^T$ on transponeeritud maatriksi korral leitud $k$-s omaväärtus, $\lambda_k$ on esialgse maatriksi korral leitud $k$-s omaväärtus, $a_k^T$ on transponeeritud maatriksi korral leitud $k$-s omavektor, $a_k$ on algse maatriksi korral leitud $k$-s omavektor.
Selline situatsioon, kus tunnuseid on märgatavalt palju rohkem kui vaatlusi ongi väga levinud geeniandimestikes. Enne eelvalikut oleks SNPe ehk kasutatavaid tunnuseid ligi 260 000, pärast eelvalikut umbes 18 000, ent vaatlusi vaid köigest ligi 2000. Seega näib geeniandmete jaoks peakomponentanalüüs hea viisina, kuidas vähendada märgatavalt tunnuste arvu.
Rahvuse määramise osa juures oli valimimahut üsna väike ning peakomponendid leiti lähtudes esialgsest kovariatsioonimaatriksist, kasutades tarkvarana R-i funktssiooni ”prcomp”. Eesti-sisesse päritolu kirjeldamiseks leiti peakomponendid sugulusmaatriksilt, kasutades tarkvarana PLINK 2.0 [8], mille jaoks viis arvutused läbi TÜ Eesti Geenivaramu vanemteadur Reedik Mägi.
3.2 Lineaarne diskriminantanalüüs
Järgnev meetodi kirjeldus põhineb raamatul [9]. Klassitoenäosuste leidmisel ja lõpuks seeläbi ka klassifitseerimisel lähtutakse Bayesi valiemist, millega leitakse vaatluse klassi $k$ kuulumise toenäosus juhul, kui vaatluse puhul on vaadeldud tunnusvektor $x$:
$$P(Y = k | X = x) = \frac{f_k(x)\pi_k}{\sum_{l=1}^{K} f_l(x)\pi_l},$$
kus $Y$ on objekti klassi kirjeldav juhuslik suurus juhuslik suurus, $X$ on juhuslik vektor, mis kirjeldab prognoosiks kasutatavaid tunnuseid, $f_l(x)$ on juhusliku vektori $X$ tihedus tingimusel, et vaatus kuulub klassi $l$, $\pi_l$ on klassi $l$ kuulumise eeltöenäosus ning $\sum_{l=1}^{K} \pi_l = 1$, $K$ on klasside arv. Lineaarse (või ka ruut) diskriminantanalüüsi korral kasutatakse tihedusfunktssioonidena $f_l$ mitmemõõtmelise normaaljaotuse tihedusfunktssiooni
$$f_l(x) = \frac{1}{(2\pi)^{p/2}|\Sigma_l|^{1/2}} e^{-0.5(x-\mu_l)^T\Sigma_l^{-1}(x-\mu_l)}.$$
Lineaarne diskriminantanalüüs tekitab erandjuhul, kui valida dispersioonimaatriks samaks igas klassis ehk siis $\Sigma_l = \Sigma$, $\forall l = 1, \ldots K$. Parametreid on võimalik küllalt lihtsasti hinnata ning seejärel saabki leida vastavad klassi kuulumise toenäosused. $\hat{\pi}_k = \frac{N_k}{N}$, kus $N_k$ on klassi $k$ kuuluvate vaatluste arv; $\hat{\mu}_k = \frac{1}{N_k} \sum_{y_i=k} x_i$ ning $\hat{\Sigma} = \sum_{k=1}^{K} \sum_{y_i=k} (x_i - \mu_k)(x_i - \mu_k)^T$.
Kuna töö käigus on vaja klassifitseerida küllalt paljude erinevate klasside vahel, siis eelistatakse kasutada ainult lineaarsest diskriminantanalüüsi, et vältida vajadust hinnata väga suurt arvu parametreid.
Vaadates näiteks etteruttavalt joonist 6, kus on välja toodud mõned klassid kahe peakomponendi järgi, on näha, et väga suuri vastuolusid meetodi tuletamisel kasutatud eeldustega ei ole, punktiparvede kujud pole väga erinevad. See pole aga veenev tõend lineaarse diskriminantanalüüsi headuseks, sest möödumete suurenemisel muutub mitmemõõtmelise normaaljaotuse struktuur pisut keerulisemaks ning tegelikult on vaatluse all veelgi enam klasse.
Kirjanduses [9] väidetakse, et head tulemused LDA kasutamisel ei ole tihti põhjustatud sellest, et andmed oleksid ligikaudu normaaljaotusega või dispersioonimaatriksid oleksid võrdsed. Mitmes situatsioonis ei saa andmetest lugeda välja enamat kui lineaarse otsustuspir ning sel juhul amabki LDA stabiilsema hinnangu võrreldes keerukamate alternatiividega.
R-i on realiseeritud meetod paketis ”MASS” funktssioonina ”lda”.
3.3 Tugivektormasinad
3.3.1 Tugivektorklassifitseerija
Järgnev alapeatükk põhineb raamatul [9].
Vaatlame esialgu $N$ vaatlusega $p$-mõõtmelist andmestikku, kusjuures iga vaatus võib kuuluda kas klassi $y_i = -1$ või $y_i = 1$. Seega andmestik koosneb vaatlustest $(x_1, y_1), (x_2, y_2), ..., (x_N, y_N)$, kus $x_i \in \mathbb{R}^p$. Idee on leida selline hüpertasand $f(x) = x^T \beta + \beta_0 = 0$, mille korral oleksid kaks klassi võimalikult hästi teineteisest eristatud. Lähtudes sellest kummale poole leitud hüpertasandid prognoositav vaatus satub, prognoositaksegi vaatus vastavalt klassi -1 või 1. Seega on vaja lahendada optimiseerimisülesanne kujul:
$$\max_{\beta, \beta_0, ||\beta||=1} M$$
$$y_i(x_i^T \beta + \beta_0) \geq M, i = 1, ..., N,$$
kusjuures suurust $M$ nimetatakse marginaaliks.
Et tihti pole aga selline täielik eralduvus võimalik või viib ebastabilsete tulemusteni, modifitseritakse eelkirjeldatud ülesannet suutmaks toime tulla ka vääralt: klassifitseeritud vaathustega. Endiselts maksiminiseeritakse marginaali, kuid nüüd lubatakse mõndadel punktidel asetseda valel pool marginaali või ka hüpertasandid. Selleks defineeritakse abimuutujad $\xi = (\xi_1, \xi_2, ..., \xi_N)$. Nende abil muudetakse eeltoodud kitsendust järgnevalt
$$y_i(x_i^T \beta + \beta_0) \geq M(1 - \xi_i), i = 1, ..., N,$$
$\xi_i \geq 0, \sum_{i=1}^{N} \xi_i \leq \text{const}$. Idee seisneb selles, et tõkestades $\xi_i$ -de summa, on seega tõkestatud marginaalvagade summa, sest $\xi_i \geq 0$. Defineerides $M = \frac{1}{||\beta||}$, saame optimiseerimisülesande esitada kujul
$$\min_{\beta, \beta_0} ||\beta||$$
$$y_i(x_i^T \beta + \beta_0) \geq (1 - \xi_i), i = 1, ..., N,$$
$$\xi_i \geq 0, \sum_{i=1}^{N} \xi_i \leq \text{const}.$$
Arvutuslikult on mugavam eeltoodud ülesanne esitada järgmisel kujul, kus eelneva konstandi rolli võtab nüüd $C$,
$$\min_{\beta, \beta_0} \frac{1}{2}||\beta||^2 + C \sum_{i=1}^{N} \xi_i$$
$$\xi_i \geq 0, y_i(x_i^T \beta + \beta_0) \geq (1 - \xi_i), i = 1, ..., N,$$
Selle ülesande asemel on märksa hõlpsam lahendada vastav duaalne ülesanne.
$$\max_{\alpha} \sum_{i=1}^{N} \alpha_i - \frac{1}{2} \sum_{i=1}^{N} \sum_{i'=1}^{N} \alpha_i \alpha_{i'} y_i y_{i'} x_i^T x_{i'}$$
$$0 \leq \alpha_i \leq C, \sum_{i=1}^{N} \alpha_i y_i = 0.$$
Eelnev meetod võimaldab edukalt lahendada mitmeid probleeme, kus klassid eristuvad üsna lihtsasti, kuid meetod jääb hätta juhtudel, kus ainult tavalise hüpertasandi abil pole võimalik eristust teha. Sellised on näiteks olukorrad, kus klassi 1 vaatlused asuvad kahes punktiparves, ja klassi -1 vaatlused asuvad punktiparves, mis paikneb eelnevate parvede vahel.
Osutub, et probleemist on võimalik mööda saada kasutades tuumasid. Niimelt asendatakse eelnevas maksimiseeritavas funktsoonis skaarkorrutis $x_i^T x_j$ tuumaafunktsiooniga $K(x_i, x_j)$. Ühtlasi on võimalik näidata, et piisav ja tarvilik tingimus $K$ valikuks on sümmeetrislus ning positiivselt poolmääratus. Sellise muudatusega on võimalik paremini lahendada märkimisvääriselt enam klassifitseerimisprobleeme. Populaarsemad valikud $K$ jaoks on näiteks polünoomtuum ja Gaussi tuum, kuid tuumi on palju ning vastavalt situatsioonile võib leida parasjagu hästi sobiva tuuma. Käesolevas töös on valitud tuuma rooli Gaussi tuum, mis on esitatav kujul $K(x, x') = \exp(-\gamma ||x - x'||^2)$. Kokkuvõttes saadakse klassifitseerija kujul $\hat{G}(x) = \text{sign}(\hat{f}(x))$, kus
$$\hat{f}(x) = \sum_{i=1}^{N} \hat{\alpha}_i y_i K(x, x_i) + \hat{\beta}_0.$$
Tugivektormasinad on algsest välja töötatud kahe klassi eristamiseks, kuid meetodit on võimalik üldistada kahest enama klasside arvu eristamiseks. Kaks levinumat võimalust üldistamiseks on 1 vs 1 ja 1 vs kõik. Käesolevas töös on rakendatud 1 vs 1 meetodit. Selle kohaselt tekitatakse $\binom{K}{2}$ tugivektormasinat ($K$ on siin klasside arv), kus võrreldakse paarikaupa omavahel kõiki klasse. Prognoositav vaatlus määratakse klassi, kuhu ta sattus kõige enim kordi kõikide võrdluste korral. [10]
### 3.3.2 Tõenäosuste hindamine tugivektormasinatega
Osutub, et tugivektormasinatega lahendatava optimiseerimistülesannet saab esitada kujul $\min_{\beta, \beta_0} L(x, y, \beta) + \lambda P(\beta)$, kus $L$ on nn kaufunktsoon ja $P$ on kaaristusfunktsoon. Seejuures on tugivektormasinatele vastav kaufunktsoon väga sarnane logistiline regressioonile vastava kaufunktsoonile, mistõttu annavad nad tihti ka sarnaseid tulemusi. [10]
Osalt ka eelneva tulemuse tõttu on välja pakutud meetodeid, mille abil oleks võimalik leida tõenäosuseid analoogiliselt logistilise regressioonile. Üks tuntumaid ja kasutatumaid meetodeid on Platti skaleerimine (Platt scaling) [11]. Selle kohaselt tekitatakse lähtuvalt saadud $\hat{f}$-st tõenäosuslikud himmangud kui
$$P(Y = 1 | \hat{f}) = \frac{1}{1 + \exp(A\hat{f} + B)}.$$
Protsessi käigus himmatakse parameetrid $A$ ja $B$ suurima töepära meetodil ning sisuliselt on tegemist logistiline regressioonimudeli hindamisega. Seega on igale vaatlusele võimalik anda paarikaupa võrdlustes tõenäosus, et ta kuulub näiteks klassi 1. Klassifitseerijem kahe klassi $i$ ja $j$ vahel. Klassifitseerides nende kahe klassi vahel, tähistame klassi $i$ (ja mitte klassi $j$) kuulumise tõenäosuse himmangu $r_{ij} := \hat{P}(Y = i | (\{Y = i\} \cup \{Y = j\}), x)$.
Paraku on antud juhul tegemist suurema arvu klassidega kui ainult kaks ning vaja on leida võimalus üldistamaks, et leida himmangud kõikidele tõenäosustele
$p_i = P(Y = i | x), i = 1, \ldots, K$. Ühe võimaliku lahenduse sellele on välja pakkunud Wu, Lin ja Weng [12]. Lihtne on näidata, et
$$\frac{P(Y = i | (\{Y = i\} \cup \{Y = j\}), x)}{P(Y = j | (\{Y = i\} \cup \{Y = j\}), x)} = \frac{P(Y = i | x)}{P(Y = j | x)}.$$
Sellest loogikast lähtuvalt peaksid siis ka
$$\frac{r_{ij}}{r_{ji}} \approx \frac{p_i}{p_j}.$$
Seega on mõistlik lahendada optimiseerimistülesannet kujul
$$\min_p \sum_{i=1}^{K} \sum_{j: j \neq i} (r_{ji} p_i - r_{ij} p_j)^2$$
tingimustel
$$\sum_{i=1}^{K} p_i = 1, p_i \geq 0, i = 1, \ldots, K.$$
Kindlasti pole siin välja toodud võimalus ainukene, kuidas leida tõenäosust. Samas artiklis [12] toovad autorid välja ka teise meetodi ning ka mitmed teised autorid on välja pakkunud oma meetodeid. Sarnaselt leidub ka modifikatsioone eeltutvustatud tugivektorklassifitseerijale. Nimetatud meetodeid on esitletud siin täpsemalt, kuna need on implementeeritud ka laialt kasutatavas R paketis "e1071" vastavas funktsioonis "svm". Pakett "e1071" toetub omakorda tarkvarale LIBSVM [13]. Käesoleva töö puhul rakendati tugivektormasinate kasutamisel eelnimetatud paketti ja tarkvara.
### 3.4 Juhuslikud metsad
Järgnev alapeatükk põhineb raamatutel [14] ja [9].
Juhuslike metsade idee rajaneb otsustuspudele kasutamisele, mis üksikuma võttes ei ole väga head klassifitseerijaid. Eriti suur probleem on otsustuspude puhul hinnangute võimalik suur hajuvus, ent keskmistades üle paljude mingis mõttes erinevate puude, on võimalik saada stabiliseid ja head hinnangud klassikuulvustele. Osutub, et mida vähem korreleeritud on kasutatavad puud, seda täpsemaks võib osutuda ka lõppotsus.
Et tekitada mitte- või vähekorreleeritud puud, kasutatakse koos kahte meetodit, mille abil modifitseeritakse tavalist otsustuspude hindamist. Iga puu sobitamise jooks võetakse esmalt algsest valimist bootstrap-valim, millele hakatakse puud treenima. Kokku võetakse nimoodi $B$ valimit. Teiseks, iga kord, kui puud jaotatakse kaheks, valitakse juhuslikult $m$ tunnust kõigi $p$ tunnuse hulgast, $(m \leq p)$, mille põhjal tehakse otsus puu jagumise kohta.
Ülejäävud aspektid iga puu treenimise kohta jäivad samaks. Rekursiivselt jaotatakse andmestik samuhavaal kaheks. Igal sammul otsitakse juhuslikult valitud $m$ tunnuse seast sellist tunnust ning tunnusele vastavat kohta, mille alusel teostada järgmine andmete jagumine kaheks. Rekursiivset protsessi jätkatakse seni kuni väikseim tekkimud alamandmestik on suurem kui mingu valitud arv $n_{\text{min}}$. Olgu $\hat{C}_b(x)$ $b$-nda puu klassienustus. Juhusliku metsa ennustus vaatlusele $x$ on selline klass $i$, mille korral enamus puud prognoosib just sedasama klassi $i$: $\hat{C}_{RF}^B(x) = \text{ennamusvalik}\{\hat{C}_b(x)\}$.
Hinnangu saamiseks tõenäosusele kuuluda klassi $i$ leitakse nende puude arvu osakaal, mis ennustasid klassi $i$ [15]:
$$\hat{P}(Y = i | x) = \frac{1}{B} \sum_{b=1}^{B} I_{\hat{C}_b(x) = i}.$$
Samas rõhutab Breiman [15], et ehkki sellised hinnangud võivad anda kasulikku infot olukorra kohta, ei tohiks neid tõlgendada hinnangutena õigetele klassitõenäosustele. Et sellest probleemist vabaneda on pakutud välja mitmeid lahendusi, näiteks elnemainitud Platti skaaleerimise abil korrektuuride tegemine [11]. Käesoleva töö raames nii detailselt probleemi ei süveneta.
Käesolevas töös kasutati juhuslike metsade hindamiseks R-i paketti "randomForest" ning seal vastavat funktsiooni "randomForest", mis põhineb Breimani artiklil. [16]
### 3.5 K-keskmiste klasterdamine
#### 3.5.1 K-keskmiste algoritm
Järgnev alapeatükk tugineb raamatule [10].
Olgu ette antud sobitatavate klastrite arv $K$ ning $N$ on vaatluste arv. Olgu $C_1, ..., C_K$ indeksite hulgad, mis tähistavad vastavatesse klastritesse kuulumist. Kuulugu iga vaatus ühte klastrisse ning olgu klastrid paarikaupa lõikumatud. K-keskmiste klasterdamise idee seisneb selles, et tekitada kogumid, millede sees oleks varieeruvus väike. Seega, kui tähistada klastrisest varieeruvust kui $W_k := W(C_k)$, siis eesmärk on lahendada järgmine optimiseerimisülesanne
$$\min_{C_1, ..., C_K} \sum_{k=1}^{K} W_k.$$
Andmed $\{x_{ij}\}, i = 1, 2, ..., N, j = 1, 2, ..., p$ koosnevad $p$ tunnusest ja $N$ vaatlusest. Tähistagu $d_{ii'}$ vaatluste $i$ ja $i'$ omavahelist kaugust, mis võib olla näiteks taviline eukleidiline kaugus, aga võib ka olla midagi muud, näiteks absoluutne kaugus $\sum_j |x_{ij} - x_{i'j}|$. Olgu vaatlused klastrdatud $K$-sse klastrisse $C_1, ..., C_K$ ning klastris $r$ olgu $n_r = |C_r|$ vaatlust. Olgu
$$D_r = \sum_{i, i' \in C_r} d_{ii'}$$
klastri $r$ punktide paarikaupa kauguste summa ning olgu
$$W_k = \sum_{r=1}^{k} \frac{1}{2n_r} D_r.$$
Ülesanne klastrite leidmiseks lahendatakse järgmisel põhimõttel. Esiteks panakse iga vaatus juhuslikult mingisse klastrisse. Seejärel korratakse järgnevad sammu nii kaua kuni klastrite koosseisus enam muudatusi ei teki. Igale klastrile leitakse temale vastav tsenter ($p$-mõõtmeline vektor iga tunnuse keskmises) ning iga punkt määratakse klastrisse, mille tsentrile on ta kõige lähemal.
Eelkirjeldatud algoritm väljastab tihti kõigest loakalse minimumi ning parema lahendi saamiseks on seega soovitatav rakendada algoritmi mitmel korral
ja seejärel valida parim lahend. Käesolevas töös valiti algoritmi kordusrakendamiste arvaks 100.
Käesolevas töös on K-keskmiste algoritmi rakendatud tarkvaras R programmis ”kmeans”.
3.5.2 Klastrite arvu määramine
Üks olulisemaid probleeme K-keskmiste klasterdamise algoritmi juures on olnud vajaliku klastrite arvu määramine. Kriteeriumid klastrite arvu valikule pole kindlasti defineeritud üheselt ning võimalusi on mitmeid. Üks lihtsamatest kriteeriumitest on nn küünarmuki meetod. Meetod leiab klastrisisesed hajuvuste summad iga soovitud $k$ korral ning soovitab valida klastrite arvuks selle, kus hajuvuste summa väheneb märgatavalt. Siiski ei pruugi see meetod töötada paljudel juhtudel, näiteks juhul, kui sellist hüpet ei esine, vaid vähenemine toimub ühtlaselt. [17]
Et eelkirjeldatud meetod ei pruugi mitmel puhul hästi töötada, on proovitud leida ka teisi võimalusi. Tibshirani, Walther ja Hastie on välja pakkunud gap-statistiku idee [18]. Käesoleva töö kontekstis rakendatakse klastrite arvu soovituse saamiseks seda meetodit. Järgnev ülevaade põhineb eelnimetatud artiklil.
Idee seisneb $\log(W_k)$ standardiseerimises, vörreldes $\log(W_k)$ väärustu tema keskväärtusega, mis on leitud kasutades selleks sobivat nullhüpoteesi olukorda. Sobivaks hinnanguks klastrite arvule $K$ oleks selline $\hat{K}$, mille puhul $\log(W_k)$ oleks vördluskeskväärtusest erinevaim. Seega defineeritakse järgnev statistik
$$\text{Gap}_n(k) = E_n^*\{\log(W_k)\} - \log(W_k),$$
kus $E_n^*$ tähistab keskväärtust, mis on saadud nullhüpoteesile vastavast jaotusest $n$ valimipunkti genereerimisel, kasutades saadud $n$ vaatlust keskväärtuse hindamiseks. Hinnang $K$-le leitakse nii, et leitakse $k$, mis maksimiseeriks statistiku $\text{Gap}_n(k)$.
Vördlusjaotuse valikus on pakutud kaks varianti, mis lähtuvad teatavatest teoreetilistest kaalutlustest. Esites kõib genereerida iga vördlustunnuse ühtlasest jaotusest vastavatest piirkondadest, kus on tunnusel väärustuseid. Teisalt võib leida algul andmetest peakomponendid ning siis rakenda esimest meetodit juba peakomponentidele. Lõpuks on vaja ka ühtlasest jaotusest genereeritud andmed tagasi teisendada esialgsesse ruumi. Et käesoleva töö käigus tegeletaksegi klasterdamisel peakomponentidega ning et inimeste välja noppimine klastrit loomiseks mõeldud referentsvalimisse ilmselt väga palju ei möjuta andmete paiknemist, siis käesolevas töös on arvutuste kiirendamiseks eelistatud esimest meetodit.
Järgnevalt hinnatakse $E_n^*\{\log(W_k)\}$ kui $B \log(W_k^*)$ koopia keskmine, kusjuures iga $\log(W_k^*)$ on leitud (parametrilise) bootstrap valimist $X_1^*, X_2^*, ..., X_n^*$, mis on valitud eelkirjeldatud eeskirja alusel referentsjaotusest.
Tähistagu $\text{sd}(k)$ $B \log(W_k^*)$ koopia standardhälvet. Võtmaks arvesse simuleerimisvigaa $E_n^*\{\log(W_k)\}$ leidmisel, saame suuruse
$$s_k = \text{sd}(k) \sqrt{1 + \frac{1}{B}}.$$
Seda kasutades on soovitatud valida hinnanguks vähim $k$, mille korral $\text{Gap}(k) \geq \text{Gap}(k) - s_{k+1}$.
Kokkuvõttes leitakse gap-statistik järgnevalt:
1. Klasterdada vaatlused, kasutades klastrite arvudena $k = 1, 2, ..., K$ ning leida vastavad klastritesiseste hajuvuse möödud $W_k$.
2. Luua $B$ bootstrap andmestikku, genereerides vaatlused ühtlase jaotuse alusel, kusjuures ei tehta standardiseerivat teisendust peakomponentidega. Leitakse vastavad suurused $W_{kb}^*$, $k = 1, ...K$, $b = 1, ...B$. gap-statistik leitakse kui
$$\text{Gap}(k) = \frac{1}{B} \sum_{b=1}^{B} \log(W_{kb}^*) - \log(W_k).$$
3. Tähistagu $\bar{l} = \frac{1}{B} \sum_b \log(W_{kb}^*)$ ja leida hinnang
$$\text{sd}(k) = \left[ \frac{1}{B} \sum_{b=1}^{B} \{\log(W_{kb}^* - \bar{l})\}^2 \right]^{0.5}$$
ning olgu $s_k = \text{sd}(k)\sqrt{1 + \frac{1}{B}}$.
4. Klastrite arv valitakse kui
$$\hat{k} = \text{vähim } k, \text{mille korral } \text{Gap}(k) \geq \text{Gap}(k+1) - s_{k+1}.$$
Punktis 4. välja toodud kriteerium pole üheselt määratud ning möeldavad on teistsugused valikud näiteks üks lihtne võimalus on valida $k$, mis maksimiseerib gap-statistiku väärtsuse. Hilisema töö käigus on näha, et artiklis [18] pakutud meetod ei tööta antud käesolevas situatsioonis väga hästi. Alternatiivina on Dudoit ja Fridlyand pakkunud välja valida väikseim $k$, mis vastab gap-statistikule, mis ei erine maksimaalsest statistiku väärustusest enam kui $\alpha \cdot s_{k_0}$ vörra [19], kus $s_{k_0}$ on maksimaalsele statistikule vastav standardhälbe hinnang ning $\alpha$ on mingi positiivne valitud kordaja. Antud töös on valitud $\alpha = 3$.
R-is on gap-statistiku leidmine realiseeritud paketis "cluster", kasutades funktsiooni "clusGap".
4 Tulemused I: päritolu hindamine rahvuse ta-sandil
Esimene sammuna on eesmärk anda tõenäosuslik hinnang inimese rahvusele. Seleks teostatakse valik toorandmetest, siis toorandmetele peakomponentanalüüs ning rakendatakse teatavat algoritmi klassifitseerimiseks.
Joonis 1: Rahvuse klassifitseerimise protsess
4.1 Peakomponentanalüüs referentsandmestikule
Pärast SNPde valikut tehti referentsandmetele peakomponentanalüüs, et seeläbi vähendada ülesobitamise võimalust ning et muuta ülesanne arvutuslikult teostatavamaks. Et referentsandmestikus on 2019 vaatlust, saadi ka 2019 peakomponenti. Hea ülevaate annab juba esimese kahe peakomponendi kujutamine, mida on näidatud joonisel 2. Joonisel on selguse mõttes välja toodud erinevatel joonistel erinevad rahvusgrupid ning esimesel joonisel on kõik grupid koos. On võimalik näha, et mitmed grupid eristuvad juba kahe peakomponendi alusel väga hästi, mis annab lootust neid ka klassifitseerimisel hästi eristada. Samas on ka selliseid gruppide, mis kahe peakomponendi alusel nõnda hästi ei eristu. Näiteks võib tuua hollandi, briti ja taani grupid, millede punktiparved on peaegu samal alal. Samas tuleb arvestada, et klassifitseerimisel saab kasutada enam peakomponente, mille alusel loodetavasti saab tuvastada erinevuse ka nende gruppide puhul.
Joonisel 3 on esitatud ka iga peakomponendi jaoks protsent selle kohta, kui suure osa hajuvusest vastav peakomponent kirjeldab. Esimesed kolm peakomponenti annavad märgatavalt suurema kirjeldatuse ning alates neljandast peakomponendist väheneb kirjeldatus aeglaselt. Päräs viimased peakomponendid annavad üsna halva kirjeldatuse.
4.2 Klassifitseerimismeetodite võrdlus
Saavutamaks parim võimalik täpsus klassifitseerimisel tuleb otsustada, millist meetodit kasutada ning mitut peakomponenti oleks vaja kasutada. Liiga suur peakomponentide arv võib viia ülesobitumiseni, liiga vähe tekitaks alasobitumust.
Antud juhul võrreldi kolme meetodit: lineaarne diskriminantanalüüs, tugivektormasinad (SVM) ja juhuslikud metsad (RF). Meetodeid võrreldi 10-jaotusega ristvalideerimise abil (10-fold cross-validation). See tähendab, et andmestik jagati juhuslikult kümmeks osaks. Seejärel võeti esimesed üheksa osa ning neid kasutati mudeli hindamiseks ja viimase osa andmetele leiti mudeli alusel prognoosid. Prognoose võrreldi pärisi tulemustega ning raporteeriti prognoositäpsus. Samamoodi kasutati testandmestikuna ükskaaval ka kõiki teisi üheksat alamandmestikku ning lõpptäpsusena raporteeriti kõigi kümne täpsuse keskmise. Saanaks hinnang täpsuse hajuvusele, võeti kümnest saadud hinnangust 300
Joonis 2: Peakomponentanalüüs tulemused nelja esimese peakomponendiga rahvusgruppide kaupa
Joonis 3: Protsentuaalne hajuvuse kirjeldatus peakomponenditi
bootstrap-valimit, mille jaoks arvutati samuti välja keskmine täpsus. Saadud 300 täpsuse hinnangust leiti kvantiilid $q_{0.025}$ ning $q_{0.975}$ ehk siis eeldatavasti ligi 95% vaatlustest peaks jäädma nende arvude vahele.
Oluline küsimus, millele on vaja tähelepanu pöörata, on parameetrite valik mudelites. Tugivektormasinate puhul on vaja leida karistusliige $C$ ning Gaussi ehk RBF tuuma korral ka $\gamma$ vääritus. Juhulisku metsa puhul on vaja leida puu hargnemise otsustamisel kasutatavate peakomponentide arv $m$, minimaalne lehe suurus $\eta_{\text{min}}$ ning puude arv. Lisaks möjutab suuresti tulemust see, kui palju peakomponente kasutada mudeli tegemiseks. Et köikide nende otsuste tegemine ristvalideerimise abil osutaks ajaliselt praktiliselt võimatuks, siis järgnevas on valikut pisut lihtsustatud.
Tugivektormasinate puhul kasutati $C$ parameetrina $C = 1$ või $C = 2$. Tugivektormasinate puhul kontrolliti ka teisi parameetrite väärtuseid, kuid need andsid kas märksa halvema tulemuse ($C < 1$) või jõudsid parimal juhul sisuliselt sama tulemuseni, mis $C = 2$ juhul ($C > 2$). Parameetrina $\gamma$ otsustati kasutada väärtust $\frac{1}{p}$. Katsetades mitmel juhul läbi erinevate $\gamma$ väärtustega, andis just selline valik parimaid tulemusi või parimale lähedasi tulemusi. Ühtlasi on $\frac{1}{p}$ ka vaikimisi soovitus tarkvara poole. Nüüd ja edaspidi näitab joonistel märksõna SVM1, kui kasutatakse tugivektormasinaid parameetriga $C = 1$ ning SVM2, kui parameeter on $C = 2$.
Juhusliku metsa korral valiti puude arvaks 600. Prooviti ka muid puude arve, kuid puude arvu suurendamine ei andnud mitte mingit lisatäpsust. Peakomponentide arvaks, mille alusel tehakse puu treenimisel otsus, valiti kirjanduse [9] soovitusest $m = \lfloor \sqrt{p} \rfloor$, kus $p$ on peakomponentide arv. Minimaalseks lehe suuruseks valiti $n_{min} = 1$.
**Joonis 4:** Klassifitseerimismeetodite täpsused 10-jaatuse ristvalideerimise korral sõltuvalt valitud peakomponentide arvust koos 95% bootstrap usaldusintervallidega
Joonisel 4 on näha, et väikese arvu peakomponentide korral annavad kõik algoritmid keskmiselt ligilähedase tulemuse, mis seejuures on SVM1, SVM2 ja juhuslike metsade puhul parim, lineaarsel diskriminantanalüüsil aga halvim. Sõnikohal tuleb märkida, et väikeim arv peakomponente, mida näidatakse joonisel, on 5. Veel väiksema peakomponentide arvu korral olid tulemused sarnased kui 5 peakomponendi juhul, kusjuures LDAst paremaid tulemusi ei saavutatud. Peakomponentide arvu suurenemisel paraneb lineaarse diskriminantanalüüs täpsus, saavutades 200 peakomponendi juures platoon. Teised meetodid käituvad ebaühilasemalt, kusjuures kõik ülejäävad meetodid saavutavad pigem halvemaid tulemusi peakomponentide arvu suurenemisel.
Joonisele 4 on lisatud ka bootstrap-meetodil leitud 95% usaldusintervallid. Huvitav on näha, et LDA hajuvus on pisut suurem kui teistel meetoditel, kuid suurte peakomponentide arvu korral väiksema hajuvuse tagavad SVM1 ja SVM2 annavad teisalt väga halbu täpsuse näitajaid.
Võib selda, et lineaarne diskriminantanalüüs saavutab antud võrdluses parimaid tulemusi. Diskriminantanalüüs vajab heaks tulemuseks juba vähe tunnuseid ning teised meetodid jäävad LDAle alla keskmise täpsuse mõttes mis tahes peakomponentide arvu korral. Tabelis 1 on välja toodud viis täpsemat meetodit.
Et LDA on robustsem võimaliku peakomponentide arvu valiku suhtes ning
eelneva ristvalideerimise korral maksimaalne keskmine täpsus tekkis just diskriminantanalüüs rakendamisel, siis ka edasises keskendutakse rahvuse prognoosimisel lineaarse diskriminantanalüüs rakendamisele. Pigem tuleks eelistada väiksemat peakomponentide arvu, kui on tagatud juba maksimaalne saavutatav täpsus.
**Tabel 1:** Viis parema täpsusega meetodit
| Meetod | PC arv | Täpsus | $q_{0.025}$ | $q_{0.975}$ |
|--------|--------|--------|-------------|-------------|
| 1 | LDA | 355.0000 | 0.7078 | 0.6770 | 0.7345 |
| 2 | LDA | 285.0000 | 0.7063 | 0.6739 | 0.7390 |
| 3 | LDA | 495.0000 | 0.7058 | 0.6754 | 0.7382 |
| 4 | LDA | 215.0000 | 0.7053 | 0.6761 | 0.7331 |
| 5 | LDA | 565.0000 | 0.7029 | 0.6687 | 0.7415 |
**Joonis 5:** LDA-ga prognoositud eesti gruupi kuulumise tõenäosused sõltuvalt ennustamiseks valitud peakomponentide arvust
Tabelis 2 on esitatud põhivalimisse kuuluvate inimeste ($n = 49\,199$) sagedustabel inimeste enda raporteeritud rahvuste ning nendele prognoositud rahvuste vahel. On näha, et üldjoontes on prognoos ootuspärane, mida on elukõige näha raporteeritud eestlaste ja venelaste prognoosimisest. Näiteks 87,8% raporteeritud eestlastest prognoositakse samuti eestlaseks, 73,6% raporteeritud venelastest prognoositakse venelasteks. Tendents leidub ka teiste raporteeritud gruppide puhul, kuid on nõrgem. Raporteeritud soomlastest 52,7% prognoositakse soomlaseks, raporteeritud lätlastest vaid 17,4% prognoositi lätlasteks. Halvasti on prognoositud ka näiteks raporteeritud leedukaid (15,4%) ning ühtegi poolakat näiteks ei õnnestunudki prognoosida. Paraku prognoositakse viimastel juhtudel inimene tihti venelaste sekka. Kui välja arvata raporteeritud eestlased, soomlased ja sakslased, siis ülejäävad raporteeritud rahvuste korral prognoositakse inimene enamasti kuulumana vene gruupi.
Muidugi täielikult ei ole võimalik veenduda raporteeritud rahvuse õiguses
Tabel 2: Prognoositud rahvus ja raporteeritud rahvus, kasutades 200 peakomponenti ja LDAd
| Prognoositud | Raporteeritud |
|--------------|---------------|
| | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| Austria | 54 | 51 | 9 | 0 | 0 | 4 | 2 | 5 | 0 | 0 | 0 | 18 |
| Bulgaria | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 7 |
| Tšehhi | 82 | 190| 118| 5 | 0 | 3 | 1 | 6 | 1 | 2 | 0 | 16 |
| Taani | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Eesti | 35 | 051| 1693| 15 | 7 | 100| 7 | 0 | 4 | 20 | 5 | 5 | 23 |
| Põhja-Soome | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Lõuna-Soome | 176| 25 | 0 | 0 | 119| 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 15 |
| Prantsuse | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Põhja-Saksa | 23 | 8 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 | 4 |
| Lõuna-Saksa | 14 | 11 | 5 | 0 | 0 | 1 | 0 | 4 | 0 | 0 | 0 | 4 |
| Hollandi | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Ungari | 3 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 |
| Põhja-Itaalia| 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Lõuna-Itaalia| 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Läti | 166| 9 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 12 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Leedu | 87 | 12 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 5 | 1 | 6 | 0 |
| Poola | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Vene | 4273| 5645| 473| 286| 7 | 7 | 43 | 4 | 31 | 37 | 28 | 37 |
| Hispaania | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Rootsi | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 |
| Šveitsi | 2 | 14 | 3 | 3 | 0 | 23 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 45 |
| Ühendkuningriigi | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| **Kokku** | 39 | 932| 7661| 624| 301| 226| 45 | 57 | 29 | 69 | 45 | 39 | 171 |
1-cesti, 2-vene, 3-ukrainlane, 4-valgevenelane, 5-soomlane, 6-juuri, 7-tatarlane, 8-sakslane, 9-lätlane, 10-poolakas, 11-leedukas, 12-muu
ajaloolises mõttes, kuid kindlasti näitab see teatavat tendentsi. Ilmselt oleks sobivam kui ka muude raporteeritud rahvuste seas prognoositiks enam vaatlusi nimigrupi hulka. Täiendavat võimalust selle kindlustamiseks vaadeldakse edasises.
Joonisel 5 on välja toodud erinevate peakomponentide arvudega saadud hinnangud eesti gruupi kuulumise tõenäosusele. Sinkohal on prognoos tehtud köikidele Geeniaramu andmetele. Jooniselt 5 on selge see, et erinev arv peakomponente ei käitu klassifitseerimise mõttes väga erinevalt, kuid erinevused on suured vastavates tõenäostuses. On näha, et pea 50 000 doonorist ligikaudu 12 500 ei määrata ilmselgelt eestlasteks (neil on tõenäosus alla 0.5 kuuluda eesti gruupi). LDA puhul oli joonisel 4 täheledada, et väga suurt erinevust rahvuse klassifitseerimise täpsuse mõttes peakomponentide arvudel ei ole. Seega jäib küsimus selle kohta, mis võiks olla sobiv peakomponentide arv, et lähendada tõenäosuseid võimalikult hästi.
### 4.3 Simulatsioonikatse tõenäosuse prognoositäpsuse hindamiseks
Eelnevalt jäi selgusetuks, milline peakomponentide arv võib sobida lähendama tõenäostust kõige paremini. Näiteks pakub huvi see, et kui inimesel on üks vanematest eestlane ja teine mönest muust rahvusest, kas siis himmatakse tema eesti rahvusgruppi kuulumise tõenäosuseks ligikaudu 0,5 (mis oleks õige), või on tõenäolisem mingi muu tulemus. See teadmine oleks vajalik selleks, et moista, kui hästi saab nende analüüsitlemuste põhjal hinnata inimeste vanemate ja vanavanemate päritolu. Et lahendada seda probleemi, otsustati tekitada teadaoleva tõenäosusliku päritoluga inimesi, kasutades simulatsiooni. Kuna valdavalt klassifitseeritakse Eestiga seotud inimesi, siis simulatsioonis kasutati referentsidena eesti ja eestile lähedasi gruppide. Teostati järgmine protseduur:
1. Valiti välja olemasolevast eesti, läti, soome, rootsi ja vene referentsandmetest välja sellised, mille tõenäosus kuuluda vastavasse rahvusgruppi oli suurem kui 0,95. Ennustuse tegemiseks kasutati 200 peakomponenti. Igast grupist valiti juhuslikult viis inimest.
2. Valiti juhuslikult üks eestlane ja üks lätlane ning lähtudes valitud SNP andmetest tekitati sellele eestlasele ja lätlasele üks genotüüp, mis on tekitatud sama tõenäosusmudeli põhjal nagu tekiks nende indiviidide lapse genotüüp (vanema alleel antakse edasi lapsele tõenäosusega 0,5). Sammu korrati 100 korda. Täpsem kirjeldus pseudokoodis 1.
3. Sammu 2. korrati ka vanemate paari eesti-rootsi, eesti-soome, eesti-vene korral.
4. Saadud inimestele arvutati välja olemasolevate andmete põhjal peakomponendid.
Seega saadi neli korda 100 genotüüpi, kes peaksid olema ligikaudu tõenäosusega 0,5 eestlased ja tõenäosusega 0,5 mingist muust vastavast rahvusest. Joonisel 6 on näha, et üldjoontes on tulemus töepoolest ootuspärane; uued populatsioonid näivad vähemalt kahe peakomponendi mõttes kuuluvat lähtereferentside vahele.
**Joonis 6:** Referentsvalimid ning neist simulmeeritud järglaspopulatsioonid
**Andmed:** Eesti ja muu referentspopulatsiooni SNP vektorid (iga element on 0, 1 või 2), mölemast viis. $m$ on SNP vektori pikkus
**Tulemus:** Järglaspopulatsiooni 100 SNP vektorit $X_3$
```plaintext
for i = 1 to 100 do
Vali juhusliku eestlase SNP vektor $X_1$;
Vali juhusliku muu rahvuse SNP vektor $X_2$;
Tekita abitulemuste vektor $Y_1$;
Tekita abitulemuste vektor $Y_2$;
for j = 1 to m do
if $X_{1,j} = 1$ then
$Y_{1,j} \leftarrow Z \sim Be(0.5)$;
▷ Juhuslik suurus $Z$ on Bernoulli jaotusega
else
$Y_{1,j} \leftarrow \frac{X_{1,j}}{2}$;
end
if $X_{2,j} = 1$ then
$Y_{2,j} \leftarrow Z \sim Be(0.5)$;
else
$Y_{2,j} \leftarrow \frac{X_{2,j}}{2}$;
end
end
$X_3 = Y_1 + Y_2$;
end
```
**Pseudokood 1:** Järglaste genereerimine
### 4.3.1 Rahvusgrupi prognoosimine 0,5-0,5 järglaspopulatsioonis
Järgnevalt kasutame LDA mudelit ning uurime, milline peakomponentide arv annaks prognoosina tõele lähedasemaid töenäosuseid. Meenutagem, et andmed on genereeritud olukorras, kus n-ö õige hinnang inimese töenäosuslikule päritolule vastavalt eesti ja mingist muust rahvusgrupist inimesele on 0,5-0,5.
Tulemused leitud töenäosuste jaotumisest on esitatud jooniseil 25, 26, 27 ja 28. Tegemist on teatavas mõttes muretava tulemusega, sest paljudel juhtudel ei ole valdav osa töenäosusmassist koondunud 0,5 ümbrusesse vaid kuhugi mujale. Kõikide rahvusgruppide puhul on täheledata, et peakomponentide arvu suurenesdes saavutavad mudelid teatavas mõttes "enesekindlust": prognoositakse pigem kas väikest või suurt töenäosust kuuluda vastavalt eesti või mingisse muusse gruupi. Eriti hästi on tendents näha rootsi ja lõunasoome puhul, kus 700 peakomponendi juhul on töenäosusmassid koondunud äärtesse.
Teatavas mõttes parem on pilt läti ja vene gruppide puhul, kus on samuti täheledata äärtesse koondumist, ent suundumus pole nõnda tugev. Väiksema peakomponentide arvu puhul võib mõnel juhul (näiteks vene 5, 10, 50) pidada tulemust pigem heaks. Tulemus annab märku sellest, et suur kasutatavate peakomponentide arv ei pruugi olla hea mõte, sest võib viia tõlesobitamiseni.
Kõrvutades elnmiste jooniste tulemusi joonisega 6, võib märgata huvitavat tõika. On täheledata, et lõunasoome ja rootsi grupid, mille vastavad 0,5-0,5 järglaste töenäosusmassid koondusid äärtesse, on ka visuaalselt eesti gruupist kaugemal. Eesti referentsvalim näib pigem hästi eristuvat rootsi või lõunasoome gruupist, ühtlasi ka vastavad eesti-lõunasoome ja eesti-rootsi järglased jäävad kaugele klastrite keskmeist. Samas on läti ja vene referentsid kahe peakomponendi alusel eesti grupile märksa lähemal ning vastavad 0,5-0,5 järglased on surutud tihedalt olemasolevate eesti ning läti või vene referentside vahele. Näib, et järglaste selline paiknemine tingib ka selle, et ennustatakse enam väärtsuid mitte äärtest vaid keskelt, mis on omakorda töele lähedasem tulemus.
**Joonis 7:** Ruutkeskmised vead sõltuvalt peakompoentide arvust ja järglasgruppide vanemate rahvusest; 0,5 eesti-0,5 muu
Seega võib järeldada, et korrektsemaks prognoosimiseks peaksid referentsgrupid olema lähedasemad. Juba eesti-lõunasooome ja eesti-rootsi järglaste puhul on näha, et mudeli otsustus ei ole väga sobiv, üks põhjus selle taga võib olla see, et pürkonnas, kuhu eesti-lõunasooome ning eesti-rootsi järglased sattusid, oli äärmiselt vähe või üldse mitte vaatlusi. Teine märksõna on pigem väike peakomponentide arv, sest näib, et peakomponentide arvu suurendamine tekitab ohtu ülesobitamiseks.
Joonisel 7 on välja toodud prognooside ruutkeskmised vead sõltuvalt valitud peakomponentide arvust. Joonise lõunasoomlastega osa ei ole väga informatiivne, sest mis tahes arv peakomponente on tekitanud suure vea. Vene ja läti joonistel tekivad miinimumid sarnastel kohtadel: üks kahe peakomponendi juhul ning teine 20 peakomponendi ümbruses. Rootsi puhul tekib parim tulemus, kasutades kahte peakomponenti.
On selge, et ükski tulemus ei täitnud ootusi jouda valdavalt 0,5-le lähedaste teonäosusteni. Üks põhjus selle taga on kindlasti mõndade gruppide liiga suur eraldatus ning seda probleemi üritatakse järgnevас ka adresseerida.
### 4.3.2 Rahvusgrupi prognoosimine 0,75-0,25 järglaspopulatsioonis
Järgneva osa idee seisneb selles, et vähendada referentsgruppide kaugusi teineteisest. Üks lihtne lahendus selleks on kasata referentspopulatsioonide hulka ka eelmises alapeatükis loodud 0,5-0,5 järglaspopulatsioonid.
Testandmestikuks tekitatakse analoogiliselt koodiga 1 igast rahvusest 100 järglast, kelle üks vanem on eesti ning teine vanem pooleldi eesti ja pooleldi
mingit muud päritolu. Kokkuvõttes peaks tõene lähedane tulemus olema, et eesti päritolu tõenäosus on 0,75 ja mingi muu päritolu tõenäosus 0,25. Ka uutele testandmetele leitakse vastavad peakomponendid ning seejärel prognoositakse LDA mudeli abil, mille referentspopulatsioonide hulka on nüüd arvatud ka 0,5-0,5 järglaspopulatsioonid, ka 0,75-0,25 järglaspopulatsioonide tõenäosused. Märgime, et lõpliku eesti gruppi kuulumise tõenäosuse arvutame kui
\[ P_{EST\ final} = P_{EST\ init} + \frac{1}{2}P_{EST-MUU\ init}, \]
kus \( P_{EST\ init} \) on algsesse referentsgruppi kuulumise tõenäosus ning \( P_{EST-MUU\ init} \) on lisatud eesti-muu 0,5-0,5 järglaspopulatsioon. Analoogiliselt saab lõpliku tõenäosuse arvutada ka läti, lõunasooome, vene ja rootsi gruppidele.
Eelkirjeldatud mudeli kohaselt saadud tõenäosuste prognooside jaotused on esitatud jooniseil 29,30,31ja 32. Jooniseilt nähtub, et tulemused on pisut paremad kui 0,5-0,5 järglaste prognoosimisel saadi, st lähedasedam väärustusele 0,75 ja 0,25. Huvitava tendentsina on tähdeldada, et peakomponentide arvu suurendes koonduvad prognoosid valdavalt 0,5 ümbrusesse. See näitab seda, et suure peakomponentide arvu korral määratake inimesed enamasti lisatud 0,5-0,5 referentsgruppidesse.
Jooniselt 8 on näha, et ruutkeskmiste vigade mõttes on käesolevad prognoosid täpsemad kui oli ainult 0,5-0,5 järglaspopulatsiooni prognoosi tulemused. Antud juhul võib öelda, et prognoosid on muutunud sisulisemaks ka lõunasooome ja rootsi gruppide lõikes, kuna väga suuri MSE väärtsusi enam ei esine.
Paraku ei anna joonis 8 ühest vastust küsimusele, milline võiks olla sobiv peakomponentide arv, kõikide rahvuste lõikes. Erinevatele rahvustele näib sobivat erinev arv peakomponente: näiteks läti grupil on parim tulemus 50 ümbruses, rootsi ja vene gruppidel on parim tulemus 18 ümbruses ning lõunasooonlaste puhul on parim tulemus väga väike arvu, näiteks 4 puhul. Samas, arvutades kõikide gruppide pealt ühise ruutkeskmise vea, on näha, et sobivaimaks osutub 17 peakomponendi kasutamine. Täpsemad tulemused ühise ruutkeskmise vea osas on esitatud tabelis 3.
**Tabel 3:** Kümme parima täpsusega peakomponentide arvu 0,75-0,25 järglaste ennustamisel
| | MSE | PC arv |
|---|--------|-------|
| 1 | 0.2598 | 17 |
| 2 | 0.2609 | 18 |
| 3 | 0.2761 | 30 |
| 4 | 0.2792 | 29 |
| 5 | 0.2835 | 19 |
| 6 | 0.2878 | 28 |
| 7 | 0.2909 | 16 |
| 8 | 0.2920 | 27 |
| 9 | 0.2931 | 20 |
| 10| 0.2941 | 21 |
Võib väita, et mudelile vastavate referentsvalimite 0,5-0,5 järglastega laiendamine oli õigustatud. Ruutkeskmised vead vähenesid ja leitud tõenäosused jaotusid toepärasemalt. Seega näib kehtivat tõdemus, et korrektsse prognoosi tagamiseks peaks prognoositava vaatluse piirkonnas siiski leiduma piisavalt refeJoonis 8: Ruutkeskmised vead sõltuvalt peakomponentide arvust ja järglasgruppide vanemate rahvusest; 0,75 eesti-0,25 muu
rentspopulatsiooni elemente. Seejuures vähemalt 0,75-0,25 järglaspopulatsiooni puhul osutus sobivaimaks valida peakomponentide arvuk 17.
4.3.3 Rahvusgrupi prognoosimine kaugemate rahvuste puhul
Eelmises alapeatükis järeldati, et kaasates mudeli referentspopulatsioonide hulka ka 0,5-0,5 järglaspopulatsioonid lähedasematest gruppidest, on võimalik tõsta prognoositäpsust. Ideaalvariandina võiks pakkuda, et nõnda võiks tekitada ka kõikide teiste rahvusgruppide omavahelised 0,5-0,5 järglased. Paraku viib see lähemine absurdiini, sest kokku oleks vaja nõnda tekitada juurde $\binom{22}{2} = 231$ referentsvalimit. Kui isegi piirduda vaid eestlasti sisaldavate unte 0,5-0,5 referentsvalimitega, mida on 22, jääb oht, et uued tekkivad referentsvalimid on väga sarnased omavahel või olemasolevate referentsvalimitega. Näiteks võib juhtuda, et eesti-lõunasksa järglaspopulatsioon on sarnane põhjasaksa algse referentspopulatsiooniga. Parim variant on see, kui mudel töötab juba algusest peale nõnda, et poleks vaja seda täiendada lisareferentsidega.
Kontrollimaks seda, kui hästi mudel prognoosib 0,5-0,5 järglaspopulatsioone, kelle vanemad on gruppidest, mille distants on suurem, tekitame järglaseid eestlaste ja lõunaitaallaste ning eestlaste ja lõunasakslaste vahel. Skeem on analoogiline sellele, mida on kirjeldatud koodis 1. Jällegi valitakse vanempopulatsiooni rahvuse esindajad, kes prognoositakse antud gruppi vähemalt toenäosusega 0,95.
Joonistel 9 ja 10 on esitatud keskmised prognoositud toenäosused sõltuvalt peakomponentide arvust. Keskmised toenäosused, mis jääd alla 0,05 summeeriti kokku gruppi Muu. On näha, et väike arv peakomponente ei anna oodatule lähedaseid tulenusi. Vaadates täpsemalt joonist 9 lõunasaksa päritolu inimesJoonis 9: Keskmised prognoositud osakaalud 0,5-0,5 eesti-lõunasaksa järglastel sõltuvalt peakomponentide arvust.
Joonis 10: Keskmised prognoositud osakaalud 0,5-0,5 eesti-lõunaitaalia järglastel sõltuvalt peakomponentide arvust
tega, on näha, et kahte kuni 20 peakomponendi kasutades ei tuvastata üldse lõunasaksa päritolu ning eesti gruupi tõenäosust himnatakse küllalt väikseks. Sarname tulemus on näha ka lõunaitaalia päritoluga inimeste prognoosimisel joonisel 10, kus kahe või viie peakomponendi puhul ei tuvastata praktiliselt üldse eesti või lõunaitaalia päritolu. Selle asemel on huvitat näha, et mudel prognoosib väikese peakomponentide arvu korral inimesi enamasti geograafiliselt kuhugi vahepealsetesse või naabrusesse kuuluvatesse gruppidesse. Näiteks, kasutades 2-50 peakomponenti, prognoositakse lõunaitaalia-eesti järglaste puhul austria, ungari ja bulgaaria gruupi kuulumise tõenäosuseid, mis ilmselgelt ei ole geograafiliselt lähedal ei lõunaitaallastele ega ka eestlastele.
Huvitaval kombel on saadud joonistelt näha ka positiivseid tulemusi sellest, kui kasutada ennustamiseks suuremat arvu peakomponente. Lõunaitaalia päritolu järglaste puhul võib märkata, et alles peakomponentide arvu 700 ja 1500
puhul hakatakse ennustama piisavalt suuri eesti gruupi kuuluvaid tõenäosusi. Osutub, et eelneva joonise 10 põhjal otsustades annab töepäraseima tulemuse lõunaaitaalia päritolu inimestele 1500 peakomponenti; lõunasaksa päritolu inimestele 700 peakomponenti. Kahjuks mõlemal juhul tulemused ei ole siiski väga lähedased töesele tulemusele 0,5-0,5 ning prognoositud tõenäosused jäävad ka parimal juhul neile oluliselt alla.
Paraku näib, et ei leidu üheselt määratud peakomponentide arvu, mis sobiks ühtlaselt mis tahes juhtumil küllalt hea prognoosi saamiseks. Olukordades, kus vaatused on osaliselt eesti päritoluga, on võimalik saavutada küllalt hea täpsus, kasutades prognoosisi ligi 20 peakomponenti. Samas, eristamaks kaugemaid gruppie on ikkagi vajalik märksa suurem peakomponentide arv. Võimalik selgitus tulemusele on see, et lähedaste gruppide korral viib väga suur peakomponentide arv ülesobitamiseni. Kaugemate gruppide puhul on ihmelt vaja mudelisse ka märksa rohkem informatsiooni, et jõuda sisukate hinnanguteeni, ning seega ei jõuta ka suuremate peakomponentide arvude puhul nõnda ruttu ülesobitamiseni.
4.4 Tulemused modifitseeritud mudeli korral
4.4.1 Prognoositud tõenäosused raporteeritud rahvuseti
Eelnävest simulatsioonikatsetest tehtud järelduste põhjal tehti mudelisse parandused ning saadud soovituste ja alusel tehtud prognoosid Geenivaramu doonorite kohta on esitatud järgnevalt. Tulemuste saamiseks kasutame tabelis 3 soovitatud 17 peakomponenti, mis järglastele, kes olid ligikaudu tõenäosusega 0,75 eesti päritolu ja 0,25 muud päritöh, andis väikseima ruutkeskmise vea.
Joonisel 11 on välja toodud keskmised prognoositud tõenäosused rahvuse järgi. 17 peakomponendi korral on näha, et tulemused on pigem ootuspärased: valdavalt on keskmised tõenäosused suuremad kuuluda enda raporteeritud rahvusgruppi, ent tendents pole igu rahvuse puhul väga tugev. Selgesti on näha, et näiteks raporteeritud eestlaste või venelaste puhul on suurimad prognoositud tõenäosuste keskmised just vastavalt eesti või vene grupi puhul. Saranane tulemus on näha ka raporteeritud soomlaste puhul, kus keskmine lõunasome tõenäosus on suurim.
Huvitav on tulemus näiteks ise raporteeritud läti, leedu ja poola rahvuste puhul. Köikidel juhtudel on täheledata suur vene ja eesti komponent, kuid märgatavalt on esindatud ka vastav raporteeritud rahvus. Teatavas mõttes on geograafilise läheduse mõttes ka ootuspärane, et lätlaste seas võib mudel anda ka möningast leedu märgu, sarnaselt ka leedukate seas võib täheledata möningast läti ja poola gruupi kuulumise tõenäosuse olemasolu.
Sakslaste puhul võib märgata, et suuremad keskmised tõenäosused on kuuluda austria, tšehhi, põhjasaksa ja lõunasaksa gruupi, mis on kõik geograafiliselt ootuspärased tulemused. Jällegi on täheledata arvestatav eesti ja vene gruupi tõenäosuste olemasolu.
Teatavas mõttes on väga põnev jälgida, kuidas ennustatakse rahvused, mille esindajaid pole referentsidena otseselt välja toodud. Rõõmustav on tõdeda, et ka sinkohal on tulemused loogilised. Ukrainlaste puhul on suuremad keskmised tõenäosused prognoositud tšehhi, poola ja vene gruupi kuulumiseks; valgevenelaste puhul on suuremad keskmised tõenäosused prognoositud vene, poola ja ka leedu gruupi kuulumiseks. Tatarlased prognoositakse valdavalt eestlasteks või
venelasteks ning juutide puhul ei joonistu paraku selget suundumust, vaid üsna kaalukalt on esindatud bulgaaria, tšehhi, eesti, ungari, vene ja šveitsi grupp.
Joonis 11: Keskmised prognoositud töenäosused kuuluda vastavasse gruppi rahvuseti, kasutades prognoosiks 17 peakomponenti
Väga huvitav on ka see, et pea kõikide raporteeritud rahvuste puhul on prognoositud töenäosuste hulgas märkmisväärsetel suured vene ja eesti töenäosused. Sellele saab välja pakkuda kaks võimalikku seletust. Esiteks ongi võimalik, et geenidooonrid, kes on Eestiga seotud omavadki teatavat eesti või vene päritolu, sest seda päritolu peaks esinema Eestis enim.
Samas, et suundumus näib nii massiline, on ka võimalik, et probleem tekib, kuna referentsvalimite maht ning esindatavus ei ole tasakaalus. Meenutame, et eesti ja vene referentse on suurendatud tagamaks piisav võimaliku hajuvuse kirjeldatus nendes gruppides, kusjuures eriti vajalik oli see vene grupi jaoks, kus 100 inimesest koosnev referentsvalim osutus selgelt liiga väikseks. Näiteks esialgsetel tulemustel prognoositi valdav osa raporteeritud venelasi leedukaiks. Võis juhtuda, et venelaste referentspopulatsiooni suurendamisega prognoositakse nüüd ka mõned valdavalt leedu päritolu inimesed sagedasemini vene gruupi kuuluvaks, millele võib viidata ka suur vene gruupi kuulumise töenäosus raporteeritud leedukate puhul. Autor usub siiski, et vene ja eesti referentsvalimite suurendamine oli õigustatud, sest väga arvuka (7738 inimest) vene rahvusest doonorite korrektseem prognoos avaldab paremat möju kui võimalik väike viga leedu rahvusest doonorite puhul, keda on kokku 116.
Selge on see, et täpsemate töenäosuste saamiseks nii leedukate kui ka teiste rahvuste jaoks oleks kõige sobivam samm siiski suurendada tunduvalt referentsvalimite mahtu. Kui juba vene referentsi puhul on tähelepada teatavaid probleeme võimaliku varieeruvuse kirjeldamisega vaid 100 inimesega, siis võib ilmselt arvata, et sama probleemiga tuleks kindlasti tegeleda ka näiteks prantsuse, ühendkuningriigi, hispaania ja poola referentsvalimite korral. Paraku käesoleva magistritöö raames seda küsimust addresseerida pole võimalik.
Võrdluse mõttes on hea vaadata ka joonist, kus on saadud tulemused kasutades 700 peakomponenti. Tulemused selle kohta on esitatud joonisel 12. On näha, et suure varieeruvus erinevate ennustuste vahel, mida oli veel näha joonisel 11, on 700 peakomponendi prognoosi joonisel kadunud. Näiteks on muutunud
kaduvväikseks tšehhi, poola ja leedu gruupi kuulumiste tõenäosused valgevenelastel ja ukrainlastel. Selle asemel ennustatakse neid pea täielikult vene gruupi kuuluvaiks. See näitab seda, et prognoosid muutuvad liialt enesekindlateks ning enam ei esitata realsuses leiduvat ebakindlust korrektelt. Ilmselt ei ole õige öelda ukrainlastele, et tegemist on peaaegu kindlasti venelastega eriti veel juhul, kui mööningane tšehhi ja poola gruupi kuulumise tõenäosus tegelikult viitaks kas või natuke sellele, et päritolu selle inimese puhul ei ole tegelikult nii lihtsalt kirjeldatav.
Seega, ehkki alapeatükis Rahvusgrupi prognoosimine kaugemate rahvuste puhul on viidatud, et kaugema päritoluga vanemate järglaste puhul võib olla suurest peakomponentide arvust kasu, siis esmapilgul tundub, et väiksem arv peakomponente sobib antud ülesande jaoks paremini. Väiksem arv ei kaota ära varieeruvust ning arvatavasti vähendab ka ohtu ülesobitamiseks. Ka järgnevas eelistame rahvusgrupi prognoosimisel kasutada 17 peakomponenti.
**Joonis 12:** Keskmised prognoositud tõenäosused kuuluda vastavasse gruupi rahvuseti, kasutades prognoosiks 700 peakomponendi
Eelnematel joonistel anti prognoositud tõenäosustest ülevaade keskmistega, kuid lisaks on tähtis vaadata ka kuidas täpsemalt tõenäosused jaotuvad. Meenutagem, et alapeatükis Rahvusgrupi prognoosimine 0,5-0,5 järglaspopulatsioonis jõuti näiteks läti-esti järglaste ja suure peakomponentide arvu korral olukorran, kus näiteks nii estlastele kui ka lätlastele prognoositi enamasti 0 või 1 lähedasi tõenäosuseid, mis keskmiselt üle populatsiooni annab küll 0,5-le lähedasi tulemusi, kuid individi tasandil läheb selgelt mööda töepärases tulemustest. Tulemused tõenäosuste jaotumiste kohta on esitatud joonistel 33,34 ja 35, kusjuures iga raporteeritud rahvuse kohta on näidatud vaid need prognoositud rahvused, mille puhul keskmise tõenäosus jää üle 0,01.
Hea on tõdeda, et kasutades rahvuse prognoosimiseks 17 peakomponenti, ei ole üldiselt tekkinud selliseid teineteisest eralduvaid alasid nagu eesti-läti 0,5-0,5 järglaspopulatsiooni prognoosimisel. Mõnede eranditega on valdavalt tegemist unimodaalse teotustega. Joonistelt nähtuvad tulemused on laiás laastus sarasased tulemustega, mida on näidatud joonisel 11.
4.4.2 Rahvusgruppidesse kuulumise tõenäosused maakonniti
Järgnevalt uuritakse, kas ja kuidas on prognoositud tõenäosus kuuluda ühte või teise rahvusgruppi seotud inimese enda poolt raporteeritud sünnimaakonnaga. Siin uuritakse 33 710 inimese andmeid, kes on Geenivaramuga liitumisel andnud teada, et nad on süündinud Eestis ja nimetanud ka oma sünnimaakonna. Märgime, et nüüd ja edaspidi, rääkides maakondadest ja valdadest, mõeldakse maakondi ja valdu nende piirides enne 2017. aasta haldusreformi. Järgnevalt on joonisel 13 esitatud keskmised tõenäosused maakondade kaupa. Joonisel on kajastatud vaid doonorid, kes on end raporteerinud eestlastena, sest arvatavasti vaid selliste inimeste kuvamine joonisel võib midagi loogilist anda ka interpretatsiooni mõttes.
**Joonis 13:** Keskmised prognoositud tõenäosused kuuluda vastavasse gruupi maakonniti, kasutades prognoosiks 17 peakomponenti
Joonisel on näha, et pea kõikides maakondades on suurim tõenäosus kuuluda eesti gruupi, mis on eestlaste puhul ootuspärane. Ka ülejäänud tulemused on geograafiliselt loogilised. Läti lähedasmates maakondades nagu Võru, Valga ja Põlva on täheledatav suurem Läti komponent; Võrumaal ka teatav Leedu komponent. Viimane tulemus võib tuleneda ka sellest, et Läti referentsvalim on oluline liialt väike ning seega on Võru maakonna inimesi ka määratud mõneti suurema tõenäosusega leedu gruupi kuuluvaks. Teistega maakondadega võrreldes on lõuna-soome gruupi kuulumise tõenäosus on suurem Ida- ja Lääne-Viru maakondades. Samuti on pea ainukesed kohad, kus on näha väikest rootsi gruupi kuulumise tõenäosust, Hiiumaa ja Läänemaa, mis on samuti ajalooliselt möödustav tulemus.
5 Tulemused II: Eesti-sisese päritolu hindamine
Üks magistritöö eesmärke on rahvusliku päritolu kirjeldamine. Ent saadavate andmete rohkuse tõttu on ilmselt olemas suutlikkus kirjeldada ka detailsemalt inimeste päritolu Eesti-siseselt.
Antud peatüks kasutatakse prognoosimise lähteandmeiks jälle peakomponente, mis on arvutatud SNPde andmetest. Samas pole siin kasutatavad peakomponendid enam täpselt samad, mis peatüks Tulemused I: päritolu hindamine rahvuse tasandil, kus peakomponendid olid leitud üleeuroopaliste referentsandmestike pealt, vaid peakomponendid on arvutatud ainult Geenivaramu doonorite andmete pealt. Peakomponentide hindamiseks kasutati kõiki SNPe, midagi ei eiratud nagu on kirjeldatud alapeatüks Genotüübiandmete esmane töötlus rahvuse klassifitseerimisel, kusjuures peakomponendid on arvutatud sugulusmaatriksi pealt. Ülesande mahukuse tõttu leiti peakomponendid kasutades PLINK 2.0 tarkvara ning sealt väljastati 100 peakomponenti, millele järgnev analüüs tugineb.
Etteruttaval peab mainima, et peakomponentide leidmine just nõnda, kasutades vaid Geenivaramu doonoreid, osutub Eesti-sisese klassifitseerimise seisukohalt väga oluliseks. Töö käigus võrreldi, kuidas suudavad eristada rahvusvaheliste referentspopulatsioonide alusel leitud peakomponendid ja Geenivaramu doonorite pealt leitud peakomponendid inimesi Eesti-siseselt, ning osutus, et eelkirjeldatud uus meetod annab märksa loogilisemaid ja interpreteeritavamaid tulemusi.
5.1 Prognoos maakonna alusel
Üks lihtne võimalus kirjeldamaks inimeste päritolu on klassifitseerida inimeste sünnimaakonda analoogiliselt sellele, nagu oli tehtud peatüks Tulemused I: päritolu hindamine rahvuse tasandil. Erinevuseks on sinkohal see, et gruppides vaadeldakse 15 Eesti maakonda. Autori bakalaureusetöös [2] on samuti kirjeldatud, et maakondade vahel leidub peakomponentide mõttes märkimisväärseid erisusi. Joonis 13 näitab, et maakondade vahel leidub keskmiste rahvuslike prognooside mõttes erinevusi. Ühtlasi on joonisel 14 näidatud, kuidas peakomponentid selektavad maakondlikku päritolu. Esimene peakomponent määrab eelkõige ära põhja-lõuna telje; väikestele esimene peakomponendi väärustuste vastavad enamasti Võru- või Põlvamaa vaatlused ning suurtele esimese peakomponendi väärustuste vastavad Virumaa vaatlused. Lisaks on näha, et ka järgnevad peakomponendid võivad osutuda tähtsaks klasside eristamisel. Näiteks neljas peakomponent eristab ülejäänud klassidest selgelt Hiiuma maakonna. Seega võib maakondadesse klassifitseerimine anda häid tulemusi.
5.1.1 Meetodite võrdlus maakonna ennustamisel
Sarnaselt alapeatükiga Klassifitseerimismeetodite võrdlus teostatakse ka siin referentsandmestikule 10-jaoituse ristvalideerimine ning ühtlasi on valitud parametrid juhuslikule metsale ning tugivektormasinatele samad. Joonisel 15 on võrreldud erinevaid klassifitseerimismeetodeid ning nende täpsusi. Võrreldes rahvusgruppide vahel klassifitseerimisega joonisel 4, on esimesena täheledata, et klassifitseerimise täpsus on märkimisväärselt langenud. Tulemus on tunduvalt halvem, arvestades, et klasse, mille vahel antud ülesandes oli vaja teha otsus,
Joonis 14: Referentsandmestik Eesti-sisese päritolu kirjeldamiseks erinevate peakomponentide lõikes maakondade kaupa
Oli siinkohal seitsme võrra vähem. Üks võimalik seletus sellele on see, et klasside vaheline eralduvus ongi maakondade klassifitseerimisel halvem. Parimad tulemused koos bootstrap usaldusintervallidega on esitatud ka tabelis 4.
Joonis 15: Klassifitseerimismeetodite täpsused 10-jaotuse ristvalideerimise korral sõltuvalt valitud peakomponentide arvust
Välja joonistub jällegi tendents, et väikse peakomponentide arvu korral on prognoosid ebatäpsed, kuid kiiresti saavutatakse n-ö platoo, misjärel täpsus väga palju ei parane peakomponentide arvu kasvades. Meetodite võrdluses saavutab parima tulemuse ka siin lineaarne diskriminantanalüüs, kusjuures parimad täpsused on saavutatud 100 ja 65 peakomponenti kasutades.
Tabel 4: Viis parema täpsusega meetodit maakondade prognoosimisel
| Meetod | PC arv | Täpsus | $q_{0.025}$ | $q_{0.975}$ |
|--------|--------|--------|-------------|-------------|
| LDA | 100 | 0.5331 | 0.5248 | 0.5423 |
| LDA | 65 | 0.5326 | 0.5233 | 0.5434 |
| LDA | 72 | 0.5298 | 0.5194 | 0.5414 |
| LDA | 93 | 0.5298 | 0.5190 | 0.5397 |
| LDA | 79 | 0.5295 | 0.5195 | 0.5383 |
5.1.2 Prognoosid maakonniti
Et uurida täpsemalt, miks on maakonniti klassifitseerides täpsus keskpärane, vaadeldakse ennustatud tõenäosusi ka õigete maakondade lõikes. Prognooside saamiseks kasutati eelmise alapunkti tulemust, mille kohaselt parima tulemuse saab kasutades LDAd ja 100 pealkomponenti. Teostati 10-jaotuse ristvalideerimine, et saada prognoosid kogu referentsandmestiku kohta. Tulemused keskmiste tõenäosustega õige maakonna kaupa on esitatud joonisel 16.
Joonis 16: Keskmised ennustatud tõenäosused õige maakonna kaupa, kasutades 100 pealkomponenti ja LDAd
Paljudes maakondades pole tulemused halvad eriti arvestades seda, et mitmel juhul on valesti määratud maakondade näol tegemist õige maakonna naabermaakonnaga. Näiteks on Ida-Virumaal prognoositud suure tõenäosusega vaatlusi kuuluma Lääne-Virumaale. Sarnased ilmingud leidub veel palju, näiteks Võru maakonnast pärit inimestele prognoositakse ka arvestatava tõenäosusega Põva või Valga maakonda kuulumist.
Joonise mõttes jagunevad maakonnad sisuliselt kaheks. Ühte tüüpi maakondades saavutatakse prognoosimine vastavasse maakonda kõrge tõenäosusega. Nii on näiteks Hiin, Põva, Pärnu, Saare, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas ja pigem ka Viru maakondades. Teise rühma jäävad Harju, Jõgeva, Järva, Lääne,
Rapla ja Tartu maakonnad. Parema töenäosusega esimene rühm koosneb valdavalt piiriäärsetest maakondadest ning halvema töenäosusega teine rühm koosneb Sise-Eesti maakondadest aga ka suurematest tömbekeskustest Harju ja Tartu maakonnast.
Täiesti rahule ei saa jäädä tulemustega Sise-Eesti maakondades ja Harju ja Tartu maakonnas. Eriti halb on kirjeldatus Harjumaal, kus peaegu vördväeselt on esindatud Harju, Järva, Lääne-Viru, väiksemal määräl ka Lääne maakonda kuulumise töenäosused. Tulenus viitab sellele, et sellise geneetiliselt eristuva eniteedi nagu Harju maakond olemasolu on äärmiselt kaheldav, kui harjumaalasi ei suudeta hästi tuvastada. Sarname küsimus jääb ka teiste Sise-Eesti maakondadega, kus prognoosid ei ole osutunud nii täpseliksi.
Sellise probleemi tekkmine võib mitmel põhjusel olla ootuspärane. Esiteks ei pruugi maakond olla sisuliselt tähenduslik möiste, kuna praegune haldusjaotus on kujunenud välja ümberkorralduste tulemusena Eesti NSV-s, saavutades mönede eranditega tänaise 15 maakonnaga kuju aastal 1964 [20]. Teiseks, tulenus võib ka tähendada, et maakonnad pole sisuliselt parimad eritlejad, sest inimeste liikumine võis mitmel puhul olla maakondadevaheline ning tihti on olud seotud näiteks murrete kaudu paremini naabermaakondadega. Näitena võib tuua kirderannikumurde, mida köneldi ja vähesemal määräl könedakse Põhja-Eesti rannikualadel Jõelähtme kihelkonnast Narva-Jõesuuni [21]. See tähendab, et selle ala inimesed võivad olla sarnased, kuid et nad kuuluvad ka kolme erinevasse maakonda, siis ilmselt põhjustavad nad ka vigu maakonna alusel klassifitseerides. Siinkohal tuleb rõhutada, et kirderannikumurde pürkonna inimeste geneetiline sarnasus on esialgu köigest hüpoptees, kuid hüpoteesi korrektus viitaks sellele, et maakondade alusel klassifitseerimine ei pruugi olla parim variant. On võimalik, et selliseid eristuvaid gruppide, mis ületavad maakondade piire, leidub veelgi enam. See omakorda näitaks, et kirjeldamiseks ja klassifitseerimiseks on vaja välja pakkuda midagi paremat kui maakondade valimine klassifitseeritvateks objektideks.
### 5.2 K-keskmiste klasterdamine
Eesmärk on peakomponentide alusel tuvastada Eesti-siseselt klastrid, mis seletaksid, millised piirkonnad Eestis on paremini eristuvad. Ideaaljuhul tekivad klastrid, kuhu kuulub ligilähedaselt võrdsel arvul inimesi ning mis moodustavad teatavas mõttes geograafiliselt loogilised tervikud. Vältida tuleks selliste klastrite teket, kuhu on jäänud vaid üks või kaks vaatlust, sest sellised klastrid ei ole piisavalt üldistusjoulised.
#### 5.2.1 Andmete puhastamine K-keskmiste klasterdamise abil
Esialgsed eksperimendid K-keskmiste klasterdamise meetodit kasutades näitasid, et suurendades K väärust, tekkisid õige pea klastrid, kuhu kuuluski vaid üks vaatus. On selge, et sellise klastrti tekkimine pole kooskõlas esmärgiga saada ühtlase suurusega klastreid. Töigast, et selline inimene eristus, võib samuti järeldada vastava indiviidi erandlikkust ning seega on ilmselt parem selline inimene referentsvalimist eemaldada. Protseduuri, mille alusel andmeid puhastati, on detailsemalt seletatud koodis 2.
Protseduuri tulemusena tekitati ülimalt 25 klastrit samaaegselt eemaldades inimesi, kes moodustasid klastri üksinda. Nõnda eemaldati algsest andmestikust
üheksa vaatlust. Eelnimetatud koodi alusel eemaldati kuus vaatlust ning kuna ühte klastrisse jäi lõpuks vaid 3 vaatlust, siis otsustati ka need eemaldada. 25 klastri puhul on klastrite suurused pigem tasakaalus, mida on näha ka tabelist 5.
Tabel 5: Kirjeldavaid statistikuid klastrite suuruse kohta 25 klastri korral
| Min | \( q_{0.25} \) | Mediaan | Keskmine | \( q_{0.75} \) | Max |
|-----|----------------|---------|----------|----------------|-----|
| 54 | 117 | 228 | 231 | 313 | 481 |
### 5.2.2 Klastrite arvu valik sõltuvalt peakomponentide arvust
Järgneva arutelu motiveerimiseks on vaadeldud kahte joonist. Siin ja edaspidi uurime tulemusi Eesti kaarti kujutavate jooniste kaudu, kus igale vallale vastav ala on värvitud vastavalt sellele, kui suur protsent selles vallas sünninud geenioonoreid kuulub vastavasse klastrisse. Joonisel 17 on kujutatud nelja klastrit, võttes aluseks kaks peakomponenti, ja joonisel 18 on kujutatud nelja klastrit võttes aluseks sada peakomponenti. Joonistelt on selgesti näha, et peakomponentide arv mõjutab tõsiselt klastrite kujunemist. Kasutades vaid kaht peakomponenti, tekkisid vähemasti territorialselt võrdväärsed klastrid, ent kasutades sadat peakomponenti eristab meetod eraldiseisvana väikse Hiiumaa klastri (klasteri 4 joonisel 18). Kasutades kaht peakomponenti, on klastrite suurused vastavalt 1144, 1106, 2178 ja 1228; kasutades sadat peakomponenti, on klastrite suurused vastavalt 2679, 1376, 1452 ja 149.
Saja peakomponendi kasutamine tekitab küll mõneti sarnaseid klastreid, võrreldes kahe peakomponendi kasutamisega, ent samas on liigendatuse tase väga erinev. Kaks peakomponenti tekitavad üldistatud pildi, kuid sada peakomponenti kirjeldavad olukorda detailsemalt.
Tölgendatavuse seisukohalt on mõlema peakomponentide arvu kasutamine mõnes mõttes öigustatud, kuna ilmselt pakub huvit nii üldisem kui ka detailsem pilt. Suur arv peakomponente sisaldab rohkem informatiisi ning peaks võimaldama tuvastada väiksemaid klastreid, samas kui väike arv peakomponente näitab üldisemat suundumust, kuid ei pruugi suuta eristada väikseid klastreid. Selgusetuks jääb veel vaid see, milline on siiski sobilik peakomponentide arv, et saavutada üldisuse ja detailisuse eesmärgid. Võib juhtuda, et nelja klastri kasutamine kahe peakomponendi korral on liiaist, ning võib juhtuda, et köigest nelja klastri kasutamine ei suuda kirjeldada andmetes leiduvat tegelikku detailisust.
Seega on vajalik leida sobiv suhe peakomponentide arvu ja klastrite arvu vahel. Üks võimalus selle jaoks on fikseerida klastrite arv ning leida sellele sobivaim peakomponentide arv. Seda võib teha näiteks valides sellise peakomponentide arvu, mis tagab köige sarnasemad klastrite suurused. Märksa parema teoreetilise põhjendusega on idee fikseerida peakomponentide arv ning leida sellele vastav klastrite arv.
### 5.2.3 Gap-statistiku leidmine
Antud töös kasutatakse klastrite arvu leidmiseks lähtuvalt fikseeritud peakomponentide arvust nn gap-statistikut, mille olemusest on põhjalikumalt kirjutatud alapeatükis Klastrite arvu määramine.
Võimalikud klastrite arvud on valitud kui $k = 1, 2, \ldots, 20$, sest andmeid puhasades jõuti ülimalt 25 klastrini ning suuremat klastrite arvu võib pidada keerukaks ka interpretatsiooni ja klastrite selguse mõttes. Samuti, katsetes tekitada veelgi enam klastreid hakkasid üha sagedasemini tekkima ainult väga väikesed ühe-kahe vaatlusega klastreid ning tendents jätkus ka pärast selliste väga väikeste klastrite eemaldamist. *Bootstrap* valimite arvus valiti $B = 7$, mis on küll vähe, ent arvutusliku keerukuse tõttu oleks suurem arv nõudnud väga palju rohkem aega.
Joonisel 19 on välja toodud *gap*-statistikute väärtsused peakomponentide arvu ja võimalike klastrite arvu korral. Kasutades $K$ hindamise kriteeriumina Tibshirani et al. artiklis [18] soovitatud reeglit
$$\hat{K} = \text{vähim } k, \text{mille korral } \text{Gap}(k) \geq \text{Gap}(k + 1) - s_{k+1},$$
tekiksid mõne peakomponendi arvu korral küllalt segased tulemused. Näiteks peaks siis saja peakomponendi korral olena sobiv ainult üks klaster, mis kindlasti pole sisuline valik. Teatavas mõttes on saja peakomponendi juhtum ebatalvine, sest reegliga on statistiku väärtsust hakanud pärast esimest sammu siiski kasvama, aga siin ta hakkab hoopis kahanesma ning suurem hüpe tuleb kaheksa klastrit korral. Samas, kui lähtuda ideest, et kasulik tulemus oleks saada suur
Joonis 18: Antud klastrisse kuuluvate inimeste protsent valla elanikest. Klastrid 100 peakomponendi ja 4 klastri korral
gap-statistiku vääritus, siis näiteks saja peakomponendi jaoks võiks kas või kahes klastrit olla selgelt parem valik kui üks klaster.
Seega võib antud situatsiooni sobida paremini teine kriteerium $\tilde{K}$ hindamiseks, mis põhineb Dudoit’ ja Fridlylandi artikil [19], mille tulemusi tähistame tabelis veerus Globaalne SE Max. Kokkuvõte erinevate kriteeriümite abil saadud himmangutest $K$-le on tabelis 6. Tabelist on näha, et ootuspäraiseimad tulemused saadakse esimeses veerus olevate tulemuste puhul, mis on saadud globaalse gap-statistiku maksimumi ja sellest mitte oluliselt erinevate väärustuse otsimise abil. Tibshirani et al. välja pakututud kriteerium ei näi siinkohal andmetele sobivat, sest ehkki kohn klastrit on möeldav kolmele peakomponendile, siis vaid ühe klastri kasutamine suurte peakomponentide arvu juures on siiski möeldamatu. Viimases veerus on välja toodud need klastrite arvu väärtsused, mille korral on tekkinud esimene hüpeline suurenemine. Esimene hüpve võib esindada seda, milline võib olla minimaalne sobiv klastrite arv antud peakomponentide arvule. Edaspidises kasutatakse enamasti Globaalse SE Max tulemusi.
Tabelist 6 on samuti näha, et tööpooled ei näi olevalt vastuolu hüpoteesiga, mille kohaselt peakomponentide arvu kasvades suureneb ka sobiv vastavate klastrite arv, ehkki klastrite arv kasvab selgelt aeglasemalt vörreldest peakomponentide arvu kasvuga.
Joonis 19: Gap-statistikud ja vastavad standardhälbed erinevate peakomponentide arvu korral
Tabel 6: Hinnangud $k$ jaoks kasutades Gap-statistikut ja erinevaid kriteeriumeid
| PC arv | Globaalne SE Max | Tibshirani SE max | Esimene hüppe |
|--------|-----------------|------------------|---------------|
| 3 | 6 | 3 | 2 |
| 5 | 7 | 1 | 3 |
| 10 | 12 | 2 | 2 |
| 20 | 17 | 1 | 4 |
| 50 | 17 | 1 | 4 |
| 100 | 18 | 1 | 8 |
Saadud tulemustest lähtuvalt kasutame edasises järgnevaid kombinatsioone: 100 peakomponenti ja 18 klastrit, 10 peakomponenti ja 12 klastrit, 5 peakomponenti ja 7 klastrit ning 3 peakomponenti ja 3 klastrit. Välja on jätetud 20 ja 50 peakomponendi kasutamine, kuna mõlemale peaks vastama küllalt suur klastrate arv, mis on juba 100 peakomponendiga kaetud. Kolme peakomponendi jaoks ei kasutata kuut klastrit, sest viie peakomponendiga saadav 7 klastrit on sellele juba küllalt lähedal. Selle asemel proovitakse 3 peakomponendi jaoks 3 klastrit, sest see annab suurima hüppe ning ühtlasi Tibshirani kriteerium soovitab just seda.
5.2.4 Klasterdamise tulemused
Joonistel 36, 37, 20, 38 ja 39 esitatakse ülal valitud peakomponentide ja klastrate arvude alusel tekkinud klastrid. Joonistel on näidatud valdade kaupa antud klastrisse kuuluvate inimeste protsendid kõikidest valmis olevatest valla elanikest. Tabelis 7 on välja toodud ka vastavate klastrate suurused.
On näha, et klasterdamine on andnud loogilisi tulemusi ning valdavalt on tekkinud selgesti eristuvad klastrid. Kolme klastri puhul on eristatud vastavalt
Joonis 20: Vaatluste protsentuaalne jaotumine valdade kaupa kasutades 10 peakomponenti ja 12 klastrit
Lõuna-Eesti, Ida-Eesti ja Lääne- ning Kesk-Eesti.
Seitsme klastri puhul on eristatud vastavalt Kagu-Eesti: Lõuna-Eesti Tartu- ja Valgamaa osad; Kesk-Eesti Jõgeva-, Järva- ja Harjumaa; Lääne-Eesti Saare-, Lääne- ja Lääne-Harjumaa; Pärnu- ja Viljandimaa; Hiiumaa; Kirde-Eesti.
12 klastri korral läheb pilt veidi segasemaks, ent siiski on klastrid päris hästi eristatavad. Tekkinud klastrid on vastavalt Põltsamaa ümbrus; Hiiumaa; Kirde-Eesti; Tartu ja Otepää ümbrus; Lämmijärve ääres asuvad alad; Lõuna-Võrumaa; Mulgimaa; Põhja- ja Kesk-Eesti; Setumaa; Pärnu- ja Läänemaa; Kolga-Jaan ja Viljandi ümbrus; Saaremaa ja Lääne-Eesti.
18 klastri korral on klastrid vastavalt Lõuna-Pärnumaa; Loode- ja KeskTabel 7: Vaatluste arv klastris
| $K$ | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
|-----|-----|-----|-----|-----|-----|-----|-----|-----|-----|-----|-----|-----|-----|-----|-----|-----|-----|-----|
| 3 | 1483| 1427| 2746| | | | | | | | | | | | | | |
| 7 | 923 | 740 | 1185| 759 | 1038| 129 | 882 | | | | | | | | | | |
| 12 | 443 | 134 | 626 | 624 | 449 | 305 | 405 | 958 | 352 | 705 | 101 | 554 | | | | | |
| 18 | 140 | 853 | 118 | 116 | 338 | 289 | 698 | 353 | 67 | 122 | 257 | 406 | 91 | 694 | 357 | 497 | 116 | 144 |
Eesti; Virumaa lõunaosa; Kolga-Jaani ja Viljandi ümbrus; Põhja-Viljandimaa; Kirderanniku alad; Setumaa; Muhu saar; Lõuna-Võrumaa, Saaremaa; Mulgimaa; Vändra ümbrus; Põltsamaa ümbrus; Antsla ümbrus; Lämmijärve kõrval olevad alad; Tõstamaa ümbrus; Hiiumaa.
Elukki klastrid on selgesti eristuvad, siis mõneti probleemme on klastrate väga erinevad suurused. Näiteks on 18 klastriga juhul klaster 9 (Muhu klaster) vaid 67 vaatlusega, kuid klastris 2 (Loode- ja Kesk-Eesti) on vaatlusi 853. Ka 12 ja 7 klastri puhul jätab silma, et klastrate suurused pole parimaks tasakaalus. Tõlgendatavuse seisukohalt on takistuseks suurte klastrate olemasolu suure klastrate arvu korral, sest kui 18 klastri korral raporteerida, et inimene kuulub klastrisse 2, saab ta märksa vähem teada oma päritolu kohta, kui inimene, kes kuulub Muhu klastrisse. Üks võimalus seda probleemi lahendada on suurendada veelgi klastrate arvu, et jagada ka suurimad klastrid alamklastreiks. Paraku näitasid katsed sellega seda, et suured klastrid jääb endiselt alles ning tegelikult tekksid uued klastrid hoopis praeguste väikeste klastrate jagamisest. Seega teavatas möttes on käesolev tulemus parim, mida sellise meetodiga välja pakkuda on võimalik.
Teine muretav tõik on geograafiliste erindite olemasolu. Hea tulemus oleks see, kus oleks selgelt saada aru, millistel aladel domineerib mingi klaster. Kindlasti võib leiduda ka erandeid tänu sellele, et inimesed on rännamud, ning seega võib leida klastri esindajaid ka mujal kui ainult klastri peamisel levialal. Näiteks joonisel 36 klaster 1 esindab valdavalt lõunaestlasti, kuid päris arvestatav hulk on klastrit 1 esindajaid ka teistes Eesti piirkondades.
Joonis 21: Vaatlused esitatud kahe peakomponendiga 3 klastrit korral
Et kirjeldada paremini erandeid, võib tagasiside raames olla hea näidata ka tulemusi peakomponentide lõikes nagu on tehtud joonisel 21. Nõnda on
võimalik inimesel tuvastada jooniselt enda võimalik erandlikkus ning sel juhul on mõistetavam ka klassifitseerimise tulemus. Klastrite keskmeist kaugemale jäävad vaatlused võivadki olla erandlikumad ning mõistetavalt võib seal tekkida enam prognoosivigu.
5.3 Klassifitseerimine klastrite alusel
5.3.1 Meetodite võrdlus klastri ennustamisel
Eelnävaga sarnaselt kontrollitakse 10-jactuse ristvalideerimise abil, millised meetodid ja milline peakomponentide arv annavad klassifitseerimisel parimaid tulemusi. Parametreite valik tugivektormasinate ning juhusliku metsa hindamisel on jäänud samaks. Tulemused on esitatud joonisel 22 ning tabelis 8.
Joonisel ja tabelist nähtub väga loogiline tendents. Köige paremad tulemused saavutatakse üldiselt selliste peakomponentide arvu korral, mida oli kasutatud ka klastrite loomiseks. Niisiis klassifitseerimisel kolme klastrit korral peaks kasutama kolme peakomponenti, seitsme klastrit korral viit peakomponenti, 12 klastrit korral kümmet peakomponenti ning 18 klastrit korral sadat peakomponenti.
Pisut teistsugused tulemused joonistusid välja meetodite lõikes, kus LDA ei osutunud enam alati parimaks. Nii kolme, seitsme kui ka 12 klastrit korral saavutasid parimad tulemused tugivektormasinad; pisut paremad tulemused saavutati, kui valiti tugivektormasinatel $C$ väärtsuseks 2.
Täheldada on ka seda, et klasside arvu suurenedes väheneb klassifitseerimistäpsus, mis on täiesti ootuspärane tulemus. Heaks võib pidada ka saadud klassifitseerimistäpsusi, mis igal juhul ületavad 0.9 ja näiteks kolme klastrit puhul on lähedal 0.99le. Samas ei tohiks eeldada, et sellise täpsusega suudetakse klassifitseerida ka uusi testisikuid, sest antud juhul olid klastrid töötatud välja otsestelt kasutades referentsandmeid ning osalt selle päärast annab ristvalideerimine väga häid tulemusi. Selgemaks täpsuse hindamiseks kasutatakse eraldiseisvat testivalimit.
Seeaga, edasisel testimisel kasutatakse 3, 7 ja 12 klastrit korral meetodina SVM2-te ning 18 klastrit korral kasutakse LDAd.
Tabel 8: Viisi paremat klassifitseerijat erinevate klastrite arvu korral
| Meetod | PC arv | Täpsus | $q_{0.925}$ | $q_{0.975}$ |
|--------|--------|--------|-------------|-------------|
| **3 klastrit** | | | | |
| 1 | SVM1 | 3.0000 | 0.9936 | 0.9922 | 0.9949 |
| 2 | SVM2 | 3.0000 | 0.9936 | 0.9922 | 0.9950 |
| 3 | SVM2 | 4.0000 | 0.9926 | 0.9909 | 0.9943 |
| 4 | SVM2 | 5.0000 | 0.9922 | 0.9906 | 0.9940 |
| 5 | SVM1 | 4.0000 | 0.9912 | 0.9890 | 0.9933 |
| **7 klastrit** | | | | |
| 1 | SVM2 | 5.0000 | 0.9793 | 0.9742 | 0.9840 |
| 2 | SVM1 | 5.0000 | 0.9775 | 0.9729 | 0.9821 |
| 3 | SVM2 | 6.0000 | 0.9751 | 0.9680 | 0.9808 |
| 4 | SVM1 | 6.0000 | 0.9740 | 0.9680 | 0.9797 |
| 5 | SVM2 | 7.0000 | 0.9724 | 0.9674 | 0.9778 |
| **12 klastrit** | | | | |
| 1 | SVM2 | 10.0000| 0.9583 | 0.9538 | 0.9627 |
| 2 | SVM1 | 10.0000| 0.9574 | 0.9512 | 0.9626 |
| 3 | SVM2 | 12.0000| 0.9484 | 0.9404 | 0.9548 |
| 4 | SVM1 | 12.0000| 0.9482 | 0.9404 | 0.9561 |
| 5 | SVM2 | 16.0000| 0.9333 | 0.9278 | 0.9388 |
| **18 klastrit** | | | | |
| 1 | LDA | 100.000| 0.9178 | 0.9126 | 0.9233 |
| 2 | LDA | 93.0000| 0.9042 | 0.8990 | 0.9093 |
| 3 | SVM2 | 100.000| 0.8980 | 0.8927 | 0.9032 |
| 4 | SVM1 | 100.000| 0.8891 | 0.8811 | 0.8965 |
| 5 | LDA | 86.0000| 0.8879 | 0.8822 | 0.8942 |
### 5.3.2 Klastrite prognoosimine testvalimil
Huvi pakub küsimus, kui hästi töötab klasterdamise alusel valitud klassidega klassifitseerimine mingi uue populatsiooni puhul. Et seda kontrollida, teostati kaks protseduuri määramaks igale vallale n-ö õige klaster. Ühel juhul seati vallale vastavusse rangelt üks populaarseim klaster, kusjuures viikide puhul eelistati vähima indeksiga valda; teisel juhul seati vallale $i$ vastavusse õigete klastrite na klastrid $C_k^{valid=i}$, millesse referentsvalimist kuuluv vähemalt $\frac{1}{3} \max |C_k^{valid=i}|$ liiget. Viimane toiming on vajalik, sest küllalt palju leidub valdasid, mille referentspopulatsiooni liikmed klasterduvad peaegu pooleks. Näiteks kui vaadata seitset klastrit, siis Helme valla puhul referentsvalimist 12 inimest liigitatakse klastrisse 2 (Tartu- ja Valgamaa) ning 11 inimest klastrisse 5 (Pärnu- ja Viljandimaa), mõned üksikud veel teistesse klastritesse. Esimene vastavuse alusel koostatakse joonised, teise vastavuse alusel väljastatakse täpsushinnangud.
Testisikud valiti sarnasel põhimõttel, nagu on välja toodud alapeatükkis Referentspopulatsiooni valik Eesti-sisesse päritolu uurimiseks ja ainus erinevus on siinkohal, et nüüd valiti sünniaastateks 1961-1970. Seega tegemist on referentsvalimist pisut nooremate inimestega, kellega puhul on endiselt oodatav, et nende sünnikoht näitab suuresti ka vanemate päritolu.
Parameetrite valikul kasutati eelnevat saadud tulemusi. Kolme, seitsme ja 12 klastr juhul kasutatakse tugivektormasinaid parameetriga $C = 2$. 18 klastr puhul kasutatakse klassifitseerimisel lineaarsest diskriminantanalüüsii. Tulemused klassifitseerimistäpsuste kohta on esitatud tabelis 9. On näha, et tulemused on mönevõrra halvemad võrreldes sellega, mida on näha ristvalideerimise tulemustest tabelis 8. Erinevust põhjustavad mitmed asjaolud. Et testandmestikus on nooremad inimesed, siis erinevad tegurid, näiteks ränne, võivadki põhjustada testvalimi möningast erinevust referentsvalimiga. Siiski ilmselt suurima erinevuse põhjustaja on skeem, kuidas on defineeritud vallale õige klaster: paljud vallad kuuluvad n-ö kahe või isegi kolme klastrti piirile ning ka eelnev skeem, millega ühele vallale võis vastata mitu õiget klastrit, ei pruugi olla piisav.
Süsi on täheldada, et prognoositäpsused on paremad võrreldes sellega, mida oli võimalik saada maakondade alusel klassifitseerimisel ning seda isegi juhul, kui klasse on maakondadest enam. Seega näitab paranenud prognoositäpsus seda, et klastrite tekitamine on olmul õigustatud.
Tabel 9: Prognoositäpsused klastrite arvu kaupa testandmestikul
| Klastreid | 3 | 7 | 12 | 18 |
|-----------|-----|-----|-----|-----|
| Täpsus | 0.8330 | 0.6941 | 0.6875 | 0.6488 |
Järgnevalt on tulemused esitletud juhul, kus vallale on vastavusse seatud ainult üks klaster. Tabelis 10 on välja toodud keskmised prognoositud töenäosused õige klastrit kaupa, joonistel 23, 40, 41 on seda sama tehtud vastavalt 18, 12 ja 7 klastrit jaoks.
Tabel 10: Keskmised töenäosused kuuluda vastavasse klastrisse õige klastrit järgi 3 klastrit juhul
| Öige klaster | Prognoositud klaster |
|--------------|----------------------|
| | 1 | 2 | 3 |
| 1 | 0.7431 | 0.1053 | 0.1515 |
| 2 | 0.0572 | 0.7364 | 0.2064 |
| 3 | 0.0914 | 0.1687 | 0.7398 |
Joonis 23: Klassifitseerimistöenäosused sõltuvalt õigest klastrist 18 klastrit korral
Vaadates joonist 23, on näha, et üldiselt vastavad suurimatele keskmistele töenäosustele just õiged klastrid, st kui õige on esimene klaster, siis on keskmiselt suurim töenäosus seal kuuluda ka esimesse klastrisse. Paraku sõltuvalt klastrist ei pruugi õigesse klastrisse kuulumise töenäosus olla alati väga suur. Samas tuleb arvestada eeltoodud tähelepanekuga, et tihti võib vallale vastata hoopis mitu sobivat klastrit. Seda tähel pannes peaks olema ootuspärane, et suured töenäosused võivad olla ka naaberklastritel. Kõrvutades joonise 23 tulemusi vastavate kaartidega 38 ja 39, siis pea alati on õige klastrit korral töenäosused suured
ka naaberklastritel. Seega, tegemist on väga hea ning loogilise tulemusega, mis on hästi interpreteeritav. Sarnased seosed tulevad esile ka juhul, kui vaadata detailsemalt tulemusi 7 ning 12 klastrit puhul. Kokkuvõttes võib öelda, et testisiku vaatused määratakse üldjuhul suure töenäosusega klastritesse, mis on testisiku sünnivallale omaseimad või siiski testisiku sünnivallas väga levinud.
5.4 Näitetagasiside
Järgnevalt antakse kahe konkreetse inimese näitel ülevaade tagasiside protsessist. Nende inimeste päritolu on üldjoontes teada ning üks järgneva osa eesmärk ongi kõrvutada olemasolevat teadmist päritolu kohta tõus saadud tulemustega. Inimesed on anonüümnesid ning neid tähistatakse järgnevalt kui isik 1 ja isik 2. Rahvuse poolest peaksid olema nii isik 1 kui 2 eestlased, pole teada, et leiduks teistest rahvustest esivanemaid. Eesti-sise päritalu poolest peaks liigikaudu 50% isiku 1 esivanemaist olema Viljandimaalt ning ülejäänud Jõgeva-, Järva- ja Harjumaalt, pigem Tallinn-Tartu maantee äärest paiknevatel aladel. Isiku 2 üks vanem on poodeldi Läänemaalt ja poodeldi Mulgimaalt ning teine vanem Läänemaalt.
Esmalt on välja toodud joonisel 24 tulemused vörreldes referentsrahvustega kahe peakomponendi teljestikus. On näha, et isik 1 satub üsna eestlaste grupi keskele, kuid isik 2 on pigem eestlaste ja venelaste piiril; esimene ja kolmanda peakomponendi teljestikus on isik 2 pigem venelastega samal alal.
Järgnevalt on ennustatud rahvusgruppidesse kuulumist. Tabelis 11 on välja toodud 6 suurema töenäosusega grupper. Esitatud on nii eelpool soovitatud 17 peakomponendiga kui ka 200 peakomponendiga saadud prognoos ning kasutatud on lineaarset diskriminantanalüüsii. Gruppi kuulumise töenäosused võivad sõltuvalt peakomponentide arvust muutuda palju. Ösutub, et vähemalt nende
kahe isiku jaoks osutub 200 peakomponendi kasutamine märksa loogilisemaks valikukaks. See võib omakorda tähendada, et simulatsioonikatsetest saadud soovitus kasutada 17 peakomponenti ei pruugi olla parim valik. Paremak kontrolliks oleks vaja enam teadaoleva päritoluga testisikuid, sest ainult kahe inimese põhjal ei saa teha otsust. Teisalt võib probleem seisneda ka selles, et eesti ja vene grupid ongi väga lähedased ning piirialale langevad inimesed, isegi kui nad on teadaolevalt eestlased, võivad liigituda venelasks.
Seega on ilmselt möölistik väljastada kaks hinnangut töenäosusele rahvusliku päritolu kohta. Vähem peakomponente kasutav ennustus väljastab laiemu spektrumi erinevatest töenäosustest, seeläbi vähendades võimalust, et mingi sarnasus teataba rahvusgrupiga jääb kirjeldamata, kuid samas ei pruugi töenäosuste suurusjärgud olla kooskõlas reaalususega. Rohkem peakomponente kasutav ennustus väljastab väiksema spektri erinevaid töenäosuseid ning prognoosid on siin enesekindlamad, st suurima töenäosusega rahvusgrupp saavutab tavaliselt suure töenäosuse. Samas tekib oht, et hinnang on liialt enesekindel ning ei ennusta üldse päritolu teistest gruppidest.
Tabel 11: Rahvusgruppi kuulumise töenäosused teadaolevatel isikul, kasutades prognoosiks erinevat arvu peakomponente
| Grupp | $P_{PC=17}$ | Grupp | $P_{PC=200}$ | Grupp | $P_{PC=17}$ | Grupp | $P_{PC=200}$ |
|-------|-------------|-------|-------------|-------|-------------|-------|-------------|
| 1 | Eesti | 0.79833 | Eesti | 0.95996 | Vene | 0.57386 | Eesti | 0.84582 |
| 2 | Vene | 0.18959 | Vene | 0.04004 | Eesti | 0.40966 | Vene | 0.15393 |
| 3 | Läti | 0.00731 | Leedu | 0.00001 | Läti | 0.00893 | Leedu | 0.00020 |
| 4 | Leedu | 0.06406 | Läti | < 0.00001 | Poola | 0.00381 | Läti | 0.00005 |
| 5 | Poola | 0.00001 | Tšehhi | < 0.00001 | Leedu | 0.00029 | Tšehhi | < 0.00001 |
| 6 | Rootsi | 0.00005 | Poola | < 0.00001 | Tšehhi | 0.00002 | Põhja-Saksa | < 0.00001 |
Eesti gruppi kuulumise töenäosus on mölemal isikul piisavalt suur, et ilmselt tasub kontrollida ka isikute Eesti-sisse päritolu kohta. Esmalt kontrollitakse, kuidas prognoositakse maakondadesse kuuluvust. Tulemused maakondade töenäosuste prognooside kohta on esitatud tabelis 12. Siinkohal on kasutatud LDAd 100 peakomponendiga.
Tabel 12: Maakondadesse kuulumise töenäosused teadaolevatel isikutel
| Maakond | $P$ | Maakond | $P$ |
|------------------|--------|------------------|--------|
| 1 Viljandi maakond | 0.58458 | Järva maakond | 0.27610 |
| 2 Jõgeva maakond | 0.15921 | Rapla maakond | 0.21678 |
| 3 Järva maakond | 0.10284 | Harju maakond | 0.17814 |
| 4 Harju maakond | 0.06355 | Jõgeva maakond | 0.15381 |
| 5 Lääne-Viru maakond | 0.0224 | Lääne maakond | 0.08782 |
| 6 Rapla maakond | 0.02017 | Valga maakond | 0.03801 |
| 7 Lääne maakond | 0.00953 | Tartu maakond | 0.03484 |
| 8 Tartu maakond | 0.00877 | Lääne-Viru maakond | 0.02095 |
| 9 Valga maakond | 0.00577 | Ida-Viru maakond | 0.00993 |
| 10 Ida-Viru maakond | 0.00121 | Viljandi maakond | 0.00490 |
Vörreldes enda öelduga, on isiku 1 ennustused lähed väga hästi kokku prognoosiga. Töenäosust ligi 0.5 ennustatakse Viljandimaale ning kõrgeid töenäosusesed on ka Jõgeva-, Järva- ja Harjumaal. Isikul 2 päritolu nii hästi esile pole tulnud. Probleem võib seisneda ka selles, mida oli näha juba testimisel: Lääne maakonda on keeruline prognoosida ning selle asemel prognoositaksegi tihti naabermaakondi, näiteks Harju- või Raplamaad. Samas ei saa öelda, et tulemused oleksid täielikult ebaloolgilised, sest ajalooliselt ongi pool Raplamaad kuulunud
Läänemaale ning Järvamaa lõunapoolsed osad on olud ajalooliselt Viljandimaal. [20]
Huvitavad on tulemused välja töötatud klastrite lõikes. Kolme, seitsme ja 12 klastrit puhul kasutatakse tugivektormasinaid parameetriga 2, 18 klastrit puhul LDAd. Kolme klastrit puhul on mõlemal inimesel suurim toenäosus kuuluda klastrisse number 3, isikul 1 on toenäosus 0.99999 ning isikul 2 on toenäosus 0.95620. Lisaks on isikul 2 toenäosus 0.04234 kuuluda klastrisse 1. Suuremate klastrite arvude jaoks on mõlema isiku jaoks tulemused koondatud tabelitesse 13 ja 14.
**Tabel 13:** Isik 1 klastritesse kuulumise toenäosused erinevate klastrite arvu korral
| Klastri number | \( \hat{P} \) | Klastri number | \( \hat{P} \) | Klastri number | \( \hat{P} \) |
|---------------|-------------|---------------|-------------|---------------|-------------|
| 1 | 3 | 0.97629 | 4 | 0.35398 | 14 |
| 2 | 5 | 0.01604 | 7 | 0.26662 | 5 |
| 3 | 4 | 0.00561 | 1 | 0.14993 | 2 |
| 4 | 2 | 0.00179 | 8 | 0.07919 | 12 |
| 5 | 6 | 0.00019 | 12 | 0.04248 | 11 |
| 6 | 7 | 0.00007 | 10 | 0.03691 | 6 |
| 7 | 1 | 0.00001 | 6 | 0.01453 | 7 |
7 klastrit korral on isik 1 kõige toenäolisemalt määratud klastrisse 3, milles on valdavalt Jõgeva-, Järva- ja Harjumaa alad. Klastris 3 on esindatud ka arvesavalt Viljandimaa ehkki Viljandimaa valdade seas pole klaster 3 populaarseim. 12 klastrit korral on isik 1 määratud suure toenäosusega klastritesse 4, 7 ja 1. Klastris 4 on Valga- ja Tartumaa, klastris 7 Viljandimaa ning klastris 1 osa Järva- ning Jõgevamaast. 18 klastrit korral on isik 1 määratud suurema toenäosusega klastritesse 14 ja 5. Klasteri 14 Jõgeva-, Järva- ja Harjumaa, valdavalt Tallinn-Tartu maantee ääres olevaid alasid ning klaster 5 on seotud enamasti Viljandimaa-ga. Seega, teavatave mööndustega, kuid köikidel juhtudel andis klastrite ahul klassifitseerimine isikule 1 tema enda raporteerituga sarnase tulemuse päritolu kohta.
**Tabel 14:** Isik 2 klastritesse kuulumise toenäosused erinevate klastrite arvu korral
| Klastri number | \( \hat{P} \) | Klastri number | \( \hat{P} \) | Klastri number | \( \hat{P} \) |
|---------------|-------------|---------------|-------------|---------------|-------------|
| 1 | 4 | 0.68824 | 12 | 0.39499 | 2 |
| 2 | 3 | 0.26453 | 8 | 0.33781 | 14 |
| 3 | 2 | 0.09216 | 4 | 0.22894 | 12 |
| 4 | 1 | 0.00204 | 1 | 0.01806 | 15 |
| 5 | 5 | 0.00202 | 5 | 0.00808 | 5 |
| 6 | 7 | 0.00073 | 10 | 0.00594 | 11 |
| 7 | 6 | 0.00028 | 6 | 0.00255 | 16 |
Isik 2 on 7 klastrit korral kõige toenäolisemalt määratud klastritesse 4 ja 3, väiksem toenäosus on ka klastril 2. Eriti just klaster 4 on levinud Lääne-Eestis, klaster 3 on levinud nii Kesk- kui ka Lääne-Eestis. Klasteri 2 on levinud Mulgi- ja Tartumaa. 12 klastrit korral on isik 2 saanud suuremad toenäosused kuuluda klastritesse 12, 8 ja 4. Klasteri 12 sisaldab jällegi eelkõige Lääne-Eesti vaathuseid, 8 sisaldab enamasti Kesk-Eesti vaathuseid, milles on ka palju Lääne-Eesti vaatuseid ning klaster 4 sisaldab enamasti Mulgi- ja Tartumaa vaathuseid. 18 klastrit korral määratakse inimene väga suure toenäosusega klastrisse 2, mis on jällegi enamasti lääne-eestlastega seotud. Seega ka isiku 2 puhul võib öelda, et suuremaid lahkenevusi ei tekkinud enda raporteeritud päritolul ning klastrite abil klassifitseerimisel prognoositud päritolu vahel ja tulemused on head.
6 Kokkuvõte
Käesoleva magistritöö eesmärk oli leida võimalusi, kuidas anda TÜ Geenivaramu doonoritele tagasisidet nende päritolu kohta nii rahvuse tasandil kui ka Eesti-siseselt. Saadud tulemused näitasid, et välja pakutud võimalused päritolu ennustamiseks annavad enamasti hästi interpreteeritavaid ja loogilisi tulemusi, kuid kindlasti saaks prognoose veelgi enam täpsustada. Töö käigus lähtuti analüüsides tegemisel peakomponentidest ning üks suuremaid küsimusi töö käigus oli sobiva peakomponentide arvu valik korrektseima ennustuse saamiseks.
Rahvuse klassifitseerimisel ning vastavate klassitöenäosuste leidmisel saavutas täpseima tulemuse lineaarne diskriminantanalüüs. Leidmaks korrektseks töenäosuse arvutamiseks sobivat peakomponentide arvu, teostati simulatsioonikatse, milles võrreldi arvatavasti teadaleva päritoluga genotüübii töenäosuseid vastavate töenäosuste prognoosidega sellele genotüübile. Paraku simulatsioonikatse vastus ei olnud ühene ning lõpliku vastust peakomponentide arvu valikus ei selgunud: põhjendatuks saab lugeda nii väikse kui ka suure peakomponentide arvu kasutamist ning teema vajab täpsemat uurimist. Samas annavad mõlemad lähemised loogilisi vastuseid ning saadud tulemust halvaks pidada ei saa.
Eesti-sisesel prognoosimisel kontrolliti esialgu võimalust klassifitseerida maakondade alusel. Sealjuures saavutas täpseima tulemuse lineaarne diskriminantanalüüs, kuid mitmete Sise-Eesti maakondade puhul oli klassifitseerimistäpsus madal. Seetõttu otsustati alternatiivina leida K-keskmiste klastrerdamise abil uued klassid, mis võiksid moodustada loogilisemaid ja täpsenaid kogumeid, milleladesse inimesi liigitada. Leiti seos klastrerdamisel kasutatavate peakomponentide arvu ja klastrite arvu vahel ning klastrite arvudena pakuti gap-statistiku alusel välja 3, 7, 12 ja 18, mis kirjeldavad erineva detailisusega tekkivaid kogumeid. Leitud klastrite alusel testisikute klassifitseerimine andis häid tulemusi ning enamasti klassifitseeriti testiminesed samasse klastrisse või naaberklastrisse. Klassifitseerimismetoditena kasutati 3, 7, 12 puhul tugivektormasinaid ja 18 klastrit puhul linearest diskriminantanalüüsi.
Viimaseks anti näide tagasisidest kahe inimese põhjal, kelle päritolu on suuresti teada. Nende puhul oli näha, et töenäosusliku hinnangu andmine rahvusele võib olla vägagi varieeruv sõltuvalt valitud peakomponentide arvust ning õigustatud on anda kaks hinnangut. Teisalt olid Eesti-sisesed prognoosid piigem täpsed. Nii maakonna alusel kui ka klastrite alusel klassifitseerides jõuti enamasti ootuspäraste tulemusteni.
Suurim küsimus edasise uurimise osas on ilmselt rahvusprognooside korrigeerimine. Üks osa sellest on kindlasti peakomponentide edasine uurimine ning võimaluste leidmine sobiva peakomponentide arvu valikus. Teisalt on võimalik, et see pole piisav, sest ka käesolevas töös on näidatud, et sobivat kompromissi peakomponentide arvu valikus ei pruugigi leiduda. Hoopis tulemuslikum võib olla referentsvalimite korrigeerimine. Ka töö käigus selgus, et vene referentspopulatsiooni on vaja kindlasti täiendada ning pole täielikult selge, kui hästi kajastab töös kasutatud vene referentsvalim varieeruvust venelaste seas. Lisaks tuleks kindlasti kaaluda Geenivaramu olemasolevate doonorite baasil ka valgevenelaste ning ukrainlaste referentsgruppide moodustamist ning ühtlasi võib saada Geenivaramu andmetest täiendust lätlaste ja soomlaste referentspopulatsioonidele.
Tasub mõelda ka selle peale, et rahvuse määramise referentsandmestikust eemaldada Põhja-Soome vaatlused, mis on ülejäämad referentsidega võrreldes
selgelt erandlikud. Selle gruupi eemaldamisega tekib võimalus, et peakomponentanalüüs suudaks eristada paremini ülejäänud eurooplaste vahel eksisteerivat varieeruvust ning seeläbi jõuda klassifitseerimisel paremate tulemusteni. Teatav analogioa on olemas Eesti-sisesse päritolu määramisega, kus peakomponendid on leitud vaid Geenivaramu andmetest ning nende peakomponentide kasutamine annab Eesti-siseselt sisukaid tulemusi.
Seega, edasise päritolu uurimise seisukohalt on oluline tagada, et referentsvalimid oleksid piisavalt suured ning samaaegselt esinduslikud. Eriti oluline on see rahvuse määramise kontekstis, kuid näiteks referentsvalimi suurendamine omab kindlasti positiivset mõju ka Eesti-sisesse päritolu uurimise kontekstis, kus oleks seeläbi võimalik klastreid paremini defineerida. Aastal 2018 viiaakse läbi 100 000 täiendava geenidoonori andmete kogumine Geenivaramusse. Kindlasti aitab ka see andmehalu suurenemine kaasa paremate referentside välja töötamisele.
Käesolevas magistritöös anti ülevaade meetoditest ning võimalustest, mille abil anda tagasisidet päritolu kohta. Tulemused näitavad, et töös pakutud võimaluste abil saab esialgsel kujul anda TÜ Geenivaramu doonoritele tagasisidet. Töös välja pakutud ideid kasutades saab meetodeid kindlasti veel parandada, et lõppkokkuvõttes tagada geenidoonoritele võimalikult täpne tagasiside.
Viited
[1] Sampson, J., Kidd, K. K., Kidd, J. R., Zhao, H., “Selecting SNPs to Identify Ancestry”, *Annals of Human Genetics*, vol. 75, no.4, 2011, pp. 539–553.
[2] Ojavee, S. E., "Geneetiliste päritolukomponentide määramine mitmemõõtmelise statistika meetodite abil", bakalaureusetöö, Tartu Ülikool, 2015.
[3] Haller, T., Leitsalu L., Fischer K., Nuotio M.-L., Esko T., Boomsma D.I., et al., "MixFit: Methodology for Computing Ancestry-Related Genetic Scores at the Individual Level and Its Application to the Estonian and Finnish Population Studies", *PLOS ONE*, vol. 12, no. 1, 2017, pp. 1–14.
[4] Surakka, I., Whitfield, J.B., Perola, M., Visscher, P.M., Montgomery, G.W., Falchi, M., et al., "A genome-wide association study of monozygotic twin-pairs suggests a locus related to variability of serum high-density lipoprotein cholesterol", *Twin research and human genetics: the official journal of the International Society for Twin Studies*, vol. 15, no. 6, 2012, pp. 691–699.
[5] Nelis, M., Esko, T., Mägi, R., Zimprich, F., Zimprich, A., Toncheva, D., et al., "Genetic Structure of Europeans: A View from the North-East", *PLOS ONE*, vol. 4, no. 5, 2009, pp. 1–10.
[6] Johnson, R. A., Wichern, D. W., *Applied Multivariate Statistical Analysis*, 6th edn., Pearson Prentice Hall, 2007.
[7] Lohninger, H., *Fundamentals of Statistics*, 2012. Saadaval: Epina Bookshelf, (kasutatud 15.02.2018).
[8] Chang, C.C., Chow, C.C., Tellier, L.C.A.M., Vattikuti, S., Purcell, S.M., Lee, J.J. "Second-generation PLINK: rising to the challenge of larger and richer datasets", *GigaScience*, vol. 4, no. 1, 2015.
[9] Hastie, T., Tibshirani, R., Friedman, J., *The Elements of Statistical Learning*, 2nd edn., Springer, 2009.
[10] James, G., Witten, D., Hastie, T., Tibshirani, R., *An introduction to Statistical Learning*, Springer, 2013.
[11] Platt, J. C., "Probabilities for SV Machines", in Smola, A. J. et al., (ed.), *Advances in Large Margin Classifiers*, MIT Press, 1999, pp. 61–74.
[12] Wu, T.-F., Lin, C.-J., Weng, R. C. "Probability Estimates for Multi-class Classification by Pairwise Coupling", *Journal of Machine Learning Research*, vol. 5, 2004, pp. 975–1005.
[13] Chang, C.-C., Lin, C.-J., "LIBSVM: a Library for Support Vector Machines", *ACM Transactions on Intelligent Systems and Technology*, vol. 2, no. 3, 2011, pp. 27:1–27:27.
[14] Zhou, Z.-H., *Ensemble Methods: Foundations and Algorithms*, CRS Press, 2012.
[15] Breiman, L., "Manual–Setting Up, Using, And Understanding Random Forests", [veebilicht], 2001, https://www.stat.berkeley.edu/~breiman/Using_random_forests_V3.1.pdf, (kasutatud 01.02.2018).
[16] Breiman, L., "Random Forests", Machine Learning, vol. 45, no. 1, 2001, pp. 5–32.
[17] Zimmermann, M., "Toitumismustrite analüüs Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmebaasis k-keskmiste meetodi abil", bakalaureusetöö, Tartu Ülikool, 2015.
[18] Tibshirani, R., Walther, G., Hastie, T., "Estimating the number of clusters in a data set via the gap statistic", Journal of the Royal Statistical Society: Series B, vol. 63, no. 2, 2001, pp. 411–423.
[19] Dudoit, S., Fridlyand, J., "A prediction-based resampling method for estimating the number of clusters in a dataset", Genome Biology, vol. 3, no. 7., 2002.
[20] Mägi, A., Eesti rahva ajaraamat, Tallinn, 1993.
[21] Pajusalu, K., Hennoste, T., Niit, E., Päll, P., Viikberg, J., Eesti murded ja kohanimed, Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2002.
A Koodid
**Andmed:** Peakomponentide andnestik $C_0$, mis vastab alapeatükitis Referentspopulatsiooni valik Eesti-sise päritolu uurimiseks välja toodud kriteeriümitele, $C_i$ tähistab peakomponentide andnestikku $i$-ndal sammul
**Tulemus:** Puhastatud peakomponentide andnestik
$k \leftarrow 2$;
**while** $k \leq 25$ **do**
| Tekitada $k$ ja andmete $C_i$ alusel $k$-keskmiste klasteranalüüsi mudel $\mathcal{M}(C_k, k)$; |
| Mudeli alusel tekivad klastrid $C_{i1}, ..., C_{ik}$; |
| **if** $\min_j(|C_{ij}|) = 1$ **then** |
| $j_0 \leftarrow \min(\arg\min_j |C_{ij}|)$; |
| $C_{ij_0} \leftarrow \emptyset$; |
| $C_{i+1} \leftarrow \bigcup_{j=1}^{k} C_{ij}$; |
| $k \leftarrow \max(2, k - 3)$; |
| **else** |
| $k \leftarrow k + 1$; |
| $C_{i+1} \leftarrow C_i$; |
| **end** |
**Pseudokood 2: Andmete puhastamine**
B Joonised
Joonis 25: Prognoositud eesti ja läti gruppide töenäosused 0.5-0.5 eesti-läti simuleeritud andmete puhul
Joonis 26: Prognoositud cesti ja lõunasooome gruppide tõenäosused 0.5-0.5 eesti-lõunasooome simuleeritud andmete puhul
Joonis 27: Prognoositud cesti ja rootsi gruppide tõenäosused 0.5-0.5 eesti-rootsi simuleeritud andmete puhul
Joonis 28: Prognoositud eesti ja vene gruppide tõenäosused 0.5-0.5 eesti-vene simuleeritud andmete puhul
Joonis 29: Prognoositud eesti ja läti gruppide tõenäosused 0.75-0.5 eesti-läti simuleeritud andmete puhul
Joonis 30: Prognoositud eesti ja lõunasooome gruppide tõenäosused 0.75-0.5 eesti-lõunasooome simuleeritud andmete puhul
Joonis 31: Prognoositud eesti ja rootsi gruppide tõenäosused 0.75-0.5 eesti-rootsi simuleeritud andmete puhul
Joonis 32: Prognoositud eesti ja vene gruppide tõenäosused 0.75–0.25 eesti-vene simuleeritud andmete puhul
Joonis 33: Prognoositud tõenäosuste jaotumine vastavalt raporteeritud rahvusele. Eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased
Joonis 34: Prognoositud tõenäosuste jaotumine vastavalt raporteeritud rahvusele. Soomlased, juudid, tatarlased, sakslased
Joonis 35: Prognoositud tõenäosuste jaotumine vastavalt raporteeritud rahvusele. Lätlasted, poolakad, leedukad, muud
Joonis 36: Vaatluste protsentuaalne jaotumine valdade kaupa kasutades 3 peakomponendi ja 3 klastrit
Joonis 37: Vaatluste prootsentuaalne jaotumine valdade kaupa kasutades 5 peakomponenti ja 7 klastrit
Joonis 38: Vaatluste protsentuaalne jaotumine valdade kaupa kasutades 100 peakomponenti ja 18 klastrit. Klastrid 1-9
Joonis 39: Vaatluste protsentuaalne jaotumine valdade kaupa kasutades 100 peakomponenti ja 18 klastrit. Klastrid 10-18
Joonis 40: Klassifitseerimistöenäosused sõltuvalt õigest klastrist 12 klastrit korral
Joonis 41: Klassifitseerimistõenäosused sõltuvalt õigest klastrist 7 klastri korral.
Lihtlitsents lõputöö reproduutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks
Mina, Sven Erik Ojavee,
1. annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose „Päritolu hindamine geeniandmete põhjal: TÜ Eesti Geenivaramu andmete analüüs“, mille juhendaja on Krista Fischer,
1.1. reproduutseerimiseks säilitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace-is lisamise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;
1.2. üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tartu Ülikooli veebikeskkonna kaudu, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace’i kaudu kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni.
2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäavad alles ka autorile.
3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikutu teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.
Tartus, 16. veebruaril 2018
|
21070efa-8988-4f60-b0a0-b6a8f91eda38
|
CC-MAIN-2024-51
|
https://stat.ee/sites/default/files/2020-07/Magistrit%C3%B6%C3%B6%20Sten%20Erik%20Ojavee.pdf
|
2024-12-13T04:51:00+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-51/subset=warc/part-00040-b392068a-8e35-4497-8fab-a691b1a71843.c000.gz.parquet
| 489,198,868
| 47,779
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.982678
|
ekk_Latn
| 0.999944
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
192,
2676,
5461,
8394,
11658,
14685,
16716,
19355,
22219,
24509,
27677,
30415,
32884,
35900,
37521,
40114,
41165,
43751,
45829,
49727,
51013,
53686,
55762,
58555,
60424,
61644,
64947,
67407,
69746,
71485,
74620,
75457,
77204,
80485,
83588,
84931,
86451,
88261,
89067,
91668,
93768,
97896,
99732,
101642,
105466,
109556,
113144,
114505,
116946,
117943,
118886,
119116,
119329,
119561,
119801,
120143,
120245,
120363,
120570,
120656,
121567
] | 1
|
[
0.1376953125,
0.322265625,
0.322265625,
0.1787109375,
0.02587890625,
0.01141357421875
] |
Alliku küla Tootsi tee 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine
Tootsi tee 24 kinnistu kaasomanikud esitasid Saue Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Alliku külas Tootsi tee 24 (katastritunnus 72701:002:0728, suurusega 1 637 m², elamumaa 100%) kinnistul, eesmärgiga saada ehitusõigus ühe kahe korteriga elamu ja abihoonete rajamiseks.
Kinnistu asub Saue Vallavolikogu 23. oktoobri 2003. aasta otsusega nr 076 kehtestatud Alliku küla Uuetoa IV ja Aaviku kinnistute detailplaneeringu koosseisus, millega määrati kinnistule ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoone rajamiseks, ehitusaluse pinnaga kuni 250 m². Saue Vallavalitsus väljastas 29. aprillil 2004. aastal ehitusloa kuni 2-korruselise üksikelamu püstitamiseks. Kinnistule on ebaseaduslikult rajatud üksikelamu asemel kahe korteriga elamu ning hoonel puudub kasutusluba.
Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuks taotletav maa-ala tihaseustusala (Kotka tee elamupiirkonnas) ning planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud pere- ja ridaelamumaa. Tegemist on elamupiirkonnaga, mis on osaliselt välja arendatud ning hoonestatud peamiselt kuni 2-korruseliste üksikelamutega, kahe korterga elamutega ning ridaelamutega. Planeerimisel tuleb lähtuda Saue valla üldplaneeringuga kehtestatud krundi miinimumsuurustest ja tihaseustusele vastavatest planeerimispõhimõtetest - Saue valla üldplaneeringu kohaselt võivad kahe korteriga elamute kruntide suurused olla üldjuhul 2 000-3 000 m². Tootsi tee 24 kinnistu suurus on 1 637 m², mis on vastuolus üldplaneeringu põhimõtetega. Üldplaneeringu seletuskirjas (lk 23) sätestatud kaalutlusõiguse korral konkreetse piirangu mitterakendamiseks toimub erandi tegemine Saue Vallavalitsuse igakordse otsustuse alusel. Detailplaneeringu algatamise küsimust arutati 10. veebruaril 2015 toimunud Saue Vallavalitsuse istungil. Saue Vallavalitsus jäi seisukohale, et 1 637 m² suuruse elamukrundi hoonestamine ühe kahe korteriga elamuga ei tekita sisulist vastuolu üldplaneeringus sätestatud tihaseustuse põhimõtetega, sest kogu piirkonna hoonestus on planeeritud üsna tihedalt ning naaberkinnistud on hoonestatud põhiliselt üksikelamutega, kahe korteriga elamutega ja ridaelamutega, kus elamukruntide suurusteks on ca 1 000 - 2 500 m².
Planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõju tegevuse hulka, sest planeeritaval alal ega selle vahetuse läheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega rohevõrgustiku ala, planeeringuga ei ole ette nähtud tegevust ranna või kaldla piiranguvööndis, planeeringuga ei kavandata tootmisegevust ega olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Kavandatav tegevus ei avalda ka negatiivset keskkonnamõju planeeringuala kontaktvööndisse jäävatele olemasolevatele kinnistutele ning seetõttu ei pea vallavalitsus vajalikuks detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist.
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks "Planeerimisseaduse" § 10 lõiked 5 ja 7, § 11 lõike 2 punkti 3 ja lõike 3, "Saue valla ehitusmääruse" § 4 punktid 1 ja 4, § 5 lõike 1 punktid 1 ja 5, "Haldusmenetluse seaduse" § 43 lõike 2 ja § 72 lõike 2, "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse" § 6 lõike 2 punkti 22, lõiked 3 ja 4, § 33 lõike 1 punkti 3, lõike 2 punkti 1, § 35 lõiked 1, 5 ja 6, Saue valla üldplaneeringu; arvestades Saue Vallavalitsuse 10. veebruaril 2015 võetud seisukohta ja Saue Vallavolikogu maa- ja paneeringute komisjoni koosolekul 11. veebruaril 2015 võetud seisukohta ning Tootsi tee 24 kinnistu kaasomanike taotlust, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva
korralduse:
1. Algatada Harju maakonnas Saue vallas Alliku külas Tootsi tee 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, mille eesmärgiks on ehitusõiguse määramine ühe kahe korteriga elamu ja abihoonete rajamiseks.
2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Saue valla üldplaneeringu ja „Saue valla ehitusmääruse“ nõuetega ning järgmistel lisanõuetega:
2.1 elamumaa krundile võib ette näha ühe kuni 2-korruselise kahe korteriga elamu, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9,0 m ja kuni kaks 1-korruselist abihoonet, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 5,0 m;
2.2 krundi täisehituse protsent võib olla kuni 25%;
2.3 kavandada krundile kõrghaljustus;
2.4 detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavad materjalid esitada Saue Vallavalitsusele läbivaatamiseks;
2.5 kooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel;
2.6 detailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda.
3. Jätta Tootsi tee 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata.
4. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul korralduse jõustumisest teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta.
5. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul teavitada detailplaneeringu algatamisest ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Koduvald ning Saue valla veebilehel.
6. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning tunnistada kehetetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates korralduse vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni.
7. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et vallavalitus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või kehtestamine).
8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
Andres Laisk
Vallavanem
Marju Pöllu
Vallasekretär
|
<urn:uuid:dafe20b3-82eb-4b8b-b5a8-d6278d66290d>
|
CC-MAIN-2019-13
|
http://sauevald.ee/documents/17893729/18474103/Korraldus+nr+146.pdf/506e044c-3f8d-42b7-8c6e-56a41a267f73
|
2019-03-21T11:31:51Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-13/segments/1552912202523.0/warc/CC-MAIN-20190321112407-20190321134407-00207.warc.gz
| 185,390,039
| 2,357
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1
|
ekk_Latn
| 1
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
3057,
6017
] | 2
|
[
0.06982421875,
0.3828125,
0.439453125,
0.0888671875,
0.012939453125,
0.00628662109375
] |
„Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ hindamisjuhend
1. Üldist hindamisest
1.1. Taotluse vastavuskriteeriumid on:
- ressursitootlikkuse kasv
- projekti innovaatilisus
1.2. Taotluse valikukriteeriumid on:
- projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (ressursikasutuse paranemine)
- projekti kuluefektiivsus
- toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekti ellu viia ja projekti põhjendatus
2. Taotluse vastavuskriteeriumid on ressursitootlikkuse kasv ning projekti innovaatilisus
2.1. Ressursitootlikkuse kasv loetakse täidetuks, kui taotluse hindamisel selgub, et ressursisäästuprojekti (edaspidi projekt) tulemusena suureneb ettevõtte ressursitootlikkus ja väheneb ressursikasutus toodanguühiku suhtes.
2.1.1. Ressursitootlikkuse kasv peab selguma taotlusest ja sellele lisatud detailsetest auditist. Samaaegselt ressursitootlikkuse kasvuga peab väheneva ka ressursikasutus toodanguühiku suhtes.
2.1.2. Ressursitootlikkus on sisendressursi kasutuse efektiivsust väljendav näitaja, mis arvutatakse detailses auditis määratletud tootmisobjekti tasandil selle objekti toodangu müügitulu ja ressursikasutuse suhtena. Ressursitootlikkuse mõödik või mõödikud määratletakse üldjuhul detailses auditis. Ühikus võib olla näiteks €/kg, €/t, €/MWh, €/tooteühik, €/€ vms ettevõtte tootmisprotsessi tõhusamaks muutumist väljendav näitaja.
2.1.3. Ressursitootlikkuse arvutamisel kasutatakse tegelikke (nominaal) hindu. Ressursitootlikkuse kasv arvutatakse ettevõtte senise (baasstsenaariumi) ressursitootlikkuse ning projekti stsenaariumi ressursitootlikkuse suhtena (%). Ressursitootlikkuse kasv arvutatakse ühe komakoha täpsusega.
2.1.4. Baasstsenaariumi ressursitootlikkuse arvutamisel jagatakse detailses auditis defineeritud tootmisobjekti toodangu baasstsenaariumi müügitulu punktis 3.2.5 arvutatud baasstsenaariumi ressursikasutusega.
2.1.5. Projekti stsenaariumi ressursitootlikkuse arvutamisel jagatakse detailses auditis defineeritud tootmisobjekti toodangu projekti stsenaariumi kasuliku eluea keskmise müügitulu punktis 3.2.6 arvutatud projekti stsenaariumi keskmise ressursikasutusega kusjuures 3.2.6 valemis kasutatakse vastavate ressurside kasuliku eluea keskmist maksumust.
2.2. Projekti innovaatilisus loetakse täidetuks, kui taotluse hindamisel selgub, et selles kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on ettevõttest ja tootmisprotsessist lähtudes innovaatiline.
2.2.1. Taotleja peab taotluses põhjendama, et taotletav projekt on innovaatiline tugines muuhulgas detailsele auditile.
3. Taotluse valikukriteeriumid
3.1. Üldist
3.1.1. Taotlusi, mis vastavad punktis 2 toodud kahele vastavuskriteeriumile hinnatakse skaalal 0-4, kusjuures taotluste hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. Maksimaalne koondhinne on 4,0.
Tabel 1. Valikukriteeriumid ja osakaalud taotluste hindamisel.
| Valikukriteerium | Osakaal koondhindest |
|-------------------------------------------------------|----------------------|
| Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele | 50% |
| (ressursikasutuse paranemine) | |
| Projekti kuluefektiivsus | 30% |
| Toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekti ellu viia | 20% |
| ja projekti põhjendatus | |
3.1.2. Valikukriteeriumite arvutamiseks ja taotluse hindamiseks vajalikud sisendandmed peavad selguma detailsest auditist ja taotlusest.
3.1.3. Juhul, kui taotlus saab ühes valikukriteeriumis hindamise skaalal 0, siis seda taotlust edasi ei hinnata ja taotlus jääb rahuldamata.
3.1.4. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlus:
220.127.116.11. ei vasta vähemalt ühele vastavuskriteeriumile;
18.104.22.168. saab vähemalt ühe valikukriteeriumi hindamisel madalaima hinde 0;
22.214.171.124. saab valikukriteeriumide alusel koondhindeks vähem kui 30 % hindepunktidest ehk koondhinne on väiksem kui 1,2.
3.2. Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (ressursikasutuse paranemine) – 50% koondhindest.
3.2.1. Projektiiga saavutatav ressursitõhususe kasv, mis näitab projekti tulemusena saavutatavaid eesmärke ja saavutatavat ressursikasutuse paranemist.
3.2.2. Ettevõte esitab valikukriteeriumi arvutamiseks vajalikud sisendandmed vastavalt detailses auditis toodule. Juhul kui auditi järgselt on toimunud tootmisprotsessis või turusituatsioonis olulisi muudatusi, mistõttu taotluses esitatavad andmed erinevad detailses auditis toodust, peab taotleja neid selgitama ja põhjendama.
3.2.3. Selleks, et hinnata ressursikasutuse paranemist, peab esitatavast taotlusest selguma:
- Objekti baas- ja projekti stsenaariumi ressursikasutus oluliste ressursside lõikes vastavalt detailsele auditile. Erinevate andmete kasutamist tuleb põhjendada;
- Detailses auditis määratletud objekti baas- ja projekti stsenaariumi toodangumahht. Erinevate andmete kasutamist tuleb põhjendada.
3.2.4. Valikukriteeriumi arvutamine: ressursikasutuse paranemine (%)
\[ R = \left( 1 - \frac{b * c}{d * a} \right) * 100\%, \text{kus} \]
a – baasstsenaariumi summaarne ressursikasutus (€/aastas),
b – projekti stsenaariumi summaarne ressursikasutus (€/aastas),
c – baasstsenaariumi toodangumaht (viimane aasta või viimaste aastate keskmine, t/a, m³/a, MWh/a või tk/a),
d – projekti stsenaariumi keskmine toodangumaht kavandatud investeeringu kasuliku eluea jooksul, (t/a, m³/a, MWh/a või tk/a).
3.2.5. Baasstsenaariumi summaarne ressursikasutuse a arvutamine
\[ a = a_1 * h_1 + a_2 * h_2 + \ldots + a_n * h_n, \]
kus
\( a_1, a_2, \ldots, a_n \) – vastava ressursi kasutus (viimane aasta või viimaste aastate keskmine, t/aastas, m³/aastas, MWh/aastas),
\( h_1, h_2, \ldots, h_n \) – vastava ressursi maksumus (viimane aasta või viimaste aastate keskmine, €/t, €/m³, €/MWh).
3.2.6. Projekti stsenaariumi summaarne keskmine ressursikasutuse b arvutamine
\[ b = b_1 * h_1 + b_2 * h_2 + \ldots + b_n * h_n, \]
kus
\( b_1, b_2, \ldots, b_n \) – vastava ressursi keskmine kasutus aastas kavandatud investeeringu kasuliku eluea jooksul (t/aastas, m³/aastas, MWh/aastas),
\( h_1, h_2, \ldots, h_n \) – vastava ressursi maksumus (viimane aasta või viimaste aastate keskmine, €/t, €/m³, €/MWh).
3.2.7. Valikukriteeriumi ühikuks on protsent, mis arvutatakse ühe komakoha täpsusega.
3.2.8. Valikukriteeriumi hindamise skaala 0-4:
4 – \( R > 20\% \)
3 – \( R = 15 - 19,9\% \)
2 – \( R = 10 - 14,9\% \)
1 – \( R = 5 - 9,9\% \)
0 – \( R < 5\% \)
3.3. Projekti kuluefektiivsus – 30% koondhindest.
3.3.1. Projekti toetuse võimendav efekt ehk saavutatava säästja ja toetussumma suhe. Selle raames hinnatakse, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on väljundite ja tulemuste saavutamiseks piisavalt kuluefektiivsed planeeritud.
3.3.2. Ettevõte esitab valikukriteeriumi arvutamiseks vajalikud sisendandmed vastavalt detailses auditis toodule. Juhul kui auditi järgselt on toimunud tootmisprotsessis või turusituatsioonis olulisi muudatusi, peab taotleja neid selgitama ja põhjendama.
3.3.3. Selleks, et hinnata kuluefektiivust, peab esitatavast taotlusest selguma:
- Objekti baas- ja projekti stsenaariumi ressursikasutus olulistesse ressursside lõikes vastavalt detailsele auditile. Erinevate andmete kasutamist tuleb põhjendada;
- Detailses auditis määratletud objekti baas- ja projekti stsenaariumi toodangumaht. Erinevate andmete kasutamist tuleb põhjendada;
- Investeeringu kasulik eluiga, mille jooksul ressursisääst avaldub (vastavalt detailsele auditile). Erisuse korral tuleb põhjendada.
3.3.4. Valikukriteeriumi arvutamine: projekti kuluefektiivsuse indeks
\[ K = r * \frac{t}{s}, \]
kus
r – saavutatav ressursisääst (€/aasta),
t – investeeringu kasulik eluiga (aasta),
s – taotletav toetuse summa (€).
3.3.5. Saavutatava ressursisäästu arvutamine
\[ r = \left( \frac{a}{c} - \frac{b}{d} \right) * d, \text{kus} \]
a – baasstsenaariumi summaarne ressursikasutus vastavalt punktile 3.2.5 (€/aastas),
b – projekti stsenaariumi summaarne ressursikasutus vastavalt punktile 3.2.6 (€/aastas),
c – baasstsenaariumi toodangumahht (viimane aasta või viimaste aastate keskmine, t/a, m³/a , MWh/a või tk/a),
d – projekti stsenaariumi keskmine toodangumahht kavandatud investeeringu kasuliku eluea jooksul (t/a, m³/a , MWh/a või tk/a).
3.3.6. Valikukriteeriumi ühikuks on projekti kuluefektiivsuse indeks, mis arvutatakse ühe komakoha täpsusega.
3.3.7. Valikukriteeriumi hindamise skaala 0-4:
4 – K > 6,5
3 – K = 5 - 6,4
2 – K = 3,5 - 4,9
1 – K = 2 - 3,4
0 – K < 2
3.4 Ressursisäästu projekti arvutuste ülevaade
| | Viide | Sisendressursi maksimus | Toodangu hind |
|------------------------|--------------------------------------------|-------------------------|---------------|
| Ressursitootlikkuse kasv | Hindamisjuhend § 2.1 (vastavuskriteerium 1) | projekti kasuliku eluea keskmine | projekti kasuliku eluea keskmine |
| Ressursikasutuse paranemine | Hindamisjuhend § 3.2 (valikukriteerium 1) | fikseeritud viimas(te) aasta(te) tasemel | EI ARVUTA |
| Projekti kuluefektiivsus | Hindamisjuhend § 3.3 (valikukriteerium 2) | fikseeritud viimas(te) aasta(te) tasemel | EI ARVUTA |
3.5. Toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekti ellu viia ja projekti põhjendatus – 20% koondhindest.
3.5.1. Hinnatakse projekti jätkusuutlikkust ehk kas taotlejal on olemas kõik eeldused projekti kavandatud kujul ellu viimiseks ja kas on piisavalt põhjendatud projekti tegemine ehk selle tulemusena laheneb ettevõtte jaoks mõni oluline tootmise ressursikasutusega seotud probleem.
3.5.2. Taotleja suutlikkuse juures hinnatakse taotleja võimekust, teadmisi, oskusi, kogemust ning organisatsioonilisi, tehnika- ja tehnoloogiaalaseid eelduseid sh võimekust projekti finantseerida.
3.5.3. Projekti põhjendatuse juures hinnatakse projekti seost ettevõtja eesmärkidega (sh ettevõtja täanastes tegevustes ja ärimudelis tehtavate muudatuste ulatust ja keerukust, projekti eesmärkide sisulist realiseeritavust kavandatud toimingute alusel ning projekti eeldatavat möju ettevõtja majandustulemustele), ergutava möju olemasolu (sh taotleja põhjendust, miks projekt ilma riigi
toetuseta tegemata jääks) ning projekti terviklikkust (sh projektis tehtavate üksiktegevuste põhjendatust ja kooskõla, projekti tegevuste ja eesmärkide määratlust, projekti seost rakenduskava eesmärgi „Innovaatiilised lahendused suurendavad ettevõtete ressursitoollikkust” täitmisega ja projektiga kaasneva tervikliku keskkonnakoormuse vähenemist, projekti selgust ja uuenduslikkust).
3.5.4. Valikukriteeriumi hindamise skaala 0-4:
4 – Taotlejal on kõik eeldused projekti kavandatud viisi elluvimiseks ja taotleja on selgelt põhjendatud, mis probleemi antud projekt lahendab. Projekt on otseselt seotud ettevõtte eesmärkidega, ergutav mõju on olemas ning projekt on igati terviklik ja arusaadav. Kui ettevõte on projektiga kaasatud EAS arengaprogrammi diagnostikasse, on projekti jätkusuutlikkus tagatud. Topelt kontrolli vältimiseks hindab KIK sellisel juhul ainult ettevõtte võimekust omafinantseeringu kaasamiseks ja projekti põhjendatust.
2 – Taotlejal esineb puudusi ja ebakõlasid eeldustest ja/või põhjendustes, kuid need ei takista projekti eesmärkide saavutamist. Näiteks on mõni eeldus taotlejal nõrgalt täidetud, kuid siiski on olemas. Projekti seos ettevõtte eesmärkidega ei ole otseselt arusaadav ning ergutav mõju ei ole selgelt välja toodud. Projekt moodustab terviku, kuid valitud meetmete rakendamine tekitab küsitavusi (seosed ja põhjendused ei ole arusaadavad).
0 – Taotlejal esineb olulisi puudusi. Taotlejal puudub mõni eeldus projekt kavandatud kujul ellu viia (kavandatud projektiorganisatsioon on ebapiisav, puudub vajalik pädevus või tehnilised eeldused ei ole täidetud, mistõttu püstitatud eesmärke või kavandatud tegevuste tulemuste kvaliteeti ei ole võimalik tagada) ja/või projekti tegevused on halvasti või ei ole üldse seotud ettevõtte eesmärkidega ja/või projektil puudub ergutav mõju (ei ole põhjendatud miks antud projekt ilma riigi toetuseta tegemata jääks) ja/või projekt ei ole terviklik (püstitatud eesmärkide realiseerimiseks valitud meetmetega ei ole võimalik projekti eesmärke suuremas osas realiseerida ja põhjendused ei ole piisavad, detailsest auditist ja/või ettevõtte taotlusest tuleb välja, et projekt on liiga riskantne ja säastu avaldumine on vähetöenäoline ning ettevõte ei suuda põhjendada kuidas neid riske maandab).
Tabel 3. Valikukriteeriumi 3.5 hindamise skaala.
| Kriteerium Punktid | Taotleja suutlikkus ja projekti põhjendatus |
|---------------------|---------------------------------------------|
| 4 | Kõik eeldused olemas ja selgelt põhjendatud |
| 2 | Esineb puudusi eeldustes ja/või põhjendustes |
| 0 | Suutlikkus on väga nõrk ja/või on jäetud põhjendamata |
|
<urn:uuid:73ec096b-8bbe-4bfe-9196-592890a31d9e>
|
CC-MAIN-2019-13
|
https://www.kik.ee/sites/default/files/hj_suur_voor.pdf
|
2019-03-21T12:39:24Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-13/segments/1552912202523.0/warc/CC-MAIN-20190321112407-20190321134407-00259.warc.gz
| 822,211,806
| 5,228
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999942
|
ekk_Latn
| 0.99998
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
2696,
5340,
7902,
10426,
13110
] | 1
|
[
0.080078125,
0.59765625,
0.23046875,
0.08203125,
0.00836181640625,
0.0023956298828125
] |
POOLA PODHALANI LAMBAKOER
(POLSKI OWCZAREK PODHALANSKI)
TÕLGE: Korrigeeritud Dr. Paschoud’ poolt (saksa keelde).
PÄRITOLU: Poola.
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE AEG:
08. 06. 1988.
KASUTUS: Karjakoer ja valvekoer. Tema imposantse käitumise ja kauni välimuse tõttu on temast saanud ka väga hea seltsikoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1
Lamba- ja karjakoerad
(välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad).
Alarühm 1.1
Lambakoerad.
Töökatseteta.
ÜLDMULJE:
Tema kompaktsest ja tugevast kehaehitusest nähtub suur jõud ja liikuvus.
OLULISED PROPORTSIOONID:
Ristkülikukujuline formaat. Kerepikkus on isastel mönevõrra lühem kui emastel.
KÄITUMINE / ISELOOM:
Rahuliku iseloomuga, õppustvõttev ja valvas.
PEA:
Pea on kuiv ja keha suurusega sobivas proportsioonis; peahoiaik on niihästi liikumisel kui ka seisakus keskmisel kõrgusel.
PEAPIIRKOND:
Kolju: Küljelt vaadates on laubajoon kergelt kumer; laubavagu on möödukalt väljendunud.
Üleminek laubalt koonule: Rõhutatult väljendunud kuid ilma terava laubalõiketa.
NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Musta värviga, keskmise suurusega, hästi avatud ninasõõrmetega.
Koon: Tugev, ühtlaselt ahenev; see on veidi pikem või ühepiikkune kolju-osaga. Koonuselg on lai.
Mokad: Soovitatav on hästi liibuvad, tihted mokad; mokaservad on tumedat värviga.
Lõuad/Hambad: Hambad on tugevad, korrapärase asetusega; kääritaoline hambumus, lubatud on ka otsehambumus.
Silmad: Keskmise suurusega, veidi viltuse asetusega, ilmekad; iiris on tumepruuni värviga; silmalaugude servad on tumedat värviga.
Kõrvad: Asetsevad silmade välisnurkade kõrgusel või mõnevõrra kõrgemal, keskmise pikkusega, üsna paksud, kolmnurga kujulised, kaetud tiheda karvaga; kõrvade esiservad puudutavad pead; kõrvalehed on hästi liikuvad.
KAEL:
Keskmise pikkusega, lihaseline, ilma kaelalotita. Rikkalik karvakaelus. Kuklajoon kerkib seljajoonest kõrgemale.
KERE:
Pikk ja massiivne.
Turi: Silmatorkavalt röhutatud, lai.
Selg: Sirge, lai.
Nimme (lanne): Lai, hea ehitusega.
Laudjas: Kerge kaldega laskuv.
Rindkere: Sügav.
Alajoon ja köht: Hästi mõõdukalt üles tömmatud.
SABA:
Mitte liiga kõrge asetusega, hoidub seljajoonest allapoole; ärrituse korral tõuseb ka kõrgemale seljajoonest, kuid siiski mitte keerdudes. Allapoole rippudes ulatud saba kannaliigesteni; saba tipus võib moodustuda kerge keerd.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED:
Üldmulje: Esijalad on lihaselised, tugeval, kuid mitte liiga raskel luulisel alusel; eestpoolt vaadates on need sirged ja püstised.
Labaluud: Kergelt kaldus asetusega, hästi kerele liibunud.
Kämblad: Veidi ettesuunas kaldus asetusega.
Esikäpad: Tihedalt kokkusurutud varbad moodustavad ovaalsed, rusikasarnased, üsna suured käpad. Varvaste vahed on karvased. Käpapadjandid on tugevad, sitked ja
tumeda pigmendiga. Küüned on kõvad, tömbid ja tumedat värvi.
TAGAJÄSEMED:
Üldmulje: Tagantvaates on tagajalad püstised; külgvaates on need veidi tahapoole tömmatud asendis, möödukalt nurgitunud.
Pöiad: Püstised.
Tagakäpad: Nagu ka esikäpad.
KARVKATE:
KARV:
Peas ja koonul, esi- ja tagajalgade esiküljel ja tagajalgadel kannaliigestest allapoole on karv lühike ja tihe. Kaelal ja kerel on karv pikk, tihe, sirge või veidi laines, katsudes köva. Alusvill on rikkalik. Kaelal on arenenud ohtra karvaga kaelus; kintsud on pika ja rikkaliku karvaga; pikk karv sabas moodustab karvavimpli.
VÄRVUS:
Ühtlaselt valge; ebasoovitavad on väikesed kreemitoonilised laigud.
SUURUS:
Turjakõrgus: isased: 65-70 cm,
emased: 60-65 cm.
VEAD:
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud punktidest tuleb lugeda vigadeks, mille aste hindamisel sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest.
• Tugevalt väljendunud laubavagu.
• Ebapiisavalt pigmenteerunud ninpeegel, mokaservad ja silmalaugude servad.
• Heledad silmad (nn karusilm).
• Entroopium.
• Liiga kõrge asetusega kõrvad, tahapoole suunatud kõrvad või kupeeritud kõrvad.
• Horisontaalse asetusega kael.
• Tagakõrge kehaehitus.
• Püsivalt ülevalpool seljajoont hoiduv saba.
• Lisavarbad.
• Karvatud varvastevahed.
• Ebapiisavalt arenenud kaelus ja karvanarmastus jalgadel.
**DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:**
• Tige või silmatorkavalt agressiivne koer.
• Nõrgalt röhutatud laubalõige.
• Teravnev koonuosa.
• Mitme hamba puudumine.
• Üle- ja alahambumus.
• Ektroopium.
• Krussiskarvaline või siidjas karvkate.
• Alusvilla puudumine.
• Laiguline karvkate.
• Närvilisus.
Diskvalifitseerida tuleb kõik koerad, kellel esinevad märgatavad füüsilised arenguhäired või käitumishälbed.
**Märkus:**
Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
*Maret Kärdi tõlg*
saksakeelsest originaalist, jaanuar 2005.
heaks kiidetud EKL juhatuses 12.mail 2005 protokoll nr 5
|
<urn:uuid:ddb9a096-0650-49de-98e0-32ada84473e7>
|
CC-MAIN-2023-50
|
https://kennelliit.ee/kennelliit-arhiiv/wp-content/uploads/2017/03/252_poola_podhalani_lambakoer.pdf
|
2023-12-10T06:53:30+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00074-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 382,940,058
| 1,963
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999495
|
ekk_Latn
| 0.999823
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
452,
1526,
2724,
3723,
4653
] | 1
|
[
0.12158203125,
0.66796875,
0.166015625,
0.040771484375,
0.004119873046875,
0.00150299072265625
] |
| Avalduse esitamise kuupäev | Hoolduslõikuse aadress |
|---------------------------|-----------------------|
| 11.08.2021 | SAEVESKI TN 8 |
**Tuvastatud asjaolud**
Saeveski tn 8 kinnistu kagunurgas kasvavad männid vajavad võra hoolduslõikust.
**Hoolduslõikusloa andmise põhjendus**
Võra korrasamine, ohutuse tagamine.
**Hoolduslõikusloa kõrvaltingimused**
Kõikidel männidel on lubatud alumiste peenikeste okste ja õhuliini läheduses olevate okste piiramist. Lõikus tuleb teha sobiva külgoksa või tüve juurest oksakraed kahjustamata. Ühel männil tuleb eemaldada varasemalt murdunud oks, mis on jäanud rippesse. Oks paikneb otse õhuliini kohal. Lõikuse järgselt peab säilima puude esteetiline väljanägemine ja liigiomane kasvukuju. Töö peab teostama arborist.
**Hoolduslõikuse tegemise aeg**
Talveperiood või keskusuvi.
**Hoolduslõikusluba kehtib sellest tulenevate kõrvaltingimuste täitmiseni. Hoolduslõikust tohib lindude pesitsusperioodil teha linnupesadeta või mahajäetud linnupesadega puudel.**
**Hoolduslõikusluba kehtib kuni**
07.10.2022
---
Hoolduslõikusloa andis
Kristiina Kupper, haljastuse osakonna juhataja
Kuupäev 08.10.2021
(allkirjastatud digitaalselt)
Hoolduslõikusloa kooskõlastas
Kristiina Kupper, haljastuse osakonna juhataja
Puu(de) ülevaatuse tegi
Piret Kümmel, dendroloog
---
Hoolduslõikusluba on võimalik vaidlustada vaide esitamisega Tallinna Linnavalitsusele vastavalt haldusmenetluse seadusele või kaebuse esitamisega Tallinna Haldusohtule vastavalt haldusmenetluse seadustikule 30 päeva jooksul arvates raieloa teatavakstegemisest.
|
<urn:uuid:4a7da528-ef44-4dc5-983e-dc8e2f3c55df>
|
CC-MAIN-2021-43
|
https://raie.tallinn.ee/open_print2.php?id=45372
|
2021-10-24T00:51:15+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-43/subset=warc/part-00035-16202947-a809-4711-8221-79ab0a79d5b1.c000.gz.parquet
| 585,598,431
| 650
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99997
|
ekk_Latn
| 0.99997
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1592
] | 1
|
[
0.2080078125,
0.69140625,
0.09228515625,
0.0054931640625,
0.00089263916015625,
0.000270843505859375
] |
Ausambad või au sambad
Oleme pidanud mitut sõda. Ühed neist on ausambasõjad, kus mõni võetakse maha, teised taastatakse, mõni paigutatakse ringi või püstitatakse uued. Emotsioone jagub kõigile.
Midagi aga jääb selles sõjas tähelepanuta. Kõnnid Rakveres ausambamäele, mida rahvas ka Nõukogude ajal sedasi nimetas. Paraku on pilt endiselt nõukogulik: vanad kahenädalased pärad, kuivanud hekid, puhasdamata (ammu puhastatud) teed, murust turritavad võililletutid.
Sama on tammikus represseeritutele pühendatud Okaskrooni juures: siin-seal vedelevad joogipudelid ja pakendite tükid. Tundub, nagu polekski need ausambad meile tähtsad. Justkui oleks nende olemasolu mingi kohustuslik asi. Öeldakse, et inimese kasvamine algab väikestest asjadest. Riigi kasvamine peaks sarananema inimese kasvamisele. Ons meile vaja ausambaid või au sambaid, mis väljendaks lugupidamist selle riigi olemasolu eest võidelnutele ...
|
<urn:uuid:11020cd8-bb52-4070-8f38-53bd6d0bfd50>
|
CC-MAIN-2018-30
|
http://monument.ee/lv/muud-teemad/motted-monumentidest/ariklid/ausambad-hooletuses-virumaa-teataja-4-07-2008.pdf
|
2018-07-22T16:41:15Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-30/segments/1531676593378.85/warc/CC-MAIN-20180722155052-20180722175052-00004.warc.gz
| 253,022,172
| 352
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999977
|
ekk_Latn
| 0.999977
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
910
] | 1
|
[
0.15625,
0.4609375,
0.3125,
0.0673828125,
0.0025482177734375,
0.00110626220703125
] |
Moodustati Eesti NSV Looduskaitse Seltsi Rakvere Osakond
Möödunud aasta novembris sündis meie vabariigis uus looduse kaitsega tegelev massiorganisatsioon — Eesti NSV Looduskaitse Selts. Nagu juha nimi ütleb, on uue seltsi esmaseks ülesandeks tegelmine looduse kaitsega. Seltsi juhatusse esimeheks valiti Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja E. Tõnurist, juhatusse kuuluvad veel haridusminister F. Eisen, akadeemik H. Haberman, põllumajanduse ministri asetäitja H. Rohtla, kirjanik O. Tooming, Tartu näidissõvoohoosi direktor A. Rüütel, kunstnik O. Kangilaski jt.
Laupäeval kogunesid seltsi osakonna asutamiskoosoleku le Rakvere rajooni loodusesõbrad. Ilm oli nigel ja keegi ei uskunud, et neid koguneb sedavõrd arvukalt. Enne koosoleku algust olid seltsi astumiseks avalduse täitnud 68 inimest. "Pärast koosoleku lõppu tüdetti neid veel. Kahjaks aga lõppesid avalduste blanketid otsa. See rohkne osavõtt osakonna asutamiskoosolekust teeb rõõmu. Inimesi oli tulnud meie rajooni paljudest paikadest.
Uue seltsi ülesandeid tutvustas kirjanik Oswald Tooming. Ta rääkis, et vaaduse uue massiorganisatsiooni järelle on tinginud elu ise. On küll imelik, et peab kaitsema loodust inimese enda eest. Paraku on seda tarvis. Leidub inimesi, kes suhtuvad loodusesse üksköiksest, rikuval seda. O. Tooming tõi näite Haljalast. Mitmel korral on seal teevärde istutatud puid, kuid ikka ja jälle on need hävitatud. Siin on süüdist hoolitutud ja üksköiksed inimesed. Mitmed koosolekul viibijad rääkisid loodusesse üksköikse suhtumise juhtudest.
Eesti NSV Looduskaitse Seltsi liikmeks võivad astuda kõik inimesed, kes on vanemad kui 16 aastat. 8–15 aasta vanused noored võetakse seltsi noorliikmeks. See on eriti tähtis rajooni koolides. Noori tuleb õpetada juha varakult loodust armastama ja kaitsema. Seltsi võetakse ka juridilisi liikmeid: asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone. Esimesena astus Eesti Looduskaitse Seltsi juridiliseks liikmeks Tartu näidissõvoohoosi.
Seltsi juhatus pidas väga tähtsaks lepingulistele suhetele loomist asutustele, ettevõtetele, kolhooside ja sovhoosidega. Näiteks sõlmitakse lepinguid parkide korda seadmiseks.
Loomulikult kujunevad seltsi tegevuse köik suunad välja töö käigus. Praegu on vaja suurendada liikmete arvu ning moodustada asutustes, ettevõtetes, majandistes ja koolides seltsi sektsoone. Samuti on vaja kaasa aidata metsloomade ja lindude eest hoolitsemisele. Rajooni looduskaitsekomisjoni aseesimees I. Epner tuletas meelde, et kitsede magamisasemeteks tuleb lumest puhastada vähemalt 6–7 m² suurune maalapp. Samuti on tarvis puhastada metsasihite, langetada haabu, panna metsloomadele toitu ja teha lindudele toidulaudu.
Valiti seltsi Rakvere osakonna juhatus. Sellesse kuuluvad rajooni täitevkomisjone aseesimees L. Mandel, Ed. Vilde nimelise kohtoosi arhitekt I. Bork, rajooni haridusosakonna inspektor L. Piirsalu, kirjanik O. Tooming, Rakvere Rajoonidevaheline Koduloomuuseumi direktor L. Pajos, R. Veenpere Viitnant, I. Epner Vinni näidissõvohoostehnikumist, H. Vahtermaa ja H. Neio Rakvere Metsamajandist. Osakonna juhatusse esimeheks valiti L. Mandel.
Samuti valiti revisionikomisjon. Seltsi juhatusse esialgseks asupaigaks on Rakvere Rajoonidevaheline Koduloomuuseum.
Tahaks lõpetada ühe hallipäise loodusesõbra sõnadega, mis kutsusid esile aplausi: "Ilusas kodus on ilus elada. Teeme korda oma kodude ümbruse!"
K. KOIT
Pakane ja sügav lumi teevad metsaelanike elu kibedaks. Seepärast on neile vaja anda lisatoitu. Pildil: Oruveski metskonna abimetsailem L. Körge vaatab, et kitsede söödasöim ikka täidetud oleks.
E. Kapstase foto
|
<urn:uuid:7e7836d4-caf9-498d-a60e-da9084b38ff9>
|
CC-MAIN-2018-30
|
http://monument.ee/lv/muud-teemad/koduloo-uurimine/eesti-looduskaitse-seltsi-rakvere-osakond-punaane-taht-31-01-1967.pdf
|
2018-07-22T16:29:15Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-30/segments/1531676593378.85/warc/CC-MAIN-20180722155052-20180722175052-00008.warc.gz
| 253,085,134
| 1,438
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999929
|
ekk_Latn
| 0.999929
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
3601
] | 1
|
[
0.0198974609375,
0.6796875,
0.265625,
0.031494140625,
0.002532958984375,
0.0003223419189453125
] |
Võrumaa haridusvaldkonna rakenduskava aastani 2020 on Võrumaa arengustrategia lahatumatuks lisaks. Kava sisaldab tegevusi, mis on vajalikud strateegilise esmärgi "Võrumaal saab väärtsuspõhise hariduse" täitmiseks. Tegevused jagunevad kahe tasandi vahel: maakondliku/piirkondliku (mitut omavalitsust hõlmavad) ja kohaliku (ühte omavalitsust hõlmavad) mõjuga projektid.
**Valdkondlikud fookused**
1. Haridusvõrgu korrastmine
2. Kutse- ja täiendushariduse arendamine
3. Põhiväärtuste arendamine kohalikus haridussüsteemis
4. Õpetaja ametikoha väärustumine
5. Õpilaste võimetekohasusega arvestamine ja nende aktiivne toetamine
**Horisontaalsed fookused**
1. Ühenduste parendamine (teed, sh kergteed, ühistransport, raudtee, soojatrassid, vee- ja kanalisatsioonitrassid jms)
2. Keskkonna hoidmine, sh energiasääst
3. Piirkondliku, riigisesise ja rahvusvahelise (eelkõige Venemaa ja Läti) koostöö arendamine
### Maakondliku/piirkondliku mõjuga projektid
| Jrk | KOV | Projekti nimi | Valdkondlik fookus | Horisontaalne fookus | Projekti lühikirjeldus / tulemus | Vastutaja / partnerid | Tähtaeg | Maksumus |
|-----|-----|----------------------------------------------------|--------------------|----------------------|-----------------------------------------------------------------------------------------------|----------------------------------------|---------|----------|
| 1 | Meremäe | Meremäe kooli renoveerimine ja võimla laiendamine | 1 | 3 | Koolihoone täielik renoveerimine ja võimla laiendamine. Kooli staadioni rekonstrueerimine | KOV / Setomaa Valdade Liit | 2020 | 2 000 000 |
| 2 | Rõuge | Sänna Kultuurimõisa edasiarendus | 2 | 1, 2 | Kultuurimõise hoone täielik renoveerimine seest ja väljast - köikide ruumide ja välisfassaadi täielik korda tegemine | KOV / MTÜ Sänna Kultuurimõis | 2020 | 500 000 |
| 3 | Võru 1 | Võru Lasteaed Okasroosike ehitise projekteerimine ja rekonstrueerimine | 1 | 2 | Lammutamine ja uue energiasäästliku hoone projekteerimine ja ehitus | KOV | 2018 | 2 420 000 |
| 4 | Võru 1 | Võru Lasteaed Punamütsike ehitise projekteerimine ja rekonstrueerimine | 1 | 2 | Rek. projekti koostamine ja rekonstrueerimine või uue ehitus | KOV | 2018 | 3 000 000 |
| 5 | Võru 1 | Võru Lasteaed Päkapikk ehitise projekteerimine ja rekonstrueerimine | 1 | 2 | Rek. projekti koostamine ja osaline rekonstrueerimine | KOV | 2020 | 2 000 000 |
| Nr | Võru l | Projekti nimi | Kategooria | Tüüp | Projektide eesmärk | Alus | Aasta | Summa |
|----|--------|---------------|-----------|------|-------------------|------|-------|-------|
| 6 | Võru l | Võru Lasteaed Sõleke ehitise projekteerimine ja rekonstrueerimine | 1 | 2 | Rek. projekti koostamine ja hoone täielik rekonstrueerimine | KOV | 2016 | 2 880 000 |
| 7 | Võru l | Lasteaedade mänguväljakute ja õuealade rekonstrueerimine | 1,2 | 2 | Lasteaedade Okasroosike, Punamütsike, Päkapikk, Sõleke mänguväljakute ja õueala rek. projekti koostamine ja rekonstrueerimine | KOV | 2020 | 600 000 |
| 8 | Võru l | Võru Kesklinna Kooli ehitist projekteerimine ja rekonstrueerimine | 1 | 2 | Rek projekti koostamine ja kooli A-korpuse osaline rekonstrueerimine ning töökojahoone täiemahuline rekonstrueerimine | KOV | 2018 | 1 100 000 |
| 9 | Võru l | Võru Järve kooli juurdeehitise (sh parkla) projekteerimine ja ehitus ning erivajadustega laste jaoks kompetentsikeskuse rajamine. | 1,2 | 2,3 | Võru Järve kooli juurdeehitiste (sh parkla) projekteerimine ja ehitus ning erivajadustega laste jaoks kompetentsikeskuse rajamine (lastehoid, päevakeskus, rehabilitatsiooniteenused) | KOV | 2017 | 1 170 000 |
| 10 | Võru l | Kvaliteetse infotehnoloogilise keskkonna loomine | 1 | 1 | Haridusasutuste infotehnoloogiliste vahendite soetamine ja optilise kaablivõrgu laiendamine ning wifi võrkude korratamine | KOV | 2020 | 900 000 |
| 11 | Võru l | Keskkonnahariduse edendamine ja keskkonnateadlikkuse suurendamine | 3 | 2,3 | Keskkonnateadlikkuse, sh energiasäästu alase teadlikkuse tõstmine. Kampaaniate ja ürituste korraldamine (energianädal, rattapäev jms) | KOV | 2020 | 75 000 |
| 12 | Võru l | Võru Kunstikooli uute ruumide projekteerimine ja rekonstrueerimine | 3 | 2 | Võru Kunstikooli uute ruumide projekteerimine ja rekonstrueerimine | KOV | 2020 | 500 000 |
| 13 | Võru l | Keskkonnahariduse keskus | 3 | 2,3 | Olemasolevate haridusasutuste baasil keskkonnahariduse keskuse loomine | MTÜ | 2020 | 100 000 |
| 14 | Maakond | Vana-Võrumaa eelkooliealiste laste võru keele ja kultuuri õpe | 3 | 3 | Vana-Võrumaa umbes 15 lasteaia keelepesarühmade õpetajate töö koordineerimine, nende nõustamine kohapeal ja koolitustel Võru Instituudis, hoidmaks võru keelt igapäevases kasutuses | Võru Instituut / Haridus- ja teadusministeerium, Võrumaa lasteaiad, Vana-Võrumaa KOVid | 2020 | 222 000 |
| 15 | Maakond | Võru keele ja kultuuri õppe ning võrukeelse ainetundide regulaarne toimimine Vana-Võrumaa koolides. Võru keelest ja kultuurist teadlike õpetajate ringi laiendamine: nende leidmine ja neile (täiendus)koolituse pakkumine, hoidmaks võru keelt igapäevases kasutuses | 3 | 3 | Võru keele ja kultuuri õppe ning võrukeelse ainetundide regulaarne toimimine Vana-Võrumaa koolides. Võru keelest ja kultuurist teadlike õpetajate ringi laiendamine: nende leidmine ja neile (täiendus)koolituse pakkumine, hoidmaks võru keelt igapäevases kasutuses | Võru Instituut / Vana-Võrumaa koolid, maavalitsused, Tartu Ülikool | 2020 | 150 000 |
| Jrk | KOV | Projekti nimi | Valdkondlik fookus | Horisontaalne fookus | Projekti lühikirjeldus / tulemus | Vastutaja / partnerid | Tähtaeg | Maksimus |
|-----|-------|-------------------------------------------------------------------------------|--------------------|----------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------|---------|----------|
| 1 | Antsla| Antsla Gümnaasiumi C-korpuse renoveerimine | 1 | 2 | Hoone soojustamine, ventilatsiooni ehitamine, elektrijuhtmestiku vahetamine, ruumilahenduse osaline muutmine ja jõusaali ehitamine | KOV | 2020 | 1 350 000|
| 2 | Antsla| Antsla Gümnaasiumi B-korpuse renoveerimisprojekti koostamine ja renoveerimine | 1 | 2 | Hoone B-korpuse renoveerimine ja soojustamine | KOV | 2020 | 3 000 000|
| 3 | Antsla| Lasteaia mänguväljaku ja liiklusplatssi uuendamine ja ehitamine. | 5 | | Uuendatakse Lusti lasteaia vananenud mänguatraktsioonid ning liikluskasvatuse eesmärgil tähistatakse lasteaia hoovilal liiklusala. Eelnevalt renoveeritakse asfaltplats | KOV | 2016 | 50 000 |
| 4 | Haanja| Haanima keelepesä | 3 | | Võrukeelse lastehoiu - keelepesä - korraldamine | MTÜ Haani / KOV, Võru Instituut | 2020 | 120 000 |
| 5 | Haanja| Haanja koolimaja soojustamine ja akende (osaline) vahetamine | 1 | 2 | Kahe vanema ehitusjärgu akende välja vahetamine, välisseinte ja sokli soojustamine | KOV | 2018 | 90 000 |
| 6 | Lasva | Kääpa põhikooli staadioni rekonstrueerimine | 1 | | Staadioni rekonstrueerimine - jooksuradade, jalgpalli- ja kergejõustiku väljaku rajamine | KOV | 2018 | 100 000 |
| 7 | Lasva | Kääpa lasteariarühma mänguväljaku rajamine | 1 | | Ühe rühma jaoks nõuetekohase mänguväljaku rajamine | KOV | 2017 | 20 000 |
| 8 | Misso | Õpilaskodu renoveerimine | 1 | 2 | Õpilaskodu renoveerimine | KOV / Misso Haldus OÜ | 2015 | 40 000 |
| 9 | Mõniste| Mõniste Kooli hoone soojustamine | 1 | 2 | Koolihoone energiaauditi teostamine, projekteerimine, hoone rekonstrueerimine | KOV | 2019 | 170 000 |
Maksimus kokku: 20 783 400
| Nr | Haridusvaldkond | Projekt | Projekti osad | Kokku | Projektide eesmärk | Projektide toetamise aasta | Maksimumi summa | Summa |
|----|-----------------|---------|---------------|-------|--------------------|--------------------------|----------------|-------|
| 10 | Sõmerpalu | Sõmerpalu valla lasteaia "Lepatriinu" siseruumide osaline rekonstrueerimine | 1 | 2 | Olemasoleva lasteaia hoone ühe osa rekonstrueerimine - sõimerühma mängutuba, riietusruum, magamistuba ja luukse uuenduslik loovusruum | KOV | 2016 | 61 000 |
| 11 | Sõmerpalu | Osula Põhikooli õpikeskkonna kaasajastamine | 1, 3, 4, 5 | 2 | Osula Põhikooli hoone abiruumide (tehnoloogiaõpetuse materjalide hoiuruum, spordivahendite hoiuruum) ehitamine, loodusaineet klassi kaasajastamine, inventariseerimine ja välise tugimüüri rekonstrueerimine | KOV | 2020 | 75 000 |
| 12 | Sõmerpalu | Sõmerpalu Põhikooli õpikeskkonna kaasajastamine | 1, 3, 4, 5 | 2 | Sõmerpalu Põhikooli katuse osaline vahetus, ventilatsiooni väljaehitus, sõokla remont. Välsfassaadi ja hoone vundamendi soojustus, raamatukogu sissepääsu ehitus | KOV | 2020 | 280 000 |
| 13 | Urvaste | Kuldre Kooli spordihoone rekonstrueerimine | 1, 5 | 2, 3 | Spordihoone, kus on võimalik läbi viia nii maakondlikke kui ka üleriigilisi spordivõistlusi, rekonstrueerimine | KOV / SK Urvaste, Võrumaa Spordiliit, Eesti Korvpalliliit | 2017 | 750 000 |
| 14 | Urvaste | Kuldre Kooli katlamaja rekonstrueerimine | | 2 | Katlamaja hoone (töötab hakkepuidul) ja selle juurde kuuluvate soojaratasside pikkusega 100 m rekonstrueerimine | KOV | 2017 | 500 000 |
| 15 | Varstu | Krabi kooli ja õpilaskodu vahelise kergliiklustee rajamine | | 2 | Kergliiklustee pikkusega 1,1 km ehitamine | KOV | 2018 | 132 000 |
| 16 | Võru v | Parksepa lasteaia rekonstrueerimine | 1, 3, 4 | 2 | Rühmaruumide rekonstrueerimine, kaasaegsete õppevahendite soetamine, mööblit kaasajastamine | KOV | 2020 | 20 000 |
| 17 | Võru v | Väimela lasteaia rekonstrueerimine | 1, 3, 4 | 2 | Rühmaruumide rekonstrueerimine, kaasaegsete õppevahendite soetamine, mööblit kaasajastamine | KOV | 2018 | 250 000 |
**Maksimumus kokku** 7 008 000
**Maakondliku/piirkondliku ja kohaliku mõjuga projektid kokku** 27 791 400
|
<urn:uuid:b940d301-be02-4281-b266-0748526b7e72>
|
CC-MAIN-2017-22
|
http://voru.maavalitsus.ee/documents/181637/6358001/Lisa+7+Haridusvaldkonna+rakenduskava.pdf/4a867592-2429-4410-b4b9-797c3eaff524
|
2017-05-22T15:39:33Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-22/segments/1495463605188.47/warc/CC-MAIN-20170522151715-20170522171715-00467.warc.gz
| 387,129,747
| 4,068
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999979
|
ekk_Latn
| 0.999988
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
2938,
6082,
9332,
11798
] | 0
|
[
0.703125,
0.13671875,
0.059326171875,
0.09375,
0.004150390625,
0.00125885009765625
] |
Keila linn ja Läti Vabariigi Sigulda rajooni vahelised kontaktid said alguse 1965. aastal. Sellest ajast alates on vastastikused suhted arenenud sõbralikkuse ja teineteisemõistmise vaimus. Lähtudes sidemete kiirest arengust ja võttes arvesse läbirääkimiste tulemusi kahe omavalitsuse delegatsioonide kohtumistelt 30. mail 2008. a Keilas ja 19. septembril 2008. a Siguldas, on nimetatud omavalitsuste esindajad otsustanud sõpruse kinnitamiseks ning vastastikuste sidemet laiendamiseks alla kirjutada koostöökokkuleppe ja seda täiendava protokolli.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 13 lõigete 1 ja 4, Keila Linnavolikogu 19. juuni 2007. a määrusega nr 22 kinnitatud Keila linna põhimääruse § 54 lõike 2 alusel Keila Linnavolikogu
otsustab:
1. Sõlmida Keila linna ja Läti Vabariigi Sigulda rajooni vahel koostöökokkulepe (lisatud).
2. Volitada punktis 1 nimetatud koostöökokkuleppele alla kirjutama linnavolikogu esimeest Andrus Loog’i ja linnapead Tanel Mõistus’t.
3. Kirjutada alla Keila linna ja Läti Vabariigi Sigulda rajooni vahel koostöökokkulepet täiendav koostööprotokoll (lisatud).
4. Volitada punktis 3 nimetatud koostöökokkulepet täiendavale koostööprotokolliile alla kirjutama linnapead Tanel Mõistus’t.
5. Otsus jõustub vastuvõtmisest.
6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest
Andrus Loog
Linnavalikogu esimees
Koostöökokkulepe Sigulda (Läti Vabariik) ja Keila (Eesti Vabariik) vahel
Keila ja Sigulda vahelised kontaktid said alguse 1965. aastal. Esimene koostöökokkulepe kirjutati alla 1982. aastal, millest alates on vastastikused suhted arenenud sõbralikkuse ja teineteisemõistimise vaimus.
Lähtudes sidemete kiirest arengust ja võttes arvesse läbirääkimiste tulemusi kahe omavalitsuse ametlike delegatsioonide kohtumistelt 30. mail 2008. a Keilas ja 19. septembril 2008. a Siguldas, on nimetatud omavalitsuste esindajad otsustanud alla kirjutada käesoleva koostöökokkuleppe.
Koostöökokkuleppe allakirjutamisega soovivad Keila ja Sigulda:
- õppida teineteiselt ja aidata teineteist ning toetada mölema omavalitsuse elanike vaheliste kontaktide laienemist;
- anda omapoolne panus kahe rahva vahelise sõpruse arengusse laialdaste turismi-, kultuuri-, spordi-, haridus-, rahvatervise- ja majandussidemete toetamise kaudu;
- regulaarselt kooskõlastada vastastikune tegevus mölema omavalitsuse asutuste, organisatsioonide ja elanike, eelkõige aga noorte vaheliste suhete edasiarendamiseks, sest noorte tegevusest sõltub meie kahe linna koostöö tulevik.
Keila ja Sigulda ühine eesmärk on sõpruse kinnistamine ning vastastikuste sidemete laiendamine, et läbi sihkindla koostöö aidata kaasa rahu kestmisele maailmas.
Käesolev koostöökokkulepe on alla kirjutatud kahes eksemplaris, inglise-, eesti- ja lätikeelne tekst on võrdse jõuga.
Siguldas ............... 2008. a
Keila linna nimel
Andrus Loog
Keila Linnavalikogu esimees
Tanel Mõistus
Keila linnapea
Sigulda rajooni nimel
Talis Pukitis
Sigulda Rajoonivolikogu esimees
Janis Zilvers
Sigulda Rajoonivolikogu aseesimees
Keila linna (Eesti) ja Sigulda rajooni (Läti) vahelise koostööprotokoll
aastateks 2009-2011
27. novembril 2008. aastal sõlmisid Keila linna ja Sigulda rajooni esindajad sõpruslinnade lepingu ning otsustati koostada koostööprotokoll.
Läbirääkimiste tulemusena ja võttes arvesse mölema Poole erinevate eluvaldkondade esindajate ettepanekuid, sõlmitakse käesolev Protokoll, mis kirjutatakse alla hr Tanel Möistuse, Keila linnapea ja hr Talis Pukitiise, Sigulda Rajoonivolikogu esimees poolt.
Vastavalt Koostöölepingule, mis selgelt väljendab soovi täita lepingu kohustusi, jõudsid mölemad Pooled ühisele arusaamisele järgmistes küsimustes:
1. Koostööd jätkatakse samadel alustel kui 1965-2008. aastatel järgmistes tegevusvaldkondades:
- kultuur, haridus ja noorsootöö;
- turism ja sport;
- majandus ja äritegevus;
- sotsiaalne heaolu;
- kodanikeorganisatsioonide vaheline koostöö,
- jätkusuutlik areng ja keskkonnakaitse.
2. Pooled on huvitatud kohalike omavalitsuste, koolide, kodanikeühenduste ja muude juriidiliste ja füüsiliste isikute vaheliste kontaktide arendamisest.
3. Uusi koostöövõimalusi kasutades vahetatakse kogemusi ja teavet omavalitsuste tegevuse valdkonnas. Omavalitsuste haldusalaasutustel on õigus algatada kontakte ja kogemustevahetust valdkondades, mida ei ole protokollis eraldi märgitud. Selleks, et oleks võimalik hinnata vastastikut koostööd tervikuna, teavitatakse niisugustest projektidest Poolte juhtkondi.
4. Vastastikuse koostöö laiendamise ja edendamise eesmärgil otsivad Pooled võimalusi ühisprojektide teostamiseks kaasates oma koostööpartnereid teistest riikidest.
5. Pooled jätkavad koostööd kultuurivaldkonnas. Programm hõlmab kunstinäituste vahetamist, kunstnikke ja õpilaste kohtumisi, kooride ja rahvakunstirühmade külastäkike jne. Toetatakse kutseliste ja harrastusrühmade koostööd. Konkreetsete projektide elluviimine sõltub erilepingutest ja mölema Poole majanduslikest jm. võimalustest.
6. Poolte esindajad edendavad spetsialistide koostööd turismi- ja spordivaldkonnas, korraldavad võistlusi ja huvirühmade külastusi. Erilist tähelepanu pööratakse kodanike külastäkikudele. Mölemad pooled teavitavad teineteist oma spordi- ja vabaaja üritustest ning toetavad Sigulda ja Keila spordiklubide vahelisi otsekontakte. Konkreetsete projektide teostamine sõltub mölema Poolte rahalistest võimalustest.
7. Pooled teevad koostööd mölemaid Pooli huvitava teabe ja kogemuste vahetamisel noortega seotud küsimustes. Pooled ergutavad noorsoovahetusi ning tutvumist üksteisega ja teineteise kommete ja tavadega. Noorsoovahetust edendatakse laste suvelaagritest osavõtu vormis vastavalt partneritevahelisele koostööle.
8. Mölemad Pooled aitavad kaasa ettevõtete vaheliste otsesidemete loomisele. Pooled toetavad ettevõtete vahelist koostööd ja teavitavad teineteist investeerimisvõimalustest oma omavalitususes. Mölemad Pooled uurivad võimalusi kasutamaks Euroopa Liidu programme ettevõtluse ja muude majandustegevuse sektorite arenguks.
9. Pooled edendavad kogemuste vahetamist sotsiaaltöövaldkonnas ja leiavad võimalusi kodaniketühinduste liikmete vahelise koostöö algatamiseks. Sotsiaaltöötajate vahetust organiseeritakse nii riikliku kui ühiskondliku sotsiaaltöö vallas. Samuti leitakse võimalusi sotsiaalteenuseid pakkuvate vabataktlike organisatsioonide kohtumisteks ja koostööks.
10. Arvestades oma riiklikke eelistusi ja olemasolevaid vahendeid, teevad Pooled ühiste huvide ja kasu saamise eesmärgil koostööd keskkonnavaldkonnas. Pooled vahetavad asjakohaseid kogemusi, keskkonnaalast teavet, aitavad kaasa teineteise ettevõtete, kodaniketühinduste ja elanike vaheliste otsesidemete loomisele keskkonnakaitse ja jatkusuutliku arengu saavutamise eesmärgil.
11. Koostöö käesoleva protokolli alusel toimub järgmistel tingimustel:
- külalastaja kannab reisikulud;
- vastuvõtja kannab kohalviibimisega seotud kulud;
- erijuhtudel lepitakse rahastamine kokku erilepinguga.
12. Pooled kohtuvad üks kord aastas, kas Siguldas või Keilas, kus mölema Poole ametlikud delegatsioonid arutavad koostöö tulemusi, määravad eelistused ja koostavad koostöökava järgmise aasta kohta.
Käesolev protokoll on sõlmitud kolmeks aastaks ja see laiendab koostöökokkulepet. Protokoll on koostatud kolmes sisult identses ja võrdset jõudu omavas eksemplaris eesti, läti ja inglise keeles ning jõustub päraast allkirjastamist.
Siguldas 27. novembril 2008
Keila linna poolt
Tanel Mõistus
Keila linnapea
Sigulda rajooni poolt
Talis Pukitis
Sigulda Rajoonivolikogu esimees
|
<urn:uuid:11094df0-fcc1-4227-bd42-05d4a78059b7>
|
CC-MAIN-2022-27
|
http://web.keila.ee/30642
|
2022-07-03T10:46:22+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-27/subset=warc/part-00150-48f675b2-7fd4-43af-adb3-2a4ea7f82193.c000.gz.parquet
| 61,537,972
| 3,009
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999974
|
ekk_Latn
| 0.999989
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1262,
1435,
3105,
5471,
7630
] | 2
|
[
0.0252685546875,
0.2314453125,
0.6171875,
0.1162109375,
0.00592041015625,
0.001983642578125
] |
Pärgade panek Tallinna vabastamisel langenud nõukogude sõjameeste mälestussamba juurde
22. septembril kogunesid sajad tallinlased Tallinna saksa fašistlikest röövvallutajatest vabastamise eest peetud lahinguis langenud Nõukogude sõjameestele püstitatud mälestussamba juurde. Siin toimus miiting, mis oli pühendatud sõjameeste ja partisanide mälestusele, kes andsid oma elu eesti rahva õnne eest.
Mälestussamba juurde asetasid Tallinna töötajate ja Tallinna garnisoni esindajad rohkesti elavaist lilledest pärgi.
Pärgade panek toimus samuti ka teistele Tallinna vabastamise eest langenud Nõukogude sõjameeste haudadele. (ETA)
|
<urn:uuid:fbfc672e-f4b6-4a22-a1e7-7c8d6663396d>
|
CC-MAIN-2018-05
|
http://monument.ee/lv/muud-teemad/mujal-eestis/tallinn-pronkssodur-punane-taht-25-09-1954.pdf
|
2018-01-18T01:44:21Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-05/segments/1516084887054.15/warc/CC-MAIN-20180118012249-20180118032249-00248.warc.gz
| 239,451,237
| 242
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999967
|
ekk_Latn
| 0.999967
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
627
] | 1
|
[
0.002960205078125,
0.875,
0.1220703125,
0.0015411376953125,
0.000019669532775878906,
0.000011026859283447266
] |
MÄRKUSED:
1. JOONISEL KUIJUTATUD RUUMILAHENDUS ON TINGLIK JA TAPSUSTATAKSE EHKUHINDUSTE KORRALDUSKOOSTI.
2. JOONISTE VÄLJATROKKID ON VALGUS- JA NISKUSTUNDLIKUD.
3. JOONISTE JUURDE KUULUB LAHUTAMATU OSANA SELETUSKIRJU.
LEPPEMÄRGI:
PLANEERINGUGA HAARATAVA ALA PIIR
PLANEERITAV KINNISTU
OLEMASOLEVAD HOONED
SÄILITATAV KAEV
OLEMASOLEV KÖRGHALJASTUS
OLEMASOLEV SÕIDUTEED
OLEMASOLEV SÕIDUSUUND
LIKVIDEERITAV VÕI ÜMBERTÖSTETAV OBJEKT
TULETORJEKUJADEST TULENEV EHTUSPIIRANGUTEGA ALA
KOHTUSULIK EHTUSJOON
PLAN. HOONESTATAV ALA
PLAN. TULEMÜÜR
PLAN. TULETÖKKESINE (KIVISEIN)
PLAN. HARJAUJON JA KATUSEKALDE SUUND
PLAN. JUURDEPÄÄS
PLAN. PAEKIVIMÜÜR
PLAN. VARAV
PLAN. AED (PAKSUS 50 CM NÄITEKS KROHIMÜÜR VÕI SEPISAEDE SOKLIL.)
KRUNDISISEN PARKIMISOIMALUS
PLANEERITUD SIHTOTSTARVE
VÄIKEELAMUMAA 50%, ARIMA 50%
KRUNDI Aadress
KRUNDI KÜLA
KRUNDI SIHTOTSTARVE
HOONETE ARV KRUNDI
KRUNDI KORRUDELÜÜS PROSENT
MAX KORRUDELÜÜS
PRÜGIKASTID
TULETORJE HÜDRANT
0507–26
KURESSAARE LINNAVALITSUS
JUHATAJA I. HIMMIST
KOOSTAS P. HEIN
KUUPÄEV 03.05.2007
STAAD. LEHT LEHTI
PLAN. 4 5
00 KLOTOID
KURESSAARE PKK 23
TEL. 453 3723
FAX 508 4489
REG. NR. 10027096
M 1:250
PLANEERINGU PÕHIJOONIS
|
<urn:uuid:89081dae-9a9c-4396-9ebc-81ee4d4c9512>
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/372-07/Lasteaia%202%20p%C3%B5hijoonis.pdf
|
2024-09-07T23:00:43+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00271-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 270,428,734
| 583
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.970485
|
ekk_Latn
| 0.970485
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1163
] | 1
|
[
0.45703125,
0.5,
0.036865234375,
0.00396728515625,
0.000244140625,
0.000133514404296875
] |
Juhend töölehele Õpilasuurimuse või praktilise töö idee
Õpilasuurimuse või praktilise töö idee Jääaja Keskusest
Jääaja Keskusest saadud ideedega põhjal võivad õpilased koostada oma õpilasuurimusi või teostada praktilisi töid koolis, kodukohas või mujal.
**Sihtgrupp:** gümnaasiumiõpilased
**Koht:** Jääaja Keskus
**Aeg:** kogu õppeaasta
**Programmi kestus:** 2-3 tundi
**Seos õppekavaga:** Gümnaasiumi RÕK § 18. (3) Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele:….4) kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.
**Õppematerjalid:** Tööleht *Leia Jääaja Keskusest teema oma uurimusele või praktilisele tööle!*
**Programmi kirjeldus:**
**I Sissejuhatus:**
Juhendaja tutvustab päevakava ja kodukorda. Seejärel saavad õpilased ~15 minutit tutvuda ekspositsiooniga ja leida vastuse küsimusele, milliste elukutsetega inimesed on aidanud kaasa Jääaja Keskuse valmimisele.
**II Teema arendus**
- Õpilased täidavad töölehe 1. ülesande ja valivad endale rolli, millest lähtuvalt soovivad nad oma uurimust või praktilist tööd teostada.
- Õpilased täidavad töölehe 2. ülesande: valivad välja igal korrusel 3 neile kõige enam huvi pakkuvat eksponaati/objekti ja sõnastavad oma rollist lähtuvalt ideid või uurimisküsimusi oma praktilise töö või uurimuse kavandamiseks. Töölehti võib täita paaristööna või individuaalselt
- Õpilasedmoodustavad väikesed rühmad 4-6 õpilast ja tutvustavad oma ideid valides välja 3-5 paremat ja esitlevad neid kaaslastele (kui klassil on aega vähe, siis võib see etapp jäädä ka kooli)
**III Kokkuvõte**
Iga õpilane saab öelda, mida oleks tahtnud ta ise teha Jääaja Keskuse ekspositsiooni loomisel või kas ja kellenla tahaks ta töötada Jääaja Keskuses
|
<urn:uuid:0f8aced1-e29e-4b51-9d0f-794dbfab850a>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://jaaaeg.ee/wp-content/uploads/2018/09/juhend_toolehele_opilasuurimuse_voi_praktilise_too_idee.pdf
|
2024-08-04T23:45:09+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 259,203,915
| 741
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999959
|
ekk_Latn
| 0.999959
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1761
] | 1
|
[
0.1943359375,
0.6171875,
0.1611328125,
0.0247802734375,
0.00067901611328125,
0.0005645751953125
] |
| Aeg | Esmaspäev | Teisipäev | Kolmapäev | Neljapäev | Reede |
|--------------|---------------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------------------------------|
| 13.00-13.15 | Laste vastuõtt PPR | Laste vastuõtt PPR | Laste vastuõtt PPR | Laste vastuõtt PPR | Laste vastuõtt PPR |
| 13.15-14.00 | Värskesõhus viibimine (halva ilma korral saalis või klassis): | Värskesõhus viibimine (halva ilma korral saalis või klassis): | Värskesõhus viibimine (halva ilma korral saalis või klassis): | Värskesõhus viibimine (halva ilma korral saalis või klassis): | Värskesõhus viibimine (halva ilma korral saalis või klassis): |
| 14.00-15.00 | Õppetöö: tundides alustatud ülesannete lõpetamine; koduste ülesannete lahendamine | Õppetöö: tundides alustatud ülesannete lõpetamine; koduste ülesannete lahendamine | Õppetöö: tundides alustatud ülesannete lõpetamine; koduste ülesannete lahendamine | Õppetöö: tundides alustatud ülesannete lõpetamine; koduste ülesannete lahendamine | Õppetöö: tundides alustatud ülesannete lõpetamine; koduste ülesannete lahendamine |
| 15.00-15.15 | Teepaus | Teepaus | Teepaus | Teepaus | Teepaus |
| 15.15-16.00 | Spordisaalis (spordimängud), mängutoas( arendavad ja lauamängud) või metodikakabinetis (interaktiivsed mängud ja logopeedilised mängud) viibimine | Spordisaalis (spordimängud), mängutoas( arendavad ja lauamängud) või metodikakabinetis (interaktiivsed mängud ja logopeedilised mängud) viibimine | Spordisaalis (spordimängud), mängutoas( arendavad ja lauamängud) või metodikakabinetis (interaktiivsed mängud ja logopeedilised mängud) viibimine | Spordisaalis (spordimängud), mängutoas( arendavad ja lauamängud) või metodikakabinetis (interaktiivsed mängud ja logopeedilised mängud) viibimine |
| 16.00-16.30 | Õppetöö huviringides:
• lauamängud;
• joonistamine (pliatsid, viltpliatsid, värvilised kriidid);
käeline tegevus (voolimine, paberist meiserdamine);
Vaba aeg (igaüks valib endale sellise tegevuse, millega ta tahab tegeleda) | Mõtlemist arendavad ülesandeid:
• lugemine;
• viktoriinid;
• peamurdmis-ülesandeid
Vaba aeg (igaüks valib endale sellise tegevuse, millega ta tahab tegeleda) | Õppetöö huviringides:
• lauamängud;
• joonistamine (pliatsid, viltpliatsid, värvilised kriidid);
käeline tegevus (voolimine, paberist meiserdamine);
Vaba aeg (igaüks valib endale sellise tegevuse, millega ta tahab tegeleda) | Mõtlemist arendavad ülesandeid:
• lugemine;
• viktoriinid;
• peamurdmis-ülesandeid
Vaba aeg (igaüks valib endale sellise tegevuse, millega ta tahab tegeleda) | Õppetöö huviringides:
• lauamängud;
• joonistamine (pliatsid, viltpliatsid, värvilised kriidid);
käeline tegevus (voolimine, paberist meiserdamine);
Vaba aeg (igaüks valib endale sellise tegevuse, millega ta tahab tegeleda) |
Koostas: Aleksandra Buhvestova, ppr kasvataja
Kooskõlastatud: Jekaterina Voronova, õppealajuhataja kt
|
<urn:uuid:97e1798b-a013-423e-bb49-2db5e8111a5b>
|
CC-MAIN-2019-04
|
https://kjag.ee/other/konsult/Pp-ruhm-1-2018-19.pdf
|
2019-01-21T15:14:07Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-04/segments/1547583792784.64/warc/CC-MAIN-20190121131658-20190121153658-00176.warc.gz
| 551,243,530
| 1,206
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999957
|
ekk_Latn
| 0.999957
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
4174
] | 0
|
[
0.6015625,
0.06884765625,
0.08056640625,
0.234375,
0.00811767578125,
0.00799560546875
] |
10. TÖKKEPUU
Territoriiumile pääsemiseks tuleb rajutada vasakul olevat avaraadi rüppu ning seejärel öelda, et oled EVELI külaeline kokkulepitud kakkumisele.
2. PARKLA
3. PEAMAJA
3.1 siinsepärs
3.2 siinsepärs
4. EVEL 64200 (5. korrus ruum 504)
5. Koosolekuke ruum 207 (II korrus)
6. OSOONIMAJA
6.1 Koosolekuke ruum 8. korrus
|
<urn:uuid:aa42aaec-dae3-4e37-a8b3-d3563ac65cc7>
|
CC-MAIN-2018-43
|
http://www.evel.ee/File/Teekond%20EVELi.PDF
|
2018-10-23T07:24:53Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-43/segments/1539583516117.80/warc/CC-MAIN-20181023065305-20181023090805-00094.warc.gz
| 447,413,771
| 156
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999112
|
ekk_Latn
| 0.999112
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
324
] | 1
|
[
0.0076904296875,
0.9765625,
0.0167236328125,
0.000736236572265625,
0.00002765655517578125,
0.000022292137145996094
] |
Ultrahelisüsteemide ja -andurite hooldamine ja puhastamine
Sisukord
1 Lugege seda kõigepealt ................................................................. 7
Kliendi kommentaarid .................................................................. 9
Klienditeenindus ........................................................................... 10
Kasutajateabe kokkulepped ....................................................... 10
Varustus ja tarvikud ...................................................................... 11
2 Ohutus .......................................................................................... 13
Hoiatused ja ettevaatusabinõud .................................................. 13
Glutaaraldehüüdi mõju .................................................................. 17
Latekstoodete hoiatus .................................................................. 17
FDA meditsiiniline hoiatus lateksi suhtes .................................. 18
Infektsiooni ohjamine .................................................................. 19
Transmissiivne spongiosne entsefalopaatia .................................. 21
Anduri katted ............................................................................... 21
3 Süsteemide ja andurite desinfektsiooni- ja puhastusvahendid ............ 25
Desinfektsiooni- ja puhastusvahendite teave .................................. 25
Desinfitseerimisvahendi efektiivsust mõjutavad tegurid .................. 27
Desinfitseerimis- ja puhastusvahendite valimine ............................. 27
4 Süsteemi puhastamine ja hooldus .................................................. 31
Desinfitseerimis- ja puhastusvahendid süsteemi pindadele .......... 32
Süsteemi ja EKG-andurite puhastamine ja desinfitseerimine ........... 34
Süsteemi ja EKG-seadmete puhastamine .................................. 36
Süsteemi ja EKG-seadmete pindade desinfitseerimine .............. 37
Lumify süsteemi hooldus ............................................................. 38
Juhtkuuli puhastamine .................................................................. 38
Sisukord
Süsteemi õhufiltrri puhastamine ................................................................. 39
Vahelduvvooluadapteri puhastamine ja desinfitseerimine .................. 40
5 Anduri hooldus ....................................................................................... 43
Andurite puhastamise, desinfitseerimise ja steriliseerimise definitsioonid ................................................................. 43
Anduri hooldusmeetodid ........................................................................... 45
Juhised automatiseeritud töötlemisseadme (AR) jaoks ...................... 48
TEE-andurite automatiseeritud desinfektorite ja puhastite-desinfektorite juhised ................................................................. 50
Mitte-TEE-anduri hooldus ..................................................................... 53
Mitte-TEE-anduri hoiatused ja ettevaatusabinõud .............................. 54
Mitte-TEE-andurite, kaablite ja konnektorite puhastamine ............ 60
Mitte-TEE-andurite nõrk desinfitseerimine .......................................... 63
Mitte-TEE-andurite tugev desinfitseerimine ........................................ 65
Mitte-TEE andurite steriliseerimine ..................................................... 68
USB-anduri hooldus .............................................................................. 71
USB-andurite hoiatused ja ettevaatusabinõud ................................. 72
USB-andurite, kaablite ja konnektorite puhastamine ...................... 78
USB-andurite nõrk desinfitseerimine .................................................. 81
USB-andurite tugev desinfitseerimine ................................................ 83
USB-andurite steriliseerimine ............................................................. 86
TEE-anduri hooldus .............................................................................. 87
TEE-andurite hoiatused ja ettevaatusabinõud ................................. 88
TEE-andurite juhised ............................................................................ 96
TEE-andurite puhastamine ja desinfitseerimine ............................... 99
TEE-anduri, kaabli, konnektori ja käepideme puhastamine ............ 100
TEE kaabli, konnektori ja käepideme nõrk desinfitseerimine .......... 104
TEE-andurite (painduv vars ja distaalne ots) põhjalik desinfitseerimine ja steriliseerimine ........................................ 105
Ultraheli ülekandegeelid .................................................................... 108
6 Anduri ladustamine ja transport .......................................................... 111
Anduri transportimine ........................................................................... 111
| Hoidmine transpordil | 111 |
|---------------------|-----|
| Igapäevane ja pikaajaline ladustamine | 112 |
Sisukord
1 Lugege seda kõigepealt
Teie Philipsi toote kasutajateave kirjeldab toote kõige laialdasemat konfiguratsiooni maksimaalse arvu valikute ja tarvikutega. Mõni kirjeldatud funktsioon ei pruugi teie toote konfiguratsiooniga saadaval olla.
Andurid on saadaval ainult neis riikides või piirkondades, kus need on heaks kiidetud. Teie piirkonna kohta lisateabe saamiseks võtke ühendust Philipsi kohaliku esindajaga.
Ultrahelisüsteemid ja andurid vajavad korralikku hooldust, puhastamist ja käsitsemist. Mõistlik hooldus sisaldab kontrolli, puhastamist ja vajaduse korral desinfitseerimist või steriliseerimist. Sellest juhendist leiate teavet ja juhiseid teie Philipsi ultrahelisüsteemi ning andurite tõhusa puhastamise, desinfitseerimise ja steriliseerimise kohta. Peale selle aitavad need juhised vältida puhastamisel, desinfitseerimisel ja steriliseerimisel kahjustusi, mis võivad tühistada garantii.
Kasutusjuhendis olev teave kehtib järgmiste ultraheliparaatide kohta:
- Affiniti sari
- ClearVue sari
- CX30
- CX50
- EPIQ sari
- HD5
- HD6
- HD7
- HD11 sari
- HD15
- iE33
- iU22
- Lumify
- Sparq
• Xperius (edasimüüja B. Braun)
Teabe saamiseks Philipsi ultrahelisüsteemide või andurite kohta, mida pole käesolevas dokumentis eraldi välja toodud, vt süsteemi kasutajadokumentatsiooni, mis sisaldab teavet teie süsteemi ja andurite kohta.
Enne süsteemi või selle andurite puhastamist või desinfitseerimist lugege seda kasutusjuhendit ja järgige rangelt kõiki hoiatusi ning ettevaatusabinõusid. Pöörake erilist tähelepanu teabele jaotises Ohutus.
Philipsi ultrahelisüsteemile ja anduritele sobivate desinfitseerimisvahendite ja puhastuslahuste loendi leiate dokumendist Ultrahelisüsteemide ja andurite desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused (saadaval teie süsteemi dokumentatsioonis) või veebilehel „Anduri ja süsteemi hooldus“:
www.philips.com/transducercare
Süsteemi toetatud andurite loetelu vt süsteemi kasutusjuhendist ja kasutajateabe uuendusest (kui see on olemas), mis sisaldab teavet teie süsteemi ja andurite kohta.
Lisateave
• Põhja-Ameerikas helistage Philipsisse numbril 800 722 9377.
• Väljaspool Põhja-Ameerikat võtke ühendust kohaliku Philipsi esindajaga.
• Külalstage veebilehte „Anduri ja süsteemi hooldus“:
www.philips.com/transducercare
See dokument või digitaalmeedium ja selles leiduv teave on ettevõtte Philips omand ja konfidentsiaalne teave ning seda ei või reprodukteerida, kopeerida tervikuna ega osaliselt, kohandada, muuta, teistele avaldada või levitada ilma ettevõtte Philips õigusosakonna eelneva kirjaliku loata. See dokument või digitaalmeedium on möeldud kasutajatele ja litsentsitud neile koos Philipsi seadme ostuga või on ette nähtud regulatiivsete kohustuste täitmiseks, mida nõuavad FDA dokument 21 CFR 1020.30 (ja selle muudatused) ja teised kohalikud seadused. Käesoleva dokumendi kasutamine volitamata isikute poolt on rangelt keelatud.
Philips ei anna antud dokumendile mingisugust garantiit, ei kaudset ega otsest, sh garantii kaubanduslikkuse ja sobivuse kohta mingiks kindlaks otstarbeks.
Philips tagab selle dokumendi täpsuse. Siiski ei vastuta Philips vigade ega väljajätete eest ja jääb endale õiguse teha kõikides toodetes muudatusi töökindluse suurendamiseks ning funktsionaalsuse või disaini parandamiseks täiendava ettteteatamiseta. Philips võib teha igal ajal selles dokumendis kirjeldatud toodetes või programmides täiustusi või muudatusi.
Philips ei taga ega anna garantiiid kasutajale ega ühelegi muule osapoolele selle dokumendi piisavuses mis tahes kindlal eesmärgil kasutamiseks või konkreetse tulemuse saavutamiseks. Kasutaja õigus Philipsi põhjustatud rikke või hooletuse tagajärjel tekkinud kahjustuste korvamisele on piiratud summaga, mille kasutaja on Philipsile tasunud selle dokumendi eest. Ühelgi tingimusel ei vastuta Philips eriliste, kaasnevate, juhuslike, otseste, kaudsete või tulenevate kahjustuste, kahjude, kulude, nõuete või mis tahes kaotatud tulude, andmete, tasude või kulude kohta esitatud nõuete eest.
Dokumendi volitamata kopeerimine võib peale autoriõiguste rikkumise vähendada ka Philipsi võimet pakkuda kasutajatele täpset ja ajakohast teavet.
Affiniti, Affiniti CVx, EPIQ, EPIQ CVx, EPIQ CVxi ja xMATRIX on ettevõtte Koninklijke Philips N.V. kaubamärgid.
Xperius on ettevõtete Koninklijke Philips N.V. ja B. Braun Melsungen AG ühine kaubamärk.
Philipsile mittekuuluvad tootenimed võivad olla nende omanike kaubamärgid.
**Kliendi kommentaarid**
Küsimuste korral kasutajateabe kohta või selles avastatud vea korral helistage USA-s Philipsile numbril 800 722 9377. Väljaspool USA-d helistage kohalikule klienditeeninduse esindajale. Lisaks saate saata e-kirja järgmisele e-postiaadressile:
firstname.lastname@example.org
Klienditeenindus
Klienditeeninduse esindajad vastavad küsimustele ning pakuvad hooldust ja teenindust kogu maailmas. Abi saamiseks võtke ühendust Philipsi kohaliku esindajaga. Klienditeeninduse esindajaga saab konsulteerida ka järgmises kontoris. Samuti võite minna sellele veebisaidile „Kontaktandmed“:
www.healthcare.philips.com/main/about/officelocator/index.wpd
Philips Ultrasound, Inc.
22100 Bothell Everett Hwy
Bothell, WA 98021-8431
USA
800-722-9377
Kasutajateabe kokkulepped
Teabe leidmise ja mõistmise lihtsustamiseks kasutatakse toote kasutajateabes järgmisi tüüpograafilisi kokkuleppeid.
• Köiki protseduurid on tähistatud numbritega ja alamprotseduurid tähtedega. Soovitava tulemuse saamiseks peab tegevusi sooritama nende esitamise järjekorras.
• Täpploendid näitavad kindla funktsiooni või protseduuri üldist teavet. Need ei näita protsesside järjestikkust.
• Süsteemi vasak pool on teist vasakul, kui seisate süsteemi ees ja näoga selle suunas. Süsteem esiosa on süsteemi kasutamise ajal teile kõige lähem osa.
• Andureid ja pliiatsotsikuid nimetatakse mölemaid anduriteks, kui nende erinevus ei ole teksti mõistmiseks tähtis.
Toote ohutuks ja tõhusaks kasutamiseks oluline teave ilmub kasutajateabes järgmisel kujul.
HOIATUS
Hoiatused toovad esile teabe, mis on tähtis teie kui operaatori ja patsiendi ohutuseks.
ETTEVAATUST
Ettevaatusele manitsevad teated viitavad süsteemi kahjustamise ohule, mille tagajärjeks on garantii või hoolduslepingu tühistamine või võimalused patsiendi või süsteemi andmete kaoks.
MÄRKUS
Märkus juhib tähelepanu tähtsale teabele, mis aitab toodet tõhusamalt kasutada.
Varustus ja tarvikud
Varustuse ja tarvikute tellimise kohta teabe saamiseks vt süsteemi Kasutusjuhendit.
Lugege seda kõigepealt
Varustus ja tarvikud
Ultrahelisüsteemide ja -andurite hooldamine ja puhastamine
2 Ohutus
Lugege jaotises sisalduvat teavet, et tagada kõigi ultraheliseadmeid käitavate ja hooldavate isikute ning uuringus osalevate patsientide turvalisus ja süsteemi ning tarvikute kvaliteet.
Teatud kindla puhastamise või desinfitseerimise tegevusega seotud ohutusteave on lisatud selle tegevuse juurde.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Maksimaalse ohutuse tagamiseks puhastus- ja desinfitseerimisvahendite kasutamisel järgige alltoodud hoiatusi ja ettevaatusabinõusid.
HOIATUS
Kõik desinfitseerimisvahendid ei ole kõikide saastumisliikide puhul efektiivsed. Veenduge, et desinfitseerimisvahend oleks sobiv konkreetsele süsteemile või andurile ja et lahuse kontsentratsioon ja kokkupuuteaeg oleks sobivad ettenähtud kliiniliseks kasutuseks.
HOIATUS
Desinfitseerimisvahendeid soovitatakse nende keemilise sobivuse tõttu toote materjalidega, mitte nende bioloogilise efektiivsuse päras. Vt desinfektsioonivahendi bioloogilist efektiivsust selle valmistaja juhtnööridest ja soovitustest, USA toidu- ja ravimiameti ning USA haiguste ennetamise ja törje keskuse juhenditest.
HOIATUS
Kui kasutate valmissegatud lahust, kontrollige lahuse aegumistähtaega.
HOIATUS
Seadmele vajaliku desinfitseerimistaseme määrab kudede tüüp, millega seade kasutamisel kokku puutub, ja kasutatava anduri tüüp. Veenduge, et desinfitseerimisvahendi tüüp sobiks anduri ja selle rakendusega. Teavet desinfitseerimistasemete nõuete kohta vt jaotisest Anduri hooldusmeetodid leheküljel 45. Vaadake ka desinfitseerimisvahendi märgistuse juhiseid ning Infektsioonikontrolli Professionaalide Liidu, USA Toidu- ja Ravimiameti, AIUM-i ametlike teadaannete: „Guidelines for Cleaning and Preparing External- and Internal-Use Ultrasound Transducers and Equipment Between Patients as well as Safe Handling and Use of Ultrasound Coupling Gel“ ning USA Haiguste Ennetamise ja Törje Keskuse soovitusi.
HOIATUS
Järgige puhastus- või desinfitseerimisvahendi tootja soovitusi.
HOIATUS
Kandke alati kaitseprille ja -kindaid kõikide seadmete puhastamisel, desinfitseerimisel ja steriliseerimisel.
HOIATUS
Elektrilöögi vältimiseks ärge kasutage andurit, mida on vedelikku kastetud üle määratud puhastus- või desinfitseerimisnivoo.
HOIATUS
Anduri steriliseerimisel veenduge, et steriliseerimisvahendi tugevus ja kokkupuuteaeg oleks steriliseerimiseks kohased. Järgige kindlasti tootja juhiseid.
ETTEVAATUST
Mittesoovitatud desinfitseerimisvahendite, vale lahuse kanguse kasutamine või anduri leotamine soovitatust sügavamal või kauem võib andureid vigastada või nende värv muuta ja tühistab anduri garantii.
ETTEVAATUST
Isopropüülalkoholi (piirituse), denatureeritud etüülalkoholi ja alkoholipõhiste toodete kasutamine köigi andurite puhastamiseks on piiratud. USB-konnektoriga anduritel võib alkoholiga puhastada ainult anduri korpust ja läätse (akustilist avaust). Mitte-TEE-anduritel võib alkoholiga puhastada ainult konnektori ja anduri korpust ning läätse. TEE-anduritel võib alkoholiga puhastada ainult konnektori ja juhtelemendi korpust. Veenduge, et isopropüülalkoholi lahus oleks ainult 91% või väiksema sisaldusega ja denatureeritud etüülalkoholi lahus oleks 85% või väiksema sisaldusega. Ärge puhastage ühtegi muud anduri osa alkoholiga (sh kaableid, USB-konnektoreid või liigendeid), kuna sellega võite neid anduri osi kahjustada. Sellist kahjustust ei kata kindlustus ega hooldusleping.
ETTEVAATUST
Mõned puhastus- ja desinfitseerimisvahendid võivad põhjustada värvimuutusi, kui desinfitseerimisvahendi ja geeli jääke pole kasutuskordade vahel täielikult eemaldatud. Eemaldage geel alati täielikult enne, kui kasutate puhastus- ja desinfitseerimisvahendeid. Vajaduse korral võib süsteemi osadele kuhjunud jäärkide eemaldamiseks kasutada 70% isopropüülalkoholi, kui see on vastava seadmega kasutamiseks lubatud. Vajaduse korral võib anduri mõnedele osadele kuhjunud jäärkide eemaldamiseks kasutada 91% või väiksema sisaldusega isopropüülalkoholi või 85% või väiksema sisaldusega denatureeritud etüülalkoholi lahust, kui see on vastava seadmega kasutamiseks lubatud.
ETTEVAATUST
Ärge paigaldage anduri läätsele kleepuvaid kilesid, nt Tegaderm. Selliste kilede paigaldamine võib läätse kahjustada.
ETTEVAATUST
Ärge kasutage monitoriekraanidel klaasipuhastusvahendit, Dispatchi puhastit ega valgendid sisaldavaid tooteid. Niisuguste puhastusvahendite või toodete korduv kasutamine võib kahjustada monitoriekraani pinda. Pühkige sobivad desinfitseerimis- või puhastusvahendid jääkide kogunemise vältimiseks kohe ära. Kasutage spetsiaalselt LCD või OLED jaoks mõeldud puhastusvahendeid.
ETTEVAATUST
Ärge kasutage puuteekraanidel Dispatchi puhastit ega valgendid või alkoholi sisaldavaid tooteid. Niisuguste puhastusvahendite või toodete korduv kasutamine võib kahjustada puuteekraani pinda. Pühkige sobivad desinfitseerimis- või puhastusvahendid jääkide kogunemise vältimiseks kohe ära.
ETTEVAATUST
Ärge kasutage süsteemi, välisseadmete või andurite puhastamiseks abrasiivseid puhastusvahendeid või atsetooni, MEK-d, värvilahustit ega muid kangeid lahuseid.
ETTEVAATUST
Ärge kasutage süsteemi desinfitseerimiseks Sani-Cloth AF3 ega Super Sani-Clothi.
ETTEVAATUST
Monitori- ja puuteekraanidel kasutage mikrokiudlappi; ärge kasutage pabersalvrätte.
ETTEVAATUST
Süsteemi pinnad ja andurid on vastupidavad ultraheligeeli, alkoholi ja desinfitseerimisvahendite suhtes, kuid nende vahendite kasutamisel tuleb need kohe ära pühkida, et vältida püsivaid kahjustusi.
Glutaaraldehüüdi mõju
USA tööohutuse ja töötervishoiu amet (OSHA) on kehtestanud määruse glutaaraldehüüdi lubatud taseme kohta töökeskkonnas. Philips ei müü koos oma toodetega glutaaraldehüüdil põhinevaid desinfitseerimisvahendeid.
Glutaaraldehüüdi aurude hulga vähendamiseks õhus kasutage kindlasti suletud või ventileeritud tõmbekappi. Selliseid süsteeme on meditsiiniseadmete turul saada. Uusimat teavet desinfitseerimistoodete ja Philipsi andurite kohta vt Philipsi veebisaidilt „Anduri ja süsteemi hooldus“:
www.philips.com/transducercare
Latekstoodete hoiatus
Philipsi ultrahelisüsteem ja andurid ei sisalda inimesega kokku puutuvaid naturaalsest kummilateksist osasid.
HOIATUS
Andurikatted võivad sisaldada naturaalse kummilateksit, mis võib põhjustada mõnedel inimestel allergilisi reaktsioone.
HOIATUS
Hambakaitseme M2203A riba sisaldab naturaalse kummilateksit, mis võib kutsuda esile allergilisi reaktsioone.
FDA meditsiiniline hoiatus lateksi suhtes
29. märts 1991. Allergilised reaktsioonid lateksit sisaldavatele meditsiiniseadmetele.
Tänu aruannetele tõsiste allergiliste reaktsioonide kohta lateksit (naturaalne kummi) sisaldavatele meditsiiniseadmetele soovitab FDA (USA toidu- ja ravimiamet) arstidel välja selgitada lateksi suhtes tundlikud patsiendid ja olla valmis nende allergilisi reaktsioone kohe ravima. Patsientide reaktsioonid lateksile on vahemikus nõgestövest kuni süsteemse anafüülaksiani. Lateks on paljude meditsiiniseadmete osa, sh kirurgilised ja läbivaatuskindad, kateetrid, intubatsioonorud, anesteesiamaskid ja dentaalpaisud.
Viimasel ajal on kasvanud FDA-le saadetud aruannete arv allergiliste reaktsioonide kohta lateksit sisaldavatele meditsiiniseadmetele. Üks tüüp mansetiga klistiiriotsikuid kutsuti tagasi pärast mitme patsiendi surma anafüülaktoidsete reaktsioonide tagajärvel baariumklistiiri protseduuri ajal. Ka meditsiinilises kirjanduses on viimasel ajal rohkem aruandeid lateksitundlikkuse kohta. Korduv kokkupuude lateksiga nii meditsiiniseadmetes kui ka muudes laiatarbekaupades võib olla lateksitundlikkuse kasvu osaliseks põhjuseks. Näiteks on teatatud lateksitundlikkusest 6–7%-l kirurgilisest personalist ja 18–40%-l spina bifida’ga patsientidest.
Ilmselt on allergiliste reaktsioonide peamiseks põhjuseks lateksi valgud. Kuigi on teadmata, palju tõsiseid reaktsioone valk esile kutsub, töötab FDA koos lateksit sisaldavate meditsiiniseadmete valmistajatega, et viia valgusisaldus nende seadmetes miinimumini.
FDA soovitused meditsiinitöötajatele selle probleemi kohta on järgmised.
• Patsiendi andmete kogumisel lisage ka küsimus lateksitundlikkuse kohta. Kirurgia-, radioloogia- ja spina bifida’ga patsientidele ning tervishoiutöötajatele on see soovitus eriti tähtis. Kasulik on esitada küsimusi sügelemise, lõöbe ja aevastamise kohta pärast latekskinnaste kasutamist või õhupalli täispuhumist. Positiivse anamneesiga patsientide kaartidele peab tegema vastava märke.
• Kui võib eeldada lateksitundlikkust, kasutage võimaluse korral alternatiivsetest materjalidest, näiteks plastmassist seadmeid. Näiteks võib meditsiinitöötaja kanda lateksivabu kindaid latekskinnaste peal, kui patsient on lateksitundlik. Kui nii meditsiinitöötaja kui ka patsient on tundlikud, võib kasutada latekskinnast keskmise kindana (latekskindad märgisega Hypoallergenic (hüpoallergiline) ei pruugi alati vastureaktsiooni ära hoida).
• Kui kasutatakse lateksit sisaldavaid meditsiiniseadmeid, eriti kui lateks puutub kokku limaskestadega, olge valmis allergiliseks reaktsiooniks.
• Kui tekib allergiline reaktsioon, mille võib põhjustada lateks, teavitage patsienti võimalikust lateksitundlikkusest ja võimalusel laske teha immunoloogiline hindamine.
• Soovitage patsiendil teatada meditsiini- ja kiirabitöötajatele enne meditsiiniliste protseduuride alustamist köikidest teadaolevatest lateksitundlikkuse juhtudest. Tõsise lateksitundlikkusega patsientidel soovitage kanda meditsiinilist identifikatsioonikäevöru.
FDA palub meditsiinitöötajatel teatada vastureaktsioonide juhtudest nii lateksile kui ka muudele meditsiinis kasutatavatele materjalidele (vt FDA ravimite bülletääni oktoobrist 1990). Juhust teatamiseks helistage FDA probleemi teavitamise programmile MedWatchile numbril 1 800 332 1088 või võtke ühendust interneti teel aadressil:
www.fda.gov/Safety/MedWatch/
Viiteloendi saamiseks lateksitundlikkuse kohta kirjutage aadressil: LATEX, FDA, HFZ-220, Rockville, MD 20857.
**Infektsiooni ohjamine**
Infektsiooni kontroll puudutab nii operaatorit kui ka patsienti. Järgige oma asutuse infektsiooni ohjamise protseduure personali ja patsiendi kaitsmiseks.
Saastunud andurite käitlemine
Esmane probleem on nakatunud patsiendiga kokku puutunud andurite käitlemise. TEE (transösöfagaalne ehhokardiograafia), õõnesisest, intraoperatiivsete ja biopsia protseduuride puhul kandke desinfitseerimata andurite käitlemisel alati kindaid. Andurite puhastamise ja desinfitseerimise juhiseid vt jaotisesest Anduri hooldus.
Vere ja nakkusohtliku materjali eemaldamine süsteemist
HOIATUS
Kui süsteemi sisese satub patogeenne kandvaid kehavedelikke, peate viivitamatult teavitama sellest oma Philipsi klienditeeninduse esindajale. Süsteemi sisemisi komponente ei saa desinfitseerida. Sellisel juhul tuleb süsteem käidelda bioloogiliselt ohtliku materjalina vastavalt kohalikele või föderaalseadustele.
ETTEVAATUST
Isopropüülalkoholi (piirituse), denatureeritud etüülalkoholi ja alkoholipõhiste toodete kasutamine kõigi andurite puhastamiseks on piiratud. USB-konnektoriga anduritel võib alkoholiga puhastada ainult anduri korpust ja läätse (akustilist avaust). Mitte-TEE-anduritel võib alkoholiga puhastada ainult konnektori ja anduri korpust ning läätse. TEE-anduritel võib alkoholiga puhastada ainult konnektori ja juhtelemendi korpust. Veenduge, et isopropüülalkoholi lahus oleks ainult 91% või väiksema sisaldusega ja denatureeritud etüülalkoholi lahus oleks 85% või väiksema sisaldusega. Ärge puhastage ühtegi muud anduri osa alkoholiga (sh kaableid, USB-konnektoreid või liigendeid), kuna sellega võite neid anduri osi kahjustada. Sellist kahjustust ei kata kindlustus ega hooldusleping.
Vere eemaldamiseks süsteemilt ning anduri pistikutelt ja kaabliltelt kasutage seebi ja joogiveega niisutatud marlit. Seejärel kuivatage seade korrosiooni vältimiseks pehme ja kuiva ebemevaba lapiga. Süsteemi teatud osade puhastamiseks võib kasutada isopropüülalkoholi 70%-list lahust. Ühilduvate süsteemi komponentide kohta vt teavet jaotisesest Desinfitseerimis- ja
Transmissiivne spongioosne entsefalopaatia
HOIATUS
Kui intraoperatiivsel kasutamisel määrdub steriilne andurikate transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (Creutzfeldti-Jakobi töbi) patsiendi tõttu, järgige USA haiguste kontrolli keskuse ning Maailma Terviseorganisatsiooni järgmise dokumendi juhiseid: WHO/CDS/APH/2000/3, WHO transmissiivsete spongiossete entsefalopaatiate infektsiooni kontrolli juhised. Andurit ei saa puhastada termiliste protsessidega.
Anduri katted
Andurikatteid kasutavate protseduuride jaoks vt katetega kaasasolevaid juhiseid.
HOIATUS
Haigusetekitajate verekaudse levimise vältimiseks on intraoperatiivsete ja biopsia protseduuride jaoks ning nõela juhtimise ajal vajalikud legaalselt turustatud steriilsed andurikatted koos steriilse ultraheli ülekanne geeliga. Transösöfageaalsete, transrektaalsete ja intravaginaalse protseduuride puhul on soovitatav kasutada kaitsekatteid; Hiinas ja Jaapanis on kaitsekatted kohustuslikud. Philips soovitab kasutada legaalselt turustatud steriilseid katteid.
HOIATUS
Turustatavates katetes on lateks ja talk üldiselt kasutatavad infektsiooni kontrolli abivahenditena transösöfageaalsetes, öönesisesest ja intraoperatiivsetes kuvamisrakendustes ning nõela juhtimise ja biopsiate protseduuride ajal. Kontrollige pakendid ja veenduge lateksi ning talgi olemasolus. Uuringud on näidanud, et patsientidel võib tekkida naturaalse kummilateksi suhtes allergiline reaktsioon. Vt FDA Medical Alert, 29. märts 1991, uuesti trükituna jaotises FDA meditsiiniline hoiatus lateksi suhtes leheküljel 18.
HOIATUS
Protseduuriaegsetes rakendustes tuleb kõrgel tasemel desinfitseeritud andureid kasutada koos steriilse ultraheli ülekanne geeli ja legaalselt turustatud steriilse andurikattega.
HOIATUS
Kontrollige andurikatteid enne ja päraast kasutamist.
HOIATUS
Ärge paigaldage andurikatet enne, kui olete valmis protseduuri alustama.
HOIATUS
Kui paigaldatud andurikate ei ole enne kasutamist terve või steriiline, peab anduri puhastama ja desinfitseerima ning paigaldama uue seaduslikult turustatava steriilse katte.
HOIATUS
Steriilsed andurikatted on ühekordseks kasutamiseks ning neid ei tohi korduvkasutada.
Ohutus
Anduri katted
3 Süsteemide ja andurite desinfektsiooni- ja puhastusvahendid
Lugege seda teavet enne desinfitseerimist ja steriliseerimist. Siin räägitakse soovitatavatest desinfitseerimisvahenditest ja vajalikule desinfitseerimistaseemele sobiva vahendi valimisest. Philipsi ultrahelianduritega sobivate desinfitseerimisvahendite ja puhastusvahendite leidmiseks vt desinfitseerimis- ja puhastusvahendite sobivustabelit jaotises Desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused ultrahelisüsteemide ja andurite jaoks.
Desinfektsiooni- ja puhastusvahendite teave
HOIATUS
Kõik desinfitseerimisvahendid ei ole kõikide saastumisliikide puhul efektiivsed. Veenduge, et desinfitseerimisvahend oleks sobiv konkreetsele süsteemile või andurile ja et lahuse kontsentratsioon ja kokkupuuteaeg oleks sobivad ettenähtud kliiniliseks kasutuseks.
HOIATUS
Desinfitseerimisvahendeid soovitatakse nende keemilise sobivuse tõttu toote materjalidega, mitte nende bioloogilise efektiivsuse pärast. Vt desinfektsioonivahendi bioloogilist efektiivsust selle valmistaja juhtnööridest ja soovitustest, USA toidu- ja ravimiameti ning USA haiguste ennetamise ja törje keskuse juhenditest.
HOIATUS
Kui kasutate valmissegatud lahust, kontrollige lahuse aegumistähtaega.
HOIATUS
Kandke alati kaitseprille ja -kindaid köikide seadmete puhastamisel, desinfitseerimisel ja steriliseerimisel.
HOIATUS
Seadmele vajaliku desinfitseerimistaseme määrab kudede tüüp, millega seade kasutamisel kokku puutub, ja kasutatava anduri tüüp. Veenduge, et desinfitseerimisvahendi tüüp sobiks anduri ja selle rakendusega. Teavet desinfitseerimistasemete nõuete kohta vt jaotisest Anduri hooldusmeetodid leheküljel 45. Vaadake ka desinfitseerimisvahendi märgistuse juhiseid ning Infektsioonikontrilli Professionaalide Liidu, USA Toidu- ja Ravimiameti, AIUM-i ametlike teadaannete: „Guidelines for Cleaning and Preparing External- and Internal-Use Ultrasound Transducers and Equipment Between Patients as well as Safe Handling and Use of Ultrasound Coupling Gel“ ning USA Haiguste Ennetamise ja Törje Keskuse soovitusi.
ETTEVAATUST
Mittesoovitatud desinfitseerimisvahendite, vale lahuse kanguse kasutamine või anduri leotamine soovitatust sügavamal või kauem võib andureid vigastada või nende värv muuta ja tühistab anduri garantii.
ETTEVAATUST
Isopropüülalkoholi (piirituse), denatureeritud etüülalkoholi ja alkoholipõhiste toodete kasutamine kõigi andurite puhastamiseks on piiratud. USB-konnektoriga anduritel võib alkoholiga puhastada ainult anduri korpust ja läätse (akustilist avaust). Mitte-TEE-anduritel võib alkoholiga puhastada ainult konnektori ja anduri korpust ning läätse. TEE-anduritel võib alkoholiga puhastada ainult konnektori ja juhtelemendi korpust. Veenduge, et isopropüülalkoholi lahus oleks ainult 91% või väiksema sisaldusega ja denatureeritud etüülalkoholi lahus oleks 85% või väiksema sisaldusega. Ärge puhastage ühtegi muud anduri osa alkoholiga (sh kaableid, USB-konnektoreid või liigendeid), kuna sellega võite neid anduri osi kahjustada. Sellist kahjustust ei kata kindlustus ega hooldusleping.
Desinfitseerimisvahendi efektiivsust mõjutavad tegurid
Desinfitseerimisvahendi tõhusust mõjutavad järgmised tegurid:
• mikroorganismide arv ja asukoht;
• mikroorganismide sisemine resistentsus;
• desinfitseerimisvahendite kontsentratsioon ja võimsus;
• füüsikalised ja keemilised tegurid;
• orgaaniline ja anorgaaniline aine;
• mõju kestus;
• biokiled.
Desinfitseerimis- ja puhastusvahendite valimine
Philipsi ultrahelisüsteemile ja anduritele sobivate desinfitseerimisvahendite ja puhastuslahuste valimiseks vt jaotist Desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused ultrahelisüsteemide ja andurite jaoks, mis on saadaval teie süsteemi dokumentatsioonis või veebilehel „Anduri ja süsteemi hooldus“.
www.philips.com/transducercare
Järgige märgise juhiseid ettevalmistamise ja lahuse kanguse kohta. Kui kasutate valmissegatud lahust, kontrollige lahuse aegumistähtaega.
Saadaolevate puhastus- ja desinfitseerimistoodete suure arvu tõttu on võimatu koostada köikehõlmavat loendit. Kui te pole kindel, kas konkreetne toode on sobilik, võtke ühendust Philipsi kohaliku esindajaga.
Lisateave
- www.philips.com/transducercare
- Põhja-Ameerikas helistage Philipsisse numbril 800 722 9377.
- Väljaspool Põhja-Ameerikat võtke ühendust kohaliku Philipsi esindajaga.
Materjali sobivuskatsete ja toote kasutusprofiili ning toimeainete põhjal on Philips kinnitanud kasutamiseks järgmist tüüpi nõrga ja keskmise tugevusega desinfitseerimisvahendid, mida kasutatakse pinnale pihustamise või pinna pühkimise teel (nahakontakti puhul) ja tupe- või pärakusisesete andurite korral, järgides desinfitseerimisvahendite tabelis esitatud sobivuspiiranguid.
**ETTEVAATUST**
Philips ei ole kinnitanud järgmiste vahendite kasutamist transösofageaalsete või laparoskoopiliste andurite puhul.
- Naatriumhüpokloritil põhinevad (nt 10% majapidamisvalgendi lahus umbes 0,6% aktiivse naatriumhüpokloritiga).
- Kvaternaararammooniumil (QUAT) põhinev (nt tooted, mis sisaldavad n-alküül(x)bensüülammooniumkloriidi lahust, kus x võib olla mis tahes orgaaniline funktsiooniga rühm (nt etüül- ja metüülrühm jne); kasutamisel peab kontsentratsioon jäädma alla 0,8% kõigi loetletud QUAT-de puhul).
- Kiiretoimelisel vesinikperoksiiidil põhinevad (kõige rohkem 0,5% vesinikperoksiiid).
• Alkoholil või alkoholil pluss QUAT-il põhinevad (toote alkoholisaldus ei tohi ületada 91% isopropüülalkoholi või 85% denatureeritud etüülalkoholi).
• Tooteid, mida pole sobivustabelis nimetatud, kuid millel on selles loetelus nimetatutega sarnased aktiivsed komponendid ja mida müüakse meditsiiniliseks kasutamiseks.
Süsteemide ja andurite desinfektsiooni- ja puhastusvahendid
Desinfitseerimis- ja puhastusvahendite valimine
Ultrahelisüsteemide ja -andurite hooldamine ja puhastamine
4 Süsteemi puhastamine ja hooldus
Süsteemi peab hooldama regulaarselt ja vajaduse järgi.
Kuna süsteem on meditsiiniseade, mis koosneb paljudest trükkplaatidest, ulatuslikust hooldusdiagnostikast ja keerulisest tarkvarast, soovitab Philips süsteemi hooldada ainult selleks väljaõpetatud personalil.
On tähtis ultrahelisüsteemi ja välisseadmeid puhastada ning hooldada. Välisseadmete põhjalik puhastamine on tähtis, kuna need sisaldavad elektromehaanilisi seadmeid. Kui seadmed on pidevalt liigse tolmu ja niiskuse käes, kannatavad nende jõudlus ja töövõime.
Oluline on puhastada ultrahelisüsteemiga kasutatavaid andureid. Puhastamisprotseduurid on erinevat tüüpi ja erinevalt kasutatavatel anduritel erinevad. Üksikasjalikku teavet süsteemi igat tüüpi andurite puhastamise ja hooldamise kohta vt jaotises Anduri hooldus. Täiendavaid süsteemispetsiifilisi juhiseid süsteemi puhastamise ja hooldamise kohta vt süsteemi kasutusjuhendist.
**HOIATUS**
Kandke alati kaitseprille ja -kindaid kõikide seadmete puhastamisel, desinfitseerimisel ja steriliseerimisel.
**ETTEVAATUST**
Järgige kõiki juhiseid, et vältida vigastuste tekitamist puhastamisel, desinfitseerimisel ja steriliseerimisel. Selle nõude eiramise võib garantii tühistada.
Desinfiteerimis- ja puhastusvahendid süsteemi pindadele
See teave kehtib kõikidele süsteemidele, v.a süsteemile Lumify, millest on juttu jaotises Lumify süsteemi hooldus leheküljel 38.
Desinfiteerimis- ja puhastusvahendite sobivus oleneb puhastatavatest esemetest. Need süsteemipinnad ühilduvad ainult järgmises tabelis esitatud toodetega.
- EKG-peakaablid, juhtmed ja elektroodid
- Süsteemi ja käru välsed plastist ja värvitud pinnad
- Süsteemi juhtpaneel
- Monitori- ja puuteekraanid
- Klambriga anduri kaablijuhikud
| Puhastuslahused kõikidele pindadele | Monitori- ja puuteekraanide puhastuslahused | Süsteemipindade ja puuteekraanide desinfiteerimisvahendid |
|-------------------------------------|---------------------------------------------|----------------------------------------------------------|
| Lahja seebilahus¹ | Lahja seebilahus¹ | 70% isopropüülalkohol (IPA) (ei ole kinnitatud puuteekraanidel kasutamiseks) |
| | LCD- või OLED-ekraanide möeldud puhastusvahendid | Opti-Cide3 (QUAT-/IPA-põhine) |
| | | Oxivir Tb (kiiretoimelisel vesinikperoksidil põhinevad) |
| | | Protexi pihus või lapid (ühildub ainult Affiniti sarja, EPIQ sarja ja Xperiuse süsteemidega) |
| | | Sani-Cloth HB (QUAT-põhine) |
| | | Sani-Cloth Plus (QUAT-/IPA-põhine) |
| | | PI-Spray II (QUAT-põhine) |
¹ Lahja seebilahust saab kasutada kõigil süsteemidel, kuid see ei ole kinnitatud süsteemidele, millel on kõrge elektriline väljund.
1. Lahjad seebilahused ei sisalda tugevatoimelisi koostisosi ega ärrita nahka. Need ei tohi sisaldada lõhnaaineid, õlisid ega alkohole. Käte desinfitseerimisvahendid ei ole kasutamiseks heaks kiidetud.
**ETTEVAATUST**
Ärge kasutage süsteemi, välisseadmete või andurite puhastamiseks abrasiivseid puhastusvahendeid või atsetooni, MEK-d, värvilahustit ega muid kangeid lahuseid.
**ETTEVAATUST**
Ärge kasutage süsteemi desinfitseerimiseks Sani-Cloth AF3 ega Super Sani-Clothi.
**ETTEVAATUST**
Ärge loksutage ega pritsige vedelikku süsteemi pragudesse, portidesse ega anduripesadesse.
**ETTEVAATUST**
Monitori- ja puuteekraanidel kasutage mikrokiudlappi; ärge kasutage pabersalvrätte.
**ETTEVAATUST**
Ärge kasutage monitoriekraanidel klaasipuhastusvahendit, Dispatchi puhastit ega valgendid sisaldavaid tooteid. Niisuguste puhastusvahendite või toodete korduv kasutamine võib kahjustada monitoriekraani pinda. Pühkige sobivad desinfitseerimis- või puhastusvahendid jääkide kogunemise vältimiseks kohe ära. Kasutage spetsiaalselt LCD või OLED jaoks mõeldud puhastusvahendeid.
ETTEVAATUST
Ärge kasutage puuteekraanidel Dispatchi puhastit ega valgendit või alkoholi sisaldavaid tooteid. Niisuguste puhastusvahendite või toodete korduv kasutamine võib kahjustada puuteekraani pinda. Pühkige sobivad desinfitseerimis- või puhastusvahendid jääkide kogunemise vältimiseks kohe ära.
ETTEVAATUST
Süsteemi pinnad ja andurid on vastupidavad ultraheligeeli, alkoholi ja desinfitseerimisvahendite suhtes, kuid nende vahendite kasutamisel tuleb need kohe ära pühkida, et vältida püsivaid kahjustusi.
Lisateavet süsteemi desinfitseerimisvahendite ja andurite kohta vt jaotises Süsteemide ja andurite desinfektsiooni- ja puhastusvahendid.
Andurite puhastamise ja desinfitseerimise juhiseid vt jaotises Anduri hooldus.
Süsteemi ja EKG-andurite puhastamine ja desinfitseerimine
See teave kehtib köikidele süsteemidele, v.a süsteemile Lumify, millest on juttu jaotises Lumify süsteemi hooldus leheküljel 38.
Kokkupuude vedelike ja muude ainetega (nt suur kogus geeli) möjutab köige rohkem süsteemi juhtpaneeli ja muid välispindu. Need materjalid võivad imbuda paneelialustesse elektrilistesse komponentidesse ja vahetevahel tõrkeid põhjustada. Otsige ennetava hoolduse ajal selliseid võimalikke probleeme nagu logisevad nupud ja kulunud regulaatorid.
HOIATUS
Kandke alati kaitseprille ja -kindaid köikide seadmete puhastamisel, desinfitseerimisel ja steriliseerimisel.
HOIATUS
Süsteem sisaldab kõrgepinget ja see võib hoolduse ajal anda elektrilöögi. Elektrilöögi ohu vältimiseks lülitage süsteem alati välja, eemaldage toitejuhe enne süsteemi puhastamist seinakontaktist ja oodake vähemalt 30 sekundit.
ETTEVAATUST
Kasutage süsteemi pindadel ainult sobivaid desinfitseerimis- ja puhastusvahendeid. Kui kasutate valmissegatud lahust, kontrollige lahuse aegumistähtaega.
ETTEVAATUST
Enne hooldamist või puhastamist veenduge, et süsteemi pidurid oleks lukus.
ETTEVAATUST
Ärge kasutage süsteemi, välisseadmete või andurite puhastamiseks abrasiivseid puhastusvahendeid või atsetooni, MEK-d, värvilahustit ega muid kangeid lahuseid.
ETTEVAATUST
Monitori- või puuteekraani kahjustamise vältimiseks ärge puudutage neid ühegi terava esemega, nagu pliiatsid või nihikud. Jälgige, et te ei kriimustaks puhastamisel ekraani pinda.
ETTEVAATUST
Monitori- ja puuteekraanidel kasutage mikrokiudlappi; ärge kasutage pabersalvrätte.
ETTEVAATUST
Olge süsteemi juhtpaneeli, monitoriekraanide, puuteekraani ja klaviatuuri puhastamisel ettevaatlik, et vedelik korpustesse ei satuks. Ärge kallake ega pritsige regulaatoritele, süsteemi korpusesse ega anduripesadesse vedelikku.
ETTEVAATUST
Ärge pihustage desinfitseerimisvahendit otse süsteemi pindadele. Pühkides ärge laske desinfitseerimisvahendil süsteemi pindadel koguneda ega voolata. Mõlemal juhul võib desinfitseerimisvahend lekkida süsteemi, kahjustades seda ja tühistades garantii. Pühkige ainult kergelt niisutatud lapi või aplikaatoriga.
ETTEVAATUST
Süsteemi pinnad ja andurid on vastupidavad ultraheligeeli, alkoholi ja desinfitseerimisvahendite suhtes, kuid nende vahendite kasutamisel tuleb need kohe ära pühkida, et vältida püsivaid kahjustusi.
Süsteemi ja EKG-seadmete puhastamine
See teave kehtib kõikidele süsteemidele, v.a süsteemile Lumify, millest on juttu jaotises Lumify süsteemi hooldus leheküljel 38.
1. Enne puhastamist lülitage süsteem välja ja eemaldage toitekaabel pesast ning veenduge, et süsteemi pidurid oleksid lukustatud.
2. Monitori- ja puuteekraanide puhastamiseks toimige järgmiselt.
a. Eemaldage tolm pehme ebemevaba lapiga. Philips soovitab kasutada mikrokiust lappi.
b. Kasutage spetsiaalselt LCD või OLED jaoks mõeldud vedelat ekraanipuhastusvahendit. Pihustage vedelik lapile ja pühkige ekraan õrnalt puhtaks. Võite kasutada ka niiskeid ekraanipuhastuslappe.
c. Kuivatage ekraan pehme ebemevaba lapiga.
3. Juhtpaneeli puhastamiseks eemaldage tahke aine klahvide ja regulaatorite ümbert vatitüki või hambaorgi abil nii, et tükid ei satuks korpusesse. Pühkige seebi ja joogiveega niisutatud pehme lapiga.
4. Pühkige süsteemi ja käru ülejäänud välispindu seebi ja joogiveega kergelt niisutatud (niiske, mitte tilkuva) pehme lapiga.
- Plast- ja värvitud pinnad.
- EKG-peakaablid, juhtmed ja elektroodid
Raskete plekkide või tindi puhul võite kasutada 70% isopropüülalkoholi lahust ning pesta seejärel seebi ja joogiveega.
5. Pühkige puhastatud vees kergelt niisutatud lapiga ettevaatlikult kõik jäagid ära.
6. Võimaliku korrosiooni vältimiseks kuivatage seadmed.
Kui seadmed on kokku puutunud vere või nakatava materjaliga, vt jaotisi Süsteemi ja EKG-seadmete pindade desinfitseerimine leheküljel 37 ning Infektsiooni ohjamine leheküljel 19.
**Süsteemi ja EKG-seadmete pindade desinfitseerimine**
Lugege enne süsteemi ja EKG-seadmete desinfitseerimist jaotist Desinfitseerimis- ja puhastusvahendid süsteemi pindadele leheküljel 32.
See teave kehtib köikidele süsteemidele, v.a süsteemile Lumify, millest on juttu jaotises Lumify süsteemi hooldus leheküljel 38.
1. Enne puhastamist ja desinfitseerimist lülitage süsteem välja, lahutage toitekaabel toiteallikast ja veenduge, et süsteemi pidurid oleks lukus.
2. Puhastage süsteemi protseduuride kohaselt jaotises Süsteemi ja EKG-seadmete puhastamine leheküljel 36.
3. Valige desinfitseerimisvahend, mis sobib teie süsteemiga, ja järgige toote märgisel olevaid ettevalmistuse, temperatuuri ja lahuse kontsentratsiooni juhiseid. Kui kasutate valmissegatud lahust, kontrollige lahuse aegumistähtaega.
4. Pühkige süsteemi pindu desinfitseerimisvahendiga. Järgige juhiseid pühkimise kestuse, lahuse kanguse ja kokkupuuteaja suhtes. Veenduge, et lahuse kangus ja kokkupuute kestus oleks sobivad vajalikuks kliiniliseks rakenduseks.
5. Võimaliku korrosiooni vältimiseks kuivatage seadmed.
**Lumify süsteemi hooldus**
Teie vastutate selle eest, et seadet puhastataks ja desinfitseeritaks seadme tootja juhiste ning teie asutuse meditsiiniseadmete puhastamise ja desinfitseerimise eeskirjade kohaselt.
Teavet Philipsi Lumify komponentide puhastamise kohta vaadake oma Lumify kasutajadokumentatsioonist.
**HOIATUS**
Kui Lumifyga ühilduv mobiilseade saastub sisemiselt patogeene sisaldavate kehavedelikega, peate sellest viivitamatult teavitama Philipsi teeninduse esindajat. Seadme sisemisi komponente ei saa desinfitseerida. Sellisel juhul tuleb süsteemi käidelda bioloogiliselt ohtliku materjalina kohalike või föderaalseaduste kohaselt.
**Juhtkuuli puhastamine**
Regulaarne juhtkuuli puhastamine pikendab selle kasulikku eluiga ja hoiab ära köned teenindusse.
1. Keerake sõrmedega juhtkuuli ümber olev röngas lahti.
2. Tõstke juhtkuul välja.
3. Puhastage juhtkuul ja selle asukoht ebemetevaba lapi või väikese pintsliga.
4. Asetage kuul tagasi oma kohale.
5. Keerake rõngas sõrmedega kuuli peale tagasi.
**Süsteemi õhufiltrri puhastamine**
Süsteemi õhufiltrit tuleb kontrollida iga nädal ja vajaduse korral puhastada. Kui otsustate õhufiltrit vee ja seebiga puhastada, on filtri kuivamise ajaks soovitatav paigaldada tagavarafilter. Õhufiltrite juurde tellimiseks helistage Philipsi esindajale numbril 800 722 9377 (Põhja-Ameerika) või kohalikule Philipsi esindajale (väljaspool Põhja-Ameerikat).
**HOIATUS**
Enne mis tahes süsteemi hooldamist või puhastamist lülitage süsteem alati välja ja eemaldage see toiteallikast.
**ETTEVAATUST**
Enne õhufiltri eemaldamist lülitage toide välja. Ärge lülitage toidet sisse enne, kui õhufilter on uuesti paigaldatud.
**ETTEVAATUST**
Veenduge, et õhufilter oleks enne paigaldamist kuiv. Niiske või märja filtri paigaldamine võib süsteemi kahjustada.
**ETTEVAATUST**
Enne õhufiltri puhastamist veenduge, et süsteemi pidurid oleksid lukus.
1. Seadke paika õhufiltri käepide.
2. Tõmmake õhufiltri käepide otse välja, kuni filter on süsteemi küljest täiesti lahti.
3. Kontrollige filtrit. Olenevalt õhufiltri seisundist kasutage selle puhastamiseks tolmuimejat või loputage seda veega. Kui filter on kulunud või seda ei saa puhastada, asendage see uuega.
4. Filtri uuesti paigaldamiseks lükake filter oma kohale.
5. Täiendavaid süsteemispetsiifilisi protseduure, nagu filtri hooldusoleku ennistamine, vt süsteemi kasutusjuhendist.
Vahelduvvooluadapteri puhastamine ja desinfitseerimine
**HOIATUS**
Kandke alati kaitseprille ja -kindaid köikide seadmete puhastamisel ning desinfitseerimisel.
**ETTEVAATUST**
Ärge kastke vahelduvvooluadapterit vedelikku.
**ETTEVAATUST**
Hoidke niiskus ja vedelikud vahelduvvooluadapterist eemal. Ärge kallake ega pritsige adapterile vedelikku.
1. Eemaldage vahelduvvooluadapter süsteemist ja seinakontaktist.
2. Pühkige vahelduvvooluadapterit kuiva lapiga. Kui mõni koht vajab tugevamat puhastamist, tehke seda nõrgatoimelise seebilahuse ja veega niisutatud lapiga.
3. Eemaldage tükid vati või hambaorgiga nii, et need ei pääse adapteri sisse.
4. Kui on vajalik desinfitseerimine, pühkige alkoholis niisutatud salvrätiku või lapiga.
5. Pühkige vahelduvvooluadapter põhjalikult kuiva lapiga kuivaks enne selle ühendamist süsteemi või pistikupessa.
Süsteemi puhastamine ja hooldus
Vahelduvvooluadapteri puhastamine ja desinfitseerimine
5 Anduri hooldus
Kõik Philipsi andurid vajavad korralikku hooldust, puhastamist ja käsitsemist. See jaotis sisaldab teavet ja juhiseid teie Philipsi ultrahelisüsteemiga ühilduvate andurite tõhusa puhastamise, desinfitseerimise ja steriliseerimise kohta. Peale selle aitavad need juhised vältida puhastamisel, desinfitseerimisel ja steriliseerimisel kahjustusi, mis võivad tühistada garantii.
Mõistlik hooldus sisaldab kontrolli, puhastamist ja vajaduse korral desinfitseerimist või steriliseerimist. Andureid peab puhastama peale igat kasutamist. Ärge laske saasteainetel anduri pinnal ära kuivada. Kuivanud saasteaineid saab vähendada, kasutades ensümaatilist vahtpihustit.
Kontrollige hoolega kõiki anduri osi enne iga kasutamist. Kontrollige mõrade või muude kahjustuste olemasolu, mis ohustavad anduri terviklikkust. Teatage igast kahjustusest volitatud teeninduse esindajale ja lõpetage anduri kasutamine.
Teavet teie süsteemi anduritega sobivate geelide kohta vt jaotisest Ultraheli ülekandegeelid leheküljel 108.
Andurite puhastamise, desinfitseerimise ja steriliseerimise definitsioonid
Kogu puhastamine, desinfitseerimine ja steriliseerimine tähendab pindadel olevate mikroobide arvu statistilist vähendamist, mitte nende täielikku elimineerimist. Anduri hoolikas puhastamine on oluline mikroobide / orgaanilise materjali hulga esialgseks vähendamiseks vähemalt 99%. Sellele puhastamisele järgneb desinfitseerimine, mis aitab tagada kõrgetasemelise kaitse nakkushaiguste edasikandumise eest, isegi kui andurit katab kasutamise ajal ühekordselt kasutatav kate.
Käesolev dokument järgib AIUM-i ametlikes teadaannetes toodud soovitusi ultraheliandurite puhastamise ja desinfitseerimise kohta. Peaksite lugema seda dokumenti ja ka siin viidatud CDC dokumenti:
• American Institute of Ultrasound in Medicine, AIUM Official Statements: „Guidelines for Cleaning and Preparing External- and Internal-Use Ultrasound Transducers and Equipment Between Patients as well as Safe Handling and Use of Ultrasound Coupling Gel“. AIUM-i veebisait:
www.aium.org
• Healthcare Infection Control Practices Advisory Committee, „Guideline for Disinfection and Sterilization in Healthcare Facilities, 2008“. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (Centers for Disease Control and Prevention) veebisait:
www.cdc.gov/infectioncontrol/guidelines/disinfection/
AIUM-i definitsioonid
• **Puhaustamine** eemaldab esemetelt ja pindadelt nähtava mustuse (näiteks orgaanilise ja anorgaanilise materjali) ning seda tehakse tavaliselt käsitsi või mehaaniliselt vee ja puhastusvahenditega või ensümaatiliste toodetega. Põhjalik puhaustamine on oluline enne tugevat desinfitseerimist ja steriliseerimist, sest instrumentide pindadele jäänud anorgaaniline ja orgaaniline materjal vähendab nende protsesside efektiivsust.
• **Desinfitseerimine** tähistab protsessi, millega elimineeritakse paljud või kõik patogeenised mikroorganismid, välja arvatud bakterite spoorid.
• **Nõrk desinfitseerimine (LLD)** hävitab enamiku bakteritest, mõned viirused ja mõned seened. Nõrk desinfitseerimine ei inaktiveeri tingimata bakterit *Mycobacterium tuberculosis* ega bakterite spoorid.
• **Keskmine desinfitseerimine (ILD)** inaktiveerib bakteri *Mycobacterium tuberculosis*, teised bakterid, enamiku viirustest, enamiku seentest ja mõned bakterite spoorid.
• **Tugev desinfitseerimine (HLD)** hävitab või eemaldab kõik mikroorganismid, välja arvatud bakterite spoorid.
• **Steriliseerimine** tähistab protsessi, millega hävitatakse või elimineeritakse kõik mikroobsed eluvormid, ja seda tehakse tervishoiuasutustes füüsikaliste või keemiliste meetoditega. Kui kõigi mikrobioloogiliste eluvormide hävitamiseks kasutatakse kemikaale, võib neid nimetada keemilisteks steriliseerimisvahenditeks. Lühema kokkupuuteajaga kasutamisel võivad need mikroobivastased ained olla ka desinfitseerimisprotsessi (st tugeva desinfitseerimise) osaks.
Anduri hooldusmeetodid
Andurile sobiva hooldusmeetodi valimiseks peate esmalt määrama anduri kasutusviisi põhjal selle klassifikatsiooni. Teie anduri hooldusmeetod määrab sellele sobiva desinfitseerimisvahendi. Üksikasju sobivate desinfitseerimisvahendite kohta vt jaotisest Süsteemide ja andurite desinfektsiooni- ja puhastusvahendid. Järgige puhastus- ja desinfitseerimisvahendite kasutamisel alati tootja juhiseid.
MÄRKUS
Philips soovitab kasutuskordade vahel süsteemi puhaustada, desinfitseerida ja steriliseerida samas ulatuses hoolimata sellest, kas järgmisel kasutuskorral kasutatakse seda samal või erineval patsiendil.
| Mitte-TEE anduri kasutamine | Näide | Klassifikatsioon | Hooldusmeetod |
|-----------------------------|-------|----------------|--------------|
| Puutub kokku vigastamata nahaga | Kumer, lineaarne, xMATRIX ja sektori andurid | Mittekriitiline² | Nõrk desinfitseerimine (vt jaotist Mitte-TEE-andurite nõrk desinfitseerimine leheküljel 63) |
| Puutub kokku limaskestade või vigastatud nahaga | Öönesisesed andurid, | Poolkriitiline | Tugev desinfitseerimine või steriliseerimine (vt jaotist Mitte-TEE-andurite tugev desinfitseerimine leheküljel 65 või Mitte-TEE andurite steriliseerimine leheküljel 68)¹ |
| Siseneb muidu steriilsesse koesse | Intraoperatiivsed ja laparoskoopilised andurid | Kriitiline | Tugev desinfitseerimine või steriliseerimine (vt jaotist Mitte-TEE-andurite tugev desinfitseerimine leheküljel 65 või Mitte-TEE andurite steriliseerimine leheküljel 68)¹ |
| USB anduri kasutamine | Näide | Klassifikatsioon | Hooldusmeetod |
|-----------------------|-------|-----------------|--------------|
| Puutub kokku vigastamata nahaga | Kumerad, sektor- ja lineaarsed USB-andurid | Mittekriitiline<sup>2</sup> | Nõrk desinfitseerimine (vt jaotist USB-andurite nõrk desinfitseerimine leheküljel 81) |
| Puutub kokku vigastatud nahaga | Kumerad, sektor- ja lineaarsed USB-andurid | Poolkriitiline | Tugev desinfitseerimine või steriliseerimine (vt jaotist USB-andurite tugev desinfitseerimine leheküljel 83 või USB-andurite steriliseerimine leheküljel 86)<sup>1</sup> |
| TEE anduri kasutamine | Näide | Klassifikatsioon | Hooldusmeetod |
|-----------------------|-------|-----------------|--------------|
| Puutub kokku limaskestadega | Transösophageaalsed (TEE) andurid | Poolkriitiline | Põhjalik desinfitseerimine või steriliseerimine (vt TEE-andurite (painduv vars ja distaalne ots) põhjalik desinfitseerimine ja steriliseerimine leheküljel 105)<sup>1</sup> |
1. Tugev desinfitseerimine ja steriilse geeli ning seaduslikult turustatava andurikatte kasutamine, nagu on kirjeldatud andurikattega kaasas olevates juhistes, on heakskiidetud infektsiooni ohjamise meetod ultraheliandurite puhul. Vt FDA suuniste dokumenti „Marketing Clearance of Diagnostic Ultrasound Systems and Transducers“, FDA, juuni 2019.
2. Perkutaanseid protseduure loetakse mittekriitilisteks, sest andur ei ole ette nähtud mitteintaktse nahaga kokku puutuma. Seetõttu on nõrk desinfitseerimine vastuvõetav. Vt AIUM Special Communicationsi avaldust: „Statement on Disinfection of Ultrasound Transducers Used for Percutaneous Procedures.“
MÄRKUS
Kõigi kujutisehöive andurite minimaalne kaitseaste on IPX7 standardi IEC 60529 „Degrees of Protection Provided by Enclosures (IP code)“ järgi. See näitab, et seade on kaitstud vedelikku kastmise eest. Pidevlaine (mitte pilditehnika) andurite puhul kehtib IPX1. See näitab, et seade on kaitstud vertikaalselt langeva vee eest. Kõigi TEE-andurite juhtmooduli kaitseaste on IPX1 ja endoskoobi oma IPX7 standardi IEC 60529 järgi.
Juhised automatisseeritud töötlemisseadme (AR) jaoks
Ainult mõned andurid ühilduvad automatisseeritud töötlemisseadmetega (AR) ja AR-iga võib kasutada ainult teatud lahuseid või töötlemistingimusi.
Saate Philipsi andureid AR-is uuesti töödelda, kui järgmised kriteeriumid on täidetud.
• Kõik kasutatavad kemikaalid ja töötlemistingimused peavad sobima konkreetse Philipsi anduri mudeliga, mida uuesti töödeldakse, ja neid tuleb kasutada AR-i tootja soovitatud tingimustes.
• Uuesti töötlemisel kasutatav temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 56 °C (133 °F).
• Anduri konnektor peab olema puhastus- või desinfiteerimislahusest isoleeritud kogu uuesti töötlemise protsessi jooksul, v.a siis, kui kasutate süsteemi STERRAD 100S. See vähendab ohtu, et pritsmed võiksid sattuda käepidemele või konnektorile.
Järgnevalt on välja toodud AR-id, mis vastavad konkreetsete Philipsi mitte-TEE-andurite uuesti töötlemise nõuetele. Need AR-id on kas spetsiaalselt anduri uuesti töötlemiseks loodud või neil on lisad, mis toetavad seda.
MÄRKUS
Lisaks järgnevas tabelis loetletud AR-idele on lubatud kasutada eespool toodud loetelus esitatud kriteeriumitele vastavaid AR-e.
| Valmistaja | Päritolu-riik | Mudel | Anduri tüüp | Sobivad desinfitseerimisvahendid või -meetodid | Töötlustemperatuuringimused |
|----------------------------|---------------|------------------------------|-------------------|-----------------------------------------------|-----------------------------|
| Advanced Sterilization Products | US | STERRAD 100S | L10-4lap | Vesinikperoksiid | 50 °C (122 °F) |
| CIVCO Medical Solutions | US | Astra VR | Endocavity<sup>1</sup> | Cidex OPA, Revital-Ox RESERT, MetriCide OPA Plus | 32 °C (89.6 °F) |
| | | Astra VR Ultra | Endocavity<sup>1</sup> | Cidex OPA, Revital-Ox RESERT, MetriCide OPA Plus | 32 °C (89.6 °F) |
| Germitec | FR | Antigermix S1 | Multiple<sup>2</sup> | UV-C | Keskkonna-temperatuur |
| | | Hypernova Chronos | Multiple<sup>2</sup> | UV-C | Keskkonna-temperatuur |
| Medivators | US | ADVANTAGE PLUS (valikulise ultrahelisondi ühendamise komplektiga) | Multiple<sup>3</sup> | RAPICIDE PA Single Shot | 30 °C (86 °F) |
| Nanosonics | AU | trophon EPR trophon2 | Multiple<sup>4</sup> | Vesinikperoksiid | 56 °C (133 °F) |
<sup>1</sup> Endocavity on Philipsi mitte-TEE-anduritega sobiv andurite tüüp.
<sup>2</sup> Multiple on Philipsi mitte-TEE-anduritega sobiv andurite tüüp.
<sup>3</sup> Multiple on Philipsi mitte-TEE-anduritega sobiv andurite tüüp.
<sup>4</sup> Multiple on Philipsi mitte-TEE-anduritega sobiv andurite tüüp.
1. Ühilduvate tupe- ja pärakusiseste andurite puhul vt koos selle automatisseeritud töötlemisseadmega kasutatavaid konkreetseid lahuseid juhendist Desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused ultrahelisüsteemide ja andurite jaoks.
2. Ühilduvate andurite kohta vt seadme Antigermix S1 või Hypernova Chronos jaotist juhendis Desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused ultrahelisüsteemide ja andurite jaoks.
3. Ühilduvate andurite kohta vt seadme Advantage Plus (valikulise ultrahelisondi ühendamise komplektiga) jaotist dokumendis Desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused ultrahelisüsteemide ja andurite jaoks.
4. Ühilduvate andurite kohta vt seadme trophon EPR ja trophon2 jaotist dokumendis Desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused ultrahelisüsteemide ja andurite jaoks.
TEE-andurite automatiseeritud desinfektorite ja puhastite-desinfektorite juhised
Ainult mõned andurid ühilduvad TEE-andurite automatiseeritud desinfektori või TEE-andurite automatiseeritud puhasti-desinfektoriga ning automatisseeritud seadmega võib kasutada ainult teatud lahuseid.
Philipsi TEE-andureid võib TEE-andurite automatiseeritud desinfektoris või TEE-andurite automatiseeritud puhastis-desinfektoris uuesti töödelda, kui järgmised kriteeriumid on täidetud.
- Kõik kasutatavad kemikaalid ja töötlemistingimused peavad sobima konkreetse Philipsi TEE-anduri mudeliga, mida uuesti töödeldakse, ja neid tuleb kasutada töötlemisseadme tootja soovitatud tingimustes.
- Uuesti töötlemisel kasutatav temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 45 °C (113 °F).
- TEE-anduri käepide ja konnektor peavad olema puhastus- või desinfitseerimislahusest isoleeritud kogu uuesti töötlemise protsessi jooksul, sealhulgas käepideme tugialused ja kinnitamismehhanismid. See vähendab ohtu, et pritsmed võiksid sattuda käepidemele või konnektorile.
- Töötlemisseadme kasutamise ajal on keelatud kasutada kaitsebarjääre või -seadmeid, mis on mõeldud käepideme ja konnektori isoleerimiseks, et võimaldada terve anduri kastmist täielikult desinfitseerimislahusesse või sellega kokkupuutesse viimist.
• Soojendusega kuivatamismeetodeid ei tohi kasutada.
Järgnevas tabelis on esitatud näited töötlemisseadmetest, mis vastavad Philipsi TEE-andurite uuesti töötlemise nõuetele. Need töötlemisseadmed on kas spetsiaalselt TEE-andurite uuesti töötlemiseks loodud või neil on lisad, mis seda toetavad.
**MÄRKUS**
Lisaks järgnevas tabelis loetletud töötlemisseadmetele on lubatud kasutada teisi TEE-andurite automatiseeritud desinfektoreid või TEE-andurite automatiseeritud puhasteid-desinfektoreid, mis on FDA poolt või CE-märgisega heaks kiidetud TEE-andurite puhul kasutamiseks ja mis vastavad eespool toodud loetelus esitatud kriteeriumitele.
**Näited. Töötlemisseadmed, mis sobivad Philipsi TEE-anduritega**
| Valmistaja | Päritolu-riik | Mudel | Anduri tüüp | Sobivad desinfitseerimisvahendid või -meetodid | Töötlustemperatuuri tingimused |
|-----------------------------|---------------|----------------|-------------|-----------------------------------------------|-------------------------------|
| CIVCO Medical Solutions | US | Astra TEE | TEE | Cidex OPA, MetriCide OPA Plus, Revital-Ox RESERT | 40 °C (104 °F) |
| | | Astra TEE Ultra| TEE | Cidex OPA, MetriCide OPA Plus, Revital-Ox RESERT | 40 °C (104 °F) |
| Valmistaja | Päritolu-riik | Mudel | Anduri tüüp | Sobivad desinfiteerimisvahendid või -meetodid | Töötlustemperatuuri tingimused |
|-------------|--------------|------------------------------|-------------|---------------------------------------------|-------------------------------|
| CS Medical | US | TD-100 Reprocessor | TEE | TD-5 HLD, TD-8 HLD | 38 °C kuni 40 °C (100.4 °F kuni 104 °F) |
| | | TD-200 Reprocessor | TEE | TD-12 HLD | 38 °C (100.4 °F) |
| | | TEEClean Reprocessor | TEE | TD-5 HLD, TD-8 HLD, TEEZyme Cleaner | 38 °C kuni 40 °C (100.4 °F kuni 104 °F) |
| Germitec | FR | Antigermix E1 | TEE | UV-C | Keskkonna-temperatuur |
| Medivators | US | ADVANTAGE PLUS (valikulise TEE-/TOE-sondi ühendamise komplektiga) | TEE | RAPICIDE PA Single Shot | 30 °C (86 °F) |
| | | DSD-201 (valikulise sillakomplektiga) | TEE | RAPICIDE Glut, RAPICIDE PA, RAPICIDE OPA/28 | 30 °C (86 °F) |
| | | DSD EDGE (valikulise sillakomplektiga) | TEE | RAPICIDE PA Single Shot | 30 °C (86 °F) |
| Soluscope | FR | Serie TEE | TEE | Soluscope P / Soluscope A, Proxy P / Proxy A | 40 °C (104 °F) |
Mitte-TEE-anduri hooldus
See teave kehtib kõikidele mitte-TEE-anduritele, välja arvatud nendele, millel on USB-konnektor. Juhiseid USB-andurite kohta vt jaotisest USB-anduri hooldus leheküljel 71.
Uue anduri saamisel desinfitseerige see enne esimest uuringut. Järgmistes teemades selgitatakse, kuidas mitte-TEE-andureid puhastada, desinfitseerida ja steriliseerida. Andurile sobiva hooldusmeetodi kindlaksmääramiseks vt jaotist Anduri hooldusmeetodid leheküljel 45. Järgmisel joonisel on kujutatud mitte-TEE-andurite komponendid.
Mitte-TEE anduri komponendid
| Nr | Komponent |
|----|-----------|
| 1 | Anduri lääts (akustiline avaus) |
| 2 | Anduri korpus |
| 3 | Anduri tõmbetõkis |
| 4 | Kaabel |
| 5 | Konnektori tõmbetõkis |
Mitte-TEE-anduri hoiatused ja ettevaatusabinõud
Järgige alltoodud hoiatusi ja ettevaatusabinõusid kõigi puhastamis-, desinfitseerimis- ja steriliseerimisprotseduuride tegemisel ning desinfitseerimisvahendite kasutamisel. Täpsemad hoiatused ja ettevaatusabinõud on toodud hooldus- ja puhastusprotseduuride kirjeldustes ning puhastus- või desinfitseerimisvahendite märgistel.
**HOIATUS**
Andureid peab puhastama peale igat kasutamist. Anduri puhastamine on oluline samm enne efektiivset desinfitseerimist või steriliseerimist. Järgige puhastus- ja desinfitseerimisvahendite kasutamisel kindlasti tootja märgistuse juhiseid.
**HOIATUS**
Kandke alati kaitseprille ja -kindaid kõikide seadmete puhastamisel, desinfitseerimisel ja steriliseerimisel.
**HOIATUS**
Haigusetekitajate verekaudse levimise vältimiseks on intraoperatiivsete ja biopsia protseduuride jaoks ning nõela juhtimise ajal vajalikud legaalselt turustatud steriilsed andurikatted koos steriilse ultraheli ülekande geeliga. Transösophageaalsete, transrektaalse te ja intravaginaalse prokseduuride puhul on soovitatav kasutada kaitsekatteid; Hiinas ja Jaapanis on kaitsekatted kohustuslikud. Philips soovitab kasutada legaalselt turustatud steriilseid katteid.
HOIATUS
Steriilsed andurikatted on ühekordseks kasutamiseks ning neid ei tohi korduvkasutada.
HOIATUS
Protseduuriaegsetes rakendustes (peale TEE või endoskoopia) võib steriilse geeli ja steriilse anduri kattega kasutatavate anduritega kasutada tugeva desinfitseerimise või steriliseerimise hooldusmeetodit.
HOIATUS
Desinfitseerimisvahendeid soovitatakse nende keemilise sobivuse tõttu toote materjalidega, mitte nende bioloogilise efektiivsuse pärast. Vt desinfektsioonivahendi bioloogilist efektiivsust selle valmistaja juhtnööridest ja soovitustest, USA toidu- ja ravimiameti ning USA haiguste ennetamise ja törje keskuse juhenditest.
HOIATUS
Seadmele vajaliku desinfitseerimistaseme määrab kudede tüüp, millega seade kasutamisel kokku puutub, ja kasutatava anduri tüüp. Veenduge, et desinfitseerimisvahendi tüüp sobiks anduri ja selle rakendusega. Teavet desinfitseerimistasemete nõuete kohta vt jaotisest Anduri hooldusmeetodid leheküljel 45. Vaadake ka desinfitseerimisvahendi märgistuse juhiseid ning Infektsioonikontrolli Professionaalide Liidu, USA Toidu- ja Ravimiameti, AIUM-i ametlike teadaannete: „Guidelines for Cleaning and Preparing External- and Internal-Use Ultrasound Transducers and Equipment Between Patients as well as Safe Handling and Use of Ultrasound Coupling Gel“ ning USA Haiguste Ennetamise ja Törje Keskuse soovitusi.
HOIATUS
Anduri steriliseerimisel veenduge, et steriliseerimisvahendi tugevus ja kokkupuuteaeg oleks steriliseerimiseks kohased. Järgige kindlasti tootja juhiseid.
HOIATUS
Kui kasutate valmissegatud lahust, kontrollige lahuse aegumistähtaega.
HOIATUS
Järgige puhastus- või desinfitseerimisvahendi tootja soovitusi.
ETTEVAATUST
Mittesoovitatud desinfitseerimisvahendite, vale lahuse kanguse kasutamine või anduri leotamine soovitatust sügavamal või kauem võib andureid vigastada või nende värv muuta ja tühistab anduri garantii.
ETTEVAATUST
Isopropüülalkoholi (piirituse), denatureeritud etüülalkoholi ja alkoholipõhiste toodete kasutamine kõigi andurite puhastamiseks on piiratud. Mitte-TEE-anduritel võib alkoholiga puhastada vaid konnektori korpust, anduri korpust ning läätse (akustilist avaust). Veenduge, et isopropüülalkoholi lahus oleks ainult 91% või väiksema sisaldusega ja denatureeritud etüülalkoholi lahus oleks 85% või väiksema sisaldusega. Ärge puhastage ühtegi teist anduri osa alkoholiga (kaasa arvatud kaablid või tömbetõkised), kuna see võib neid kahjustada. Sellist kahjustust ei kata kindlustus ega hooldusleping.
Mitte-TEE-andurite osad, millel võib alkoholi kasutada
1 Ainsad osad, mida võib puhastada 91%-lise või madalama isopropüülalkoholi lahuse või 85%-lise denatureeritud etüülalkoholi lahusega, on konnektori korpus ning anduri korpus ja lääts. Ärge laske vedelikul sattuda ühelegi anduri katmata alale. Läätse pinda puhastage õrnade pühkimisliigutustega. Jõuline pühkimine või küürimine võib läätse kahjustada.
**ETTEVAATUST**
Ensüümipuhastamisel veenduge, et lahus oleks õige kontsentratsiooniga, ja loputage põhjalikult. Ensüümidega puhastusvahendid on üldjuhul kasutamiseks lubatud.
**ETTEVAATUST**
Katsed puhastada või desinfitseerida andurit, kaablit või konnektori korpust siintoodud meetoditest erinevalt võivad vigastada seadet ja tühistada garantii.
ETTEVAATUST
Ärge lubage teravatel esemetel, nagu käärid, skalpellid või kauteriseerimisnoad, puudutada andureid või kaableid.
ETTEVAATUST
Anduri käsitsemisel ärge lõöge seda vastu kõvasid pindu.
ETTEVAATUST
Ärge kasutage andurite puhastamiseks kirurgiharja. Isegi pehmete harjade kasutamine võib andureid vigastada.
ETTEVAATUST
Ärge kasutage harja konnektori korpuse märgisel.
ETTEVAATUST
Ärge kasutage anduri puhastamiseks paberist või abrasiivseid tooteid. Need kahjustavad anduri pehmet läätse (akustilist avaust). Abrasiivsete tööstuslike salvrätikute, nagu Wypall X60, kasutamine võib läätse kahjustada.
ETTEVAATUST
Puhistamise, desinfitseerimise ja steriliseerimise ajal hoidke anduri, konnektori korpuse või kaabli kuivaks jäädv osad märgadest osadest kõrgemal, kuni kõik osad on kuivad. See aitab vältida vedeliku sattumist anduri lahtistele aladele.
ETTEVAATUST
Ärge laske andurite puhastamisel ja desinfitseerimisel ühelgi vedelikul elektrikontaktide, tömbetöökiste, konnektori korpuse või lukustushoova ümbruse kaudu konnektorisse sattuda. Konnektori pühkimisel või sellele pihustamisel keskenduge üksnes välispindadele. Võimaluse korral pange konnektori katte pritsmekaitse elektrikontaktide peale, et kaitsta konnektori korpust vedeliku seadmesse sattumise eest. Vedeliku põhjustatud kahjustusi neis alades ei kata kindlustus ega hooldusleping.
ETTEVAATUST
Ärge kunagi steriliseerge andurit autoklaavimis-, gamma-, gaasi-, auru- ega kuumussterilisatsiooni tehnikatega. Tagajärjeks võib olla tõsine kahjustus. Ennetatavat anduri kahjustust ei kata garantii ega hooldusleping.
ETTEVAATUST
Ärge jätke puhastus- ja desinfitseerimisvahendeid andurile pikaks ajaks. Piirake andurite kokkupuuteaega puhastus- ja desinfitseerimisvahenditega tootja soovitatud miinimumini.
ETTEVAATUST
Enne andurite paigaldamist hoidjasse veenduge, et need on täiesti kuivad. Kui anduri läätse (akustilist avaust) on vaja pärast puhastamist kuivatada, kasutage pehmet ja kuiva ebemevaba lappi ning tupsutage õrnalt. Jõuline pühkimine või küürimine võib läätse kahjustada.
Desinfitseerimisvahendi jääkide mõju vähendamine
Kasutades OPA (ortoftaalaldehüüdi) põhist desinfitseerimisvahendit, võib anduritele jäädä lahuse jääke, kui te ei järgi hoolikalt tootja juhiseid.
OPA- või muu desinfiteerimisvahendi jäälkide toime minimeerimiseks tehke järgmist.
- Järgige desinfiteerimisvahendi valmistaja juhiseid väga hoolikalt. Näiteks soovitab Cidex OPA tootja loputada andureid, kastes need kolm korda joogivette.
- Piirake andurite kokkupuuteaega desinfiteerimisvahendiga minimaalse ajani, mida soovitab desinfiteerimisvahendi tootja. Näiteks soovitab Cidex OPA tootja miinimumaega 12 minutit.
**Mitte-TEE-andurite, kaablite ja konnektorite puhastamine**
Neid üldisi puhastamisjuhiseid peab järgima kõikide mitte-TEE-andurite, kaablite ja konnektorite puhul.
Kõiki andureid peab puhastama päraast iga kasutamist. Anduri puhastamine on oluline samm enne efektiivset desinfiteerimist või steriliseerimist. Enne anduri puhastamist lugege jaotisi Ohutus ja Mitte-TEE-anduri hoiatused ja ettevaatusabinõud leheküljel 54.
Pärast puhastamist peate mitte-TEE-andureid desinfiteerima või steriliseerima, järgides asjakohaseid protseduure.
- Mitte-TEE-andurite nõrk desinfiteerimine leheküljel 63
- Mitte-TEE-andurite tugev desinfiteerimine leheküljel 65
- Mitte-TEE andurite steriliseerimine leheküljel 68
**HOIATUS**
Kandke alati kaitseprille ja -kindaid kõikide seadmete puhastamisel, desinfiteerimisel ja steriliseerimisel.
Soovitatavad vahendid.
- Pehme niiske lapp või mitteabrasiivne svamm
- Sobivad puhastusvahendid või puhastuslapid anduri, kaabli ja konnektori jaoks
- Pehme ja kuiv ebemeevaba lapp
1. Pärast iga patsiendi uuringut eemaldage andurilt ultraheli ülekandegeel pehme lapiga, mida on niisutatud joogivee või sobiva puhastus- või desinfitseerimisvahendiga, või kasutades sobivaid immutatud puhastus- või desinfitseerimisvalvrätte. Eemaldage geel läätselt õrnade pühkimisliigutustega. Kui võimalik, eemaldage anduri kate.
Sobivate puhastus- ning desinfitseerimisvahendite loendit vt jaotisesest Desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused ultrahelisüsteemide ja andurite jaoks, mis on saadaval teie süsteemi dokumentatsioonis või veebilehel „Anduri ja süsteemi hooldus”:
www.philips.com/transducercare
Järgige märgisel olevaid juhiseid lahuse valmistamise, temperatuuri, kanguse ja kokkupuuteaja kohta. Veenduge, et lahuse kangus ja kontaktaeg on seadme vastavaks kliiniliseks kasutuseks sobivad. Kui kasutate valmissegatud lahust, kontrollige lahuse aegumistähtaega.
2. Ühendage andur süsteemi küljest lahti ja eemaldage kõik anduri külge kinnitatud või seda katavad tarvikud. Kui konnektori kate on olemas, siis lükake see konnektori peale, et kaitsta kontakti vedelikupritsmete eest.
3. Eemaldage kogu ülejäänud geel andurilt ja läätselt voolava veega (temperatuuriga mitte üle 43 °C (110 °F)) ja pehme käsnä või kinnastatud käega. Kui jooksvat vett ei ole, kasutage immutatud pehmet lappi, näiteks ühekordset puhastussalvrätti. Eemaldage geel läätselt õrnade pühkimisliigutustega.
Ärge laske konnektori puhastamisel ühelgi vedelikul elektrikontaktide, tömbetõkiste, konnektori korpusse või lukustushoova ümbruse kaudu konnektorisse sattuda. Konnektori pühkimisel või sellele pihustamisel keskenduge üksnes konnektori korpus välispinnale.
4. Andurilt, kaablilt või konnektorilt tahkete jäälkide või kehavedelike eemaldamiseks kasutage kaubanduslikult saadavaid puhastuslappe või käsnu (ensümaatilised või mitteensümaatilised) või pehmet lappi, mida on veidi niisutatud õrnatoimelise seebiga. Ensüümidega puhastusvahendid on üldjuhul kasutamiseks lubatud.
5. Läätse puhastage õrnade pühkimisliigutustega.
6. Tahkete ainete ja puhastusvahendi jäälkide eemaldamiseks kasutage puhastuslappe või käsnu tootjate juhiste järgi või loputage põhjalikult joogiveega kuni selle protseduuri kirjeldusele järgneval joonisel kujutatud kastmispunktini. Ärge kastke konnektorit,
konnektori tömbetõkist ega konnektori tömbetõkisest 5 cm (2 tolli) ulatusse jäävat
kaabliosa vedelikku. (Kaabli maksimaalne lubatud vedelikku kastmise koht on kuni 5 cm
tõmbetõkisest – te ei pea selle kohani kastma, kui see pole vajalik.)
MÄRKUS
Puhastuslappide või käsnade kasutamisel ei pruugi olla vaja andurit vees loputada. Järgige
alati vastava toote sildil olevaid soovitusi.
7. Laske seadmel õhu käes kuivada või kuivatage andur pehme ja kuiva ebemevaba lapiga.
Läätse kuivatamiseks tupsutage seda pühkimise asemel. Märgjad pinnad võivad
desinfiteerimisvahendit lahjendada.
8. Kontrollige vigastuste, nagu praod, rebendid, teravad servad, või projektsioonide
olemasolu seadmel ja kaablil. Kui vigastus on ilmne, lõpetage seadme kasutamine ja võtke
ühendust Philipsi esindajaga.
Mitte-TEE-andurite kastmispunkt
1 Ärge kastke vedelikku tömbetõkisest 5 cm (2 tolli) ulatuses; see on kaabli maksimaalne lubatud
vedelikku kastmise koht – te ei pea selle kohani kastma, kui see pole vajalik.
Mitte-TEE-andurite nõrk desinfitseerimine
Mitte-TEE-andurite nõrga desinfitseerimise korral kasutatakse pihustamis- või pühkimismeetodit nõrga või keskmise tugevusega desinfitseerimisvahendiga. Enne selle protseduuri sooritamist lugege hoiatusi ja ettevaatusabinõusid jaotistes Ohutus ja Mitte-TEE-anduri hoiatused ja ettevaatusabinõud leheküljel 54 ning järgige alltoodud ettevaatusabinõusid.
HOIATUS
Kandke alati kaitseprille ja -kindaid kõikide seadmete puhastamisel, desinfitseerimisel ja steriliseerimisel.
ETTEVAATUST
Ärge laske andurite puhastamisel ja desinfitseerimisel ühelgi vedelikul elektrikontaktide, tömbetõkiste, konnektori korpusse või lukustushoova ümbruse kaudu konnektorisse sattuda. Konnektori pühkimisel või sellele pihustamisel keskenduge üksnes välispindadele. Võimaluse korral pange konnektori katte pritsmekaitse elektrikontaktide peale, et kaitsta konnektori korpust vedeliku seadmesse sattumise eest. Vedeliku põhjustatud kahjustusi neis alades ei kata kindlustus ega hooldusleping.
MÄRKUS
Andureid saab desinfitseerida pühkimismeetodiga ainult siis, kui sobiva desinfitseerimisvahendi märgisel on näidatud, et seda võib kasutada pühkimismeetodiga.
Soovitatavad vahendid.
- Pehme niiske lapp või mitteabrasiivne svamm
- Anduri, kaabli ja konnektoriga sobivad nõrga või keskmise tugevusega desinfitseerimisvahendid
Pehme ja kuiv ebemevaba lapp
1. Puhastage andurit, kaablit ja konnektorit protseduuride kohaselt jaotises Mitte-TEE-andurite, kaablite ja konnektorite puhastamine leheküljel 60. Järgige köiki hoiatusi ja ettevaatusabinõusid.
2. Pärast puhastamist valige nõrga või keskmise tugevusega desinfitseerimisvahendid, mis sobivad anduri, kaabli ja konnektoriga.
Sobivate desinfitseerimisvahendite loendit vt jaotisest Desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused ultrahelisüsteemide ja andurite jaoks, mis on saadaval teie süsteemi dokumentatsioonis või veebilehel „Anduri ja süsteemi hooldus“:
www.philips.com/transducercare
Järgige märgisel olevaid juhiseid lahuse valmistamise, temperatuuri, kanguse ja kokkupuuteaja kohta. Veenduge, et lahuse kangus ja kontaktaeg on seadme vastavaks kliiniliseks kasutuseks sobivad. Kui kasutate valmissegatud lahust, kontrollige lahuse aegumistähtaega.
MÄRKUS
Mõned tooted on märgistatud nii puhastus- kui ka desinfitseerimislappidena. Järgige nende toodete kasutamisel nii puhastamise kui ka desinfitseerimise juhiseid, mis on märgistusel toodud.
3. Pühkige või pihustage andurit, kaablit ja konnektorit desinfitseerimisvahendiga, järgides desinfitseerimisvahendi märgistusel olevaid juhiseid temperatuuri, pühkimise kestuse ja desinfitseerimisvahendi kokkupuuteaja kohta. Veenduge, et desinfitseerimislahu ei pääseks konnektorisse.
Konnektori korpus desinfitseerimisel pühkige ainult välispindu või pihustage neile vahendid. Ärge laske ühtki tüüpi vedelikul tömbetõkise, elektrikontaktide või lukustushoova ümbruse kaudu konnektorisse sattuda.
4. Kui desinfitseerimisvahendi märgistuse juhised seda nõuavad, loputage joogiveega.
5. Laske seadmel õhu käes kuivada. Võite anduri kuivatamiseks kasutada pehmet ja kuiva ebemevaba lappi. Läätse kuivatamiseks tupsutage seda pühkimise asemel.
6. Kontrollige anduril vigastusi, nagu praod, lõhed, vedeliku lekked või teravad servad ja projektsioonid. Kui vigastus on ilmne, lõpetage anduri kasutamine ja võtke ühendust Philipsi esindajaga.
**Mitte-TEE-andurite tugev desinfitseerimine**
Mitte-TEE-andurite põhjalikus desinfitseerimiseks leotatakse seda tavaliselt tugevas desinfitseerimisvahendis. Teatud andurite desinfitseerimiseks võib kasutada automatiseeritud töötlemisseadmeid või muid mittekastmise meetodeid. Lisateavet vt jaotisesest Juhised automatiseeritud töötlemisseadme (AR) jaoks leheküljel 48. Enne selle protseduuri sooritamist lugege hoiatusi ja ettevaatusabinõusid jaotistes Ohutus ja Mitte-TEE-anduri hoiatused ja ettevaatusabinõud leheküljel 54 ning järgige alltoodud ettevaatusabinõusid.
**HOIATUS**
Kandke alati kaitseprille ja -kindaid kõikide seadmete puhastamisel, desinfitseerimisel ja steriliseerimisel.
**ETTEVAATUST**
Ärge laske andurite puhastamisel ja desinfitseerimisel ühelgi vedelikul elektrikontaktide, tõmbetõkiste, konnektori korpusse või lukustushoova ümbruse kaudu konnektorisse sattuda. Konnektori pühkimisel või sellele pihustamisel keskenduge üksnes välispindadele. Võimaluse korral pange konnektori katte pritsmekaitse elektrikontaktide peale, et kaitsta konnektori korpust vedeliku seadmesse sattumise eest. Vedeliku põhjustatud kahjustusi neis alades ei kata kindlustus ega hooldusleping.
MÄRKUS
Mõned tugevad desinfitseerimisvahendid ei vaja leotamist ning sobivad osade mitte-TEE-anduritega. Sobivate tugevate desinfektsioonivahendite loendit vt jaotises Desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused ultrahelisüsteemide ja andurite jaoks. Kui soovite kasutada neid desinfitseerimisvahendeid, järgige alati tootja juhiseid. Järgige selles juhendis kirjeldatud juhiseid, mis vastavad jaotises Desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused ultrahelisüsteemide ja andurite jaoks määratletud valitud desinfitseerimisvahendi „Õige kasutuse“ desinfitseerimismeetodile.
Soovitatavad vahendid.
- Pehme niiske lapp või mitteabrasiivne svamm
- Anduri ja kaabliga sobivad tugevad desinfitseerimisvahendid
- Leotamisnõu
- Pehme ja kuiv ebemevaba lapp
1. Puhastage andurit, kaablit ja konnektorit protseduuride kohaselt jaotises Mitte-TEE-andurite, kaablite ja konnektorite puhastamine leheküljel 60. Järgige köiki hoiatusi ja ettevaatusabinõusid.
2. Desinfitseerige konnektor protseduuride kohaselt jaotises Mitte-TEE-andurite nõrk desinfitseerimine leheküljel 63.
3. Pärast puhastamist valige andurile sobiv tugev desinfitseerimisvahend.
Sobivate desinfitseerimisvahendite loendit vt jaotises Desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused ultrahelisüsteemide ja andurite jaoks, mis on saadaval teie süsteemi dokumentatsioonis või veebilehel „Anduri ja süsteemi hooldus“:
www.philips.com/transducercare
Järgige märgisel olevaid juhiseid lahuse valmistamise, temperatuuri, kanguse ja kokkupuuteaja kohta. Veenduge, et lahuse kangus ja kontaktaeg on seadme vastavaks kliiniliseks kasutuseks sobivad. Kui kasutate valmissegatud lahust, kontrollige lahuse aegumistähtaega.
4. Kasutage kaablile sobivat desinfitseerimisvahendit ja pühkige või pihustage kaablit, järgides desinfitseerimisvahendi märgistusel olevaid juhiseid temperatuuri, pühkimise kestuse, lahuse tugevuse ja desinfitseerimisvahendi kokkupuuteaja kohta. Veenduge, et desinfitseerimislahus ei päaseks konnektorisse.
5. Kastmismeetodi kasutamisel toimige järgmiselt.
a. Kastke andur selle jaoks sobivasse desinfitseerimisvahendisse, nagu on näidatud selle protseduuri kirjeldusele järgneval joonisel. Ärge kastke konnektorit, konnektori tömbetõkist ega konnektori tömbetõkisest 5 cm (2 tolli) ulatusse jäävat kaabliosa vedelikku. (Kaabli maksimaalne lubatud vedelikku kastmise koht on kuni 5 cm tömbetõkisest – te ei pea selle kohani kastma, kui see pole vajalik.)
b. Täitke desinfitseerimisvahendi märgisel olevaid juhiseid anduri leotusaja kohta. Ärge leotage andureid kauem, kui minimaalselt vajalik selle taseme desinfitseerimiseks.
c. Järgides desinfitseerimisvahendi märgisel olevaid juhiseid, loputage andurit kuni leotuspunktini. Ärge kastke konnektorit, konnektori tömbetõkist ega konnektori tömbetõkisest 5 cm (2 tolli) ulatusse jäävat kaabliosa vedelikku. (Kaabli maksimaalne lubatud vedelikku kastmise koht on kuni 5 cm tömbetõkisest – te ei pea selle kohani kastma, kui see pole vajalik.)
6. Kui kasutate mittekastmise meetodit, nagu AR, järgige õigeks puhastamiseks ja desinfitseerimiseks tootja juhiseid.
7. Laske seadmel õhu käes kuivada või kuivatage andur pehme ja kuiva ebemevaba lapiga. Läätse kuivatamiseks tupsutage seda pühkimise asemel.
8. Kontrollige anduril vigastusi, nagu praod, lõhed, vedeliku lekked või teravad servad ja projektsioonid. Kui vigastus on ilmne, lõpetage anduri kasutamine ja võtke ühendust Philipsi esindajaga.
Mitte-TEE andurite kastmispunkt
1 Ärge kastke vedelikku tömbetõkisest 5 cm (2 tolli) ulatuses; see on kaabli maksimaalne lubatud vedelikku kastmise koht – te ei pea selle kohani kastma, kui see pole vajalik.
**Mitte-TEE andurite steriliseerimine**
Kui andur siseneb muidu steriilsesse koosse ilma steriilse andurikatteta, peab selle steriliseerima. Steriilse katte kasutamisel peaksite steriliseerima, kuid lubatud on ka tugev desinfiteerimine. Peamine erinevus steriliseerimise ja põhjaliku desinfiteerimise vahel on aeg, mille jooksul andurit leotatakse, ja kasutatava steriliseerimis- või desinfiteerimisvahendi tüüp.
Selleks et kindlaks teha, kas andur vajab steriliseerimist või põhjalikku desinfiteerimist, vt jaotist *Anduri hooldusmeetodid leheküljel 45*.
Enne selle protseduuri sooritamist lugege hoiatusi ja ettevaatusabinõusid jaotistes *Ohutus* ja *Mitte-TEE-anduri hoiatused ja ettevaatusabinõud leheküljel 54*.
**HOIATUS**
Kandke alati kaitseprille ja -kindaid kõikide seadmete puhastamisel, desinfiteerimisel ja steriliseerimisel.
ETTEVAATUST
Ärge kunagi steriliseerige andurit autoklaavimis-, gamma-, gaasi-, auru- ega kuumussterilisatsiooni tehnikatega. Tagajärjeks võib olla tõsine kahjustus. Ennetatavat anduri kahjustust ei kata garantii ega hooldusleping.
ETTEVAATUST
Ärge laske andurite puhastamisel ja desinfitseerimisel ühelgi vedelikul elektrikontaktide, tömbetõkiste, konnektori korpusse või lukustushoova ümbruse kaudu konnektorisse sattuda. Konnektori pühkimisel või sellele pihustamisel keskenduge üksnes välispindadele. Võimaluse korral pange konnektori katte pritsmekaitse elektrikontaktide peale, et kaitsta konnektori korpust vedeliku seadmesse sattumise eest. Vedeliku põhjustatud kahjustusi neis alades ei kata kindlustus ega hooldusleping.
Soovitatavad vahendid.
- Pehme niiske lapp või mitteabrasiivne svamm
- Anduri ja kaabliga sobiv steriliseerimisvahend
- Leotamisnõu
- Pehme ja kuiv ebemevaba steriilne lapp
1. Puhastage andurit, kaablit ja konnektorit protseduuride kohaselt jaotises Mitte-TEE-andurite, kaablite ja konnektorite puhastamine leheküljel 60.
2. Desinfitseerige konnektor protseduuride kohaselt jaotises Mitte-TEE-andurite nõrk desinfitseerimine leheküljel 63.
3. Pärast puhastamist valige andurile sobiv steriliseerimisvahend.
Sobivate desinfitseerimis- ja steriliseerimisvahendite loendit vt jaotisest Desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused ultrahelisüsteemide ja andurite jaoks, mis on saadaval teie süsteemi dokumentatsioonis või veebilehel „Anduri ja süsteemi hooldus”:
www.philips.com/transducercare
Järgige märgisel olevaid juhiseid lahuse valmistamise, temperatuuri, kanguse ja kokkupuuteaja kohta. Veenduge, et lahuse kangus ja kontaktaeg on seadme vastavaks kliiniliseks kasutuseks sobivad. Kui kasutate valmissegatud lahust, kontrollige lahuse aegumistähtaega.
4. Kasutage kaablile sobivat desinfitseerimisvahendit ja pühkige või pihustage kaablit, järgides desinfitseerimisvahendi märgistusel olevaid juhiseid temperatuuri, pühkimise kestuse, lahuse tugevuse ja desinfitseerimisvahendi kokkupuuteaja kohta. Veenduge, et desinfitseerimislahus ei pääseks konnektorisse.
5. Kastmismeetodi kasutamisel toimige järgmiselt.
a. Leotage andurit steriliseerimislahuses, nagu on näidatud selle protseduuri kirjeldusele järgneval joonisel. Ärge kastke konnektorit, konnektori tömbetõkist ega konnektori tömbetõkisest 5 cm (2 tolli) ulatusse jäävat kaabliosa vedelikku. (Kaabli maksimaalne lubatud vedelikku kastmise koht on kuni 5 cm tömbetõkisest – te ei pea selle kohani kastma, kui see pole vajalik.)
b. Järgige steriliseerimisvahendi märgistusel olevaid juhiseid anduri steriliseerimiseks vajaliku kastmise kestuse kohta.
c. Peale soovitatud steriliseerimisaega võtke andur lahusest välja.
d. Järgides steriliseerimisvahendi märgistusel olevaid juhiseid, loputage andurit steriilses vees kuni kastmispunktini. Ärge kastke konnektori ühendusligendist 5 cm (2 tolli) kaugusele jäävat konnektorit, konnektori ühendusligendid või kaablit vedelikku. (Kaabli maksimaalne lubatud vedelikku kastmise koht on kuni 5 cm tömbetõkisest – te ei pea selle kohani kastma, kui see pole vajalik.)
6. Kui kasutate mittekastmise meetodit, nagu AR, järgige õigeks puhastamiseks ja steriliseerimiseks tootja juhiseid.
7. Laske seadmel õhu käes kuivada või kuivatage andur pehme ja kuiva steriilse ebemevaba lapiga. Läätse kuivatamiseks tupsutage seda pühkimise asemel.
8. Kontrollige anduril vigastusi, nagu praod, lõhed, vedeliku lekked või teravad servad ja projektssioonid. Kui vigastus on ilmne, lõpetage anduri kasutamine ja võtke ühendust Philipsi esindajaga.
USB-anduri hooldus
Uue anduri saamisel desinfitseerige see enne esimest uuringut. Järgmistes teemades seletatakse, kuidas puhastada, desinfitseerida ja steriliseerida USB-konnektoritega andureid. Andurile sobiva hooldusmeetodi kindlaksmääramiseks vt jaotist Anduri hooldusmeetodid leheküljel 45. Järgmisel joonisel on kujutatud USB-konnektoriga anduri osad.
Mitte-TEE-andurite kastmispunkt
1 Ärge kastke vedelikku tömbetõkisest 5 cm (2 tolli) ulatuses; see on kaabli maksimaalne lubatud vedelikku kastmise koht – te ei pea selle kohani kastma, kui see pole vajalik.
USB-andurite hoiatused ja ettevaatusabinõud
Järgige alltoodud hoiatusi ja ettevaatusabinõusid kõigi puhastamis- ja desinfitseerimisprotseduuride tegemisel ning desinfitseerimisvahendite kasutamisel. Täpsemad hoiatused ja ettevaatusabinõud on toodud hooldus- ja puhastusprotseduuride kirjeldustes ning puhastus- või desinfitseerimisvahendite märgistel.
HOIATUS
Andureid peab puhastama peale igat kasutamist. Anduri puhastamine on oluline samm enne efektiivset desinfitseerimist või steriliseerimist. Järgige puhastus- ja desinfitseerimisvahendite kasutamisel kindlasti tootja märgistuse juhiseid.
HOIATUS
Kandke alati kaitseprille ja -kindaid kõikide seadmete puhastamisel, desinfitseerimisel ja steriliseerimisel.
HOIATUS
Desinfitseerimisvahendeid soovitatakse nende keemilise sobivuse tõttu toote materjalidega, mitte nende bioloogilise efektiivsuse päras. Vt desinfektsioonivahendi bioloogilist efektiivsust selle valmistaja juhtnööridest ja soovitustest, USA toidu- ja ravimiameti ning USA haiguste ennetamise ja tõrje keskuse juhenditest.
HOIATUS
Seadmele vajaliku desinfitseerimistaseme määrab kudede tüüp, millega seade kasutamisel kokku puutub, ja kasutatava anduri tüüp. Veenduge, et desinfitseerimisvahendi tüüp sobiks anduri ja selle rakendusega. Teavet desinfitseerimistasemete nõuetekohasest jaotisest Anduri hooldusmeetodid leheküljel 45. Vaadake ka desinfitseerimisvahendi märgistuse juhiseid ning Infektsioonikontrilli Professionalide Liidu, USA Toidu- ja Ravimiameti, AIUM-i ametlike teadaannete: „Guidelines for Cleaning and Preparing External- and Internal-Use Ultrasound Transducers and Equipment Between Patients as well as Safe Handling and Use of Ultrasound Coupling Gel“ ning USA Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse soovitusi.
HOIATUS
Kui kasutate valmissegatud lahust, kontrollige lahuse aegumistähtaega.
HOIATUS
Järgige puhastus- või desinfitseerimisvahendi tootja soovitusi.
ETTEVAATUST
Mittesoovitatud desinfitseerimisvahendite, vale lahuse kanguse kasutamine või anduri leotamine soovitatust sügavamal või kauem võib andureid vigastada või nende värv muuta ja tühistab anduri garantii.
ETTEVAATUST
Isopropüülalkoholi (piirituse), denatureeritud etüülalkoholi ja alkoholipõhiste toodete kasutamine köigi andurite puhastamiseks on piiratud. USB-konnektoriga anduritel võib alkoholiga puhastada ainult anduri korpust ja läätse (akustilist avaust). Veenduge, et isopropüülalkoholi lahus oleks ainult 91% või väiksema sisaldusega ja denatureeritud etüülalkoholi lahus oleks 85% või väiksema sisaldusega. Ärge puhastage ühtegi muud anduri osa alkoholiga (sh kaableid, USB-konnektoreid või tömbetõkiseid), kuna sellega võite neid anduri osi kahjustada. Sellist kahjustust ei kata kindlustus ega hooldusleping.
USB-andurite osad, millel võib alkoholi kasutada
1 Ainsad osad, mida võib puhastada 91%-lise või madalama isopropüülalkoholi lahuse või 85%-lise denatureeritud etüülalkoholi lahusega, on anduri korpus ja lääts (akustiline avaus). Ärge laske vedelikul sattuda ühelegi anduri katmata alale. Läätse pinda puhastage õrnade pühkimisliigutustega. Jõuline pühkimine või küürimine võib läätse kahjustada.
**ETTEVAATUST**
Ensüümipuhastus kasutamisel veenduge, et lahus oleks õige kontsentratsiooniga, ja loputage põhjalikult. Ensüümidega puhastusvahendid on üldjuhul kasutamiseks lubatud.
**ETTEVAATUST**
Katsed puhastada või desinfitseerida andurit, kaablit või konnektori korpust siintoodud meetoditest erinevalt võivad vigastada seadet ja tühistada garantii.
ETTEVAATUST
Ärge lubage teravatel esemetel, nagu käärid, skalpellid või kauteriseerimisnoad, puudutada andureid või kaableid.
ETTEVAATUST
Anduri käsitsemisel ärge lõöge seda vastu kõvasid pindu.
ETTEVAATUST
Ärge kasutage andurite puhastamiseks kirurgiharja. Isegi pehmete harjade kasutamine võib andureid vigastada.
ETTEVAATUST
Ärge kasutage anduri märgisel harja.
ETTEVAATUST
Ärge kasutage anduri puhastamiseks paberist või abrasiivseid tooteid. Need kahjustavad anduri pehmet läätse (akustilist avaust). Abrasiivsete tööstuslike salvrätikute, nagu Wypall X60, kasutamine võib läätse kahjustada.
ETTEVAATUST
Puhistamise, desinfitseerimise ja steriliseerimise ajal hoidke anduri, konnektori korpuse või kaabli kuivaks jäädv osad märgadest osadest kõrgemal, kuni kõik osad on kuivad. See aitab vältida vedeliku sattumist anduri lahtistele aladele.
ETTEVAATUST
Andurite puhastamisel ja desinfitseerimisel ärge laske ühelgi vedelikul siseneda USB-konnektori elektriühendustesse või metallosadesse. Vedeliku põhjustatud kahjustusi neis alades ei kata kindlustus ega hooldusleping.
ETTEVAATUST
Selleks et vältida vedelike sattumist anduri sisse, ärge eemaldage puhastamise ja desinfitseerimise ajal USB-kaablit andurist.
ETTEVAATUST
Ärge jätke puhastus- ja desinfitseerimisvahendeid andurile pikaks ajaks. Piirake andurite kokkupuuteaega puhastus- ja desinfitseerimisvahenditega tootja soovitatud miinimumini.
ETTEVAATUST
Enne andurite paigaldamist hoidjasse veenduge, et need on täiesti kuivad. Kui anduri läätse või akustilist avaust on vaja päras tpuhastamist kuivatada, kasutage pehmet lappi ja tupsutage örnalt. Jõuline pühkimine või küürimine võib läätse kahjustada.
ETTEVAATUST
Ärge kunagi steriliseerige andurit autoklaavimis-, gamma-, gaasi-, auru- ega kuumussterilisatsiooni tehnikatega. Tagajärjeks võib olla tõsine kahjustus. Ennetatavat anduri kahjustust ei kata garantii ega hooldusleping.
Desinfiteerimisvahendi jääkide mõju vähendamine
Kasutades OPA (ortoftaalaldehüüdi) põhist desinfiteerimisvahendit, võib anduritele jääda lahuse jääke, kui te ei järgi hoolikalt tootja juhiseid.
OPA- või muu desinfiteerimisvahendi jääkide toime minimeerimiseks tehke järgmist.
• Järgige desinfiteerimisvahendi valmistaja juhiseid väga hoolikalt. Näiteks soovitab Cidex OPA tootja loputada andureid, kastes need kolm korda joogivette.
• Piirake andurite kokkupuuteaga desinfiteerimisvahendiga minimaalse ajani, mida soovitab desinfiteerimisvahendi tootja. Näiteks soovitab Cidex OPA tootja miinimumaega 12 minutit.
USB-andurite, kaablite ja konnektorite puhastamine
Neid üldisi puhastamisjuhiseid peab järgima kõikide USB-andurite, kaablite ja konnektorite puhul. Kõiki andureid peab puhastama päraast iga kasutamist. Anduri puhastamine on oluline samm enne efektiivset desinfiteerimist või steriliseerimist.
Enne anduri puhastamist lugege hoiatusi ja ettevaatusabinõusid jaotistes Ohutus ja USB-andurite hoiatused ja ettevaatusabinõud leheküljel 72 ning järgige järgmisi ettevaatusabinõusid.
Pärast puhastamist tuleb andurid desinfiteerida järgmiste asjakohaste protseduuride kohaselt.
• USB-andurite nõrk desinfiteerimine leheküljel 81
• USB-andurite tugev desinfiteerimine leheküljel 83
• USB-andurite steriliseerimine leheküljel 86
HOIATUS
Kandke alati kaitseprille ja -kindaid kõikide seadmete puhastamisel, desinfiteerimisel ja steriliseerimisel.
ETTEVAATUST
Andurite puhastamisel ja desinfitseerimisel ärge laske ühelgi vedelikul siseneda USB-konnektori elektrühendustesse või metallosadesse. Vedeliku põhjustatud kahjustusi neis alades ei kata kindlustus ega hooldusleping.
ETTEVAATUST
Selleks et vältida vedelike sattumist anduri sisse, ärge eemaldage puhastamise ja desinfitseerimise ajal USB-kaablit andurist.
Soovitatavad vahendid.
• Pehme niiske lapp või mitteabrasiivne svamm
• Sobivad puhastusvahendid või puhastuslapid anduri, kaabli ja konnektori jaoks
• Pehme ja kuiv ebemevaba lapp
1. Pärast iga patsiendi uuringut eemaldage andurilt, kaablilt ja konnektorilt ultraheligeel pehme lapiga, mida on niisutatud joogivee või sobiva puhastus- või desinfitseerimisvahendiga, või kasutades sobivaid eelimmutatud puhastus- või desinfitseerimislappe. Eemaldage geel läätselt örnade pühkimisliigutustega. Kui võimalik, eemaldage anduri kate.
Sobivate puhastus- ning desinfitseerimisvahendite loendit vt jaotisest Desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused ultrahelisüsteemide ja andurite jaoks, mis on saadaval teie süsteemi dokumentatsioonis või veebilehel „Anduri ja süsteemi hooldus”: www.philips.com/transducercare
Järgige märgisel olevaid juhiseid lahuse valmistamise, temperatuuri, kanguse ja kokkupuuteaja kohta. Veenduge, et lahuse kangus ja kontaktaeg on seadme vastavaks kliiniliseks kasutuseks sobivad. Kui kasutate valmissegatud lahust, kontrollige lahuse aegumistähtaega.
2. Ühendage andur süsteemi küljest lahti ja eemaldage kõik anduri külge kinnitatud või seda katvad tarvikud. Kui konnektori kate on olemas, siis lükake see konnektori peale, et kaitsta kontakti vedelikupritsmete eest.
3. Eemaldage kogu ülejäänud geel andurilt ja läätselt voolava veega (temperatuuriga mitte üle 43 °C (110 °F)) ja pehme käsnna või kinnastatud käega. Kui jooksvat vett ei ole, kasutage immutatud pehmet lappi, näiteks ühekordset puhastussalvrätti. Eemaldage geel läätselt õrnade pühkimisliigutustega.
4. Andurilt, kaablilt, ferriithelmelt või konnektorilt tahkete jääkide või kehavedelike eemaldamiseks kasutage kaubanduslikult saadavaid puhastuslappe või käsnu (ensümaatilised või mitteensümaatilised) või pehmet lappi, mida on veidi niisutatud örnatoimelise seebiga. Ensüümidega puhastusvahendid on üldjuhul kasutamiseks lubatud.
5. Andurilt, kaablilt, ferriithelmelt või konnektorilt tahkete ainete ja puhastusvahendi jääkide eemaldamiseks kasutage puhastuslappe tootja juhiste järgi. Võite loputada andurit põhjalikult joogiveega kuni selle protseduuri kirjeldusele järgeval joonisel näidatud kastmispunktini. Mitte ühtegi teist anduri, kaabli ega konnektori osa ei tohi leotada või vedelikesse kasta.
**MÄRKUS**
Puhastuslappide või käsnade kasutamisel ei pruugi olla vaja andurit vees loputada. Järgige alati toote märgisel olevaid juhiseid.
6. Laske seadmel õhu käes kuivada või kuivatage andur pehme ja kuiva ebemevaba lapiga. Läätse kuivatamiseks kasutage õrnu tupsutamisliigutusi. Märjad pinnad võivad desinfiteerimisvahendid lahjendada.
7. Kontrollige vigastuste, nagu praod, rebendid, teravad servad, või projektsioonide olemasolu seadmel ja kaablil. Kui vigastus on ilmne, lõpetage seadme kasutamine ja võtke ühendust Philipsi esindajaga.
USB-andurite nõrk desinfitseerimine
USB-andurite nõrgaks desinfitseerimiseks kasutatakse pihustamis- või pühkimismeetodit nõrga või keskmise tugevusega desinfitseerimisvahendiga. Enne selle protseduuri sooritamist lugege hoiatusi ja ettevaatusabinõusid jaotistes Ohutus ja USB-andurite hoiatused ja ettevaatusabinõud leheküljel 72 ning järgmisi ettevaatusabinõusid.
HOIATUS
Kandke alati kaitseprille ja -kindaid kõikide seadmete puastamisel, desinfitseerimisel ja steriliseerimisel.
ETTEVAATUST
Andurite puhastamisel ja desinfitseerimisel ärge laske ühelgi vedelikul siseneda USB-konnektori elektriühendustesse või metallosadesse. Vedeliku põhjustatud kahjustusi neis alades ei kata kindlustus ega hooldusleping.
ETTEVAATUST
Selleks et vältida vedelike sattumist anduri sisse, ärge eemaldage puhastamise ja desinfitseerimise ajal USB-kaablit andurist.
MÄRKUS
Andureid saab desinfitseerida pühkimismeetodiga ainult siis, kui sobiva desinfitseerimisvahendi märgisel on näidatud, et seda võib kasutada pühkimismeetodiga.
Soovitatavad vahendid.
- Pehme niiske lapp või mitteabrasiivne svamm
- Anduri, kaabli ja konnektoriga sobivad nõrga või keskmise tugevusega desinfitseerimisvahendid
- Pehme ja kuiv ebemevaba lapp
1. Puhastage andurit, kaablit ja konnektorit protseduuride kohaselt jaotises USB-andurite, kaablite ja konnektorite puhastamine leheküljel 78. Järgige kõiki hoiatusi ja ettevaatusabinõusid.
2. Pärast puhastamist valige andurile sobiv nõrga või keskmise tugevusega desinfitseerimisvahend. Sobivate desinfitseerimisvahendite loendit vt jaotisest Desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused ultrahelisüsteemide ja andurite jaoks, mis on saadaval teie süsteemi dokumentatsioonis või veebilehel „Anduri ja süsteemi hooldus“: www.philips.com/transducercare
Järgige märgisel olevaid juhiseid lahuse valmistamise, temperatuuri, kanguse ja kokkupuuteaja kohta. Veenduge, et lahuse kangus ja kontaktaeg on seadme vastavaks kliniliseks kasutuseks sobivad. Kui kasutate valmissegatud lahust, kontrollige lahuse aegumistähtaega.
**MÄRKUS**
Mõned tooted on märgistatud nii puhastus- kui ka desinfitseerimislappidena. Järgige nende toodete kasutamisel nii puhastamise kui ka desinfitseerimise juhiseid, mis on märgistusel toodud.
3. Kasutades USB-kaabli ja konnektoriga sobivat desinfitseerimisvahendit, pihustage seda kaablile, ühendusliigendile, ferriithelmele ja USB-konnektorile või pühkige järgides toote märgisel toodud temperatuuri, pühkimise kestuse, lahuse konsentratsiooni ja desinfitseerimisvahendi kontaktaja juhiseid. Veenduge, et desinfitseerimislahus ei päaseks konnektorisse. USB-kaablit desinfitseerides pühkige või pihustage vahendid vaid välimistele pindadele ja ärge laske ühelgi vedelikul siseneda ühendusliigendi, konnektori ega elektrikontaktide kaudu. Vedelik pistikus võib tühistada seadme garantii.
4. Kui desinfitseerimisvahendi märgistuse juhised seda nõuavad, loputage joogiveega.
5. Laske seadmel õhu käes kuivada. Võite anduri kuivatamiseks kasutada pehmet ja kuiva ebemevaba lappi. Läätse kuivatamiseks tupsutage seda pühkimise asemel.
6. Kontrollige anduril vigastusi, nagu praod, lõhed, vedeliku lekked või teravad servad ja projektsioonid. Kui vigastus on ilmne, lõpetage anduri kasutamine ja võtke ühendust Philipsi esindajaga.
**USB-andurite tugev desinfitseerimine**
USB-andurite põhjalikuks desinfitseerimiseks leotatakse seda tavaliselt tugevas desinfitseerimisvahendis. Teatud andurite desinfitseerimiseks võib kasutada automatiseeritud töötlemisseadmeid või muid mittekastmise meetodeid. Lisateavet vt jaotisesest **Juhised**.
automatiseeritud töötlemisseadme (AR) jaoks leheküljel 48. Enne selle protseduuri sooritamist lugege hoiatusi ja ettevaatusabinõusid jaotistes Ohutus ja USB-andurite hoiatused ja ettevaatusabinõud leheküljel 72 ning järgige järgmisi ettevaatusabinõusid.
**HOIATUS**
Kandke alati kaitseprille ja -kindaid köikide seadmete puhastamisel, desinfitseerimisel ja steriliseerimisel.
**ETTEVAATUST**
Andurite puhastamisel ja desinfitseerimisel ärge laske ühelgi vedelikul siseneda USB-konnektori elektriühendustesse või metallosadesse. Vedeliku põhjustatud kahjustusi neis alades ei kata kindlustus ega hooldusleping.
**ETTEVAATUST**
Selleks et vältida vedelike sattumist anduri sisse, ärge eemaldage puhastamise ja desinfitseerimise ajal USB-kaablit andurist.
Soovitatavad vahendid.
- Pehme niiske lapp või mitteabrasiivne svamm
- Anduriga sobivad tugevad desinfitseerimisvahendid
- Leotamisinõu
- Pehme ja kuiv ebemevaba lapp
1. Puhastage andurit, kaablit ja konnektorit protseduuride kohaselt jaotises USB-andurite, kaablite ja konnektorite puhastamine leheküljel 78. Järgige köiki hoiatusi ja ettevaatusabinõusid.
2. Desinfitseerige kaabel ja konnektor protseduuri kohaselt jaotises USB-andurite nõrk desinfitseerimine leheküljel 81.
3. Pärast puhastamist valige andurile sobiv tugev desinfitseerimisvahend.
Sobivate desinfitseerimisvahendite loendit vt jaotisesest Desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused ultrahelisüsteemide ja andurite jaoks, mis on saadaval teie süsteemi dokumentatsioonis või veebilehel „Anduri ja süsteemi hooldus“:
www.philips.com/transducercare
Järgige märgisel olevaid juhiseid lahuse valmistamise, temperatuuri, kanguse ja kokkupuuteaja kohta. Veenduge, et lahuse kangus ja kontaktaeg on seadme vastavaks kliiniliseks kasutuseks sobivad. Kui kasutate valmissegatud lahust, kontrollige lahuse aegumistähtaega.
4. Kastmismeetodi kasutamisel toimige järgmiselt.
a. Leotage andurit sellele sobivas desinfitseerimisvahendis, nagu näidatud selle protseduuri kirjeldusele järgneval joonisel. Andurit võib vedelikus leotada vaid näidatud leotuspiirini. Mitte ühtegi teist anduri, kaabli, ühendusliigendite ega USB-konnektori osa ei tohi leotada või vedelikesse kasta.
b. Täitke desinfitseerimisvahendi märgisel olevaid juhiseid anduri leotusaja kohta. Ärge leotage andureid kauem, kui minimaalselt vajalik selle taseme desinfitseerimiseks.
c. Järgides desinfitseerimisvahendi märgisel olevaid juhiseid, loputage andurit kuni leotuspunktini. Ärge leotage ega kastke vedelikesse mitte ühtegi teist anduri, kaabli, ühendusliigendite ega konnektori osa.
5. Kui kasutate mittekastmise meetodit, nagu AR, järgige õigeks puhastamiseks ja desinfitseerimiseks tootja juhiseid.
6. Laske seadmel õhu käes kuivada. Võite anduri kuivatamiseks kasutada pehmet ja kuiva ebemevaba lappi. Läätet kuivatamiseks tupsutage seda pühkimise asemel.
7. Kontrollige anduril vigastusi, nagu praod, lõhed, vedeliku lekked või teravad servad ja projektsioonid. Kui vigastus on ilmne, lõpetage anduri kasutamine ja võtke ühendust Philipsi esindajaga.
USB-andurite leotuspiir
1 Leotage vaid seda osa.
2 Maksimaalne vedelikku kastmise sügavus. Ilma otsese vajaduseta ei pea andurit nii sügavale vedelikku kastma.
USB-andurite steriliseerimine
Peamine erinevus põhjaliku desinfitseerimise ja steriliseerimise vahel on aeg, mille jooksul andurit leotatakse, ja kasutatava steriliseerimis- või desinfitseerimisvahendi tüüp. Steriliseerimiseks järgige samu protseduure nagu põhjaliku desinfitseerimise puhul, kuid kasutage sobivat steriliseerimisvahendit ning järgige tootja juhiseid ettevalmistuse, temperatuuri, lahuse kontsentratsiooni ja kokkupuuteaja kohta.
TEE-anduri hooldus
Järgmistes teemades selgitatakse, kuidas transösophageaalse ehhokardiograafia (TEE) andureid puhastada, desinfiteerida ja steriliseerida. Andurile sobiva hooldusmeetodi kindlaks määramiseks vt jaotist Anduri hooldusmeetodid leheküljel 45.
Uue anduri saamisel desinfiteerige see enne esimest uuringut. Patsientide ja personali kaitsmiseks patogeenide eest puhastage ja desinfiteerige andur kohe pärast iga kasutust. Pange paika ja asetage nähtavale kohale puhastusprotseduur, mis hõlmab könealuses jaotises kirjeldatud etappe.
Järgmisel joonisel on kujutatud TEE-anduri komponendid.
| TEE anduri komponendid |
|------------------------|
| 1 | Distaalne ots |
| 2 | Anduri lääts (akustiline avaus) |
| 3 | Painduv käepide |
| 4 | Anduri regulaatorid |
| Number | Description |
|--------|--------------------------------------------------|
| 5 | Regulaatori korpus (käepideme) ühendusliigend |
| 6 | Konnektori tömbetõkis |
| 7 | Konnektori korpus |
| 8 | Kaabel |
| 9 | Regulaatori korpus (käepide) |
| 10 | Regulaatori korpus (käepideme) ühendusliigend |
**TEE-andurite hoiatused ja ettevaatusabinõud**
Järgige alltoodud hoiatusi ja ettevaatusabinõusid kõigi puhastamis-, desinfitseerimis- ja steriliseerimisprotseduuride tegemisel ning desinfitseerimisvahendite kasutamisel. Täpsemad hoiatused ja ettevaatusabinõud on toodud hooldus- ja puhastusprotseduuride kirjeldustes ning puhastus- või desinfitseerimisvahendite märgistel.
**HOIATUS**
Andureid peab puhastama peale igat kasutamist. Anduri puhastamine on oluline samm enne efektiivset desinfitseerimist või steriliseerimist. Järgige puhastus- ja desinfitseerimisvahendite kasutamisel kindlasti tootja märgistuse juhiseid.
**HOIATUS**
Kandke alati kaitseprille ja -kindaid kõikide seadmete puhastamisel, desinfitseerimisel ja steriliseerimisel.
HOIATUS
Haigusetekitajate verekaudse levimise vältimiseks on intraoperatiivsete ja biopsia protseduuride jaoks ning nõela juhtimise ajal vajalikud legaalselt turustatud steriilsed andurikatted koos steriilse ultraheli ülekanne geeliga. Transösophageaalsete, transrektaalsete ja intravaginaalse prokseduuride puhul on soovitatav kasutada kaitsekatteid; Hiinas ja Jaapanis on kaitsekatted kohustuslikud. Philips soovitab kasutada legaalselt turustatud steriilseid katteid.
HOIATUS
Steriilsed andurikatted on ühekordseks kasutamiseks ning neid ei tohi korduvkasutada.
HOIATUS
TEE-andurite puhul on kohustuslik kasutada hammustuskaitsmeid.
HOIATUS
Desinfitseerimisvahendeid soovitatakse nende keemilise sobivuse tõttu toote materjalidega, mitte nende bioloogilise efektiivsuse päras. Vt desinfektsioonivahendi bioloogilist efektiivsust selle valmistaja juhtnööridest ja soovitustest, USA toidu- ja ravimiameti ning USA haiguste ennetamise ja törje keskuse juhenditest.
HOIATUS
Seadmele vajaliku desinfitseerimistaseme määrab kudede tüüp, millega seade kasutamisel kokku puutub, ja kasutatava anduri tüüp. Veenduge, et desinfitseerimisvahendi tüüp sobiks anduri ja selle rakendusega. Teavet desinfitseerimistasemete nõuete kohta vt jaotisest Anduri hooldusmeetodid leheküljel 45. Vaadake ka desinfitseerimisvahendi märgistuse juhiseid ning Infektsioonikontrilli Professionalide Liidu, USA Toidu- ja Ravimiameti, AIUM-i ametlike teadaannete: „Guidelines for Cleaning and Preparing External- and Internal-Use Ultrasound Transducers and Equipment Between Patients as well as Safe Handling and Use of Ultrasound Coupling Gel“ ning USA Haiguste Ennetamise ja Törje Keskuse soovitusi.
HOIATUS
Anduri steriliseerimisel veenduge, et steriliseerimisvahendi tugevus ja kokkupuuteaeg oleks steriliseerimiseks kohased. Järgige kindlasti tootja juhiseid.
HOIATUS
Kui kasutate valmissegatud lahust, kontrollige lahuse aegumistähtaega.
HOIATUS
Järgige puhastus- või desinfitseerimisvahendi tootja soovitusi.
ETTEVAATUST
Ärge kunagi steriliseerige andurit autoklaavimis-, gamma-, gaasi-, auru- ega kuumussterilisatsiooni tehnikatega. Tagajärjeks võib olla tõsine kahjustus. Ennetatavat anduri kahjustust ei kata garantii ega hooldusleping.
ETTEVAATUST
Mittesoovitatud desinfitseerimisvahendite, vale lahuse kanguse kasutamine või anduri leotamine soovitatust sügavamal või kauem võib andureid vigastada või nende värv muuta ja tühistab anduri garantii.
ETTEVAATUST
Isopropüülalkoholi (piirituse), denatureeritud etüülalkoholi ja alkoholipõhiste toodete kasutamine kõigi andurite puhastamiseks on piiratud. TEE-anduritel võib alkoholiga puhastada ainult konnektori ja juhtelemendi korpust. Veenduge, et isopropüülalkoholi lahus oleks ainult 91% või väiksema sisaldusega ja denatureeritud etüülalkoholi lahus oleks 85% või väiksema sisaldusega. Ärge puhastage ühtegi teist anduri osa alkoholiga (kaasa arvatud kaablid või tömbetökised), kuna see võib neid kahjustada. Sellist kahjustust ei kata kindlustus ega hooldusleping.
TEE-andurite osad, millel võib alkoholi kasutada
1 Ainsad osad, mida võib puhastada 91%-lise või madalama isopropüülalkoholi lahuse või 85%-lise denatureeritud etüülalkoholi lahusega, on konnektori ja regulaatori korpus. Ärge laske vedelikul sattuda ühelegi anduri katmata alale.
ETTEVAATUST
Ensüümpuhastis kasutamisel veenduge, et lahus oleks õige kontsentratsiooniga, ja loputage põhjalikult. Ensüümidega puhastusvahendid on üldjuhul kasutamiseks lubatud.
ETTEVAATUST
Ärge kasutage anduri ja käepideme juures valgendi.
ETTEVAATUST
Katsed puhastada või desinfitseerida andurit, kaablit või konnektori korputest siintoodud meetoditest erinevalt võivad vigastada seadet ja tühistada garantii.
ETTEVAATUST
Ärge lubage teravatel esemetel, nagu käärid, skalpellid või kauteriseerimisnoad, puudutada andureid või kaableid.
ETTEVAATUST
Anduri käsitsemisel ärgi lõöge seda vastu kõvasid pindu.
ETTEVAATUST
Ärge pressige TEE-anduritel painduvat käepidet või kaablit. Ärge painutage käepidet rõngasse väiksema läbimõõduga kui 0,3 m (1 jalga).
ETTEVAATUST
Ärge kasutage andurite puhastamiseks kirurgiharja. Isegi pehmete harjade kasutamine võib andureid vigastada.
ETTEVAATUST
Ärge kasutage harja konnektori korpuse märgisel.
ETTEVAATUST
Ärge kasutage anduri puhastamiseks paberist või abrasiivseid tooteid. Need kahjustavad anduri pehmet läätse (akustilist avaust). Abrasiivsete tööstuslike salvrätikute, nagu Wypall X60, kasutamine võib läätse kahjustada.
ETTEVAATUST
Puhistamise, desinfitseerimise ja steriliseerimise ajal hoidke anduri, konnektori korpuse või kaabli kuivaks jäävad osad märgadest osadest kõrgemal, kuni kõik osad on kuivad. See aitab vältida vedeliku sattumist anduri lahtistele aladele.
ETTEVAATUST
Ärge laske andurite puhastamisel ja desinfitseerimisel ühelgi vedelikul elektrikontaktide, tõmbetõkiste, konnektori korpuse või lukustushoova ümbruse kaudu konnektorisse sattuda. Ärge laske ühelgi vedelikul käepidemesse ega juhtimismehhanismi tungida. Konnektori või käepideme korpuse pühkimisel või sellele pihustamisel keskenduge üksnes välispindadele. Võimaluse korral pange konnektori katte pritsmekaitse elektrikontaktide peale, et kaitsta konnektori korpust vedeliku seadmesse sattumise eest. Vedeliku põhjustatud kahjustusi neis alades ei kata kindlustus ega hooldusleping.
ETTEVAATUST
Ärge jätke puhastus- ja desinfitseerimisvahendeid andurile pikaks ajaks. Piirake andurite kokkupuuteaega puhastus- ja desinfitseerimisvahenditega tootja soovitatud miinimumini.
ETTEVAATUST
Anduri juhtimismehhanism TEE-anduritel ei ole suletud. Kui juhtimismehhanismi satub desinfitseerimisvahendit või muud vedelikku, lähevad mehanism ja elektriühendused rooste. Ennetatavat anduri kahjustust ei kata garantii ega hooldusleping.
ETTEVAATUST
Ärge loputage ega leotage TEE-anduri käepidet, juhtimismehhanismi, kaablit, konnektorit või tõmbetõkiseid.
ETTEVAATUST
Enne andurite paigaldamist hoidjasse veenduge, et need on täiesti kuivad. Kui anduri läätse (akustilist avaust) on vaja pärast puhastamist kuivatada, kasutage pehmet ja kuiva ebemevaba lappi ning tupsutage õrnalt. Jõuline pühkimine või küürimine võib läätse kahjustada.
Desinfitseerimisvahendi jääkide mõju vähendamine
Kasutades OPA (ortoftaalaldehüüdi) põhist desinfitseerimisvahendit, võib anduritele jäädä lahuse jääke, kui te ei järgi hoolikalt tootja juhiseid.
HOIATUS
OPA jäägid TEE-anduritel võivad põhjustada suu ja huulte ala ajutist värvuse muutust ja ärritust või suu, neelu, söögitoru ja mao keemilist põletust.
OPA- või muu desinfiteerimisvahendi jääkide toime minimeerimiseks tehke järgmist.
• Järgige desinfiteerimisvahendi valmistaja juhiseid väga hoolikalt. Näiteks soovitab Cidex OPA tootja loputada andureid, kastes need kolm korda joogivette.
• Piirake andurite kokkupuuteaega desinfiteerimisvahendiga minimaalse ajani, mida soovitab desinfiteerimisvahendi tootja. Näiteks soovitab Cidex OPA tootja miinimumaega 12 minutit.
S7-3t ja S8-3t hoiatused
Väiksusest tulenevalt on S7-3t- ja S8-3t-andurid väga õrnad elektroonilised instrumendid. Andurite kahjustamise vältimiseks järgige järgmisi ettevaatusabinõusid.
ETTEVAATUST
Ärge kunagi rakendage liigset jõudu läätsele (akustilisele avausele), kui pühite S7-3t või S8-3t anduri distaalset otsa. Pühkige õrnalt otsakut niiske lapiga. Ärge pigistage läätse, akustilist avaust või otsakut, sest see võib andurit kahjustada.
ETTEVAATUST
Ärge lubage teravatel esemetel, nagu käärid, skalpellid või kauteriseerimisnoad, puudutada andureid või kaableid.
ETTEVAATUST
Liigutage otsakut ainult juhtimisseadmetega; ärge liigutage seda oma käega.
ETTEVAATUST
Ärge painutage või pigistage painduvat käepidet või kaablit.
ETTEVAATUST
Anduri käsitsemisel ärge lõöge seda vastu kõvasid pindu.
TEE-andurite juhised
Need juhised on ette nähtud Philipsi TEE-andurite jaoks.
TEE-andurite puhul on infektsioonide ennetamise heakskiidetud meetod tugev desinfitseerimine või steriliseerimine. Kui andur siseneb muidu steriilsesse koosse ilma steriilse andurikatteta, peab selle steriliseerima. Steriilse katte kasutamisel peaksite steriliseerima, kuid lubatud on ka tugev desinfitseerimine. Peamine erinevus steriliseerimise ja põhjaliku desinfitseerimise vahel on aeg, mille jooksul andurit leotatakse, ja kasutatava steriliseerimis- või desinfitseerimisvahendi tüüp.
Et kindlaks teha, kas teie andur vajab tugevat desinfitseerimist või steriliseerimist, vt jaotist Anduri hooldusmeetodid leheküljel 45.
TEE-andurite tugev desinfitseerimine või steriliseerimine tehakse tavaliselt kastmisega või kasutades TEE-andurite automatiseeritud desinfektorit või TEE-andurite automatiseeritud puhastit-desinfektorit. Nii enne desinfitseerimist kui ka steriliseerimist tuleb seadet põhjalikult puhastada.
ETTEVAATUST
Ärge kunagi steriliseerige andurit autoklaavimis-, gamma-, gaasi-, auru- ega kuumussterilisatsiooni tehnikatega. Tagajärjeks võib olla tõsine kahjustus. Ennetatavat anduri kahjustust ei kata garantii ega hooldusleping.
MÄRKUS
Mõned tugevad desinfitseerimisvahendid ei vaja kastmist ja sobivad TEE-anduritega. Sobivate tugevate desinfektsioonivahendite loendit vt jaotisest Desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused ultrahelisüsteemide ja andurite jaoks. Kui soovite kasutada neid desinfitseerimisvahendeid, järgige alati tootja juhiseid. Järgige selle juhendi protseduure, mis vastavad valitud desinfitseerimisvahendi desinfitseerimismeetodile „Õige kasutus“, nagu on määratletud juhendis Ultrahelisüsteemide ja andurite desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused, mis on saadaval teie süsteemi dokumentatsioonis või veebilehel „Anduri ja süsteemi hooldus“: www.philips.com/transducercare
MÄRKUS
Ensüümidega puhastusvahendid on üldjuhul kasutamiseks lubatud.
MÄRKUS
Kui teie asutus vajab TEE andurite lekketesti IAC akrediteerimist, peate enne iga kasutuskorda läbi viima oma TEE andurite eraldiseisva testimise.
MÄRKUS
Eraldiseisvate testiseadmetega saab läbi viia lekke ainult indikatsioonitest. Seadmed ei suuda probleemi diagnoosida ega seda leevednada. Iga eraldiseisva testi ebaõnnestumine näitab vajadust ultrahelisüsteemi anduri täieliku testimise järelle. Abi saamiseks võtke ühendust Philipsi volitatud esindajaga.
TEE-anduri käepide ja konnektor ei puutu patsiendiga kokku ega vaja sama põhjalikku desinfitseerimist nagu painduv käepide ja distaalne ots, mis patsiendiga kokku puutuvad. Seetõttu on esitatud eri protseduurid patsiendiga kokkupuutuvate ja mittekokkupuutuvate osade desinfitseerimiseks/steriliseerimiseks. Nende protseduuride järgimine on oluline, et tagada seadme pikaajaline töökindlus.
TEE-anduri osad
1 C (kaabel, konnektor ja tömbetökised)
2 H (käepide ja juhtimismehhanism)
3 T (andur: painduv käepide ja distaalne ots)
Kokkuvõte TEE-anduri puhastatavatest ja desinfitseeritavatest osadest
Järgmine joonis annab ülevaate TEE-anduri puhastatavatest ja desinfitseeritavatest osadest. Kogu protseduuri vt jaotisesest TEE-andurite puhastamine ja desinfitseerimine leheküljel 99.
TEE-anduri puhastatavad ja desinfitseeritavad osad
1 ja 2 Pihustage neid anduri osasid erinevatele osadele sobivate desinfitseerimisvahenditega ja pühkige need puhtaks. Ärge leotage või loputage neid osasid; ärge laske vedelikul sattuda ühtegi katmata alasse.
1 Kui soovite kasutada alkoholi, siis 91%-liste isopropüülalkoholi lahustega või 85%-liste denatureeritud etüülalkoholi lahustega võib pühkida ainult regulaatori (käepide) korpuse välisosaa ja konnektori korpust. Pühkige õrnalt alkoholiga niisutatud lapiga. Ärge leotage või loputage neid osasid; ärge laske vedelikul sattuda ühtegi katmata alasse.
3 Ainult painduvat käepidet võib leotada või loputada. Leotage minimaalse ajal jooksul, mida soovitab desinfitseerimisvahendi valmistaja; ärge leotage sügavamal või kauem kui soovitatav.
4 Kastke seade vedelikku ainult kuni 5 cm (2 tolli) kaugusele tömbetöökisest, mis on painduva varre maksimaalne lubatud leotuspiir – te ei pea seadet piirini vedelikku kastma, kui see ei ole vajalik.
TEE-andurite puhastamine ja desinfitseerimine
Enne nende protseduuride sooritamist lugege hoiatusi ja ettevaatusabinõusid jaotistes Ohutus ja TEE-andurite hoiatused ja ettevaatusabinõud leheküljel 88.
TEE-anduri puhastamiseks ja desinfitseerimiseks või steriliseerimiseks tuleb järgida alltoodud protseduure.
• TEE-anduri, kaabli, konnektori ja käepideme puhastamine leheküljel 100
• TEE kaabli, konnektori ja käepideme nõrk desinfitseerimine leheküljel 104
• TEE-andurite (painduv vars ja distaalne ots) põhjalik desinfitseerimine ja steriliseerimine leheküljel 105
Alustuseks valige puhastus- ja desinfitseerimis- või steriliseerimisvahendid, mis sobivad teie anduri eri osadega. Veenduge, et lahuse kangus ja kontaktaeg on seadme vastavaks kliiniliseks kasutuseks sobivad. Järgige tootja märgise juhiseid ettevalmistamise ja lahuse kanguse kohta. Kui kasutate valmissegatud lahuseid, kontrollige lahuse aegumiskuupäeva.
Loendi teie andurile sobivatest puhastus-, desinfitseerimis- ja steriliseerimisvahenditest leiate juhendist Ultrahelisüsteemide ja -andurite desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused, mis on saadaval teie süsteemi dokumentatsioonis või veebilehel „Anduri ja süsteemi hooldus“:
www.philips.com/transducercare
Järgige märgisel olevaid juhiseid lahuse valmistamise, temperatuuri, kanguse ja kokkupuuteaja kohta. Veenduge, et lahuse kangus ja kontaktaeg on seadme vastavaks kliiniliseks kasutuseks sobivad. Kui kasutate valmissegatud lahust, kontrollige lahuse aegumistähtaega.
MÄRKUS
Mõned tooted on märgistatud nii puhastus- kui ka desinfitseerimislappidena. Järgige nende toodete kasutamisel nii puhastamise kui ka desinfitseerimise juhiseid, mis on märgistusel toodud.
TEE-anduri, kaabli, konnektori ja käepideme puhastamine
Soovitatavad vahendid.
• Pehme niiske lapp või mitteabrasiivne svamm
• Sobivad puhastusvahendid anduri, käepideme, kaabli ja konnektori jaoks
• Leotus- ja loputusalused (vajaduse korral)
• Pehme ja kuiv ebemevaba lapp
1. Pärast iga patsiendi uuringut ühendage andur süsteemi küljest lahti ja eemaldage kõik anduri külge kinnitatud või seda katavad tarvikud.
2. Kui konnektori kate on olemas, siis lükake see konnektori peale, et kaitsta kontakti vedelikupritsmete eest.
3. Puhastage kaablit, konnektorit ja käepidet. Vt TEE-andurite, kaabli, konnektori ja käepideme puhastamine leheküljel 101.
4. Puhastage andurit ühega järgmistest protseduuridest.
- TEE-anduri puhastamine kastmisega leheküljel 102
- TEE-anduri puhastamine pihuste või lappidega leheküljel 103
TEE-andurite, kaabli, konnektori ja käepideme puhastamine
1. Eemaldage kaablilt, konnektorilt ja käepidemelt kogu mustus, geelijäagid ja kehavedelikud pehme lapiga, mida on niisutatud joogivee või sobiva puhastus- või desinfitseerimisvahendiga, või kasutades sobivaid eelimmutatud puhastus- või desinfitseerimislappe. Pühkige iga osa õrnalt puhtaks.
**ETTEVAATUST**
Ärge laske vedelikul käepidemesse või juhtimismehhanismi tungida ega laske ühelgi vedelikul elektrikontaktide, ühendusliigendite, konnektori korpuse või lukustushoova ümbruse kaudu konnektorisse siseneda.
2. Laske osadel õhu käes kuivada või kasutage kaabli, konnektori ja käepideme kuivatamiseks pehmet ja kuiva ebemevaba lappi. Märjad pinnad võivad desinfitseerimisvahendid lahjendada.
Kaabel, konnektor ja käepide on nüüd valmis nõrgaks desinfitseerimiseks, kasutades nõrga või keskmise tugevusega desinfitseerimisvahendit (LLD/ILD). Vt TEE kaabli, konnektori ja käepideme nõrk desinfitseerimine leheküljel 104.
TEE-anduri puhastamine kastmisega
1. Eemaldage seadmelt kogu mustus, geelijärgid ja kehavedelikud pehme lapiga, mida on niisutatud joogivee või sobiva puhastus- või desinfitseerimisvahendiga, või kasutades sobivaid eelimmutatud puhastus- või desinfitseerimislappe. Eemaldage geel läätselt õrnade pühkimisliigutustega. Kui võimalik, eemaldage anduri kate.
2. Eemaldage kogu ülejäänud geel andurilt ja läätselt voolava veega (temperatuuriga mitte üle 43 °C (110 °F)) ja pehme känsa või kinnastatud käega. Kui jooksvat vett ei ole, kasutage immutatud pehmet lappi, näiteks ühekordset puhastussalvrätti. Eemaldage geel läätselt õrnade pühkimisliigutustega.
3. Valmistage leotamisaluses ette puhastusvahend tootja ette nähtud kontsentratsiooniga, mis sobib teie anduriga (painduva varre ja distaalse otsaga).
4. Anduri puhastamiseks leotage ainult painduvat vart ja distaalset otsa puhastusvahendi lahuses, veendudes, et käepide ja konnektor oleks kaitstud. Kastke ainult kuni 5 cm (2 tolli) kaugusele ühendusliigendist; see on painduva varre maksimaalne lubatud vedelikku kastmise ulatus. Te ei pea selle punktini vedelikku kastma, kui see ei ole vajalik.
**ETTEVAATUST**
Ärge kastke konnektorit või käepidet lahusesse. Need osad ei ole vee- ega pritsmekindlad.
5. Laske anduri varrel ja distaalsel otsal puhastuslahusega kokku puutuda tootja soovitatud miinimumaja jooksul.
6. Kui tootja kasutusjuhised ei ütle, et veega loputamine ei ole vajalik, eemaldage andur puhastuslahusest ning loputage anduri vart ja distaalset otsa põhjalikult voolava veega või kastke need sooja vette puhastuslahuse jäädikide eemaldamiseks. Vee temperatuur peaks olema vahemikus 32 °C kuni 43 °C (90 °F kuni 110 °F).
ETTEVAATUST
Ärge kastke konnektorit või käepidet vette ega laske neil kokku puutuda voolava veega. Need osad ei ole vee- ega pritsmekindlad.
7. Laske seadmel õhu käes kuivada, kui tootja kasutusjuhised ei ütle konkreetsest, et kuivatamine ei ole kasutatud dekontaminatsioonimeetodi puhul vajalik, või kasutage anduri kuivatamiseks pehmet ja kuiva ebemevaba lappi. Märjad pinnad võivad desinfiteerimisvahendit lahjendada.
Andur on valmis põhjalikuks desinfiteerimiseks tugeva desinfiteerimisvahendiga (HLD) või steriliseerimiseks steriliseerimisvahendiga (S). Vt TEE-andurite (painduv vars ja distaalne ots) põhjalik desinfiteerimine ja steriliseerimine leheküljel 105.
TEE-anduri puhastamine pihuste või lappidega
1. Eemaldage seadmelt kogu mustus, geelijärgid ja kehavedelikud pehme lapiga, mida on niisutatud joogivee või sobiva puhastus- või desinfiteerimisvahendiga, või kasutades sobivaid eelimmutatud puhastus- või desinfiteerimislappe. Eemaldage geel läätselt õrnade pühkimisliigutustega. Kui võimalik, eemaldage anduri kate.
2. Eemaldage kogu ülejäänud geel anduri painduvalt varrelt, distaalselt otsalt ja läätselt voolava veega (temperatuuriga mitte üle 43 °C (110 °F)) ja pehme käsna või kinnastatud käega. Kui jooksvat vett ei ole, kasutage immutatud pehmet lappi, näiteks ühekordset puhastussalvrätti. Eemaldage geel läätselt õrnade pühkimisliigutustega.
3. Eemaldage andurilt tahked jäigid või kehavedelikud kaubanduslikult saadavate puhastuslappide või käsnaledega (ensümaatilised või mitteensümaatilised) või pehme lapiga, mida on veidi niisutatud õrnatoimelise seebiga. Ensümaatilised puhastusvahendid ja õrnatoimelised seebid on üldjuhul kasutamiseks lubatud. Läätse puhastamiseks kasutage õrnu pühkimisliigutusi.
ETTEVAATUST
Ärge kastke konnektorit või käepidet vette ega laske neil kokku puutuda voolava veega.
Need osad ei ole vee- ega pritsmekindlad.
4. Kui tootja kasutusjuhised ei ütle, et veega loputamine ei ole vajalik, loputage anduri
painduvat vart ja distaalset otsa põhjalikult voolava veega või kastke need sooja vette
puhastuslahuse jääkide eemaldamiseks. Vee temperatuur peaks olema vahemikus 32 °C
kuni 43 °C (90 °F kuni 110 °F).
5. Laske seadmel õhu käes kuivada, kui tootja kasutusjuhised ei ütle konkreetselt, et
kuivatamine ei ole kasutatud dekontaminatsioonimeetodi puhul vajalik, või kasutage
anduri kuivatamiseks pehmet ja kuiva ebemevaba lappi. Märjad pinnad võivad
desinfitseerimisvahendit lahjendada.
Andur on valmis põhjalikuks desinfitseerimiseks tugeva desinfitseerimisvahendiga (HLD) või
steriliseerimiseks steriliseerimisvahendiga (S). Vt TEE-andurite (painduv vars ja distaalne ots)
põhjalik desinfitseerimine ja steriliseerimine leheküljel 105.
TEE kaabli, konnektori ja käepideme nõrk desinfitseerimine
Soovitatavad vahendid.
• LLD/ILD pihused või eelimmutatud lapid, mis sobivad kaabli, konnektori ja käepidemega.
• Pehmed ja kuivad ebemevabad lapid
1. Pühkige kaablit, konnektorit ja käepidet sobivate lappidega, mida on eelimmutatud
sobivate nõrga või keskmise tugevusega desinfitseerimisvahenditega. Kui kasutate pihust,
pihustage seda lapile ning pühkige seejärel niiske lapiga kaablit, konnektorit ja käepidet.
ETTEVAATUST
Ärge pihustage desinfitseerimisvahendit otse käepidemele või konnektorile.
ETTEVAATUST
Ärge laske vedelikul käepidemesse või juhtimismehhanismi tungida ega laske ühelgi vedelikul elektrikontaktide, ühendusliigendite, konnektori korpuse või lukustushoova ümbruse kaudu konnektorisse siseneda.
2. Järgige tootja antud kokkupuuteaja juhiseid, et tagada piisav desinfitseerimise tase.
3. Kasutage pehmet ja kuiva ebemevaba lappi, et pühkida kaablilt, konnektorilt ja käepidemelt desinfitseerimisvahendi jäagid.
Kaabel, konnektor ja käepide on nüüd desinfitseeritud. Jätkake anduri desinfitseerimise või steriliseerimisega. Vt TEE-andurite (painduv vars ja distaalne ots) põhjalik desinfitseerimine ja steriliseerimine leheküljel 105.
TEE-andurite (painduv vars ja distaalne ots) põhjalik desinfitseerimine ja steriliseerimine
Soovitatavad vahendid.
- Sobiv tugev desinfitseerimis- (HLD) või steriliseerimisvahend (S)
- Leotus- ja loputusalused või TEE-andurite automatiseeritud desinfektor või TEE-andurite automatiseeritud puhasti-desinfektor
- Pehme ja kuiv ebemevaba lapp (kõrgetasemeline desinfitseerimine)
- Pehme ja kuiv ebemevaba steriilne lapp (desinfitseerimine)
MÄRKUS
Mõned tugevad desinfitseerimisvahendid ei vaja kastmist ja sobivad TEE-anduritega. Sobivate tugevate desinfektsioonivahendite loendit vt jaotisesest Desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused ultrahelisüsteemide ja andurite jaoks. Kui soovite kasutada neid desinfitseerimisvahendeid, järgige alati tootja juhiseid. Järgige selle juhendi protseduure, mis vastavad valitud desinfitseerimisvahendi desinfitseerimismeetodile „Õige kasutus”, nagu on määratletud juhendis Ultrahelisüsteemide ja andurite desinfitseerimisvahendid ja puhastuslahused, mis on saadaval teie süsteemi dokumentatsioonis või veebilehel „Anduri ja süsteemi hooldus”: www.philips.com/transducercare
MÄRKUS
Desinfitseerimiseks võib kasutada TEE-andurite automatiseeritud desinfektorit või TEE-andurite automatiseeritud puhastit-desinfektorit. Veenduge, et valitud protokoll sisaldaks loputustsüklit ja kuivatamise etappe.
MÄRKUS
Kui teie asutus vajab TEE andurite lekketesti IAC akrediteerimist, peate enne iga kasutuskorda läbi viima oma TEE andurite eraldiseisva testimise.
MÄRKUS
Eraldiseisvate testiseadmetega saab läbi viia lekke ainult indikatsioonitest. Seadmed ei suuda probleemi diagnoosida ega seda leevednada. Iga eraldiseisva testi ebaõnnestumine näitab vajadust ultrahelisüsteemi anduri täieliku testimise järelle. Abi saamiseks võtke ühendust Philipsi volitatud esindajaga.
1. Lugege tugeva desinfitseerimis- või steriliseerimisvahendi märgist, et veenduda selle tugevuses ja olla kindel, et lahus ei ole aegunud.
2. Valmistage tootja juhiste kohaselt leotusaluses tugeva desinfitseerimis- või steriliseerimisvahendi lahus. Kui kasutate TEE-andurite automatiseeritud desinfektorit või TEE-andurite automatiseeritud puhastit-desinfektorit, valmistage HLD- või S-lahu ja programmeerige TEE-andurite automatiseeritud desinfektor või TEE-andurite automatiseeritud puhasti-desinfektor tootja juhiste järgi.
3. Asetage andur leotusalusele või TEE-andurite automatiseeritud desinfektorisse või TEE-andurite automatiseeritud puhastisse-desinfektorisse, veendudes, et konnektor ega käepide ei oleks töötlemise käigus lahusega kokkupuutumise ohus. Lahused ei tohi kokku puutuda konnektori ega käepidemega ei desinfitseerimise ega loputamise käigus.
4. Leotage või töödelge andurit ettenähtud aja jooksul.
**ETTEVAATUST**
Ärge kastke konnektorit või käepidet vette ega laske neil kokku puutuda voolava veega. Need osad ei ole vee- ega pritsmekindlad.
5. Kui leotasite andurit (ei kasutanud TEE-andurite automatiseeritud desinfektorit ega TEE-andurite automatiseeritud puhastit-desinfektorit), loputage andurit põhjalikult voolava veega või kastke see sooja vette desinfitseerimislahuse jääkide eemaldamiseks. Vee temperatuur peaks olema vahemikus 32 °C kuni 43 °C (90 °F kuni 110 °F). Järgige desinfitseerimis- või steriliseerimisvahendi tootja juhiseid lahusejääkide täieliku eemaldamise tagamiseks.
6. Vajaduse korral laske anduril õhu käes kuivada või kuivatage andur pehme ja kuiva ebemevaba lapiga või pehme ja kuiva steriilse ebemevaba lapiga.
**MÄRKUS**
Mõned automatiseeritud töötlemisseadmed ei kasuta veepõhiseid meetodeid ja seetõttu ei ole kuivatamine vajalik.
7. Kontrollige anduril vigastusi, nagu praod, lõhed, vedeliku lekked või teravad servad ja projektsioonid. Kui vigastus on ilmne, lõpetage anduri kasutamine ja võtke ühendust Philipsi esindajaga.
8. Hoiustage andurit hästiõhutatud paigas nii, et käepide ja konnektor oleks toestatud ja asuks anduri kohal. See aitab kaasa kuivamisele ning vähendab ohtu, et andurisse jäänud vedelik valgub käepidemesse ja konnektorisse.
TEE-andur on nüüd desinfiteeritud või steriilne ja valmis kasutamiseks.
**Ultraheli ülekandegeelid**
Akustilise kiire korralikuks ülekandmiseks kasutage Philipsi tarnitatavat või soovitatavat ultraheli ülekandegeeli või muud glükooli-, glütserooli- või veepõhist akustilise ühenduse keskkonda.
**HOIATUS**
Intraoperatiivsete rakenduste ning nõela juhtimise ja biopsiaprotseduuride ajal on vajalikud seaduslikult turustatatavad steriilsed andurikatted koos steriilse ultraheli ülekandegeeliga.
**ETTEVAATUST**
Ärge kasutage loputusvedelikul põhinevaid tooteid, mineraalõli või veel põhinevaid geele, mis sisaldavad mineraalõli. Sellised tooted võivad kahjustada andurit ja tühistada garantii.
**ETTEVAATUST**
Ärge kasutage käte desinfiteerimiseks mõeldud geele.
ETTEVAATUST
Ärge paigaldage andurigeeli enne, kui olete valmis protseduuri alustama. Andureid ei tohi lasta geeliga läbi liguneda.
ETTEVAATUST
Siin loetletud geelid on soovitatavad nende keemilise sobivuse tõttu toote materjalidega.
Mõned soovitatavad geelid on:
- Aquasonic 100,
- Aquasonic Clear,
- Carbogel-ULT,
- EcoVue
- Scan.
- Ultra Phonic
Lisateabe saamiseks ühilduvuse kohta helistage Philipsisse numbril 800 722 9377 (Põhja-Ameerika) või kohalikule Philipsi esindajale (väljaspool Põhja-Ameerikat).
Anduri hooldus
Ultraheli ülekandegeelid
4535 621 08441_B /795 * AUG 2021
6 Anduri ladustamine ja transport
Kasutage vastavaid juhiseid andurite hoidmiseks transpordil, igapäevaselt ja pikaajaliselt.
Anduri transportimine
Transportige kasutatud andureid lekkekindlas suletud anumas, mis on tähistatud asjakohase saastumismärgisega. Veenduge, et anum hoiaks andurit paigal, et vältida läätse kahjustamist. Transportimise ajal ärge laske patsiendiga kokkupuutuvatel osadel kokku puutuda patsiendiga mitte kokkupuutuvate osadega.
Kui transpordite puhastatatud ja desinfitseeritud andureid, siis veenduge, et transpordiks kasutatud anumad oleksid samuti puhtad ja desinfitseeritud (enne kui panete anumatesse puhtad andurid).
Lisateavet vt jaotises Hoidmine transpordil leheküljel 111.
Hoidmine transpordil
ETTEVAATUST
Enne andurite paigaldamist hoidjasse veenduge, et need on täiesti kuivad. Kui anduri läätse (akustilist avaust) on vaja pärast puhastamist kuivatada, kasutage pehmet ja kuiva ebemevaba lappi ning tupsutage örnalt. Jõuline pühkimine või küürimine võib läätse kahjustada.
Kui anduril on transpordikott, kasutage seda alati anduri transportimisel. Järgige neid juhiseid andurite õigeks hoiustamiseks.
- Kandekoti voodri saastumise vältimiseks veenduge, et andur oleks enne kotti asetamist puhas ja desinfitseeritud.
• Asetage andur kotti ettevaatlikult, et vältida kaabli väänamist.
• Enne kaane sulgemist veenduge, et ükski anduri osa ei ulatu kotist välja.
• Mähkige kott hermeetilistesse kottidesse (nt mullikilesse) ja asetage mähitud kott pappkasti.
• TEE-andurite käepideme või juhtmehhanismi kahjustamise vältimiseks ärge painutage ega kerige anduri painduvat käepidet rõngasse väiksema läbimõõduga kui 0,3 m (1 jalg).
**Igapäevane ja pikaajaline ladustamine**
Anduri kaitsmiseks järgige neid juhiseid.
• Kui te ei kasuta andureid, hoidke neid alati hoidjates süsteemi küljel või korralikult paigaldatud hoidjates seinal.
• Enne andurite asetamist hoidjatesse veenduge, et hoidjad oleks puhkad (vt jaotist Süsteemi puhastamine ja hooldus).
• Andurite paigutamisel kasutage andurikaablite fikseerimiseks kaabliklambreid, kui need on olemas.
• Vältige andurite hoidmist äärmuslikes temperatuurides või otsese päikesevalguse käes.
• Andurite tahtmatu vigastuse vältimiseks hoidke neid teistest instrumentidest eraldi.
• Enne andurite paigaldamist hoidjasse veenduge, et need oleks täiesti kuivad.
• Veenduge TEE andurite puhul enne hoiustamist, et distaalne ots oleks sirge ja kaitstud.
• Ärge kunagi hoidke TEE-andurit kandekotis, v.a selle transportimisel.
Philips Ultrasound, Inc.
22100 Bothell Everett Hwy
Bothell, WA 98021-8431
USA
Philips Medical Systems Nederland B.V.
Veenpluis 6
5684 PC Best
The Netherlands
© 2021 Koninklijke Philips N.V.
Kõik õigused kaitstud. Reprodutseerimine või levitamine tervikuna või osaliselt, üksköik mis vormis või vahenditega, elektrooniliste, mehaaniliste või muude vahenditega, on keelatud ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata.
Avaldatud USA
4535 621 08441_B /795 * AUG 2021 - et-EE
|
e208a30f-25ca-4f57-8e80-5b79136efb8a
|
CC-MAIN-2021-43
|
https://www.usa.philips.com/c-dam/b2bhc/master/whitepapers/ultrasound-care-and-cleaning/care-and-cleaning-manuals/new-cc-ee.pdf
|
2021-10-17T00:56:14+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-43/subset=warc/part-00073-16202947-a809-4711-8221-79ab0a79d5b1.c000.gz.parquet
| 1,248,574,249
| 50,474
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998741
|
ekk_Latn
| 0.999952
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
58,
2196,
4968,
5078,
5088,
6187,
8140,
9820,
11064,
11556,
11662,
12823,
14029,
15718,
16808,
17801,
19672,
21744,
23641,
24199,
25538,
25819,
25842,
27072,
28119,
29614,
31169,
31490,
31660,
32899,
34925,
36002,
37268,
38249,
39489,
41240,
42702,
43664,
44569,
45011,
45100,
46873,
49006,
49638,
50518,
52168,
53769,
55736,
57800,
59155,
60776,
61516,
62744,
64099,
65242,
66003,
66868,
68274,
69711,
71998,
72998,
74350,
76034,
77591,
79265,
81030,
82084,
83615,
85681,
86251,
86605,
88012,
88997,
89756,
90615,
91677,
93140,
94590,
96365,
96852,
98144,
99956,
101076,
103018,
103629,
104403,
105658,
106631,
107895,
108964,
109730,
110993,
112041,
113202,
114436,
115572,
116416,
117986,
119655,
121198,
122900,
124640,
126173,
127274,
128786,
130443,
131635,
132151,
132227,
133492,
134753,
135235
] | 1
|
[
0.412109375,
0.466796875,
0.078125,
0.03369140625,
0.0059814453125,
0.0022735595703125
] |
2022
Aastaaruanne ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2022 kohta
EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG
Tel. +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).
Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023
PDF ISBN 978-92-849-0082-4 doi:10.2865/13291 QJ-09-23-159-ET-N
Sisukord
1. peatükk ELi ühisettevõtted ja kontrollikoja audit 5
Sissejuhatus 6
ELi ühisettevõtted 8
ELi mitmeaastaste teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide raames tegutsevad ühisettevõtted 8
ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte 13
Ühisettevõtete maksete eelarved ja inimressursid 2022. aastal 15
Eelarve ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise kord 16
Meie audit 18
Esitame iga ühisettevõtte kohta kinnitava avalduse 18
Kasutame teiste sõltumatu audiitorite audititööd 18
Meie auditi käsitlevusi põhineb peamiste riskide hindamisel 19
Meie auditi käsitlevusi toetusmaksete puhul 21
2. peatükk Audititulemuste ülevaade 22
Sissejuhatus 23
Märkusteta auditiarvamused kõigi ühisettevõtete kohta 24
Märkusteta arvamused kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärse kohta 24
Märkusteta arvamused kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrekttsuse kohta 25
Märkusteta arvamused kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrekttsuse kohta 25
Mitut valdkonda tuleb parandada 26
Puudused ühisettevõtete teadus- ja innovatsiooniprogrammide rakendamisel 26
| Peatükk | Tekst |
|--------|-------|
| VKEde ja uute toetusesaajate personalikuludes esineb rohkem vigu | 30 |
| EuroHPC ei täida töölevõtmise eesmärki | 30 |
| Olukord F4E kõrgemas juhtkonnas on endiselt ebastabiiline | 31 |
| Puudused F4E lepingute haldamisel | 31 |
| Ühisettevõtted on võtnud parandusmeetmeid suurema osa meie varasemate aastate tähelepanekute põhjal | 32 |
| Ühisettevõtete toetuste rakendamise riskipõhine kontrolliraamistik ei ole veel piisavalt välja arendatud | 34 |
| Meie horisontaalse läbivaatamise metodika | 34 |
| Pooltel ühisettevõtetel puudus programmi „Horisont 2020“ toetuste eelkontrollide puhul struktureeritud riskipõhine käsitletusviisi | 34 |
| Enamik ühisettevõtteid ei ole programmi „Horisont 2020“ toetusmaksete jaoks veel välja töötanud järelauditite riskipõhist käsitletusviisi | 38 |
| See, et ühisettevõtted rakendaksid toetuste haldamisel oma konkreetset riskipõhist käsitletusviisi, on programmi „Euroopa horisont“ raames muutunud veelgi olulisemaks | 41 |
| Muud kontrollikoja avaldatud väljaanded, milles käsitletakse ühisettevõtteid | 44 |
| 3. peatükk Kinnitavad avaldused ELi ühisettevõtete kohta | 48 |
| 3.1. Kinnitavaid avaldusi toetav teave | 49 |
| ELi raamprogramme ellu viivad ühisettevõtted | 53 |
| 3.2. Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendav Kolmas Ühisettevõte (SESAR 3) | 54 |
| 3.3. Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõte (CA) | 63 |
| 3.4. Innovatiivse Tervishoiu Algatuse Ühisettevõte (IHI) | 73 |
| 3.5. Saastevaba Vesiniku Ühisettevõte (Clean H2) | 82 |
| 3.6. Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõte (KDT) | 92 |
| 3.7. Bioressursipõhise Ringmajandusega Euroopa Ühisettevõte (CBE) | 102 |
3.8. Euroopa raudtee ühisettevõte (EU-Rail) 113
3.9. Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (EuroHPC) 122
Euratomi lepingu alusel tegutsev ühisettevõte 136
3.10. ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (F4E) 137
Lühendid 150
1. peatükk
ELi ühisettevõtted ja kontrollikoja audit
Sissejuhatus
1.1. Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda”) on ELi rahaliste vahendite välisaudiitor\(^1\). ELi välisaudiitorina tegutseme me ELi kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana, aidates parandada ELi finantsjuhtimist. Lisateavet meie töö kohta leiab meie tegevusaruannetest, aastaaruannetest ELi eelarve täitmise kohta, eriaruannetest, ülevaadetest ning arvamustest finantsjuhtimisalase mõjuga uute või ajakohastatud ELi õigusaktide ja muude otsuste kohta.
1.2. Meile antud mandaadi alusel auditeerime igal aastal ELi ühisettevõtete (edaspidi „ühisettevõtted”) raamatupidamise aastaaruandeid ning nende aluseks olevaid tehinguid. Ühisettevõtted on ELi asutused, mis on loodud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 187–188 ja (ühisettevõtte Fusion for Energy (F4E) puhul) Euroopa Aatomenergiaühenduse (Euratom) asutamislepingu artiklitele 45–51.
1.3. Käesolevas aruandes esitatakse ühisettevõtete eelarveaasta 2022 auditi tulemused. Aruanne on üles ehitatud järgmiselt:
- 1. peatükis kirjeldatakse ühisettevõtteid ja meie auditi iseloomu;
- 2. peatükis esitatakse auditi üldised tulemused ja ühisettevõtete makstud toetuste rakendamise riskipõhise kontrollisüsteemi analüüs;
- 3. peatük sisaldab kinnitavat avaldust kõigi üheksa ühisettevõtte kohta (vt joonis 1.4), samuti meie arvamusi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärseuse ning nende aluseks olevate tulude ja maksete seaduslikkuse ja korrektuse kohta koos kõigi küsimuste ja tähelepanekutega, mis ei sea könelauseid arvamusi kahtluse alla.
1.4. Kokkuvõttes kinnitas üheksa ühisettevõtte 31. detsembril 2022. aastal lõppenud eelarveaasta audit varasematel aastatel saadud sarnaseid tulemusi. Iga ühisettevõtte kohta esitatud kinnitava avalduse kaudu esitasime
- märkusteta arvamused üheksa ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärseuse kohta;
- märkusteta arvamused üheksa ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektuse kohta.
\(^1\) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 285–287 (ELT C 202, 26.10.2012, lk 1).
1.5. Sellele vaatamata töime välja lugeja jaoks olulised valdkonnad, mida kirjeldasime muud asjaolu röhutavates lõikudes, ning parandamist vajavad valdkonnad, mida on kirjeldatud tähelepanekutes, mis ei sea auditiarvamusi kahtluse alla.
ELi ühisettevõtted
1.6. Ühisettevõtted on ELi (keda esindab Euroopa Komisjon) ning tööstus- ja teadusorganisatsioonide erasektori partnerite vahelised partnerlused. Mõnel juhul on kaasatud ka valitsustevahelised organisatsioonid ja osalevad riigid. Ühisettevõtete peamine ülesanne on edendada teaduslike teadmiste muutmist turustatavateks läbimurdelisteks uuendusteks partnerite jagatava strateegilise visiooni raames. Lisaks peaksid ühisettevõtted reageerima Euroopa sotsiaalsele probleemidele, millele tööstusharud praegu ebapiisavalt tähelepanu pööravad.
ELi mitmeaastaste teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide raames tegutsevad ühisettevõtted
ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide raames tegutsevate ühisettevõtete areng
1.7. Mitmeaastase finantsraamistiku teadusuuringute ja innovatsiooni programmide raames asutatakse ühisettevõtted ELi asutustena, millel on eraldiseisev õigusvõime. Nad võtavad vastu oma teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava oma strateegilises teadusvaldkonnas ning rakendavad seda konkursikutsete või hangete kaudu.
1.8. Joonisel 1.1 on näidatud ühisettevõtete areng alates esimene kuue ühisettevõtte loomisest 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku teadusuuringute ja tehnoloogiarenduse seitsmenda raamprogrammi, 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu (CEF 1) ning 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmide „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu (CEF 2) raames.
1.9. 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames tegutsevad ühisettevõtted rakendavad oma konkreetset teadusuuringute ja innovatsiooni kava transpordi, energeetika, tervishoiu, biotoorainel põhineva ringtööstuse, peamiste elektroonikakomponentide, superandmetöötluse ja võrgusüsteemide valdkonnas. Kavad kehtestati allpool kirjeldatud nõukogu määruste alusel.
1.10. 2021. aasta novembris võttis nõukogu vastu ühtse alusakti, millega loodi üheksa ühisettevõtet, et rakendada programmi „Euroopa horisont“ meetmeid 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku alla kuuluva mitmeaastase teadus- ja innovatsiooniprogrammi raames. Ühisettevõtted loodi 10-aastaseks perioodiks, mis lõpeb 31. detsembril 2031. Seitsme ühisettevõtet, mis juba tegutsesid programmi „Horisont 2020“ raames (SESAR, ECSEL, IMI 2, Clean Sky 2, FCH 2, Shift2Rail ja BPT), jätkavad programmi „Euroopa horisont“ raames tegevust uute juriidiliste isikutena, millel on uued nimed ja muudetud pädevusvaldkonnad. Lisaks loodi hiljuti kaks ühisettevõtet: Nutivõrkude ja -teenuste Ühisettevõte (SNS) ning Ülemaailmse
---
2 Nõukogu määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames.
Terveisalgatuse Ühisettevõtete (GH). Neist viimane on Euroopa ja arenguriikide kliiniliste uuringute partnerluse õigusjärglane.
1.11. 2021. aasta mais loodi eraldi määrusega küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus (ECCC)\(^3\). Kolme uut ühisettevõtet (SNS, GH ja ECCC) auditeeritakse siiski esimest korda alles pärast seda, kui nad on saavutanud rahalise sõltumatuse, mis peaks toimuma 2023. aasta viimases kvartalis.
1.12. 2021. aasta juulis võttis nõukogu uue 2021.–2027.aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames vastu uue Euroopa körgjöödlusega andmetöötluse ühisettevõtte (EuroHPC)\(^4\) asutamismääruse, millega pikendatakse ühisettevõtte tegevust 31. detsembrini 2033. 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames saab EuroHPC oluliselt rohkem vahendeid programmidest „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu, et toetada körgjöödlusega andmetöötluse soetamist ja arendamist ning super- ja kvantarvutite taristu ajakohastamist ja kaitamist.
1.13. Komisjon tegi 2022. aasta veebruaris ka ettepaneku muuta peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte (KDT) tulevaseks Kiipide Ühisettevõtteks. Nõukogu võttis muutmismääruse vastu 25. juulil 2023. Ühisettevõtte laiendatud pädevusvaldkonna raames edendatakse uuenduslike järgmise põlvkonna pooljuhttehnoloogiateg aredamist ja tugevdavad Euroopa kiipide tootmise suutlikkust algatuse „Euroopa kiibid“ raames, mida rahastatakse programmist „Digitaalne Euroopa"\(^5\).
**Toetus ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide raames tegutsevatele ühisettevõtetele**
1.14. Ühisettevõtete teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastamises osalevad kõik liikmed. Ühest külijest pakub komisjon rahalist toetust ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammidest, et kaasrahastada ühisettevõtete teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava. Teisest külijest peavad tööstusharud ja teadusringkondi esindavad erasektorist pärit liikmed andma minimaalselt mitterahalist toetust ühisettevõtete põhitegevusele ja teatavatel juhtudel mitterahalist toetust lisategevustele. Rohkem üksikasju on toodud selgituses 1.1. Mõnel juhul toetavad ühisettevõtete tegevust ka osalevad riigid
---
\(^3\) Määrus (EL) 2021/887, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik.
\(^4\) Nõukogu määrus (EL) 2021/1173, millega asutatakse Euroopa körgjöödlusega andmetöötluse ühisettevõtte ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1488.
\(^5\) Nõukogu määrus (EL) 2023/1782, millega muudetakse määrust (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames, seoses kiipide ühisettevõttega.
(KDT, EuroHPC ja ECCC puhul) ja valitsustevahelised organisatsioonid (SESARi ja GH puhul). Lisaks võivad juridiilised isikud või riigid, kes on huvitatud ühisettevõtte eesmärkide toetamisest selle konkreetsetes teadusvaldkondades, taotleda assotsieerunud liikmeteks või panustavateks partneriteks saamist. EL ja ühisettevõtete erasektorist pärit liikmed rahastavad ühisettevõtete halduskulusid võrdses summas, välja arvatud EuroHPC puhul, mille kõik kulud kannab komisjon.
**Selgitus 1.1.**
| Erasektorist pärit liikmete mitterahaline toetus ühisettevõtete põhitegevusele | Erasektorist pärit liikmete mitterahaline toetus lisategevusele |
|---|---|
| Nagu on ette nähtud ühisettevõtete asutamismäärustega, peavad ühisettevõtete erasektorist pärit liikmed panustama teatava minimumsumma ühisettevõtte teadus- ja innovatsiooniprojektide kogukuludesse. Programmi „Horisont 2020” raames koosneb mitterahaline toetus põhitegevusele erasektorist pärit liikmete poolt ühisettevõtte teadus- ja innovatsioonimeetmete rakendamisel kantud kogukuludes, millest on maha arvatud ühisettevõtte teiste liikmete osalus (ELi kaasrahastamine, osalevate riikide või valitsustevaheliste organisatsioonide osalus) ning mis tahes muu ELi toetus nende kulude katmiseks. Programmid „Euroopa horisont” ja „Digitaalne Euroopa” raames koosneb mitterahaline toetus erasektorist pärit liikmete rahastamiskõlblikest kuludest ühisettevõtte meetmete rakendamisel, millest on maha arvatud ühisettevõtte, osalevate riikide või mis tahes muu ELi osalus nende kulude katmiseks. Lisategevusele antava mitterahalise toetuse kinnitatud ja sertifitseeritud kogusumma avaldatakse ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande lisades. | Programmi „Horisont 2020” kohaselt peavad mõne ühisettevõtte (CS, FCH, BPT, SZR) erasektorist pärit liikmed samuti tegema minimaalse mitterahalise sissemakse, mis on seotud lisategevusega väljaspool ühisettevõtte tööprogrammi ja eelarvet, kuid mis kuuluvad ühisettevõtte üldeesmärkide alla. Programmi „Euroopa horisont” raames hõlmab mitterahaline toetus lisategevusele ka ühisettevõtte poolt otse rahastatavate tegevuste rahastamiskõlbmatuid kuludis, millest on maha arvatud mis tahes muu ELi toetus nende kulude katmiseks. Ühisettevõtte erasektorist pärit liikmed peavad lisaks mitterahalisele toetusele andma ka mitterahalist toetust lisategevusele, et toetus oleks sama suur kui ELi toetus. Lisategevusele antava mitterahalise toetuse summad on sätestatud ühisettevõtete iga-aastases lisategevuse kavas. Lisategevusele antava mitterahalise toetuse kinnitatud ja sertifitseeritud kogusumma avaldatakse ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande lisades. Seetõttu ei auditeeri kontrollikoda lisategevusele antavat mitterahalist toetust. |
**1.15.** Joonisel 1.2 on näidatud eesmärgid toetusele, mille liikmed peavad andma ühisettevõtetele 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames, nagu on määratletud vastavates asutamismäärustes, sealhulgas määruses KDT muutmise kohta Kiipide Ühisettevõttes. 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames suureneb kõige rohkem EuroHPC ja Kiipide Ühisettevõtte eelarve.
Joonis 1.2. Liikmete poolt ühisettevõtetele ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide raames antava toetuse eesmärgid (miljonites eurodes)
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
1.16. Nagu on näidatud **joonisel 1.3**, on 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames ühisettevõtete peamisteks rahastamisallikateks programmid „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“, mille kogueelarve ühisettevõtete teadus- ja innovatsioonitegevuse kaasrahastamiseks on 16,7 miljardit eurot. Programmi „Euroopa horisont“ 95,5 miljardi euro suurusest kogueelarvest rakendavad ühisettevõtted 11,6 miljardit eurot (ligikaudu 12%). Programmi „Digitaalne Euroopa“\(^6\) raames saavad EuroHPC, ECCC ja Kiipide Ühisettevõtete ELilt 5 miljardit eurot, ehk 58,1% programmi 8,6 miljardi euro suurusest kogurahastamisest, et rakendada suuri suutlikkuse suurendamise, kasutuselevõtu ja investeerimisprojekte, mis on seotud Euroopa digitaalse ühtse turu strateegiaga.
1.17. 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames pidi ühisettevõtetele antav 7,6 miljardi euro suurune ELi toetus (sealhulgas osalevate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsetoetus) kaasama 12,2 miljardit eurot (ehk 161%) lisavahendeid, mille abil viiakse ühisettevõtetele määratud valdkondades ellu ligikaudu 19,8 miljardi euro ulatuses teadus- ja innovatsiooniprojekte (vt **tabel 2.1**). Uue 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames peaks ühisettevõtetele antav 16,7 miljardi euro suurune ELi toetus (sealhulgas osalevate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsetoetus) aitama kaasata 21,1 miljardit eurot (ehk 126%) lisavahendeid, mille abil viiakse ühisettevõtetele määratud valdkondades ellu 37,8 miljardi euro ulatuses teadus- ja innovatsiooniprojekte (vt **joonis 1.3**).
---
\(^6\) Määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“.
Joonis 1.3. ELi rahaline toetus ühisettevõtetele ja muude liikmete toetuse võimendamine
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide raames tegutsevate ühisettevõtete juhtimismudelid
1.18. Selleks et tagada tihe koostöö ja koordineerimine oma partnerite ja sidusrühmadega, on ühisettevõtetel ulatuslik juhtimisstruktuur, mis enamikul juhtudest hõlmab juhatust, teaduslikku nõuandvat organit, riikide esinduskogu ja ühisettevõtte teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutsevaid sidusrühmi.
1.19. Kõik ühisettevõtted tuginevad samale õiguslikule struktuurile, kuid igalühel neist on spetsiifilised jooned eri valdkondades teadusuuringute ja innovatsioonia tegelemiseks. Enamik neist kasutab kahepoolset mudelit, kus komisjon ning tööstusharusid ja teadusringkondi esindavad erasektorist pärit liikmed on esindatud juhatuses ja panustavad ühisettevõtte põhitegevusse (CA, IHI, Clean H2, CBE ja EU-Rail). Neli ühisettevõtet kasutavad kolmepoolset mudelit, milles kas osalevad riigid (KDT ja EuroHPC) või mõni juhtiv valitsustevaheline organisatsioon (SESAR ja GH), kes on samuti esindatud nõukogus ja panustavad ühisettevõtte tegevusse.
ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte
1.20. Rahvusvahelise katsermotuumareaktori (ITER) leping jõustus 24. oktoobril 2007, mil asutati ITERi Rahvusvaheline Termotuumaenergeetika Organisatsioon (ITER-IO). ITERi organisatsioon vastutab ITER-projekti rakendamise eest ning tema peamised tuumasünteesirajatised rajatakse Cadarache’is (Prantsusmaa).
1.21. ITERi projektis osaleb seitse ülemaailmset partnerit: EL, keda esindab Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom)\(^7\), Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Jaapan, Hiina, Lõuna-Korea ja India. EL on võtnud endale juhtrolli, kattes 45,4% ehituskuludest. Teiste ITERi liikmete osa on umbes 9,1% liikme kohta. Külude jaotus muutub termotuumasünteesi katsetamisetapis ning siis katab Euratom 34% tegevuskuludest\(^8\). ELi poolt ITERi lepinguga võetud kohustuste täitmiseks ja sellega seotud tegevuseks kuni 2035. aastani ette nähtud kogukulud on 18,2 miljardit eurot (jooksevhindades)\(^9\).
1.22. Oma riigisisese asutuste kaudu panustavad ITER-IO liikmed projekti peamiselt seeläbi, et tarnivad komponente, seadmeid, materjale, rajavad hooneid ja pakuvad teenuseid otse ITER-IO-le (mitterahaline toetus). Nad toetavad ITER-IO eelarvet ka rahaliselt (rahalised sissemaksed). ITERi liikmed jagavad vastutust reaktori põhikomponentide valmistamise eest ning mitterahaliste sissemaksetena tarnitavate osade tootmise jaotus põhines nii iga liikme huvidel kui ka liikmete tehnilisel ja tööstuslikul suutlikkusel\(^{10}\).
1.23. ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte F4E“) loodi Euroopa Liidu kohaliku asutusena 2007. aasta aprillis 35 aastaks. Üks F4E peamisi ülesandeid on hallata ELi toetust ITERi projektile. Ta koordineerib tegevust ja teeb vajalikke hankeid, valmistudes tuumasünteesi näidisreaktori ja rajatiste ehitamiseks. F4Ed rahastavad peamiselt Euratom (ligikaudu 80%) ja ITERi asukohariik Prantsusmaa (ligikaudu 20%).
1.24. Komisjoni praeguse prognoosi kohaselt vajab F4E ITERi projekti Euroopa osa ja sellega seotud tegevuste rahastamiseks Euratomi eelarvest kuni 2035. aastani kokku on 15 miljardit eurot (jooksevhindades). ITERi asukohariik (Prantsusmaa) ja Euratomi liikmesriigid (sealhulgas assotsieerunud riigid Šveits ja Ühendkuningriik kuni aastani 2020) annavad täiendavalt 3,2 miljardit eurot (jooksevhindades)\(^{11}\).
---
\(^7\) Euratomi liikmed on ELi liikmesriigid ning kuni 2020. aastani ka assotsieerunud riigid Šveits ja Ühendkuningriik.
\(^8\) ITERi dokumentid „Value estimates for ITER Phases of Construction, Operation, Deactivation and Decommissioning and Form of Party Contributions“ ja „Cost Sharing for all Phases of the ITER Project“.
\(^9\) Hinnangud põhinevad komisjoni teatisel COM(2017) 319 ja sellega seotud komisjoni talituste töödokumendil SWD(2017) 232, tabel 4.
\(^{10}\) ITER.org.
\(^{11}\) Hinnangud põhinevad komisjoni teatisel COM(2017) 319 ja sellega seotud komisjoni talituste töödokumendil SWD(2017) 232, tabel 4.
1.25. 31. jaanuaril 2020 astus Ühendkuningriik EList ja Euratomist välja. 30. detsembril 2020 sõlmiti ELi (Euratom) ja Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping. Lepingus on sätestatud, et Ühendkuningriik osaleb I protokollis loetletud ELi programmides, sealhulgas Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis ning F4E ITERi tegevuses, ja annab neisse oma panuse. Seni kuni lepinguosalised ei jõua protokolli suhtes kokkuleppele, ei ole Ühendkuningriik seotud F4E ITERi tegevusega ega F4E liige. Šveitsi puhul leping automaatselt ei pikenenud ja lõppes 2020. aastal.
Ühisettevõtete maksete eelarved ja inimressursid 2022. aastal
1.26. Joonisel 1.4 antakse ülevaade ühisettevõtete konkreetsetest innovatsiooni- ja teadusvaldkondadest, nende vastavatest maksete eelarvetest ja inimressurssidest eelarveaastatel 2022 ja 2021. 2022. aastal oli ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide raames tegutsevate ühisettevõtete maksete kogueelarve 2,0 miljardit eurot (2021. aastal 1,3 miljardit eurot). F4E maksete eelarve oli 0,8 miljardit eurot (2021. aastal 0,8 miljardit eurot). ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide raames tegutsevate ühisettevõtete maksete eelarve suurenemine 2022. aastal on seletatav asjaoluga, et 2022. aastal hakkasid need ühisettevõtted rakendama 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku teadusprogramme (“Euroopa horisont”, „Digitaalne Euroopa” ja Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkond).
1.27. 2022. aasta lõpus töötas ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide raames tegutsevates ühisettevõtetes 257 töötajat (2021. aastal 241 töötajat). F4Es töötas 434 töötajat (2021. aastal 441 töötajat). Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja liikmesriikide lähetatud eksperte (vt joonis 1.4).
Joonis 1.4. Ühisettevõtete maksete eelarved ja inimressursid 2022. aastal
Kasutatav maksete eelarve (miljonites eurodes)
| Ühisettevõte | 2021 Kasutatav maksete eelarve | 2021 Töötajate arv aasta lõpus | 2022 Kasutatav maksete eelarve | 2022 Töötajate arv aasta lõpus |
|---------------|-------------------------------|-------------------------------|-------------------------------|-------------------------------|
| Clean H2 | 56,2 | 27 | 118,3 | 29 |
| EU-Rail | 68,4 | 19 | 180,8 | 28 |
| SESAR 3 | 69,9 | 37 | 146,9 | 36 |
| CBE | 174,8 | 22 | 80,3 | 26 |
| CA | 189,9 | 42 | 415,3 | 41 |
| KDT | 199,3 | 29 | 222,2 | 25 |
| IHI | 210,4 | 50 | 174,8 | 49 |
| EuroHPC | 348,2 | 15 | 629,9 | 23 |
| F4E | 764,8 | 441 | 844,0 | 436 |
Allikas: Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtte andmete põhjal.
Eelarve ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise kord
1.28. Ühisettevõtete iga-aastase eelarvemenetluse ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste eest vastutavad Euroopa Parlament (EP) ja nõukogu. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava on toodud joonisel 1.5.
Joonis 1.5. Iga-aastane eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus
Kontrollikoda võtab vastu ühisettevõtted puudutavad esialgse tähelepanekud
1. juuniks aastal n + 1
Kontrollikoda edastab ühisettevõteteid puudutava aastaaruande, sh kinnitava avalduse EP-le ja nõukogule
15. novembriks aastal n + 1
Nõukogu võtab vastu soovitused ühisettevõtete eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta ja edastab need EP-le
Veebruari keskpaigaks aastal n + 2
1. märtsiks aastal n + 1
Ühisettevõtted edastavad oma esialgse raamatupidamise aastaaruande kontrollikojale
1. juuliks aastal n + 1
Ühisettevõtted võtavad vastu lõpliku raamatupidamise aastaaruande
Vahemikus detsember aasta n + 1 kuni jaanuar aasta n + 2
Ühisettevõtete direktorite kuulamine EP eelarvekontrollikomisjonis ja nõukogu eelarvekomitees
Märtsi lõpuks aastal n + 2
Euroopa Parlament otsustab, kas eelarve täitmisele heakskiidu andmine või eelarve täitmisele heakskiidu andmine edasi lükata, ning võtab vastu oma aruanded
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Meie audit
Esitame iga ühisettevõtte kohta kinnitava avalduse
1.29. Vastavalt ELTLi artiklile 287 auditeerisime
a) kõigi üheksa ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruandeid 31. detsembril 2022. aastal lõppenud eelarveaasta kohta;
b) raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.
1.30. Oma auditi tulemustele tuginedes esitame iga ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande usaldusväärse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule kinnitava avalduse. Kui see on asjakohane, täiendame kinnitavaid avalusi audititähelapanekutega (vt 3. peatükk), seadmata auditiarvamusi kahtluse alla.
Kasutame teiste sõltumatu auditorite audititööd
1.31. ELi finantsmääruse artiklite 70 ja 71 sätestatakse, et ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruundel kontrollib sõltumatu välisaudiitor. Ehkki kõik ühisettevõtted tellisid raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärse auditi sõltumatutelt väliselt audiitorühingutelt, vastutab sõltumatute välisauditore kõikide aspektide ja konkreetse auditiaruande koostamise (sealhulgas iga ühisettevõtte kohta esitatav kinnitav avaldus) eest täielikult kontrollikoda. Kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega hindasime nende välise audiitorühingute tehtud töö kvaliteeti ja saime piisava kindluse, et võime nende tööle tuginedes koostada oma audititarvamused ühisettevõtete 2022. aasta raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärse kohta.
1.32. Komisjoni ühine audititalitus teeb programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ raames juhulikult valitud vahe- ja lõppmaksete, sealhulgas teadusuuringuid rakendavate ühisettevõtete makstud toetusmaksete järelauditeid. Lõppmaksete puhul peab toetusesaaja esitama finantsaruande õigsust kinnitava tõendi. See tõend on sõltumatu audiitori või ametiisiku koostatud faktiaruanne, mis võimaldab komisjonil või toetust andval ELi asutustel kontrollida, kas lõplikes finantsaruannes deklareeritud kulud on rahastamiskõlblikud. Võtsime nimetatud auditite tulemusi arvesse finantsaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta auditiarvamuse koostamisel. Komisjoni siseaudit talitus auditeerib ka ühisettevõtete peamiste haldusmenetluste sisekontrolliraamistike tõhusust, tuginedes korrapärastele riskihindamistele (vt joonis 1.6).
Joonis 1.6. Muude sõltumatute audiitorite töö kasutamine kontrollikojas
Tehingud + mitterahaline toetus
Euroopa Komisjoni DG RTD ühine audititalitus
auditid + aruanded toetusmaksete kohta
Ühisettevõte
Sisekontrollimenetlused
Euroopa Komisjoni siseauditit talitus
auditid + aruanded sisekontrollimenetluste kohta
Raamatupidamise aastaaruanne
Väliline audiitorühing
auditid + aruanded raamatupidamise aastaaruannete kohta
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Meie auditi käsitletusi viis põhineb peamiste riskide hindamisel
1.33. Ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute 2022. aasta auditi eesmärk oli käsitleda meie 2022. aasta riskihindamises kindlaks tehtud peamisi riske, mida on lühidalt kirjeldatud allpool.
Raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärssust ohustav risk oli vahemikus väiksest keskmiseni
1.34. Komisjon osutas raamatupidamisteenuseid köigile ühisettevõtetele (välja arvatud F4E ja CA) kuni 30. novembrini 2022. 2022. aasta raamatupidamise aastaaruannete koostamiseks anti raamatupidamisteenused üle ühisettevõtete loodud tugiteenistustele.
Seetõttu leidsime, et nende ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärseuga seotud risk on keskmine ning F4E ja CA puhul väike.
**Tulude seaduslikkust ja korrektsust ohustav risk oli üldiselt väike**
1.35. Kuna ühisettevõtete 2022. aasta tulud koosnesid peamiselt komisjoni teadusuuringute fondide (programmid "Euroopa horisont" ja "Horisont 2020") ja Euratomi eelarvetest makstavatest rahalistest toetustest, on kõigi ühisettevõtete tulude seaduslikkust ja korrektsust ohustav risk väike.
**Halduskulude seaduslikkust ja korrektsust ohustav risk oli üldiselt väike, v.a töötajate värbamise puhul**
1.36. Palga- ja haldusmaksed koosnevad peamiselt korralistest maksetest. Lisaks haldab töötasused komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet, mida me auditeerime oma halduskulude erihindamiste raames. Viimastel aastatel ei ole me personalikulude arvestamisel olulisi vigu leitud. Värbamismenetluste seaduslikkust ja korrektsust ohustav risk oli üldiselt väike, kuid suurenes keskmiseni EuroHPC ja KDT puhul, kes pidid kiiresti värbama palju töötajaid, et viia ellu oma 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku laiendatud pädevusvaldkondade tegevusi.
**Tegevuskulude seaduslikkust ja korrektsust ohustav risk oli üldiselt keskmine**
1.37. Tuginedes asjaolule, et toetusesaajate kuludeklaratsioonid on üldiselt keerulised ja meie varasemate auditite käigus on avastatud puudusi komisjoni ühise audititalituse järelauditites ja iöplike maksete finantsaruannete kontrollitöendites, hindasime ühisettevõtete vahe- ja lõppmaksetega seotud riski keskmiseks.
1.38. F4E ja EuroHPC puhul hinnati nende tegevuskuludega seotud risk keskmiseks, kuna nende suure maksumusega lepingute hankemenetlused olid keerukad.
**Eelarve haldamisega seotud risk oli vahemikus väiksest keskmiseni**
1.39. Eelarve haldamisega seotud risk liigitati EuroHPC puhul keskmiseks, kuna ühisettevõtte eelarve planeerimise ja järelvalve protsessis tähelelditi puudusi ning superarvutite soetamise protsess oli keerukas ja pikk. Ka F4E puhul hinnati see risk keskmiseks, kuna ITERi projektis esines uusi viivitusi ja suurenedes kulud, ning seda põhjustasid kavandatav uus projektikirjeldus, Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidest tingitud tarneprobleemid ning Prantsusmaa tuumaohutusameti viivitused projektimuudatuste heaksikiitmisel.
Programmide rakendamisega seotud risk oli vahemikus väiksest keskmiseni
1.40. Programmi rakendamisega seotud risk hinnati EuroHPC ja CBE puhul keskmiseks, kuna on suur oht, et nad ei pruugi programmi „Horisont 2020” lõpuks saavutada oma erasektorist pärit liikmete minimaalse toetuse eesmärke. Köigi ülejäänud ühisettevõtete puhul hinnati risk väikeseks.
Teavitame pettusekahtlustuse asjaomaseid ELi asutusi
1.41. Teeme koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) (kui on kahtlus, et on toimunud pettus või muu ELi finantshuve kahjustav kuritegu) ning Euroopa Prokuratuuriga (EPPO) (kui on kahtlus, et on toime pandud ELi finantshuve kahjustav kuritegu). Teavitame OLAFit või EPPOt mis tahes kahtlustest, mis meil on oma audititöö käigus tekinud, kuigi meie auditid ei ole kavandatud konkreetsest pettuste otsimiseks. Eelarveaasta 2022 kohta ei teatanud me OLAFile/EPPO-le ühestki juhtumist.
Meie auditi käsitletusi viis toetusmaksete puhul
1.42. Kaheksa teadus- ja innovatsiooniprojekte rakendava ühisettevõtte tehtud toetusmaksete auditeerimisel täiendasime komisjoni audititalituse järelaudititest saadud kindlust toetusesaajate üksikasjaliku auditiga (otsene substantiivne testimine), mille käigus kontrolliti ühisettevõtete antud toetuste 32 maksetehingust koosnenud valimit. Need tehingud valiti juhuslikult (rahaühikupõhine valim) köigi nende ühisettevõtete 2022. aastal tehtud vahe- ja lõppmaksete andmekogumist.
1.43. Iga ühisettevõtte puhul tuginesime oma arvamuses finantsaruannete aluseks olevate toetusmaksete seaduslikkuse ja korrektuse kohta järgmistele elementide eraldi hindamisele:
a) ühisettevõtte individuaalne veamäär, mis põhineb tema toetusmaksete järelauditite tulemustel, sealhulgas esindusliku ja allesjäänuud veamäär varutuste öigsuse ja täielikkuse hindamine;
b) ühisettevõtte toetusmaksete meiepoolse substantiivse testimise tulemustel põhinev üldine veamäär;
c) meie substantiivse testimise leiud seoses konkreetse ühisettevõtte tehingutega.
2. peatükk
Audititulemuste ülevaade
Sissejuhatus
2.1. Käesolevas peatükis antakse ülevaade ühisettevõtete iga-aastaste auditite tulemustest eelarveaastal 2022, sealhulgas ühisettevõtete toetuste rakendamise riskipõhise kontrollisüsteemi analüüsist ning meie muudest samal aastal tehtud ühisettevõtete üleste auditite tulemustest. Oma audititööle tuginedes soovitame ühisettevõtetel võtta mitmeid meetmeid.
Märkusteta auditiarvamused kõigi ühisettevõtete kohta
Märkusteta arvamused kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärseuse kohta
2.2. Esitasime kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete kohta märkusteta auditiarvamused. Meie hinnangul kajastavad kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruanded 31. detsembri 2022. aasta seisuga kõigis olulisestes aspektides õiglaselt nende finantsseisundit ning majandustulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt kohaldatavate finantsmääruste sätetele ja komisjoni peaarvepildaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.
Asjaolu röhutamine seoses ELi panusega ITERisse
2.3. F4E avalikustas 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes ITERi projekti tarnekohustuste täitmise hinnangulise kogumaksumuse (edaspidi „valmimiskulude prognoos“), mille suuruseks hinnati 19,1 miljardit eurot (2022. aasta hindades). Asjaolu röhutavas punktis juhime tähelepanu asjaolule, et 2022. aasta valmimiskulude prognoos põhineb endiselt 2016. aasta vahe-eesmärgil ja kuluprognoosidel ning see vaadatakse põhjalikult läbi pärast seda, kui ITERi nõukogu on uue projektkirjelduse ja nõuded heaks kiitnud.
2.4. Venemaa on ITER-IO liige, kellel on kohustus tarnida mitu ITERi projekti komponenti ITERi koostamiskohta Prantsusmaal (Cadarache’is) ja teha iga-aastaseid osamakseid ITER-IOSse. See olukord kujutab endast ohtu, et ITERi projektiga kaasnevad edasised viivitused ja suuremad kulud. Juhime seepärast tähelepanu raamatupidamise aastaaruande sissejuhatuse punktile d: „Rahvusvahelise olukorra mõju“, milles kirjeldatakse COVID-19 ja Ukraina-vastase agressioonisõja mõju ühisettevõtte F4E tegevusele.
Ühisettevõtete avaldatud teave seoses Ukraina-vastase agressioonisõjaga
2.5. Kõik ühisettevõtted hindasid Ukraina-vastase agressioonisõja mõju oma tegevusele. Nad märksid oma raamatupidamise aastaaruandes, et hinnanguline finantsmõju ei olnud märkimisväärne.
Märkusteta arvamused kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektse kohta
2.6. Esitasime kõigi ühisettevõtete 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektse kohta märkusteta auditiarvamuse. Meie arvates olid tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.
Märkusteta arvamused kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektse kohta
2.7. Esitasime kõigi ühisettevõtete 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektse kohta märkusteta auditiarvamuse. Meie arvates olid tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.
2.8. Joonisel 2.1 antakse ülevaade meie iga-aastastest auditiarvamustest ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete, tulude ja maksete kohta aastatel 2020–2022.
Joonis 2.1. Ühisettevõtete kohta aastatel 2020–2022 esitatud kontrollikoja arvamused
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Mitut valdkonda tuleb parandada
2.9. Meie arvamusi kahtluse alla seadmata tegime tähelepanekuid, et tuua esile parandamist vajavad küsimused programmide rakendamise, inimressursside ning maksete juhtimis- ja kontrollisüsteemi valdkonnas. Kokkuvõte nendest tähelepanekutest, mida on üksikasjalikult kirjeldatud 3. peatükis, on esitatud allpool.
Puudused ühisettevõtete teadus- ja innovatsiooniprogrammide rakendamisel
Märkimisväärse osa varasemate teadus- ja innovatsiooniprogrammide lõpuleviimine 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus
2.10. Kuigi mitu ühisettevõtet rakendab meetmeid ka uute teadus- ja innovatsiooniprogrammide (programmid „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu (CEF 2)) raames, tegelevad nad endiselt märkimisväärse hulga projektidega, mis on heaks kiidetud eelmises mitmeaastases finantsraamistikus. Kui aga ühisettevõtete tegevusaega on järgmise mitmeaastaste finantsraamistike raames hiljem pikendatud, ei ole ühisettevõtetel eelmiste mitmeaastaste finantsraamistike alusel rahastatud projektide rakendamiseks tähtaegu.
2.11. Seitsmenda raamprogrammi puhul, mida rakendati 2007.–2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus, peab IHI 2022. aasta lõpus, ehk kümme aastat pärast programmi lõppu, maksma veel 45 miljonit eurot (ehk 5% köigist seitsmenda raamprogrammi toetuslepingute maksumusest) projektide eest, mis on veel lõpule viimata.
2.12. 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmi „Horisont 2020“ kohta nähtub tabelist 2.1, et 2022. aasta lõpuks, mis oli programmi üheksas aasta, saavutasid ühisettevõtted oma vastavates programmi „Horisont 2020“ meetmete asutamismäärustes liikmete toetusele seatud eesmärgid väga erineval määral. Tulemused ulatusid 38%-st enam kui 100%-ni (sealhulgas vajadusel ka mitterahaline toetus lisategevusele). EuroHPC, IHI, CBE ja KDT puhul on saavutatud madalam määr ühisettevõtete sõnul osaliselt seletatav projektide pika kestusega, mis on tingitud ühisettevõtte teadusvaldkonna olemusest, projektide rakendavate ülemaailmsete konsortsiiumide (IHI) suurusest ning osalevate riikide (EuroHPC ja KDT) kaasamisest.
2.13. Ühisettevõtete töötajad haldavad samaaegselt üha rohkem käimasolevaid projektide mitme mitmeaastase finantsraamistiku programmi raames. See võib nõrgestada ühisettevõtete sisekontrolli tõhusust ja nende rahaliste vahendite haldamist ning aeglustada uute programme rakendamist.
### Tabel 2.1. 2014.–2020. aasta MFR: liikmete toetus kokku (miljonites eurodes)
| ELI rahaline toetus (a) | Muuude liikmete mitterahaline toetus põhitegevusel ja rahaline toetus (b) | Muuude liikmete mitterahaline toetus lisategevusele (c) | Kokku (d) = (a)+(b)+(c) |
|------------------------|---------------------------------------------------------------------------------|------------------------------------------------------|-------------------------|
| 585,0 | 793,5 | E/K | 1375,5 |
| 1755,0 | 1228,6 | 965,3 | 3948,9 |
| 1638,0 | 1638,0 | E/K | 3276,0 |
| 665,0 | 95,0 | 285,0 | 1045,0 |
| 1185,0 | 242,5 | E/K | 4012,5 |
| 835,0 | 875,0 | 2235,0 | 3945,0 |
| 398,0 | 350,0 | 120,0 | 868,0 |
| 536,0 | 908,0 | E/K | 1444,0 |
| **7997,00** | **9312,0** | **3005,70** | **19315,00** |
| Programmi "Horisont 2020" rakendamise alustevõtted | ELI rahaline toetus (e) | Muuude liikmete kinnitatud mitterahaline toetus põhitegevusel ja rahaline toetus (f) | Mitterahaline toetus põhitegevusel (deklaratsioonitüübi kui kinnitatud) (g) | Mitterahaline toetus lisategevusele (h) | Kokku (i) = (e)+(f)+(g)+(h) | Saavutatud määr koos mitterahalise toetuse lisategevusele (j) = (f)/(i) | Saavutatud määr ilma mitterahalise toetusea lisategevusele (k) = ((e)+(f))/(g)+(h)) |
|-----------------------------------------------------|------------------------|---------------------------------------------------------------------------------|--------------------------------------------------------------------------|----------------------------------------|-----------------------------|---------------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------|
| SESAR | 537,3 | 535,8 | 84,0 | 5,0/K | 1157,1 | 8,0% | 84% |
| CS2 - CA | 1682,7 | 859,8 | 139,0 | 1223,1 | 3904,6 | 99% | 90% |
| IMI2 - HI | 991,7 | 890,3 | 224,0 | E/K | 2106,0 | 43% | 64% |
| FCH2 - Clean HZ | 573,1 | 66,5 | 47,3 | 1039,0 | 1725,9 | 165% | 90% |
| CIP - KOT | 1158,6 | 926,1 | 1172,7 | 4,0% | 324,2 | 6,0% | 81% |
| BPT - CBE (a) | 770,3 | 88,4 | 67,6 | 1797,8 | 2724,2 | 77% | 73% |
| S2R - EU-RAIL | 383,8 | 264,9 | 67,5 | 244,0 | 960,2 | 111% | 96% |
| EuroHPC (b) | 377,0 | 124,8 | 49,0 | E/K | 550,8 | 63% | 38% |
| **Kokku** | **6474,50** | **3756,10** | **18103,00** | **4104,00** | **16 185,00** | **84%** | **78%** |
[1] Kaasa arvatud mitterahaline toetus põhitegevusel ja osalevate riikide (KOT, EuroHPC) ja rahvusvaheliste organite (SESAR) rahaline toetus.
[2] Mitterahaline toetus üsnaatavaks toetavaks väljakutseid järgivate lisategevustele.
[3] ELI rahaline toetus on saanud 100% eest saadavat Euroopa unioni rahastust programmit.
[4] CBE puhul EU ja erasektorist pärit liikmete rahalise toetuse eesmärgid, mida on vähendatud 140 miljoni euro võrra.
Erasektorist pärit liikmete mitterahalise toetuse eesmärgid, mis on kindlaks määratud ühisettevõtete iga-aastases töökaas.
**Allikas:** Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtete andmete põhjal.
---
### 1. meede
EuroHPC, IHI, CBE ja KDT peaksid koostama ajakava eelmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel heaks kiidetud projektide rakendamise lõpuleviimiseks.
---
### 2.14.
Programmi „Horisont 2020“ jaoks on ühisettevõtete asutamismäärustes kindlaks määratud iga liikmekategooria (EL, erasektorist pärit liikmed, osalevad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid) toetuse eesmärk, millega tuleb panustada programmi raames toimuvaks ühisettevõtte teadus- ja innovatsioonitegevuseks (vt tabel 2.2).
---
### 2.15.
2022. aastal pidi CBE programmi „Horisont 2020“ juhtprojekti ettenägematu lõpetamise ja mitme muu projekti peatamise tõttu tühistama ligikaudu 8,2 miljoni euro väärítuses allkirjastatud projektide. Kuna kõik programmi „Horisont 2020“ konkurssid suleti 2020. aasta lõpus, piirdub erasektorist pärit liikmete mitterahaline toetus CBE põhitegevusele nüüd nende juriidiliste kohustuste praeguse suurusega. 2022. aasta lõpus moodustas see 54% ühisettevõtte iga-aastastes töökavades seadut soovituslikust eesmärgist. Kuigi ühisettevõte võib saavutada oma erasektorist pärit liikmete mitterahalise toetuse (mitterahaline toetus põhitegevusele ja mitterahaline toetus lisategevusele) üldeesmärgi, ei saavuta ta erasektorist pärit liikmete poolt põhitegevuse mitterahaliseks toetamiseks seadut soovituslikku eesmärgi.
2.16. EuroHPC puhul andsid erasektorist pärit liikmed 2022. aasta lõpus programmi „Horisont 2020” projektidele 11 miljonit eurot (ehk 2,6%) mitterahalist toetust, mis on märkimisväärselt vähem kui erasektorist pärit liikmete 420 miljoni euro suurune minimumeesmärk, mis tuli saavutada programmi „Horisont 2020” lõpuks. Leidsime, et ühisettevõtte praegune programmi „Horisont 2020” toetusmeetmete rahastamise kord võimaldab erasektorist pärit liikmetel anda mitterahalist toetust ainult ühte liiki projektide jaoks (innovatsiooniprojektid, mis on maksimaalselt 30% projektkuludest). Sellest tulenevalt ei võimendanud ühisettevõtte rahastamiskord erasektorist pärit liikmete mitterahalist toetust ühisettevõtte asutamismääruses programmi „Horisont 2020” jaoks kindlaks määratud eesmärgini. 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmide raames suurenes erasektori liikmete toetusele seatud minimumeesmärk 900 miljoni euroni. Kuna aga ühisettevõtte toetuste rahastamiskord jääb samaks, on suur oht, et ühisettevõte ei saavuta oma uues asutamismääruses erasektorist pärit liikmete toetusele seatud eesmärki.
2.17. CBE ja EuroHPC puhul kujutab erasektorist pärit liikmete poolt põhitegevusele antava mitterahalise toetuse märkimisväärsne vähenemine ohtu nende teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Horisont 2020” osade üldisele elluviimisele.
2. meede
Selleks et tagada erasektorist pärit liikmete toetuse eesmärkide saavutamine 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus, peaksid CBE ja EuroHPC programmi strateegilise rakenduskava alusel igal aastal jälgima erasektori liikmete individuaalseid toetusi.
Ebapiisav teave liikmete sissemaksete kohta programmi tasandil
2.18. Ühisettevõtete raamatupidamise kohaselt olid nende teadusprogrammidele liikmete kategooriate kaupa (EL, erasektorist pärit liikmed, osalevad riigid) makstud toetused märkimisväärselt erinevad (vt tabel 2.1). Seda seetõttu, et ELi rahalised sissemaksed kinnitatakse ja kajastatakse, kui need ühisettevõtetele projekti rakendamise alguses välja makstakse. Teiste liikmete (erasektorist pärit liikmed, osalevad riigid) mitterahalisi ja rahalisi sissemakseid kajastatakse raamatupidamisarvestuses siiski alles pärast rakendatud projektidega seoses kantud ja deklareeritud kulude kinnitamist. Leiame, et ühelt poolt ELi rahalise toetuse kajastatud summa ning teiselt poolt teiste liikmete mitterahaliste ja rahaliste sissemaksete vahelist erinevust ei käsitletud ühisettevõtete 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes optimaalselt, kuna ei esitatud teavet ühisettevõtte liikmete juriidiliste kohustuste kohta aasta lõpu seisuga (vt tabel 2.2).
2.19. Tabelis 2.2 on esitatud ühisettevõtte liikmete juriidilised kohustused programmi „Horisont 2020” allkirjastatud toetuslepingute või lepingute summadena. Enamiku ühisettevõtete puhul võtsid erasektorist pärit liikmed kohustuse anda mitterahalist toetust, mis on programmi rakendamise lõpu seisuga vördrne ELi toetusega või ületab seda. Samas ei
kohustanud allkirjastatud toetuslepingud CBE ja EuroHPC puhul erasektorist pärit liikmeid andma mitterahalist toetust ELi rahalise toetusega samas mahus ega taganud, et erasektorist pärit liikmed saavutaksid programmi rakendamise lõpus minimaalse lubatud toetuse eesmärgi (vt ka punktid 2.15–2.17).
**Tabel 2.2. 2014.–2020. aasta MFR: liikmete poolt tegevuskulude katteks lubatud toetus (miljonites eurodes)**
| ELI maksimaalne rahaline toetus | Muude liikmete minimaalne põhitegevusele ja rahaline toetus [1] | Kokku | Programmi „Horisont 2020“ rakendavad ühisettevõtted | Kulukohustustega seotud ELI kaasrahastamine | Sõlmitud ja/või allkirjastatud toetuslepingud ja lepingud (seisuga 31.12.2022) |
|---------------------------------|---------------------------------------------------------------|-------|---------------------------------------------------|---------------------------------------------|--------------------------------------------------------------------------------|
| 555,8 | 747,0 | 1302,8| SESAR | 555,8 | 100% |
| 1716,0 | 1189,6 | 2905,6| CS2 - CA | 1716,0 | 100% |
| 1595,4 | 1595,4 | 3190,8| IMI2 - IHI | 1452,1 | 91% |
| 646,0 | 76,0 | 722,0 | FCH2 - Clean H2 | 646,0 | 100% |
| 1169,7 | 2787,5 | 3957,2| ECSEL - KDT | 1169,7 | 100% |
| 815,8 | 475,3 | 1291,1| BPT - CBE (2) | 815,8 | 100% |
| 384,5 | 336,5 | 721,0 | SZR - EU-RAIL | 384,5 | 100% |
| 526,0 | 896,0 | 1422,0| EuroHPC (3) | 525,6 | 100% |
| **7409,2** | **8103,3** | **15 512,5** | **Kokku** | **7265,5** | **98%** |
| | | | | **7125,3** | **88%** |
(1) Kaasa arvatud mitterahaline toetus põhitegevusele ja osalevate riikide (KDT, EuroHPC) ja rahvusvaheliste organite (SESAR) rahaline toetus.
(2) Eesmärgid mitterahalises toetuses põhitegevusele, mis on kokku leitud ühisettevõtte iga-aastistes töövades, plus väiksemad rahalised toetused põhitegevusele.
(3) Osalevad riigid rahastavad seda osa, mida EL ei kata; erasektorist pärit liikmed osalevad lisaks toetusmeetmete maksimaalsetele rahastamiskõlbikele kuludele.
**Allikas:** Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtete andmete põhjal.
### 3. meede
Läbipaistvuse suurendamiseks peaksid kõik ühisettevõtted avaldama oma raamatupidamise aastaaruandes asjakohase teabe liikmete osamaksete kohta programmide tasandil. Ühisettevõtted peaksid esitama iga programmi kohta, milles nad osalevad, liikmete kategoriate koupa kuni aasta lõpuni kogu asjakohase teabe, sealhulgas vastava programmi jaoks seatud õigusnormidest tuleneva toetuse eesmärgid, saadud toetused ja juriidilised kohustused.
**Ühisettevõtete 2022. aasta tegevuseelarve täitmise määr oli märkimisväärtselt madalam kui varasematel aastatel**
**2.20.** Suurem osa ühisettevõtete kulueelarvetest koosneb toetusesaajatele tehtavatest maksetest (tegevuseelarve). SESARI, CA, Clean H2, KDT, CBE ja EU-Raili puhul vähenes nende tegevuseelarve täitmise määr COVID-19 kriisist ja Ukraina-vastases agressioonisõjast tingitud kasvavate kulude ja rakendusprobleemide tõttu. EuroHPC puhul oli madal rakendusmäär (24%) peamiselt tingitud viivitustest, mis tulenesid superavutite pikast ostuprotsessist. Seetõttu pikendasid need ühisettevõtted enamiku programmi „Horisont 2020“ käimasolevate tegevuste kestust ja lükkasid lõppmaksed edasi 2023. aastasse või sellele järgnevatesse aastatesse.
2.21. F4E puhul tulenes kulukohustuste madal täitmismäär (72%) põhitegevuse aeglustumisest nii ITER-IO kui ka ühisettevõtte F4E tasandil, mis oli peamiselt tingitud COVID-19 kriisi tagajärgedest, Ukraina-vastasest agressioonisõjast ja hiljutistest tehnilistest probleemidest ITERi projekti koostetapis.
VKEde ja uute toetusesaajate personalikuludes esineb rohkem vigu
2.22. Nagu varasematelgi aastatel, kinnitasid meie 2022. aasta toetusesaajate juures tehtud maksete auditid süsteemseid vigu, mis olid peamiselt seotud personalikulude ja seadmetega. Vigade esinemise riski suurendas asjaolu, et personalikulude arvutamise metoodika on programmi „Horisont 2020“ raames mönevõrra keerukamaks muutunud (näiteks lisatasu arvutamise meetod). 2022. aasta auditeeritud toetusmaksete puhul olid peamised leitud vigade allikad järgmised:
- tunnitasude ebaõige arvutamine ja kavandatud kuluandmete kasutamine ühikukulu määrade arvutamiseks;
- väljaspool aruandeperioodi või puhkuse ajal töötatud tundide arvessevõtmine;
- 8000 euro suurust aastakünnist ületavate lisatasude deklareerimine;
- renditööjõu kulude ebaõige deklareerimine otsese personalikuludena;
- seadmete rahastamiskõlbmatute kulude deklareerimine.
EuroHPC ei täida töölevõtmise eesmärki
2.23. 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga ette nähtud EuroHPC töötajate arv määrati kindlaks finantsselgitustes, mis sisalduvad komisjoni ettepanekus uue asutamismääruse kohta\(^{12}\). Selleks et rakendada 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku väljal ligikaudu 7 miljardi euro ulatuses rahalisti vahendeid, sai EuroHPC 2023. aastaks 39 täiendavat ametikohta. Ühisettevõte oli 2022. aasta lõpuks värvanud kaheksa töötajat ja 2023. aasta keskpaigaks 20 töötajat. Sellest tulenevalt ei täitnud ühisettevõte oma 2022. aasta värbamissihti ja pole ikka veel saavutanud oma värbamiseesmärki, milleks on võtta 2023. aasta lõpuks tööle 39 uut töötajat.
---
\(^{12}\) COM(2020) 569 final.
Olukord F4E kõrgemas juhtkonnas on endiselt ebastabiilne
2.24. F4E kõrgemas juhtkonnas toimusid 2022. aasta lõpus märkimisvärsed muutused. Ühisettevõtte direktori ametist lahkumine 2022. aasta juunis ja laiemä lähenemisviisi osakonna juhataja nimetamine ITER-IO peadirektoriks 2022. aasta septembris tõid kaasa muudatused neljal ühisettevõtte seitsmest kõrgema juhtkonna ametikohast. Selline olukord kujutab endast ohtu ühisettevõtte usaldusväärsel juhtimisele ja järjepidevusele ajal, mil kogenud kõrgema juhtkonna töötajad peavad rakendama ITERi uut projektikirjeldust, millel on oluline mõju ühisettevõtte tegevusele.
Puudused F4E lepingute haldamisel
2.25. F4E sõlmis ITERi projekti tarnekohustuste täitmiseks keerukad mitmeaastased lepingud. Seetõttu on lepingute hoolikas haldamine ühisettevõtte jaoks äärmiselt oluline. 2013. aastal sõlmis ühisettevõte F4E lepingu summas 500 miljonit eurot ITERi tuuma- ja mittetuumaaseadmete hoonete projekteerimiseks, sisustamiseks ja paigaldamiseks. Vastuseks probleemidele ja rahulolematusele seoses töövõtja edusammude ja tulemuslikkusega, mis puudutasid veel tegemata tõid mittetuumarajatistes, hindasid F4E ja ITER-IO 2020. aasta detsembris väliste õigusexpertide abiga alternatiivsete hankestrateegiate võimalikku mõju, nt uue hanke väljakuulutamist seadmetega seotud teenuste osutamiseks või tegemata tööde üleandmisega teistele töövõtjatele. 2021. aasta veebruaris esitas töövõtja tuumaprojektide ja -seadmetega seotud teenuste eest arve kogusummas 150 miljonit eurot ning 2021. aasta septembris veel ühe 30 miljoni euro suuruse arve muude kui tuumarajatistega seotud tööde eest. Tuginedes õigusexpertide riskianalüüsile ja tagasisidele lahendas ühisettevõtte direktor töövõtjaga ainult esimese arve summas 75 miljonit eurot ning töövõtja algatas vaidluse seoses teise tasumata arvega.
2.26. Lepingu täitmist käsitlevate dokumentide analüüs näitas puudusi selles, kuidas ühisettevõte seda lepingut haldas. Eelköige põhjustas see, et ühisettevõte ei suutnud teatada olulisest mittevastavusest töövõtja programmitöös, erinevaid tõlgendusi ja poolte vahel lahkarvamusi töö ulatuse, tähtaegade ja projektinõuete osas. Lisaks jõudsid õigusexpertid järeldusele, et vastavate lepingusätete sõnastamise tõttu ei saa ühisettevõtte lõpetada lepingut, et teha reguleerimisalast vabastatud tööd ise, ega korraldada tööde teostamist teiste töövõtjate poolt. Ühisettevõte F4E nõuetekohase projektidokumentatsiooni puudumine ei võimaldanud tal selgelt kindlaks määrata töövõtja kohustusi. Need puudused mõjutasid tõsiselt lepingu eesmärkide saavutamist ja kui neid ei kõrvaldata, võivad tõsiselt mõjutada ka ühisettevõtte muud põhitegevust, kuna ITERi projekti projektikirjelduse ajakohastamise tulemusel võib tekkida vajadus teha olulisi muudatusi kehtivates keerukates lepingutes.
Ühisettevõtted on võtnud parandusmeetmeid suurema osa meie varasemate aastate tähelepanekute põhjal
2.27. Enamikul juhtudest võtsid ühisettevõtted parandusmeetmeid, et käsitleda meie varasemates iga-aastastes eriaruannetes esitatud tähelepanekuid, mille üksikasjad on esitatud 3. peatükis.
2.28. Selgituses 2.1 kujutatakse käesolevas aruandes järelmeetmete võtmise seisu kirjeldamiseks kasutatud eri viise ja tuuakse näiteid tüüpilistest olukordadest, kus neid võetakse.
Selgitus 2.1
Käesolevas aruandes kasutatud selgitused varasemate soovituste täitmise seisu kohta
Suletud: on töendeid selle kohta, et ühisettevõtje või muu üksus võttis tähelepanekuga seoses parandusmeetmeid või et tähelepanek ei ole enam asjakohane. Näiteks leping, mille alusel tähelepanek esitatil, on aegunud või asjaolude muutumise tõttu kaalub probleemi lahendamise kulu üles sellest saadava kasu.
Pooleli: tähelepanekuga seoses ei ole võetud parandusmeetmeid või on möningaid töendeid parandusmeetmete võtmise kohta, kuid protsess ei ole veel lõpule viidud.
2.29. Joonisel 2.2 on näha, et 28 tähelepanekust, mida ei olnud 2021. aasta lõpuks piisavalt käsitletud, suleti 2022. aastal 13 tähelepanekut (46%), sest ühisettevõtted võtsid parandusmeetmeid. 2022. aasta lõpus jäädi 15 tähelepanekut (54%) avatuks.
Joonis 2.2. Ühisettevõtete jõupingutused varasemate aastate tähelepanekute põhjal meetmete võtmiseks
Kokku 28
15 Avatud
13 Suletud
Märkus: ühisettevõtete SESAR, IHI ja H2 köik varasemate aastate tähelepanekud suletud, kuna 2022. aastal oli võetud parandusmeetmeid.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Ühisettevõtete toetuste rakendamise riskipõhine kontrolliraamistik ei ole veel piisavalt välja arendatud
Meie horisontaalse läbivaatamise metoodika
2.30. 2022. aastal analüüsime programme "Horisont 2020" ja "Euroopa horisont" raames tegutsevate ühisettevõtete toetuste haldamise protsessi riskipõhist kontrolliraamistikku. Meie analüüs hõlmas programme "Horisont 2020" ja "Euroopa horisont" komisjoni eel- ja järelkontrollistrateegiate rakendamist. Tulemustele tuginedes tegime järeldused praeguste puuduste ja nendega seotud riskide kohta, mida ühisettevõtted peaksid arvesse võtma programmi "Euroopa horisont" toetusprojektide sisekontrolliprotsessi kohandamisel.
2.31. Oma analüüs tuginesime komisjoni e-toetuste süsteemi (edaspidi „COMPASS“) andmeurauannetele, komisjoni siseauditi talituse poolt ühisettevõtte kohta koostatud aruannetele programmi "Horisont 2020" toetuste rakendamise protsessi kohta (sh siseauditi talituse asjakohaste soovituste järelmeetmed) ning ühisettevõtete asutusesisesestele juhenddokumentidele, mis olid möeldud projekti- ja rahandusametnikele. Seda täiendasid vestlused ühisettevõtete operatiiv- ja finantsprojektide järelevalve ja sisekontrolliga tegelevate töötajatega ning ühisettevõtete esitatud täiendavate dokumentide analüüs.
Pooltel ühisettevõtetel puudus programmi "Horisont 2020" toetuste eelkontrollide puhul struktureeritud riskipõhine käsitletusviis
2.32. Ühisettevõtete finantseeskirjade artikli 21 kohaselt on eelkontrollide eesmärk vältida vigu ja õigusnormide rikkumisi enne tegevuse heakskiitmist ning maandada eesmärkide saavutamata jätmise riske. Iga tegevuse kohta tehakse vähemalt eelkontroll, mis on seotud selle tegevuslike ja finantsaspektidega, tuginedes mitmeaastasele kontrollistrategiale, milles võetakse arvesse riske. Eelkontrollide sageduse ja põhjalikkuse määrab kindlaks vastutav eelarvevahendite käsitaja oma riskianalüüs alusel, võttes arvesse nii varasematel kontrollidel tulemusi kui ka riskidel põhinevaid ja kulutõhususe kaalutlusi. Kahtluse korral taotlet asjaomase toimingu heakskiitmise eest vastutav eelarvevahendite käsitaja piisava kindluse saamiseks eelkontrollide raames lisateavet või teeb kohapealseid kontolle.
2.33. 2018. aastal koostas teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi (DG RTD) ühine rakenduskeskus programmi "Horisont 2020" eelkontrolli suunised. Peamised
põhimõtted on, et i) kontrollid peavad andma piisava kindluse seaduslikkuse ja korrektseuse kohta, tuginedes sel ajal kättesaadavale teabele; ii) kontrollides tuleb leida õige tasakaal halduskoormuse vähendamise ja tõhusa finantskontrolli tegemise vahel; iii) kontrollid peavad olema riskipõhised ja kulutõhusad; ning iv) toetusesaajaid tuleb kohelda võrdset.
2.34. Nimetatud suuniste kohaselt peaksid ühisettevõtted kasutama kombinatsiooni eelnevalt kindlaks määratud lihtsatest ja konkreetsetest standardkontrollidest koos lisakontrollidega, mis algatatatakse üksnes erandkorras ja riskianalüüsí põhjal. Standardkontolle tuleks täiendada riskipõhiste kontrollidega, mis võivad õigustada toetusesaajatel konkreetsete juhtumite kohta lisateabe ja töendite küsimist. Riskitegurid võivad muu hulgas olla seotud järgmistele asjaoludega: teadusprojekti liigile või suurusele omane risk; projekti koordinaatori kogemus; ELi toetuse suurus; projekti kestus; konsortsiumi projektipartnerite arv; kolmandate isikute kasutamine; koordinaatori koostöö toetuslepingu ettevalmistamise etapis; toetusesaajate rahaline elujõulius; varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi juhtumid; järelkontrollide tulemused; eeldatavad pettused ja OLAFi juhtumid; uue toetusesaaja või VKE staatus ning lõppmakse.
2.35. Riskipõhiseid kontolle toetab COMPASSi riskijuhtimismoodul, mis annab ülevaate möningatest projekti ja selle toetusesaajatega seotud riskiteguritest, nagu varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem, järelauditite tulemused, programmis „Horisont 2020“ osalejate arv ja VKE staatus. Projektiiga seotud muude riskitegurite (nt projekti kestus, ELi toetus ja projektipartnerite arv konsortsiumis) kohta saab teavet otse COMPASSist.
2.36. Ühine rakenduskeskus on välja töötanud ka suunised pealkirjaga „Baseline requirements and principles of the common project monitoring strategy“. Nimetatud suunised sisaldavad peamisi põhimõtteid, millega tagatakse, et rakendusasutused (nt ühisettevõtted) kohandavad oma projektide järelevalvet usaldusväärse projektiriski hindamise metodika alusel. Neis rõhutatakse eelkõige seda, et mitu ühist tegurit, nagu ELi toetuse suurus ja osalejate arv või projekti kestus, määradav kindlaks projekti keerukuse ja tõenäosuse, et projektil võib tekkida probleeme. Lisaks peaks järelevalve hindamine sõltuma ka projektipõhise riskihindamise tulemustest, mis viiakse läbi toetuslepingu ettevalmistamise etapis või mis tahes hetkel kogu projekti rakendamise jooksul.
2.37. 2022. aasta lõpus töötas kaheksast ühisettevõttest ainult neli (CA, Clean H2, IHI ja CBE) välja eelkontrollide täieliku riskipõhise käsitlesviisi ja rakendas seda kooskõlas ühise rakenduskeskuse suunistega, võttes arvesse ühisettevõtete spetsiifilist riskikeskkonda. Selleks määrasid kõik ühisettevõtted kindlaks kõige asjakohasemad riskikriteeriumid ja töötasid nende põhjal välja riskipõhise seiremeetodi. Selline käsitlesviis võimaldas neil hinnata iga projekti ja toetusesaaja riskitaset projekti rakendamise peamistes etappides, nagu toetuslepingu koostamine, toetuslepingu muutmine, aruandlus ja maksed. Sellega seoses koostasid need ühisettevõtted ka oma riskipõhise käsitlesviisi sisesuunised ning koolitasid ja juhendasid oma töötajaid selle nõuetekohase kasutamise ja järjepideva rakendamise alal.
2.38. SESARI puhul leidsime sisedokumentide läbivaatamise ja ühisettevõtte töötajatega peetud vestluste põhjal, et ühisettevõtte riskiseire käsitlusviisi võeti 2022. aasta lõpus arvesse ainult toetusesaajaid, keda oli auditeeritud tagantjärele (põhiliselt kõige suurema toetuse saajad). Seetõttu jäeti riskihindamisest välja nii varem auditeerimata potentsiaalselt riskantsed toetusesaajad kui ka uued toetusesaajad. Lisaks ei hinnanud ühisettevõte riske projektide tasandil.
4. meede
SESAR peaks tõhustama oma eelkontrollide riskiseire käsitlusviisi, et teha kindlaks potentsiaalselt riskantsed toetusesaajad, kes ei kuulu praegu andmekogumisse (nt toetusesaajad, keda ei ole kunagi järelauditeeritud, ja uued toetusesaajad) ja riskantsed projektid.
2.39. Kuigi KDT rakendas projektide riskipõhist seiret kooskõlas komisjoni lähtestsenaariumiga ning tegi ka VKEde ja uute toetusesaajate riskihindamist, ei ole ta veel välja töötanud asutusesiseseid suuniseid protsesside konsolideerimiseks. KDT puhul leevedas toetuste maksmisel veeriski asjaolu, et osalevad riigid tegid enda territooriumil tegutsevate toetusesaajate puhul riikliku kaasrahastamise saamiseks esitatud projektikulude rahastamiskõlblikkuse üksikasjalikud eelkontrollid. Osalevad riigid tegid KDTga tihedat koostööd ja teatasid talle igel ajal avastatud olulistest vigadest, õigusnormide rikkumisest ja registreeritud pankrottidest. Erinevalt teistest ühisettevõtetest rakendas KDT toetusesaaja tasandil eelmaksetele 90% suurust künnist ning konsortsiumiliikmete kulueelarve muutmiseks oli vaja muuta ka toetuslepingut. KDT kontrollis nende konkreetsete kriteeriumide täitmist väljaspool COMPASSi ning projektiametnikud kasutasid Excelis koostatud standardiseeritud käsitsi kontolle.
2.40. Kuigi EU-Rail ja EuroHPC tegid riskantsete projektide puhul sihtotstarbelisi riskipõhisest eelkontrolle, ei olnud nad 2022. aasta lõpuks veel rakendanud struktureeritud riskipõhist käsitlusviisi eelkontrollidele. Need ühisettevõtted ei viinud eelkontolle vastavusse suunatud riskihindamise käigus kindlaks tehtud suure riski teguritega. Kokkuvõttes ei koostanud nad asutusesiseseid praktilisi suuniseid selle kohta, kuidas rakendada riskipõhist seiret, sealhulgas juhiseid selle kohta, kuidas töötajad peaksid kasutama COMPASSis sisalduvat riskijuhtimismoodulit.
2.41. Seetõttu ei teinud need kaks ühisettevõtet oma asjakohaste projekt- ja toetusesaajatega seotud riskide täielikku ja ühtlustatud hindamist, mis võib põhjustada ebatõhusaid ja/või ebamõjusaid eelkontolle, mis suurendavad rahastamiskõlbmatute kulude kaasrahastamise riski, projektide eesmärkide saavutamata jätmise, projektide rakendamise venimise või isegi nende ebaõnnestumiste riski.
5. meede
EU-Rail ja EuroHPC peaksid eelkontrollide puhul rakendama struktureeritud riskipõhist käsitlevusi, mis hõlmaks ajakohaseid projekti ja toetusesaajatega seotud riske.
Lisaks peaksid EU-Rail, EuroHPC ja KDT koostama asutusesisesed praktilised suunised selle kohta, kuidas rakendada projektide ja toetusesaajate suhtes riskipõhist seiret ning kuidas töötajad peaksid kasutama COMPASSis sisalduvat riskijuhtimismoodulit.
Enamiku ühisettevõtete puhul esines puudusi tugevdatud seirevahendi kasutamisel
2.42. Vastavalt programmi „Horisont 2020” eelkontrolle käsitlevate ühise rakenduskeskuse suuniste punktile 3.2.2., mis käsitleb tugevdatud seiret, toetab tugevdatud seirevahend toetustega tegelevaid ametnikke (projektiametnikud, finantsametnikud ja õigusküsimustega tegelevad ametnikud) projektide või toetusesaajate riskihindamisel. See võimaldab neil projekti rakendamise igal ajal registreerida tuvastatud olulised riskid ning jälgida vastavaid seire- ja riskimaandamismeetmeid. Sellest tulenevalt on see töövahend ette nähtud selleks, et aidata suunata eelkontrolle projektide või toetusesaajate puhul kõige olulisemaks hinnatud riskidele.
2.43. Nimetatud töövahend on integreeritud e-toetuste süsteemi (COMPASS) riskijuhtimismoodulisse. Struktureeritud ja järjepidevaks kasutamiseks pakub see töövahend eelnevalt kindlaks määratud seirekategoriooriate liigitust, millega on näiteks märkimisväärne rakendamise risk; tegevussuutlikkusega seotud küsimused; tösine eetikarisk; kahtlustatav õigusnormide rikkumine / pettus; tösiste auditileidude kindlakstegemine ning eelkontrolli käigus kindlaks tehtud riskid. Ametnikud peavad selgelt märkimaa, milliseid kontrollimeetmeid nad kavatsevad tuvastatud riski tõttu teha, näiteks nõuda sihipäraseid töendavaid dokumente, käivitada ekspertide osalusel mõne projektitöö sihipärase tehnilise kontrolli ning kriitiliste probleemide korral algatada kogu projekti tehniline kontroll ja finantsaudit.
2.44. Töövahendi tulemuslikkus ja tõhusaks kasutamiseks peaksid ametnikud määrama tugevdatud seireemeetme sihipäraseks lõpuleviimiseks kindlaks asjakohase ja saavutatava tähtaja. Kindlaksmääratud tähtaja möödumisel ja juhul, kui risk püsib ja vajab täiendavat seiret, peab ametnik tugevdatud seiret nõudvat märget uuendama, määrama uue tähtaja ja ajakohastama vajaduse korral kavandatud seiretegevust.
2.45. Ühisettevõtete tugevdatud seire juhtumitest koostatud valimi üksikasjalik analüüs tõi ilmsiks mitu puudust, mis takistasid nende tulemuslikku ja tõhusat seiret:
- tuvastatud riskidega seotud konkreetseid kontrollimeetmeid või nende rakendamise tähtaega ei olnud kindlaks määratud (EuroHPC, KDT, EU-Rail);
pärast kindlaks määratud tähtaja möödumist jäeti tugevdatud seiret nõudev märge uuendamata või maha võetmata. Lisaks jättis ametnik riski pärast kontrollimeetmete rakendamist ümber hindamata (SESAR, CA ja KDT).
6. meede
SESAR, CA, KDT, EU-Rail ja EuroHPC peaksid tagama, et kõigi tugevdatud seiremeetmetega kaasneksid konkreetsed kontrollimeetmed, mis on suunatud tuvastatud riskidele, ning et hiljem kontrollitaks kindlaks määratud tähtaja jooksul nende tulemuslikkust.
Enamik ühisettevõtteid ei ole programmi „Horisont 2020“ toetusmaksete jaoks veel välja töötanud järelauditite riskipõhist käsitlevusi
2.46. Punktis 4.2.1, mis käsitleb komisjoni programmi „Horisont 2020“ järelauditite strateegia riskipõhist valimist, märgitakse, et järelauditite riskipõhise valiku eesmärk on suunata rakendusüksustes eelarve sinna, kus avastatud vigade parandused võivad olla kõige tõhusamad (suurima toetuse saajad, suurimad toetuse andjad, suure riskiga toetusesaajad). Riskipõhine valik peaks siiski maksimeerima ka meetmete n-ö puhastavat toimet (vt selgitus 2.2), parandades peamiste toetusesaajate süsteematiilised vead. Konkreetsete riskidega valdkondadele keskendumine tähendab keskendumist valdkondadele, mille veamäärad võivad olla esinduslikust veamäärist suuremad\(^{13}\).
2.47. Vestlused ühisettevõtte töötajatega, eelmiste järelauditite tulemused ja meie kogemused toetusmaksete otsel substantiivisel testimisel kinnitasid, et järgmised konkreetsed riskikriteeriumid võivad osutada toetusesaajatele ja projektidele, mille vearisk on suurem ja millel võib olla tugev puhastav toime (vt selgitus 2.2):
- suurimad toetusesaajad akumuleeritud toetussummade põhjal;
- toetusesaajad, kellel on uue toetusesaaja või VKE staatus;
- toetusesaajad, kelle eelmistes auditites oli kõrge veamäär, mille suhtes ei olnud järelmeetmeid võetud;
- toetusesaajad, kes sõltuvad suurel määral ELi rahastamisest;
- kolmandatest riikidest pärit toetusesaajad, kellel on vähe kogemusi ELi toetustega seotud kuludekläratsioonidega seotud ELi menetlustega või kellel see kogemus üldse puudub;
\(^{13}\) Punkt 4.2.1 „Riskipõhine valik“.
o üsna keerulisele projektile ühisettevõtte poolt määratud vähene seire;
o projektid ja toetusesaajad, kes kasutavad palju allhankeid ja/või kolmandatel isikutelt ostetavaid teenuseid;
o toetusesaajad, kes on saanud suures mahus ELi toetusi, kuid puuduvad sõltumatute audiitorite esitatud sertifikaadid.
Selgitus 2.2
Puhastav toime
Komisjoni programmi „Horisont 2020“ järelauditite strateegias nõutakse allesjäänud veamäära arvutamist, mis kajastab võimalikku möju pealse seda, kui auditeeritud toetusesaajad on parandanud:
— köik tagantjärele auditeeritud toetusmaksetes avastatud vead ning
— süsteematiilised vead, mis mõjutavad auditeerimata makseid
DG RTD ühise audititaitluse järelauditite ühisettevõtete-spetsialiline esindusliku valimi arvutatud veamäärale. Allesjäänud veamäär näitab seega, kui palju vigu jääb auditeeritavasse andmekogumisse pärast toetusesaajate poolt järelauditite tulemusel tehtud korrektsoone.
Suurimad toetusesaajad on köige suurema puhastava toimega. Kuigi programmi „Horisont 2020“ kulude puhul ei ole veamäär toetusesaajate andmekogumis selles osas eriti kõrge, moodustavad suurimad toetusesaajad rohkem kui 50% programmi „Horisont 2020“ kuludest. VKEd ja uued toetusesaajad on endiselt suur vigade allikas. Kuna aga selliste toetusesaajate deklareeritud summad on suhteliselt väikesed, on selle toetusesaajate rühma puhul tehtud korrektsoonide puhastav toime väike.
2.48. Selleks et tagada piisav kindlus ühisettevõtete eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste kohta, nõutakse komisjoni programmi „Horisont 2020“ järelauditite strateegias, et komisjoni ühine audititalitus koostaks iga ühisettevõtte kohta eraldi esindusliku juhuvalimi (teise tasandi valim). Need valimid koostatakse lisaks programmi „Horisont 2020“ kulutuste kui terviku ühisele (juhu)valimile (ehk esimese tasandi valimile). Lisaks, kui kahe esimese tasandi auditid ei ole ühisettevõtete jaoks piisavad, on nende vastavate delegeerimislepingute artiklis 10 sätestatud, et komisjoni ühine audititalitus teeb täiedavaid riskipõhiseid järelauditeid ühisettevõtte taotlusel ja kulul (kolmanda tasandi valim).
2.49. Köik ühisettevõtted (välja arvatud CBE, Clean H2 ja IHI) tuginesid üksnes esinduslikule valimile. Seetõttu ei rakendanud nad järelauditite puhul riskipõhist käsitlevusi ja pigem täiendasid oma esinduslikke järelauditeid sihtotstarbeliste taotlustega riskipõhiste järelauditite tegemiseks või tegid ise järelauditeid valitud konkreetses riskivaldkonnas (näiteks valis CA 2022. aastal välja peamised kuludeklaratsioonid, mida COVID-19 kriis võis mõjutada).
2.50. CBE, Clean H2 ja IHI töötasid järelauditite jaoks välja riskipõhise käsitletusviisi, et vähendada oma veamäära, tugevdades järelauditite puhastavat toimet.
2.51. Puhastava toime suurendamiseks kaalusid nad riskantsete toetusesaajate ja projektide kindlakstegemisel muu hulgas järgmisi tegureid:
- toetusesaaja varem kinnitust leidnud riskiprofiil (nt suured toetusesaajad, keda ei ole kunagi varem auditeeritud, uued toetusesaajad, VKED, varasemate auditileidudega toetusesaajad, kolmandatest riikidest pärit toetusesaajad);
- tagasiside tegevusüksustelt (nt teave projektide kohta, millel on riskantne toetuste eelarve, kuid vähene seire; toetusesaajad, kes sõltuvad suurel määral ELi rahastamisest; tugevdatud seiremärgistusega toetusesaajad või projektid; suures summas sertifitseerimata ELi toetust saanud toetusesaajad jne).
2.52. Komisjoni ühise audititalituse ülevaatlik aruanne programmi „Horisont 2020“ toetusmaksete kohta tehtud riskipõhiste järelauditite käigus leitud vigade kohta näitas, et ainult Clean H2 ja IHI puhul oli valim keskmiselt paremini suunatud kui ühisettevõtete puhul, kes taotlesid ühekordsete riskipõhiste järelauditite tegemist. See on seletatav asjaoluga, et mölemad ühisettevõtted kasutasid hästi koostatud uuringuid, et tuvastada kõige rohkem vigadest mõjutatud toetusesaajaid.
2.53. Joonisel 2.3 on näidatud ühisettevõtete allesjäänud veamäära muutumine aastatel 2019–2022. See näitab, et hästi välja töötatud riskipõhist järelauditite käsitletusviisi kasutavate ühisettevõtete (Clean H2 ja IHI) puhul oli kõige riskantsemate toetusesaajate süsteemaatilise tuvastamise ja auditeerimise tulemusel allesjäänud veamäär madalam kui seda käsitletusviisi mittekasutavate ühisettevõtete puhul.
Joonis 2.3. Järelauditite tulemusel saadud keskmise allesjäännud veamäärat muutumine aastatel 2019–2022.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtete 2019.–2022. aasta tegevusaruannete andmete põhjal.
See, et ühisettevõtted rakendaksid toetuste haldamisel oma konkreetset riskipõhist käsitlevusi, on programmi „Euroopa horisont“ raames muutunud veelgi olulisemaks
2.54. Programmi „Euroopa horisont“ raames tehakse sisekontrolliraamistikus mitu olulist muudatust. Näiteks teatab komisjon oma suunavas teatises programmi „Euroopa horisont“ kontrollistrateegia kohta, et komisjoni ühine audititalitus teeb kogu programmi kulude esindusliku valimi järelaudit ja lõpetab programmi „Euroopa horisont“ köigi sidusrühmade, näiteks ühisettevõtete konkreetse esindusliku järelaudit tegemise. Ühisettevõtetel on lubatud taotleda oma toetusesaajate ja projektide riskipõhiste järelauditite tegemist üksnes juhul, kui sellised toetusesaajate ja projektide kohta on selgelt määratletud, et nendega kaasneb suur risk.
2.55. Lisaks on mõne ühisettevõtte (SESAR, CA, IHI, EuroHPC) toetusesaajate ja/või projektide struktuur programmi „Euroopa horisont“ raames märkimisväärselt muutumas, näiteks VKEde, uute toetusesaajate ja suuremate konsortsiumide arvu suurenemine ning nõue kasutada programmi „Euroopa horisont“ tegevuste puhul ainult avatud projektikonkurssse. Selle tulemusena ei pruugi eelmistes programmides tuvastatud riskitegurid olla enam asjakohased ja esile võivad kerkida uued riskitegurid.
2.56. Need muudatused näitavad, kui oluline on, et ühisettevõtted rakendaksid või kohandaksid oma toetuste haldamise konkreetset riskipõhist käsitletusviisi. 2022. aastal töötas sellise käsitletusviisi välja ainult Clean H2 (vt selgitus 2.3).
Selgitus 2.3
Clean H2 toetuste haldamise riskipõhine käsitletusviis
Clean H2 töötas välja kohandatud riskipõhise käsitletusviisi, et tugevdada eelkontrollide ja järelaudititega saadavat kindlust:
2022. aasta alguses analüüsis ühisettevõte programmi „Horisont 2020“ toetusesaajate kogu andmekogumit ja märkis riskipõhistes järelauditites ära köige suurema riskiga toetusesaajad. Köige riskialtimad toetusesaajad olid köik peamised toetusesaajad, kellele makstav ühisettevõtte toetus oli suurem kui 1 miljon eurot köigi ühisettevõtte hallatavate programmi „Horisont 2020“ projektide puhul, mida ei olnud kunagi järelauditeeritud ning millel oli VKE või uue toetusesaaja riskiprofiil.
Ülejäänud suurimatel toetusesaajatel paluti täita lühike enesehindamiseks küsimustik, milles keskenduti eelmistes järelauditites avastatud köige levinumatele vigadele, nagu valitud personalikulude arvestuse keerukus, palju alltöövõttu, varade ostmine, ettevõttesisesed tehingud, kuluaruandluse meetod ja eelmiste järelauditite tulemuste rakendamine.
Ühisettevõtte tegi nende vastuste põhjal kindlaks need suurimad toetusesaajad, kellel on suur eelkontrollirisk. Komisjon korraldas koos nendega finantsalaseid veebiseminare, milles keskenduti oluliste kuluartiklitega korrektse kuludeklaratsiooni põhiomadustele.
Ühisettevõtte projekt ja finantsküsimustega tegelevad ametnikud kasutasid veebiseminaride tulemusi, et parandada nende peamiste toetusesaajate tulevaste kuludeklaratsioonide eelkontrollide tõhusust (makseetapp).
2.57. Riskipõhise käsitletusviisi tulemuslikkust toetuste haldamisel võivad mõjutada olemasolevad tehnilised piirangud. E-toetuste süsteem (COMPASS) ei toeta veel eelkontrolli tegijatele riskihindamise tegemiseks järelauditite tulemuste kohta olulise automaatse tagasiside andmist (koos sihipäraste eelkontrollide tegemiseks antavate soovitustega).
7. meede
Programmi „Euroopa horisont“ raames peaksid kõik ühisettevõtted rakendama toetuste haldamisel riskipõhist käsitlusviisi, mis hõlmab toetuste haldamise peamisi etappe alates toetuslepingute koostamisest kuni maksete tegemiseni. Sellega seoses peaksid ühisettevõtted eelkõige tagama, et
a) potentsiaalselt riskantsetele toetusesaajatele ja projektidele tehakse tõhustatud eelkontrolle või järelauditeid;
b) tulevaste eelkontrollide riskihindamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse olulisi järelauditite tulemusi.
Muud kontrollikoja avaldatud väljaanded, milles käsitletakse ühisettevõtteid
2.58. Lisaks ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannetega seotud iga-aastasele auditiaruandele avaldasime 2022. ja 2023. aasta jooksul ka eraldi auditiaruandeid ja ülevaateid, milles käsitleti ühisettevõtteid (vt joonis 2.4).
Joonis 2.4. Muud hiljuti ühisettevõtete või teadusuuringute valdkonna kohta avaldatud kontrollikoja väljaanded
Kontrollikoja eriaruanne 05/2022:
Eli institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisus: üldine valmisoleku tase ei vasta ohtudele
Aastatel 2018–2021 suurenes oluliste insidentide arv enam kui kümme korda. Selle üheks põhjusteks on kaugtöö oluliselt laialdaseim kasutamine, mis on ründajate jaoks märkimisväärselt suurendanud võimalike juurdepääspunktidite arvu.
Olulisi insidente põhjustab üldiselt uute meetodite ja tehnoloogiatega kasutamine ning nende uurimiseks ja neist taastumiseks võib kuluda näidalaid või isegi kuid. Üks hiljutine näide oli küberrünnake Euroopa Ravimiaret vestu, mille käigus lektati ja manipuleeriti tundlikke andmeid eesmargiga õnnestada usaldust vaksinidele vastu.
Auditorite peamine järeldus oli, et ELI asutuste küberturvalisuse alane valmisolek on organisatsiooniti erinev ja üldiselt ei vasta see pidevalt suurenevatele ohtudele. Tegelikkuses ei tegele nad küberturvalisuse teemadega järjepidevalt ega rakenda alati olulisi kontrollimehhanisme ja küberturvalisuse peamisi häid tavasid.
Kuiigi küberturvalisuse taseme erinemist võiks teoreetiliselt põhjendada erinevate riskiprofiilide ja töödeldavate andmete tundlikkuse eri tasemetega, rõhutavad auditorid, et kuna ELI asutused on omavahel tihealt seotud, võivad ühe ELI asutuse küberturvalisuse nõrkused seada teised asutused küberoheto.
Kokkuvõttes puudub praegu ELI institutsioonidel, asutustel ja organitel infoturbe ja küberturvalisuse küsimuste jaoks õigusraamistik.
Kontrollikoja eriaruanne 23/2022:
Programmi „Horisont 2020” ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vaheline sünergia
Oma strateegias „Euroopa 2020” rõhutas komisjon teadusuuringute ja innovatsiooni rolli sotsiaalse ja majandusliku healolu ning keskkonnasäästlikkuse peamine edendajana.
Kaks peamist teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise fondi olid programm „Horisont 2020” (eelarvega 76,4 miljardit eurot) ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mille teadus- ja innovatsioonitegevusele eraldatud summa oli ligikaudu 41 miljardit eurot.
Kõnealuses aruandes hinnati, kas komisjon ja ajaosaomed riiklikud/piirkondlikud rakendusasutused olid võtnud ajakohased meetmed, et luua sünergia programmi „Horisont 2020” ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel.
Leidisime, et mõned sünergia loomise seiskohast olulised tegurid ei olnud veel täielikult paigas ja rakendamine varieerus sõltuvalt sünergia liigist. Koostöö kahe programmi teadusuuringute ja innovatsiooni sidusühmade vahel oli endiselt piiratud. Programmi „Horisont 2020” andmebaasiga koostaitlusvõimelise Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide projektide integreeritud andmebaasi puudumine raskendas komisjonil ja riiklike/piirkondlike ametiasutustel võimaliku sünergia kindlakstegemist ja uurimist. Pealegi ei rakendanud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutused kõiki strateegiadokumentides kavandatud sünergia loomise meetmeid. Teatavad projektitäiustes, millele anti programmi „Horisont 2020” raames positiivne hinnang, kuid mida vahendid puudumine lätteid ei rahastatud, olid saanud kvaliteedimärgise, et lihtsalt ei nende ole Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite saamist. Meie valimise kuulunud programmi „Horisont 2020” tegevustest rahastati Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest siiski vaid väike osa kvaliteedimärgise saanud projektidest.
Auditorid soovitavad komisjonil
• parandada koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutsevate sidusühmade vahel;
• avada ära andmebaaside potentsiaali sünergia edendamiseks;
• kasutada paremini ära sünergiat järgneva etapiga;
• parandada teabe liikumist kvaliteedimärgise saanud programmi „Horisont 2020” projektide kohta.
Kontrollikoja eriaruanne 05/2023:
Keeruline moodustus, mis vajab lihtsustamist ja paremat aruandekohustust
Auditi eesmärk oli anda ülevaade ELI finantsmaastikut, mida on kirjeldatud kui „ELI eelarvega seotud fondide ja rahastamisvahendite kogumi”. Ühisettevõtted on loetletud rahastamisvahendina, mis on täielikult integreeritud ELI eelarvesse.
Aruande eesmärk oli teha kindlaks võimalused ELI finantsmaastiku lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks. Aruandes hinnati ka ELI eelarveväliste vahendite loomise põhjusid ja seda, kas olemasolev kord tagab rahastamise avaliku kontrolli.
Aruandes leiti, et ELI finantsmaastik koosneb liiga paljudest vahenditest, mille juhtimiskord ja rahastamisallikad on erinevad, ning tingimuslike kohustuste erinevast tagamisest.
Mõne sellise töövahendi puhul ei tehta nende tulemuslikkuse auditit ja Euroopa Parlamendi poolset järelevalvet.
Auditis märgitakse hiljutisi edusamme mitme rahastamisvahendi konsolideerimisel. Lihtsustamise potentsiaali ei ole siiski veel täielikult ara kasutatud, eelkõige rahalist toetust pakkuvate rahastamisvahendite puhul.
Auditorid soovitavad komisjonil
• hinnata kõiki ettepanekuid uute õigusaktide kohta ja teavitada sellest nõukogu;
• avaldada teavet ELI üldise finantsmaastiku kohta;
• integreerida moderniseerimisfond ELI eelarvesse;
• konsolideerida olmeasolevad rahalist toetust pakkuvad vahendid.
Allikas: Täielikud aruanded, nendega seotud soovitused ja auditeeritud organisatsiooni vastused on kätesaadavad kontrollikoja veebisaidil eca.europa.eu.
Ühisettevõtete vastused 2. peatükile
TÄHELEPANEK 2.38
Oluline on märkida, et suurema osa ühisettevõtte SESAR 3 eelarvest programmis „Horisont 2020” kasutasid peamised toetusesaajad (ühisettevõtte eraõiguslikud liikmed), kes rakendasid peamiselt rakendusuuringu konkursikutsete suurprojekte, mida köiki järelauditeeriti (mõnikord mitu korda) köigi eelmiste programmide välitel. Ühisettevõtte SESAR pidas seega ülejäänud riski, mis oli seotud väiksemate ja uute toetusesaajatega (keda ei ole järelauditeeritud), üsna väikseks.
Et programmi „Horisont 2020” projektide arv oli üsna piiratud ning neid rakendasid peamiselt teadaolevad ja järelauditeeritud toetusesaajad, hindas ühisettevõte programmiga „Horisont 2020” seotud üldisi riske pigem peamiste toetusesaajate kui projekti tasandil.
TÄHELEPANEK 2.40
Euroopa Raudtee Ühisettevõte soovib rõhutada, et programmi „Horisont 2020” toetusmaksete vigade riski leevendas suurel määral kindlasummaliste maksete kasutamine. Eelköige tagas ühisettevõte möödilikud kindlasummalised maksed, kasutades konkursikutse hindamismenetluste ajal finantseksperte, uuris hoolikalt köiki kuluaartikleid, mille kohta finantseksperdid esitasid toetuslepingu ettevalmistamise etapis küsimusi, ja pidas nende üle läbirääkimisi kooskõlas komisjoni 27. oktoobri 2017. aasta otsusega C(2017) 7151 raamprogrammi „Horisont 2020” kohaste meetmete rahastamiskõlblike kulude kindlasummalise hüvitamise lubamise kohta.
Kuigi Euroopa Raudtee Ühisettevõte on kehtestanud menetlused „Horisont 2020” toetuslepingute suure riskiga tegurite eeltuvastuseks, tunnistab ühisettevõte, et menetlused võiksid olla paremini kooskõlas komisjoni suunistega riskipõhiste eelkontrollide kohta.
TÄHELEPANEK 2.55
Programmi „Euroopa horisont” raames korraldab ühisettevõte SESAR 3 koos suurenenud arvu eraõiguslikest isikutest liikmetega avatud projektikonkurssede. 2023. aastal, kui programmi „Euroopa horisont” esimesed projektikonkurssid lõpetati, võttis ühisettevõte SESAR 3 vastu uue riskipõhise lähenemisviisi eelkontrollidele ja võttis kasutusele uued riskipõhised vahendid, millega hinnatakse projekti tasandi ja uute toetusesaajatega seotud riske. Ühisettevõte SESAR 3 esitab nende tegevuste teabe 2023. aasta tegevusaruandes.
7. MEEDE
Ühisettevõtted on teadlikud komisjoni programmi „Euroopa horisont” toetustega sisekontrolliraamistiku olulisest muudatusest, mille kohaselt ei saa ühisettevõtted enam ise koostada konkreetseid esindavaid valimeid ega arvutada konkreetseid esindavuse ja
allesjäänud veamäärasid. Sellest tulenevalt valmistuvad kõik ühisettevõtted juba praegu selleks muutuseks, määratledes programmiga „Euroopa horisont“ seoses ühise lähenemisviisi komisjoni kontrollistrateegia rakendamisele, mis hõlmab järgmisi elemente:
— riskipõhised eelkontrollid;
— riskipõhised järelauditid ning
— aasta tegevusaruande põhine aruandlus kõige olulisemate järelauditite tulemuste kohta (ilma ühisettevõtte konkreetsete veamääradeta), tuvastatud sisekontrolli puudused ja puhastusmõju.
Ühisettevõtete ühine rakendusviis (praegu ettevalmistamisel), mis käsitleb kontrollikoja tähelepanekut ja 7. meedet, põhineb uutel kindluse tagamise elementidel, mis on asjakohased programmi „Euroopa horisont“ raames.
3. peatükk
Kinnitavad avaldused ELi ühisettevõtete kohta
3.1. Kinnitavaid avaldusi toetav teave
Alus arvamuste esitamiseks
3.1.1. Viisime auditi läbi kooskõlas Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) rahvusvaheliste auditistandardite (ISAd) ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega (ISSAld). Nimetatud standarditest tulenevaid kontrollikoja kohustusi kirjeldatakse täpsemalt käesoleva aruande audiitori kohustusi käsitlevas osas. Kooskõlas rahvusvahelise arvestusekspertide eetikakoodeksite nõukogu (IESBA) eetikakoodeksiga oleme sõltumatu ning täitnud oma eetikaalased kohustused. Oleme seisukohal, et kogutud auditi töendusmaterjal on piisav ja asjakohane arvamuse esitamiseks.
Juhtkonna ja organisatsiooni järelevalve eest vastutavate isikute kohustused
3.1.2. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja ühisettevõtete finantsmäärustele vastutab iga ühisettevõtte juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase raamatupidamise aastaaruannete koostamise ja esitamise ning oma raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrekttsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleksid kooskõlas neid reguleeriva õigusraamistikuga. Iga ühisettevõtte juhtkonnal on lõplik vastutus oma raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrekttsuse eest.
3.1.3. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata ühisettevõtte vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb üksuse likvideerida või tegevuse lõpetada või kui tal puuduvad muud realistlikud alternatiivid.
3.1.4. Ühisettevõtete finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest vastutavad nende järelevalveorganite liikmed.
Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehtingute auditeerimisel
3.1.5. Meie eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruanded ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning nende aluseks olevad tehtingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditit põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kinnitavad avaldused, mis kinnitavad raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärtsust ning nende aluseks olevate tehtingute seaduslikkust ja korrektust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditit käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
3.1.6. Tulude puhul kontrollime komisjonilt, teistelt partneritest ja osalevatelt riikidelt saadud sissemakseid ning hindame ühisettevõtete muude tulude kogumise korda (kui nad on sellist tulu saanud).
3.1.7. Kulutuste puhul auditeerime maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Auditeerimine hõlmab kõiki maksete kategooriaid nende tegemise hetkel, välja arvatud eelmaksed. Me auditeerime ettemakseid siis, kui vahendite saaja on nende korraohast kasutamist töödanud ning ühisettevõte on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.
3.1.8. Kooskõlas rahvusvaheliste auditistandardite ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega tugineme kogu auditit välitel oma professionaalsusele ja kutsealasele skeptitsismile. Samuti astume järgmisi samme:
- teeme kindlaks raamatupidamise aastaaruannetes pettusest või vigadest põhjustatud oluliste väärkajastamiste ja nende aluseks olevate tehtingute Eli õigusraamistikku olulise nõuetele mittevastavuse riskid ning neid riske hinnata. Kavandame ja rakendame auditiprotseduure, millega reageerida nendele riskidele. Kogume auditit tõendusmaterjali, mis on pisav ja asjakohane meie arvamuste koostamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise või mittevastavuse avastamata jätmise risk on suurem kui vigade avastamise puhul, sest pettus võib hõlmata keelatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, andmete moonutamist või sisekontrollimehanismide eiramist;
- teeme endale asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte sisekontrollimehanismide tõhususe kohta arvamuse esitamiseks) selgeks auditit seisukohast olulise sisekontrollisüsteem;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna koostatud arvestushinnangute ja nendega seotud avalduste põhjendatust;
o teeme järelduse selle kohta, kas juhtkond lähtub raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest, ning hindame saadud auditi töendusmaterjali põhjal, kas on olulist ohtu sündmusteks või tingimusteks, mis võivad ühisettevõtte tegevuse jätkuvuse tõsise kahtluse alla seada. Kui meie arvates oluline oht eksisteerib, siis peame oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu raamatupidamise aastaaruande asjaomastele avaldustele, või kui need on puudulikud, siis muutma oma arvamust. Meie järeldused põhinevad enne audiitori aruande valmimise kuupäeva saadud auditi töendusmaterjalil. Edaspidised sündmused või tingimused võivad aga põhjustada olukorra, kus üksusel ei ole võimalik oma tegevust jätkata;
o hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, ülesehitust ja sisu, sealhulgas kogu avalikustatud teavet, samuti seda, kas raamatupidamise aastaaruanne kajastab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi öiglaselt;
o hangime piisavat asjakohast auditi töendusmaterjali ühisettevõtete finantsteabe kohta, et esitada arvamus raamatupidamise aastaaruannete ja nende aluseks olevate tehingute kohta. Vastutame auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest;
o võtame arvesse sõltumatu välisauditori audititööd ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete kontrollimisel vastavalt ELi finantsmääruse artikli 70 lõikes 6\(^{14}\) sätestatud nõuetele.
3.1.9. Ühisettevõtete teadusuuringutega seotud kulutuste puhul programmi „Horisont 2020” raames teeb järelauditeid komisjoni DG RTD ühine audititalitus. Ühise audititalituse järelauditite tulemuste osas leidis komisjon oma ettepanekus programmi „Horisont 2020” määruse kohta\(^{15}\), et iga-aastane vearisk vahemikus 2–5% on realistlik eesmärk, võttes arvesse kontrollikululisid ja uurimisprojektide kulude hüvitamise eeskirjade keerukust. Komisjoni eesmärk on saavutada programmi „Horisont 2020” lõpetamisel veamäär, mis jätab võimalikult lähedale 2% suurusele piirmäärale. Programmi „Euroopa horisont” raames tehtavate ühisettevõtte teadusuuringute kulutuste järelauditite eest vastutab jätkuvalt ühine audititalitus.
3.1.10. Vahetame juhtkonnaga teavet muu hulgas auditi kavandatud ulatuse ja ajakava ning auditi käigus tuvastatud oluliste leidude (sh sisekontrollimehhanismide oluliste puuduste) kohta.
3.1.11. Ühisettevõtetega arutatavate teemade seast valime vaatlusaluse perioodi raamatupidamise aastaaruannete auditeerimise seisukohast kõige olulisemad teemad, mida nimetatakse seetõttu peamisteks auditeiteemadeks. Kirjeldame nimetatud teemasid meie
---
\(^{14}\) Määrus (EL, Euratom) 2018/1046.
\(^{15}\) COM(2011) 809:
audiitiori aruandes, välja arvatud juhul, kui teabe avalikustamine on õigusaktiga keelatud, või kui äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et teemat ei tohi meie aruandes käsitleda, kuna vastasel juhul võib see tõenäoliselt üles kaaluda avaliku huviga saadava kasu.
ELi raamprogramme ellu viivad ühisettevõtted
3.2. Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendav Kolmas Ühisettevõte (SESAR 3)
Sissejuhatus
3.2.1. Brüsselis asuv Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendav Kolmas Ühisettevõte (SESAR 3) (edaspidi „ühisettevõte“ või „ühisettevõte SESAR 3“) asutati 2021. aasta novembris teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames ajavahemikus, mis lõpeb 31. detsembril 2031\(^{16}\). Ühisettevõttega SESAR 3 asendati 2007. aasta veebruaris teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames kaheksaks aastaks\(^{17}\) loodud ühisettevõte SESAR (SESAR 1) ning ta on selle õigusjärglane. Ühisettevõtte tegevusaega pikendati 2014. aasta juunis, et jätkata tegevust programmi „Horisont 2020“ raames kuni 31. detsembrini 2024\(^{18}\).
3.2.2. Ühisettevõte SESAR 3 on avaliku ja erasektori partnerlus, mille eesmärk on arendada Euroopa lennuliikluse moderniseeritud korraldust ning kiirrendada teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu digitaalse Euroopa taeva rakendamist. Selle asutajaliikmed on EL, keda esindab komisjon, Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol) ja rohkem kui 50 organisatsiooni, mis hõlmavad kogu lennunduse väärutaselat, alates lennujaamadest, kõigi kategooriate õhuruumi kasutajatest, aeronavigatsiooniteenuste osutajatest, mehitamata õhusõidukite käitajatest ja teenuseosutajatest, tootmissektori ja teadusringkondadeni välja.
---
\(^{16}\) Nõukogu määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames.
\(^{17}\) Nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks.
\(^{18}\) Nõukogu määrus (EÜ) nr 721/2014, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 219/2007)
3.2.3. Tabelis 3.2.1 esitatakse ühisettevõtte peamised arvandmed.
Tabel 3.2.1. Ühisettevõtte peamised arvandmed
| | 2022 | 2021 | Muutus |
|--------------------------------------|------|------|--------|
| Kasutatav maksete eelarve (miljonites eurodes) \(^{(1)}\) | 146,9 | 69,9 | 110% |
| Kasutatav kulukohustuste eelarve (miljonites eurodes) \(^{(1)}\) | 158,8 | 34,8 | 356% |
| Töötajate arv seisuga 31. detsember \(^{(2)}\) | 36 | 37 | -3% |
(1) Kasutatav eelarve sisaldab eelmiste aastate kasutamata assigneeringuid, mille ühisettevõte kandis uuesti jooksva aasta eelarvesse, sihtotstarbelisi tulosid ja järgmise aastasse ümberjaotamisi.
(2) Töötajakond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja liikmesriigi lähetatud eksperte.
Allikas: ühisettevõtte esitatud andmed.
3.2.4. Tabelis 3.2.1 esitatud muudatused ühisettevõtte eelarve suuruses sõltuvad suuresti mitmeaastaste teadus- ja innovatsiooniprogrammide rakendusetapist. 2022. aastal alustas ühisettevõtte programmi „Euroopa horisont“ rakendamisega. Seetõttu sisaldab 2022. aasta eelarve programmi „Euroopa horisont“ raames 2022. aastaks kavandatud esimeste projektikonkursside kulukohustuste eelarvet ja vastavate eelmaksete eelarvet.
Kinnitavat avaldust toetav teave
3.2.5. Meie auditi käsitlusviisi, meie arvamuse aluseks olevaid põhimõtteid, ühisettevõtte SESAR 3 juhtkonna ja organisatsiooni järelevalve eest vastutavate isikute kohustusi ning auditori kohustusi raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehtingute auditeerimisel on kirjeldatud punktis 3.1. Leheküljel 149 olev allkiri on arvamuse lahutamatu osa.
Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule – sõltumatu audiitori aruanne
Arvamus
3.2.6. Auditeerisime
a) ühisettevõtte SESAR 3 raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest\(^{19}\) ja eelarve täitmise aruannetest\(^{20}\) 31. detsembril 2022. aastal lõppenud eelarveaasta kohta, ning
b) raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287 sätestatud nõuetele.
Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärus
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusvääruse kohta
3.2.7. Meie hinnangul annab ühisettevõtte SESAR 3 raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta kohta köikides olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte SESAR 3 finantsseisundist 31. detsembri 2022. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepideaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.
---
\(^{19}\) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muid selgitavaid lisasid.
\(^{20}\) Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoominguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.
Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus
Tulud
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta
3.2.8. Meie hinnangul on ühisettevõtte SESAR 3 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.
Maksed
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta
3.2.9. Meie hinnangul on ühisettevõtte SESAR 3 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.
3.2.10. Järgnevad tähelepanekud ei sea meie arvamust kahtluse alla.
Tähelepanekud eelarve haldamise kohta
Ebapiisav teave liikmete sissemaksete kohta programmi tasandil
3.2.11. Ühisettevõtte 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes on liikmekategooriate (EL, erasektorist pärit liikmed ja Eurocontrol) lõikes kirjendatud sissemaksete summad üksteisest märkimisväärselt erinevad. Selle põhjuseks on asjaolu, et ELi rahaline toetus kinnitatakse ja kajastatakse, kui see on ühisettevõttele makstud projekti rakendamise alguses, kuid liikmete mitterahalist sissemakset kajastatakse alles päraast projekti rakendamiseks tehtud ja deklareeritud kulude kinnitamist. Ühelt poolt rahalise toetuse kajastatud summa ning teiselt poolt mitterahaliste sissemaksete vahelist erinevust ei käsitletud ühisettevõtete 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes optimaalselt, kuna ei esitatud teavet ühisettevõtte liikmete juriidiliste kohustuste kohta aasta lõpu seisuga (allkirjastatud toetuslepingud ja lepingud).
3.2.12. Esitame järgmistes punktides ülevaadet sisaldava tabeli liikmete sissemaksete kohta programmide kaupa 2022. aastal.
Programmi „Horisont 2020“ eelarve täitmine
3.2.13. Tabelis 3.2.2 on esitatud ülevaade ühisettevõtte liikmete sissemaksete eesmärkidest programmis „Horisont 2020“ võrreldes liikmete rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete suurusega, mis kiideti heaks ja kajastati raamatupidamises ning mille kohta anti aru 2022. aasta lõpus.
Tabel 3.2.2. Liikmete sissemaksed programmile „Horisont 2020“ (miljonites eurodes)
| Liikmed | Põhitegevus | Halduskulud | Lisategevus (1) | Kokku | Rahalised sissemaksed | Mitterahaline toetus (kinnitatud) | Mitterahaline toetus (deklareeritud kuid kinnitatamata) | Mitterahaline toetus lisategevusle | Kokku |
|------------------|-------------|-------------|-----------------|---------|-----------------------|----------------------------------|----------------------------------------------------------|-----------------------------------|-------|
| EL [DG MOVE] | 555,8 | 29,3 | E/K | 585,0 | 537,3 | E/K | E/K | E/K | 537,3 |
| Eurocontrol | 467,0 | 25,0 | E/K | 492,0 | 16,8 | 274,1 | 39,5 | E/K | 330,4 |
| Erasektorist pärit liikmed | 280,0 | 18,5 | E/K | 298,5 | 10,8 | 234,1 | 44,5 | E/K | 289,4 |
| Kokku | 1302,8 | 72,8 | E/K | 1375,5 | 564,9 | 508,2 | 84,0 | E/K | 1157,1|
(1) Kontrolli koja audit ei hõlma lisategevust.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtte ja selle asutamismääruse andmete põhjal.
Liikmete juriidilised kohustused vastavad nende sissemaksetega seotud eesmärkidele
3.2.14. Selleks et saada täielik ülevaade ühisettevõtte saavutustest, tuleb arvesse võtta ka ühisettevõtte liikmete poolt selle tegevusse panustamiseks võetud kohustuste täitmise praegust seisu. 2022. aasta lõpuks oli ühisettevõte täielikult kulukohustustega sidunud programmi „Horisont 2020“ raames sõlmitud toetuslepingutele ja lepingute eraldatud ELi maksimaalse toetuse summas 555,8 miljonit eurot. Sellest kulukohustustega seotud summast umbes 65,7 miljonit eurot (11,8%) tuleb lähiaastatel välja maksta veel lõpetamata projektide ja lepingute eest. Erasektorist pärit liikmed olid omalt poolt võtnud juriidilise kohustuse teha mitterahalisi sissemakseid summas 280 miljonit eurot, mis on kindlaks määratud tööstusharu liikmesuse lepingus. Sellest summast olid tööstusharu liikmed 2022. aasta lõpus maksnud 278,5 miljonit eurot (ehk 99,5%). Eurocontrol kattis täies ulatuses kulukohustustega kahepoolses lepingus sätestatud 467 miljoni euro suuruse toetuse põhitegevusele. Sellest summast oli Eurocontrol 2022. aasta lõpus välja maksnud 313,6 miljonit eurot (ehk 67% eesmärgist).
Programmi „Horisont 2020“ 2022. aasta eelarvemaksete tegemine halvenes, kuna toetusesaajate kulud ja rakendamisprobleemid suurenesid
3.2.15. Programmi „Horisont 2020“ tegevuste jaoks ei saanud ühisettevõtte uusi kulukohustuste assigneeringuid, kuna ta oli oma viimase projektikonkursi lõpule viinud 2020. aasta lõpus. Tegevuskulude maksete assigneeringu kasutusmäär langes 54%-ni (2021. aastal 93%). Ühisettevõtte 2022. aasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande kohaselt oli see tingitud toetusesaajate kulude suurenemisest ja rakendamisprobleemidest, mis tulenesid COVID-19 kriisiist. Seetõttu tuli enamiku programmi „Horisont 2020“ projektide kestust pikendada ja lõppmaksed edasi lükata 2023. aastasse.
Programmi „Euroopa horisont“ elluviimine
3.2.16. Tabelis 3.2.3 on esitatud ülevaade ühisettevõtte liikmete poolt programmi „Euroopa horisont“ tehtavate sissemaksetega seotud eesmärkidest võrreldes liikmete rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete suurusega, mis kiideti heaks ja kajastati raamatupidamises ning mille kohta anti aru 2022. aasta lõpus.
Tabel 3.2.3. Liikmete sissemaksed programmile „Euroopa horisont“ (miljonites eurodes)
| Liikmed | Põhitegevus | Halduskulud | Kokku | Rahalised sissemaksed | Mitterahaline toetus (1) (kinnitatud) | Mitterahaline toetus (deklareeritud, kuid kinnitamata) | Kokku |
|--------------------------|-------------|-------------|---------|-----------------------|--------------------------------------|--------------------------------------------------------|-------|
| EL (DG MOVE) | 570,0 | 30,0 | 600,0 | 83,5 | E/K | E/K | 83,5 |
| Erasektoriist pärit liikmed | 475,0 | 25,0 | 500,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 |
| Eurocontrol | 475,0 | 25,0 | 500,0 | 1,5 | 0,0 | 0,0 | 1,5 |
| Kokku | 1520,0 | 80,0 | 1600,0 | 85,0 | 0,0 | 0,0 | 85,0 |
(1) Sisaldab mitterahalist toetust põhitegevusele ja mitterahalist toetust lisategevusele.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtte ja selle asutamismääruse andmete põhjal.
3.2.17. Programmi „Euroopa horisont“ 2022. aasta kulukohustuste assigneeringuud kasutati täielikult ära 2022. aasta aprillis algatatud kahe esimese toetusvooru puhul. Komisjon tegi 2022. aastal nende projektide rakendamiseks rahalise sissemakse suurusega 83,5 miljonit eurot. Kuna hindamisetapp ei olnud aasta lõpuks siiski lõppenud, saab rahalisi sissemakseid kasutada alles 2023. aasta esimesel poolel, kui toetuslepingud on allkirjastatud ja saab teha nendega seotud eelmakseid.
Tähelepanekud juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta
3.2.18. Programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ kulude järelauditeid tegi komisjoni DG RTD ühine audititallitus. Programmi „Horisont 2020“ kulude (tasaarvestused ja lõppmaksed) kohta teatas ühisettevõtte, et esinduslik veamäär on 2,4% ja allesjäänud veamäär 1,8%. Programmi „Euroopa horisont“ ei ole veel järelauditeeritud, sest esimesed vahemaksed tehakse eeldatavasti alles 2024. aastal.
3.2.19. Maksete kontrollimehhanismide hindamiseks auditeerisime programmi „Horisont 2020“ raames 2022. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit. Me ei leidnud valimisse kaasatud ühisettevõtte toetusesaajate puhul tõsiseid kvantifitseeritavaid vigu. Ühel juhul teatasime süsteemsest probleemist, mis tulenes toetusesaaja deklareeritud rahastamiskõlbmatutest kuludest, mis puudutasid raamatupidamise vahearuannetega seotud mittekohustuslikke raamatupidamisaruandeid.
Eelmiste aastate tähelepanekute täitmise kontroll
3.2.20. Ülevaade meie eelmiste aastate tähelepanekute põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.
---
21 Ühisettevõtte SESAR 2022. aasta konsolideeritud tegevusaruande peatükk 126.96.36.199.3.
22 Toetusesaajate juures kontrollitud toetustega seotud maksetehingute puhul on kvantifitseeritavate vigade aruandluskünnis 1% auditeeritud kuludest.
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| 1 | 2021 | Alates 2016. aasta jaanuarist peaksid ühisettevõtted tegema osa tööandja sissemaksetest ELi pensioniskeemi. Kuna komisjon ei ole neid kuludit ühisettevõtte eelarves ette näinud ega ametlikku maksetaotlust esitanud, ei olnud ühisettevõtte SESAR 3 (ja selle eelkäija) veel selliseid sissemakseid teinud. Kooskõlas [personalieeskirjade](#) ja komisjoni suunistega tuleks iga ühisettevõtte tööandja iga-aastane sissemakse arvutada protsendina ELi-välisest tulust, mis on seotud ühisettevõtte kogutuluga. Ühisettevõtte SESAR 3 puhul on see 7,7% (2021. aasta arvandmete põhjal). Ühtses alusaktis on samas täpsustatud, et haldukulud tuleks igal aastal jagada võrdselt ELi ja teiste liikmete vahel. Nende vastuoluliste õigussäete olemasolu tõttu on oht, et õigusnorme tõlgendatakse erinevalt ning sellel on erinev finantsmõju. | Ühisettevõtte SESAR 3 maksis 2022. aasta eest asjaomaste tööandjate sissemaksed ELi pensioniskeemi vastavalt komisjoni esitatud arvetele. Iga-aastase sissemakse arvutamine pöhines komisjoni suunistel. Seetõttu loetakse tähelepanek lõpetatuks. Täiedavad meetmed, mis on seotud vastuoluliste õigusnormidega, ei kuulu ühisettevõtte pädevusse. | Suletud |
---
23 Artikkel 83a.
Ühisettevõtte vastus
3.2.11. Ühisettevõte võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks ja käsitleb küsimust täielikult järgmise aasta raamatupidamise aastaaruandes.
3.2.13. Kuigi Eurocontroli sissemakse summa oli 2020. aastani kooskõlas ootustega, vähenes see hiljem COVID-19 pandeemia tõttu järgmistel põhjustel:
- erasektorist pärit partnerite tegevuse vähenevemine kuni 2022. aastani, mis mõjutas otseselt Eurocontroliga seotud sissemakseid, sealhulgas õppusi ja valideerimisi, ning
- Eurocontroli liikmesriikide taotlus vähendada selle üldeelarvet pandeemia solidaarsuskava kontekstis. Eurocontrol pidi seega vähendama oma allhangete eelarvet ja lükkama värbamised edasi kaks aastat (kuigi märkimisväärne arv eksperte jää pensionile).
Enamik ühisettevõtte programmi „Horisont 2020“ projektidest on siiski täidetud ja saavutanud eeldatava lõpptähtaja plaanipäraselt. Ühisettevõtte SESAR 3 raames on Eurocontrol oma kohustust uuendanud sissemaksega summas kuni 500 miljonit eurot.
3.2.17. Nõukogu määruse (millega luuakse ühisettevõte 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku alusel) hilinenud jõustumine 30. novembril 2021 lükkas edasi ühisettevõtte üldjuhtimise täieliku ülesehitamise ning seega esimese tööprogrammi vastuvõtmise ja esimeste konkursikutsete käivitamise, mille sai avaldada alles 7. aprillil 2022.
3.2.19. Ühisettevõtte SESAR 3 nõuab toetusesaajalt ülenõutud summad tagasi.
3.3. Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõte (CA)
Sissejuhatus
3.3.1. Brüsselis asuv Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõte (CA) (edaspidi „ühisettevõte“ või „ühisettevõte CA“) asutati 2021. aasta novembris programmi „Euroopa horisont“ raames ajavahemikus, mis lõpeb 31. detsembril 2031\(^{24}\). Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõttega asendati ühisettevõte lennunduse ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks ning ta on selle õigusjärglane. Ühisettevõte lennunduse valdkonnas ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (Clean Sky 1) loodi 2007. aasta detsembris teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames kümneks aastaks\(^{25}\) ja seda pikendati 2014. aasta mais programmi „Horisont 2020“ raames ajavahemikus kuni 31. detsembrini 2024\(^{26}\) (Clean Sky 2).
3.3.2. Ühisettevõte CA on teadusuuringutele ja innovatsioonile suunatud avaliku ja erasektori partnerlus lennunduse ümberkujundamiseks kestliku ja kliimaneutraalse tuleviku suunas. Selle asutajaliikmed on EL, keda esindab komisjon, ja ühtse alusakti I lisas loetletud lennundussektori organisatsioonid\(^{27}\). Lisaks on ühisettevõttel CA assotsieerunud liikmed, keda valitakse osalemiskutsete alusel.
---
\(^{24}\) Nõukogu määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames.
\(^{25}\) Nõukogu määrus (EÜ) nr 71/2007, millega asutatakse ühisettevõte Clean Sky 1.
\(^{26}\) Nõukogu määrus (EL) nr 558/2014 ühisettevõtte Clean Sky 2 asutamise kohta.
\(^{27}\) Nõukogu määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames.
3.3.3. Tabelis 3.3.1 esitatakse ühisettevõtte peamised arvandmed.
Tabel 3.3.1. Ühisettevõtte peamised arvandmed
| | 2022 | 2021 | Muutus |
|-----------------------------------------------------------------|--------|--------|--------|
| Kasutatav maksete eelarve (miljonites eurodes) \(^{(1)}\) | 415,3 | 189,9 | 119% |
| Kasutatav kulukohustuste eelarve (miljonites eurodes) \(^{(1)}\) | 411,2 | 182,6 | 125% |
| Töötajate arv seisuga 31. detsember \(^{(2)}\) | 41 | 42 | -2% |
(1) Kasutatav eelarve sisaldab eelmiste aastate kasutamata assigneeringuid, mille ühisettevõte kandis uuesti jooksva aasta eelarvesse, sihtotstarbelisi tulusid ja järgmise aastase ümberjootamisi.
(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja liikmesriigi lähetatud ekspertee.
Allikas: ühisettevõtte esitatud andmed.
3.3.4. Tabelis 3.3.1 esitatud muudatused ühisettevõtte eelarve suuruses sõltuvad suuresti mitmeaastaste teadus- ja innovatsiooniprogrammide rakendusetapist. 2022. aastal alustas ühisettevõtte programmi „Euroopa horisont“ rakendamisega. Seetõttu sisaldab 2022. aasta eelarve programmi „Euroopa horisont“ raames 2022. aastaks kavandatud esimeste projektikonkursside kulukohustuste eelarvet ja vastavate eelmaksete eelarvet.
Kinnitavat avaldust toetav teave
3.3.5. Meie auditi käsitlusviisi, meie arvamuse aluseks olevaid põhimõtteid, ühisettevõtte CA juhtkonna ja organisatsiooni järelevalve eest vastutavate isikute kohustusi ning auditori kohustusi raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel on kirjeldatud punktis 3.1. Leheküljel 149 olev allkirj on arvamuse lahatamatu osa.
Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule – sõltumatu audiitori aruanne
Arvamus
3.3.6. Auditeerisime
a) ühisettevõtte CA raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest\(^{28}\) ja eelarve täitmise aruannetest\(^{29}\) 31. detsembril 2022. aastal lõppenud eelarveaasta kohta, ning
b) raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehtingute seaduslikkust ja korrektust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287 sätestatud nõuetele.
Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärus
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärseuse kohta
3.3.7. Meie hinnangul annab ühisettevõtte CA raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembri 2022 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulisates aspektides õiglase pildi ühisettevõtte CA finantsseisundist 31. detsembri 2022. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.
---
\(^{28}\) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muid selgitavaid lisasid.
\(^{29}\) Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.
Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehtingute seaduslikkus ja korrektsus
Tulud
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta
3.3.8. Meie hinnangul on ühisettevõtte CA 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.
Maksed
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta
3.3.9. Meie hinnangul on ühisettevõtte CA 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.
3.3.10. Järgnevad tähelepanekud ei sea meie arvamust kahtluse alla.
Tähelepanekud eelarve haldamise kohta
Ebapiisav teave liikmete sissemaksete kohta programmi tasandil
3.3.11. Ühisettevõtte 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes on liikmekategooriate (EL, erasektorist pärit liikmed) kaupa kirjendatud sissemaksete summad üksteisest märkimisväärtselt erinevad. Selle põhjuseks on asjaolu, et ELi rahaline toetus kinnitatakse ja kajastatakse, kui see on ühisettevõttele makstud projekti rakendamise alguses, kuid liikmete mitterahalist sissemakset kajastatakse alles pärast projekti rakendamiseks tehtud ja deklareeritud kulude kinnitamist. Ühelt poolt ELi rahalise toetuse kajastatud summa ning teiselt poolt teiste liikmete mitterahaliste ja rahaliste sissemaksete vahelist erinevust ei käsitletud ühisettevõtete 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes optimaalselt, kuna ei esitatud teavet ühisettevõtte liikmete juriidiliste kohustuste kohta aasta lõpu seisuga.
3.3.12. Esitame järgmistes punktides ülevaadet sisaldava tabeli liikmete sissemaksete kohta programmide kaupa 2022. aastal.
Programmi „Horisont 2020“ eelarve täitmine
3.3.13. Tabelis 3.3.2 on esitatud ülevaade ühisettevõtte liikmete sissemaksete eesmärkidest programmis „Horisont 2020“ võrreldes liikmete rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete suurusega, mida kajastati raamatupidamises 2022. aasta lõpus.
Tabel 3.3.2. Liikmete sissemaksed programmile „Horisont 2020“ (miljonites eurodes)
| Liikmed | Põhitegevus | Halduskulud | Lisategevus (1) | Kokku | Rahalised sissemaksed | Mitterahaline toetus (kinnitatud) | Mitterahaline toetus (deklareritud, kuid kinnitamata) | Mitterahaline toetus lisatugevusele | Kokku |
|------------------|------------|-------------|-----------------|---------|-----------------------|-----------------------------------|--------------------------------------------------------|-------------------------------------|-------|
| EL (DG RTD) | 1716,0 | 39,0 | E/K | 1755,0 | 1682,7 | E/K | E/K | 1682,7 | |
| Erasektorist pärit liikmed | 1189,6 | 39,0 | 965,3 | 2193,8 | 30,5 | 829,3 | 139,0 | 1223,1 | 2221,9 |
| Kokku | 2905,6 | 78,0 | 965,3 | 3948,8 | 1713,2 | 829,3 | 139,0 | 1223,1 | 3904,6 |
(1) Kontrollikoja audit ei hõlma lisategevust.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtte ja selle asutamismääruse andmete põhjal.
Liikmete juriidilised kohustused vastavad nende sissemaksetega seotud eesmärkidele
3.3.14. Selleks et saada täielik ülevaade ühisettevõtte saavutustest programmi „Horisont 2020“ raames, tuleb arvesse võtta ka ühisettevõtte liikmete poole selle tegevusse panustamiseks võetud kohustuste täitmise praegust seisu. 2022. aasta lõpuks oli ühisettevõte täielikult kulukohustustega sidunud programmi „Horisont 2020“ raames sõlmitud toetuslepingutele eraldatud ELi maksimaalse toetuse summas 1,716 miljardit eurot. Sellest kulukohustustega seotud summast umbes 70,1 miljonit eurot (4,1%) tuleb lähiastatel välja maksta veel lõpetamata projektide eest. Samal ajal olid erasektorist pärit liikmed juriidiliselt kohustunud andma ühisettevõtte põhitegevusse mitterahalist toetust summas 968,3 miljonit eurot ja mitterahalist toetust täiendavaks tegevuseks 1,2231 miljardi euro ulatuses ehk 101,6% miinimumeesmärgist 2,1549 miljardit eurot. Nende kulukohustustega kaetud summade kohta anti täielikult aru 2022. aasta lõpus.
Programmi „Horisont 2020“ 2022. aasta eelarvemaksete tegemine halvenes, kuna toetusesaajatel tekkisid seoses COVID-19-ga probleemid
3.3.15. Programmi „Horisont 2020“ tegevuste jaoks ei saanud ühisettevõte uusi kulukohustuste assigneeringuid, kuna ta oli oma viimase projektikonkursi lõpule viinud 2020. aasta lõpuks. Tegevuskulude maksete assigneeringu kasutusmäär oli 78% (2021. aastal 83%). Paljude käimasolevate programmi „Horisont 2020“ projektide tehniline tegevus lükati edasi või seda tuli COVID-19 tõttu vähendada. Seetõttu tuli neid projekte muuta või pikendada ning lõppmaksed lükati edasi 2023. aastasse.
Programmi „Euroopa horisont“ elluviimine
3.3.16. Tabelis 3.3.3 on esitatud ülevaade ühisettevõtte liikmete sissemaksete eesmärkidest programmis „Horisont 2020“ võrreldes liikmete rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete suurusega, mis kiideti heaks ja kajastati raamatupidamises ning mille kohta anti aru 2022. aasta iöpus.
Tabel 3.3.3. Liikmete sissemaksed programmile „Euroopa horisont“ (miljonites eurodes)
| Liikmed | Põhitegevus | Halduskulud | Kokku | Rahalised sissemaksed | Mitterahaline toetus (kinnitatud) | Mitterahaline toetus (deklareeritud, kuid kinnitamata) | Kokku |
|------------------|------------|-------------|---------|-----------------------|---------------------------------|--------------------------------------------------------|-------|
| EL (DG RTD) | 1660,8 | 39,2 | 1700,0 | 178,0 | E/K | E/K | 178,0 |
| Erasektorist pärit liikmed | 2360,8 | 39,2 | 2400,0 | 1,9 | 0,0 | 0,0 | 1,9 |
| Kokku | 4021,6 | 78,4 | 4100,0 | 179,9 | 0,0 | 0,0 | 179,9 |
(1) Sisaldab mitterahalist toetust põhitegevusele ja mitterahalist sisategevusele.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtte ja selle asutamismääruse andmete põhjal.
3.3.17. 2022. aastal tegi komisjon rahalisi sissemakseid 178 miljoni euro ulatuses. Ühisettevõte kasutas peaegu täielikult ära 176 miljoni euro suuruse tegevustoetuse eelmakseteks, mis on seotud programmi „Euroopa horisont“ raames sõlmitud esimeste toetuslepungutega.
2022. aasta halduseelarve vähene täitmine
3.3.18. 2022. aasta lõpus oli ühisettevõtte haldusmaksete eelarve (jaotis 2) täitmise määr madal – 54%. Ühisettevõtte eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruande kohaselt tulenes see peamiselt 2022. aasta viimases kvartalis osutatud IT- ja kommunikatsiooniteenustest, mis tuli maksta 2023. aastal, ning komisjoni osutatavate teenuste kulude vähinemisest.
Tähelepanekud juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta
3.3.19. Programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ kulude järelauditeid tegi komisjoni DG RTD ühine audititalitus. Programmi „Horisont 2020“ kulude (tasaarvestused ja lõppmaksed) kohta teatas ühisettevõte, et esinduslik veamäär on 1,6% ja allesjäänud veamäär
0,4% \textsuperscript{30}. Programmi „Euroopa horisont“ ei ole veel järelauditeeritud, sest esimesed vahemaksed tehakse eeldatavasti alles 2024. aastal.
\textbf{3.3.20.} Maksete kontrollimehhanismide hindamiseks auditeerisime programmi „Horisont 2020” raames 2022. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit \textsuperscript{31}. Ühel juhul leidsime ja kvantitifseerisime tõsise vea, mis tulenes enamdeklareeritud personalikuludest, sest toetusesaaja esitas eelarvestatud personalikuludel põhineva kulude deklaratsiooni.
\section*{Eelmiste aastate tähelepanekute täitmise kontroll}
\textbf{3.3.21.} Ülevaade meie eelmiste aastate tähelepanekute põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud \textit{lisas}.
\begin{footnotesize}
\textsuperscript{30} CA ühisettevõtte 2022. aasta konsolideeritud tegevusaruanne, peatükk 4.1.1.
\textsuperscript{31} Toetusesaajate juures kontrollitud toetustega seotud maksetehingute puhul on kvantitifseeritavate vigade aruandluskünnis 1\% auditeeritud kuludest.
\end{footnotesize}
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| 1 | 2020 | Ühisettevõte suurendas oluliselt ajutiste töötajate arvu. Sellise praktikaga luuakse alalised ametikohad, mis ületavad ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtade arvu. See näitab, et ühisettevõtte koosseisuliste töötajate arv ei ole piisav, et rakendada ühisettevõtte teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava ja sellega seotud töökavasid. Selline olukord tekib ühisettevõttele märkimisväärseid riske, mis on seotud põhipädevuste säilitamise, ebaselgete aruandluskanalite ning töötajate väiksema tõhususega, mis võib negatiivselt mõjutada ühisettevõtte üldist tulemuslikkust. | 2022. aastal kasutas ühisettevõte jätkuvalt märkimisväärisel arvul ajutisi töötajaid. Ta selgitas seda tõsisiasjaga, et ametikohtade loetelu on piiratud ja erakordne töökoormus tuleneb programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ samaaegsest rakendamisest. | Avatud |
| 2 | 2021 | Alates 2016. aasta jaanuarist peaksid ühisettevõtted tegema osa tööandja sissemaksetest ELi pensioniskeemi. Kuna komisjon ei ole neid kulusid ühisettevõtte eelarves ette näinud ega ametlikku maksetaotlust esitanud, ei olnud ühisettevõte CA (ja selle eelkäija) veel selliseid sissemakseid teinud. | Ühisettevõte maksis 2022. aasta eest asjaomaste tööandjate sissemaksed ELi pensioniskeemi vastavalt komisjoni esitatud arvetele. Iga-aastase sissemakse arvutamine põhines komisjoni suunitel. | Suletud |
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|--------------------------------------------------|
| 3 | 2021 | Kooskõlas personalieeskirjade ja komisjoni suunistega tuleks iga ühisettevõtte tööandja iga-aastane sissemakse arvutada protsendina ELi-välisest tulust, mis on seotud ühisettevõtte kogutuluga. Ühisettevõtte puhul on see 2,3% (2021. aasta arvandmete põhjal). Ühtses alusaktis on samas täpsustatud, et halduskulud tuleks igal aastal jagada võrdselt ELi ja teiste liikmete vahel. Nende vastuoluliste õigussäätete olemasolu tõttu on oht, et õigusnorme tõlgendatakse erinevalt ning sellel on erinev finantsmõju. | Seetõttu loetakse tähelepanek lõpetatuks. Täiendavad meetmed, mis on seotud vastuoluliste õigusnormidega, ei kuulu ühisettevõtte pädevusse. | Suletud |
---
32 Artikkel 83a.
Ühisettevõtte vastus
3.3.11. Ühisettevõte võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks ja käsitleb küsimust täielikult järgmise aasta raamatupidamise aastaaruandes.
3.3.20. Ühisettevõte nõustub auditi järeldustega. Sellega seoses on ühisettevõte võtnud mitmeid eelmeetmeid, mille eesmärk on vähendada sarnaseid vigu, suurendades abisaajate ja toetuste rakendamise eest vastutavate ühisettevõtte ametnike teadlikkust. Meetmed on muu hulgas järgmised:
— teabeürituste korraldamine;
— ELi rahastamis- ja hankeportaalil veebiseminaride linkide jagamine;
— toetusesaajatele (eelkõige VKEdele ja uutele osalistele) suunatud teatis, kuidas välida ELi toetustega seotud kulude deklareerimisel köige levinumaid vigu.
3.4. Innovatiivse Tervishoiu Algatuse Ühisettevõte (IHI)
Sissejuhatus
3.4.1. Brüsselis asuv Innovatiivse Tervishoiu Algatuse Ühisettevõte (IHI) (edaspidi „ühisettevõte“ või „ühisettevõte IHI“), asutati programmi „Euroopa horisont“ raames 2021. aasta novembris ajavahemikus kuni 31. detsember 2031\(^{33}\). Ühisettevõttega IHI asendati 2007. aasta veebruaris teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames kümneks aastaks\(^{34}\) loodud Innovatiivsete Ravimite Algatuse Ühisettevõte (IMI 1) ning ta on selle õigusjärglane. Ühisettevõtte tegevusaega pikendati 2014. aasta mais, et jätkata tegevust programmi „Horisont 2020“ raames kuni 31. detsembrini 2024\(^{35}\) (IMI 2).
3.4.2. Ühisettevõte IHI on avaliku ja erasektori partnerlus, mis keskendub interdistsiplinaarsetele, kestlikele ja patsiendikesksetele tervishoiualastele teadusuuringutele ja innovatsioonile. Selle asutajaliikmed on EL, keda esindab komisjon, ning Euroopa tööstusliigidud COCIR, Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liit, sealhulgas Vaccines Europe, EuropaBio ja MedTech Europe.
3.4.3. Tabelis 3.4.1 esitatakse ühisettevõtte peamised arvandmed.
Tabel 3.4.1. Ühisettevõtte peamised arvandmed
| Arvandmed | 2022 | 2021 | Muutus |
|------------------------------------------------|--------|--------|--------|
| Kasutatav maksete eelarve (miljonites eurodes)\(^{(1)}\) | 174,8 | 210,4 | -17% |
| Kasutatav kulukohustuste eelarve (miljonites eurodes)\(^{(1)}\) | 272,4 | 11,0 | 2376% |
| Töötajate arv seisuga 31. detsember\(^{(2)}\) | 49 | 50 | -2% |
(1) Kasutatav eelarve sisaldab eelmiste aastate kasutamata assigneeringuid, mille ühisettevõte kandis uuesti jooksva aasta eelarvesse, sihtotstarbelisi tulusiid ja järgmise aastasse ümberjaotamisi.
(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja liikmesriigi lähetatud eksperte.
Allikas: ühisettevõtte esitatud andmed.
\(^{33}\) Nõukogu määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames.
\(^{34}\) Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2008, millega asutatakse ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks.
\(^{35}\) Nõukogu määrus (EL) nr 557/2014 Innovatiivsete Ravimite Algatuse Teise Ühisettevõtte asutamise kohta.
3.4.4. Tabelis 3.4.1 esitatud muudatused ühisettevõtte eelarve suuruses sõltuvad suuresti mitmeaastaste teadus- ja innovatsiooniprogrammide rakendusetapist. 2022. aastal alustas ühisettevõtte programmi „Euroopa horisont” rakendamisega. Seetõttu sisaldab 2022. aasta eelarve 2022. aastaks kavandatud programmi „Euroopa horisont” esimeste projektikonkursside kulukohustuste eelarvet.
Kinnitavat avaldust toetav teave
3.4.5. Meie auditi käsitlusviisi, meie arvamuse aluseks olevaid põhimõtteid, ühisettevõtte IHI juhtkonna ja organisatsiooni järelevalve eest vastutavate isikute kohustusi ning audiitori kohustusi raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel on kirjeldatud punktis 3.1. Leheküljel 149 olev allkirja on arvamuse lahutamatu osa.
Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule – sõltumatu audiitori aruanne
Arvamus
3.4.6. Auditeerisime
a) ühisettevõtte IHI raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest\(^{36}\) ja eelarve täitmise aruannetest\(^{37}\) 31. detsembril 2022. aastal lõppenud eelarveaasta kohta, ning
b) raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287 sätestatud nõuetele.
\(^{36}\) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muid selgitavaid lisasid.
\(^{37}\) Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.
Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärus
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusvääruse kohta
3.4.7. Meie hinnangul annab ühisettevõtte IHI raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte IHI finantsseisundist 31. detsembri 2022. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.
Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus
Tulud
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta
3.4.8. Meie hinnangul on ühisettevõtte IHI 31. detsembri 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrekte.
Maksed
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta
3.4.9. Meie hinnangul on ühisettevõtte IHI 31. detsembri 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrekte.
3.4.10. Järgnevad tähelepanekud ei sea meie arvamust kahtluse alla.
Tähelepanekud eelarve haldamise kohta
Ebapiisav teave liikmete sissemaksete kohta programmi tasandil
3.4.11. Ühisettevõtte 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes on liikmekategooriate (EL, erasektorist pärit liikmed) lõikes kirjendatud sissemaksete summad üksteisest märkimisväärselt erinevad. Selle põhjuseks on asjaolu, et ELi rahaline toetus kinnitatakse ja kajastatakse, kui see on ühisettevõttele makstud projekti rakendamise alguses, kuid liikmete mitterahalist sissemakset kajastatakse alles päras projekti rakendamiseks tehtud ja deklareeritud kulude kinnitamist. Ühelt poolt ELi rahalise toetuse kajastatud summa ning teiselt poolt teiste liikmete mitterahaliste ja rahaliste sissemaksete vahelist erinevust ei käsitletud ühisettevõtete 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes optimaalselt, kuna ei esitatud teavet ühisettevõtte liikmete juriidiliste kohustuste kohta aasta lõpu seisuga (allkirjastatud toetuslepingud ja lepingud).
3.4.12. Esitame järgmistes punktides ülevaade tabeli sisaldava tabeli liikmete sissemaksete kohta programmide kaupa 2022. aastal.
Seitsmenda raamprogrammi rakendamine
Ühisettevõte ei ole programmi rakendamist veel lõpule viinud
3.4.13. Tabelis 3.4.2 on esitatud ülevaade liikmete toetusest ühisettevõtte programmiga „Horisont 2020” seotud tegevusel 2022. aasta lõpu seisuga.
Tabel 3.4.2. Liikmete sissemaksed seitsmendale raamprogrammile (miljonites eurodes)
| Liikmed | Liikmete toetus (vastavalt asutamismäärusele) | Liikmete toetus (seisuga 31.12.2022) |
|------------------|---------------------------------------------|-------------------------------------|
| | Põhitegevus | Halduskulud | Lisategevus (1) | Kokku | Rahalised sissemaksed | Mitterahaline toetus (kinnitatud) | Mitterahaline toetus (deklareeritud, kuid kinnitatama) | Mitterahaline toetus lisatargusest | Kokku |
| EL (DG RTD) | 966,0 | 34,0 | E/K | 1000,0 | 938,4 | E/K | E/K | E/K | 938,4 |
| Erasektorist pärit liikmed | 966,0 | 34,0 | E/K | 1000,0 | 21,9 | 808,9 | 23,0 | E/K | 853,8 |
| Kokku | 1932,0 | 68,0 | E/K | 2000,0 | 960,3 | 808,9 | 23,0 | E/K | 1792,2 |
(1) Kontrollikaja audit ei hõlma lisategevust.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtte ja selle asutamismääruse andmete põhjal.
3.4.14. 2022. aasta lõpuks oli ühisettevõtte täielikult kulukohustustega sidunud seitsmenda raamprogrammi raames sõlmitud toetuslepingutele eraldatud ELi maksimaalse põhitegevuse toetuse summas 966 miljonit eurot. Kümme aastat päras seitsmenda raamprogrammi lõppu tuleb veel lõpule viimata projektide eest maksta lisaks umbes
44,9 miljonit eurot (ehk 5%). Erasektorist pärit liikmed olid õiguslikult kohustunud tegema mitterahalisi sissemakseid summas 914,2 miljonit eurot ehk 94,6% minimaalsest tegevuseesmärgist (966 miljonit eurot). Sellest kulukohustustega kaetud summast olid tööstusharu liikmed 2022. aasta lõpus maksnud 831,9 miljonit eurot (ehk 86% eesmärgist).
**Programmi „Horisont 2020“ eelarve täitmine**
**3.4.15.** Tabelis 3.4.3 on esitatud ülevaade ühisettevõtte liikmete sissemaksete eesmärkidest programmis „Horisont 2020“ võrreldes liikmete rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete suurusega, mis kiideti heaks ja kajastati raamatupidamises ning mille kohta anti aru 2022. aasta lõpus.
**Tabel 3.4.3. Liikmete sissemaksed programmile „Horisont 2020“ (miljonites eurodes)**
| Liikmed | Põhitegevus | Halduskulud | Lisategevus (1) | Kokku | Rahalised sissemaksed | Mitterahaline toetus (kinnitatud) | Mitterahaline toetus (deklareeritud, kinnitamata) | Mitterahaline toetus lisategevusele | Kokku |
|------------------------------|------------|-------------|-----------------|---------|-----------------------|----------------------------------|---------------------------------------------------|------------------------------------------|-------|
| EL (DG RTD) | 1595,4 | 42,6 | E/K | 1638,0 | 991,7 | E/K | E/K | E/K | 991,7|
| EFPIA ja temaga seotud partnerid | 1595,4 | 42,6 | E/K | 1638,0 | 36,3 | 854,0 | 224,0 | E/K | 1114,3|
| Kokku | 3190,8 | 85,2 | E/K | 3276,0 | 1028,0 | 854,0 | 224,0 | E/K | 2106,0|
(1) Kontrollikoja audit ei hõlma lisategevust.
**Allikas:** Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtte ja selle asutamismääruse andmete põhjal.
**Liikmete juriidilised kohustused vastavad nende sissemaksetega seotud eesmärkidele**
**3.4.16.** Selleks et saada täielik ülevaade ühisettevõtte programmi „Horisont 2020“ raames saadud tulemustest, on vaja arvesse võtta ka allkirjastatud toetuslepingutega seotud ühisettevõtte liikmete tegevuskulude praegust seisu. 2022. aasta lõpuks oli ühisettevõte kulukohustustega sidunud 1,4521 miljardit eurot ehk 91% programmi „Horisont 2020“ raames allkirjastatud toetuslepingute jaoks ette nähtud ELi maksimaalsest tegevustoetuses (1,5954 miljardit eurot). Sellest umbes 484,8 miljonit eurot (33,4%) tuleb lähiaastatel välja maksta veel lõpetamata projektide ja lepingute eest. Samal ajal olid erasektorist pärit liikmed ja assotsieerunud partnerid õiguslikult kohustunud tegema mitterahalisi sissemakseid summas 1,4994 miljardit eurot ehk 94% miinimumeesmärgist (1,5954 miljardit eurot). Sellest kulukohustustega kaetud summast olid nad 2022. aasta lõpus maksnud 1,0789 miljardit eurot (ehk 67,6% eesmärgist).
**Programmi „Horisont 2020“ tegevuste 2022. aasta eelarvemakseid tehti 87% ulatuses**
**3.4.17.** Programmi „Horisont 2020“ tegevuste jaoks ei saanud ühisettevõte uusi kulukohustuste assigneeringuid, kuna ta oli oma viimase projektikonkursi lõpule viinud 2020.
Innovatiivse Tervishoiu Algatuse Ühisettevõtte (IHI)
aasta lõpuks. Tegevuskulude maksete assigneeringute eelarve täitmise määr oli 87% (2021. aastal 96%).
Programmi „Euroopa horisont“ elluviimine
3.4.18. **Tabelis 3.4.4** on esitatud ülevaade ühisettevõtte liikmete sissemaksetega seotud eesmärkidest programmis „Euroopa horisont“ võrreldes liikmete rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete suurusega, mis kiideti heaks ja kajastati raamatupidamises ning mille kohta anti aru 2022. aasta lõpus.
**Tabel 3.4.4. Liikmete sissemaksed programmile „Euroopa horisont“**
(milionites eurodes)
| Liikmed | Liikmete toetus (vastavalt asutamismäärusele) | Liikmete toetus (seisuga 31.12.2022) |
|--------------------------|---------------------------------------------|-------------------------------------|
| | Põhitegevus | Halduskulud | Kokku | Rahalised sissemaksed | Mitterahaline toetus (1) (kinnitatud) | Mitterahaline toetus (deklareeritud, kuid kinnitamata) | Kokku |
| EL (DG RTD) | 1169,8 | 30,2 | 1200,0 | 1,4 | E/K | E/K | 1,4 |
| Erasektorist pärit liikmed | 969,8 | 30,2 | 1000,0 | 1,4 | 0,0 | 0,0 | 1,4 |
| Panustavad partnerid | 200,0 | 0,0 | 200,0 | E/K | 0,0 | 0,0 | 0,0 |
| Kokku | 2339,6 | 60,4 | 2400,0 | 2,8 | 0,0 | 0,0 | 2,8 |
(1) Sisaldab mitterahalist toetust põhitegevusele ja mitterahalist toetust lisategevusele.
Ühisettevõtte tasandil ei tohi mitterahaline toetus lisategevusele olla suurem kui 40% liikmete mitterahalise toetuse kogusummast
Allikas: Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtte ja selle asutamismääruse andmete põhjal.
3.4.19. 2022. aastal tegi komisjon ühisettevõtte halduskulude katmiseks rahalisi sissemakseid ainult 1,4 miljoni euro ulatuses. Ühisettevõte ei taotlenud rahalist toetust oma programmi „Euroopa horisont“ tegevuste jaoks, kuna kaks esimest 2022. aastal programmi „Euroopa horisont“ raames algatatud projektikonkurssi viiakse lõpule alles 2023. aastal.
Tähelepanekud juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta
3.4.20. Seitsmenda raamprogrammi kulutuste puhul teeb järelauditeid ühisettevõte, kuid programmid „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ projektide maksete järelauditite eest vastutab komisjoni DG RTD ühine auditilitalus. Ühisettevõtte andmetel on seitsmenda raamprogrammi projektide esinduslik veamäär 2,1% ja allesjäänud veamäär 0,8%, ning programmi „Horisont 2020“ projektide (tasaarvestused ja lõppmaksed) esinduslik veamäär
2,7% ja allesjäänud veamäär 0,9%. Programmi „Euroopa horisont“ ei ole veel järelauditeeritud, sest esimesed vahemaksed tehakse eeldatavasti alles 2024. aastal.
3.4.21. Maksete kontrollimehhanismide hindamiseks auditeerisime programmi „Horisont 2020“ raames 2022. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit. Me ei leidnud valimisse kaasatud ühisettevõtte toetusesaajate puhul vigu ega kontrollialaseid puudusi.
Eelmiste aastate tähelepanekute täitmise kontroll
3.4.22. Ülevaade meie eelmiste aastate tähelepanekute põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.
---
38 Ühisettevõtte SESAR 2022. aasta konsolideeritud tegevusaruande peatükk 4.1.1.
39 Toetusesaajate juures kontrollitud toetustega seotud maksetehingute puhul on kvantitifseeritavate vigade aruandluskünnis 1% auditeeritud kuludest.
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| 1 | 2021 | Alates 2016. aasta jaanuarist peaksid ühisettevõtted tegema osa tööandja sissemaksetest ELi pensioniskeemi. Kuna komisjon ei ole neid kulusid ühisettevõtte eelarves ette näinud ega ametlikku maksetaatlust esitanud, ei olnud ühisettevõtete IHI (ja selle eelkäija) veel selliseid sissemakseid teinud. Kooskõlas personalieeskirjade<sup>40</sup> ja komisjoni suunistega tuleks iga ühisettevõtte tööandja iga-aastane sissemakse arvutada protsendina ELi-välisest tulust, mis on seotud ühisettevõtte kogutuluga. Ühisettevõtte puhul on see 2,5% (2021. aasta arvandmete põhjal). Ühtses alusaktis on samas täpsustatud, et halduskulud tuleks igal aastal jagada võrdsest ELi ja teiste liikmete vahel (2021. aasta arvandmete põhjal). Nende vastuoluliste õigussäteste olemasolu tõttu on oht, et õigusnorme tõlgendatakse erinevalt ning sellel on erinev finantsmõju. | Ühisettevõtete maksis 2022. aasta eest asjaoamiste tööandjate sissemaksed ELi pensioniskeemi vastavalt komisjoni esitatud arvetele. Iga-aastase sissemakse arvutamine põhines komisjoni suunistel. Seetõttu loetakse tähelepanek lõpetatuks. Täiendavad meetmed, mis on seotud vastuoluliste õigusnormidega, ei kuulu ühisettevõtte pädevusse. | Suletud |
<sup>40</sup> Artikkel 83a.
Ühisettevõtte vastus
3.4.11. Ühisettevõte IHI täpsustab esitusviisi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruandes.
3.4.16. Esialgsete sissemaksete eesmärki vähendati kokkuleppel Euroopa Komisjoniga. Vähendatud õiguslike sissemaksete eesmärgi saavutamise määr on 74%.
3.5. Saastevaba Vesiniku Ühisettevõte (Clean H2)
Sissejuhatus
3.5.1. Brüsselis asuv Saastevaba Vesiniku Ühisettevõte (Clean H2) (edaspidi „ühisettevõte“ või „ühisettevõte Clean H2“) asutati 2021. aasta novembris teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames ajavahemikus, mis lõppeb 31. detsembril 2031\(^{41}\). Ühisettevõttega Clean H2 asendati 2008. aasta mais teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames ajavahemikus kuni 31. detsembrini 2017\(^{42}\) loodud Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (FCH 1) ning ta on selle õigusjärglane. Ühisettevõtte tegevusaega pikendati 2014. aasta juunis, et jätkata tegevust programmi „Horisont 2020“ raames kuni 31. detsembrini 2024\(^{43}\) (FCH 2).
3.5.2. Ühisettevõtte Clean H2 on kütuseelementide ja vesiniku valdkonnas teadustegevuse ja innovatsiooni alal tegutsev avaliku ja erasektori partnerlus. Ühisettevõtte asutajaliikmed on Euroopa Liit (keda esindab Euroopa Komisjon), tööstusrühmitus (Hydrogen Europe) ja teadusrühmitus (Hydrogen Europe Research).
3.5.3. Tabelis 3.5.1 esitatakse ühisettevõtte peamised arvandmed.
Tabel 3.5.1. Ühisettevõtte peamised arvandmed
| Arvandmed | 2022 | 2021 | Muutus |
|------------------------------------------------|--------|--------|--------|
| Kasutatav makssete eelarve (miljonites eurodes)\(^{(1)}\) | 118,3 | 56,2 | 110% |
| Kasutatav kulukohustuste eelarve (miljonites eurodes)\(^{(1)}\) | 314,3 | 15,8 | 1889% |
| Töötajate arv seisuga 31. detsember\(^{(2)}\) | 29 | 27 | 7% |
(1) Kasutatav eelarve sisaldab eelmiste aastate kasutamata assigneeringuid, mille ühisettevõtte kandis uuesti jooksva aasta eelarvesse, sihtotstarbelisi tulusid ja järgmise aastase ümberjaotamisi.
(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja liikmesriigi lähetatud ekspertee.
Allikas: ühisettevõtte esitatud andmed.
\(^{41}\) Nõukogu määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames.
\(^{42}\) Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, millega asutatakse Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte.
\(^{43}\) Nõukogu määrus (EL) nr 559/2014 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte asutamise kohta.
3.5.4. Tabelis 3.5.1 esitatud muudatused ühisettevõtte eelarve suuruses sõltuvad suuresti mitmeaastaste teadus- ja innovatsiooniprogrammide rakendusetapist, mida ühisettevõte parajasti rakendab. 2022. aastal alustas ühisettevõte programmi „Euroopa horisont“ rakendamisega. Seetõttu sisaldab 2022. aasta eelarve programmi „Euroopa horisont“ raames 2022. aastaks kavandatud esimeste projektikonkursside kulukohustuste eelarvet ja vastavate eelmaksete eelarvet.
Kinnitavat avaldust toetav teave
3.5.5. Meie auditi käsitletusi viisi, meie arvamuse aluseks olevaid põhimõtteid, ühisettevõtte Clean H2 juhtkonna ja organisatsiooni järelevalve eest vastutavate isikute kohustusi ning auditori kohustusi raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel on kirjeldatud punktis 3.1. Leheküljel 149 olev allkiri on arvamuse lahutamatu osa.
Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule – sõltumatu audiitori aruanne
Arvamus
3.5.6. Auditeerisime
a) ühisettevõtte Clean H2 raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest\(^{44}\) ja eelarve täitmise aruannetest\(^{45}\) 31. detsembril 2022. aastal lõppenud eelarveaasta kohta, ning
b) raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287 sätestatud nõuetele.
---
\(^{44}\) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muid selgitavaid lisasid.
\(^{45}\) Eelarve täitmise aruanded sisaldavad köiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.
Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärus
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusvääruse kohta
3.5.7. Meie hinnangul annab ühisettevõtte Clean H2 raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte Clean H2 finantsseisundist 31. detsembri 2022. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.
Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus
Tulud
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta
3.5.8. Meie hinnangul on ühisettevõtte Clean H2 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.
Maksed
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta
3.5.9. Meie hinnangul on ühisettevõtte Clean H2 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.
3.5.10. Järgnevad tähelepanekud ei sea meie arvamust kahtluse alla.
Tähelepanekud eelarve haldamise kohta
Ebapiisav teave liikmete sissemaksete kohta programmi tasandil
3.5.11. Ühisettevõtte 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes on liikmekategooriate (EL, erasektorist pärit liikmed) lõikes kirjendatud sissemaksete summad üksteisest märkimisväärselt erinevad. Selle põhjuseks on asjaolu, et ELi rahaline toetus kinnitatakse ja kajastatakse, kui see on ühisettevõttele makstud projekti rakendamise alguses, kuid liikmete mitterahalist sissemakset kajastatakse alles pärast projekti rakendamiseks tehtud ja deklareeritud kulude kinnitamist. Ühelt poolt ELi rahalise toetuse kajastatud summa ning teiselt poolt teiste liikmete mitterahaliste ja rahaliste sissemaksete vahelist erinevust ei käsitletud ühisettevõtete 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes optimaalselt, kuna ei esitatud teavet ühisettevõtte liikmete juriidiliste kohustuste kohta aasta lõpu seisuga (allkirjastatud toetuslepingud ja lepingud).
3.5.12. Esitame järgmistes punktides ülevaadet sisaldava tabeli liikmete sissemaksete kohta programmide kaupa 2022. aastal.
Seitsmenda raamprogrammi rakendamine
Ühisettevõte saavutas liikmete sissemaksetele seatud eesmärgid
3.5.13. Tabelis 3.5.2 on esitatud ülevaade ühisettevõtte liikmete poolt seitsmendasse raamprogrammi tehtavate sissemaksetega seotud eesmärkidest võrreldes liikmete rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete suurusega, mida kajastati raamatupidamises 2022. aasta lõpus.
Tabel 3.5.2. Liikmete sissemaksed seitsmendale raamprogrammile (miljonites eurodes)
| Liikmed | Põhitegevus | Halduskulud | Lisategevus [1] | Kokku | Rahalised sissemaksed | Mitterahaline toetus (kinnitatud) | Mitterahaline toetus (deklareeritud, kuid kinnitatamata) | Mitterahaline toetus lisategevusel | Kokku |
|------------------|-------------|-------------|-----------------|---------|-----------------------|-----------------------------------|----------------------------------------------------------|-----------------------------------|-------|
| EL (DG RTD) | 450,0 | 20,0 | E/K | 470,0 | 407,4 | 19,1 | E/K | E/K | 426,5 |
| Erasektorist pärit liikmed | 450,0 | 20,0 | E/K | 470,0 | | 17,9 | 450,0 | 10,7 | 478,6 |
| Kokku | 900,0 | 40,0 | E/K | 940,0 | 425,3 | 469,1 | 10,7 | E/K | 905,1 |
(1) Kontrollikoja audit ei hõlma lisategevust.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtte ja selle asutamismääruse andmete põhjal.
3.5.14. 2022. aasta lõpuks oli ühisettevõtte kulukohustustega sidunud 425,8 miljonit eurot ehk 95% ELi maksimaalsest tegevustoetusest (€450 miljonit eurot) seitsmenda raamprogrammi raames allkirjastatud toetuslepingute jaoks. Sellest umbes 3 miljonit eurot (0,7%) tuleb lähiaastatel välja maksta seitsmenda raamprogrammi viimase
Saastevaba Vesiniku Ühisettevõte (Clean H2)
lõpetamata projekti sulgemise eest. Teisalt deklareerisid erasektorist pärit liikmed 2022. aasta lõpus mitterahalist toetust, mille summa vastas 450 miljoni euro suurusele miinimumeesmärgile, mille ühisettevõtte oli täielikult heaks kiitnud.
Programmi „Horisont 2020“ eelarve täitmine
3.5.15. Tabelis 3.5.3 on esitatud ülevaade ühisettevõtte liikmete sissemaksete eesmärkidest programmis „Horisont 2020“ võrreldes liikmete rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete suurusega, mis kiideti heaks ja kajastati raamatupidamises ning mille kohta anti aru 2022. aasta lõpus.
Tabel 3.5.3. Liikmete sissemaksed programmile „Horisont 2020“ (miljonites eurodes)
| Liikmed | Põhitegevus | Halduskulud | Lisategevus (1) | Kokku | Rahalised sissemaksed | Mitterahaline toetus (kinnitatud) | Mitterahaline toetus (deklareeritud, kuid kinnitatamata) | Mitterahaline toetus lisategevusele | Kokku |
|------------------|-------------|-------------|-----------------|---------|-----------------------|----------------------------------|----------------------------------------------------------|-----------------------------------|-------|
| EL (DG RTD) | 646,0 | 19,0 | E/K | 665,0 | 573,1 | E/K | E/K | E/K | 573,1 |
| Erasektorist pärit liikmed | 76,0 | 19,0 | 285,0 | 380,0 | 14,8 | 51,7 | 47,3 | 1039,0 | 1152,8|
| Kokku | 722,0 | 38,0 | 285,0 | 1045,0 | 587,9 | 51,7 | 47,3 | 1039,0 | 1725,9|
(1) Kontrollikoja audit ei hõlma lisategevust.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtte ja selle asutamismääruse andmete põhjal.
3.5.16. Erasektorist pärit liikmete poolt põhitegevusele tehtud ja heaks kiidetud mitterahaliste sissemaksete madal tase – 51,7 miljonit eurot (2021. aastal 38,6 miljonit eurot), tuleneb asjatolust, et ühisettevõte kinnitab need hiljem, kui tehakse programmi „Horisont 2020“ projektiide lõppmaksed ja tuleb esitada töendid finantsaruannete kohta.
Liikmete juriidilised kohustused vastavad nende sissemaksetega seotud eesmärkidele
3.5.17. Selleks et saada täielik ülevaade ühisettevõtte saavutustest programmi „Horisont 2020” rakendamisel, tuleb arvesse võtta ka ühisettevõtte liikmete võetud kohustuste (allkirjastatud toetuslepingute ja lepingute) täitmise praegust seisu. 2022. aasta lõpuks oli ühisettevõtte täielikult kulukohustustega sidunud programmi „Horisont 2020” raames sõlmitud toetuslepingutele ja lepingutele eraldatud ELi maksimaalse toetuse summas 646 miljonit eurot. Sellest kulukohustustega seotud summast umbes 88,5 miljonit eurot (13,7%) tuleb lähiäästatel välja maksta veel lõpetamata projektide ja lepingude eest. Samal ajal olid erasektorist pärit liikmed juriidiliselt kohustunud andma ühisettevõtte põhitegevusse mitterahalist toetust summas 190,5 miljonit eurot ja mitterahalist toetust täiendavaks tegevuseks 1,039 miljardi euro ulatuses ehk 340,6% miinimumeesmärgist, milleks on 361 miljonit eurot. Nende kulukohustustega kaetud summade kohta anti täielikult aru 2022. aasta lõpus.
Programmi „Horisont 2020“ 2022. aasta eelarve täitmine halvenes, kuna toetusesaajate kulud ja rakendamisprobleemid suurenesid
3.5.18. Programmi „Horisont 2020“ tegevuste jaoks ei saanud ühisettevõtte uusi kulukohustuste assigneeringuid, kuna ta oli oma viimase projektikonkursi lõpule viinud 2020. aasta lõpuks. Tegevuskulude maksete assigneeringute kasutusmäär oli 81% (2021. aastal 88%), mis ühisettevõtte andmetel oli tingitud toetusesaajate kulude suurenemisest ja tarneprobleemidest, mis tulenesid COVID-19 kriisist ja Ukraina sõjast. Seetõttu tuli enamiku programmi „Horisont 2020“ projektide kestust pikendada ja lõppmaksed edasi lükata 2023. aastasse.
Programmi „Euroopa horisont“ elluviimine
3.5.19. Tabelis 3.5.4 on esitatud ülevaade ühisettevõtte liikmete sissemaksete eesmärkidest programmis „Euroopa horisont“ võrreldes liikmete rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete suurusega, mis kiideti heaks ja kajastati raamatupidamises ning mille kohta anti aru 2022. aasta lõpus.
Tabel 3.5.4. Liikmete sissemaksed programmile „Euroopa horisont“ (miljonites eurodes)
| Liikmed | Põhitegevus | Halduskulud | Kokku | Rahalised sissemaksed | Mitterahaline toetus (1) (kinnitatud) | Mitterahaline toetus (deklareeritud, kuid kinnitamata) | Kokku |
|--------------------------|-------------|-------------|---------|-----------------------|--------------------------------------|--------------------------------------------------------|-------|
| EL (DG RTD) | 969,8 | 30,2 | 1000,0 | 80,0 | E/K | E/K | 80,0 |
| Erasektorist pärit liikmed| 969,8 | 30,2 | 1000,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 |
| Kokku | 1939,6 | 60,4 | 2000,0 | 80,0 | 0,0 | 0,0 | 80,0 |
(1) Sisaldab mitterahalist toetust põhitegevusele ja mitterahalist toetust lisategevusele.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtte ja selle asutamismääruse andmete põhjal.
3.5.20. 2022. aastal eraldas komisjon 80 miljonit eurot rahalist toetust, millest 47 miljonit eurot (ehk 59%) kasutas ühisettevõtte programmi „Euroopa horisont“ raames sõlmitud esimeste toetuslepingutega seotud eelmakseteks. 2022. aasta projektikonkursi hindamise tulemusena võeti tagasi neli teemat, mille kohta ei olnud esitatud ühtegi sobivat taotlust. Ühisettevõte kandis 2023. aastasse üle kasutamata 33 miljoni euro suuruse maksete
Saastevaba Vesiniku Ühisettevõte (Clean H2)
eelarve uute toetuslepingutega seotud eelmaksete tegemiseks, mis on kavas allkirjastada 2023. aasta alguses.
**2022. aasta halduseelarve vähene täitmine**
3.5.21. 2022. aasta lõpus olid halduseelarve (jaotis 2) täitmise määrad madalad (kasutati 62% kulukohustuste assigneeringutest ja 51% maksete assigneeringutest). Ühisettevõte selgitas, et see oli tingitud vesinikunädala ürituse korraldamisega seotud maksete peatamises, büroohoone renoveerimise hanke edasilükkamisest ja olulise teenuste raamlepingu hilinud sõlmimisest.
**Tähelepanekud juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta**
3.5.22. Seitsmenda raamprogrammi kulutuste puhul teeb järelauditeid ühisettevõte, kuid programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ projektide maksete järelauditite eest vastutab komisjoni DG RTD ühine audititalitus. Seitsmenda raamprogrammi 2022. aasta lõplike kulutuste puhul ei teinud ühisettevõte järelauditeid, kuna könealused summad olid ebaolulised. Sellest tulenevalt avaldas komisjon seitsmenda raamprogrammi kulude lõplike veamääradena esindusliku veamääran 2,0% ja allesjäänud veamääran 1,1%, mille ta saavutas 2021. aasta lõpus. Programmi „Horisont 2020“ kulude (tasaarvestused ja lõppmaksed) kohta teatas ühisettevõte, et esinduslik veamäär on 2,9% ja allesjäänud veamäär 0,9%. Programmi „Euroopa horisont“ suhtes ei tehtud järelauditeid, sest esimesed vahemaksed tehakse eeldatavasti alles 2024. aastal.
3.5.23. Maksete kontrollimehhhanismide hindamiseks auditeerisime programmi „Horisont 2020“ raames 2022. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit. Ühe juhtumi puhul leidsime ja kvantifitseerisime personalikuludest tuleneva tõsise vea, sest toetusesaaja taotles puhkuseperioodidel töötatud tundide hüvitamist ja lisas deklareeritud kulude hulka rahastamiskõlbmatud täiendavad töötasukulud. Ühe teise juhtumi puhul leidsime ja kvantifitseerisime tõsise vea, mis tulenes seadmetega seotud kuludest, mida toetusesaaja aruandeperioodil ei kasutanud, ja valesti arvutatud personalikuludest.
---
46 Ühisettevõtte Clean H2 2022. aasta konsolideeritud tegevusaruande peatükk 188.8.131.52.
47 Toetusesaajate juures kontrollitud toetustega seotud maksetehingute puhul on kvantifitseeritavate vigade aruandluskünnis 1% auditeeritud kuludest.
Tähelepanekud muude teemade kohta
3.5.24. Personalieeskirjade\textsuperscript{48} ja ühisettevõtte suuniste kohaselt peaks personalikomitee määrama välise värbamisenetluste jaoks valikukomisjoni vähemalt ühe liikme. Leidsime, et auditeeritud värbamisenetluse valikukomisjonis ei olnud personalikomitee määratud liiget. Ühisettevõte ei suutnud luua personalikomiteed, hoolimata sellest, et ta avaldas oma töötajatele mitu osalemiskutset.
Eelmiste aastate tähelepanekute täitmise kontroll
3.5.25. Ülevaade meie eelmiste aastate tähelepanekute põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud \textit{lisa}.
\textsuperscript{48} Artikkel 9 koostöimes artikliga 1a.
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| 1 | 2021 | Alates 2016. aasta jaanuarist peaksid ühisettevõtted tegema osa tööandja sissemaksetest ELi pensioniskeemi. Kuna komisjon ei ole neid kuludisid ühisettevõtte eelarves ette näinud ega ametlikku maksetaolust esitanud, ei olnud ühisettevõtte Clean H2 (ja selle eelkäija) veel selliseid sissemakseid teinud. Kooskõlas personalieeskirjade<sup>49</sup> ja komisjoni suunistega tuleks iga ühisettevõtte tööandja iga-aastane sissemakse arvutada protsendina ELi-välisest tulust, mis on seotud ühisettevõtte kogutuluga. Ühisettevõtte Clean H2 puhul on see 2,9% (2021. aasta arvandmete põhjal). Ühtses alusaktis on samas täpsustatud, et halduskulud tuleks igal aastal jagada võrdsest ELi ja teiste liikmete vahel. Nende vastuoluliste õigussätestete olemasolu tõttu on oht, et õigusnorme tõlgendataks erinevalt ning sellel on erinev finantsmõju. | Ühisettevõtte Clean H2 maksis 2022. aasta eest asjamaaste tööandjate sissemaksed ELi pensioniskeemi vastavalt komisjoni esitatud arvetele. Iga-aastase sissemakse arvutamine põhines komisjoni suunisel. Seetõttu loetakse tähelepanek lõpetatuks. Täiendavad meetmed, mis on seotud vastuoluliste õigusnormidega, ei kuulu ühisettevõtte pädevusse. | Suletud |
<sup>49</sup> Artikkel 83a.
Ühisettevõtte vastus
3.5.11. Ühisettevõte võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks ja käsitleb küsimust järgmise aasta raamatupidamise aastaaruandes.
3.5.23. Eelköige kasutab ühisettevõte kontrollikoja tähelepanekuid, et veelgi parendada oma olemasolevat riskipõhist kontrollistrateegiat seoses ennetusmeetmetega, mida kohaldatakse väiksematele ja uutele toetusesaajatele tehtavate ühisettevõtte maksete konkreetsele kihile.
Teiseks on kontrollikoja tähelepanek seotud kulude rahastamiskõlblikkuse ajalise erinevusega. Enne makse kinnitamist oli ühisettevõte andnud toetusesaajale korralduse eemaldada seotud seadmekulud jooksvatest finantsaruannetest. Programmi „Horisont 2020“ lihtsustamisreegel võimaldab toetusesaajatel siiski jätta täpsustamata kulud, mis on alla kümnine 15% taotletud personalikuludest. Seetõttu ei olnud seadmete kogumaksumus ühisettevõttele täielikult nähtav. Tulevikus annab ühisettevõte parandusmeetmena toetusesaajatele juhised, et nad märgiksid alati kõige kallimad seadmed ja esitaksid üksikasjalikult nende täieliku väärtuse.
3.5.24. Vaatamata mitmele katsele viimasel kahel aastal ei olnud COVID-19ga seotud asjaolude tõttu uue personalikomitee loomine praktiliselt võimalik. Alates 2023. aasta algusest on personalikomitee juba loodud ja täielikult toimiv.
3.6. Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõte (KDT)
Sissejuhatus
3.6.1. Brüsselis asuv Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõte (KDT) (edaspidi „ühisettevõte“ või „ühisettevõtte KDT“) asutati programmri „Euroopa horisont“ raames 2021. aasta novembris ajavahemikus kuni 31. detsember 2031\(^{50}\). Ühisettevõttega KDT asendati programmi „Horisont 2020“ raames 2014. aasta mais ajavahemikus kuni 31. detsember 2024 loodud ühisettevõtte ECSEL (Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel), ning ta on selle õigusjärglane\(^{51}\). 26. juunil 2014 asendati ühisettevõttega ECSEL Euroopa nanoelektroonika algatuse nõuandekomisjoni ja manussüsteemide kõrgetasemelise teadusuuringute ja tehnoloogia ühisettevõtete ning ta on selle õigusjärglane.
3.6.2. Ühisettevõte KDT on avaliku ja erasektori partnerlus, mis keskendub teadusuuringutele ja innovatsioonile peamiste digitehnoloogiate valdkonnas, mis on olulised Euroopa konkurentsivõimelise juhtpositsiooni jaoks digitaalmajanduses, sealhulgas eelköige elektroonikakomponentide ja -süsteemide sektoris. Selle asutajaliikmed on EL, keda esindab komisjon, osalevad riigid ja kolm tööstusliitu (Euroopa aruka süsteemi integreerimise ühendus, Euroopa Nanoelektroonikateguvuse Assotsiatsioon ja sisetööstusliit (Inside Industry Association)), mis esindavad vastavalt mikro- ja nanoelektroonika, arukate integreeritud süsteemide ja manus-/küberfüüsikaliste süsteemide sidusrühmi.
3.6.3. 2023. aasta juulis võttis nõukogu vastu muutmismääruse, et muuta KDT ühisettevõtte kiipide ühisettevõtteks\(^{52}\). Muudetud määruse kohaselt on kiipide ühisettevõtte laiendatud pädevus edendada uuenduslike järgmise põlvkonna pooljuhttehnoloogiateg arendamist ja tugevdada Euroopa kiipide tootmise suutlikkust Euroopa kiibialgatuse raames. Selleks suurendatakse ELi toetust ühisettevõttele 1,8 miljardilt eurolt 4,2 miljardile eurole ning
---
\(^{50}\) Nõukogu määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmri „Euroopa horisont“ raames.
\(^{51}\) Nõukogu määrus (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta.
\(^{52}\) Nõukogu määrus (EL) 2023/1782, millega muudetakse määrust (EL) 2021/2085 (millega luuakse ühisettevõtted programmri „Euroopa horisont“ raames) seoses kiipide ühisettevõttega.
Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõtte (KDT)
seda rahastatakse 2,7 miljardi euroga programmist „Euroopa horisont“ ja 1,5 miljardi euroga programmist „Digitaalne Euroopa“.
3.6.4. Tabelis 3.6.1 esitatakse ühisettevõtte peamised arvandmed.
Tabel 3.6.1. Ühisettevõtte peamised arvandmed
| | 2022 | 2021 | Muutus |
|--------------------------------------|--------|--------|--------|
| Kasutatav maksete eelarve (miljonites eurodes) \(^{(1)}\) | 222,2 | 199,3 | 11% |
| Kasutatav kulukohustuste eelarve (miljonites eurodes) \(^{(1)}\) | 261,4 | 214,0 | 22% |
| Töötajate arv seisuga 31. detsember \(^{(2)}\) | 25 | 29 | -14% |
(1) Kasutatav eelarve sisaldab eelmiste aastate kasutamata assigneeringuid, mille ühisettevõtete kandis uuesti jooksva aasta eelarvesse, sihtotstarbelisi tulusid ja järgmise aastasse ümberjaotamisi.
(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja liikmesriigi lähetatud ekspertei.
Allikas: ühisettevõtte esitatud andmed.
3.6.5. Tabelis 3.6.1 esitatud muudatused ühisettevõtte eelarve suuruses sõltuvad suuresti mitmeaastaste teadus- ja innovatsiooniprogrammide rakendusetapist, mida ühisettevõtete parajasti rakendab. Ühisettevõtete alustas esimene programmi „Euroopa horisont“ projektikonkursside käivitamist juba 2021. aasta lõpus. 2022. aasta eelarve sisaldab 2022. aastaks kavandatud programmi „Euroopa horisont“ projektikonkursside kulukohustuste eelarvet ja seonduvate eelmaksete eelarvet.
Kinnitavat avaldust toetav teave
3.6.6. Meie auditi käsitlevusi, meie arvamuse aluseks olevaid põhimõtteid, ühisettevõtte KDT juhtkonna ja organisatsiooni järelevalve eest vastutavate isikute kohustusi ning audiitori kohustusi raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel on kirjeldatud punktis 3.1. Leheküljel 149 olev allkiri on arvamuse lahatamatu osa.
Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule – sõltumatu audiitori aruanne
Arvamus
3.6.7. Auditeerisime
a) ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest\(^{53}\) ja eelarve täitmise aruannetest\(^{54}\) 31. detsembril 2022. aastal lõppenud eelarveaasta kohta, ning
b) raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehtingute seaduslikkust ja korrektust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287 sätestatud nõuetele.
Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärus
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärse kohta
3.6.8. Meie hinnangul annab ühisettevõtte KDT raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta kohta köikides olulisates aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsseisundist 31. detsembri 2022. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.
\(^{53}\) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muid selgitavaid lisasid.
\(^{54}\) Eelarve täitmise aruanded sisaldavad köiki eelarvetöiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.
Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehtingute seaduslikkus ja korrektsus
Tulud
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta
3.6.9. Meie hinnangul on ühisettevõtte KDT 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.
Maksed
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta
3.6.10. Meie hinnangul on ühisettevõtte KDT 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.
3.6.11. Järgnevad tähelepanekud ei sea meie arvamust kahtluse alla.
Tähelepanekud eelarve haldamise kohta
Ebapiisav teave liikmete sissemaksete kohta programmi tasandil
3.6.12. Ühisettevõte ei avalikustanud oma 2022. aasta raamatupidamise aastaaruundes olulist teavet liikmete sissemaksete kohta programmi tasandil, mis oleks asjakohane ühisettevõtte aasta lõpu saavutuste täielikuks esitamiseks. Nimelt ei võrrelnud ühisettevõtte igast liikmekategooriast kuni aasta lõpuni iga programmi raames saadud sissemakseid vastava programmi jooks seatud õigusnormide kohaste sissemaksete eesmärkidega. Lisaks ei avalikustanud ühisettevõte nendes raamatupidamisaruannetes osalevate riikide panust ühisettevõttesse.
3.6.13. Esitame järgmistes punktides ülevaadet sisaldava tabeli liikmete sissemaksete kohta programmide kaupa 2022. aastal.
Programmi „Horisont 2020“ eelarve täitmine
3.6.14. Tabelis 3.6.2 on esitatud ülevaade ühisettevõtte liikmete sissemaksete eesmärkidest programmis „Horisont 2020“ võrreldes liikmete rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete suurusega, mis kiideti heaks ja kajastati raamatupidamises ning mille kohta anti aru 2022. aasta lõpus.
Tabel 3.6.2. Liikmete sissemaksed programmile „Horisont 2020“ (miljonites eurodes)
| Liikmed | Põhitegevus | Halduskulud | Lisategevus (1) | Kokku | Rahalised sissemaksed | Mitterahaline toetus (kinnitatud) | Mitterahaline toetus (kinnitata programma) | Mitterahaline toetus lisategevusele | Kokku |
|------------------|------------|-------------|-----------------|---------|-----------------------|-----------------------------------|------------------------------------------|----------------------------------------|-------|
| EL (DG CNCT) | 1169,7 | 15,3 | E/K | 1185,0 | 1158,6 | E/K | E/K | E/K | 1158,6|
| Erasektorist pärit liikmed | 1617,5 | 40,0 | E/K | 1657,5 | 24,3 | 406,5 | 1 172,5 | E/K | 1603,3|
| Osalevad riigid (2) | 1170,0 | E/K | E/K | 1170,0 | 495,3 | E/K | E/K | E/K | 495,3|
| Kokku | 3957,2 | 55,3 | E/K | 4012,5 | 1678,2 | 406,5 | 1 172,5 | E/K | 3257,2|
(1) Kontrollioka audit ei hõlma lisategevust.
(2) Osalevad riigid maksavad oma toetuse otse toetusesaajatele. Neid rahalisi sissemakseid ei kajastata ühisettevõtte raamatupidamise aastaruandes.
Allikas: Euroopa Kontrollioka ühisettevõtte ja selle asutamismääruse andmete põhjal.
Enamik ühisettevõtte erasektorist pärit liikmete mitterahalisest toetusest vajab veel kinnitamist
3.6.15. Selleks et saada täielik ülevaade ühisettevõtte saavutustest, tuleb arvesse võtta ka ühisettevõtte liikmete poolt selle tegevusse panustamiseks võetud kohustuste täitmise praegust seisu. 2022. aasta lõpuks oli ühisettevõte täielikult kulukohustustega sidunud programmi „Horisont 2020“ raames sõlmitud toetuslepingutele eraldatud ELI maksimaalse toetuse summas 1,1697 miljardit eurot. Sellest umbes 139,2 miljonit eurot (11,9%) tuleb lähiaastatel välja maksta veel lõpetamata projektide ja lepingute eest.
3.6.16. 2022. aasta lõpuks oli ühisettevõtte hinnangul erasektorist pärit liikmete võimalik lõplik mitterahaline panus programmi „Horisont 2020“ tegevusse 1,579 miljardit eurot ehk 97,6% miinimumeesmärgist (1,6175 miljardit eurot). Ühisettevõte saab arvutada ja kinnitada erasektorist pärit liikmete mitterahalise osaluse alles pärist seda, kui nii ühisettevõte kui ka osalevad riigid on teinud köik maksed ning köik projekti lõpetamise sertifikaadid ja raamatupidamisaruande öigsust kinnitavad tööendid on saadud. Sellega seoses ja võttes arvesse, et 2022. aasta lõpuks oli lõpule viidud vaid piiratud arv programmi „Horisont 2020“ projekte, oli tööstusharu kinnitatud mitterahalise toetuse summa 406,5 miljonit eurot (ehk 25% eesmärgist).
3.6.17. Tuginedes ühisettevõtte ametiasutuste nõukogu rahastamisosutsustele 2014.–2020. aasta projektikonkursside kohta, olid meie hinnangul osalevad riigid 2022. aasta lõpus
allkirjastanud lepingulisid kohustusi summas 1,1062 miljardit eurot (ehk 95% eesmärgist). Sellest summast deklareerisid nad kokku 495,3 miljoni euro suuruse rahalise toetuse, mille nad maksid otse riiklikele toetusesaajatele programmi „Horisont 2020” projektidest, mida nad toetasid. Erinevused tulenevad sellest, et mõned osalevad riigid kinnitavad ja kajastavad oma kulusid ja annavad nende kohta ühisettevõttele ECSEL aru alles pärast nende toetatavate programmi „Horisont 2020” projektide lõppu.
**Programmi „Horisont 2020” 2022. aasta eelarvemaksete tegemine halvenes, kuna toetusesaajate kulud ja rakendamisprobleemid suurenesid**
**3.6.18.** Programmi „Horisont 2020” tegevuste jaoks ei saanud ühisettevõte uusi kulukohustuste assigneeringuid, kuna ta oli oma viimase projektikonkursi lõpule viinud 2020. aasta lõpuks. Tegevuskulude maksete assigneeringuute kasutusmäär langes 74%-ni (2021. aastal 85%), mis ühisettevõtte andmetel oli tingitud toetusesaajate probleemidest, mille põhjustas COVID-19. Paljude programmi „Horisont 2020” käimasolevate projektide puhul viibis tehniline tegevus kas kiibimaterjalide nappuse tõttu või seetõttu, et töötajatel ei olnud juurdepääsu arendus- ja katserajatistele. Seetõttu tuli neid projekte muuta või pikendada ning lõppmaksed lükati edasi 2023. aastasse.
**Programmi „Euroopa horisont” eelarve täitmine**
**3.6.19.** **Tabelis 3.6.3** on esitatud ülevaade ühisettevõtte liikmete sissemaksetega seotud eesmärkidest programmis „Euroopa horisont” võrreldes liikmete rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete suurusega, mis kiideti heaks ja kajastati raamatupidamises ning mille kohta anti aru 2022. aasta lõpus.
**Tabel 3.6.3. Liikmete sissemaksed programmile „Euroopa horisont” (miljonites eurodes)**
| Liikmed | Põhitegevus | Halduskulud | Kokku | Rahalised sissemaksed | Mitterahaline toetus (kinnitatud) | Mitterahaline toetus (kinnitatama prognoos) | Kokku |
|--------------------------|-------------|-------------|---------|-----------------------|----------------------------------|------------------------------------------|-------|
| EL (DG CNCT) | 1773,7 | 26,3 | 1800,0 | 171,7 | E/K | E/K | 171,7 |
| Erasektorist pärit liikmed | 2484,8 | 26,3 | 2511,1 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 |
| Osalevad riigid | 1773,7 | E/K | 1773,7 | 0,0 | E/K | E/K | 0,0 |
| Kokku | 6032,2 | 52,6 | 6084,8 | 171,7 | 0,0 | 0,0 | 171,7 |
(1) Osalevad riigid maksavad oma toetuse otse toetusesaajatele. Neid rahalist sissemaksed ei kajastata ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanedes.
(2) Sisaldab mitterahalist toetust põhitegevusele ja mitterahalist toetust lisategevusele.
**Allikas:** Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtte ja selle asutamismääruse andmete põhjal.
3.6.20. 2022. aasta lõpus eraldas komisjon 171,7 miljonit eurot rahalist toetust, millest 42,3 miljonit eurot (ehk 25%) kasutas ühisettevõtte programmi „Euroopa horisont“ raames sõlmitud esimeste toetuslepingute eelmakseteksi.
2022. aasta halduseelarve vähene täitmine
3.6.21. 2022. aasta lõpus oli ühisettevõtte haldusmaksete eelarve (jaotis 2) täitmise määr madal – 63%. Ühisettevõtte 2022. aasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande kohaselt oli see peamiselt tingitud rahaliste toetuste tsentraalsest haldamist toetavate IT-vahendite kasutuselevõtu edasilükkamisest ja teabevahetuse vähenemisest.
Tähelepanekud juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta
3.6.22. Programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ kulude järelauditite eest vastutab komisjoni DG RTD ühine audititalitus. Programmi „Horisont 2020“ kulude (tasaarvestused ja lõppmaksed) kohta teatas ühisettevõte, et esinduslik veamäär on 2,6% ja allesjäänud veamäär 0,8%55. Programmi „Euroopa horisont“ ei ole veel järelauditeeritud, sest esimesed vahemaksed tehakse eeldatavasti alles 2024. aastal.
3.6.23. Maksete kontrollimehhanismide hindamiseks auditeerisime programmi „Horisont 2020“ raames 2022. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit56. Me ei leidnud valimisse kaasatud ühisettevõtte toetusesaajate puhul vigu ega kontrollialaseid puudusi.
Eelmiste aastate tähelepanekute täitmise kontroll
3.6.24. Ülevaade meie eelmiste aastate tähelepanekute põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.
55 Ühisettevõtte KDT 2022. aasta konsolideeritud tegevusaruande peatükk 184.108.40.206.
56 Toetusesaajate juures kontrollitud toetustega seotud maksetehingute puhul on kvantifitseeritavate vigade aruandluskünnis 1% auditeeritud kuludest.
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| 1 | 2021 | Alates 2016. aasta jaanuarist peaksid ühisettevõtted tegema osa tööandja sissemaksetest ELi pensioniskeemi. Kuna komisjon ei ole neid kulusid ühisettevõtte eelarves ette näinud ega ametlikku maksetaolust esitanud, ei olnud ühisettevõtete KDT (ja selle eelkäijate) veel selliseid sissemakseid teinud. Kooskõlas personalieeskirjade ja komisjoni suunistega tuleks iga ühisettevõtte tööandja iga-aastane sissemakse arvutada protsendina ELi-välisest tulust, mis on seotud ühisettevõtte kogutuluga. Ühisettevõtete KDT puhul on see 50,1% (2021. aasta arvandmete põhjal). Ühtses alusaktis on samas täpsustatud, et halduskulud tuleks igal aastal jagada vördselt ELi ja teiste liikmete vahel. Nende vastuoluliste õigussätete olemasolu tõttu on oht, et õigusnorme tõlgendataks erinevalt ning sellel on erinev finantsmõju. | Ühisettevõtete KDT maksis 2022. aasta eest asjaomaste tööandjate sissemaksed ELi pensioniskeemi vastavalt komisjoni esitatud arvetele. Iga-aastase sissemakse arvutamine pöhines komisjoni suunistel. Seetõttu loetakse tähelepanek lõpetatuks. Täiendavad meetmed, mis on seotud vastuoluliste õigusnormidega, ei kuulu ühisettevõtte pädevusse. | Suletud |
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| 2 | 2021 | Komisjon ei hinnanud ühisettevõtte lisavahendite vajadust kavandatud rahaliste osamaksete tsentraliseeritud haldamise süsteemi rakendamiseks ega lisanud seda ühisettevõtte esialgsesse personaliressursside prognoosi, mis puudutas programmi „Euroopa horisont“ rakendamist. | Need meetmed ei kuulu ühisettevõtte pädevusse. | Suletud |
| 3 | 2021 | Komisjoni ettepanekuga ühtselt alusakti muutmise kohta\(^{58}\) muudetakse ühisettevõtete KDT tulevaseks kiipide ühisettevõtteks. Selle ettepaneku kohaselt rakendab ühisettevõtete uue 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames projekte ligikaudu 10,9 miljardi euro ulatuses ning peaks värbama veel 19 töötajat, et saavutada 2025. aastaks kavandatud 50 koosseisulist töötajat. Kuna ühisettevõttes oli 2021. aasta lõpus ainult 29 töötajat, võib ühisettevõttel tekkida personaliprobleeme nii seoses uute haldus- ja tegevusprotsessidega, mis tuleb alles kehtestada, ning uute värbamismenetluste haldamisega. | 2022. aasta lõpus vähenes ühisettevõtte täidetud koosseisuliste töötajate arv 2022. aasta ametikohade loetelus sisalduvast 30 ametikohast 25ni. | Avatud |
\(^{57}\) Artikkel 83a.
\(^{58}\) Ettepanek nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames, seoses kiipide ühisettevõttega, COM(2022) 47 final.
Ühisettevõtte vastus
3.6.12. Tulevastes aastaaruannetes kaalub ühisettevõtte KDT selle teabe täiendamist, eelkõige mis puudutab võrdlemist vastavate programmide õiguspäraste eesmärkidega. Sellega seoses teeb ta koostööd teiste ühisettevõtetega, et koostada raamatupidamise aastaaruanne ühtlustatud vorm. Lisaks esitatakse nõutud teave ka eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandes.
3.6.16. Ühisettevõtet KDT käsitleva nõukogu määruse artikli 16 lõike 3 punktis c on sätestatud erasektorist pärit liikmete mitterahaline osalus erasektorist pärit liikmete kantud kogukuludena, millest on maha arvatud ühisettevõtte KTD rahaline osalus ja osalevate riikide rahaline osalus. Kuna osalevad riigid ei avalda enne projektide lõpuleviimist tegelikke kulusi ega makseid, saavad erasektorist pärit liikmed esitada üksnes mitterahalise osalu hinnanguid.
3.6.18. Programmi „Horisont 2020” 2022. aasta eelarve täitmine halvenes, sest toetusesaajate kulud ja rakendamisprobleemid suurenesid COVID-19 pandeemia tõttu.
3.7. Bioressursipõhise Ringmajandusega Euroopa Ühisettevõte (CBE)
Sissejuhatus
3.7.1. Brüsselis asuv Bioressursipõhise Ringmajandusega Euroopa Ühisettevõte (CBE) (edaspidi „ühisettevõte“ või „ühisettevõte CBE“) asutati programmi „Euroopa horisont“ raames 2021. aasta novembris ajavahemikus kuni 31. detsember 2031\(^{59}\). Ühisettevõttega CBE asendati programmi „Horisont 2020“ raames 2014. aasta mais ajavahemikus kuni 31. detsember 2024 asutatud biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte ning ta on selle õigusjärglane\(^{60}\).
3.7.2. Ühisettevõte CBE on avaliku ja erasektori partnerlus, mis keskendub teadusuuringute ja innovatsioonile kestliku ja konkurentsivõimelise bioressursipõhise ringmajandusega tööstusharude jaoks. Ühisettevõtte asutajaliikmed on Euroopa Liit, keda esindab komisjon, ning tööstusharu esindavad liikmed, keda esindab biotoorainel põhinevate tööstusharude konsortsium.
3.7.3. Tabelis 3.7.1 esitatakse ühisettevõtte peamised arvandmed.
Tabel 3.7.1. Ühisettevõtte peamised arvandmed
| Arvandmed | 2022 | 2021 | Muutus |
|------------------------------------------------|--------|--------|--------|
| Kasutatav maksete eelarve (miljonites eurodes)\(^{(1)}\) | 80,3 | 174,8 | -54% |
| Kasutatav kulukohustuste eelarve (miljonites eurodes)\(^{(1)}\) | 264,2 | 5,3 | 4885% |
| Töötajate arv seisuga 31. detsember\(^{(2)}\) | 26 | 22 | 18% |
(1) Kasutatav eelarve sisaldab eelmiste aastate kasutamata assigneeringuid, mille ühisettevõte kandis uuesti jooksva aasta eelarvesse, sihtotstarbelisi tulusiid ja järgmise aastasse ümberjaotamisi.
(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja liikmesriigi lähetatud ekspertei.
Allikas: ühisettevõtte esitatud andmed.
3.7.4. Tabelis 3.7.1 esitatud muudatused ühisettevõtte eelarve suuruses sõltuvad suuresti mitmeaastaste teadus- ja innovatsiooniprogrammide rakendusetapist, mida
---
\(^{59}\) Nõukogu määrus (EL) 2021/2085, millega luakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames.
\(^{60}\) Nõukogu määrus (EL) nr 560/2014 ühisettevõtte BBI asutamise kohta.
Bioressursipõhise Ringmajandusega Euroopa Ühisettevõte (CBE)
ühisettevõte parajasti rakendab. 2022. aastal alustas ühisettevõte programmi „Euroopa horisont“ rakendamisega. Seetõttu sisaldab 2022. aasta eelarve 2021. ja 2022. aastaks kavandatud programmi „Euroopa horisont“ esimete projektikonkursside kulukohustuste eelarvet.
Kinnitavat avaldust toetav teave
3.7.5. Meie auditi käsitlusviisi, meie arvamuse aluseks olevaid põhimõtteid, ühisettevõtte CBE juhtkonna ja organisatsiooni järelevalve eest vastutavate isikute kohustusi ning audiitori kohustusi raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel on kirjeldatud punktis 3.1. Leheküljel 149 olev allkiri on arvamuse lahutamatu osa.
Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule – sõltumatu audiitori aruanne
Arvamus
3.7.6. Auditeerisime
a) ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest\(^{61}\) ja eelarve täitmise aruannetest\(^{62}\) 31. detsembril 2022. aastal lõppenud eelarveaasta kohta, ning
b) raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287 sätestatud nõuetele.
Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärus
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusvääruse kohta
3.7.7. Meie hinnangul annab ühisettevõtte CBE raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulisates aspektides õiglase
---
\(^{61}\) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muid selgitavaid lisasid.
\(^{62}\) Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.
pildi ühisettevõtte finantsseisundist 31. detsembri 2022. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.
**Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehtingute seaduslikkus ja korrekteksus**
**Tulud**
*Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrekteksuse kohta*
3.7.8. Meie hinnangul on ühisettevõtte CBE 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrekteksed.
**Maksed**
*Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrekteksuse kohta*
3.7.9. Meie hinnangul on ühisettevõtte CBE 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrekteksed.
3.7.10. Järgnevad tähelepanekud ei sea meie arvamust kahtluse alla.
**Tähelepanekud eelarve haldamise kohta**
**Ebapiisav teave liikmete sissemaksete kohta programmi tasandil**
3.7.11. Ühisettevõtte 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes on liikmekategooriate (EL, erasektorist pärit liikmed) lõikes kirjendatud sissemaksete summad üksteisest märkimisväärisel erinevad. Selle põhjuseks on asjaolu, et ELi rahaline toetus kinnitatakse ja kajastatakse, kui see on ühisettevõttele makstud projekti rakendamise alguses, kuid liikmete mitterahalist sissemakset kajastatakse alles pärast projekti rakendamiseks tehtud ja deklareeritud kulude kinnitamist. Ühelt poolt ELi rahalise toetuse kajastatud summa ning teiselt poolt teiste liikmete mitterahaliste ja rahaliste sissemaksete vahelist erinevust ei käsitletud ühisettevõtete 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes optimaalselt, kuna ei
Bioressursipõhise Ringmajandusega Euroopa Ühisettevõte (CBE)
esitatud teavet ühisettevõtte liikmete juriidiliste kohustuste kohta aasta lõpu seisuga (allkirjastatud toetuslepingud ja lepingud).
3.7.12. Esitame järgmistes punktides ülevaadet sisaldava tabeli liikmete sissemaksete kohta programmide kaupa 2022. aastal.
Programmi „Horisont 2020“ eelarve täitmine
3.7.13. Tabelis 3.7.2 on esitatud ülevaade ühisettevõtte liikmete sissemaksete eesmärkidest programmis „Horisont 2020“ võrreldes liikmete rahaliste mitterahaliste sissemaksete suurusega, mis kiideti heaks ja kajastati raamatupidamises ning mille kohta anti aru 2022. aasta lõpus.
Tabel 3.7.2. Liikmete sissemaksed programmile „Horisont 2020“ (miljonites eurodes)
| Liikmed | Põhitegevus (1) | Halduskulud | Lisategevus (2) | Kokku | Rahalised sissemaksed | Mitterahaline toetus (kinnitatud) | Mitterahaline toetus (kinnitamata prognoos) | Mitterahaline toetus lisategevusele | Kokku |
|------------------|-----------------|-------------|-----------------|---------|-----------------------|-----------------------------------|------------------------------------------|----------------------------------------|-------|
| EL (DG RTD) | 815,8 | 19,2 | E/K | 835,0 | 770,3 | E/K | E/K | E/K | 770,3 |
| Erasektorist pärit liikmed | 475,3 | 19,2 | 2235,45 | 2729,95 | 22,5 | 65,9 | 67,6 | 1797,9 | 1953,9 |
| Kokku | 1291,1 | 38,4 | 2235,45 | 3564,95 | 792,8 | 65,9 | 67,6 | 1797,9 | 2724,2|
(1) EU ja erasektori liikmete rahalise toetuse eesmärgid, mida on vähendatud 140 miljoni euro võrra. Erasektori liikmete mitterahaline toetuse eesmärgid, mis on kindlaks määratud ühisettevõtte ig-aastases töölaevas.
(2) Kontrollikoja audit ei hõlma lisategevust. Nende minimumeesmärki (1,755 miljardit eurot) suurendati 2,235,5 miljardi euroni erasektorist pärit liikmete jaoks, et täita vähemalt 2,730 miljardi euro suurune minimaalne sissemakseehustus.
Allikas: Euroopa Kontrollikoja ühisettevõtte ja selle asutamismääruse andmete põhjal.
3.7.14. Erasektorist pärit liikmete kinnitatud mitterahaline toetus põhitegevuseks oli endiselts väike (65,9 miljonit eurot), sest ühisettevõtte kinnitab need sissemaksed alles programmi „Horisont 2020“ projektide lõppmaksete tegemisel ja raamatupidamisaruande kinnitamisel.
Erasektorist pärit liikmed ei saavuta programmi rakendamise lõpuks põhitegevusele seatud sissemaksete eesmärki
3.7.15. Selleks et saada täielik ülevaade ühisettevõtte saavutustest programmi „Horisont 2020” rakendamise puhul, tuleb arvesse võtta ka ühisettevõtte liikmete poole selle tegevusse panustamiseks võetud kohustuste täitmise praegust seisu. 2022. aasta lõpuks oli ühisettevõte täielikult kulukohustustega sidunud programmi „Horisont 2020” raames sõlmitud toetus lepingutele eraldatud ELi maksimaalse toetuse summas 815,8 miljonit eurot. Sellest kulukohustustega seotud summast umbes 94 miljonit eurot (11,5%) tuleb lähiastatel välja maksta veel lõpetamata projektide ja lepingute eest.
3.7.16. Samas olid erasektorist pärit liikmed võtnud endale 2022. aasta lõpus juriidilise kohustuse anda ühisettevõtte põhitegevusele mitterahalist toetust summas 258,4 miljonit eurot, mis moodustab 54% ühisettevõtte vastuvöetud iga-aastastes tööprogrammides seatud soovituslikust eesmärgist (475,3 miljonit eurot). Sellest kulukohustustega kaetud summast olid nad 2022. aasta lõpus maksnud 154,7 miljonit eurot (ehk 32,5% eesmärgist). 2022. aastal pidi ühisettevõte programmi „Horisont 2020“ juhtprojekti ettenägematu lõpetamise ja mitme muu projekti peatamise tõttu tühistama ligikaudu 8,2 miljoni euro väärtuses allkirjastatud projekte. Kuna kõik programmi „Horisont 2020“ projektikonkurssid lõpetati 2020. aasta lõpus, ei saavuta ühisettevõte programmiperioodi lõpuks erasektorist pärit liikmete poole ühisettevõtte põhitegevusse tehtavate sissemaksete eesmärki. Ehkki ühisettevõtte enda hinnangul on ta programmi „Horisont 2020“ projektikonkursside tegevuseesmärgid saavutanud, ohustab selline erasektorist pärit liikmete toetuse märkimisväärsne vähendamine ühisettevõtte programmi „Horisont 2020“ üldist täitmist.
3.7.17. Selleks et tagada ühisettevõtte asutamismääruses erasektorist pärit liikmete üldise 2,730 miljardi euro suuruse toetuse eesmärgi saavutamine programmiperioodi lõpuks, suurendas ühisettevõte oma eesmärgi suurendada erasektorist pärit liikmete poolt lisategevustele tehtavaid mitterahalisi sissemakseid 2,2355 miljardi euroni. 2022. aasta lõpus teatasid erasektorist pärit liikmed, et lisategevustesse tehtud mitterahalise toetuse kogusumma on 1,7979 miljardit eurot ehk 73,8% uuest eesmärgist, kuid 658 miljoni euro ehk 37% puhul teatatud summast ei olnud sertifitseerimisprotsess lõpule viidud. Selleks et vähendada ühisettevõtte riski, et programmi lõpuks ei saavutata uut eesmärki anda mitterahalist toetust lisategevustele, tegi biotoorainel põhinevate tööstusharude konsortsium 2022. aasta novembris ühisettevõtte juhatusele ettepaneku kiita heaks erasektorist pärit liikmete täiendavad investeeringud lisategevustele summas 416 miljonit eurot 2023. aastal.
Programmi „Horisont 2020“ 2022. aasta eelarvemaksete tegemine halvenes, kuna toetusesaajate kulud ja rakendamisprobleemid suurenedes
3.7.18. Programmi „Horisont 2020“ tegevuste jaoks ei saanud ühisettevõte uusi kulukohustuste assigneeringuuid, kuna ta oli oma viimase projektikonkursi lõpule viinud 2020. aasta lõpuks. Tegevuskulude maksete assigneeringuute kasutusmäär langes 65%-ni (2021. aastal 85%), mis ühisettevõtte andmetel oli tingitud toetusesaajate kulude suurenemisest ja tarneprobleemidest, mis tulenesid COVID-19 krüisist ja Ukraina sõjast. Seetõttu tuli enamiku programmi „Horisont 2020“ projektide kestust pikendada ja lõppmaksed edasi lükata 2023. aastasse.
Programmi „Euroopa horisont“ eelarve täitmine
3.7.19. Tabelis 3.7.3 on esitatud ülevaade ühisettevõtte liikmete sissemaksetega seotud eesmärkidest programmis „Euroopa horisont“ vörreldest liikmete rahaliste ja mitterahaliste
Bioressursipõhise Ringmajandusega Euroopa Ühisettevõte (CBE)
sissemaksete suurusega, mis kiideti heaks ja kajastati raamatupidamises ning mille kohta anti aru 2022. aasta lõpus.
**Tabel 3.7.3. Liikmete sissemaksed programmile „Euroopa horisont“**
(miljonites eurodes)
| Liikmed | Põhitegevus | Halduskulud | Kokku | Rahalised sissemaksed | Mitterahaline toetus (1) (kinnitatud) | Mitterahaline toetus (kinnitatama proognoos) | Kokku |
|------------------|------------|-------------|---------|-----------------------|--------------------------------------|------------------------------------------|-------|
| EL (DG RTD) | 976,5 | 23,5 | 1000,0 | 0,8 | E/K | E/K | 0,8 |
| Erasektorist pärit liikmed | 976,5 | 23,5 | 1000,0 | 0,8 | 0,0 | 0,0 | 0,8 |
| Kokku | 1953,0 | 47,0 | 2000,0 | 1,7 | 0,0 | 0,0 | 1,7 |
(1) Sisaldab mitterahalist toetust põhitegevusele ja mitterahalist toetust lisategevusele.
*Allikas:* Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtte ja selle asutamismääruse andmete põhjal.
**3.7.20.** 2022. aastal täitis ühisettevõte programmi „Euroopa horisont“ raames aasta alguses käivitatud esimene olulise projektikonkursi (120 miljonit eurot) raames ainult 47% oma kulukohustuste eelarvest.
**3.7.21.** 2022. aastal tegid komisjon ja erasektorist pärit liikmed ühisettevõtte halduskulude katmiseks rahalisi sissemakseid ainult 0,8 miljoni euro ulatuses. Ühisettevõte ei taotlenud rahalist toetust programmi „Euroopa horisont“ tegevuste jaoks, kuna ta peaks programmi „Euroopa horisont“ raames 2022. aastal algatatud esimene projektikonkursi lõpetama alles 2023. aasta esimesel poolel.
**2022. aasta halduseelarve vähene täitmine**
**3.7.22.** 2022. aasta lõpus oli ühisettevõtte palgamaksete eelarve (jaotis 1) täitmise määr madal – 55%. Ühisettevõtte sõnul oli see tingitud 2022. aastal tööle võetud töötajatega sõlmiti töölepingud hilinemisega.
**Tähelepanekud juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta**
**3.7.23.** Programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ kulude järelauditite eest vastutab komisjoni DG RTD ühine auditilitalus. Programmi „Horisont 2020“ kulude (tasaarvestused ja lõppmaksed) kohta teatas ühisettevõte, et esinduslik veamäär on 1,9% ja
Bioressursipõhise Ringmajandusega Euroopa Ühisettevõte (CBE)
allesjäänud veamäär 1,2%.\textsuperscript{63} Programmi „Euroopa horisont“ ei ole veel järelauditeeritud, sest esimesed vahemaksed tehakse eeldatavasti alles 2024. aastal.
\textbf{3.7.24.} Maksete kontrollimehhanismide hindamiseks auditeerisime programmi „Horisont 2020” raames 2022. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit.\textsuperscript{64} Ühel juhul leidsime ja kvantitfitseerisime tõsise vea, mis tulenes enamdeklareeritud personalikuludest, sest toetusesaaja muutis eelarveaasta jooksul tunnitasu arvutamise meetodit ning lisas deklareeritud kulude hulka rahastamiskõlbmatud pensionikulud ja lisatasud.
\textbf{Eelmiste aastate tähelepanekute täitmise kontroll}
\textbf{3.7.25.} Ülevaade meie eelmiste aastate tähelepanekute põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud \textit{lisas}.
\textsuperscript{63} Ühisettevõtte CBE 2022. aasta konsolideeritud tegevusaruande peatükk 4.1.2.
\textsuperscript{64} Toetusesaajate juures kontrollitud toetustega seotud maksetehingute puhul on kvantitfitseeritavate vigade aruandluskünnis 1\% auditeeritud kuludest.
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| 1 | 2020, 2021 | Ühisettevõtte asutamismääruse kohaselt peaksid tööstusharu esindavad liikmed ühisettevõtte tegevuskulude katmiseks tegema rahalisi sissemakseid vähemalt 182,5 miljoni euro ulatuses. Tööstusharu esindavate liikmete rahaline toetus ühisettevõtte põhitegevusele jäi siiski väheseks (3,3 miljonit eurot). Sellest tulenevalt vähendas komisjon ühisettevõttele tehtavate rahaliste sissemaksete eesmärki 140 miljoni euro võrra. Erasektorist pärit liikmed võtnud endale 2021 lõpus juriidilise kohustuse anda ühisettevõtte põhitegevusele mitterahalist toetust summas 266,5 miljonit eurot, mis moodustab 56% ühisettevõtte vastuvõetud iga-aastastes tööprogrammides seatud soovituslikust eesmärgist (475,3 miljonit eurot). Kuna kõik programmi „Horisont 2020“ projektikonkurssid on 2020. aasta lõpuks lõpetatud, ei saavuta ühisettevõte oma erasektorist pärit liikmete soovituslikku eesmärki programmiperioodi lõpuks. | 2022. aasta lõpus valitsenud olukorra kohta vt punkti 3.7.16. Ühisettevõtte CBE hoidis erasektorist pärit liikmete rahalise toetuse ühisettevõtte tegevuskuludele madalal tasemel (3,3 miljonit eurot). | Avatud |
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|--------------------------------------|---------------------------------------------------------------|---------------------------------------------|
| 2 | 2021 | 2021. aasta lõpus teatasid tööstusharu esindavad liikmed, et lisategevusse tehti mitterahalisi sissemakseid kokku 1,6465 miljardi euro ulatuses, mis on 74% eesmärgist (2,2254 miljardit euro). COVID-19 pandeemia tõttu ei olnud sertifitseerimisprotsess lõpetatud teatatud summast 715,6 miljoni euro ehk 43% puhul. Erasektorist pärit liikmete pühendumus võib vähendada ühisettevõtte riski, et programmi „Horisont 2020” lõpuks ei saavutata lisategevusele eraldatava mitterahalise toetuse eesmärki. | 2022. aasta lõpus valitsenud olukorra kohta vt punkt 3.7.17. Programmi lõpuks eesmärgi saavutamise tagamiseks kiitis ühisettevõtte juhatus 2022. aasta veebruaris heaks veel 658 miljonit eurot tööstusharu esindavate liikmete investeeringuid tegevustesse, mis on tihealt seotud ühisettevõtte strateegiliste eesmärkidega. | Avatud |
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|--------------------------------------|---------------------------------------------------------------|---------------------------------------------|
| 3 | 2021 | Alates 2016. aasta jaanuarist peaksid ühisettevõtted tegema osa tööandja sissemaksetest ELi pensioniskeemi. Kuna komisjon ei ole neid kulusid ühisettevõtte eelarves ette näinud ega ametlikku maksetaoatlust esitanud, ei olnud ühisettevõtte CBE (ja selle eelkäija) veel selliseid sissemakseid teinud. Kooskõlas personalieeskirjade ja komisjoni suunistega tuleks iga ühisettevõtte tööandja iga-aastane sissemakse arvutada protsendina ELi-välisest tulust, mis on seotud ühisettevõtte kogutuluga. Ühisettevõtte CBE puhul on see protsent 2,3% (2021. aasta arvandmete põhjal). Ühtses alusaktis on samas täpsustatud, et haldukulud tuleks igal aastal jagada võrdselt ELi ja teiste liikmete vahel. Nende vastuoluliste õigussätete olemasolu tõttu on oht, et õigusnorme tõlgendatakse erinevalt ning sellel on erinev finantsmõju. | Ühisettevõte CBE maksis 2022. aasta eest asjaomaste tööandjate sissemaksed ELi pensioniskeemi vastavalt komisjoni esitatud arvetele. Iga-aastase sissemakse arvutamine põhines komisjoni suunistel. Seetõttu loetakse tähelepanek lõpetatuks. Täiendavad meetmed, mis on seotud vastuoluliste õigusnormidega, ei kuulu ühisettevõtte pädevusse. | Suletud |
---
65 Artikkel 83a.
Ühissettevõtte vastus
3.7.11. CBE võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks ja käsitleb seda küsimust järgmise aasta raamatupidamise aastaaruandes.
3.7.14. CBE võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks ja käsitleb seda küsimust järgmise aasta raamatupidamise aastaaruandes.
3.7.16. Ühissettevõte CBE tunnistab, et erasektorist pärit liikmete mitterahaline toetus tema põhitegevusele on väike. Seda olukorda võib osaliselt seletada ühissettevõtte projektikonkursside avatusega, millest tulenevalt ka osalejad, kes ei ole biotoorainel põhinevate tööstusharude konsortsiumi liikmed, võivad taotleda BPT toetusi, ilma et nad oleksid kohustatud pakkuma ühissettevõtte algatusele mitterahalist toetust. Biotoorainel põhinevate tööstusharude konsortsiumi liikmetest edukate taotlejate arv vähenes viimases kolmes projektikonkursis miinimumini, mis tõi kaasa mitterahalise toetuse märkimisväärse vähememise.
3.8. Euroopa raudtee ühisettevõte (EU-Rail)
Sissejuhatus
3.8.1. Brüsselis asuv Euroopa raudtee ühisettevõte (EU-Rail) (edaspidi „ühisettevõte“ või „ühisettevõte EU-Rail“) asutati 2021. aasta novembris teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames ajavahemikus, mis lõppeb 31. detsembril 2031. Ühisettevõttega EU-Rail asendati ühisettevõte Shift2Rail (S2R), mis loodi 2014. aasta juunis programmi „Horisont 2020“ raames ajavahemikus kuni 31. detsembrini 2024, ning ta on selle õigusjärglane.
3.8.2. Ühisettevõte EU-Rail on avaliku ja erasektori partnerlus teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas raudteesektoris. Ühisettevõtte asutajaliikmed on Euroopa Liit, keda esindab komisjon, ja tööstusharu (raudteesektorit) esindavad liikmed (peamised sidusrühmad, sh raudteeseadmete tootjad, raudtee-ettevõtjad, taristuettevõtjad ja teaduskeskused).
3.8.3. Tabelis 3.8.1 esitatakse ühisettevõtte peamised arvandmed.
Tabel 3.8.1. Ühisettevõtte peamised arvandmed
| Arvandmed | 2022 | 2021 | Muutus |
|------------------------------------------------|--------|--------|--------|
| Kasutatav maksete eelarve (miljonites eurodes) | 180,8 | 68,4 | 164% |
| Kasutatav kulukohustuste eelarve (miljonites eurodes) | 171,4 | 13,6 | 1160% |
| Töötajate arv seisuga 31. detsembri | 28 | 19 | 47% |
(1) Kasutatav eelarve sisaldab eelmiste aastate kasutamata assigneeringuid, mille ühisettevõte kandis uuesti jooksva aasta eelarvesse, sihtotstarbelisi tulusi ja järgmise aastase ümberjaotamisi.
(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistuid, lepingulisü töötajaid ja liikmesriigi lähetatud eksperte.
Allikas: ühisettevõtte esitatud andmed.
3.8.4. Tabelis 3.8.1 esitatud muudatused ühisettevõtte eelarve suuruses sõltuvad suuresti mitmeaastaste teadus- ja innovatsiooniprogrammide rakendusetapist. 2022. aastal alustas ühisettevõtte programmi „Euroopa horisont” rakendamisega. Seetõttu sisaldab 2022.
---
66 Nõukogu määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont” raames.
67 Nõukogu määrus (EL) nr 642/2014 ühisettevõtte Shift2Rail asutamise kohta.
aasta eelarve programmi „Euroopa horisont” raames 2022. aastaks kavandatud esimeste projektikonkursside kulukohustuste eelarvet ja vastavate eelmaksete eelarvet.
**Kinnitavat avaldust toetav teave**
3.8.5. Meie auditi käsitlusviisi, meie arvamuse aluseks olevaid põhimõtteid, ühisettevõtte EU-Rail juhtkonna ja organisatsiooni järelevalve eest vastutavate isikute kohustusi ning auditi tori kohustusi raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel on kirjeldatud punktis 3.1. Leheküljel 149 olev allkiri on arvamuse lahutamatu osa.
**Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule – sõltumatu audiitori aruanne**
**Arvamus**
3.8.6. Auditeerisime
a) ühisettevõtte EU-Rail raamatupidamise aastaaruunnet, mis koosneb finantsaruannetest 68 ja eelarve täitmise aruannetest 69 31. detsembril 2022. aastal lõppenud eelarveaasta kohta, ning
b) raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287 sätestatud nõuetele.
**Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärus**
**Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusvääruse kohta**
3.8.7. Meie hinnangul annab ühisettevõtte EU-Rail raamatupidamise aastaaruune 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides öiglase pildi ühisettevõtte finantsseisundist 31. detsembri 2022. aasta seisuga,
---
68 Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muid selgitavaid lisasid.
69 Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.
finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.
**Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus**
**Tulud**
*Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta*
3.8.8. Meie hinnangul on ühisettevõtte EU-Rail 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.
**Maksed**
*Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta*
3.8.9. Meie hinnangul on ühisettevõtte EU-Rail 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.
3.8.10. Järgnevad tähelepanekud ei sea meie arvamust kahtluse alla.
**Tähelepanekud eelarve haldamise kohta**
**Ebapiisav teave liikmete sissemaksete kohta programmi tasandil**
3.8.11. Ühisettevõtte 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes on liikmekategooriate (EL, erasektorist pärit liikmed) lõikes kirjendatud sissemaksete summad üksteisest märkimisväärselt erinevad. Selle põhjuseks on asjaolu, et ELi rahaline toetus kinnitatakse ja kajastatakse, kui see on ühisettevõtetele makstud projekti rakendamise alguses, kuid liikmete mitterahalist sissemakset kajastatakse alles pärast projekti rakendamiseks tehtud ja deklareeritud kulude kinnitamist. Ühelt poolt ELi rahalise toetuse kajastatud summa ning teiselt poolt teiste liikmete mitterahaliste ja rahaliste sissemaksete vahelist erinevust ei käsitletud ühisettevõtete 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes optimaalselt, kuna ei
3.8.12. Esitame järgmistes punktides ülevaadet sisaldava tabeli liikmete sissemaksete kohta programmide kaupa 2022. aastal.
Programmi „Horisont 2020“ eelarve täitmine
3.8.13. Tabelis 3.8.2 on esitatud ülevaade ühisettevõtte liikmete sissemaksete eesmärkidest programmis „Horisont 2020“ võrreldes liikmete rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete suurusega, mis kiideti heaks ja kajastati raamatupidamises ning mille kohta anti aru 2022. aasta lõpus.
Tabel 3.8.2. Liikmete sissemaksed programmile „Horisont 2020“ (miljonites eurodes)
| Liikmed | Põhitegevus | Halduskulud | Lisatagevus (1) | Kokku | Rahalised sissemaksed | Mitterahaline toetus (kinnitatud) | Mitterahaline toetus (deklariertud, kuid kinnitatama) | Mitterahaline toetus lisatagevusele | Kokku |
|------------------|------------|-------------|-----------------|---------|-----------------------|-----------------------------------|--------------------------------------------------------|-------------------------------------|-------|
| EL (DG MOVE) | 384,5 | 13,5 | 0,0 | 398,0 | 383,8 | E/K | E/K | E/K | 383,8 |
| Erasektorist pärit liikmed | 336,5 | 13,5 | 120,0 | 470,0 | 11,7 | 253,2 | 67,5 | 244,0 | 576,4 |
| Kokku | 721,0 | 27,0 | 120,0 | 868,0 | 395,5 | 253,2 | 67,5 | 244,0 | 960,2 |
(1) Kontrollikoja audit ei hõlma lisatagevust.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtte ja selle asutamismääruse andmete põhjal.
Liikmete juriidilised kohustused vastavad nende sissemaksetega seotud eesmärkidele
3.8.14. Selleks et saada täielik ülevaade ühisettevõtte saavutustest programmi „Horisont 2020“ rakendamisel, tuleb arvesse võtta ka ühisettevõtte liikmete võetud kohustuste (allkirjastatud toetuslepingute ja lepingute) täitmise praegust seisu. 2022. aasta lõpuks oli ühisettevõte täielikult kulukohustustega sidunud programmi „Horisont 2020“ raames sõlmitud toetuslepingutele ja lepingutele eraldatud ELi maksimaalse toetuse summas 384,5 miljonit eurot. Sellest umbes 68,2 miljonit eurot (18%) tuleb lähiäästatel välja maksta veel lõpetamata projektide ja lepingute eest. Samal ajal olid erasektorist pärit liikmed juriidiliselt kohustunud andma ühisettevõtte põhitegevusse mitterahalist toetust summas 320,7 miljonit eurot ja mitterahalist toetust täiendavaks tegevuseks 244 miljoni euro ulatuses ehk 123,7% miinimumeesmärgist 456,5 miljardit eurot. Nende kulukohustustega kaetud summade kohta anti aru 2022. aasta lõpus.
Programmi „Horisont 2020“ 2022. aasta eelarvemaksete tegemine halvenes, kuna toetusesaajate kulud ja rakendamisprobleemid suurenesid
3.8.15. Programmi „Horisont 2020“ tegevuste jaoks ei saanud ühisettevõtte uusi tegevuskulude kulukohustuste assigneeringuid ühisettevõtte oli lõpetanud oma viimase projektikonkursi 2020. aasta lõpuks. Ühisettevõtte tegevuskulude assigneeringuute eelarve täitmise määr, sealhulgas kasutamata ja ümberjaotatud tegevusassigneeringuud, langes 47%-ni (2021. aastal 61%). Ühisettevõtte andmetel oli see tingitud toetusesaajate kulude suurenemisest ja tarneprobleemidest, mis tulenesid COVID-19 kriisist ja Ukraina sõjast. Seetõttu tuli enamiku programmi „Horisont 2020“ projektiide kestust pikendada ja lõppmaksed edasi lükata 2023. aastasse.
Programmi „Euroopa horisont“ elluviimine
3.8.16. Tabelis 3.8.3 on esitatud ülevaade ühisettevõtte liikmete sissemaksetega seotud eesmärkidest programmis „Euroopa horisont“ võrreldes liikmete rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete suurusega, mis kiideti heaks ja kajastati raamatupidamises ning mille kohta anti aru 2022. aasta lõpus.
Tabel 3.8.3. Liikmete sissemaksed programmile „Euroopa horisont“ (miljonites eurodes)
| Liikmed | Liikmete toetus (vastavalt asutamismäärusele) | Liikmete toetus (seisuga 31.12.2022) |
|------------------|---------------------------------------------|-------------------------------------|
| | Põhitegevus | Halduskulud | Kokku | Rahalised sissemaksed | Mitterahaline toetus (kinnitatud) | Mitterahaline toetus (deklareeritud, kuid kinnitamata) | Kokku |
| EL (DG RTD) | 576,0 | 24,0 | 600,0 | 108,9 | E/K | E/K | 108,9 |
| Erasektorist pärit liikmed | 576,0 | 24,0 | 600,0 | 3,5 | 0,0 | 4,5 | 8,0 |
| Kokku | 1152,0 | 48,0 | 1200,0| 112,4 | 0,0 | 4,5 | 116,9 |
(1) Sisaldab mitterahalist toetust põhitegevusele ja mitterahalist toetust lisategevusele.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtte ja selle asutamismääruse andmete põhjal.
3.8.17. 2022. aastal tegi komisjon rahalisi sissemakseid 108,9 miljoni euro ulatuses. Ühisettevõte oli edukalt lõpetanud programmi „Euroopa horisont“ kaks esimest
projektikonkurssi ja kasutanud peaega täielikult ära tegevustoetuse osa (107,5 miljonit eurot) programmi raames sõlmitud esimeste toetuslepingute eelrahastamiseks.
**Tähelepanekud juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta**
3.8.18. Programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ kulude järelauditite eest vastutab komisjoni DG RTD ühine audititalitus. Programmi „Horisont 2020“ kulude (tasaarvestused ja lõppmaksed) kohta teatas ühisettevõtte, et esinduslik veamäär on 2,2% ja allesjäänud veamäär 1,3%⁷⁰. Programmi „Euroopa horisont“ ei ole veel järelauditeeritud, sest esimesed vahemaksed tehakse eeldatavasti alles 2024. aastal.
3.8.19. Maksete kontrollimehhhanismide hindamiseks auditeerisime programmi „Horisont 2020“ raames 2022. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit⁷¹. Ühel juhul leidsime ja kvantifitseerisime tõsise vea, mis tulenes enamdeklareeritud personalikuludest, sest toetusesaaja esitas eelarvestatud personalikulude põhineva kuludeklaratsiooni. Ühel juhul leidsime ja kvantifitseerisime tõsise vea, mis tulenes enamdeklareeritud personalikuludest, sest toetusesaaja võttis kuluüksuse ühikukulude määrade arvutamisel arvesse kaudseid kulusid. Need kulud kaetakse aga kaudsetele kuludele kehtestatud 25% suurusest ühtsest määrast.
**Eelmiste aastate tähelepanekute täitmise kontroll**
3.8.20. Ülevaade meie eelmiste aastate tähelepanekute põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.
---
⁷⁰ Ühisettevõtte EU-Rail 2022. aasta konsolideeritud tegevusaruande, peatükk 4.1.1.
⁷¹ Toetusesaajate juures kontrollitud toetustega seotud maksetehingute puhul on kvantifitseeritavate vigade aruandluskünnis 1% auditeeritud kuludest.
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Vöetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| 1 | 2021 | Alates 2016. aasta jaanuarist peaksid ühisettevõtted tegema osa tööandja sissemaksetest ELi pensioniskeemi. Kuna komisjon ei ole neid kulusid ühisettevõtte eelarves ette näinud ega ametlikku maksetaolust esitanud, ei olnud ühisettevõtete EU-Rail (ja selle eelkäija) veel selliseid sissemakseid teinud. Kooskõlas personalieeskirjade ja komisjoni suunistega tuleks iga ühisettevõtte tööandja iga-aastane sissemakse arvutada protsendina ELi-välisest tulust, mis on seotud ühisettevõtte kogutuluga. Ühisettevõtte EU-Rail puhul on see 3,8% (2021. aasta arvandmete põhjal). Ühtses alusaktis on samas täpsustatud, et halduskulud tuleks igal aastal jagada võrdsest ELi ja teiste liikmete vahel. Nende vastuoluliste õigussäädete olemasolu tõttu on oht, et õigusnorme tõlgendatakse erinevalt ning sellel on erinev finantsmõju. | Ühisettevõtete EU-Rail maksis 2022. aasta eest asjaomaste tööandjate sissemaksed ELi pensioniskeemi vastavalt komisjoni esitatud arvetele. Iga-aastase sissemakse arvutamine põhines komisjoni suunistel. Seetõttu loetakse tähelepanek lõpetatuks. Täiendavad meetmed, mis on seotud vastuoluliste õigusnormidega, ei kuulu ühisettevõtte pädevusse. | Suletud |
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|--------------------------------------|---------------------------------------------------------------|---------------------------------------------|
| 2 | 2021 | Ühisettevõtte 2021. aasta tegevuskulude eelarve täitmise määr, sealhulgas kasutamata ja ümberjaotatud tegevusassigneerimused, langes 61%-ni (2020. aastal 76%). Sellise olukorra põhjustas peamiselt toetusesaajate tehniliste aruanete halb kvaliteet ja vajadus täiendavate töendite järelle, mis kinnitavad projekti tulemuste saavutamist, ning asjaolu, et ühe toetusesaaja viivitus mõjutab kogu kindlasummalise makse tegemist. | 2022. aasta lõpus valitsenud olukorra kohta vt punkt 3.8.15. 2022. aastal töötas ühisettevõte välja tegevuskava toetusesaajate finantsaruandluse parandamiseks. | Avatud |
---
72 Artikkel 83a.
Ühissettevõtte vastus
3.8.11. Ühissettevõtte võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks ja käsitleb küsimust järgmise aasta raamatupidamise aastaaruandes.
3.8.15. Nagu märgiti eelmise aasta aastaaruandes, pikendati projektide kestust COVID-19 pandeemia möju tõttu. Mõnel juhul pidid toetusesaajad ebapiisavad tehnilised aruanded/tulemused uuesti läbi vaatama või esitama täiendavaid töendeid projekti tulemuste kohta. Seetõttu tuli ühissettevõtte mõned programmi „Horisont 2020“ tegevuskava vahe- ja lõppmaksed edasi lükata, kuid eesmärk on endiselt viia programm lõpule 2024. aasta lõpuks. Et võimalikult palju leevedanda 2021. aasta tehniliste tegevuste viivitusi, mis kinnitati 2022. aastal, rakendas ühissettevõte koos erasektori liikmetega tegevuskava 36,6 miljoni euro rakendamiseks maksetena. Ühissettevõtte juhatus kinnitas praegu rakendatava tegevuskava 2023. aasta aprillis ja vaatas selle läbi 2023. aasta juunis. Selle edukus sõltub ka projektide suutlikkusest toota oodatud kvaliteediga tulemusi.
3.9. Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (EuroHPC)
Sissejuhatus
3.9.1. Luxembourgis asuv Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (EuroHPC) (edaspidi „ühisettevõte“ või „ühisettevõte EuroHPC“) asutati 2018. aasta oktoobris ajavahemikus kuni 31. detsembrini 2026\(^{73}\). Nõukogu võttis 2021. aasta juulis vastu uue asutamismääruse, millega pikendati ühisettevõtte tegutsemisaega 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmi raames ajavahemikus kuni 31. detsember 2033\(^{74}\).
3.9.2. Ühisettevõte EuroHPC on avaliku ja erasektori partnerlus, mis võimaldab koondada Euroopa Liidu, osalevate riikide ja erasektorist pärit liikmete vahendeid kõrgjõudlusega andmetöötluse arendamiseks ja kasutuselevõtmiseks Euroopas. Ühisettevõtte liikmed on EL, keda esindab komisjon, osalevad riigid ja kolm erasektorist pärit liiget, keda esindavad Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiaplatvorm, suurandmete väärtsuse ühendus ja Euroopa kvanttööstuse konsortsium.
3.9.3. Tabelis 3.9.1 esitatakse ühisettevõtte peamised arvandmed.
Tabel 3.9.1. Ühisettevõtte peamised arvandmed
| Arvandmed | 2022 | 2021 | Muutus |
|------------------------------------------------|--------|--------|--------|
| Kasutatav maksete eelarve (miljonites eurodes)\(^{(1)}\) | 629,9 | 348,2 | 81% |
| Kasutatav kulukohustuste eelarve (miljonites eurodes)\(^{(1)}\) | 1374,5 | 753,4 | 82% |
| Töötajate arv seisuga 31. detsember\(^{(2)}\) | 23 | 15 | 53% |
(1) Kasutatav eelarve sisaldab eelmiste aastate kasutamata assigneeringuid, mille ühisettevõte kandis uuesti jooksva aasta eelarvesse, sihtotstarbelisi tulusid ja järgmise aastasse ümberjaotamisi.
(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja liikmesriigi lähetatud ekspertee.
Allikas: ühisettevõtte esitatud andmed.
3.9.4. Tabelis 3.9.1 esitatud muudatused ühisettevõtte eelarve suuruses sõltuvad suuresti mitmeaastaste teadus- ja innovatsiooniprogrammide rakendusetapist, mida ühisettevõte parajasti rakendab. 2022. aastal alustas ühisettevõte programmide „Euroopa
\(^{73}\) Nõukogu määrus (EL) 2018/1488 Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte asutamise kohta.
\(^{74}\) Nõukogu määrus (EL) 2021/1173, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1488.
Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (EuroHPC)
horisont” ja “Digitaalne Euroopa” rakendamist. Seepärast sisaldab 2022. aasta eelarve nende programmide raames 2022. aastaks kavandatud esimeste projektikonkursside ja lepingute kulukohustuste eelarvet ning seonduvate eelmaksete makse-eelarvet.
Kinnitavat avaldust toetav teave
3.9.5. Meie auditi käsitletusi, meie arvamuse aluseks olevaid põhimõtteid, ühisettevõtte EuroHPC juhtkonna ja organisatsiooni järelevalve eest vastutavate isikute kohustusi ning auditeeri kohustusi raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel on kirjeldatud punktis 3.1. Leheküljel 149 olev allkiri on arvamuse lahutamatu osa.
Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule – sõltumatu audiitori aruanne
Arvamus
3.9.6. Auditeerisime
a) ühisettevõtte EuroHPC raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest\(^{75}\) ja eelarve täitmise aruannetest\(^{76}\) 31. detsembril 2022. aastal lõppenud eelarveaasta kohta, ning
b) raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287 sätestatud nõuetele.
Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärus
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusvääruse kohta
3.9.7. Meie hinnangul annab ühisettevõtte EuroHPC raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulisates aspektides õiglase
---
\(^{75}\) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muid selgitavaid lisasid.
\(^{76}\) Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.
pildi ühisettevõtte EuroHPC finantsseisundist 31. detsembri 2022. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.
**Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehtingute seaduslikkus ja korrektsus**
**Tulud**
*Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektuse kohta*
3.9.8. Meie hinnangul on ühisettevõtte EuroHPC 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.
**Maksed**
*Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektuse kohta*
3.9.9. Meie hinnangul on ühisettevõtte EuroHPC 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.
3.9.10. Järgnevad tähelepanekud ei sea meie arvamust kahtluse alla.
**Tähelepanekud eelarve haldamise kohta**
**Ebapiisav teave liikmete sissemaksete kohta programmi tasandil**
3.9.11. Ühisettevõtte 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes on liikmekategooriate (EL, erasektorist pärit liikmed) lõikes kirjendatud sissemaksete summad üksteisest märkimisväärisel erinevad. Selle põhjuseks on asjaolu, et ELI rahaline toetus kinnitatakse ja kajastatakse, kui see on ühisettevõttele makstud projekti rakendamise alguses, kuid liikmete mitterahalist sissemakset kajastatakse alles pärast projekti rakendamiseks tehtud ja deklareeritud kulude kinnitamist. Ühelt poolt ELI rahalise toetuse kajastatud summa ning teiselt poolt teiste liikmete mitterahaliste ja rahaliste sissemaksete vahelist erinevust ei käsitletud ühisettevõtete 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes optimaalselt, kuna ei
3.9.12. Ühisettevõte ei avalikustanud oma 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes olulist teavet liikmete sissemaksete kohta programmi tasandil, mis oleks asjakohane ühisettevõtte aasta lõpu saavutuste täielikuks esitamiseks. Nimelt ei võrrelnud ühisettevõte igast liikmekategooriast kuni aasta lõpuni iga programmi raames saadud sissemakseid vastava programmi jaoks seatud õigusnormide kohaste sissemaksete eesmärkidega.
3.9.13. Esitame järgmistes punktides ülevaated sisaldava tabeli liikmete sissemaksete kohta programmide kaupa 2022. aastal.
Programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu (CEF 1) eelarve täitmine
3.9.14. Tabelis 3.9.2 on esitatud ülevaade ühisettevõtte liikmete sissemaksete eesmärgidest programmis „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu (CEF 1) puhul võrreldes liikmete rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete suurusega, mis kiideti heaks ja kajastati raamatupidamises ning mille kohta anti aru 2022. aasta lõpus.
Tabel 3.9.2. Liikmete sissemaksed programmile „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastule (CEF 1) (miljonites eurodes)
| Liikmed | Liikmete toetus (vastavalt asutamismäärusele) | Liikpeta toetus (seisuga 31.12.2022) |
|------------------|---------------------------------------------|-------------------------------------|
| | Põhitegevus | Halduskulud | Lisategevus [2] | Kokku | Rahalised sissemaksed | Mitterahaline toetus (kinnitatud) | Mitterahaline toetus (deklareeritud, kuid kinnitatama) | Mitterahaline toetus lisatgevusele | Kokku |
| EL (DG CNECT) | 526,0 | 10,0 | E/K | 536,0 | 377,0 | E/K | E/K | E/K | 377,0 |
| Osalevad riigid | 476,0 | 10,0 | E/K | 486,0 | 124,8 | 0,0 | 38,0 | E/K | 162,8 |
| Erasektorist pärit liikmed [3] | 420,0 | 2,0 | E/K | 422,0 | 0,0 | 0,0 | 11,0 | E/K | 11,0 |
| Kokku | 1422,0 | 22,0 | E/K | 1444,0| 501,8 | 0,0 | 49,0 | E/K | 550,8 |
(1) Eli rahaline toetus hõlmab 100 miljonit eurot programmist Euroopa ühendamise rahastu 1.
(2) Kontrollikaja audit ei hõlma lisategevust.
(3) Uue asutamismäärusega tunnistati kehtetuks osalevate riikide ja erasektorist pärit liikmete kohustus osaleda halduskulude katmisena.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtte ja selle asutamismääruse andmete põhjal.
Erasektorist pärit liikmed ei saavuta programmi rakendamise lõpuks oma minimaalset eesmärki
3.9.15. Selleks et anda täielik ülevaade ühisettevõtte saavutustest programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu (CEF 1) rakendamisel, tuleb arvesse võtta ka ühisettevõtte liikmete võetud kohustuste (allkirjastatud toetuslepingute ja lepingute) täitmise praegust seisu. 2022. aasta lõpuks oli ühisettevõtte kulukohustustega sidunud programmide „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu 1 raames sõlmitud toetuslepingute ja
lepingutele eraldatud ELi maksimaalse toetuse summas 526 miljonit eurot. Sellest umbes 266,3 miljonit eurot (ehk 50,6%) tuleb lähiaastatel välja maksta veel lõpetamata projektide eest.
3.9.16. 2022. aasta lõpus allkirjastasid osalevad riigid ühisettevõtte „Horisont 2020“ ja CEF 1 tegevuse jaoks lepingulised kulukohustused summas 447,3 miljonit eurot. Nende kulukohustustega seoses deklarerarisid nad 124,8 miljoni euro suurust rahalist toetust ühisettevõttele eksatasandieelse superarvutite jaoks, mille hanked korraldas ühisettevõte ise, ja 38 miljonit eurot mitterahalist toetust, mis oli seotud majutavate üksuste tegevuskuludega. Lisaks maksid osalevad riigid 48,2 miljonit eurot otse töövõtjatele petatasandi superarvutite eest, mille hanke korraldasid ühisettevõte ja osalevad riigid ühiselt. Kulukohustuste ja deklareeritud toetuste vaheline vahe tuleneb asjaolust, et osalevad riigid kinnitavad oma kulud ja annavad ühisettevõttele aru alles siis, kui nende toetatavad programmi „Horisont 2020“ projektid on lõpule viidud.
3.9.17. 2022. aasta lõpuks olid erasektorist pärit liikmed aga kulukohustustega sidunud ja teatanud üksnes 11 miljoni euro suurusest mitterahalisest toetusest programmi „Horisont 2020“ projekti jaoks, mis on märkimisväärselt väiksem ühisettevõtte asutamismääruses sätestatud 420 miljoni euro suurusest miinimumeemärgist, mille erasektorist pärit liikmed peavad programmi lõpuks saavutama. Leidsime, et ühisettevõtte praegune toetusmeetmete rahastamise kord võimaldab erasektorist pärit liikmetel anda mitterahalist toetust ainult ühte liiki projektide jaoks (innovatsiooniprojektid, mis moodustavad 30% projektikuludest). Sellest tulenevalt ei võimaldanud ühisettevõtte toetuslepingute rahastamise kord saavutada erasektorist pärit liikmete mitterahaliste sissemaksete ettenähtud mahtu, mis on kindlaks määratud ühisettevõtte asutamismääruses programmi „Horisont 2020“ kohta.
Programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa ühendamise rahastu (CEF 2) rakendamine
3.9.18. Tabelis 3.9.3 annab ülevaate ühisettevõtte liikmete 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohastest teadusprogrammidesse tehtavate sissemaksete
eesmärkidest võrreldes liikmete rahaliste ja mitterahaliste sissemaksetega, mis kajastatakse raamatupidamises 2022. aasta lõpus.
**Tabel 3.9.3. Liikmete sissemaksed programmidele „Horisont 2020“, „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastule (CEF 2) (miljonites eurodes)**
| Liikmed | Liikmete toetus (vastavalt asutamismäärusele) | Liikmete toetus (seisuga 31.12.2022) |
|------------------|---------------------------------------------|-------------------------------------|
| | Põhitegevus | Halduskulud | Kokku | Rahalised sissemaksed | Mitterahaline toetus (kinnitatud) | Mitterahaline toetus (deklareeritud, kuid kinnitamata) | Kokku |
| EU (DG CNCT) | 2989,3 | 92,0 | 3081,3 | 338,0 | E/K | 338,0 | |
| Osalevad riigid | 2989,3 | 0,0 | 2989,3 | 63,2 | 0,0 | 0,0 | 63,2 |
| Erasektorist pärit liikmed | 900,0 | 0,0 | 900,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 |
| Kokku | 6878,6 | 92,0 | 6970,6 | 401,2 | 0,0 | 0,0 | 401,2 |
(1) Eli rahaline toetus koosneb a) maksimaalselt 900 miljonist eurost programmist „Euroopa horisont“; b) maksimaalselt 1,381,3 miljardit eurot programmist „Digitaalne Euroopa“; c) maksimaalselt 200 miljonit eurot programmist Euroopa ühendamise rahastu (CEF 2).
(2) Koosneb uksnes mitterahalistest toetustest põhitegevusele.
**Allikas:** Euroopa Kontrollikoda ühisettevõtte ja selle asutamismääruse andmete põhjal.
**3.9.19.** 2021. aasta juulis võttis nõukogu vastu ühisettevõtte EuroHPC uue asutamismääruse. Määruse kohaselt peab ühisettevõte rakendama projektide summas 7 miljardit eurot, milles 3 miljardit eurot peaksid eraldama osalevad riigid ja 900 miljonit eurot erasektorit esindavad liikmed (rahalise ja mitterahalise osaluse vormis). See tähendab eelmise mitmeaastase finantsraamistiku programmiga võrreldes märkimisväärset kasvu – ligikaudu 1,4 miljardit eurot (vt tabel 3.9.2). Kuna ühisettevõtte rahastamiskord (vt punkt 3.8.17) jääb 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku puhul samaks, on suur oht, et ühisettevõte ei saavuta uues asutamismääruses erasektorist pärit liikmete sissemaksetele seatud eesmärke.
**Ajakulukas superarvutite soetamise protsess põhjustas viivitusi ja 2022. aasta tegevuseelarve vähest täitmist**
**3.9.20.** Ühisettevõtte ajakulukas superarvutite soetamise protsess mõjutas märkimisväärsete tegevuseelarve täitmist. Tegevuskulude ja -maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 79% ja 24%. Tegevuskulude eelarve madalam täitmismäär tulenes ajaolust, et ühisettevõte ei saanud seoses eksatasandi arvutite majutuslepinguga võtta olulist üldist kulukohustust, kuna läbirääkimistel osaleva riigi ja majutuskonsortsiumiga tekkisid viivitused. Põhitegevuse maksete eelarve madala täitmismäärä peamised põhjused olid viivitused eksatasandi-eelsete superarvutite valmimisel, mis takistas ühisettevõtte põhitegevusele antava toetusega seotud vahemakseid; superarvutite hangetega seotud viivitused, mis takistasid asjaomaste eelmaksete tegemist; CEF 2 teise hüpdroühenduvuse
projektikonkursi edasilükkamine 2023. aastasse eeluuringu vajaduse tõttu; ning viivitused toetusesaajate poolt käimasolevate teadusuuringutega seotud väljamaksetaotluste esitamisel.
**2022. aasta halduseelarve vähene täitmine**
**3.9.21.** 2022. aastal kasutas ühisettevõtte ainult 45% oma halduskulude kulukohustuste assigneeringu testest ja 37% haldusmaksete assigneeringu testest. Madala täitmismäärä peamine põhjus oli see, et ühisettevõtte ei suutnud täita oma 2022. aasta ambitsoonikat värbamiskava ega võtnud oma 2022. aasta eelarve kavandamisel piisavalt arvesse eelmiste aastate kasutamata maksete assigneeringu märkimisväärsete summade ümberjaotamist.
**Tähelepanekud juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta**
**3.9.22.** Programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ kaasrahastatud kulude järelauditite eest vastutab komisjoni DG RTD ühine audititalitus. Programmi „Horisont 2020“ kaasrahastatud kulude (tasaarvestused ja lõppmaksed) kohta teatas ühisettevõte, et esinduslik veamäär on 2,3% ja allesjäänud veamäär 1,9%77. Ühisettevõtte sisekontrollisüsteemis ei ole veel ette nähtud spetsiaalseid järelauditeid Euroopa ühendamise rahastu kaasrahastatud superarvutite soetamise kulude kohta. Programmi „Euroopa horisont“ ei ole veel järelauditeeritud, sest esimesed vahemaksed tehakse eeldatavasti alles 2024. aastal.
**3.9.23.** Maksete kontrollimehhanimiside hindamiseks auditeerisime programmi „Horisont 2020“ raames 2022. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit78. Ühe juhtumi puhul leidsime toetusesaaja ajaarvestussüsteemis mittekvantifitseeritava süsteemse puuduse.
**Tähelepanekud muude teemade kohta**
**Ühisettevõte ei täitnud oma 2022. aasta värbamiseesmärki**
**3.9.24.** Selleks et rakendada uue 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames ligikaudu 7 miljardit eurot, sai ühisettevõte 2021. aasta lõpus 2023. aastaks veel 39 täiendavat ametikohta (2022. aasta lõpuks 30 ja 2023. aasta lõpuks veel üheksa). 2022. aasta lõpuks oli ühisettevõte aga suurendanud oma töötajate arvu 15-lt 23-le. 2022. aasta algatatud värbamiste põhjal võttis ühisettevõte 2023. aasta keskpaigaks tööle veel 12 töötajat.
---
77 Ühisettevõtte EuroHPC 2022. aasta konsolideeritud tegevusaruande peatükk 4.1.
78 Toetusesaajate juures kontrollitud toetustega seotud maksetehingute puhul on kvantifitseeritavate vigade aruandluskünnis 1% auditeeritud kuludest.
Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (EuroHPC)
Strateegia- ja juhtimise ning haldus- ja finantsvaldkonna eest vastutavate juhtivate ametikohtade täitmismenetlused algatati alles 2022. aasta lõpus ja 2023. aasta esimesel poolel.
3.9.25. Komisjoni siseauditi talitus vaatas ühisettevõtte personalijuhtimise 2022. aastal piiratud ulatuses läbi. Värbamiskava kohta märgiti läbivaatamise käigus, et ühisettevõttel puudus ressursivajaduste dokumenteeritud analüüs, mis põhines töökoormuse põhjalikul eelhindamisel, et kavandatud värbamisi paremini prioriseerida. Vastuseks töötas ühisettevõtte 2022. aasta detsembris välja tegevuskava, mida siseauditi talitus pidas piisavaks.
3.9.26. Ühisettevõte ei täitnud oma eesmärki värvata 2022. aasta lõpuks 30 uut töötajat, sealhulgas kaks peamist juhtivat ametikohta, ning pole ikka veel saavutanud oma värbamiseesmärki – võtta 2023. aasta lõpuks tööle 39 uut töötajat.
Eelmiste aastate tähelepanekute täitmise kontroll
3.9.27. Ülevaade meie eelmiste aastate tähelepanekute põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Vöetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| 1 | 2020 | 2020. aasta lõpuks ei olnud ühisettevõtete välja töötanud usaldusväärseid menetlusi mitterahaliste sissemaksete heakskiitmiseks ja sertifitseerimiseks ega kehtestanud asjakohast raamatupidamiskorda nende mitterahaliste sissemaksete kajastamiseks. Selline olukord ei võimalda ühisettevõttel hallata ega jälgida mitterahaliste sissemaksete miinimumtaseme saavutamist ning selle kohta aru anda. | 2022. aastal ei seadnud ühisettevõte prioriteediks mitterahaliste toetuste sertifitseerimis- ja raamatupidamismenetluste rakendamist, kuna neid on vaja alles siis, kui käimasolevad programmi „Horisont 2020“ projektid on lõpule viidud. | Avatud |
| 2 | 2021 | Alates 2016. aasta jaanuarist peaksid ühisettevõtted tegema osa tööandja sissemaksetest ELi pensioniskeemi. Kuna komisjon ei ole neid kulusid ühisettevõtte eelarves ette näinud ega ametlikku maksetaotlust esitanud, ei olnud ühisettevõte EuroHPC veel selliseid sissemakseid teinud. | Ühisettevõte EuroHPC maksis 2022. aasta eest asjaomaste tööandjate sissemaksed ELi pensioniskeemi vastavalt komisjoni esitatud arvetele. Iga-aastase sissemakse arvutamine põhines komisjoni suunistel. | Suletud |
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| 3 | 2021 | Kooskõlas personalieeskirjade ja komisjoni suunistega tuleks iga ühisettevõtte tööandja igaaastane sissemakse arvutada protsendina ELi-välisest tulust, mis on seotud ühisettevõtte kogutuluga. Ühisettevõtte EuroHPC puhul on see 41,2%. Ühisettevõtte EuroHPC põhikirja säteet kohaselt peaks aga EL katma 100% ühisettevõtte halduskuludest. Nende vastuoluliste säteet olemasolu tõttu on oht, et õigusnorme tõlgendatakse erinevalt ning sellel on erinev finantsmõju. | Seetõttu loetakse tähelepanek lõpetatuks. Täiendavad meetmed, mis on seotud vastuoluliste õigusnormidega, ei kuulu ühisettevõtte pädevusse. | Avatud |
| 4 | 2021 | 2021. aasta lõpus olid erasektorit esindavad liikmed teatanud üksnes 4,2 miljoni euro suurusest mitterahalisest toetusest. Sellest tulenevalt on suur oht, et ühisettevõte ei saavuta toetusprojektide rakendamise lõpuks oma asutamismärguses sätestatud erasektorist pärit liikmete 420 miljoni euro suurust toetust. | 2022. aasta lõpus suurenesid erasektorist pärit liikmete sissemaksed vaid 11 miljoni euroni (vt punktid 3.9.15–3.9.17). | Avatud |
---
79 Artikkel 83a.
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| 5 | 2020, 2021 | maksete assigneeringute täitmise määr vastavalt 2% ja 47%. Kulukohustuste assigneeringute täitmise väga madal määr on suures osas seletatav ühisettevõtte käivitamise edasilükkumisega uue 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames 2021. aasta juulisse ning 700 miljoni euro ülekandmisega ühisettevõttele komisjoni ja osalevate riikide poolt 2021. aasta detsembris. Madalat täitmismäärat põhjustasid ka majutusüksuste viivitused ja põhikomponentide tarnimisega seotud probleemid. | protsess märkimisväärselt tegevuseelarve täitmist (punkt 3.9.20). | Avatud |
| 6 | 2020, 2021 | Halduskulude kulukohustuste ja maksete assigneeringute (jaotised 1 ja 2) puhul ei kaalunud ühisettevõte piisavalt oma halduseelarve kavandamisel eelmiste aastate kasutamata maksete assigneeringute märkimisväärsete summade ümberjaotamist. Lisaks ei kasutatud kõigi eelarvejaotiste puhul eelmiste aastate ümberjaotatud eelarveassigneeringuid enne aasta uusi assigneeringuid. | 2022. aastal olukord ei muutunud (vt punkt 3.9.21). | Avatud |
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| 7 | 2021 | haldustöötajate puudumise tõttu ei olnud ühisettevõtte oma tegevuskavas sätestatud 2021. aasta tähtaegade jooksul mitut olulist sisekontrollimeedet heaks kiitnud. Need viivitused suurendasid 2021. aastal ühisettevõtte sisekontrolliriski. | võeti selle jälgimiseks tööle sisekontrolliametnik. | |
| 8 | 2020, 2021 | Komisjon ei hinnanud kavandatud rahaliste sissemaksete tsentraliseeritud haldamise süsteemi rakendamiseks vajalikke lisaressursse ega lisandan neid ühisettevõtte esialgsesse personaliressursside prognoosi, mis puudutas uue teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava rakendamist. | Need meetmed ei kuulu ühisettevõtte pädevusse. | Suletud |
| | | Meie täheeldatud ühisettevõtte ebakindel töötajate olukord halvenes 2021. aastal veelgi. 2021. aasta juulis vastu võetud uue asutamismääruse kohaselt laiendati ühisettevõtet oluliselt ning ta peab uue 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames rakendama üle 7 miljardi euro. Selleks tuleb 2023. aastaks värvata veel 39 töötajat. Kuna ühisettevõttes oli 2021. aasta lõpus ainult 15 töötajat (neli ajutist töötajat ja 11 lepingulist töötajat), võib ühisettevõttel tekkida personaliprobleeme nii seoses uute haldus- ja tegevusprotsessidega, mis tuleb alles kehtestada, kui ka uute värbamisenetluste haldamisega. Lepingulist | 2022. aasta lõpuks oli ühisettevõtte tööle võtnud veel kaheksa töötajat, kuid sellega ei täitnud ta oma eesmärki värvata 2022. aasta lõpuks 30 uut töötajat. Seetõttu on ta oma töölevõtmise eesmärgi (võtta 2023. aasta lõpuks tööle 39 uut töötajat) saavutamisest kaugel (vt punktid 3.9.24–3.9.26). | Avatud |
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| 9 | 2020, 2021 | töötajate suur osakaal võib lähitulevikus kaasa tuua märkimisväärse tööjõu voolavuse, mis suurendab veelgi survet ühisettevõtte ebakindlale personaliolukorrale. | Lepinguliste töötajate osakaal oli endiselt suur (2022. aasta lõpus 70%). | Avatud |
| | | Ühisettevõte ei olnud veel käivitanud haldus- ja finantsjuhi töölevõtmise menetlust. Lisaks oli ühisettevõttes ainult üks kogenud projektiametnik, kes valmistas ette ja juhtis kõiki taristuprojekte, ning teine kogenud ametnik, kes juhtis programmi „Horisont 2020“ ja programmi „Euroopa horisont“ konkursikutsetega seotud meetmeid. Võtmetähtsusega töötajate puudumine avaldab kahjulikku mõju ühisettevõtte talitluspidevusele ja eesmärkide saavutamisele, arvestades väga spetsifiliste teadmistega kõrge kvalifikatsiooniga töötajate nõuet. | Strateegia- ja juhtimisening haldus- ja finantsvaldkonna eest vastutavate juhtivate ametikohtade värbamismenetlusi alustati alles vastavalt 2022. aasta lõpus ja 2023. aasta esimesel poolel (vt punktid 3.9.24–3.9.26). | Avatud |
Ühisettevõtte vastus
3.9.11. Ühisettevõte EuroHPC võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks ja käsitleb seda küsimust täielikult järgmises raamatupidamise aastaaruandes.
3.9.21. Ühisettevõte EuroHPC soovib rõhutada, et uue asutamismääruse hiline vastuvõtmine muutis ambitsooniaka värbamiskava täitmise võimatuks.
3.9.23. Ühisettevõte EuroHPC on võtnud järgmisi leeendusmeetmeid. Ta on nõudnud, et toetusesaaja esitaks tulevikus üksikasjalikud töendid personalihalduse ja personalllepingute kohta köigi projektide korral perioodiliste aruannette tähtajaks; nõuaks teatatud tegevuse ja dokumenteeritud tegevuse vahe sisse lõppmakses ning teeks vajaduse korral lisakontrolle.
Euratomi lepingu alusel tegutsev ühisettevõte
3.10. ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (F4E)
Sissejuhatus
3.10.1. ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (F4E) (edaspidi „ühisettevõte“ või „ühisettevõte F4E“) loodi 2007. aasta aprillis 35 aasta pikkuseks perioodiks.\(^{80}\) Ühisettevõtte üks peamisi ülesandeid on anda Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) panus ITERi Rahvusvahelisse Tuumasünteesienergeetika Organisatsiooni (ITER IO), mis vastutab ITERi projekti rakendamise eest. Peamisi tuumasünteesirajatisi arendatakse Prantsusmaal Cadarache’is ja ühisettevõtte peakorter asub Barcelonas.
3.10.2. Ühisettevõtte asutajaliikmed on Euratom, keda esindab Euroopa Komisjon, Euratomi liikmesriigid ja Šveits.
3.10.3. Tabelis 3.10.1 esitatakse ühisettevõtte peamised arvandmed.
Tabel 3.10.1. Ühisettevõtte peamised arvandmed
| Arvandmed | 2022 | 2021 | Muutus |
|------------------------------------------------|--------|--------|--------|
| Kasutatav maksete eelarve (miljonites eurodes)\(^{(1)}\) | 844,0 | 764,8 | 10% |
| Kasutatav kulukohustuste eelarve (miljonites eurodes)\(^{(1)}\) | 981,2 | 1069,9 | -8% |
| Töötajate arv seisuga 31. detsember\(^{(2)}\) | 436 | 441 | -1% |
(1) Kasutatav eelarve sisaldab eelmiste aastate kasutamata assigneeringuid, mille ühisettevõte kandis uuesti jooksva aasta eelarvesse, sihtotstarbelisi tuluusi ja järgmise aastasse ümberjaotamisi.
(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja liikmesriigi lähetatud eksperte.
Allikas: ühisettevõtte esitatud andmed.
Kinnitavat avaldust toetav teave
3.10.4. Meie auditi käsitusviisi, meie arvamuse aluseks olevaid põhimõtteid, ühisettevõtte F4E juhtkonna ja organisatsiooni järelevalve eest vastutavate isikute kohustusi ning audiitori kohustusi raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute
\(^{80}\) Nõukogu otsus 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised.
auditeerimisel on kirjeldatud punktis 3.1. Leheküljel 149 olev allkiri on arvamuse lahtutamatu osa.
**Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule – sõltumatu audiitori aruanne**
**Arvamus**
**3.10.5.** Auditeerisime
a) ühisettevõtte F4E raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest\(^{81}\) ja eelarve täitmise aruannetest\(^{82}\) 31. detsembril 2022. aastal lõppenud eelarveaasta kohta, ning
b) raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287 sätestatud nõuetele.
**Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus**
**Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärseuse kohta**
**3.10.6.** Meie hinnangul annab ühisettevõtte F4E raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta kohta köikides olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte F4E finantsseisundist 31. detsembri 2022. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.
---
\(^{81}\) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muid selgitavaid lisasid.
\(^{82}\) Eelarve täitmise aruanded sisaldavad köiki eelarvetoominguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.
Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus
Tulud
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta
3.10.7. Meie hinnangul on ühisettevõtte F4E 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.
Maksed
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta
3.10.8. Meie hinnangul on ühisettevõtte F4E 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.
Asjaolu rõhutamine
3.10.9. Ilma punktides 3.10.6–3.10.8 esitatud arvamust kahtluse alla seadmata juhime tähelepanu punktilede 3.10.12–3.10.14, milles märgitakse, et ühisettevõtte 2022. aasta raamatupidamise aastaaruundes esitab ühisettevõtte ITERi projekti tarnekohtustuste täitmise kogumaksumuse, mis on hinnanguliselt 18,3 miljardit eurot (2022. aasta hindades). 2022. aasta lõpilik prognoos põhineb siiski endiselt 2016. aasta vahe-eesmärgil ja kuluprognoididel ning see vaadatakse pärasit ITERi uue projektkirjelduse ja nõuete lõpuleviimist põhjalikult läbi, ITERi nõukogu on selle heaks kiitnud ja F4E-le ametlikult teatavaks tehtud.
3.10.10. Juhime tähelepanu raamatupidamise aastaaruande sissejuhatuse punktile d: „Rahvusvahelise olukorra mõju“, milles kirjeldatakse COVID-19 ja Ukraina-vastase agressioonisõja mõju ühisettevõtte F4E tegevusele.
3.10.11. Järgnevad tähelepanekud ei sea meie arvamust kahtluse alla.
Tähelepanekud ITERi valmimiskulude prognoosi kohta
3.10.12. ITERi praeguse, 2016. aasta novembri projektikirjelduse kohaselt sisaldab ühisettevõtte prognoos ITERi projekti tarnekohustuste täitmise kogukulu kohta (valmimiskulude prognoos) ühisettevõtte ehitus- ja käitamisetapi (kuni 2035. aastani) ning dekomisjoneerimise ja deaktiveerimise etapi (kuni 2042. aastani) kulused. 2022. aasta lõpus hindas ühisettevõtte selle kogumaksumuseks 19,1 miljardit eurot (2022. aasta hindades). See on 2022. aasta lõpus tehtud maksete kogusumma, mis on 9,2 miljardit eurot, ja tulevaste maksete hinnanguline summa, mis on 9,9 miljardit eurot (2022. aasta hindades).
3.10.13. 2022. aasta novembris leppis ITERi nõukogu 31. istungil kokku projektikirjelduse ajakohastamises. Nõukogu tegi 21.–22. juunil 2023 toimunud 32. istungil ITERi peadirektorile ülesandeks esitada ettepanek ITERi ajakohastatud projektikirjelduse kohta, et see 2024. aastal läbi vaadata ja heaks kiita.
3.10.14. ITERi praeguse 2016. aasta projektikirjelduse kauakestnud ajakohastamise tõttu põhinevad pikaajalise planeerimise prognoosid, mis on esitatud 2022. aasta raamatupidamise aastaaruandes (sealhulgas valmimiskulude prognoos), endiselt 2016. aasta vahe-eesmärgil ja kuluprognoosidel. Need prognoosid vaadatakse põhjalikult läbi pärast seda, kui ITERi uus projektikirjeldus ja -tingimused on valminud, ITERi nõukogu on need heaks kiitnud ja ühisettevõttele F4E ametlikult teatavaks teinud.
Tähelepanekud eelarve haldamise kohta
2022. aasta tegevuseelarve täitmine
3.10.15. 2022. aastal kasutas F4E ainult 72% oma kulukohustuste eelarvest ja 91% maksete eelarvest. Ühisettevõtte vähendas siiski paranduseelarve abil tegevuskulude eelarvet 92 miljoni euro võrra ning kandis lisaks 9,5 miljonit eurot oma tegevusmaksete eelarvest halduseelarvesse (palgad), et rahastada F4E pensionifondi kohustusi komisjoni ees.
3.10.16. Madal täitmismäär tulenes põhitegevuse aeglustumisest nii ITERI-IO kui ka ühisettevõtte F4E tasandil, mis oli peamiselt tingitud COVID-19 krisi tagajärgedest, Ukraina-vastases agressioonisõjast ja hiljutistest ITERi projekti kokkupaneku etapiga seotud tehnilistest probleemidest.
2022. aasta halduseelarve puudulik täitmine
3.10.17. Ühisettevõtte F4E halduseelarve koosneb liigendamata assigneeringutest. Sellest tulenevalt võib halduslepingutel ja kohustustel põhinevad halduskohustused, mille puhul ei ole aasta lõpuks tehtud makseid, kanda maksmiseks üle järgmise aastasse.
3.10.18. 2022. aasta lõpus oli täitmise määr madal – aasta halduskulude eelarve (jaotis 2) puhul oli see 63%. Samal ajal oli eelmisest aastast üle kantud kulukohustuste tühistamise määr kõrge (keskmiselt 20%).
Tähelepanekud juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta
Ebastabiilne olukord kõrgema juhtkonna tasandil
3.10.19. Ühisettevõtte kõrgema juhtkonna olukord oli 2022. aasta lõpus märkimisväärses muutumises. Ühisettevõtte F4E direktori ametist lahkumine 2022. aasta juunis ja ühisettevõtte laiemu lähenemisi viisi osakonna juhataja nimetamine ITER-IO peadirektoriks 2022. aasta septembris tõid kaasa muudatused neljal ühisettevõtte seitsmest kõrgema juhtkonna ametikohast. 2022. aastal täideti kolm kõrgema juhtkonna ametikohta (sealhulgas direktori ametikoht) ajutiselt asutusesisesse töötajate üleviimise teel ja veel üks ametikoht hiljuti tööle võetud töötajaga. Lisaks jää 2023. aasta augusti lõpuks pensionile kaks kõrgema astme juhti (kommertsosakonna juhataja ja ITERi programmiosakonna juhataja). Selline olukord kujutab endast suuremat ohtu ühisettevõtte usaldusväärsele juhtimisele ja järjepidevusele ajal, mil kogenud kõrgema juhtkonna töötajad peavad rakendama ITERi uut projektikirjeldust, millel on oluline mõju ühisettevõtte tegevusele ja mis eeldatavasti kiidetakse heaks 2024. aastal.
Puudused ühisettevõtte riskijuhtimissüsteemis
3.10.20. Vaatamata ühisettevõtte ulatuslikule riskijuhtimistegevusele ei kajastanud selle viimane riskihindamine olulisi riske, mis olid seotud juba kindlaks tehtud sündmustega ja mis möjutasid ühisettevõtte tegevust 2022. aasta teisel poolel. Need hõlmasid muudatusi kõrgemas juhtkonnas, tegevuse aeglustumise tulemusel eelarve täitmise määrä vähenemist, hangetega seotud viivitusi ning ITERi projektikirjelduse eelseisvat läbivaatamist. Selline olukord seab ohtu ühisettevõtte F4E tippjuhtide otsuste õigeaegsuse ja asjakohasuse ning võib negatiivselt möjutada ühisettevõtte projektide vahe-eesmärkide saavutamist.
Puudused ühisettevõtte lepingute haldamises
3.10.21. 2013. aastal sõlmis ühisettevõtte F4E lepingu summas 500 miljonit eurot ITERi tuuma- ja mittetuumaseadmete hoonete projekteerimiseks, sisustamiseks ja paigaldamiseks. 2020. aasta detsembris käivitasid F4E ja ITER-IO strateegilise arengukava, kuna tekkisid probleemid, mis on seotud tuumaprojektide ja -seadmetega seotud teenuste suurenevate kuludega ning rahulolematusega seoses töövõtja edusammude ja tulemuslikkusega, mis puudutasid veel tegemata töid mittetuumarajatistes. Selles kavas kaalutli alternatiivseid hankestrategiaid, nagu seadmete ostuks uute hangete korraldamine ja tegemata tööde üleandmine teistele töövõtjatele ning võimalike tagajärgede hindamine kuludele ja tarnegraafikule. 2021. aasta veebruaris esitas töövõtja tuumaprojektide ja -seadmetega seotud teenuste eest F4E-le arve kogusummas 150 miljonit eurot ning 2021. aasta septembris veel ühe 30 miljoni euro suuruse arve muude kui tuumarajatistega seotud tööde eest. Ühisettevõte palkas välised õiguseksperdid, et analüüsida alternatiivsete hankestrategiate võimalust. Tuginedes õigusexpertide riskianalüüsile ja tagasisidele, leppis ühisettevõtte direktor tuumaenergia projekteerimise ja seadmetega seotud teenuste töövõtjaga kokku 75 miljoni euro suuruses summas, mille ühisettevõtte maksis 2022. aasta lõpus. Teisalt otsustas F4E mittetuumahoonete ehitustööde osas kompromisskokkulepet mitte sõlmida ja töövõtja algatas vaidluse.
3.10.22. Lepingu täitmist käsitlevate dokumentide analüüs näitas puudusi selles, kuidas ühisettevõte seda lepingut haldas. Eelköige ei hinnanud F4E korrektelt lepingumuudatuste ega töövõtja poole lepingu täitmisega seotud olulist rikkumiste möju. See tõi kaasa erinevad tõlgendused ja poolte erimeelsused ehitustööde ulatuse, tähtaegade ja projektitingimuste osas. Lisaks jõudsid õiguseksperdid järeldusele, et vastavate lepingusätete sõnastamise tõttu ei saa ühisettevõte lõpetada lepingut, et teha sellest välja jäävad tööd ise, ega korraldada tööde teostamist teiste töövõtjate poolet. Kuna töövõtja ei hallanud nõuetekohaselt ajakava ja F4E ei esitanud projektidokumente, ei olnud ühisettevõttel võimalik töövõtja kohustusi selgelt kindlaks määrata. Need puudused möjutasid tõsiselt lepingu eesmärkide saavutamist ja kui neid ei kõrvaldata, võivad tõsiselt möjutada ka ühisettevõtte muud põhitegevust, kuna ITERi projekti projektikirjelduse ajakohastamise tulemusel võib tekkida vajadus teha olulisi muudatusi kehtivates keerukates lepingutes.
Eelmiste aastate tähelepanekute täitmise kontroll
3.10.23. Ülevaade meie eelmiste aastate tähelepanekute põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud ajakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|--------------------------------------|---------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| 1 | 2019 | Ühisettevõtet hindab igal aastal välisekspertide rühm. Ekspertide rühm tegi kõrgema juhtkonna ja ettevõtluskultuuri tasandil kindlaks mitu probleemi ja riski. Kui olukorda ei lahendata, võib see vähendada töötajate töö tulemuslikkust. | Tähelepanekud on seotud ühisettevõtte F4E 2019. aasta (8.) iga-aastase hindamisaruandega. 2022. aastal oli ühisettevõte F4E rakendanud soovitused, mis puudutasid ühisettevõtte juhtimisalaseid väljakutseid. | Suletud |
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud ajakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|--------------------------------------|---------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| 2 | 2019 | Ametikohtade loetelu piirangute tõttu koosseisulistele töötajate osas kasutab ühisettevõtte F4E üha enam lepingulisi või sisseostetud teenuseid. 2019. aastal moodustas selline personal juba umbes 62% ühisettevõtte koosseisulistest töötajatest. Selline olukord tekitab ühisettevõttele märkimisväärseid riske, mis on seotud põhipädevuste säilitamise, ebaselge aruandekohustuse, võimalike kohtuvaidluste ning personali detsentraliseeritud juhtimisest tuleneva väiksema töhususega. | 2022. aastal moodustas ühisettevõtte töörühma, et hinnata väliste ressursside suurt kasutamist, et paremini kavandada ja põhjendada nende vajadust. Lisaks suurendati 2023. aasta ametikohtade loetelu kohaselt ühisettevõtte koosseisulisi töötajaid kümne täiendava ajutise teenistuja ametikohaga ja 15 lepingulise töötaja ametikoha muutmisega ajutisteks teenistujateks. Tuvastatud riske käsitletakse ühisettevõtte välise teenuseosutaja projektis, mis on kavas lõpule viia 2023. aasta lõpuks. 2023. aastal algatas ühisettevõte ka tööjõu planeerimise funksiooni loomise ja personalipoliitika üldise läbivaatamise. Sellegipoolest vajatakse konkreetsete projektitegevuste elluviimiseks ja praegu ühisettevõtte tegevusega kaasneva töökoormuse täitmiseks märkimisväärset palju väliseid teenuseid. | Avatud |
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| 3 | 2021 | Alates 2016. aasta jaanuarist peaksid ühisettevõtted tegema osa tööandja sissemaksetest ELi pensioniskeemi. Kuna komisjon ei ole neid kulussid ühisettevõtte eelarves ette näinud ega ametlikku maksetaoatlust esitanud, ei ole ühisettevõttel F4E veel selliseid sissemakseid teinud. Kooskõlas [personalieeskirjade](#) ja komisjoni suunistega tuleks iga ühisettevõtte tööandja iga-aastane sissemakse arvutada protsendina ELi-välisest tulust, mis on seotud ühisettevõtte kogutuluga. Ühisettevõtte F4E puhul on see ligikaudu 20%. Ühisettevõtte F4E põhikirja vastavates sätetes nõutakse siiski, et liikmemaksude kogusumma ei tohi ületada 10% ühisettevõtte iga-aastastest halduskuludest. Nende vastuoluliste õigussäete olemasolu tõttu on oht, et õigusnorme tõlgendatakse erinevalt ning sellel on erinev finantsmõju. | Ühisettevõtte F4E maksis ajavahemiku 2017–2022 eest asjaomased tööandja sissemaksed ELi pensioniskeemi vastavalt komisjoni esitatud arvetele. Iga-aastase sissemakse arvutamine põhines komisjoni suunistel. Seetõttu loetakse tähelepanek suletuks. Täiendavad meetmed, mis on seotud vastuoluliste õigusnormidega, ei kuulu ühisettevõtte pädevusse. | Suletud |
---
83 Artikkel 83a.
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud asjakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| 4 | 2021 | Aastatel 2020 ja 2021 on ühisettevõttes tehtud ka korrapäraseid iga-aastaseid hindamisi väliseksperptide poolt ja intensiivseid siseauditeid, mis hõlmasid enamikku ühisettevõtte olulistest tegevusvaldkondadest. Tuvastatud riskide kõrvaldamiseks ning audititele ja hindamistele reageerimiseks võetud parandusmeetmete rakendamine suurendas halduskoormust, kuid ei olnud ilme, et lisakontrollid oleksid töhusad või parandaksid süsteemi. | 2022. aastal ei alustatud ühisettevõtete F4E uut iga-aastast hindamist. 2022. aasta lõpus viis ühisettevõtete F4E ellu 50% 9. iga-aastase hindamise soovitustest ja 25% 10. iga-aastase hindamise soovitustest. Siseaudit talituse tehtud auditite puhul täitis ühisettevõtete 2022. aastal kõik saadud soovitused, välja arvatud kaks olulist projektijuhtimist ja -meetodeid käsitlevat soovitust, mis täideti 2023. aasta esimeses kvartalis. | Avatud |
| Järjekorranumber | Kontrollikoja tähelepaneku tegemise aasta | Kontrollikoja tähelepanek (kokkuvõte) | Võetud parandusmeetmed ja/või muud ajakohased arengud (kokkuvõte) | Kontrollikoja tähelepaneku seis (avatud/suletud) |
|-----------------|------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------|
| 5 | 2021 | 2021. aasta novembris alustasid ühisettevõtte F4E töötajad streiki. Vastavalt juhtkonna sise- ja välishindamistele ning mitmele siseküsitlusele olid ühisettevõtte töökeskkonna halvenemise peamised põhjused puudused kõrgema juhtkonna tasandil (nt läbipaistmatu ja mittetoimiv otsuste tegemine ning sotsiaaldialoogi puudumine). Lisaks suurendas koosseisuväliste töötajate ebaproportsionaalne kasutamine töökeskkonna probleeme ja riske. Komisjon teatas, et ühisettevõtte F4E 2022. aasta hindamises keskendutakse üksnes personalijuhtimise küsimustele. | Kümnendas iga-aastases hindamisaruandes esitati kaks soovitust ühisettevõtte personalijuhtimise kohta. 2022. aastal kiitis ühisettevõtte juhatus heaks tegevuskava nende täitmiseks. Ühisettevõte täitis täielikult esimene soovituse F4E direktori profilli parandamise kohta 2023. aasta juuniks ja kavatseb täita ametikohtade tugevdamist käsitleva teise soovituse 2023. aasta lõpuk. 2023. aastal lõpetas ühisettevõtte ühine töörühm ühisettevõtte töökeskkonna analüüs ja algatas psühhosotsiaalsete riskide hindamise uuringu järelkontrolli. | Avatud |
Ühisettevõtte vastus
3.10.18. F4E soovib märkida, et 2021. aastast 2022. aastasse ülekantud halduslike kulukohustuste keskmine tühistamismäär 20% tulenes peamiselt esialgsetest kulukohustustest. 2021. aasta lõpliku halduseelarve lõplik täitmismäär oli 2022. aasta lõpus 98,5%, mis on sarnane eelmiste aastatega.
3.10.19. Tuleb märkida, et ITERi arenduse osakonna ja laiem lähenemisi viisi osakonna juhataja kohusetäitjad ning projektijuhtimisosakonna juhataja on kõrgema taseme töötajad, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud oskused, teadmised ja asjakohane kogemus. Sellegipoolest ei pruugi nad kohusetäitjatena suuta täielikult käsitleda keskpiika perspektiivi muutusi.
3.10.20. F4E rakendab uut raamistikku, et lihtsustada kiiret konsolideerimist riskide koondtasandil ja suurendada riskijuhtimistegevuste portfelli nähtavust; esimene aruanne esitati F4E juhtimistasanditele 2023. aasta juunis/juulis.
- Hangete hilinemine: seotud riskid kajastatakse projekti/programmi tasandi riskiregistrites, mitte hangete haldamise funktsiooni tasandil.
- ITER-IO kulukalkulatsiooni ümbertegemine võib mõjutada mitterahalist toetust (F4E projektid) või Euratomi rahalist toetust ITER-IO-le:
- mitterahaline toetus tuleks registreerida projekti tasandi riskiregistris. On ka võimalusi vähendada riskide ulatust, n-ö „kuumkamber“.
- EURATOMi rahaline toetus ITER-IO-le: selle riski omanik on ITERi nõukogu liikmena Euratom. See risk jäetakse välja ka F4E juhatusele esitatud valvimiskulude hinnangust.
3.10.22. F4E on juba võtnud meetmeid tagamaks, et käesoleva lepingu rakendamisel tekkinud probleemid ei korduks. Esiteks oli see üks esimesi FIDIC\(^{84}\) lepinguid, mis sõlmiti F4E-s, ja seda lepingutüüpi kasutatakse ainult hooneprogrammi valdkonnas. Kui F4E sai teada puudustest viivituste haldamise valdkonnas, tõhustati uue näidislepingu lepingusätteid. Lisaks valmistab F4E ette seminarit, kus osalevad F4E juridilise, kaubandusliku, tehnilise ja projektijuhtimisega tegelevad töötajad, et suurendada nende teadlikkust nõuetekohase ajakava haldamise tähtsusest kõigi muudatuste ja sidusrühmade nõuete käsitlemisel ning täiustada veelgi lepingu sätteid, ajakava haldamise tavasid ja protsesse. See meede, mis on kavas rakendada 2023. aasta lõpiks, peaks veelgi parendama F4E ajakava haldamise vahendeid ja suurendama selleks eraldatud ressursse.
\(^{84}\) FIDIC lepingud on ehitusprojekte reguleerivad projekteerimislepingud. Need on ülemaailmses ehitusvaldkonna juhtelepingud ning need on koostatud ja avaldatud Insener-konsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (\textit{Fédération internationale des ingénieurs-conseils}, FIDIC) poolt, mis on rahvusvaheline ehitustehnika ja insener-konsultantide standardiorganisatsioon.
IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Mihails KOZLOVS, võttis käesoleva aruande vastu Luxembourgis 26. septembril 2023.
Kontrollikoja nimel
president
Tony Murphy
| Lühendid | Täisnime |
|----------|----------|
| 7. raamprogramm | Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (2007–2013) |
| BPT | Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte |
| CA | Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõte |
| CAS | Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi (DG RTD) ühine audititalitus |
| CBE | Bioressursipõhise Ringmajandusega Euroopa Ühisettevõte |
| CEF | Euroopa ühendamise rahastu |
| CIC | Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi (DG RTD) ühine rakenduskeskus |
| Clean H2 | Saastevaba Vesiniku Ühisettevõte |
| CS | Ühisettevõte Clean Sky |
| DG CNECT | Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat |
| DG MOVE | Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat |
| DG RTD | Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat |
| ECCC | Küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus |
| ECSEL | Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel |
| ELTL | Euroopa Liidu toimimise leping |
| EPPO | Euroopa Prokuratuur |
| EU-Rail | Euroopa raudtee ühisettevõte |
| EURATOM | Euroopa Aatomiergiaühendus |
| EuroHPC | Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte |
| F4E | Ühisettevõte Fusion for Energy |
| FCH | Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte |
| GH | Ülemaailmne Tervisealalgatuse EDCTP3 Ühisettevõte (Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse (EDCTP3) õigusjärglane) |
| IHI | Innovatiivse Tervishoiu Algatuse Ühisettevõte |
| IMI | Innovatiivsete Ravimite Algatuse Ühisettevõte |
| ISAd | IFACi rahvusvahelised auditistandardid |
| Acronyms | Definitions |
|----------|-------------|
| ISSAId | Kõrgeimate kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni (INTOSAI) kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid |
| ITER | Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor |
| ITER-IO | ITERi Rahvusvaheline Termotuumaenergeetika Organisatsioon |
| KDT | Peamiste Digitehnoloogiatega Ühisettevõte |
| MFR | Mitmeaastane finantsraamistik |
| OLAF | Euroopa Pettustevastane Amet |
| S2R | Ühisettevõte Shift2Rail (Euroopa raudteealgatus) |
| SESAR | Euroopa taeva lennuliikluse uue põlvkonna juhimissüsteemi väljaarendamisega tegelev ühisettevõte |
| SNS | Nutivõrkude ja -teenuste Ühisettevõte |
AUTORIÕIGUS
© Euroopa Liit, 2023
Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitika on kehtestatud Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.
Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglinä on taaskasutamine lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärjede eest.
Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil täiendavaid õigusi.
Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.
On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajaltelt.
Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.
Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.
Kontrollikoja logo kasutamine
Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.
ISBN 978-92-849-0082-4
|
9dee0ce4-a71d-435b-bf6b-2f12c211e902
|
CC-MAIN-2024-22
|
https://www.eca.europa.eu/ECAPublications/SAR-JUS-2022/RAS-Jus-FY2022_ET.pdf
|
2024-05-23T01:00:38+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-22/subset=warc/part-00235-4dd72944-e9c0-41a1-9026-dfd2d0615bf2.c000.gz.parquet
| 667,810,631
| 106,184
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999337
|
ekk_Latn
| 1.000002
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | true
|
docling
|
[
61,
453,
1670,
3367,
3632,
3687,
5785,
6023,
7560,
8762,
11478,
14658,
16515,
18063,
20684,
22446,
24532,
25557,
27887,
28995,
31347,
33333,
33371,
33743,
35671,
36767,
39190,
48375,
51370,
57088,
59047,
61871,
63165,
63468,
65834,
69141,
71856,
74525,
76647,
79237,
80971,
82464,
84571,
85094,
85402,
90744,
93250,
93976,
94035,
96233,
98969,
101616,
101885,
101931,
103686,
105357,
106770,
108454,
111737,
114729,
116075,
118544,
119952,
121532,
123291,
124692,
126457,
129800,
132301,
133342,
136179,
137978,
138691,
141004,
142570,
143907,
146886,
150316,
153158,
153989,
156555,
156821,
159083,
160743,
162114,
165321,
168773,
171445,
173754,
174417,
176972,
178270,
180558,
182473,
183861,
185364,
188969,
192124,
193864,
196364,
199037,
200045,
202200,
203976,
205911,
209335,
212330,
214846,
216001,
218428,
219755,
221446,
222354,
224515,
226209,
228069,
230953,
233375,
235057,
237565,
238685,
239699,
242107,
243876,
245815,
249114,
251298,
254744,
257154,
258236,
260851,
263139,
265578,
268732,
271505,
272184,
272231,
274298,
275828,
277430,
279601,
281873,
284543,
285500,
287281,
289842,
292099,
294507,
297248,
297421,
299093,
299790,
301447,
301471
] | 2
|
[
0.142578125,
0.37109375,
0.4140625,
0.064453125,
0.005096435546875,
0.001861572265625
] |
VÕRDSE KOHTLEMISE EDENDAMINE JA TEADLIKKUS EESTIS
VÕRDSE KOHTLEMISE EDENDAMINE JA TEADLIKKUS EESTIS
UURINGUARUANNE
Balti Uuringute Instituut
Tartu 2013
Autoritest:
Käesolev uuringuaruanne on koostatud Balti Uuringute Instituudi ja Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi poolt ning analüüsib võrdse kohtlemise tajumist Eesti ühiskonnaruumis, sealjuures Võrdsse kohtlemise seaduse retseptsiooni, temaatiliste varasemalt läbi viidud projektide mõju ja tulemuslikkust ning teiste riikide parimaid praktikaid võrdse kohtlemise edendamise vallas.
Balti Uuringute Instituut on valitsusväline arendusasutus, mille eesmärk on aidata heal tasemel sotsiaal-majandusliku analüüsiga kaasa avaliku poliitika kujundamisele Läänemere regioonis.
Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut (RASI) on sotsiaalteaduslik interdistsiplinaarne teadus- ja arendusasutus.
Autorite tänu kuulub intervjuudes ja küsitlustel osalenutele, samuti ekspertidele Soomest, Rootsist ja Saksamaalt aja ja panuse eest käesolevasse uuringuasse.
Projekti viisid läbi Balti Uuringute Instituudist Kristjan Kaldur, Kristina Kallas, Kats Kivistik ja Kaarin Plaan ning Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudist Triin Roosalu, Maaris Raudsepp, Larissa Kus, Kadri Aavik, Marion Pajumets, Margarita Kazjulja ja Pille Petersoo.
Uuringu veebileht koos täiendavate andmetega: www.ibs.ee/VKE
Projekti on toetanud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Toimetajad: Kristina Kallas, Kristjan Kaldur, Maaris Raudsepp, Triin Roosalu, Kadri Aavik
Väljaandja: Balti Uuringute Instituut / TLÜ RASI
Tartu 2013
ISBN 978-9949-9494-1-0
Sisukord
Sissejuhatus .................................................................................................................. 7
1. Vördse kohtlemise alased hoiakud ja teadlikkus vördse kohtlemise seadusest .... 10
1.1. Sissejuhatus ........................................................................................................... 10
1.2. Elanikkonnaküsitlus: uurimismeetodid ja valim .................................................. 11
1.3. Elanikkonnaküsitluse tulemused ....................................................................... 13
2. Ebavördse kohtlemise märkamine ning teadlikkus vördse kohtlemise seadusest:
valdkondlike ekspertide kogemused ja hinnangud .................................................... 27
2.1. Sissejuhatus ........................................................................................................... 27
2.2. Ekspertide gruupiintervjuud: kvalitatiivse uurimuse meetod ja valim .................. 27
2.3. Ebavördse kohtlemise esinemine Eestis ja kriitilised valdkonnad ...................... 29
2.4. Ekspertide teadlikkus institutsioonidest ja nende kriitika ..................................... 37
2.5. Peamiste diskursuste võrdlus .............................................................................. 40
Kokkuvõte vördse kohtlemise seaduse retseptsiooni uuringutest ................................ 45
3. Vördse kohtlemise edendamise projektide hindamine ............................................. 52
3.1. Sissejuhatus ........................................................................................................... 52
3.2. Ülevaade metodikast ............................................................................................. 52
3.3. Hindamise tulemused ........................................................................................... 53
4. Vördse kohtlemise edendamine tööturul: head praktikad Euroopa riikide näitel 62
4.1. Sissejuhatus ........................................................................................................... 62
4.2. Head praktikad vördse kohtlemise edendamisel .................................................. 64
4.3. Kokkuvõttes .......................................................................................................... 79
Kokkuvõte, järeldused ja soovitused ........................................................................... 80
Kasutatud allikad ........................................................................................................... 85
Lisad............................................................................................................................... 88
Sissejuhatus
Eesti Vabariigi Põhiseadus sätestab, et Eestis ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise öhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Alates 2009. aastast on Eestis kehtiv vördsse kohtlemise seadus, mille § 1 keelab diskrimineerimise rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Eesti seadustes sätestatud vördsse kohtlemise põhimõtted lähtuvad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja vastavatest direktiividest, millega Eesti liitus 1996. aastal.
Sallivuse ja vördsse kohtlemise edendamine on koostatava Eesti lõimumisvaldkonna arengukava "Lõimuv Eesti 2020" üks peamistest aluspõhimõtetest. Inimeste vördsne kohtlemine aitab vältida rahvusest ja rassilisest kuuluvusest tingitud ebavõrdsust ja eraldatust, mis omakorda toetab sidusa ühiskonna loomise eesmärki. Seetõttu on lõimumisprotsessi üheks eesmärgiks seatud rahvusliku ja kultuurilise kapseldumise vältime, nii olemasoleva rahvastiku kui ka uussisserändajate puhul.¹
Põhiseaduslik kaitse ebavõrdsse kohtlemise eest on põhiseaduses sätestatud Eesti riigi taasiseseisvumises alates, kuid spetsifiliselt mitte-diskrimineerimise politiika kujundamise ja vördsse kohtlemise põhimõtte edendamisega on riik tegelema hakanud alles hiljuti, aktiivsemalt alates vördsse kohtlemise seaduse jõustumisest. 2009. aasta alguses seoses vördsse kohtlemise seaduse kehtima hakkamisega laiendati ka soolise vörööiguslikkuse voliniku institutsiooni soolise vörööiguslikkuse ja vördsse kohtlemise voliniku institutsiooniks. Otsestelt vördsse kohtlemise edendamise eesmärgil läbiviidud suuremahulisi uuringud ja tegevusi on seni olnud üsna vähe. Rohkem teheapanu on avalikkuses saanud soolise ebavõrdsuse juhtumid, arvestades, et soolise vörööiguslikkusega on riigi tasandil tegeletud juba alates 1996. aastast. Riigil on põhjalikke teadmisi rohkem soolise ebavõrdsuse ilmingutest - seda nii tööturul (nt palgalöhe, sooline segregatsioon ametialadel jne) kui ka muudes valdkondades. Selline teadlikkus tuleneb kindlasti ka tänu soolise vörööiguslikkuse monitooringutele, mida regulaarselt läbi viiakse.² Rahvuse alusel aset leidvast ebavõrdest kohtlemisest annavad mõnevõrra aimu regulaarsed integratsiooni monitooringud³, ent kuna nende fookuses on seni olnud pigem sotsiaalsest struktuuri tervikuna iseloomustavad läbilõikelised andmed, siis on ebavõrdsse kohtlemise mehhhanismid neis kajastatud vaid kaudselt.
Käesolev uuringuaruanne põhineb 2013. aastal ellu viidud uurimisprojektil "Vördsse kohtlemise edendamine", mille eesmärgiks oli analüüsida vörds se kohtlemise edendamist ning ebavõrds se kohtlemise ilminguid Eesti tööturul rahvuse, rassilise kuuluvuse, nahavärvri ja keele tõttu. Projekti käigus läbiviidud uuringus mõõdeti ka Eesti elanike teadlikkust vördest kohtlemisest laiemalt. Kuna projekti peamiseks siitruhmaks olid Euroopa kolmandate riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega inimesed, siis oli uuringu fookus eelkõige suunatud just rahvuse alusel vördsse kohtlemise uurimisele.
Projekti eesmärkide täitmiseks viidi läbi kolm tegevust.
_____________________
¹Vt pikemalt: Kultuuriministeerium (2012), "LÕIMUV EESTI 2020", Lõimumisvaldkonna arengukava koostamine ettepanek Vabariigi Valitsusele.
²Soolise vörööiguslikkuse monitooringud on läbi viidud 2002., 2005., 2009. ja 2013.a.- Tutvu monitooringute aruanneteaga Sotsiaalministeeriumi kodulehel: http://www.sm.ee/meie/uuringud-ja-analuuvid/sotsiaalvaldkond.html
³Integratsioonimonitooringud on seni läbi viidud 2000., 2002., 2005., 2008. ja 2011.a. Turvu monitooringutega SA Meie Inimesed kodulehel: http://www.meis.ee/uuringud
Esiteks viidi Eesti elanike hulgas läbi võrdse kohtlemise seaduse retseptsiooni uuring, mille käigus koguti andmeid selle kohta, kuivõrd teatakse võrdse kohtlemise seadust ja selles väljendatud põhimõtteid. Uuring toimus kahes osas – elanikkonna küsitlusena ja eri valdkondade spetsialistide rühmaintervjuudena. Mõlemaal juhul olid uuritavate seas ka Eestis alaliselt elavad Euroopa kolmandate riikide kodanikud ning määratlemata kodakondsusega isikud. Uuringute tulemused on esitatud käesoleva kokkuvõtete esimeses ja teises peatükis.
Teiseks hinnati seni avalikest vahenditest rahastatud võrdse kohtlemise edendamise ja teadlikkuse suurendamise projektide möju ja jätkusuutlikkust. Analüüsimes arvestati projektides läbiviidud tegevuste ulatust ning siht- ja sidusrühmade kaasatust. Vaatluse all oli küsimus, kas projektide käigus teostatud tegevuste tulemused ja möju on püsivad, millises ulatuses need pärast projekti lõppu kestavad ning millist möju nad omavad. Analüüsi tulemuste tutvustamisele keskendub käesoleva uuringu kolmas peatükk.
Kolmandaks vaadeldi nelja Euroopa Liidu liikmesriigi – Ühendkuningriik, Rootsi, Saksamaa ja Soome – häid praktikuid võrdse kohtlemise edendamisel tööturul. Peamiselt keskenduti õigusliku raamistikku ja poliitikameetmete vaatlusele ning uuriti, kuidas valitud riigid rakendavad meetmeid ebavõrdse kohtlemise vastu võitlemiseks ning võrdsete võimaluste loomiseks tööturul erinevatele etnilistele ja sisserännanute elanikkonnagruppidele. Kokkukogutud head näited on välja toodud raporti neljandas peatükis.
Siinse uuringu tulemused on mitmeski mõttes unikaalsed. Esiteks pole Eestis varem läbi viidud sarnases mahus analüüse, mis kombineeriksid endas võrdse kohtlemise erinevad tahud: uurides Eesti ühiskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest, millele lisandub seni läbiviidud tegevuste möjude hindamine ning mida täiendavad teiste riikide head praktikad. Projekti tulemused võimaldavad heita pilgu sellistele teemadele nagu tõrjuv suhtumine võõrapärasesse või sallimatus teist keelt rääkivate inimeste suhtes, üldine ühiskondlik kliima võrdse kohtlemise suhtes ja selle möju teadlikkusele ja ebavõrdse kohtlemise ilmingutele. Elanike küsitlus näitab, et ka teadmatus ja hoolimatus võivad olla ebavõrdse kohtlemise ajenditeks.
Uuringutulemused viitavad vajadusele võrdset kohtlemist aktiivsemalt edendada. Analüüsist selgub, et ühiskonnas suuresti puudub jagatud arusaam nii võrdse kohtlemise põhimõtetest kui ka võrdse kohtlemise seaduse rakendamisest ja õiguste kaitsetest üleüldiselt. See kehtib nii ametnike, tööandjate, meedia, aga ka elanikkonna kui terviku kohta. Hoolimata vähesest teadlikkusest on samal ajal siiski märgata huvi antud teema vastu.
Käesoleva uuringuaruande lõpus on köikidest alaosadest tulenevalt eraldi peatükina esitatud järeldused ja ettepanekud valitseva olukorra parendamiseks. Loodame, et käesolevasse uuringuaruandesse kogutud teadmised saavad olema oluliseks sisendiks ka uue valdkondliku arengukava "Lõimuv Eesti 2020" meetmete ja tegevuste kujundamisele. Projekti käigus kogutud andmed ja informatioon, teostatud analüüsid ja sõnastatud järeldused võimaldavad oluliselt tõhustada tegevusi, mis on lõimumispoliitikas ja ka teistes poliitikavaldkondades suunatud võrdse kohtlemise edendamisele ja sallivuse suurendamisele, eelkõige just oluliste sihtrühmade hulgas. Juba ainutüki kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega inimeste kaasamine uuringusse respondentidena on tõenäoliselt kaudselt suurendanud nende teadlikkust võrdsest kohtlemisest.
Uuringuaruande sihtgrupiks on valitsuse ja kohalike omavalitsuste tasandil poliitikate kujundamise ja elluviimisega tegelevad ametnikud, analüütikud ja teadlased, aga ka kodanikuühendused ning teised huvilised, kelle tegevuse eesmärgiks on edendada Eestis võrdset kohtlemist ning võidelda ebavõrdse kohtlemise ilmingute vastu. Aruande eri osad on koostatud teoreetilisi arutelusi ja empirilisi andmeid kombineerides ning kõik peatükid on loetavad ka eraldiseisvalt. Uuringuaruanne on kätesaadav ka vene ja inglise keeles.
Loodame, et käesoleva uuringu tulemused leiavad laiaulatuslikku kasutust, sealhulgas asjaomaste ametkondade poolt. Head lugemist ning jõudu ja pealehakkamist võrdse kohtlemise edendamisel!
---
4 Uuringuaruandega külgneb lisaks ka veebileht, kus huvilised saavad tutvuda rohkemate uuringu käigus kogutud statistiliste andmetega ning lisaks lugeda ka pikemat versiooni võrdse kohtlemise seaduse retseptsiooni uuringust. Vt täpsemalt: www.ibs.ee/VKE
1. Võrdse kohtlemise alased hoiakud ja teadlikkus võrdse kohtlemise seadusest
Triin Roosalu, Maaris Raudsepp, Margarita Kazjulja, Larissa Kus, Kadri Aavik, Marion Pajumets, Pille Petersoo
1.1. Sissejuhatus
Meie eesmärgiks käesoleva uurimuse läbiviimisel oli koguda andmeid teadlikkuse kohta võrdsetest kohtlemisest Eesti ühiskonnas ning analüüsida võrdse kohtlemise seaduse reseptsiiooni (teadlikkust seaduse olemasolust ja selle mõistmist) Eesti elanikkonnas, sealhulgas olulistele sihtrühmadele – Eestis alaliselt elavate kolmandate riikide kodanike ning määratlemata kodakondsusega isikute seas. Uuringu alaeesmärkideks oli selgitada, milline on olulistele sihtrühmadele – sh Eestis alaliselt elavate kolmandate riikide kodanike ning määratlemata kodakondsusega isikute:
- teadlikkus ja suhtumine võrdse kohtlemise põhimõtetesse ja põhiterminitesse (nii nagu need on seaduses kehtestatud);
- teadlikkus seaduse olemasolust ning kokkupuude võrdse kohtemise küsimusega, senised kogemused ja kriitika seoses seaduse rakendamisega.
Võrdse kohtlemise seaduse reseptsiioon ühiskonna ja indiviidi tasandil on keeruline nähtus, hõlmates kognitiivseid (seaduse teadmine, mõistmine, tõlgendamine, ebavõrdse kohtlemise olukordade äratundmine), hinnangulisi (hoiakud, suhtumised, väärtused) ja käitumuslikke (seaduse rakendamise oskused) komponente. Lisaks otseselt seaduses sisalduvate põhimõtete ja –mõistete vastuvõtmisele on oluline arvestada ka laiemaid ühiskonnas levivaid hoiakuid, arusaamu ja praktikaid, näiteks milliseid rühmi hõlmatakse või välistatakse võrdset kohtlemist väärivate hulgast või kuidas põhjendatakse võrdse kohtlemise vajalikkust või mittevajalikkust ühiskonnas.
Sellise keerulise uurimisobjekti kirjeldamine ja analüüs on võimalik vaid eri meetodite kombineerimise abil. Esindusliku elanikkonnaküsitluse põhjal analüüsime võrdse kohtlemise põhimõtete levikut Eesti elanikkonnas, sealhulgas eelpool mainitud olulistele sihtrühmade seas. Lisaks korraldades eestikeelsed, venekeelsed ja ingliskeelsed rühmaintervjuuid võrdse kohtlemise seisukohtalt eriti oluliste tegevusvaldkondade – haridussüsteem, tööturg, meediasfääri ja kodanikuühiskond – esindajatega, täpsustamaks just võrdse kohtlemise edendamise eest oma igapäevase tegevuse raames vastutavate sihtgruppide teadlikkust võrdse kohtlemise põhimõtetest. Selle tulemusi kirjeldab peatükk 2. Siinnes peatükis tutvustame just elanikkonnaküsitluse tulemusi. Peatükle 2 järgneb mõlema uuringu põhjal tehtud kokkuvõtete.
Detailsemalt on käesoleva peatüki tulemused ning võrdlus varasemate uuringutega lisaks esitatud eraldi uuringuaruandena (Roosalu jt. 2013).
1.2. Elanikkonnaküsitlus: uurimismeetodid ja valim
Toetudes varem läbi viidud uurimustele (nt Lagerspetz jt 2007, Eurobaromeeter 2009, 2012, Eesti elanike õigusteadlikkuse uuring 2007, Lindsalu jt 2011) ning lähutudes uurimisülesandest, koostasime küsimustiku "Rahvus, sallivus ja võrdne kohtlemine Eestis 2013". Ankeerküsitluse eesmärk on selgitada Eesti elanike erinevate gruppide arusaamisid, hoiakuid ning kogemusi seoses diskrimineerimise ja võrdse kohtlemisega ning nende teadlikkust võrdse kohtlemise seadusest. Küsimustiku koostamisel lähtutusime järgmistest põhimõtetest:
- võrreldavus varem läbi viidud küsimustega – kasutasime mitmeid küsimusi, mida on kasutatud varasemates võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise alastes küsimustikes;
- võrreldavus fookusgrupi.intervjuudega
- sisuline olulisus erinevate sihtrühmade esindajatele (MKI, kolmandate riikide kodanikud, etnilised ja keelelised vähemused)
- Tava-arusaamad põhimõistetest: teadlikkus ja suhtumine võrdse kohtlemise põhimõtetesse ja põhiterminitesse (diskrimineerimine, võrdlus, võrdne kohtlemine); emotioonalsed hoiakud, teadmised, maailmavaatelised arusaamud sallivuse või sallimatuse alusena.
- Õigusteadlikkus: teadlikkus võrdse kohtlemise seadusest, binnang seaduse kätesaadavusele ja arusaadavusele; teadlikkus oma õiguste eest seismise võimalustest.
- Subjektiivsed diskrimineerimiskogemused: senised kogemused seoses diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemisega seoses: diskrimineerimise valdkonnad ja alused, mitmene diskrimineerimine, reaktsioonid ebavõrdse kohtlemisele.
- Hinnang Eesti olukorrale: tajutud ebavõrdsus ühiskonnarühmade vahel, üldine hinnang võrdse kohtlemise olukorrale Eestis, diskrimineerimise riskirühmad ja kriitilised valdkonnad, kriitilised tähelepanekud seoses seaduse rakendamisega.
Elanikkonnaküsitluse viis 2013.a.mais-juunis läbi uuringufirma Turu-uuringute AS. Valimi suurus oli 1000 inimest vanuses 15-84, kellest 86,2% olid Eesti kodanikud, 6,1% Venemaa kodanikud, 6,2% määratlemata kodakondsusega isikud ning 1,3% muu välisriigi kodanikud. Eesti kodanikest oli 81,7% emakeeles eesti keel ning 17,7% emakeeles vene keel. Küsitluse valim oli esinduslik Eesti elanikkonna suhtes ja küsitluse tulemusi saab üldistada kogu elanikkonnale, nii oleme tulemuste esitamisel „elanikkonda” ja „vastajaid” kasutanud vaheldumisi samas tähenduses.
Oleme andmete analüüsimiseks rühmitanud vastajad vastavalt kodakondsusele ning sellele, mis rahvusest nad ütlesid end olevat. Võrdse kohtlemise temaatika valguses on oluline lähtuda riigikuuluvusest, mida kõige ühesemalt mõõdab kodakondus. Tulenevalt kodakondsusest on inimestel riigi suhtes teatud õigused, ja Eesti riigi kõrval on osadel Eesti elanikel õigused ja kohustused ka teiste riikide ees. Kodakondsuse alusel võimaldab Eesti riik teatud õigusi lisaks Eesti kodanikele veel ka teiste Euroopa Liidu riikide kodanikele. Ka alaliselt Eestis elavatel Venemaa kodanikel, kes on Euroopa Liidu seisukohalt kolmandate riikide kodanikud (EKRK), on Eestis Eesti kodanikest erinevad õigused. Seepärast on kodakondsuse kategooria võrdse kohtlemise seisukohalt võtmetähtsusega. Kõige selgemalt ilmneb see määratlemata kodakondsusega isikute puhul (MKId), keda kaitseb hoopis erinev
rahvusvahelise õiguse raamistik kui eelnevaid. Tulenevalt sellest, et kodakondsuse alusel on inimestel erinevad võimalused, kuid siiski tuleb ühiskonnaalikmeid kohelda võrdselt, on kodakondsus üks selles uuringu kasutatud aluskategooria. Kaardistades elanikkonna suhtumist võrdse kohtlemise põhimõtetesse ning kirjeldades rahvuse pinnalt kerkiva sallimatu või diskrimineeriva kohtlemise kogemuste ulatust, on oststarbekas kõrvutada ka erinevate rahvusgruppide kogemusi. *Rahvus* on tänapäevaste arusaamade järgi pigem avatud ja voolav kategooria kui et rangelt fikseeritav ja muutumatu (nt Bauman 2004). Järjest enam inimesi elab mitmete kultuuride kontekstis, kandes erinevaid identiteete vastavalt oma valikule või olles juba süündinud mitmerahvuselisse perre. Sellises olukorras möjutab rahvuse konstrueerimist eelkõige subjektiivne tunne. Me lähtume siinnes uuringus inimeste enesemääragulisest rahvusest, see täheleb, subjektiivset identiteedist. Kokkuvõtlikult eristatakse enamikes analüüsilõigetes vastused viie kodakondsusgruppi kohta, mille jaotus on toodud tabelis 1.
**Tabel 1. Valimi koosseis kodakondsusgruppide lõikes**
| | Osakaal analüüsis | Osakaal valimis | Osakaal rahvasustikus |
|---|---|---|---|
| 1 Eesti kodakondsusega eestlased | 70 | 83 | 82 |
| 2 Eesti kodakondsusega venelased | 13 | | |
| 3 Vene kodakondsusega venelased | 6 | 7 | 7 |
| 4 Teiste rahvuste esindajad ja teiste riikide kodanikud | 5 | 4 | 1,5 |
| 5 Määratlematu kodakondsusega isikud | 6 | 6 | 9,5 |
| Kokku | 100 | 100 | 100 |
Tulemuste interpreteerimisel taub niisiis arvestada, et gruppid 4 ja 5 on olemuselt teistega vörreltes heteroogeensemad. Kui teistes gruppides kombineerime rahvuslikku ja riiklikku kuuluvust, siis määratlemata kodakondsusega isikute puhul jäätame rahvusliku enesemääratluse arvestamata, analüüsii võimaldamise huvides.
Selliselt kodakondsuspõhiste gruppide loomine on vaatamata rahvusmääratluse subjektiivsusele siiski küllaltki mehhaaniline eristusviis, mistöttu otsustasime tausta uurimiseks kontrollida, kuidas jaotub selline valim subjektiivsemaid kategooriaid hõlmavate lõimgruppide vahel. Selleks moodustasime oma andmetestiku põhjal kolm liitendeksit, mis esindavad kolme lõimumise seisukohast olulist dimensiooni (järgisime siin EIM 2011 ja Nimmerfeldt 2013 kogemust), ning jaotasime vastajad nende tunnuste põhjal kolme sarnase suurusega klastrisse. Tulemused on esitatud võrdse kohtlemise seaduse reseptsiooni uuringu aruande täisversioonis (vt Roosalu jt 2013). On oluline silmas pidada, et möeldes Eesti elanikkonnale kui tervikule ei eristunud nende oluliste dimensioonide lõikes üheselt just kodakondsuspõhised gruppid, vaid pigem kujunevad kodanikukuuluvuse dimensioonide põhjal sellised gruppid, mis ületavad kodakondsuspõhiste gruppide piire. Nendest kujunenud gruppidest kahes moodustavad Eesti kodakondsusega eestlased veenva enamuse, kuid igas grupis on ka teiste kodakondsusgruppide esindajaid.
Tahame sellega eelkõige rõhutada, et ühiskonnas osalemise subjektiivselt määratletud dimensioone arvestades kujunevad kodakondsuspiire ületavad rühmad. See omakorda lubab oletada, et ka võrdse kohtlemise valdkonnas ilmnevate eristuste aluseks ei ole niivärd kodakondsusrühmad kui muud, inimese individuaalsetest identiteetidest ja hoiakutest tulenevad määratlused. Seepärast osundame oma
analüüsiga eelkõige võimalusele ületada vördsed kohtlemise käsitlemisel ja sellealasel teavitamisel kodakondsuspõhine või ka otsestelt emakeele- või keeleoskusepõhine piir gruppide vahel. Tuleb tähele panna, et iga kodakondsusgruppi sees on esindatud kõik vastused, seega hõlmab iga vördsed kohtlemise ning sallivuse alase hoiaku alusel moodustuv nn virtuaalne grupp inimesi kõigist kodakondsuspõhistest gruppidest kui ka kodanikudimensiooni gruppidest. Nii on ka KRKd, näiteks Venemaa kodanikud, esindatud kolmes neljast kodanikudimensioonigruppis; ning mitmeste identiteetidega või taustadega Eesti elanikud jaotuvad kõigi nelja grupi vahel. Ka Eesti kodanikest eestlased jagunevad kõigi nelja grupi vahel. See aspekt peegeldub ka edaspidises analüüsis, kuigi esitame hoiakuuid just kodakondsuspõhiste gruppide lõikes.
1.3. Elanikkonnaküsitluse tulemused
1.3.1. Avatus või suletus vördsed kohtlemise temaatika suhtes
Uurisime suhtumist ebavördsed kohtlemise probleemikasse üldiselt. 32% vastajaid iseloomustab üldiselt negatiivne suhtumine sellesse probleemikasse (juut vördsed kohtlemisest ei huvita eriti või isegi ärritab), 26% tunneb selle teema vastu huvi ainult siis, kui enda õigusi rikutakse, 28% jälgib selle teema alaseid arutusi Eestis ja kogu maailmas ning 22% võib pidada aktiivseteks huvilisteksi (nõustumine väidetega “See on minu jaoks väga oluline teema, räägin sellest ka oma lähedastega” ning “Osalen ise aktiivselt vördsete õiguste eest seisimisel”). Eestlaste seas on tunduvalt enam neid, kes ei huvitu vördsed kohtlemise temaatikast ning tunnevad isegi vastumeelsust selle suhtes. Vene emakeelega inimeste seas on seevastu rohkem sellest valdkonnast aktiivselt huvitatuid, kes jälgivad vördsed kohtlemise alaseid arutusi Eestis ja kogu maailmas.
1.3.2. Kas sallimatus ja ebavördsed kohtlemine on Eestis probleem?
Eestis sallimatusse ja ebavördsed kohtlemise kui probleemi teadvustamise osas kaldusid vastajate arvamused selle poole, et probleem on olemas. Küsimusele „Kas Teie arvates on sallimatus Eestis probleem?” vastas 54% vastajatest, et see on väga tõsine või pigem tõsine probleem, ning 40% vastajatest, et see ei ole kuigi tõsine või ei ole üldse probleemiks. Võrreldes kodakondsusgruppe omavahel võib öelda, et Eesti kodanikest eestlaste arvates on sallimatus mitte just kuigi tõsine (43%) või siis pigem tõsine (34%) probleem. Samal ajal teiste kodakondsusgruppide seisukohalt vaadates on tegu väga tõsise probleemiga üle neljandiku venelastest Eesti kodanike (27%) ja ligi kolmandiku venelastest Vene kodanike jaoks (29%) ning ligi 40% MKI või teiste riikide kodanike jaoks. Siit võib oletada, et eestlased ei taju ühiskonna sallimatuset või küll tajuavad, kuid ei pea seda oluliseks (“ei ole kuigi tõsine probleem”), samal ajal kui teistele gruppidele näib ühiskond rohkem sallimatu. Rõhutame veelkord, et siinkohal me ei mõõtnud ühiskonnas esinevat tegelikku sallimatuset, vaid selle subjektiivset taju inimeste poolt.
Selgitamaks, milliste ühiskonnagruppide suhtes paistab ühiskond eriti sallimatu, esitasime uuringu osalejatele erinevate elanikkonnarühmade loetelu, mis oli koostatud erinevate tunnuste alusel (staatus, keel, päritolurüük). Vastajal oli võimalik märkida, kas tema meeles just selle konkreetse grupi liikmete suhtes valitseb Eestis sallimatus. Seega ei uurinud me mitte seda, millised grupid tajuvad ühiskonda eriti sallimatuna, vaid seda, milliste gruppide suhtes tajutakse ühiskonnas olevat sallimatus suhtumist. Esimese tulemusena võib välja tuua, et ühtki loetletud gruppidest ei pea sallimatuse või vaenuliku suhtumise all kannatavaks üle 50% vastajaist. Köige selgemini ilmneb arvamus, et mustlased on ehk köige enam vaenulikku suhtumist pälvinud – nii arvab 40% elanikest. Veel 30% vastajatest arvab, et vaenulikult suhtutakse NSV Liidu ajal Eestisse tulnud venelastesse, kuid teiste NSV Liidu ajal Eestisse tulnud rahvaste osas leib seda vaid 16%, uusimigrantide osas 6% ja täaneste Vene kodanike suhtes – 18%. Viidend vastajatest (20%) tajub, et Eestis ei ole kerge mustanahalistel ja 10% arvab, et sallimatust esineb Aasia rasstitunnuste kandjate suhtes. Üldiselt köigi pagulaste suhtes tajub vaenu 12% elanikkonnast. Muid gruppe märgiti vähem kui 10% juhrudel, siiski nimetati nende seas eestlasti (8%), Kaukaasia päritolu inimesi (8%), juure (5%) jt. Eraldi grupina nimetasime veel segaperedest pärit lapsi ja küsitluse käigus selgus, et see on teatud määral stigmatiseeritud riskigrupp - 4% vastajaist arvas, et neisse suhtutakse vaenulikult.
Mis puudutab võimalikke gruppidevahelisi erinevusi selles, keda tajutakse vaenuliku suhtumise sihtmärgina, siis selgub, et siin eristuvad eestlastest Eesti kodanikud teistest gruppidest nt sellega, et peavad mustlasi veel märksa problemaatilisemaks (48%, sellal kui Eesti kodanikest venelaste ning teiste rahvuste ja rikide esindajate seas 23% ja Vene kodakondsusega venelaste ning määratlemata kodakondsusega inimeste seas arvab 14% ja 17% , et Eestis mustlasi vaenatakse). Eesti kodanikest eestlased näevad selgemalt mustanahaliste vaenamist (24%, teistes gruppides arvati nii vastavalt 12% ja 7%) ning peavad pagulasi üldse enam ohustatuksi (14%, teiste seas 5-8%). Eesti kodakondsusega venelased, sarnaselt teistest rahvustest isikute ja teiste riikide kodanikega, tunnetavad aga teiste rühmadega võrreldes märksa enamat määral ühiskonna vaenulikkust just Nõukogude ajal mujalt Nõukogude Liidust siia tulnud venelaste suhtes: neist 41% ja 46% toob seda välja, võrreldes 26% Eesti kodanikest eestlaste ning 32% Venemaa kodakondsusega venelaste ja 33% määratlemata kodakondsusega isikutega. Ka teistesse vene keelt könelevatesse vähemusrahvustesse sallimatut suhtumist tajusid Eesti kodanikest venelased rohkem kui eestlased. Selles osas sarnanesid Eesti kodanikest venelased pigem teistest rahvustest isikute ja muude riikide kodanikega ja ka määratlemata kodakondsusega isikutega (23%).
Tabel 2. Kelle suhtes sallimatu? Neli faktortunnust vastavalt sellele, kelle suhtes tajutakse sallimatus
| 1. faktortunnus: tajub sallimatus endise NSV aladelt pärit inimeste suhtes | 2. faktortunnus: tajub, et esineb sallimatus (eeldatavasti) välimuse alusel eristuvate gruppide suhtes | 3. faktortunnus: tajub sallimatust põlise vene vähemuse ning mujalt EList tulnud (ingliskeelseste) inimeste suhtes | 4. faktortunnus: tajub sallimatust eestlaste/setode, segaperede laste ning kaugemalt pärit inimeste suhtes |
|---|---|---|---|
| • Nõukogude ajal mujalt NLst siia tulnud venelased;
• Teised põhiliselt vene keelt kõnelevad rahvusvähemused;
• Määratlemata kodakondsusega isikud;
• Eestis elavad Venemaa kodanikud;
• Eesti püsielanikud kes räägivad vene keelt, aga ei valda eesti keelt;
• Endise NSVL riikidest, nt Ukrainast pärit uusimmigrandid⁵;
• Eesti püsielanikud, kes ei valda eesti, vene ega inglise keelt | • Mustlased;
• Aasia päritoluga inimesed;
• Mustanahalised;
• Kaukaasia päritolu inimesed;
• Juudid;
• Pagulased | • Eesti põlised vanausulised Peipsi-äärsed venelased;
• Teistest EL riikidest, nt Soomest pärit uusimmigrandid;
• Eesti püsielanikud, kes räägivad inglise keelt, aga ei valda eesti või vene keelt | • Eestlased;
• Setod / setud;
• Segaperedest pärit lapse;
• Valjapoolt ELi, nt USA-st sisserännanud uusimmigrandid;
• Pagulased |
Üsna ühel meelel on eri gruppid selles osas, et Eestis võib olla keeruline olla Venemaa kodanik (veidi alla 20% kõigist leiab seda), Kaukaasia päritolu (kuni 10%), või eestlane (6-9%). Erinevused vaenulikkuse tajumises esinesid pigem teiste gruppide osas: Eesti kodanikest eestlased märkavad (või tunnistavad) sallimatust mustlaste, mustanahaliste ja endises Nõukogude Liidust Eestisse tulnud venelaste suhtes, vähemal määral aga sallimatust teiste endise NSV Liidu aladelt pärit ja põhiliselt vene keelt kasutavate inimeste vastu.
Analüüsiga käigus tuvastasime ka niinimetatud diskrimineeritud gruppide tajumise faktorid. Selgus, et eristub neli tüüpi ohustatud gruppie (vt tabel 2), sejuures vastaja, kes tajub ohustatuna ührt selle faktori sees eristuvat gruppit, näeb tõenäoliselt probleeme ka teiste selle faktoriga hõlmatud gruppide sallimises.
Ohustatuna tajutud gruppide seas eristuvad ühelt poolt endise NSV Liidu aladelt sisserännanud inimesed ja teisalt välimuse poolest kohalikest erinevad inimesed. Kolmanda ohustatud grupina
⁵ Kaldkirjas on märgitud need gruppid, mis esinevad mitmes faktoris korraga.
nähakse Eestis põlistunud ja siin juba pikemaajaliselt elanud inimesi, sealhulgas mujalt Euroopa Liidust pärit inimesi, kes ei valda kohalikku keelt. Neljandasse ohustatute gruppi koonduvad ühelt poolt kohalikud – eestlased, serud, segaperede lapsed; ja teisalt kaugemalt väljapoole ELi pärit sisserändajad. Edaspidi oleks ostarbekas uuringu käigus kogutud andmestiku põhjal analüüsida, milliste hoiakute või sotsiaaldemograafiliste näitajate poolest erinevad omavahel inimesed, kes näevad ohtu pigem üht või pigem teist tüüpi gruppidele.
1.3.3. Kui palju on Eestis ebavõrdset kohtlemist?
Kitsamas, juriidilises tähenduses diskrimineerimise esinemise kohta Eestis jagunesid arvamused enam-vähem pooleks: „väga palju“ (9%) ja „pigem palju“ (26%) diskrimineerimist ja ebavõrdset kohtlemist tunnistab Eestis olevat kokku 35% vastajatest ning 38% arvates esineb seda pigem vähe või väga vähe. Seejuures kordub juba ülal mainitud trend, et eestlastest Eesti kodanike arvates on diskrimineerimise ulatus Eestis väiksem: vaid 6% arvab, et seda on „väga palju“ (teistes gruppides väljendab seda seisukohta 13-17% vastajatest) ja 22%, et „pigem palju“ (sellal kui teistes gruppides jääb see 31-44% vahele). Samas peab märkima, et küsimusele diskrimineerimise kohta vastati korduvalt „ei oska öelda“ (vahemikus 23%-34%) ja see võib olla tingitud osalt sellest, et küsimuse tekst röhutas just juriidilist tähendust ja vastajad võisid end tunda ebakindlalt.
Täpsustamaks, milline indiviidi omadus võib meie vastajate kogemuse kohaselt kaasa tuua teistega võrreldes ebavõrdse kohtlemise, pakkusime vastajale terve rea võimalikke diskrimineerimise aluseid. Vastajaskonda tervikuna vaadates on ilmne, et kõige tähtsamaks peetakse puudulikku riigikeele oskust (60%), samasse pingiritta asetub puue või terviseprobleem (59%) kui diskrimineerimise oluline alus ja seejärel vanus (55%). Pooled vastajad leiavad et ka majanduslik olukord võib indiviidi asetada ebavõrdse kohtlemise riski.
Kui puudulikku riigikeele oskust röhutas kaks kolmandikku (60%) antud uuringu vastajaist, siis emakeel (täpistamata siinkohal, millist) tõi välja kolmandik (35%) ning otsestelt rahvust ning etnilist kuuluvust pakkus ebavõrdse kohtlemise aluseks 40% vastajaid. Rassitunnuseid mainis 27% vastajatest ja kodakondsust 23% vastajatest; 14% vastajatest pidas diskrimineerimise aluseks aktsendiga eesti keele könelemist. Sellest rahvusega seotuvate kategooriate (emakeel, riigikeele oskus, aktsent; rahvus ja etniline kuuluvus, rass; kodakondsus) erinevast prioriteetsusest on võimalik välja lugeda, nagu riigikeele oskus oleks ebavõrdse kohtlemise peamiseks põhjuseks ja teised nimetatutest oleks sekundaarsed. Siinkohal on oluline silmas pidada võimalust, et erinevad diskrimineerimise alused võivad liituda, näiteks puudulik riigikeele oskus viitab samal ajal ka mingile muule etnilisele või kodakondsusega seotud aspektile. Selliseid seoseid ning diskrimineerimise aluste liitumist tuleks täiendavalt uurida. Lisaks märkisid vastajad, et Eestis on halvema kohtlemise aluseks seksuaalsed eelistused (nii arvas 35%), erakondlikud vaated (31%) ja sugu (28%).
Analüüsides võimalikke gruppidevahelisi erinevusi, ilmneb selge vahe Eesti kodanikkest eestlaste ja ülejäänud gruppide vahel. Näiteks, kui Eesti kodanikest eestlased ei tunneta eesti keele aktsendiga rääkimist diskrimineerimise puhul väga probleemsena (9%), siis kõik ülejäänud gruppid on pessimistlikumad ja veerand teiste gruppide vastajatest leiab, et selle alusel diskrimineeritakse. Lisaks aktsendi olemasolule, tajusid vastajad diskrimineerimisfaktorina ka kodakondsust: 46%-56% Eesti
kodakondsusega venelastest, Vene kodakondsusega venelastest ja teiste riikide kodanikest vastas, et kodakondsus on määrav, sellal kui eestlased seda võrdse kohtlemise seisukohalt nii tähtsaks ei pea.
**Konkreetsete olukordade hindamisel öiglase või ebaöiglasena oli enamikul juhtudel suur sarnasus eestlaste ja vene emakeelega inimeste vahel.** Olukordadeks, kus ebaöigluse hinnang emakeeleti tunduvalt erines, olid venekeelse info puudumine ravimite infolehtedel, e-kooli ükskeelsus ning keeldumine õigeusklikele eraldi puhkepäevade andmast usupühade tähistamiseks. Kui enamus vene emakeelega inimesi hindas ülaltoodud olukordi ebaöiglaseks, siis eestlaste seas oli ebaöigluse hinnangu andjad tunduvalt vähem, ning suur osa inimesi ei osanud seisukohta võtta. Ravimite infolehtede teema tõusis korduvalt probleemina esile ka fookusgruppide aruteludes.
### 1.3.4. Teadlikkus võrdset kohtlemist tagavatest institutsioonidest
Valdav enamus vastajatest (77%) arvab, et **võrdse kohtlemise tagamine on eelkõige riigi kohustus.** Riik peaks kindlustama, et kõiki rühmi ühiskonnas koheldakse võrdset. Vaid 11% kõigist vastajatest pidas öigemaks, et võrdse kohtlemise eest peaks vastutama igalüks ise, ja kuigi selliste vastajate hulk oli suurem just Eesti kodanikest eestlaste seas, siis on erinevus teiste gruppidega absoluutarvusid silmas pidades marginaalne. Edaspidi aga oleks ostarbekas täpsustada gruppide seisukohti ja vaateid.
**Teadlikkus võrdse kohtlemise seadusest** on üldiselt võrdlemisi madal, ent samas võis uuringu käigus nentida suurt huvi selle vastu. Iga viies vastaja ehk 21% vastajatest oli seadusega tuttav, 55% küll tunnistas, et ei tea eriti midagi, kuid tunnevad selle vastu huvi ning 24% vastajatest vastas, et ei tea seadusest midagi ega huvitugi sellest. Rahvuse ja kodakondsusgruppide võrdlemisel ilmnes, et eestlastest Eesti kodanike seas oli kõige suurem (29%) osakaal neid, kes väitsid, et ei tea ega huvitugi võrdse kohtlemise seadusest. Eesti kodakondsusega venelaste ja Vene kodakondsusega venelaste seas oli mittehuvitunuid vaid 15-16%.
Samamoodi soovis enamik neist vastajatest, kes pole **teadlik soolise võrdöiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku tööst**, selles rohkem teada saada: 35% vastajatest on juba praegu voliniku tööst teadlikud, 43% küll ei tea, aga hindab, et tahaks rohkem teada saada ning 23% vastajatest ei tea sellest midagi ega tunne selle vastu huvi. Ka selles küsimuses eristus Eesti kodanikest eestlaste grupp, kelle seas oli teiste kodakondsusgruppidega võrreldes kõige suurem osakaal neid, kes voliniku tööst ei huvitu ning kõige väiksem osakaal neid, kes tahaksid voliniku tööst rohkem teada saada.
Uuringu käigus analüüsiti eraldi ka töökohal toimuva ahistamise ja selle eest vastutuse võtmise kohustuste teadvustamist. Vastajate teadlikkus tööalase ahistamise olemusest on madal. Suur osa **vastajatest ei ole kursis tööandja vastutusega** tagada oma töötajate võrdne kohtlemine, kaitsta neid ahistamise eest ning edendada võrdset kohtlemist oma töökohal. Arvatavasti tuleks siin läbi möelda, kuidas just haavatavamate gruppide teavitamist korraldada, kuid lisaks riskigruppidele peaks teadlikkus suurenema ka üldisemalt, et sellesse teemasse ei suhtrutaks ükskiölkelt.
### 1.3.5. Ebavõrdse kohtlemise isiklik kogemus
Isiklik kokkupuude diskrimineerimise ja ebaseadusliku ebavõrdse kohtlemisega viimase 3 aasta jooksul töö valdkonnas on järgmine: 12% vastajatest on enda hinnangul sellega kokku puutunud töö tasustamisel, 9% tööle värbamisel, 7% tööülesannete jagamisel, 7% edutamisel, 5% tööle võtmisel, 3% töösuhete lõpetamisel, 3% muus töövaldkonnaga seotud olukorras, 3% on kogenud ebavõrdset kohtlemist töökaaslaste poolt. Palusime avatud vastustes ruua ka näiteid konkreetsetest juhtumist. Suur osa näiteid seostus vanuse ja tervise alusel diskrimineerimisega, samuti mainiti linna- ja maaelanike erinevat juurdepääsu avalikele teenustele. Küllalt suur osa nimetatud juhtumitest olid siiski seotud vastaja rahvuse või keelega ning näiteid rahvuse või keele alusel ebavõrdse kohtlemise tajumise kohta toodi nii eesti keelt valdajate kui mittevaldajate seisukohast. Lähtuvalt uuringu fookusest esitame järgnevас tabelis loetelu nendest juhtumitest, mis seostusid otseselt rahvuse, keele või kodakondsusega. Eristame juhtumid vastavalt sellele, kas vastaja tajus diskrimineerimist eestlaste poolt või eestlaste suhtes.
**Tabel 3. Ebavõrdse kohtlemisena tajutud juhtumite näited**
| Valdkond | Näited ebavõrdse kohtlemisena tajutud juhtumist |
|-----------------------------------------------|------------------------------------------------------------------------------------------------------------------|
| Vähemusrahvuste esindajate kogemused ebavõrdse kohtlemise osas rahvuse, keele, kodakondsuse alusel | |
| Töö saamisel KRK halvem | „Töölevõtmisel eelistati Eesti kodanikku, kuigi see ei olnud nõutud“; „Eesti kodakondsuse puudumine raskendab tööotsimist“ |
| Edutamisel takistused vörreldes eestlastega | „Ei saa teha kvalifikatsioonieksemari, et saada kõrgemat palka, sest nõutakse eesti könekeele oskust, mida mina õpin juba 2 aasta“; „Ei saanud ametialaselt edasi liikuda, sest ei oska keelt –aga meil ei ole suhtlemist eesti keeles“; „Firma reorganiseerimisel ei olnud ühelgi töötajal Ida-Virumaalt ette nähtud kõrgema spetsialisti ametikohta, sõltumata kogemustest, haridusest, keeleoskusest.“ |
| Halvustav suhtumine arstiabi osutamisel | „Kui arst sai küsimusele, mis keelt minuga rääkida, vastuseks, et vene keelt, ütles ta et "proovin rääkida teie prantsuse keeles"; „Igal pool ei saa meditsiiniteenust vene keeles.“; „Mulle öeldi, et endokrinoloogi juurde pole aasta lõpuni numbried (4 kuud), aga jää mulje, et mulle kui venelasele ei antud, sest üks eestlane sai numbrit“; „Vene keeles pole sageli infot, nt kui ravimitel ongi venekeelee info, siis on see sageli kinni kleebitud.“ |
| Halvustav suhtumine õigussüsteemiga suhtlemisel | „Kohtusse dokumentide esitamisel ei hakatud minuga rääkimagi öeldes, et nad ei saa aru, kuna mina rääkisin vene keeles“, „Korrakaitseorganite poolt anti möista, et see siin pole Venemaa, et mul ei ole õigust midagi nõuda, kui ma ei oska keelt väga hästi“; „Kui pidin suhtlema politseiga, siis politseinikud käitusid ebakorrektselt ja vene keeles ei rääkinud.“ |
| Kaupluses ei teenindata | „Kui kaupluses hakkan rääkima vene keeles, on kohe halb teenindus, aga kui räägin eesti keeles - teenindus paraneb.“; „Ehitusmaterjalide poes keelduti rääkimast vene keeles, nõutti eesti keeles rääkimist. Püüdsin rääkida eesti keeles, aga mulle öeldi "kui ei oska, ära räägi".“; „Tartus kohvikus ka ei teenindatud mind, väideti, et ei saada aru, mida mina neilt palun.“ |
| Seltskonnas halvustamine, hukkamõist | „Oli juhus, kus ma olin eestlaste ringis, mulle sattus kärte eestikeelne raamat. Eestlased rääkisid omavahel, et "las vaatab raamatust pilte, need on vene keeles", kuigi tekst oli eesti keeles“; „Ühistransportdis ei saanud aru eestikeelsest küsimuses |
ja siis pidin kuulama kogu okupatsiooni ajaloo “, „Üürikorteri naaber pidevalt kutsub meid "kuradi venelasteks"”.
| Enamusrahvuse esindajate kogemused ebavõrdse kohtlemise osas rahvuse või keele alusel |
|---------------------------------|----------------------------------------------------------------------------------|
| Teenindusasutus | „Söögikohas teenindati välismaalast eelisjärjekorras, kuna temalt tuleb parem jootraha.“ |
| Riigi ja KOV organid | „Tajun süsteemaatiliselt, et mind koheldakse oma kodumaal võõrana ja eelistatakse kõiki teisi, sest riigiorganid ei austu Eesti konstitutsiooni“; „Elasin Narvas ja ma ei saanud lasteaiakoha. juhataja ütles, et kohad on ainult narvalastele, aga selgus, et pole nii - Eesti elanikuna on mul õigus lasteaiakohale Narvas.“ |
| Ei teenindata | „Teeninduses - me ei jõudnud arusaamisele, sest ma ei osanud end vene keeles mõistetavaks teha“; „Narvas poes jäeti teenindamata, kuna ei osanud vene keelt.“ |
| Asjaajamine KÜuga | „Vene keelt rääkivate inimeste enamusega korrermajas ei ole ühistu koosolekud ja teated majaelanikele mulle kui esti keele emakeelega inimesele täiesti mõistetavad (tavaliselt tõlgitakse osaliselt; valdavalt vene keeles köik).“ |
| Ebavõrdne kohtlemine tööturul | „Meie, eestlased, teeme ettevõttes tööd, aga venelased saavad niisama kõrgemat palka, kuna ettevõte soovib näidata, et vähemust ei diskrimineerita“; „Kuna ülemus räägib vene keeles, siis eelistab vene töötajat, kuigi tema koormus on vaid 3 päeva kuus - sellegipoolest saadetakse teda igale poole komandeeringutesse.“ |
Selgub, et ebavõrdse kohtlemisena tajuti ka selliseid olukordi, mis seaduse mõttes ebavõrdse kohtlemisena ilmselt ei kvalifitseeru, ehkki ankeedis oli eelnivalt toodud ka see, kuidas seadus ebavõrdset kohtlemist möistab. Seega on inimeste tundlikkus ja vajadus kaitse järele mõnevõrra kõrgem kui otseselt VõrdKS sätestab, mistõttu võiks laiemalt teadvustada ka muud aluseid ja võimalusi oma õiguste kaitseks argistes olukordades.
Seega võib kokkuvõteteks tõdeda, et ebavõrdset kohtlemist just rahvuse või keele alusel on mingis situatsioonis kogenud nii vene keelt emakeelena kõnelevad kui ka eesti emakeelega inimesed. Ootuspäraselt selgub ka, et isiklik kogemus ebavõrdse kohtlemisega on seotud mõnevõrra madalama rahuloluga oma eluga üldiselt (vt tabel 4): nende seas, kes hindavad, et neid on ebavõrdset koheldud, on märksa enamad seisukohal, et nad on oma eluga mitte eriti rahul või üldse mitte rahul.
**Tabel 4. Vastaja rahulolu oma eluga vastavalt ebavõrdse kohtlemise kogemusele oma elus üldiselt (%)**
| Vastaja rahulolu oma eluga üldiselt | Ei ole kogenud ebavõrdset kohtlemist | On kogenud ebavõrdset kohtlemist | Kokku |
|-------------------------------------|--------------------------------------|----------------------------------|-------|
| Üldjaotus | 48 | 52 | 100 |
| Üldse mitte rahul | 1 | 4 | 3 |
| Mitte eriti rahul | 13 | 22 | 17 |
| Üsna rahul | 64 | 52 | 58 |
| Täiesti rahul | 21 | 17 | 19 |
| Ei oska öelda | 1 | 4 | 3 |
| Kokku | 100 | 100 | 100 |
1.3.6. Tegutsemine ebavõrdse kohtlemise korral
Analüüs näitab, et kõigist uuringu osalejatest on ebavõrdset kohtlemist viimase kolme aasta jooksul ise kogenud ligi veerand (23%). Nendest omakorda neli viidendikku (78%) võttis midagi ette olukorra parandamiseks ja õiguse jalule seadmiseks. Peamiselt kasutati võimalusi eelkõige emotioonalse toe saamiseks (64% vastajatest: 44% arutas juhtunut töökaaslastega, 20% otsis abi tuttavatelt). Olukorra parandamiseks püüdis midagi ette võtta 40% vastajatest, kes tegid ebavõrdselt kohtlejale märkuse või selgitasid olukorra sobimatust, ning 12% vastajatest pöördus ebavõrdselt kohtleja ülemuse poole. Ametiasutuste poole pöördus 7%, kuid seejuures mitte võrdse kohtlemise voliniku poole. Õiguskaitseorganite poole pöördus 4% ning ametühingult otsis abi 3%.
15% neist, kes midagi ette võttis, saavutas sellega oma eesmärgi, ja veel 38% saavutas selle osaliselt. Seega võib öelda, et üle poole nendest, kes olukorda muutmata asus, oli vähemalt subjektiivselt edukas.
Kõigist neist, kes ebavõrdse kohtlemisega kokku puutus, moodustas oma õiguste eest edukalt seisnute osa 40%, seejuures 10% saavutas oma eesmärgi täiel määral. Antud uurimus ei selgunud, kas õiguste jalule seadmisel taastati algne olukord või mil määral korvati kahju. On võimalik, et mõni ebavõrdselt koheldud vastaja seadis endale madalad eesmärgid, mille saavutamine oli jõukohane, kuid mis ei teinud ebavõrdsust olematuks. Edasised analüüsid peavad näitama, milline strateegia kasutamine oli kõige tõhusam ja kes olid siinkohal edukamad oma õiguste kaitsel. Samuti vajab selgitamist, kes olid need, kes edu ei saavutanud, ja mis olukordade puhul on lahenduse leidmine keerukam. Kindlasti tuleks edasi uurida seda, millistel gruppidel õnnestus end ebaõigluse eest paremini kaitsta või kes üldse ebavõrdselt kohtlemist ei tajunud.
Uuring näitas, et 22% neist, kes koges ebavõrdset kohtlemist, loobus sellega tegelemast ja ei võtnud õiguse jalule seadmiseks midagi ette. Küsisime neilt, miks, ja andsime võimaluse vastata oma sõnadega. Avatud vastuste seas jäid domineerima järgmised põhjendused:
- **Erinevatel põhjustel olukorraga leppimine:** „Leppisin olukorraga…“; „Ma ei oskagi öelda, lihtsalt leppisin olukorraga.“; „Olukord polnud nii hull“; „Polnud nii suur probleem ja ühekordne juhus.“; „Rahu ja tervise nimel“; „Ma olen meeldiva õhkkonna poolt - lauld inimestele on minu kutsumus.“; „Vältisin pigem /konflikt/situatsiooni.“
- **Lootusetus:** „Nais mõttetuna midagi ette võtta.“; „Niikuinii pole abi kusagilt saada.“; „Mitte miski ei aita.“; „Sellest ei ole kasu.“; „Sellest poleks kasu…“; „See poleks kuhugi viinud.“; „Sest poleks midagi saavutanud.“; „Tean, et sellest pole kasu.“
- **Loobumine, sest tajutakse, et kellelegi pole protsessi üle kontrolli** – „Paraku on mind häirivad protsessid globaalised.“; „Venekeelse info leviku vastu ei saa midagi teha, liiga palju venelasi on Eestis.“; „Pole lihtne oma kodu maha jätta - kas tõesti on ainult see lahendus, kui lahkun kodumaalt välismaale?“
- **Hirm, et olukord muutub ebameeldivamaks:** „Ma ei taha ennast ohtu seada.“; „Kellele ma peaks kaebama, kui korra tagajad ise käituvad ebakorrektselt?“; „Võib olukorra muuta veelgi hullemaks.“; „Sekkuda pole mõtet - ebavõrdsus süveneb veelgi: aadliklassi ja orjade klassi tekke suunas.“; „Sest see poleks neile, kes nii kaitusid, meeldinud ja oleks rikkunud suhteid.“; „Tööandja ei pöhjenda enda otsuseid ja valikuid töötajate töötasu suuruse määramisel…“; „Töötasin kohakaaslusena, sain
põhikohast vähem palka, mul oli raha vaja."
Seega paistab, et reageerimata jätmise taga on enese jõuetuse tajumine või sundseis. Olukorra parandamisele möeldes võib riskigruppe aidata teadmine, et osad sarnases olukorras olijad on midagi ette võtnud ja suutnud seeläbi oma õigusi kaitsta.
1.3.7. Teadlikkus sellest, mida ette võtta diskrimineerimise korral
Kui teadlikud ollakse sellest, mida tuleks teha, kui satutakse diskrimineerimise ohvriks? Valdav enamus vastajaid ei tea, mida sel puhul ette võtta, ning teadlikke on eri kodakondsusgruppides umbes samapalu.
Uuringus küsisime vastajilt ka seda, mida nad oleksid valmis tegema hüpoteetilises olukorras, kus nende õigusi on rikutud. **Valmisolekut seista enda või teiste õiguste eest hüpoteetilises olukorras ning pöörduda erinevate institutsioonide poole abi saamiseks uuriti küsimuse kaudu: Kui puutute kokku diskrimineerimise või ahistamisega, kui Teie, Teie töötajate või Teie lähedaste õigusi on rikutud, siis millised samme olete valmis astuma olukorra parandamiseks?** Selgub, et eelistatutuimaks võimaluseks peab kaks kolmandikku (68%) vastajaid oma ülemuse või juhtkonna poole pöördumist, mis omakorda seab kõrged ootused tööandjate valmidusele (st nii valmisolekule kui teadlikkusele) oma töötajate muredega selles valdkonnas tegeleda. Samuti peab 60% vastajaist realistlikuks advokaadiga nõu pidamist. Umbes pool (51%) pöörduks politseisse, aga ligi 40% oleks valmis pöörduma ka inimõiguste eest seisva organisatsiooni poole (41%), võrdse kohtlemise voliniku (38%) või kohtu poole (35%). Õiguskantsleriga konsulteeriks 29%. Iga viies on ka valmis avalikult protestima (22%) või näiteks meedia vahendusel oma õiguste eest seisma (30%).
Analüüsist selgub ka, et väga suuri erinevusi kodakondsusgruppide vahel ei ole, kuid paistab Venemaa kodanike ning MKI köige suurem ebakindlus või teadmatus, sest nende seas on teistega vörreltes palju enam vastuseid „ei oska öelda“. See viitab asjaolule, et eriti KRKde ning määratlemata kodakondsusega isikute puhul tuleks pöörata erilist tähelepanu teavitamisele selle kohta, kust konkreetsest leida kaitset oma õiguste tagamiseks.
Vaid kümnendik (9%) köigist vastajaist arvab, et ta ei teeks selles olukorras, kus tema enda õigusi on rikutud, mitte midagi. Neid vastuseid tuleb samas vaadata eelmise küsimuse taustal („Tegutsemine ebavõrdse kohtlemise korral“), kus ebavõrdse kohtlemisega kokku puutunud inimeste seas valdav osa (78%) võttis midagi ette. See võib peegeldada gruppide erinevat koosseisu, kuid võib ka osundada tõsiasjasale, et inimeste hindavad liiga optimistlikult oma suutlikkust või valmidust keerulises olukorras oma õiguste ja väärtuste kaitsmiseks midagi ette võtta. Seepärast tuleks pöörata rohkem tähelepanu ühiskondliku fooni kujundamisele selles osas, et oma õiguste eest seismist peetaks õigeks ning ei seostataks seda näiteks konfliktile orienteeritud isikuomadustega.
1.3.8. Mida teha, et tulevikus oleks võrdset kohtlemist rohkem?
Hinnates võimalusi, kuidas tõhusamalt tutvustada elanikkonnale Võrdse kohtlemise seadust, toetasid vastajad kõige enam tasuta õigusabi võimaluste pakkumist (91% oli sellega pigem või täiesti nõus) ning riigi õigusabi kättesaadavaks tegemist ka vene ja inglise keeles (75%). Seaduste tõlkimine vene keelde pälvis samuti vastajate valdava toetuse (67%), kuid paljud arvasid ka, et meedia võiks võrdse kohtlemise teemat senisest oluliselt tõsisemalt käsitleda (67%) ning võiks korraldada rohkem avalikke arutelusid sallivuse ja võrdse kohtlemise teemadel (62%). Üle poole vastajatest arvas, et võrdse kohtlemise teemat ei ole meedias liiga palju (60%), 16% nõustus, et seda on meedias liiga palju ning 24% tunnistas, et teab liiga vähe, et selles küsimuses seisukoht vótta.
Võrdsema kohtlemise edendamise võimaluste puhul võib tuua iseloomuliku joonena välja, et põhimõttelist vastasseisu vastajate vahel siin ei tekkinud. Küll aga osutasid mitmed, et neil puudub otsuse tegemiseks vajalik info (sõltuvalt meetmest 12–21% vastajaist). Siiski ei olnud vastajad pärüs veendunud, et just ajalhes püsirüürigi avamine on kõige sobivam viis teavitustöö tegemiseks (seda poodlas 42%, 28% jää äraootavale seisukohale, vastates „ei oska öelda“). Rõõmustav oli see, et koguni iga neljas vastaja pakkus välja ka omapoolseid ideid, kuidas võiks olukorda parandada. Seeega mõtleb suhteliselt suur osa inimesi aktiivselt teemaga kaasa.
Vastused kodakondsusgruppide lõikes on küll veidi kirjumad, osundades mittesüsteematilistele ning võrdlemisi väikestele erinevustele, seega võib oletada, et nende sammude tegemine oleks kooskõlas enamuse sooviga ning samas vastaks vähemusgruppide nägemusele (vt täpsemalt Roosalu jt 2013). Küsimused, kus vastused on eri gruppidel üsna sarnased, puudutavad arusaamist võrdse kohtlemise seadusest (ent kuni pool vastajast ei osanud selles osas seisukohta vótta) ning seisukohta, et võrdse kohtlemise temaatikat käsitletakse meedias pigem liiga vähe. Küll tekib teatud lahknevus selles osas, mis puudutab konkreetsele rahvusgrupile vastutuleket, näiteks võimalust tõlkida seadused ka vene keelde ja pakkuda õigusabi nii vene kui inglise keeles toetasid just venelased rohkem kui eestlased. Siiski ei olnud eestlaste enamus aktiivselt idee vastu, vaid pigem tõdes, et vastuseks ei ole piisavat ainest. Teised rahvusvähemused toetavad Eesti kodanikest eestlastega võrreldes enam seda, et igasugune õigusabi oleks tasuta kättesaadav.
Küsisime uuringus ka inimeste hinnanguid erinevatele tegevustele, mille abil saaks vähendada inimeste ebaseaduslikku ebavõrdset kohtlemist Eestis. Selgub, et tugevalt toetatakse ideed, et inimesi peaks rohkem teavitama nii õigustest üldse kui konkreetsetest abi saamise võimalustest just ebavõrdse kohtlemise olukorras: 55% vastajatest nõustus sellega, et on vaja teavitada inimesi nende õigustest, 46% soovib muuta õigusabi saamise lihtsamaks, 39% - teavitada inimesi abi saamise võimalustest ebavõrdse kohtlemise puhul, 28% - julgustada inimesi teatama ebavõrdsest kohtlemisest, 24% - parandada olemasolevat seaduste rakendamist, 20% - laialdasemalt turvustada võrdset kohtlemist reguleerivaid seadusi.
Võrreldes toetust erinevatele väljapakutud meetmetele kodakondsusrühmade lõikes selgub, et eri rühmade seisukohad on üldiselt sarnased. Mõneti näivad erinevad arvamused tulenevat nende gruppide erinevast staatusest ühiskonnas/tööturul, mis asetab nad ehk erinevasse olukorda – nn „õiglaselt kohtleja” ja „õiglaselt koheldav”, st jaotuses aimub teatud kollektiivne enesehuvi. Näiteks kui Eesti kodanikest eestlastest umbes 30% leib, et inimesi tuleks julgustada ebavõrdsest kohtlemisest teatama, siis kõigis teistes gruppides jää see umbes 10% piirile. Teiste gruppide esindajad leiavad veidi sagedamini, et vaja oleks teavitada praktikatest abi saamise võimalustest ja kehtivast seadusandlustest, kuid ka seda, et karistusi tuleks karmistada – eestlastest arvas nii 11%, teistest 25%. Samuti toetasid
teiste gruppide esindajad Eesti kodanikest eestlastest veidi sagedamini, et võrdse kohtlemise põhimõte võiks olla iga asutuse töökorralduses ning et inimesed võiks oma õiguste kaitseks ühineda.
Märkimist väärib seejuures aga ajasaolu, et kuigi 40% vastajatest tajub, et näiteks sallivus mustlaste vastu on madal ja neid ei kohelda võrdselt, ei toeta nad siiski erimeetmete tarvitusele võtmist mõne grupi olukorra parandamiseks. Sellest jääb mulje, et mingit osa sallimatusest peetakse normaalseks või põhjendatuks. Siinkohal tekib küsimus, kas ei tekitu probleeme just sõna sallivus kasutamine, kuna siin võib kaasaegsel keelekasutajal tekkida seos mitte niivõrd meeldimisega, mis oli sõna kunagine, ent täaneseks võrdlemisi arhaiilseks muutunud tähendusvälvi, kui pigem passiivse ükskõiksega või ehk isegi viisaka ükskõikseuga. See on hästi kooskõlas keelekogukondade paralleelseteks ühiskondadeks jaotumise paradigma, mis Eestis on realiseerunud, ent ei soodusta kuidagi tihedamate sisukate kontaktide kujunemist gruppide vahel. Seepärast tuleks otsida lõimumiskavale täiedava väljakutsena uus diskursiivne „eesmärk”, asendades väheütleva sallivuse sisukama, optimistlikuma ja kaalukama mõistega, nt kasutades edaspidi aktiivsemalt mõtet respekt ehk vastastikune austus. See võimaldaks teatud määral ületada ka vastuolu, mille kohaselt Eesti kodakondsuse omandamine võib küll anda teatud praktilise eelse, ent igapäevase elu ning seejuures ka ebavõrdse kohtlemise eri aspektide osas ei erista enamus Eesti elanikke vähemusrahvuste gruppe vastavalt nende kodakondsusele.
Lisaks etteantud vastusevariantidele oli vastajail võimalik selgitada oma nägemust selle kohta, kuidas saaks vähendada inimeste diskrimineerimist Eestis ning mõned ka kasutasid seda võimalust.
Üks osa vabadest vastustest puudutas seaduste karmistamist: muuta seadusi; [tagada] normaalsed ja õiged seadused; karistused karmistada kuni lindriprist staatuseni; karmistada kodakondsusseadust; võtta vastu seadused, mis välistasid ebavõrdse kohtlemise. Seejuures leidsid mõned vastajad, et piisaks tasuta õigusabist ning olemasolevate seaduste avaldamisest ka vete keele. Teised leidsid, et igatihel tuleks olla hea inimene ja siin on võtmetähusega pigem väärtsuskavatus: põhikoolis tunnid sallivusest; kodune kasvatuse; sellised seadused on ebaloomulikud ja ei muuda inimest, tema tegelikke väärtsushinnanguid; väärtsushinnangud lapsecast alates (lasteaias); jätkuv inimeste harimine (kool, ajakirjandus) – keeldude-käskudega ei saavuta midagi. Kolmas osa vastajaid olid seisukohal, et Eesti riik tervikuna peaks muutuma hoolivamaks: Eesti riik võrdset kohtlemist ei soodusta; riik peaks hoolima rohkem; riik peaks tunnistama, et on probleem olemas ning kaasama nii politikuid kui avaliku elu tegelasi lahenduste otsimisse ja teavitamisse. Seejuures täpsustati ühel juhul, et lahenduseks võiks olla Ameerika politiitilise ideoloogiiate ignoreerimine, ja teisel juhul, et abiks on rohkem vaba turumajandust. Neljas osa vastajaid osutas, et oluline on tagada võrdsemad sissetulekud: kaotada palgakäärid Eestis; tõsta pensione; tõsta pensionid Euroopa Liidu tasemele; pensionid võrdsustada Euroopa Liidus; muuta pensioniseadust EL-ga võrdseks; sotsiaalabi suurendada. Seeja nähakse siin lahendusvõimalusi nii palgasüsteemi muutmises, sotsiaalabi põhimõtete ümberkorraldamises kui pensionireformis, kusjuures viimase osas on kolm selget varianti – tõsta pensione (suhtes Eesti keskmise palgaga); tõsta pensionid „EL tasemele”; võrdsustada pensionid EL sees, kuid mitte tingimata kõrgeima astme järgi.
Üks vastaja võttis oma mõtted kokku tödemusega, et tuleks arvestada põhirahvuse huve – seda võib mõista aga mitmeti, sest põhirahvuse huvide arvestamine võib mõne vastaja meeles toimuda ainult muude rahvuste arvel, kuid teise silmis on see võimalik samaaegselt vähemusrahvuste huvide kaitmisega. Enamgi veel: analüüs näitab (Tabel 5), et need, kes tajuavad selgemaht teistele osaks saavat ebavõrdset kohtlemist, on üldiselt veidi vähem rahul Eesti eluga. Sellele tulemusel jöudsime, kui loime kumulatiivse rahuloluindeksi, mis koondas inimese hinnanguid oma rahulolule
tööga, isikliku turvalisusega, eluasemega, perekonnaeluga, majandusliku olukorraga, suhtlemisega sõprade ja lähedastega ja eluga üldiselt (indeksi väärtsuseks võis olla 1…4, kus 1 oli „üldse mitte rahul” ja 4 „väga rahul”).
**Tabel 5. Hinnang sallimatuse ja vördsse kohtlemise ulatusele Eestis ning rahulolu oma elu eri aspektidega**
| Kas Teie arvates on sallimatus Eestis... | Väga tõsine probleem | Pigem tõsine probleem | Ei ole kuigi tõsine probleem | Rahulolu-indeksi väärtsus | Vastajate jaotus (%) |
|----------------------------------------|---------------------|----------------------|----------------------------|--------------------------|---------------------|
| | 2,8 | 3 | 3,1 | | 17 |
| | 33 | | | | |
| | 36 | | | | |
| | 7 | | | | |
| | 7 | | | | |
| | 100% | | | | |
| Hinnang ebavördsse kohtlemise ulatusele: | Väga palju | Pigem palju | Pigem vähe | Väga vähe | Ei oska öelda | Rahulolu-indeksi väärtsus | Vastajate jaotus (%) |
|----------------------------------------|-----------|------------|-----------|----------|--------------|--------------------------|---------------------|
| | 2,8 | 2,9 | 3,1 | 3,1 | 3 | | 9 |
| | 27 | | 28 | | | | |
| | 12 | | | | | | |
| | 24 | | | | | | |
| | 100% | | | | | | |
| Kui suurt uhkust tunnete Eesti üle seoses kõigi ühiskonna-rühmade õiglase ja vördsse kohtlemisega Eestis? | Tunnen suurt uhkust | Pigem tunnen uhkust | Pigem ei tunne uhkust | Ei tunne üldse uhkust | Ei oska öelda | Rahulolu-indeksi väärtsus | Vastajate jaotus (%) |
|-------------------------------------------------------------------------------------------------|--------------------|---------------------|-----------------------|---------------------|--------------|--------------------------|---------------------|
| | 3,2 | 3,1 | 3 | 2,8 | 3 | | 5 |
| | 25 | | 25 | | | | |
| | 18 | | | | | | |
| | 8 | | | | | | |
| | 100% | | | | | | |
Sellise seose olemasolu ei ole enesestmõistetav – võiks pigem oletada, et rahuloematumatad on ainult need, kes on ise ebavördsset kohtlemist kogenud. Siiski näib Eestis kehrivat ka seos ebavördsse kohtlemise tunnistajaks olemise ning rahuloematuse vahel. Seepärast tuleb järeldada, et ka elanikkonna (privilegeeritud) enamuse seisukohalt on sallimatuse ja ebavördsse kohtlemise olemasolu ühiskonnas küllaltki häiriv.
Joonis 1. Küsimuse „Kas Teie arvates on vaja pöörata inimeste vördsle kohtlemisele tähelepanu eelkõige selleks, et…? Valige kolm kõige olulisemat” vastused kodakondsusgruppide lõikes (vastuse valinute osakaal grupis)
Valdkonna arendamise eelduseks on see, et vördsle kohtlemise temaatika on üldsusele arusaadav ja legitüümne. Millised on elanikkonnas domineerivad arusaamad sellest, miks on vördsne kohtlemine vajalik?
Vördsle kohtlemise vajalikkust (“Kas Teie arvates on vaja pöörata inimeste vördsle kohtlemisele tähelepanu eelkõige selleks, et…”- joonis 1) põhjendavad eesti emakeelega inimesed rohkem individualistlike argumentidega: suhteliselt suur osakaal vastajatest nõustub väitega, et vördsle kohtlemisele on vaja tähelepanu pöörata eelkõige selleks, et anda igale inimesele võimalused eneseteostuseks (45%), kaitsta nõrgemaid ühiskonnaliikmeid (48%), ohjelda tugevamate omavoli
(44%). Vene emakeelega inimesed aga peavad esmatähtsaks laiemaid ühiskonna ja riigi tasandi argumente, nõustudes eestlastega võrreldes mõnevõrra enam väidetega, et vördsne kohtlemine on vajalik selleks, et tagada ühiskonna tasakaal ja sidusus, korraldada mõistlikult ühiskonna elu (47%); vältida vägivalda ja sõdu, negatiivsete ajalookogemuste kordumist (40%); tagada majanduse ja kultuuri areng (21%); tagada riigi ja ühiskonna julgeolek (22%); olla vastavuses Euroopa Liidu normidega (10%). Kodakondsusgruppide lõikes on tulemused esitatud joonisel 1.
Erinevate argumentide osatähtsust elanikkonnarühmade lõikes tuleb edaspidi kindlasti arvestada vördsse kohtlemise edendamisel, eriti just teabe edastamisel vördsse kohtlemise kui sellise kohta ning ka olemasoleva seadusandluse tutvustamisel. On ilmne, et erinevate väärtseliste suunitluste domineerimisel leiavad positiivset vastukaja just teatud laadi sõnumid. Nii näiteks pole EL normidele vastavus või ka kristlike põhimõtete järgimine Eesti üldsuse jaoks just eriti tugev argument, miks peaks inimesi vördselt kohtlema ja selle poolest on elanikkonnarühmad vördlemisi sarnased.
2. Ebavõrdse kohtlemise märkamine ning teadlikkus Võrdse kohtlemise seadusest: valdkondlike ekspertide kogemused ja hinnangud
Marion Pajumets, Kadri Aavik, Larissa Kus, Maaris Raudsepp, Margarita Kazjulja, Triin Roosalu, Pille Petersoo
2.1. Sissejuhatus
Eelpool kirjeldatud kvantitatiivse elanikkonnaküsitluse tulemuste alusel on võimalik saada ülevaade kogu elanikonna võrdse kohtlemise alastest hoiakute ja arusaamade jaotusest, täpsustada võrdse kohtlemise edendamise meetmete sihtrühmi ja tuua välja nende karakteristikud, mille alusel konkreetseid meetmeid sihistada. **Kvalitatiivse uuringu** abil on võimalik aga juba täpsemalt selgitada vaadete süsteeme, millele toetudes inimesed hindavad võrdse kohtlemise alast olukorda ning konstrueerivad ideaalid, mille poole püüelda. Selleks viisime läbi fookusgrupintervjuud erinevate valdkondade esindajatega.
Fookusgrupi intervjuude eesmärgiks oli välja selgida olulistele sihtrühmade – tööturu, meedia, kodanikuühenduste ja hariduse valdkonna ekspertide teadlikkust ja arusaamu võrdse kohtlemise probleemataastikast, nende kokkupuuteid diskrimineerimisega Eestis ning teadmisõ võrdse kohtlemise seadusest ja selle rakendamisest.
2.2. Ekspertide grupiintervjuud: kvalitatiivse uurimuse meetod ja valim
Uuringu fookus oli eelkõige rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse põhisel ebavõrdsel kohtlemisel. **Uurimisküsimused**, millele fookusgruppides vastuseid otsisime:
- kuivõrd fookusgruppide liikmed on teadlikud võrdse kohtlemise põhimõtetest?
- milline on nende suhtumine võrdse kohtlemise põhimõtetesse?
- millised on olnud nende isiklikud kokkupuuted ebavõrdsse kohtlemisega Eestis?
- kuivõrd on nad teadlikud võrdse kohtlemise seadusest?
- millised on nende kogemused ja kriitika seoses VK seaduse rakendamisega Eestis?
- milline on nende hinnang võrdse kohtlemise alase olukorrale Eestis, milliseid valdkondi näevad nad eriti probleemalisena?
Tagamaks kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringu omavahelist vörreldavust ja teineteise täiendamist, on kasutatud analoogseid küsimusi nii ankeetküsitluses kui fookusgrupi intervjuudes.
Intervjuude analüüsimisel kasutasime temaatilise analüüsi meetodit, mis võimaldab, vastavalt uurimuse eesmärkidele
- selgitada välja iga fookusgrupi liikmete teadlikkust vördsse kohtlemise põhimõtetest ja võimalikke kokkupuuteid vördsse kohtlemise seadusega;
- selgitada välja igas fookusgrupis domineerinud suhtumisi ja hoiakuid vördsse kohtlemise põhimõtetesse ja seadusesse;
- selgitada välja igas fookusgrupis gruupiliikmete poolt marginaliseeritud suhtumisi ja hoiakuid vördsse kohtlemise põhimõtetesse ja seadusesse;
- võrrelda erinevate gruppide teadlikkust, hoiakuid ja suhtumisi;
- selgitada erinevusi gruppide vahel seoses teadlikkuse, hoiakute ja suhtumistega vördsse kohtlemise põhimõtetesse ja seadusesse.
Diskursuseanalüüsi meetodi abil eristasime üldisemad struktuurid (diskursused), mille abil organiseeritakse vördsest kohtlemisest mõtlemist ja könelemist. Meie raporti käsitleuses on diskursus mingi nähtuse mõtestamise ja sellest rääkimise terviklik viis, mis hõlmab nii probleemiasetust, argumente kui ka väljendeid ja termineid. Diskursusi saab kasutada läbisegi, nii et üks grupp ei pruugi alati olla oma diskursiivsetes strateegiates järjekindel. Oluline on see, et diskursustel on reaalne mõju poliitikatele (isegi kui diskursuse kasutajad seda ei teadvusta), mistõttu nende uurimine on praktilise väärtusega tegevus.
Fookusgrupi intervjuud viidi läbi nelja erineva valdkonna ekspertidega (eesti ja vene keeles) kellel ootuspäraselt on sagedasem kokkupuude ning kompetentsus vördsse kohtlemise alal, ning EL-i ja kolmandate riikide kodanikega (inglise keeles), kes olid samade valdkondade eksperdid. Eesti- ja venekeelseste fookusgruppide valimi koostamisel lähtusime põhimõtetest, et kõigi nelja valdkonna (meedia, töövaldkond, haridus ja kodanikuühiskond) fookusgruppides oleksid esindatud vastavate valdkondade olulisel osapooled:
- **Töövaldkond** – ettevõtete juhid ja personalijuhid kui peamised vördsse kohtlemise edendajad rõõturul. Kaasasime respondentidena nii era- kui ka avaliku sektori tööandjaid (juhid või personalijuhid tööandjate esindajatena) ja röövtoitajaid, aga ka töötajate ühingute esindajaid.
- **Hariduse, koolituse ja kultuuri valdkond** – kaasasime respondentidena erineva taseme haridus- ja koolitusasutuste, sealhulgas nii peamiselt vene kui ka eesti keeles haridust andvate asutuste õpilasi, õpetajaid ja juhtkonna liikmeid, aga ka vabahariduslike organisatsioonide esindajaid.
- **Poliitilise aktiivsuse ja kodanikeühenduste valdkond** – kaasasime erakondliku poliitika tegelasi, aga ka vabaühenduste aktiivseid esindajaid. Valimis on esindatud nii sellised demokraatliku ühiskonna institutsioonid, kus on esindatud erineva etnilise päritoluga inimesed kui ka pigem rahvuspõhise liikmeskonna ja eesmärkidega ühenduste liikmed.
- **Meedia ja kommunikatsiooni valdkond** – kaasasime nii eesti- kui ka venekeelsete nii suurte kui ka väikeseid era- kui ka riiklike meediakanalite esindajaid, kelle roll vördsse kohtlemise põhimõtete avalikkusele tutvustamisel on ülioluline.
Läbi on viidud 4 eesti-, 4 vene- ja 1 ingliskeelsest fookusgrupi intervjuud. Lisaks sellele on tehrud 3 personaalintervjuud valimisse sattunud inimestega, kes fookusgrupis ei saanud osaleda. Kvalitatiivses uurimuses osales kokku 4 määratlemat kodakondsusega isikut ning 4 Euroopa kolmandate riikide
kodanikku (15,4 % kõigist intervjuueritutest). Kahes eestikeelses fookusgrupis osalesid lisaks eesti rahvusest inimestele ka mõned vene keelt emakeelena könelevad või kakskeelsed inimesed. Kuna rahvusvaheline fookusgrupp oli valdkondadeülene, siis lähtusime valimi koostamisel sellest, et fookusgruppi osaliste hulgas oleks eksperte meedia, kodanikuühiskonna, hariduse ja töövaldkonnast. Samuti pöörasime tähelepanu sellele, et osalejate hulgas oleks nii Euroopa Liidu kui kolmandate riikide kodanikke.
Oluline on märkida, et fookusgruppides osalejate puhul ei ole tegemist ekspertidega VõrdKS tundmise seisukohast, vaid spetsialistidega oma vastavates tegevusvaldkondades. Nimetatud valdkondadele keskendumisel oli oluline asjaolu, et oma töö hästi tegemine eeldab nende valdkondade spetsialistidel VõrdKSGa kursisolekut.
2.3. Ebavõrdse kohtlemise esinemine Eestis ja kriitilised valdkonnad
2.3.1. Palju kriitilisi valdkondi
Eestikeelsetes intervjuudes tõsteti üles väga erinevaid ebavõrdse kohtlemise taustu, alates kuulumisest ametiühingusse ja lõpetades puudega inimeste ebavõrdse kohtlemisega. Sagedamini toodi siiski välja regionaalne ebavõrdsus, vanuserühmade ebavõrdne kohtlemine ja naiste halvem kohtlemine vörreledes meestega.
Mitte kõigis eestikeelsetes fookusgruppides ei peetud ebavõrdset kohtlemist laiemalt Eestis oluliseks probleemiks. Näiteks meedia fookusgrupis ja töövaldkonna fookusgrupis domineeris arvamus, et ebavõrdne kohtlemine pole Eestis üldiselt suureks probleemiks, vaad sellega esineb mõningaid probleeme vaid teatud valdkondades.
Tundlikumad ebavõrdse kohtlemise suhtes olid kodanikuühiskonna valdkonna fookusgrupi liikmed. Selle üks põhjus võis olla selles, et paljud kodanikuühiskonna organisatsioonid tegelevad sotsiaalse õigluse või sellega seotud teemadega. Teisalt võivad Eesti kodanikuühiskonna sotsiaalsed võrgustikud olla etniliselt veidi enam läbipõimunud kui näiteks meedia või hariduse valdkonnas, mis avab seal tegutsejate ees mitmekihiliseima maailma. Üheks kinnituseks sellele võiks olla ka see, et kodanikuühiskonna eestikeelses fookusgrupiintervjuus osales neli inimest, kes olid vene emakeelega või mitmekeelsed.
Venekeelsetes fookusgruppides rõhutati kõige tugevamini etnilist faktorit, mis kerkis ebavõrdse kohtlemise teema arutelus enamasti spontaanselt üles. Kõige vähem toonitati etnilist faktorit töövaldkonna grupis ja eriti tööandjate seas, kuid ka nemad viitasid probleemi olemasolule avalikus sektoris (mitte aga erasektoris). Teistest valdkondadest toodi esile sotsiaalse staatuse alusel eksisteerivat ebavõrdsust ning ka regionaalset, vanuselist (eriti töövaldkonna fookusgrupis) ja soolist ebavõrdsust. Mainiti ka puuetega inimeste jaoks võrdsete võimaluste puudumist, mis võimaldaks tagada neile inimväärsne elu.
Ingliiskeelsetes fookusgrupis osalenute arvates on Eestis põhiprobleemiks erinevused meeste ja naiste palga osas ja klassivahed (majanduslik ebavõrdsus), samuti seksuaalvähemuste tõrjumine. Rahvusvähemustega seotud probleeme peeti kunstlikult ülespuhutuks, meedia ja poliitikute poolt genereerituteks. Arvati, et tähelepanu hoidmine rahvusküsimusel võimaldab varjutada ühiskonna teisi valupunkte, eriti mis puudutab suurt majanduslikku ebavõrdsust ja vaesust. Siiski leiti, et poliitikud peaksid oma sõnavõttudes välitma tõrjuvaid väljaületemi etniliste vähemuste aadressil.
2.3.2. Etniline kuuluvuse alusel esineva ebavõrdse kohtlemise märkamine ja teadvustamine
Selleks, et oleks võimalik võtta midagi ette ebavõrdse kohtlemise vastu, on esimeseks sammuks ebavõrdse kohtlemise märkamine ja teadvustamine. Etniliste vähemusrühmade teadlikkust enda ebaõiglastest kohtlemistest hinnati erinevates eestikeelsetes fookusgruppides väga erinevaks.
Eriti just 3. sektori eksperdid omistasid eestlastele stereotüüpseid ja halvustavaid suhtumisi vene keelt könelevatesse etnilistesse vähemusrühmadesse. Arvati, et immigrantide ja nende järeltulijate madalam sotsiaal-majanduslik seisund ei pruugi alati olla seleetav nende eesti keele oskuse puudulikkuse, kehva haridustaseme või kvalifikatsiooni puudumisega, vaid võib olla seleetav just rahvuse või etnilise päritoluga.
Erinevates eestikeelsetes fookusgruppides jäädi eri meeleele selles osas, kas etniliste vähemuste esindajad on ala- või ülitundlikud enda halvema kohtlemise osas. Kolmanda sektori eksperdid leidsid, et etniliste vähemuste diskrimineerimine on nende gruppide endi liikmete poolt suuresti teadvustamata probleem.
Silvia (K*): Ma olen ka hästi nõus sellega, et teadlikkus üldiselt ebavõrdsest kohtlemisest on kuidagi väike. Et kindlasti on see Eestis probleem teatud gruppidele rohkem kui teistele. Aga tõsi on ka see, et tihti inimesed üldse ei saa aru, et neid koheldakse ebavõrdset. Või et nende suhtes ollakse ebaõiglased.
Samas avaldati näiteks töövaldkonna ja haridusvaldkonna fookusgruppides hoopis vastupidist arvamust, et siin elavad venekeelsed inimesed on ebaadeekvaalselt tundlikud ebavõrdse kohtlemise märkimisel ning kohati liigagi varmad siduma ebameeldivad kogemusi oma etnilise taustaga, mitte isiklikemate suhtumis- ja motivatsiooniprobleemidega.
Katrin (T): …venekeelsed võibolla tunnevad, et nad on sin … nagu ahistatakse sellepärast, et nad on venekeelsed, aga tegelikult riik suhtub ka eestlastesse täpselt samamoodi, et ka meil ei ole mõnus…[...] aga tegelikult töökollektiivis ei ole väga neid probleeme, sest inimesi tegelikult võetakse ikka nende oskuste järgi.
Seega rõhuti mõnes eestikeelsetes fookusgrupis etniliste vähemuste liikmete individuaalsele vastutusele kõrgema sotsiaalmajandusliku positsiooni saavutamisel, mitte etnilise enamusrühma stereotüüpse suhtumisele vähemustesse kui gruppidesse.
*K – kodanikuühiskonna FG, M – meediavaldkonna FG, H – hariduse ja kultuurivaldkonna FG, T – töövaldkonna FG
Ka venekeelsetes fookusgruppides esines erimeelsusi selles osas, kas diskrimineerimise esinemise osas ollakse ala- või ülitundlikud. Fookusgruppide lõikes esines kaks vastandlikku arvamust: ühelt poolt arvati, et diskrimineerimise esinemist hinnatakse üle ning teiselt poolt leiti, et ei teadvustata tegelikku diskrimineerimise esinemist. Probleemiks peeti, et rahvusgrupid ei märka üksteise probleeme.
Pavel (M): Meil on asi selles, et peaegu kõigi juhtumite puhul, millest me siin räägime, oleme me nendes nagu kinni, me märkame neid, vopatame, pöörame neile tähelepanu, aga ma olen tähele pannud, et reeglina need juhtumid eestlasi ei cruta. Nad ei näe seda, nad ei märka seda, nende meeles on kõik OK: „Millisest diskrimineerimisest te räägitse?“
Ebavõrdse kohtlemise olemasoluga vähemal määral nõustunud töövaldkonna eksperdid rõhutasid eelkõige individuaalset vastutust elus edasijõudmisel ja mitte niivõrd etniliste barjääride olemasolu. Erinevad arvamused esinesid ka selles osas, mis tasandil ebavõrdset kohtlemist Eestis tunda on. Näiteks venekeeltes meediavaldkonna fookusgrupis eristati igapäeva, juridilist ja politiitlist tasandit, milles viimast peeti kõige kriitilisemaks.
Siiski toodi välja mitmeid probleemseid valdkondi, kus ebavõrdne kohtlemine etnilise kuuluvuse alusel avaldub. Erinevates ühe eriala spetsialistidest koosnevates fookusgruppides tõstatusid veidi erinevad alateemad – palgalõhe sama tööd tegevate eestlaste ja venelaste vahel (meedia ja töövaldkond), emakeelse hariduse omandamise valiku puudumine (hariduse ja kodanikuühiskonna valdkonnad), eestlaste eelistamine põhiseaduses (meediavaldkond, rahvuslikul pinnal ebavõrdse kohtlemise esinemine riigiasutustes (kodanikuühiskonna ja töövaldkond), venelased kui „teise järgu inimesed“ (kodanikuühiskonna valdkond).
Ingliskeelsetes fookusgrupis ehk Eestisse mujalt elama asunutele tundub, et venekeelset infot liigub küll (ja järelkult venekeelse elanikkonna olukord väga hull olla ei saa – toodi välja võrdlus Serbia ja Kreekaga, kus "ebasoositud" vähemuste keelis infot avalikkuses üldse ei ole); pigem on probleemiks ingliskeelse (avaliku) info vähesus. Samas selgus, et kuigi rahvusvahelise taustaga eksperdid on plaaninud Eestis viibides omandada (ja mitmel juhul olidki aastate jooksul omandanud) eesti keele oskuse, ei olnud neil kavas õppida vene keelt. Intervjuueeritud põhjendasid seda otse vajaduse puudumisega ja oma sooviga õppida Eestisse tulles tundma just eesti keelt. Siiski tekitab see uue keelelise barjääri olukorras, kus venekeelne informatioon ja suhtlus on põhimõtteliselt kättesaadav nii venekeelsele vähemusele kui kohalikele vene keelt valdavatele eestlastele, kuid mitte välismaistele uussisserännanutele. Arvestades suurepärast infrastruktuuri vene keele õppimiseks ja praktiseerimiseks võiks uus-sisserändajatest saada pigem oluline liitev lüli. Eestisse elama asunud ilmselt suudavad rahvustevahelistes ja rahvusteilestes võrgustikes edukalt navigateerida ja põhimõtteliselt võiksid nad sel juhul edukalt toimida võrgustike vahelülide na.
2.3.3. Muud rahvusrühmade vahelist ebavõrdsust taastootvad institutsioonid ja lõhed
Eestikeelsetes intervjuuudes osalejad olid üsna teadlikud vene keelt esimese keelena rääkiva rahvastikuosa halvematest tööhõive, sissetuleku, haridustase me neitajatest võrreldes põhirahvusega. Üldistades võib öelda, et kõikide valdkondade eksperdid pidasid venekeelse elanikkonna mahajäämise olulisteks põhjusteks väga erinevaid asjaolusid, milles osad on muudetavad kergemini ja kiiremini, osad suuremate jõepingutustega ja aeglasemalt. Samal ajal arvasid eestikeelsetes intervjuuudes osalejad, et
vähemusrahvusesse kuulumine kui selline ei ole Eesti ühiskonnas väärika positsiooni omandamisel takistuseks, põhiprobleemid on teised ja "ravitavad", kui kasutada ühe eksperdi väljendit.
Nende olemuselt "ravitavate" mahajäämustena käsitlesid eestikeelsetes intervjuudes osalenud eksperdid eelkõige etniliste vähemuste madalamat inimkapitali (haridus, töökogemus), öhemaid või vähem tulusaid sotsiaalseid võrgustikke (kontaktid, nii isiklikud kui tõised kontaktid eestlastega enamasti puuduvad), infoväljade erinevust, ebapiisavat individuaalset motivatsiooni. Vähem süüdistati Eesti peavoolumeediat vähemusi halvustava suhtumise levitamises ning Eesti riiki lähenimeviku ebaõnnestunud poliitiliste otsuste tegemises. Viitamine pigem sellistele individuaalsetele ressurssidele jätab mulje, et oma individuaalse lahenduse peab leidma iga inimene ise ja riik, ametkonnad ning ümbritsev ühiskond on vastutusest vabastatud. See on küll mugav lähenemine, kuid teadlased on veenvalt näidanud, et individuaalsena näiva probleemi taust on enamasti sotsiaalne või institutsiooniline (Wright Mills 2000: 187) ning just sellelt tasandilt tuleks probleeme ka lahendada. Samas võib oletada, et kui valdkonnas igapäevaselt tegutsevad eksperdid osivad individuaalseid seletusi, siis valitseb sama lähenemine ka ühiskonnas laiemalt.
Integratsiooni edenemiseks ja etniliste lõhede vähendamiseks Eestis peaks eestikeelse haridusvaldkonna fookusgrupis osalejate hinnangul riik jõuliselt juurutama "eestimaalaste konseptsiooni". Selle all mõeldi laia arusaama "omadest", mis hõlmaks köiki siin elavaid inimesi, hoolimata rahvusest või keeleoskusest. Eestimaalase konseptsiooni seostati "eestimeelsusega", mille all fookusgrupis osalejad pidasid eelkõige silmas lojaalsust Eesti riigile ja sellega seotud hoiakuid.
Rein (H): ...tähtsam on tegelikult see eestimeelsus, kui -keelsus. Ja pigem nagu uuringuud näitavadki, et on selline ... võibolla -keelsus on parem, aga -meelsus isegi noorte seas halvem, meil on asjad nagu vales suunas..
Venekeelsetes fookusgruppides toodi esile nii eesti- kui venekeelse meedia negatiivset möju rahvusküsimuste teemade kajastamisel, eriti rahvusgruppide eraldamise süvendamisele. Peeti oluliseks, et meedia ei eristas inimesi rahvuse põhjal, tooks välja enam positiivseid aspekte ning et kehtiks piirang negatiivsete terminite kasutamisel meedias (nt. „tiblad“).
2.3.4. Isiklikud ja vahendatud kokkupuuted ebavõrdse kohtlemisega etnilise päritolu pinnal
Intervjueeritud eksperdid ei osanud välja tuua juhtumeid, kus neid endid oleks nende etnilise päritolu tõttu ebavõrdsest koheldud, küll aga toodi eelkõige vene ja ingliskeelsetes intervjuudes välja mitmeid olukordi, kus tajuti ebavõrdsest kohtlemist oma lähedaste suhtes või viidati diskrimineerimisena tajutud olukordadele oma turvusringkonnas või ühiskonnas laiemalt.
Juhtumeid, kus ekspertide lähedasi ja kollege oleks ebavõrdsest koheldud, rõstatati eestikeelsetes intervjuudes vähe.
Peamiselt töid eestikeelsetes intervjuudes osalejad rahvusest tingitud ebavõrdse kohtlemisena näidetena esile riigipoolset Eesti elamislubade ja kodakondsuse saamise politiikat ning keelenõudeid. Näiteks krititseerisid töövaldkonna eksperdid Eesti kodakondsuse saamise ebaproportsionaalset keerukust. Eesti
Vabariigile heideti ette "meelelut bürookraatiat", mida tajutakse lausa diskrimineerivana integreeruda soovivate inimeste suhtes. Kodakondsuse saamiseks vajalikke eksameid käsitleti kas ebaõiglaselt keerulistena või leiti, et eksamite läbimise kriteeriume ei ole taotlejatele piisava selgusega selgitatud. Riigi sätestatud keelenõuete probleemaatilisustest räägiti ka haridusvaldkonna fookusgrupis. Osalejad olid teadlikud, et Ida-Virumaa eestimeelset, kuid eesti keelt ebapiisavalt valdavat personali ähvardab vallandamise oht ning taunisid seda. Keelenõuete ranguse tajumisega seondub üks töövaldkonna fookusgrupis esitatud juhtum, mille esitanud eksperdi arvates olukorras kirjeldatud inimene "diskrimineeris ennast", kartes kirjeldatud olukorras vene keelt kasutada:
*Katrin (T): Mul tuli siin ka üks juhtum meelde, ka linnaliini bussis, kui olid need reisisaatjad olid veel. Ja siis oli niimoodi, et see oli õhtune tipptunnin aeg. Meie buss läks katki, hästi pikk buss oli, hästi suur buss, rahvast paksult täis. Ja siis see bussijuht, naisterahvas, ta ei osanud eesti keelt. Siis ta.. no ta oleks võinud rahulikult vene keeles öelda.. võitje iz avtobusa, avtobus sloman, dalše ne jedet, slutšlas avarija või midagi. Köik oleks sealt läinud välja, siis ta läks bussi teise otsa, taha otsa, tõi selle reisisaatja, kes oli mingisugune eesti noormees ja ütles.. Ja palus tal öelda, et buss on katki ja minge bussist välja. Et see oli nagu hästi koomiline, et inimene ise ei julgenud, et ta ise juba oma pea seos diskrimineeris ennast, et ta oleks võinud öelda seda vene keeles ja köik oleks sellest liikumisest ju aru saanud. Aga ta tõi selle reisisaatja ja ütles talle*.
Meediavaldkonna fookusgrupis osalejad pidasid põhjendamatult kõrgeteks ja koguni diskrimineerivaks nõudmisi, mida Eesti Vabariik esitab väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse saabuvatele ja Eestis elamisluba taotlevate uus-sisserändajate sissetulekutele (Eesti aasta keskmise palga ja koefitsendi 1,24 korrutis). Leiti, et on olemas valdkondi, mis on Eesti jaoks väärtslikud, kuid kus palgatase on suhteliselt madal või sissetulek ei ole kuigi stabiilne.
*Ingiskeelsetes intervjuudes* osalejad rõhutasid enamjaolt positiivseid kogemusi ning tunnetasid teatud määrat privilegeeritud suhtumist neisse kui välismaalastesse. Siiski toodi möningaid näiteid olukordadest, mida tajuti diskrimineerivana just seoses rahvusliku päritoluga. Siia kuulub näiteks oma päritolumaa kohta meedia vahendusel järjekindalt halvustavate kommentaaride kuulmine; suured raskused sobivate inglise keele baasil korraldatud eesti keele kursuste leidmisel; liiga kõrged nõudmised elamisloa hankimisel töökoha töödamisega; tudengiviisiga saabunud külastustudengitel ei ole võimalik kooli kõrvalt töötada, samas kui kohalikelt tudengirelt eeldatakse õpingutega paralleelselt ka töötamist jms.
Vörreldes kohalikega eristabki teistest riikidest Eestises asunuid laiem vaade ja olemuselt riigiülene ja transnatsionaalne identiteet. Näib, et esineb vähemalt kaks erinevat positsiooni: kas ootused vördsese kohtlemisele on väga madalad või siis on standardid pigem kõrged; seejuures ei seostu ootuste tase otseselt ei päritoluriigi ega indiviidi enda positsiooniga. Kuigi ingiskeelsetes intervjuudes osalejad omasid minimaalseid ebavõrdse kohtlemise kogemusi, tajusid nad ebavõrdsust Eesti ühiskonnas laiemalt. Ebavõrdsus etnilisel pinnal jää nende arvamuste kohaselt sotsiaalse ja soolise ebavõrdsuse kõrval tahaplaanile.
*Venekeelsetes fookusgruppides* osalejad toid esile oma interpretatsioonist lähtuvalt mitmeid näiteid ebavõrdset kohtlemisest enda või oma lähedaste elust või neid ümbritsevas keskkonnas toimuvast. Põhiliselt käsitleti palgalõhet eestlaste ja venelaste vahel, ebavõrdset kohtlemist vene nime ja rahvuse tõttu ning keelenõuete ja keeleoskuse tõttu. Osadel juhtudeel seostati ebavõrdset kohtlemist laiemate ühiskondlike tagajärgedega – näiteks väljaränne ja EV kodakondsuse taotlemise soovi vähene mine.
Nagu ka eesti- ja ingliskeelsetes fookusgruppides, esitati ka venekeelsetes fookusgruppides ebavõrdse kohtlemise osas kogemuste jagamisel pigem vahendatud, mitte isiklikke kogemusi. Mitmetes rahvusvahelistes uuringutes on tähelepanud sarnast fenomeni – üldjuhul hindavad inimesed diskrimineerimise esinemist grupitasemel (sh ühiskonnas) suuremaks kui nad seda isiklikult kogenud on. Diskrimineerimise täheleamine grupitasemel on paljuski möjutatud selle poolet, kuivõrd inimesed identifitseerivad end diskrimineeritud grupiga. Mida rohkem end antud grupiga identifitseeritakse, seda enam pööratakse tähelepanu probleemidele, mida antud grupikuuluvusega isikud kogevad. Seega on ka see ootuspärane tulemus, et venekeelsetes fookusgruppides, mis koosnesid ainult venekeelse taustaga isikutest, esines ka rohkem näiteid ebavõrdse kohtlemise kohta kui eestikeelsetes fookusgruppides.
Eesti Vabariigi seaduste rikkumised ja ekspertide intuitiivsed hinnangud, et ühel või teisel juhul võis olla tegu etniliste vähemuste ebavõrdse kohtlemisega, ei pruugi alati kattuda. Kindlasti on võimalik, et ekspertid ei osanud teatud juhtumite puhul, mida nad olid isiklikult kogenud või kuulnud, diskrimineerimist seaduse tähenudes ära tunda ning käsitlesid neid (seaduse järgi) diskrimineerimise juhtumeid pigem ebaetütilise käitumise või lihtlasebase kasvatamatuse ilmingutena. Samas on ka vastupidiseid olukordi, mille puhul ekspertid intuitiivselt märkasid diskrimineerimist, mis ei liigitu selleks Eesti seaduste järgi. Termineid "diskrimineerimine" ja "ebavõrdse kohtlemine" kasutati pigem tavalähenduses kui rangelt seaduse mõistes.
Venekeelsetes fookusgruppides juhitti ka sellele tähelepanu, et intuitiivselt tunnetatud ebavõrdne kohtlemine võib seaduslikus mõttes olla korrektne. Näiteks mainiti ebaõiglasena tunduva eestikeelsele gümnaasiiumiharidusele üleminelu osas, et kuna seadusega nähakse ette kõigile võrdsed tingimused, siis seaduse järgi ei ole tegu ebavõrdse kohtlemisega. Siinjuures aga ei arvestata eritingimustega, mis venekeelse taustaga õpilasi puudutab, et nad saaksid võrdselt osaleda ja saavutada võrdset tulemust hariduse omandamisel.
Analüüs näitab (Tabel 6), et intuitiivsete arusaamade mittevastavust seaduses sätestatuga esines kõikides fookusgruppides.
**Tabel 6. Fookusgruppides osalejate poolt oluliseks peetud ebavõrdse kohtlemise (EVK) kriitilised valdkonnad ning nende kattuvus seadusega reguleeritud valdkondadega**
| FG osalejate hinnangud ja kogemused EVK-ga etnilisel alusel | FG | Osalejate kodakondsus | Kas VõrdKS hõlmab nimetatud EVK valdkonda? |
|-------------------------------------------------------------|----|----------------------|---------------------------------------------|
| EVK kriitilised valdkonnad Eestis | | | |
| Palgalöhe eestlaste ja venelaste vahel | VM, VT, EK | EK, MKI, EKRK | Jah |
| Emakeelse hariduse omandamise valiku puudumine | VK, VH | EK, MKI | Ei |
| Eestlaste eelistamine põhiseaduses | VM | EK, MKI | Ei |
| EVK rahvuslikul pinnal tööhöives riigiasutustes | VK, VT | EK | Jah |
| Venelased „kui teise järgu inimesed“ | VK | EK, MKI | Ei |
|-------------------------------------|----|---------|----|
| Sooline EVK | VM, VK, I, EK, ET | EK, MKI, ELK | Jah |
| Vanuserühmade EVK | VM, EH, EK, VT | EK | Jah |
| Puuetega inimeste EVK | VT, I | EK, ELK | Jah |
| EVK sotsiaalse staatuse alusel | VH, I | EK, ELK, EKRK | Ei |
| Seksuaalvähemuste EVK | I, EK | ELK | Jah |
| Regionaalne ebavõrdsus | VM, ET, EH | EK | Ei |
| Eestlaste oht langeda Eestis EVK ohvriks | EH | EK | Ei |
| **Isiklikud ja/või vahendatud kogemused EVK-ga** | | | |
| Palgalõhe eestlaste ja venelaste vahel | VM, VT | EK, MKI | Jah |
| EVK nime või rahvuse tõttu | VK, VH, VT, VM, EH, EK | EK, MKI | Jah |
| EVK kõrge tekeelenõuete ja/või madala keeleoskuse tõttu | VK, VH, VT, EH, ET | EK, MKI | Ei |
| EVK sotsiaalse staatuse alusel | VH, I | EK, ELK; EKRK | Ei |
| EVK EV kodakondsuse puudumise tõttu | VM, ET | MKI, EKRK | Ei |
| Uussissrändajate EVK elamislubadega seonduvalt | I, EM | ELK, EKRK | Ei |
„V“ tähistab vene-, „E“ eesti- ja „I“ ingliskeelsest fookusgruppi; M=meediavaldkond, T=töövaldkond, K=kodanikuühiskonna valdkond, H=haridusvaldkond.
Kodakondsus: EK=Eesti, MKI=määratlemata kodakondsusega, EKRK=Euroopa kolmandate riikide kodanik, ELK=EL liikmesriigi kodanik
### 2.3.5. Teadlikkus vördse kohtlemise põhimõtetest
Selleks, et selgitada, kas eksperdid on võimelised ära tundma VõrdKS põhiprintsiipide rikkumisi, palusime neil arutada kolme lühikest juhtumit, mille sisud viitavad sellele, et tõenäoliselt on tegu (i) otsese diskrimineerimise või (ii) kaudse diskrimineerimisega või (iii) vördse kohtlemise edendamise kohustuse eiramisega. Valisime juhtumid töö, hariduse ja sotsiaalhoolekande valdkonnast, mida reguleerib VõrdKS.
Palusime fookusgruppides osalejatel iga juhtumi puhul vastata kahele küsimusele: esiteks tundsimе huvi, kas eksperdid leiavad, et antud juhtumis on kõik korras või esineb vastuolu(sid) mõne moraaliprintsiibiga ning teiseks, kas juhtumis rikutakse mingeid Eesti õigusnorme ja kui, siis milliseid. Nende kahe küsimuse esitamine andis meile võimaluse selgitada, kui heas kooskõlas on intervjuueeritute subjektiivsed ja intuitiivsed eetilised põhimõtted VõrdKS printsiipidega. See tähendab, et saime ülahinnetatud kolmes aspektis uurida sedause legitiimust ekspertide silmis, mis on tõenäoliselt oluline ka seaduskuulekuse kindlustamiseks ning valmisolekuks abi otsida rikkumisi ise kogedes või olles nende
Meie hinnangul lähtusid nii eesti-, inglise- kui venekeelsetes fookusgruppides osalenud eksperdid juhtumite analüüsimisel enamasti enda subjektiivsest öiglustundest, seevastu spontaanselt seadustele viidati üsna vähe. Täiendavad suunavad küsimused (kas esineb võimalikku seaduserikkumist) näitasid, et seaduserikkumist tuvastati köige enam “otsese diskrimineerimise” juhtumi puhul. Kui spontaansete ja subjektiivsete arvamuste kohaselt on tegu ebavõrdse kohtlemisega rahvuslikul pinnal, siis antud juhtumit analüüsinud eksperdid tõdesid ühtlasi, et tegemist on ka seaduse mõttes diskrimineerimisega. Muukeelsetes fookusgruppides arvati, et see on reguleeritud põhiliselt põhiseadusega, kuid ka vörds kohtlemise seadusega.
„Kaudse diskrimineerimise“ näite puhul arvasid mitmed eksperdid, et tegemist on võimaliku ebavõrdse kohtlemisega, kuid kalduti mööönma, et seadusandlikus mõttes selle juhtumi puhul rikkumisi pole. „Kaudne diskrimineerimise“ mõistet kasutas juhtumianalüüsis vaid üks eestikeelse fookusgruppi kodanikuühiskonna ekspert, teistes fookusgruppides (ei eesti- ega muukeelsetes) seda mõistet juhtumite analüüsi käigus ei mainitud.
„Vörds kohtlemise edendamise“ juhtumis osutati nii eesti- kui muukeelsetes fookusgruppides enamasti süsteemipoole sekkumise vajadusele. Konkreetsetele seadustele viidati siiski vähe. Valdavalt kõlasid arvamused, et legaales mõttes selles juhtumis rikkumisi pole. Samuti ei mainitud fookusgruppides kordagi „vörds kohtlemise põhimõtte rakendamise ja edendamise kohustust“, mis lasub mh tööandjatel, ministeeriumidel ning hariduse ja koolituse valdkonnas tegutsevatel asutustel. Siit võib järeldada, et eksperdid ei pruukinud olla selle kohustusega kuris. Kokkuvõttes tulebki tõdeda, et suurem osa eksperte ei ole kuigi vörds kursis Vörds kohtlemise seadusega, ja võimalik, et see laieneb ka teisele olulisele vördsel kohtlemist käsitlevale seadusele – Soolise vörðõiguslikkuse seaduse vördsel kohtlemist puudutavatele paragrahvidele.
**Tabel 7. Ülevaade teadlikkusest vörds kohtlemise põhimõtetest kõikide FG-de lõikes.**
| | Intuitiivne tunnetus ebavõrdsest kohtlemisest | Seaduse rikkumise tuvastamine |
|---|---|---|
| **Otsene diskrimineerimine** | Diskrimineerimist tunnetatakse kergesti enamikul juhtudel | Seaduserikkumist tuvastatakse enamusel juhtudel |
| **Kaudne diskrimineerimine** | Diskrimineerimise aspektet tunnetatakse pooltel juhtudel | Seaduserikkumist ei tuvastata peaegu üldse |
| **Vörds kohtlemise edendamise kohustuse eiramine** | Ebavõrdse kohtlemise aspektet tunnetatakse enamusel juhtudel | Seaduserikkumist tuvastatakse vaid üksikutel juhtudel (nt. põhikooli ja gümnaasiumiseadus) Vörds kohtlemise edendamise kohustuse eiramist ei tuvastata mitte ühelgi juhul |
täheldamiseks peab antud käitumist või fenomeni ka ebaõiglaseks pidama (Tyler, 2006). Käesolev analüüs näitas, et käitumise mitteõigustamisel fookusgruppides osalejate poolt ei pruukinud olla ilmtingimata seaduslik alus, vaid võeti aluseks ka üldiselt aktsepteeritud norme ning võrdlust välisriikide praktikaga kui võimalikku standardit. Ainult individuaalset vastutust rõhutavate seisukohi väljendanud vastajad ei märgatud võrdse kohtlemise edendamise vajalikkust.
2.4. Ekspertide teadlikkus institutsioonidest ja nende kriitika
2.4.1. Etniliste vähemuste teadlikkus enda õiguste rikkumisest ja õigusabiorganitest
Laias laastus leiti *eeestikeelsetes fookusgruppides*, et Eestis on piisavalt õigusabi pakkuvaid institutsioone, kelle töövaldkonda kuulub etniliste vähemusgruppide õiguste eest seismine. Muuhulgas nimetati Öiguskantsleri bürood, Töövaidluskomisjoni, Tööinspektsiooni, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku bürood, võimalust pöörduda kohtrusse ja politseisse ning otsida abi ka mitterelundusühingutelt. Seega on riik intervjuueeritute hinnangul teinud palju võrdse kohtlemise tagamise institutsionaalse raamistiku loomiseks.
Samas oletati näiteks kodanikuühiskonna valdkonna fookusgrupis, et mitmed vähemuste esindajad, keda etniline diskrimineerimine kõige otsesemalt puudutab, ei pruugi teada nende institutsioonide olemasolust. Veel enam, leiti, et vähemustesse kuuluvate inimeste võime märgata enda ebaõivõrdset kohtlemist võib olla üsna puudulik. Leidus ka vastupidine arvamus (haridusvaldkonna fookusgrupis), et Eestis elavad rahvusvähemused on ebaadekvatselt tundlikud ebavõrdse kohtlemise märkamisel ning kohati liigagi varmad siduma ebaseemeldivad kogemusi oma etnilise taustaga.
*Venekeelsetes fookusgruppides* oldi õigusabi pakkuvate institutsioonidega kursis väga erineval määral. Niit kodanikuühiskonna kui meediavaldkonna eksperdid olid üldiselt teadlikud erinevatest õigusabi võimalustest. Muuhulgas mainiti Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku, Ombudsmani, Inimõiguste teabekeskust. Teati samuti, et kohtus on võimalik vajadusel ka tõlg abi saada. Juriidilise abi võimalust peeti positiivseks, kuid rõhutati ka riigipoolse informeerimise vajalikkust, kuna kõik inimesed ei pruugi nendest võimalustest teadlikud olla. Hariduse- ja töövaldkonna spetsialistide hulgas ei tekitanud selle teema käsitlemise suurt entusiasmi, vaid mindi kiiresti üle reaalse abi saamise barjääride üle diskuteerimisele. Haridusgrupis toodi esile, et sotsiaalsete probleemide valguses pole teadlikkusest õigusabi pakkuvate institutsioonide kohta suurt kasu. Märgiti ka seda, et riik informeerib venekeelseid inimesi ebapiisavalt õigusabi saamise võimalustest, näiteks võimalustest pöörduda võrdse kohtlemise voliniku poole.
*Rahvusvahelises fookusgrupis* osalejad olid üldjoontes teadlikud mitmetest olemasolevatest võimalustest, mille kaudu diskrimineeritaks osutumise korral abi otsida. Mainiti ombudsmani, öiguskantslerit, tarbijakaitseametit, ka sotsiaaltöötajaid.
2.4.2. Hinnangud abi taotlemisele ja saamisele tegelikkuses
Kõigis intervjuuudes osalenud eksperdid eristasid ebavördse kohtlemisega tegelevate struktuuride eksisteerimist ning nende toimimise efektiivsust. Esimest valdavalt ei kritiseeritud, küll aga teist. Leiti, et takistuseks abi taotlemisel võib saada selle protsessi pikaajaline, kallidus ning närvikulu. Samuti leiti kõigis fookusgruppides, et abi otsimisel võib takistuseks saada inimeste hirm kaotada hetkel olemasolevat, ehk kartus, et diskrimineerija võib neid pärast abi otsimist "kaebamise" eest "karistada". Seda kinnitasid ka küsitlusuuringu tulemused.
Eestikeelsetes intervjuuudes osalejad leidsid, et etniliste vähemusgruppide liikmetel võib jääda vajaka emotsiонаalsete valmiseolekust teha läbi aeganõudev ja sageli kurnav protsess kaebuse esitamisest otseuse käittesaamiseni, mis pärsiib abi taotlemist. Tartus elavad inimesed kritiseerisid institutsioonide paiknemist Tallinnas, mis võib raskendada Lõuna-Eesti inimeste juurdepääsu neile. Eraldi võib välja tuua eestikeelsetes intervjuuudes osalenud ekspertide hinnangut, et Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo on tõhustanud tegevust etnilistest vähemustest inimeste abistamisel. Üldiselt märgiti võrdõigusvoliniku tööga ülekoormatust ja alarahastatust, mis pikendab oluliselt juhtumite käsitlemise ja juriidiliste hinnangute andmise aega, samuti mainiti tema suhteliselt ebasoodsat mainet. Hariduseksperdid leidsid, et noores Eesti Vabariigis ei olda selle institutsiooni vajalikkusest veel aru saadud. Leiti, et ka meedia mittemõistmine ja kritika on kahjustanud voliniku mainet avalikkuses. Kodanikuühiskonna valdkonna fookusgrupis tõdeti, et voliniku ja tema tegutsemisvaldkonna maine Eestis on "madal ja konfliktne" ning seda seostati suure kaebuste arvuga, mis ei ole kooskõlas büroos töötavate inimeste nappusega ega büroo alarvega. Riigile heideti ette ebapiisavat tähelepanu inimõiguste ja võrdse kohtlemise temaatikale.
Silvia (K): … Eesti riik tegelikult ei tunne huvi võrdse kohtlemise vastu, vähemalt mitte aktiivselt; seda peegeldab kasvõi see, et aastaid töötas selles voliniku büroos kaks inimest, kes ilmselgelt ei jõua just väga palju tööd ära teha, mis puudutab teavitamist. Ja kui me räägime, et inimeste reaallikkus on väike, kuhu abi saamiseks pöörduda, siis miks see on väike, sest et seda teavitust ei ole piisavalt tehtud, seda ei ole piisavalt tehtud, sest Eesti riik ei eralda piisavalt raha, et seda saaks efektiivselt teha. Et siin on selles mõttes, et kui möelda ka võrdse kohtlemise seaduse vastuvõtmise peale Riigikogus, milliste kommenteeridaega see seadus vastu võeti, et me teeme seda ainult Euroopa Liidu nõuete pärast, et siis on ka ülevalt näha ja [et] siin huvi võrdse kohtlemise vastu, inimeste võrdse kohtlemise vastu tegelikult riigi tasandil on ikkagi suhteliselt väike. Et ma arvan, et see peegeldab väga palju ka allapoole tugevalt.
Venekeelsetes fookusgruppides tekitas sageli diskussiooni see, kuivõrd inimesed reaalset abi saavad või seda üleüldse taotlevad. Toodi esile, et seadusandlikkus mõrtes ei ole Eestis asjad sugugi nii halvad, kuid probleem on pigem selles, et inimesed ei võta õigluse taastamiseks midagi ette, kui nende õigusi on rikutud. Inimeste initsiatiivi oma õiguste eest võitlemisel ei hinnatud väga kõrgeks. Seega, ainult teadmisest abi saamise võimaluste kohta ja seadustest ei piisa, et inimese õigused saavad kaitstud. Suureks takistuseks peeti ka vähest usku või lootust positiivse tulemuse saavutamisse. Lepitakse olemasoleva ebaõiglase olukorra ga ning midagi enamat õigluse taastamiseks ei tehta. Selline situatsioon viitab „öpitud abitute“ tekkemehhanismile venekeelse elanikkonna seas.
Kirill (T): Ma võin tuua näite, mis puudutab isiklikult mind. On kaks eraldi kollektiivi: venekeelne ja eestikeelne kollektiiv, nad ei ole omavahel otseselt seotud, kuid töötavad ühe kontserni all. Pole
küll tõestust, kuid kõik räägivad, et eestlastel on palk kõrgem kui venelastel. Ei ole oluline, on see nii või mitte, kuid kui seda küsimust rõstatati venekeelse kollektiivi koosolekul, öeldi inimestele otse, et kui teile ei meeldi, võite ära minna. Probleem on selles, et eestlastele on seda keerulisem öelda, nad lahkuvad ja leiavad kohe endale selles sfääris muu töö. Venelased nõustuvad sellega, mida neile pakutakse isegi, kui see on kordades väiksem kui eestlastel ühel lihtsal põhjusel – selles sfääris ei ole neil võimalik reist sellist tööd leida.
Tunnistati ka, et Eestis pole selliseid ühiskonna hoiakuid, mida iseloomustaks aktiivne kohtus käimine ja diskrimineerimise juhtumite vastu võitlemine. Samuti märgiti, et Eesti ühiskond ei ole eriti salliv, mis ei aita kaasa vähemustel oma õiguste eest seismisele.
*Mihhail (M):* Meie ühiskond on sallimatu. Seepärast näiteks kui mõni venelane hakkab kuskil oma õigusi kaitsuma, nõudma, et ei oleks seda diskrimineerimist, siis tema vastu astub välja enamus eestlasti. See on sama lugu kui mõni homoseksuaal hakkab kasagil oma huvisid kaitsuma ja rääkima, et teda diskrimineeritakse, siis tema vastu astub välja enamus heteroseksuaale.*
*Rahvusvahelises fookusgrupis toodi välja, et inimesel on võimalik ebavõrdsest kohtlemisest erinevaid institutsioone teavitada, ent arvati, et reaalset abi sealt inimene ikka ei saa.*
### 2.4.3. Teadlikkus Võrdse kohtlemise seadusest ja kriitika sellele
Haridusvaldkonna, töövaldkonna ja kodanikuühiskonna valdkonna *eestikeelsetes fookusgruppides* leidus eksperite, kes olid seaduseteksti avanud ja seda kriitilise pilguga vaadanud, olles mitte üksnes kaude teadlikud seaduse olemasolust. Kuid leidus ka mitmeid eksperte, kes ei olnud seadusetekstiga tutvunud. Paljud olid vaid üldiselt teadlikud VõrdKS-e olemasolust. Üldjoontes oldi eestikeelsetes fookusgruppides seadusega kursis keskpäraselt.
Otsene kriitika seadusele tuli vaid ühelt eestikeelses kodanikuühiskonna valdkonna fookusgrupis osalenud eksperdilt, kes taunis VõrdKSe hierarhilist olemust: seaduse tänases versioonis isikute diskrimineerimise keeld nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse tõttu kehtib laiemal kohaldamisalal kui diskrimineerimise keeld nendes gruppides, keda koheldakse halvemini nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu. Seadust kritiseerinud ekspert eelistas viimatinimetatud gruppide õiguste tagamise nõuete tõstmist esimeses nimetatud gruppidega võrdsele tasemele.
Lisaks kurdeti eestikeelsetes haridusvaldkonna fookusgrupis, et seadus on napivöitu ja üldine, mistõttu sellele on keeruline toetuda, otsides lahendusi konkreetsetes situatsioonides. Seega tuleb märkida, et isegi eksperdid, kes on enda sõnul seadusetekstiiga tuttavad, ei osanud seadust juhtumite lahendamisel hästi rakendada. Selline keskpärane kursisolek VõrdKS-ga võis olla seotud antud fookusgrupi eripäraga (st tegu oli valdavalt eestlastest ekspertidega). Samuti on tegu suhteliselt noore seadusega, mis võeti vastu alles 2008 a. toetudes võib öelda, et kui üldiselt oli seadusega mõnevõrra kursis ligi viiendik vastajaist. 3% kõigist vastajaist oli selle (osade) seisukohtade osas kriitiline. See moodustab koguni viiendiku seadust mõnevõrra tundvatest vastajatest..
Kuigi *venekeelsetes fookusgruppides* oli teadlikkus riikliku õigusabi osas üldplaanis olemas, avaldus see
konkreetsest VõrdKS osas mitmekesisemalt. Teadlikkus VõrdKS-st puudus täielikult näiteks haridusgrupis ning teistes gruppides varieerus teadlikkuse puudumisest kuni kõrge teadlikkuseni igapäevatöös viitamise ja kasutamise nälol. Kriitikana toodi välja, et diskrimineerimise keeld on juba põhiseadusesse sisse kirjutatud ning VõrdKS kordab vaid üldeuroopalike norme, mistöttu ei oma praktilist väärtust. Fookusgrupis osalejate ettekujutus VõrdKS-st ei pruukinud olla vastavuses seaduse tegeliku sisuga.
*Vadim (T): Teame, et on olemas, kuid ta on suures osas deklaratiivne, mis on seotud põhiliselt võitlusega soolise diskrimineerimise vastu. Rahvuslikule valdkondkonnale see ei laiene. /.../ Seda seadust ei tajuta kui vahendid rahvuslikul pinnal diskrimineerimise vastu võitmiseks. Ma pole kuulnud mingit viiuet, et keegi oleks mulle öelnud, et rahvusliku diskrimineerimise sääris on selline seadus olemas. See on selline „naiste seadus.“*
Siiski rõhutati enama teavitamise vajalikkust, et kaasa aidata erinevate hirmude kummutamisele, mis takistavad inimestel oma õiguste eest seista.
*Margarita (T): Praktiline mõte on selles, et inimesed hakkavad teadma, et ta on olemas. Kui on rohkem informatsiooni, on ka vähem hirme. Ma ju räägin, et me kardame, et midagi juhtub. Aga mis siis juhtub? Me ei tea, seetõttu see hirmutab meid.*
Ingliiskeelsetes intervjuudes ei oldud VõrdKS seadusega kursis, viidati pigem rahvusvaheliste õigusaktidele ja deklaratsioonidele.
Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et uuringu läbiviijad ootasid fookusgruppides osalejatel VõrdKS-e paremat tundmist, sest intervjuudes osalejad olid avaliku elu tegelased ja oma valdkondade ekspertid, kes võivad suure toenäosusega oma tegevusvaldkonnas võrdsete võimaluste probleematiikaga kokku puutuda.
### 2.5. Peamiste diskursuste võrdlus
Fookusgruppide intervjuude analüüs võimaldas kaardistada üldisemaid ettekujutusi, miltest lähtuvalt inimesed mõtlevad ja räägivad ebavõrdset kohtlemisest. Eristasime järgmisi vastandeid, mis iseloomustavad erinevaid arusaamu ebavõrdsustest ja ebavõrdset kohdemist möjutavatest teguritest:
1) inimese enda omadused ja vastutus või laiemate ühiskonnastruktuuride mõju;
2) ülevalt alla või alt üles tegutsemine võrdse kohtlemise edendamiseks;
3) eestlaste, eesti keele ja kultuuri marginaliseerumise oht või kultuurilise mitmekesisuse heakskiit,
4) eestlaste eelisseisundi õigustatus või kõigi etniliste gruppide põhimõtteline võrdsus.
2.5.1. Indiviidi või ühiskonna vastutus
Ebavõrdse kohtlemise tagamaid võib selgida kahe peamise taustateguriga. Ühelt poolt on võimalik heita inimestele ette vähest motivatsiooni ja pingutust, mis ei lase nende staatusel tõusta; teisalt võib indiviidide probleeme seostada struktuursete, näiteks makromajanduslike oludega, mis öönestavad indiviidide püüdeid ja mille vastu nad objektiivselt põhjustel ei saa. Kui esimene lähenemine röhutab indiviidile enda aktiivsuse rolli, siis teine pigem majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste möjude määrvust indiviidile või gruppide ühiskondliku staatuse ja saatuse kujunemisel.
Eestikeelsete fookusgruppide seas tõusid esile haridusvaldkonna eksperdid, kes röhutasid indiviidit enda vastutust eesti keele omandamisel, mis on nende arvates põhiline tee ebavõrdse kohtlemise vältimiseks.
Evelin (H): …siis on osad, kes on suutnud väga hästi [eesti] keele selgeks saada. Siis on osad, kes… noh eks inimesed on ka erinevad… on nende võimekuse aste, et mõnel on see kodune probleem, et vanemad ongi nagu selle vastu, et miks sa peaksid üldse eesti keelt rääkima. Siis on teised, kes panevadki oma lapseid … on vene perekond, panevad oma lapseid esimesest klassist juba eesti kooli. Sest et nemad väärustavad seda, et eesti keelt peaks oskama.
Eestikeelsed meedia- ja kodanikuühenduste valdkonna eksperdid röhutasid seevastu enam ühiskonna tasandi tegurite negatiivset möju, mis takistab etniliste vähemusriühmade olukorra paranemist. Keeleoskusest ei piisa seleks, et olla eestlaste poolt omaks võetud, vähemused peavad suutma luua eestlastega isiklikke suhteid, mis muudaks kultuurilisi ja psühholoogilisi tõkkeid.
Kõikides venekeelsetes fookusgruppides esines sarnast suhtumist, et keeleoskus on barjäär võrdsete võimaluste saavutamisel. Köigis gruppides, v.a. töövaldkonna ekspertide grupp, leiti, et selle barjäärületamiseks ei piisa alati inimese enda pingutustest, vaid vajatakse süsteemipoolset tuge ja sekkumist. Venekeelsed töövaldkonna eksperdid omistasid suuremat vastutust indiviidile, röhutasid, et köik sõltub inimesest endast.
Kirill (T): Mulle tundub, et inimestel on omane seda [diskrimineerimise] probleemi liialdada ning paljud kasutavad olemasolevat probleemi ebaedu põhjendamiseks oma elus. Mulle tundub, et esmajärjekorras köik sõltub inimesest. Võimalused eksisteerivad ka vähemustel Eestis, suhteliselt võrdsed, kuid inimesed kasutavad levinud arvamust, et meid siin ahistatakse ning kasutavad seda selgitusena.
2.5.2. „Ülevalt alla“ või „alt üles“ lähenemine võrdse kohtlemise edendamisele
Teiseks arvamusi organiseerivaks põhimõtteks on võrdse kohtlemise edendamise allikas ja suund. Ühelt poolt võib võrdse kohtlemise edendamist kujutada kui inimeste eneste vastutust (nn. alt üles lähenemine), teiselt poolt – kui eeskätt riigi ülesannet (nn. ülalt alla lähenemine). Meid huvitas ekspertide arvamus selle kohta, kui suur möju saaks olla või peaks olema uuringu fookusgruppides käsitletud valdkondades tegutsejatel ühiskondlike arengute käivitajana.
Eestikeelses kodanikuühenduste valdkonna grupis valitses arusaam, et selle valdkonna inimesed saavad ise palju olulisi arenguid esile kutsuda. Alljärgneva näite tõi vene rahvusest ekspert, kes röhutas ka
vähemusgruppide endi vastutust Eesti ühiskonda kaasatuse eest.
Irina (K): Näiteks kümme aastat tagasi, ma sain veel aru inimesest, no venelastest, kes rääkisid, et me oleme solvunud riigi peale, et riik peaks midagi meile andma, ei ole andnud, no töesti olid probleemid sellega. Aga.. praegu ma arvan, et vene kogukond ja vene võibolla noored ja mitte eriti noored, aga noh need inimesed kes juba siin elavad, kes juba teavad, [...] me ei pea nii palju kaebama ja me peame rohkem [ise ära tegema]. Ka meie [vene kodukeelega integratsioonivaldkonnas tegevad eksperdid] peame rohkem meie lastega, noortega tegelema.
Eestikeelsest meedia fookusgrupis osalenud inimesed nägid meedia rolli vördsed kohtlemise edendamisel üsna tagasihooldlikuna. Meedia tähtsust ühiskondlike arvamuste kujundamisel ja peegeldamisel ei nähtud. Fookusgrupis osalejad tegid ettepanekuid muuta eelköige pisiasju, nagu näiteks tõlkida pressiteated vene keelde. Meediatoötajate ootus, et riik peaks ülalt alla algatama muudatused ja meedia järgiks neid suuniseid, oli vastuolus teistes fookusgruppides osalejate ootustega meediale, kes käsitlesid meedia rolli vördsed kohtlemise valdkonna avalikkusele vahendajana üliolulisena. Meediakanalitele heideti korduvalt ette vähemusgruppide liikmete ja laiemalt vördsed kohtlemise temaatika kajastamist trivialiseerivas ja naeruvääristavas võtmes.
Sarnaselt oli vastuolu selle vahel, kuidas kodanikuühiskonna valdkonna grupp tunnetas oma võimekust muutusi esile kutsuda, kuid teiste gruppide eksperdid ei käsitlenud kodanikuühendusi tingimata väga võimsate muutuste käivitatatena.
Venekeelsetes fookusgruppides pooldati mölemat lähenemist vördsed kohtlemise edendamisel. Ühelt poolt on vajalik inimeste ja vähemusgruppide endi aktiivsus ja julgus oma õiguste eest seismisel.
Pavel (M): On selge, et iseenesest midagi ei juhu. Inimesed, kelle õigusi rikutakse, peavad näitama initsiatiivi. Nad peavad midagi tegema ametitühiingute kaudu,(...) meil on õiguskantsler, on olemas kohtud (...). Siin on inimesed ise passiivsed ja kardavad lihtsalt tööd kaotada. Seepärast nad rahulduvad sellega, mis on. See käib meie venekeelse kogukonna kohta tervikuna, kes mõtleb, et oleks võinud olla ka hullem...
Teiselt poolt oodatakse riigi poolt aktiivsust seadusandluse arendamisel (koostöös sihtgruppidega) ja seaduste rakendamise jälgimisel. Nii näiteks mainiti korduvalt vajadust avalikkuses korrektse, vähemusi mittesolvava keelekasutuse juriidiliseks reguleerimiseks.
Zenja (K): On vaja poliitkorrektuse seadust. Võib-olla mitte absurdses vormis, kuid see peab kindlasti olama (...). Me arutame lehes, kuivõrd alandav on sõna "heeger", aga miks me ei võiks arutada palju olulisemat "tiblade" küsimust? Seda köike võib seadusega reguleerida. Kui meedias seda kuidagi reguleeritaks, siis täpselt samamoodi teiste siin elavate vähemusrahvuste suhtes kasutatakse teatud sõnu, kui selle eest ajalehte trahvitaks või veel midagi, siis ma arvan, mõned asjad lihtsalt kaovad.
2.5.3. Eestlaste, eesti keele ja kultuuri marginaliseerumise oht või rikastav mitmekesisus
Üheks oluliseks valdkondadevaheliseks eriarvamuseks oli ka arusaam sellest, mida toob kaasa vähemusrahvaste kaasamise ja nende poolt räägitavate keelte toetamine: kas sellega kaasneb oht eestlastele ja eesti keelele ning kultuurile või võivad eestlased ennast tänases Eesti Vabariigis kindlana tunda ega pea enda kultuuri säilimise pärast muretsema ning mitmekultuurilisus on rikkus, mitte oht. Eelkõige eestikeelsest haridusvaldkonna fookusgrupis rõhutati, et lisaks vene keelele on tänapäeval ka inglise keel muutunud Eesti igapäevaelu ja haridussüsteemi osaks ning et võõrkeelte sissetung on eestluse seisukohalt vaadatuna üha süvenev probleem.
Eestikeelsest kodanikeühiskonna fookusgrupis olid eksper tide arvamused mitmekesised. Nii näiteks üks ekspert väitis, et saadaks heal meelet oma lapse mistahes võõrkeelsesse (sh venekeelsesse) lasteaeda lisaks emakeelele teist keelt omandama. Selles diskursuses on lapse muukeelsesse lasteaeda panek boonus – “tuleb kaks keelt korraga”, mitte “tont”.
Üldiselt võib öelda, et eesti keele, kultuuri ning laiemalt eestluse säilimise üle tundsid köige enam muret haridusvaldkonna eksperdid ning köigi enam avaldati poolehoidu mitmekultuurilisusele kodanikuühiskonna (ja ka meedia) valdkonna fookusgrupis, kus mõni osaleja isegi vaidlustas rahvust kui kategooriat (vt täpsemalt võrdse kohtlemise retseptsiooni uuringu pikemast uuringuaruandest Roosalu jt 2013)
Vene- ja ingliskeelsestes fookusgruppides domineeris arusaam, et erinevus rikastab.
Margarita (T): Miinimumina tuleb lõpetada vastandumise kultiveerimine. Õppida tolerantsust. Me oleme erinevad, absoluutselt erinevad ja see on isegi hea, et oleme erinevad, kuid see ei tähenda, et me ei võiks sõbralikult koos eksisteerida.
Elina (I): Ma arvan, et peaks leidma erinevaid viise, kuidas olla küllalislahke erinevate religioonide ja erineva taustaga inimeste suhtes […] Minu arvates peaksime andma siia tulevatele inimestele individuaalseid võimalusi tunda ennast siin teretulnuna ning tähistada oma traditsioonilisi pühj.
Eesti keele ja kultuuri säilitamise teema esines ka meie küsitlusuuringu. Küsitluse tulemustest ilmnes, et ka mitte-eestlaste enamiku jaoks on oluline tunda ja säilitada eesti keelt ja kultuuri. Seega tunnevad ka Eestis elavad teised rahvused, et eesti keel ja kultuur alalahoidmine on tähtis. Võimalik, et see oleks oluline teada ka eestlastele, et vähendada eestlaste ohutunnet. Võib oletada, et kui ohustatuse tunne hajub, on lihtsam ka mitte-eestlasti võrdselt kohelda ja tunnustada.
2.5.4. Eestlaste õigustatud eelisseisund Eestis või kõigi Eesti elanike põhimõtteline võrdsus
Venekeelsetes meedia fookusgrupis viidati sellele, mida rajutakse EV põhiseaduses esineva vastuoluna: seaduses on sätestatud nii kõigi elanike põhimõtteline võrdsus seaduse ees ja igatühe võrdse kohtlemise nõue, aga ka eesti keele, eesti kultuuri ja rahva prioriteetne seisund Eestis. Osalejate meeletest võib lauset põhiseaduse preambulis, mis ütleb, et Eesti riik " peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade" tõlgendada ka selliselt, et see sätestab eestlaste eelisseisundi teiste rahvuste suhtes.
Eestikeelsest fookusgruppides põhiseadusele otseselt ei viidatud, kuid arusaam eestlaste õigustatud eelisseisundist rahvusriigis oli vaikimisi olemas. Köige selgemalt väljendus see haridusvaldkonna eestikeelsest fookusgrupis.
Kaisa (H): „et isegi siis kui tundub, et teie küsimusele [kas Eestis esineb ebavõrdsust etnilisel alusel] vastates, et probleemi tegelikult ei ole ja äkki ei peakski uurima, ma arvan, et sellel uurimisel on kaks tähtsust. Me peaksime kogu aeg selliseid küsimusi endale esitama, et ka eestlased äkki ühel hetkel ebavõrdsuse ohvriks ei langeks. Et sellepärast me peame lihtsalt arutama neid teemasid kogu aeg, et seda võimalikku negatiivset arengut ära hoida. Isegi kui praegu tundub, et ei ole palju näiteid tuua.
Küsitlusuuringu ilmnes, et mitte-eestlased pooldavad valdava enamuses võrdsuse diskursust (väited: Köigi inimestel, rahvusest sõltumata, peavad Eestis olema võrdsed õigused ja võimalused ning Eestis kui demokraatlikus riigis tuleks tagada köigi elanike võrdsus sõltumata nende päritolust, rahvusest või keeleoskusest). Etnilised eestlased jagunevad kaheks suureks grupiks: eestlaste eelisseisundit õigustab eri küsimuste lõikes kolmandik kuni kaks viiendikku respondentitest ning köigi võrdsust pooldab kaks kolmandikku kuni kaks viiendikku respondentitest: 27% nõustub väitega Eestlased on minevikus palju kannatanud, seetõttu on praegu õige eestlasi celistada köigis Eesti ühiskonnaelu valdkondades ja 61% nõustub köigi võrdsusega (Köigi inimestel, rahvusest sõltumata, peavad Eestis olema võrdsed õigused ja võimalused); 44% valis väite Eesti on eestlaste riik ja teistel rahvustel peabki siin olema vähem õigusi ja 44% - Eestis kui demokraatlikus riigis tuleks tagada köigi elanike võrdsus sõltumata nende päritolust, rahvusest või keeleoskusest. (Vaata täpsemalt Roosalu jt. 2013).
Kokkuvõte Võrdse kohtlemise seaduse retseptsiooni uuringutest
Esitame siinkohal koondkokkuvõtte peatükkides 1 ja 2 tutvustatud võrdse kohtlemise seaduse retseptsiooni uuringutest, arvestades nii elanikkonnaküsitluse kui valdkondlike ekspertide gruupiintervjuude tulemusi.
I. Õigusteadlikkus: õiguskaitse institutsioonide tundmine, teadlikkus seaduse olemasolust ning kokkupuude, senised kogemused ja kritiika seoses seaduse rakendamisega.
- Fookusgruppides osalenute teadmised võrdse kohtlemise seaduse sisust on küllalt üldised ja abstraktsed. Isegi kui seadust tuntakse, ei osata seda rakendada konkreetsete juhtumite mõtetamiseks. Ka uuringus osalenud riigiametnikud, kelle ülesannete hulka kuulub võrdse kohtlemise edendamine, ei teadvust enda rooli ning sellega kaasnevat vajadust tunda võrdset kohtlemist reguleerivaid seadusi ning lähtuvad olukordade hindamisel pigem oma intuitiivsetest arusaamadest.
- Fookusgruppides selgus, et eksperdid ei tea tööandjate kohustust edendada ja tutvustada oma töötajatele võrdse kohtlemise põhimõtteid. Arvatakse, et erafirmad ei pea võrdse kohtlemise põhimõtteid järgima. Küsitlusuuringu tulemuste põhjal võib öelda, et kaks kolmandiku vastajaist teab, et tööandja ülesandeks on tagada, et töökohal ei toimuks ahistamist. Siiski küllalt suur hulk inimesi ei oska täpselt öelda, kes vastutab töökohal ebavõrdse kohtlemise tõttu tekkinud olukorra lahendamise eest. Et suur osa ebavõrdse kohtlemise juhtumitest leiab aset just töö kontekstis, tuleb teadlikkust selles osas edendada esmajärjekorras tööandjate seas.
- Nii fookusgruppides kui ka küsitlusuuringu osalenute intuitiivne arusaam ebaoiglusest ja ebavõrdsest kohtlemisest ei lange alati kokku seaduses sätestatud määratlustega. Sellised vastuolud subjektiivse tunnetuse ja juriidiliste määratluste vahel võivad vähendada seaduse legitiimsust inimeste silmis. Ka selgus küsitluse raames avatud vastustes ebavõrdse kohtlemise juhtumite kohta toodud näidetest, et suur osa neist ei väljenda ebavõrdset kohtlemist seaduse mõttes.
- Seadust tundvad fookusgruppide osalejad kritiseerisid selles ilmnevat ebavõrdset kaitset eri vähemustele (nt pakub seadus võrreldes teiste vähemusgruppidega vähemates eluvaldkondades kaitset puude või seksuaalse sättumuse alusel). Leiti, et seadus, mis reguleerib võrdset kohtlemist, peaks ise samuti järgima sama printsiibi. Uuringu raames läbi viidud küsitluse tulemusted näitasid, et neid, kes on seadusega enda hinnangul hästi kursis, ent ei toeta mitmeid seaduse sätteid, on vastajate seas 3%.
- Fookusgruppides osalenud eksperdid on teadlikud mõnedest olulistem õigusabi andvatest institutsioonidest (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik), ent hindavad nende institutsioonide suutlikkust efektiivset abi anda madalaks riigipoolse alarahastamise tõttu. Eksperdid mainisid ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ebasoodsat mainet Eesti avalikkus ruumis, mille üheks põhjuseks nimetati ühekülget meediakajastust. Uuringu raames läbi viidud küsitluse tulemustest selgus, et viiendaik vastajatest oli tuttav 2009. aastast kehtiva Võrdse kohtlemise seadusega ning tervelt kolmandik oli teadlik võrdse kohtlemise voliniku tööst. Ülejäänutes kolmandik ei olnud küll nendega kursis, kuid tahaks rohkem teada
saada. Vaid vähem kui pooled vastajad suhtusid võrdõiguslikkuse teemasse tõrjuvalt ja vastasid, et ei tahagi sellest rohkem teada.
- Uuringu raames läbi viidud küsitlusest selgus, et viiendikul ebavõrdse kohtlemise juhtudel ei võta kannatanu oma õiguste kaitseks midagi ette ja lepib olukorraga, tuues põhjenduseks lootusetuse või hirmu, et enda õiguste kaitsmine muudaks olukorra veel halvemaks. Fookusgruppides selgus, et eksperdid on üldiselt teadlikud asjaolust, et inimesed ei julge diskrimineerimise vastu välja astuda, kartes soovimatuid tagajärgi (ohvristamine, töökoha kaotus jms.) või peljates sellega kaasnevat ressursikulu. Fookusgruppides selgus, et inimestel ei ole oma õiguste eest seismise kogemusi ning nad ei usu, et saab midagi ära teha. Osalejad märksid ka, et lootusetuse tunne ei ole seotud ainult rahvuspõhise diskrimineerimisega, vaid dialoogi puudumine võimupositsioonil olevate isikute või asutuste esindajatega on iseloomulik paljudele valdkondadele. Mitmed vastajad tajuvad, et kodanikuaktiivsus ei anna alati soovitud tulemusi ning näiteks töösuhetes on võimu ebasümmeetrilisus eriti oluline takistus.
II. Teadlikkus ja suhtumine võrdse kohtlemise põhimõtetesse ja põhiterminitesse: (eba)võrdne kohtlemine, diskrimineerimine, võrdse erinevad kontseptsioonid
Fookusgrupi intervjuud võimaldasid selgitada, mida inimesed mõistavad diskrimineerimise all. Ilmnes, et osalejad ei erista selgelt diskrimineerimise juriidilist ja tavatähendust.
**Diskrimineerimine juriidilises tähenduses** ehk seaduse mõistes tähendab põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist teatud valdkondades ning kindlate isikutunnuste osas. Võrdse kohtlemise seaduses (VõrdKS) tähendab võrdne kohtlemine, et ei esine diskrimineerimist rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel (VõrdKS-i § 3, lg 1). Nii fookusgrupis intervjuueeritud ekspertidel kui küsitluses osalenud inimestel on sellest diskrimineerimise tähendusest küllalt ebamäärase teadmine. Avalikus või erasektoris esinevaid ebaseadusliku ebavõrdse kohtlemise juhtumeid pigem ei paigutata seadusandlikku konteksti. Teisalt, erinevatel põhjustel ei kasutata olemasolevaid seadusi ja institutsioone oma õiguste kaitseks. Madalale teadlikkusele diskrimineerimise olemusest ning üldiselt keskpärasele õigusteadlikkusele on viidatud ka varasemates uurimustes (Kallas 2008; Eesti elanike õigusteadlikkuse uuring 2007).
**Tava-arusaamad diskrimineerimisest ja võrdsest kohtlemisest** erinevad seaduses sätestatust. Igapäevalus kasutatakse neid mõisteid laiemas tähenduses (rakendatuna ka gruppidele, mitte ainult üksikisikutele kui gruppi esindajatele ning rohkemates valdkondades). Fookusgruppides tõlgendati mõistet “(eba)võrdne kohtlemine” väga laialt ning pigem sotsioloogilises tähenduses kui kitsamas juriidilises võtmes. Ebavõrdsest kohtlemisest köneldakse juhtudel, kui tahetakse tähelepanu osutada ühiskondlikele lõhedele või isikute või gruppide kõrvaletörjumisele, kellessegi halvemini suhtumisele, kellegi alavääristamise mingis eluvaldkonnas. Inimeste jaoks on olulisel gruppide erinevad staatused ühiskonnas, mitte niivõrd Eesti seadustes väljatoodud diskrimineerimise aluste puudumine. Sama selgus küsitlusuuringu, kus vastajad töid ebavõrdse kohtlemise näidetena välja juhtumeid, mida seaduse mõttes ei saa pidada diskrimineerimiseks.
Seega võib järeldada, et elanikkonna arusaamad **võrdsusest** kui idealist lähevad kaugemale formaalse võrdsuse nõudest (mis on tagatud seadustega), niisiis ületavad inimeste ootused riigi tagatud võimalusi. Kolm neljandikku kõigist vastanutest leiab, et võrdse kohtlemise tagamine on eelkõige **riigi** kohustus – just riik peaks kindlustama, et kõiki rühmi ühiskonnas koheldaks võrdset.
III. Ebavõrdse kohtlemise tajutav esinemine Eestis
Kõigis fookusgruppides täheledati Eesti ühiskonnas esinevat rahvuse- ja keelepõhist ebavõrdset kohtlemist nii töö-, hariduse kui infolevi valdkonnas. Halvemas olukorras tajutakse olevat eesti keelest erineva emakeelega inimesi, eriti neid, kes eesti keelt ei valda. Nende hulka kuuluvad ka KRK-d ja MKI-d. Sedalaadi ühiskondliku ebavõrdsuse ja tõrjutuse tajumises ei tähelepanud me erinevusi inimese kodakondsuse osas, küll aga enamus- ja vähemusgruppide lõikes. Mitte-eesti emakeelega inimesed tajuvad teravamalt diskrimineerimise juhtumeid nii kitsas juridilises kui avaras rähenudes. Isiklikud kokkupuudet diskrimineerimisega on ootuspärased omased pigem vähemus- kui enamusgruppi kuuluvatele inimestele. Igapäevakes toimimiseks olulise info (nt seadused, ravimiinfo) puudumist vene keeles ning venekeelse hariduse kitsendamist tõlgendatakse kui venekeelse elanikkonna diskrimineerimist riigi poolt. Kirjeldatakse arvukalt juhtumeid, kus vene perekonnanimi või aktsent oli respondentide arvates seotud tööle mittevõtmise, tööalase karjääri takistuse, ülikooli mittevastuvõtmise, eestlastega võrreldes madalama palga vm ebavõrdse kohtlemisega, mida aga on keeruline tõestada kui rahvusepõhist diskrimineerimist. Kritiseeritakse mötteviisi, mis peab inimeste hindamisel eesti keele oskust olulisemaks kui erialast pädevust või isikuomadusi. Ka kvantitatiivuuringuust selgus, et tajutakse suurel määral just rahvuse, keele ja kodakondsusega seotud ebavõrdset kohtlemist. Ka isiklikult kogetud ebavõrdse kohtlemise juhtumite kirjeldustes oli emakeelega ja keeleoskusega seotud asjaoludel suur kaal, seda nii eesti kui muu emakeelega vastajate osas. Keeleoskust kui Eesti tingimustes väga olulist ebavõrdse kohtlemise alust ei käsitletu aga seaduse mõttes diskrimineerimisena.
Nii eesti- kui venekeelsetes fookusgruppides osalejate seas kritiseeritakse liiga kõrgeid eesti keele oskuse nõudeid teatud ametikohtadele ja seda kaudsele diskrimineerimise võimalusele viitavat olukorda tajutakse ebaõiglasena. Venekeelsetes fookusrühmades toonitati, et haritud arstid, õpetajad jt spetsialistid, kes ei suuda keeleoskuse nõudeid täita, ei leia Eestis erialast rakendust ning lahkuvad, ja seda peetakse Eesti jaoks kaotuseks. Eestikeelsetes fookusgruppides see spetsialistide erialasel töölt või isegi Eestist lahkumine vähese keeleoskuse tõttu ei tõusnud esile, mis võib viidata kas selle mittemärkimisele või ebaoluliseks pidamisele.
Fookusgruppides osalejad tödesid Eestis laialt levinud keelepõhist segregeeritust suhtlusvõrgustike ja ka töökollektiivide tasandil, mis võib soodustada vastastikut usaldamatuist etniliste gruppide vahel. See võib taastoota ühiskonnas kujunenud stereotüüpseid hoiakuid ning sellisena aidata kaasa ebavõrdset kohtlemist võimaldavate situatsioonide kujunemisele.
Erinev esti- ja venekeelne inforuum on oluline probleem nii eesti- kui venekeelset osalejate arvates. Lisaks keelebarjäari ületamisele (mis fookusgruppides osalejate hinnangul juba järk-järgult toimub) tuntakse vajadust ka inforuumide sisulise lähememise järele. Venekeelsed respondendid märkisid ka vördsete võimaluste puudumist, eelkõige ametliku info kättesaadavuse osas eesti keelt mittevaldavatele elanikele.
Eestikeelsetes intervjuuudes osalenud õigustavad eestlaste eelistamist teatud situatsioonides vajadusega säilitada eestlaste ja eesti keele domineeriv ja kindel positsioon Eestis. Ühelt poolt ollakse veendunud, et eesti keele äräöppimine tagab venekeelsetele eestimaalastele vördsed positsiooni ühiskonnas (korduvalt rõhutati ka, et need venekeelsed inimesed, eriti noored, kes oskavad väga hästi eesti (ja inglise) keelt, on tööturul võrreldes etniliste eestlastega isegi eelisseisus), teisalt ollakse arvamusel, et eestimeelsus ja lojalus ei pea tingimata alati olema seotud keeleoskusega (kuigi eesti keele oskust nähakse “sissepääsupiletina” Eesti ühiskonda). Eestikeelsetes intervjuuudes osales eksperite,
kelle hinnangul tuleb eesti keelt ja kultuuri kaitsta vene, aga ühe rohkem ka inglise keele sissetungi eest. Taustal, kus eesti keelt tajutakse ohustatuna, ei vaadannud mitmed eestlastest osalejad positiivselt vene keeles toimetuleku võimaluste parandamisele Eestis. Samas selgus küsitlusuuringuist, et 71% Eesti rahvusvähemuste esindajaid peab eesti keele ja kultuuri tundmist ja säilimist enda jaoks oluliseks (vt täpsemalt Roosalu jt 2013), mis viitab sellele, et eestlaste ohutajul ei ole realistlikku alust.
Eestikeelsetes intervjuuades märgiti soolist ebavõrdsust sama suure või veelgi suurema probleemina kui etnilist ebavõrdsust. Inglise ja venekeelsetes intervjuuudes tõsteti esile ka sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust, millele tuleks enam tähelepanu pöördata.
Inglikeelses fookusgrupis osalejad ei tunnetanud Eestis enda suhtes ebavõrdset kohtlemist, kuid märkasid Eesti ühiskonnas venekeelse elanikkonna ebasoodsamat olukorda möningates eluvaldkondades. Need inglikeelsetes fookusgrupis osalenud eksperdid, kes välimusel Eesti kontekstis tugevalt eristuvad, töid küll välja, et on siin kogenud ebavõrdset kohtlemist rassi alusel, kuid ei pidanud seda enda jaoks suureks probleemiks, kuna eeldasid, et asudes elama teise riiki, võidakse neile tulenevalt nende teistsugusest välimusest osutada (negatiivset) tähelepanu.
Fookusgruppide intervjuudest oli näha ka, kuidas erinevad ebavõrdsuse kategooriad nagu haridustase, töökogemus, elukoht, palk, vanus, sugu ja sellega seotud ühiskondlikud ootused ja tööjaotusnormid jne omavahel ristuvad ja pahatihit üksteist võimendavad. Uuringus osalejate poolt välja toodud probleemid, mis on seotud rahvuspõhise ebavõrdse kohtlemisega ei erine varasematest uurimustest (nt Kallas 2008): köige sagedamini kirjeldati just kaudse diskrimineerimise juhtumeid, kus formaalselt neutraalse nõude või piirangu rakendamine asetas respondendi arvates venekeelse inimese ebaõiglaselt ebasoodsamasse olukorda.
Positiivsete arengutena tõsteti eestikeelsetes fookusgruppides esile venekeelse elanikkonna eesti keele oskuse paranemist, aga ka riigi ja ühiskonna sallivust vähemusrahvuste tähtpäevade pühitsemise suhtes. Töödeti, et Eestis on olemas kõik vajalikud institutsioonid võrdse kohtlemise tagamiseks. Venekelsetes fookusgruppides toodi positiivsetena esile mitmed kodanikuühiskonna algatusi, nagu „Tagasi kooli“ ja „Teeme ära“, mis suudavad eri rahvustest inimesi loovale koostööle suunata, samuti mainiti keelekümbluse soodsat möju haridusliku segregatsiooni leevendamisel.
IV. Grupid, kes eristusid oma suhtumistes ja praktikates võrdse kohtlemise seisukohast
Küsitlusuuringu tulemused näitavad ilmekalt, et erinevatel elanikkonna gruppidel on erinevad kogemused ja hoiakud võrdse kohtlemise suhtes. Samas on võimalik ka iga grupi sees tähdelda arusaamade ja hoiakute paljusust - nii eesti- kui venekeelse elanikkonna seas on võimalik eristada erinevate hoiakute ja arusaamadega alagruppe, kellele peaks võrdse kohtlemise alases teavitustegevuses erinevalt lähenema. Nii näiteks on eestlaste seas suhteliselt enam neid, kellegel on väiksem huvi võrdse kohtlemise temaatika vastu ning väiksem tundlikkus nii sallimatuuse kui ebaseadusliku diskrimineerimise juhtumite esinemise suhtes Eestis. Määratlemata kodakondsusega isikud on suhteliselt vähem õigusteadlikud.
Samalaadselt varasematele uuringutele tuvastasime gruppidevahelise asümmeetria rahvuspõhise diskrimineerimise tajumises: kui etnilised eestlased kalluvad diskrimineerimise olemasolu eitama, siis etnilised vähemused on diskrimineerimise suhtes märksa enam tundlikud.
Küsitlusuuringu osalejate arvates on etniliste vähemuste seas kõige haavatavam grupp vördsse kohtlemise seisukohast Eesti mustlased. Eesti- ja venekeelsete fookusgruppide aruteludes väljendati arvamust, et mustlaste ebavõrdne kohtlemine on ühelt poolt tingitud mustlaste endi eripäradest, aga teisalt tajuti ka struktuurseid probleeme (näiteks õppeasuruste kohanematus eri kultuuritaustaga laste õpetamisega). Aruteluteemaana kerkis esile ka see, kas mustlaslapsi peaks nende etnilise päritolu tõttu kohtlema kui haridusliku erivadjadusega õpilasi ning jääd sielles osas eriarvamustele. Siinkohal on huvitav esile tuua elanikkonnaküsitluse tulemusi, kus üldiselt ei toetatud erimeetmete rakendamist haavatavate gruppide suhtes.
**Ingiskeelsete KRK-de ja uus-sisserändajate probleemid seoses ebavõrde kohtlemisega:**
Ingiskeelseks fookusgrupis osalejad leidsid, et Eestis puuduvad spetsifiliselt uussisserändajatele suunatud teenused ning ingliskeelne praktiline info, kuhu pöörduda elamislubade küsimuses ning seoses Eestis kohanemise erinevate aspektidega. Samuti puudutati ingliskeelseks fookusgrupis võrreldes eesti- ja venekeelsete fookusgruppidega palju enam kodakondsuse ning elamislubade teemat. Toodi välja, et Eesti kodakondsuse saamiseks peaksid kolmandate riikide kodanikud loobuma oma koduriigi kodakondsusest, mida teha ei soovita. Samuti rõhutati, et töötamise alusel elamislubade andmisel on kolmandate riikide kodanikele probleemiks nõue, et tööandja peab töötajatele maksma 1,24 kordset Eesti keskmist palka. Positiivsena tõsteti esile asjaajamise suhtelist vähest bürokraatlikkust Eestis.
Ingiskeelsetes fookusgrupis kerkis esile eesti keele õppimise teema ning sellega seoses juhibi tähelepanu mõningatele keeleõppega seotud probleemidele. Probleemina rõhutati, et eesti keele õpe sh õppematerjalid, mida Eestis pakutakse, toimub enamasti läbi vene keele, mida uusimigrandid ei soovi erinevatel põhjustel õppida. Leiti, et inglise keele baasil õppijatele on väga vähe häid eesti keele kursusi ning materjale. Vene keele baasil eesti keele õppimiseks koostatud õppematerjalide puhul toodi välja, et need lähutavad sageli eeldusest, et keeleõppija tuvendab siinset kultuuriikeskkonda hästi, mis ei pruugi olla nii ingliskeelsetel kursustel osalejate seas. Samuti toodi välja, et osade keeletasemete kursused puuduvad üldse. Kuigi keelekursuste ning õppematerjalide tajutud puudulikku kätesaadavust ei saa otseselt käsitleda ebavõrde kohtlemisena sedause mõttes, on see ometigi oluline aspekt, kuna halb keeleoskus pärsub täisväärtuslikku osalust tööturust, mis võib viia ebavõrde kohtlemiseni. Kuna fookusgruppides osalejad rõistasid ühe olulise teemana eesti keele õppimise võimalused, siis võivad nad intuitiivselt eesti keele õppe kätesaadavust vördsse kohtlemisega seostada.
**V. Ühiskondlik foon: sallivus ühiskonnarühmade suhtes, ühiskondlikud väärtsused ja hoiakud**
Fookusgruppide arutelu toi välja, et Eesti ühiskonnas on säilinud tajutav törjuv hoiak teatud rahvus- ja keelerühmadesse, samuti politikute poolt ja meedias esinev stigmatiseeriv sõnakasurus muukselsetel elanikkonnast rääkides. Venekeelsete fookusgruppides osalejate arvates Eesti politikud õhutavad rahvuslikku eraldustust ja vastasseisu. Eriti solvavana meenutatakse presidendi kunagisi halvustavaid sõnu vene keele kohta ning *okupandi* möiste kasutamist praegu Eestis elavate inimeste kohta (vt täpsemalt Roosalu jt 2013). Positiivse ilminguna ilmnes küsitlusuuringu, et eesti ja muu emakeelega osalejate seas olid paljud hoiakud ja arusaamad sarnased ja köikides gruppides esines erinevaid suhtumisi. Ühiskonnas esinevad erinevad hoiakumustrid annavad tunnistust elutervest pluralismist. Konsensuse illusiooni tekibat väike häälakes osa, kes esitab end avalikkuses kui ainuvõimalike „õigete“ hoiakute kandjaid, mis võib õigustada ja põlistada gruppide ebavõrdset kohtlemist.
**VI. Tajutud ebavõrde kohtlemise negatiivsed tagajärjed**
Diskrimineerimist tajutakse märksa laiemalt kui seda on seadustes sätestatud – näiteks avalikus ruumis (sh meedias) väljendatud pahatahtlikkust mingi rahvusgruppi või tema emakeele suhtes tajutakse ahistava ja solvavana. Diskrimineerivana tajutakse ka emakeelse hariduse kätesaadavuse kitsendamist. Ehkki formaalselt seisukohast võib väita, et kuna seaduse mõistes diskrimineerimist ei ole ja probleem näiliselt puudub, on pikka aega tajutud diskrimineerimise ohvriks olemisel ikkagi reaalsed negatiivsed psühholoogilised ja sotsiaalsed tagajärjed. Fookusgruppide osalejad kirjeldasid selliseid venekeelse elanikkonna seas levinud hoiakuid, nagu tajutud mittevajalikkuse tunne, perspektiivitus, end teise sordi inimeseks pidamine. Kirjeldatud käitumuslikke reaktsioone pikaajalisele tajutud diskrimineerimisele võib jagada kolme gruppia:
1) situatsioonist väljumine, Eestist lahkumine;
2) passiivne vastupanu, nt soovimatus eesti keelt õppida, soovimatus EV kodanikuks saada, loobumine eestikeelse meedia tarbimisest, saboteerimistaktikate kasutamine töövaldkonnas;
3) öpitud abitus, resignatsioon, alanenud enesehinnang, enesesesulgumine, üldine madal rahulolu ühiskonnas toimuvaga, madal psühholoogiline heaolutunne, süvenev pessimism ja lootusetus tuleviku suhtes.
Küsitlusuuringu tulemused kinnitavad seda seost. Inimesed, kes tajuvad enam Eestis olevat sallimatusr ja diskrimineerimist, ning need, kes on ise kogenud ebavõrdset kohtlemist, väljendavad vähemat subjektiivset eluga rahulolu võrreldes inimestega, kellel puuduvad ebavõrdse kohtlemise kogemused ning kes tajuvad Eesti ühiskonda võrdsemana.
VII. Üldisemad arusaamad vördsse kohtlemise edendamisest
Üldistatumal tasandil võime eristada erinevaid vördsse kohtlemise diskursusi, mis peegeldavad üldisemaid ettekujutusi vördest kohtlemisest ja ühiskonnagruppide vahelistest suhetest. Eristasime järgmisi vastandeid, mis iseloomustavad erinevaid arusaamu ebavõrdsustest ja ebavõrdset kohtlemist mõjutavatest teguritest:
1) inimese enda taust ja vasturus või laiemate ühiskonna struktuuride möju;
2) ülevalt alla või alt üles tegutsemine vördsse kohtlemise edendamiseks;
3) eestlaste, eesti keele ja kultuuri marginaliseerumise oht või kultuururilise mitmekesisuse heakskiit,
4) eestlaste eelisseisundi õigustatus või kõigi eriniliste gruppide põhimõtteline vördsus.
Nende abil seletatakse ja õigustatakse olemasolevat olukorda ning seatakse ideaale, ent need arusaamad võivad toimida ka barjääridena vördsse kohtlemise alaste heade kogemuste omaksvõtmisel.
Individuaalse vastutuse diskursust kasutati näiteks eestikeelsetes fookusgruppides, kus venekeelsete inimeste ebavõrdse kohtlemise juhtumeid tõlgendati pigem üksikjuhtumitena ning mitte üldise probleemina. Vastutus omistati sageli ebavõrdse kohtlemise ohvriile (kes ei ole piisavalt pingutanud, et omandada head keeleoskust või kvalifikatsiooni). Toodi ka näiteid selle kohta, et venekeelsed inimesed võivad olla liiga tundlikud ebavõrdse kohtlemise suhtes. Samas toodi siiski ka välja mõningaid etnilise ebavõrdsuse näitäjaid ühiskonna tasandil, kuid sageli ei osatud makrotasandi probleeme seostada ebavõrdse kohtlemisega personaalsel tasandil. See peegeldab üldisemat tendentsi – individuaalse
vastutuse röhutamine on omane pigem võimupositsioonil olijatele ning süsteemseid ebavõrdse kohtlemise põhjusi näevad eelkõige vähemusgruppi kuulujad (vt nt Vetik & Ivanov 2013; Kus jt. 2013).
Eestlaste enamus on vähem tundlik etnilise ebavõrdsuse suhtes, ent teadvustab venekeelsete inimeste halvemat positsiooni ühiskonnas. Hinnang sellele sõltub eelkõige laiemast arusaamast – kuivõrd on õigustatud etniliste gruppide hierarhia Eestis.
3. Võrdse kohtlemise edendamise projektide hindamine
Kats Kivistik, Kaarin Plaan
3.1. Sissejuhatus
Käesoleva peatüki eesmärk on anda ülevaade kolme 2009-2012. aastal läbiviidud võrdset kohtlemist edendava projekti tegevuste mõjust ja jätkusuutlikkusest. Hindamise aluseks on võetud kolm rahvuse alusel võrdset kohtlemist edendavat projekti, mille täpsemad tegevused on välja toodud aruande lisas. Kuna võrdse kohtlemise temaatika on Eesti ühiskonna joaks pigem uus, samas rahvusvähemuste osakaal rahvastikus ja potentsiaalse diskrimineerimise oht on suur, siis on oluline hinnata seda, millised tegevused on võrdse kohtlemise edendamiseks kõige mõjusamad, millega tasuks jätkata, millega mitte.
Peatükis on lühidalt tutvustatud hindamise metoodika, mis hõlmab dokumentianalüüsii, veebiküsitlust ja intervjuusid. Seejärel tuuakse välja peamised hindamise tulemused projektide tegevuste lõikes, andes hinnangu nii erinevat tüüpi tegevustele kui projektide mõjule ja jätkusuutlikkusele üldiselt. Uuringuruande viimases peatüks ("Kokkuvõte, järeldused ja soovitused") on eraldi välja toodud käesoleva peatüki olulisemad järeldused ja soovitused võrdse kohtlemise edendamiseks ja projektide jätkamiseks.
3.2. Ülevaade metodikast
3.2.1. Meetod ja valim
Läbiviimid hindamine toetus neljale peamisele tegevusele. Esiteks on analüüsitud teostatud projektidega seotud dokumentatsiooni (taotlused, vahearuanded, lõpparuanded ja nende lisad), sh kasutati hindamise läbiviimisel ka OÜ Saar Poll poolt läbi viidud eel- ja järeluuringu 2009. aastal teostatud projekti kohta.
Teisena viidi läbi (telefoni) intervjuud projektidega kokku puutunud inimestega (rahastajate, projektijuhtide, ettevõtete ja organisatsioonide juhtide ning personalijuhtidega), lisaks võimaldas olukorras paremat ülevaadet saada ka võrdse kohtlemise alase nõustamisega pidevalt kokkupuutuvate organisatsioonide, näiteks Inimõiguste Keskuse ja Inimõiguste Teabekeskuse esindajate intervjuud. Intervjuude läbiviimise eesmärgiks oli uurida projektitegevuste edukust, tegevustega seotud probleeme ja ettepanekuid edasiseks, hinnangut võrdse kohtlemise, teadlikkuse jms kohta ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt, isiklikke kokkupuuteid diskrimineerimisega ning ettepanekuid võrdse kohtlemise edendamiseks üldiselt. Kokku viidi läbi 12 intervjuud.
Kolmanda tegevusena viidi läbi kvantitatiivne veebiküsitlus ettevõtete ja organisatsioonide (personalijuhtudega). Veebiküsitluse eesmärgiks oli saada hinnang kolme hinnatava projekti tegevuste mõju kohta, saada ettekujutus ettevõtete ja organisatsioonide juhtivtöötajate teadlikkusest võrdse kohtlemise kohta ja koguda ettepanekuid võrdse kohtlemise edendamise kohta. Veebiküsitluse sihtrühmadeks olid ettevõtete juhid (projekt 1 ja 2), kodanikuorganisatsioonid (projekt 2), kutseliidud ja esindusorganisatsioonid (projekt 3). Veebiankeedile vastas 30 ettevõtete ja organisatsioonide esindajat. Neljanda tegevusena olid projektidega kokku puutunud inimesed kaasatud uuringuaruande II osas juba tutvustatud fookusgruupintervjuudesse. Fookusgruupintervjuude sihtrühmaks olid projektitegevuste kasusaajad: ajakirjanikud (projekt 1), kodanikuühendused eesti keele könelejatele (projekt 2), ja kodanikuühendused vene keele könelejatele (projekt 2). Läbiviidud intervjuudes osales üks ajakirjanik, kaks eestikeelset kodanikuühenduste esindajat ja üks venekeelee kodanikuühenduste esindaja.
### 3.2.2 Mõju hindamisega seotud probleemid
Mõjude hindamise puhul tuleb tulemuste tõlgendamisel arvestada mitmete erinevate teguritega. Üldiselt võib välja tuua kolm peamist põhjust, miks projektide tegevuste mõju sihtgruppide teadlikkusele ja nende mõju valdkonnale tervikuna on keeruline mõõta. Esiteks on sihtgruppide niitudmine raskendatud, seda sageli just väheste huvi tõttu, mida antud teema vastu tuntakse. Teiseks on osa tegevustest, nt projektide käigus välja antud kaustakaaned ja ringkirjad, suhteliselt vähemahukad teema tutvustused ning nende tegevuste rakendamisest on möödunud juba piisavalt aega (2–4 aastat) selleks, et kasusaajal nende sisu ning eesmärgipärasus võiks ununeda. Kolmandaks on teatud osa tegevustest, nt meediakajastus, liiga üldine mõju väga selgeks ja täpseks hindamiseks, seda põhjusel, et projektide käigus ellu kutsutud meediakajastuste mõju on pigem võimatu eristada paralleelistest meediakajastustest.
### 3.3. Hindamise tulemused
Käesolev peatükk võtab kokku hindamise peamised tulemused projektide käigus läbiviidud tegevuste lõikes, ühendades sarnast tüüpi tegevused omakorda üheks. Kolme projektiga ellu viidud tegevused on jaotatud järgmistesse kategooriatesse (täpsem tegevuste nimekiri projektide lõikes on aruande lõpus):
- Võrdset kohtlemist ja sallivust käsitlevad lood meedias;
- Trüksed sihtgruppidele (kaustakaaned, ringkirjad, sisemeedia infomaterjalid ja käsiraamatud);
- Mitmekultuurilise organisatsiooni konkurss koos sellega kaasneva märgiga;
- Konverentsid/teabepäevad/koolitusseminarid;
- Facebook'i koduleht.
Antud teemakategooriad tulevad igalüks eraldi käsitlemise alla järgnevates alapeatükkides. Kuivõrd projektide hindamise käigus ilmnes tulemusi ja järeldusi, mis ei käi konkreetsest ühegi tegevustüübist kohtra, vaid on üldisema iseloomuga või siis kehtivad vaid mõne konkreetse projekti juures, on peatüki viimastes alapeatükkides välja toodud ka sellised tulemused ja ettepanekud.
Oluline on silmas pidada, et iga eelpool väljatoodud tegevuse (2.1. – 2.5.) puhul hinnatakse tulemusi lähtuvalt sellest, kas projektides planeeritud tegevused on ellu viidud lubatud mahus, kas sihtrühmade teadlikkus võrdse kohtlemise seadusest on suurenud ning kas tegevuste kaudu on tõusnud ka ühiskonna üldine sallivus. Samuti hinnatakse tulemusi lähtuvalt tegevuste edu/ebaedu põhjustanud teguritest, ja sellest, kas projektide käigus elluviidud tegevustest saadav kasu ja möju on püsiv ning kuivõrd on läbiviidud tegevused olnud jätkusuutlikud. Lisaks tuuakse välja tulemustest lähtuvad ettepanekud tegevuste edasiseks rakendamiseks.
3.3.1. Vördset kohtlemist käsitlevad lood meedias
Meedias võrdset kohtlemist käsitlevate lugude (peamiselt arvamusartiklite) arvu vaadates vastab see projektides ettenähtud mahule, seega võib öelda, et pelgalt numbriliselt vaadates on mediajakastus ellu viidud plaanitud ulatuses. Samas on nende möju sihtrühmade teadlikkusele ja sallivusele keerulisem hinnata – kuigi mediajakastust peetakse sihtrühma hinnangul heaks ja ning seda nähakse väga vajalikuna, oli raske nt meenutada konkreetseid lugusid, mis teavirustöö tulemusena meedias avaldati. Fookusgrupintervjuudes osalejad töid välja, et meedias on tähele pandud näiteks nii pagulaasteema kajastamist, positiivseid näiteid edukatest mitte-eestlastest (nt mustanahaline juuksur Saaremaal) kui ka kampaaniat „Erinevus rikastab“. Nii intervjuudest kui ka veebiküsitlusest selgus, et kuigi konkreetsete projektide käigus läbiviidud tegevuste möju on raske hinnata, võib mediajakastuste algatamist pidada siiski üdiselt teadlikkust ja sallivust tõstvaks.
Peamiseks probleemiks, mida võrdset kohtlemist käsitlevate lugude avaldamise puhul meedias välja tuuakse, on asjaolu, et projektide rakendajatel on raske leida inimesi, kes tahaks ja oskaks võrdse kohtlemise teemadel sõna võtta. Suuresti seisneb probleem ka selles, et näiteks arvamusartikli kaudu avaldatud käsitletus jääb esialgu teoreetiliseks. Samas avaldati arvamust, et see probleem peaks paralleelselt teadlikkuse suurenemisega laheneva pigem iseenesest – kui inimeste teadlikkus suureneb, siis osatakse diskriminerimist paremini ära tunda ning seetõttu pöördutakse ka vastavate institutsioonide poole. See tekibat omakorda võimaluse tuua rohkem võrdset kohtlemist illustreerivaid näiteid elulistest juhtumitest.
Mediajakastust võib üldjuhul hinnata jätkusuutlikuks protsessiks, s.t. tegevuseks, milleg on möju ka peale tegevuse vahetut lõppemist (nt artikli avaldamist). Samas toodi läbiviidud intervjuuude käigus välja mitmeid kordi tõdemus, et teema käsitlemise lõpetamine meedias viib ka selle möju kadumiseni. Seetõttu on oluline, et võrdse kohtlemise teemal pidevalt kirjutatakse. Nii intervjuudes kui ka veebiküsitluses toodi välja, et väga selge poliitiline huvi olemasolu (näiteks võrdse kohtlemise teema lisamine mõne partei agendasse) võiks valdkonna praegusest oluliselt selgeminä esile tõsta.
Üldjoontes hindavad kõik intervjuueeritavad ja küsitletud, et pidev mediajakastus võrdset kohtlemises on oluline. Sellele lisaks võiks läbi viia erinevaid kampaaniaid, olgu see siis kirjutavas meedias,
televisioonis või tänavapildis. Teisalt rõhutatakse selle juures ka väga olulist aspekti – meediakajastus peab olema tasakaalukas, see ei tohiks olla väga agressiivne, mis vastasel juhul toob kaasa vastupidise efekti ehk inimese teemast eemale tõukamise, ning kindlasti peaksid sõnumid olema pigem positiivse kui negatiivse välvinguga. Oluline on siinkohal märkida, et meediakampaaniate ja avalike infomaterjalide olulisust vördsse kohtlemise temaatika avamisel peavad oluliseks ja efektiivseks ka ettevõtete juhid, eelistades seda näiteks asutusesisesestele tegevustele, millegi võib sageli olla ainult piiratud ja kitsas mõju.
Meedias vördsest kohtlemisest rääkimisel on oluline tähelepanu pöörama ka mitte-eestlaste senisest suuremale kaasamisele, nii arvamusliidrite kui muidu oma valdkonnas edukate inimeste kaudu sõnumite edastamiseks. Sealhulgas on vajalik silmas pidada asjaolu, et mitte-eestlased ei ole mitte üks ja suur ühtne grupp, kes mõtleb ning käitub täpselt samamoodi, vaid ka antud rühmas on võimalik välja tuua nende erinevused ja omapära. Seda enam, et vördsne kohtlemine on nende endi jaoks tunduvalt olulisemaks ja neid ennast otsesemalt puudutavaks teemaks kui etniliste eestlaste puhul (vt ka käesoleva uuringuaruande II osa VK retseptsionist).
3.3.2. Trükised sihtgruppidele
Kõigi kolme projekti käigus sihtgruppile jagatud trükised (kaustakaaned, ringkirjad, ettevõtte/organisatsiooni sisemeedia infomaterjalid ja käsiraamatud) viidi ellu ettenähtud mahus ja ulatuses. Samas tuleb silmas pidada, et lähtuvalt iga materjalri omapärast võib mõnda neist pidada mõju poolset rohkem õnnestunumaks kui teist. Positiive näitena on sihtrühma poolet väga hästi vastu võetud vördsne kohtlemise põhimõtted tutvustavad kaustakaaned, neid on peetud lihtsaks ja lõövaks ning oma eesmärki hästi täitvaks. Samal ajal on mitmekultuurilisse häid külgia rõhutava sisemeedia materjal, mida saadeti küll saadetud paljudesse ettevõtetesse ja organisatsioonidesse, mõju ulatust keeruline hinnata, kuna nende edasine saatus jääb projekti läbiviijatele ja hindajatele sageli lahtiseks. Nii näiteks mäletasid järeluuringu fookusgruupintervjuudes osalejad selle saamist, kuid erinevatel põhjustel, nagu nt ajapuudus, ei oldud seda asutuse siseringlusse edastatud. Veel keerulisem on nende mõju ulatust hinnata aastaid hiljem. Ühe projekti käigus loodud käsiraamatut „Vördsne kohtlemine töökohal“ (2012), mille fookus projekti käigus rahastaja ja rakendaja arutelu tulemusena muutus, võib aga nii läbiviidud intervjueedest saadud hinnangute kui ka sekundaarallikate analüüsist põhjal pidada pigem nõrgaks ja pealsikaudseks. Peamine kriitikana antud käsiraamatu juures tuleb välja tuua, et suures osas võtab see kokku varem Inimõiguste Keskuse poolt ilmunud teatmiku „Vördsne kohtlemise seadus: käsiraamat“.
Sihtrühma teadlikkuse paranemine ning üldise sallivuse edenemine on tänu levitarud trükistele paranenud. Samas on nii projektimeeskond kui tegevuses osalejad leidnud, et kõrgelt hinnanud, väga informatiivseteks ja mugavateks peetud ning üheks populaarseimaks materjaliks (nende väljajagamine toimus väga kiirelt, ning neid saab praktiliselt paigutada töölepingu vahel vmr) osutunud kaustakaaned sobivad eelkõige teemale korraks tähelepanu juhtimiseks ega oma kestvat/pidevat mõju. Käsiraamatute mõju sihtrühmale on hindamise läbiviimise ajal raske hinnata, sest nende jagamine alles käib.
Kui kaustakaasi ja nende levitamist võib pidada õnnestunuku, siis teiste materjalide puhul on edu olnud mönevõrra vähem. Põhjustena võib esitesk välja tuua ettevõtete väikest huvi materjalide vastu. Samuti ei piisa materjalide jagamiseks ainult e-maili teel saatmisest, vaid väga sageli osutub vajalikuks ka
ettevõtetesse helistamine ja isiklik, s.o. projektijuhi enda poolt materjalide pakkumine. Sisemeedia materjali puhul toodi välja, et ettevõtted suhtusid võrdse kohtlemise teemasse ja sellega seotud materjali pigem ettevaatlikult, kartes, et see rühutab probleemi, mida tegelikult ei pruugi ettevõttes esineda.
Käsiraamatu puhul on alust väita, et tegevus oleks paremini õnnestunud juhul, kui teatmiku fookust ei oleks projekti käigus muudetud: esialgu (personalii)juhtidele planeeritud võrdse kohtlemise seadust rakendada aitav teatmik asendati kolmanda riikide kodanikele nende õigusi ja kohustusi tutvustava teatmikuga. See probleem tulenes osaliselt sellest, et paralleelselt käsiraamatuga anti välja ka teisi sarnase suunitlusega infomaterjale, miltest tuleneb ka projektiga seotud inimeste arvamus, et esialgu plaanitud kujul oleks käsiraamat olnud kasulikum.
Tuginedes organisatsioonide juhtide seas läbiviidud küsitlusele, võib trükiste jätkusuutlikkust pidada heaks, sest nii avalike infomaterjalide kui ka pideva teavitustegevuse olemasolu on ettevõtete juhtide arvates pigem oodatud. Samal ajal tuleb silmas pidada aga seda, et levitame toimumiks süsteemselt, selgete ajaperioodide järel ning kogustes, mis ei tekitaks infoga üleküllastamist.
Võrdse kohtlemise alaste infomaterjalide loomisel ja jagamisel tuleb väga põhjalikult läbi möelda, kuidas sihtgruppideeni jõuda. Parim strateegia tundub olevat materjalide suunamine otse konkreetsetele gruppidele ja ettevõtetele, nt tuleks õpetada ajakirjanikke senisest enam vastavat teemat käsitlema. Samuti tasub möelda ühise andmebaasi loomise peale, kuhu kõik olemasolevad ja ilmuvad materjalid koondatakse, nt Kultuuriministeeriumi halduses olevale kodulehele www.integratsioon.ee või www.etnoweb.ee.
3.3.3. Mitmekultuurilise organisatsiooni konkurss koos sellega kaasneva märgiga
Mitmekultuurilise organisatsiooni konkurssi võib pidada edukaks - 1. ja 2. projekti raames osales konkursil piisavalt ettevõtteid ja organisatsioone, et projektridega planeeritut täielikult täidetuks lugeda. Samuti võib välja tuua, et konkurssi osalenud asutuste juhid mäletavad osalemist selgelt ja on pidanud seda teema edendamise efektivseks viisiks. Konkurssi peetakse heaks tavaks, sama kehtib ka multikultuurise märgi kohta. Konkurssi osalema motiveerib tunnustamine ja positiivne meediakajastus. Samas tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et ettevõtetes, kes ei ole konkurssi osalenud, ei olda sellise ettevõtmise olemasolust väga sageli kuulnud. Seega tasub selgelt kaaluda konkurssi jätkamist ning võimalusel tagada sellele ka laiema kõlapind.
Mitmekultuurilise organisatsiooni konkurssil osalejate hinnangul võiks selles osalejad rohkem koolitada, teadvustada võrdse kohtlemisest ja soodustada koostööd, ning hindamine võiks toimuda millegi muu kui vaid ettevõtete / töötajate poolt täidetud ankeetide alusel. Konkurssil mitteosalmise põhjused on sageli tingitud aga nii info- kui ka ajapuudusest: ei teata konkurssi toimumisest või ei osata hinnata selle kasu enda ettevõttele, lisaks on märgitud, et ankeedi täitmine võtab palju aega. Seega tasub kaaluda ankeedi täitmise lihtsustamist. Mitmed ettevõtted ei ole konkurssi osalenud ka seeõtту, et valitseb teatud ebamäärasus selles, milliseid ettevõtteid konkurssile oodatakse, kas multikultuursus eeldab võimalikult palju erinevate rahvuste esindajaid organisatsioonis või on oluline nt lihtsalt enda personalist hoolimine.
Projektide puhul võib märgata väga positiivset tendentsi, kus ühe projekti tulemusena ja lõppemisel kantakse sealt saadud kogemused ja soovitused edasi järgmisele projektile. Nii tehti näiteks ühe projekti tulemusel ettepanek lisada konkursile ka sellega seotud konverents ja märk, mida järgmise projektiraames ka tehti. Lisaks laienes konkurss, hõlmates järgmisel aastal lisaks ettevõtetele ka muid organisatsioone.
Mitmekultuurilise organisatsiooni konkursil motiveeriks ettevõtteid ja organisatsioone aktiivsemalt osalema selgem positiivne tunnustamine, multikultuursuse heade külgede rõhutamine, suurem kajastamine meedias (lisaks Äripäevale ka muudes kanalites) ning auhindad. Lisaks võiks konkursi fookus olla laiem, näiteks võiksid seal esindatud olla erinevad kategooriad ja eripreemiaid. Samuti tuleks kasuks, kui oma kogemusi saaksid jagama tulla näiteks esikujud teistest riikidest. Tuleb silmas pidada, et konkurs on ideaalne võimalus ka kogemuste vahetamise kohaks, mis soodustaks vastastikut ideeide vahetamist ja koostööd, kuid mis siiani on olenenud vaid osalenud ettevõtete enda initsiatiivist ja sageli ka teadlikult planeerimata juhustest.
Oluline on arendada arusaamist, sealhulgas ka riigi poolt, et ettevõttele tuleb mitmekesisus kasuks – see on otseselt seotud kasumi ja ettevõtte eduga. Hindamise käigus konsulteeritud ettevõtete ja nende juhtide seisukoht on selge - mitmekultuuriilisust nähakse pigem eelisena.
3.3.4. Teabe- ja koolitusseminarid
Kõigi kolme projekti käigus ettenähtud teabe- ja koolitusseminarid viidi küll läbi, kuid mõnevõrra väiksemas mahus. Esines mõningaid probleeme seoses projektimeeskonna vahetumisega, mis tõi kaasa ka muudatused algsest plaanitud seminaride ja koolituste läbiviijate isikutes. Kutseliitude ning töötajate ja tööandjate esindaorganisatsioonidele korraldati rohkem teabepäevi kui plaanitud, seevastu personalijuhtide koolitusi vähem kui plaanitud. Viimase põhjuseks võib pidada sihtgruppide huvi puudumist, aga ka projektimeeskonna piiratud võimet neid kaasa haarata. Ka multikultuurse ettevõtte konverentsil osalejate arv oli esialgu planeeritust/oodatust mõnevõrra väiksem.
Sihtrühmade senisest suurem teadlikkuse tõstmine teabe- ja koolitusseminaride kaudu seisab sageli selle taga, et enamik (veebiküsitlusele vastanud) ettevõtete juhtidest ei ole vastavasulitel koolitustel ja seminaridel osalenud. See on teatud mõttes loomulik, kuna juhtide hinnangul peetakse selles vallas koolitamist pigem mõnevõrra vähem oluliseks võrreldes teiste töökohal vajalike oskustega, nagu nt juhtimisoskuse või keeleoskuse arendamine. Siiski on väga oluline silmas pidada, et võrdse kohtlemise teemat ei peeta ettevõtete juhtide silmis ka ebaoluliseks, mistõttu on antud valdkonna puhul veel arenguruumi. Teabe- ja koolitusseminaridel osalemise tõenäosust tõstaks kindlasti peatükis 2.3. välja toodud tegurid, nagu näiteks võrdse kohtlemise ja mitmekultuuriilisuse sidumine ettevõtte kasumi ja eduga, aga ka asjaolu, et mitmekultuuriilisuse edendamine toob eelse just suhtluses klientidega.
Teadlikkust või selle puudumist võrdse kohtlemise institutsioonidest ei saa koolitustel osalemisega otseeselt siduda. Seda, kas koolitustel osalevad juba sallivamaid inimesed või aitavad koolitused sellisele suhrumisele kaasa, on raske hinnata, kuid hindamise käigus läbiviidud veebiküsitlustest tuleb välja, et koolitustes osalenud juhid hindavad multikultuurset töökeskkonda kui elist mitteosalenutest selgemalt. Oluline on ka asjaolu, et rahvusvahelise taustaga ettevõtetes ollakse võrdse kohtlemise
temaatikaga rohkem kokku puutunud, mis viitab sellele, et võrdse kohtlemist tähtsustavad pigem välismaise taustaga ettevõtted ning Eesti ettevõtetes saaks sellele palju rohkem röhku panna.
Nii projekti rakendajad kui projektide tegevustes osalejad toovad ühe üldise probleemina välja, et võrdse kohtlemist käsitlevatele üritustele (teabepäevad, koolitusseminarid jne) on raske inimesi osalema leida. Samal ajal need, kes kohale tulevad, jäavad üldjuhul üritustega rahule. Seega on siinkohal probleemiks mitte tegevuste sisuline nõrkus (kuigi hindamise käigus mainiti korduvalt, et oluline on pakutava informatsiooni sidumine igapäevaluga), vaid osalejate jaoks atraktiivseks muutmine.
Teabe- ja koolitusseminare võib hinnatud projektide põhjal pidada jätkusuurilikeks tegevusteks. Koolituse läbimine muudab inimesed suure tõenäosusega teadlikumaks, kuid oluline on märkida, et siiani on suurem osa võrdse kohtlemise ja sallivuse edendamisega tegevustest kodanikuühenduste, mitte riigi algatatud. Seega võiks ka riik võtta initsiatiivi koolituste ja seminaride korraldamisel.
Samuti on oluline arendada arusaamist, et ettevõttele tuleb mitmekesisus kasuks, sellega seotult võib suureneda ka soov ennast teemakohaselt harida. Veebiküsitluses osalenud toetavad üldjuhul ideed avalikest ja tasuta võrdse kohtlemise alastest koolitustest ning peavad neid pigem efektiivseks vahendiks teadlikkuse suurendamisel. Üks võimalus osalejate arvu suurendamiseks on võrdse kohtlemise alase info lisamine teiste töölaste koolituste kavasse.
3.3.5. Facebook’i lehekülg
Projekti käigus loodi Facebook’is leht „Mitmekultuuriline Eesti“. Sellega seotud projekti lõppemisel (2011) oli fännne kokku 160, ning 2013. aasta augustis 194. Seega võib öelda, et lehekülg on olemas, aga mitte eriti populaarne ega aktiivne. Samas on lehekülg seotud ka mitmete sarnaste ettevõtmistega, nagu nt Avatud Eesti Fond, Eesti Inimõiguste Keskus jne, kuid fännide hulk viitab üldiselt lehe passiivsele käivitumisele ja võib arvata, et vaid vähesel teemast huvitatud on jõudnud just selle lehekiljeni Facebook’is. Lehe olemasolu internetikeskkonnas nõuab pidevat ja aktiivset haldamist, ehk pelgalt vaid lehe loomine ei ole piisav meede. Projekti lõppemisel kaob projekti rakendajatel põhjus lehte edasi hallata. Tõenäoliselt puudus juba projekti alguses lehe edukaks käimälükksamiseks piisavalt läbimööeldud strateegia. Fännilehe haldamine on üle antud MTÜ-le Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon, kes ei ole sellega aga aktiivselt tegelnud.
Seetõttu on alust arvata, et hoolimata asjaolust, et lehe algfaasis täitis see talle pandud ülesandeid, ei ole sihtrühma teadlikkuse tõstmiseks antud veebikeskkond praegusel momendil köige tõhusam ja jätkusuurilikum vahend. Lehel on potentsiaali, kui möeldakse välja korralik kontseptsioon ning ollakse aktiivne haldamisel, sh uudisvoo, reklami ja ürituste korraldamisel.
Internet ja sotsiaalmeedia, sh Facebook, on võimas vahend info edastamiseks ja teemade esile tõstmiseks. Seda enam, et võrdse kohtlemise puhul korduvalt välja toodud oluline sihtgrupp – noored – toetub informatsiooni saamisel paljuski just neile allikatele, mis eeldab aga antud sihtrühmale suunatud (aktiivse) strateegia olemasolu.
7 https://www.facebook.com/pages/Mitmekultuuriline-Eesti-Multicultural-Estonia/132650340134023?fref=ts
3.3.6. Hinnangud ja ettepanekud projektide kohta üldiselt
Järgnevalt on välja toodud hindamise käigus selgunud kõige olulisemad projekte puudutavad probleemid:
- Osaliselt temaatika uudsuse tõttu iseloomustab projekte inimkapitali puudus võrdse kohtlemise eksperdite näol. Olemasolevad vähesed ekspertid on ülekoormatud. Probleemiks võib pidada ka seda, et projektide läbiviijad ise ei puutu igapäevaselt teemaga kokku ja seetõttu ei hooma üldpilti ega spetsiifilisi kitsaskohti piisavalt hästi.
- Kõigi projektide rakendamise on keerulisemaks muutnud inimeste huvipuuus teema vastu. Intervjuude käigus on toodud välja, et võrdset kohtlemist peetakse pseudoteemaks ja Eesti ühiskond ei ole veel sellise teemaga tegelemiseks valmis, enne kui on lahendatud paljud nn selgelt sotsiaalmajandusliku loomuga küsimused. Samas on selge, et teema muutubki aktuaalseks vaid pideva meediakajastuse ja teemaga harjutamise kaudu.
- Probleemiks on projektide lühiajalisus ehk kuna võrdse kohtlemise teema vajab pidevat suunamist, siis sobiksid lühiajaliste (nt aastaste) projektide asemel pikaajalised planeeritud tegevused. Paljud teadlikkuse edendamisega seotud tegevused peaks jätkuma mitme aasta jooksul – vaid aasta või paarit pikkuste projektidega on keeruline luua ühtset läbimöeldud süsteemi, mis ka sisuliselt toimiks.
- Mingil määral on probleemiks pärast projekti heakskiitmist selle tegevuste muutmine, mis muudab rakendajal tegevuste ajakavasse jäädmine raskemaks ning võib kaasa tuua madalama kvaliteediga ja kiirustades elluviidud tegevused, nagu nt käsiraamat 3. projekti puhul.
- Endiselt esineb probleeme sellega, et projekti läbiviijate isikukoosseis ei pruugi olla muutumatu, s.t. inimeste vahetumine projekti käigus (eriti väiksemate organisatsioonide puhul) võib viia probleemide kaasnemiseni, näiteks möningate tegevuste viibimine, ebapiisav koostöö rahastajaga vms. Seega on alati vaja projektitaotluse hindamisel arvestada projektiteeskonna varasemaid kogemusi eri osapooltega koostöös.
3.3.7. Üldine võrdse kohtlemise ja sallivuse seis ning ettepanekud selle edendamiseks
Hindamise käigus läbiviidud intervjuude ja sekundaarallikate analüüsini tulemusena võib teha paar kõige olulisemat järeldust võrdse kohtlemise ja sallivuse üldise seisu kohta Eestis.
Üldjuhul arvatakse võrdse kohtlemise edendamise sihtrühmade hulgas (võrdse kohtlemise eksperdid, seotud organisatsioonid, ettevõtted ja avaliku sektori esindajad), et diskrimineerimine laiemalt ja konkreetsemalt rahvuse põhjal ei ole väga tõsine probleem võrreldes muude inimeste elujärge puudutavate probleemidega. Samal ajal leitakse, et tegemist on teemaga, milles tuleb järjepidevalt rääkida ning teemalt üleval hoida, seda eriti seetõttu, et paljudel juhtudel võib diskrimineerimine lihtsalt teadmatuse tõttu välja tulemata jääda. Kõige rohkem usutakse, et diskrimineerimine võib olla seotud vähese eesti keele valdamisega või keelebarjäriga, harvem ka rahvusega. Nii võivad näiteks
probleemid väljenduda ka tahmatult olukordades, nagu dokumentide vormistamine, töölepingu sõlmimine, ning kohustustest, tööülesannetest ja ohutusjuhenditest arusaamine.
Hindamise käigus läbiviidud veebiküsitluses tuleb välja, et töövaldkonnas peetakse kõige diskrimineerimisohtlikemaks olukordadeks värbamist, tasustamist ja edutamist. Selles vallas võiks tegeleda nii tööandjate kui potentsiaalsete töötajate teadlikkuse edendamisega. Lisaks sellele, et inimestel puudub selge arusaam, mis on ja mis ei ole diskrimineerimine, ei ole see paljude hinnangul täiesti selge ka teemaga tegelevatel institutsioonidel. Seejuures on organisatsioonide hulgas jätkuvalt ebaselge, kuhu probleemide tekkimisel pöörduda, kuna institutsioone, kelle poole pöörduda võiks, on mitmeid.
Intervjuudest ja sekundaarlikatest jää kõlama veel kaks suundumust. Leitakse, et sallivuse ja vörds kohtlemise põhimõtete õpetamisel tuleks keskenduda noortele ja lisaks üldistele meediakampaaniatiale tuleb vörds kohtlemise teema ühendada kooliprogrammi. Teiseks rühutatakse isikliku kogemuse olemasolu sallivuse suurendamisel ja teadlikkuse kasvamisel. Siinkohal võib röhutada igasuguste rahvus- ja keeleülestest kokkupuudete soodustamist, eriti nooremates vanusegruppides.
Hindamise jaoks läbiviidud intervjuude ja küsitluse käigus tehti mitmeid ettepanekuid vörds kohtlemise edendamiseks.
Esiteks toodi välja, et riigi roll võiks olla rohkem tunnustamises ja soodustamises ning vähem ettekirjutamises ja karistamises, sest esimene motiveerib tööandjaid vörds kohtlemise temaatikaga rohkem tegelama.
Teiseks leiti, et Eestis on esialgu kõige olulisem informeerida inimesi oma õigustest ja sellest, kuhu vajadusel tasuta nõustamiseks pöörduda. Informeerimine võiks saada alguse juba lasteaedadest ja koolidest.
Teadlikkuse edendamise osas tehti sihtrühma poolt ka teisi ettepanekuid:
1. Lisaks üldisele meediakajastusele võiksid sihtgrupiks olla asuruste avalike suhete eest vastutavad inimesed, kes võiksid nt röhutada rahvuslikku mitmekesisust ja vörds kohtlemist enda ettevõttes.
2. Samuti võiks suunata tähelepanu töötutele (koolitus diskrimineerimise kohta) ja alustavatele ettevõtjatele/tööandjatele, sh neile, kes nt Töötukassa toel alustavad.
3. Teadlikkust, näiteks kuidas diskrimineerimist tuvastada, tuleks aktiivselt suurendada ka valdkonnaga kokkupuutuvate inimeste seas, nagu kohtunikud, politseinikud jt.
4. Ulatuslikult tuleks propageerida erinevat rääkivate noorte koostööd, olgu see siis laagrite, ühiste koolitundide, konkurside vm näol.
5. Soolise vördoiguslikkuse ja vörds kohtlemise voliniku koduleheküljal võiks olla avalik nõuande rubriik, et inimesed saaksid aimu, mis on diskrimineerimine ja mis mitte.
3.4. Kokkuvõte
Võrdse kohtlemise alaste projektide hindamine annab väga hea pildi sellest, milline on olnud nende raames läbi viidud tegevuste mõju ning jätkusuutlikkus. Hindamistulemuste põhjal võib öelda, et teadlikkus võrdsest kohtlemisest ja sallivusest on viimaste aastatega kindlasti suurenenud, kuid on oluline välja tuua ka mõned iseärasused, mis iseloomustavad vastavat edendustööd tervikuna.
Esiteks on tegemist pigem väljastpoolt, Euroopa Liidust tulnud ettekirjutusega teemaga tegeleda, mille puhul võib kahelda, kas Eesti ühiskond nõ loomulikul teel arenedes oleks joudnud sellisesse faasi, et möelda võrdse kohtlemise ja selle aktiivse ning plaanipärase edendamise peale. Seetõttu tuleb arvestada inimeste leige huviga ning teemat käsitledes tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, et aktiivsust ei aetaks segamini agressiivsusega.
Teiseks on võrdse kohtlemise edendamise tegevuse eelduseks vastava valdkonna ekspertiisi olemasolu. Hindamises vaadeldud projektide näitel aga võib pidada suhteliselt tavaliseks olukorda, kus uue teema käsitlemisel puuduvad vastavad teadmised ja oskused nii projekti läbivijatel kui kaasatud ekspertidel.
Kolmandaks näitavad kõik analüüsituulemused, et võrdsest kohtlemisest ja seadusest on tavainimesed küll kuulnud, kuid sügavam arusaamine sellest valdkonnast puudub. Osaliselt võib selle põhjuseks pidada seaduse meediakajastust, mis on siiani olnud peamiselt teoreetilist laadi, kuna inimesed suudaksid teemat palju paremini mõista ning ennast valdkonnaga paremini seostada just isiklikku laadi ja positiivsete näidete kaudu.
Üldistades võib ka väita, et rahvusepõhine diskrimineerimine taandub nii töökohal kui enamikus teistes olukordades eelkõige keeleoskusele. Seega on köige olulisem ühest küljest keeleoskuse arendamine, teisest küljest vähemalt teatud olukordades ka vähesema keeleoskuse aktsepteerimine.
4. Võrdse kohtlemise edendamine tööturul: head praktikad Euroopa riikide näitel
Uuringumeeskonna juhtis ja raporti koostas Kristína Kallas, riikide raportite autorid on Lynn Rower (Ühendkuningriik), Therese Svedberg (Rootsi), Solveig Jurkat (Saksamaa), Kaarin Plaan (Soome).
4.1. Sissejuhatus
Selle aruande eesmärk on anda ülevaade praktikatest, mida neli Euroopa Liidu liikmesriiki – Ühendkuningriik, Rootsi, Saksamaa ja Soome – rakendavad ebavõrdse kohtlemise vastu võitlemiseks ning erinevatele etnilistele ja siserännanute rahvastikurühmadele võrdsete võimaluste loomiseks tööturul. Aruanne on koostatud peamiselt Eesti poliitikakujundajatele aitamaks neil teha otsuseid, mis põhinevad kvaliteetsel infol ja analüüsil ning teiste riikide läbiproovitud praktikal. Eesti teeb võrdse kohtlemise alal alles esimesi katsetusi. Kultuuriliselt sarnaste naaberriikide pikemaajalisemast kogemusest õppimine aitab meil leida sobivaimaid lahendusi ja väljuda teiste tehtud vigu.
Aruande keskmes on neli riiki, kes on ennast tõestanud kui Euroopa võrdse kohtlemise edendamise lipulaevad. Need riigid on valitud ka seepärast, et neil on Eestiga ajalooline side ja/või nad on meile kultuuriliselt lähedased. Ainsa erandina sattus valimisse Ühendkuningriik – tänu oma pikaajalisele kogemusele võrdse kohtlemise edendamisel. Soomes ja Rootsis on võrdse kohtlemise edendamisel põhitähelepanu soolisel võrdöiguslikkusel, kuid Põhjamaad on olnud esirinnas ka siinse uuringu fookuses oleva sellise ebavõrdse kohtlemise kaotamisel, mille on tinginud etniline või rassiline kuuluvus.
Need neli riiki on Euroopa Liidu direktiividest tulenevalt hiljuti uuendanud oma võrdse kohtlemise õigusakte, mis on põhjustanud reforme ka olemasolevates poliitikates ja uute ametkondade loomise. Võrdse kohtlemise institutsioonilane ülesehitus on kõigis neljas riigis tunduvalt mitmetahulisem kui Eestis. Seepärast ongi nad suurepärased näited, kust häid kogemusi ammutada ja kelle vigadest õppida.
Hea (parim) praktika on meede, mis on järjekindlalt näidanud paremaid tulemusi kui teised sama eesmärgi nimel rakendatavad meetmed ning mida kasutatakse võrdlusetalonina. Võrdse kohtlemise valdkonnas on Euroopas ja mujal maailmas parimaid meetmeid raske esile tuua, kuna tegu on üsna uue poliitikavaldkonnaga, mis ei ole ennast pikaajalise rakendamiskogemuse kaudu veel tõestanud. Teiseks on võrdse kohtlemise poliitikasuunade ja meetmete mõju hindamise meetodite väljatöötamine alles peaegu lapsekingades ning ei ole olemas üheselt vörreldavat mõõdet, mille alusel tõestada ühe või teise meetme mõju võrdse kohtlemise edendamisele. Kolmandaks on muutused võrdsema kohtlemise suunas mõõdetavad vaid pikas plaanis, ebavõrdne kohtlemine on sageli raskesti tuvastatav ning seega ei ole polititika positiivne või negatiivne mõju otseselt seostatav. Et objektiivselt määratud hindamisskaala puudub, on käesolevas analüüsis kirjeldatud tavasid ja meetmeid nimetatud pigem headeks, mitte parimateks.
Võrdse kohtlemise edendamise tavad võib jagada järgmisteks osadeks: õigusraamistik (seadused ja rakendusaktiad), institutsionaalne ülesehitus (võrdse kohtlemise edendamist juhtivad ametikonnad), poliitiline raamistik (strateegiad, arengukavad ja programmdokumendid) ning tegevused (projektid, tegevuskavad ja rakendusplaanid).
**Joonis 2. Võrdse kohtlemise edendamise õiguslik-poliitiline raamistik**
| Ţiguslik raamistik | Institutsionaalne ülesehitus | Poliitiline raamistik |
|--------------------|-----------------------------|----------------------|
| (Võrdse kohtlemise seadus) | (ombudsman, volinik, amet, kohus, tribunal) | (strateegia, arengukava, programm) |
Projektid
Tegevuskavad
Rakendusplaanid
Siinnes analüüsis on vaadeldud peamiselt riikide võrdse kohtlemise raamistiku üldist ülesehitust – kirjeldatud on õigusraamistikku, institutsionaalseid ülesehitust ja poliitilist raamistikku. Osal juhtudeel, kui seda on peetud vajalikuks, on esitatud ka näited tegevustest. Siiski ei ole analüüsis keskendutud üksikprojektide või -tegevuste loetlemisele, kuna nende rakendamise eesmärke saab mõista ainult riigi üldises õiguslik-poliitilises raamistikus, mis on loodud võrdse kohtlemise edendamiseks.
Aruandes on iga riigi puhul kirjeldatud võrdse kohtlemise õigusraamistikku ja institutsionaalset ülesehitust ning seejärel antud ülevaade rakendatavatest poliitikameetmetest ja programmidest. Analüüs valiti üksnes suuremahulised meetmed ja programmid ning ajaliselt piiratud üksikud tegevused ja projektid jäeti tagaplaanile. Uuringu viimases osas on analüüsitud riikide tavade näitel esitatud ettepanekud võrdse kohtlemise edendamiseks Eestis. Uuringuaruande viimases peatükis ("Kokkuvõte, järeldused ja soovitused") on eraldi välja toodud käesolevat peatükist tuleneva peamised järeldused ja soovitused.
4.2. Head praktikad vördsse kohtlemise edendamisel
4.2.1. Ühendkuningriik
Sissejuhatus
Ühendkuningriik on Euroopa üks pikema traditsiooniga riike vördsse kohtlemise edendamise alal. Juba 1965. aastal võeti seal vastu esimene rassiselt vördsset kohtlemist edendav seadus, millega keelati avalikes kohtades ebavõrdne kohtlemine rassi, nahavärvi, etnilise ja rahvusliku päritolu alusel. Seadusega loodi ka rassisuhete nõukogud, mille ülesanne oli vaadata läbi rassiselt ebavõrdse kohtlemise kaebusi. Kuigi vördsse kohtlemise seaduse vastuvõtmiseni jõuti teiste Euroopa riikidega samal ajal (2010), eristab Ühendkuningriiki teistest analüüsitud riikidest just pikaajaline kogemus ja suuremahuline institutsionaalne raamistik. Vördsse kohtlemise edendamisel on kandvas esekujurollis avalik sektor, millel lasub juba alates 2001. aastast kohustus vördset kohtlemist teadlikult edendada.
Erinevalt teistes analüüsitud riikidest on Ühendkuningriigis pandud vördsse kohtlemise edendamisel rõhk rassiselt vördsse kohtlemisele. See tuleneb otseselt selle riigi kui koloniaalimpeeriumi ajalooast, aga ka vähemuste suuremast n-ö nähtavusest, see tähendab rassiselt eristatavusest. Allpool on tutvustatud Ühendkuningriigi vördsse kohtlemise edendamise õiguslikku-politilist raamistikku ning esile toodud olulisemad politilised meetmed, mida riik rakendab vördsse kohtlemise edendamiseks tööturul.
Vördsse kohtlemise õiguslik raamistik ning institutsionaalne korraldus
Ühendkuningriigi kogemus vördsse kohtlemise edendamisel ulatub möödunud sajandi keskpaikai, kui 1965. aastal võeti vastu esimene rassisuhete seadus (ingl Race Relations Act). Sellega keelati avalikes kohtades ebavõrdne kohtlemine rassi, nahavärvi, etnilise ja rahvusliku päritolu alusel. Õigusaktiga loodi ka rassisuhete nõukogud, mille ülesanne oli vaadata läbi rassiselt ebavõrdse kohtlemise kaebusi. Rassisuhete seadust on mitu korda täiendatud ning lisatud sellesse iga kord uusi ebavõrdse kohtlemise keelamise alasid (näiteks ka töökohal, hariduses ja elamumajanduses); nüüdseks on see seadus koos teiste ebavõrdset kohtlemist keelavate seadustega ühendatud üheks vördsse kohtlemise seaduseks (2010). Ebavõrdse kohtlemise kaotamist reguleerib ka inimõiguste seadus (1998), mis loodi Ühendkuningriigi õigusaktidesse Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ülevõtmise käigus. Konventsiooni artikkel 14 keelab ebavõrdse kohtlemise väga paljudel alustel, nagu sugu, rass ja religioon, aga ka politiitilised vaated, majanduslik või sotsiaalne staatus ning „iga muu staatus”.
Ühendkuningriik võttis 2010. aastal vastu uue vördsse kohtlemise seaduse (ingl Equal Treatment Act), millega asendati 2006. a seadus. Vördsse kohtlemise seadusega on keelatud otsene ja kaudne ebavõrdne kohtlemine, ahistamine, tagakiusamine ja diskrimineerimise õhutamise rassi (sealhulgas nahavärvi alusel, etnilistel ja rahvuslikel alustel), soo (sealhulgas abielu ja kooselu, raseduse ja soovahetuse alusel), puude, seksuaalse sättumuse, usu ja vanuse alusel. Seaduse keeluala puudutab väga laialt ligipääsu hariduslele, tööturule ja töökohtadele, avalikele teenustele, erasektori kaupadele ja teenustele ning ruumidele.
Vördse kohtlemise seadusega juurutati positiivse tegevuse mõiste ja avaliku sektori vördse kohtlemise kohustus (vt allpool), mis mõlemaid lähevad kaugemale kui üksnes ebavördse kohtlemise keelustamine ning edendavad tegutsemist vördse kohtlemise saavutamiseks. Seadusega on keelatud ebavördne kohtlemine, aga ka kvoodid ning soosing soolisel, rassilisel, vanuselisel, etnilisel või muul alusel. Seetõttu ei rakendata Ühendkuningriigis kvoote ei avalikus ega erasektoris. Erandiks on ainult Põhja-Iirimaa politsei, kus on kohustus värvata tööle vördsel hulgal katoliiklasi ja protestante esmärgiga tasakaalustada varasem protestantide ülekaal.
Valitsuse tasandil vastutab Ühendkuningriigis alates 2012. aastast vördse kohtlemise edendamise politiitika eest **kultuuri, meedia ja spordi osakond** (Department for Culture, Media and Sport), mida juhib Maria Miller (ametinimetus inglise keeles Secretary of State for Culture, Media and Sport). Valitsuse **vördse kohtlemisebüroo** (Government Equalities Office) tegutseb alates 2007. aastast. Maria Miller on samal ajal ka naiste ja vördse kohtlemise minister (ingl Minister for Women and Equalities). Tema ülesanne on vastutada vördse kohtlemise eest soo, seksuaalse sättumuse ja transsoolisuse aspektist ning juhtida valitsuse vördse kohtlemise strateegiate ja seadusandluse aredamist. Nii nagu teistes uuringu fookuses olnud riikides pööratakse ka Ühendkuningriigis suurimat tähelepanu just soolisele vördsusele ja vördsele kohtlemisele, mis väljendub büroo nimeski.
Vördse kohtlemise õigusaktides on nähtud ette mitme sellise institutsiooni loomine, mille põhikirjaline ülesanne on edendada vördset kohtlemist ja võidelda ebavördse kohtlemise vastu. Üks selline on valitsuse vördse kohtlemisebüroo rahastatav **vördse kohtlemise ja inimõiguste komisjon** (Equality and Human Rights Commission, EHRC), mille loomine põhineb 2006. aasta vördse kohtlemise seadusel. Kuigi see on valitsusest sõltumatu organisatsioon, lasub poliitiline vastutus tema tegevuse eest siiski valitsusel, täpsemalt naiste ja vördse kohtlemise ministril. Enne EHRC loomist tegutses kolm erinevat komisjoni: rassiliselt vördse kohtlemise komisjon, vördsete võimaluste komisjon (edendas peamiselt soolist vördöiguslikkust) ja puuteega inimeste vördsete õiguste komisjon. Nende kolme ühendamise tulemusel moodustati 2006. aastal EHRC.
EHRC ülesanne on kaitsta ja monitoroida inimõigusi, samuti kaitsta, jõustada ja edendada vördset kohtlemist üheksa kaitstava tunnuse alusel. Need tunnused on vanus, puue, sugu, rass, usk ja veendumus, rasedus ja emadus, abielu ja tsiviilpartnerlus, seksuaalne sättumus ja soovahetus.
EHRC üks tegevusvaldkondi on 2010. aastal vastu võetud uue vördse kohtlemise seaduse teavitustöö. Selleks on komisjoni kodulehele loodud alamleh, mis sisaldab kogu sellekohast infot. Tähtsaima tööna selles vallas on EHRC koostanud vördse kohtlemise seaduse erinevatele sihtrühmadele (tööandjatele, töötajatele, avaliku sektori ja haridussurustele, teenusepakkujatele, teenusetarbijatele ja üliõpilastele) seitse juhendit, milles selgitatakse vördse kohtlemise seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. EHRC koordineerib veel strateegilist rahastamisprogrammi (ingl Strategic Funding Programme), mille kaudu toetatakse kogukondlike ja vabauhinduste projekte kolmes prioriteetses valdkonnas: 1) nõustamine ja huvikaits ning taristu ja suutlikkuse suurendamine; 2) heade suhetee arendamine; 3) vördse kohtlemise ja inimõiguste alane õigusnõustamine.
EHRC infoliini töö korraldati ümber 2011. aastal, kui hakati pakkuma **vördse kohtlemise nõustamise teenus** (ingl Equality Advisory Support Service, EASS). See ei tähenda mitte õigusnõustamist, vaid teabe jagamist vördse kohtlemise kohta ja sel teemal nõustamist. Inimesi juhendatakse nende diskrimineerimisjuhtumite lahendamisel, kuid juhutumite lahendamise teenust siiski ei pakuta.
Tööandjate ja töötajate vahelisi vaidlusi lahendavad Ühendkuningriigis töötribunalid (Employment Tribunals). Need on osa Ühendkuningriigi tribunalisüsteemist, mida juhib tribunalide teenistus ning mille tööd reguleerib ja kontrollib administratiivse õiguse ja tribunalide nõukogu. Ka ebavõrdse kohtlemisega seotud kaebused lahendatakse töötribunalides. Kuna tegu on õigusemõistmise asutusega, ei saa töötribunalid osutada õigusnõustamise teenust.
**Võrdse kohtlemise edendamise politikad ja meetmed**
Võrdse kohtlemise seadusest tulenevad järgmised kolm poliitikameedet: avalikus sektoris võrdse kohtlemise kohustus, positiivsed meetmed võrdse kohtlemise edendamiseks tööturul ja võrdse kohtlemise põhimõtete sätestamine.
2011. aastal viidi sisse uus, reformatitud **avalikus sektoris võrdse kohtlemise kohustus** (ingl *public sector equality duty*). See asendab eelmise võrdse kohtlemise kohustuse rassi, puude ja soo alusel. Uue kohustuse eesmärk on juurutada võrdse kohtlemise ja heade suhete edendamine avaliku sektori asutuste igapäevastesse töörutiinidesse. Nad peavad kaaluma võrdse kohtlemise edendamist poliitika kujundamisel ja teenuste osutamisel, sealhulgas asutusesisesete poliitikasuundade ja teenuste puhul. Asutused, kellegi lasub võrdse kohtlemise kohustus, peavad
1. välistama ebaseadusliku ebavõrdse kohtlemise, ahistamise ja tagakiusamise;
2. edendama võrdseid võimalusi eri rühmade vahel;
3. edendama heade suhete arengut eri rühmade vahel.
Võrdse kohtlemise kohustus katab võrdse kohtlemise seaduses sätestatud üheksa kaitstavat tunnust ja on sätestatud võrdse kohtlemise seaduse paragrahvis 149. Nii peab iga avaliku sektori asutus avalikustama vähemalt iga nelja aasta tagant ühe võrdse kohtlemise edendamise eesmärgi, mille on ta ise endale seadnud, samuti tuleb tal anda igal aastal infot selle kohta, kuidas ta täidab avalikus sektoris võrdse kohtlemise kohustust ((The Equality Act 2010 (Specific Duties) Regulations 2011). Peale selle on avaliku sektori asutustel kohustus korrapäraselt monitoorida võrdse kohtlemise kohustuse täitmist. Varem tuli neil töötajate värbamist, edutamist, koolitamist, tasude maksmist, kaebusi ja disiplinaarsetid määrusi monitoorida, viidates kaitstavatele tunnustele. Alates 2011. aastast ei ole monitoorimine enam kohustuslik – piisab teabe avalikustamisest selle kohta, kuidas on täidetud võrdse kohtlemise kohustust. See on toonud kaasa avalikustatava teabe detailsusastme vähenemise, kuid asutused võivad monitoorimist ka vabatahtlikult jätkata.
2012. aasta mais algatas riigisekretär avalikus sektoris võrdse kohtlemise kohustuse hindamise, et teha kindlaks, kas kohustus täidab eesmärki. Hindamisse kaasati mitu osapoolt, kes korraldasid uuringuid ja analüüse, ümarlauakohtumisi ja visiite asutustesse. Hindamise aruande valvimise tähtaeg oli 2013. aasta suvi.\(^8\)
Teise meetmena lubatakse võrdse kohtlemise seaduse alusel kasutada **positiivseid meetmeid** (ingl *positive action*), mis erinevad positiivsest diskrimineerimisest. Positiivne diskrimineerimine tähendab
---
\(^8\)Hindamise metoodika ja tegevused on üksikasjalikumalt kirjas valitsuse kodulehel: https://www.gov.uk/government/policy-advisory-groups/review-of-public-sector-equality-duty-steering-group (külalstatud 24.05.2013).
ühe inimese eelistamist teise ees teatud tunnuste, nagu rass, sugu või vanus, alusel. Enamikus riikides on positiivne diskrimineerimine keelatud või lubatud ainult erandjuhtudel. Positiivsete meetmete raames on aga tööandjal lubatud ellu viia tegevusi, mis võimaldavad tööturul ebasoodsamas olukorras olevatel inimestel tööle kandideerida. Sellised meetmed on näiteks
- tööle kandideerimisele eelneva koolituse võimaldamine (nt arvutioskuste arendamise koolitus üle 60-aastastele);
- tööle kandideerima julgustamine sellekohase seisukohavõtuga töökuulutuses;
- töövarjuprogrammi loomine;
- avatud uste päevade korraldamine ja nn harjutamispäevade võimaldamine teatud rühmadele;
- nn viigiseisu klausel, mis lubab vörds kvalifikatsiooniga kandidaatide puhul eelistada tööturul ebasoodsamas olukorras olijat.
Samal ajal ei ole tööandjal siiski lubatud eelistada ebasoodsas olukorras olevate rühmade liikmeid teistele tööle kandideerijatele üksnes oma karakteristikute põolest sellesse rühma kuulumise tõttu.
Kolmanda meetmena sätestatakse vörds kohtlemise seaduses, et tööandjad töötavad vabatahtlikult välja vörds kohtlemise põhimõtted (ingl equality policies). See tähetab asutusesisesest dokumenti, milles esitatakse kirjalikult asutuse vörds kohtlemise poliitika eesmärgid, missioon, tegevused ja vastutus. Eelköige on tööandja vörds kohtlemise tegevused seotud värbamise, koolitamise, juhtimise ja tasustamise valdkonnaga. Põhimõtete dokumendis võib sisalduda näiteks ka kirjeldus töökeskkonnast, mida tööandja soovib luua, teave selle kohta, kuidas töökohal vörds kohtlemise põhimõtteid ellu rakendatakse, kes vastutab tegevuste eest ja kuidas nende põhimõtete elluviimist jälgitakse. Vörds kohtlemise põhimõtete elluviimise üks viis võib olla see, et töötajatele korraldatakse selleteemalisi koolitusi, et suurendada teadlikkust vörds kohtlemise seaduse sätestest.
Lisaks vörds kohtlemise seadusega sätestatud meetmetele koostas valitsuse moodustatud ministeeriumidevaheline vörds kohtlemise töörihm 2010. aastal vörds kohtlemise strateegia (ingl The Equality Strategy).\(^9\) Selles seatakse valitsusele ülesandeks saavutada vörds kohtlemine viies põhivaldkonnas.
1. Varajane lapsepõlv, haridus ja sotsiaalne mobiilsus. Eesmärk on võidelda puuduse ja ebavördsusega, mis on seotud perekonnaga, ning parandada sotsiaalseid mobiilsust.
2. Öiglane ja paindlik tööturg. Eesmärk on arendada koostöös erasektoriga välja öiglasem ja paindlikum tööturg, mis kaasab köikide ühiskonnaliikmete talendi ning kasvatab majanduse tugevamaks.
3. Avalike teenuste avamine ning individiidide ja kogukondade võimestamine. Eesmärk on delegeerida võim kohalikele kogukondadele ning suurendada osalust ja kaasatust avaliku, politiilises ja kogukonnaelus.
\(^9\) *The Equality Strategy – Building a Fairer Britain*. HM Government, December 2010. Saadaval: https://www.gov.uk/government/publications/equality-strategy (külalstatud 24.05.2013).
4. Kultuuri ja suhtumise muutmine. Eesmärk on kujundada välja austav suhtumine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes ning võidelda ebavõrdse kohtlemise, vihakuritegude ja vägivalla vastu.
5. Elluviiimine. Valdkonna eesmärk on kujundada avalik sektor võrdse kohtlemise eeskujus ning võimestada kodanikke ja kogukondi, andes neile teavet, mida nad vajavad selleks, et järgida avalikus sektoris juurutatud võrdset kohtlemist.
Valitsus korraldas võrdse kohtlemise strateegia vahehindamise, mille tulemused avaldati mais 2012. Hindamisel keskenduti siiski peamiselt sellele, kas naistele on loodud tööturul võrdsed võimalused; muud ebavõrdse kohtlemise tunnused jääd tagapalaanile. Ka vabaühendused on kritiseerinud valitsuse vähest tähelepanu rassilisele ja etnilisele kaitstavale tunnusele. Equality and Diversity Forumi tegevjuhi Amanda Arissi sõnul on töötatud naiste ja seksuaalvähemuste võrdse kohtlemise edendamiseks välja eriprogrammid, kuid rassilise ja etnilise ebavõrdse kohtlemisega on tegeldud vähem.\(^{10}\) Peale selle ei ole peamiselt eelarvelkärbete tõttu valitsus viimastel aastatel korraldanud avalikkuse teavitamise kampaaniaid, mis teadvustaksid tööturul esinevaid rassilistel ja etnilistel alustel ebavõrdse kohtlemise probleeme.
### 4.2.2. Roots
**Sissejuhatus**
Rootsi ajaloolisest tavast tulenevalt on võrdse kohtlemise poliitika peamine tähelepanu olnud kuni viimase ajani soolise võrdöiguslikkuse edendamisel. Nii on võrdse kohtlemise seadusega tööandjatele kohustuslikus võrdse kohtlemise plaanis keskendutud just soolise võrdöiguslikkuse edendamisele töökeskkonnas. Samuti on lubatud luua teatud töötajartühmadele soodsamaid tingimusi üksnes soolise võrdöiguslikkuse edendamise huvides. Teisalt on seoses väljaspool Rootsit süündinud nüüdsete Rootsi elanike üha kasvava osakaaluga tööturul hakatud viimastel aastatel pöörama senisest suuremat tähelepanu ka võrdsele kohtlemisele rassilise, etnilise ja usulise tunnuse alusel. Allpool on tutvustatud võrdse kohtlemise edendamise õiguslikku-politilist raamistikku ning nimetatud olulisemad politilised meetmed, mida Roots'i riik rakendab võrdse kohtlemise edendamiseks tööturul.
**Võrdse kohtlemise õiguslik raamistik ning institutsiooniline korraldus**
Ebavõrdne kohtlemine on keelatud kriminaalseadustiku (§ 9) ja võrdse kohtlemise seadusega. Kui esimesel juhul järgneb ebavõrdse kohtlemise tuvastamisele reaalne karistus või rahatrahv, siis võrdse kohtlemise seaduses määratakse kompensatsiooni liigid ja määrad.
**Võrdse kohtlemise seadus** (SFS 2008:567)\(^{11}\) jõustus 2009. aastal, asendades varem kehtinud seitse sellealast seadust. Uue seaduse järgi on ebavõrdse kohtlemise korral kaitstavad tunnused järgmised: sugu, transsooline identiteet või eneseväljendus, etniline kuuluvus, usk ja veendumus, puue, seksuaalne
---
\(^{10}\)Ühendkuningriik, Amanda Ariss, *Equality and Diversity Forum*, intervjuu 22.04.2013.
\(^{11}\)Seaduse ingliskeelne versioon on kättesaadav siin: http://www.regeringen.se/content/1/c6/11/59/03/b463d1e1.pdf (külalstatud 07.06.2013).
sättumus ja vanus. Ebavördse kohtlemisena käsitatatakse otset ja kaudset diskrimineerimist, ahistamist, seksuaalset ahistamist ja diskrimineerimisele õhutamist. Seadusega reguleeritakse tööturusuhteid, haridussüsteemi ja avalikku elu. Tööandja ei tohi diskrimineerida töötajaid, tulevasi töötajaid (tööle kandidateerijaid), ajutisi ega laenatud töötajaid või isikuid, kes taotlevad praktikat või on praktikal. Kvootide kasutamine ei ole seadusega lubatud. Ebavördses positsioonis olevaid ühiskonnaliikmeid on võimalik edutada ainult soosivate tegevuste kaudu, sedagi üksnes soolise vördsuse saavutamiseks. Vabaühendused on vördsse kohtlemise seaduse puudustena nimetanud näiteks diskrimineerimiskeeldu, mis ei puuduta otsetselt füüsilisest isikust ettevõtjaid, samuti ei ole diskrimineerimisesena selgelt määratletud ebavördne kohtlemine kolleegi või kolmanda osapoolle poolt (Norberg 2012: 11).
Uue vördsse kohtlemise seaduse vastuvõtmise loodi ka uus institutsioon: **vördsse kohtlemise ombudsman** (rts *Diskrimineringsombudsmannen*, DO). Selle asutamiseks ühendati varasemad neli ombudsmani. DO ülesannete hulka kuulub vördsse kohtlemise seaduse ellurakendamise järelvalve ja arendamine, vördsse kohtlemise kohta analüüside ja aruannete koostamine ning ebavördse kohtlemise ilmingute ärahooldmine köikides eluvaldkondades, samuti vördsete õiguste ja võimaluste edendamine köikide ühiskonnaliikmete huvides. DO peab pakkuma nõustamist ja muid tugiteenuseid aitamaks neil, keda on diskrimineeritud, seista oma õiguste eest (DO seadus SFS 2008:568). Üks DO tähtis funktsioon on teha tööandjate vördsse kohtlemise plaanide ja aktiivsete meetmete üle järelevalvet ning kontrollida seda valdkonda (vt poolpool politikameetmete osa). Köige suurem osa ressurse paigutatakse teadlikkuse suurendamisse vördsse kohtlemise vallas (DO 2013: 32).
2012. aastal esitati DOle 1559 kaebust, mis on 20% vähem kui eelnenud aastal ja 40% vähem kui 2010. aastal (DO 2013: 13). Tööturuga seotud kaebustest puudutas 24% etnilist kuuluvust, 21% sugu, 16% vanust ja 13% puuet. Köige sagedamini käsitlesid ebavördse kohtlemise kaebused just värbamisprosessi (DO 2013: 19).
Valitsuses vastutab vördsse kohtlemise politiika eest **Tööhõiveministeerium** (Arbetsmarknadsdepartementet). Sealne **ebavördse kohtlemisebüroo** vastutab riiklikul tasandil inimõiguste, rahvusvähemuste ja ebavördse kohtlemise politikavaldkondade arendamise eest. Alates DO ja diskrimineerimisseaduste kehtima hakkamisest 2009. aastal vastutab büroo õigusküsimuste reguleerimise ning politikasuundude arendamise ja koordineerimise eest köikide kaitstavate tunnuste puhul.
**Ebavördse kohtlemise vastu võitlemise büroode** (Sveriges Antidiskrimineringsbyraer) eesmärk on pakkuda tasuta õigusnõu ning koolitada ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi, maavalitsusi ja vabaühendusi. See on vördsse kohtlemise mittetulunduslike piirkondlike büroode võrgustik, kuhu kuulub 15 organisatsiooni. Köik bürood on iseisvad, kuid nende tegevuse üks siht on arendada nii omavahelist koostöövõrgustikku kui ka koostööd DOga. Riiklikul tasandil teevad bürood koostööd näiteks avalikkuse teavitamise alal, korraldades ühiskampaaniaid. Büroosid rahastatakse peamiselt riiklikult Rootsi rahvusliku noortearjadome komitee kaudu; osa piirkondlikke büroosid rahastavad ka kohalikud omavalitsused ja piirkondlik võim. Büroode loomise soodsale möjule on viidanud Rootsi
---
12 Vördsse kohtlemise ombudsmani seaduse ingliskeelne versioon on kätesaadav siin: http://www.regeringen.se/sb/dd/108/a/115904 (külalustatud 07.06.2013).
13 Roots, Linda Höglin, *Sveriges Antidiskrimineringsbyraer*, e-kirjavahetus 07.05.2013; Filippa Swanstein, Malmö against Discrimination, e-kirjavahetus 10.04.2013.
vabaühendus Centrum mot Rasism (CMR), kes on märkinud, et tänu büroodele lahendatakse diskrimineerimisjuhtumid kiiremini ja tavalisi kokkuleppemenetluse teel. Samuti on õigusnõustamine kergemini kätesaadavam ilma, et peaks pöörduma riiklikul tasandil tegutseva DO poole.
Kui isik tunneb ennast töösuhetes diskrimineerituna, peab ta esimese sammuna pöörduma selle ametiühingu poole, mille liige ta on. Ametiühingul on õigus esindada oma liikmeid ebavõrdse kohtlemise vaidlustes. Kui töötaja ei ole ametiühingu liige, võib ta pöörduda otse vördsse kohtlemise ombudsmani poole või ebavõrdse kohtlemise vastu võitlemise kohaliku büroosse.
**Vördsse kohtlemise edendamise poliitikad ja meetmed**
Diskrimineerimise seadus käteb endas lihtsustatult öeldes kahte osa: diskrimineerimise keelustamine ja tööandjate kohustus välitda diskrimineerimist aktiivsete meetmete abil. Diskrimineerimise keelustamise eesmärk on kaitsta isikuid ebavõrdse kohtlemise eest. Aktiivsete meetmete rakendamise kohustuse eesmärk on seevastu muuta struktuure – näiteks poliitikasuundi või tavasid –, mis võivad olla ebavõrdse kohtlemise põhjuseks.
Tööandjal lasub seega kohustus rakendada sooliselt, etniliselt ja usuliselt vördsse kohtlemise edendamiseks ja ärahoidmiseks aktiivseid meetmeid. Viimaste all peetakse silmas sihipärast tegevust vördsete õiguste ja võimaluste edendamiseks ning diskrimineerimise välitmiseks tööelus. Seaduses ei sätestata selgelt, millised tegevused täpselt moodustavad aktiivsed meetmed, kuid DO selgituste kohaselt peavad need puudutama töötningimusi (sealhulgas lapsevanemaks olemise õiguse kaitset), tööle värbamise protseduure, töötajate koolitamist ja töötasu määramist.
Diskrimineerimise seadus kohustab kõiki töökohti, kus on üle 25 töötaja, looma **vördsse kohtlemise plaani** (*jämställdhetsplan*) ning uuendama seda iga kolme aasta tagant. Kuigi plaani peamine rõhuasetus peab olema töökohal soolise vörödiguslikkuse saavutamisel, tõotasude maksmisel ja tööjõu värbamisel, määrab vördsse kohtlemise seadus sellegi, et sihipäraselt tuleb tegutseda ka vördsete õiguste ja võimaluste loomise nimel eniline ja usulise kuuluvuse alusel. Kuigi kirjalikku dokumenti otseselt ei nõuta, eeldavad seaduses sätestatud nõuded siiski selle olemasolu. Ka vördsse kohtlemise ombudsman soovitab tööandjatel koostada kirjalik vördsse kohtlemise plaan, mis kataks kõik kaitstavad tunnused. Aastate jooksul on tööandjate hulgas muutunud menukamaks selline kirjalik plaan, mille eesmärk on laialutaslikum kui ainult soolise vörödiguslikkuse saavutamine.\(^{14}\)
Kui tööandjal ei ole vördsse kohtlemise plaanis tegevusi või kui ta neid ei rakenda, võib ta saada rahatrahvi. Tööandjate vördsse kohtlemise edendamist jälgivad töötajad ja ametiühingud, kuid ka DO. Temal on õigus nõuda tööandjale selgitusi ja dokumente selle kohta, kuidas on vördsed kohtlemist edendatud. Igal aastal koostab DO temaatilisi ülevaateid teatud hulga eri valdkondade tööandjate kohta. Tööandjatel on kohustus esitada DO järelpärimise peale vördsse kohtlemise plaan või töendusmaterjal diskrimineerimise seaduse täitmise ning vördsse kohtlemise edendamise kohta oma töökollektiivis. Rikkumiste või puudujaäike avastamise korral on tööandjal kohustus esitada 4–6 nädala jooksul selgitused või likvideerida puudujaäigid.
\(^{14}\)Rootsi, Anna-Karin Brikell, *Diskrimineringsombudsmannen*, e-kirjavahetus 12.04.2013.
Lisaks järelevalvele ja pistelisele kontrollile on DO ülesanne juhendada tööandjaid, aga ka töötajaid esindavaid ametühinguid ning valmistada neile ette meetodeid ja materjale. Peale selle korraldab DO tööandjatele ebavõrdse kohtlemise vältnmise koolitusi. Välja on töötatud kaks tööturule keskenduvat koolitusprogrammi: ebavõrdse kohtlemise ärahooldmine töösuhetes ja võrdse töötasu maksmise analüüside tegemine. DO koolitaja sõnul on era- ja avaliku sektori osalejate arv enam-vähem võrdne, kuigi enim on osalejad ametühingutest ja vähem tööandjate poolelt.\(^{15}\)
Töenäoliselt ei tekita võrdse kohtlemise plaani nõue töökohtades revolutsioonilisi muutusi, kuid sellel on siiski mõju teadlikkuse suurendamisele ning see sunnib tööandjaid ja töötajaid mõtlema diskrimineerimisele igapäevastes töösuhetes.\(^{16}\)
### 4.2.3. Saksamaa
**Sissejuhatus**
Saksamaa lähiajalugu on üks peamisi möjutegureid, mis juhib selles riigis võrdse kohtlemise poliitika põhimõtete kujunemist. Esmajoones puudutab see rassiliselt ja etniliselt võrdset kohtlemist, kuid samavõrra on politiiliselt tähtsad võrdne kohtlemine usu, veendumuse, seksuaalse sättumuse ja puude põhjal. Saksamaa avalikkust ja poliitilist juhtkonda iseloomustab suur teadlikkus fašismiaegsetest mitmesugustest kuritegudest köikides eluvaldkondades uskumuse, veendumuse, etnilise või rassilise kuuluvuse, seksuaalse sättumuse või puude tõttu eristuvate inimeste suhtes. Ajalooline mälu on loonud suurema valmisoleku kaitsta inimõigusi ja edendab võrdse kohtlemise kultuuri ning tugevdab sellealast vastutustunnete. Vastutustunde teadvustamine väljendub nii laialutaslikus õigusraamistikus, mis reguleerib võrdset kohtlemist (võrdne kohtlemine ja inimõiguste kaitse on sisse kirjutatud mitmesse seadusse), aga ka näiteks vabaõithenduste üsna aktiivses tegutsemises võrdse kohtlemise edendamisel. Viiame on Saksamaa eriti silmapaistve võrreltes teiste aruandes esitletud riikidega. Ainukesena aruandes kajastatud riikidest ei ole Saksamaa avalikule sektorile pandud kohustust olla võrdse kohtlemise edendamisel teenitajaks. Teisalt on Saksamaa ainuke riik neljast, kus on era- ja avaliku sektori koostöös rakendatud isikustamata CVde nõuet tööle kandideerimisel. Seda tava rakendavad paljud rahvusvahelised organisatsioonid ja ka näiteks Euroopa Liidu asutused oma hanketegevustes.
Järgnevalt tutvustatakse võrdse kohtlemise edendamise õiguslikku-poliitilist raamistikku ning nimetatakse olulisemad poliitilised meetmed, mida Saksa riik rakendab võrdse kohtlemise edendamiseks tööturul. Kirjeldatud on ka üksikuid projekte, mida riik või erasektori on viinud ellu võrdse kohtlemise edendamiseks.
**Võrdse kohtlemise õiguslik raamistik ning institutsionaalne korraldus**
Peamine õigus kaitseks ebavõrdse kohtlemise eest on sätestatud Saksamaa põhiseaduses. Aastal 2006 vastu võetud üldine võrdse kohtlemise seadus (sks *Allgemeines Gleichbehandlungsgesetz*)\(^{17}\) loob
---
\(^{15}\)Rootsi, George Svéd, *Diskrimineringsombudsmanen*, e-kirjavahetus 23.04.2013.
\(^{16}\)Rootsi, Amanda Jackson, *Swedbank*, intervjuu 26.04.2013.
öigusraamistikku ebavõrdse kohtlemisega võitlemiseks ja sellise kohtlemise ärahoidmiseks. Seadusega on kaetud tunduvalt rohkem eluvaldkondi kui näiteks Rootsi või Ühendkuningriigi samasulise seadusega. Seadusega reguleeritakse kokku kaheksat valdkonda alates ligipääsust töökohtadele (seadus puudutab ka füüsilises isikut ettevõtjaid), töötamine ja töösuhete, ligipääs kutseharidusele ja koolitustele, ligipääs liikmelisusele ning osalemine töötajate- ja erialaorganisatsioonides, sotsiaalkaitse (sealhulgas tervisekaitse), sotsiaalsete eelistuste andmine, haridus ning ligipääs ja avalike teenuste pakkumine (sealhulgas elamumajandus). Seadusega keelustatakse otsene ja kaudne diskrimineerimine, ahistamine, seksuaalne ahistamine ja diskrimineerimisele õhutamine kaitstavate tunnuste alusel, milleks on rass või etniline kuuluvus, sugu, usk või veendumus, puue, vanus ja seksuaalne sättumus. Seadusega on lubatud rakendada positiivseid meetmeid teatud sihtrihmade suhtes juhul, kui see tegevus on õigustatud ebavõrdse olukorra levendamiseks kaitstavate tunnuste alusel.
Eriti palju tähelepanu pööratakse seaduses töösuhetele. Seadusega reguleeritakse kõiki tööturuolukordi alates ligipääsust töökohtadele (töökuulutused, taotlemise protseduur, tööintervjuu, valikukriteeriumid, töötingimused jne), läbirääkimistest töölepingute üle (töötamine ja töölevõtmise tingimused, tasu maksmine, boonused, sotsiaalkindlustus jne), kutsekoolitusest, karjääriredelil tõusmisest (edutamine, üleviimine teisele ametikohale, uute tööülesannete määramine, kutsehariduse omandamise nõudmised jne), töösuhte lõpetamisest kuni ametühingu liikmelisuseni ja isegi elukutselise pensioni määramiseni. Seaduses sätestatud öigused kehtivad eranditeta kõikidele töötajatele.
Üldine vördsse kohtlemise seadus sätestab reeglid, mida tööandjad on kohustatud järgima oma ettevõtetes, et vältida ebavõrdset kohtlemist. Tööandjad peavad hoolikalt jälgima ebavõrdse kohtlemise keeldu näiteks töökuulutuste puhul ja värbamisprotsessis. Töövõtjaid kaitsevad seadusepügadal ka juba olemasolevates töösuhetes. Neil on õigus esitada kaebus ja nõuda hüvitist juhul, kui nad on tunnetanud enda suhtes ebavõrdset kohtlemist. Sel eesmärgil peab seaduse kohaselt igas ettevõttes olema loodud kaebuste osakond (sks Beschwerdestelle) ning kõik töötajad peavad olema selle olemasolust informeeritud. Kaebuste osakonna loomise kohustus ei ole piiritletud ettevõtte suurusega – see puudutab kõiki tööandjaid olenemata töötajate arvust. Osakond võib koosneda ühest töötajast (personalijuht, juhataja, tegevjuht vms), kes täidab seda kohustust oma ametikohast tulenevalt.
Saksamaa seadus kohustab tööandjat tegutsema ka juhtudel, kui ebavõrdse kohtlemise kaebus on esitatud kolleegi kohta (näiteks Rootsis seadus seda valdkonda ei reguleeri). Võimalikud tegevused on töötaja üleviimine teise osakonda või teisele ametikohale, noomitusse tegemine või isegi töökohtal vabastamine. Kui tööandja ei tegutse ebavõrdse kohtlemise lõpetamise nimel, ent kui see on vajalik töötaja turvalisuse tagamiseks, on töötajal õigus lõpetada töö tegemine ilma, et ta kaotaks töörasus töötamata päevade eest.
Saksamaa vördsse kohtlemise öigusraamistikku on kritiseerinud vabaühendused, kes on nimetanud asjaolu, et seadus ei ole märkimisväärselt aidanud kaasa suure soolise palgalõhe (23%) vähendamisele
---
17 Ingliiskeelne versioon on saadaval aadressil http://www.antidiskriminierungsstelle.de/SharedDocs/Downloads/EN/publikationen/agg_in_englischer_Sprache.pdf?__blob=publicationFile (viimati külastatud 09.06.2013).
Saksamaal. Peamiselt keskenduvad kritiseerijad sellele, et seadused panevad ebavõrdse kohtlemise tõestamise kohustuse kaebajale ega kohusta süüdistatavat tõestama, et ta on püüdnud ebavõrdset kohtlemist välitida. Samuti on taunitud hagiga seorud suuri kohtukulusid. Hageja kannab kohtukulud ja peab ise hagi esitama, samal ajal kui nii möneski muus ELi liikmesriigis kannab kulud ja valmistab hagi ette riiklik agentuur.\footnote{http://www.spiegel.de/international/germany/unequal-opportunities-german-women-disappointed-by-job-discrimination-act-a-600004.html.}
Üldine vördsse kohtlemise seadus sätestas uute institutsioonide loomise seadusesätele rakendamiseks. Üks selline asutus on \textit{Föderaalne Ebavõrdse Kohtlemise Vastu Võitlemise Agentuur} (\textit{Antidiskriminierungsstelle des Bundes}, ADS), mis loodi seadusega samal aastal (2006). Agentuur on oma tegevuses sõltumatu ning allub üksnes föderaalseadustele.
ADSi on laias laastus kolm tegevussuunda: 1) nende inimeste nõustamine, kes tunnevad, et neid on koheldud ebavõrdselt; 2) uuringute ja analüüside tegemine ebavõrdse kohtlemise ulatuse ja ilmingute kohta Saksa ühiskonnas ning 3) avalikkuse teavitamine üldise vördsse kohtlemise seaduse sätestest. Seeaga on ADSil peale nõustamisteenuse ja kaebuse osapoolte lepitamise teenuse kohustus monitoorida iga nelja aasta tagant ebavõrdse kohtlemise ilminguid Saksa ühiskonnas.
Igaüks, kes tunneb, et teda on koheldud ebavõrdselt, võib pöörduda abi saamiseks ADSi õigusnõustajate meeskonna poole kas telefoni teel või täites elektroonilise vormi. ADSi juristid selgitavad talle õigusaktidest tulenevat ja annavad nõu, kuidas tegutseda ebavõrdse kohtlemise juhtumiga edasi. ADS võib inimese suunata ka piirkindlikku nõustamiskeskustesse või eksperitide juurde, kes oskavad anda nõu spetsiifiliste juhtumite korral. ADSil on õiguslik volitus läbi viia vastastikut kokkuleppemenetlust, ent tal ei ole õigust esindada pooli kohtus.
Löimimise, kultuurilise mitmekesisuse ja vördsse kohtlemise edendamise eest vastutab valitsuse tasandil \textbf{rände, pagulaste ja löimumise volinik} (sks \textit{Beauftragte für Migration, Flüchtlinge und Integration}). Tema ülesannete hulka kuuluvad kodanikeõiguste kaitse ja arendamine, ebavõrdse kohtlemise ärahoidmine ning sisserände ja naturaliseerumise kohta info edastamine sihtruhmadele. Lisaks föderaalsele volinikule on liidumaa tasandil olemas volinikud, kelle tööülesannete hulka kuulub muu hulgas vördsse kohtlemise edendamine.
\section*{Vördsse kohtlemise edendamise poliitikad ja meetmed}
Ühe olulise vördsset kohtlemist edendava tegevusena alustas ADS 2010. aasta novembris koos mitme ettevõtte, avaliku sektori asuruse ja kohaliku tasandi asutusega esmasti koostööprojekti \textbf{kehtestada töökokahadele kandidateerimisel isikuustamata CVde nõue}. Esmaprojekti eesmärk on katsetada Saksamaal tava, mis on ennast heast külljest tõestanud paljudes teistes riikides, kus töökokahale kandidateerides ei esitata esimeses voorus isikuandmeid (nimi, vanus, sugu, rahvus, emakeel, usk, perekonnaseis jne), samuti ei ole töökogemuse, hariduse, koolituste jms puhul nimetatud aastaarve. Isikuandmed esitatakse ainult juhul, kui isik on kutsutud tööintervjuule – vahetult enne intervjuuud esitab ta uue CV koos köikide isikuandmetega. Isikuustamata CVde nõude kehtestamine peaks aitama teatud ebavõrdses positsioonis olevatel ühiskonnarühmadel, nagu sisserännanutel või vähemusrahvuste
esindajatel, aga ka naistel ja vanematel inimestel saada võrdsem võimalus jõuda kandideerimisel edasi tööintervjuu vooru.
Praeguseks on selle projektiga liitunud sellised ettevõtted ja asutused nagu Deutsche Post, Deutsche Telekom, L’Oreal, Procter & Gamble, Mydays, Föderaalne Perede, Vanemaaliste Kodanike, Naiste ja Noorte Asjade Ministeerium, Föderaalne Tööturu Agentuur ning kohaliku võimu asutused Celles.\(^{19}\) Iga osalev organisatsioon nõustus rakendama isikustamata CVde nõuet 12 kuu jooksul. Katesprojekti mõju hinnang oli positiivne ja rohkem kui pooled osalenud organisatsioonid otsustasid jätkata nõude rakendamist teatud töökohtadele värbamise protsessis. Enamasti on need teenindava ja tehnilise personali töökohad ning praktikakohad. ADSi eksperdi sõnul on oluline, et see nõue ei kujuneks kohustuslikuks, sest ebavõrdse kohtlemise vastu saab võidelda üksnes ettevõtete ja asutuste sisemise väärtushinnangu mõjul ning värbamisprotsessi mitteisikustamise otsus peab tulema organisatsiooni juhidelt.\(^{20}\)
Seevastu Saksa Tööandjate Konföderatsioon (Bundesvereinigung der Deutschen Arbeitgeberverbände, BDA) andis isikustamata CVde kasutamisele negatiivse hinnangu. Vaatamata ADSi tellitud hinnangu positiivsele järeldusele ei pidanud BDA isikustamata CVde kasutamise mõju ebavõrdse kohtlemise vähendamisele märkimisväärseks. Veel leidsid nad, et selline töölevärbamise nõue suurendab tööandjate halduslikke ja finantskulusi (Arbeitgeber Aktuell 2012).
2011. aasta veebruaris alustas ADS avalikkuse teavitamise kampaaniaid „Võrdse kohtlemise ühiskonna toetamise kampaania”, mille eesmärk oli tagada, et iga kodanikuni jõuaks nõu ja abi võrdse kohtlemise teemal. Selleks toetati kampaania käigus kohalikke nõustamiskeskusi ning tihendati nende koostööd nii ADSiga kui ka omavahel. Kampaania koosnes kolmest alaprojektist.
1) Projekti „Ebavõrdse kohtlemise vastu võitlemise võrgustik” käigus liideti omavahel kümme kohalikku mittetulundusühingut või katusorganisatsiooni, kes võitlesid ebavõrdse kohtlemise vastu. Sel moel loodi piirkondlikud võrgustikud, mis peaksid senisest parema struktuuri abil pakkuma tõhusamat nõustamisteenust ja tegema ka ennetavat tööd. ADS koostas neile infopaketid, mis sisaldasid vajalikke materjale ja teavet võrdse kohtlemise kohta. Selle hulka kuulusid näiteks seadus koos kommentaaridega, aga ka juhendid avalike suhete arendamiseks, valendustegusevuseks ja nõustamiseks ja finantssuutlikkuse arendamiseks.
2) Projekt „Ebavõrdse kohtlemise vastu võitlemise alane koostöö” kättkeb peamiselt ühisavaldusega liitumise kampaaniat, mille sihtruhm on valitsusasutused. Praeguse seisuga on ühisavaldusega liitunud Berliini, Hamburgi, Brandenburgi, Bremenit ja Rheinland-Pfalzipeaministrid. Ühisavaldusega kohustuvad nad pöörama tähelepanu ebavõrdse kohtlemise probleemidele, pakkuma inimestele parimat võimalikku nõustamisteenust nende elukoha lähedal ning kindlalt sõnastama ebavõrdse kohtlemise vastu võitlemise poliitilise prioriteedina. Lisaks peavad allakirjutanud looma kohalikul tasandil ebavõrdse kohtlemise vastu võitlemise agentuurid.
\(^{19}\)Siinkohal tasub märkida, et isikustamata CVde nõuet rakendavad ka paljud Euroopa Liidu asutused, näiteks Euroopa Liidu Põhiõiguste Agentuur (FRA), seda nii töötajate värbamisel kui ka hankemenetlustes teenuste sissecostmisel.
\(^{20}\)Saksamaa, Nathalie Schlenzka, *Antidiskriminierungsstelle des Bundes*, intervjuu 17.04.2013.
3) Kolmas alaprojekt on „Võrdsete võimaluste hindamine. Mitmekesisuse juhtimine avalikus sektoris”, mille eesmärk on edendada mitmekesisist töökohta avalikus sektoris ja võrdsete võimaluste loomist.
Põhiosa oma tegevusest rahastav ADS riigieelarvest talle eraldatud summadest, kuid on ka tegevusi, mida rahastatakse ELi kaudu.
2012. aastal jaanuaris vastu võetud uus rüülikl lõimumise tegevuskava (sks Nationaler Aktionsplan Integration) jäiab ebavõrdse kohtlemise vastu võitlemise eesmärkide seadmisel siiski tagasihoidlikkus. Plaan on jätik 2007. aastal sõnastatud esimesele riiklikule lõimumisstrateegiale, mille ligikaudu 400 eesmärki on ellurakendajate hinnangul edukalt täidetud. Erinevalt sellest strategiast on uues plaanis esimest korda fookusesse võetud avaliku sektori töökohad. Teema käsitlemiseks loodi eraldi dialoogifoorum „Sisserändajad avalikus teenistuses” (kokku peeti 11 temaatilist dialoogifoorumit). Peaesmärk on suurendada sisserändetaustaga töötajate arvu avalikus sektoris, kus nad on praegu alaesindatud. Selle eesmärgi saavutamiseks on planeeritud järgmised meetmed: sisserändajate hulgas huvi suurendamine töötamise vastu avalikus sektoris, värbamisprotsessi eksisteerivate takistuste väljaselgitamine ja kõrvaldamine ning avaliku sektori töötajate teadlikkuse suurendamine kultuurilisest mitmekesisusest. Tegevustena on planeeritud luua keskne veebileht infoga töö- ja praktikakohtade kohta, korraldada sisserändetaustaga inimestele möeldud töökuulutuste voorud ning koolitada personaliosakondade töötajaid ja juhtkondi võrdse kohtlemise põhimõtete alal. Vabaühendused on kritiseerinud lõimumise tegevuskava ka sellest aspektist, et selles on põöratud liiga vähe tähelepanu ebavõrdse kohtlemise probleemidele. „ENAR Shadow Report” läheb lausa nii kaugele, et väidab, et kogu tegevuskavas pole kordagi mainitud sõna diskrimineerimine (ENAR 2011–2012a).
Rände, pagulaste ja lõimumise volinik on toetanud mitmekesisuse harta (sks Charta der Vielfalt) elluviimist. Tegu on 2006. aastast pärit ärisektori algatusega edendada ettevõtete töötajaskonna kultuurilist mitmekesisust. Algatuse patroon on liidukantsler Angela Merkel. Algatuse eesmärk on luua mitmekesisusele tunnustus ja kõrge hinnang töötajaskonna hulgas ning kujundada Saksa ettevõtetes eelarvamusevaba kultuur. Algatuse taga on sellised Saksa ettevõtluse lipulaevad nagu Daimler, BP Europa SE, Deutsche Bank ja Deutsche Telekom. Praeguseks on hartaaga liitunud juba 1350 ettevõtet ja avaliku sektori asutust ning kohustunud järgima selle põhimõtteid. Algatajatettevõtted lõid harta haldamiseks MTÜ Mitmekesisuse Harta, mis on ka üks liiderorganisatsioon mitmekesisuse ja eelarvamusevaba töökeskonna teemalises arutelus Saksa avalikkuses. 11. juunil 2013 tähistati selle mittetulundusühingu eestvedamisel esmakordselt Saksa mitmekesisuse päeva, mil ettevõteteid ja asutusi kutsutakse üles korraldama nii organisatsioonisesiseid kui ka -väliseid üritusi mitmekesisuse propageerimiseks. Kord aastas korraldab MTÜ ka konverentsi „Mitmekesisus”, mis toob ekspertid ja huvirühmad kokku arutlema olulistel mitmekesisust puudutavatel teemadel.
### 4.2.4. Soome
**Sissejuhatus**
Analüüsiks kaasatud riikides on Soome ajaliselt kõige lühema kogemusega võrdse kohtlemise edendamise politiikia kujundamisel ja ellurakendamisel. Mõodunud sajandi lõpuni oli Soome valdavalt etniliselt, rassiliselt ja usuliselt homogeenne riik, kus võrdse kohtlemise probleemina oli päevakorras üksnes sooline võrdõiguslikkus. Praeguseks moodustavad välispäritolu elanikud väike, kuid siiski olulise hulga
Soome püsielanikest, mis on uus proovikivi riigi juhitavale vördse kohtlemise poliitikale. Kuna suure osa välispäritolu inimestest moodustavad rootslased, eestlased ja venelased, on nii-öelda visuaalselt nähtava etnilise või rassilise vähemuse ebavördse kohtlemisega seotud probleemid aktuaalsed ainult pealinnas Helsingis ja selle ümbruses. Ehkki uuringute kohaselt tajuvad eestlased ja venelased ebavõrdset kohtlemist tööturul mõnevõrra vähem kui teiste rahvuste esindajad, teeb siiski ka asjaolu, et need rühmad diskrimineerimist tunnetavad, Soome valitsusele murer.
Soome on võtnud oma vördse kohtlemise institutsionaalses ülesehituses ja poliitilistes meetmetes eeskuju naaberrigist Rootsist, minnes kohati kaugemale. Soome vördse kohtlemise seadus võeti vastu juba 2004. aastal. Võrreldes teiste riikidega, mis on siinse uuringu fookuses, on Soome vördse kohtlemise seadusega kaitsvate tunnuste nimetiki kõige pikem. Siiski on Põhjamaadele omane ka Soomes vördse kohtlemise poliitika teravik suunatud soolise vörööiguslikkuse arendamisele. Allpool on tutvustatud vördse kohtlemise edendamise õiguslikku-politiilist raamistikku ning nimetatud olulisemad poliitilised meetmed, mida riik rakendab vördse kohtlemise edendamiseks tööturul.
**Vördse kohtlemise õiguslik raamistik ning institutiooniline korraldus**
Soome põhiseadus keelab inimeste erineva kohtlemise ilma vastuvõetava põhjuseta. Ka mitu valdkondlikku seadust sätestab, et inimesi tuleb kohelda sarnastes ja võrreldavates olukordades samal viisil. **Vördse kohtlemise seadus** (sm yhdenvertaisuuslain),\(^{21}\) mis võeti vastu 2004. aastal, kehtib nii ametiasutustele, äridele kui ka tööandjatele. Kaitsavad tunnused on vanus, etniline või rahvuslik kuuluvus, kodakondsus, keel, usk, veendumus, arvamus, tervis, puue, seksuaalne sättumus või isiku muu eripära. Võrreldes selles uuringu analüüsitud teiste riikidega on Soome vördse kohtlemise seadusega kaitsvate tunnuste nimetiki kõige pikem, sisaldades näiteks ka keelt, arvamust ja tervisesisundit.
Seadusega reguleeritakse vördse kohtlemise reegleid seoses tööle värbamise, töötingimuste seadmise, töö, töötingimuste, koolitustele ligipääsu ja eduramisega. Veel läheb vördse kohtlemise säete alla õigus olla töölisorganisatsioonide, ametiühingute, ettevõtjate ja tööandjate või teiste organisatsioonide liige ning nende ühenduste tegevustesse kaasatud. Sealhulgas on olemas õigus vördsele tulule ja kasule, mida organisatsioon pakub või mis kaasneb organisatsiooni kuulumisega.
Peale selle keelatakse seaduses eraldi etnilise kuuluvuse alusel ebavõrdne kohtlemine järgmistes valdkondades: sotsiaalhoolekanne ja tervishoid; sotsiaalkindlustuse toetused või muud tugiteenused, maksete tagastamine sotsiaalsetel alustel; sõjaväekohuse täitmine, naiste vabatahtlik sõjaväeteenistus või mitteteenimine; õigus ja toetus majutusele ning kinnis- ja vallasvarale, avalikus ruumis pakutavatele teenustele, kui need ei kuulu erasuhtele või pereelu sfääri.
Töösuhte ja teenuste asjakohasust kontrollib vördse kohtlemise seaduse alusel **Tööohutuse ja –tervishoiu Amet** (Työterveyslaitos), järgides sealjuures ka tööohutuse ja terviseedendamise seadusi.
\(^{21}\)Seaduse ingliskeelne versioon on saadaval aadressil: http://www.finlex.fi/fi/laki/kaannokset/2004/en20040021.pdf (külalstatud 11.06.2013).
Etnilise kuuluvuse tõttu ebavõrdset kohtlemist tundnud inimene saab kaebuse esitada **Ebavõrdse Kohtlemise Vahekohtule** (Syrijintälautakunta) ja küsida nõu **vähemuste ombudsmanilt** (sm **vähemistövaluutetru**). Esmalt soovitatakse töötamisel või tööle värbamisel ebavõrdset kohtlemist tundnud isikul rääkida siiski läbi tööandjaga, ent kui see ei anna tulemusi, siis pöörduda oma ametiühingu poole. Kui inimene ei kuulu ametiühingusse, võib ta alati pöörduda **Tööohutuse ja –tervishoiu Ameti** maakondlikkusse keskusse, et esitada avaldus või küsida nõu. Nõu küsimine või avalduse esitamine sellele ametile ning ka Ebavõrdse Kohtlemise Vahekohtu poole pöördumine on Soomes tasuta. Ebavõrdse kohtlemise kaebuse saab esitada kuni kahe aasta jooksul pärast toimunut. Kui tegu on ebavõrdse kohtlemisega töölevõtmisel, aegub juhtum ühe aasta jooksul.
Seaduses on kirjas, et etnilise kuuluvuse alusel ebavõrdset kohtlemist, välja arvatud seoses töösuhte ja teenustega, jälgib ja kontrollib vähemuste ombudsman ning Ebavõrdse Kohtlemise Vahekohus. Viimase otsused on võimalik edasi kaevata halduskohtusse. Vähemuste ombudsman ei tegele küsimustega, mis puudutavad ebavõrdset kohtlemist tööturul. Kui etniline diskrimineerimine ei puuduta töösuhteid, on Ebavõrdse Kohtlemise Vahekohtul õigus kinnitada lepitusmenetlusi osapoolte omavahelisel kokkuleppel või keelata diskrimineerimise jätkamine või kordumine vastavalt võrdse kohtlemise seadusele. Nii kohtud, vähemuste ombudsman kui ka teised võimuorganid ja ühendused võivad etnilise diskrimineerimise puhul nõuda Ebavõrdse Kohtlemise Vahekohtult arvamuse avaldamist lähtuvalt võrdse kohtlemise seadusest.
Peale vähemuste ombudsmani tegeleb Soomes peamiselt soolise võrdõiguslikuse probleemidega **võrdse kohtlemise ombudsman** (sm **tasa-arvovaltuutetru**). Tema ülesanne on siiski keskenduda üksnes sooga seotud küsimustele. Etniline kuuluvuse, rassi, keele, religiooni ja rahvuse alusel ebavõrdse kohtlemise vastu võitlemisega ning nõustamisega tegeleb vähemuste ombudsman.
**Võrdse kohtlemise edendamise poliitikad ja meetmed**
Soomes on võrdse kohtlemise edendamisel kõige olulisemad poliitilised meetmed alates 2007. aastast kehtiv avalik-õiguslike asutuste kohustus pidada **võrdse kohtlemise edendamise plaani** (sm **yhdenvartaisuussuunnitelma**). Plaani soovitusliku sisu kohta teeb ettepanekud ja soovitused Siseministeeriumi.
Avalik-õiguslike asutuste all peetakse silmas nii riiklikke kui ka kohalikke ametiasutusi, sõltumatuid avalik-õiguslike asutusi Ålandi maakonnas (kui need täidavad riigiorganite funktsioone), samuti avalik-õiguslike asutusi ja FIE-sid (kui nad täidavad avaliku võimu funktsioone) ning eraldiseisvaid riigiettevõtteid. Võrdse kohtlemise plaani ei ole kohustatud koostama evangeelsed luteri ega ortodokssed kirikud.
Võrdse kohtlemise plaani eesmärk on edendada võrdset kohtlemist ja teha sel alal ennetustööd. Plaani koostamisel on seaduse järgi kohustus silmas pidada erineva etnilise taustaga inimeste võrdset kohtlemist, kuid plaan on kasulikum, kui silmas peetakse ka teisi võimalikke ebavõrdse kohtlemise aluseid, eskkätt usku, veendumust, vanust, puuet ja seksuaalset sättumust. Siseministeeriumi kodulehel on võrdse kohtlemise plaani koostamiseks juhendid. Nendes antakse muu hulgas soovitusi töötajaskonna üldiste õiguste arendamiseks ning võrdse kohtlemise ja kultuurilise mitmekesisuse
edendamiseks töökohas. Selle all möeldakse näiteks vähemuste kultuuride turvustamist ja seda, et vähemusi kaitstes ei tehtaks ülekokut teistele töötajatele. (Siseministeerium)
Võrdsse kohtlemise plaani koostamist riik rahalised ei toeta – selleks peab iga organisatsioon leidma nii raha kui ka inimesed ise. Plaan on küll kohustuslik, kuid mingeid sanktsioone selle mittekoostamise korral ei järgne. Plaani olemasolu võib pisteliselt kontrollida Tööohutuse ja –tervishoiu Amet, kes plaani puudumise korral esitab harilikult nõude see koostada. Ka plaani täitmist ega seda, kui suurel määral see eesmärki täidab, ei monitoroitu. Veel on kriitikat pälvinud asjaolu, et väiksemates piirkondlikes asutustes on töötajaid vähe ja võrdsse kohtlemise plaaniile kuluv aeg ei ole tasustatud. Võimalik, et väiksemates piirkondades ei nähta ka seosesuga plaani vajadust, arvestades sisserännanute suurt koondumist Soome pealinna ja selle ümbrusse.
Vähemuste ombudsman on pikka aega juhtinud politsei ja etniliste kogukondade koostööfoorumit. Paljud sisserännanud on puutunud kokku negatiivsete kogemustega politseiga – kas kodumaalt lahkudes (näiteks põgenedes) või Soome pinnal. Et aga Soome politseinikel ei ole piisavalt teadmisi etniliste rühmade kultuurirütmast ega läbielamistest, on koostöö osutunud vajalikuks. Foorumil käsitletakse vihakuritegude uurimist ja etniliste profiilide koostamise keelustamist ametivõimude poolt.
Etniliste Suhete Nõukogu (ETNO) on sõltumatu spetsialistide komisjon, mis varem tegutses Töö- ja Majandusministeeriumi alluvuses, kuid 2008. aastal algas tihedam koostöö Siseministeeriumiga. ETNO juhatus koosneb peamiselt valitusasutuste esindajatest, kes tegelevad sisserändade poliitikaga ja edendavad rahvustevahelisi suhteid. Peale selle kuuluvad juhatusse teised valitusasutused, nagu tööturu institutsioonid, aga ka valitusvärsilised organisatsioonid, kes tegelevad humanitaarabiga, ning sisserännanute ja rahvusvähemuste esindajad. ETNO ülesanne on edendada häid etnilisi suhteid, etnilist vördsust ja võrdsel kohulemist. Üks ETNO ülesandeid on teavitada avalikkust ja kindlaid sihtrühmi sisserändepoliitikast. Nii näiteks koostati aastal 2004 sisserändajatele brošüür „Faktid sisserändajate töötamise kohta Soomes”, millega levitati vajalikku teavet kohaliku tööturu kohta. ETNOI on kolm piirkondlikku keskust üle Soome (Ida, Lääne ja Põhja keskus).
Siseministeeriumi juhtimisel tegutseb ebavõrdse kohtlemise monitoorimise töörühm, mille ülesanne on koostada iga-aastane uuring ebavõrdse kohtlemise ilmugute kohta ning võrds kohtlemise arengu kohta mitmes eluvaldkonnas. Lisaks korraldatakse igal aastal empiiriline uuring ühes kindlas valdkonnas, näiteks 2008. aastal oli teemaks üldine ebavõrdne kohtlemine, 2009. aastal töötamine ja 2010. aastal haridus.
Töörühma kuuluvad ministeeriumide, piirkondlike võimuorganite ja teiste valitusasutustute esindajad, vähemuste, laste ja andmekaitse ombudsmanid ning paljud uurimisasutused ja vähemuste vabaühendused. Töörühma ülesanne on muu hulgas koordineerida ja rakendada riiklikke diskrimineerimise järelevalve süsteeme, määratleda vorminöüded ja iga-aastase monitooringu uuringu temaatika, koguda andmeid olukorra kohta eri rahvastikurühmade kaupa, arendada selles valdkonnas teadustööd ning korralda erinevatele sihtrühmadele koolitusi. Töörühm saab kokku kolm korda aastas.
2007. aastal asutati võrdsse kohtlemise seaduse muutmise töörühm, mis valmistab ette seadusemuudatusi. Töörühm on käinud välja ettepaneku, et võrdsse kohtlemise ombudsman ja vähemuste ombudsman peaksid ühinema ning vähemuste ombudsman ei peaks tegelama mitte ainult
---
22 Soome, Sinikka Keskinen, *Siseministeerium* (Sisääsiaministeriö), (2013), intervjuu 26.03.2013.
etniliste küsimustega, vaid ka teiste kaitstavate tunnustega, nagu vanus, puue ja seksuaalne sättumus. Idee on leidnud laia toetust, kuid ressursside puudumise tõttu see hanges 2010. aastal. Vabaühendused on teinud töörühmale ettepaneku, et võrdse kohtlemise ombudsman peaks koos Tööohutuse ja – tervishoiu Ametiga tegelema ka ebavõrdse kohtlemise probleemiga tööturul.
4.3. Kokkuvõttes
Heade tavade uuringus vaadeldi nelja Euroopa Liidu liikmesriigi tavasid võrdse kohtlemise edendamisel tööturul. Kuigi riikide poliitilised rühasetused on erinevad, selgus, et poliitilised struktuurid ja meetmed võrdse kohtlemise arendamiseks on laias laastus sarnased. Selle põhjuseks on Euroopa Liidu direktiivid, tihe poliitiline koostöö ja üksteiselt heade tavade õppimine. Poliitiliste struktuuride ja meetmete all möeldakse võrdse kohtlemise seadusi, ombudsmani institutsiooni ning võrdse kohtlemise plaani nõude kehtestamist avaliku sektori tööandjatele ja mõnes riigis ka erasektorile.
Eestis on võrdse kohtlemise edendamise institutsionaalne ja õigusraamistik tunduvalt tagasisihoidlikum kui siines analüüsis vaadeldud riikides. Eesti võrdse kohtlemise seaduses loetletud kaitstavad tunnused järgivad kitsalt direktiivi nimetatuid. Lisatud ei ole muid tunnuseid, nagu keel, mis on Eesti ühiskonna keelelist koosseisu arvestades inimeste identifitseerimisel üsna oluline. Samuti ei ole seaduses selgesõnaliselt sätestatud, kuidas täita tööandjale seatud kohustust edendada oma asutuses võrdset kohtlemist. Tööväidluskomisjon, kes võtab vastu ebavõrdse kohtlemise kaebusi, sai 2011. aastal 13 ja 2012. aastal vaid neli kaebust, mis olid seotud ebavõrdse kohtlemisega töösuhetes. Kaebuste väike arv viitab Eesti inimeste vähesele õigusteadlikkusele ning seega vajadusele pöörata senisest palju rohkem tähelepanu teadlikkuse suurendamisele võrdsest kohtlemisest nii tööandjate kui ka töötajate hulgas.
Peamised järeltused ja soovitused elanikkonnaküsitluse ja rühmaintervjuude põhjal
Elanikkonnaküsitluses selgunud eeljusted vördsse kohtlemise edendamise osas on toodud ptk 1.3.8 ning intervjuueeritud eksper tide soovitused vördsse kohtlemise edendamiseks (ptk 2) on esitatud aruande lisades. Siinkohal on välja toodud peamised järeltused ja soovitused.
Vördsse kohtlemise seadust selgitavad materjale (nt Papp 2010, Albrant jt 2012) tuleks laialdasemalt levitada ning rölkida ka inglise keelde.
Analüüs toob välja, et eri tasandi ametnikel on veel teatud arenguruum vördsse kohtlemise põhimõtete ja seaduse regulatsioonide tundmise osas. See sihtrühm on oluline VördKS rakendamise ja järelevalve seisukohast.
Oluline on jätkata ja tõhustada tööd haridus- ja noorsootöö valdkonna töötajate sh õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide, tugipersonali vördsse kohtlemise alasel teavitamisel ja koolitamisel. Nemad puutuvad kokku kõigi noorte, laste ja suure osa lastevanematega ning seega omavad suurt mõju nii otseselt ebavördsse kohtlemise ärähoidmisel ja heastamisel kui ka laste ja noorte ning nende vanemate sotsiaalseerimisel. Keskenduda tuleks ka mitteformaalsele haridusele ja kodanikuharidusele.
Kindlasti tuleb tõhustada tööandjatele ja töösuhete valdkonnale suunatud tegevusi, sest töövaldkonnas leiab aset kõige suurem osa ebavördsse kohtlemise juhtumitest. Võib oletada, et kuigi osa rikkumistest pannakse toime teadmatusest (nt kaudse diskrimineerimise osas), tuleneb teine osa siiski poole lahkenevatest huvitest. Töötajate soovimatus keerulis probleeme tõstatada on seotud tõsiasjaga, et tööandjad on igas konkreetses töösuhetes tugevamal positsioonil. Küsitlustulemustest selgus, et neil juhtudel ei näe töötajad mingit väljapääsu oma õiguse tagamiseks. Võrreldes näiteks Skandinaavia riikidega puudub Eesti töötajail enamasti ka ametiühtingukaitse. Seepärast tuleks riigil asuda nõrgema positsiooni oluliselt selgemalt kaitsema, otsides võimalusi ja viise tööandjate ja töötajate huvide ühendamiseks ka vördsse kohtlemise edendamise valdkonnas. Mitmekesisuse edendamist töökohtadel tuleks erinevate meetmete (nt maksusuoodustused) abil toetada.
Meediakorralduslikust seisukohast tuleks jälgida, et meediaväljaanded kajastaks rohkem ja tasakaalustatult vördsse kohtlemise temaatikat nii eestikeelsetes, venekeeles kui ingliskeelsetes kohalikus inforuumis. Meedia võiks hoiduda marginalseid hoiakuid domineerivate, ainuvõimalikena või peavooluseisukohtadena esitamast, mis eeldab ilmselt ajakirjanike ja toimetajate suuremat tundlikkust ja teadlikkust vördsse kohtlemisega seotud temade käsitlemisel. Meediaväljaanded võiv nende eetikakomisjonid võiksid hoolitseda, et vähemalt avalik-õiguslik inforuum oleks avatud sisulistele väitlustele ja diskussioonidele, mis eeldavad vastaspoolte kuulamist ja arvestamist. Vihakõne tuleks allutada rangemale regulatsioonile.
Spetsiifiliste sihtgruppide na, kellele tuleks vördsse kohtlemise põhimõtete propageerimisel erilist
tähelepanu pöörata, võib välja tuua iseärinis inimesi, kes suhtuvad tõrjuvalt vördsse kohtlemise temaatikasse ning määratlemata kodakondsusega isikuid. Eraldi tuleks tähelepanu pöörata Venemaa kodanike kõrval ka muude riikide kodanikele informatsiooni jagamisel. Euroopa Liidu teiste riikide kodanikele on küll õiguslikult tagatud vördvääne kohtlemine, kuid nagu ka teistes liikmesriikides on Eestis korraldamata praktilised aspektid, nagu nt info kätesaadavus kohalikke keeli mitte valdavatele ning ka inglise keelt mitte tundvatele inimestele, viimaste võimalus osaleda ühisteguvestes jms. Vaja on edaspidi süvendatult uurida vördsse kohtlemise seisukohalt kriitilisi gruppide, näiteks mustlasi, aga samuti teisi nähtavaid vähemusi, kuivörd elanikkonnaküsitlustest selgus, et arvatakse, et selliseid vähemusi koheldakse ebavõrdselt.
Vördsse kohtlemise põhimõtete ja seaduste propageerimine peaks käima käsikäes laiemal ühiskondliku fooni mõjutamisega mitmekesisuse väärtustamise ja sallivuse edendamise suunas. Enam tähelepanu tuleks pöörata sallivuse, empaatia, teise inimese rolli võtmise ja negatiivsete emotioonide kontrollimise vilumuste arendamisele pedagoogilises kontekstis. Sallivusel on erinevad arenguastmed ja avaldumisvormid - teistsuguse talumine, passiivne sallivus, aktiivne sallivus (tunnustamine ja austamine). Seega, on võimalik erinevate alghoiakutega gruppide puhul seada erinevad eesmärgid: *sallimatusse* asendamine *teistsuguse talumisega*, *passiivselt talumiselt* üleminet teistsuguse *respekteerimisele* ja *tunnustamisele*. Tuleks tõhustada ja edendada kodanikuharidust, mitte ainult üldhariduskoolides, vaid ka mitteformaalse hariduse kaudu täiskasvanutele. Kõrvuti rahvusliku (patriootliku) kasvatusega peaks kodanikuhariduses röhutama vördsse kohtlemise põhimõtet köigi rahvusriihmade suhtes. Eesti ühises identiteedis peaks olema ruumi ka erinevatel etnilistel enesemääratlustel.
Kultuuriuurijate, majandusteadlaste, sotsiaalteadlaste ja tulevikkuurijate metodoloogia abil tuleks asuda uurima Eesti võimalikku *innovatiivset lähenemist vördsse kohtlemise valdkonnale* (ja *löimumise valdkonnale üldiselt*). Praegust olukorda võib iseloomustada kui teatud möttes stagnatsiooni, sest käesoleva uuringu tulemused viitavad sellele, et paljud kavandatud muutused vördsse kohtlemise valdkonnas (Löimumiskava 2008-2013) ei ole realiseerunud. Seetõttu ei ole möödijätk jätkata seniste meetoditega.
On selge, et Eesti ei ole ainuke riik, kus on vördsse kohtlemise alal probleeme. Siiski tasub möelda, millised on Eesti-sarnase - ajalooliselt kirju rahvusliku koosseisu ja elulaadide paljususega- *väikese riigi unikaalsed võimalused suurema sotsiaalse sidususe kujundamiseks*. Eestit võiks siinkohal käsitleda kui sobivat konteksti innovatiivsete lahenduste järeleprooviimiseks. Vördsete võimaluste edendamine võiks muutuda eesti rahva ja kultuuri püsimise mootoriks, selle asemel et kujutada seda peamise ohuna. Eesti keele oskuse nõudmine, kuid samas köigile vördsse kohtlemise võimaldamine ning soodsa löimumise konteksti loomine lubaks mitte ainult loobuda rahvusliku püsimajäämise diskursusest, vaid ka sisuliselt ületada rahvusliku püsimajäämise ohu. Eesmärgiks võiks seada köigi rahvusgruppide turvaline eneseteadvus, mis looks eelduse vastastikuseks erinevuste tunnustamiseks.
Praegu opositsiooniliste paaridena esinevad diskursused saaks ümber transformeerida uutmoodi sünteessiks, nii et 1) tunnustatakse *nii* inimese enda *kui* laiemate ühiskonna struktuuride vastutust; 2) toimukse *nii* ülevalt alla *kui* alt üles tegutsemine vördsse kohtlemise edendamiseks; 3) eestlaste, eesti keele ja kultuuri säilitamine ja edendamine toimuks muuhulgas läbi Eesti kultuurilise mitmekesisuse edendamise, 4) eestlaste rahvuslikku enesekindlust ei köigutaks köigi etniliste gruppide põhimõtteline vördsus Eestis.
Soovitused seniste kampaaniakogemuste põhjal
Vördse kohtlemise alaste projektide hindamine (ptk 3) annab väga hea pildi sellest, milline on olnud nende raames läbi viidud tegevuste mõju ning jätkusuutlikkus. Hindamistulemuste põhjal võib öelda, et teadlikkus vördsest kohtlemisest ja sallivusest on viimaste aastatega kindlasti suurenenud, kuid on oluline välja tuua ka mõned iseärasused, mis iseloomustavad vastavat edendustööd tervikuna.
Esiteks on tegemist pigem väljastpoolt, Euroopa Liidust tulnud ettekirjutusega teemaga tegeleda, mille puhul võib kahelda, kas Eesti ühiskond nõ loomulikul teel arenedes oleks joudnud sellisesse faasi, et möelda vördse kohtlemise ja selle aktiivse ning plaanipärase edendamise peale. Seetõttu tuleb arvestada inimeste leige huviga ning teemat käsitledes tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, et aktiivsust ei aetaks segamini agressiivsusega.
Teiseks on vördse kohtlemise edendamise tegevuse eelduseks vastava valdkonna ekspertiisi olemasolu. Hindamises vaadeldud projektide näitel aga võib pidada suhteliselt tavaliseks olukorda, kus uue teema käsitlemisel puuduvad vastavad teadmised ja oskused nii projekti läbivijatel kui kaasatud ekspertidel.
Kolmandaks näitavad kõik analüüsituulemused, et vördsest kohtlemisest ja seadusest on tavainimesed küll kuulnud, kuid sügavam arusaamine sellest valdkonnast puudub. Osaliselt võib selle põhjuseks pidada seaduse meediakajastust, mis on siiani olnud peamiselt teoreetilist laadi, kuna inimesed suudaksid teemat palju paremini mõista ning ennast valdkonnaga paremini seostada just isiklikku laadi ja positiivsete näidete kaudu.
Üldistades võib ka väita, et rahvusepõhine diskrimineerimine taandub nii töökohal kui enamikus teistes olukordades eelkõige keeleoskusele. Seega on kõige olulisem ühest küljest keeleoskuse arendamine, teisest küljest vähemalt teatud olukordades ka vähesema keeleoskuse aktsepteerimine.
Vördse kohtlemise edendamiseks võib eraldi välja tuua kaks üldisemat soovitust.
Esiteks võiks riik luua läbimöeldud ja pikaajalise teavituskampaania vördse kohtlemise teadlikkuse ja sallivuse edendamiseks, mis sisaldaks üldisemal tasemel teema kajastamist medias, tasuta koolitusi, multikultuurisse ja mitmekesisuse kui väärtuse tunnustamist ning ka kitsamate sihtgruppide teadlikkuse suurendamisele keskendumist. Sealhulgas võiks kaaluda vördse kohtlemisega tegelevate institutsioonide raamistiku selgemaks tegemist, sh paika panna selgemalt erinevate institutsioonide rollid ja reklaamida tasuta nõustumise võimalusi. Projektide käigus alustatud tegevustest on väärt jätkamist näiteks mitmekultuurilise ettevõtte ja organisatsiooni konkursi korraldamine koos vastava märgi väljaandmisega. Samuti tuleks nii käesolevate projektide kui teiste kodanikeühenduste toel valminud temaatilised infomaterjalid kokku koguda ühte keskkonda, nt www.integratsioon.ee veebilehele.
Teiseks tasub kaaluda mõnele sihtgrupile eraldi lähenemist. Nii tuleks keskenduda just noorte hoiakute mõjutamisele, ja nendeni jõudmiseks võiks kasutada aktiivselt kooli, internetti ja sotsiaalmeidat. Ühtlasi tuleks soodustada erinevat emakeelt kõnelevate gruppide koostööd ja kokkupuuteid. Lisaks võiks spetsiifilisi tegevusi suunata ajakirjanikele ja õpetajatele, kes tegelevad teema kajastamise ja
edasiandmisega; töötutele ja alustavatele tööandjatele, kes võiksid saadud teadmisi vahetult rakendada; ning kohtunikele, politseinikele jm õigusvaldkonna töötajatele, kes puutuvad diskrimineerimise juhtumitega oma igapäevatöös otseselt kokku.
**Ettepanekud võrdse kohtlemise edendamiseks Eestis teiste riikide praktikate näitel**
Teiste riikide kirjeldatud tavasid arvesse võttes (ptk 4) esitame viis peamist ettepanekut võrdse kohtlemise edendamise struktuuride ja meetmete arendamiseks Eestis.
**Vabastada** ebavõrdse kohtlemise kaebuste puhul **hageja kohtukulude kandmisest**. Rahaliste kulude vähendamine või soorutks tühistamine loob töötajatele võrdsemad võimalused seista oma õiguste eest tööandjate omavoli korral. Hea tavana on Soomes loodud spetsiaalne ebavõrdse kohtlemise vahekohus, mis on spetsialiseerunud ebavõrdse kohtlemise vastlustele ja mille poole pöördumine on tasuta. Lisaks tuleks kaaluda võimalust anda esindusorganisatsioonidele või võrdse kohtlemise ametitele (volinikele) kaebuse esitamise õigus ebavõrdse kohtlemise kaasustes, tugevdades sellega haavatavate rühmade õiguskaitset.
**Teha nõustamisteenuse hästi kätesaadavaks.** See tähendab nii tasuta nõustamisteenuse olemasolu kui ka selle viimist maakondlikule või kohalikule tasandile, st inimestele lähemale. Praegu on Eestis nõustamisteenust pakkuv võrdse kohtlemise volinik eelarveliste ja muude ressursipiirangute tõttu kätesaadav vaid pealinnas. Rootsi kogemus ebavõrdse kohtlemise vastu võitlemise büroode võrgustiku loomisest näitab, et tänu büroodele lahendatakse diskrimineerimisjuhtumid kiiremini ja enamasti kokkuleppemenetluse teel. Samuti on õigusnõustamine kergemini kätesaadavam ilma, et peaks pöörduma riiklikule tasandile.
**Sõnastada tööandjatele kehtestatud võrdse kohtlemise edendamise kohustus selgema**l. Eesti võrdse kohtlemise seaduses on sätestatud, et tööandja peab võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel rakendama vajalikke meetmeid, et kaitsta töötajat diskrimineerimise eest ning sobival viisil teavitama töötajat seaduses sätestatud õigustest ja kohustustest. Seadus on seega liiga üldsõnaline ega anna piisavalt juhiseid tööandjatele selle kohta, mida tähendab võrdse kohtlemise edendamine. Käesolevas uuringus vaadeldud riigid on sätestanud tööandja kohustused selgema, nõudes näiteks **võrdse kohtlemise edendamise plaani koostamist koos konkreetsete eesmärkide ja tegevustega** (Soome ja Ühendkuningriik on kehtestanud selle nõude avaliku sektori tööandjatele, Rootsi aga kõigile tööandjatele, kellel on vähemalt 25 töötajat). Kohustuse täitmine võib seisneda üksnes kaebuste osakonna loomise kohustuses, nagu Saksamaal. Kaebuste osakonna loomine (või väiksemas ettevõttes sellise isiku määramine, kelle poole pöörduda kaebusega) annab selgema tegutsemisjuhised neile, kes tunnevad, et neid on koheldud ebavõrdsest; seega edendatakse nii ka võrdset kohtlemist. Peale selle on ombudsmani ametid koostanud tööandjatele võrdse kohtlemise edendamise juhiseid. Ka Eestis on tungivalt soovituslik võrdse kohtlemise voliniku **koostada tööandjatele juhis seaduses sätestatud nõude täitmiseks**. Lisaks ei ole Eesti seaduses sätestatud, kuidas kontrollitakse seda, kas tööandja täidab seadust, ega ka tegevusi juhul, kui tööandja ei edenda võrdset kohtlemist.
Kujundada avalik sektor vördsse kohtlemise edendamisel töökohas teenäitajaks. Suurbritannias ja Soomes on avalik sektor võtnud selge esemärgi innustada oma eskujugata erasektorit edendama vördsset kohtlemist ja arendama mitmekultuurilist töökeskkonda. Avaliku sektoris rakendatavad vördsse kohtlemise edendamise meetmed võivad olla nii sellekohaste plaanide koostamine, isikutamata CVde nõude kehtestamine töötajate värbamise protsessis või näiteks mitmekesisuse harta sõnastamine (harta osapooled kohustuvad edendama vördsset kohtlemist). Eesti avalik sektor on seni olnud vördsse kohtlemise teenäitajana pigem tagasihooldlikus rollis.
Hakata korraldama ebavördsse kohtlemise monitooringut korrapäraselt. Eestis tehakse teatud reguluarsusega küll soolise vördisiguslikkuse ja lõimumismonitooringut, kuid kumbki ei anna põhjalikku ega köiki kaitstavaid tunnuseid haaravat ülevaadet ebavördsse kohtlemise ulatusest ja ilmingutest. Et kujundada teadmispõhist poliitikat, on vaja usaldusväärseid andmeid. Sel alal saab eskujuks võtta Soome, kus on loodud ebavördsse kohtlemise monitoorimise töörühm, mille ülesanne on tellida igal aastal empiiriline uuring ühes kindlas teemavaldkonnas (määratakse igal aastal eraldi). Töörühma kuuluvad ministeeriumide, piirkondlike võimuorganite ja teiste valitsusasutuste esindajad, vähemuste, laste ja andmekaitse ombudsmanid ning paljud uurimisasutused ja vähemuste vabaühendused.
Kasutatud allikad
Albrant, M., Meiorg, M., Papp, Ü.-M. (2012) Mis on võrdsus ja mis on võrdne kohtlemine? Võrdsse kohtlemise seaduse käsiraamat. TTÜ Õiguse instituutti Inimõiguste keskus.
Arbetsförmedlingen (2013). *Ungdomar på och utanför arbetsmarknaden – fokus på unga som varken arbetar eller studerar*. Saadaval:
http://www.arbetsformedlingen.se/download/18.306228a513d6386d3d85b1e/Unga_p%25C3%25A5_och_utan%25C3%25B6r_arbm_Rapport_2013-05-07.pdf (külalstatud 10.06.2013)
Bauman, Z. (2004) Identity. Cambridge, UK: Polity
BBC (2004). *Shocking racism in jobs market*, Internet:
http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/3885213.stm
DO (2013). *Årsredovisning 2012*. Diskrimineringsombudsmannen.
ECRI (2012). *ECRI Report on Sweden*. Saadaval:
http://www.coe.int/t/dghl/monitoring/ecri/Country-by-country/Sweden/SWE-CbC-IV-2012-046-ENG.pdf (külalstatud 15.03.2013).
Eesti elanike õigusteadlikkuse uuring (2007). Justiitsministeerium.
www.just.ee/orb.aw/class.../Eesti+elanike+õigusteadlikkuse+uuring.pdf
Eesti lõimumiskava 2008-2013
ENAR (2011-2012a). *ENAR Shadow Report. Racism and related discriminatory practices in Germany*. ENAR.
ENAR (2011-2012b). *ENAR Shadow Report. Racism and related discriminatory practices in Finland*. ENAR.
Eurobaromeeter (2009). *Discrimination in the EU in 2009. Report*. Special Eurobarometer 317.
Saadaval: http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_317_en.pdf (külalstatud 27.07.2013).
Eurobaromeeter (2012). Diskrimineerimine Euroopa Liidus. Discrimination in the EU in 2012. Special Eurobarometer 393, European Commission.
Heath, A. & Sin Yi Cheung (2006). *Ethnic penalties in the labour market: Employers and discrimination*. Department for Work and Pensions, Research Report No 341.
Integratsiooni monitooring 2011 (2011). AS Emor, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, Tartu Ülikool. Kultuuriministeerium.
Kaas, L. & Manger, C. (2010). *Ethnic Discrimination in Germany’s Labour Market: A Field Experiment*. IZA DP No. 4741.
Kallas, K. (2008) Õiguslik ja poliitiline integratsioon. RIP 2008-201Vajadus ja teostatavusuuringu lõpparuannewww.meis.ee/...uuringud/RIP_2008-2013_lopparuanne_4_Oiguslik_poli.
Kus, L., Liu, J., Ward, C. (2013). Relative deprivation versus system justification: Polemical social representations and identity positioning in a post-Soviet society. *European Journal of Social Psychology, 43*, 423 - 437.
Lagerspetz, M., Hinno, K., Joons, S., Rikmann, E., Sepp, M., Vallimäe, T. (2007) Isiku tunnuste või sotsiaalse positsiooni tõttu aset leidve ebavõrdne kohtlemine: elanike hoiakud, kogemused ja teadlikkus. Uuringuraport.
Lindsalu, P., Laineste, L., Raus, T., Timmi, M., Vetik, R., Vihalemm, T. (2011) Rassi- ja võõravimm Eestis. Justiitsministeerium.
Luthra, R. (2012). *Explaining Ethnic Inequality in the German Labor Market: Labor Market Institutions, Context of Reception, and Boundaries*. European Sociological Review, 7 January 2013.
Nimmerfeldt, G. (Toim.) (2013). Löimumisvaldkonna sotsiaalsete gruppide uuring 2013. Tallinna Ülikool: RASI.
Norberg, P. (2012). *Report on Measures to Combat Discrimination. Directives 2000/43/EC and 2000/78/EC. Country Report 2011 Sweden*, European network of legal experts in the non-discrimination field.
Papp, Ü.-M. (2010) Vördse kohtlemise seadus: Käsiraamat. TTÜ Õiguse instituudi Inimõiguste keskus.
Roosalu, T., Pajumets, M. Raudsepp, M, Kus, L, Aavik, K, Kazjulja, M, Petersoo, P (2013) See ei ole see koht, kus kedagi ahistatakse! Vördse kohtlemise alased hoiakud ning teadlikkus Eestis. Tallinna Ülikool: RASI.
Soome Sisemisteerium (2009). *Syrjintä työelämässä - pilottitutkimus työsuojelupiirien aineistosta*. Sisäasiainministeriön julkaisut 43/2009
Soome Töö- ja Majandusministeerium (2013). *Government integration programme: immigrants need language skills, education and work*. Pressiteade. 07.06.2012.
Statistics Sweden (2013b). *Utrikes födda samt födda i Sverige med en eller två utrikes föddaföräldrar efter födelseland/ursprungsland 31 december 2012*
http://www.scb.se/Statistik/BE/BE0101/2011A01B/be0101_Fodelseland_och_ursprungsland.xls (külalstatud 26.02.2013).
Tyler, T. R. (2006). Psychological perspectives on legitimacy and legitimation. *Annual Review of Psychology*, 57(1), 375–400.
Töö- ja majandusministeerium (2012). *Discrimination in the Finnish Labour Market. An Overview and a Field Experiment on Recruitement*. Publications of the Ministry of Employment and the Economy, Employment and Entrepreneurship 16/2012. Saadaval:
http://www.tem.fi/files/32827/TEMju1_16_2012_web.pdf (külalstatud 25.07.2013)
TÜ/Saar Poll (2007). Rahvussuhted ja integratsionipoliitika väljakutsed päraast Pronkssõduri kriisi. Rahvastikuministri Büroo.
UK, Office of National Statistics (2013). Labour market status by ethnicity.
Vetik, R. & Ivanov, S. (2013) Sümboolne võim Eesti etnopoliitikas. Riigikogu Toimetised
Vähemuste ombudsman (2011). *Annual Report 2011 of the Ombudsman for Minorities*. Saadaval:
http://www.ofm.fi/download/34388_VV_vuosikertomus_2011_englanti.pdf (külalstatud 25.07.2013).
Wright Mills, C. (2000). *The Sociological Imagination*. Fortieth Anniversary Edition. Oxford University Press
Lisad
Peatükk 2
Ülevaade fookusgruppides osalenud ekspertidest
Et kindlustada ekspertide konfidentsiaalsus, kasutame raportis pseudonüüme. Lisaks eristame intervjuueerituid üksteisest ligikaudse vanuse ja ekspertiisivaldkonnaga ning umbmäärase viitega organisatsioonile, milles ekspert on tegev.
EESTIKEELSED FOOKUSGRUPID
| Ekspertipseudo-nüüm | Ligikaudne vanus | Organisatsiooni tegevusvaldkond | Fookusgrupi ekspertiisi valdkond |
|---------------------|-----------------|---------------------------------|---------------------------------|
| Katrin | 35-45 | Tööandjate esindusorganisatsioon | Töö |
| Andrei | 35-45 | Ametüühingu esindaja | |
| Tiina | 35-45 | Töötajate värbamisega tegelev eraettevõte | |
| Kristel | 35-45 | Riigiasutus | |
| Sirje | 45-55 | Naisorganisatsioon | |
| Liina | 30-40 | Heategevuslik sihtasutus | |
| Ülle | 40-50 | Vähemuste õigustega tegelev mitterulundusühing | Kodanike-ühendused ja politiline aktiivsus |
| Silvia | 35-45 | Vähemuste õigustega tegelev mitterulundusühing | |
| Irina | 30-40 | Kodanikuühiskonnas tegutsev katusorganisatsioon | |
| Sander | 25-35 | Üliõpilasorganisatsioon | |
| Jevgeni | 25-35 | Humanitaarvaldkonnas tegutsev mitterulundusühing | |
| Maarja | 25-35 | Vähemuste õigustega tegelev mitterulundusühing | |
| Kaisa | 45-55 | Venekeelse õppega haridusasutus | Haridus, koolitus ja kultuur |
| Salme | 60-70 | Koolieelsete lasteasutustete temaatikaga tegelev organisatsioon | |
| Egle | 40-50 | Kutseharidusasutus | |
| Tiiu | 50-60 | Riigiasutus | |
| Evelin | 20-30 | Üliõpilasorganisatsioon | |
| Rein | 50-60 | Hariduse valdkonnas tegutsev mitterulundusühing | |
| Karl | 30-40 | Eraõiguslik meediakanal | Meedia |
| Siim | 25-35 | Avalik-õiguslik meediakanal | |
| Tanel | 30-40 | Eraõiguslik meediakanal | |
| Birgit | 35-45 | Heategevuslik mitterulundusühing | |
| Liisa | 35-45 | Filmistuudio | |
## VENEKEELSED FOOKUSGRUPID
| Eksperdi pseudonüüm | Ligikaudne vanus | Organisatsiooni tegevusvaldkond | Ekspertiisivaldkond |
|---------------------|-----------------|---------------------------------|--------------------|
| Mihhail | 50 | Meediaväljaanne | |
| Valeri | 35 | Meediaväljaanne | |
| Anastasija | 25 | Meediaväljaanne | |
| Nadežda | 30 | Meediaväljaanne | |
| Timofei | 35 | Uudisteagentuur | |
| Maria | 40 | Raadiojaam | |
| Pavel | 35 | Meediaväljaanne | |
| Sergei | 50 | Venekelne õppeasutus | Haridus, koolitus ja kultuur |
| Nikita | 35 | Venekelne õppeasutus | |
| Polina | 40 | Venekelne õppeasutus | |
| Galina | 50 | Venekelne õppeasutus | |
| Tamara | 60 | Venekelne õppeasutus | |
| Svetlana | 51 | MTÜ kultuuri-valdkonnas | Kodanikeühendused ja poliitiline aktiivsus |
| Olga | 65 | Etnilist vähemusgruppi esindav MTÜ | |
| Dmitri | 37 | Riigiasutus | |
| Dina | 31 | MTÜ noorsootöö-valdkonnas | |
| Zenja | 50 | MTÜ kultuuri-valdkonnas | |
| Margarita | 40 | Riigiasutus | Töö |
| Natalja | 35 | Riigiasutus | |
| Nikolai | 50 | Eraettevõte | |
| Vadim | 35 | Eraettevõte | |
| Kirill | 30 | Projektitöö | |
| Juri | 60 | Ametiiühing | |
## INGLISKEELNE FOOKUSGRUPP
| Eksperdi pseudonüüm | Ligikaudne vanus | Ekspertiisivaldkond |
|---------------------|-----------------|--------------------|
| Henry | 25 | Kodanikeühendused ja poliitiline aktiivsus |
| Elina | 30 | Kodanikeühendused ja poliitiline aktiivsus |
| Nick | 40 | Töö/ Kodanikeühendused ja poliitiline aktiivsus |
| Sam | 60 | Haridus |
| Ahmed | 40 | Meedia |
| Kim | 50 | Haridus/Töö |
---
23 individuaalintervjuu eksperdiga, kellel polnud võimalik rühmaintervjuul osaleda
24 individuaalintervjuu eksperdiga, kellel polnud võimalik rühmaintervjuul osaleda
| FG osalejate ettepanekud vördsse kohtlemise edendamiseks | FG | Osalejate kodal-kondus |
|--------------------------------------------------------|----|----------------------|
| **Seadusloome ja seaduste rakendamisega seotud ettepanekud** | | |
| Tööldi VKS ja seadused vene keelde | VM, VK | EK, MKI |
| Seaduste ettevalmistamisel tuleks need laialdasemalt läbi arutada siht- ja sidusgruppide, sealhulgas venekeelsele elanike esindajatega. | VH, VM, VK | EK, MKI |
| Tuleks tutvustada ja selgitada laialdasemalt ja mitmekülgsemalt vördsset kohtlemist reguleerivaid seadusi ning seostada neid konkreetsete juhurumitega. Pööra diskriminerimisjuhtumitele avalikkuses enam kriitilist tähelepanu. Anda välja seadusi selgitavad ja konkretiseerivad abimaterjale. Selgitada inimestele nende õigusi, tuua esile positiivseid näiteid oma õiguste eest seismisest. Korraldada avalikke arutelusid sallivuse ja vördsse kohtlemise teemadel. | VT | EK |
| Suurendada etniliste vähemuste teadlikkust ebavõrdsest kohtlemises ja institutsioonidest, kuhu on võimalik ebavõrdse kohtlemise kahtluse korral pöörduda | EK, VK | EK, MKI |
| Tuleks laiendada tasuta õigusabi saamise võimalusi, teha riigi õigusabi kätesaavdavaks ka vene ja inglise keeles. | VK, VT | EK |
| Vördsse kohtlemise põhimõtete ja seaduste propageerimine peaks käima käsikäes laiemu ühiskondliku fooni mõjutamisega enama sallivuse ja mitmekesisuse väärtustamise suunas. | VM | EK, MKI |
| Riik peaks pöörama enam tähelepanu inimõiguste ja vördsse kohtlemise temaatikale | EK, VK | EK, MKI |
| Muuta VkS-st nii, et kaoks selle hierarhiline olemus (peaks olema vördsne kohaldamisala koigi tunnustse alusel) | EK | EK |
| **Meediavaldkonnaga seotud ettepanekud** | | |
| Arendada avalik-õiguslikke venekeelseid meediakanaleid ning edastada Eestit puudutavat infot ka vene keeles. Võiks enam kasata kakskeelsed eksperte eestikeelsestes arutelusaadetes. Eesti- ja venekeelne avalik info peaks olema ühesugune, arvestades ühise inforuumi kujundamisel nii eestlaste kui venekeelset inimeste huve. | VM, EM | EK, MKI |
| Meedia ei tohiks võimendada negatiivseid stereotüüpe ega rahvusepõhist eraldamist. Vihakõne ja rahvusliku sallimatusse ilminguud tuleks allutada rangemale kontrollile. Poliitiliselt korrektne, mittesolvav keelekasutus peaks saama normiks kõigi Eestis elavate rahvusgruppide, sealhulgas venelaste suhtes. Meedia esindajad võiksid kokku leppida, et ei kasutata teatud sõnu – tibla, okupant jne. Regulaarne meediamonitoring võiks olla abiks meedia eneseregulatsioonile. | VM, EM, VK, I | EK, MKI, ELK, EKRK |
| Riik võiks koostada ning hõlpsasti kätesaavdavaks teha spetsiifiliselt uussisserändajatele moeldud ingliskeelsest praktilist infot, mis aitaks neil Eesti ühiskonnas paremini kohaneda. | I | ELK, EKRK |
| Töövaldkond | VT | EK |
|----------------------------------------------------------------------------|-----|------|
| Riigasutuste personali värbamisel võiks võtta kasutusele rahvusepõhiste kvootide süsteem, et stimuleerida rahvusvähemuste karjäärivõimalusi ning muuta ühiskonna suhtumist (nt et oleks hea toon öelda: meie töötajatest mingi osa on muuakeelsed). | | |
| Hariduse, koolituse ja kultuuri valdkond | VH, VM, I | EK, MKI, ELK |
| Tuleks jätkuvalt kasvatada sallivust ning avatust ühiskonna mitmekultuurilise suhtes. Opetajakoolituses ja täiendkoolituses võiks anda enam readmisj ja vilumusi tööks mitmekultuurilises keskkonnas (sh teistest religioonidest ja nende praktikatest ning kuidas nende küsimustega igapäevatöös toime tulla). Tuleks luua infrastruktuur, mis toetaks tööd mitmekultuurilises klassiruumis või teise emakeelega lastega (eripedagoogid, abiopetajad, koolipsühholoogid jne.). Samuti tuleks enam läbi möelda, kuidas kooli kontekstis korraldada suhtlust muuakeelsete lapsevanematega. | | |
| Oleks vaja koostada spetsiifilisi eesti keele õpikuid vastava keeletaseme eksami sooritamiseks, nii nagu on seda mitmed võórkeele õpikud. Kuna keelekümblust peetakse efektiivseks, siis tuleks seda laiendada kõikidele venekeelsetele koolidele. Võiks laiendada tasuta eesti keele kursusi igale vanusele, sh kooliõpilastele. | VH | EK, MKI |
| Eesti keele kursuste ning materjalide koostamisel tuleks enam tähelepanu pöörata inglise keele vahendusel eesti keelt õppivate uussisserändajate spetsiifilistele vajadustele. | I | ELK, EKRK |
| Eesti ajaloo õpetamist võiks muuta tasakaalustatumaaks, eriti venelaste ja Venemaa rolli valgustamisel – negatiivse kõrval tuua esile ka positiivsed mõjud. | VK, VM | EK, MKI, EKRK |
| Kodanikuaktiivsuse valdkond | | |
| Tuleks julgustada muuakeelselt inimeste kodanikuaktiivsust, tehes käitessaadavaks info erinevate võimaluste kohta ja kaasates neid avalikele üritustele ning kogunemistele, võimaldades seejuures elementaarse tõlke eesti-vene, eesti-inglise, vene-inglise vahel. Kodanikualgatusi võrdse kohtlemise toetamiseks ei tohiks alla suruda. | EK, VK, VM | EK, MKI |
| Jõulisemalt propageerida eestimaalase mõistet, arendada ühist Eesti kodanikuidentiteeti, laia arusaama „omadesi“, mis hõlmaks kõiki siin elavaid inimesi, sõltumata rahvusest või keeleoskusest. Seejuures tuleks seada ühiseid ühendavaid eesmärke kogu ühiskonnale. | EH | EK |
| Üldine konteks: riik ja ühiskond | | |
| Poliitikute poolet ei tohiks õhutada eraldatuse diskursust ning võiks loobuda sellisest poliitikast, mida sihtrihma hulgas tajutakse kui assimileerivat. | VM, I | EK, MKI, ELK, EKRK |
| Sallimatusse ületamiseks tuleks kõigiti toetada etniliselt mitmekesisite suhtlusvõrgustike arengut, eestlaste mitmekülgsed sisukaid kontakte Eestis elavate vene- ja muuakeelsete inimestega, näiteks tegutsesed koos kodanikutühendustes või laste ja noorte huvialases koostöös. Suurendada teadlikkust teiste kultuuride kohta nii eestlaste kui teiste Eestis elavate rahvusgruppide seas. | I | ELK |
| Muuta valitsevat mõtteparadigmat: praeguselt rahvuskesksuselt liikuda kodanikuukesksuse poole | EM, VM | EK, MKI |
| Keel, kodakondsus, elamislood | Lödvendada Ida-Virumaa koolide eestimeelsele, kuid mitte piisavalt hästi eesti keelt valdavale personalile kehtestatud keelenõudeid | Kodakondsuse saamiseks vajalikud eksamid võiksid olla kergemad | Nõuded Eesti elamisloa saamiseks võiksid olla uusimmigrantidele leebemad |
|-------------------------------|-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------|--------------------------------------------------------------------------------|
| | EH, VH, VK | ET, VH | EM, I |
| | EK, MKI | ELK, EKRK |
VM = venekeelne meediavaldkonna FG, VT = venekeelne töövaldkonna FG, VK = venekeelne kodanikuühenduste valdkonna FG, VH = venekeelne haridusvaldkonna FG
EM= eestikeelne meediavaldkonna FG, ET=eestikeelne töövaldkonna FG, EK=eestikeelne kodanikuühenduste ja poliitika valdkonna FG, EH=eestikeelne haridusvaldkonna FG
I=inglisekeelne FG, EK = Eesti kodanik, MKI = määratlemata kodakondsusega isik, EKRK = Euroopa kolmanda riigi kodanik, ELK = Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik
**Peatükk 3**
**Lisa 1. Projektilega seotud dokumentid (lähteülesanded, aruanded jm)**
*Projekt I*
1. Projekti „Võrdsest kohtlemisest teadlikkuse tõstmise ja sallivuse arendamise kampaaniad“ lähteülesanne (2009)
2. Projekti „Võrdsest kohtlemisest teadlikkuse tõstmise ja sallivuse arendamise kampaaniad“ vahearuanne koos lisadega, sh võrdsest kohtlemisest teadlikkuse tõstmise kampaania eeluuringuga (lisa 6) (2009)
3. Projekti „Võrdsest kohtlemisest teadlikkuse tõstmise ja sallivuse arendamise kampaaniad“ lõpparuanne koos lisadega, sh võrdsest kohtlemisest teadlikkuse tõstmise kampaania järeluuringu (lisa 9) analüüs ja soovitustega edasisteks kampaaniateks (lisa 10)(2009)
*Projekt II*
4. Projekti „Võrdse kohtlemise seadusest teadlikkuse tõstmine” lähteülesanne (2010)
5. Projekti „Võrdse kohtlemise seadusest teadlikkuse tõstmine” vahearuanne koos lisadega (2011)
6. Projekti „Võrdse kohtlemise seadusest teadlikkuse tõstmine” lõpparuanne koos lisadega (2011)
*Projekt III*
7. Projekti "Võrdne kohtlemine töökohtadel" lähteülesanne (2011)
8. Projekti "Võrdne kohtlemine töökohtadel" lõpparuanne (2013)
9. Käsiraamat „Võrdne kohtlemine töökohal. Teadmiseks Euroopa kolmandate riikide kodanikele“, MTÜ Eesti Abikeskused (2012)
Lisa 2. Projektide käigus läbiviidud tegevused projektide lõikes.
1. 2009. aastal OÜ Alfa-Omega Communications’i läbiviidud projekt „Võrdsest kohtlemisest teadlikkuse tõstmise ja sallivuse arendamise kampaaniad“
- Meediakajastused 41 lugu teadlikkusest ja 81 sallivusest, sh 21 köneisikut
- Trükis (kaustakaaned) (personalijuhtidele „Vali inimest, mitte rahvust“ 1500 eksemplari
- Sisemeedia materjal „Erinevad rahvused rikastavad ettevõtte“, 11-lk materjal 30 ettevõttes
- Multikultuurse ettevõtte konkurss 14 osalejat (koos 10-pildise fotoseeriaga)
2. 2010-2011. aastal OÜ Alfa-Omega Communications’i läbiviidud projekt „Võrdse kohtlemise seadusest teadlikkuse tõstmine“
- Meediakajastused seadusest, 34 lugu
- Mitmekultuuriline Eesti fännileht Facebookis, 160-180 fänni
- Ringkirjad kodanikuühendustele, 93 ühendusele
- Trükis (kaustakaaned) organisatsioonidele/ kodanikuühendustele diskrimineerimise ära tundmise kohta 1200 (600 eesti, 600 vene keeles)
- Mitmekultuurlise ettevõtte/organisatsiooni konkurss 14 osalejat
- Mitmekultuurlise ettevõtte/organisatsiooni märk 14 osalejale antud
- Mitmekultuurlise ettevõtte/organisatsiooni konkursi konverents, 36 osalejat
3. 2012. aastal MTÜ Eesti Abikeskuste läbiviidud projekt "Võrdne kohtlemine töökohtadel"
- Teabepäevad kutseliitide ja töötajate ning tööandjate esindusorganisatsioonide, kokku 13 teabepäeva 285 inimesele
- Koolitusseminarid ettevõtete personalijuhtidele, kokku 4 seminari 22 inimesele
- Võrdse kohtlemise alase käsiraamatu koostamine, 58lk, 600 eksemplari (sh 450 vene keeles)
Lisa 3. Projektide hindamiseks läbiviidud uuringud
- Intervjuud projektijuhtide ja ettevõtete juhtidega, märts-juuni 2013
- Fookusgrupiintervjuud meedia ja kodanikuühenduste esindajatega, mai 2013
- Veebiküsitlus ettevõtete (personalijuhtidele, mai-juuni 2013
Peatükk 4.
Läbiviidud intervjuud
Rootsi
Anna-Karin Brikell, *Diskrimineringsombudsmannen*, e-mail kirjavahetus 12.04.2013.
Linda Höglin, *Sveriges Antidiskrimineringsbyraer*, e-mail kirjavahetus 07.05.2013.
Amanda Jackson, *Swedbank*, intervjuu 26.04.2013.
George Svéd, *Diskrimineringsombudsmannen*, e-mail kirjavahetus 23.04.2013.
Filippa Swanstein, Malmö against Discrimination, e-mail kirjavahetus 10.04.2013.
Cafer Uzunel, *Arbetsmarknadsdepartementet*, intervjuu 30.04.2013.
Saksamaa
Nathalie Schlenzka, *Antidiskriminierungsstelle des Bundes*, intervjuu 17.04.2013
Soome
Sinikka Keskinen, *Sisäasiaministeriö*, intervjuu, 26.03.2013
Ühendkuningriik
Amanda Ariss, *Equality and Diversity Forum*, intervjuu 22.04.2013
|
<urn:uuid:2400159a-aa2c-4f12-8100-c01d7b8bf50f>
|
CC-MAIN-2019-22
|
https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Vordse_kohtlemise_edendamine_2013_-_EE.pdf
|
2019-05-26T07:12:29Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-22/segments/1558232258862.99/warc/CC-MAIN-20190526065059-20190526091059-00279.warc.gz
| 819,152,174
| 100,959
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.982542
|
ekk_Latn
| 0.999979
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"eng_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
49,
154,
1740,
1764,
4504,
8429,
11974,
12947,
15583,
18813,
22144,
25107,
28055,
30572,
34191,
37479,
41534,
45279,
48797,
51771,
55730,
59869,
64855,
65747,
66885,
68993,
72324,
75108,
78117,
81760,
85030,
88999,
92217,
94768,
97507,
100526,
104444,
107839,
110283,
113514,
116588,
119721,
121550,
124830,
128607,
132578,
136161,
140097,
143326,
143766,
146075,
148737,
152284,
155992,
159424,
162980,
166304,
169269,
171980,
173842,
176808,
178631,
181785,
185664,
188936,
191870,
194919,
198644,
202036,
205131,
208691,
212136,
215570,
219139,
222457,
225843,
229574,
231471,
234453,
238296,
241570,
244846,
246264,
248658,
251331,
251443,
254689,
257969,
260793,
264178,
266756,
268565,
269560
] | 1
|
[
0.26953125,
0.392578125,
0.234375,
0.08935546875,
0.01190185546875,
0.0029449462890625
] |
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeasta algus: 01.01.2021
aruandeasta lõpp: 31.12.2021
ärinimi: Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS
registrikood: 10854476
tänava/talu nimi, Uus-Tehase tn 3
maja ja korteri number:
linn: Kohtla-Järve linn
maakond: Ida-Viru maakond
postisihtrnumber: 30328
telefon: +372 5058084, +372 3364683
faks: +372 3370241
e-posti aadress: email@example.com
veebilehe aadress: www.idavesi.ee
## Sisukord
| Tegevusaruanne | 3 |
|----------------|---|
| Raamatupidamise aastaaruanne | 20 |
| Bilanss | 20 |
| Kasumiaruanne | 21 |
| Rahavoogude aruanne | 22 |
| Omakapitali muutuste aruanne | 23 |
| Raamatupidamise aastaaruande lisad | 24 |
| Lisa 1 Arvestuspõhimõtted | 24 |
| Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed | 28 |
| Lisa 3 Nõuded ostjate vastu | 29 |
| Lisa 4 Varud | 29 |
| Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad | 30 |
| Lisa 6 Materiaalsed põhivarad | 31 |
| Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad | 33 |
| Lisa 8 Kapitalirent | 33 |
| Lisa 9 Kasutusrent | 34 |
| Lisa 10 Laenukohustised | 35 |
| Lisa 11 Võlad ja ettemaksed | 36 |
| Lisa 12 Võlad töövõtjatele | 37 |
| Lisa 13 Muud võlad | 37 |
| Lisa 14 Eraldised | 38 |
| Lisa 15 Tingimuslikud kohustised ja varad | 38 |
| Lisa 16 Sihtfinantseerimine | 38 |
| Lisa 17 Müügitulu | 39 |
| Lisa 18 Muud äritulud | 40 |
| Lisa 19 Kaubad, toore, materjal ja teenused | 40 |
| Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud | 41 |
| Lisa 21 Tööjõukulud | 41 |
| Lisa 22 Olulised käibevara allahindlused | 42 |
| Lisa 23 Muud ärikulud | 42 |
| Lisa 24 Intressikulud | 42 |
| Lisa 25 Seotud osapooled | 43 |
| Lisa 26 Sündmused päraast arandekuupäeva | 44 |
| Lisa 27 Osakapital | 44 |
| Lisa 28 Kohustuslik reserv | 44 |
| Lisa 29 Muud reservid | 44 |
| Lisa 30 Rahavoogude aruanne | 44 |
| Aruande allkirjad | 46 |
| Vandeaudiitioru aruanne | 47 |
1 Äriühingu iseloomustus
2021. aastal OÜ Järve Biopuhastus (edaspidi nimetatud ’Ühing’) majandustegevuses on eristatavad kinnistute veega varustamine ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine ja puhastamine (ühisveevarustus ja –kanalisatsioon), Jõhvi valla, Kohtla-Järve linna, Toila valla ja Lüganuse valla haldusterritooriumidel kehtestatud reoveekogumisaladel, samuti projektijuhtimine ning omanikujärelevalve.
JBP osutab ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenust nii ligikaudu 51992 elanikule kui ka põlevkivi- ja keemiatöötluse tegevusvaldkonnas tegutsevatele tööstusetettevõtetele.
JBP hallatavate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ja seadmete hulka kuuluvad Kurtna-Vasavere veehaare, Kohtla-Järve linna Ahtme veehaare, Kohtla-Järve linna Löuna veehaare, Kohtla-Järve linna Löuna veetöötlusjaam, Kohtla-Järve linna Sompa veehaare, Kiviõli veehaare, 8 reservpuurkaevu Jõhvi vallas ja Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosas, 8 joogivee ülestöstepumplat, Kohtla-Järve linna Sompa veetöötlusjaam, Kohtla-Järve linna Oru veetöötlusjaam, Püssi veetöötlusjaam, Lüganuse veetöötlusjaam, Varja veetöötlusjaam, Purtse veetöötlusjaam, Kiviõli veetöötlusjaam, Kose veetöötlusjaam, Maidla piirkonna puurkaevud (Maidla, Savala, Uniküla ja Soonurme puurkaevud), piirkondlik Ahtme veetöötlusjaam, 412 km joogiveemagistraale ja linnasiseseid joogiveetorustikke (sh Kurtna-Vasavere - Ahtme joogiveemagistraaltorustik, Ahtme - Jõhvi joogiveemagistraaltorustik, Ahtme - Kukruse - Järve joogiveemagistraaltorustik, Ahtme - Vana-Ahtme joogiveemagistraaltorustik, Oru - Jõhvi joogiveemagistraaltorustik), 313 km reoveekollektoreid ja linnasiseseid reoveetorustikke, 61 km sademeveekollektoreid ja -torustikke, 8 reoveepeapumplat, 45 asulasisest reoveepumplat (sh 1 sademeveepumpla), Kohtla-Järve piirkondlik reoveepuhasti, Edise küla reoveepuhasti, Lüganuse reoveepuhasti, Purtse reoveepuhasti, Varja reoveepuhasti, Savala reoveepuhasti, Maidla reoveepuhasti ja 1 süvamerelask.
2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 kohaselt rajatakse ühisveevärg ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ka ÜVVK AK) alusel\(^1\). Omavalitsusüksuste ÜVVK AK-des
\(^1\) RT I 1999, 25, 363; RT I 2010, 56, 363.
ettenähtud investeeringute kogumahut on toodud alljärgnevas Tabel 1. Omavalitsusüksuste ÜVVK arendamise kavade investeerimismahut JBP tegevuspiirkonnas.
**Tabel 1. Omavalitsusüksuste ÜVVK arendamise kavade investeerimismahut JBP tegevuspiirkonnas.**
| Omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava | eeldatav investeerimismahut, EUR |
|---------------------------------------------------------------|----------------------------------|
| Jõhvi valla ÜVVK arendamise kava 2021-2032 | 27 655 537 |
| Kohtla-Järve linna ÜVVK arendamise kava 2015-2026 | 79 608 233 |
| Lüganuse valla ÜVVK arendamise kava 2021-2032 | 10 301 172 |
| **KOKKU** | **117 564 942** |
ÜVVK AK-des sätestatud investeerimisprojektide elluviimine JBP poolt eeldab nende eelnevat kinnitamist JBP investeerimiskavaga.
### 3 Tegevuspiirkond
31.12.2021 seisuga osutas JBP ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenust tegevuspiirkondades, mis on näidatud Tabel 2. JPB tegevuspiirkonnad.
01.04.2021 lõpetas JBP ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenuse osutamise Kohtla-Nõmme alevis, Kukruse, Kabelimetsa, Vitsiku, Saka, Roodu küladest kuid jätkab tegevust Toila vallas Järve, Paate, Peeri, Täkumetsa, Mõisamaa küladest.
| Tegevuspiirkonna nimetus | Omavalitsusüksus | Asula | Reoveekogumisala | RVK pindala, ha | RVK reostuskoormus, ie | Veeettevõtjaks määramise aasta |
|--------------------------|--------------------------|----------------------------------------------------------------------|-----------------|----------------|-----------------------|--------------------------------|
| Jõhvi | Jõhvi vald | Tammiku alevik | Tammiku | 18 | 24 | 2008 |
| Jõhvi | Jõhvi vald | Kahula küla, Sompa küla, Servaääre küla (Kohtla-Järve linna Sompa linnaosa) | Sompa | 129 | 1000 | 2011 |
| Jõhvi | Jõhvi vald | Kose küla | Kose | 14 | 140 | 2011 |
| Jõhvi | Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn | Jõhvi küla, Jõhvi vallasisene linn, Kotinuka küla, Linna küla, Pargitaguse küla, Pauliku küla (Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa) | Jõhvi | 608 | 13010 | 2011 |
| Tegevuspiirkonna nimetus | Omavalitsusüksus | Asula | Reoveekogumisala | RVK pindala, ha | RVK reostuskoormus, ie | Veeettevõtjaks määramise aasta |
|--------------------------|-----------------|-------|-----------------|----------------|------------------------|-------------------------------|
| Jõhvi | Jõhvi vald | Edise küla | Edise | 12 | 227 | 2011 |
| Jõhvi | Illuka vald, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn | Rausvere küla, Kose küla, Pargitaguse küla, Puru küla (Ahtme linnaosa) | Ahtme linnaosa | 558 | 19115 | 2011 |
| Pargi tn, Narva mnt ja Puru tee | Jõhvi vald | Jõhvi vallasisene linn | Jõhvi | Vt eespool. | „Jõhvi“ reoveekogumisala osa. 10775 elanikku. | 2013 |
| Kotinuka | Jõhvi vald | Kotinuka küla | - | - | - | 2017 |
| Püssi | Lüganuse vald | Püssi linn | Püssi | 95 | 6793 | 2006 |
| Tegevuspiirkonna nimetus | Omavalitsusüksus | Asula | Reoveekogumisala | RVK pindala, ha | RVK reostuskoormus, ie | Veeettevõtjaks määramise aasta |
|--------------------------|-----------------------|------------------------|-------------------|----------------|------------------------|-------------------------------|
| Lüganuse | Lüganuse vald | Lüganuse alevik | Lüganuse | 37 | 670 | 2014 |
| Purtse | Lüganuse vald | Purtse küla | Purtse | 5 | 178 | 2014 |
| Varja | Lüganuse vald | Varja küla | Varja | 9 | 120 | 2014 |
| Maidla | Lüganuse vald | Maidla küla, Uniküla küla, Savala küla, Soonurme küla | Savala Maidla | 35 24 | 389 324 | 2016 |
| Kiviõli | Kiviõli linn | Kiviõli linn | Kiviõli | 271 | 4000 | 2013 |
| Järve linnaosa | Kohtla-Järve linn | Järve linnaosa | Kohtla-Järve | 1202,7 | 219096 | 2008 |
| Tegevuspiirkonna nimetus | Omavalitsusüksus | Asula | Reoveekogumisala | RVK pindala, ha | RVK reostuskoormus, ie | Veeettevõtjaks määramise aasta |
|--------------------------|-----------------|-------|-----------------|----------------|------------------------|-------------------------------|
| Ahtme linnaosa | Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn | (Rausvere küla, Kose küla, Pargitaguse küla, Puru küla) Ahtme linnaosa | Ahtme linnaosa | Vt reoveekogumisala „Ahtme linnaosa“ eespool. | Reoveekogumisala „Ahtme linnaosa“ osa. 17987 elanikku. | 2008 |
| Sompa linnaosa | Kohtla-Järve linn | Sompa linnaosa Kahula küla, Sompa küla, Servaääre küla | Sompa | Vt reoveekogumisala „Sompa“ eespool. | Reoveekogumisala „Sompa“ osa. 1167 elanikku. | 2008 |
| Oru linnaosa | Kohtla-Järve linn | Oru linnaosa, (Tolivald, Konju küla) | Oru | 62 | 1500 | 2013 |
| Kukruse linnaosa | Kohtla-Järve linn | Kukruse linnaosa, (Kohtla vald, Täkumetsa-, Peeri küla) | Kukruse | 68 | 669 | 2008 |
| Toila vald | Toila vald | Järve küla, Paate-, Kukruse-, Vitsiku-, | Sompa Kukruse | Vt reoveekogumisalade „Sompa“, | | 2008; 2014 |
| Tegevuspiirkonna nimetus | Omavalitsusüksus | Asula | Reoveekogumisala | RVK pindala, ha | RVK reostuskoormus, ie | Veeettevõtjaks määramise aasta |
|--------------------------|-----------------|-------------|--------------------------|----------------|------------------------|--------------------------------|
| | | Roodu-küla | Kohtla-Nõmme Kohtla-Järve| isalad „Sampa“, „Kukruse“, „Kohtla-Nõmme“, „Kohtla-Järve“. | „Kukruse“, „Kohtla-Nõmme“ ja „Kohtla-Järve“ osa. 915 elanikku. | |
| Kokku | | | | 3147,7 | 267255 | |
4 Äritegevuse hooajalisus
JBP müügitulu dünaamika kvartalite lõikes ajavahemikus 2019 - 2021 on toodud Joonistel 1 - 3.
Joonis 1. Osaühingu Järve Biopuhastus müügitulu 2019.
| EURO | 1 | 2 | 3 | 4 |
|------|-----|-----|-----|-----|
| Veevarustusteenused | 718 806 | 754 471 | 652 971 | 701 235 |
| Muud teenused | 21 322 | 15 269 | 8 482 | 11 891 |
| Reoveepuhastusteenused | 799 460 | 768 636 | 954 327 | 1 167 041 |
| Muu toodete ja teenuste müük | 240 | 1 184 | 86 | 259 |
Joonis 2. Osaühingu Järve Biopuhastus müügitulu 2020.
| EURO | 1 | 2 | 3 | 4 |
|------|-----|-----|-----|-----|
| Veteenused | 694 699 | 680 232 | 688 322 | 698 945 |
| Abonenttasu | 0 | 0 | 0 | -4 |
| Muud teenused | 13 922 | 11 047 | 11 051 | 7 532 |
| Reoveepuhastusteenused | 1 192 538 | 1 066 099 | 1 011 819 | 1 016 710 |
| Muu toodete ja teenuste müük | 19 460 | 21 | 1 653 | 311 |
Ülalpool toodud müügitulu dünaamikast nähtub, et JBP äritegevuse puhul ei ole tegu hooajalise tegevusega raamatupidamisseaduse seaduse mõttes.
2021. koroonaviiruse COVID-19 viirusepuhangu ei ole oluliselt mõjutanud müügitulude dünaamikat. Siiski on maksedistsipliini muutuste tõttu 2020. aastal suurenenud ebatöenäoliselt laekuvate arvete kulu.
Samas on koroonaviirus COVID-19 avaldanud möju äritegevusele ja ärikuludele: suurenenud on isikukaitsevahendite soetus ning meditsiinikulud (nt COVID-19 antikehade testimine), töötajate hajutatud töökorraldus, täieliku või osalise kaugtöö võimaldamine või nõudmine, koos töövahendite kulude suurenemisega, ühistranspordi asemel taksoteenuste kasutamine, kokkupuudete vähenemise klientidega ja koostööpartneritega.
Järve Biopuhatus OÜ on elutähtsa teenuse osutaja. Elutähtsa teenuse osutaja põhiülesanne on tagada klientidele, eelkõige elanikele, tema poolt pakutava teenuse alatine kättesaadavus.
4.1 Müügituluga seotud hinnarisk
Veteenuste müügitulud kujunevad klientidega teenuse osutamise eest arveldamise käigus. Veteenuste hinnad kujunevad viisil, mille kohaselt äriühing esitab hinnaregulaatorile ja hinnaregulaator (Konkurentsiamet) kooskõlastab veteenuste igakordseks hinnamuutmiseks
---
2 RT I 2002, 102, 600; RT I 25.05.2012, 8.
vormikohase hinnataotluse. Äriühingu müügituluga seotud himnarisk seisneb võimaluses, et veeteenustele kohaldatavad tariifid ei kata tekkivaid kulusi, sest uutele oludele vastavaid kulusi ei ole senises hinnakujunduses arvestatud.
Äriühing on valmisolekus reageerida püsiva iseloomuga kuluisendite muutustele viisil, et algatataks põhitegevuse (veeteenuste) müügitulude taset mõjutav hinnamuutus, st hinnaregulaatorile (Konkurentsiamet) esitatakse kooskõlastamiseks tootmissisendite kulude muutusi arvestav hinnataotlus.
Hinnariski juhtimist mõjutavad tegurid: tootmissisendiks ja administreerimiseks vajalike kaupade, teenuste ja inimressursi koosseis, kulumäärad ning hinnatase, seadusemuudatuse mõjud, pädevate asutuste poolt esitatud ja tegevus- või keskkonnalubadest tulenevate nõuete muutumine (sh tervisekaitses- ja keskkonnanoüded), selliste kulude tase, mida hinnaregulatsiooni kohaselt tariifidesse ei arvestata (nt ebatöenäolisel laekuvate nõuete kulu, finantskulud, õigusaktide alusel äriühingule määratavad trahvid, sh keskkonnasaaste piirmäärade ületamise eest), samuti hinnaregulaatori võimalik keeldumine konkreetsete kulude arvamisest veeteenuste tariifi koosseisu äriühingu poole soovitud ulatuses. Hinnariski juhtimist mõjutab ka eelmainitud riskitegurite ette-prognoositavus.
5 Olulisimad investeeringud
5.1 Üldist
Tulenevalt ühingu osanike lepingust on omavalitsusüksustest osanike eesmärk saavutada olukord, kus JBP poole tema majandustegevusest teenitav tulu investeeritakse uuesti hallatavasse infrastruktuuri või teenuse osutamisse. Investeerimisvajaduse puudumisel on omavalitsusüksuste eesmärgiks teenuse pakkumine optimaalseima hinnaga. Osanikud kinnitavad ühingus investeerimiskava eelseisvaks viieks aastaks. Investeerimiskavas nähakse ette, milliste omavalitsusüksuste territooriumil millistesse objektidesse investeeritakse, samuti investeeringute eeldatav suurus ning alustamise ja lõpetamise tähtaeg. Osanikud kinnitavad investeerimiskava selliselt, et planeeritavate investeeringute maksumus investeerimiskavaga hõlmatud ajavahemikul on iga omavalitsusüksusest osaniku haldusterritooriumil võimalikult proportsionaalne vastava omavalitsusüksuse haldusterritooriumilt laekunud tulu ja ühingu kasumiga. Juhul, kui ühingu teenib tulu teenuse osutamisest muu kohaliku omavalitsuse kui osanikust omavalitsusüksuse territooriumil, investeeritakse nimetatud teenuse osutamises teenitud kasum selle kohaliku omavalitsuse territooriumil, kui osanikud ei lepi kokku teisiti. Lisaks eelnevale lähtutakse investeerimiskava koostamisel põhimõttest, et eeldatavalt võrdse
suurusega investeeringute korral eelistatakse investeeringut, millega kaasatakse enam kliente.\(^3\) Osanike poolt kinnitatud JBP 2017 - 2021 investeerimiskava võtab olulisel määral arvesse eespool osundatud põhimõtteid. 2021. aastal tegi ühing ettevalmistused uue investeerimisperioodi ja JBP 2022-2026 investeerimiskava koostamiseks. Kuni mainitud uue investeerimiskava kinnitamiseni JBP osanike poolt jätkatakse 2022. aastal investeerimistegevust kehtiva JBP 2017-2021 investeerimiskava alusel.
JBP osanike leping sätestab dividendipoliitika võtmetingimuse, mille kohaselt kohustuvad osanikud kasumit mitte jaotama, sealhulgas mitte maksma dividende või maksma kasumit varjatult, kuni aastani 2025 kaasa arvatud. Sel ajavahemikul tekkiv kasum suunatakse igaaastaselt reservkapitali, selle arvel suurendatakse osakapitali või investeeritakse vastavalt investeerimiskavale.\(^4\)
**5.2 Lüganuse valla Purtse-Liiva küla puurkaevu rajamine**
JBP plaanib Purtse-Liiva küla veevarustuse viia vastavusse ühisveevärgi veele seatud kvaliteedinõuetega. Praegune Purtse-Liiva veevarustus tagatakse Purtse-Sigala puurkaevust (katastri nr 2233) ja madal veekvaliteet tuleneb nimetatud puurkaevu puudulikust seisundist. Ühing omandas 2017. aastal Purtse-Liiva külas kinnistu, millele rajatakse uus puurkaev ning veetöötlusjaam. 2018. aastal valiti välja puuraugu täpne asukoht, rajati puurauk ja paigaldati manteltoru. Kinnistu sai ka elektriliitumise. 2019. aastal alustati puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaama põhiprojekti koostamist. 2020. aastal valmis põhiprojekt, mille alusel korraldati Purtse-Liiva puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaama ehitushange. 2021. aastal jätkas töövõtja ehitustööd. Hinnanguliselt valmib puurkaev 2022.a II kvartalis.
**5.3 Ühisveevärgi jaotustorustiku rekonstrueerimise ja laiendamise projekteerimine- ja ehitus**
JBP tegevuspiirkonnas jääb lähiaastail olmevee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine. 2021. aastal teostatud tegevused:
- Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas ühiskanalisatsiooni reoveekollektori rekonstrueerimine Maleva tn 25a – Toome pst 8 lõigul. Ehitustööde raames rekonstrueeritud 0,3 km reoveekollektorit.
---
\(^3\) Vt. Jõhvi linna, Kiviõli linna, Kohtla-Järve linna ja Püssi linna vaheline 14.10.2004 osanike lepingu punkt 3 [Investeeringute tegemine].
\(^4\) Ibid., Alapunkt 3.7.
- Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa reoveepeapumpla rekonstrueerimistööd, mille käigus vahetatatakse olemasolev mehhaaniline käsivõre automaatvõre vastu ning rajatakse olmeveetorustik peapumpla hoone veevarustuse tagamiseks.
- Jõhvi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Ehitusprojekt valmis 2019 aastal. 2021 aastal Jõhvi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekti raames korraldas ühing Kaare tänavu ühisveavarustuse torustiku rekonstrueerimise, mille raames rekonstrueeriti 0,41 km ühisveevärgi jaotustorustikku.
- Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna olmevee jaotustorustiku ja reoveekollektori ühendamine Järve linnaosa ja Jõhvi vaheliste ÜVK magistraaltorustikega. 2020 aastal valmis põhiprojekt. Ehitustöö teostamine ja lõpetamine on kavandatud 2022 aastale.
- Püssi linna ja Lüganuse aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühendamine. 2020 aastal valmis põhiprojekt. Ehitushanke on läbiviidud 2021 aastal. Tööprojekti koostamine ning ehitustöö teostamine ja lõpetamine on kavandatud 2022. aastale.
- Lüganuse valla Savala ja Uniküla-Vesi puurkaev-pumplate ja veetöötluse rekonstrueerimine. 2020 aastal on valminud puurkaev-pumplate ja veetöötluse rekonstrueerimise projektid. 2021 aastal on läbiviidud ehitushange ja sõlmitud töövõtulepingud. Rekonstrueerimistööde lõpetamine on 2022 aastal.
5.4 Kohtla-Järve reoveepuhasti lõhnainete vähendamise kava
Kohtla-Järve reoveepuhastil on tuvastatud järgmised lõhnainete eraldumist põhjustavad heitmeallikad.
1. Võrehoones eraldatakse reoveest võrepraht. Hoones on sundventilatsioon, mille väljapuhke võimsuseks on 1800 m³/h. Väljapuhkeava (ca 1 m²) asub hoone põhjapoolses küljes ca 3 meetri kõrgusel maapinnast. Suurimad saasteained: lenduvad orgaanilised ühendid, H₂S.
2. Settekäitlushoones eraldatakse liigmudast vesi ning tahendatud muda viiakse kompostimisväljakule. Settekäitlushoones on sundventilatsioon, võimsusega 6736 m³/h. Suurimad saasteained: lenduvad orgaanilised ühendid, H₂S.
3. Kompostimisväljakul on keskmiselt 15 kompostiauna, kõrgus 1,2 m, laius 3 m, pikkus 100 m. Välisõhuga kokkupuutuv ja osaliselt pinnasega kaetud pinnaosa on ligikaudu 10 150 m². Suurimad saasteained: lenduvad orgaanilised ühendid, H₂S.
4. Biofiltris, mis kujutab endast pealt avatud konteineri, mis on täidetud puuhakkega, puhutakse läbi õhku ca 5000 m$^3$/h. Suurimad saasteained: lenduvad orgaanilised ühendid.
Kohtla-Järve reoveepuhastist lõuna ja kagu suunas paikneb Kohtla-Järve linna Järve linnaosa elamutsoon, sh Endla asum on 1,2 km, Rahvapargi asum 0,6 km ja Kesklinn 1,5 km kaugusel reoveepuhastist. Elamurajoonides lõhnainete esinemise vähendamiseks on ette võrehoone ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, settetahendushoone ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, kinnistusisesete maa-aluste öhutorustike rekonstrueerimine, uue biofiltri rajamine ning tahendatava reoveesette üleandmine jäätmekäitlejale talveperioodil. Projekteerimis- ja ehitustööd teostatakse ja lõpetatakse hinnanguliselt 2023.a I kvartalis.
6. Meie inimesed
2021. aasta detsembri kuu seisuga töötas ühingus 81 töölist. Uusi töölepingud sõlmiti aasta jooksul 6 töötajaga, töösuhe lõpetati 5 töötajaga. Töötaja keskmine tööstaaž 9 aastat, keskmine vanus 48 aastat. Tulenevalt ettevõtte tööspetsiifikast on suurem meeste osakaal töökollektiivis (mehi 65%, naisi 35%).
Pakume oma töötajatele põnevat tööd ning huvitavaid väljakutseid ning meie jaoks on oluline, et töökeskkond, kus igapäevaselt toimetatakse, oleks stabiiline ja turvaline. Taskaalustatud töötingimused tagavad töötajate motiveerituse ja lojaalsuse.
2021. aastal jätkus 2020. aastal alguse saanud koroonakriisi, mis jätkuvalt möjutas ühingut kui vastutusrikka vee-ettevõtja igapäevast tegevust.
Alates 01.09.2021. a. annulleerisime algse Covid pandeemiaga seonduva kaugtöö korralduse ning taastasime tavapärase töörutiini.
Terviseriski vältimiseks ja Covid viiruse tuvastamiseks on töötajatel igal ajahetkel võimalus teha töö juures kohapeal kiirest. Jätkuvalt tasume töötajate haiguslehed alates esimesest päevast.
Meie eesmärk on pakkuda oma inimestele stabiilsust ja kindlustunnet tuleviku suhtes.
6 Finantsriskid
Finantsriskid seisnevad muuhulgas piisava kapitaliseerituse ning finantseerimisega seotud riskides, valuuta-, intressi- ja krediidiriskis. Järve Biopuhastus OÜ rahavoogude planeerimist korraldab finantsteenistus koos raamatupidamisteenistusega, mis jälgib pidevalt ettevõtte rahapositsioone ja projektsioone. Ettevõte tegutseb iga-aastase eelarve alusel.
Oma igapäevategevuses peab ühing arvestama erinevate finantsriskidega. Olulisemad riskid ühingu jaoks: tootmissisendite hindade muutused, seadusemuudatuse mõjud, krediidirisk, likviidsusrisk ja omakapitali risk. Lähtuvalt ühingu bilansstruktuurist ja positsioonist turul ei oma aruande koostamise seisuga ükski nimetatud riskidest olulist mõju. Ühinguriskijuhtimine tugineb seadustest, regulatsioonidest, rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditest tulenevatele nõuetele ja regulatsioonidele, samuti ühingusisemistele regulatsioonidele ning hea tava põhimõtetele.
6.1 Tootmissisendite hindade muutused
Äriühingu tegevuseks hangitavate kaupade ja teenuste hinnad võivad varieeruda viisil, et põhitegevuse teenuste tulud ja kujundatud hinnatase ei kata tehtavaid kulutusi. Enamiku kaupade ja teenuste hinnad on kujunenud konkurentsisituatsioonis, mistõttu vabalt kaubeldavus tagab ka parima hinnataseme. Seevastu osade kaupade ja teenuste puhul on pakkujate konkurents piiratud (nt spetsiifilised jäätmekäitlusteenused, keskkonnaseire ning analüüside teostamine, spetsiifilise tehnoloogilise lahendusega hankeesemete projekteerimine, soetamine ja hooldus), mis võib viia olukorrani, et äriühing ei saa hankeid teostada piisava hulga pakkujatega ning ei pruugi saavutada parimat hinda või kvaliteeti. Riski ohjamiseks tuleb järgida riigihangete seadust ning äriühingu hankekorras jt ostuprotseduurides on ette nähtud asjakohased meetmed. Siiski on aruandeaastal ilmnenud täiendav riskifaktor – koroonapandeemiast ning ka julgeolekuolukorrast tingitud globaalne tarnekriis, mis on mõjutamas isegi mittespetsiifiliste kaupade ja teenuste kätesaadavust, tarneaegu ning hinnataset.
Lisaks on äriühing valmisolekus algatada veeteenuste hindade muutmine äriühingu müügitulude suurendamiseks, et suurendada kulude katet. Ühing alustas tegevusi veehindade tõstmiseks 2022.aastast, esitades 2021.a oktoobris hinnaregulaatorile (Konkurentsiamet) veeteenuste hinnataotluse, mis näeb ette teenuste hindade tõstmist kogu JBP tegevuspiirkonnas. Majandusaasta aruande koostamise seisuga on hinnataotlus veel regulaatori poolses menetluses.
6.2 Krediidirisk
Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekib juhul, kui vastaspooled ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi. Krediidiriskile on avatud rahalised vahendid pangakontodel, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded. Ühingus on lubatud hoiustada vabasid rahalisi vahendeid ainult krediidiasutustes avatud arvelduskontodel.
Ühingu toodete ja teenuste müük toimub kooskõlas ühingu sisemiste protseduuridega. Krediidiriskide vähendamiseks jälgitakse pidevalt klientide maksekäitumist, analüüsitakse nende finantsseisu ning vajaduse korral kasutatakse seadusest tulenevaid õigusi lepinguliste kohustuste täitmise sissenõudmiseks. Juhtkonna hinnangul ei ole ühingul olulisi krediidiriske.
6.3 Likviidsusrisk
JBP likviidsus ehk maksevõime kajastab tema võimet täita tähtaegselt oma maksekohustusi võlausaldajate ees. Täiendavalt lühiajalistele käibevahenditele on äriühingul rahavoogude paremaks juhtimiseks ning likviidsuse tagamiseks võimalik taotleda krediidiasutustelt arvelduskrediiti, kuid 2021. majandusaastal ei pidanud ühing arvelduskrediidi lepingut vajalikuks.
6.4 Kapitali juhtimine
Juhtkonna hinnangul tagab ühingu tänane kapitalistruktuuri korralik omakapitali määr – 88% (31.12.2020: 89%) bilansimahust ning mõõdukas intressikandvate võlakohustuste osakaal – 9,7% (31.12.2020: 9%) bilansimahust, muutuvas majanduskiimas ettevõtte usaldusväärseuse kreeditoride jaoks ning parandab oluliselt olemasolevate finantskohustuste pikendamise ning täiendavate käibevahendite kaasamise teostatavust.
2019.a. augustis sõlmis ühing SEB Pangaga pikaajalise investeerimislaenu lepingu, mis võimaldab JBP-l kuni 2022.a maini finantseerida uute investeerimisprojektide elluviimist kuni 7 mln euro ulatuses. 2021. majandusaasta lõpu seisuga on investeerimislaenu võetud kasutusele 8,3 mln eurot (sh varasemaid laene on refinantseeritud 6,6 mln euro ning uut laenu on kasutatud 1,7 mln euro ulatuses). Laenu kasutamata jääk moodustas 5,3 mln eurot.
Äriühing kaalub laenulepingu muutmise taotlemist laenuandjalt, selleks et võimaldada investeerimislaenu väljamakse tähtaega lühiajaliselt pikendada. Ühingul on 2022. aastal plaanis hankida täiendavat investeerimislaenu, et võimaldada rahastada ÜVK taristuga seotud arendustegevusi eesseisval 2022-2026 investeerimisperioodil.
7 Olulisimad finantsnäitajad
Tabel 3. Olulisimad finantssuhtarvud.
| Nimetus | Ühik | 2021 | 2020 |
|------------------------------|--------|------------|------------|
| Müügitulu | euro | 6 791 697 | 7 114 357 |
| Käibe kasv võrreltes eelmise aastaga | % | -4,54 | 8,19 |
| Puhaskahjum | euro | -1 870 055 | -2 184 286 |
| Puhaskahjumi kasv | % | -14,39 | 6,01 |
| Puhasrentaablus | % | -27,53 | -30,70 |
| Likviidsuskordaja | kordades | 1,07 | 0,67 |
| Lühiajaliste kohustuste kattekordaja | kordades | 1,12 | 0,72 |
| Võlakordaja | kordades | 0,12 | 0,12 |
| Kapitaliseerituskordaja | kordades | 0,10 | 0,09 |
| ROA (varade rentaablus) | % | -2,23 | -2,54 |
| ROE (omakapitali rentaablus) | % | -2,56 | -2,92 |
Tabel 4. Olulisimad finantssuhtarvud sihtfinantseerimise netomeetodil.
| Nimetus | Ühik | 2021 | 2020 |
|------------------------------|--------|------------|------------|
| Müügitulu | euro | 6 791 697 | 7 114 357 |
| Käibe kasv võrreltes eelmise aastaga | % | -4,54 | 8,19 |
| Puhaskasum sihtfinantseerimise netomeetodil | euro | 783 510 | 356 349 |
| Puhaskasumi kasv sihtfinantseerimise netomeetodil | % | 119,87 | -33,74 |
| Puhasrentaablus | % | 11,54 | 5,01 |
| Likviidsuskordaja | kordades | 1,07 | 0,67 |
| Lühiajaliste kohustuste kattekordaja | kordades | 1,12 | 0,72 |
| Võlakordaja | kordades | 0,12 | 0,12 |
| Kapitaliseerituskordaja | kordades | 0,10 | 0,09 |
| ROA (varade rentaablus) | % | 0,93 | 0,41 |
| ROE (omakapitali rentaablus) | % | 1,07 | 0,48 |
Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid:
Puhasrentaablus = puhaskasum/müügitulu * 100
Likviidsuskordaja = likviidsed varad/lühiajalised kohustised
Lühiajaliste kohustiste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustised
Võlakordaja = kohustised/varad kokku
Kapitaliseerituskordaja = pikaajalised kohustised /(pikaajalised kohustised + omakapital)
ROA = puhaskasum/keskmised varad kokku * 100
ROE = puhaskasum/ omakapital kokku * 100
## Raamatupidamise aastaaruanne
### Bilanss
(eurodes)
| | 31.12.2021 | 31.12.2020 | Lisa nr |
|-----------------------------|-----------------|-----------------|---------|
| **Varad** | | | |
| **Käibevarad** | | | |
| Raha | 1 403 330 | 667 995 | |
| Nõuded ja ettemaksed | 742 703 | 798 737 | 2,3 |
| Varud | 102 544 | 104 566 | 4 |
| **Kokku käibevarad** | 2 248 577 | 1 571 298 | |
| **Põhivarad** | | | |
| Materiaalsed põhivarad | 80 393 001 | 82 825 813 | 6 |
| Immateriaalsed põhivarad | 402 279 | 393 767 | 7 |
| **Kokku põhivarad** | 80 795 280 | 83 219 580 | |
| **Kokku varad** | 83 043 857 | 84 790 878 | |
| **Kohustised ja omakapital**| | | |
| **Kohustised** | | | |
| Lühiajalised kohustised | | | |
| Laenukohustised | 583 448 | 529 572 | 10 |
| Võlad ja ettemaksed | 1 113 276 | 1 365 104 | 11,12,13|
| Eraldised | 305 170 | 301 865 | 14 |
| **Kokku lühiajalised kohustised** | 2 001 894 | 2 196 541 | |
| Pikaajalised kohustised | | | |
| Laenukohustised | 7 499 688 | 7 134 496 | 10 |
| Võlad ja ettemaksed | 524 536 | 572 048 | 11 |
| **Kokku pikaajalised kohustised** | 8 024 224 | 7 706 544 | |
| **Kokku kohustised** | 10 026 118 | 9 903 085 | |
| **Omakapital** | | | |
| Osakapital nimiväärtuses | 319 560 | 319 560 | 27 |
| Kohustuslik reservkapital | 63 209 | 63 209 | 28 |
| Muud reservid | 2 451 979 | 2 451 979 | 29 |
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) | 72 053 046 | 74 237 331 | |
| Aruandeasta kasum (kahjum) | -1 870 055 | -2 184 286 | |
| **Kokku omakapital** | 73 017 739 | 74 887 793 | |
| **Kokku kohustised ja omakapital** | 83 043 857 | 84 790 878 | |
| Väikeste osaühingute aruanne | 2021 | 2020 | Lisa nr |
|-----------------------------|------|------|---------|
| Müügitulu | 6 791 697 | 7 114 357 | 17 |
| Muud äritulud | 157 326 | 105 487 | 18 |
| Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivarade valmistamisel | 262 717 | 195 107 | 21 |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | -2 524 170 | -2 723 287 | 19 |
| Mitmesugused tegevuskulud | -95 420 | -187 287 | 20 |
| Töötöökulud | -2 680 896 | -2 632 559 | 21 |
| Põhivarade kulum ja väärtuse langus | -3 388 723 | -3 837 994 | 6,7 |
| Olulised käibevara allahindlused | 8 560 | -46 459 | 22 |
| Muud ärikulud | -255 170 | 25 707 | 23 |
| Kokku ärikasum (-kahjum) | -1 724 079 | -2 038 342 | |
| Intressikulud | -146 049 | -145 996 | 24 |
| Muud finantstulud ja -kulud | 73 | 52 | |
| Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist | -1 870 055 | -2 184 286 | |
| Aruandeasta kasum (kahjum) | -1 870 055 | -2 184 286 | |
| Seahulgas: | | | |
| Tulu varade sihtfinantseerimisest | 138 533 | 53 798 | |
| Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse langus | -2 792 098 | -2 594 433 | |
| Aruandeasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise netomeetodi korral | 783 510 | 356 349 | |
## Rahavoogude aruanne
(eurodes)
| | 2021 | 2020 | Lisa nr |
|----------------------------------------------------------------|------------|------------|---------|
| **Rahavood äritegevusest** | | | |
| Ärikasum (kahjum) | -1 724 079 | -2 038 342 | |
| Korrigeerimised | | | |
| Põhivarade kulum ja väärtuse langus | 3 388 723 | 3 837 994 | 6,7 |
| Kasum (kahjum) põhivarade müügist | 0 | -3 850 | 18 |
| Muud korrigeerimised | 95 619 | 303 735 | 30 |
| **Kokku korrigeerimised** | 3 484 342 | 4 137 879 | |
| Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus | 56 034 | 332 633 | |
| Varude muutus | 2 022 | -26 294 | |
| Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus | -65 977 | 145 503 | |
| **Kokku rahavood äritegevusest** | 1 752 342 | 2 551 379 | |
| **Rahavood investeerimisteguvusest** | | | |
| Tasutud materiaalsele ja immateriaalsele põhivarade soetamisel| -1 234 732 | -1 978 357 | 6,7 |
| Laekunud materiaalsele ja immateriaalsele põhivarade müügist | 0 | 3 850 | 6 |
| Laekumised sihtfinantseerimisest | 1 529 | 0 | 18 |
| Tasutud tütarettevõtjate soetamisel | -92 110 | -92 110 | 13 |
| Laekunud intressid | 73 | 52 | |
| **Kokku rahavood investeerimisteguvusest** | -1 325 240 | -2 066 565 | |
| **Rahavood finantseerimisteguvusest** | | | |
| Saadud laenud | 986 000 | 661 338 | 10 |
| Saadud laenude tagasimaksed | -557 255 | -496 558 | 10 |
| Arvelduskrediidi saldo muutus | 0 | -500 000 | 10 |
| Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed | -9 677 | -8 208 | 10 |
| Makstud intressid | -110 835 | -110 782 | 24 |
| Laekumised sihtfinantseerimisest | 0 | 5 825 | |
| **Kokku rahavood finantseerimisteguvusest** | 308 233 | -448 385 | |
| **Kokku rahavood** | 735 335 | 36 429 | |
| Raha ja raha ekvivalentid perioodi alguses | 667 995 | 631 566 | |
| **Raha ja raha ekvivalentide muutus** | 735 335 | 36 429 | |
| Raha ja raha ekvivalentid perioodi lõpus | 1 403 330 | 667 995 | |
## Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
| | Osakapital nimiväärtuses | Kohustuslik reservkapital | Muud reservid | Jaotamata kasum (kahjum) | Kokku |
|----------------|--------------------------|--------------------------|--------------|-------------------------|-------|
| **31.12.2019** | 319 560 | 63 209 | 2 409 782 | 74 092 801 | 76 885 352 |
| Aruandeaasta kasum (kahjum) | 0 | 0 | 0 | -2 184 286 | -2 184 286 |
| Muutused muudest omanike sissemaksetest | 0 | 0 | 42 197 | 0 | 42 197 |
| Muud muutused omakapitalis | 0 | 0 | 0 | 144 530 | 144 530 |
| **31.12.2020** | 319 560 | 63 209 | 2 451 979 | 72 053 045 | 74 887 793 |
| Aruandeaasta kasum (kahjum) | 0 | 0 | 0 | -1 870 055 | -1 870 055 |
| Muud muutused omakapitalis | 0 | 0 | 0 | 1 | 1 |
| **31.12.2021** | 319 560 | 63 209 | 2 451 979 | 70 182 991 | 73 017 739 |
2020 aastal real "Muud muutused omakapitalis" on näidatud tütarettevõtte ühendamisest emaettevõttega saadud konsolideerimata tulu.
2021 aastal real "Muud muutused omakapitalis" on näidatud ümardamisest tekkinud möju.
Omakapitalis toimunud muudatuste kohta info lisades 27, 28 ja 29.
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Üldine informatsioon
OÜ Järve Biopuhastus lähtub aastaaruande koostamisel Eesti finantsaruandluse standardi ja Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendit. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimikonna poolt väljaantavad juhendid. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend selgitab ja täpsustab Eesti finantsaruandluse standardi nõudeid riigiraamatupidamiskohuslase suhtes.
OÜ Järve Biopuhastus kasumiaruuanne on koostatud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeem nr 1 alusel.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes ning ümardatud täiseurodeni.
Finantsvarad
Finantsvaradeks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid ning lühi- ja pikaajalisi võlakohustusi. Finantsvara ja –kohustused võetakse algsest arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või –kohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Aigne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või –kohustusega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustused kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui äriühendus kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval st päeval, mil äriühendus saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandõiguse mündud finantsvara üle.
Raha
Raha ekvivalendina kajastatakse rahavoogude aruandes lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (panga arvelduskontodel olev raha), mille kasutamisel ei esine olulisi piiranguid.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva seisuga ümber eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel.
Nõuded ja ettemaksed
Nõudeid ostjate vastu kajastatakse bilansis soetusmaksumuses. Ostjatele laekumata arved on bilansis kajastatud lähtudes laekuvatest summadest. Seejuures hinnatakse iga klienti laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatiooni klienti maksevõime kohta. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otsestelt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, hinnates aasta jooksul laekumata jäänud nõuete osa. Nõuete bilansiliist väärtust vähendatakse ebatoenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes real Olulised käibevera allahindlused. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatoenäoliselt nõuete laekumist kajastatakse ebatoenäoliselt laekuvate nõuete kulul vähendamisena. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algsest arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades.
Varud
Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Materjalid hinnatakse alla juhul, kui nendest valmistatavate valmistoodete hinnanguline soetusmaksumus ületab samade valmistoodete neto realiseerimismaksumuse.
Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodil muude tegevuskuluna.
**Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted**
Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse kaalutud keskmist meetodit.
**Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad**
*Materiaalne põhivara*
Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksimus ületab 5 000 eurot ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Juhtkonna otsusel kantakse madalamale soetusmaksumusega varad kasutusse võtmisel kulukuks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektienda, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueaale.
Äriühendus kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineearset meetodit.
Materiaalse põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda eraldiseisvana ning määratakse talle sobiv amortisatsiooni periood.
Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatatakse üle, kui on ilmenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste möju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides.
Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad materiaalse põhivara möistele, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes.
Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni otsline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksimus objekti soetusmaksumusele eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara möistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksimus ei ole teada, hinnatakse maha kantumat maksust lähtudes asendamise hetke soetusmaksumusest arvestades maha hinnangulise kulumi.
*Omavalmistatud põhivara*
Oma töötajate poolt valmistatud põhivara soetusmaksumusesse arvestatakse vara valmistamise ja installmeerimisega seotud töötajate põhivara valmistamise aja eest makstud palk ja sellelt arvestatud maksukulu, vara valmistamiseks kasutatud materjalid ja vara valmistamise või asukoha toimetamisega otsestelt seotud materjali- ja teenuste kulud.
**Liitumistasu**
Liitumise mõju kajastab liitumistasu, mis ületab põhivara arvele võtmise piirmäära. Kajastatakse ehitatud põhivara soetusmaksumuse vähenemisena ning summa, mis ületab liitumiseks ehitatud põhivara soetusmaksumust, kajastatakse tuluna.
**Vara väärtuse vähenemine**
Igal bilansipäeval hindab äriühenduse juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata vara väärtuse langusele. Juhul kui on kahtlusi, mis viitavad varaobjekti väärtuse langemisele alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga kahest näitajast: kas vara õiglasest väärtusest (minus müügikulutused) või diskonteeritud rahavoogude põhjal leitavast kasutusväärtusest. Kui testimise tulemusena selgub, et vara kaetav väärtus on madalam tema bilansilisest väärtusest, hinnatakse põhivara objekt alla tema kaetava väärtusele. Juhul kui vara väärtuse testi ei ole võimalik teostada üksiku varaobjekti suhtes, leitakse kaetav väärtus väikseima varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta, kuhu see vara kuulub. Vara allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Kui varem alla hinnatud varade kaetava väärtuse testi tulemusena selgub, et kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, siis tühistatakse varasem allahindlus ning suurendatakse vara bilansilist maksumust. Ülempiiriks on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni.
**Immateriaalne põhivara**
Immateriaalset vara kajastatakse bilansis siis, kui vara on äriühenduse poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksimus on usaldusvärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otsestelt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, milles on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Immateriaalne põhivara jagatakse määratud kasuliku elueaga varaks ja määratama kasuliku elueaga varaks.
Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähituses vara eeldatavast kasulikust elueast.
Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust.
Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele.
*Tarkvara*
Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahtamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektiidte arendamisega, mis on eristatav, ärühenduse poolt kontrollitud ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara jooksa hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiarandes kuludena. Arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 10 aastat.
Muu immateriaalne põhivara
Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu. Muu immateriaalne põhivara kantakse kuuliks lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 10 aastat.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot
| Põhivara grupi nimi | Kasulik eluiga |
|---------------------|---------------|
| Ehitised ja rajatised | kuni 50 aastat |
| Masinad ja seadmed | kuni 20 aastat |
| Transpordivahendid | kuni 20 aastat |
| Muu inventar | kuni 10 aastat |
| Immateriaalne põhivara | kuni 10 aastat |
Rendid
Rendiarvestus
Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina.
Äriühing kui rendileandja
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule äriühenduse bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Äriühing kui rentnik
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud völakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised völakohustised) võetakse algsest arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumentid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses).
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul vordne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algsest arvele saadud tasu õiglases väärtuses (miltest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimära meetodit.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheestist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või äriühingul pole tingimuseta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimaksse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal ei õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepinges sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Äriühendus moodustab eraldiisi nende kohustiste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suurus ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna või vastava ala ekspertide hinangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui äriühendusel on enne bilansipäeva tekinud juridiline või tegevusest tingitud kohustis, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärsest määratav.
Eraldis realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinatakse bilansipäeva seisuga ning eraldis suurust hinatakse uuesti igal bilansipäeval.
Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt rohkem kui ühe aasta pärast, kajastatakse seda diskonteeritud nüüdisväärtuses.
Diskonteerimisel võetakse aluseks riigiraamatupidamiskohuslastele kehtestatud intressimäärä.
Tingimuslikud kohustusteks klassifitseeritakse need kohustised, mille realiseerumise tõenäosus jäab alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustiste üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
**Sihlfinantseerimine**
Sihlfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad asset kulud, mille kompenseerimiseks sihlfinantseerimine on möeldud.
Sihlfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihlfinantseerimine asset leidis. Sihlfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihlfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihlfinantseerimine laekub. Sihlfinantseerimisega kaasnevaid võimalike kohustusi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustustena.
Tegevuskulude sihlfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tuluide ja kulude vastavuse printsibist. Saadud summasid kajastatakse tuluna kui ettevõte aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Saadud toetus kajastatakse kasumiaruandes tuluna.
Varade sihlfinantseerimisel võetakse soetatud vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamine toetusena saadud summa kajastatakse tuluna.
**Tulud**
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on lainud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtudes valmidusaste meetodist, teenuse osutamises saadavad tulud ja kasum kajastatakse proporsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused.
Intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast.
**Maksustamine**
Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse dividendidena jaotatatav kasumit määraga 20/80 netodividendina väljamakstud summast. Dividendidelt arvestatud äriühenduse tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide väljakuuutamise perioodi kasumiaruandes, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal dividendid välja makstakse.
Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kasneda dividendide väljamaksmisega, on ära märgitud aastaaruande lisades.
**Seotud osapooled**
Äriühendus loeb osapooli seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoolle üle või olulist mõju teise osapoolle ärilistele otsustele.
Seotud osapooled on:
- Osanikud
- Osaühingu juhatus ja nõukogu
Lisaks on seotud osapoolteks eelnevalt kirjeldatud isikute lähisugulased ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad Äriühendused.
**Sündmused päras aruandekuupäeva**
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad oluliselt vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnevad bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
Bilansipäevajärgsed sündmused, mis oleks varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt võiks mõjutada järgmise majandusaasta tulemusi ei ole toimunud.
| | 31.12.2021 | 12 kuu jooksul | Lisa nr |
|--------------------------------|------------------|--------------------|---------|
| Nõuded ostjate vastu | 674 145 | 674 145 | 3 |
| Ostjatel laekumata arved | 771 936 | 771 936 | 3 |
| Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded | -97 791 | -97 791 | 3,22 |
| Nõuded seotud osapoolte vastu | 19 770 | 19 770 | 25 |
| Maksude ettemaksed ja tagasinõuded | 216 | 216 | 5 |
| Muud nõuded | 1 066 | 1 066 | |
| Viitlaekumised | 1 066 | 1 066 | |
| Ettemaksed | 47 506 | 47 506 | |
| Tulevaste perioodide kulud | 47 506 | 47 506 | |
| **Kokku nõuded ja ettemaksed** | **742 703** | **742 703** | |
| | 31.12.2020 | 12 kuu jooksul | Lisa nr |
|--------------------------------|------------------|--------------------|---------|
| Nõuded ostjate vastu | 717 863 | 717 863 | 3 |
| Ostjatel laekumata arved | 835 318 | 835 318 | 3 |
| Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded | -117 455 | -117 455 | 3,22 |
| Nõuded seotud osapoolte vastu | 26 166 | 26 166 | 25 |
| Maksude ettemaksed ja tagasinõuded | 6 039 | 6 039 | 5 |
| Muud nõuded | 235 | 235 | |
| Viitlaekumised | 235 | 235 | |
| Ettemaksed | 48 434 | 48 434 | |
| Tulevaste perioodide kulud | 48 434 | 48 434 | |
| **Kokku nõuded ja ettemaksed** | **798 737** | **798 737** | |
Tehingud seotud osapooltega on kajastatud lisas 25.
### Lisa 3 Nõuded ostjate vastu
(eurodes)
| | 31.12.2021 | 31.12.2020 | Lisa nr |
|--------------------------------|------------|------------|--------|
| Ostjatelt laekumata arved | 791 706 | 861 484 | |
| Ostjatelt laekumata arved | 771 936 | 835 318 | 2 |
| Nõudes seotud osapoolte vastu | 19 770 | 26 166 | 25 |
| Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded| -97 791 | -117 455 | 22 |
| Kokku nõuded ostjate vastu | 693 915 | 744 029 | |
Tehingud seotud osapooltega on kajastatud lisas 25.
Real "Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded" on näidatud arved, mille laekumistähtajast on möödunud 90 päeva ning mis on hinnatud ebatõenäoliselt laekuvateks arveteks.
### Lisa 4 Varud
(eurodes)
| | 31.12.2021 | 31.12.2020 |
|--------------------------------|------------|------------|
| Tooraine ja materjal | 102 544 | 104 566 |
| Kemikaalid | 18 571 | 28 331 |
| Remondimaterjalid | 77 483 | 69 353 |
| Kütus | 5 569 | 5 881 |
| Liiv | 0 | 108 |
| Killustik | 176 | 202 |
| Muld | 0 | 305 |
| Struktuuraine | 745 | 386 |
| **Kokku varud** | **102 544**| **104 566**|
| | 31.12.2021 | | 31.12.2020 | |
|----------------|------------|--------|------------|--------|
| | Ettemaks | Maksuvõlg | Ettemaks | Maksuvõlg |
| Ettevõtte tulumaks | 0 | 920 | 0 | 2 826 |
| Käibemaks | 0 | 46 133 | 0 | 795 |
| Üksikisiku tulumaks | 0 | 31 811 | 0 | 31 952 |
| Erisoodustuse tulumaks | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Sotsiaalmaks | 0 | 58 388 | 0 | 58 235 |
| Kohustuslik kogumispension | 0 | 2 007 | 0 | 2 588 |
| Töötuskindlustusmaksed | 0 | 3 896 | 0 | 3 920 |
| Maamaks | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Aktsiisimaks | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Intress | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad | 0 | 91 322 | 0 | 103 059 |
| Ettemaksukonto jääk | 216 | | 6 039 | |
| **Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad** | **216** | **234 477** | **6 039** | **203 375** |
Real "Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad" on näidatud loodusressursside kasutamise ja saastetasude kohustis.
Maksude ettemaksed on kajastatud lisal 2 ja maksuvõlad lisal 11.
| | 2021 | 2020 |
|----------------|------|------|
| Masinad ja seadmed | 0 | 3 850 |
| Muud masinad ja seadmed | 0 | 3 850 |
| Kokku | 0 | 3 850 |
2020 aastal:
Rida "Ostud ja parendused" sisaldab sihtinantseerimise teel saadud põhivara summas 53 798 eurot ning mitterahalise sissemaksena osakapitali saadud vara summas 42 197 eurot.
Real "Allahindlused väärtsuse languse tõttu" on näidatud perioodis maha kantud põhivara soetusmaksumust.
Real "Varasemate allahindluste tühistamine" on näidatud tehinguid tütarettevõtte varade ühendamisest emaettevõttega.
Real "Muud ümberliigitamised" on näidatud soetusmaksumuse ja kulumi ümberliigitamised põhivara erinevate gruppide vahel.
Real "Muude muutused" all on kajastatud maha kantud põhivara kulum.
2021 aastal:
Rida "Ostud ja parendused" sisaldab sihtinantseerimise teel saadud põhivara summas 138 533 eurot.
Real "Allahindlused väärtsuse languse tõttu" on näidatud perioodis maha kantud põhivara soetusmaksumust.
Real "Muude muutused" all on kajastatud maha kantud põhivara kulum.
### Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
| | Arvutitarkvara | Kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid | Löpetamata projektid ja ettemaksed | Kokku |
|----------------|---------------|--------------------------------------------------|-----------------------------------|-------|
| **31.12.2019** | | | | |
| Soetusmaksumus | 510 755 | 168 191 | 71 454 | 750 400 |
| Akumuleeritud kulum | -277 473 | -70 213 | 0 | -347 686 |
| **Jääkmaksumus** | 233 282 | 97 978 | 71 454 | 402 714 |
| Ostud ja parendused | 0 | 0 | 65 496 | 65 496 |
| Amortisatsioonikulu | -67 369 | -7 074 | 0 | -74 443 |
| Ümberliigitamised | 10 666 | 0 | -10 666 | 0 |
| | Arvutitarkvara | Kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid | Löpetamata projektid ja ettemaksed | Kokku |
|----------------|---------------|--------------------------------------------------|-----------------------------------|-------|
| **31.12.2020** | | | | |
| Soetusmaksumus | 521 421 | 168 191 | 126 284 | 815 896 |
| Akumuleeritud kulum | -344 842 | -77 287 | 0 | -422 129 |
| **Jääkmaksumus** | 176 579 | 90 904 | 126 284 | 393 767 |
| Ostud ja parendused | 0 | 0 | 78 699 | 78 699 |
| Amortisatsioonikulu | -63 271 | -6 916 | 0 | -70 187 |
| Ümberliigitamised | 53 721 | 0 | -53 721 | 0 |
| | Arvutitarkvara | Kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid | Löpetamata projektid ja ettemaksed | Kokku |
|----------------|---------------|--------------------------------------------------|-----------------------------------|-------|
| **31.12.2021** | | | | |
| Soetusmaksumus | 575 142 | 168 191 | 151 262 | 894 595 |
| Akumuleeritud kulum | -408 113 | -84 203 | 0 | -492 316 |
| **Jääkmaksumus** | 167 029 | 83 988 | 151 262 | 402 279 |
### Lisa 8 Kapitalirent
(eurodes)
**Aruandekohustuslane kui rentnik**
| | 31.12.2021 | Jaotus järeljäänud tähtaja järgi | Intressimäär | Alusvaluuta | Löpptähtaeg | Lisa nr |
|----------------|------------|---------------------------------|--------------|-------------|-------------|---------|
| | | 12 kuu jooksul | 1 - 5 aasta jooksul | üle 5 aasta | | |
| Transpordivahend | 12 598 | 4 511 | 8 087 | 0 | EURIBOR+1,73% aastas | EUR | 2024 |
| Transpordivahend | 17 753 | 5 345 | 12 408 | 0 | EURIBOR+1,89% aastas | EUR | 2025 |
| Kapitalirendikohustised kokku | 30 351 | 9 856 | 20 495 | 0 | | | 10 |
| | 31.12.2020 | Jaotus järeljäänud tähtaja järgi | Intressimäär | Alusvaluuta | Löpptähtaeg | Lisa nr |
|----------------|------------|---------------------------------|--------------|-------------|-------------|--------|
| | | 12 kuu jooksul | 1 - 5 aasta jooksul | üle 5 aasta | | |
| Transpordivahend | 17 031 | 4 433 | 12 598 | 0 | EURIBOR+1.73% aastas | EUR | 2024 |
| Transpordivahend | 22 997 | 5 244 | 17 753 | 0 | EURIBOR+1.89% aastas | EUR | 2025 |
| Kapitalirendikohustised kokku | 40 028 | 9 677 | 30 351 | 0 | | | 10 |
**Renditud varade bilansiline jääkmaksumus**
| | 31.12.2021 | 31.12.2020 |
|------------------------|------------|------------|
| Masinad ja seadmed | 29 360 | 39 223 |
| Muud varad | 29 360 | 39 223 |
| Kokku | 58 720 | 78 446 |
**Lisa 9 Kasutusrent**
(eurodes)
**Aruandekohustuslane kui rendileandja**
| | 2021 | 2020 |
|------------------------|------|------|
| Rendile või üüriile antud varade bilansiline jääkmaksumus | | |
| Kinnisvarainvesteeringud | 18 111 | 18 593 |
| Kokku | 18 111 | 18 593 |
**Aruandekohustuslane kui rentnik**
| | 2021 | 2020 |
|------------------------|------|------|
| Kasutusrendikulu | 44 428 | 65 260 |
| Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest | | |
| 12 kuu jooksul | 45 398 | 50 870 |
### Lisa 10 Laenukohustised
(eurodes)
| | 31.12.2021 | Jaotus järeljejäänud tähtaja järgi | Intressimäär | Alusvaluuta | Löpptähtaeg | Lisa nr |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | | 12 kuu jooksul | 1 - 5 aasta jooksul | üle 5 aasta | | |
| Pikaajalised laenud | | | | | | |
| Investeerimislaen | 608 760 | 152 232 | 456 528 | 6 kuu EURIBOR+0,9% aastas | euro | 2025 |
| Investeerimislaen | 7 444 025 | 421 360 | 7 022 665 | 6 kuu EURIBOR+1,22% aastas | euro | 2026 |
| Pikaajalised laenud kokku | 8 052 785 | 573 592 | 7 479 193 | 0 | | |
| Kapitalirendikohustised kokku | 30 351 | 9 856 | 20 495 | 0 | | 8 |
| Laenukohustised kokku | 8 083 136 | 583 448 | 7 499 688 | 0 | | |
| | 31.12.2020 | Jaotus järeljejäänud tähtaja järgi | Intressimäär | Alusvaluuta | Löpptähtaeg | Lisa nr |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | | 12 kuu jooksul | 1 - 5 aasta jooksul | üle 5 aasta | | |
| Pikaajalised laenud | | | | | | |
| Investeerimislaen | 760 992 | 152 232 | 608 760 | 0 | euro | 2025 |
| Investeerimislaen | 6 863 048 | 367 663 | 6 495 385 | 0 | euro | 2026 |
| Pikaajalised laenud kokku | 7 624 040 | 519 895 | 7 104 145 | 0 | | |
| Kapitalirendikohustised kokku | 40 028 | 9 677 | 30 351 | 0 | | 8 |
| Laenukohustised kokku | 7 664 068 | 529 572 | 7 134 496 | 0 | | |
**Tagatiseks panditud varade bilansiline (jääk)maksumus**
| | 31.12.2021 | 31.12.2020 |
|---|---|---|
| Maa | 6 965 | 6 965 |
| Ehitised | 13 535 122 | 14 500 274 |
| Kokku | 13 542 087 | 14 507 239 |
Investeerimislaenud SEB pangast on tagatud äriühingu varaga.
Kohtla-Järve linnaosa Järve linnaosa kinnistule, kus asub rekonstrueeritud rooveepuhasti, on seatud hüpoteek SEB pank AS-i kasuks 4,5 milj eurot ning Kohtla-Järve Ahtme linnaosas Ahtme veepuhastusjaamale ja veetöötluskompleksile summas 7,6 milj eurot.
Panditud vara bilansiline jääkväärtus on 13,5 milj eurot.
SEB pank kasuks on seatud kommertspant 2,8 milj euro ulatuses äriühingu varadele.
Alates 2019 aastast peab äriühingu võlateeninduse kattekordaja olema vastava aasta auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt kuni laenuteeninduse lõpuni 1,20 ning võlakohustuste suhe EBITA’sse 8,0. Seisuga 31.12.2021 on antud tingimused täidetud.
| | 31.12.2021 | Jaotus järeljäänud tähtaja järgi | Lisa nr |
|----------------|------------------|---------------------------------|---------|
| | | 12 kuu jooksul | 1 - 5 aasta jooksul | üle 5 aasta |
| Võlad tarnijatele | 297 911 | 297 911 | | |
| Võlad töövõtjatele | 313 469 | 313 469 | | |
| Maksuvõlad | 234 477 | 234 477 | | |
| Muud võlad | 120 674 | 120 674 | | |
| Intressivõlad | 0 | 0 | | |
| Dividendivõlad | 0 | 0 | | |
| Muud viitvõlad | 120 674 | 120 674 | | |
| Saadud ettemaksed | 146 745 | 146 745 | | |
| Tulevaste perioodide tulud | 0 | 0 | | |
| Muud saadud ettemaksed | 146 745 | 146 745 | | |
| Muud pikajalised võlad | 524 536 | 0 | 296 939 | 227 597 |
| **Kokku võlad ja ettemaksed** | 1 637 812 | 1 113 276 | 296 939 | 227 597 |
| | 31.12.2020 | Jaotus järeljäänud tähtaja järgi | Lisa nr |
|----------------|------------------|---------------------------------|---------|
| | | 12 kuu jooksul | 1 - 5 aasta jooksul | üle 5 aasta |
| Võlad tarnijatele | 532 969 | 532 969 | | |
| Võlad töövõtjatele | 375 582 | 375 582 | | |
| Maksuvõlad | 203 375 | 203 375 | | |
| Muud võlad | 118 067 | 118 067 | | |
| Intressivõlad | 0 | 0 | | |
| Dividendivõlad | 0 | 0 | | |
| Muud viitvõlad | 118 067 | 118 067 | | |
| Saadud ettemaksed | 135 111 | 135 111 | | |
| Muud pikajalised võlad | 572 048 | 0 | 462 622 | 109 426 |
| **Kokku võlad ja ettemaksed** | 1 937 152 | 1 365 104 | 462 622 | 109 426 |
Muude pikajaliste võlgade all on kajastatud äriühenduse Jõhvi Veemajandus OÜ diskonteeritud osaku ost, mis ostetakse välja alates 2017. aastast perioodiliste maksetena võrdsetes osades. Diskonteerimata kohustuse suurus on 1 382 tuhat eurot.
Muud saadud ettemaksete all on nädatud Keskonnaministeeriumi ühiskanalisatsiooniga liitumise tasu kasutamata jäänud osa summas 122 720 eurot. 2017 aastal valmis liitumisega seotud ehitus ning muud saadud ettemakseid on vähendatud liitumisega seotud põhivara ehituse soetusmaksumuse võrra. Liitumise tasu kasutamata jäänud osa tagastatakse Keskonnaministeeriumile 2022 aastal.
### Lisa 12 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
| Võl | 31.12.2021 | 31.12.2020 | Lisa nr |
|-----|------------|------------|--------|
| Töötasude kohustis | 117 765 | 151 016 | |
| Puhkusetasude kohustis | 113 624 | 113 481 | |
| Maksude potensiaalsed kohustused | 77 859 | 105 371 | |
| Muud võlad töövõtjatele | 4 221 | 5 714 | |
| **Kokku võlad töövõtjatele** | **313 469** | **375 582** | **12** |
### Lisa 13 Muud võlad
(eurodes)
| Võl | 31.12.2021 | 12 kuu jooksul | Lisa nr |
|-----|------------|----------------|--------|
| Intressivõlad | 0 | 0 | |
| Dividendivõlad | 0 | 0 | |
| Muud viitvõlad | 120 674 | 120 674 | 11 |
| JVM osaku väljaost | 92 110 | 92 110 | |
| Tagatistasud | 13 690 | 13 690 | |
| Selgitamata laekumised | 92 | 92 | |
| Muud viitvõlad | 14 782 | 14 782 | |
| **Kokku muud võlad** | **120 674** | **120 674** | **11** |
| Võl | 31.12.2020 | 12 kuu jooksul | Lisa nr |
|-----|------------|----------------|--------|
| Intressivõlad | 0 | 0 | |
| Dividendivõlad | 0 | 0 | |
| Muud viitvõlad | 118 067 | 118 067 | 11 |
| JVM osaku väljaost | 92 110 | 92 110 | |
| Tagatistasud | 25 957 | 25 957 | |
| Selgitamata laekumised | 0 | 0 | |
| **Kokku muud võlad** | **118 067** | **118 067** | **11** |
Muude viitvõlgade all on kajastatud majandusaasta jooksul tasutav Jõhvi Veemajandus OÜ osaku väljaostu osa.
### Lisa 14 Eraldised
(eurodes)
| | 31.12.2019 | Moodustamine/korrigeerimine | Kasutamine | Intressiarvestus | 31.12.2020 |
|------------------------|------------|----------------------------|------------|-----------------|------------|
| Tulemustasu eraldis | 106 975 | 77 865 | -106 975 | 0 | 77 865 |
| Puhastussetete loovutuskulude eraldis | 90 000 | 134 000 | 0 | 0 | 224 000 |
| Kokku eraldised | 196 975 | 211 865 | -106 975 | 0 | 301 865 |
| Sealhulgas: | | | | | |
| Lühiajalised | 196 975 | 211 865 | -106 975 | 0 | 301 865 |
| Muud eraldised | 196 975 | 211 865 | -106 975 | 0 | 301 865 |
| | 31.12.2020 | Moodustamine/korrigeerimine | Kasutamine | Intressiarvestus | 31.12.2021 |
|------------------------|------------|----------------------------|------------|-----------------|------------|
| Tulemustasu eraldis | 77 865 | 50 698 | -47 173 | 0 | 81 390 |
| Puhastussetete loovutuskulude eraldis | 224 000 | 0 | -220 | 0 | 223 780 |
| Kokku eraldised | 301 865 | 50 698 | -47 393 | 0 | 305 170 |
| Sealhulgas: | | | | | |
| Lühiajalised | 301 865 | 50 698 | -47 393 | 0 | 305 170 |
| Muud eraldised | 301 865 | 50 698 | -47 393 | 0 | 305 170 |
2020 hinnati ümber 2019 aastal moodustatud puhastussetete loovutamisekulude eraldis ning lisaks laadimiskuludele lisati vastuvõtutasu jäätmete vastuvõtjale.
### Lisa 15 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
| | 31.12.2021 | 31.12.2020 |
|------------------------|------------|------------|
| Tingimuslikud kohustised | | |
| Võimalikud dividendid | 56 146 393 | 57 642 436 |
| Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt | 14 036 598 | 14 410 609 |
| Kokku tingimuslikud kohustised | 70 182 991 | 72 053 045 |
Vastavalt osanike lepingule dividendide väljamaksmist ei toimu 2025 (kaasa arvatud) aastani.
2021 aasta lõpus võeti SEB pangast garantii Keskkonnaameti kasuks summas 21 390 eurot, et tagada ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmine. Garantii kehtib kuni 2024 aasta novembrini.
### Lisa 16 Sihtfinantseerimine
(eurodes)
| Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks | 31.12.2020 | Laekunud | Tagasi makstud | Kajastatud kasumiaruandes | Kajastatud varade soetusmaksumuses | 31.12.2021 |
|------------------------------------------|------------|----------|---------------|--------------------------|-----------------------------------|------------|
| Saadud sihtfinantseerimine | 0 | 0 | 138 533 | 0 | 138 533 | 138 533 |
| Antud sihtfinantseerimine | 0 | 0 | -234 152 | 0 | -234 152 | -234 152 |
| Kokku sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks | 0 | 0 | -95 619 | 0 | -95 619 | -95 619 |
| Kokku sihtfinantseerimine | 0 | 0 | -95 619 | 0 | -95 619 | -95 619 |
Real "Saadud sihtfinantseerimine" on näidatud Järve, Paate, Peeri, Täkumetsa, Mõisamaa külate ühisveeveärgi ja -kanalisatsiooni taristute üleandmine summas 94 642 eurot, Jõhvi hariduslinnaku ühisreoveetorustiku üleandmine summas 42 362 eurot.
Real "Antud sihtfinantseerimine" on näidatud Kohtla-Nõmme tegevuspiirkonnas tegevuse lõpetamisega üle antud ühiskanalisatsiooni rajatised summas 234 152 eurot.
**Lisa 17 Müügitulu**
(eurodes)
| Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes | 2021 | 2020 |
|---------------------------------------------|------|------|
| Müük Euroopa Liidu riikidele | | |
| Eesti | 6 791 697 | 7 114 357 |
| Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku | 6 791 697 | 7 114 357 |
| Kokku müügitulu | 6 791 697 | 7 114 357 |
| Müügitulu tegevusalade lõikes | 2021 | 2020 |
|------------------------------|------|------|
| Veevarustus 36001 | 2 709 675 | 2 783 643 |
| Heitveekäitus 37001 | 4 082 022 | 4 330 714 |
| Kokku müügitulu | 6 791 697 | 7 114 357 |
Vee-ettevõtluse piirkonnad:
01.05.2007 Püssi linna territoorium
01.01.2008 Kohila-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosad
11.03.2008 Jõhvi vallas Puru-Pajualse piirkond ja Tammiku alevik
01.05.2011 Jõhvi vallas tegevuspiirkond
01.05.2013 Kohila-Järve Oru linnaosa
01.10.2013 Kiviõli linna territoorium
01.01.2014 Toila valda Kohtla territoorium
01.07.2014 Lüganuse valda territoorium
01.11.2016 Lüganuse valla Maidla tegevuspiirkond
17.08.2017 Jõhvi valla Kotinuka küla
kuni 01.04.2021 Toila valla Kohtla-Nõmme asula territoorium
Lisa 18 Muud äritulud
(eurodes)
| | 2021 | 2020 | Lisa nr |
|--------------------------------------|--------|--------|---------|
| Kasum materiaalseste põhivarade müügist | 0 | 3 850 | |
| Tulu sihtfinantseerimisest | 138 533| 59 622 | 16 |
| Trahvid, viivised ja hüvitised | 12 530 | 38 808 | |
| Muud | 6 263 | 3 207 | |
| Kokku muud äritulud | 157 326| 105 487| |
2020 aastal saadi Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks 5 825 eurot ja kodumaist sihtfinantseerimist põhivara soetuseks saadi 53 797 eurot.
Real "muud" on näidatud ehituslepingutest tulenevad täitmistähtaja ületamise hüvitised ja kindlustusjuhtumitest tekkinud kahjude hüvitised.
2021 aastal saadi kodumaist sihtfinantseerimist põhivarade soetuseks 138 533 eurot.
Lisa 19 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes)
| | 2021 | 2020 | Lisa nr |
|--------------------------------------|--------|--------|---------|
| Energia | -685 507 | -700 618 | |
| Elektrienergia | -685 507 | -700 618 | |
| Transpordikulud | -316 930 | -256 653 | 16 |
| Saastetasud, ressursimaksud | -391 145 | -408 250 | |
| Kinnistute ja rajatiste hoolduskulud | -164 332 | -142 266 | |
| Veeproovid, analüüsid | -257 866 | -265 970 | |
| Materjalid | -157 721 | -121 805 | |
| Kemikaalid | -148 027 | -242 613 | |
| Seadmete remont, hooldus, testimine | -39 918 | -146 441 | |
| Sideteenused | -45 315 | -41 268 | |
| Mudakäitluse struktuuraine | -49 930 | -72 450 | |
| Inventar ja selle tarvikud | -31 436 | -53 782 | |
| Valveteenused | -27 924 | -28 741 | |
| Tööriiendid | -12 243 | -9 432 | |
| IT kuliud | -42 432 | -44 612 | |
| Jäätmekäitluse kulud | -153 444 | -188 386 | 16 |
| Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused | -2 524 170 | -2 723 287 | |
2020 hinnati ümber 2019 aastal moodustatud puhastussetete loovutamisekulude eraldi ning lisaks laadimiskuludele lisati vastuvõttutasu jäätmete vastuvõtjale.
Rida "Transpordikulud" sisaldab puhastussetete loovutamise laadimiskulu -6 000 eurot.
Rida "Jäätmekäitluse kulud" sisaldab 140 000 eurot reoveesette loovutamise jäätmekäitleja eeldatavate vastuvõtu kulusid.
2021 aastal moodustatud puhastussetete loovutamisekulude eraldi ümber ei hinnatud.
### Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
| | 2021 | 2020 |
|--------------------------------|----------|----------|
| Mitmesugused bürookulud | -33 252 | -45 496 |
| Uurimis- ja arengukulud | -20 503 | -103 983 |
| Lähetuskulud | -326 | -1 908 |
| Koolituskulud | -13 151 | -10 471 |
| Juridilised teenused | -351 | -6 880 |
| Töökeskkonna- ja auditeerimise teenus | -12 247 | -6 913 |
| Meditsiiniteenused | -15 590 | -11 636 |
| **Kokku mitmesugused tegevuskulud** | **-95 420** | **-187 287** |
### Lisa 21 Töötajukulud
(eurodes)
| | 2021 | 2020 |
|--------------------------------|----------|----------|
| Palgakulu | -1 923 364 | -1 870 285 |
| Sotsiaalmaksud | -684 688 | -666 149 |
| Töötajukulude kapitaliseerimine | 262 717 | 195 107 |
| Tulemustasude eraldis | -50 698 | -77 865 |
| Muud | -22 146 | -18 260 |
| **Kokku töötajukulud** | **-2 418 179** | **-2 437 452** |
| Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale | 76 | 76 |
| Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: | | |
| Töölepingu alusel töötav isik | 71 | 71 |
| Võlaoigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja arvatud füüsilisest isikut ettevõtja | 1 | 1 |
| Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige | 4 | 4 |
2020 aastal moodustati eraldis summas 77 865 eurot.
2021 hinnati tulemustasude eraldis suuruseks 81 390 eurot ning täiendavalt kanti tulemustasudeks juurde 50 698 eurot.
### Lisa 22 Olulised käibevara allahindlused (eurodes)
| | 2021 | 2020 | Lisa nr |
|-----------------------------------------------------------------|--------|--------|---------|
| Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete muutus | 8 560 | -46 459| |
| **Kokku olulised käibevara allahindlused** | 8 560 | -46 459| |
| Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded | | | |
| Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses | -117 455 | -81 043| |
| Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded | 8 560 | -46 459| |
| Lootusetuks tunnistatud nõuded | 11 104 | 10 047 | |
| **Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks** | -97 791 | -117 455| 2,3 |
Arved, mille laekumistähtajast on möödunud 90 päeva, on hinnatud ebatõenäoliselt laekuvateks arveteks.
Real "Laekunud ebatõenäoliselt taekuvaks tunnistatud nõuded" on näidatud muutust ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest.
### Lisa 23 Muud ärikulud (eurodes)
| | 2021 | 2020 |
|-----------------------------------------------------------------|--------|--------|
| Trahvid, viivised ja hüvitised | 0 | -60 |
| Riigilõivud | -1 235 | -1 910 |
| Liikmemaksud | -5 829 | -5 972 |
| Ettevõtte tulumaks | -3 961 | -8 006 |
| Maamaks | -2 662 | -2 571 |
| Käibemaksu kulu | -2 389 | -2 306 |
| Raskeveokimaks, teekasutustasu | -4 942 | -4 882 |
| **Muud** | -234 152 | 0 |
| **Kokku muud ärikulud** | -255 170 | -25 707|
Real "Muud" on kajastatud Toila vallale üle antud kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks summa 234 152 eurot.
### Lisa 24 Intressikulud (eurodes)
| | 2021 | 2020 |
|-----------------------------------------------------------------|--------|--------|
| Intressikulu laenuelt | -110 177 | -110 070|
| Intressikulu kapitalirendilt | -658 | -712 |
| Intressikulu diskonteeritud pikaajaliselt kohustiselt | -35 214| -35 214|
| **Kokku intressikulud** | -146 049| -145 996|
### Lisa 25 Seotud osapooled
(eurodes)
#### Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
| LÜHIAJALISED | 31.12.2021 | 31.12.2020 |
|--------------|------------|------------|
| Nõuded ja ettemaksed | | |
| Olulise osalusega juridilisest isikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad | 19 770 | 26 166 |
| Kokku nõuded ja ettemaksed | 19 770 | 26 166 |
| Võlad ja ettemaksed | | |
| Olulise osalusega juridilisest isikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad | 296 | 174 |
| Kokku võlad ja ettemaksed | 296 | 174 |
| PIKAAJALISED | 31.12.2021 | 31.12.2020 |
|--------------|------------|------------|
| Võlad ja ettemaksed | | |
| Olulise osalusega juridilisest isikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad | 604 189 | 661 086 |
| Kokku võlad ja ettemaksed | 604 189 | 661 086 |
#### MÜÜDUD
| 2021 | 2020 |
|------|------|
| Teenused | Teenused |
| Olulise osalusega juridilisest isikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad | 187 529 | 308 608 |
| Kokku müüdud | 187 529 | 308 608 |
#### OSTETUD
| 2021 | 2020 |
|------|------|
| Teenused | Teenused |
| Olulise osalusega juridilisest isikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad | 5 728 | 19 397 |
| Kokku ostetud | 5 728 | 19 397 |
| Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused | | |
|------|------|
| 2021 | 2020 |
| Arvestatud tasu | 154 072 | 149 192 |
Äriühingu juhtkonna hinnangul ei ole tehingutes eelmainitud osapooltega kasutatud turuhinnast oluliselt erinevaid hindasid.
Lisa 26 Sündmused päraast aruandekuupäeva
Alates 01.02.2022 alustab äriühing teenuse osutamist Lüganuse valla Sonda, Erra, Erra-Liiva piirkondades.
Lisa 27 Osakapital
(eurodes)
| | 31.12.2021 | 31.12.2020 |
|----------------|------------|------------|
| Osakapital | 319 560 | 319 560 |
| Osade arv (tk) | 3 | 3 |
Vastavalt põhikirjale on ettevõtte miinimumkapital 191 735 eurot ja maksimumkapital 766 940 eurot.
Lisa 28 Kohustuslik reserv
| Kohustuslik reserv | 31.12.2021 | 31.12.2020 |
|--------------------|------------|------------|
| Kohustuslik reserv | 63 209 | 63 209 |
Vastavalt põhikirjale on kohustusliku reservkapitali suuruseks 1/10 osakapitalist.
Lisa 29 Muud reservid
| Muud reservid | 31.12.2021 | 31.12.2020 |
|---------------|------------|------------|
| Muud reservid | 2 451 979 | 2 451 979 |
Vastavalt põhikirjale on ettevõtte vabatahtliku reservkapitali suuruseks minimaalselt 852 580 eurot. Eraldisi vabatahtlikku reservkapitali tehakse osanike otsuse alusel.
2015 aastal on vabatahtlikus reservkapitalis kajastatud osanike 2010 aastal toimunud mitterahalist sissemakset summas 66 257 eurot. Mitterahalise sissemakse anti ettevõttele üle Kohtla-Järve linna ja Jõhvi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni infrastruktuuri varad.
2016 aastal vastavalt osanike otsusele teostas Lüganuse vald vabatahtlikkusse reservi mitterahalise sissemakse summas 33 334 eurot Savala ja Uniküla pumbamajade üleandmisega.
2017 aastal vastavalt osanike otsusele teostas Lüganuse vald vabatahtlikkusse reservi mitterahalise sissemakse summas 1,5 mln eurot Maidla, Savala ja Uniküla küladest asuvu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste üleandmisega.
2020 aastal vastavalt osanike otsusele teostas Jõhvi vald vabatahtlikkusse reservi mitterahalise sissemakse summas 24 196 eurot Jõhvi linnas Narva mnt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste üleandmisega.
Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta vabast omakapitalist, samuti osakapitali suurendamiseks.
Lisa 30 Rahavoogude aruanne
2020 rahavoogude aruande rida Muud korrigeerimised koosneb:
| Tulu sihtfinantseerimisest | -59 623 |
|---------------------------|---------|
| Mitterahaline sissemakse reservkapitali | 42 197 |
| Ühendamisega seotud mitterahalised tehingud | 321 161 |
| **Muud korrigeerimised kokku** | **303 735** |
2021 rahavoogude aruande rida Muud korrigeerimised koosneb:
| Tulu sihtfinantseerimisest | -138 533 |
|---------------------------|---------|
| Antud sihtfinantseerimine | 234 152 |
| **Muud korrigeerimised kokku** | **95 619** |
|
85aa9505-afc8-483b-a7bf-55990bb211fb
|
CC-MAIN-2023-06
|
https://idavesi.ee/failid/File/aastaaruanded/2021%20Majandusaasta%20aruanne.pdf
|
2023-02-03T22:56:07+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-06/subset=warc/part-00112-b5ddf469-bf28-43c4-9c36-5b5ccc3b2bf1.c000.gz.parquet
| 327,234,641
| 32,402
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999903
|
ekk_Latn
| 1.000002
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
397,
1911,
4294,
5694,
7089,
8278,
9696,
10981,
11720,
12607,
13899,
16498,
18847,
21087,
22603,
25067,
27481,
29800,
30242,
32890,
34290,
37615,
39276,
43353,
48515,
52474,
56075,
58195,
59656,
60976,
62042,
66090,
67751,
69946,
73177,
74616,
77408,
80039,
82828,
84559,
87383,
89014,
91127,
91662
] | 0
|
[
0.734375,
0.1474609375,
0.0341796875,
0.07568359375,
0.00469970703125,
0.0020599365234375
] |
Armastuse käänulised teed
Louise Allen
Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S.A.-ga. Kaanekujundus päris Harlequin Books S.A.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud. See teos on väljamöeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamöeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.
Toimetanud Jana Kuremägi
Korrektor Inna Viires
© 2014 by Melanie Hilton
© 2015 Kirjastus ERSEN
Sellel raamatul olevad kaubamärgid kuuluvad firmale Harlequin Enterprises Limited või selle tütarfirmadele ja teised firmad kasutavad neid litsentsi alusel.
M01284815
ISBN 978-9949-25-661-7
Nüüd kõik raamatud meie veebipoest www.ersen.ee ja e-raamatud www.ebooks.ee
Autori märkus
Möödunud aastal veetsin kaks suurepärast nädalat, reisides väikese laevaga piki Itaalia rannikut Veneetsiast Sitsiiliani. Reis oli nii huvitav ja loodus nii kaunis, et ma lausa pidin selle raamatusse panema.
Tulemuseks oli „Armastuse käänulised teed”. Tegevus toimub lühikesel rahuajal vahetult enne Napoleoni põgenemist Elba saarel, kui tundus, et terve Euroopa on jälle sõjakas valmistumas.
Ma tundsin Thea otsekohe ära: ta on praktiline, teravmeelne, armastav ja vapper, aga mul polnud aimugi, kellega ta oma seiklust jagab, kuni Rhys Denham, kes oli küll pärast väljas veedetud õhtut üsna räsitud olemisega, lehekülgedele ilmus ja kassiga elu üle arutlema hakkas.
Oli erakordselt tore külastada selle romaanit käigus jälle mu lemmikkohti Prantsusmaal ja Itaalias ning ma loodan, et teie naudite seda reisi sama palju kui Thea ja Rhys – ehkki loodetavasti juhtub teil sellel teel vähem önnetusi!
Nipsakad naised,
tänan teid toetuse, nõuannete ja naeru eest.
Kell kaminasimsil lõi neli. Pole mõtet voodisse minna. Pealegi on ta paraja auru all, ehkki mitte nii purjus, et päranî silmi voodis lamada ja juurelda, mis oli teda sundinud seda hullumeelset plaani välja mõtlema. Ja mis veel hullem – nii julma tõhususega kõike organiseerida ja nüüd see tühistada tähendaks tekitada tema teenijaskonnas, finantsmeeskonnas, mõisa asjaajamises ja seltskondlikus elus tohuvabohu ning jätaks mulje, nagu ta ei teaks isegi, mida tahab.
„Ja tegelikult ei teagi,” teatas Rhys Denham äranäritud kõrvadega punasele kõutsile, kes istus kamina ees vaiabal ja silmitses teda põlgusega, mida ainult üks kaslane või leskhertsoginna suudaks väljendada. „Mida ma tahan. Alati tean, aga seekord mitte.”
Köögis elutseva hiirekeldri ilmumine peakorrusele, seda enam veel kolmanda Palgrave’i krahvi kabinetti, oli ennekuulmatu. Majarahvas on kindlasti juba ärkvel, liialt häiritud peremehe eelseisvast reisist mandrile, et märgata teenijatetrepi otsas avatud ust.
„Tol hetkel tundus see hea plaan olevat,” mõtiskles Rhys. Brändi klaasipõhjas kumas küünlavalguses ja ta valas sortsu lisaks ning jõi tühjaks. „Ma olen purjus. Aastaid pole ma nii purjus olnud.” Sellest saadik, kui ta oli ühel päärastlõunal ärganud ja taibanud, et alkohol ei kustuta iial tema pulmaöö oudust, ei taasta usku sõprusesse ega pettekujutlusi romantilisest armastusest.
Kass pööras oma tähelepanu taldrikule, millel olid riismed külmadest veiselihalõikudest, juustust ja leivast, mis olid koos karahvinidega välja jäetud. „Ja sa võid lõpetada oma vuntside lakkumise.” Rhys sirutas käe toidu järele. „Mina vajan seda rohkem kui sina. Ma pean kolme tunni päärast enam-vähem kaine olema.” See tundus isegi ta alkoholiuimas ajule ebatõenäoline.
„Sa pead tunnistama, et ma väärin puhkust. Mõis on korras, mu rahaasjad ei saagi olla paremas seisus, mul on kõrini linnast ja Bonaparte on olnud juba kuu aega Elba saarel kindlas kohas,” teatas ta kassile veiselha mäludes. „Sa arvad, et ma olen suureks ringreisiks liiga vana? Ma pole nõus. Kahekümne kaheksa aastaselt hindan ma asju rohkem.” Kass irvitas, tõstis tagajala ning hakkas oma intiimpiirkonda pesema.
„Lõpeta. Üks härrasmees ei pese kabinetis oma mune.” Ta viskas kassile pekitüki ja loom kargas sellele kallale. „Aga terve aasta? Millest ma ometi mõtlesin?” Põgenemisest.
Loomulikult võib ta iga hetk tagasi tulla ja teenijad kohanevad tavapärase asjalikkusega tema nõudmistega. Lõppude lõpuks võib ta otsekohe tagasi tulla, kui tekib kriisiolukord. Aga tühistada reis mingi veidra tuju ajel ei
ole vastutustundlik käitumine. See pahandab teisi inimesi, see veab neid alt ja Rhys Denham põlgas inimesi, kes veavad teisi alt.
„Ei, ma teen selle ära,” kuulutas ta. „Siinsest ümbruskonnast väljapääsemine teeb mulle ainult head ja siis olen valmis, et leida üks kena, tagasihoidlik, hästikasvatatud tütarlaps, kellel on kodukana iseloom ja parajalt laiad puusad laste sünnitamiseks. Kolmekümneseks saades olen juba abielus.” Ja mul on põrgulikult igav. Silme ees vilksatas mälupilt tervest reast esmaklassilistest ühepäevaliblikatest, kes olid kõik oma völud mängu pannud, et takistada teda just sedasorti igavust tundmast. Nad polnud kunagi oodanud kohusetundlikku monogaamiat. Aga naine ootab küll. Rhys ohkas.
Sõbrad, kes päärast klubis toimunud lõbusat ärasaatmispidu ta tund aega tagasi koju olid toimetanud, on kõik abielus või abiellumas. Mõnel on isegi lapseid. Ja kõik viimseini näsid tundvat lõbu mõttest, et veel keegi langeb abielulõksu. Nagu Fred Herring ütles: „On ka juba aeg, et sinusugune elumees lakkab juustu näkitsemast, võtab sellest korraliku suutäie ning jäab lõksu, Denham.”
„Ja miks see mõte on nii pagana masendav?”
„Ei oska öelda, milord.” Griffin seisis uksel, nägu ilmetu mask, mis tähistas sügavat hukkamõistu.
Mida paganat oli ülemteenril hukka möösta? Rhys ajas end toolil sirgu. Mehel on õigus olla omaenese kodus purjus, kurat võtaks. „Ma rääkisin kassiga, Griffin.”
„Kui te nii ütlete, milord.”
Rhys langetas pilgu vaibale. Punane elukas oli kadunud, jätnud siidnarmastele kergelt rasvase laigu.
|
9aac2628-9745-4ed6-9af0-3d128d2fb032
|
CC-MAIN-2023-06
|
https://ersen.ee/image/catalog/product/2015/09/Armastuse-kaanulised-teedKAT.pdf
|
2023-02-05T11:41:37+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-06/subset=warc/part-00112-b5ddf469-bf28-43c4-9c36-5b5ccc3b2bf1.c000.gz.parquet
| 258,600,360
| 2,367
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999752
|
ekk_Latn
| 0.999796
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
39,
909,
1827,
1890,
2872,
4439,
5980
] | 1
|
[
0.0458984375,
0.75390625,
0.16015625,
0.03857421875,
0.0024871826171875,
0.000606536865234375
] |
KURITEGEVUS
EESTIS 2013
KURITEGEVUS EESTIS
2013
Tallinn 2014
Koostajad: Andri Ahven, Urvo Klopetš, Kätlin-Chris Kruusmaa, Anu Leps,
Jako Salla, Laidi Surva, Mari-Liis Sõöt, Brit Tammiste
Kujundus ja küljendus: Dada AD
Väljaandja:
Justiitsministeerium
Tõnismägi 5a
15191 Tallinn
Telefon: 620 8100
Faks: 620 8109
e-post: firstname.lastname@example.org
Justiitsministeeriumi võrgukodu: www.just.ee
ISSN 1736-2377
ISBN 978-9949-9109-9-1 (trükis)
ISBN 978-9949-9521-0-6 (pdf)
Kõik käesolevas materjalis esitatud on kaitstud autoriõigusega, mis kuulub justiitsministeeriumile.
Väljaanneid võib siteerida või refereerida üksnes juhul, kui viidatakse materjali autoritele.
Justiitsministeeriumi kirjaliku nõusolekuta ei tohi väljaannet ega selle osi mingil viisil publitseerida.
| 1. KURITEGEVUSE ÜLDTASE | 4 |
|-------------------------|---|
| 2. KURITEGEVUSE TAJUMINE JA TURVALISUS | 8 |
| 3. KURITEGEVUSE GEOGRAAFILINE JAOTUS | 12 |
| 4. ALAEALISTE KURITEGEVUS | 16 |
| 5. KURITEGUGE LAHENDAMINE KOHTUEELSES MENETLUSES | 20 |
| 6. VÄGIVALLAKURITEGEVUS | 24 |
| 7. PEREVÄGIVALD | 28 |
| 8. SEKSUAALKURITEOD | 32 |
| 9. INIMKAUBANDUS | 36 |
| 10. VARGUSED | 38 |
| 11. KELMUSED | 44 |
| 12. KORRUPTSIOONIKURITEOD | 46 |
| 13. MAKSUDEST KÖRVALEHOIDUMINE JA MAKSUKELMUS | 50 |
| 14. NARKOKURITEOD | 52 |
| 15. JOOBES JUHTIMINE | 54 |
| 16. VANGISTUS | 56 |
| 17. KRIMINAALHOOLDUS | 62 |
| 18. RETSIDIIVSUS | 68 |
| KASUTATUD KIRJANDUS | 70 |
| LISAD | 71 |
KURITEGEVUSE ÜLDTASE
2013. aastal registreeriti Eestis 39 631 kuritegu. Võrreldes 2012. aastaga vähenes kuritegude arv 3% ehk 1185 kuriteo võrra. Võrreldes 2003. aastaga registreeriti 2013. aastal 31% vähem kuritegusid. Esimene astme kuritegusid – süütegusid, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine – registreeriti möödunud aastal 1850 (2012: 1715).
Joonis 1. Registreeritud kuriteod aastatel 2003–2013
| Aasta | Kuritegud |
|-------|----------|
| 2013 | 39 631 |
| 2012 | 40 816 |
| 2011 | 42 567 |
| 2010 | 48 340 |
| 2009 | 48 359 |
| 2008 | 50 977 |
| 2007 | 50 375 |
| 2006 | 51 834 |
| 2005 | 55 568 |
| 2004 | 57 168 |
| 2003 | 57 417 |
0 10000 20000 30000 40000 50000 60000 70000
### Tabel 1. Registreeritud kuriteod karistusseadustiku peatükkide kaupa 2012–2013
| KarS ptk | 2012 | 2013 | Muutus (N) | Muutus (%) |
|-----------------------------------------------|------|------|------------|------------|
| Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased kuriteod | 0 | 2 | 2 | - |
| Isikuvastased kuriteod | 6752 | 6956 | 204 | 3 |
| Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased kuriteod | 80 | 127 | 47 | 59 |
| Süüteod perekonna ja alaéaliste vastu | 404 | 352 | -52 | -13 |
| Rahvatervisevastased kuriteod | 890 | 1045 | 155 | 17 |
| Varavastased kuriteod | 22800| 21321| -1479 | -6 |
| Intellektuaalse omandi vastased kuriteod | 51 | 37 | -14 | -27 |
| Riigivastased kuriteod | 5 | 13 | 8 | 160 |
| Avaliku rahu vastased kuriteod | 3109 | 2799 | -310 | -10 |
| Ametialased kuriteod | 160 | 312 | 152 | 95 |
| Õigusemõistmisevastased kuriteod | 473 | 487 | 14 | 3 |
| Avaliku usalduse vastased kuriteod | 1205 | 1505 | 300 | 25 |
| Keskkonnavastased kuriteod | 39 | 28 | -11 | -28 |
| Majandusalaes kuriteod | 800 | 701 | -99 | -12 |
| Üldohtlikud kuriteod | 326 | 249 | -77 | -24 |
| Liikluskuriteod | 3713 | 3684 | -29 | -1 |
| Kaitseteenistusalased kuriteod | 9 | 13 | 4 | 44 |
**KURITEGEVUSE STRUKTUUR**
Registreeritud kuritegevust iseloomustas 2013. aastal avaliku usalduse vastaste ja isikuvastaste kuritegude arvu suurenemine ning varavastaste ja avaliku rahu vastaste kuritegude vähenemine. Karistusseadustiku peatükkide järgi moodustasid suurima osa varavastased kuriteod (54%), järgnesid isikuvastased (18%), liiklus- (9%) ja avaliku rahu vastased kuriteod (7%).
Kuriteoolikidest registreeriti kõige enam vargusi (16 465 kuritegu), kehalist väärkohtlemist (5499) ja mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis (3513); need kuriteooligid moodustasid vastavalt 42%, 14% ja 9% kõigist registreeritud kuritegudest.
2013. aastal registreeriti esimest korda kaks kuritegu: ühel juhul oli tegu prostitutsioonile kaasaaitamise ja teisel juhul salakuulamist puudutava kuriteokoosseisuga. Aasta lõpu seisuga oli karistusseadustiku 88 kuriteokoosseisu, mida ei ole selle kehtivusajal registreeritud. Neist enamik olid inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased kuriteod ja riigivastased kuriteod. Aasta lõpus kehtis karistusseadustikuks 367 kuriteokoosseisu, millest 178 alusel ei registreeritud möödunud aastal ühtegi kuritegu.
Alates karistusseadustiku kehtimahakkamisest 2002. aastal on varavastaste kuritegude osakaal pidevalt vähenedenud ja isikuvastaste kuritegude osakaal suurenenud.\(^1\) Mõõdunud aastal moodustasid isikuvastased kuriteod 18% kõigist kuritegudest (2012: 16%); seejuures tulenes kasv peamiselt kehalise väärkohtlemise ja piinamise registreerimise sagedemisest. Liikluskuritegude arv püsis stabiilsena, vähenedes aastaga 29 kuriteo võrra ehk 0,8%.
**KURITEOD, MILLE ARV MUUTUS KÕIGE ENAM**
2013. aastal suurenes registreeritud kuritegude arv 108 kuriteooligis, vähenes 83 puhul ja jäi samaks 192 puhul (2012. aastal suurenes 86-s ja vähenes 110 kuriteooligis).
Kõige enam suurenenud kuriteoolik oli 2013. aastal kelmus, mida registeeriti varasemast 68% rohkem. Kasvu tulemusena joudis kelmuste registreerimine tagasi 2008.–2010. aasta tasemele. Kehalise väärkohtlemise kuritegude arv kasvas võrreldes 2012. aastaga 4%, mis on väiksem kasv kui kahel eelmisel aastal, kui kasv oli 11%.
---
\(^1\) 2008. aastal jõustunud KarS-i § 199 muudatus, millega kriminaalseeriti süsteemsed vargused, olenemata tekitatud kahju suurusest, möjutas paaril järgmisej aastal varavastaste kuritegude arvu ja sealbäi registreeritud kuritegvuse struktuuri.
---
**Joonis 2. Kuritegude struktuur aastail 2003–2013 (%)**
| Aastal | Varavastased | Liikluskuriteod | Avaliku rahu vastased | Muud kuriteod | Isikuvastased |
|--------|--------------|-----------------|----------------------|--------------|---------------|
| 2013 | 54% | 9% | 7% | 12% | 18% |
| 2012 | 56% | 9% | 8% | 11% | 16% |
| 2011 | 57% | 9% | 8% | 12% | 14% |
| 2010 | 63% | 7% | 9% | 11% | 11% |
| 2009 | 61% | 7% | 8% | 12% | 12% |
| 2008 | 55% | 9% | 9% | 14% | 13% |
| 2007 | 55% | 10% | 9% | 14% | 12% |
| 2006 | 63% | 9% | 6% | 13% | 10% |
| 2005 | 66% | 7% | 6% | 12% | 9% |
| 2004 | 70% | 6% | 6% | 10% | 8% |
| 2003 | 75% | 5% | 6% | 7% | 7% |
---
1. **KURITEGEVUSE ÜLDTASE**
### Tabel 2. Kuriteod, mille arv suurenes kõige rohkem (vähemalt 50 kuriteo võrra)
| Kuriteoliik | 2012 | 2013 | Muutus (N) | Muutus (%) |
|-------------------------------------------------|------|------|------------|------------|
| Kelmus | 1147 | 1924 | 777 | 68 |
| Kehaline väärkohtlemine | 5311 | 5499 | 188 | 4 |
| Võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamine | 247 | 397 | 150 | 61 |
| Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine | 702 | 795 | 93 | 13 |
| Dokumendi, pitsati ja plangi võltsimine | 328 | 421 | 93 | 28 |
| Altkäemaksu vahendus | 5 | 63 | 58 | 1160 |
Kõige enam kasvas kelmuste arv (68%).
Võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamise kuritegude arvu kasvu möjutas oluliselt üks kriminaalasi, milles registreeriti kokku üle 60 kuriteo. Ka dokumendi, pitsati ja plangi võltsimise kuritegude arvu möjutas kriminaalasi, milles registreeriti enam kui 60 kuritegu.
Altkäemaksu vahendamise kuritegude arvu suur kasv on tingitud ühest kriminaalmenetlusest (täpsemalt korruptsiooni peatükkis).
Nagu mitmel varasemal aastal jätkus ka 2013. aastal varguste arvu vähenemine: aastaga registreeriti 2163 ehk 12% vähem vargusi. 2012. aastal vähenes varguste arv aeglasemalt: 1547 kuriteo võrra ehk 8%.
Lisaks vargustele jätkus 2013. aastal omavoliliste sissetungide, avaliku korra raskete rikkumiste ja salakaubaveo kuritegude arvu vähenemine. Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine jääb varasemale tasemele. Lisaks vargustele jääb 2013. aastal omavoliliste sissetungide, avaliku korra raskete rikkumiste ja salakaubaveo kuritegude arvu vähenemine. Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine jääb varasemale tasemele.
### Tabel 3. Kuriteod, mille arv vähenes kõige rohkem (vähemalt 50 kuriteo võrra)
| Kuriteoliik | 2012 | 2013 | Muutus (N) | Muutus (%) |
|-------------------------------------------------|------|------|------------|------------|
| Vargus | 18628| 16465| -2163 | -12 |
| Omavoliline sissetung | 1927 | 1660 | -267 | -14 |
| Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine | 517 | 367 | -150 | -29 |
| Avaliku korra raske rikkumine | 378 | 295 | -83 | -22 |
| Salakaubavedu | 267 | 197 | -70 | -26 |
Kuritegevuse tajumine ja turvalisus
Joonis 3. Üksi oma kodukandis pärast pimeda saabumist turvaliselt ja ebaturvaliselt tundvate inimeste osakaal
| Täiesti julgelt | 31% |
|----------------|-----|
| Üsna julgelt | 36% |
| Veidi ebakindlalt | 20% |
| Täiesti ebakindlalt | 4% |
| Ma ei käi pimedal ajal väljas põhiliselt hirmu pärast kuriteoohvriks langemise ees | 3% |
| Ma ei käi pimedal ajal väljas muudel põhjustel | 5% |
| Ei oska öelda | 1% |
Kui registreeritud kuritegevuse statistikas ilmneb väike langus, siis 2013. aasta kuriteoohvrite uuringu tulemused näitavad, et elanike kokkupuuted kuritegevusega pole kuivivörd muutunud, s.t kasv ja langus jäävad vea piiridesse. Täpsem statistika on varavastaste ja vägivallakuritegevuse peatüksis. Tegelike kokkupuudete kõrval on oluline ka see, kuidas inimesed turvalisust ja kuritegevust tajuvad.
2013. aasta lõpus tundis 67% Eesti inimesest ennast oma kodukandis pärast pimeda saabumist üksi liikudes turvaliselt, ebakindlalt tundis end 27%.
Võrreltades 2012. aastaga, kui end turvaliselt tundvate inimeste osakaal mõne protsendi võrra vähenes, paranenud 2013. aastal turvatunde näitajad taas. 71% turvatundele hinnangu andnud vastanutest hindas turvatunnet positiivselt. 29% inimeste hinnang oli aga negatiivne ehk need inimesed tunnevad end pimedal kodutänaval veidi või täiesti ebakindJoonis 4. Üks oma kodukandis päras pimedas saabumist ebaturvaliselt tundvate inimeste osakaal aastail 1993–2013 turvatundele hinnangu andnud vastanutest
Võrreldes 2012. aastaga on inimeste turvatunne kasvanud.
Alates iseseisvuse taastamisest on üldine turvatunne märkimisväärsest suurenenud: kui 1993. aastal tundis ennast kodukandis ebaturvaliselt 49% inimestest, siis 2013. aastal 29%. Turvatunne on madalaim naiste, köige nooremate (15–24) ja köige vanemate (65–74) vastajärühmade, Tallinnas ja Ida-Virumaal elavate inimeste ja linnades elavate inimeste hulgas.
Euroopa sotsiaaluuringu 2012. aasta küsitluse\(^2\) kohaselt on uuritud riikidest tugevaim turvatunne Norra, Taani, Soome ja Sloveenia elanikel (üle 90% tunneb end turvaliselt), nõrgim aga Bulgaarias ja Venemaal (turvaliselt tunneb vastavalt 59 ja 62% elanikest). Eestiga sarnane on näitaja Tšehhi, Slovakkia ja Küprose elanike seas.
---
\(^2\) Euroopa Sotsiaaluuringu 2012. aasta voorus esitati küsimus „Kui turvaliselt tunnete end – või tunnetsite end – jalutamas üksinda oma kodu ümbruses pimedal ajal?“. ESS-i viienda vooru andmed on kätesaadavad aadressil http://ess.nsd.uib.no/ess/round8/.
Eesti sotsiaaluuringu 2013. aasta andmed viivad samuti turvatunde kasvule: kui 2012. aastal pidas kuritegevust oma eluaseme läheduses probleemiks 15,7% Eesti inimestest, siis 2013. aastal 12,5% – see on alates 2004. aastast, kui andmeid koguma hakati, väikseim näitaja.
Turvatunde kasvu tajusid eelkõige Põhja-Eestis elavad inimesed, kelle seas vähenes kuritegevuse probleemi tunnetanud inimeste osakaal 21,5 protsendilt 14,3 protsendini. Võrreldes teiste piirkondadega on mure kuritegevuse pärast märksa suurem Kirde-Eestis.
Sotsiaaluuringu andmeil peavad Eesti inimesed kodukoha kuritegevusest suuremaks mureks koju kostvat müra (28,3%) ja saastet (25%); sama suureks probleemiks peetakse eluruumiide röskeid seinu, põrandat või vundamenti (12,5%), vähem on probleemiks
---
3 Eesti sotsiaaluuringut teeb alates 2004. aastast igal aastal statistikaamet. Sotsiaaluuring on isiku-uuring, mille eesmärk on usaldusväärselt hinnata leibkonkondade ja inimeste sissetulekute jaotust, elamistingimusi ja sotsiaalset tõrjutust (http://www.stat.ee/).
4 Andmed on kättesaadavad statistikaameti kodulehel: http://pub.stat.ee/px-web/2001/Dialog/varval.asp?ma=LER3&ti=LEIBKONNA-LLIKMETE+ELURUUMIGA+SEOTUD+PROBLEEMID+ELUKOHA+%C4RGi&path=../Database/Sotsiaalelu/08Leibkonnad/06Leibkonna_elamistingimused/01Eluruumid/&lang=2.
Joonis 6. Nende inimeste osakaal, kes peavad kuritegevust peamiseks riigi ees seisvaks mureks (Eurobaromeetri sügisese küsitlusvooru andmed), 2004–2013
Läbilaskev katus (5,4%) ja hämarus (4,8%). Kuritegevusprobleemi tajutakse enam linnades, kus seda muret tunnistab võrreldes maal elavatega kaks korda enam inimesi (linnas 14,8%, maal 7,2%).
Kuritegevuse kui probleemi tajumist aitab hinnata ka kõigis Euroopa Liidu maades tehtav Eurobaromeetri uuring. Selle kohaselt püsis 2013. aastal Eesti inimeste mure kuritegevuse pärast – võrdluses teiste sotsiaalsele probleemidega – väike. Keskmiselt 7% Eesti inimestest leidis, et kuritegevus on peamine riigi ees seisev mure. Iseenda jaoks määratles kuritegevuse ühe köige olulisema probleemina 2% Eesti elanikest (ELi riikide keskmine oli 5%).
KURITEGEVUSE JAOTUS ÜLE EESTI
Kõige enam kuritegusid registreeriti 2013. aastal Harjumaal (20 235), Ida-Virumaal (5398) ja Tartumaal (3735), kõige vähem saartel (Hiiumaal 112, Saaremaal 361) ja Järvamaal (530). Kuritegude arv vähenes kahekse maakonnas, suurenes viies ja jäi 2012. aasta tasemele kahes. 2013. aastal registreeriti Eestis 300 kuritegu 10 000 inimese kohta (2012: 306). Endiselt on nii kuritegude absoluut- ja suhtarvu poolest eesotsas Harjumaa, mida möjutab Tallinna kuritegevus, ja kõige väiksemate näitajatega paistavad silma saared, mida möjutab geograafiline eraldatus.
5 Vt tabelleid raamatu lisades.
Tabel 4. Registreeritud kuritegude arv ja tase maakondades aastail 2010–2013
| Maakond | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | Muutus (N) (2012 võrreltes 2011) | Muutus (%) (2013 võrreltes 2012) | 10 000 inimeste kohta |
|-------------|--------|--------|--------|--------|---------------------------------|---------------------------------|-----------------------|
| Harjumaa | 24 105 | 20 526 | 20 685 | 20 235 | -450 | -2 | 356 |
| Hiiumaa | 102 | 91 | 104 | 112 | 8 | 8 | 130 |
| Ida-Virumaa | 7 045 | 6 346 | 5 711 | 5 398 | -313 | -5 | 355 |
| Jõgevamaa | 833 | 868 | 708 | 666 | -42 | -6 | 211 |
| Järvamaa | 657 | 631 | 696 | 530 | -166 | -24 | 171 |
| Läänemaa | 707 | 523 | 477 | 659 | 182 | 38 | 268 |
| Lääne-Virumaa | 2 029 | 1 937 | 1 895 | 1 692 | -203 | -11 | 280 |
| Põlvamaa | 922 | 818 | 749 | 891 | 142 | 19 | 320 |
| Pärnumaa | 2 477 | 2 462 | 2 291 | 2 079 | -212 | -9 | 248 |
| Raplamaa | 839 | 772 | 803 | 804 | 1 | 0 | 229 |
| Saaremaa | 495 | 522 | 503 | 361 | -142 | -28 | 113 |
| Tartumaa | 4 937 | 4 262 | 3 760 | 3 735 | -25 | -1 | 697 |
| Valgamaa | 1 080 | 893 | 714 | 750 | 36 | 5 | 245 |
| Viljandimaa | 1 023 | 954 | 757 | 736 | -21 | -3 | 153 |
| Võrumaa | 1 031 | 911 | 900 | 937 | 37 | 4 | 277 |
Kõige enam vähenes registreeritud kuritegevus Saaremaal (-28%) ja Järvamaal (-24%), vahemikus 2–11% vähenes kuritegude registreerimine veel kaheksas maakonnas. Rapla- ja Tartumaal muutus 1% piireesse, kuritegude arv suurenes Lääne-, Põlva-, Hiiu-, Valga- ja Võrumaal. Läänemaa näitaja suure kasvu on peamiselt põhjustanud üks altkäemaksuga seotud kriminaalasi, milles registreeriti 130 kuritegu (vt lähemalt korruptsioonikuritegude peatükk).
Harju-, Ida-Viru-, Pärnu- ja Tartumaa näitajad ei sisalda neis linnades registreeritud kuritegusi.
---
**Joonis 7. Kuritegude arv 10 000 inimese kohta maakondades ja suuremates linnades**
**Joonis 8. Kuritegude arvu muutus (%) maakondades võrreldes 2012. aastaga**
KURITEGEVUS LINNADES
Valdav osa kuritegusid registreeritakse linnades. 2013. aastal vähenes kuritegude arv viieteistkümnest suuremast linnast kaheksas, kuritegude arv jäi 2012. aastaga võrreldes peaegu samaks Tallinnas, Võrus ja Tartus. Arv kasvas Maardus, Sillamäel, Haapsalus ja Valgas.
Möödunud aastal paistis silma Haapsalu, kus registreeriti 285 kuritegu, mis on varasemast 44% enam (2012: 198). Rohkem kuritegusid registreeriti kehalise väärkohtlemise, kelmuse ja identiteedivarguse kuritegudes.
Joonis 9. Kuritegude arvu muutus 15 Eesti linnas 2013. aastal (%)
| Linn | Muutus (%) |
|---------------|------------|
| Haapsalu linn | +44% |
| Valga linn | +12% |
| Sillamäe linn | +12% |
| Maardu linn | +10% |
| Tartu linn | +1% |
| Võru linn | +1% |
| Tallinna linn | -2% |
| Keila linn | -6% |
| Narva linn | -8% |
| Pärnu linn | -8% |
| Kohtla-Järve linn | -10% |
| Viljandi linn | -11% |
| Rakvere linn | -13% |
| Paide linn | -26% |
| Kuressaare linn | -34% |
3. KURITEGEVUSE GEOGRAAFILINE JAOTUS
Tabel 5. Kuritegude arvu muutus piirkondade kaupa
| Kuriteod kokku | 2012 | 2013 | Muutus (N) | Muutus (%) |
|---------------|--------|--------|------------|------------|
| Põhja | 20685 | 20235 | -450 | -2% |
| Lõuna | 7588 | 7717 | 129 | 2% |
| Lääne | 4874 | 4545 | -329 | -7% |
| Viru | 7606 | 7090 | -516 | -7% |
| Eesti | 40816 | 39631 | -1185 | -3% |
Öiguskaitsepiirkondade kaupa ei muutunud kuritegevuse struktuur Eestis ühtlaselt. Isikuvastaste kuritegude arv suurenes Põhja (+73; 2%), Lääne (+118; 15%) ja Lõuna (+23; 2%) piirkonnas, vähenes aga Viru piirkonnas (-11). Varavastaste kuritegude arv vähenes enam Viru (-567; -14%), Lääne (-556; -21%) ja Põhja piirkonnas (-331; -5%).
KURITEGEVUS TALLINNAS
Tallinnas registreeriti 2013. aastal 16 686 kuritegu, see on 42% kõikidest registreeritud kuritegudest. Tallinna rahavarv moodustab 31% Eesti rahavarvust. Võrreldes 2012. aastaga vähenes kuritegude registreerimine Tallinnas 336 ehk ligi 2% võrra.
Kõige enam kuritegusid registreeriti kesklinnas (5549, s.o 33% Tallinna kuritegudest). Teisel kohal oli Lasnamäe 3573 kuriteoga (21%) ja kolmandal Põhja-Tallinn 2430 kuriteoga (15%). Kõige vähem kuritegusid registreeriti Nõmme ja Pirita linnaosas, vastavalt 795 ja 387. Kuritegude arv kasvas kolmes linnaosas: Põhja-Tallinnas (+376), Nõmmel (+34) ja Pirital (+28). Kõikides linnaosades registreeriti kõige rohkem kaht kuriteoliki: vargused ja kehaline väärkohtlemine.
2013. aastal pani kuriteo toime 1372 alaealist (14–17-aastast). Võrreldes 2012. aastaga oli neid 114 võrra ehk 7,7% vähem. Alaealiste kurjategijate suhtav samaalisest elanikkonnast on vähenenud: kui 2011. aastal oli 10 000 alaealise kohta 304 sama vana kurjategijat ja 2012. aastal 301, siis 2013. aastal oli see näitaja 289.
2013. aastal registreeriti 1644 alaealiste kuritegu. Võrreldes 2012. aastaga oli neid 163 võrra (9%) vähem. Keskmine kuritegude arv ühe alaealise kurjategija kohta on jäänud 2012. aastaga võrreldes täpselt samaks (1,2). Võrreldes 2009. aastaga on alaealiste kuritegude arv vähenenud ligi viendiku (18,6%, N = 380) ja võrreldes 2006. aastaga poole võrra (50,4%, N = 1669). Viimased neli aastat on alaealiste kuritegude tase püsinud enam-vähem sama, suurem langus oli 2009. aastal, kui see vähenes veidi üle kolmandiku.
Joonis 11. Alaealised kurjategijad ja nende suhtav 10 000 samaalise elaniku kohta aastail 2006–2013
Alaealiste kurjategijate arv 10 000 samaalise elaniku kohta on 289. Alaealisi kuriteo toimepanijaid regstreeriti 2013. aastal 1372.
- Alaealiste kurjategijate arv
- Suhtav 10000 samaalise elaniku kohta
Joonis 12. Alaealiste toime pandud kuritegude arv aastail 2006–2013
Võrreldes 2009. aastaga on alaealiste poolt toime pandud kuritegude arv vähenenud 18,6% ning 2012. aastaga 9%.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
Joonis 13. Võrdlus registreeritud kuritegude ja registreeritud alaearliste kuritegude maakondlikust jaotusest 2013. aastal (osakaal summaarsest kuritegude arvust)
| Maakond | % kõigist registreeritud kuritegudest | % kõigist alaearliste kuritegudest |
|-----------|--------------------------------------|-----------------------------------|
| Võrumaa | 2,4% | 4,9% |
| Viljandimaa| 1,9% | 4,3% |
| Valgamaa | 1,9% | 1,8% |
| Tartumaa | 9,4% | 9,6% |
| Saaremaa | 0,9% | 0,4% |
| Raplamaa | 2,0% | 7,1% |
| Pärnumaa | 5,2% | 7,0% |
| Põlvamaa | 2,2% | 4,1% |
| Lääne-Virumaa | 4,3% | 9,2% |
| Läänemaa | 1,7% | 1,0% |
| Järvamaa | 1,3% | 2,6% |
| Jõgevamaa | 1,7% | 3,2% |
| Ida-Virumaa| 13,6% | 16,5% |
| Hiiumaa | 0,3% | 0,9% |
| Harjumaa | 51,1% | 30,5% |
Alaearliste kuritegude registreerimissagedust mõjutab palju ka demograafiline olukord ja teiselt poolt uurimisasutuste võimekus kuritegusid avastada. Kui kuritegusid toime pannud alaearliste arv vähenes eelmisel aastal 7,7% võrra, siis 14–17-aastaste arv vähenes aastaga 3,8%.
Alaearliste kuritegusid avastati kõige enam Harju- (502), Ida-Viru- (271), Tartu- (158) ja Lääne-Virumaal (155). Kõige vähem avastati neid Saaremaal (7) ja Hiiumaal (15). Suurema kuritegude suhtarvu poolest 10 000 samaaelise elaniku kohta paistsid 2013. aastal silma Põlva- (563), Võru- (533), ja Lääne-Virumaa (581), mis ühtib 2012. aasta andmetega. Kuritegude jaotus oli nendes maakondades sama mis alaearliste kuritegevuse puhul keskmiselt: ligikaudu 50% moodustavad vargused, 35–40% kehalise väärkohtlemise kuriteod. Kõige väiksem oli alaearliste kuritegevus Saaremaal: 7 alaearliste kuritegu 10 000 14–17-aastase elaniku kohta.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
4. ALAEARLISTE KURITEGEVUS
Harjumaal, kus registreeriti 51,1% kõigist Eesti kuritegudest, registreeriti kõigist alaearaliste kuritegudest vaid 30,5%. Harjumaa oli ka ainuke maakond, kus kõigi registreeritud kuritegude osakaal on suurem kui kuritegude osakaal summaarestsest alaearaliste kuritegude arvust. Põhjuseks on ilmselt eelkõige piirkonna kuritegevuse mõnevõrra erinev struktuur ja väiksem avastamismäär: kui kuriteo toimepanija avastatakse väiksema tõenäosusega, siis pole ka võimalik kindlaks teha, kas toimepanija on alaeareline.
Alaearalised panid toime keskmiselt 4,5% maakonnas registreeritud kuritegudest. Kõige suurema osakaalu kõigist maakonna kuritegudest moodustasid alaearaliste kuriteod Hiiumaal (13,5%), kus neid registreeriti 15 ja kuritegusid kokku 111. Keskmisest suurem oli see näitaja veel Viljandi-, Lääne-Viru- ja Järvamaal, kus alaearalised panid toime vastavalt 10%, 9,6% ja 9,1% kõigist registreeritud kuritegudest. Näiteks Harjumaal moodustasid alaearaliste kuriteod vaid 2,6% kõigist registreeritud kuritegudest.
Kui 2012. aastal moodustasid varavastased kuriteod kõigist alaearaliste kuritegudest 48%, siis 2013. aastal 46%. Varavastaste kuritegude mõnevõrra väiksem osakaal alaearaliste seas võrreldes kuritegevuse üldstruktuuriga on tingitud eelkõige sellest, et suur osa vargusi
Tabel 6. Valik enam registreeritud alaalistele toime pandud kuritegudest
| | 2011 | 2012 | 2013 | Muutus võrreldes 2012. aastaga |
|----------------|------|------|------|-------------------------------|
| | | | | N | % |
| Vargus | 679 | 629 | 559 | -70 | -11,1 |
| Kehaline väärkohtlemine | 563 | 574 | 590 | 16 | 2,8 |
| Asja omavoliline kasutamine | 76 | 77 | 64 | -13 | -17,6 |
| Röövimine | 72 | 44 | 28 | -16 | -36,4 |
| Omastamine | 36 | 32 | 23 | -9 | -28,1 |
| Kelmus | 50 | 40 | 17 | -23 | -57,5 |
| Narkokuriteod | 11 | 26 | 27 | 1 | 3,8 |
| Mootorsõiduki joobes juhtimine | 21 | 19 | 11 | -8 | -42,1 |
Veidi üle kolmandiku (36%) kõigist alaalistele kuritegudest moodustas 2013. aastal kehaline väärkohtlemine, isiku vastaseid kuritegusi oli 39%. Ligi pooled kehalise väärkohtlemise kuriteo pandi toime õppeasutuses või selle territooriumil. 9% alaalistele kuritegudest olid suunatud avaliku rahu vastu, millest omakorda 69% moodustab omavoliline sissetung.
2012. aastaga võrreldes vähenes absoluutarvudes kõige enam varguste arv (-70), seejuures kõige enam eluruumist toime pandud vargused ja kelmused (-23). Poevarguste arv jäi 2012. aastaga võrreldes samaks. Avaliku rahu vastaseid kuritegusi oli võrreldes 2012. aastaga 67 võrra vähem.
LAHENDATUD KURITEOD
2013. aastal lahendati kohtueelises menetluses 20 842 kuritegu, võrreldes 2012. aastaga vähenes lahendatud kuritegude arv 4%.
Kuritegude lahendamise määr on näitaja, mille puhul arvutatakse lahendatud kuritegude osakaal samal perioodil registreeritud kuritegudest. 2013. aastal oli lahendamise määr 52,6%, s.t kohtueelises menetluses lahendati iga kahe registreeritud kuriteo kohta üks kuritegu ehk pooled kuriteed jäävad lahendamata või leitakse menetlusega, et tegu ei olnudki kuriteoga.
Joonis 15. Lahendatud ja registreeritud kuritegude arv, kuritegude lahendamise määr aastail 2006–2013
2013. aastal oli kuritegude lahendamise määr 52,6%.
Lahendatud kuriteod
Registreeritud kuriteod
7 Lahendatuks loetakse kuriteod, mille menetlus on aasta jooksul oststarbekusest lõpetatud (KrMS-i §-de 201–205 alusel) või mille prokuratuur on aasta jooksul kohtusse saatnud (kuriteed, mis aasta jooksul lahendatakse, võivad olla registreeritud ka varem).
Kuritegude lahendamise määr erineb kuriteo-üliigiti. Erinevust tingib muu hulgas see, kas kurjategija tabatakse teolt (nt poevargus) või on tegu juhtumiga, kus uurimisasutused reageerivad juba toimunud sündmustele (nt koritervargus, röövimine).
Perevägivallajuhtumite ja joobes juhtimise kuritegude lahendamise määr on taviliselt suur ning need kuriteod möjutavad kuritegude lahendamise üldmäära kõige enam. Näiteks kui politsei keskendub joobes juhtide tabamisele, siis suureneb registreeritud ja lahendatud juhtumite arv ja ka kuritegude lahendamise üldmäär. Lahendatud kuritegude seas on kõige enam varavastaseid kuritegusid (43%). Varavastaste kuritegude järelle lahendati kõige enam isiku vastaseid kuritegusid (20%) ja liikluskuritegusid (16%).
**MENETLUSE LÖPETAMINE**
Põhjustel, et kuriteo toimepanijat pole välja selgitatud, lõpetati 2013. aastal menetlus 14 520 kuriteos (KrMS-i § 200¹ alusel). Avastamata jäänud kuritegude seas on enim vargusi (78%). Aastaga lõpetati 11 391 vaguse menetlus seetõttu, et kuriteo toimepanijat ei selgitatud välja. See moodustas 69% sel ajal registreeritud vaguste arvust. Peale vaguste jääb avastamata ka palju omavolilisi sisestunge (1055, 7%).
Võrreldes 2012. aastaga vähenes nende kuritegude arv, mille puhul prokuratuur leidis, et puudub menetluse alus (KrMS-i § 200). Sel põhjusel lõpetati 12 413 kuriteo menetlus. 54% nendest menetlustest puudutas vargusi, 14% kehalist väärkohtlemist ja 4% omavolilist sissetungimist ning 4% kelmust (KarS-i § 209).
Menetlusmaterjalide alaeealiste komisjonile saatmise tõttu (KrMS-i § 201) lõpetati 2013. aastal 330 kuriteo menetlemine.
Avaliku huvi puudumise tõttu (KrMS-i § 202) lõpetas prokuratuur 2013. aastal 2249 kuriteo menetluse. Köige suurema osa sel moel lõpetatud kuritegudest moodustasid kehalise väärkohtlemise kuriteod (35%), järgnesid vargus (21%) ja omastamine (5%).
Leppimise tõttu lõpetatud kuritegude arv, milles menetlus lõpetati, püsis samal tasemel. Kui 2008. aastal lõpetas prokuratuur poole leppimise tõttu 99 kuriteo menetlemise, siis 2012. aastal suurenes lõpetamise arv 747 kuriteoni ja 2013. aastal oli nende arv 708.
**Tabel 7. Leppimise tõttu lõpetatud kuritegude arv aastail 2008–2013**
| Aasta | Kuritegude arv |
|-------|---------------|
| 2008 | 99 |
| 2009 | 193 |
| 2010 | 364 |
| 2011 | 483 |
| 2012 | 747 |
| 2013 | 708 |
**Joonis 18. KrMS-i § 202 alusel lõpetatud kuritegude liigid**
- Kehaline väärkohtlemine (§121): 35%
- Vargus (§199): 21%
- Omastamine (§201): 5%
- Muud: 38%
**Joonis 19. Kohtusse saadetud isikud menetlusliigi järgi**
- Üldmenetlus: 1442
- Kokkuleppemenetlus: 5225
- Lühimenetlus: 2481
- Käskmenetlus: 206
- Psühhiatrilise sundravi menetlus: 57
- Kohtussesaatmine menetluse lõpetamiseks: 131
5. KURITEGUDE LAHENDAMINE KOHTUEELSES MENETLUSES
**Joonis 20. Kohtusse saadetud kuriteod menetlusliigi järgi**
| Menetlusliik | Arv |
|--------------|-----|
| Üldmenetlus | 2733|
| Kokkuleppemenetlus | 9046|
| Lühimenetlus | 4837|
| Käskmenetlus | 219 |
| Psühhiatrilise sundravi menetlus | 139 |
| Kohtussesaatmine menetluse lõpetamiseks | 122 |
**Joonis 21. Kohtusse saadetud kuriteod kuriteoliigi järgi 2013. aastal**
- Vargused: 5377; 31%
- Joobes juhtimine: 3255; 19%
- Kehaline väärkohtlemine: 1662; 10%
- Muu: 5858; 34%
- Kelmus: 984; 6%
---
**KRIMINAALASJA SAATMINE KOHTUSSE**
Prokuratuur saatis 2013. aastal kohtusse arutamiseks 7909 kriminaalasja 9542 süüdistatavaga 17 096 kuriteos. Kohtusse saadetud kuritegude arv vähenes aastaga 5% ja süüdistatavate arv 9%. Psühhiatrilise sundravi menetluses saadeti kohtusse 57 inimest 139 kuriteos (2012: 65 inimest 144 kuriteos). Menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu saatis prokuratuur kohtusse 131 isikut 122 kuriteos (2012: 191 isikut 211 kuriteos). Nii kokkuleppe-, lüh- kui ka käskmenetluses saadeti enam kui viidendik kuritegudest kohtusse kiirmenetluses. 2012. aastaga võrreldes vähenes nii kohtusse saadetud isikute (9%) kui ka kuritegude arv (834; 5%).
Enim kuritegusid saatis prokuratuur kohtusse kokkuleppe- (9046; 53%) ja lühimenetluses (4837; 28%). 16% kuritegudest jõudis kohtusse üldmenetluses (2733).
Kohtusse saadetud kuritegudest ligi kolmandiku moodustasid vargused, joobes juhtimise kuritegusid oli viendiku jagu.
Vägivallakuritegude hulka loetakse karistusseadustiku isikuvastased kuriteod (v.a KarS-i §-d 137–140 ja 148–150), samuti röövimine (KarS-i § 200), avaliku korra raske rikkumine (KarS-i § 263) ja vägivallt võimuesindaja või muu avalikku korda kaitsva isiku vastu (KarS-i § 274).
2013. aastal registreeriti 7969 vägivallakuritegu, mida on 2% rohkem kui 2012. aastal. Vägivallakuriteod moodustasid registreeritud kuritegudest 20% (2012. aastal 19%).
Kõige sagedasem vägivallakuritegu oli kehaline väärkohtlemine (69%). Võrreltes 2012. aastaga suurenes selle registreerimine 4%. Sageduselt järgneb ähvardamine, mille registreerimine kasvas 2%.
Teistest levinud vägivallakuritegudest kasvas ainsana röövimiste arv, mis oli eelmisel neljal aastal kiiresti vähenedenud. Röövimisi registreeriti 476, mis on 4% enam kui 2012. aastal.
Joonis 22. Registreeritud vägivallakuritegude arv aastail 2003–2013
| Aasta | Registreeritud kuritegude arv |
|-------|-----------------------------|
| 2013 | 7969 |
| 2012 | 7843 |
| 2011 | 7360 |
| 2010 | 6979 |
| 2009 | 7594 |
| 2008 | 9328 |
| 2007 | 8923 |
| 2006 | 7696 |
| 2005 | 8239 |
| 2004 | 7448 |
| 2003 | 6841 |
Vägivallakuritegude registreerimise kasv aeglustus 2013. aastal.
Avaliku korra raskete rikumiste ja võimuesindaja vastaste rünnete arv vähenes aastaga vastavalt 22% ja 4%.
Vägivallakuritegevuse tase oli 2013. aastal kõige kõrgem Narvas, Tallinnas, Ida-Virumaal ja Pärnus. Kõige väikseim oli vägivallakuritegude suhtav elanike arvu Hiiumaal, Saaremaal ja Viljandimaal.
Võrreldes 2012. aastaga vähenes vägivallakuritegude registreerimine kolmes maakonnas (Tartu-, Võru- ja Lääne-Virumaal), jäi samale tasemele samuti kolmes (Ida-Virumaal, Saare- ja Harjumaal) ning kasvas ülejäänud üheksas maakonnas. Suurim oli vägivallakuritegude arvu kasv Läänemaal: 98-lt 156 kuriteoni (58%).
TAPMISED JA MÖRVAD
Tapmisi ja mõrvu registreeriti 2013. aastal 22,5% vähem kui 2012. aastal: kui 2012. aastal registreeriti 80 tapmist ja mõrva, siis aasta hiljem 62 (nendest 50 registreeriti tapmise ja 12 mõrvana). Esialgsete andmete kohaselt oli vägivaldse ründe tagajärjel hukkunute arv kohtuekspertiisi hinnangu kohaselt 2013. aastal 42, mis on 21 võrra vähem kui aasta varem.
Joonis 24. Registreeritud tapmised ja mõrvad, hukkunute arv aastail 2003–2013 (hukkunute arv põhineb kohtuekspertiisi hinnangul põhjuste kohta, 2013 kohta on andmed esialgsed)
Tapmiste arv langes 2013. aastal uue iseseisvusaja madalaimale tasemele.
**Joonis 25. Kallaletungi ohvriks langenud inimeste osakaal 2013. aastal soo, vanuse ning rahvuse järgi**
| Rahvus | % |
|-------|---|
| Mehed | 3% |
| Naised | 2% |
| Eesti rahvus | 2% |
| Muu rahvus | 4% |
| 15-19 a | 5% |
| 20-29 a | 2% |
| 30-39 a | 5% |
| 40-49 a | 2% |
| 50-59 a | 2% |
| 60-74 a | 1% |
---
**VÄGIVALLA OHVRID**
Kuna on teada, et paljud vägivallaohvrid ei soovi endaga juhtunust politseile teada anda, siis hinnatakse vägivalla levikut ka ohvriuuringutega. 2013. aastal ütles 2% Eesti elanikest, et neid on aasta jooksul rünnatud kas avalikus kohas, kodus või mujal nii, et nad on saanud haiget. Hirmu tekitava ähvardusega oli kokkupuuteid 4%-l inimestest.
Mõlemad näitajad on võrreldes 2012. aastaga vähenevud: siis oli reaalse vägivallaga kokku puutunud 4% ja ähvardamisega 5% elanikest. Viimase vägivallajuhtumi puhul oli ohvri hinnangul 33% ründajatest tarbinud alkoholi, iseenda alkoholitarbimist tunnistas 2% ja mölemapoolset 8%. 25% vastanutest ei soovinud vastata või ei osanud olukorda hinnata.
Ohvriuuringu kohaselt ei saanud politsei teada vähemalt 64% juhtumitest, ohvri initsiaativil teavitati politseid 16%-l juhtumitest ja muul moel sai politsei juhtunu kohta info 7% juhtumite korral. 13% küsitletutest keeldus vastamast või ei osanud seda teha.
Perevägivallakuritegude arv on aasta-aastalt kasvanud. 2011. aastal registreeriti 1939 perevägivallajuhtumit, 2012. aastal 2231 ja 2013. aastal 2752. Kõigist kuritegudest moodustas perevägivald hinnanguliselt 7%, vägivallakuritegudest 35%, 2012. aastal vastavalt 5,5% ja 28%.
Perevägivald sisaldab kõiki tõhusilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla akte, mis toimuvad praeguste või endiste abikaasade, elukaaslaste, partnerite vahel, tegu võib olla laste või (vana)vanemate väärkohtlemise või ödede-vendade omavahelise vägivallaga, hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga samal elamispinnal.
Perevägivalda ei määratleta sündmuse toimumise koha järgi, vaid ohvri ja vägivallatseja lähedaste suhete järgi. Perevägivallatsejatest 92% olid mehed ja ohvritest 84% naised. Paa-
---
Joonis 26. Perevägivalla toimepanija suhte liigi järgi
2013. aastal registreeriti 2752 perevägivalla kuritegu\(^8\), 23% rohkem kui 2012. aastal.
\(^8\) Otsitud vägivallaepisoodide sisust märksõnade abil, ei kajastu kõik registreeritud perevägivalla juhtumid.
Tabel 8. Perevägvallajuhtumite jagunemine liigiti ja osakaal sama paragrahviga juhtumite seas
| Karistusseadistiku § | Osakaal perevägvallas | Osakaal sama § juhtumites |
|----------------------|-----------------------|--------------------------|
| § 121 | 78,1% | 39% |
| § 120 | 11,7% | 45% |
| § 122 | 4,5% | 94% |
| §-d 141–146 | 2,8% | 33% |
| § 118 | 0,6% | 17% |
| §-d 113–117 | 0,7% | 14%<sup>10</sup> |
| Muud | 1,6% | NA |
Kuna perevägvall valib esineda mitmes vormis, siis kriminaalstatistikat analüüsides olid vaatluse all karistusseadustiku paragrahvid 113–125, 133–136, 141–146, 200 ja 263.
Perevägvalla juhtumite seas domineerivad kehalise väärkohtlemise juhtumid: kõigist perevägvallaasjadest on neid 78% ja kõigist kehalise väärkohtlemise juhtumitest 39% (2012. aastal oli 34% KarS-i § 121 kuritegudest seotud perevägvallaga). Kui kehalise väärkohtlemise juhtumeid oli kogustatistikas võrreldes 2012. aastaga 4% rohkem, siis pereliikmete või elukaaslaste vahel toimunud kehaline väärkohtlemine suurenes aastaga 20%.
Sageduselt järgnevad kehalisele väärkohtlemisele ähvardamine (12%) ja piinamine (5%).
Vähemalt 21% kuritegude puhul tuli andmetest välja vägvalla kordumine pikema aja jooksul ja eri vormides. 1% perevägvallakuritegude puhul oli ohver rase ja esines ka raseduse vägvallast tingitud katkemist.
Kuigi enamik perevägvalla juhtumeid on seotud praeguste või endiste elukaaslaste/abikaasade
---
<sup>9</sup> Endiste või praeguste elukaaslaste või abikaasade vaheline vägvall.
<sup>10</sup> PPA süvaanalüüs järgi oli perevägvalla tapmise (§ 113) ja mõrvade (§ 114) arv 2013. aastal 19 ja osakaal samade kuritegude sees 31%.
vägivallaga, tuleb ette ka sootuks teistsuguseid juhtumeid. Näiteks 2013. aastal registreeriti mitu kuriteoepisoodi, mille pani toime naine, kes kasutas vägivalda nii oma abikaasa kui ka lapse vastu. Mölemad langesid füüsilise ja seksuaalse vägivalla ohvriks. Üks väärkohtleja kasutas füüsilist vägivalda teismelise poisi vastu, s.h peksis, rakendas alandavaid kasvatustumeetmeid ning väärkohtles teda vainselt.
Esines ka sellist perevägivald, mil vägivallatsejateks olid mitu pereliiget.
Esines ka raputatud lapse sündroomi juhtumeid. Nt isa, lapse rahustamise eesmärgil, hoidis oma 7-kuust tütart mölema käega kaenla alt ja raputas teda lühikese aja jooksul, põhjustades lapsele raske tervisekahjustuse ja tal diagnostiit raputatud lapse sündroom.
Nagu 2012. aastal oli ka 2013. aastal murettekitav perevägivallaga seotud tapmiste ja mõrvade arv. Politsei andmetel registreeriti 2013. aastal 19 perevägivallast tingitud tapmist ja mõrva (2012. aastal 20). Tapmiste ja mõrvade üldarv on viimastel aastatel vähenedud (2012. aastal 80, 2013. aastal 62), aga suurenenud on perevägivallaga seotud tapmiste ja mõrvade osakaal, mis 2013. aastal oli 31% (2012. aastal 20%).
2013. aastal registreeriti ka üks lapse tapmine, kus värskelt kodus sünnitanud naine varjas
Joonis 27. Lastevastane perevägivald karistusseadustiku paragrahvi järgi
Alaealisi perevägivalla ohvreid ohustavad enim lapsevanemad (93% juhtudest). Lastevastase perevägivalla toimepanijaid on 77% mehed.
Tabel 9. Väljavõte 2013. aasta ohvriuuringuist
| Kas viimase juhtumi puhul oli Teid rünnanud või ähvardanud inimene või Te ise tarbinud alkoholi? | |
|-------------------------------------------------|------------------|
| Teine inimene oli tarbinud alkoholi | 33% |
| Mina olin tarbinud alkoholi | 2% |
| Mölemad olime tarbinud alkoholi | 8% |
| Keegi ei olnud tarbinud alkoholi | 33% |
| Kas politsei sai viimasesest juhtumist teada? Kas ...? | |
|------------------------------------------------------|------------------|
| teatasite politseile või palusite kellelegi teisel seda teha | 16% |
| politsei sai juhtunust muul moel teada | 7% |
| politsei ei saanud teada | 64% |
2013. aasta ohvriuuringu järgi tunnistab 1% vastanuist, et endine või praegune abikaasa, elukaaslane või partner on ähvardanud füüsilise vägivallaga, takistanud liikumist, lõonud lahtise käega või rusikaga, jälginud kodu või töö juures, ähvardanud end tappa või tõsiselt vigastada või saatnud ebameeldivaid sõnumeid, kirju.
Naiste varjupaikadesse pöördus 2013. aastal nii majutusele kui ka nõustamissele 1524 naist ja 208 nendega kaasas olnud last. Varjupaigas palus öömaja 189 naist (11% köigist pöördunuist) ja 165 last.
Enamik varjupaiga poole pöördunud naistest olid kokku puutunud vaimse (69%) ja füüsilise (50%) vägivallaga, aga oli ka neid, kes kannatasid majandusliku (39%) või seksuaalse (10%) vägivalla all. Nagu näha, on naiste puhul sage, et korraga puututakse kokku mitut eri liiki vägivallaga. Enamasti on vägivallatsejaks naise partner või ekspartner (87%), ent esineb ka juhtumeid, kus ohvriks on langetud pojale/tütrele (3%), vanematele (3%) või muudele lähituttavatele või sugulastele (7%).
Varjupaikade andmetel on nende poole pöördunud naistest vaid mõned pöördunud lisaks politseisse (11%), kohalikku sotsiaalosakonda (11%), kohtusse (9%) või ohvriabisse (5%). Veidi on suurenenud politseisse pöördunute arv (2012. aastal 9%) ja vähenedud kohalikku sotsiaalosakonda pöördunute arv (2012. aastal 12%).
Enamik perevägivalla juhtumeid registreeritakse Harjumaal, peamiselt Tallinnas.
Nagu varemgi moodustasid kontaktsete seksuaalkuriteod seksuaalkuritegude suurema osa. Peaaegu kõik need pandi toime alaealiste vastu, vaid viiel juhul 104-st oli kananatunuk täisealine naine. Kontaktseteks seksuaalkuritegudeks ei peeta lasteporno valmistamist ja võimaldamist ning lapse seksuaalsest ahvatlemist.
2013. registreeriti kokku 13 seksuaalse enesemääramise vastast kuritegu, mille panid toime alaealised. Neist 8 vägistamist (KarS-i § 141), 4 sugulise kire vägivaldse rahuldamist.
---
**Joonis 28.** Registreeritud seksuaalkuritegude arv aastail 2003–2013
2013. aastal registreeriti Eestis 363 seksuaalkuritegu, mis on võrreldes 2012. aastaga 37 võrra ehk 9% vähem.
---
**Joonis 29.** Valik registreeritud seksuaalkuritegusid aastail 2006–2013
Seksuaalkuritegude struktuur on viimastel aastatel jäänud üldjoontes samaks.
- Vägistamine
- Sugulise kire rahuldamine
- Sugulise kire rahuldamine lapseealisega
- Pornograafia süüteod
- Lapseealise seksuaalne ahvatlemine
---
11 23.12.2013 jõustusid karistusseadustiku muudatused, millega muudeti seksuaalse enesemääramise süütegude koosseisse (vägistamise termin muutus laiemaks, lisati ka juridilise isiku vastutus; liideti varasemad KarS-i §-d 141 ja 142; sarnaselt KarS-i §-de 141 ja 142 liitmisega liideti ka §-d 143 ja 143¹ ning 145 ja 146; § 144 karistust karmistati, täiendati uue koosseisuuga 175¹, jne), muu hulgas viidi nende muudatustega mitmed seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võttlust.
Joonis 30. Seksuaalkuritegude jaotus 2013. aastal
Suguühe järeltulijaga ja muu sellise iseloomuga tegu lapseealisega (§-d 144, 145); 20; 6%
Suguühtele vms iseloomuga teole ja kire rahuldamisele sundimine (§-d 143, 143¹); 7; 2%
Sugulise kire vägivaldne rahuldamine (§ 142); 45; 12%
Vägistamine (§ 141); 135; 37%
Sugulise kire rahuldamine lapseealisega (§ 146); 33; 9%
Lasteporno valmistamine ja võimaldamine (§ 178); 70; 19%
Lapseealise seksuaalne ahvatlemine ja kokkulepe kohtumiseks (§-d 178¹, 179); 53; 15%
Valdav osa (79%, 286) registreeritud seksuaalkuritegusid oli toime pandud alaaeliste, s.o alla 18-aastaste suhtes.
Joonis 31. Seksuaalkuritegude piirkondlik jaotus 2013. aastal
Lääne ringkond 60; 15%
Lõuna ringkond 105; 26%
Viru ringkond 107; 27%
Põhja ringkond 122; 31%
Välisriik 3; 1%
Seksuaalkuritegude piirkondlik jaotus on varasemate aastatega sarnane.
mise kuritegu (§ 142) ja üks suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega (§ 145). Viimase juhtumi puhul menetlus lõpetati, kuna teo toimepanija oli süvõrmetu alaeline (kümneaastane, kannatanu nelja-aastane). Varasematel aastatel on alaaelisi süüdi mõistetud just seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude eest.
2012. aastal suurenenud vägistamiste arv jääb 2013. aastal siiski samale tasemele (2012: 143 vs 2013: 135).
2013. aastal esinesid mõned juhtumid, kus õpetaja või teine koolitöötaja kaasas alaaelisi sugulise kire rahuldamisele.
Valdavalt panid lastevastaseid seksuaalkuritegusid toime kodus isa, kasuisa või teised lähisugulased (nt vanaisa, vend). Kannatanud olid üldjuhul tüdrukud, kuid oli ka juhtumeid, kus kannatanuteks olid ainult poisid, ja ka neid, kus kannatanuteks nii poisid kui tüdrukud. 2013. aastal registreeriti neli liputamisjuhtumit: mees masturbeeris avalikus kohas (kinos, lasteaia juures autos, tänaval) 5–11-aastaste tüdrukute nähes.
2013. aastal registreeriti üks juhtum, kus naist ahistati töökohal. Juba tööintervjuul tehti talle selgeks, et tööle võetakse ta nii administraatori kui seksuaalpartnerina.
Kõige enam pannakse seksuaalkuritegusid toime Põhja piirkonnas, sh Harjumaal ja Tallinnas, peagu samas suurusjärgus Viru ja Lõuna ringkonnas ja vähem Lääne piirkondades.
**VÄGISTAMISED**
98% vägistamisjuhtumitest on sellised, kus mees vägistab naise. Meestevahelisi vägistamisi esineb harvem, üldjuhul on kannatanu siis laps. Vägistamiste puhul moodustab täis-ealiste kannatanute osakaal 50% vägistamisjuhtumite (135) kannatanutest. Tihti oli tegu peresesse vägistamise või endise elukaaslase vägistamisega.
Esines juhtumeid, kus naisi uimastati peol või mõnes muus kohas ja seejärel vägistati. Uimasvata ainena nimetati korduvalt GHB-d ehk korgijooki. Täiskasvanute puhul esines ka grupiviisiilisi vägistamisi (2–9 meest) ja vägistamiskatseid tänaval ning esines juhtumeid, kus mõlemad osalised olid alkoholi- või narkojoobes.
Pornograafiakuritegudena käsitletakse kolme kuriteokoosseisu: alaalaist kasutamine pornograafilise teose ja erootilise teose valmistamisel ning lasteporno valmistamine ja selle võimaldamine. 2013. aastal registreeriti kokku 70 (-4) pornograafiakuritegu, mis jagunesid järgmiselt: 29 kuritegu registreeriti Viru, 23 Põhja ning 9 Lõuna ja Lääne piirkonnas. Pornograafiakuritegude kogu arvu moodustasid lasteporno val-
**Joonis 32. Registreeritud vägistamiste arv aastail 2003–2013**
2013. aastal registeeriti 135 vägistamist.
**Tabel 11. Pornograafiakuriteod**
| Aasta | Alaaalise kasutamine pornograafilise teose valmistamisel (§ 177) | Alaaalise kasutamine erootilise teose valmistamisel (§ 177') | Lasteporno valmistamine ja selle võimaldamine (§ 178) |
|-------|---------------------------------------------------------------|-------------------------------------------------------------|-----------------------------------------------------|
| 2006 | 10 | | 29 |
| 2007 | 4 | | 22 |
| 2008 | 4 | | 52 |
| 2009 | 1 | | 27 |
| 2010 | 2 | 4 | 76 |
| 2011 | 15 | 7 | 42 |
| 2012 | 9 | 0 | 65 |
| 2013 | 0 | 0 | 70 |
Selgitus: halli tiustal toodud kuriteokoosseis näidatud aastal veel ei kehitunud.
Joonis 33. Alla 18-aastast isikut pornograafilises ja/või alla 14-aastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutavate materjalide valmistamise, omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kätesaadavaks tegemise levinumad viisid registreeritud kuritegude puhul
Alaeealised panid toime 13 seksuaalse enesemääramise vastast kuritegu, mis moodustavad kõigist alaeealiste kuritegudest 0,8%.
70 pornograafiakuriteost 33 juhul oli tegemist peer-to-peer (P2P) vörugus oleva arvuti kaudu foto-, joonis- või videofailide üleslaadimise ja seeläbi kätesaadavaks tegemisega. Selline lasteporno levitamise sage viis kinnitab Europolii hinnangut, mille kohaselt lastepornot levitatakse laialdaselt partnervõrkudes (Europol 2013).
31 (47%) 2013. aastal registreeritud pornograafiakuriteo puhul laeti keskmiselt üles 119 faili (minimaalselt 10, maksimaalselt 589). 23 (33%) kuriteo puhul hoidsid isikud arvuti kövakettal või muul andmekandjal foto-, joonis- ja/või videofaile pornograafilises situatsioonis alla 18-aastastest isikutest ja/või pornograafilises ja/või erootilises situatsioonis alla 14-aastastest isikutest. Neist 15 kuriteo puhul on andmekandjal hoitud failide keskmine hulk 1690, maksimaalne 7984. Lisaks registreeriti lasteporno valmistamise või selle võimaldamise kuriteona juhtumid, kus isikud pildistasid mobiiltelefoniga või hoidsid mobiiltelefoni mälukaardil faile või vahetasid e-kirja teel faile, millega kujutati erootilises või pornograafilises situatsioonis alla 14- või alla 18-aastaseid isikuid. Kuuel juhul olid kuriteo toimepanijad fotoaparaadiga pildistanud alla 14-ja/või 18-aastaseid isikuid alasti erootilises või pornograafilises situatsioonis.
Ühel juhul tegi kuriteo toimepanija 11-aastasest tüdrukust veebikaamera vahendusel pornograafilise video. Pornograafiakuritegudest saadi teada seeläbi, et lasteporno kujutavaid faile salvestati näiteks mälupulgale, mille isik oli varastanud võõrast korterist ja mille politsei sai käte läbiotsimise käigus, teiselt isikult laenatud mobiiltelefonile või oli oma arvutis olevaid faile näidatud tuttavatele. Meili teel lastepornot sisaldavate failide vahetamisest Eesti IP-aadressilt avastati ühel juhul USA-s ja ühel juhul Saksamaal.
Inimkaubanduse kuritegude arv on eelkõige suurenenud alaalistevastaste ärakasutamise juhtumite arvel (2012: 6; 2013: 18); unikaalseid juhtumeid oli neist 11, teised korduvad.
Varasematel aastatel on inimkaubanduse kuritegude (KarS-i § 133) puhul üldjuhul olnud tegu prostituutide kinnipidamisega ja nendevastase vägivallaga. 2013. aastal oli inimkaubanduse juhtumite pilt kirevam: lisandunud on sunnitud kuriteod (vargused ja narkokaubandus), kus kurjategijad on sundinud kannatanuid kuritegusid toime panema, nende kallal vägivallatsenud, isegi ähvardanud võtta neilt elu. Ühel juhul oli kannatanuks alaeline noormees.
---
**Joonis 34.** Registreeritud inimkaubanduse kuritegude arv aastail 2003–2013
Inimkaubandusega seotud kuritegude arv suurenes võrreldes varasema aastaga 10 juhtumi võrra: 2012. aastal registreeriti 32 kuriteojuhtumit, 2013. aastal 42.
* Kuni 2012. aasta aprillini registreeriti kuritegusid orjastamisena.
---
**Joonis 35.** Registreeritud kupeldamiskuritegude arv aastail 2007–2013
Juunis sulges politsei Pirital eramajas asuva bordelli ja meteluse käigus selgus, et kupeldamisel oli selge roll taksojuhtidel, kes toimetasid sinna tasu eest kliente.
* Kuni 2012. aasta aprillini registreeriti kuritegusid prostitutsioonile kaasaaitamisena.
Registreeritud kupeldamiskuritegude (13, KarS-i § 133\(^2\)) puhul oli 2013. aastal tegu üldjuhul Tallinna korterites toimuva prostitutsiooni vahendamisega (korteri võimaldamine, teenuse osutamise vahendamine, kuulutuste avaldamine, jne) ning veebikeskkondades avaldatud intiimteenuste osutamise kuulutuste abil organiseeritud kupeldamisega. Kõige enam kriminaalasju oli seotud voodi.ee keskkonnas avaldatud kuulutustega. Kahel juhul korraldati erootilise massaaži teenuse nimetuse all intiimteenuste osutamist, ühes juhtumis oli asukohaks Tallinna kesklinna striptiisibaar ja teisel juhul massaažisalong. Piiriülese juhtumina saab käsitleda kuriteojuhtumit, kus eestlased koos soomlastega pidasid Soomes eri linnaides bordelle ja Eestist otsiti sinna naisi tööle.
2013. aasta lõpul avaldas Europol hoiatuse, et Vietnami päritolu illegaalide vool Euroopa Liitu riikidesse on kasvutrendis ja Europoli osalusel menetluse arv on kahekordistunud, ületades seniste koostööoperatsioonide arvu. Europoli hinnangul kasutavad Vietnami päritolu illegaalsete sisserändajad Euroopasse jõudmiseks köikvõimalikke vahendusteenuseid. Üldjuhul jõutakse EL-i selle idapäri kaudu ja sihtriikideks on enamasti Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa. Vahendajad on seotud organiseeritud kuritegelike rühmadega ja on rühmi, kes on spetsialiseerunud valedokumentide, sh viisade taotlemiseks vajalike taotluste jm dokumentide koostamisele. Riiki toimetamine, sh dokumentide organiseerimine, võib maksma minna kuni 15 000 eurot, nt tasu sõidu- ja veo korraldamise eest Poolast Suurbritanniasse algab 4000 eurost (Europol, 2013).
Kõnealust trendi on märgata ka Eestis. 2013. aastal registreeritud kahe inimkaubanduse toetamise kuriteo (KarS-i § 133\(^1\)) puhul oli tegu just vietnamlaste vastuvõtmise ja veo organiseerimisega Venemaalt Eesti kaudu Poolasse. Üks kriminaalmenetlus lõpetati prokuruuris ja teise asjus jätkus kohtumenetlus, milles esitati süüdistus 27 Vietnami kodaniku veo organiseerimise eest.
Selle juhtumi menetlemisel tehti aktivset koostööd Venemaaga ja rühma ei tabatud juhuslikult, vaid piirivalve oli selleks valmis. Vietnamlaste edasilikumise üks põhjus võis olla Venemaa pagulaspoliitika karmistamine (Jõesaar, 2013).
Inimkaubandust alaalistele ärakasutamise eesmärgil (KarS-i § 175) registreeriti 2013. aastal 18 korda, kuid kaheksa registreeritud kuriteojuhtumit olid seotud. Kaheksast seitsmes episoodis möjutati 13-aastast noormeest olema seksuaalvahekorras eri meestega, mille eest maksti tasu 10–50 eurot, ja kahes episoodis möjutati lisaks talle teist noormeest tegema sedasama. Neist üks sattus skeemi juba 2010. aastal, kui tema kohta pandi veebi intiimteenuse pakkumise kuulutusi ja ta oli kuulutuste peale ühendust võtnud isikutega raha eest seksuaalvahekorras. Paar aastat hiljem osales ta kuritegudes juba teise noormehe vahendajana kolmandatele isikutele seksuaalse ärakasutamise eesmärgil. Kokku kahtlustati nendes kuriteeoepisoodides viit meest, sh üht algul kannatanu staatuses olnud alaalist.
Teistes episoodides möjutati alaalisti toime panema vargust, neide üles astuma erootilises etteastes modellina ja pornofilms näitlejana, vahendati seksuaalsel eesmärgil kontaktide, korraldati alaalistega kohtumisi ja möjutati alaalisti tegelema prostitutsiooniga.
Vargus on Eestis kõige levinum kuritegu, moodustades 2013. aastal 42% registreeritud kuritegudest ja 77% varavastatest kuritegudest. Mõödunud aastal registreeriti kuriteona 16 465 vargust – see on 2163 ehk 12% võrra vähem kui aasta varem.
Raskendavate asjaoludega\(^{13}\) registreeriti 9094 vargust, neist süsteematilisi 2698 (2012: 3594), sissetungimisega 5942 (2012: 6869), grupistoime pandud vargusi 769 (2012: 890) ja avalikult, kuid vägivalda kasutamata toime pandud vargusi 360 (2012: 373). Ühe varguse puhul võis esineda mitu raskendavat asjaolu korraga.\(^{14}\)
59% vargustest registreeriti Harjumaal. Varguste arv vähenes mõödunud aastal köikides maakondades. Absoluutarvudes vähenesid vargused
---
\(^{13}\) KarS-i § 199 lg 2 kuriteod.
\(^{14}\) Raskendavate asjaolude arvestamise metoodika on 2012. aasta aastaraamatus avaldatuga võrreldes muutunud: siis arvestati iga raskendavat asjaolu üks kord.
Joonis 37. Varguste arv 10 000 inimese kohta maakondades ja suuremates linnades
Kõige sagedasemad varguse toimepanemise kohad olid kauplus, tänav, sõiduk, korter ja eluruumiga seotud hooned (eramu, garaaž, kelder, kõrvalhoone).
Politsei andmetel oliid möödunud aastal enam levinud varguse objektid (arvestamata kauplusevargusi, millest lähemal allpool) elektroonikaseadmed (mobiltelefonid, arvutid, GPS-seadmed, fotokaamerad jm), rahakotid koos sularaha ja pangakaartidega, autokütus, jalgrattad, tööriistad, veljed ja rehvid.
Varguste lahendamise määr on teiste peamiste kuriteoliikidega võrreldes suhteliselt väike, kuna sageli ei ole kahtlustavat kohe teada ja teda ei õnnestu ka hiljem tuvastada. 2013. aastal lahendati 6087 vargust, kuritegude lahendamise määr oli 37% (2012. aastal 36%).
Möödunud aastal lõpetati 18 861 kuriteo kriminaalmenetlus, neist 11 391 puhul kuriteo toime pannud isiku tuvastamatu töötu. Isiku tuvastamatu töötu lõpetati 47% ja kriminaalmenetlust väljastava asjaolu töötu 28% menetlusotsu-
---
15 Aasta jooksul lahendatud varguste (plenemata registreerimise ajast) ja samal perioodil registreeritud varguste arvu suhe protsentides.
seni jõudnud vargustest, kohtusse saadetud kuriteod moodustasid 22% menetlusotsustest.
2013. aastal saadeti kohtusse materjalid 5337 varguse kohta, mille toimepanemises kahtlustati 2410 isikut.
88% möödunud aastal varguses kahtlustatava vana ülekuulutatist olid mehed ja 12% naised. 62% kahtlustatavatest oli alg- või põhiharidusega, 36% kesk- või keskeriharidusega ja 2% kõrgharidusega (sh rakenduslik kõrgharidus). Varguses kahtlustatavatest 61% olid vanuses 18–35 aastat.
**KAUPLUSEVARGUSED**
2013. aastal registreeriti 3833 kaubandusettevõttest toime pandud vargust, neist 60% Tallinnas. Sellised vargused vähenesid aastaga 13%. Möödunud aastal moodustasid kauplusevargused 24% köigist vargustest (2012: sama; 2011: 23%).
Kõige sagedamini varastati kauplustest alkoholi ja toidukaupu (nt kohv, maiustused), sageli ka sigarette, riideid, kosmeetikat. Arvukalt oli juhtumeid, kus varastati müüja või poekülastaja mobiilefon, rahakott või muid isiklikke
---
16 Haridustasemete jaotus on leitud 2013. aastal varguses kahtlustatavana üle kuulutud kordumatute isikute põhjal, kelle haridustase ei teada.
17 Andmed varguste toimumiskohta kohta pärinevad politsei- ja piirivalveametilt seisuga 15.01.2014.
VARGUSED ELURUUMIST
Vargused eluruumist hõlmavad eramust, korterist, talust ja suvilast toime pandud vargusi. Möödunud aastal regiseeriti 2132 vargust eluruumist\(^{19}\), mis oli 22% vähem kui 2012. aastal (2012: 2718; 2011: 2792). 41% juhtumitest regiseeriti Harjumaal, 19% Ida-Virumaal ja 9% Tartumaal.
Eluruumist toime pandud vargused moodustasid möödunud aastal 13% köigist vargustest (2012: 15%; 2011: 14%). Kaks kolmandikku neist pandi toime sissemurdmisega. Ülejäänud juhtudel oli enamasti tegu kannatanu tuttavaga (külaline, pereliige, naaber). Eluruumidest varastati peamiselt tehnikaseadmeid (arvuti, mobiiltelefon, fotokaamera, audio- ja videotehnika), ehteid, sularaha, pangakaarte ja tööriistu.
---
\(^{18}\) Peamiste toimepanemise viiside kirjeldamisel tuginedi juhtumite kirjeldustele E-toimikuks ja turvafirma G4S-i pressiteatele [http://www.g4s.ee/pressiruum?year_pr=2013&month_pr=10&id=335](http://www.g4s.ee/pressiruum?year_pr=2013&month_pr=10&id=335) (21.10.2013).
\(^{19}\) PPA andmed seisuga 15.01.2014.
SÖIDUKIVARGUSED, OMAVOLILINE KASUTAMINE, JALGRATTAVARGUSED
Söidukivargused vähenesid aastaga 17% ja sõiduki omavoliline kasutamine 1%. Söidukivargused moodustasid 2013. aastal 2% kõigist vargustest (2012: sama; 2011: 3%).
Ühe või mitme jalgratta vargusega seotud kuritegusid registreeriti ligikaudu 1400 (arvestades ka juhtumeid, kus lisaks varastati muid esemeid, nt elamust, garaažist või kuurist), 47% kõigist jalgrattavargustest toimus Tallinnas, 10% Tartus ja 6% Pärnus. Võrreldes 2012. aastaga kasvas jalgrattavarguste arv ligikaudu 8%.
Joonis 41. Sõidukivargused ja sõiduki omavolilise kasutamise juhtumid aastail 2003–2013 (allikas: PPA)
Joonis 42. Jalgrattavarguste jaotus kuude kaupa 2013. aastal
Jalgrattavarguste arv kasvas ligi 8%.
---
20 Varguse (KarS-i § 199) eesmärk on võõra vara omastamine. Asja omavolilise kasutamisega (KarS-i § 215) on tegu, kui võõra vara kasutatakse ajutiselt ilma omastamise eesmärgita. See tähendatab eeskätt sõiduki omavolilist kasutamist: tüüpiline juhtum on võõra auto võtmine lõbusõiduks ja selle mahajätmine juhulisku kohta, kusjuures sageli kaasneb sellega auto kahjustamine (nt autosse tungimisel või avariis). Andmed hõlmavad ka juhtumeid, kus kuritegu jää katse staadiumisse (nt ei õnnestunud mootorit käivitada).
Tabel 13. Nende küsitletute osakaal, kes enda hinnangul on langenud aasta jooksul nimetatud kuriteo ohvriks
| Vargus autost või auto küljest | 1992 | 1994 | 1999 | 2003 | 2008 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|-------------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| Vargus kodust (majast, korterist või keldrist) | 6% | 4% | 4% | 3% | 3% | 6% | 5% | 3% | 4% |
| Vargus suvilast, maakodust või aiamaalt | - | - | 7% | 7% | 4% | 4% | 3% | 3% | 3% |
| Vargus garaažist, kuurist või varjualusest | 8% | 7% | 5% | 5% | 2% | 3% | 4% | 2% | 3% |
| Isiklike asjade vargus | 8% | 6% | 6% | 6% | 4% | 5% | 3% | 4% | 5% |
| Röövimine | 3% | 3% | 3% | 2% | 2% | 2% | 1% | 2% | 1% |
Joonis 43. Ohvriuuringutes küsimusele „Kas viimase 12 kuu jooksul on midagi varastatud Teie …“ antud jah-vastuste osakaal 2012. ja 2013. aastal
Jalgrattaid varastatakse köige rohkem suvel: 53% 2013. aasta jalgrattavargustest pandi toime kolme kuu jooksul juunist augustini.
VARGUSTE ANDMED OHVRIUURINGUTES
Viimase, 2013. aasta detsembris läbi viidud ohvriuuringu andmetel oli küsitletusele eelnenud aasta jooksul eri liiki varguste ohvriks lange-nud 3–5% küsitletuist. Muutused 2012–2013 jäivad statistilise vea piiridesse.
Kõige sagedamini langeti isiklike asjade var-guse ja autost või auto küljest toime pandud varguse ohvriks: mölemaid 5% küsitletuist. Kodust toime pandud varguse ohvreid oli küsit-luse kohaselt 4% ja suvilast, maakodust või aiamaalt toime pandud varguse ohvreid 3%.
Tuleb rühutada, et küsitletute kirjeldatud juhtumi-te puhul ei tarvisenud alati tegu olla öiguslikus tähenduses kuriteoga ja seetõttu ei ole andmed ametliku statistikaga võrreldavad (nt ei oma küsitlestes tähtsust tekitatud kahju suurus, süüdlase vanus jm asjaolud); samuti ei teataa kõikidest juhtumitest politseiile.
---
21 Justiitsministeeriumi tellimusel 2012. aasta det-sembris Turu-uuringute ASi korraldatud küsitlese andmetel. Küsitleusele vastas 1002. inimest. Küsitletu võis olla langenud mitme sama või eri liiki kuriteo ohvriks. Olenevalt kuriteo liigist puudutas küsimus eskkätt kas vastajat ennast (isiklike asjade vargus, röövimine, tarbijapettus) või leibkonna ühist vara (ülejäänud kuriteod).
Allpool vaadeldakse kelmusena kõiki karistusseadustiku paragrahvide 209–213 alusel registreeritud kuritegusid. Viimastel aastatel on suure osa moodustanud küberkelmused, mis võidakse registreerida n-ö tavakelmusena (§ 209) või arvutikelmusena (§ 213).
2013. aastal registreeriti 2451 kelmust, mis on 770 kuritegu enam kui 2012. aastal.
§ 209 alusel registreeriti 1924 kelmust, lisaks 470 arvutikelmust, 39 kindlustuskelmust ja 18 soodustuskelmust. Võrreldes 2012. aastaga kasvas eeskätt tavakelmuste registreerimine (777). Harjumaal registreeriti 43% (1048) kõigist Eestis toime pandud kelmustest.
Kelmus hõlmab sageli suurt arvu sarnaseid üksikuhtumeid, kus üks ja sama kurjategija või kurjategijate rühm kasutab samasugust pettuseskeemi mitu korda. Seetõttu seonduvad kelmuste registreerimise kõikumised sageli üksikute isikute ja rühmitistega, samuti võib hulk uusi kuritegusid ilmenda juhtumite uurimise käigus.
Joonis 46. Nende küsitletute osakaal, kes enda hinnangul on langenud aasta jooksul tarbijapettuse ohvriks
2013. aastal ulatus enam kui kümnede kriminaalasjas samade isikute toime pandud kelmuste arv üle 30, sealjuures mitmel juhul üle saja. Näiteks tellis isikute rühm varifirmade nimel kaupa ilma selle eest maksmata, üht isikut kahtlustati ulatuslikus loteriimängupetutes, ühes kriminaalasjas registreeriti suur arv juba aastatel 2009–2011 toime pandud kiirlaenupettusi. Mõnel juhul langes sama kurjategija või kurjategijate rühma ohvriks hulk inimesi või ettevõtteid, kes ei saanud lubatud teenust või kaupa.
Arvuti või sidevahendite (nt mobiiltelefon) abil toime pandud kiirlaenukelmuste ja teiste internetis toime pandud kelmuste kõrval (nt jäetakse saatmata lubatud kaup) olid tüüpilised juhtumid lepingute sõlmimine varasatatud dokumentidega (nt mobiiltelefoni või sülearvuti hankimiseks ja kasutamiseks) ning arvete võltsimine (nt teiselt ettevõttelt raha väljapetmiseks).
Ohvriuuringu andmetel langes 2013. aastal tarbijapettuse (kauba müümise või teenuse osutamisega seotud pettuse) ohvriks 13% küsitletust (2012: 14%; 2011: 12%). Tarbijapettuse ohvrite osakaal on kolme viimase aasta jooksul püsinud samas suurusjärgus, jäädes samas märksa madalamaks 1990-te aastate tasemest.
Korruptsioonikuriteod
Korruptsioonikuriteode arv on võrreldes 2012. aastaga kasvanud kaks korda: 2013. aastal registreeriti 322 kuritegu.
Registreeritud korruptsioonikuriteod arv sõltub peamiselt kolmest tegurist: seadusemuudatused, õiguskaitsjate töö ja korduvus (ühe isiku samad kuriteod). Kui eelmise suurem muutus toimus 2007. aastal (muutus karistusseadustik), siis 2013. aastat iseloomustab suur korduvate kuritegude arv. Unikaalseid juhtumeid oli 113, seega ülejäänud 209 on ühel või teisel viisil seotud nende 113-ga.
Möödunud aastat ilmestab mahukas altkäemaksujuhtum, kus maanteeameti Haapsalu eksamineerija võimaldas vähemalt 33 isikut läbida teooriaeksmi altkäemaksu eest. Skee-
---
22 Käesolevas peatükis on hõlmatud KarS-i §-d 201 lg 2 p 3; 209 lg 2 p 1', 291' kuni 300'. Peatük ei sisalda KarS-i § 217ª kuritegusid (registreeriti üks avaliku sektori ametiisikuga seotud usalduse kuritarvitamise juhtum).
Korruptsiooni avastati riigi tasandil rohkem kui omavalitsustes.
Riigi tasandil registreeriti kokku 72 ja kohalikes omavalitsustes (KOV) 22 korruptsioonikuritegu, kusjuures arvestatud on vaid need juhtumid, kus oli kindlalt teada, et korruptsioonikuriteo pani toime vastavas asutuses töötav ametiisik. Samas on siia arvestatud ka korduvad kuriteod, nii näiteks mõjutavad taas statistikat 42 kuritegu, mis on seotud eelmainitud eksamineerija ning keskkonnainspektoriga. Kui need korduvad kuriteod lahutada, jääb riigi tasandile 30 kuritegu.
Ka Eesti ja Euroopa Liidu elanikud tajuvad, et riigi tasandil on korruptsiooni rohkem. Eurobaromeetri uuringu järgi pidas 84% elanikest korruptsiooni levinuks riigi tasandil ja 78% omavalitsuste tasandil. Euroopa Liidus olid need näitajad 83% ja 81% (European Commission, 2012).
Söidukiieksamite korruptsioonijuhtumite taga on juba eespool kirjeldatud Haapsalu eksamineerija kuriteod, ülejäänud üksikud juhtumid olid teistes piirkondades. Keskkonna valdkonda mõjutab samuti eespool mainitud keskkonnainspektori juhtum, lisaks veel kolm juhtumit (pistis, omastamine, riigihangetega seotud juhtum). Öiguskaitse valdkonna põhihulga moodustavad altkäemaksujuhtumid ja hariduses koolide majandamisega seotud kuriteod (kirjeldatud allpool). Kuigi tervishoid oma viie juhtumiga teistest valdkondadest kuivigvörd ei eristu, siis tervishoiu korruptsiooni puhul olid 2013. aastal iseloomulikult mõne arstiga seotud juhtumid, kus pistise vastu väljastati töendeid (nt töövõimetust kinnitavaid).
Kui arvestada vaid neid juhtumeid, kus asutuse ametiisik oli üks korruptsiooni pool, siis olid ametitest suurima korruptsioonikuiritegude arvuga maanteeamet (38), koolid (20), keskkonnainspekteerioon (10), politsei- ja piirivalveamet (10) ning omavalitsused (8). Kuna nii maanteeameti kui keskkonnainspekteeriooni puhul oli korduvate juhtumite arv väga suur, siis tasub vaadata unikaalseid juhtumeid. Sellisel juhul on köige korrumpeerunudam ametikohad koolid (5), ent maanteeamet taandub kolmele ja keskkonnainspekteerioon ühele unikaalsele juhtumile.
Sarnast tendentsi nagu 2013. aastal koolide puhul võis täheleadata juba 2012. aastal,
Joonis 49. Korruptsiooniohtlikud valdkonnad
Kõige suurema korruptsiooniriskiga valdkonnad Eestis on söidukiieksamid, keskkond, öiguskaitse, haridus ja ehitus.
Joonis 50. Korruptsioonikuiriteod organisatsioonides
Kõige enam unikaalseid korruptsioonikuiritegusi – 5 – registreeriti koolides. Näiteks tehti kooli raha eest oma kodus remonti või käidi reisil.
Kõige korruptsiooniohtlikumad ametikohad on sõiduki eksamineerija, riikliku järelevalve teostaja, (kooli)direktori, süüteo menetleja, (kooli) majandusasjade eest vastutaja omad.
Samuti eristuvad suure riskiga riigihangete ja lepingutega tegeleva ametiisiku ja liikluspoliitseiniku ametikoht. Seejuures ei pruugi lepingute menetlemine olla isiku põhitöö, piisab ka muude kohustuste raames selle valdkonnaga tegelemisest. Riikliku järelevalve all on eelkõige peetud silmas ametite inspektoreid, kes kooskõlastavad ettevõtetes tuleohutus- vm nõudeid, aga ka projektide (nt ehitusprojektide) üle järelevalvet tegevaid isikuid. Ametikohtade loetelu ei tähenda, et nendel kohtadel töötavad teistest ebaeetilisemad ametnikud, vaid ametikohta pakutavad korruptsioonivõimalused on keskmisest suuremad. Näiteks altkäemaksu pakuti mitmel juhul liikluspolitseinikele, kes aga ei võtnud seda vastu.
Huvitav on seega, et kui maanteeameti eksamineerija kõrvale jätta, siis korruptsioon toimub valdavalt tippjuhtide tasandil. Tippjuhtidega seoses registreeriti 35 kuritegu, keskastmejuhtidega 8 ja nõ tavalistele ametiisikutega 28 juhtumit (viimasele lisandub eksamineerija 133 juhtumit).
2013. aastal regisstreeriti 701 majanduskuritegu, mis on aasta varasemast 12% vähem. Kõige enam vähenes salakaubaveo kuritegude arv (70) ning kasvas keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseaduslik sisse- ja väljavedu (28).
MAKSUDE MAKSMISEST KÖRVALEHOIDUMINE JA MAKSUKELMUS SUURES ULATUSES
Maksude maksmisest kõrvalehoidumine on karistatav kuriteoona juhul, kui see toimub suures ulatuses. 2013. aastal registreeriti selliseid kuritegusi 30. Näiteks on kahtlustatavad esitanud käibemaksudeklaratsioonis valeandmeid, et vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu.
Erinevalt maksude maksmisest kõrvalehoidumisest on maksukelmus suunatud tagastusnõude suurendamisele või tekitamisele. Teisisõnu: kui maksude maksmisest kõrvalehoidumine seisneb maksude tasumise vältrimises (vähendamises), siis maksukelmuse korral petetakse valeandmeid esitades riigilt raha välja. Maksukelmust suures ulatuses registreeriti 13 korral.
2013. aastal regiseeriti 1019 narkokuritegu (KarS-i §-d 183–190), enamasti (78%) oli tegu narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega (§ 184). Narkokuritegude üldarv kasvas võrreldes 2012. aastaga 18%. Kogu regiseeritud kuritegevusest moodustasid narkokuriteod 2,6%.
Narkootikumide vahendamisega seotud kuritegude arv on pärast 2008. aastat vähenenud regiseerimispraktika muutuse tõttu: sarnastel asjaoludel toime pandud narkokuritegusid on hakatud regiseerima jätkuvu kuriteona, nii et varem mitme kuriteona regiseeritud juhtumeid käsitletakse ühe jätkukuriteona.
Narkokuritegude regiseerimine sõltub otseelt uurimisasutuste töö tulemuslikkusest ja prioriteetidest. Alates 2005. aastast on võitlus organiseeritud narkokuritegevusega olnud üks keskeid töösuundi ja selle tulemusena on rohkem tähelepanu pööratud suure koguse narkootikumide käitlemise kuritegudele (§ 184).
Joonis 55. Narkokuritegudes süüdistatavana kohtusse saadetud isikud aastail 2007–2013
2013. aasta märtsis täpsustatud kuritegevusvastaste prioriteetide kohaselt (Justiitsministeerium, 2013) on selles valdkonnas vaja keskenduda eelkõige tugevatoimelistele uimastitele ja alaalistele suunatud narkokuritegevusele.
2013. aastal esitati süüdistus kümnele üle piiri tegutsenud kuritegelikule rühmale.
Narkokuriteod moodustavad kõikidest kuritegudest 2,6%.
Alkoholijoobes sõidukijuhtimise korral on olevalt juhi vere alkoholisalduse määrast tegu väär- või kuriteoga. Narkojoobes sõidukijuhtimine kvalifitseeritakse kuriteona.
1. juulil 2009 jõustus seadusemuudatus, mille kohaselt on alati, kui mootorsõidukijuhi veres on vähemalt 1,5 promilli või hingeöhus vähemalt 0,75 promilli alkoholi, tegu kuriteoga (varem registreeriti olenemata joobe määrast kuriteona vaid korduv joobes juhtimine). Seetõttu on otsarbekas vaadata joobes juhtimise kuritegusid ja väärtegusid koos. Lihtsuse huvides räägitakse edaspidi vaid juhi vere alkoholisaldusest.
---
23 Siin mõeldakse joobes sõidukijuhtimise all juhtumeid, kus juhi ühes grammis veres on alkoholi vähemalt 0,50 mg/g või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0,25 mg/l (lubatud piirimaara väiksema ületamise korral pole tavaselt tegu olnud joobega ning nende juhtumite kohta pole pikajalist statistikat). Niisugused süütegusid hõlmavad karistusseadustiku §4d 424 ja 424¹ ning liiklusseaduse § 74¹ lg 1 (enne 1. juulist 2009), § 74¹ lg 2 (1. juuli 2009 kuni 30. juuni 2011) ja § 224 lg 2 (alates 1. juulist 2011).
---
**Joonis 56.** Joobes sõidukijuhtimise süütegude arv (mootorsõidukijuhi vere alkoholisaldus vähemalt 0,5 promilli) aastail 2000–2013
**Joonis 57.** Joobes sõidukijuhtimise kuriteo alkoholijoobes ja narkojoobes toime pannud isikute osakaal
2013. aastal konfiskeeriti joobes juhtidel 117 sõidukit.
Seadusemuutustase tulemusena muutus alates juulist 2009 joobes juhtimisega seotud väärtegude ja kuritegude proportsioon: kui varem moodustasid kuriteod ligikaudu 30% nii-sugustest süütegudest, siis alates 2010. aastast on nende osakaal püsinud 50% lähedal.
2013. aastal registreeriti 6945 joobes juhtimise süütegu, neist 3432 väärtegu ja 3513 kuritegu. Joobes sõidukijuhtimise süütegude koguarv vähenes tunduvalt aastatel 2008–2010, kuid suurenes taas märgatavalt 2011. aastal (12%) ja vähesel määral 2012. aastal (2%), vähenes aga taas 2013. aastal (4%). Joobes juhtimist on enam registreeritud suvel, kui liiklus on tihedam.
Kuritegudest ligikaudu 10% pandi toime narokojoobes (2012: 8%). Valdav osa (84%) narokojoobes sõidukijuhtidest tabati Harjumaal (2012: 91%).
Joobes juhtimise kuriteos saadeti 2013. aastal kohtusse 3158 isikut.
Kiiresti on kasvanud joobes juhtimise eest sõidukute konfiskeerimine: 2013. aastal konfiskeeriti 117 sõidukit, mis on üle kahe korra enam kui 2012. aastal (48 sõidukit) ja üle saja sõiduki enam kui 2011. aastal (viis sõidukit).
---
24 Alates 1. juulist 2011 arvatakse mootorsõidukiks ka mopeedid.
2013. aasta lõpul oli Eesti vanglates 3123 vangi, neist 2428 süüdimõistetut ja 684 vahistatut. Lisaks neile oli vanglates 3 välisriigile loovutatavat ja 8 väljaantavat inimest. Vangide arv vähenes aastaga 7% (248 inimest), sealhulgas süüdimõistetute arv 4% (113) ja vahistatute arv 18% (146). Võrreldes 2003. aastaga on vangide arv Eestis vähenenud peaasju kolmandiku võrra.
Esimest korda vanglakaristust kandnute osakaal oli 2013. aastal 29%, veel 2011. aastal oli esmakordseid karistuse kandjaid 33%. Muutus võib ühelt poolet näidata seda, et esimesel korral määrab kohus reaalset vangistust harvemini, ja teisel poolet seda, et korduvrikkujaid määratakse vanglasse sagedamini.
---
25 Koos arestimajadega, kus viibis 76 vahistatut ja 9 süüdimõistetut. Käesolevas peatükis kasutatakse terminit „vang“ nii süüdimõistetute kui vahistatute tähistaniseks.
2013. aasta lõpul oli Eestis vanglates koos arestimajadega 100 000 inimese kohta 238 vangi (2012. a lõpul 262), selle näitajaga on Eesti maailmas 47. kohal ja Euroopas 7. (World Prison Brief, 2013). Euroopas on 100 000 inimese kohta kõige enam vange Venemaal (486), järgnevad Valgevene, Aserbaidžaan, Ukraina, Leedu ja Läti.
Eestis oli 2013. aasta lõpul neli vanglat (Tallinna, Viru, Tartu, Harku ja Murru). Kõige rohkem – 971 – oli vange Tallinna vanglas. 97 vangi, neist valdav enamik vahistatud, oli aastavahetuse seisuga arestimajades.
VANGLAKARISTUSE KESTUS
Süüdimõistetute seas oli 2013. aasta lõpul nagu varemgi kõige enam neid, kellele kohus oli määranud üks kuni viis aastat vangistust. Alla üheaastast vangistust kandis 12% ja üle viieaastast 39% vangidest. Eluaegseid vange oli üks protsent süüdimõistetuid. Tuleb arvestada, et kohtu mõistetud vangistuse pikkus ei näita täpselt süüdimõistetute reaalset vanglas viibimise aega, sest ligi viidend vangidest vabastatakse enne tähtaega.
2013. aasta lõpul viibis Eestis vanglates 37 eluaegse vanglakaristuse saanud isikut. 2013. aastal lisandus üks eluaegne vang. Samuti oli 2013. aastal esimest korda ühel sellisel vangil võimalik taotleda enne tähtaega vabastamist, kuid kohus ei lubanud teda vabastada. Kõik eluaegsed vangid kannavad karistust tahtliku tapmise eest raskendavaid asjaoludel (KrK § 101) või mõrva eest (KarS-i § 114).
VANGIDE ÜLEVAADE
2013. aasta lõpul oli vangide seas 2967 (95%) meest ja 156 (5%) naist. Kõige enam vange oli pärit Harjumaalt (42%), järgnes Ida-Virumaa (16%).
2013. aasta lõpul oli määratlemata kodakondsusega vange 31% (958) ja Eesti kodanikke 62% (1931). Välsriikide kodanikke oli 7% (234), neist kõige enam Venemaa (175), Läti (15) ja Leedu (12) kodanikke.
Vangide emakeele järgi ei ole olulisi muutusi toimunud: eesti emakeelega vangide osakaal püsib juba üle kümne aasta 39–40%, vene emakeelega vange on 57–58%. Venekeelsete vangide arv on suurem eelkõige vanuserühmas 24–44, alates neljakümme viiendaastast on eesti- ja venekeelsete vangide arv ühtlane. Noorte vangide seas ületab eestikeelsete noorte arv venekeelsete noorte arvu.
Kõige enam vange oli vanuses 30–39 (1095 isikut). Neile järgnesid 40–49-aastased (601) ja 25–29-aastased (566). Võrreldes varasemate aastatega jätkus kooskõlas rahvastiku üldiste trendidega nooremate vangide arvu vähenedmine ja üle 50-aastaste vangide arvu aeglane kasv. Kui 2007. aasta lõpul oli vähemalt 50-aastaseid vange 281 ja 2009. aastal 315, siis 2013. aastal 375.
ALAEALISED VANGID
2013. aasta lõpul viibis vanglas 33 alaealist, neist 22 süüdimõistetut ja 11 vahistatut. Alaealistete vahistatute arv vähenes võrreldes 2012. aastaga peaaegu kaks korda ja jõudis üheksa aasta võrdluses rekordmadalale tasemele. Vanglas viivivate alaealiste süüdimõistetute arv aga kasvas kuue võrra.
Alaealistest vangidest olid 31 poisiid ja 2 tüdrukud. 14-aastaseid oli 1, 15-aastaseid 3, 16-aastaseid 10 ja 17-aastaseid 19. Enamik alaealisi jõuab vanglasse varavastaste kuritegude või mitte väga raskete vägivallakuritegude eest.
Joonis 66. Alaealised vangid aasta lõpu seisuga aastail 2005–2013
14 alaalist oli vanglasse saatnud Viru maakohus, 10 Tartu maakohus, 5 Harju maakohus ja 4 Pärnu maakohus. Kuna selline jaotus pole kooskõlas kuritegevuse üldjaotusega, võib nendes andmetes väljenduda kohtupraktika erinevus: osas kohtutes väljatatakse alaalistele vangistamist enam kui teistes. Eelkõige nähtub andmetest Viru maakohtu ebaproportsionaalselt suur osa.
Kriminaalhoolduse töö koosneb kahest vastandlikust poolest: ühelt poolt valvatakse hooldusaluse järel ja teiselt poolt soodustatakse taasühiskonnastavate tegevuste abil tema sotsiaalset kohandumist.
2013. aastal jätkus 2009. aastal alguse saanud kriminaalhooldusaluste vähenemine: võrreldes 2009. aastaga on neid 28% ja viimase aastaga 9,2% vähem. Kriminaalhoolduse lõpetas positiivselt 4183 hooldusalust.
Süüdimõistetud saab kriminaalhooldusele määrata mitmel alusel: vangistuse asendamine käitumiskontrolliga, vanglast tingimisi enne tähtaega vabanenemine, üldkasuliku töö (ÜKT) määramine, lühiajalise vangistuse või vahistamise asendamine elektroonilise järelvalvega, alaeealise allutamine käitumiskontrollile, karistusjärgne käitumiskontroll.
2013. aastal moodustasid 62% hooldusalusest isikud, kelle vangistuse oli kohus asendanud käitumiskontrolliga, 2007. aastast on selle
Võrreldes 2009. aastaga on kriminaalhooldusaluste arv vähenedunud 2352 võrra.
Joonis 68. Kriminaalhooldusaluste arv perioodil aastail 2003–2013 aasta lõpu seisuga
Joonis 69. Kriminaalhooldusaluste arvele võtmise alused aastail 2007–2013
2013. aastal moodustasid 62% kriminaalhooldusalusest isikud, kellele oli määratud käitumiskontroll. Viimasel viiel aastal on hooldusalused jagunenud eri liikide vahel ühtmoodi.
Tabel 14. Kriminaalhooldusaluste demograafilised näitajad seisuga 01.01.2014
| Sotsiaaldemograafiline näitaja | Kokku | Naised | Mehed |
|---------------------------------|-------|--------|-------|
| **Vanus** | | | |
| Alaalised | 3% | 5% | 3% |
| 18–24 | 22% | 27% | 22% |
| 25–29 | 18% | 18% | 18% |
| 30–39 | 28% | 27% | 28% |
| 40–64 | 27% | 22% | 27% |
| 65 ja vanemad | 1% | 1% | 1% |
| **Perekonnaseis** | | | |
| Vallaline | 42% | 49% | 49% |
| (Vaba)abielus | 40% | 40% | 40% |
| Lahutatud | 10% | 9% | 9% |
| Lesk | 4% | 1% | 1% |
| Pole teada | 5% | 2% | 2% |
| **Haridus** | | | |
| Algharidus | 13% | 14% | 14% |
| Põhiharidus | 43% | 39% | 39% |
| Keskharidus | 21% | 21% | 21% |
| Keskeriharidus | 15% | 20% | 20% |
| Kutseharidus | 1% | 3% | 3% |
| Kõrgharidus | 4% | 2% | 3% |
| Muu / pole teada | 2% | 1% | 1% |
22% kriminaalhooldusalustest on varem karistamata, ent kõige rohkem – 27% – oli neli ja enam korda karistatud hooldusaluseid.
Sotsiaaldemograafiline näitaja
| Tegevusvaldkond | Kokku | Naised | Mehed |
|-----------------|-------|--------|-------|
| Töötab (ja õpib)| 27% | 42% | 41% |
| Töötu | 17% | 15% | 15% |
| Juhutööd | 6% | 14% | 13% |
| Tegevusetu | 13% | 9% | 9% |
| Pensionär | 15% | 10% | 11% |
| Õpilane | 9% | 5% | 5% |
| Üliõpilane | 0% | 0% | 0% |
| Muu / pole teada | 14% | 4% | 5% |
Joonis 70. Kriminaalhooldusaluste varasem karistatus 2013. aasta lõpu seisuga
Naisi oli hooldusaluste seas 9% ning kõige enam vanuserühmas 18–24 (158, 27%). Nii eestlasti kui venelasi oli nende hulgas 46%.
Alaalisi oli kriminaalhooldusaluste seas 203 (3%), nendest 171 olid meesoost. Sarnaselt eelmise aastaga oli kriminaalhoolduse all kolm 14-aastast, neist kaks naisoost.
22% kriminaalhooldusalustest oli varem karistamata, sealjuures oli naiste hulgas varem karistamata isikuid 36% (2012. aastal 46%). 27% hooldusalustest oli varem karistatud üle nelja korra; naiste seas oli see näitaja 11% (2012. aastal 10%).
Vanglast tingimisi enne tähtaega vabanenud moodustasid 9% kõigist kriminaalhooldusalustest, võrreldes 2012. aastaga suurenes nende osakaal 1%.
Sarnaselt 2012. aastaga oli 91% (5612) kriminaalhooldusalustest mehed, kellest omakorda 1601 (28%) olid vanuses 30–39. 55% meestest olid eestlased ja 32% venelased.
Kriminaalhooldusaluste osakaal vähenenud 8% ja suurenenud on ÜKT tegijate osa. Nemad moodustavadki teise suurema hooldusaluste rühma (22%), neist omakorda 3% on isikuid, kelle kriminaalmenetlus on lõpetatud oportuniteediga (KrMS § 202).
Viimastel aastatel ei ole oluliseid muutunud hooldusaluste toime pandud kuritegude liigid. Nagu varemgi oli kõige suurem rühm (28%) sooritanud varavastavase kuriteo ning kõige vähem on esinenud kuritegusid perekonna ja alaealise vastu. Liikluskuritegude osa – 28% kõigist hooldusaluste kuritegustest – on üldise kuritegude üldjaotusega võrreldes väiksem, ülejäänus on pilt samane kuritegude üldjaotusega.
Kohus võib kriminaalhooldusalustele määrata KarS-i § 75 lg 2 alusel lisakohustusi. 2013. aasta lõpus oli hooldusalustele määratud 4887 kohustust (ühel hooldusalusel võib olla rohkem kui üks lisakohustus). Kõige enam määratakse lisakohustusi vanglast enne täht-aega vabanenutele. 94%-le neist oli määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 91% pidid otsima kohtu määratud ajaks töökoha ja 84% mitte suhtlema kohtu määratud isikutega. Veel määratakse kohtuotsusega enim lisakohustusi osalise vangistusega karistatud isikutele ja alaealistele.
**Joonis 71.** Kriminaalhooldusaluste süütegude liigid
| Kuriteod | 2013 | 2012 |
|----------|------|------|
| Muud kuriteod | 3% | 3% |
| Kuriteod perekonna ja alaealise vastu | 1% | 2% |
| Õigusemõistmisevastased kuriteod | 2% | 3% |
| Ametiaised ja majanduskuriteod | 3% | 3% |
| Narkokuriteod | 9% | 8% |
| Avaliku rahu vastased kuriteod | 8% | 8% |
| Isikuvastased kuriteod | 17% | 15% |
| Liikluskuriteod | 28% | 27% |
| Varavastased kuriteod | 30% | |
**Joonis 72.** Kriminaalhooldusalustele määratud lisakohustused KarS-i § 75 lg 2 kohaselt (isik võib korduda mitmetes lisakohustuse liikides)
| Lisakohustus | 2013 | 2012 |
|--------------|------|------|
| Mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume | 31% | |
| Osalema sotsiaalabiprogrammis | 11% | |
| Mitte suhtlema määratud isikutega | 9% | |
| Otsima endale töökoha määratud ajaks | 9% | |
| Alluma ravile eelneval nõusolekul | 5% | |
| Heastama tekitatud kahju | 5% | |
| Elektrooniline valve | 4% | |
| Mitte viibima määratud paikades | 2% | |
| Isiku enda antud lubaduse | 2% | |
| Omandama üldhariduse määratud tähtajaks | 1% | |
Joonis 73. 2013. aasta lõpus arvel olnud kriminaalhooldusaluste katseaja pikkus
- Üle 3 aasta: 2%
- 2,5–3 aastat: 17%
- 2–2,5 aastat: 6%
- 1,5–2 aastat: 25%
- 1 aasta: 5%
- 1–1,5 aastat: 45%
Enamasti määratakse kriminaalhooldusalusele 1–1,5-aastane katseae, üksnes 2%-l on katseae üle kolme aasta.
Karistusest tingimisi vabastatatel, kelle vangistus on asendatud käitumiskontrolliga, oli köige levinum katseaja pikkus 1,5 aastat (52%), järgnes 1,5–2-aastane katseae (27%). Vanglast enne tähtaega vabanenutele on köige enam määratud ühe aasta pikkune katseae (38%) – saab järeldada, et pigem vabastatakse vanglast varem neid kinnipeetavaid, kelle vangistus hakkab lõppema (tingimisi enne tähtaega vabastatud hooldusaluste katseaja pikkus on ära kandmata vangistuse pikkus, kuid mitte vähem kui üks aasta). Köige pikemad katseajad määratakse neile, keda on varem karistatud osaliselt täitmisele pööratud vangistusega, 59%-l neist on katseae 2,5–3 aastat.
Joonis 74. ÜKT tegijate arv aastail 2003–2013.
Üldkasulikku tööd tegevate kriminaalhooldusaluste osakaal on püsinud viimasel paaril aastal sarnane, varem on arv rohkem kõikunud.
ÜLDKASULIK TÖÖ
2013. aasta lõpul oli ÜKT-I 1390 hooldusalust, kes jagunesid süüdimõistetuteks (83%) ja KrMS-i § 202 alusel (17%) ÜKT-d tegevateks hooldusalusteks.
Kõige enam kasutatakse ÜKT-d varavastaste ja liikluskuritegude puhul. 2013. aasta lõpul arvel olnud süüdimõistetustest oli 489 isikut toime pannud liikluskuriteo ja 379 isikut varavastase kuriteo, 2011. aasta samad näitajad oli vastavalt 430 ja 470. Kolme aasta jooksul on varavastaste kuritegude arv ÜKT tegijate seas vähenedu 91 ja avaliku rahu vastaste kuritegude arv 30 võrra.
**KARISTUSJÄRGNE KÄITUMISKONTROLL**
24. juulil 2009 jõustus karistusseadustiku muudatus, mis annab võimaluse rakendada karistusjärgset käitumiskontrolli. Selle säte kohaselt võib vajaduse korral allutada käitumiskontrollile süüdimõistetu, kes on talle möistetud vangistuse ära kandnud täies ulatuses. Möjutusvahendi eesmärk on vähendada korduvkuritegvust. 2013. aastal arutasid kohtud karistusjärgse käitumiskontrolli määratmi 63 kinnipeetava suhtes, neist 28 Harju maakohus (määrati 15), 25 Tartu maakohus (1) ja 10 Viru maakohus (3). Karistusjärgset käitumiskontrolli määrati 2013. aastal 19 (31%) korral, 2012. aastal ise naitaja 17.
Üldkasuliku töö tegijate sagedasimad kuriteooligid on vara- ja isikuvastased kuriteod, liikluskuriteod ning avaliku rahu vastased kuriteod, sealjuures viimastel aastatel on rohkem kõikunud varavastaste ja liikluskuritegude arv.
**Joonis 75.** ÜKT tegijana aasta lõpul arvel olnud süüdimõistetute arv peamiste kuriteoolikide järgi aastail 2007–2013 (isik võis korduda eri kuritegudes)
**Joonis 76.** Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine osakaal maakohtutes 2013. aastal
Kõige vähem kohaldab karistusjärgset käitumiskontrolli Tartu maakohus ja kõige enam Harju maakohus.
ELEKTROONILINE VALVE
2013. aastal määrati elektroonilise valve alla 203 isikut, neist 165 vabanesid vanglast enne tähtaega koos elektroonilise valvega. Elektrooniline valve annab võimaluse vabaneda vanglast enne tähtaega, teise astme kuriteo korral kolmandiku ja esimene astme kuriteo korral poole vangistusaja kandmise järel. Kui kohus ei vabasta selle tähtaja järel, siis edaspidi on võimalik vabaneda juba ilma elektroonilise valvet, mistõttu kõik enne tähtaega vabanevad isikud ei satu elektroonilise valve alla.
Elektroonilist valvet kasutati 38 korral ka vahistamise asendamiseks. 2013. aastal ei kasutatud elektroonilist valvet ühelgi juhul lühiajalise vangistuse (kuni 6 kuud) asendamiseks, ka kahel eelnenud aastal on seda kasutatud vähe: vastavalt üks ja viis korda.
Retsidiivsust käsitletakse siin kui isiku kahtlustatavana ülekuulamist pärast vanglast vabanemist, karistusest käitumiskontrolliga tingimisi vabastamist või üldkasulikule tööle (ÜKT) suunamist.\textsuperscript{26} Retsidiivsust vaadeldakse aastatel 2004–2012 vanglast vabanenute puhul ja aastatel 2006–2012 kriminaalhooldusele (sh ÜKT) suunatud isikute puhul.\textsuperscript{27}
\textsuperscript{26} Andmed uue ülekuulamise kohta saadi E-toimikust. Tegu pole lõpliku hinnanguga: menetlus võidakse hiljem nt tõendite puudumise tõttu lõpetada või võidakse ta kohtus õigeks tunnistada. Retsidiivsuse määr on ühe aasta jooksul üle kuulutud isikute osakaal kõigist vanglast vabanenud isikutest, karistusest käitumiskontrolliga tingimisi vabastatud (KarS-i § 74 lg 1) isikutest või ÜKT-le suunatud (KarS-i § 69, KrMS-i § 202) isikutest. Vanglast vabanenute puhul loeti vaid viimast vabanemist kalendariaastal; kriminaalhooldust (sh ÜKT) alustanud isikute puhul arvestati kõiki suunamisi (aastas oli 100 kordumatu isiku kohta 104–105 suunamist).
\textsuperscript{27} Teistest suurematest rühmadest ei ole vaatluse all rahalise karistusega karistatud isikud; karistusest ilma käitumiskontrollita (KarS-i § 73 lg 1) tingimisi vabastatud isikud; isikud, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati otstarbekuse kaaluolusel ning kes ei suunatud ÜKT-le; alaealised, kellele kohaldati muid möjutusvahendeid (KarS-i § 87).
Joonis 78. Ühe aasta retsidiivsuse määr vabanemise viisi alusel (aastail 2004–2012 vabanenud)
| | Karistuse ärakandmine | Šokivangistus | Tingimisi ennetähtaegne vabastamine | Elektroonilise järelvalve alla määramine |
|----------------|-----------------------|--------------|-------------------------------------|----------------------------------------|
| 2004 | 48 | 38 | 22 | 20 |
| 2005 | 48 | 35 | 21 | 19 |
| 2006 | 49 | 30 | 24 | 14 |
| 2007 | 48 | 32 | 23 | 13 |
| 2008 | 53 | 34 | 26 | 19 |
| 2009 | 51 | 37 | 27 | 14 |
| 2010 | 48 | 28 | 25 | 14 |
| 2011 | 50 | 26 | 25 | 19 |
| 2012 | 45 | 21 | 19 | 19 |
Joonis 79. Aastail 2006–2012 kriminaalhooldust alustanud isikute retsidiivsus ühe aasta jooksul (%)
| | Käitumiskontroll (KarS § 74 lg 1) | ÜKT KarS § 69 | ÜKT KrMS § 202 |
|----------------|----------------------------------|---------------|----------------|
| 2006 | 28 | 26 | 19 |
| 2007 | 29 | 35 | 22 |
| 2008 | 27 | 33 | 20 |
| 2009 | 25 | 32 | 18 |
| 2010 | 26 | 33 | 18 |
| 2011 | 27 | 32 | 16 |
| 2012 | 27 | 34 | 16 |
38% vanglast vabanenustest pani ühe aasta jooksul toime uue kuriteo.
Retsidiivsus on olnud püsivalt suurim vanglakaristuse lõpuni kandnud isikute seas. 2012. aastal sel alusel vanglast vabanenutest pani ühe aasta jooksul uue kuriteo toime 45%, see on vähem kui eelmistel aastatel.
Vanglast tingimisi enne tähtaega vabanenute retsidiivsuse määr jäi aastatel 2004–2006 vahemikku 22–24%, kuid seejärel suurenes ja ulatus 2008. aastal 37%-ni. Järgmistel aastatel on retsidiivsus väheneenud, 2012. aastal vabanenute puhul oli see 25%.
Šokivangistuse\(^{28}\) ära kandnud ja 2011. aastal vabanenud isikute ühe aasta retsidiivsuse määr oli 23%, mis oli vaatlusperioodi väikseim näitaja. Elektroonilise järelevalve\(^{29}\) alla määratud isikute retsidiivsus oli 19%, ületades sellega kolme eelmise aasta taset.\(^{30}\)
Narkosõltlased moodustasid ligikaudu kolmandiku kõigist 2012. aastal vanglast vabanenutest. Nende retsidiivsus oli märgatavalt suurem (52%) kui narkosõltuvuseta isikutel (31%). Retsidiivsuse tase oli kõrgeim opiaadisõltivate seas (66%), kes moodustasid ligikaudu poole kõigist vabanenud narkosõltlastest; sarnane oli olukord ka eelmistel aastatel.
Karistusest käitumiskontrolliga tingimisi vabastatud isikute retsidiivsuse määr on vaadeldaval perioodil püsinud vahemikus 25–29%, olles lähedane vanglast tingimisi enne tähtaega vabastatute retsidiivsuse tasemega.\(^{31}\)
2012. aastal KarS-i § 69 alusel ÜKT-le suunatud isikute retsidiivsuse määr oli 34% (2011: 32%). Tegu on isikutega, kellele möödeti kuni kaheaastane vangistus, mis süüdimõistetu nõusolekul asendati ÜKT-ga – seega on enamasti tegu raskema kuriteo toime pannud isikutega kui isikute puhul, kes suunati ÜKT-le kriminaalmenetluse otstarbekusest lõpetamisega.
Kriminaalmenetluse otstarbekusest lõpetamisega (KrMS § 202) ÜKT-le suunatud isikute retsidiivsuse määr oli 16% (2011: 18%). Kummagi rühma puhul on retsidiivsus alates 2008. aastast püsinud ligikaudu samal tasemel.
---
\(^{28}\) Tegu on alates 2005. aastast KarS-i §-de 73 ja 74 alusel kohaldatava karistusega, mille kohaselt peab süüdlane kandma vaid lühikese (enamasti kuni kuuekuuulise) osa vangistusest ning ülejäänud osas vabastatakse ta tingimisi.
\(^{29}\) Elektroonilist järelevalvet kohaldatakse alates 2007. aasta kevadest.
\(^{30}\) Kahe nimetatud vabanenute rühma puhul on näitajate suuremat kõikumist tinginud vabanenud isikute suhteliselt väike arv, mis on kummagi rühma puhul jäänud vahemikku 121–200 isikut.
\(^{31}\) Arvestades vaid viimast kriminaalhooldusele suunamist 2012. aastal, olid ühe aasta retsidiivsuse näitajad järgmised: karistusest käitumiskontrolliga tingimisi vabastatute puhul 24%, KarS-i § 69 alusel ÜKT-le suunatute puhul 33% ja kriminaalmenetluse otstarbekusest lõpetamisega ÜKT-le suunatute puhul 14%. Need näitajad on paremini võrreldavad vanglast vabanenute näitajatega.
Europol (2013). Europol News: Number of Vietnamise irregular migrants on the rise.
https://www.europol.europa.eu/content/number-vietnamese-irregular-migrants-rise (27.01.2014).
European Commission (2012). Corruption. Special Eurobarometer No 374.
http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_374_en.pdf (22.01.2014).
G4S (2013). 9 kuuga andis G4S politseile üle 2395 korrarikkujat.
http://www.g4s.ee/pressiruum?year_pr=2013&month_pr=10&id=335 (27.01.2014).
Justiitsministeerium (2010). Kuriteoohvrite uuring 2009. Kriminaalpoliitika uuringud 14. Tallinn.
Justiitsministeerium (2012). Riigi kuritegevusvastased prioriteedid.
http://www.just.ee/26990 (27.01.2014).
Justiitsministeerium (2014). Aastatel 2010–2013 läbi viidud ohvriuuringute tulemused (avaldamata andmed).
Jõesaar, T. (6.2.2013). Lõuna-Eestis tabatud vietnamlased on arvatavasti osa suurest verisest ärist.
http://epi.delfi.ee/news/eesti/louna-eestis-tabatud-vietnamlased-on-arvatavasti-osa-suurest-verisest-arist.d?id=65634324.
Sisekaitseakadeemia (2013). Migratsiooniuuringute taustapaber: Rändemonitooring: Pagulusränne Euroopa Liidus, sh Balti riikides ja Põhjamaades 2012. aastal. Nr 7/2013.
| Kuriteo liik (KarS ptk, §) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|---------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| Registreeritud kuriteod kokku | 55586 | 51834 | 50375 | 50977 | 48359 | 48340 | 42567 | 40816 | 39631 |
| I raskusaste | 2982 | 2688 | 2681 | 2965 | 2278 | 1842 | 1798 | 1715 | 1850 |
| II raskusaste | 52604 | 49146 | 47694 | 48012 | 46081 | 46498 | 40769 | 39101 | 37781 |
| 8. ptk. Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased kuriteod | 1 | 3 | 4 | 0 | 1 | 2 | 0 | 0 | 2 |
| § 089 Inimsvastane kuritegu | | | 2 | | | | | | 2 |
| § 090 Genotsiid | | | | | | | 2 | | |
| § 091 Agressioon | | | | | | | | | |
| § 092 Sõjapropaganda | | | | | | | | | |
| § 093 Keelatud relvade tootmine ja levitamine | | | | | | | | | |
| § 093¹ Rahvusvahelise sanktsiooni rakendamata jätmine | | | | | | | | | |
| § 095 Tsiviilelanikonna vastu suunatud sõjategevus | | | | | | | | | |
| § 096 Sõjapidamisvahendite ebaseaduslik kasutamine tsiviilelanike vastu | | | | | | | | | |
| § 097 Tsiviilelanikuvastane rünne | | | | | | | | | |
| § 098 Sõjavangi ja interneeritud tsiviilelaniku õigusvastane kohtlemine | | | | | | | | | |
| § 099 Sõjavangi ja interneeritud tsiviilelaniku vastane rünne | | | | | | | | | |
| § 100 Haige, haavatu ja merehätta sattunu abita jätmine | | | | | | | | | |
| § 101 Võitlusvõimetu võitleja ründamine | | | | | | | | | |
| § 102 Kaitstud isiku vastane rünne | | | | | | | | | |
| § 103 Keelatud relvade kasutamine | | | | | | | | | |
| § 104 Keskkonna kahjustamine sõjapidamisviisina | | | | | | | | | |
| § 105 Rahvusvahelist kaitset tähistavate embleemide ja märkide väärkasutus | | | | | | | | | |
| § 106 Mittesõjalise objekti ründamine | | | | | | | | | |
| Kuriteo liik (KarS ptk, §) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|---------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| § 107 Kultuuriväärtuste vastu suunatud rünne | 1 | 2 | 1 | | | | | | |
| § 108 Vara hävitamine ja omastamine sõjategevuse piirkonnas ja okupeeritud territooriumil | | | | | | | | | |
| § 109 Marodeerimine | | | | | | | | | |
| § 110 Piraatlus | | | | | | | | | 1 |
| § 111 Õhusõiduki kaaperdamine | | | | | | | | | |
| § 112 Lennuohutusvastane rünne | | | | | | | | | |
| 9. ptk. Isikuvastased kuriteod | 5031 | 5055 | 6005 | 6540 | 5676 | 5377 | 6108 | 6752 | 6956 |
| § 113 Tapmine | 137 | 107 | 90 | 88 | 64 | 62 | 81 | 59 | 50 |
| § 114 Mõrv | 19 | 12 | 20 | 16 | 31 | 22 | 19 | 21 | 12 |
| § 115 Provotseeritud tapmine | | | | | | | | | 1 |
| § 116 Lapse tapmine | 1 | | 2 | 1 | 1 | 1 | 1 | | 1 |
| § 117 Surma põhjustamine ettevaatamatusest | 293 | 124 | 140 | 106 | 85 | 80 | 77 | 76 | 69 |
| § 118 Raske tervisekahjustuse tekitamine | 132 | 141 | 145 | 140 | 106 | 103 | 104 | 99 | 99 |
| § 119 Raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest | 21 | 19 | 15 | 20 | 16 | 13 | 16 | 25 | 16 |
| § 120 Ähvardamine | 359 | 444 | 549 | 512 | 442 | 451 | 677 | 700 | 716 |
| § 121 Kehaline väärkohtlemine | 3456 | 3700 | 4570 | 5174 | 4518 | 4320 | 4785 | 5311 | 5499 |
| § 122 Piinamine | 92 | 79 | 91 | 77 | 63 | 61 | 70 | 105 | 133 |
| § 123 Ohtu asetamine | 28 | 13 | 16 | 14 | 15 | 6 | 8 | 14 | 11 |
| § 124 Abita jätmine | 12 | 9 | 2 | 5 | | 3 | 1 | 3 | 1 |
| § 125 Raseduse kuritahtlik katkestamine | | | | | | | | | |
| § 126 Raseduse öigustamatu katkestamine | 1 | | | | | | | | |
| § 127 Raseduse hilinenud katkestamine | | | | | | | | | 1 |
| § 128 Raseduse katkestamise lubamine | | | | | | | | | 1 |
| § 129 Inimloote kahjustamine | 2 | 1 | | 2 | 2 | | | | |
| § 130 Keelatud toimingud embrüoga | | | | | | | | | |
| Kuriteo liik (KarS ptk, §) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|---------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| § 131 Inimloote väärkohtlemine | | | | | | | 1 | | |
| § 132 Ebaseaduslik asendusemadus | | | | | | | | | |
| § 133 Inimkaubandus (kuni 04/2012 Orjastamine) | 1 | 1 | 2 | 2 | 2 | 1 | 2 | 6 | 8 |
| § 133¹ Inimkaubanduse toetamine | | | | | | | | 3 | 2 |
| § 133² Kupeldamine | | | | | | | | 9 | 13 |
| § 133³ Prostitutsioonile kaasaaitamine | | | | | | | | 1 | |
| § 134 Isikuvabadust piiravasse riiki toimetamine | | | | | | | | | |
| § 135 Pantvangi võtmine | 2 | 1 | 2 | 2 | | | 3 | | 1 |
| § 136 Vabaduse võtmine seadusliku aluseta | 55 | 44 | 55 | 58 | 43 | 44 | 33 | 46 | 53 |
| § 137 Eraviisiline jälitustegevus | 10 | 6 | 2 | 4 | 7 | 8 | 8 | 8 | 19 |
| § 138 Ebaseaduslik inimuuringute tegemine | | | | | 1 | | | | |
| § 139 Ebaseaduslik siirdematerjali võtmine | | | | | | | | | |
| § 140 Doonorlusele kallutamine | | | | | 1 | | | | |
| § 141 Vägistamine | 179 | 153 | 122 | 160 | 124 | 81 | 91 | 143 | 135 |
| § 142 Sugulise kire vägivaldne rahuldamine (alates 23.12.2013 kehtetu) | 42 | 50 | 36 | 49 | 80 | 53 | 36 | 45 | 45 |
| § 143 Suguühteole või muule sugulise iseloomuga teole sundimine (kuni 23.12.2013 Suguühendusele sundimine) | 5 | 7 | 5 | 4 | 3 | 1 | 4 | 1 | 3 |
| § 143¹ Sugulise kire rahuldamisele sundimine (alates 23.12.2013 kehtetu) | | | 5 | 13 | 6 | 3 | 3 | 1 | 4 |
| § 143² Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu möjuvõimu kasutades (kehtiv alates 23.12.2013) | | | | | | | | | |
| § 144 Suguühe järeltulijaga (kuni 23.12.13 Suguühendus järeltulijaga) | | | 2 | 3 | 2 | 1 | 1 | | 2 |
| § 145 Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega (kuni 23.12.2013 Suguühendus lapseealisega) | 32 | 30 | 10 | 11 | 14 | 11 | 10 | 20 | 18 |
| § 145¹ Alaeealiselt seksiostmine | | | | | | | | | |
| § 146 Sugulise kire rahuldamine lapseealisega (kehtetu alates 23.12.2013) | 102 | 62 | 23 | 28 | 25 | 28 | 35 | 38 | 33 |
| § 148 Laibaruvetamine | 10 | 10 | 8 | 6 | 1 | 3 | 1 | 2 | 1 |
| § 149 Surnu mälestuse teotamine | 40 | 41 | 89 | 45 | 27 | 19 | 40 | 17 | 10 |
| § 150 Ebaseaduslik siirdematerjali võtmine laibalt | | | | | | | | | |
| Kuriteo liik (KarS ptk, §) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|---------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| 10. ptk. Politiliste ja kodanikuõiguste vastased kuriteod | 13 | 9 | 27 | 7 | 27 | 86 | 75 | 80 | 127 |
| § 151 Vaenu õhutamine | | | | | | | | | |
| § 152 Võrdõiguslikkuse rikkumine | | | | | | | | | |
| § 153 Diskrimineerimine pärilikkusriskide alusel | | | | | | | | | |
| § 154 Usuvabaduse rikkumine | 1 | | | | | | | | |
| § 155 Usulisse ühendusse astuma ja selle liikmeks olema sundimine | | | | | | | | | |
| § 156 Sõnumisaluduse rikkumine | 5 | 4 | 2 | 2 | 2 | 6 | 3 | 9 | 10 |
| § 157 Kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine | 5 | 1 | 3 | 5 | 4 | 11 | 6 | 6 | 12 |
| § 157¹ Delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine | | | | | | | | | |
| § 157² Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine | | | | | | | | | |
| § 158 Seaduslikult korraldatud avaliku koosoleku takistamine ja selle laialtajamine vägivallaga | | | | | | | | | |
| § 161 Valimise ja rahvahääletuse takistamine | 1 | | | | | | | | |
| § 162 Valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumine | 2 | 6 | | | | | | | |
| § 163 Valimise võltsimine | 1 | 1 | | | | | | | |
| § 164 Hääle ostmine | | | 15 | | 12 | 13 | 2 | | |
| 11. ptk. Süüteod perekonna ja alaalistele vastu | 498 | 400 | 376 | 446 | 431 | 375 | 403 | 404 | 352 |
| § 169 Lapse ülapidamise kohustuse rikkumine | 384 | 248 | 288 | 287 | 341 | 248 | 233 | 222 | 176 |
| § 170 Vanema ülapidamise kohustuse rikkumine | 3 | | 1 | 1 | 1 | 1 | | | |
| § 171 Eestkoste- ja hooldusõiguse kuritarvitamine | 1 | 1 | | | | | | | |
| § 172 Võõra lapse hõivamine | 6 | 6 | 3 | 1 | 2 | 1 | 1 | 1 | 2 |
| § 173 Lapse müürmine ja ostmine | 1 | | | | | | | | |
| § 174 Perekondliku kuuluvuse muutmine | | | | | | | | | |
| § 175 Alaaalse prostitutsioonile kallutamine | | | | 1 | 9 | 5 | 1 | | |
| § 175¹ Lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine | | | | | | | | | |
| § 176 Alaaalse prostitutsioonile kaasaaitamine | 3 | 2 | 4 | 6 | 2 | | | | |
| Kuriteo liik (KarS ptk, §) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|---------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| § 177 Alaaalise kasutamine pornograafilise teose valmistamisel | 26 | 10 | 4 | 4 | 1 | 2 | 40 | 9 | |
| § 177¹ Alaaalise kasutamine erootilise teose valmistamisel | | | | | | | 4 | 7 | |
| § 178 Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine | 3 | 29 | 22 | 52 | 27 | 76 | 17 | 65 | 70 |
| § 178¹ Seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks | | | | | | | 1 | 10 | 9 | 4 |
| § 179 Lapseealise seksuaalne ahvatlemine | 10 | 11 | 10 | 29 | 20 | 13 | 57 | 63 | 49 |
| § 180 Alaaalisele vägivalla eksponeerimine | 1 | | 2 | 1 | | 1 | | 2 | 2 |
| § 181 Alaaalise kaasatõmbamine kuriteo toimepanemisele | 34 | 66 | 9 | 18 | 8 | 11 | 11 | 4 | 1 |
| § 182 Alaaalise kallutamine alkoholi tarvitamisele | 31 | 29 | 27 | 26 | 25 | 11 | 23 | 18 | 25 |
| § 182¹ Alaaalisele alkoholi müümine ja ostmine | | | | 2 | 10 | | 4 | 4 | 2 | 2 |
| 12. ptk. Rahvatervisevastased kuriteod | 1213 | 1006 | 1489 | 1600 | 1060 | 923 | 937 | 890 | 1045 |
| § 183 Narkootiline ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine | 391 | 197 | 297 | 301 | 153 | 138 | 91 | 92 | 100 |
| § 184 Narkootiline ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine | 690 | 696 | 1048 | 1143 | 789 | 699 | 745 | 702 | 795 |
| § 185 Narkootiline ja psühhotroopse aine edasiandmine nooremale kui kaheksateistastaasele | 64 | 53 | 79 | 65 | 63 | 26 | 24 | 29 | 61 |
| § 186 Narkootiline ja psühhotroopse aine ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamine | 2 | 3 | | | | | | | 1 |
| § 187 Alaaalise kallutamine narkootilise ja psühhotroopse aine ja muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele | 3 | 7 | 3 | 6 | | | 4 | 5 | |
| § 188 Unimaguna, kanepi ja kokapöösa ebaseaduslik kasvatamine | 38 | 24 | 19 | 37 | 32 | 32 | 45 | 27 | 55 |
| § 189 Narkootiline ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamine | 2 | 1 | 2 | 6 | 4 | 6 | 8 | 12 | 2 |
| § 190 Narkootiline ja psühhotroopse aine ning nende lähteaine käitlemise, arvestuse ja aruandluse nõuete rikkumine | | | | 1 | 1 | | | | |
| § 192 Nakkusehaiguse ja loomataudi leviku ohu põhjustamine | | | | | | | | | |
| § 193 Nakkushaiguse ja loomataudi leviku põhjustamine | | | | | | | | | |
| § 194 Ravimi ebaseaduslik levitamine | 1 | | | | | 1 | | 2 | 3 |
| § 195 Kallutamine dopingu kasutamisele | | | | | | | | | 1 |
| Kuriteo liik (KarS ptk, §) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|---------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| § 196 Töötervishoiu- ja ohutusnõuete, tehn. järelevalvele allutatud objektile kehtestatud nõuete eiramine, tekitatud raske tervisekahjustus | 10 | 14 | 3 | | | | | | |
| § 197 Töötervishoiu- ja tööhutusnõuete eiramine | 6 | 9 | 30 | 34 | 17 | 17 | 16 | 18 | 17 |
| § 198 Töötervishoiu- ja tööhutusnõuete eiramine ettevaatamatusest | 6 | 2 | 5 | 8 | 1 | 4 | 8 | 4 | 5 |
| 13. ptk. Varavastased kuriteod | 36661| 32550| 27600| 28262| 29513| 30235| 24389| 22800| 21321|
| § 199 Vargus | 30452| 26615| 21685| 22471| 23901| 25253| 20175| 18628| 16465|
| § 200 Röövimine | 1326 | 1005 | 887 | 909 | 726 | 599 | 525 | 457 | 476 |
| § 201 Omastamine | 1294 | 1350 | 967 | 818 | 903 | 755 | 763 | 801 | 845 |
| § 202 Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine | 290 | 362 | 374 | 308 | 399 | 248 | 430 | 517 | 367 |
| § 203 Asja rikkumine ja hävitamine | 264 | 251 | 257 | 267 | 249 | 179 | 182 | 199 | 194 |
| § 204 Kultuurimälestise, museaali ja muuseumikogu rikkumine ja hävitamine | 7 | 7 | 1 | 6 | 6 | 6 | 5 | 5 | 5 |
| § 205 Asja rikkumine ja hävitamine ettevaatamatusest | 69 | 117 | 52 | 54 | 34 | 23 | 15 | 17 | 26 |
| § 206 Arvutiandmetesse sekkumine | 2 | 7 | 7 | 9 | 3 | 6 | 9 | 14 | 12 |
| § 206¹ Terminalseadme identifitseerimisvahendi ebaseaduslik kõrvaldamine ja muutmine | | | | | 2 | | 2 | | |
| § 207 Arvutisüsteemi toimimise takistamine | 4 | | 5 | 1 | 4 | 1 | 5 | 1 | 6 |
| § 208 Nuhkvara, pahavara ja arvutiviiruse levitamine | 3 | 1 | 2 | 2 | 1 | | 2 | 1 | |
| § 209 Kelmus | 2127 | 1968 | 2481 | 2222 | 2097 | 2021 | 1155 | 1147 | 1924 |
| § 210 Soodustuskelmus | 2 | 1 | 3 | 1 | 14 | 6 | 39 | 18 | |
| § 211 Investeerimiskelmus | | | | | 1 | | 1 | | |
| § 212 Kindlustuskelmus | 19 | 15 | 27 | 57 | 65 | 56 | 51 | 39 | 39 |
| § 213 Arvutikelmus | 46 | 72 | 128 | 367 | 470 | 381 | 512 | 456 | 470 |
| § 214 Väljapressimine | 170 | 180 | 147 | 131 | 108 | 88 | 98 | 82 | 96 |
| § 215 Asja omavolline kasutamine | 514 | 441 | 436 | 444 | 370 | 339 | 314 | 290 | 270 |
| § 216 Elektrienergia, maagaasi ja soojusenergia ebaseaduslik kasutamine | 58 | 140 | 113 | 156 | 123 | 206 | 81 | 51 | 51 |
| § 216¹ Arvutikuriteo ettevalmistamine | | | | | 2 | 2 | 1 | 3 | 13 |
| Kuriteo liik (KarS ptk, §) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|---------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| § 217 Arvutisüsteemi ebaseaduslik kasutamine | 16 | 17 | 12 | 22 | 20 | 36 | 40 | 34 | 31 |
| § 217¹ Ebaseaduslikult kõrvaldatud ja muudetud identifitseerimisvahendiga terminalaseadme kasutamine | | | 1 | | 1 | 4 | 1 | | 1 |
| § 217² Usalduse kuritarvitamine | | | 17 | 13 | 29 | 18 | 17 | 16 | 12 |
| 14. ptk. Intellektuaalse omandi vastased kuriteod | 116 | 95 | 81 | 61 | 38 | 70 | 71 | 51 | 37 |
| § 219 Autorsuse rikkumine | 4 | 2 | | 1 | 2 | | | 1 | 2 |
| § 220 Teose, leitise, tööstusdisainilahenduse ja mikrolülituse topoloogia autori ja autoriöig | 51 | 48 | 9 | | | | | | |
| § 221 Autoriöiguse seadusega ettenähtud tasu maksmisest kõrvaltehoidumine | | | | | | | | | |
| § 222 Piraatkoopia valmistamine | 14 | 8 | 28 | 15 | 8 | 14 | 5 | 2 | 6 |
| § 222¹ Ebaseaduslikult reproduutseeritud arvutiprogrammi valdamine | | | 4 | 2 | 4 | 2 | 3 | 1 | |
| § 223 Teose ja autoriöigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseaduslik üldsusele suunamine | 4 | 7 | 16 | 18 | 14 | 16 | 12 | 12 | 13 |
| § 224 Piraatkoopiaga kauplemine | 2 | 1 | 10 | 11 | 3 | 21 | 11 | 3 | 4 |
| § 225 Autoriöiguse ja autoriöigusega kaasnevate õiguste rikkumist takistava tehniline kaitsemeetme kõrvaldamine | 4 | | 3 | 6 | 1 | | | | |
| § 226 Patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse ja mikrolülituse topoloogia omaniku ainuõiguse rikkumine | 37 | 29 | 7 | 5 | 5 | 7 | 7 | 21 | 6 |
| § 227 Võltsitud kaubaga kauplemine | | | 4 | 3 | 1 | 8 | 33 | 11 | 6 |
| § 228 Leitise ja tööstusdisainilahenduse avalikustamine | | | | | | | | | |
| § 229 Sordikaitsset tulenevate õiguste rikkumine | | | | | | | | | |
| § 230 Registreeritud geograafilise tähiise ebaseaduslik kasutamine | | | | | | | | | |
| 15. ptk. Riigivastased kuriteod | 13 | 9 | 73 | 29 | 16 | 6 | 9 | 6 | 13 |
| § 231 Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldne tegevus | | | | | 1 | | | | |
| § 232 Riigireetmine | | | | | 2 | | | 1 | 1 |
| § 233 Välismaalase poole toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevus | | | | | 1 | | | | |
32 2012. aasta kuritegude statistikas ei kajastunud tehnilistel põhjustel riigireetmises kahtlustatud ning ka süüdi möistetud isiku kuritegu. Käesolevas tabelis on tehtud parandus KarS § 232 järgi registreeritud kuritegude arvus (samuti riigivastaste kuritegude arvus). Andmemarandust ei ole siiski tehtud 2012. aasta registreeritud kuritegude üldarvus seoses ühtse avaldatud kuritegude statistika vajadusega.
| Kuriteo liik (KarS ptk, §) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|---------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| § 234 | | | | | | | | | 1 |
| § 234¹ | | | | | | | | | |
| § 235 | | | | | | | | | 1 |
| § 235¹ | | | | | | | | | |
| § 235² | | | | | | | | | |
| § 235³ | | | | | | | | | |
| § 236 | | | | | | | | | 1 |
| § 237 | | | | | | | | | 2 |
| § 237¹ | | | | | | | | | |
| § 237² | | | | | | | | | |
| § 237³ | | | | | | | | | |
| § 238 | | | | | | | | | 6 |
| § 239 | | | | | | | | | 1 |
| § 240 | | | | | | | | | |
| § 241 | | | | | | | | | 1 |
| § 242 | | | | | | | | | 2 |
| § 243 | | | | | | | | | 1 |
| § 244 | | | | | | | | | |
| § 245 | | | | | | | | | 5 |
| § 246 | | | | | | | | | |
| § 247 | | | | | | | | | |
| § 248 | | | | | | | | | 1 |
| Kuriteo liik (KarS ptk, §) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|------------------------------------------------------------------------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| § 249 Välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni ametliku sümboli teotamine | | | | 1 | 1 | | | | |
| § 250 Üleskutse kuriteo toimepanemisele välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni vastu | | | | | | | | | |
| § 251 Võimuhaaramine kaitsejõududes | | | | | | | | | |
| § 252 Tungimine riigikaitselisel tähtsale maa-alale, hoonesse ja ruumi | | | | | | | | | |
| § 253 Riigikaitselise sundkoormise täitmata jätmine | | | | | | | | | |
| § 254 Mobilisatsioonikäsu täitmata jätmine ja kaitsevääteenistustest körvalehoidumine | | | | | | | | | |
| 16. ptk. Avaliku rahu vastased kuriteod | 3316 | 2943 | 4366 | 4565 | 4068 | 4162 | 3277 | 3109 | 2799 |
| § 255 Kuritegelik ühendus | | 1 | 5 | 4 | 8 | 10 | 24 | 15 | 26 |
| § 256 Kuritegeliku ühenduse organiseerimine | | 2 | 2 | 1 | 1 | 2 | 2 | 6 | 9 |
| § 257 Omavoli | 118 | 110 | 97 | 87 | 84 | 95 | 74 | 81 | 57 |
| § 258 Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine | 18 | 28 | 10 | 5 | 32 | 24 | 30 | 56 | 82 |
| § 259 Välismaalase ebaseaduslik toimetamine üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone | 2 | 5 | 7 | 1 | 10 | 8 | 6 | 10 | 9 |
| § 260 Välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis viibimine | | | | | 2 | 3 | 2 | 5 | 10 |
| § 260¹ Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine | | | | | | | | | |
| § 263 Avaliku korra raske rikkumine | 1724 | 1486 | 1906 | 1688 | 1040 | 775 | 540 | 378 | 295 |
| § 264 Looma julm kohtlemine | 17 | 19 | 28 | 36 | 30 | 34 | 34 | 18 | 23 |
| § 265 Keelatud avalik koosolek | 1 | 2 | | | | | | | |
| § 266 Omavoliline sissetung | 698 | 672 | 1685 | 2073 | 2386 | 2592 | 2032 | 1927 | 1660 |
| § 268 Ebaseadusliku tegevuse võimaldamine | 59 | 38 | 5 | 6 | 1 | | | 5 | |
| § 268¹ Prostitutsioonile kaasaaitamine | | | 24 | 37 | 15 | 15 | 15 | 15 | 8 |
| § 272 Eesti riigilipu ebaseaduslik heiskamine laeval | | | | | | | | | |
| § 273 Eesti riigilipu kandmise kohustuse rikkumine laeval | | | | | | | | | |
| § 274 Vägivald võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes | 218 | 207 | 225 | 246 | 188 | 258 | 236 | 283 | 272 |
LISAD | KURITEGEVUS EESTIS 2013
| Kuriteo liik (KarS ptk, §) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|---------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| § 275 Võimuesindaja ja avalikku korda kaitseva muu isiku laimamine ja solvamine | 223 | 135 | 198 | 183 | 161 | 284 | 232 | 290 | 286 |
| § 280 Valeandmete esitamine | 232 | 233 | 147 | 178 | 91 | 49 | 28 | 26 | 56 |
| § 281 Ebaõigete andmete esitamine kohturegistri pidajale, Eesti väärtpaberite keskregistril, abieluvaregistrile, notarile ja kohtutäiturile | 6 | 5 | 25 | 19 | 19 | 13 | 17 | 6 | 14 |
| § 283 Maakasutusnõuete ja maakatastri pidamise korra rikkumine | 1 | | | | | | | | |
| § 284 Kaitsekoodeid üleandmine | | | | | | | | | |
| § 285 Arhivaali ebaseaduslik hävitamine | | | | | | | | | |
| § 286 Arhivaali kasutamiskõlbmatuks muutmine | 1 | | | | | | | | |
| § 287 Arhivaali kasutamiskõlbmatuks muutmine ettevaatamatusest | | | | | | | | | |
| 17. ptk. Ametialased kuriteod | 477 | 511 | 232 | 310 | 172 | 196 | 167 | 160 | 312 |
| § 289 Ametiseisundi kuritarvitamine | 155 | 85 | 15 | 2 | | | | | |
| § 290 Ametialane lohakus | 25 | 15 | 4 | | | | | | |
| § 291 Võimulilaudus | 133 | 108 | 67 | 52 | 36 | 40 | 32 | 32 | 34 |
| § 2911 Riikliku järelvalve ebaseaduslik teostamine | | | 2 | | | | | | |
| § 292 Andmekogu pidamise nõuete rikkumine | | | | | | | | | |
| § 293 Pistise võtmine | 8 | 10 | 23 | 62 | 21 | 20 | 10 | 24 | 32 |
| § 294 Altkäemaksu võtmine | 61 | 47 | 27 | 47 | 30 | 31 | 43 | 32 | 57 |
| § 295 Pistise vahendus | 1 | 1 | 1 | | | | | | |
| § 296 Altkäemaksu vahendus | 4 | 13 | 2 | 35 | 11 | 20 | 10 | 5 | 63 |
| § 297 Pistise andmine | 4 | 7 | 6 | 23 | 18 | 11 | 12 | 28 | 34 |
| § 298 Altkäemaksu andmine | 44 | 42 | 50 | 57 | 25 | 47 | 33 | 21 | 67 |
| § 2981 Möjuvõimuga kauplemine | | | 1 | 1 | 2 | 4 | 10 | 2 | |
| § 299 Ametialane võltsimine | 30 | 176 | 26 | 24 | 21 | 5 | 3 | 8 | 15 |
| § 300 Riigihangete teostamise nõuete rikkumine | 12 | 7 | 3 | 2 | 1 | 6 | 7 | 1 | 3 |
| § 3001 Toimingupiirangu rikkumine | | | 4 | 4 | 2 | 10 | 7 | 3 | 3 |
| § 3002 Notari poolt teadvalt ebaseadusliku ametitoimingu tegemine | | | 1 | | | | | | |
| Kuriteo liik (KarS ptk, §) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|---------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| 18. ptk. Ōigusemõistmisevastased kuriteod | 1601 | 2107 | 1941 | 1527 | 886 | 537 | 508 | 473 | 487 |
| § 302 Kohtunikule, rahvakohtunikule, uurijale, prokurörile, kaitsjale, kannatanu esindajale ja tema lähedasele raske tervisekahjustuse tekitamine | | | | | | | | | |
| § 303 Vägivald kohtuniku, rahvakohtuniku, uurija, prokuröri, kaitsja, kannatanu esindaja ja tema lähedase suhtes | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 3 | 3 | 5 | 2 |
| § 304 Kohtuniku, rahvakohtuniku, uurija, prokuröri, kaitsja, kannatanu esindaja ja tema lähedase vara rikkumine ja hävitamine | 1 | | | | | | | | |
| § 305 Kohtu ja kohtuniku laimamine ja solvamine | 3 | 3 | 2 | 1 | 2 | 3 | 2 | 6 | 5 |
| § 306 Kuriteo varjamine | 4 | 5 | 3 | 4 | 9 | 3 | 5 | 6 | 1 |
| § 307 Kuriteost mitteetalamine | 17 | 5 | 4 | 7 | 10 | 7 | 8 | 5 | 11 |
| § 308 Üleskirjutatud vara hoidmise nõuete rikkumine | 2 | 5 | 2 | 3 | 3 | 4 | 9 | 4 | 7 |
| § 309 Kohtukordniku tegevuse takistamine | | | | | | | | | |
| § 310 Ebaseaduslik süüdistuse esitamine | | | | | | | | | |
| § 311 Kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine | 1 | | | | | | | | |
| § 311 Kohtunikuabi poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine | | | | | | | | | |
| § 311 Väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemine | | | | | | | | | |
| § 311 Süüteomenetluse teadvalt ebaseaduslik lõpetamine | | | | | | | | | |
| § 312 Ebaseaduslik ülekuulamine | 2 | 1 | | | | | | | |
| § 313 Kohtumenetlust tagava toimingu ebaseaduslik kohaldamine | | | | | | | | | |
| § 314 Ebaseaduslik läbiotsimine ja väljatöstmine | 10 | 13 | 7 | 10 | 10 | 5 | 8 | 5 | 7 |
| § 315 Ebaseaduslik jälitustegevus ja teabe varjatud kogumine | 1 | | | | | | | | |
| § 316 Töendi kõrvaldamine ja kunstlik loomine | 2 | 2 | 5 | 2 | 4 | 3 | 6 | 3 | 4 |
| § 316 Kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete avaldamine | | | | | | | | | |
| § 316 Teabe ōigusliku aluseta salastamine ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe valel ōiguslikul alusel, vale salastamistaseme ja -tähtajaga salastamine | | | | | | | | | |
| Kuriteo liik (KarS ptk, §) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|---------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| § 317 | 1 | | | | | 1 | 1 | | |
| § 318 | 1 | 6 | 7 | 3 | 3 | 1 | 3 | 3 | 2 |
| § 319 | 16 | 15 | 6 | 11 | 7 | 7 | 5 | 8 | 8 |
| § 320 | 136 | 161 | 207 | 206 | 161 | 135 | 148 | 130 | 96 |
| § 321 | | 1 | | | | | | | |
| § 322 | 4 | 4 | 2 | 1 | | | 1 | | |
| § 323 | 14 | 8 | 14 | 15 | 8 | 11 | 5 | 9 | 14 |
| § 323¹ | | | | | | 1 | 2 | | |
| § 324 | 16 | 3 | 2 | | 4 | 1 | 1 | 1 | 1 |
| § 325 | 269 | 528 | 143 | 18 | 7 | 6 | 15 | 16 | 18 |
| § 326 | | | | | | | | | |
| § 327 | | | | | | | | | |
| § 328 | 16 | 12 | 15 | 8 | 7 | 3 | 10 | 5 | 14 |
| § 329 | 768 | 1027 | 1149 | 978 | 556 | 230 | 211 | 185 | 209 |
| § 330 | 72 | 58 | 35 | 27 | 8 | 4 | 9 | 2 | 10 |
| § 331 | 246 | 246 | 326 | 213 | 67 | 56 | 12 | 40 | 21 |
| § 331¹ | | | | | | | 1 | 3 | 3 |
| § 331² | | | | | | 6 | 12 | 11 | 44 |
| § 331³ | | | | | | 2 | 1 | 1 | 1 |
| § 331⁴ | | | | | | | | | 1 |
| Kuriteo liik (KarS ptk, §) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|---------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| 19. ptk. Avaliku usalduse vastased kuriteod | 1647 | 1606 | 2168 | 1991 | 1810 | 1415 | 1423 | 1205 | 1505 |
| § 333 Maksevahendi ja väärtpaberi võltsimine | 40 | 65 | 16 | 27 | 24 | 14 | 34 | 12 | 12 |
| § 333¹ Raha võltsimine | | | | | | | 3 | 6 | 2 |
| § 334 Võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi kasutamine | 545 | 469 | 478 | 454 | 494 | 387 | 475 | 414 | 404 |
| § 335 Maksumärgi võltsimine | | | 1 | | | 1 | | | |
| § 336 Võltsitud maksumärgi kasutamine ja käibelelaskmine | 1 | 3 | | | 1 | | | | |
| § 337 Postimaksevahendi ja selle jälgendi võltsimine | | | | | | | | | |
| § 338 Võltsitud postimaksevahendi ja selle jälgendi käibelelaskmine | 1 | | | | | | | | |
| § 339 Proovijärevalve märgise võltsimine ja võltsituna kasutamine | | | | 2 | | | | | |
| § 340 Raha, pangakaardi ja muu maksevahendi võltsimise ettevalmistamine | 4 | 1 | 1 | 2 | 3 | 2 | 2 | 5 | 11 |
| § 341 Riikliku teenetemärgi võltsimine | | | | | | | | | |
| § 344 Dokumendi, pitsati ja plangi võltsimine | 269 | 304 | 706 | 314 | 348 | 343 | 323 | 328 | 421 |
| § 345 Võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamine | 237 | 232 | 336 | 534 | 465 | 284 | 283 | 247 | 397 |
| § 346 Dokumendi, pitsati ja stambi hävitamine, rikkumine, vargus ja peitmine | 163 | 140 | 155 | 117 | 91 | 66 | 54 | 49 | 60 |
| § 347 Tähtsa isikliku dokumendi võltsimine | 48 | 32 | 34 | 26 | 11 | 19 | 37 | 13 | 6 |
| § 348 Võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine ja kasutada andmine | 91 | 49 | 29 | 14 | 20 | 13 | 63 | 18 | 34 |
| § 349 Tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine | 248 | 311 | 412 | 501 | 353 | 286 | 149 | 113 | 158 |
| 20. ptk. Keskkonnavastased kuriteod | 186 | 149 | 55 | 35 | 21 | 27 | 39 | 39 | 28 |
| § 353 Taimestikku ohustav tegevus | | | | | | | | | |
| § 354 Puude ja põõsaste kahjustamine ja hävitamine | 8 | 21 | 4 | 3 | 1 | | 1 | 1 | |
| § 355 Puude ja põõsaste kahjustamine ja hävitamine ettevaatamatusest | 9 | | | | | | | | |
| § 356 Puude ja põõsaste ebaseaduslik raie | 156 | 76 | 21 | 14 | 9 | 12 | 12 | 14 | 3 |
| § 357 Kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramine | 1 | 2 | 1 | 2 | | | 2 | 2 | 2 |
| § 358 Kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramine ettevaatamatusest | | | | | | | | | |
| § 359 Maastiku kahjustamine | 2 | 3 | | | | | | | |
| § 360 Maastiku kahjustamine ettevaatamatusest | | | | | | | | | |
| Kuriteo liik (KarS ptk, §) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|---------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| § 361 Loodusliku loomastiku kahjustamine | 8 | 21 | 3 | 4 | 2 | 2 | 6 | 14 | 12 |
| § 363 Looduskasutus- ja saasteloata tegutsemine | 4 | 5 | 6 | 4 | 3 | 10 | 14 | 7 | 8 |
| § 364 Keskkkonna saastamine | 1 | 6 | 8 | 2 | | | | | |
| § 365 Keskkkonna saastamine ettevaatamatusest | 1 | | | | | | 1 | 1 | |
| § 365¹ Laevalt saasteinete merre heitmise keelu korduv rikkumine | | | | | | | | | |
| § 365² Laevalt saasteinete merre heitmise keelu korduv rikkumine ettevaatamatusest | | | | | | | | | |
| § 367 Ohtlike kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete rikkumine | 5 | 7 | 9 | 6 | 5 | 3 | 1 | 1 | 1 |
| § 368 Ohtlike kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete rikkumine ettevaatamatusest | 1 | 1 | | | 1 | | 2 | 1 | |
| § 368¹ Riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumine | | | | | | | | | |
| § 368² Käitise ebaseaduslik käitamine | | | | | | | | | 1 |
| § 368³ Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud aine ja toote käitlemine | | | | | | | | | |
| § 369 Üleujutuse, soostumise ja veehulga lubamatu vähenermise põhjustamine | | | | | | | | | |
| § 370 Üleujutuse, soostumise ja veehulga lubamatu vähenermise põhjustamine ettevaatamatusest | | | | | | | | | |
| 21. ptk. Majandusalased kuriteod | 473 | 486 | 465 | 779 | 987 | 1137 | 1044 | 800 | 701 |
| § 372 Tegevusloata ja keelatud majandustegevus | 108 | 65 | 10 | 4 | 24 | 22 | 7 | 15 | 8 |
| § 373 Ärikeelu ja teataval erialal ning ametikohal töötamise keelu rikkumine | 7 | | | 1 | 5 | 26 | 12 | 5 | 5 |
| § 374 Alkoholi ebaseaduslik tootmine | 18 | 14 | 8 | 4 | 5 | 4 | 5 | 5 | 6 |
| § 375 Alkoholi käitlemise korra rikkumine | 67 | 42 | 42 | 52 | 19 | 27 | 38 | 43 | 44 |
| § 376 Tubakatoode te käitlemise korra rikkumine | 59 | 38 | 40 | 62 | 18 | 17 | 32 | 41 | 48 |
| § 376¹ Lisaainete ebaseaduslik eemaldamine erimärgistatud vedelkütustest ja selle tulemusel saadud vedelkütuse käitlemine | 1 | | | | | | | | 1 |
| § 376² Kvaliteedinõuetele mittevestava vedelkütuse ebaseaduslik käitlemine | 1 | | | | 3 | | 1 | 1 | |
| § 377 Ärisaladuse õigustamatu avaldamine ja kasutamine | 2 | 3 | 2 | 3 | 3 | 3 | 3 | 6 | 3 |
| § 378 Ärisaladuse õigustamatu kasutamine | 1 | | | | | | | | |
| Kuriteo liik (KarS ptk, §) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|---------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| § 379 | | | | | | | | | |
| § 380 | 27 | 25 | 18 | 6 | 9 | 4 | 10 | 8 | 4 |
| § 381 | 5 | 5 | 4 | 3 | 4 | 3 | 2 | 2 | 2 |
| § 381¹ | | | | 1 | 8 | 24 | 48 | 65 | 45 | 38 |
| § 382 | | | | | | | | | |
| § 383 | | | | | 1 | | | | |
| § 384 | 6 | 4 | 5 | 5 | 13 | 32 | 40 | 20 | 24 |
| § 385 | 7 | 10 | 4 | 11 | 13 | 10 | 31 | 28 | 20 |
| § 385¹ | | | | 11 | 21 | 59 | 99 | 105 | 46 | 34 |
| § 386 | 53 | 108 | 61 | 52 | 21 | 7 | | 1 | |
| § 389 | 1 | | 2 | 1 | | | 1 | | |
| § 389¹ | | | | 15 | 35 | 24 | 31 | 28 | 22 | 30 |
| § 389² | | | | 8 | 2 | 4 | 14 | 14 | 13 |
| § 390 | 9 | 3 | 6 | 2 | 2 | | | | |
| § 391 | 47 | 83 | 83 | 113 | 410 | 499 | 352 | 267 | 197 |
| § 392 | 45 | 59 | 101 | 250 | 181 | 219 | 197 | 161 | 189 |
| § 393 | 1 | | 1 | | | 2 | | 1 | |
| § 394 | 6 | 28 | 49 | 128 | 134 | 64 | 80 | 52 | 34 |
| § 394¹ | | | | | | | | | |
| § 395 | | | | | | | | | |
| § 396 | | | | | | | | | |
| § 397 | | | | | | | | | |
| § 398 | 2 | | | 1 | 4 | 2 | 1 | | |
| Kuriteo liik (KarS ptk. §) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|---------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| § 398¹ Turumanipulatsioon | | | | | 2 | | | | |
| § 399 Turgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamine | | | | | | | | | |
| § 400 Konkurentsiki kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus | | | 1 | 5 | 8 | 16 | 18 | 14 | 1 |
| § 401 Koondumisest teatamata jätmine, koondumise jõustamine koondumiseks loa puudumisel | | | | | | | | | |
| § 402 Olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata jätmine (kuni 15.07.2013 Eri- ja ainuõigust ja olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste rikkumine) | 1 | | | | | | | | |
| § 402¹ Erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumine | | | | | 1 | | | | |
| § 402² Erakonnale tehtava annetuse vastuvõtmise keelu rikkumine | 1 | | | | | | | | |
| 22. ptk. Üldohtlikud kuriteod | 460 | 431 | 351 | 449 | 384 | 319 | 288 | 326 | 249 |
| § 403 Üldohtlik mürgitamine | 1 | | | | | | | | |
| § 404 Süütamine | 65 | 106 | 65 | 49 | 47 | 63 | 59 | 47 | 51 |
| § 405 Plahvatuse tekitamine | 5 | 3 | 11 | 7 | 9 | 9 | 7 | 1 | 4 |
| § 406 Elutähtsa süsteemi häirimine ja kahjustamine | 5 | 8 | 2 | 4 | 2 | | 3 | 2 | 1 |
| § 407 Elutähtsa rajatise kahjustamine | 1 | | | | | | 1 | 2 | 1 |
| § 408 Elule ja tervisele ohtliku ehitise ehitamine | 5 | 1 | 1 | 1 | 1 | | 2 | 1 | 1 |
| § 409 Tehnilise normi nõuetele mittevastava toote valmistamine, töötlemine ja turustamine | | | | | 1 | | | | |
| § 410 Raadiohäire tekitamine ning vale ja eksitava teate saatmine | | | | | | | | | |
| § 411 Ebaseaduslik kiirgustegevus | 4 | 3 | 4 | 2 | | 1 | | | |
| § 412 Kiirgusalalika käitlemise nõuete rikkumine | | | | | 1 | | | | |
| § 414 Lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine | 48 | 34 | 37 | 57 | 39 | 42 | 31 | 37 | 24 |
| § 415 Lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseaduslik käitlemine | 16 | 27 | 27 | 58 | 45 | 26 | 21 | 23 | 24 |
| § 416 Lõhkematerjali käitlemise nõuete rikkumine | 1 | 1 | | 3 | 3 | 2 | 1 | 1 | |
| § 418 Tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine | 303 | 243 | 189 | 203 | 201 | 137 | 138 | 159 | 113 |
| Kuriteo liik (KarS ptk, §) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|--------------------------------------------------------------------------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| § 418¹ Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine | | | 4 | 39 | 15 | 19 | 18 | 31 | 16 |
| § 419 Tulirelva lohakas hoidmine | 1 | 1 | 2 | 1 | | 2 | 1 | 1 | |
| § 420 Tulirelva helisummuti, laser- ja öösihiku ebaseaduslik käitlemine | 5 | 4 | 8 | 25 | 22 | 17 | 5 | 23 | 14 |
| 23. ptk. Liikluskuriteod | 3868 | 4464 | 5127 | 4359 | 3246 | 3465 | 3816 | 3713 | 3684 |
| § 422 Söidukijuhi poolt liiklusnõuete ja söiduki kaitusnõuete rikkumine | 166 | 153 | 147 | 106 | 96 | 76 | 106 | 91 | 116 |
| § 423 Söidukijuhi poolt liiklusnõuete ja söiduki kaitusnõuete rikkumine ettevaatamatusest | 156 | 159 | 140 | 68 | 70 | 74 | 72 | 82 | 48 |
| § 424 Mootorsöiduki, maastikusöiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis | 3541 | 4150 | 4835 | 4179 | 3076 | 3304 | 3635 | 3535 | 3513 |
| § 424¹ Mootorsöiduki, maastikusöiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis ettevaatamatusest | | | | | | | 1 | 1 | |
| § 425 Liiklusohutusnõuete ja söiduki kaitusnõuete rikkumine | 2 | 1 | | | 2 | 1 | 1 | 1 | |
| § 426 Alarmsöiduki tähistuse ebaseaduslik kasutamine | 3 | 2 | 4 | 6 | 2 | 9 | 1 | 3 | 5 |
| § 427 Rahvusvahelise õhusöidu eeskirjade rikkumine | | | | | | 1 | 2 | | |
| § 428 Reisija poolt kergesti süttiva ja sõõbiva aine vedu õhusöidukis | | | | | | | | | |
| § 429 Laevade kokkupõrkel teise laeva päästmiseks abinõude tarvitusele võtmata jätmine | | | | | | | | | |
| § 430 Rongi omavoliline ilma vajaduseta peatamine | | | | | | | | | |
| 24. ptk. Kaitseteenistusalased kuriteod | 12 | 10 | 15 | 17 | 23 | 8 | 13 | 9 | 13 |
| § 432 Keeldumine käsu täitmisesest | 1 | | | | 2 | | | | |
| § 433 Käsu täitmata jätmine | | | | | | | | | |
| § 434 Kaitseväeteenistuses oleva isiku ähvardamine (kuni 01.04.2013 Tegevteenistuses oleva isiku ähvardamine) | | | | | | | | | |
| § 435 Vägivald kaitseväeteenistuses oleva isiku suhtes (kuni 01.04.2013 Vägivald tegevteenistuses oleva isiku suhtes) | 2 | | | | | | | 1 | |
| § 436 Omavoliline lahkumine väeosast ja muust teenistuskohast | 9 | 9 | 12 | 16 | 20 | 8 | 6 | 6 | 8 |
| § 437 Omavoliline lahkumine väeosast ja muust teenistuskohast teenistusrelvaga | | | | | 1 | | | | 1 |
| Kuriteo liik (KarS ptk, §) | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|---------------------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|
| § 438 Väeosaga muu teenistuskoha omavolliline mahajätmine lahinguolukorras | | | | | | | | | |
| § 439 Väejooks | | | 1 | 1 | | | 1 | | |
| § 440 Kaitseteenistusest kõrvalehoidumine | | | | | | | 1 | 1 | |
| § 441 Masinate juhtimise ja käitusnõuete rikkumine | | | | | | | | | |
| § 442 Lendude ja nendeks ettevalmistamise nõuete rikkumine | | | | | | | | | |
| § 443 Laevajuhtimisnõuete rikkumine | | | | | | | | | |
| § 444 Sise- ja distiplinaarmäärustiku rikkumine (kehtetu alates 01.04.2013) | | | | | | | | | |
| § 445 Vale teenistusalane ettekanne | | | | | | | 2 | 3 | 2 |
| § 446 Võimu kuritarvitamine | | | | | | | 2 | | |
| § 447 Teenistusalane lohakus | | | | | | | 3 | | |
| § 448 Kaitsejõudude vara pillamine | | | | | | | 1 | | |
| § 449 Relvastatud üksuse üleandmine ja vara jätmine vaenlasele (kuni 01.04.2013 Sõjaväjõudude üleandmine ja vara jätmine vaenlasele) | | | | | | | | | |
| § 450 Hukkuv sõjalaeva mahajätmine | | | | | | | | | |
| § | Kuriteod kokku | Eesti | Harjumaa | Hiiumaa | Ida-Virumaa | Järva-maa | Jõgeva-maa | Lääne-Viru-maa | Lääne-maa | Pärnu-maa | Põlva-maa | Rapla-maa | Saare-maa | Tartu-maa | Valga-maa | Viljandi-maa | Võru-maa | Määratle-mata |
|----|---------------|-------|---------|--------|-------------|----------|------------|----------------|-----------|-----------|-----------|-----------|-----------|-----------|-----------|-------------|---------|--------------|
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| 1 | I raskusaste | 1850 | 995 | 0 | 337 | 21 | 25 | 52 | 47 | 79 | 17 | 11 | 13 | 177 | 30 | 30 | 7 | 9 |
| 2 | II raskusaste | 37781 | 19240 | 112 | 5061 | 509 | 641 | 1640 | 612 | 2000 | 874 | 793 | 348 | 3558 | 720 | 706 | 930 | 37 |
| 3 | 8. ptk. Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 |
| 4 | §89 Inimusuustane kuritegu | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 |
| 5 | 9. ptk. Isiku vastased süüteod | 6956 | 3516 | 24 | 852 | 122 | 137 | 354 | 150 | 385 | 170 | 166 | 58 | 599 | 123 | 133 | 160 | 7 |
| 6 | §113 Tapmine | 50 | 25 | 0 | 10 | 1 | 1 | 3 | 1 | 0 | 1 | 0 | 0 | 6 | 1 | 1 | 0 | 0 |
| 7 | §114 Mõrv | 12 | 5 | 0 | 1 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 4 | 0 | 1 | 0 | 0 |
| 8 | §115 Provotseeritud tapmine | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 9 | §116 Lapse tapmine | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 10 | §117 Surma põhjustamine ettevaatamatusest | 69 | 17 | 0 | 9 | 5 | 1 | 3 | 3 | 3 | 2 | 6 | 1 | 6 | 4 | 4 | 5 | 0 |
| 11 | §118 Raske tervisekahjustuse tekitamine | 99 | 49 | 0 | 22 | 1 | 2 | 1 | 2 | 6 | 2 | 2 | 3 | 4 | 3 | 1 | 0 | 1 |
| 12 | §119 Raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest | 16 | 9 | 0 | 2 | 1 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 1 | 1 | 0 | 1 | 0 |
| 13 | §120 Ähvardamine | 716 | 325 | 1 | 108 | 12 | 2 | 25 | 13 | 42 | 29 | 11 | 4 | 106 | 9 | 12 | 17 | 0 |
| 14 | §121 Kehaline väärkohtlemine | 5499 | 2891 | 23 | 646 | 97 | 108 | 304 | 125 | 300 | 105 | 140 | 43 | 401 | 102 | 99 | 112 | 3 |
| 15 | §122 Piinamine | 133 | 64 | 0 | 12 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 16 | 1 | 0 | 24 | 0 | 1 | 14 | 0 |
| 16 | §123 Ohtu asetamine | 11 | 2 | 0 | 5 | 1 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 1 | 0 |
| 17 | §124 Abita jätmine | 1 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 18 | §133 Inimkaubandus | 8 | 2 | 0 | 4 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 19 | §1331 Inimkaubanduse toetamine | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 |
| 20 | §1332 Kupeldamine | 13 | 12 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| § | §133³ | Prostitutsioonile kaasaaitamine | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
|-----|-------|---------------------------------|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | §135 | Pantvangi võtmine | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | §136 | Vabaduse võtmine seadusliku aluseta | 53 | 21 | 0 | 6 | 1 | 1 | 4 | 5 | 5 | 2 | 3 | 0 | 3 | 0 | 2 | 0 |
| | §137 | Eraviisiilene jälitustegevus | 19 | 9 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 1 | 0 | 3 | 2 | 0 |
| | §141 | Vägistamine | 135 | 43 | 0 | 12 | 2 | 11 | 8 | 1 | 17 | 8 | 0 | 3 | 19 | 1 | 5 | 2 | 3 |
| | §142 | Sugulise kire vägivaldne rahuldamine | 45 | 12 | 0 | 3 | 0 | 6 | 3 | 0 | 4 | 5 | 1 | 1 | 9 | 1 | 0 | 0 | 0 |
| | §143 | Suguühete või muule sugulise iseloomuga teole sundimine | 3 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | §143¹ | Sugulise kire rahuldamisele sundimine | 4 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 1 | 0 |
| | §144 | Suguühendus järeltulijaga | 2 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | §145 | Suguühendus lapseealisega | 18 | 6 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 3 | 2 | 0 | 5 | 0 | 0 |
| | §146 | Sugulise kire rahuldamine lapseealisega | 33 | 13 | 0 | 7 | 0 | 3 | 1 | 0 | 1 | 0 | 1 | 0 | 5 | 1 | 0 | 1 | 0 |
| | §148 | Laibarüvetamine | 1 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | §149 | Surnu mälestuse teotamine | 10 | 4 | 0 | 1 | 0 | 0 | 1 | 0 | 1 | 0 | 1 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | 10. ptk. Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod | 127 | 53 | 0 | 16 | 2 | 6 | 6 | 16 | 3 | 0 | 1 | 3 | 10 | 3 | 7 | 1 | 0 |
| | §155 | Usulisse ühendusse astuma ja selle liikmeks olema sundimine | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | §156 | Sõnumisaladuse rikkumine | 10 | 7 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | §157 | Kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine | 12 | 7 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 4 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | §157¹ | Delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine | 3 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| § | §157 | Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine | 91 | 35 | 0 | 10 | 1 | 5 | 6 | 12 | 3 | 0 | 0 | 0 | 1 | 7 | 3 | 7 | 1 | 0 |
|-----|------|-----------------------------------------------|----|----|---|----|---|----|---|----|---|----|----|----|---|----|----|----|----|----|
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| §162| Valimis- ja häälletamisvabaduse rikkumine | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| §163| Valimise võltsimine | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| §164| Häälte ostmine | 8 | 3 | 0 | 4 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | 11. ptk. Süüteod perekonna ja alaéalise vastu | 352| 127 | 2 | 63 | 5 | 9 | 15 | 4 | 31 | 1 | 22 | 4 | 42 | 10 | 12 | 5 | 0 | 0 |
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| §169| Lapse ülapidamise kohustuse rikkumine | 176| 68 | 2 | 20 | 2 | 4 | 8 | 1 | 14 | 0 | 7 | 4 | 30 | 6 | 7 | 3 | 0 | 0 |
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| §171| Eestikoste- ja hooldusöiguse kuritarvitamine | 3 | 3 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| §172| Võõra lapse hõivamine | 2 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| §175| Inimkaubandus alaéalise ärakasutamise eesmärgil | 18 | 6 | 0 | 1 | 0 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 4 | 0 | 0 | 0 |
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| §178| Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine | 70 | 23 | 0 | 28 | 1 | 1 | 1 | 2 | 5 | 0 | 1 | 0 | 5 | 2 | 0 | 1 | 0 | 0 |
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| §178¹| Seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks | 4 | 1 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| §179| Lapseealise seksuaalne ahvatlemine | 49 | 20 | 0 | 7 | 0 | 1 | 1 | 1 | 7 | 1 | 6 | 0 | 4 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 |
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| §180| Alaaelise vägivalla eksponeerimine | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| §181| Alaaelise kaasatõmbamine kuriteo toimepanemisele | 1 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| §182| Alaaelise kallutamise alkoholi tarvitamisele | 25 | 6 | 0 | 1 | 2 | 3 | 0 | 0 | 0 | 4 | 0 | 6 | 0 | 2 | 1 | 0 | 0 | 0 |
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| §182¹| Alaaelise alkoholi müümine ja ostmine | 2 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| § | §12, ptk. Rahvatervisevastased süüteod | Eesti | Harjumaa | Hiiu | Ida-Viru | Järva | Jõgeva | Lääne-Viru | Lääne | Pärnu | Põlva | Rapla | Saare | Tartu | Valga | Viljandi | Võru | Määratlata |
|---|--------------------------------------|-------|---------|-----|----------|-------|--------|------------|-------|-------|-------|-------|-------|-------|-------|---------|-------|-----------|
| | | 1045 | 554 | 1 | 162 | 20 | 7 | 35 | 4 | 49 | 6 | 12 | 7 | 149 | 4 | 24 | 8 | 3 |
| §183 | Narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine | 100 | 37 | 0 | 19 | 4 | 1 | 3 | 1 | 10 | 1 | 4 | 0 | 15 | 0 | 1 | 4 | 0 |
| §184 | Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine | 795 | 459 | 0 | 126 | 11 | 3 | 27 | 2 | 25 | 2 | 7 | 3 | 103 | 4 | 18 | 2 | 3 |
| §185 | Narkootilise ja psühhotroopse aine edasiamindmine nooremale kui kahekseates taastasele isikule | 61 | 28 | 0 | 3 | 0 | 2 | 1 | 0 | 8 | 1 | 0 | 0 | 18 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §186 | Narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamine | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §187 | Alaealise kallutamine narkootilise ja psühhotroopse aine ja muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele | 5 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §188 | Unimaguna, kanepi ja kokapöösa ebaseaduslik kasvatamine | 55 | 15 | 1 | 11 | 5 | 1 | 2 | 0 | 4 | 2 | 1 | 0 | 10 | 0 | 2 | 1 | 0 |
| §189 | Narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamine | 2 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 |
| §194 | Võltsitud ravimi levitamine | 3 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §195 | Kallutatud dopingu kasutamisele | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §197 | Töötervishoiu- ja ohutusnõuete nõuete eiramine, põhjustatud inimese surm | 17 | 12 | 0 | 1 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 1 | 0 |
| §198 | Töötervishoiu- ja ohutusnõuete eiramine, tekitatud raskes tervisekahjustus või põhjustatud surm | 5 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 |
| § | 13. ptk. Varavastased süüteod | Eesti | Harjumaa | Hiiumaa | Ida-Virumaa | Järvamaa | Jõgevamaa | Lääne-Virumaa | Läänemaa | Pärnumaa | Põlvamaa | Raplamaa | Saaremaa | Tartu- | Valgamaa | Viljandimaa | Võrumaa | Määratlema |
|----|--------------------------------|-------|---------|--------|------------|----------|-----------|--------------|----------|----------|----------|----------|----------|--------|----------|------------|---------|-----------|
| | Vargus | 16465 | 9787 | 26 | 1900 | 189 | 223 | 685 | 149 | 798 | 204 | 263 | 107 | 1319 | 263 | 250 | 300 | 2 |
| | Röövimine | 476 | 305 | 0 | 100 | 4 | 2 | 9 | 3 | 20 | 3 | 1 | 1 | 14 | 11 | 2 | 1 | 0 |
| | Omastamine | 845 | 293 | 0 | 178 | 15 | 22 | 30 | 12 | 66 | 6 | 21 | 9 | 106 | 54 | 21 | 10 | 2 |
| | Sütteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine | 367 | 230 | 0 | 35 | 4 | 3 | 6 | 6 | 12 | 18 | 6 | 0 | 31 | 2 | 8 | 5 | 1 |
| | Asja rikkumine ja hävitamine | 194 | 85 | 0 | 42 | 6 | 5 | 7 | 1 | 17 | 4 | 5 | 0 | 7 | 6 | 3 | 0 | 0 |
| | Kultuurimälestise, museaali ja muuseumikogu rikkumine ja hävitamine | 5 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 3 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | Asja rikkumine ja hävitamine ettevaatamatusest | 26 | 20 | 0 | 1 | 0 | 0 | 1 | 0 | 2 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 |
| | Arvutiandmetesse sekkumine | 12 | 2 | 0 | 3 | 1 | 0 | 1 | 0 | 3 | 0 | 0 | 0 | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 |
| | Arvutisüsteemi toimimise takistamine | 6 | 4 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | Kelmus | 1924 | 840 | 6 | 193 | 4 | 11 | 44 | 43 | 108 | 173 | 27 | 8 | 310 | 20 | 26 | 104 | 7 |
| | Soodustuskelmus | 18 | 5 | 0 | 2 | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 3 | 3 | 2 | 1 | 0 | 0 |
| | Kindlustuskelmus | 39 | 25 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 | 0 | 4 | 0 | 1 | 0 | 3 | 0 | 1 | 0 | 0 |
| | Arvutikelmus | 470 | 178 | 2 | 105 | 7 | 4 | 27 | 10 | 38 | 11 | 14 | 5 | 56 | 4 | 3 | 5 | 1 |
| | Väljapressimine | 96 | 43 | 2 | 22 | 2 | 2 | 5 | 3 | 9 | 0 | 0 | 0 | 3 | 4 | 1 | 0 | 0 |
| | Asja omavoliiline kasutamine | 270 | 64 | 5 | 69 | 4 | 8 | 28 | 3 | 23 | 7 | 11 | 5 | 15 | 13 | 10 | 5 | 0 |
| | Elektreenergia, maagaasi ja soojusenergia ebaseaduslik kasutamine | 51 | 20 | 0 | 17 | 0 | 0 | 6 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 3 | 0 | 2 | 2 | 0 |
| | Arvutikuriteo ettevalmistamine | 13 | 9 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 | 2 | 0 | 0 | 0 |
| | Arvutisüsteemi ebaseaduslik kasutamine | 31 | 7 | 0 | 3 | 0 | 0 | 4 | 1 | 0 | 2 | 0 | 2 | 8 | 0 | 2 | 2 | 0 |
| § | Artikkel | Eesti | Harjumaa | Hiiu | Ida-Viru | Järva | Jõgeva | Lääne-Viru | Lääne | Pärnu | Põlva | Rapla | Saare | Tartu | Valga | Viljandi | Võru | Määratlata |
|---|---------|-------|---------|-----|---------|------|--------|-----------|-------|------|------|------|-------|-------|-------|---------|------|----------|
| §217¹ | Ebaseaduslikult körvaldatud ja muudetud identifitseerimisvahendiga terminalseadme kasutamine | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §217² | Usalduse kuritarvitamine | 12 | 8 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 |
| | 14. ptk. Intellektuaalse omandi vastased süüteod | 37 | 14 | 1 | 3 | 1 | 0 | 6 | 0 | 0 | 1 | 1 | 2 | 3 | 1 | 2 | 1 | 1 |
| §219 | Autorsuse rikkumine | 2 | 1 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §222 | Piraatkoopia valmistamine | 6 | 3 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 |
| §223 | Teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseaduslik üldussele suunamine | 13 | 4 | 1 | 1 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 1 | 1 | 0 | 0 | 1 | 1 | 1 | 1 |
| §224 | Piraatkoopiaga kauplemine | 4 | 3 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §226 | Patendi, .../... topoloogia omamiku ainuõiguse rikkumine | 6 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 3 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 1 |
| §227 | Võltsitud kaubaga kauplemine | 6 | 2 | 0 | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 |
| | 15. ptk. Riigivastased süüteod | 13 | 8 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 3 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §232 | Riigireetmine | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §234 | Salakuulamine | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §241 | Riigisaladuse ja salastatud välisteebe avalikustamine | 4 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 3 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §242 | Riigisaladuse ja salastatud välisteebe avalikustamine eitavaatamatusest | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §243 | Asutusesisesse teabe edastamine | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §245 | Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamine | 5 | 3 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| § | Artikkel | Eesti | Harjumaa | Hiiu | Ida-Viru | Järva | Jõgeva | Lääne-Viru | Lääne | Pärnu | Põlva | Rapla | Saare | Tartu | Valga | Viljandi | Võru | Määratlata |
|-----|-------------------------------------------------------------------------|-------|----------|------|----------|-------|--------|------------|-------|-------|-------|-------|-------|-------|-------|----------|-------|------------|
| 295 | Pistise vahendus | 4 | 2 | 0 | 1 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 296 | Altkäemaksu vahendus | 63 | 4 | 0 | 3 | 0 | 0 | 0 | 50 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 5 |
| 297 | Plistse andmine | 34 | 26 | 0 | 2 | 0 | 4 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 1 |
| 298 | Altkäemaksu andmine | 67 | 11 | 0 | 11 | 0 | 1 | 0 | 35 | 3 | 1 | 1 | 1 | 0 | 0 | 3 | 0 | 1 |
| 299 | Ametialane võltsimine | 15 | 3 | 0 | 7 | 0 | 0 | 1 | 1 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 |
| 300 | Riigihangete teostamise nõuete rikkumine | 3 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 |
| 300 | Toimingupiirangu rikkumine | 3 | 3 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 301 | 18. ptk. Õigusemõistmisevastased süüteod | 487 | 207 | 0 | 76 | 10 | 3 | 16 | 5 | 45 | 10 | 14 | 6 | 65 | 11 | 7 | 12 | 0 |
| 303 | Vägivald kohtuniku, rahvakohtuniku, uurija, prokuröri, kaitseja, kannatanu esindaja ja tema lähedase suhtes | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 305 | Kohtu ja kohtunikulaimamine ja solvamine | 5 | 3 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 |
| 306 | Kuriteo varjamine | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 |
| 307 | Kuriteost mitteetteatamine | 11 | 4 | 0 | 4 | 0 | 0 | 0 | 0 | 3 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 308 | Ieskirjutatud vara hoidmise nõuete rikkumine | 7 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 | 1 |
| 311 | Väärtseomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemine | 1 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 313 | Kohtumenetlust tagava toimingu ebaseaduslik kohaldamine | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 314 | Ebaseaduslik läbiotsimine ja väljatöstmine | 7 | 6 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 315 | Ebaseaduslik jälitustegevus ja teabe varjatud kogumine | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 316 | Töendi kõrvaldamine ja kunstlik loomine | 4 | 0 | 0 | 1 | 1 | 0 | 0 | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| § | Description | Eesti | Harjumaa | Hiiu- maa | Ida-Viru- maa | Järva- maa | Jõgeva- maa | Lääne- Viru- maa | Lääne- maa | Pärnu- maa | Põlva- maa | Rapla- maa | Saare- maa | Tartu- maa | Valga- maa | Viljandi- maa | Võru- maa | Määratle- mata |
|-----|-----------------------------------------------------------------------------|-------|----------|----------|--------------|-----------|-------------|-----------------|-----------|-----------|-----------|-----------|-----------|-----------|-----------|---------------|-----------|--------------|
| §318| Tunnistaja, kannatanu ja tõlgi poolt kohustuste täitmises keeldumine | 2 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §319| Valekaebus | 8 | 5 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 |
| §320| Valeütlus ja valevanne | 96 | 49 | 0 | 11 | 5 | 0 | 4 | 2 | 8 | 1 | 5 | 1 | 9 | 0 | 1 | 0 | 0 |
| §323| Kahtlustatava, süüdistatava, kohtualuse /.../ suhtes vägivalla toimepanemine | 14 | 3 | 0 | 3 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 1 | 1 | 0 | 1 | 3 | 2 | 0 | 0 |
| §325| Aine ja eseme ebaseaduslik üleandmine kinnipidamiskohas | 18 | 4 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 | 7 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §328| Kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu põgenemine | 14 | 10 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 |
| §329| Karistuse kandmisest körvalehoidumine | 209 | 97 | 0 | 37 | 4 | 2 | 8 | 2 | 5 | 5 | 7 | 2 | 19 | 4 | 5 | 12 | 0 |
| §330| Kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt alkohoolse joogi ning muu piiritust sisaldava aine valmistamine /.../ | 10 | 2 | 0 | 7 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §331| Kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt narkootilise ja psühhotroopse aine valmistamine /.../ | 21 | 14 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §331¹| Kohtulahendi täitmata jätmine | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §331²| Lähenemiskeelu rikkumine | 46 | 1 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 20 | 3 | 0 | 0 | 17 | 4 | 0 | 0 | 0 |
| §331³| Karistusjärgse käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumine | 8 | 4 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | 19. ptk. Avaliku usalduse vastased süüteod | 1505 | 905 | 0 | 170 | 5 | 13 | 45 | 30 | 41 | 4 | 15 | 11 | 231 | 10 | 9 | 14 | 2 |
| §333| Maksevahendija väärtpaberi võltsimine | 12 | 3 | 0 | 4 | 0 | 0 | 0 | 0 | 4 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 |
| §333¹| Raha võltsimine | 2 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| § | Description | Eesti | Harjumaa | Hiiu | Ida-Viru | Järva | Jõgeva | Lääne-Viru | Lääne | Pärnu | Põlva | Rapla | Saare | Tartu | Valga | Viljandi | Võru | Määratlata |
|---|-----------------------------------------------------------------------------|-------|---------|-----|----------|-------|--------|------------|-------|-------|-------|-------|-------|-------|-------|----------|------|-----------|
| §334 | Võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemise | 404 | 263 | 0 | 27 | 0 | 3 | 3 | 2 | 7 | 0 | 2 | 2 | 90 | 2 | 1 | 2 | 0 |
| §340 | Raha, pangakaardi ja muu maksevahendi /.../ võltsimise ettevalmistamine | 11 | 2 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 | 0 | 4 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §344 | Dokumendi, pitsati ja plangi võltsimine | 421 | 230 | 0 | 58 | 4 | 3 | 24 | 10 | 9 | 0 | 1 | 5 | 61 | 5 | 5 | 5 | 1 |
| §345 | Võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamine | 397 | 224 | 0 | 56 | 0 | 2 | 16 | 7 | 9 | 1 | 7 | 4 | 60 | 3 | 0 | 7 | 1 |
| §346 | Dokumendi, pitsati ja stambi hävitamine, rikkumine, vargus ja peitmine | 60 | 37 | 0 | 10 | 0 | 3 | 1 | 1 | 0 | 2 | 3 | 0 | 3 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §347 | Tähtsa isikliku dokumendi võltsimine | 6 | 5 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §348 | Võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine ja kasutada andmine | 34 | 33 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §349 | Tähtsa isikliku dokumendi kuriitavatamine | 158 | 106 | 0 | 9 | 1 | 2 | 1 | 10 | 8 | 1 | 2 | 0 | 16 | 0 | 2 | 0 | 0 |
| §356 | Puude ja põösaste ebaseaduslik raie | 3 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §357 | Kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramine | 2 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §361 | Loodusliku loomastiku kahjustamine | 12 | 0 | 0 | 4 | 0 | 1 | 0 | 0 | 4 | 0 | 0 | 1 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §363 | Looduskasutus- ja saaste-loata tegutsemine | 8 | 3 | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 |
| §365 | Keskkonna saastamine ettevaatamatusest | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| §367 | Ohtlike kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete rikkumine | 1 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| § | Description | Eesti | Harjumaa | Hiiu- maa | Ida-Viru- maa | Järva- maa | Jõgeva- maa | Lääne- Viru- maa | Lääne- maa | Pärnu- maa | Põlva- maa | Rapla- maa | Saare- maa | Tartu- maa | Valga- maa | Viljandi- maa | Võru- maa | Määratle- mata |
|-----|-----------------------------------------------------------------------------|-------|----------|----------|--------------|-----------|-------------|-----------------|------------|-----------|-----------|-----------|-----------|-----------|-----------|---------------|-----------|--------------|
| 368 | Ohtlike kemikaalide ja jäätmete käsitlemise nõuete rikkumine ettevaatamatusest | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | 21 . ptk. Majandusalased süüted | 701 | 228 | 1 | 278 | 7 | 5 | 23 | 6 | 31 | 28 | 3 | 6 | 38 | 13 | 4 | 20 | 10 |
| 372 | Tegevusloata ja keelatud majandustegevus | 8 | 6 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 373 | Ärikeelu ja teataval erialal ning ametikohal töötamise keelu rikkumine | 5 | 1 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 |
| 374 | Alkoholi ebaseaduslik tootmine | 6 | 1 | 0 | 1 | 0 | 1 | 1 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 375 | Alkoholi käitlemise korra rikkumine | 44 | 10 | 0 | 10 | 0 | 1 | 3 | 0 | 2 | 4 | 2 | 0 | 6 | 4 | 2 | 0 | 0 |
| 376 | Tubakatoodete käitlemise korra rikkumine | 48 | 12 | 0 | 19 | 0 | 0 | 3 | 0 | 3 | 2 | 0 | 0 | 2 | 2 | 1 | 2 | 2 |
| 376' | Lisainete ebaseaduslik eemaldamine erimärgistatud vedelkütusest ja selle tulemusel saadud vedelkütuse käitlemine | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 377 | Ärisaladuse õigustamatu avaldamine ja kasutamine | 3 | 3 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 380 | Osanike, aktsionäride ja tulundusühistu liikmete koosoleku kokku kutsumata jätmine | 4 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 381 | Äriühingu varalise seisundi ja muude kontrollitavate asjaolude kohta andmete esitamata jätmine | 2 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 381' | Raamatupidamise kohustuse rikkumine | 38 | 19 | 0 | 3 | 0 | 0 | 1 | 1 | 1 | 4 | 0 | 1 | 4 | 2 | 2 | 0 | 1 |
| 384 | Maksejõudetuse põhjustamine | 24 | 14 | 0 | 2 | 0 | 1 | 1 | 1 | 3 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 1 |
| § | Description | Eesti | Harjumaa | Hiiu | Ida-Viru | Järva | Jõgeva | Lääne-Viru | Lääne | Pärnu | Põlva | Rapla | Saare | Tartu | Valga | Viljandi | Võru | Määratlata |
|-----|-----------------------------------------------------------------------------|-------|----------|------|----------|-------|--------|------------|-------|-------|-------|-------|-------|-------|-------|----------|-------|------------|
| 385 | Vara varjamine pankroti- ja täitemenetlustes | 20 | 10 | 0 | 1 | 0 | 1 | 0 | 0 | 4 | 0 | 0 | 1 | 2 | 0 | 1 | 0 | 0 |
| 385 | Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine | 34 | 11 | 1 | 6 | 0 | 0 | 3 | 1 | 5 | 0 | 0 | 0 | 6 | 1 | 0 | 0 | 0 |
| 389 | Maksude maksmisest kõrvaltehoidumine suures ulatuses | 30 | 15 | 0 | 1 | 0 | 0 | 3 | 0 | 1 | 2 | 0 | 0 | 8 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 389 | Maksukelmus suures ulatuses | 13 | 8 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 |
| 391 | Salakaubavedu | 197 | 0 | 0 | 176 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 8 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 10 | 3 |
| 392 | Keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseaduslik sisse- ja väljavedu | 189 | 95 | 0 | 45 | 7 | 0 | 6 | 0 | 5 | 11 | 0 | 0 | 9 | 2 | 0 | 6 | 3 |
| 394 | Rahapesu | 34 | 21 | 0 | 9 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 2 |
| 400 | Konkurrentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskolastatud tegevus | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 22 | ptk. Üldohtlikud süüteod | 249 | 72 | 0 | 55 | 4 | 8 | 22 | 4 | 17 | 5 | 3 | 7 | 21 | 16 | 8 | 7 | 0 |
| 404 | Süütamine | 51 | 11 | 0 | 20 | 0 | 2 | 3 | 0 | 2 | 0 | 0 | 1 | 9 | 0 | 1 | 2 | 0 |
| 405 | Plahvatuse tekitamine | 4 | 1 | 0 | 1 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 406 | Elutähtsa süsteemi häirimine ja kahjustamine | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 407 | Elutähtsa rajatise kahjustamine | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 408 | Elule ja tervisele ohtliku ehitise ehitamine | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 414 | Lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine | 24 | 3 | 0 | 5 | 1 | 2 | 4 | 1 | 1 | 0 | 0 | 1 | 3 | 2 | 0 | 1 | 0 |
| 415 | Lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseaduslik käitlemine | 24 | 7 | 0 | 3 | 0 | 2 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 1 | 1 | 7 | 2 | 0 | 0 |
| 418 | Tulirelv, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine | 113 | 38 | 0 | 16 | 3 | 2 | 11 | 3 | 11 | 5 | 2 | 4 | 5 | 5 | 4 | 4 | 0 |
| § | Artikkel | Kriteerium | Eesti | Harjumaa | Hiiu | Ida-Viru | Järva | Jõgeva | Lääne-Viru | Lääne | Pärnu | Põlva | Rapla | Saare | Tartu | Valga | Viljandi | Võru | Määratlata |
|----|----------|------------|-------|---------|-----|---------|------|--------|-----------|-------|-------|-------|-------|-------|-------|-------|---------|------|-----------|
| | | | 16 | 6 | 0 | 4 | 0 | 0 | 3 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 1 | 0 | 0 |
| | | Tsivilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine | 14 | 5 | 0 | 6 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 1 | 0 |
| | | Tulirelva helisummuti, laser- ja öösihiku ebaseaduslik käitlemine | 3684 | 1384 | 27 | 423 | 87 | 124 | 186 | 50 | 223 | 132 | 129 | 83 | 396 | 115 | 137 | 185 | 3 |
| | | 23. ptk. Liiklusüsteed | 116 | 74 | 0 | 10 | 1 | 1 | 9 | 2 | 3 | 2 | 1 | 1 | 5 | 1 | 3 | 3 | 0 |
| | | Söidukijuhi poolt liiklusnõuete ja söiduki kaitusnõuete rikkumine | 48 | 9 | 0 | 5 | 3 | 4 | 0 | 0 | 8 | 2 | 1 | 0 | 11 | 1 | 2 | 2 | 0 |
| | | Mootorsöiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis | 3513 | 1297 | 27 | 406 | 82 | 119 | 177 | 48 | 212 | 128 | 127 | 82 | 380 | 113 | 132 | 180 | 3 |
| | | Mootorsöiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis ettevaatamatusest | 1 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | | Liiklusohutusnõuete ja söiduki kaitusnõuete rikkumine | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | | Alarmsöiduki tähistuse ebaseaduslik kasutamine | 5 | 3 | 0 | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | | 24. ptk. Kaitsevääteenistus-alased süüteed | 13 | 8 | 0 | 1 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 |
| | | Vägivald tegevteenistuses oleva isiku suhtes | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| | | Omavolliline lahkumine väeosast ja muust teenistuskohast | 8 | 4 | 0 | 1 | 0 | 0 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 |
| | | Omavolliline lahkumine väeosast ja muust teenistuskohast teenistusrelvaga | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| § | Kaitseteenistusest kõrvalehoidumine | Eesti | Harjumaa | Hiiu | Ida-Viru | Järva | Jõgeva | Lääne-Viru | Lääne | Pärnu | Põlva | Rapla | Saare | Tartu | Valga | Viljandi | Võru | Määratlata |
|-----|-----------------------------------|-------|---------|------|----------|-------|--------|------------|-------|-------|-------|-------|-------|-------|-------|----------|-------|-----------|
| | | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 |
| | Vale teenistusalane ettekanne | 2 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
KURITEGEVUS EESTIS 2013 | LISAD
| Linn/vald | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|--------------|--------|--------|--------|--------|--------|
| Harjumaa | 24313 | 24105 | 20526 | 20685 | 20235 |
| Harjumaa | Aegviidu vald | 23 | 10 | 25 | 42 | 34 |
| Harjumaa | Anija vald | 174 | 141 | 130 | 157 | 151 |
| Harjumaa | Harku vald | 339 | 384 | 347 | 279 | 243 |
| Harjumaa | Jõelähtme vald| 200 | 176 | 193 | 175 | 192 |
| Harjumaa | Keila linn | 193 | 189 | 166 | 181 | 170 |
| Harjumaa | Keila vald | 176 | 130 | 122 | 151 | 162 |
| Harjumaa | Kernu vald | 97 | 94 | 116 | 76 | 50 |
| Harjumaa | Kiili vald | 72 | 67 | 43 | 67 | 72 |
| Harjumaa | Kose vald | 170 | 173 | 163 | 162 | 128 |
| Harjumaa | Kuusalu vald | 175 | 164 | 139 | 105 | 145 |
| Harjumaa | Loksa linn | 57 | 55 | 61 | 61 | 77 |
| Harjumaa | Maardu linn | 588 | 583 | 586 | 574 | 629 |
| Harjumaa | Nissi vald | 87 | 83 | 69 | 61 | 51 |
| Harjumaa | Padise vald | 55 | 40 | 58 | 37 | 37 |
| Harjumaa | Paldiski linn | 117 | 114 | 94 | 119 | 110 |
| Harjumaa | Raasiku vald | 82 | 108 | 97 | 98 | 68 |
| Harjumaa | Rae vald | 317 | 406 | 324 | 317 | 323 |
| Harjumaa | Saku vald | 221 | 226 | 170 | 202 | 161 |
| Harjumaa | Saue linn | 88 | 97 | 59 | 86 | 89 |
| Harjumaa | Saue vald | 242 | 190 | 172 | 194 | 167 |
| Harjumaa | Tallinna linn| 20203 | 20035 | 16906 | 17022 | 16686 |
| Harjumaa | Vasalemma vald| 153 | 94 | 105 | 104 | 81 |
| Harjumaa | Viimsi vald | 366 | 475 | 321 | 323 | 317 |
| Harjumaa | Määratlemata | 118 | 71 | 60 | 92 | 92 |
| Linn/vald | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|--------------------|------|------|------|------|------|
| Hiiumaa | | | | | |
| Hiiumaa | 113 | 102 | 91 | 104 | 112 |
| Hiiumaa | Emmaste vald | 13 | 12 | 13 | 6 | 20 |
| Hiiumaa | Hiiu vald | 54 | 41 | 49 | 53 | 49 |
| Hiiumaa | Käina vald | 29 | 27 | 12 | 19 | 19 |
| Hiiumaa | Pühalepa vald | 17 | 20 | 15 | 26 | 23 |
| Hiiumaa | Määratlemata | 0 | 2 | 2 | 0 | 1 |
| Ida-Virumaa | 6449 | 7045 | 6346 | 5711 | 5398 |
| Ida-Virumaa | Alajõe vald | 28 | 44 | 30 | 30 | 25 |
| Ida-Virumaa | Aseri vald | 56 | 44 | 63 | 52 | 30 |
| Ida-Virumaa | Avinurme vald | 21 | 24 | 23 | 21 | 20 |
| Ida-Virumaa | lisaku vald | 71 | 50 | 57 | 41 | 28 |
| Ida-Virumaa | Illuka vald | 42 | 59 | 63 | 52 | 46 |
| Ida-Virumaa | Jõhvi vald | 796 | 1084 | 927 | 819 | 863 |
| Ida-Virumaa | Kiviõli linn | 310 | 284 | 262 | 158 | 150 |
| Ida-Virumaa | Kohtla vald | 81 | 68 | 59 | 50 | 56 |
| Ida-Virumaa | Kohtla-Järve linn | 1525 | 1564 | 1428 | 1289 | 1160 |
| Ida-Virumaa | Kohtla-Nõmme vald | 12 | 15 | 22 | 24 | 29 |
| Ida-Virumaa | Lohusuu vald | 15 | 25 | 22 | 19 | 31 |
| Ida-Virumaa | Lüganuse vald | 112 | 130 | 101 | 122 | 95 |
| Ida-Virumaa | Mäetaguse vald | 69 | 73 | 72 | 79 | 51 |
| Ida-Virumaa | Narva linn | 2536 | 2691 | 2340 | 2249 | 2080 |
| Ida-Virumaa | Narva–Jõesuu linn | 85 | 125 | 109 | 99 | 91 |
| Ida-Virumaa | Sillamäe linn | 437 | 483 | 451 | 370 | 415 |
| Ida-Virumaa | Sonda vald | 49 | 29 | 46 | 30 | 26 |
| Ida-Virumaa | Toila vald | 56 | 71 | 66 | 52 | 59 |
| Ida-Virumaa | Tudulinna vald | 20 | 16 | 12 | 10 | 16 |
| Linn/vald | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|--------------------|------|------|------|------|------|
| Ida-Virumaa | | | | | |
| Vaivara vald | 110 | 146 | 171 | 106 | 79 |
| Määratlemata | 18 | 20 | 22 | 39 | 48 |
| Jõgevamaa | 755 | 833 | 868 | 708 | 666 |
| Jõgeva linn | 139 | 146 | 162 | 133 | 107 |
| Jõgeva vald | 82 | 110 | 95 | 107 | 93 |
| Kasepää vald | 22 | 21 | 27 | 17 | 19 |
| Mustvee linn | 40 | 36 | 50 | 32 | 40 |
| Pajusi vald | 30 | 41 | 38 | 24 | 21 |
| Pala vald | 10 | 13 | 28 | 21 | 11 |
| Palamuse vald | 49 | 53 | 59 | 35 | 39 |
| Puurmani vald | 23 | 33 | 33 | 37 | 28 |
| Põltsamaa linn | 103 | 103 | 106 | 73 | 85 |
| Põltsamaa vald | 98 | 91 | 115 | 103 | 103 |
| Saare vald | 36 | 37 | 42 | 24 | 27 |
| Tabivere vald | 51 | 66 | 49 | 38 | 43 |
| Torma vald | 68 | 75 | 61 | 62 | 42 |
| Määratlemata | 4 | 8 | 3 | 2 | 8 |
| Järvamaa | 801 | 657 | 631 | 696 | 530 |
| Albu vald | 21 | 29 | 22 | 11 | 14 |
| Ambla vald | 30 | 27 | 29 | 29 | 25 |
| Imavere vald | 56 | 23 | 20 | 23 | 11 |
| Järva-Jaani vald | 24 | 31 | 19 | 26 | 21 |
| Kareda vald | 12 | 12 | 13 | 15 | 10 |
| Koeru vald | 29 | 35 | 25 | 28 | 24 |
| Koigi vald | 20 | 22 | 20 | 24 | 25 |
| Paide linn | 284 | 240 | 233 | 220 | 162 |
| Linn/vald | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|--------------------|------|------|------|------|------|
| Järvamaa | | | | | |
| Paide vald | 44 | 45 | 43 | 58 | 46 |
| Roosna-Alliku vald | 14 | 14 | 20 | 23 | 15 |
| Türi vald | 231 | 148 | 158 | 205 | 150 |
| Väätsa vald | 36 | 30 | 28 | 31 | 26 |
| Määratlemata | 0 | 1 | 1 | 3 | 1 |
| Läänemaa | 775 | 707 | 523 | 477 | 659 |
| Haapsalu linn | 313 | 310 | 235 | 198 | 285 |
| Hanila vald | 51 | 48 | 38 | 41 | 19 |
| Kullamaa vald | 13 | 21 | 19 | 13 | 13 |
| Lihula vald | 85 | 60 | 39 | 60 | 47 |
| Martna vald | 32 | 21 | 23 | 11 | 11 |
| Noarootsi vald | 33 | 15 | 12 | 13 | 25 |
| Nõva vald | 17 | 8 | 5 | 5 | 7 |
| Lääne-Nigula vald | 121 | 135 | 77 | 72 | 72 |
| Ridala vald | 106 | 86 | 71 | 60 | 172 |
| Vormsi vald | 3 | 2 | 3 | 3 | 3 |
| Määratlemata | 1 | 1 | 1 | 1 | 5 |
| Lääne-Virumaa | 1916 | 2029 | 1937 | 1895 | 1692 |
| Haljala vald | 67 | 91 | 78 | 90 | 63 |
| Kadrina vald | 109 | 121 | 90 | 96 | 90 |
| Kunda linn | 55 | 67 | 66 | 57 | 70 |
| Laekvere vald | 39 | 50 | 30 | 19 | 37 |
| Rakke vald | 27 | 32 | 30 | 46 | 25 |
| Rakvere linn | 632 | 572 | 638 | 561 | 487 |
| Rakvere vald | 89 | 105 | 96 | 85 | 81 |
| Rägavere vald | 29 | 38 | 17 | 17 | 19 |
| Linn/vald | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|--------------------|------|------|------|------|------|
| Lääne-Virumaa | | | | | |
| Sõmeru vald | 123 | 124 | 99 | 78 | 95 |
| Tamsalu vald | 137 | 124 | 129 | 111 | 112 |
| Tapa vald | 264 | 329 | 283 | 316 | 273 |
| Vihula vald | 87 | 63 | 81 | 92 | 62 |
| Vinni vald | 139 | 130 | 152 | 151 | 108 |
| Viru-Nigula vald | 32 | 56 | 31 | 45 | 37 |
| Väike-Maarja vald | 85 | 124 | 116 | 128 | 131 |
| Määratlemata | 2 | 3 | 1 | 3 | 2 |
| Põlvamaa | 931 | 922 | 818 | 749 | 891 |
| Ahja vald | 19 | 20 | 18 | 25 | 34 |
| Kanepi vald | 61 | 84 | 68 | 58 | 80 |
| Kõlleste vald | 20 | 21 | 20 | 22 | 16 |
| Laheda vald | 25 | 25 | 30 | 51 | 159 |
| Mikitamäe vald | 18 | 25 | 19 | 20 | 36 |
| Mooste vald | 53 | 47 | 29 | 30 | 32 |
| Orava vald | 19 | 15 | 21 | 12 | 18 |
| Põlva vald | 294 | 228 | 255 | 232 | 196 |
| Räpina vald | 127 | 204 | 131 | 102 | 157 |
| Valgjärve vald | 57 | 45 | 41 | 23 | 27 |
| Vastse-Kuuste vald | 30 | 24 | 16 | 20 | 18 |
| Veriora vald | 51 | 39 | 31 | 31 | 19 |
| Värska vald | 139 | 141 | 131 | 101 | 81 |
| Määratlemata | 18 | 4 | 8 | 22 | 18 |
| Pärnumaa | 2688 | 2477 | 2462 | 2291 | 2079 |
| Are vald | 47 | 24 | 19 | 17 | 18 |
| Audru vald | 163 | 110 | 102 | 114 | 74 |
| Linn/vald | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|--------------------|------|------|------|------|------|
| Pärnumaa | | | | | |
| Halinga vald | 66 | 45 | 43 | 69 | 55 |
| Häädemeeste vald | 77 | 76 | 64 | 86 | 59 |
| Kihnu vald | 1 | 2 | 1 | 8 | 3 |
| Koonga vald | 36 | 15 | 39 | 11 | 12 |
| Paikuse vald | 65 | 52 | 62 | 44 | 42 |
| Pärnu linn | 1574 | 1540 | 1539 | 1388 | 1281 |
| Saarde vald | 68 | 67 | 100 | 109 | 77 |
| Sauga vald | 87 | 103 | 82 | 76 | 108 |
| Sindi linn | 99 | 85 | 80 | 62 | 42 |
| Surju vald | 23 | 35 | 52 | 12 | 23 |
| Tahkuranna vald | 55 | 49 | 39 | 49 | 39 |
| Tootsi vald | 14 | 22 | 18 | 9 | 14 |
| Tori vald | 89 | 56 | 35 | 47 | 38 |
| Tõstamaa vald | 29 | 30 | 27 | 32 | 23 |
| Varbla vald | 24 | 18 | 13 | 12 | 19 |
| Vändra vald | 103 | 81 | 79 | 71 | 70 |
| Vändra vald (alev) | 58 | 58 | 48 | 65 | 54 |
| Määratlemata | 10 | 9 | 20 | 10 | 28 |
| Raplamaa | | | | | |
| Juuru vald | 38 | 28 | 15 | 22 | 31 |
| Järvakandi vald | 30 | 22 | 20 | 28 | 22 |
| Kaiu vald | 45 | 25 | 48 | 37 | 35 |
| Kehtna vald | 120 | 135 | 100 | 113 | 134 |
| Kohila vald | 224 | 165 | 152 | 190 | 164 |
| Käru vald | 11 | 19 | 11 | 18 | 11 |
| Märjamaa vald | 209 | 181 | 160 | 148 | 151 |
| Linn/vald | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|--------------|------|------|------|------|------|
| Raiplamaa | | | | | |
| Raikküla vald| 49 | 29 | 32 | 29 | 19 |
| Rapla vald | 303 | 197 | 202 | 192 | 209 |
| Vigala vald | 50 | 36 | 30 | 22 | 23 |
| Määratlemata | 4 | 2 | 2 | 4 | 5 |
| Saaremaa | 582 | 495 | 522 | 503 | 361 |
| Kaarma vald | 70 | 71 | 78 | 43 | 45 |
| Kihelkonna vald | 12 | 5 | 6 | 9 | 13 |
| Kuressaare linn | 303 | 234 | 239 | 247 | 164 |
| Kärla vald | 21 | 21 | 28 | 30 | 5 |
| Laimjala vald | 12 | 18 | 5 | 2 | 7 |
| Leisi vald | 28 | 19 | 30 | 24 | 20 |
| Lümanda vald | 6 | 10 | 6 | 6 | 19 |
| Muhu vald | 34 | 26 | 33 | 10 | 10 |
| Mustjala vald | 10 | 9 | 12 | 17 | 9 |
| Orissaare vald | 18 | 16 | 32 | 39 | 21 |
| Pihtla vald | 21 | 18 | 16 | 30 | 10 |
| Põide vald | 14 | 5 | 7 | 8 | 7 |
| Ruhnu vald | 0 | 3 | 1 | 0 | 1 |
| Salme vald | 10 | 12 | 11 | 10 | 10 |
| Torgu vald | 3 | 9 | 7 | 5 | 2 |
| Valjala vald | 19 | 19 | 8 | 15 | 12 |
| Määratlemata | 1 | 0 | 3 | 8 | 6 |
| Tartumaa | 4876 | 4937 | 4262 | 3760 | 3735 |
| Alatskivi vald | 16 | 21 | 52 | 25 | 10 |
| Elva linn | 83 | 104 | 116 | 92 | 87 |
| Haaslava vald | 28 | 31 | 40 | 44 | 60 |
| Tartumaa | Kallaste linn | 27 | 17 | 19 | 12 | 58 |
|----------|--------------|----|----|----|----|----|
| Tartumaa | Kambja vald | 38 | 47 | 61 | 52 | 56 |
| Tartumaa | Konguta vald | 27 | 19 | 12 | 34 | 18 |
| Tartumaa | Laeva vald | 23 | 24 | 22 | 20 | 20 |
| Tartumaa | Luunja vald | 43 | 63 | 56 | 72 | 50 |
| Tartumaa | Meeksi vald | 26 | 26 | 22 | 15 | 21 |
| Tartumaa | Mäksa vald | 41 | 31 | 94 | 40 | 33 |
| Tartumaa | Nõo vald | 60 | 49 | 61 | 53 | 55 |
| Tartumaa | Peipsiääre vald | 13 | 24 | 18 | 12 | 14 |
| Tartumaa | Piirissaare vald | 4 | 0 | 0 | 2 | 1 |
| Tartumaa | Puhja vald | 53 | 62 | 45 | 55 | 30 |
| Tartumaa | Rannu vald | 40 | 36 | 31 | 30 | 30 |
| Tartumaa | Rõngu vald | 51 | 48 | 57 | 37 | 51 |
| Tartumaa | Tartu linn | 3880 | 3826 | 3148 | 2764 | 2794 |
| Tartumaa | Tartu vald | 126 | 142 | 113 | 107 | 81 |
| Tartumaa | Tähtvere vald | 79 | 68 | 56 | 44 | 35 |
| Tartumaa | Vara vald | 51 | 33 | 59 | 45 | 40 |
| Tartumaa | Võnnu vald | 22 | 35 | 23 | 20 | 34 |
| Tartumaa | Ülenurme vald | 94 | 153 | 123 | 99 | 92 |
| Tartumaa | Määratlemata | 51 | 78 | 34 | 86 | 65 |
**Valgamaa**
| Valgamaa | Helme vald | 47 | 58 | 46 | 36 | 45 |
|----------|------------|----|----|----|----|----|
| Valgamaa | Hummuli vald | 25 | 25 | 22 | 21 | 25 |
| Valgamaa | Karula vald | 28 | 32 | 21 | 20 | 28 |
| Valgamaa | Otepää vald | 98 | 83 | 78 | 72 | 74 |
| Valgamaa | Palupera vald | 20 | 165 | 19 | 24 | 23 |
| Linn/vald | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|--------------|------|------|------|------|------|
| Valgamaa | | | | | |
| Puka vald | 29 | 86 | 28 | 41 | 33 |
| Põdra vald | 14 | 22 | 21 | 17 | 9 |
| Sangaste vald| 23 | 21 | 30 | 32 | 23 |
| Taheva vald | 24 | 37 | 54 | 31 | 27 |
| Tõlliste vald| 43 | 34 | 40 | 38 | 28 |
| Tõrva linn | 51 | 49 | 56 | 58 | 40 |
| Valga linn | 479 | 441 | 460 | 308 | 346 |
| Öru vald | 10 | 11 | 14 | 9 | 8 |
| Määratlemata | 10 | 16 | 4 | 7 | 41 |
| Viljandimaa | 1187 | 1023 | 954 | 757 | 736 |
| Abja vald | 45 | 35 | 59 | 32 | 37 |
| Halliste vald| 27 | 18 | 21 | 22 | 13 |
| Karksi vald | 43 | 53 | 48 | 32 | 29 |
| Kolga-Jaani vald | 39 | 29 | 34 | 23 | 23 |
| Kõo vald | 22 | 22 | 17 | 14 | 9 |
| Köpu vald | 10 | 10 | 4 | 5 | 4 |
| Mõisaküla linn | 16 | 10 | 15 | 24 | 10 |
| Viljandi vald| 219 | 196 | 165 | 140 | 173 |
| Suure-Jaani vald | 136 | 89 | 78 | 75 | 72 |
| Tarvastu vald| 46 | 77 | 68 | 50 | 54 |
| Viljandi linn | 544 | 457 | 422 | 314 | 280 |
| Võhma linn | 21 | 16 | 20 | 16 | 14 |
| Määratlemata | 19 | 11 | 3 | 10 | 18 |
| Võrumaa | 935 | 1031 | 911 | 900 | 937 |
| Antsla vald | 68 | 52 | 73 | 52 | 67 |
| Haanja vald | 13 | 11 | 17 | 20 | 23 |
| Linn/vald | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |
|--------------------|------|------|------|------|------|
| Võrumaa Lasva vald | 23 | 36 | 27 | 36 | 30 |
| Võrumaa Meremäe vald | 29 | 18 | 33 | 41 | 51 |
| Võrumaa Misso vald | 48 | 80 | 59 | 60 | 48 |
| Võrumaa Mõniste vald | 9 | 11 | 18 | 12 | 23 |
| Võrumaa Rõuge vald | 42 | 46 | 41 | 38 | 41 |
| Võrumaa Sõmerpalu vald | 63 | 52 | 44 | 34 | 50 |
| Võrumaa Urvaste vald | 36 | 30 | 35 | 49 | 42 |
| Võrumaa Varstu vald | 29 | 17 | 29 | 21 | 26 |
| Võrumaa Vastseliina vald | 40 | 47 | 43 | 38 | 43 |
| Võrumaa Võru linn | 448 | 516 | 384 | 388 | 390 |
| Võrumaa Võru vald | 80 | 106 | 102 | 93 | 86 |
| Võrumaa Määratllemata | 7 | 9 | 6 | 18 | 17 |
|
fd35cf0f-0f22-4ad8-bf37-4f69e0652af4
|
CC-MAIN-2023-06
|
https://www.just.ee/media/1269/download
|
2023-02-04T19:04:26+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-06/subset=warc/part-00112-b5ddf469-bf28-43c4-9c36-5b5ccc3b2bf1.c000.gz.parquet
| 862,912,216
| 85,799
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999733
|
ekk_Latn
| 0.999913
|
[
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown"
] | true
|
docling
|
[
23,
62,
760,
1438,
2239,
5198,
7808,
10564,
11915,
13079,
14395,
15187,
18340,
19052,
20184,
21745,
23115,
25786,
27078,
28691,
29663,
30856,
32529,
34000,
35487,
36103,
36737,
38029,
39111,
41116,
42588,
44886,
46479,
48511,
51896,
54154,
55428,
58717,
59635,
60804,
62015,
63048,
64321,
66630,
67550,
68842,
69767,
70589,
72296,
73472,
73694,
74388,
75297,
75752,
77168,
78309,
79166,
79708,
80927,
81680,
82299,
82666,
83968,
87254,
89420,
90722,
92324,
93104,
97075,
99867,
101042,
103660,
106326,
109406,
112426,
115509,
118366,
121655,
123889,
127880,
130788,
133790,
135838,
139091,
142186,
144534,
147453,
151160,
152869,
158396,
160794,
165573,
168748,
173429,
175690,
180473,
185694,
189500,
194139,
198711,
201939,
202766,
204825,
206907,
208590,
210271,
211980,
213689,
215205,
216690,
218206,
219045
] | 0
|
[
0.76171875,
0.1474609375,
0.033935546875,
0.052734375,
0.0026092529296875,
0.00102996826171875
] |
„Minu unistuste piirimaastik“
Ikla piiriala
Hea õpetaja ja juhendaja!
Olete tutvumas seitsmenda üle-eestilise koolinoorte arhitektuurikonkursi sissejuhatava juhendmaterjaliga. Oleme seni saanud lahendusi nii konkreetsetele ja täpselt piiritletud kohtadele kui ka abstraktsemalt piiritletud ruumile. Eelmistel aastatel on noored pakkunud põnevaid ruumilisi lahendusi teemadel: Tallinna Linnahalli katusemaastik, Tartu jõeäär, Paide keskväljak ning varasemalt unistuste koolimaja, koolihoov ja kodutänav. Sel korral pakume noortele arhitektuurselt ja ruumiliselt lahendamiseks väga spetsiifilise funktsiooniga ruumi – Ikla piiriala.
Konkursi ülesandega soovime panna õpilasi märkama ja mõtlema meid ümbritsevast keskkonnast laiemalt ning anda neile võimalus meid ümbritseva ruumi loomisel ja kujundamisel kaasa mõelda. Ühtlasi loodame, et konkursil osalemise kaudu muutuvad nad ruumi suhtes ka edaspidi tähelepanelikumaks ning julgevad vajadusel oma arvamust avaldada (nt linnaplaneerimises osaleda). Mida rohkem inimesi ruumiteemadest huvitub ja ruumiloomes kaasa räägib, seda kirjum, mitmekülgsem ja kasutajasõbralikum ruum üheskoos luuakse.
Käesolev materjal annab lühida ülevaate konkursiga seonduvatest teemadest, kus on ka viited täiendavale materjalile ning lõpus mõned väikesed lisaülesanded, mida „soojenduseks” ehk enne Ikla piiriala ideekavandit teha. Materjali võib kasutada nii ettevalmistuseks konkursist osavõtul kui ka üldisemalt ruumi käsitlemiseks koolitundides (ruumiöppeks). Lisaks leiab meie kodulehelt www.nooredarhitektid.ee ka eelmiste aastate materjali teiste põnevate teemade, näidete ja mõttessuundadega.
Põnevat koolitundi ja edu konkursil osalemisel!
IKLA PIIRIMAASTIKU PROJEKT
Konkursi eesmärk on pakkuda uusi põnevaid lahendusi Ikla piiripunktile Via Baltical ja selle vahetus läheduses asuva maa-ala korrastamiseks ja taasmõtestamiseks, võttes arvesse piiripunkti ja -ala kui maastikutähise väga spetsifilist monofunksionaalsust. Alates Schengeni viisaruumiga ühinemisest, on Euroopa piiripunktid enamasti pelgalt läbisöidualad, reeglina jupp tühерmaad, millel asuvad kunagise piiripunkti hooned ja tähised sissesõiduriigis kehtivatest liikluspiirangutest.
Milline aga võiks olla meeldiv piiriala – värav Sinu kodu- ja naaberriigi vahel? Kui oled külastanud näiteks Venemaad läbi Narva piiripunkti, siis saad ettekujutuse, kuidas Euroopa suunal varem piiriületus toimus. See võis olla võrdlemisi aeganõudev tegevus – palju autos või bussis ootamist, kuni vajalikud templid piiriületuseks olid passi sisse lõodud. Tänapäeval aga sõidame piirist üle ja sellest, et oleme teise riiki sisenenud, saame maastikul aimu peaasjalikult muutunud liiklusmärkide järgi. Kas siin ei võiks aga olla mõni puhkekoht või läbimöeldum viis riigi tutvustamiseks?
Arvestades, et Eesti Piirivalve endist piirihoonet enam ei kasuta, samuti on vähenenud ka piiriülesed veoautode järjekorrad, annab see hea võimaluse erinevate funktsioonide – parkimine, puhkekohad, riigi tutvustamine, toitlustamine jne. – ülevaatamiseks ja ümberhindamiseks, et tekiks ödusam riigi värav ning tervitus nii koju naasjatele kui ka Eestit külastajale. Möelgem kasvöi Tallinna Lennujaamale, mida on esile tööstetud kui üht ödusamat lennujaama maailmas.
Tähtis on lasta mõtetel vabalt lennata, head ideed võivad olla ka esmapilgul teostamatuud!
VÕISTLUSALA
Konkursiala on Ikla piiripunkt ja seda ümbritsev maa-ala (vt joonis 1). Ikla piiripunkt asub Pärnumaal Ikla külas Via Baltical Eesti-Läti piiril. Ikla-Ainaži, Eesti-Läti piiri piiripunkt valmis tehniliselt 1998. aasta juuni lõpus. Alates 2007. aastast, mil Eesti ühines Schengeni viisaruuumiga, puudub tavaolukorras piirikontroll. Lühidalt Ikla piiripunkti ajaloost saab lugeda Pärnu Postimehe külalugude veergudelt¹.
Joonis 1. Võistlusala. Allikas: Maa-ameti Geoportaal
Vanas Eesti Piirivalve hoones tegutseb praegu Via Ikla, mis pakub vahepeatust Via Baltical liiklejale. Siin on olemas parkla, pood, hostel, toitlustus ja välilaudadega puhkeala² (vt. joonis 2).
Viimase paari-kolme aasta jooksul on Eesti-Läti piiriületusega seostunud alkoturism, millest inspireerituna on südinud ka suvelavastus³. Samuti võib leida sotsiaalmeedias nuppeid, mis annavad edasi hoiakuid Ikla väliruumi osas (vt. juuresolevat kuvatõmmist Twitterist). Samuti on piiride ja piiriületuse küsimused üles kerkinud koroonapandeemia taustal. Kõik sellised tähelepanekud annavad kindlust, et praegune Ikla
---
¹ https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees201608220.127.116.11
² viaikla.ee
³ https://prempro.ee/uudis/ikla-piiripunkti-lahedal-etendub-lati-alkorallist-inspireeritud-must-komoodia/
piiriala vajab uuenduskuuri ja oluliste tähenduste – riigi ja kodu värav – taasmõtestamist. Kas piiriala peab olema tühермаа või võiks see olla kuidagi teistmoodi märgiline maastik?
Joonis 2. Vaade Ikla piiripunktile Allikas: VIA IKLA\textsuperscript{4}
\textsuperscript{4} https://viaikla.ee/#uael-gallery-2
OLULISEMAD OBJEKTID IKLA PIIRIALAL
Via Ikla
Joonis 3. Via Ikla toitlustus ja peatuskoht. Allikas: Via Ikla koduleht\(^5\)
Joonis 4. Ikla piiripunkt talvel. Foto autor: M.-L. Kasvandik
\(^5\) https://viaikla.ee/
Joonis 5. Hiljuti avatud tankla. Foto autor: M.-L. Kasvandik
Arhitekti ja maastikuarhitekti töö oluline osa on kohapeal alaga tutvumine. Miljöö parem tunnetus ning ümbruse, inimeste liikumisteede ja tegevuste kaardistamine loob projektile vajaliku baasi. Ikla piiripunkt ja piiriala külastamine ning selle läheduses ringi uildates ruumi märkamine ja märkmete tegemine (selleks sobivad nii vabakäelised visandid, fotod, olulised märksõnad, muljed, hinnangud ja emotssioonid) võiks olla osa konkursitööst. Sellist ettevalmistust ja taustauuringut saab kombineerida ka möne teise ainega, nt ajaloo ja ühiskonnaõpetusega. Millised on olnud ajaloolised piirid ja kuidas need muutunud on? Mida on kaasa toonud Schengeni viisaruumiga liitumine Eestile majanduslikus, kultuurilises või politilises aspektis? Samuti võib palju kasu olla kandva idee kujunemisloos ajalooliste fotode uurimine, vanad ajaleheartiklid või muu ajalooline materjal.
Kõige paremat infot saab siis, kui konkursialal pimekalt viibida. Jälgides, kuidas ruumi praegu kasutatakse, kust kuhu liiguvad inimesed, kust tõuseb ja kuhu loojub päike luuakse kujutelm sellest, milline võiks see ruum tulevikus välja näha. Kui vähegi võimalik, soovitame samas kohas käia erinevatel kellaaegadel ja nädalapäevadel, sest nii saab ühest kohast mitu täiesti erinevat ruumikogemust.
Kui kohapeale siiski ei jõua, soovitame kindlasti tutvuda alaga GoogleMapsi kaudu (Streetview) ning vaadata seejuures tingimata ka konkursialast kaugemale (GoogleMaps alternatiiviina võib kasutada ka Maanteeameti\(^6\) või Mapillary\(^7\) rakendust). Sidusa ruumi loomisel on alati äärmiselt oluline vaadata kaugemale, õppida tundma konteksti. Kuidas suhestub Ikla piiripunkt seda ümbritseva ruumi, Ikla küla, Häädemeeste valla või Eestiga? Kuidas võiks mõtteliselt seda siduda Lätiga? Millistes suundades avanevad vaated piiripunkti hoonele, millised vaated avanevad ümberkaudsele maastikule?
Kaarti uurides saab hea ülevaate peamistest liikumisteestedest, olulisematest maamärkidest. Taustainfot tasub otsida ka veebist, näiteks erinevaid tänapäevaseid (nt Maa-ameti fotoladu) kui ka ajaloolisi fotosid, ning seda saab jällegi kombineerida möne teise ainetunniga (materjali otsimine, analüüs, refereerimine, esitlus jms). Erinevate ajalookihtide uurimiseks on hea kasutada nt portaalit Ajapaik fotorakendust, kus otsinguga piiripunkt avanevad fotod ajaloolistest piiripunktidest Eestis.
---
\(^6\) [https://tugi.maant.ee/pilt.php?key=JlwinGROaI6a-QpDWg-4tw](https://tugi.maant.ee/pilt.php?key=JlwinGROaI6a-QpDWg-4tw)
\(^7\) [https://www.mapillary.com/app/?lat=57.873232279647965&lng=24.380570940154016&z=17&pKey=udlFtxRMaK05lGO4Fyp9Sg](https://www.mapillary.com/app/?lat=57.873232279647965&lng=24.380570940154016&z=17&pKey=udlFtxRMaK05lGO4Fyp9Sg)
PARKIMINE
Autostumise hüppelise kasvuga on parklate rajamine ja sellega seotud ruumiküsimused linnaruuumis – jagatud ruum, autod võtavad kergliiklajate ruumi – tihti enam konflikte tekitavaid teemasid\(^8\). Kellele on parkimiskohti liiga palju, kellele jälle liiga vähe. **Piirialas on parkla oluline.** See on esimene või viimane peatuskoht uude riiki sisenemisel. Meeles tuleb pidada, et parkimiskohti peaks olema nii autodele, veoautodele, bussidele, aga ka jalgratastele. Parklate kavandamisele tuleb aga läheneda loominguliselt. Üha enam levib praktika, kus parkimiskohad on liigendatud haljastusega. Samuti saab kasutada erinevaid katendeid, st parklad ei pea alati olema lihtsalt asfalteeritud väljad.
| Teemanti park Laagri alevikus (autor TajuRuum OÜ). Allikas: TajuRuumi kodulehekülg, fotode autor Erge Jõgela\(^9\) | Allikas: Pinterest\(^{10}\) |
---
\(^8\) Peep, M. 2010. Söidukite parkimisvajaduse arvestamine Tartu linna planeeringutes. Tartu Ülikool
\(^9\) https://www.tajuruum.eu/projektid/teemanti-park
\(^{10}\) https://www.pinterest.com/pin/362891682466731145/
Zenith de Strasbourg kontserthalli parkla Prantsusmaal. Allikas: Pinterest
Ala kavandamisel mõtle kindlasti läbi ka see, milliseid lisategevusi võiks parklate läheduses olla – varjualune istumiseks, mänguväljak lastele, koerte jalutusplats või miski muu.
Samuti võiks tähelepanu pöörata, kuidas on võimalik piiri ületada jalgsi – kas siin ei võiks olla meeldiv kergliiklejate ruum, mis jookseb paralleelselt mootorsõidukitele möeldud ruumiga?
HALJASTUS
Ikla piiriala on üsna üksliline teekoridor suure asfalteeritud platsiga, mida ümbritsevad nii metsa- kui põllumaa. Piiriala on oma mastaabis võrdlemisi avatud – kindlasti mängib siin rolli julgeolekuküsimus. Seega tuleb haljastuse planeerimisel kindlasti korralikult läbi möelda kõrghaljastuse vajadus – kas ja kui palju – ning rohkem mängida erinevate põõsarühmade ja peenardega ning maastikuuvormidega.
Superkileni park Kopenhaagenis\textsuperscript{11}
Kuidas erineva haljastusega anda edasi Eesti ja Läti kultuuri või identiteeti?
\textsuperscript{11} https://www.dezeen.com/2012/10/24/superkilen-park-by-big-topotek1-and-superflex/
Konteinerhaljastus
Konteinerhaljastus on hooajaline (ilu)taimedede kasvatamine teisaldatavates kasvuanumates ehk konteinerites. Sageli kasutatakse konteinerhaljastust kohtades, kus õhu saastatus või mulla vähesus ei võimalda püsihaljastust. Konteinerhaljastus elavad alasid nagu trepid, avarad terrassid ja sillutatud pinnad, tuues tihtipeale esile seeläbi muid märkamatuks jäväaid kauneid detaili. Samuti võimaldab konteinerhaljastus vahetada äraöitsenud lilled sujuvalt öitsvate vastu ning luua ajutisi kompositsioone tähtpäevade ja sündmuste puhuks, sest haljastust saab vastavalt vajadusele ümber paigutada.
| TTÜ hoovilahendus (autor Kivisilla aia- ja maastikukujundus)\(^{12}\) | Võru uus keskväljak (autor Stuudio Tallinn). Allikas: Võrumaa Teataja\(^{13}\) |
|---|---|
|  |  |
Loe lähemalt:
http://kristmar.blogspot.com/2015/07/konteinerhaljastus.html
Tiina Raide magistritöö “Konteinerhaljastuse praktikad katusehaljastuses. Kasutamine ja probleemid Eestis”, 2017 https://digikogu.taltech.ee/et/item/a6fd4ee7-a6f6-4043-9458-459fe3e87688
---
\(^{12}\) http://www.kivisilla.ee/?page_id=47
\(^{13}\) https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/23954-lugeja-mure-kesklinna-park-keskvaeljak-voi-seminari-vaeljak-mis-on-mis
VALGUSTUS JA LINNAMÖÖBEL
Maastiku kavandamisel on oluline roll ka valgustusel ja inventaril. Eestis on pimedat aega palju, kuid erinevad valguslahendused annavad palju võimalusi selle parandamiseks. Samas on oluline jälgida, et lisanduv valgus ei tekitaks liigselt valgusreostust.
Valgust saab lisada erinevate valgustitega – mastvalgustid, pollarid, prožektorid. Kuid samuti on võimalik integreerida valgus kujunduselementide sisse ning moodustavad ise põnevaid lahendusi. Kaasaegsed viisid hõlmavad ka nn tarku könniteid, mis salvestavad päeval päikesevalgust ja öösel helendavad. Kuidas saaksid valgusega tekitada meeldiva ja sujuva sissepääsu riiki?
| Jalgrattatee Eindhovenis | Tänavavalgustuse näide |
|-------------------------|-----------------------|
| https://www.npr.org/sections/parallels/2014/11/17/364136732/in-a-dutch-town-a-glowing-bike-path-inspired-by-van-gogh?sc=17&f=1001&utm_source=iosnewsapp&utm_medium=Email&utm_campaign=app&t=1576425724393 | https://conceptlandscape.tumblr.com/post/80702218804/withoutaroof-flinders-street-mall-by-gamble |
Linnamööbli puhul võiks tähelepanu eelkõige suunata sellele, et esmalt oleks see kasutajasõbralik ja ilmastikukindel. Ideaalne linnamööbel on multifunktsionaalne, st pakub lisaks istumisele ka võimalusi muudeks tegevusteks. Linnamööbel võib hõlmata mänguväljakut elemente või ollagi üks suur mänguväljak (sh ei tasu unustada, et ka suurematele-vanematele inimestele tegelikult meeldib mängulisus). Pink ei pea olema vaid pink! Lisaks võib linnamööbel pakkuda kaetud ruumi, varjulisemaid omaetteolemise kohti, seltskondadega ajaveetmise võimalusi, esinemispaiku, liikumisrõõmu ja puhkehetki. Samuti
---
16 https://www.pinterest.com/pin/333688653639530214/
17 https://www.npr.org/sections/parallels/2014/11/17/364136732/in-a-dutch-town-a-glowing-bike-path-inspired-by-van-gogh?sc=17&f=1001&utm_source=iosnewsapp&utm_medium=Email&utm_campaign=app&t=1576425724393
võib kunst olla osa ruumikujundusest – nt skulptuur, mida saab lisaks vaatamisele ka päriselt kasutada.
Pink-lillekonteiner\textsuperscript{18}
\textsuperscript{18} http://www.darbylanefurniture.com/urban-furniture-for-a-modern-look/
Ruumiline vorm istumiseks, lamamiseks, varjualuseks\textsuperscript{19}
\textsuperscript{19} https://www.contemporist.com/please-be-seated-london/
Kas lisaks linnamööblile võiks piirialal olla ka mõni muu element, mis meie riiki tutvustab ja kutsub ennast koos sellega pildistama? Millised on Eesti sümbolid ja kas neid saaks piiri tähistamisel kuidagi ära kasutada? Kas ja kuidas anda juba piiripunktis turistidele märku, millisesse riiki nad sisenevad? Millised on piirid teiste riikide vahel, uuri nt https://en.wikipedia.org/wiki/Border ja https://en.wikipedia.org/wiki/Border_art
Viimane piirimarkeering, mis on ka mitmeid kordi meedias kajastatud, on Saaremaal Ö- ja Ö-tähe piir.
Ö ja Ö piir Saaremaal. Foto: Irina Mägi, allikas Delfi\textsuperscript{20}
\begin{center}
\begin{tikzpicture}
\node[draw,dashed,minimum width=5cm,minimum height=5cm] at (0,0) {};
\node at (0,0) {Kus täpselt jookseb Eesti ja Läti piir?};
\end{tikzpicture}
\end{center}
\textsuperscript{20}https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-vagikaikavedu-leidis-viimaks-lopu-saaremaale-kerkis-o-ja-o-piiri-tahistav-mark?id=91825205
KONTROLLKÜSIMUSED
Enne projekti kallale asumist ja ruumiliste lahenduste väljamõtlemist tasub korraks aeg maha võtta ja vaadata, kas on olemas vastused järgmistele küsimustele:
- Kus asuvad eri ilmakaared? Kuidas liigub päike?
- Millised hooned ja asutused paiknevad Ikla piirialal ja selle läheduses?
- Milliseid tegevusi praegu Ikla piirialal teha saab? Millest on puudus? Mida tahaksid teha teistsugused ja võimalikult erinevad inimesed? Mida on nende tegevuste jooks vaja lisada?
- Kes ruumi kasutavad?
- Kas tegevus- ja olemisruumi saavad mugavalt kasutada ka erivajadustega inimesed?
- Kuidas teha nii, et ruum oleks kutsuv?
- Mis võiks olla haljastuse eesmärk (puude vari, muruplats, lillepeenar, söödavate taimede aed, ronitaimedega varjestus, põõsaste või kõrrelistega piiride tähistamine jne)?
- Milline on linnamõõbel? Kuidas valgustada ruumi pimedal ajal? Mis on valgustuse eesmärk – turvalisus, tähelepanu tömbamine, meeleeolu loomine?
NB! Maastikuarhitektuuri ja tänavaruumi elemente võib vaadata juurde ka eelmiste aastate juhenditest.
SOOJENDUSÜLESANDED
Inspiratsiooni saab ka [Uuri ruumi!](#) kodulehelt, kust leiab erinevaid harjutusi, mis õpetavad ruumi märkama, teistmoodi kasutama ja ruumiliselt mõtlema. Sarnaselt eelmise aastaga sobib alati ruumiteemade sissejuhatuseks, käe- ja tähelepanelikkuse harjutuseks tajukaardi joonistamine.
**Minu kodukoha “värav”**
Milline on sinu kodulinna/linnaosa/koduküla/asula/ värav ehk sissesõit? Kas see on mingil erilisel viisil tähistatud? Kui saaksid ise luua oma kodupaiga värava, siis milline see oleks? Uuri oma kodukoha sümboleid ja nime tähendust ning paku välja kavand – võid kasutada erinevaid tehnikaid. Vajadusel võid otsida inspiratsiooni internetist nt Google Mapsist erinevaid kohti “külastades”. Mõtle sellele, kuidas saaksid teha oma kodukoha “värava” kutsuvaks ja meeldejäävaks. Miks valisid just sellise “värava”? Ülesanne õpetab analüüsima ja põhjendama ning annab võimaluse proovida piiriala ülesannet väiksemas ja tuttavamas skaalas.
**Reklam Eestile**
Kujuta ette, et peaksid Eestit reklamimata oma sõbrale välismaalt. Kuidas seda teksid? Millisesa kirjeldaksid oma kodumaad? Pane kirja 5-10 lausest koosnev tekst. Seejärel jooni alla kirjeldatud põhiomadused ja ürita need siduda möne sümboli, tähise vms – skitseeri need ja lase pinginaabril või kaaslasel ära arvata, millised on sinu esitletud mõtted. Ülesanne õpetab märkama ja kirjeldama ruumi ning leidma seoseid. Sama ülesannet saab teha ka kodukoha põhiselt, kui see tundub õpilastele olevat ruumiliselt paremini tajutav.
**Kaardiülesanne**
Maa-ameti kaardirakenduses[21] on võimalik tutvuda erinevate kaardikihtidega. Vali kaardirakenduses võistlusala ja uuri, kuidas see erinevatel kaardikihtidel esitatud on. Millised röhuasetused erinevatel kihtidel silma jäävad? Uuri ka ajaloolisi kaarte[22]. Mis on hea kaardi olulised osad? Sama ülesannet saab teha ka kodukoha põhiselt, kui see tundub õpilastele olevat ruumiliselt paremini tajutav.
_____________________
[21] https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo
[22] https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline
|
4fc3afc8-be0e-484c-9e8a-629ee07e0bc1
|
CC-MAIN-2021-21
|
http://nooredarhitektid.ee/wp-content/uploads/2021/01/Minu-unistuste-piirimaastik-1.pdf
|
2021-05-10T22:08:45+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00088-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet
| 37,342,252
| 6,882
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.968361
|
ekk_Latn
| 0.999794
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
44,
1683,
3339,
4634,
4946,
5162,
5224,
7950,
9038,
9484,
10136,
11421,
12490,
13353,
13590,
13739,
14713,
15768,
17835
] | 0
|
[
0.625,
0.32421875,
0.0380859375,
0.012939453125,
0.0015106201171875,
0.0004634857177734375
] |
MIS ON ÕNN?
Sõnal on suur vägi ning õpetajana kogen seda iga päev. Ruumi tuleb anda ka õpilastele endi sõnadele ja mõtetele. Selleks tuleb leida vaid aeg, koht ja hea mõttekäivitaja – küsimus. Neile eeldustele tuginedes olen loonud motivatsioonikaardid.
Nägin, kuidas iga õpilane januneb toetava sõna järelse ning sellel on ka reaalne mõju. Tark tagasiside on õpetaja üks maagilistest tööriistadest õpilaste suunamisel. Õpilased õpivad önnestumiste kaudu, mistõttu on õpetajana oluline just positiivset esile tuua. Nii kinnistuvad head harjumused ning õpilase terve minapilt. Samas on õpilasel keerulisnes olukorras vaja tuge ning sedagi saab teha teda jõustades ning positiivset mõtteviisi kujundades.
Teisalt on mind alati inspireerinud õpilaste endi maailmataju ja mõttemaailm, mis on võrratult rikkalik, kui vaid leida küsimiseks aega ning pakkuda vastamiseks võimalust. Hästi ajastatud küsimus on siinkohal eriti mõjus. Küsimuste kaudu saame panna õpilasi märkama enda ümber toimuvat. Hea küsimus avab õigel hetkel vajaliku ukse enda ja kaaslaste tundma õppimiseks. Küsimusi tuleb aga esitada järjekindlalt, nii areneb mõtlemise, kuulamise ja kaaslaste tajumise võime.
Nii täidavadki motivatsioonikaardid mitut funktsiooni. Kaardi ühel küljel on lausemudelid tunnustava tagasisidega, mille abil saab õpetaja tagasiside andmist muuta mängulisemaks ja personaalsemaks. Näiteks võib õpetaja kaarte näidata õpilastele individuaalselt mõne töö tegemise ajal, tehes sellest salajase mängu, kus kaarti näeb vaid tagasiside saaja. Ka võib kaardipaki abil välja möelda mitmesuguseid tunnustamismänge, kus õpetaja või klassikaaslased leiavad kaardil esitatu põhjal inimese, kelle kohta see käib jne. Kaardid võimaldavad õpilastel kujundada harjumust ka ise positiivset tagasisidet anda.
Teisel küljel olevad inspireerivad küsimused sobivad nii tunniteemale/päevale häältestumiseks kui ka lihtsalt filosoferimispauseks ja mõtlemise arendamiseks. Kaarte saab kasutada eri vanuses õpilastega ning eri ainetundides. Küsimused on seotud erinevate teemavaldkondadega ning rühmitatud vastavalt õppekavas kirjeldatud üldpädevustele. Nii tekib konkreetne võimalus üldpädevusi toetavate teemade mõtestamiseks.
Õpetajad on loovad isiksused ning kindlasti leiab iga õpetaja oma viisi, kuidas neid kaarte kasutada. (Nii, nagu ei ole õnnel ühtset resepti ega nende kaartide küsimustel üht õiget vastust.)
KATRI SILD,
autor
|
<urn:uuid:67c066b8-d4ca-4289-9777-b68969efac66>
|
CC-MAIN-2020-29
|
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=7720
|
2020-07-14T00:17:19+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-29/subset=warc/part-00173-18f202a6-71a6-4cdb-b350-51e72c917b97.c000.gz.parquet
| 193,545,018
| 962
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999989
|
ekk_Latn
| 0.999989
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
2410
] | 1
|
[
0.0194091796875,
0.859375,
0.1142578125,
0.0078125,
0.000530242919921875,
0.000125885009765625
] |
LAULASTE LOODUSKAITSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA AASTATEKS 2007-2016
KOOSTAJAD:
TIHU NÕUMEES
JAAK ALEKAND
EESTI METSAKESKUS
TARTU 2006
| Chapter | Page |
|------------------------------------------------------------------------|------|
| SISSEJUHATUS | 3 |
| 1. RIHKLIKUD ÖIGUSAKTID | 4 |
| 1.1. Laulaste looduskaitseala kaitse-eeskiri | 4 |
| 2. ÜLDANDMED | 4 |
| 2.1. Paiknemine | 4 |
| 2.2. Kaitseala moodustamine ja eesmärk | 4 |
| 2.3. Kaitseala võöndid | 5 |
| 2.4. Maaomand ja infrastruktuur | 5 |
| 2.5. Looduslikud tingimused | 5 |
| 2.5.1 Geoloogia, geomorfooloogia | 5 |
| 2.5.2. Klíima | 5 |
| 2.5.3. Veestik | 5 |
| 2.5.4. Elustik | 6 |
| 2.5.5. Metsad | 6 |
| 2.5.6. Natura 2000 elupaigatüübid | 9 |
| 2.6. Turismiobjektid ja rekreatsioon | 9 |
| 2.7. Sotsiaalne ja majanduslik keskkond | 9 |
| 3. KAITSEALA VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID | 11 |
| 3.1. Loodusmaastikud | 11 |
| 3.2. Kooslused | 11 |
| 3.3. Elustik | 12 |
| 4. TEGEVUSTE KIRJELDUS | 12 |
| 4.1. Loodusmaastikke ja loodusmetsi säilitavad ja taastavad tegevused | 12 |
| 4.1.1. Kaitseala välispirii ja võõndite tähistamine | 12 |
| 4.1.2. Metsateede ja sihtide sulgemine | 13 |
| 4.1.3. Metsade looduslikkuse taastamine | 13 |
| 4.1.4. Loodusliku veerežiimi taastamine | 16 |
| 4.1.5. Teaste liivakarjääri rekultiveerimine | 16 |
| 4.2. Liigikaitselised tegevused | 16 |
| 4.2.1. Must-toonekure kaitse | 16 |
| 4.2.1. Valgeselg-kirjurähni kaitse | 17 |
| 4.3. Looduskasutuse tingimuste määramine | 17 |
| 4.3.1. Kaitseala piiranguvõõndi metsad | 17 |
| 4.4. Eksponeerivad tegevused | 18 |
| 4.4.1 Infotahvel | 18 |
| 4.4.2. Öpperada | 18 |
| 4.4.3. Voldikut kaitseala ja öpperaja kohta | 19 |
| 4.5. Teadustöö ja seire, kava tulemuslikkuse hindamine ja kava uuendamine | 19 |
| 4.5.1. Metsade looduslikkuse taastamise katselalade rajamine | 19 |
| 4.5.2. Teadustöö ja seire | 20 |
| 4.5.3. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse analüüs | 20 |
| 4.5.4. Kaitsekorralduskava uuendamine | 21 |
| 4.5. Kaitseväärustuste ja nende saavutamist möjutavate tegevuste prioritiseerimine | 21 |
| 5. KAITSEALA VALITSEMINE | 21 |
| 6. TEGEVUSKAVA | 23 |
| Kasutatud materjalid | 24 |
| LISAD | 25 |
SISSEJUHATUS
Kaitsekorralduskava koostatakse rahvusparkide ja looduskaitsealade kaitse eesmärgil kavandamaks tegevust vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele ja kaitseeeskirjale.
Laulaste LKA valiti välja Taani-Eesti koostööprojekti “Eesti metsakaitsealade vörugustik” raames, silmas pidades tüpoloogilist, piirkondlikku ja maastikutist esinduslikkust ja hiljem jätkuprojekti Life Nature projekti nr LIFE02NAT/EE/8555 “Protection of priority forest habitat types in Estonia” üheks - kahekümnest köige keerulisema kaitsekorra, kuid samas kõrgeima loodusväärtsusega metsaalaks.
Kaitsekorralduskavas on antud lühiiülevaade rahvusvahelistest ja riiklikest õigusaktidest, mis on seotud kaitseala ja selle väärustega, esitatud looduskaitseala üldiseloomustus, analüüsitud looduskaitseväärtsusi ja projekteeritud nende säilitamiseks ja parendamiseks vajalikke tegevusi ning vajalikku rahastamist.
Kaitsekorralduskava koostamisel olid abiks olemasolevad kaitsekorralduskavad: Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava (2000), Nigula looduskaitseala kaitsekorralduskava (2002), Muraka looduskaitseala kaitsekorralduskava (2000), Tahkuna looduskaitseala kaitsekorralduskava (2001) ning kaitsekorralduskava koostamise juhised (1998) ja juhend (2000).
Laulaste looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamist rahastas projekt jätkuprojekti Life Nature projekti nr LIFE02NAT/EE/8555 “Protection of priority forest habitat types in Estonia”.
1. RIIKLIKUD ÕIGUSAKTID
1.1. Laulaste looduskaitseala kaitse-eeskiri
Laulaste looduskaitseala kaitsekorralduskava tuginen Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrus nr 319-ga kinnitatud Laulaste looduskaitseala kaitse-eeskirjale.
Laulaste looduskaitseala kuulub Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k "Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimikiri" moodustatud Kalme loodusala, Lemmejõe loodusala ning Põhja-Liivimaa linnuala koosseisu.
Lisaks sisaldub Lemmejõgi Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määrusega nr 73 "Löhe, jöeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu" loetelus.
2. ÜLDANDMED
2.1. Paiknemine
Laulaste looduskaitseala asub Edela-Eestis, Pärnumaal Häädemeeste vallas (Lisa 2), kaitseala kogupindala on 1066 ha. Laulaste looduskaitseala asub Vändra-Laiksaare metsavaldkonna lõunaosa ja Vahe-Eesti soiste metsade piirialal. Ala iseloomustavad kompaktsed metsamassiivid viljakatel muldadel. Ala on intensiivselt kuivendatud. Ala läbivad ögvendatud Priivitsa - ja Kalme oja ja Lemmejõgi. Iseloomulikud on kase enamusega soovikumetsad.
Kaitseala paiknemise skeem vt. Lisa 2.
2.2. Kaitseala moodustamine ja eesmärk
Laulaste looduskaitseala moodustab osa Eesti rangelt kaitstavate metsade võrgustikut.
Laulaste looduskaitsealale jäävad Kalme hoiuala ja Lemmejõe hoiuala lõik, samuti on Laulaste looduskaitseala osa Põhja Liivimaa linnualast.
Laulaste looduskaitseala peamisteks kaitse eesmärkideks on I, II ja III kategooria looduskaitsealuste liikide elupaikade kaitse ja erinevate metsakoosluste looduslik areng.
Laulaste looduskaitseala valitsejaks on Pärnumaa Keskkonnateenistus.
Kaitsekorralduslikke tegevusi korraldab kaitsealal Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regioon.
Kaitseala ülesanneteks on:
1. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse
- soovikumetsade säilitamine: Laulaste looduskaitseala peamiseks eripäraks on inimmõjuta või vähese inimmõjuga soovikumetsade (angervaksakaasikud) esinemine suhteliselt suurepinnaliste laanadena;
- palumetsade säilitamine (pohla, jänesekapsa-pohla, jänesekapsa-mustika ja mustika kasvukohatüüpide metsad);
- kaitsealuste taime- ja loomaliikide ja nende elu- ning kasvukohtade kaitse;
2. Maastike säilitamine ja kaitse
- metsamaaastike massiivi säilimine.
2.3. Kaitseala võondid
Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
- Lemmejõe- 93,7 ha;
- Laulaste- 377,6 ha;
- Kalme- 144 ha.
Sihtkaitsevööndite kogupindala on 615,3 ha. Laulaste looduskaitsealal on üks piiranguvöönd pindalaga 450 ha.
Laulaste looduskaitseala välispiiri ja võöndite skeem on esitatud lisas 3
2.4. Maaomand ja infrastruktuur
Laulaste looduskaitseala paikneb valdavalt riigimaal. Riigimaadele jäävat metsa haldab RMK Orajõe metskond. Vaid väike osa, 4,2 hektarit (vaid ligikaudu 0,4 % kaitsealast) – on ebaselge staatusega. Kaitseala on asustamata ja selle lähiümbrus on väheasustatud. Kaitsealast eemale kirde-, ida-, kagu- ja edelasuunda jäävad väikesed – hajali asustusega Massiaru, Tauste, Teaste ja Loigu küla.
Kaitseala piirneb põhjast Kabli-Massiaru (tee nr.19336) maanteega. Kaitseala pooltab endise Riiselja-Ikla kitsarööpmelise raudtee tammile rajatud tee. Melioratsioon ja metsateed päinnevad 20. sajandi erinevatest perioodidest.
2.5. Looduslikud tingimused
2.5.1 Geoloogia, geomorfooloogia
Laulaste looduskaitseala asub keskdevoni Aruküla lademel ning jääb Vahe-Eesti soostunud ja soomuldade valdkonda.
Laulaste looduskaitsalal leidub glei-liiv-, saviliiv-, liivsavi- ja mitmekihilisi muldasid, vähemal määral leede- ja leetunud muldasid.
Maastik on Laulaste looduskaitsealal tasase reljeefiga. Tegemist on metsamaastikuga, looduslikud- ja kultuurheinamaad puuduvad. Vähesel määral elustavad maastikku vanad tuletörje veevõtukohad, osaliselt oma loodusliku sängi säilitanud Priivitsa oja ja endine kruusakarjäär, millesse on tekkinud veekogu.
2.5.2. Kliima
Pärnumaa paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas, mida iseloomustab soe suvi ja jahe talv. Veebruari paljuaastane keskmine õhutemperatuur on −5,0…−5,5°C, juulis aga +17°C. Paljuaastane keskmine temperatuur on +5,0°C.
Valdavad on edelatuuled. Tuulte keskmine kiirus on 4–5 m/sek. Paljuaastane keskmine sademete hulk on umbes 700 mm. Vegetatsiooniperiood kestab kuni 185 päeva, sealhulgas aktiivne taimkasvuperiood kuni 120 päeva.
Öökülmade vahelise perioodi kestus on umbes 130 päeva.
2.5.3. Veestik.
Vooluveekogud
Laulaste looduskaitseala asub Väinamere- Riia lahe valgalal. Vooluveekogudest jäävad osaliselt kaitseala piiridesse:
Privitsa oja pikkusega 11 km ja valgalaga 21,2 km$^2$. Kaitsealale jääb ca 2,4 km pikkune lõik, osaliselt ögvennudatud.
Kalme oja pikkusega 5 km ja valgalaga 5,4 km$^2$. Kaitsealale jääb ca 2,3 km pikkune lõik osaliselt looduslikus sängis.
Lemmejõgi pikkusega 23 km ja valgalaga 56,8 km$^2$. Kaitsealale jääb ca 0,35 km pikkune lõik, looduslikus sängis. Lemmejõgi on lõheliste kudejõgi jões esineb ka jõesilmu.
### 2.5.4. Elustik
**Loomastik** on kaitsealal mitmekesine. Siinseid inimasustusest eemal paiknevad metsad on sobivad suurulukite elupaikadeks. Nii võib kaitseala metsades näha ilvest, põtru, metssigu ja -kitsi. Ka on võimalik kaitseala läbivate Priivitsa ja Kalme ojas elutsevate Elupaigadirektiivi II liisa liikide saarma (*Lutra lutra*) ja kopra (*Castor fiber*) sattumine kaitsealale. Kaitseala **linnustikust** tuleks esile tõsta Linnudirektiivi I liisa liiki must-toonekurge (*Ciconia nigra*) I kaitsekategooria ja II kaitsekategooria liik valgeselg kirjurähn (*Dendrocopos leucotus*). Vanametsaliikidest on kaitsealal esindatud laanerähn (*Picoides tridactylus*), hallpea-rähn (*Picus canus*), värbkakk (*Glaucidium passerinum*), händkakk (*Strix uralensis*), laanepüü (*Bonasa bonasia*) ja väike-kärbsenäpp (*Ficedula parva*).
**Roomajatest** väärib tähelepanu kuivemates metsades esinev rästik (*Vipera berus*) ning **kahepaiksetest** niisketel aladel, ojade ja kraavide läheduses esineb arvukalt harilik kärmkonn (*Bufo bufo*), rohukonn (*Rana temporaria*) ja tiigikonn (*Rana lessonae*). Teaste liivakarjääri põhja tekinud veekogus esineb II kaitsekategooria liik apteegikaan (*Hirudo medicinalis*).
**Taimedest** esineb kaitsealal III kaitsekategooria liik künnapuu (*ulmus laevis*), lisaks roomav öövilge (*Goodyera repens*) ja võõt-huul sõrmkäpp (*Dactylorhiza fuchsii*).
**Samblikest** on teada Eesti Punase Raamatu liigi – hariliku kopsusambliku (*Lobaria pulmonaria*) leiukoht. Samuti on registreeritud kaitsealal mitmeid vanametsa indikaatorliike.
**Seenestiku** kohta andmed puuduvad.
### 2.5.5. Metsad
Metsa haldab RMK Orajõe metskond.
98,6% kaitsealast on kaetud metsaga. Tegemist on laialdasi ühtseid massiive moodustavate, loodusmetsa ilmeliste metsakooslustega.
Tabel 1. Ülevaade kaitseala metsadest 1997.a metsakorralduse andmete põhjal
| ISELOOMUSTAV NÄITAJA | VÄÄRTUS |
|--------------------------------------|-----------------|
| Metsamaa pindala | 1052 ha |
| Metsaga metsamaa pindala | 997 ha |
| Muu maa | 14 ha |
| Metsade tagavara | 161000 m$^3$ (162 m$^3$/ha) |
| Metsade tagavara aastane juurdekasv | 5180 m$^3$ (5,2 m$^3$/ha) |
| Metsade keskmine vanus | 46,5 a |
| Metsade keskmine boniteediklass | 2,0 |
| Puistuste keskmine täius | 0.76 |
Peapuuuliigi järgi jagunevad kaitseala metsad järgmiselt (vt ka joonis 1.):
- kaasikud 581,3 ha (58,7 %);
- kuusikud 219,3 ha (21,9 %);
- männikud 193,4 ha (19,1 %);
- saarikud 3,0 ha (0,3 %).
Joonis 1. Metsade jagunemine peapuuuliigiti pindala järgi
Metsamajanduslike arenguklasside järgi jagunevad metsad (vt ka joonis 2):
- lagedad alad 9,2 ha (0,9 %);
- selguseta alad 45,8 ha (4,6 %);
- noorendikud 182,4 ha (18,3 %);
- latimetsad 180,4 ha (18,1 %);
- keskealised metsad 358,9 ha (36,0 %);
- valmivad metsad 220,3 ha (22,1 %);
Levinumad metsakasvukohatüübid on: kuivendatud angervaksa (49,3 %), angervaksa (16,5 %), pohla (7,5 %), jänesekapsa-mustika (5,0 %), mustika (4,6 %) ja kuivendatud ködusoo (4,3 %). Üldse on esindatud 19 erinevat kasvukohatüüpi ja alttüüpi.
Erilist tähelepanu väärivad soovikumetsade kooslused. Need metsatüübid hõlmavad kõikidest metsadest peaaga 68 % puistutest (joonis 3.).
Metsade peamiseks eripäraks, võrreldes teiste Eesti kaitsealadega, on soovikumetsade (angervaksa-kaasikud) esinemine suhteliselt suurepinnaliste laamadena. Samuti huvipakkuvad on künnapuu lisandiga lodu- ja kuivendatud metsad.
Kultuurpuistute pindala looduskaitsealal on ligikaudu 76 ha, mis moodustab kõigist puistutest 7,6 %.
Puistutest moodustavad kaasikud või kase enamusega puistud 60 %. Teiste puuliikide osatähtsus on väiksem.
**Metsade tagavara** hektari kohta on alla Eesti keskmise (Eesti keskmine 2000 aastal 194 tm/ha). Aastaane juurdekasv on keskmisel tasemel. Peamiseks põhjuseks puistute vanus (keskmine 46,5 a).
Möödunud aegadel toimunud majandamise intensiivsusest annab tunnistust metsade jagunemine arenguklassidesse. Tähelepanu väärib keskealiste, noorendike ja latimetsade suur osatähtsus võrreldes valmivate ja küpsetega, mis viitab minevikus tehtud rohketele lageraietele. Selle põhjuseks on kaitseala läbiv raudtee, mis lihtsustas metsamaterjali transporti.
### 2.5.6. Natura 2000 elupaigatüübid
“Eesti Natura 2000” võrgustiku kriteeriumitele vastavad Laulaste looduskaitsealal järgmised Euroopa Liidu Loodusdirektiivi elupaigatüübid:
| Kood | Elupaigatüüp | Pindala/ha | Katvus % |
|------|------------------------------------------------------------------------------|------------|----------|
| | | | |
| 9080 | Fennoskandia soostunud ja soo-lehtmetsad | 169,5 | 15,9 |
| 9010 | Vanad loodusmetsad | 44,3 | 4,2 |
| 3260 | Tasandikel ja mäestike jalameil voolavad jõed Ranunculion fluitantis- ja Callitricho-Batrachionkooslustega | 3,5 | 1,5 |
| | | 117,4 | 21,6 |
Natura 2000 elupaikade paiknemine kaitsealal vt. lisa 4.
### 2.6. Turismiobjektid ja rekreatsioon
Laulaste looduskaitseala ei oma kõrget reketiivset väärtust. Sügishooajal külastavad kaitseala palumetsi seenelised. Piirkonna turismimagnetiks on meri. Küll aga omab ala loodushariduslikku tähtsust.
### 2.7. Sotsiaalne ja majanduslik keskkond
Majanduslikust seisukohast on oluline vääritus vaid puudul ja maal. Kõrvalkasutusest on olulisim jahimajandus.
Kaitseala on väärtslik oma suhteliselt loodusliku ilme, rikkumatuise ja mitmekesisuse poolest, mis võib pakkuda huvi ka loodusturismi viljelejatele. Samas soovikumetsade laiapinnalise esindatuse tõttu ta kõrget esteetilist väärust ei oma ja puhkamise seisukohalt atraktiivne pole.
Teaste II liivakarjääri kasutavad kohalikud elanikud omavoliliselt liiva kaevandamiseks.
1976.a. PI Eesti Maanteeprojekti poolt läbi viidud geoloogiliste uurimistööde põhjal ei sobi Teaste karjääri liiv ehitusliivaks liigse tolmu ja saviosakeste sisalduse tõttu. Karjääri varudeks on arvutatud 102 000 kuupmeetrit (osaliselt kaevandatud). Ala on toitumispaigaks ka *Ciconia nigra*.
Ala jääb enamuses siiski riigimetsamaadele ja seetõttu oli kogu ettevõtmise juures oluline Riigimetsa Majandamise Keskuse toetus Eesti Metsapolitiikas püstitatud eesmärkide elluviimisele. Kaitseala piiride ja kaitseresiimi valikul peeti läbirääkimisi kohaliku – Orajõe metskonna töötajatega ja Pärnumaa keskkonnateenistuse spetsialistidega.
**Huvigrupid ja nende huvid**
Kaitsealaga seostatud olulisemaid huvirühmasid on viis. Peamiselt on huvi metsaraie, metsakõrvalsaaduste ja haruldaste liikide säilimise ning uurimise vastu
- **RMK Orajõe metskond** majanduslik huvi, loodushoiu ja –hariduse edendamine
- **teadlased** huvi haruldaste liikide säilimine ja uurimine
- **kohalik elanikkond** liiva kaevandamine, metsade kõrvalkasutus
- **jahimehed** kõrvalkasutus e. jahipidamine
3. KAITSEALA VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
3.1. Loodusmaastikud
| Väärtus (objekt ja piirkond) | Kaitse-eesmärgid | Väärtusi mõjutavad tegurid |
|-----------------------------|-----------------|---------------------------|
| **metsamaastik** | Laulaste looduskaitseala metsade maastikulise ja esteetilise väärtuste säilimine | maastiku ilmet kahjustav metsanduslik tegevus, nõuetele mittevastavad raied; olmejäätmete ladustamine teede ja sihtide äärde; rekultiveerimata liivakarjäär; omavoliline liivakaevandamine; |
Tegevused:
kaitse-eeskirja järgimine;
järelevalve;
kaitseala piiride ja võöndite tähistamine;
kohalike teede sulgemine;
monokultuurpuistute ja ühevanuseliste lehtpuupuistute looduslikkuse taastamine;
3.2. Kooslused
**Metsad**
| EU loodudirektiivi elupaigad; loodusmetsad; vääriselupaigad | haruldaste ja iseloomulike metsakoosluste säilimine | kuivendamine; metsamajandusnõuete eiramine; ebaseaduslikud raied; eelnenud ajajärgu metsamajandusliku tegevusena kujunenud puistute vanuseline ja liigiline struktuur |
Tegevused:
Järelevalve;
teeide sulgemine;
loodusliku veerežiimi taastamine;
kaitse-eeskirja järgimine;
metsade looduslikkuse taastamine;
**Veekogud**
| Kalme oja Priivitsa oja Lemmejõgi | väärtsliku vooluveekoosluse säilimine | õgvendamine-süvendamine; mahavisatud prahist tekkida võiv reostus, kopra paisude negatiivne mõju elustikule |
3.3. Elustik
Linnud
| must-toonekurg | olemasoleva arvukuse säilimine | pesitsusagaene häärimine (sihtkaitsevööndite kontrollimatu külastamine) |
|---------------|-------------------------------|---------------------------------------------------------------|
| Laulaste sihtkaitsevöönd | pesitsustingimuste säilimine | toidubaasi vähenemine toitumisalade võsastumine |
Tegevused:
Järelevalve;
kaitse-eeskirja järgimine;
liikumispäiranguga ala tähistamine;
teede sulgemine;
Teaste kruusakarjääri rekultiveerimine;
ojade kallaste osaline võsast puhastamine;
loodusliku veerežiimi taastamine
| valgeselg-kirjurähn | olemasoleva arvukuse säilimine | Metsamajandusnõuete eiramine; metsade mitmekesisuse vähenemine; häärimine |
|---------------------|-------------------------------|------------------------------------------------------------------|
| | pesitsustingimuste säilimine, toitumistingimuste parandamine | |
Tegevused:
järelevalve
kaitse-eeskirja järgimine
teede sulgemine
metsade looduslikkuse taastamine
4. TEGEVUSTE KIRJELDUS
4.1. Loodusmaastikke ja loodusmetsi säilitavad ja taastavad tegevused
4.1.1. Kaitseala välispiiri ja vööndite tähistamine
välispiiri tähistamine
Kaitseala nimega sildid paigutada teede äärde järgmistesse kohtadesse:
1) kvartali OJ146 loodenurka
2) kvartali OJ145 kirdenurka
3) kvartali OJ145 kirdenurka
4) kvartali OJ148 kirdenurka
5) kvartali OJ149 idapiirile kaitseala kirdenurka maantee äärde
6) kvartali OJ144 edelanurka
7) kvartali OJ157 loodenurka
8) kvartali OJ219 kagunurka
9) kvartali OJ219 edelanurka
Vt. Lisa 5.
Sildi maksumus koos metallist postiga – 200 EEK
Kaitseala piiri tähistamine väikeste LK märkidega iga 100 m tagant. Kokku 300 märki – hind koos postiga 25 EEK/tk
Piirisihitelt vösa raiumine iga kolme aasta tagant 5 km pikkusel lõigul – 500 EEK/km. Piirisihitide puhastamiseks kulub 2007-2016 aastatel 7500 krooni.
Kvartali OJ162 piiri tähistamine ajutise liikumispiirangu märkidega - iga 100 m tagant. Kokku 35 märki. Hind koos postiga 35EEK/tk. Kaitseala välispüri tähistati Life projekti raames. Tähistuse hooldamiseks ja täiendamiseks kulub aastas 1000 krooni.
4.1.2. Metsateede ja sihtide sulgemine.
Metsateede ja sihtide sulgemine on vajalik, et vähendada kaitseala metsades tuleohtu, vähendada inimpeglike liikide häirimist, ning tagada kaitsekord, mis keelab söidukite sõitmise väljaspool selleks ettenähtud teid.
Kvartalite OJ158 ja OJ159 vahelise sihi sulgemine kvartali OJ159 loodenurgas puude langetamise teel.
Kvartalite OJ158 ja OJ159 vahelise sihi sulgemine kvartali OJ159 edelanurgas puude langetamise teel.
Kvartalite OJ159 ja OJ160 vahelise sihi sulgemine kvartali OJ159 kirdenurgas puude langetamise teel.
Kvartalite OJ159 ja OJ160 vahelise sihi sulgemine kvartali OJ159 kagunurgas puude langetamise teel.
Metsatee sulgemine kvartali OJ148 eraldusel 4 puude langetamise teel.
Metsatee sulgemine kvartali OJ149 eraldusel 28 puude langetamise teel.
Metsatee sulgemine kvartali OJ149 eraldusel 26 puude langetamise teel.
Vt. Lisa 5.
4.1.3. Metsade looduslikkuse taastamine.
Laulaste looduskaitsealal esinevate monokultuurpuistute looduslikule arengule kaasaaitamiseks on vajalik raiete teostamine. Häälude raiumise teel on võimalik kiirendada puistu liigilise koosseisu mitmekesisitumist ja vanuselise koosseisu diferentseeritust, tuleb tekitada lamapuitu ja tüükaid. Raiete läbiviimisel tuleb järgida kaitse-eeskirjas sätestatud piiranguid. Kultuurpuistute looduslikkuse taastumisele kaasaaitamine on vajalik 41,6 ha:
Kv. 146 er 8;
Kv. 147 er. 8;
Kv. 149 er. 28; 36; 37;
Kv. 181 er. 18.
Kv OJ148 er. 11; 14; 15; 17; 18; 22. Kokku 8,8 ha. Koosseis 10 Mä. Kultuurpuistud. Seireala.
Kontrollproovitükkid nr. 22 ja 25 jätta raie käigus puutumata.
Proovitükkid nr. 23 ja 24 raiuda ca 30 m läbimõõduga häilud. Kasvama jätta märgistatud seirepuud. Säilitada järelkasv.
Lisaks raiuda seireproovitükkide vahele 4 ca 30 m läbimõõduga häilu
Kv. OJ149 er. 28 3,2 ha Kooseis 10 Ma. Seireala.
Kontrollproovitükk nr.27 jätta raie käigus puutumata.
Proovitükil nr. 26 raiuda ca 30 m läbimõõduga häil.
Lisaks raiuda 2 ca 30 m läbimõõduga häilu.
Kv. OJ146 er 8; 4,3 ha. Kooseis 10 Ku. Seireala.
Kontrollproovitükk nr.49 jätta raie käigus puutumata.
Proovitükil nr. 48 raiuda ca 20 m läbimõõduga häil.
Lisaks raiuda 6 ca 20 m läbimõõduga häilu.
Kv. OJ148 er.4 3,5 ha. Kultuurpuistu.
Kontrollproovitükk nr.50 jätta raie käigus puutumata.
Proovitükil nr. 21 raiuda ca 30 m läbimõõduga häil.
Lisaks raiuda 2 ca 30 m läbimõõduga häilu.
Kv OJ147 er.4 pind 2,1 ha koosseis 6Ku3Ks1Hb
Kv OJ147 er. 5 pind 3,4 ha koosseis 8Ku1Sa1Ks (kultuurpuistud)
Eraldada kokku 10 häilu ligikaudse läbimõõduga 10-15 m. Lehtpuud ja -pöösad jätta kasvama (kui esineb). Lamapuitu spetsiaalselt mitte jätta, eeldusel et häilu servades hakkab seda kohe ise looduslikul teel juurde tekkima.
Kv.OJ149 er.15, pind 0,7 ha koosseis 10 Mä
Kv OJ149 er. 16, pind 1,2 ha koosseis 9Mä1Ku+Ks
Eraldada 3 häilu läbimõõduga ligikaudu 20 m, sarapuu ja tamm säilitada.
Ku ja Ks (ja teised lehtpuud) häilu sees säilitada kasvavana (kui esineb), iga häilu kohta jätta 2-3 Mä lamavat tüve
Kv OJ 149 er. 29, pind 1,7 ha koosseis 8Mä1ks1Ku+Lh; Ku järelkasv
Kv OJ 149 er. 31 pind 3,4 ha koosseis 9Mä1Ku1Ks+LH
Eraldada kokku 7-8 häilu läbimõõduga ligikaudu 20 m, Lp ja Ku säilitada kasvavana häilu sees, Lh välja raiuda, iga häilu kohta jätta 2-3 Mä lamavat tüve.
Lamapuiduks jäetavad tüved võiksid olla võimalikult jämedad
Kännud võiksid olla kõrgemad, võib tekitada kuni 1,5 m kõrguseid tükaid.
Ku järelkasv säilitada
Kv OJ161 er. 18 pind 2,6 ha koosseis 10 Mä+Ku+Ks, Ku alusmets
Eraldada 3 häilu läbimõõduga kuni 20 m, valides selleks puistu tihedamad kohad.
Häiludest raiuda ka Ku alusmets, säilitada kased (kui on) ja iga häilu sees 3-4
elujõulise võraga mändi. Oksad pöletada ja iga häilu kohta langetada 2-3 jämedamat
männitüve
Kv. OJ181 er.16 pind 0,7 ha koosseis 9Mä1Ks+Hb+Pn
Eraldada 2 kuni 20 m läbimõõduga häilu. Säilitada 2-3 mändi häilu kohta, lehtpuud
säilitada, pärnad vabaks raiuda. Jämedad haavat võöstada, kummagi häilu kohta
langetada 2 jämedamat männitüve.
Kv OJ181 er. 8 pind 3,8 ha koosseis 8Ku1Ks1Pn+Ta+Hb Üksikpuud 4Mä4Ku2Ks
Raiel lähtuda üksikutest vanadest männidest, mille ümber raiuda häilud läbimõõduga
ligikaudu 25m. Häiludest raiuda alumise rinde kuused, säilitada pärnad ja tammed.
Oksad pöletada .
Vältida olemasoleva lamapuidu purustamist kokkuveol.
Ühevanuseliste pärast uuendusraiet tekkinud lehtpuupuistute mitmekesisuse
suurendamiseks on vaja viia läbi raied, mille eesmärgiks on laialehiste puuliikide
osakaalu suurendamine, puistu vanuselise koosseisu mitmekesisamine, puistu
struktuuri mosaiiksemaks muutmine. Raiuda 4-5 15m läbimõõduga häilu hektari
kohta.
Lehtpuupuistute looduslikkuse taastumisele kaasaaitamine on vajalik 24,5 ha:
Kv. OJ181 er.5 pind 5,3 ha koosseis 6Ks1Hb2Lm1Ku+Sa+Kp
Kv. OJ181 er. 6 pind 3,6 ha koosseis 10Ks+Hb+Lm+Sa
Kv. OJ181 er. 7 pind 9,7 ha koosseis 9Ks1lm+Ku+Hb+Sa+Re
Kv.OJ181 er.19 pind 4,8 ha koosseis 7Ks1Lm2Ku+Sa+Kp+Pn
Kv OJ181 er. 20 pind 1,1 ha koosseis 9Ks 1Sa+Lm+Va
Kokku pindala 24,5 ha.
Tekitada 4 häilu hektari kohta, s.o. kokku ca 100 häilu läbimõõduga 10-15 m. Häilud
paigutada hajusalt, soovitatavalt kaserohkematesse kohtadesse, madalamaid ja
märjemaid alasid välvides. Kokkuveoteed kujundada häilude vahel lookelevatena,
pikka sirget kulgemist võimalusel välvides. Pärn, künnapuu, jalakas, vaher, saar,
sarapuu ja kuusk säilitada.
Metsade looduslikkuse taastamiseks kulub 1325 EEK/ha. Kulu kandis Life projekt.
Püsiseirealade kordusmõõtmine teostatakse 2007 ja 2009 aastatel. Iga seireringi kuluks on 10 000 krooni.
Vajalike metsanduslike tööde kaart vt. Lisa 5.
4.1.4. Loodusliku veerežiimi taastamine.
Suur osa Laulaste looduskaitsealast suurema puidutoodangu ja parema teedevõrgu eesmärgil kuivendatud. Kuivendus on põhjustanud muutusi metsade veerežiimis. Märgade kasvukohtade metsade kuivendamine põhjustab muutusi puistute liigilises koosseisus ja struktuuris.
Looduslikku veerežiimi tuleb taastada sujuvalt. Vältida tuleb puistute hukkumist. Veevoolu takistamisest põhjustatud muutusi tuleb pidevalt jälgida ja vajadusel madaldada või liikvideerida takistused, et vältida üleujutuse teket. Veevoolu takistamiseks rajatavat tammid tuleb ehitada nii, et osa vett pääseks sealti läbi, mööda või üle, kuid oleksid piisavalt tugevad, et suurvee ajal püsima jääda. Kahjustada saanud tammid tuleb taastada. Tammide ehitamiseks ja remondiks kasutada looduslikke materjale: metsakuiv puit, kivid, mättad.
Loodusliku veerežiimi taastamisel tuleb järgida kaitse-eeskirjas sätestatud piiranguid.
Laulaste looduskaitseala veerežiimi taastamist alustada kuivenduskraavidele takistuste ehitamisega järgnevates kohtades:
kvartali OJ209 eraldusel 7;
kvartali OJ209 eraldusel 6;
kvartali OJ210 eraldusel 1;
kvartali OJ210 eraldusel 3;
kvartali OJ210 eraldusel 4;
kvartali OJ162 eraldusel 5;
kvartali OJ162 eraldusel 7.
Vt. Lisa 5.
Veevoolu tõkestamiseks kulus 84000 EEK, mille kulu kattis Life projekt.
Veetõkete hooldamiseks ja veetaseme, ning tõkete seireks kulub 2000 krooni aastas.
4.1.5. Teaste liivakarjääri rekultiveerimine
Ammendatud Teaste liivakarjääri rekultiveerimiseks tuleb tasandada nõlvad ja rajada karjääri põhja veekogu. Vt. 4.2.1.
karjääri rekultiveerimiseks kulub 34400 EEK, selle kattis Life projekt.
4.2. Liigikaitselised tegevused
4.2.1. Must-toonekure kaitse
Teaste liivakarjääri rekultiveerimine
Selleks, et tulevikus tagada must-toonekurele (*Ciconia nigra*) paremad toitumistingimused tuleb ammendatud Teaste kruusakarjääri rekultiveerimisel lähtuda liigi toitumiseelistustest. Karjääri põhja tuleb rajada madal ja sopiline laugete kallastega veekogu, et soodustada kahepaiksete, kalade ja roomajate arvukuse tõusu. Karjääri nõlvad tuleb tasandada. Veekogu tuleb karjääri põhja rajada sellise suuruse ja kujuga, et omavollistel liivakaevandajatel oleks tõkestatud päis karjääri.
Peale karjääri toitumisala rajamist tuleb hoolitseda selle eest, võsa veekogude kallastel liiga suureks ei kavaks, selleks viia läbi võsaraie vähemalt viieaastase sammuga, vajadusel tihedamini.
**Toitumisalade võsast puhastamine**
Priivitsa ja Kalme oja kaldad on kohati võsastunud ja must-toonekurg ei leia sobivat kohta maandumiseks ega öhkutöömiseks. Traditsioonilised toitumisalad on seetõttu muutunud kätesaamatuteks.
Kalme ja Priivitsa oja kaldad tuleb puhastada võsast nii laialt, et oleks tagatud must-toonekure juurdepääs ojale. Võsa raiuda ainult nendelt oja kaldalöikudelt, kus häidavajalik. Tuleb välitda kogu ojakalda puhtaksraümist, kuna see võib soodustada külastajate liikumist toitumisalal. Tööd tuleb teostada ajavahemikus 30.08.-15.03.
Iga-aastane must-toonekure pesapaikade inventeerimine riikliku seire raames.
Must-toonekure toitumisala hooldamine 2009 ja 2014 aastal, kulu 7500 krooni hooldusring.
Must-toonekure sigimisedukuse seire riikliku seireprogrammi käigus. Iga-aastane kulu 1000 krooni.
### 4.2.2. Valgeselg-kirjurähni kaitse
Teede ja sihtide sulgemine (4.1.2.)
Metsade looduslikkuse taastamine (4.1.3.)
Rähnide kui indikaatorliikide seire 2010 aastal (4.5.2).
### 4.3. Looduskasutuse tingimuste määramine.
#### 4.3.1. Kaitseala piiranguvööndi metsad
Igasugune metsamajanduslik tegevus viiakse läbi nii, et säilib sobival hulgal kõrge loodusväärtusega puud. Kõrge loodusväärtusega puud on:
- puud, mis erinevad ülejäänud puudest, eelkõige suured ja vanad (eelmine metsapõlvkonna) puud;
- puud, mis on väljapaistvalt jämmedad, suurte okstega või laia võraga;
- surnud ja surevad seisvad puud ning mahalangenud puud;
- suurte limnuliikide pesapuud ja potentsiaalsed pesapuud;
- suured, varem üksikuna kasvanud puud, mille peamiseks tunnuseks on madalalt algavad jämmedad oksad;
suured lehtpuud ja laialehised puud puistutes, kus neid on vähe (okaspuupuistutes); suured kadakad, remmelgad, pihlakad, vahtrad, pärmad, toomingad ja sarapuud; põlemisjälgedega puud; öönsad puud, sh eriti suluspesitsejate pesadega puud; vähemalt 20 suurt vana puud (sh. kõrge loodusväärtusega puud) ehk säilikpuud hektaril jäetakse looduslikult vananema ja surema, et puistu vanuseline struktuur sarnaneks looduslikuga ning tekiks jämnedat surmud puitu.
Tagatakse puhma-, põosa- ja puuliikide säilitmine alusmetsas.
Imetajate urgude lähiumbruses jäetakse metsamajanduslikest töödest puutumata puurinne 20 m ja alusmets vähemalt 5 m raadiuses.
Võtme-elemente nagu vooluveekogud, märgalad ja järskud kaitstakse ning säilitatakse. Kui need on saanud mingil moel majandustegevusest kannatada, taastatakse nende endine seisund.
Raiete käigus rajatavad algveoteid (kokkuveoteid) ei rajata sirgete ja korrapärasentena. Teede rajamisel kasutatakse võimaluse korral ära looduslikud häilud ja puistute hõredamad kohad.
Kõik metsamaal olevad vääriselupaigad koos vajaliku puhvertsooniga (20–40m) säilitatakse puutumatuna.
Kaitseala piiranguvööndis võib kaitseala valitsejaga kooskõlastatult teha valik-, hooldus- ja uuendusraiietest (lõppraiietest).
Raiete käigus säilitatakse vähemalt 10 tm/ha surnud jalalseisvaid puud ja 10 tm/ha erinevas lagunemisastmes lamapuuit, eelistades võimalikult jämnedaid puud.
### 4.4. Eksponeerivad tegevused
#### 4.4.1. Infotahvel
- kaitseala tutvustava infostendi koostamine ja paigutamine
Infostend kaitseala kaardi, lühitutvustuse, NATURA 2000 elupaikade skeemi ning käitumisjuhistega paigutada kvartali OJ148 kirdenurka, Kabli-Massiaru maantee äärde.
Infostendi maksumus – 4500 EEK, mille kattis Life projekt.
Vt. Lisa 5.
#### 4.4.2. Õpperada
Õpperada on planeeritud osana piirkonna loodusõppekompleksist. Õpperaja kavandajaks ja rajajaks on RMK loodushoiu osakond.
Rada on planeeritud endise kitsarööpalise raudtee tammile ja hoburaudtee tammile.
Rada saab läbida nii jalgsi, kui ka jalgrattaga.
Peatuspunktid on planeeritud:
Kitsarööpalise raudtee jaamakoht
Kvartali OJ225 eraldus 3 – vana metsapõlengu ala ja laudtee;
Kvartali OJ208 eraldus 12 – keerdokkalise männi kultuur;
Teaste liivakarjääris asuvad tiigid;
Teaste liivakarjääri rekultiveeritud osa;
Kvartali OJ181 eraldus 8 – vanad männid
Vt. Lisa 5.
Öpperaja väljaehitamiseks on planeeritud 50000 EEK.
4.4.3. Voldikud kaitseala ja öpperaja kohta
Laulaste looduskaitseala tutvustamiseks on vajalik kaardi ja fotodega informatiivse voldiku koostamine ja trükkimine tiraaziga 2000 eksemplari.
Voldiku koostamiseks ja väljaandmiseks kulub – 25000 EEK.
Voldikuid levitavad Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus, Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regioon ja RMK Orajõe metskond.
4.5. Teadustöö ja seire, kava tulemuslikkuse hindamine ja kava uuendamine
4.5.1. Metsade looduslikkuse taastamise katsealade rajamine
Tabel 3. Monokultuurpuistute looduslikkuse taastamine
| Kv | Er | Peapuu liik | Vanusa | Pindala ha | Seirealade arv | Tegevus |
|----|----|-------------|--------|------------|----------------|---------|
| 146| 8 | kuusk | 44 | 4,3 | 2 | häälude laiendamine |
| 148| 4 | mänd | 57 | 3,5 | 2 | häälude laiendamine |
| 148| 15 | mänd | 52 | 2,5 | 2 | häälude tekitamine (1 tk/ha) Ø 20 m vanuselise struktuuri muutmiseks, mõni tüigas ja mõni lamapuu häälule, üksikud tüved mujale. |
| 148| 17 | mänd | 52 | 2,6 | 2 | häälude tekitamine (1 tk/ha) Ø 20 m vanuselise struktuuri muutmiseks, mõni tüigas ja mõni lamapuu häälule, üksikud tüved mujale. |
| 149| 28 | mänd | 62 | 3,2 | 2 | lagupuidu tekitamine, katseks tekitada mõned käsitsi mineraliseeritud lapid |
| 149| 15 | mänd | 45 | 0,7 | - | lagupuidu tekitamine |
Püsiseirealade (10 tükki) loomine jälgimaks koosluste seisundit, nende muutumist ning monokultuuride bioloogilise mitmekesisuse suurenemist. Enne loodusvääruste taastamist valitakse välja ja rajatakse katsealad taastatavate puistute kõige tüüpilisematesse osadesse, alad märgistatakse ja nende koordinaadid registreeritakse GPS abil. Paralleelselt rajatakse ka võrdlusalad sama elupaigatüübi väljakujunenud ja majandustegevusest puutumata kooslustesse. Köikidel vaatlusaladel registreeritakse bioloogilist mitmekesisust iseloomustavad elementid ja andmed sisestatakse vastavasse andmebaasi. Kordusmõõtmised seirealadel viiakse läbi 1, 3, 5 ja 10 aasta pärast. Edasi toimuvad koosluste bioloogilist mitmekesisust väljendavate parameetrite mõõtmised vastavalt metsade looduslikkuse taastamise juhendile (Jõgiste jt., 2002) iga 10 aasta järel.
Püsiseirealade rajamiseks kulub 32200 EEK, kulu kattis Life projekt.
Vt. Lisa 5.
4.5.2. Teadustöö ja seire
Uue informatsiooni saamiseks ja olemasolevate teadmiste täiendamiseks ning kontrolli teostamiseks senise kaitsekorraldustegevuse üle on vaja teostada seiret. Ühtlasi on seire ja uuringute tulemused uue kaitsekorralduskava koostamise alus.
- Teostada Laulaste looduskaitseala metsade loodusväärtsuse hindamise inventuur 2010 aastal. Inventuuri käigus kogutud andmete põhjal koostada GIS-I põhine andmebaas – kogukulu 20 000 krooni
- must-toonekure iga-aastane pesapaikade inventuur riikliku seire raames
- rähnide pesapaikade inventuur aastal 2010, kulu 15000 krooni
- läbi viia kaitsealuste taimeliikide inventuur aastal 2009, saadud andmete põhjal koostada GIS-I põhine andmebaas – 10000 krooni.
- Apteeegikaani seire iga-aastaselt, kulu 1000 krooni aastas.
Ettepanekud teadusuuringuteks:
kaitseala soontaimede ja sammalde uurimine
kaitseala samblike uurimine
kaitseala seente uurimine
kaitseala linnustiku uurimine
kaitseala roomajate ja kahepaiksete uurimine
4.5.3. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse analüüs
Alljärgnevalt esitatakse üldised juhised, mida kaitseala kaitse korraldamistegevuse tulemuslikkuse hindamisel arvestada:
Tulemuslikkuse hindamise käigus analüüsitakse saavutatud tulemust kavandatud tegevuse osas.
Seire ja rakendusuuringud peavad aitama hinnata, kas kaitsekorralduslikud võtted aitavad täita ala kaitse-eesmärki (eesmärke), selleks tuleb teostatavad kaitsetegevused registreerida ja vörrelda neid seireandmetega.
Tulemuslikkuse hindamisel tuleb analüüsida, kas tegevus aitas kaasa kaitse-eesmärgi saavutamisele või mitte ja kui edukalt. Analüüs peab sisaldama hinnangut tehtud kulutuste ja saavutatud tulemuste suhtes.
Kogu kava analüüsitakse kaitsekorraldusperioodi lõpus, milles lähtudes koostatakse järgmiseks perioodiks uus kaitsekorralduskava.
Tulemuste hindamiseks kasutatavad kriteeriumid:
kaitseala välispiir ja ajutise liikumispiirangu alad on tähistatud vastavalt seadustele;
vääriselupaikade ja Euroopa Liidu Loodusdirektiivi elupaikade pindala on säilinud samal tasemel või on suurenenud;
metsakooslustes puuduvad tallamise märgid, pole teostatud ebaseaduslikke raieid;
must-toonekure ja valgeselg kirjurähni ning teiste vanametsaga seotud liikide arvukus pole vähenenud;
4.5.4. Kaitsekorralduskava uuendamine
Järgmist kava tuleb ette valmistada pidevalt käesoleva kaitsekorralduskava täitmise ajal. Kaitsekorralduskava järgmiseks korraldusperioodiks (2017 - 2026 a.) koostatakse 2016. aastal.
Järgmise kaitsekorralduskava koostamise aluseks on käesoleva kava täitmise analüüs: kava alusel tehtud tööde dokumentatsioon, kava täitmise käigus tehtavate teadusuuringute ja seire tulemused ning nende põhjal teostatud tulemuslikkuse kontrolli hinangud.
Kava koostamiseks tuleb välja töötada lähteülesanne ning kooskõlastada see Keskkonnaministeeriumiga. Koostatakse kava projekt, vajadusel täiendatakse andmeid lühiajaliste inventuuride abil, kogutakse kava projekti kohta ekspertarvamused ning korraldatakse projekti avalik arutelu. Kaitsekorralduskava lõplik variant valmib 2016. aasta lõpuks.
Uue kaitsekorralduskava valvimise maksumuseks on 40000 krooni.
4.5. Kaitseväärustete ja nende saavutamist mõjutavate tegevuste prioretiseerimine
Käesolevas kaitsekorralduskavas jagatakse tegevused kahte tähtsusklassi:
Tähtsusklass number 1 tegevused teostatakse esmajärjekorras, tähtsusklassi nr 1 kuuluvad tegevused, mis on otseselt vajalikud kaitse-eeskirjas sätestatud kaitse-eesmärkide täitmiseks, seadustega ette nähtud kohustused, vajalikud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste täitmiseks.
Tähtsusklassi nr 2 kuuluvad tegevused, mis on teisi kaitseala väärusti säilitavad, väärusti taastavad.
Laulaste looduskaitseala kaitsetegevuste prioretiseerimine väljendub tegevuskava tabelis (vt.6.).
5. KAITSEALA VALITSEMINE
Vajalikud tegevused:
koostöö korraldamine teiste huvigruppidega (RMK, omavalitsus, kohalik elanikkond, jahimehed, õppeasutused jne)
kaitsealal tehtavate tööde kooskõlastamine
seire koordineerimine
lääbirääkimised keskkonnainspektsiooniga järellevalve kava koostamiseks ja järellevalve tagamiseks
uue kaitsekorralduskava koostamise koordineerimine
6. TEGEVUSKAVA
Tegevuskava tabelisse on koondatud eelneva analüüsiga tulemusena esitatud tegevused, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul (2007-2016).
| Planeeritud tegevus | Prioriteet | Aasta | Summa EEK | Rahastaja |
|----------------------------------------------------------|------------|----------------|-----------|-----------|
| Tähistuse hooldamine ja uuendamine | 1 | 2007-2016 | 10x1000 | RE, KIK |
| Piirisihitide puhastamine | 1 | 2007-2016 | 7500 | RE, KIK |
| Veetöökete hooldus ja seire | 1 | 2007-2016 | 10x2000 | RE, KIK |
| Püsisiirealade kordusmõõtmine | 2 | 2007, 2009 | 2x10000 | KIK |
| Must-toonekure toitumisala hooldamine | 1 | 2009, 2014 | 2x7500 | KIK |
| Öpperada | 2 | 2007-2008 | 50000 | RMK |
| Must-toonekure sigimisedukuse seire | 1 | 2007-2008 | 10x1000 | RE |
| Metsakoosluste loodusväärtsuse inventuur | 1 | 2009 | 20 000 | KIK |
| Kaitsealuste taimeliikide inventuur | 1 | 2009 | 10000 | KIK |
| Rähnide kui indikaatorliikide inventuur | 1 | 2010 | 15000 | KIK |
| Apteegikaani seire | 1 | 2007-2016 | 10x1000 | RE, KIK |
| Uue kaitsekorralduskava koostamine | 1 | 2014-2015 | 40000 | RE, KIK |
Kasutatud materjalid
Käesoleva töö koostamiseks koordineeriti ja kasutati järgmisi, nii paber- kui elektroonilisel kujul olevaid, materjale ja andmeid:
Andersson, L., Martverk, R., Külvik, M., Palo, A., Varblane, A. 2003. Vääriselupaikade inventuur Eestis 1999-2002. Regio AS, Tartu. 112 lk. + 80 lk.
Drenkhahn, R. 2003. Padakõrve looduskaitseala kaitsekorralduskava 2003 – 2012. Tartu, 35 lk.
Jõgiste, K., Kuuba, R., Viilma, K., Korjus, H., Kiviste, A., Kalda, A., Parmasto, E., Jüriado, I., Lõhmus, I., Öunap, H., Öövel, J., Amos, T. 2002. Metsade looduslikkuse taastamise juhend. Triip Grupp, Tartu.
Kask, 1996. Eesti mullad. Tallinn, 239 lk.
Kiristaja, P. 2003. Ekspertarvamus Laulaste looduskaitseala kaitse-eeskirja projektikohta. Tallinn, 5 lk.
Kiristaja, P., Lapp, H., Timm, U., Tomson, P. 2000. Kaitsekorralduskava koostamise juhend.
Kuuba, R. (toim.) 2001. Kaitsemetsade majandamisjuhised. Projekti “Eesti metsakaitsealade võrgustik” kaitsemetsad majandamisjuhiste töögrupp. Triip Grupp, Tartu, 38 lk + 10 lk lisasid.
Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tartu Ülikooli Botaanika ja Ökoloogia Instituut, Tallinn. 297 lk.
Viilma, K., Öövel, J., Tamm, U., Tomson, P., Amos, T., Ostonen, I., Sorensen, P., Kuuba, R. 2001. Eesti metsakaitsealade võrgustik. Projekti “Eesti metsakaitsealade võrgustik” lõpparuanne. Triip Grupp, Tartu. 83 lk+243 lk.
Andmebaasid
Corine andmebaas
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Looduskaitseregister): KeM Info- ja Tehnokeskus
EMKAV andmebaas
Maakatastri andmebaas valdade ja maaüksuste kohta Häädemeeste valla osas. OÜ Metsakorralduskeskuse takseerandmebaasis olevad Laiksaare metskonna 1997 aasta metsakorralduse takseerandmed ja kaandid.
|
<urn:uuid:c8ee7777-ce52-47eb-942c-7badb90950d6>
|
CC-MAIN-2020-29
|
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=2093049404
|
2020-07-14T01:30:40+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-29/subset=warc/part-00173-18f202a6-71a6-4cdb-b350-51e72c917b97.c000.gz.parquet
| 453,000,069
| 17,065
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998684
|
ekk_Latn
| 0.99995
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
133,
4215,
5653,
7891,
10208,
13114,
13651,
14359,
16356,
17920,
19308,
20519,
22399,
24729,
26870,
28785,
31094,
33436,
35961,
37908,
40075,
40127,
41949,
43672
] | 0
|
[
0.71484375,
0.15234375,
0.05224609375,
0.07373046875,
0.0054931640625,
0.00244140625
] |
Koostaja: Sirje Juurikas
Lõngast nööbi valmistamiseks on soovitav võtta lõng, mis on tugeva keeruga
Lõnga pikkus on kaks käeulatuse pikkust
Nööbi alustamine
- Võta lõng kätte nii, et nõel oleks lõnga poolitumise kohas (vt. eelmist pilti)
- Edasi kasuta pliiatsit mille ümber hakkad lõnga kerima
- Pliiatsi jämedusest oleneb see kui suur nööp tuleb, mida peenem pliiats, seda väiksem nööp
- Ümber pliiatsi keri lõnga umbes 5-6 korda
1. Wrap the yarn around your pencil.
Nööp
- Nüüd pane nõel pliiatsi ja keritud lõnga vahelt läbi ja tõmba lõng tugevasti kinni. Tee seda 2-3 korda
- Võta pliiats tööst välja ja hakka ümber lõngast tekkinud ringi tegema nööpaugupistet tõmmates piste väga tugevasti kinni
- Nööpaugupistet tuleb nüüd teha ümber kogu ringi jälgides, et pisted oleksid ühesuguse tugevusega ja nööp tuleks ümmargune
1. **Slip stitch** into the first loop on the left needle.
Nööbi kand
• Kui ring on nööpaugupistega kaetud, siis tee viimase piste juures ühendus esimese piste tagant ja sellega kinnitad ringi.
• Edasi teeme nööbile kanna.
• Kanna tegemiseks tee viimase piste tegemise kohast nööbi tagumisel poolel diagonaalis üle nööbi pikk piste ja kinnita see nööpaukpiste külge (nööbi all).
• Tee 2-3 sellist pistet ja siis tee kanna alus veel omakorda üle nööpaugupistetega.
Nööbi lõpetamine
• Tee üks kinnituspiste nööbi kannast läbi
• Lõika katki üks lõnga pool ja siis jäääb sulle nööbi õmblemiseks paraja pikkusega lõng
• Ongi isetehtud nööp valmis
• Saad sellega kaunistada oma kampsunit, vesti ja muud isekootud eset
Töö koostamisel on kasutatud autori emalt saadud oskusi
|
<urn:uuid:1cc0d92c-6575-4f8d-9c29-ef03701e7cf0>
|
CC-MAIN-2020-29
|
http://koolitaja.eenet.ee:57219/Waramu3Web/downloader?resourceId=1-e1e4eda1-c0ef-4a76-83b7-379543a142d7&attachmentId=5174
|
2020-07-14T01:23:07+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-29/subset=warc/part-00173-18f202a6-71a6-4cdb-b350-51e72c917b97.c000.gz.parquet
| 74,154,667
| 685
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999271
|
ekk_Latn
| 0.999577
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
24,
141,
435,
473,
832,
892,
1302,
1453,
1553,
1610
] | 1
|
[
0.0087890625,
0.59375,
0.373046875,
0.0205078125,
0.00183868408203125,
0.0003795623779296875
] |
EESTI VABARIIGI VALITSUSE JA
VENE FÖDERATSIOONI VALITSUSE VAHELINE
PIIRIVEEKOGUDE KAITSE JA
SÄÄSTLIKU KASUTAMISE ALASE KOOSTÕÖ
KOKKULEPE
Eesti Vabariigi valitsus ja Vene Föderatsiooni valitsus, edaspidi nimetatud "pooled", pidades silmas, et piiriveekogudele võib majandustegevust reguleerida ainult mõlema poole huvisid arvestades;
arvestades piiriveekogude suurt tähtsust kahe riigi piiriäärsete alade sotsiaal-majanduslikule arengule;
mõistes, et piiriveekogude ressursside kaitse ja säastlik kasutamine on võimalik ainult kooskõlastatud ja sihipärase tegevuse korral;
kooskõlas 17. märtsi 1992. aasta piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooniga,
leppisid kokku alljärgnevas:
Artikkel 1
Kokkuleppe eesmärk
Käesoleva kokkuleppe eesmärgiks on pooltevahelise koostöö korraldamine piiriveekogude ja nende ökosüsteemide kaitsel ja säastlikul kasutamisel.
Artikkel 2
Kokkuleppe objekt
Käesoleva kokkuleppe objektiiks on Narva jõe vesikonda kuuluvad piiriveekogud, sealhulgas Pihkva-Peipsi järv.
Artikkel 3
Üldpõhimõtted
Pooled teevad koostööd, mille eesmärgiks on piiriveekogude veeressursside ökoloogiliselt põhjendatud säastliku kasutamise korraldamine ja nende säilitamine elanikkonna ja säastliku arengu huvides.
Nimetatud eesmärkide saavutamiseks pooled:
teevad koostööd vee kvaliteedi normatiivide, hindamise meetodite ja klassifikatsiooni väljatöötamisel;
rakendavad vajalikke abinõusid, hoidmaks ära või vähendamaks kooskõlastatud miinimumini reoainete sattumist veeobjektidesse;
tagavad veeressursside säastliku kasutamise kaasaegsete tehnoloogiatega, efektiivsete puhastusseadmete ja veesäästlike tootmistehnoloogiatega kasutamise; tagavad piiriveekogudel olevate hüdrotehniliste ja veekaitserajatiste pidamise nõutavas tehnilises seisukorras;
hoiduvad tegevusest või tegevusetusest, mis võib põhjustada piiriveekogude ja nende ökosüsteemide hüdroloogiliste ja hüdrokeemiliste režiimide halvenemist; teevad Pihkva-Peipsi järve ökosüsteeme puudutavaid ühiseid teadusuuringuid; teostavad kooskõlastatud looduskaitsetelist järelevalvet.
Artikkel 4
Kompetentsed ametkonnad
Käesoleva kokkuleppe rakendamisel on kompetentseks ametkonnaks:
Eesti poolt - Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium;
Vene poolt - Vene Föderatsiooni Loodusressursside Ministeerium.
Artikkel 5
Piiriveekogude kaitse ja säastliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon
1. Pooled moodustavad tegevuse koordineerimiseks käesoleva kokkuleppe täitmise käigus piiriveekogude kaitse ja säastliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjoni (edaspidi "komisjon"), mis töötab kummagi poole nimetatud võrdsete õigustega kaasesimeeste juhtimisel.
2. Komisjoni koosseisu määravad kaesesimehed võrdse esindatuse alusel.
3. Komisjoni põhiülesanneteks on:
poolte tegevuse koordineerimine käesoleva kokkuleppe täitmise käigus;
käesoleva kokkuleppe täitmise käigus tehtava töö tulemuste arutamine;
teadusuuringute, seire ja muude piiriveekogusid puudutavate tegevuste plaanide, projektide ja programmide kooskõlastamine;
vee kvaliteedi normatiivsete näitajate väljatöötamise ja analüüsimeetodite kooskõlastamise korraldamine;
ettepanekute väljatöötamine poolte piiriveekogusid käsitletavate riiklike õigusaktide täiustamiseks;
jooksva ning operatiivse informatsiooni vahetamise korraldamine piiriveekogude seisundi kohta;
koostöökorra kehtestamine erakorralistes olukordades;
piiriveekogude kaitset ja säastlikku kasutamist puudutavate muude küsimuste läbivaatamine.
4. Komisjon võib moodustada töörühmi ja kaasata oma töösse eksperte.
5. Komisjoni istungid toimuvad vähemalt üks kord aastas.
Artikkel 6
Komisjoni töö üldpõhimõtted
1. Poolte kompetentsed ametkonnad teavad teineteisele 2 kuu jooksul arvates käesoleva kokkuleppe jõustumisest kaesesimeeste, poolte delegatsioonide koosseisude, sealhulgas sekretäride, määramisest diplomaatiliste kanalite kaudu.
2. Komisjoni, selle töögruppide ja ekspertide istungid korraldatakse vaheldumisi mölema poole riigi territooriumil. Istungite eesistujaks on selle poole kaasesimees, kelle riigi territooriumil istung toimub.
3. Istungite ettevalmistamise ja korraldamise kulud katab vastuvõttes pool. Lähetuskulud katab lähetav pool.
4. Komisjoni ja selle töögruppide ametlikeks keelteks on eesti ja vene keel.
5. Komisjoni ja selle töögruppide otsused võetakse vastu konsensuse alusel. Lahkarvamuste korral mingites küsimustes korraldavad pooled täiendavaid konsultatsioone ning vaatavad need küsimused läbi järgmisel komisjoni istungil.
Artikkel 7
Seire
1. Piiriveekogude seisundi kohta pideva informatsiooni saamiseks ja võimalike muutuste prognoosimiseks teostavad pooled seiret vastavalt komisjonis kooskõlastatud programmidele.
2. Pooled teostavad seiret oma vahenditega oma riigi territooriumil.
3. Seireandmed on avalikud mölemale poolele. Pooled vahetavad kooskõlastatud programmi järgi tehtud seire andmeid.
Artikkel 8
Teaduslikud uurimistööd
1. Komisjon kooskõlastab piiriveekogude kaitse ja säestliku kasutamise alased prioriteetsed teadusuuringute suunad ja programmid.
2. Pooled vahetavad teaduslike uurimistööde tulemusi ühisseminaride ja teaduslike konverentside korraldamise ja ühispublikatsioonide avaldamise teel või mõnes muus vormis.
Artikkel 9
Normid ja standardid
Komisjon kooskõlastab ühtsed piiriveekogude kvaliteedi normatiivnäitajad, veeproovide võtmise ja analüüside metodikad.
Normide ja standardite erinevuse korral võetakse aluseks rangem norm või täpsemaid tulemusi andev kätesaadav analüüsimeetod või töötatakse välja uus rangem norm, võrreldes nendega, mida näeb ette poolte riikide seadusandlus.
Artikkel 10
Koostöö erakorraliste olukordade likvideerimisel
1. Piiriveekogude kvaliteedi ja ökosüsteemi olukorra järsku halvenemise korral või erakorralise olukorra tekkimisel piiriveekogudel informeerivad pooled teineteist viivitamatult oma kompetentsete ametkondade kaudu.
2. Erakorraliste olukordade tekkimisel rakendavad pooled tihedas koostöös vajalikke abinõusid nende kiireks uurimiseks, arengu prognoosimiseks ja likvideerimiseks.
3. Avariia ja tahtliku või hooletustest tingitud vee saastamise juhtudel katab saaste tagajärgede kõrvaldamise kulud kahju tekitamise eest vastutav pool.
Kahju korvamise korra sätestab komisjon.
Artikkel 11
Konsultatsioonid
Kui üks pooltest kavandab vee- ja kalamajanduslikku või muud tegevust, mis võib muuta piiriveekogude hüdroloogilist või hüdrokeemilist režiimi või puudutada teise poole huve, konsulteerib ta võimalikult varases staadiumis enne nende kavade realiseerimist teise poolega komisjoni või kompetentsete ametkondade kaudu.
Artikkel 12
Koostöö kohalike omavalitsusorganite ja üldsusega
1. Pooled tagavad käesolevas kokkuleepes ettenähtud küsimuste läbivaatamise avalikkuse ja kaasavad aruteludesse kohalike omavalitsuste ja üldsuse esindajaid.
2. Pooled soodustavad täitevvõimu ja kohalike omavalitsuste vastutavate asutuste, teadus- ja ühiskondlike organisatsioonide ning teiste asutuste koostööd piiriveekogude kaitse ja säastliku kasutamise vallas.
Artikkel 13
Kokkuleppe parandamine
1. Üksköik kumma poole ettepanekul tehtavad käesoleva kokkuleppe parandused vaatab läbi komisjon.
2. Pooled peavad kinnitama komisjonis heakskiidetud parandused ning need jõustuvad kinnitamisest teatavate nootide vahetamise päeval.
Artikkel 14
Vaidluste lahendamine
Käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või selle säete täitmist käsitlevad vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel.
Artikkel 15
Poolte õigused ja kohustused
Käesolev kokkulepe ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi, mis tulenevad teistest rahvusvahelistest lepingutest, mille osalisteks nad on.
Artikkel 16
Kokkuleppe jõustumine ja kehtivusaeg
Käesolev kokkulepe jõustub selle allakirjutamise päeval ning kehtib viis aastat. Kui üks aasta enne sellise viieaastase perioodi lõppemist kumbki pool ei teata kirjalikult oma soovist sõlmida uus kokkulepe või kavatsusest kokkulepe ühepoolselt lõpetada, pikeneb kokkuleppe kehtivusaeg automaatselt iga kord järgmiseks viieaastaseks perioodiks.
Käesoleva kokkuleppe lõpetamine ei puuduta teiste käesoleva kokkuleppe alusel poolte asjasthuvitatud asutuste ja organisatsioonide vahel sõlmitud kokkulepete, protokollide ja lepette kehtivust.
Koostatud Moskvas "10" augustil 1997. a kahes eksemplaris, kumbki eesti ja vene keeles, kusjuures mölemad tekstid omavad võrdset jõudu.
Eesti Vabariigi valitsuse nimel
Vene Föderatsiooni valitsuse nimel
|
<urn:uuid:c8a9a756-b68c-4676-8a86-444866227524>
|
CC-MAIN-2020-50
|
https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/kokkulepeorig.e.k.pdf
|
2020-11-27T23:42:25+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-50/subset=warc/part-00082-8431e8c9-c763-4c27-b286-ba1dd7e2631e.c000.gz.parquet
| 673,433,382
| 3,273
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999973
|
ekk_Latn
| 0.999996
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
894,
2305,
3862,
5211,
6577,
7623,
8419
] | 1
|
[
0.28515625,
0.361328125,
0.248046875,
0.09912109375,
0.005767822265625,
0.0013427734375
] |
NSV Liidu Ministrite Nõukogus
Õppemaksu kaotamisest NSV Liidu keskkoolide vanemates klassides, spetsiaalsetes keskõppeasutustes ja kõrgemates õppeasutustes
NSV Liidu Ministrite Nõukogu määras:
Selleks, et luua kõige soodsamad tingimused üldise keskhariduse teostamiseks meie maal ja noorsoolse kõrgema hariduse omandamiseks, kaotada 1. septembrist 1956 õppemaks NSV Liidu keskkoolide vanemates klassides, spetsiaalsetes keskõppeasutustes ja kõrgemates õppeasutustes.
|
<urn:uuid:6043fff6-98ec-44e5-a05d-4ea13bc5371c>
|
CC-MAIN-2017-30
|
http://monument.ee/lv/muud-teemad/haridus/oppemaksu-kaotamine-punane-taht-14-06-1956.pdf
|
2017-07-22T20:37:07Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-30/segments/1500549424148.78/warc/CC-MAIN-20170722202635-20170722222635-00548.warc.gz
| 228,311,189
| 195
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000006
|
ekk_Latn
| 1.000006
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
469
] | 1
|
[
0.166015625,
0.7890625,
0.04248046875,
0.0009002685546875,
0.00003814697265625,
0.00003814697265625
] |
Austatud sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk
Hoolimata sellest, et Ametiühingute Keskliidu ettepanekud on asjakohased ja põhjendatud, siis IRLi fraktsioon ei toeta haiguspäevade hüvitamist alates esimesest päevast. Arvestades asjaolu, et esialgsetel hinnangutel on eelarveline möju ca 6,65 mln eurot, siis meie andmetel pole 2016. aasta riigieelarves võimalik leida sellises mahus vahendeid.
Seejuures märgime täiendavalt, et laiemas plaanis peab IRL tervishoiusüsteemis oluliseks inimeste isiklikku panust oma tervise hoidmisesse ja haiguste ennetamisse läbi tervislike eluviiside. Järjest suurem riiklik osalus haiguspäevade hüvitamisel on aga pigem samm vastassuunas.
IRLi eesmärgiks on suurendada inimeste isiklikku motivatsiooni panustamaks terviseennetuse ja tervishoidu. Peame oluliseks inimeste osalust ja otsustusvabadust oma tervist puudutavate otsuste langetamisel ning lähtuvalt sellest kujundada tervishoiusüsteemi. Üheks selliseks instrumendiks on tervisekontode süsteem, mis on eraldi markeeritud ka koalitsioonilepingus.
Isiklikule tervisekontole saaks tulevikus suunata osa tasutud ravikindlustusmaksust tingimusel, et kokkulepitud ulatuses panustab sinna ka inimene ise või tööandja. Kontole laekunud raha oleks võimalik kokkulepitud ulatuses kasutada nii terviseennetuseks, raviteenuste eest tasumiseks kui ka haiguspäevade hüvitamiseks.
Lugupidamisega,
Priit Sibul
IRL fraktsiooni esimees
Kontakt:
Heleri Pent - IRL nõunik-sekretariaadijuhataja, tel. 6 316 600, e-post email@example.com
|
<urn:uuid:599fb5ee-abf5-4f1c-80c9-b62edc8bf112>
|
CC-MAIN-2024-18
|
https://rahvaalgatus.ee/initiatives/386/files/1206
|
2024-04-18T16:28:08+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-18/subset=warc/part-00129-29538f81-5664-4df2-acb6-7d8ba3d2a1aa.c000.gz.parquet
| 445,318,802
| 599
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1521
] | 1
|
[
0.0103759765625,
0.7890625,
0.193359375,
0.004608154296875,
0.000156402587890625,
0.00003933906555175781
] |
| Avalduse esitamise kuupäev | Hoolduslõikuse aadress |
|---------------------------|-----------------------|
| 02.02.2024 | AUGUST WEIZENBERGI TäNAV T3 |
**Tuvastatud asjaolud**
August Weizenbergi tänav T3 transpordimaal kasvavate pärnade kujunduslõikus
**Hoolduslõikusloa andmise põhjendus**
võrade korraostamine ja kujundus/vormilõikus
**Hoolduslõikusloa kõrvaltingimused**
Lubatud on vormipärnadele teha vormilõikust. Lubatud on teha puude võrade hoolduslõikus, mille käigus võib eemaldada vale nurga all kasvavad oksad ning oksatüükad. Võra välimisosaa on lubatud harvendada ca 10% võrra. Alumisi oksi on lubatud kärpida (vajadusel eemaldada) kuni 2,5 meetri kõrguseni maapinnast. Lõikus teha sobiva külgoksa või tüve juurest oksakraed kahjustamata. Puude kõrguse vähendamine pole lubatud. Töö peab tegema arborist.
**Hoolduslõikuse tegmise aeg**
Kesksuvi või sügistalvine periood.
Keelatud on hoolduslõikuse tegemine lindude pesitusperioodil või nahkhiirte poegimisperioodil pesituspuude ja nende vahetus läheduses.
*Hoolduslõikusluba kehtib sellest tulenevate kõrvaltingimuste täitmiseni. Hoolduslõikust tohib lindude pesitusperioodil teha linnupesadeta või mahajäetud linnupesadega puudel.*
**Hoolduslõikusluba kehtib kuni**
02.02.2025
---
Hoolduslõikusloa andis
Kristiina Kupper, haljustus- ja keskkonnaosakonna juhataja
Kuupäev 05.02.2024
(allkirjastatud digitaalselt)
Hoolduslõikusloa kooskõlastas
Kristiina Kupper, haljustus- ja keskkonnaosakonna juhataja
Puu(de) ülevaatuse tegi
Marju London, peaspetsialist
---
Hoolduslõikusluba on võimalik vaidlustada vaide esitamisega Tallinna Linnavalitsusele vastavalt haldusmenetluse seadusele või kaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtule vastavalt haldusmenetluse seadustikule 30 päeva jooksul arvates raieloa teatavakstegemisest.
|
<urn:uuid:d20d2d98-d9c8-47d5-8684-f25878825cb7>
|
CC-MAIN-2024-10
|
https://raie.tallinn.ee/open_print2.php?id=56598
|
2024-03-02T01:11:58+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-10/subset=warc/part-00071-d9675c6d-5c8d-45bb-9c98-c56e42022a4d.c000.gz.parquet
| 469,264,449
| 740
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999991
|
ekk_Latn
| 0.999991
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1813
] | 1
|
[
0.10986328125,
0.78515625,
0.10009765625,
0.003326416015625,
0.000286102294921875,
0.00010013580322265625
] |
| | IVO | PRIIT | ELMAR | EGLE | MARVE |
|----------------|------|-------|-------|------|-------|
| VALGE VÄRV | | | | | |
| km'ta | 356,20 € | 427,44 € | 384,70 € |
| RAL 9010 | 20% km'ga | | | | |
ANTUD HINNAD KEHTIVAD USTELE LAIUSEGA KUNI 1000mm JA KÕRGUSEGA KUNI 2150mm
horisontaallõige:
vertikaallõige:
MATERJAL: MÄNNI-LIIMPUIT
LENG: 92mm
TIHEND: 1x LENGIS
HINGED: lehihinged
LUKUKORPUS: ABLOY 2014 zn
KLAAS: 4mm KIRGAS
LÄVEPAKK: 25 mm TAMM (lakitud)
AVANEMISSKEEMID
ERITOON = VALGE UKS + 45€ (54€ km'ga)
MAGNETLUKK B-TWIN + 15€ (18€ km'ga)
PEITHINGED PH M505 (hall, must, valge) + 55€ (66€ km'ga)
Hinnad tootja laos Huljal
|
<urn:uuid:0d21a546-988c-417a-a2bd-f14a24370af6>
|
CC-MAIN-2019-26
|
https://media.voog.com/0000/0014/7260/files/Hinnakiri_Aru%20ID%20Kalwi.pdf
|
2019-06-24T19:28:53Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-26/segments/1560627999709.4/warc/CC-MAIN-20190624191239-20190624213239-00289.warc.gz
| 504,354,548
| 314
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.959722
|
ekk_Latn
| 0.959722
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
721
] | 0
|
[
0.87109375,
0.109375,
0.007476806640625,
0.009033203125,
0.00102996826171875,
0.0002574920654296875
] |
Eesti Maaülikool
Riikliku programmi
“Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus”
aastatel 2004–2008”
PROJEKT
„Erinevate bioloogiliste silokindlustuslisandite mõju rohu-, maisi- ja teraviljasilo kvaliteedile ning tulususele“
LÕPPARUANNE
Projekti juht: dr Are Selge
Tartu 2009
Uurimistöö teema:
Erinevate bioloogiliste silokindlustuslisandite mõju rohu-, maisi- ja teraviljasilo kvaliteedile ning tulususele
Rakendusuuringu eesmärk:
Põllumajandussendite turul on hulgaliselt erinevaid bioloogilisi silokindlustuslisandeid. Uurimistöö eesmärgiks on kindlaks teha, millised kindlustuslisandid annavad erineva silomaterjali sileerimisel sööda kvaliteeti silmas pidades kõige efektiivsema tulemuse.
Tehtud tööd ja tulemused:
2006. aastal toodetud silodest tehtud siloanalüüside põhjal võrreldi erinevate silokindlustuslisandite (keemiliste ja bioloogiliste) mõju sööda kvaliteedile – toorproteiini, metaboliseeruva energia, võihappe sisaldust ning ammoniumlämmastiku osakaalu üldlämmastikut. Siloproovid võeti erinevate talude-firmade silohoidlatest, erinevatest taimikutest valmistatud silodest:
✓ 50% ristikut + 50% kõrrelisi heintaimi;
✓ lutsem;
✓ kõrrelised heintaimed ning
✓ erinevates heintaimede kasvufaasides (loomise lõpp ja õitsemine) korstatud silodest.
Võrdluses olid keemilised konservandid AIV ja Niben; bioloogilised silokindlustuslisandid Profisil, Silall 4x4, Ecosil, Bonsilage, ning ilma lisanditeta silod (0-variant).
| Konservant/kindlustuslisand | Arv |
|-----------------------------|-----|
| AIV | 18 |
| Niben | 14 |
| Profisil | 23 |
| Silall | 29 |
| Ecosil | 20 |
| Bonsilage | 21 |
| Kindlustuslisandita | 25 |
Proove võeti kokku 150 (lisa 1 ja 2).
Katsetulemuste analüüsi põhjal saab järeldada, et kõige proteiinirikkamad silod valmisid Ecosil kindlustuslisandiga (joonis 1) ning proteiinisaldus oli sel juhul 15,2%. Järgnesid Profisil 14,1% ja Bonsilage 14,0% ning Sillall 4x4 13,3%. Keemilistest konservantidest parima tulemuse andis AIV – 14,1%. Niben'i lisamisel saadi proteiini sisalduseks 11,7%. Konservantideta valmistatud silos oli keskmiselt 13,0% proteiini.
Silo kvaliteeti hinnatakse rahuldavaks kui toorproteiini sisaldus KA-s on 12-16% (joonisel märgitud kollasega) ning halvaks, kui toorproteiini sisaldus on alla 12% (joonisel märgitud punasega).
Joonis 1. 2006. aastal erinevate silokindlustuslisanditega toodetud silode proteiini sisaldus kuivaines, %.
Energiarikkaimad silod saadi Profisil ja Ecosil kindlustuslisanditega - 9,3 MJ/kg (joonis 2). Madalaim energia sisaldus oli Bonsilage ja Sillall 4x4 kindlustuslisandiga – 9,2 MJ/kg. Keemilistest konservantidest parima tulemuse andis AIV – 9,3 MJ/kg. Niben'i kasutades saadi tulemuseks 9,1 MJ/kg. Ilma konservantideta valmistatud silos oli energiat keskmiselt 9,1 MJ/kg.
Heintaimede koristamisel öitsemise faasis oli proteiini sisaldus silos keskmiselt 2-5% madalam kui loomise lõpus koristatud heinatimedest tehtud silos. Samuti oli öitsemise faasis koristatud silodes ka energiasisaldus madalam (0,5-1 MJ/kg). Selline kvaliteedi langus ei ole seotud kindlustuslisandite väiksema efektiivsusega, vaid on tingitud taimede loomuliku toitainete sisalduse langusest vananemise tõttu.
Joonis 2. 2006. aastal erinevate silokindlustuslisanditega toodetud silode energia sisaldus, MJ/kg.
Oluline silo kvaliteedi näitaja on võihappe sisaldus. Võihape tekib silo valel käärimisel ning vähendab silo söömust ja suure sisalduse korral võib olla loomadele ka toksiline. Kui sileerimise käigus langeb pH kiiresti, siis võihapei ei teki (võihappebakterid ei arene hapelises keskkonnas). Võrreldud lisanditest andis parima tulemuse keemiline konservant Niben (võihappe sisaldus 0,05% k.a.-s; joonis3). Suurima võihappe sisaldusega silo oli tehtud Ecosil lisandiga (0,21%), põhjuseks võib olla võrdluses olnud silodest kõige madalam kuivaine sisaldus. Silo kvaliteet on hea kui võihappe sisaldus on alla 0,05% (joonisel märgitud rohelise värviga), rahuldav – 0,05-0,5% (joonisel märgitud kollasega) ning halb – >0,5% k.a-s.
Joonis 3. Võihappe sisaldus 2006.a. silodes, % kuivaines
Teiseks oluliseks kvaliteedi näitajaks on ammonium lämmastiku osakaal üldlämmastikust (amm.N üld N-st). Silo kvaliteeti loetakse heaks kui amm. N osakaal üld N-st on alla 7%. Võrreldud silodest oli kõikide proovide kvaliteet hea (joonis 4)
2007. aastal tehtud tööd ja tulemused
Tehtud tööd.
2007. aastal oli Lõuna-Eestis heintaimede kasvukse soodne ning saagid olid head. Rohukamaratelt koristati siloks valdavalt 3 niidet. Köikidest katsealaste põldude niidetest võeti proovid ning sileeriti spetsiaalsetes purkides. Samuti võeti katsesse tervikkoristatud teravili, konservvili ning mais.
Metoodika
Rohu niitmine toimus 2007. aasta 1. ja 2 niite ajal köikide variantide korral sileerimisele eelneval päeval (tabel 1,2). Kolmas niide toimus põldheina ja lutsernipöllul 17-18. september ning kuna ilmad olid siis jahedad ja niisked, ei närbunud rohi piisavalt kiiresti ja saaki sai koristada alles neljandal päeval (tabel 3). Põldudel valiti välja sobivad alad, kus niidetud rohumass närvutati ning seejärel koguti kokku (ca 100 kg). Närvutamisel jälgiti, et sileeritava massi kuivaaine sisaldus oleks võimalikult sarnane majandis kogutava ja sileeritava rohu kuivaaine sisaldusele.
Närvutatud rohumass hekseldati laboris spetsiaalse hekslimasinaga 3-5 cm pikkuseks. Mais koristati ja hekseldati silokoristuskombainiga Jaguar ning sileeriti samal päeval. Konservvili koristati tavalise teraviljakombainiga ning sileeriti koristamisele järgneval päeval. Laboris steriilsetes tingimustes kaalutti 7,5 kg hekseldatud massi, mis segati eelnevalt valmistatud silokindlustus lisandiga (v.a. kontrollvariant, tabel 4). Kindlustuslisandid valmistati vastavalt pakendil olnud soovituslikele ja praktikas kasutatavatele normidele. Lisandid segatud rohumass pandi 3 l purkidesse ning suruti tihedalt kinni (foto 1). Purgid suleti öhukindlalt ning asetati pimedasse ruumi. Sileerumisaeg oli 3 kuud.
2008. aastal niideti taimik, seejärel kohe hekseldati ning närvutati järgmise päevani. Laboris steriilsetes tingimustes kaalutti 5 kg hekseldatud massi, mis segati eelnevalt valmistatud silokindlustus lisandiga (v.a. kontrollvariant). Kindlustuslisandid valmistati vastavalt pakendil
olnud soovituslikele ja praktikas kasutatavatele normidele. Lisandiga segatud rohumass pandi 1 litristesse purkidesse ning suruti tihedalt kinni. Purgid suleti õhukindlalt ning asetati pimendasse ruumi. Igast katsevariandist avati 7., 14. ja 21. päeval 2 purki.
Tabel 1. Heintaimede 1. niite niitmise ning sileerimise ajad.
| Taimik | Niitmise aeg | Sileerimise aeg | Koht |
|---------------------------------------------|----------------|------------------|-----------------------------|
| Kõrrelised heintaimed (5% punane ristik) | 12. juuni 2007 | 13. juuni 2007 | EMÜ katsepöld (Eerika) |
| Põldhein (~50% kõrrelised heintaimed, ~50% punane ristik) | 13. juuni 2007 | 14. juuni 2007 | Haage Agro OÜ (Rõhu) |
| Lutsern | 14. juuni 2007 | 15. juuni 2007 | Tartu Agro AS (Vorbuse) |
| Põldhein (~50% kõrrelised heintaimed, ~50% punane ristik) | 9. juuni 2008 | 10. juuni 2008 | Tartu Agro AS (Ilmatsalu) |
Tabel 2. Heintaimede 2. niite niitmise ning sileerimise ajad.
| Taimik | Niitmise aeg | Sileerimise aeg | Koht |
|---------------------------------------------|----------------|------------------|-----------------------------|
| Kõrrelised heintaimed (5% punane ristik) | 17. juuli 2007 | 18. juuli 2007 | Tartu Agro AS (Rahinge) |
| Põldhein (~50% kõrrelised heintaimed, ~50% punane ristik) | 29. juuli 2007 | 30 juuli 2007 | Tartu Agro AS (Rahinge) |
| Lutsern | 13. juuli 2007 | 16. juuli 2007 | Vorbuse (Tartu Agro AS) |
| Tervikkoristus (nisu) | 19. juuli 2007 | 19. juuli 2007 | Lange-Vahe talu |
| Konserv teravili | 24. juuli 2007 | 25. juuli 2007 | Tartu Agro AS (Rahinge) |
Tabel 3. Heintaimede 3. niite niitmise ning sileerimise ajad.
| Taimik | Niitmise aeg | Sileerimise aeg | Koht |
|---------------------------------------------|----------------|------------------|-----------------------------|
| Põldhein (~50% kõrrelised heintaimed, ~50% punane ristik) | 17. september 2007 | 20. september 2007 | Tartu Agro AS (Vorbuse) |
| Lutsern | 19. september 2007 | 21. september 2007 | Tartu Agro AS (Vorbuse) |
| Mais | 26. september 2007 | 26. september 2007 | Tartu Agro AS (Rahinge) |
| Põldhein (~50% kõrrelised heintaimed, ~50% punane ristik) | 29. september 2008 | 30. september 2008 | Tartu Agro AS (Ilmatsalu) |
Tabel 4. Kasutatud silokindlustuslisandid ning nende müüjad
| Taimik | Silokindlustuslisand | Müüja |
|--------|----------------------|----------------|
| Põldhein | 1. Sillall 4x4 | Alltech Eesti OÜ |
| Lutsern | 2. Bonsilage | OÜ TekNest |
| Kõrrelised heintaimed | 3. Biosil
4. Ecosyl
5. AIV 2000
6. Biomax (alates 2. niitest) | Starter ST OÜ
Starter ST OÜ
AS Kemira GrowHow
Soasepa Seemnekaubanduse OÜ |
|-----------------------|-------------------------------------------------|
| Tervikkoristatud teravili (nisu) | 1. SillAll Fireguard
2. Bonsilage plus
3. Lalsil fresh + Lalsil cereal
4. Ecocorn
5. AIV 2000 | Alltech Eesti OÜ
OÜ TekNest
Starter ST OÜ
Starter ST OÜ
AS Kemira GrowHow |
| Konservvili (oder) | 1. SillAll Fireguard
2. Lalsil Fresh
3. Ecocorn
4. AIV 2000 | Alltech Eesti OÜ
Starter ST OÜ
Starter ST OÜ
AS Kemira GrowHow |
| Mais | 1. SillAll Fireguard
2. Bonsilage ccm
3. Ecocorn
4. AIV 2000 | Alltech Eesti OÜ
OÜ TekNest
Starter ST OÜ
AS Kemira GrowHow |
| Põldhein 2008. a. | 1. Ecosyl
2. Lalsil PS+MS01
3. Biosil
4. Sil-All 4x4
5. AIV Pro (3. niide) | Starter ST OÜ
Starter ST OÜ
Starter ST OÜ
Alltech Eesti OÜ
AS Kemira GrowHow |
Erinevate sileeritavate materjalide puhul oli iga silokindlustuslisand üheks katse variandiks. Lisaks oli veel kontrollvariant, kus lisandeid ei kasutatud. Korduseid variandis oli 3. Proov sileeritavast massist (närvatutad haljasmassist) ning purgist välja võetud silo proov viidi laborisse analüüsimisele. Analüüsid keemilise koostise, toiteväärtsuse ja higieeninäitajate teada saamiseks tehti EMÜ Taimebiokeemia laboratooriumis ja EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituud sõitmisosakonna laboris.
Foto 1. Õhukindlalt suletud purgid rohusilo valmistamiseks (foto Indrek Keres)
2007. aasta tulemused
1. niite rohusilode pH
Et vältida silo riknemist on oluline, et silo happekus (pH) oleks teatud kuivainele vastavast kriitilisest pH näidust madalamal. 1. niitest valmistatud rohusilode pH oli piisavalt madal, et tagada hea silole hea kvaliteet ning vältida võihappelist käärimit. Rahuldavaks võib pidada vaid körelitest heintaimedest valmistatud silo kontrollvariandis ning AIV 2000 valmistatud silos. Biosil ja SillAll 4x4 lisanditega valmistatud põldheinasilodes oli pH statistiliselt usutavalt madalamad kui teistel lisanditel. Kuid sellist erinevust ei olnud teiste taimikute puhul (Joonis 5)
Joonis 5. 1. niite rohusilode pH 2007. aastal
2. niite rohusilode pH
2. niite tegemise ajal valitses kuum ning kuiv ilm ning seetõttu olid köikide rohusilode kuivaaine sisaldus suhteliselt kõrge – lutsernil isegi kuni 50%. Kõrgele kuivaainesaldusele vaatamata olid köik silod hästi sileerunud ning pH kriteeriumi järgi olid köik silod väga head (joonis 6). Körelitest heintaimedest valmistatud silos oli kõige madalam pH Biosil’il, Ecosyl’il ja SillAll 4x4’l. Põldheinast valmistatud silodel oli madalaim pH Bonsilage’l ning Biosil’il. Lutsernist valmistatud silodel madalaim pH SillAll 4x4’l ja AIV 2000’l.
3. niite rohusilode pH
Kolmanda niite tegemise ajal olid vihmased ilmad ning rohumassi ei olnud võimalik pöllul närvutada. Saak koristati kolmandal päeval pärast niitmist, kuid kuivaine sisaldus oli sellegi poolest väga madal – põldheinal 13,3 ja lutsernil 19,6%. Madalaim pH saadi põldheinal AIV 2000 ja lutsernil Ecosili ja AIV2000 kasutades (joonis 7). Teiste lisandite puhul statistilist ustavust ei olnud.
Joonis 7. 3. niite rohusilode pH 2007.aastal
1. niite rohusilode toorproteiini sisaldus
Söödas leiduvatest toitainetest üks tähtsamaid on toorproteiin. Silokindlustuslisandite kasutamise üheks eesmärgiks on koos pH kiire alanemisega vältida proteiini lagundamist mikroorganismide poolt. Körrelistest heintaimedest valmistatud silodest oli toorproteiinisisaldus kõige kõrgem AIV 2000, Biosil ja Ecosyli kasutamisel (joonis 8). Bonsilage ning SillAll 4x4 kasutamisel jäi toorproteiini sisaldus madalamaks.
kontrollvariandist aga seda mitte usutavalt. Põldheinast valmistatud silos oli teistest usutavalt parem Bonsilage. Lutserni silodes oli kõige väiksem proteiini kadu AIV 2000’l ja Ecosyl’il.
**Joonis 8. 1. niite rohusilode toorproteiini sisaldus (%) 2007. aastal**
**2. niite rohusilode tootproteiini sisaldus**
Bonsilage’ga tehtud kõrreliste heintaimede silo oli kõige kõrgema proteiini sisaldusega – 19,6% (joonis 9). Teiste lisandite vahel usutav erinevus puudus. Põldheina silode valmistamisel oli usutavalt parem Ecosyl, teistel variantidel usutavat vahet ei olnud. Lutsernisilo valmistamisel olid usutavalt paremad kontrollvariant, Bonsilage, Biosil ja AIV 2000.
**Joonis 9. 2. niite rohusilode toorproteiini sisaldus (%) 2007. aastal**
3. niite rohusilode toorproteiini sisaldus
Parimad tulemused saadi nii põldheina kui lutserni korral Ecosili ja AIV 2000 kasutades (joonis 10). Usutavalt madalama proteiinisisaldusega oli põldheina Bonsilagega valmistatud silo.
Joonis 10. 3. niite rohusilode toorproteiini sisaldus (%) 2007. aastal
1. niite rohusilode NDF ja ADF sisaldus
Neutraal(detergent)kiud (NDF) näitab taime kogu kiudaine ehk rakuseina sisaldust (ligniin, tselluloos ja hemitselluloos). NDF sisaldus taimes kasvab koos taime arengu ja kasvuga. Happe(detergent)kiud (ADF) näitab kiudaine seda osa mida loom ei seedi (tselluloos ja ligniin). Mida suuremad on ADF ja NDF näitajad seda madalam on sööda söömus ja seeduvus.
Silode hindamisel kasutatavate kriteeriumite järgi on 1. niite kõrreliste silod rahuldava ning põldheina ning lutserni silod hea kvaliteediga (tabel 5). Samuti saab öelda, et kõrreliste heintaimede koristusega on natuke hiljaks jäädud. Katsevariantide vahel usutavaid erinevusi ei ole.
Tabel 5. 1. niite rohusilode NDF ja ADF sisaldus (%) 2007. aastal
| Kõrrel.heint | Põldhein | Lutsern |
|-------------|----------|---------|
| | NDF% | ADF% | NDF% | ADF% | NDF% | ADF% |
| Haljasmass | 55,76 | 32,67 | 36,62 | 25,97 | 41,01 | 30,57 |
| Kontroll | 58,08 | 35,90 | 41,75 | 32,27 | 42,65 | 33,43 |
| Bonsilage | 57,87 | 35,52 | 41,79 | 30,48 | 42,43 | 33,52 |
| Biosil | 56,93 | 35,23 | 41,15 | 30,68 | 42,26 | 33,29 |
| SilAll 4x4 | 57,64 | 36,34 | 41,94 | 31,87 | 41,89 | 33,27 |
| Ecosyl | 55,85 | 35,22 | 41,27 | 31,90 | 41,29 | 32,82 |
| AIV 2000 | 55,05 | 35,60 | 41,06 | 29,95 | 41,42 | 31,45 |
2. niite rohusilode NDF ja ADF sisaldus
2. niitest valmistatud kõrreliste heintaimede silodel oli ADF sisaldus usutavalt kõrgem Biosil’il ja SillAll4x4’l (tabel 6). Põldheina silodes oli usutavalt kõrgem ADF sisaldus Ecosyl’il ja Biomax’il. Lutserni silodel oli kõrgeim ADF sisaldus Ecosyl’il, kuid samas oli ka kõige madalam NDF sisaldus.
Tabel 6. 2. niitest valmistatud rohusilode NDF ja ADF sisaldus (%) 2007. aastal
| Kõrrel.heint. | Põldhein | Lutsern |
|--------------|----------|---------|
| | NDF% | ADF% | NDF% | ADF% | NDF% | ADF% |
| Haljasmass | 56,08 | 33,06 | 50,33 | 32,98 | 46,16 | 34,24 |
| Kontroll | 54,37 | 30,43 | 53,25 | 35,38 | 45,08 | 35,40 |
| Bonsilage | 54,74 | 31,17 | 54,72 | 35,33 | 46,05 | 35,52 |
| Biosil | 56,85 | 33,62 | 54,53 | 35,39 | 44,69 | 34,65 |
| Sill All 4x4 | 56,44 | 33,69 | 53,86 | 35,17 | 42,40 | 34,81 |
| Ecosyl | 56,42 | 31,78 | 52,31 | 37,54 | 42,67 | 36,37 |
| AIV 2000 | 56,11 | 31,70 | 52,75 | 36,14 | 44,70 | 35,19 |
| Biomax | 56,11 | 31,29 | 52,17 | 37,45 | 47,02 | 34,63 |
3. niite rohusilode NDF ja ADF sisaldus
3. niite rohusilos usutavaid erinevusi erinevate preparaatide vahel ei olnud (tabel 7).
Tabel 7. 3. niite rohusilode NDF ja ADF sisaldus, %
| | Põldhein | Lutsern |
|----------------|----------|---------|
| | NDF | ADF | NDF | ADF |
| Haljasmass | 41,35 | 27,03 | 48,32 | 37,56 |
| Kontroll | 40,7 | 29,6 | 48,6 | 41,6 |
| Bonsilage | 40,9 | 30,1 | 49,1 | 41,1 |
| Biosil | 39,4 | 28,5 | 48,7 | 41,1 |
| Sill All | 40,2 | 29,2 | 47,5 | 40,3 |
| Ecosyl | 39,6 | 29,7 | 47,3 | 39,2 |
| AIV | 39,3 | 28,0 | 46,2 | 39,4 |
| Biomax | 39,9 | 29,2 | 48,2 | 40,4 |
Silo hügieeminäitajad
Silo hügieeminäitajad näitavad kuidas on toimunud silode fermentatsiooniprotsess. Selleks määratakse silos piimhappe, võihappe, äädihappe, propioonhappe, etanooli sisaldus ning ka ammoniaaklämmastiku % üldlämmastikut.
Ammoniaak lämmastiku % üld lämmastikut on hea indikaator, mis näitab valgulise proteiini lagunemist sileerimisprotsessi käigus. Kui ammoniaaklämmastiku sisaldus jääb alla 5%, siis on sileerumisel olnud väga hea fermentatsioon. AIV 2000 oli ainuke lisand milleg oli ammoniaaklämmastiku sisaldus teistest kõrgem (tabel 8). Kuna AIV 2000 on keemiline konservant, mis peab silo pH alla viima temas sisalduva sipelghappe tõttu, siis nendes silodes fermentatsiooni ei toimu ning seetõttu on ka vastav näitaja kõrgem. Lutserni kõrge proteinisisaldus põhjustab ka suurema ammoniaaklämmastiku sisalduse. Teise niite lutsernist
valmistatud silodes oli usutavalt madalama ammoniaaklämmastiku sisaldusega SillAll 4x4’ga valmistatud silo. Kolmanda niite silode kõrge ammoniaaklämmastiku sisaldus oli tingitud sileeritava rohumassi madalast kuivaine sisaldusest.
Tabel 8. Ammoniaaklämmastiku osakaal üldlämmastikust rohusilodes, %
| 1. niide | Körrel.heint | Pöldhein | Lutsern |
|----------|-------------|----------|---------|
| Kontroll | 3,77 | 3,77 | 8,00 |
| Bonsilage | 4,03 | 4,03 | 7,63 |
| Biosil | 3,00 | 3,00 | 7,97 |
| SilAll 4x4 | 3,17 | 3,17 | 7,60 |
| Ecosil | 3,97 | 3,97 | 7,73 |
| AIV 2000 | 7,93 | 7,93 | 7,50 |
| 2.niide | Körrel.heint | Pöldhein | Lutsern |
|---------|-------------|----------|---------|
| Kontroll | 3,73 | 4,63 | 7,70 |
| Bonsilage | 3,40 | 4,03 | 6,13 |
| Biosil | 2,67 | 4,13 | 5,30 |
| SilAll 4x4 | 3,23 | 4,43 | 4,50 |
| Ecosil | 2,67 | 3,80 | 6,47 |
| AIV 2000 | 5,73 | 6,33 | 6,20 |
| Biomax | 2,87 | 4,53 | 5,67 |
| 3. niide | Pöldhein | Lutsern |
|----------|----------|---------|
| Kontroll | 9,67 | 11,87 |
| Bonsilage | 9,23 | 10,03 |
| Biosil | 8,10 | 9,53 |
| Sill All | 9,33 | 9,97 |
| Ecosil | 8,50 | 8,90 |
| AIV | 9,17 | 10,67 |
| Biomax | 9,50 | 9,87 |
Võihappelist käärimist esines katses valmistatud silodest vaid
- 1. niite kõrrelitest heintaimedest valmistatud silo kontrollvariandis,
- Bonsilage’ga valmistatud kõrreliste heintaimede silos ning
- 2. niite pöldheinast valmistatud silode kontrollvariandis, Bonsilage, Biosil ja Ecosil variandis.
Kuid need sisaldused olid väga madalad (0,02-0,05%) ja silo kvaliteeti nad oluliselt ei halvendanud. Probleemne oli 1. niite kõrrelitest heintaimedest tehtud silo kontrollvariant, kus võihappe sisaldus oli 0,3% ning seetõttu oli antud silo kvaliteet rahuldav.
**Konservvili odrast**
Kui kliimaatlistel või tehnilistel põhjustel ei ole võimalik teravilja kuivatada, oleks üheks lahenduseks teravilja säilitamine muljutult. Teravilja sileerimisel on oluline niiskus, sest liiga kuivades tingimustes ei arene piimhappebakterid ja mass ei saavuta vajalikku happesust. Sobiv
niiskus on 30-40%, mis on tavaselt piim-vahaküpsuse faasis. Selles kasvufaasis on ka vilja toitainete sisaldus suurim.
AIV 2000 kasutades langes pH kõige madalamale. Kõige kõrgemaks jäi pH Lalsil Freshi kasutades, kuid ka sellest piisas, et konservvilj säilis hästi (joonis 11).
**Joonis 11. Konservvilja pH**
**Konservvilja toorproteiini sisaldus**
Kõige kõrgemad toorproteiini sisaldused olid Lalsil Fresh’i (12,75%) ja Ecocorni (12,70%, joonis 12) kasutades. Teistes lisandite ja samuti kontrollvariandi vahel usutav erinevus puudus.
**Joonis 12. Konservvilja toorproteiini sisaldus, %**
**Konservvilja NDF ja ADF sisaldus**
Neutraalkiud (NDF) sisaldus langes kõige enam AIV 2000 ning Ecocorn’i kasutamisel (joonis 13). Teiste katsevariantide vahel usutav erinevus puudus. ADF sisaldus oli kõige kõrgem SillAll Firequardi kasutades, teiste variantide vahel erinevus puudus.
**Joonis 13. Konservvilja NDF ja ADF sisaldus, %**
**Konservvilja hügieeninäitajad.**
Parimad hügieenilised näitajad saadi AIV 2000 kasutades (tabel 9). Keemilise konservandiga viidi sileeritavas massis pH kiiresti alla ning seetõttu ei toimunud ebasoovitavaid käärimisprotsesse. Suhteliselt kõrged olid kontrollvariandis ja bioloogiliste lisanditega variantides etanooli ja võihappe sisaldused, kuid see ei olnud nii kõrge, et rikkuda oluliselt silo kvaliteeti.
**Tabel 9. Konservvilja hügieeninäitajad.**
| | Kontroll | AIV 2000 | SillAll Fireguard | Lalsil Fresh | Ecocorn |
|----------------|----------|----------|-------------------|--------------|---------|
| Etanool | 2,237 | 0,143 | 1,720 | 2,323 | 1,990 |
| Äädikhape | 0,360 | 0,203 | 0,293 | 0,333 | 0,370 |
| Propioonhape | 0,013 | 0,063 | 0,020 | 0,020 | 0,020 |
| Võihape | 0,037 | 0,007 | 0,030 | 0,037 | 0,030 |
| Piimhape | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 |
**Tervikkoristatud teravili**
Tervikkoristatud teravilja sileerimine toimub analoogselt sama kuivainesisaldusega rohu sileerimisega. Eripäraks on asjaolu, et teravili sileerub halvasti vähese nitraatidesisalduse ja halva tihendatavuse tõttu. Et tera looma vatsas hästi seeduks, tuleb teravili koristada piim- või piim-vahaküpsuse faasis.
**Tervikkoristatud teraviljasilo pH**
Kõige madalama pH-ga bioloogilistest lisanditest oli Bonsilage Plus (pH 3,67, joonis 14). Keemilise konservandiga AIV 2000 valmistatud silo pH oli oluliselt kõrgem bioloogiliste lisanditega valmistatud silode pH-st. Kontrollvariandi happesus 4,6 oli võrdne AIV 2000 valmistatud siloga.
Joonis 14. Tervikkoristatud teravilja silo pH
**Tervikkoristatud teraviljasilo toorproteiini sisaldus.**
Toorproteiini sisaldus silos oli kõige kõrgem AIV 2000 kasutades (joonis 15). Kõikidest variantides usutaval madalam toorproteiini sisaldus oli Ecocorn'i kasutades.
Joonis 15. Tervikkoristatud teraviljasilo toorproteiini sisaldus, %
**Tervikkoristatud teraviljasilo NDF ja ADF sisaldus**
Kirjanduse põhjal on tervikkoristatud teraviljale iseloomulik kiu vähene seeduvus, mistõttu ei soovitata teda võtta suures koguses läpsilehmade söödaratsiooni.
Kiu seedumatu osa (ADF) sisaldus oli usutavalt kõrgem Lalsil Fresh + Lalsil Cereal’iga valmistatud silodes (joonis 16). Teiste lisandite vahel usutav erinevus puudus. Tervikkoristatud teravilja silodes ei olnud ADF sisaldus siiski nii suur (sarnane rohusilodele), mis võiks olla takistuseks läpsilehmadele sõõtmisel.
**Joonis 16. Tervikkoristatud teravilja NDF ja ADF sisaldus, %**
**Tervikkoristatud teraviljasilo hügieeninäitajad**
Kõige väiksema võihappe sisaldusega oli AIV 2000 valmistatud silo (tabel 10). SillAll Fierguard ja Ecocorn’iga valmistatud silodest oli võihappe sisaldus nii suur, et silo võib hinnata halvaks. Halvim tulemus oli kontrollvariandis – võihape 2,03%.
Suur oli ka köikidel variantidel etanooli sisaldus, seda oli väga hästi tunda lõhna järgi ka silopurkide avamisel.
**Tabel 10. Tervikkoristatud teraviljasilode hügieeninäitajad**
| | Kontroll | AIV 2000 | SillAll Fierguard | Lalsil Fresh +Lalsil Cereal | Ecocorn | Bonsilage Plus |
|----------------|----------|----------|-------------------|-----------------------------|---------|----------------|
| Etanool | 4,683 | 2,663 | 4,653 | 2,340 | 3,980 | 2,400 |
| Äädikhape | 0,747 | 2,440 | 1,157 | 4,250 | 1,613 | 2,950 |
| Propioonhape | 0,000 | 0,140 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 |
| Võihape | 2,033 | 0,090 | 0,863 | 0,417 | 0,603 | 0,127 |
| Piimhape | 0,373 | 3,793 | 2,667 | 2,407 | 5,190 | 9,817 |
**Fermentatsioonikaod sileerimisel**
Heintaimede sileerimisel vähenevad fermentatsiooni kaod bioloogiliste lisandite kasutamisel keskmiselt 15-20% (joonis 17). Keemilise konservandi AIV 2000 kasutamisel vähenesid kaod üle 50%, kuna keemiliste konservantide korral viiakse pH alla just keemiliselt ning fermentatsiooni praktiliselt ei toimu.
**Joonis 17. Rohusilode 1. ja 2. niitest valmistatud silode fermentatsioonikaod, %**
Tervikkoristatud teraviljal oli fermentatsioonikaadu kontrollvariandis väga kõrge – üle 2,5% (joonis 18). Lisandite kasutamisel vähenesid kaod üle 50%. Kõige väiksemad kaod oli siin AIV 2000 kasutades. Konservviljal lisandeid kasutades kaod pigem suurenesid, kuid seda siiski mitte usutavalt. Kaod jäid kõikide variantide puhul ühe protsendi piiridesse.
Joonis 18. Tervikkoristatud teravilja ja konservvilja fermentatsioonikaod, %
Kaod sileerimisel on scotud väga tugevalt hoidla hermeetilisusega. Hoidlad peavad olema suletud nii, et sinna ei pääseks välisõhku sisse ning tagatud oleks anaeroobne keskkond. Välisõhu tingimisel hoidlassel hakkavad kasvama hallitusseened, võihappebakterid ja ebasoovitavad mikroorganismid. Hallitusseente poolt rikutud sööda osakaal võib olla seejuures väga suur ning majanduslik kahju samuti. Katses olnud purgid olid suletud
hermeetiliselt ning hallitust esines suhteliselt vähe ning väga väikese kolletena. Samas mitte hermeetiliselt suletud purkides rikkus hallitus ca 80% silost (foto 2)
Foto 2.
Üks kuu sileerunud
silo purgis, kuhu välisõhk
sisse pääses (foto: Indrek Keres)
Mais
Mais koristati 26. septembril 2007. Mais hekseldati liikurniiduk-hekseldiga Claas Jaguar (foto 3). Maisi taimedel oli keskmiselt 2 tõlvikut ning terad oli vahaküpsuse faasis (foto 4). Edasine töö toimus sarnaselt rohusilodega. Vördluseks laboris lisatavatele lisanditele, võeti materjali ka siloaugust, millele oli lisatud silokindlustuslisandid (SillAll Fireguard) juba pöllul hekseldamise käigus. Sarnaselt laboris valminud silodele võeti ka siloaugust 3 kuu möödudes proov toiteväärtuse ning sileerumise kvaliteedi hindamiseks
Foto 3. Maisi koristus (foto: Indrek Keres)
Foto 4. Koristusküps maisi tõlvik
(foto: Indrek Keres)
**Maisisilo pH**
Uuritud materjalist ainult mais sileerus hästi ka ilma kindlustuslisandita. Maisi kuivaine sisaldus saagi koristamisel oli 31,8%. Mais on vörreldes heintaimedega suhkrute rikas taim. Seetõttu on mais ka hästi sileeruv. Tihti võib probleemiks olla hoopis liiga madal pH, mis muudab sööda maitselt liiga hapuks ning seeläbi langeb ka silo söömus. Katses oli oluliselt
kõrgema pH-ga Bonsilage-ga valmistatud silo (joonis 19), kuid silo kvaliteet (tabel 10) oli sellegipoolest hea.
**Joonis 19. Maisisilo pH 2007. aastal**
**Tabel 10. Maisisilo hügieenilised näitajad**
| | Kontroll | Ecocorn | Sill All | Bonsilage | Tranzee | Tranzees valminud |
|----------------|----------|---------|----------|-----------|-----------|------------------|
| Amm-N/Üld_N, %, söödas | 3,7 | 3,70 | 3,70 | 3,67 | 3,77 | 5,60 |
| Etanool | 1,20 | 1,21 | 0,93 | 0,33 | 1,57 | 0,47 |
| Aädikhape | 1,94 | 2,02 | 1,99 | 3,17 | 1,95 | 3,07 |
| Propioonhape | 0,05 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,07 |
| Butaandiool | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |
| Võihape | 0,08 | 0,02 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,03 |
| Piimhape | 9,05 | 9,91 | 9,10 | 8,05 | 8,68 | 9,12 |
**Maisisilo metaboliseeruva energia sisaldus.**
Maisisilo üks olulisemaid kvaliteedi näitajaid on kõrge metaboliseeruva energia sisaldus. Söödaratsioonis kasutatakse maisisilo just energiasöödana. Tranžees valminud silo kõrgem energiasisaldus ei tulenemud kindlustus lisandist. Kasutatud lisand oli SillAll Fireguard. Tranžeest võetud materjal, kuid laboris sileeritud silo oli oma kvaliteedinäitajatel vordne laboris töödeldud ning sileeritud siloga (joonis 20).
Joonis 20. Maisisislo metaboliseeruva energia sisaldus 2007. aastal
Silokindlustuslisandite maksumus.
Rohusilode tegemiseks kasutatud lisanditest kõige kallim oli AIV 2000 – 51,50 EEK/t. Kõige odavam Biosil – 11,50 EEK/t (joonis 21).
Joonis 21. Rohusilode tegemiseks kasutatud kindlustuslisandite maksumus, EEK/t
Konservvilja valmistamisel SillAll Fireguardiga oli 1 tonni silo maksumus kõige kõrgem – 70 EEK/t (joonis 22). Sama lisandi kasutamisel tervikkoristatud teravilja sileerimisel, on kasutusnorm 2 korda väiksem ning 1 tonni silo kohta maksumus sarnane teiste lisanditega.
2007. aasta kokkuvõte
Katse tulemused lubavad järeldada järgmist:
Rohusilod:
- Biosil ja SillAll 4x4 lisanditega valmistatud 1. niite pöldheinasilodes oli pH statistiliselt usutavalt madalamad kui teistel lisanditel. Erinevus puudus teiste taimikute silodes.
- 2. niite kõrrelistest heintaimedest valmistatud silos oli kõige madalam pH Biosil, Ecosil ja SillAll 4x4 kasutamisel. Pöldheinast valmistatud silodel oli madalaim pH Bonsilage ning Biosil puhul. Lutsernist valmistatud silodel madalaim pH SillAll 4x4 ja AIV 2000.
- 1. niite kõrrelistest heintaimedest valmistatud silodel oli toorproteiinisisaldus kõige kõrgem AIV 2000, Biosil ja Ecosyl kasutamisel.
- 1. niite pöldheinast valmistatud silos oli teistest usutavalt parem Bonsilage.
- 1. niite lutserni silodes oli kõige väiksem proteiini kadu AIV 2000 ja Ecosyl. Teistel lisanditel oli kadu suurem kui kontrollvariandil.
- 2. niite kõrreliste heintaimede silo proteiini sisaldus oli kõige kõrgem – 19,6% Bonsilage lisamisel.
- 2. niitest valmistatud kõrreliste heintaimede silodel oli ADF sisaldus usutavalt kõrgem Biosil ja SillAll4x4.
- 2. niite pöldheina silodes oli usutavalt kõrgem ADF sisaldus Ecosil’il ja Biomax’il.
- Lutserni silodel oli kõrgeim ADF sisaldus Ecosil’il, kuid samas oli ka kõige madalam NDF sisaldus
- Võihappelist käärimist esines kateses valmistatud silodel vaid
- 1. niite kõrrelistest heintaimedest valmistatud silo kontrollvariandis ning Bonsilage’ga valmistatud silos
- 2. niite pöldheinast valmistatud silode kontrollvariandis, Bonsilage, Biosil ja Ecosyl variandis.
Konservvili:
- Konservvilja tegemisel AIV 2000 kasutades langes pH kõige madalamale. Kõige kõrgemaks jäi pH Lalsil Freshi kasutades, kuid ka sellest piisas, et konservvili säiliks hästi.
- Konservviljas olid kõige kõrgemad toorproteiini sisaldused olid Lalsil Fresh’i ja Ecocorni kasutades.
- Neutraalkiu (NDF) sisaldus konservviljas langes kõige enam AIV 2000 ning Ecocorn’i kasutamisel. Teiste katsevariantide vahel usutav erinevus puudus. ADF sisaldus oli kõige kõrgem SillAll Firequardi kasutades.
- Parimad hügieenilised näitajad saadi AIV 2000 kasutades.
Tervikkoristatud teravili:
- Tervikkoristatud teravilja sileerimisel saadi kõige madalam pH Bonsilage Plus’i kasutades.
- Toorproteiini sisaldus silos oli kõige kõrgem AIV 2000 kasutades. Kõikidest variantides usutaval madalam toorproteiini sisaldus oli Ecocorn’i kasutades.
- Kiu seendumatu osa (ADF) sisaldus oli usutavalt kõrgem Lalsil Fresh + Lalsil Cereal’iga valmistatud silodes.
- Kõige väiksema võihappe sisaldusega oli AIV 2000 valmistatud silo. SillAll Fierquard ja Ecocorn’iga valmistatud silodest oli võihappe sisaldus nii suur, et silo võib hinnata halvaks. Halvim tulemus oli kontrollvariandis – võihape 2,03%.
Mais:
- maisisilo sileerub hästi ka ilma kindlustuslisanditeta.
Fermentatsioonikaod:
- Heintaimede sileerimisel vähenevad fermentatsiooni kaod bioloogiliste lisandite kasutamisel keskmiselt 15–20%. Keemilise konservandi AIV 2000 kasutamisel vähenesid kaod üle 50%, kuna keemiliste konservantide korral viakse pH alla just keemiliselt ning fermentatsiooni praktiliselt ei toimu.
- Tervikkoristatud teraviljal oli fermentatsioonikaudu kontrollvariandis väga kõrge – üle 2,5%. Lisandite kasutamisel vähenesid kaod üle 50%. Kõige väiksemad kaod oli ka siin AIV 2000 kasutades.
Rohusilode tegemiseks kasutatud lisanditest kõige kallim oli AIV 2000 – 51,50 EEK/t. Kõige odavam oli Biosil – 11,50 EEK/t. Kuna erinevad bioloogilised ei mõjutanud usutavalt erinevate silomaterjalide kvaliteedinäitajaid, siis silo omahinna kujunemisel sai määравaks lisandi ostuhind.
2008. aastal tehtud tööd ja tulemused
Katsetöö metodika ja uurimiseesmärgid 2008.a.
Bioloogiliste silokonservantide mõju silo valvimise kiirusele.
Rohu niitmine toimus sileerimisele eelneval päeval - 10. juunil, 4. augustil ning 30 septembril 2008.a.
Põldudel valiti välja sobivad alad, kus niidetud rohumass kokuti kokku (ca 100 kg). Närvutatud rohumass hekseldati spetsiaalse hekslimasinaga 3-5 cm pikkuseks ning närvutati 1 ööpäev. Laboris steriilsetes tingimustes kaalutti 6,0 kg hekseldatud massi, mis segati eelnevalt valmistatud silokindlustus lisandiga (v.a. kontrollvariant). Kindlustuslisandid valmistati vastavalt pakendil olnud soovituslikele ja praktikas kasutatavatele normidele. Kasutatud silokindlustuslisandid olid järgmised:
1. SillAll 4x4 2. Ecosyl Dual Action 3. Lalsil BS+MS01 4. Biosil 5. AIV Pro (3. niide)
Lisandiga segatud hekseldatud rohumass pressiti 1 l purkidesse ning suruti tihedalt kimni. Purgid suleti õhukindlalt ning asetati piimadesse ruumi iga erineva kindlutuslisandiga tehti 6 kordust (2 purki avati igal avamiskorral). Purgid avati 7., 14. ja 21 päeval. Sileeritavast massist viidi proov laborisse analüüsimisele.
Tulemused
1. niite põldheina silo pH
Et vältida silo riknemist on oluline, et silo happesus (pH) oleks teatud kuivainele vastavast kriitilisest pH nädust madalamal. Ecosyl Dual Action, Lalsil PS+MS01, Biosil alandasid silo pH juba 7 päevaga sellisele tasemele, mis takistas silode riknema minemise (joonis 23). SillAll 4*4 langes pH aeglasemalt kuid juba 14 päevaks oli see saavutanud teistega võrdse taseme. Usutavalt kõrgemaks jäi pH Kontroll variandil.
Joonis 23. 1. niite põldheinast valmistatud silode pH
2. niite põldheina silo pH
Teisest niitest valmistatud silod olid väga sarnased 1. niite silodele. Kuigi kuivaine ja proteiini sisaldus oli madalam, kui 1. niitel, toimus sileerumis protsess korralikult. Lisandita variandis langes pH juba 7 päevaga 4,5-ni ning enam ei langenudki (joonis 24). Teistel variantidel toimus lõplik pH langemine 14-ndaks päevaks, jäädes seejärel püsivaks. Madalaim pH oli lisanditega töödeldud silodest 21 päevaks Lalsil-iga ning kõrgeim SillAll-iga töödeldud variantides.
Joonis 24. 2. niite põldheinast valmistatud silode pH
3. niite põldheina silo pH
Kolmanda niite tegemise ajal oli vihmane ilm ning sileeritava massi kuivaine sisaldus oli 16%. Nii madala kuivainega silo sileerimisel ei olnud bioloogiliste silokindlustuslisandite vahel olulisi erinevusi. Usutavalt madalamaks jäid vaid Ecosyl Action ja Biosil (joonis 25). Kuid sobivaimaks lisandiks osutus keemiline konservant AIV Pro.
Joonis 25. 3. niite põldheinast valmistatud silode pH
1. niite põldheina silo toorproteiini sisaldus
Silokindlustuslisandite kasutamise üheks eesmärgiks on koos pH kiire alanemisega vältida proteiini lagundamist mikroorganismide poolt. Usutavalt parima tulemusega 21. päevaks olid Biosil ja SilAll (joonis 26). Teiste variantide, sh lisandita variant, vahel usutavaid erinevusi ei olnud.
Joonis 26. Toorproteiini sisaldus 1. niite põldheina silos, %
| | Kontroll | Ecosy/Action | Lalsil | Biosil | Sil-All |
|---|----------|--------------|--------|--------|---------|
| 7 p | 14,3 | 14,3 | 13,8 | 14,9 | 14,5 |
| 15 p | 14,2 | 14,1 | 13,6 | 14,8 | 14,4 |
| 21 p | 14,2 | 14,0 | 13,8 | 14,8 | 14,5 |
2. niite põldheina silo toorproteiini sisaldus
Kõige madalmam proteiini sisaldus 21. päevaks oli Lalsil-iga töödeldud variandis(joonis 27). Teistes variantide usutavaid erinevusi ei olnud.
Joonis 27. Toorproteiini sisaldus 2. niite silodes, %
| | Kontroll | Ecosy/Action | Lalsil | Biosil | Sil-All |
|---|----------|--------------|--------|--------|---------|
| 7 p | 13,1 | 13,0 | 12,9 | 13,1 | 13,1 |
| 15 p | 12,9 | 12,9 | 12,8 | 12,9 | 13,0 |
| 21 p | 12,9 | 12,9 | 12,8 | 12,9 | 13,0 |
3. niite põldheina silo toorproteiini sisaldus
Kolmanda niite madala kuivaine rohumassi sileerimisel olid kõige madalamad proteiini sisaldused Biosil-i ja SillAll-iga töödeldud variantides (joonis 28). Kõrgeim proteiini sisaldus oli Lalsil-il, kuid usutavat erinevust võrreldes Ecosyl-i ja AIV Pro-ga ei olnud.
Joonis 28. Toorproteiini sisaldus 3. niite silodes, %
Silo hügieeninäitajad
1. niite põldheina silo ammoniaaklämmastiku osakaal üldlämmastikust (NH₃-N)
Silo hügieeninäitajad näitavad kuidas on toimunud silode fermentatsiooniprotsess. Selleks määratakse silos piimhappe, vöihappe, äädikhappe, propioonhappe, etanooli sisaldus ning ka ammoniaaklämmastiku % üldlämmastikust.
Ammoniaak lämmastiku % üld lämmastikust on hea indikaator, mis näitab valgulise proteiini lagunemist sileerimisprosessi käigus. Kui ammoniaaklämmastiku sisaldus jäääb alla 5%, siis on sileerumisel olnud väga hea fermentatsioon.
1. niite puhul oli kõikides variantides ammoniaaklämmastiku osakaal üldlämmastikust alla 5%, mistõttu võib need silod lugeda kvaliteetseteks. Kõrgeim oli NH₃-N 21. päevaks kontroll variandis ning SillAll-iga töödeldud variandis (joonis 29).
2. niite pöldheina silo ammoniaaklämmastiku osakaal üldlämmastikust (NH3-N)
Sarnaselt esimesele niitele, olid ka teise niite silod hästi sileerunud – NH3-N < 5%. 21. päeval avatud siloproovidest oli NH3-N kõrgeim SillAll-iga töödeldud variandis ning kontrollvariandis (joonis 30).
3. niite pöldheina silo ammoniaaklämmastiku osakaal üldlämmastikust (NH3-N)
Kolmanda niite silodes on kõigis variantide ammoniumlämmastiku osakaal üldlämmastikust väga kõrge – madalaim bioloogiliste kindlustuslisandite puhul 8,5% (Ecosyl Action), kõrgeim 9,9% (SillAll; joonis 31). Põhjuseks võib lugeda silomaterjali madalat kuivaine sisaldust. Kuna keemiline konservant AIV Pro viis temas sisalduva sipelghappe tõttu silo pH kiiresti alla, siis silo valgulise proteiini lagunemine oli ka väiksem.
Sileeritava massi korralikul närvutamisel oli 1. niite silode võihappe sisaldus madal ning silo kvaliteet väga hea (tabel 11)
Tabel 11. Põldheina esimesest niitest erinevate lisanditega valmistatud silode keskmised (n=2) fermentatsiooninäitajad kuivaines 21. päeval, %/KA
| Näitaja | Kontroll | Ecosyl | Lalsil | Biosil | Silall |
|-------------|----------|--------|--------|--------|--------|
| Äädikhape | 1,21 | 0,83 | 0,88 | 0,8 | 0,88 |
| Propioonhape| 0,07 | 0,01 | 0,01 | 0 | 0 |
| Võihape | 0,08 | 0,03 | 0,03 | 0,01 | 0 |
| Piimhape | 2,08 | 4,22 | 4,56 | 4,85 | 3,01 |
| Alkohol | 1,87 | 0,83 | 0,77 | 0,98 | 1,05 |
| Hapete summa| 3,44 | 5,09 | 5,48 | 5,66 | 3,89 |
Teisest niitest valmistatud silode kvaliteet oli samuti väga hea. Võihape ei sisaldanud 21. päeval vaid SillAll-i variant, kuid teistes variantides oli võihappe sisaldus väga madal – 0,01-0,09% (tabel 12)
Tabel 12. Põldheina teisest niitest erinevate lisanditega valmistatud silode keskmised (n=2) fermentatsiooninäitajad kuivaines 21. päeval, %/KA
| Näitaja | Kontroll | Ecosyl | Lalsil | Biosil | Silall |
|-------------|----------|--------|--------|--------|--------|
| Äädikhape | 1,1 | 0,95 | 0,91 | 0,79 | 0,82 |
| Propioonhape| 0,07 | 0,01 | 0,01 | 0 | 0 |
| Võihape | 0,09 | 0,04 | 0,01 | 0,01 | 0 |
| Piimhape | 2,15 | 3,98 | 4,59 | 4,88 | 3,45 |
| Alkohol | 1,66 | 0,92 | 0,77 | 0,89 | 1,03 |
| Hapete summa| 3,41 | 4,98 | 5,52 | 5,68 | 4,27 |
Kolmanda niite sileeritava massi kuivaine sisaldus oli väga madal ning silo pH ei langenud piisavalt kiiresti, mis põhjustas silos võihappelist käärimit. Võihappe sisaldus silodes oli väga kõrge (tabel 13) ning seetõttu silo kvaliteet madal. Võihappe sisaldus oli madal vaid keemilise konservandi AIV Pro-ga töödeldud silos.
Tabel 13. Põldheina kolmandast niitest erinevate lisanditega valmistatud silode keskmised (n=2) fermentatsiooninäitajad kuivaines 21. päeval, %/KA
| Näitaja | Kontroll | Ecosyl | Lalsil | Biosil | Silall | AIV Pro |
|-------------|----------|--------|--------|--------|--------|---------|
| Äädikhape | 3,95 | 3,95 | 4,56 | 4,83 | 3,48 | 1,53 |
| Propioonhape| 0,02 | 0,07 | 0,03 | 0,03 | 0,06 | 0,31 |
| Võihape | 0,1 | 0,21 | 0,95 | 0,66 | 0,84 | 0,04 |
| Piimhape | 5,44 | 6,13 | 6,86 | 10,76 | 9,57 | 5,7 |
| Alkohol | 2,56 | 2,56 | 1,75 | 1,93 | 2,19 | 7,58 |
| Hapete summa| 9,51 | 10,36 | 12,4 | 14,58 | 13,95 | 0,18 |
Projekti 2008.a. uurimistulemused lubavad väita, et:
- kõik uuritud nn. kiired bioloogilised lisandid parandasid silo fermentatsiooni kvaliteeti ja vähendasid kadusid. Seega silokindlustuslisandite kasutamine on igal juhul õigustatud;
- kindlustuslisandi valikul tuleb seega lähtuda sileeritavast materjalist, eelkõige tema proteiini ja kuivaine sisaldusest. Kindlustuslisandi efektiivsus sõltub oluliselt selle õigest lahustamisest ja doscerimisest;
- närbsilo valmistamisel õigeid tehnisi võtteid kasutades, olulisi erinevusi bioloogiliste silokindlustuslisandite efektiivsuse vahel ei esinenud.
Uurimistulemuste senine publitseerimine:
- Are Selge, Helgi Kaldmäe, Indrek Keres 'Bioloogiliste lisandite mõju silo fermentatsioonile', MAAMAJANDUS, juuni 2008, lk. 12...15
- Are Selge, Indrek Keres 'Silolisandid erinevad ennekõike hinna poolest' MAALEHT’ 27. mai 2008.a.
- Helgi Kaldmäe, Olav Kärt, Andres Olt, Are Selge, Indrek Keres „Inoculant effects on red clover silage: fermentation products and nutritive value“ Agronomy Research (in press)
- Helgi Kaldmäe, Are Selge, Indrek Keres ’TÕULOOMAKASVATUS nr 11, 1/2008, lk. 17...20
- Helgi Kaldmäe, Olav Kärt, Andres Olt, Are Selge, Indrek Keres „Inoculant effects on red clover silage: fermentation products and nutritive value“ Agronomy Research (in press)
Lisa 1. 2006. aasta siloproovide analüüside tulemused
| Konservant/kindlustuslisand | Arv | Kuivaine | T.prot | T.tuhk | T.kiud | Ca | P | Amm N | Võihape | Met.en | S.prot | Met.prot | pH |
|-----------------------------|-----|----------|--------|--------|--------|----|---|-------|---------|--------|--------|---------|----|
| AlV | 18 | 40,5 | 14,1 | 6,7 | 29,2 | 9,8| 2,3| 4,3 | 0,07 | 9,3 | 84,2 | 76,5 | 4,6|
| Niben | 14 | 44,5 | 11,7 | 8,3 | 28,1 | 9,9| 2,0| 3,5 | 0,05 | 9,1 | 70,7 | 73,2 | 4,8|
| Profisil | 23 | 37,1 | 14,1 | 8,2 | 27,5 | 8,5| 2,6| 4,7 | 0,10 | 9,3 | 87,7 | 75,9 | 4,7|
| Silall | 29 | 37,3 | 13,3 | 8,3 | 27,2 | 10,2| 2,4| 4,4 | 0,14 | 9,2 | 82,1 | 74,7 | 4,6|
| Ecosil | 20 | 35,5 | 15,2 | 8,9 | 26,3 | 10,5| 2,7| 5,8 | 0,21 | 9,3 | 96,2 | 76,7 | 4,7|
| Bonsilage | 21 | 37,7 | 14,0 | 9,1 | 26,7 | 10,3| 2,7| 5,8 | 0,16 | 9,2 | 89,6 | 75,1 | 4,6|
| Kindlustuslisandita | 25 | 37,2 | 13,0 | 8,0 | 27,5 | 10,1| 2,4| 4,7 | 0,15 | 9,1 | 80,2 | 73,8 | 4,7|
2006. aastal kuivainega
- <25%: 14,1% proovidest (sileeruvad halvasti, suur oht võihappe tekkeks)
- 25-40%: 50,3% proovidest
- 40-55%: 25,1% proovidest
- >55%: 10,6% proovidest (sileeruvad halvasti)
Proteiinisisaldus: <12% k.a-s 37,5% proovidest (silo kvaliteet halb)
Lisa 2. 2006. aasta siloproovide analüüsid erinevatelt taimikutelt ja erinevatel kasvufaasidel
Silall 4x4
| Šiffer | Arv | Kuivaine | T.prot | T.tuhk | T.kiud | Ca | P | Amm N | Võihape | Met.en | S.prot | Met.prot | pH |
|---------------------------------------------|-----|----------|--------|--------|--------|----|---|-------|---------|--------|--------|---------|----|
| 50% ristikut + 50% kõrrelisi loomise lõpp | 10 | 36,6 | 14,9 | 9,4 | 26,8 | 13,7| 2,6| 4,7 | 0,2 | 9,3 | 98,3 | 76,7 | 4,8|
| sama täisöites | 3 | 34,9 | 12,1 | 8,2 | 29,2 | 12,4| 1,8| 2,4 | 0,0 | 8,7 | 71,4 | 70,2 | 4,6|
| lutsern ölepungade moodustumine | 3 | 28,0 | 16,5 | 7,1 | 21,0 | 23,5| 2,2| 4,5 | 0,1 | 8,9 | 127,5 | 76,8 | 4,4|
| kõrrelised loomise lõpul | 7 | 36,1 | 14,4 | 7,7 | 25,7 | 8,9 | 2,5| 3,6 | 0,1 | 9,7 | 88,1 | 77,6 | 4,6|
| kõrrelised õitsemise algul | 6 | 43,6 | 10,5 | 7,2 | 28,9 | 8,5 | 2,3| 2,7 | 0,0 | 8,7 | 59,8 | 70,2 | 4,6|
### Ecosil
| Šiffer | Arv | Kuivaine | T.prot | T.tuhk | T.kiud | Ca | P | N | Võihape | Met.en | S.prot | Met.prot | pH |
|-------------------------------|-----|----------|--------|--------|--------|-----|-----|------|---------|--------|-------|----------|----|
| 50% ristikut + 50% kõrrelisi loomise lõpp | 14 | 37,1 | 16,0 | 8,6 | 25,7 | 11,2| 2,8 | 4,6 | 0,1 | 9,4 | 105,5 | 78,5 | 4,7|
| kõrrelised loomise lõpul | 3 | 30,9 | 15,6 | 8,1 | 24,6 | 6,8 | 2,9 | 4,6 | 0,1 | 9,7 | 94,9 | 77,9 | 4,4|
| kõrrelised õitsemise algul | 3 | 46,5 | 11,1 | 7,1 | 28,5 | 9,9 | 2,0 | 3,4 | 0,0 | 8,7 | 63,1 | 71,4 | 4,8|
### Bonsilage
| Šiffer | Arv | Kuivaine | T.prot | T.tuhk | T.kiud | Ca | P | N | Võihape | Met.en | S.prot | Met.prot | pH |
|-------------------------------|-----|----------|--------|--------|--------|-----|-----|------|---------|--------|-------|----------|----|
| 50% ristikut + 50% kõrrelisi loomise lõpp | 10 | 33,5 | 16,2 | 10,5 | 26,0 | 11,2| 2,9 | 4,9 | 0,1 | 9,2 | 107,0 | 76,9 | 4,7|
| sama täisõites | 6 | 48,2 | 11,5 | 7,1 | 31,2 | 10,4| 2,4 | 14,6 | 0,4 | 8,8 | 67,8 | 70,9 | 5,3|
| lutsern õiepungade moodustumine | 3 | 30,2 | 19,4 | 11,0 | 26,5 | 16,4| 3,2 | 4,3 | 0,0 | 9,0 | 149,3 | 76,6 | 4,5|
| sama täisõies | 2 | 23,2 | 17,0 | 11,3 | 33,4 | 13,3| 2,8 | 14,7 | 1,3 | 8,2 | 125,6 | 69,5 | 5,2|
### Profisil
| Šiffer | Arv | Kuivaine | T.prot | T.tuhk | T.kiud | Ca | P | N | Võihape | Met.en | S.prot | Met.prot | pH |
|-------------------------------|-----|----------|--------|--------|--------|-----|-----|------|---------|--------|-------|----------|----|
| 50% ristikut + 50% kõrrelisi loomise lõpp | 8 | 28,6 | 17,5 | 8,5 | 25,8 | 10,3| 2,9 | 5,4 | 0,1 | 9,5 | 115,7 | 79,1 | 4,6|
| sama täisõites | 6 | 61,5 | 8,3 | 20,6 | 31,9 | 6,1 | 1,4 | 1,7 | 0,0 | 7,6 | 49,3 | 59,1 | 8,3|
| kõrrelised loomise lõpul | 6 | 40,2 | 15,2 | 7,3 | 27,7 | 8,8 | 2,5 | 5,0 | 0,1 | 9,7 | 92,5 | 79,2 | 4,7|
| kõrrelised õitsemise algul | 3 | 56,7 | 10,2 | 6,9 | 33,0 | 6,6 | 2,7 | 2,4 | 0,0 | 8,8 | 58,0 | 70,8 | 4,3|
### Konservandita
| Šiffer | Arv | Kuivaine | T.prot | T.tuhk | T.kiud | Ca | P | N | Võihape | Met.en | S.prot | Met.prot | pH |
|---------------------------------------------|-----|----------|--------|--------|--------|------|------|-------|---------|--------|--------|----------|------|
| 50% ristikut + 50% kõrrelisi loomise lõpp | 8 | 35,2 | 14,7 | 8,8 | 26,5 | 12,6 | 2,5 | 4,3 | 0,1 | 9,4 | 97,2 | 76,7 | 4,7 |
| sama täisöites | 4 | 36,1 | 11,7 | 8,0 | 29,7 | 12,5 | 2,0 | 4,0 | 0,1 | 8,8 | 69,0 | 69,8 | 4,5 |
| lutsern öiepungade moodustumine | 3 | 26,9 | 18,1 | 10,7 | 26,9 | 18,6 | 2,7 | 7,3 | 0,2 | 8,9 | 139,2 | 74,8 | 4,8 |
| sama täisöites | 4 | 28,2 | 12,0 | 8,9 | 32,5 | 19,4 | 2,4 | 13,6 | 0,1 | 8,5 | 88,6 | 66,3 | 4,9 |
| kõrrelised loomise lõpul | 3 | 38,0 | 14,8 | 7,5 | 24,0 | 7,9 | 2,5 | 3,8 | 0,1 | 9,7 | 90,4 | 78,2 | 4,7 |
| kõrrelised öitsemise algul | 3 | 47,5 | 9,9 | 6,9 | 28,7 | 6,6 | 1,9 | 3,2 | 0,1 | 8,8 | 56,2 | 69,9 | 4,8 |
| | Haljasmass | Kontroll | Bonsilage | Biosil | SilAll 4x4 | Ecosyl | AIV 2000 |
|----------------|-----------|----------|-----------|---------|------------|--------|---------|
| pH | | 4,64 | 3,94 | 4,00 | 4,03 | 4,03 | 4,82 |
| KA% | | 24,84 | 22,50 | 23,33 | 23,05 | 22,44 | 22,68 | 22,97 |
| TP% | | 13,34 | 13,77 | 13,53 | 14,21 | 13,72 | 14,43 | 14,83 |
| NDF% | | 55,76 | 58,08 | 57,87 | 56,93 | 57,64 | 55,85 | 55,05 |
| ADF% | | 32,67 | 35,90 | 35,52 | 35,23 | 36,34 | 35,22 | 35,60 |
| DDM% | | 64,98 | 60,93 | 61,23 | 61,46 | 60,59 | 61,46 | 61,17 |
| DMI% | | 2,15 | 2,07 | 2,08 | 2,11 | 2,08 | 2,15 | 2,18 |
| RFV | | 108 | 97,67 | 98,33 | 100,67 | 97,67 | 102,67 | 103,33 |
| ME MJ/kg | | 10,323 | 9,48 | 9,53 | 9,57 | 9,41 | 9,58 | 9,52 |
| NEL Mcal/kg | | 1,54 | 1,39 | 1,40 | 1,41 | 1,38 | 1,41 | 1,40 |
| Ca% | | 0,583 | 0,80 | 0,82 | 0,76 | 0,73 | 0,74 | 0,66 |
| P% | | 0,294 | 0,32 | 0,30 | 0,30 | 0,30 | 0,30 | 0,30 |
| Mg % | | 0,232 | 0,22 | 0,21 | 0,24 | 0,22 | 0,24 | 0,23 |
| K % | | 3,687 | 2,01 | 1,91 | 2,03 | 2,01 | 2,07 | 2,05 |
| Toortuhk, % | | 7,10 | 6,45 | 6,77 | 6,49 | 7,06 | 6,86 |
| Toorkiud, % | | 29,59 | 28,60 | 28,50 | 28,95 | 28,31 | 27,87 |
| Toorrav,% | | 4,00 | 4,00 | 4,00 | 4,00 | 4,00 | 4,00 | 4,00 |
| N-taeks.ained.%| | 45,80 | 47,39 | 46,91 | 46,98 | 46,35 | 46,45 |
| Amm-N/Üld_N, %, sõödas | | 3,767 | 4,033 | 3,00 | 3,17 | 3,97 | 7,93 |
| pH | | 4,567 | 3,900 | 3,90 | 4,00 | 3,97 | 4,57 |
| ME, MJ/kg | | 9,800 | 9,800 | 9,80 | 9,80 | 9,80 | 9,80 | 9,80 |
| Met. Proteiin, g/kg | | 75,87 | 76,43 | 76,43 | 76,33 | 76,67 | 77,37 |
| Vatsa proteiinibilanss, g/kg | | 5,50 | 5,00 | 7,57 | 5,37 | 11,73 | 15,87 |
| Org.aine seeduvus, %, sõödas | | 65,00 | 65,00 | 65,00 | 65,00 | 65,00 | 65,00 |
| Sõödas, % | | | | | | | |
| Kuivaine | | 22,973 | 24,237 | 23,60 | 23,13 | 23,42 | 23,51 |
| Etanool | | 0,950 | 0,510 | 0,36 | 0,57 | 0,42 | 0,18 |
| Äädikhape | | 0,273 | 0,303 | 0,44 | 0,40 | 0,41 | 0,24 |
| Propioonhape | | 0,000 | 0,000 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,05 |
| Võihape | | 0,070 | 0,007 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |
| Plimhape | | 0,393 | 1,760 | 1,20 | 1,30 | 1,18 | 0,21 |
| pH | | 4,567 | 3,900 | 3,90 | 4,00 | 3,97 | 4,57 |
| NH3 ,% | | 5,200 | 3,700 | 3,00 | 4,87 | 3,97 | 7,00 |
| Kuivaines, % | | | | | | | |
| Etanool | | 4,137 | 2,103 | 1,51 | 2,45 | 1,79 | 0,77 |
| Äädikhape | | 1,190 | 1,253 | 1,88 | 1,73 | 1,75 | 1,01 |
| Propioonhape | | 0,000 | 0,000 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,21 |
| Võihape | | 0,303 | 0,027 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |
| Plimhape | | 1,710 | 7,263 | 5,10 | 5,61 | 5,03 | 0,90 |
KA = kuivaine %
TP = toorproteiini %
NDF = neutraalkiü e. kogu kiudaine (hemitselluloos+tselluloos+ligniin) sisaldus
ADF = happekiu e. praktiliselt seedumatu kiu (tselluloos+ligniin) sisaldus
DDM = seeduva kuivaine sisaldus (=TDN)
DMI = kuivaine söömus (looma kehakaalu kohta)
RFV = suhteline söödaväärthus (<100 halb. 100 rahuldav. >100 hea)
ME = metaboliseeruv energia
NEL Mcal/kg = piimatootmiseks vajalik netoenergia
Lisa 4. Keemilise analüüsni tulemused 2007. aastal
**Pöldhein 1. niide**
| | Haljasmass | Kontroll | Bonsilage | Biosil | SilAll 4x4 | Ecosyl | AIV 2000 |
|----------------|------------|----------|-----------|----------|------------|----------|----------|
| pH | | 4,22 | 4,29 | 4,07 | 4,18 | 4,30 | 4,51 |
| KA% | 15,18 | 14,95 | 15,11 | 15,44 | 14,09 | 13,81 | 14,60 |
| TP% | 17,78 | 18,43 | 19,16 | 18,63 | 18,36 | 18,59 | 18,77 |
| NDF% | 36,62 | 41,75 | 41,79 | 41,15 | 41,94 | 41,27 | 41,06 |
| ADF% | 25,97 | 32,27 | 30,48 | 30,68 | 31,87 | 31,90 | 29,95 |
| DDM% | 70,28 | 63,76 | 65,15 | 65,00 | 64,07 | 64,05 | 65,57 |
| DMI% | 3,28 | 2,87 | 2,87 | 2,92 | 2,86 | 2,91 | 2,92 |
| RFV | 179 | 142,00 | 145,33 | 147,00 | 142,00 | 144,33 | 148,33 |
| ME MJ/kg | 11,219 | 10,00 | 10,26 | 10,23 | 10,06 | 10,06 | 10,34 |
| NEL Mcal/kg | 1,73 | 1,49 | 1,54 | 1,54 | 1,51 | 1,50 | 1,56 |
| Ca% | 1,252 | 1,44 | 1,42 | 1,45 | 1,41 | 1,43 | 1,30 |
| P% | 0,293 | 0,33 | 0,31 | 0,31 | 0,33 | 0,33 | 0,31 |
| Mg % | 0,375 | 0,42 | 0,44 | 0,44 | 0,43 | 0,41 | 0,39 |
| K % | 3,637 | 3,34 | 3,32 | 3,20 | 3,43 | 3,48 | 3,25 |
| Kuivaine, % | 15,75 | 15,95 | 16,34 | 15,09 | 14,56 | 14,96 | |
| TP, % | 18,33 | 18,84 | 18,30 | 18,37 | 18,36 | 18,94 | |
| Toortuhk, % | 10,98 | 11,10 | 10,42 | 10,56 | 11,40 | 11,14 | |
| Toorkiud, % | 21,74 | 21,48 | 21,96 | 21,54 | 21,43 | 21,80 | |
| Toorrav, % | 3,70 | 3,70 | 3,70 | 3,70 | 3,70 | 3,70 | |
| N-taeks.ained.%| 45,25 | 44,98 | 45,62 | 45,83 | 45,11 | 44,42 | |
| Amm-N/Uld_N, %, sõõdas | 3,77 | 4,03 | 3,00 | 3,17 | 3,97 | 7,93 | |
| pH, sõõdas | 4,17 | 4,23 | 4,10 | 4,20 | 4,30 | 4,27 | |
| ME, MJ/kg | 9,60 | 9,60 | 9,63 | 9,60 | 9,53 | 9,60 | |
| Met. Proteiin, g/kg | 81,60 | 82,20 | 82,03 | 81,87 | 81,17 | 82,07 | |
| Vatsa proteiinibilanss, g/kg | 42,57 | 46,53 | 41,53 | 42,53 | 43,60 | 47,83 | |
| Org.aine seeduvus, %, sõõdas | 67,00 | 67,00 | 67,00 | 67,00 | 67,00 | 67,00 | |
| Sõõdas, % | | | | | | | |
| Kuivaine | 15,75 | 15,95 | 16,34 | 15,09 | 14,56 | 14,96 | |
| Etanool | 0,18 | 0,18 | 0,13 | 0,16 | 0,14 | 0,01 | |
| Äädihhape | 0,56 | 0,60 | 0,42 | 0,54 | 0,52 | 0,20 | |
| Propionhape | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,04 | |
| Võihape | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | |
| Piimhape | 1,05 | 1,18 | 1,02 | 0,99 | 0,65 | 0,51 | |
| pH | 4,17 | 4,23 | 4,10 | 4,20 | 4,30 | 4,27 | |
| NH3-N % | 3,77 | 4,03 | 3,00 | 3,17 | 3,97 | 7,93 | |
| Kuivaines, % | | | | | | | |
| Etanool | 1,16 | 1,13 | 0,80 | 1,08 | 0,96 | 0,07 | |
| Äädihhape | 3,56 | 3,76 | 2,55 | 3,56 | 3,55 | 1,32 | |
| Propionhape | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,29 | |
| Võihape | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | |
| Piimhape | 6,69 | 7,40 | 6,26 | 6,54 | 4,47 | 3,44 | |
Lisa 5. Keemilise analüüs tulemused 2007. aastal
**Lutsern 1. niide**
| | Haljas | Kontroll | Bonsilage | Biosil | SilAll 4x4 | Ecosyl | AIV 2000 |
|----------------|----------|----------|-----------|----------|------------|----------|----------|
| pH | | 4,85 | 4,66 | 4,65 | 4,71 | 4,67 | 4,61 |
| KA% | 27,72 | 27,08 | 28,05 | 26,71 | 26,81 | 29,06 | 29,38 |
| TP% | 19,74 | 18,59 | 18,12 | 18,28 | 18,44 | 18,68 | 19,44 |
| NDF% | 41,01 | 42,65 | 42,43 | 42,26 | 41,89 | 41,29 | 41,42 |
| ADF% | 30,57 | 33,43 | 33,52 | 33,29 | 33,27 | 32,82 | 31,45 |
| DDM% | 66,54 | 62,86 | 62,79 | 62,96 | 62,98 | 63,33 | 64,40 |
| DMI% | 2,93 | 2,81 | 2,83 | 2,84 | 2,87 | 2,91 | 2,90 |
| RFV | 151 | 137,00 | 137,67 | 138,67 | 139,67 | 142,67 | 144,67 |
| ME MJ/kg | 10,522 | 9,836 | 9,822 | 9,855 | 9,859 | 9,924 | 10,123 |
| NEL Mcal/kg | 1,59 | 1,46 | 1,46 | 1,47 | 1,47 | 1,48 | 1,52 |
| Ca% | 1,266 | 1,448 | 1,437 | 1,415 | 1,429 | 1,459 | 1,399 |
| P% | 0,395 | 0,460 | 0,455 | 0,452 | 0,464 | 0,455 | 0,460 |
| Mg % | 0,311 | 0,309 | 0,307 | 0,322 | 0,309 | 0,326 | 0,308 |
| K % | 2,461 | 3,759 | 3,687 | 3,797 | 3,821 | 3,816 | 3,866 |
| Kuivaine, % | 29,1 | 27,9 | 29,3 | 27,6 | 27,7 | 29,8 | 30,6 |
| TP, % | 18,2 | 18,7 | 17,9 | 17,8 | 18,1 | 18,8 | 19,4 |
| Toortuhk, % | 11,19 | 11,19 | 11,15 | 11,40 | 11,80 | 11,90 | 11,67 |
| Toorkiud, % | 27 | 26,2 | 27,0 | 27,8 | 27,9 | 27,2 | 27,4 |
| Toorrasv, % | 3 | 4,4 | 4,4 | 4,4 | 4,4 | 4,4 | 4,4 |
| N-taeksained,%| 40,61 | 39,53 | 39,55 | 38,54 | 37,76 | 37,68 | 37,12 |
| Amm-N/Uld_N, %, sõõdas | | 8,0 | 7,6 | 8,0 | 7,6 | 7,7 | 7,5 |
| pH, sõõdas | 4,7 | 4,6 | 4,6 | 4,6 | 4,6 | 4,6 | 4,5 |
| ME, MJ/kg | 9,4 | 9,8 | 9,8 | 9,8 | 9,7 | 9,8 | 9,8 |
| Met. Proteein, g/kg | 77,9 | 77,3 | 76,6 | 76,0 | 76,0 | 77,0 | 77,9 |
| Vatsa proteiinibalanss, g/kg | 48 | 53,9 | 47,1 | 47,6 | 50,5 | 55,5 | 60,2 |
| Org.aine seeduvus, %, sõõdas | 66 | 66 | 66 | 66 | 66 | 66 | 66 |
| Sõõdas, % | | | | | | | |
| Kuivaine | | 27,95 | 29,27 | 27,64 | 27,65 | 29,83 | 30,39 |
| Etanool | | 0,48 | 0,40 | 0,29 | 0,38 | 0,33 | 0,18 |
| Äädikhape | | 1,10 | 1,05 | 0,91 | 0,90 | 0,86 | 0,52 |
| Propioonhape | | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,04 |
| Võihape | | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |
| Piimhape | | 0,99 | 0,87 | 0,96 | 0,86 | 1,17 | 1,30 |
| pH | | 4,73 | 4,60 | 4,60 | 4,60 | 4,60 | 4,53 |
| NH3-N % | | 8,00 | 7,63 | 7,97 | 7,60 | 7,73 | 7,50 |
| Kuivaines, % | | | | | | | |
| Etanool | | 1,717 | 1,357 | 1,037 | 1,373 | 1,107 | 0,580 |
| Äädikhape | | 3,950 | 3,577 | 3,303 | 3,243 | 2,873 | 1,713 |
| Propioonhape | | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,133 |
| Võihape | | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 |
| Piimhape | | 3,543 | 2,977 | 3,460 | 3,093 | 3,930 | 4,283 |
| | Haljasmass | Kontroll | Bonsilage | Biosil | Sil All 4x4 | Ecosyl | AIV 2000 | Biomax |
|----------------|------------|----------|-----------|---------|-------------|----------|----------|--------|
| pH | | 4,47 | 4,25 | 4,05 | 4,18 | 4,05 | 4,67 | 4,27 |
| KA% | 35,45 | 34,23 | 33,94 | 33,50 | 34,11 | 34,34 | 34,78 | 34,72 |
| TP% | 15,24 | 18,34 | 19,60 | 17,50 | 17,99 | 18,25 | 17,10 | 17,98 |
| NDF% | 56,08 | 54,37 | 54,74 | 56,85 | 56,44 | 56,42 | 56,11 | 56,11 |
| ADF% | 33,06 | 30,43 | 31,17 | 33,62 | 33,69 | 31,78 | 31,70 | 31,29 |
| DDM% | 64,52 | 65,20 | 64,61 | 62,71 | 62,66 | 64,15 | 64,20 | 64,52 |
| DMI% | 2,14 | 2,21 | 2,19 | 2,11 | 2,13 | 2,13 | 2,14 | 2,14 |
| RFV | 107 | 111 | 110 | 103 | 103 | 106 | 106 | 107 |
| ME MJ/kg | 10,145 | 10,272 | 10,163 | 9,807 | 9,798 | 10,076 | 10,087 | 10,145 |
| NEL Mcal/kg | 1,52 | 1,54 | 1,52 | 1,46 | 1,45 | 1,51 | 1,51 | 1,52 |
| Ca% | 0,59 | 0,69 | 0,69 | 0,64 | 0,68 | 0,63 | 0,65 | 0,70 |
| P% | 0,243 | 0,308 | 0,292 | 0,286 | 0,286 | 0,275 | 0,282 | 0,285 |
| Mg % | 0,257 | 0,292 | 0,324 | 0,283 | 0,300 | 0,306 | 0,275 | 0,311 |
| K % | 1,979 | 2,317 | 2,218 | 2,432 | 2,463 | 2,272 | 2,163 | 2,232 |
| Kuivaine, % | 36,79 | 35,52 | 35,26 | 34,91 | 35,17 | 35,57 | 35,80 | 36,07 |
| TP, % | 17,59 | 18,61 | 19,85 | 17,48 | 18,00 | 18,41 | 17,52 | 18,20 |
| Toortuhk, % | 7,85 | 8,52 | 8,32 | 8,10 | 8,12 | 7,70 | 7,78 | 7,95 |
| Toorkiud, % | 24,62 | 23,84 | 25,54 | 25,66 | 25,63 | 26,35 | 25,13 | 24,40 |
| Toorravv,% | 3,5 | 3,60 | 3,60 | 3,60 | 3,60 | 3,60 | 3,60 | 3,60 |
| N-taeks.ained.%| 46,44 | 45,43 | 42,69 | 45,17 | 44,66 | 43,94 | 45,97 | 45,85 |
| Amm-N/Üld_N, % | 3,73 | 3,40 | 2,67 | 3,23 | 2,67 | 5,73 | 2,87 | |
| pH | 4,33 | 4,27 | 4,10 | 4,20 | 4,10 | 4,57 | 4,30 | |
| ME, MJ/kg | 10,6 | 10,17 | 10,23 | 10,20 | 10,20 | 10,30 | 10,20 | |
| Met. Proteiin, g/kg | 86,7 | 85,03 | 86,50 | 84,13 | 84,73 | 85,53 | 84,53 | 85,13 |
| Vatsa proteiinibilans, g/kg | 27 | 39,87 | 49,60 | 30,27 | 34,43 | 37,07 | 30,07 | 35,70 |
| Org.aine seeduvus, %, sõödas | 71 | 69,00 | 69,00 | 69,00 | 69,00 | 69,00 | 69,00 | 69,00 |
| Sõödas,% | | | | | | | | |
| Kuivaine | 35,52 | 35,26 | 34,91 | 35,17 | 35,57 | 35,80 | 36,07 | |
| Etanol | 0,46 | 0,22 | 0,14 | 0,21 | 0,33 | 0,71 | 0,29 | |
| Äädihhape | 1,02 | 1,05 | 0,80 | 0,84 | 0,58 | 0,57 | 0,77 | |
| Propioonhape | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,04 | 0,00 | |
| Võihape | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | |
| Piimhape | 1,14 | 1,06 | 1,13 | 1,24 | 0,61 | 0,49 | 0,95 | |
| Kuivaines, % | | | | | | | | |
| Etanol | 1,30 | 0,61 | 0,41 | 0,60 | 0,93 | 1,98 | 0,81 | |
| Äädihhape | 2,87 | 2,98 | 2,28 | 2,38 | 1,62 | 1,60 | 2,12 | |
| Propioonhape | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,10 | 0,00 | 0,00 | |
| Võihape | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | |
| Piimhape | 3,21 | 3,01 | 3,22 | 3,53 | 1,73 | 1,38 | 2,65 | |
Lisa 7. Keemilise analüüs tulemused 2007. aastal
**Pöldhein 2. niide**
| | Haljasmass | Kontroll | Bonsilage | Biosil | Sil All 4x4 | Ecosyl | AIV 2000 | Biomax |
|----------------|------------|----------|-----------|--------|-------------|--------|----------|--------|
| pH | | | | | | | | |
| KA% | 42,95 | 40,96 | 40,26 | 38,89 | 40,00 | 38,01 | 40,29 | 38,09 |
| TP% | 13,44 | 14,41 | 14,01 | 13,71 | 13,89 | 14,58 | 14,43 | 14,37 |
| NDF% | 50,33 | 53,25 | 54,72 | 54,53 | 53,86 | 52,31 | 52,75 | 52,17 |
| ADF% | 32,98 | 35,38 | 35,33 | 35,39 | 35,17 | 37,54 | 36,14 | 37,45 |
| DDM% | 64,91 | 61,33 | 61,38 | 61,33 | 61,50 | 59,66 | 60,74 | 59,73 |
| DMI% | 2,38 | 2,25 | 2,19 | 2,20 | 2,23 | 2,29 | 2,28 | 2,30 |
| RFV | 120 | 107 | 104 | 105 | 106 | 106 | 107 | 106 |
| ME MJ/kg | 10,217 | 9,55 | 9,56 | 9,55 | 9,58 | 9,24 | 9,44 | 9,25 |
| NEL Mcal/kg | 1,54 | 1,40 | 1,41 | 1,40 | 1,41 | 1,35 | 1,39 | 1,35 |
| Ca% | 1,201 | 1,25 | 1,08 | 1,18 | 1,21 | 1,35 | 1,19 | 1,36 |
| P% | 0,310 | 0,312 | 0,331 | 0,323 | 0,318 | 0,323 | 0,318 | 0,328 |
| Mg % | 0,272 | 0,315 | 0,298 | 0,299 | 0,300 | 0,319 | 0,302 | 0,319 |
| K % | 2,082 | 2,812 | 2,811 | 2,793 | 2,777 | 2,775 | 2,708 | 2,815 |
| Kuivaine, % | 42,96 | 41,97 | 41,31 | 39,74 | 41,15 | 38,58 | 41,07 | 39,20 |
| TP, % | 14,32 | 14,89 | 14,35 | 14,26 | 14,81 | 15,09 | 15,01 | 14,52 |
| Toortuhk, % | 9,76 | 9,75 | 9,77 | 9,96 | 10,38 | 9,92 | 9,77 | 9,84 |
| Toorkiud, % | 29,57 | 28,71 | 28,97 | 28,68 | 29,12 | 28,05 | 28,58 | 28,62 |
| Toorrasv,% | 3,9 | 2,90 | 2,90 | 2,90 | 2,90 | 2,90 | 2,90 | 2,90 |
| N-ta eks.ained.% | 42,45 | 43,74 | 44,01 | 44,20 | 42,79 | 44,05 | 43,75 | 44,12 |
| Amm-N/Uld_N, % | | 4,63 | 4,03 | 4,13 | 4,43 | 3,80 | 6,33 | 4,53 |
| pH | 4,37 | 4,10 | 4,17 | 4,30 | 4,23 | 4,40 | 4,30 | |
| ME, MJ/kg | 10,5 | 9,00 | 9,00 | 8,93 | 8,93 | 8,97 | 9,00 | 9,00 |
| Met. Proteiin, g/kg | 84 | 78,47 | 77,60 | 77,23 | 77,77 | 78,30 | 78,53 | 77,60 |
| Vatsa proteiinibilanss, g/kg | -1,4 | 13,50 | 9,67 | 9,43 | 13,87 | 15,73 | 14,50 | 11,37 |
| Org.aine seeduvus, %, sõodas | 71 | 62,00 | 62,00 | 62,00 | 62,00 | 62,00 | 62,00 | 62,00 |
| Sõodas, % | | | | | | | | |
| Kuivaine | 41,97 | 41,31 | 39,74 | 41,15 | 38,58 | 41,07 | 39,20 | |
| Etanool | 0,23 | 0,19 | 0,19 | 0,17 | 0,16 | 0,11 | 0,19 | |
| Äädihhape | 1,12 | 1,04 | 0,89 | 0,96 | 0,98 | 0,67 | 0,98 | |
| Propioonhape | 0,01 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,05 | 0,00 | |
| Võihape | 0,02 | 0,01 | 0,01 | 0,00 | 0,01 | 0,00 | 0,00 | |
| Piimhape | 2,05 | 2,85 | 1,93 | 1,91 | 2,83 | 0,71 | 1,98 | |
| Kuivaines, % | | | | | | | | |
| Etanool | 0,55 | 0,47 | 0,47 | 0,42 | 0,42 | 0,28 | 0,48 | |
| Äädihhape | 2,67 | 2,52 | 2,24 | 2,33 | 2,55 | 1,63 | 2,49 | |
| Propioonhape | 0,01 | 0,00 | 0,01 | 0,00 | 0,00 | 0,11 | 0,00 | |
| Võihape | 0,05 | 0,02 | 0,02 | 0,00 | 0,03 | 0,00 | 0,00 | |
| Piimhape | 4,88 | 6,89 | 4,87 | 4,62 | 7,32 | 1,73 | 5,06 | |
Lisa 8. Keemilise analüüs tulemused 2007. aastal
**Lutsern 2. niide**
| | Haljasmass | Kontroll | Bonsilage | Biosil | Sil All 4x4 | Ecosyl | AIV 2000 | Biomax |
|----------------|------------|----------|-----------|----------|-------------|--------|----------|--------|
| pH | | 5,14 | 5,15 | 5,00 | 4,82 | 4,92 | 4,82 | 5,00 |
| KA% | 49,37 | 46,80 | 48,75 | 50,22 | 43,97 | 40,57 | 46,63 | 49,74 |
| TP% | 19,65 | 20,60 | 20,76 | 20,49 | 19,64 | 19,68 | 20,39 | 19,64 |
| NDF% | 46,16 | 45,08 | 46,05 | 44,69 | 42,40 | 42,67 | 44,70 | 47,02 |
| ADF% | 34,24 | 35,40 | 35,52 | 34,65 | 34,81 | 36,37 | 35,19 | 34,63 |
| DDM% | 64,05 | 61,32 | 61,23 | 61,91 | 61,78 | 60,57 | 61,49 | 61,92 |
| DMI% | 2,6 | 2,66 | 2,61 | 2,69 | 2,83 | 2,81 | 2,69 | 2,55 |
| RFV | 129 | 126 | 123 | 129 | 136 | 132 | 128 | 122 |
| ME MJ/kg | 10,058 | 9,55 | 9,53 | 9,66 | 9,63 | 9,41 | 9,58 | 9,66 |
| NEL Mcal/kg | 1,5 | 1,41 | 1,40 | 1,43 | 1,43 | 1,38 | 1,41 | 1,43 |
| Ca% | 1,633 | 1,967 | 1,853 | 1,804 | 2,134 | 1,960 | 1,728 | 1,677 |
| P% | 0,374 | 0,365 | 0,374 | 0,375 | 0,352 | 0,355 | 0,382 | 0,387 |
| Mg % | 0,287 | 0,323 | 0,319 | 0,341 | 0,392 | 0,409 | 0,329 | 0,292 |
| K % | 3,151 | 3,341 | 3,462 | 3,425 | 3,218 | 3,193 | 3,225 | 3,136 |
| Kuivaine, % | 50,58 | 47,74 | 49,97 | 51,50 | 44,98 | 41,85 | 48,15 | 50,86 |
| TP, % | 19,88 | 20,98 | 20,99 | 20,65 | 19,26 | 19,29 | 20,41 | 19,85 |
| Toortuhk, % | 10,98 | 12,98 | 12,70 | 12,65 | 12,27 | 12,07 | 11,01 | 10,98 |
| Toorkiud, % | 28,17 | 28,99 | 29,36 | 27,15 | 29,69 | 28,18 | 26,45 | 27,06 |
| Toorrasv.% | 3,3 | 4,40 | 4,40 | 4,40 | 4,40 | 4,40 | 4,40 | 4,40 |
| N-ta eks.ained,% | 37,67 | 32,65 | 32,56 | 35,15 | 34,38 | 36,06 | 37,73 | 37,71 |
| Ca, g/kg | 15,54 | | | | | | | |
| P, g/kg | 3,46 | | | | | | | |
| Amm-N/Uld_N, % | | 7,70 | 6,13 | 5,30 | 4,50 | 6,47 | 6,20 | 5,67 |
| pH | | 5,27 | 4,90 | 4,90 | 4,67 | 4,73 | 4,80 | 4,90 |
| ME, MJ/kg | 9,8 | 9,77 | 9,80 | 9,70 | 9,80 | 9,77 | 9,87 | 9,90 |
| Met. Protein, g/kg | 83,1 | 80,80 | 81,27 | 81,47 | 78,87 | 78,87 | 82,07 | 81,70 |
| Vatsa proteiinibalanss, g/kg | 55,1 | 69,83 | 69,00 | 65,27 | 56,30 | 56,70 | 62,13 | 57,07 |
| Org.aine seeduvus, %, sõodas | 67 | 66,00 | 66,00 | 66,00 | 66,00 | 66,00 | 66,33 | 66,00 |
| Sõodas, % | | | | | | | | |
| Kuivaine | | 47,743 | 49,973 | 51,503 | 44,980 | 41,850 | 48,150 | 50,857 |
| Etanol | | 0,200 | 0,080 | 0,077 | 0,070 | 0,123 | 0,037 | 0,040 |
| Äädihhape | | 2,823 | 2,887 | 1,873 | 1,653 | 1,827 | 1,013 | 1,673 |
| Propioonhape | | 0,007 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,007 | 0,057 | 0,007 |
| Võihape | | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 |
| Piimhape | | 0,700 | 0,587 | 0,440 | 0,447 | 0,323 | 0,723 | 0,587 |
| Kuivaines, % | | | | | | | | |
| Etanol | | 0,420 | 0,160 | 0,150 | 0,157 | 0,293 | 0,077 | 0,080 |
| Äädihhape | | 5,913 | 5,780 | 3,637 | 3,677 | 4,367 | 2,117 | 3,293 |
| Propioonhape | | 0,013 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,013 | 0,117 | 0,013 |
| Võihape | | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 |
| Piimhape | | 1,463 | 1,170 | 0,850 | 0,993 | 0,767 | 1,507 | 1,153 |
Lisa 9. Keemilise analüüs tulemused 2007. aastal
Konservvili odrast
| | Vili | Kontroll | AIV 2000 | SillAll Fireguard | Lalsil Fresh | Ecocorn |
|----------------|--------|----------|----------|-------------------|--------------|---------|
| pH | | | | | | |
| KA% | 63,87 | 63,03 | 63,54 | 63,03 | 62,32 | 62,21 |
| TP% | 12,17 | 12,55 | 12,56 | 12,58 | 12,75 | 12,70 |
| NDF% | 35,86 | 33,58 | 31,30 | 33,20 | 32,30 | 31,21 |
| ADF% | 7,28 | 8,36 | 7,64 | 9,05 | 7,82 | 8,15 |
| DDM% | 83,68 | 82,39 | 82,95 | 81,85 | 82,81 | 82,55 |
| DMI% | 3,35 | | | | | |
| RFV | 217 | | | | | |
| ME MJ/kg | 13,718 | 13,48 | 13,58 | 13,38 | 13,55 | 13,51 |
| NEL Mcal/kg | 2,21 | 2,16 | 2,18 | 2,14 | 2,18 | 2,17 |
| Ca% | 0,017 | 0,067 | 0,059 | 0,069 | 0,076 | 0,072 |
| P% | 0,359 | 0,409 | 0,393 | 0,399 | 0,401 | 0,402 |
| Mg % | 0,156 | 0,156 | 0,154 | 0,149 | 0,153 | 0,150 |
| K % | 0,592 | 0,636 | 0,629 | 0,644 | 0,599 | 0,607 |
| Kuivaine, % | 64,02 | 63,75 | 64,55 | 63,35 | 62,58 | 62,80 |
| TP, % | 12,87 | 12,84 | 12,93 | 12,91 | 13,04 | 12,96 |
| Toortuhk, % | 2,95 | 2,89 | 2,84 | 2,96 | 2,72 | 2,71 |
| Toorkiud, % | 6,51 | 5,62 | 5,43 | 5,71 | 5,46 | 5,33 |
| Toorrasv.% | 2,02 | 2,20 | 2,20 | 2,20 | 2,20 | 2,20 |
| N-ta eks.ained,% | 75,65 | 76,46 | 76,61 | 76,21 | 76,58 | 76,81 |
| Amm-N/Uld_N, % | | 0,50 | 1,27 | 0,50 | 0,50 | 0,60 |
| pH | | 4,73 | 4,40 | 4,67 | 4,80 | 4,67 |
| ME, MJ/kg | 13 | 13,00 | 13,00 | 13,00 | 13,00 | 13,00 |
| Met. Proteiin, g/kg | 102,7 | 103,13 | 103,40 | 103,03 | 103,63 | 103,60 |
| Vatsa proteiinibilanss, g/kg | -39,5 | -40,53 | -40,03 | -39,70 | -39,30 | -40,13 |
| Org.aine seeduvus, %, sõödas | 82 | 83,00 | 83,00 | 83,00 | 83,00 | 83,00 |
| Sõödas, % | | | | | | |
| Kuivaine | | 63,753 | 64,547 | 63,350 | 62,710 | 62,803 |
| Etanool | | 1,427 | 0,093 | 1,090 | 1,457 | 1,250 |
| Äädikhape | | 0,230 | 0,130 | 0,187 | 0,210 | 0,233 |
| Propioonhape | | 0,007 | 0,040 | 0,010 | 0,010 | 0,010 |
| Võihape | | 0,023 | 0,003 | 0,020 | 0,023 | 0,020 |
| Piimhape | | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 |
| Kuivaines, % | | | | | | |
| Etanool | | 2,237 | 0,143 | 1,720 | 2,323 | 1,990 |
| Äädikhape | | 0,360 | 0,203 | 0,293 | 0,333 | 0,370 |
| Propioonhape | | 0,013 | 0,063 | 0,020 | 0,020 | 0,020 |
| Võihape | | 0,037 | 0,007 | 0,030 | 0,037 | 0,030 |
| Piimhape | | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 |
| | Haljasmass | Kontroll | AIV 2000 | SillAll 4x4 | Lalsil Fresh | Ecocorn | Bonsilage Plus |
|----------------|------------|----------|----------|-------------|--------------|---------|----------------|
| pH | | | | | | | |
| KA% | 34,72 | 30,53 | 31,96 | 30,62 | 31,13 | 31,89 | 30,85 |
| TP% | 8,64 | 9,01 | 9,46 | 9,17 | 9,18 | 8,72 | 9,24 |
| NDF% | 56,92 | 62,21 | 58,50 | 62,98 | 62,89 | 61,76 | 63,61 |
| ADF% | 31,77 | 34,55 | 34,74 | 35,01 | 35,68 | 34,20 | 34,19 |
| DDM% | 66,46 | 61,99 | 61,83 | 61,63 | 61,11 | 62,26 | 62,26 |
| DMI% | 2,11 | 1,93 | 2,05 | 1,90 | 1,91 | 1,94 | 1,89 |
| RFV | 109 | 93 | 98 | 91 | 90 | 94 | 91 |
| ME MJ/kg | 10,508 | 9,673 | 9,645 | 9,605 | 9,508 | 9,724 | 9,725 |
| NEL Mcal/kg | 1,59 | 1,43 | 1,42 | 1,42 | 1,40 | 1,44 | 1,44 |
| Ca% | 0,244 | 0,237 | 0,265 | 0,271 | 0,268 | 0,289 | 0,396 |
| P% | 0,237 | 0,296 | 0,281 | 0,279 | 0,291 | 0,285 | 0,297 |
| Mg % | 0,164 | 0,161 | 0,152 | 0,154 | 0,160 | 0,144 | 0,160 |
| K % | 1,175 | 1,384 | 1,380 | 1,381 | 1,396 | 1,314 | 1,380 |
| Kuivaine, % | 35,9 | 31,19 | 33,38 | 31,98 | 31,83 | 32,64 | 31,98 |
| TP, % | 7,65 | 9,40 | 9,50 | 9,02 | 9,17 | 8,64 | 9,25 |
| Toortuhk, % | 4,3 | 4,95 | 4,76 | 5,06 | 5,04 | 4,64 | 5,23 |
| Toorkiud, % | 25,44 | 28,01 | 25,56 | 25,65 | 24,99 | 25,02 | 25,61 |
| Toorrasv.% | 3 | 3,00 | 3,00 | 3,00 | 3,00 | 3,00 | 3,00 |
| N-taeks.ained,%| 59,61 | 54,63 | 57,18 | 57,27 | 57,80 | 58,70 | 56,91 |
| Ca, g/kg | 2,62 | | | | | | |
| P, g/kg | 2,19 | | | | | | |
| Amm-N/Üld_N, % | | | | | | | |
| pH | 4,67 | 4,50 | 4,00 | 3,93 | 3,87 | 3,77 | |
| ME, MJ/kg | 9 | 9,07 | 9,07 | 9,00 | 9,00 | 9,00 | 9,00 |
| Met. Protein, g/kg | 69,1 | 70,60 | 70,80 | 69,97 | 70,10 | 69,77 | 70,13 |
| Vatsa proteiinibilanss, g/kg | -41 | -26,23 | -25,63 | -28,97 | -27,67 | -32,40 | -26,97 |
| Org.aine seeduvus, %, sõõdas | 61 | 61,00 | 60,67 | 60,67 | 60,33 | 60,33 | 60,67 |
| Sõõdas, % | | | | | | | |
| Kuivaine | 31,190 | 33,377 | 31,980 | 31,830 | 32,640 | 31,977 | |
| Etanol | 1,463 | 0,877 | 1,487 | 0,747 | 1,297 | 0,767 | |
| Aädihhape | 0,233 | 0,813 | 0,370 | 1,350 | 0,527 | 0,943 | |
| Propioonhape | 0,000 | 0,047 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | |
| Võihape | 0,633 | 0,030 | 0,277 | 0,133 | 0,197 | 0,040 | |
| Piimhape | 0,117 | 1,267 | 0,853 | 0,763 | 1,697 | 3,137 | |
| Kuivaines,% | | | | | | | |
| Etanol | 4,683 | 2,663 | 4,653 | 2,340 | 3,980 | 2,400 | |
| Aädihhape | 0,747 | 2,440 | 1,157 | 4,250 | 1,613 | 2,950 | |
| Propioonhape | 0,000 | 0,140 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | |
| Võihape | 2,033 | 0,090 | 0,863 | 0,417 | 0,603 | 0,127 | |
| Piimhape | 0,373 | 3,793 | 2,667 | 2,407 | 5,190 | 9,817 | |
Lisa 11. Keemilise analüüs tulemused 2007. aastal
| | Haljasmass | Kontroll | Ecocorn | SillAll | Bonsilage | Tranzhee SillAll | Tranzhees sileerunud |
|----------------|-----------|----------|---------|---------|-----------|------------------|---------------------|
| pH | | 3,74 | 3,73 | 3,72 | 3,83 | 3,72 | 3,85 |
| KA% | | 31,83 | 29,71 | 29,91 | 29,49 | 29,38 | 28,21 | 29,62 |
| TP% | | 7,34 | 7,77 | 7,63 | 7,78 | 7,65 | 7,78 | 8,02 |
| NDF% | | 44,26 | 41,51 | 42,57 | 42,60 | 44,19 | 46,78 | 39,55 |
| ADF% | | 24,19 | 24,32 | 24,21 | 24,55 | 24,04 | 24,45 | 22,87 |
| DDM% | | 71,53 | 69,96 | 70,04 | 69,78 | 70,18 | 69,85 | 71,08 |
| DMI% | | 2,71 | 2,90 | 2,83 | 2,82 | 2,72 | 2,56 | 3,03 |
| RFV | | 150 | 157,00 | 153,33 | 153,00 | 147,67 | 139,00 | 167 |
| ME MJ/kg | | 11,452 | 11,16 | 11,17 | 11,13 | 11,20 | 11,14 | 11,369 |
| NEL Mcal/kg | | 1,77 | 1,72 | 1,72 | 1,71 | 1,73 | 1,71 | 1,76 |
| Ca% | | 0,142 | 0,12 | 0,15 | 0,15 | 0,14 | 0,13 | 0,082 |
| P% | | 0,288 | 0,29 | 0,29 | 0,30 | 0,32 | 0,25 | 0,263 |
| Mg % | | 0,148 | 0,18 | 0,17 | 0,18 | 0,18 | 0,18 | 0,157 |
| K % | | 1,147 | 0,97 | 0,95 | 0,98 | 1,00 | 0,92 | 1,041 |
| Kuivaine, % | | 31,6 | 30,30 | 30,04 | 29,77 | 29,39 | 28,47 | 29,6 |
| TP, % | | 7,59 | 7,85 | 7,85 | 7,69 | 7,55 | 7,65 | 8,26 |
| Toortuhk, % | | 4,14 | 4,06 | 4,26 | 4,44 | 4,48 | 3,83 | 3,74 |
| Toorkiud, % | | 18,9 | 19,17 | 19,39 | 18,14 | 19,56 | 19,53 | 19,87 |
| Toorrasy,% | | 2,81 | 3,20 | 3,20 | 3,20 | 3,20 | 3,20 | 3,2 |
| N-taeks.ained,%| | 66,56 | 65,72 | 65,31 | 66,53 | 65,21 | 65,79 | 64,93 |
| Ca, g/kg | | 2,3 | | | | | | |
| P, g/kg | | 2,6 | | | | | | |
| Amm-N/Üld_N, % | | 3,70 | 3,70 | 3,70 | 3,70 | 3,67 | 3,77 | 5,6 |
| pH | | 3,77 | 3,80 | 3,80 | 3,80 | 3,80 | 3,70 | 3,8 |
| ME, MJ/kg | | 11 | 10,77 | 10,77 | 10,70 | 10,70 | 10,80 | 10,8 |
| Met. Proteiin, g/kg | | 82,2 | 80,40 | 80,20 | 79,93 | 79,67 | 80,23 | 80,9 |
| Vatsa proteiinibilanss, g/kg | | -63,5 | -57,87 | -57,63 | -58,77 | -59,67 | -59,60 | -54,8 |
| Org aine seeduvus, %, sõödas | | 74 | 72,00 | 72,00 | 72,00 | 72,00 | 72,00 | 72 |
Lisa 12. Keemilise analüüs tulemused 2007. aastal
Mais
| Sõõdas, % | Kontroll | Ecocorn | SiliAll | Bonsilage | Tranzhee SiliAll | Tranzhees sileerunud |
|-----------|----------|---------|--------|-----------|-----------------|---------------------|
| Kuivaine | 30,30 | 30,04 | 29,77 | 29,39 | 28,47 | 29,60 |
| Etanool | 0,36 | 0,36 | 0,28 | 0,10 | 0,45 | 0,14 |
| Äädikhape | 0,59 | 0,61 | 0,59 | 0,93 | 0,56 | 0,91 |
| Propioonhape | 0,02 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,02 |
| Butaandiool | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |
| Võihape | 0,02 | 0,01 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,01 |
| Piimhape | 2,74 | 2,98 | 2,71 | 2,38 | 2,47 | 2,70 |
| Kuivaines, % | | | | | | |
|--------------|----------|---------|--------|-----------|-----------------|---------------------|
| Etanool | 1,20 | 1,21 | 0,93 | 0,33 | 1,57 | 0,47 |
| Äädikhape | 1,94 | 2,02 | 1,99 | 3,17 | 1,95 | 3,07 |
| Propioonhape | 0,05 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,07 |
| Butaandiool | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |
| Võihape | 0,08 | 0,02 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,03 |
| Piimhape | 9,05 | 9,91 | 9,10 | 8,05 | 8,68 | 9,12 |
Lisa 13.
Katses 2008. aastal kasutatud bioloogilised silokindlustuslisandid
| Nimetus | Juuretis | Algallikas, edasimüüja Eestis |
|------------------|--------------------------------------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------|
| Ecosyl – Dual Action | *Lactobacillus plantarum* MTD/1 $10^{10}$ cfu/g + Kaaliumsorbit (E 202) 910 g/kg | ECOSYL Products Ltd, Põhj-Yorkshire, Suurbritannia; Starter ST OÜ |
| Lalsil PS+MS01 | *Lactobacillus plantarum* MA18/5M $2.22 \times 10^{10}$ cfu/g
| | *Pediococcus acidilactici* MA 18/5M $4.69 \times 10^9$ cfu/g
| | *Propionibacterium acidipropionici* MA 26/4U $1.13 \times 10^{10}$ cfu/g
| | Ensüümkompleks (tsellulaas/hemitsellulaas) >6250 IU/g | Lallemand Animal Nutrition, Blagnac, Prantsusmaa; Starter ST OÜ |
| Biosil | *Lactobacillus plantarum* DSM 8862+ DSM 8866 $3 \times 10^{11}$ cfu/g | Dr. Pieper Technologie- und Produktentwicklung GmbH, Wuthenow, Saksamaa; Starter ST OÜ |
| Sil-All 4*4 | *Lactobacillus plantarum* CNCM I-3235
| | *Enterococcus faecium* CNCM I-3236
| | *Pediococcus acidilactici* CNCM I-3237
| | *Lactobacillus salivarius* CNCM I-3238 $5 \times 10^{11}$ cfu/g
| | 4 ensüümi ($\alpha$-amülaas, tcellulaas, hemitsellulaas, pentonaas) | Alltech Biotechnoligy Centre, Dunboyne, Co. Meath, Iirimaa; Alltech Eesti OÜ |
Silo lähtematerjali keemiline koostis 1. niitest 2008. aastal
| Näitajad, % | Söödas | Kuivaines |
|------------|----------|-----------|
| Kuivaine | 39,81 | |
| Toorproteiin | 5,31 | 13,35 |
| Toortuhk | 2,81 | 7,07 |
| Toorkiud | 8,38 | 21,06 |
| NDF | 17,87 | 44,88 |
| ADF | 11,81 | 29,65 |
| Toorrasv | 1,31 | 3,30 |
| N-ta ekstraktiivained | 21,98 | 55,22 |
| Kaltsium | 0,41 | 1,03 |
| Fosfor | 0,09 | 0,23 |
Silo lähtematerjali keemiline koostis 2. niitest 2008. aastal
| Näitajad, % | Söödas | Kuivaines |
|------------|----------|-----------|
| Kuivaine | 37,12 | |
| Toorproteiin | 4,79 | 12,91 |
| Toortuhk | 2,28 | 6,15 |
| Toorkiud | 7,13 | 19,22 |
| NDF | 17,42 | 46,92 |
| ADF | 11,72 | 31,56 |
| Toorrasv | 1,19 | 3,2 |
| N-ta ekstraktiivained | 19,38 | 52,21 |
| Kaltsium | 0,37 | 1 |
| Fosfor | 0,08 | 0,21 |
Silo lähtematerjali keemiline koostis 3. niitest 2008. aastal
| Näitajad, % | Söödas | Kuivaines |
|------------|----------|-----------|
| Kuivaine | 16,36 | |
| Toorproteiin | 3,23 | 19,75 |
| Toortuhk | 1,82 | 11,12 |
| Toorkiud | 3,07 | 18,76 |
| NDF | 6,09 | 37,26 |
| ADF | 4,18 | 25,58 |
| Toorrasv | 0,63 | 3,80 |
| N-ta ekstraktiivained | 7,61 | 46,57 |
| Kaltsium | 2,21 | 1,35 |
| Fosfor | 0,08 | 0,35 |
Lisa 15.
Erinevate lisanditega 7, 15 ja 21 päeva fermenteerunud 2008. aasta 1. niite põldheina silode keskmine kuivaine-, proteiini-, pH ja ammoniaakläämmastikusisaldus, %
| | KA | KA | KA | TP | TP | TP | pH | pH | pH | NH₃-N | NH₃-N | NH₃-N |
|----------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|-------|-------|-------|
| Silo | | | | | | | | | | | | |
| 7. p | 39,8 | 39,07| 39 | 14,39| 14,13| 14,17| 4,78 | 4,67 | 4,6 | 1,1 | 1,5 | 1,7 |
| Kontroll | | | | | | | | | | | | |
| Ecosyl Action | 38,33| 38,27| 38,19| 14,3 | 14,03| 13,98| 4,4 | 4,08 | 4,07 | 0,9 | 1,1 | 1,4 |
| Lalsil | 38,31| 38,29| 37,28| 13,91| 13,7 | 13,89| 4,16 | 4,02 | 4,05 | 0,7 | 1,1 | 1,3 |
| Biosil | 39,56| 39,38| 39,88| 14,95| 14,49| 14,73| 4,29 | 4,12 | 4,11 | 0,7 | 1,1 | 1,2 |
| Sil-All | 39,11| 39,03| 39,52| 14,66| 14,33| 14,82| 4,75 | 4,36 | 4,29 | 1,1 | 1,7 | 1,8 |
Keskmine alkoholi-, äädik-, propioon-, või- ja piimhappesisaldus kuivaines, % vastavalt 7, 15 või 21 päeva fermenteerunud 2008. aasta 1. niite põldheina silos
| | Kontroll | Ecosil | Lalsil | Biosil | SilAll |
|----------------|----------|--------|--------|--------|--------|
| | 7p. | 15p. | 21p. | 7p. | 15p. | 21p. | 7p. | 15p. | 21p. | 7p. | 15p. | 21p. |
| Äädikhape | 1,53 | 1,32 | 1,21 | 1,07 | 0,9 | 0,83 | 1,12 | 0,89 | 0,88 | 0,79 | 0,81 | 0,8 |
| Propioonhape | 0,05 | 0,07 | 0,07 | 0,03 | 0,01 | 0,01 | 0,03 | 0 | 0,01 | 0,02 | 0 | 0 |
| Võihape | 0,03 | 0,11 | 0,08 | 0,03 | 0,03 | 0,03 | 0 | 0,03 | 0,03 | 0,02 | 0,03 | 0,01 |
| Piimhape | 1,06 | 1,86 | 2,08 | 2,46 | 2,72 | 4,22 | 4,07 | 4,45 | 4,56 | 1,69 | 3,6 | 4,85 |
| Alkohol | 2,44 | 1,69 | 1,87 | 1,2 | 0,78 | 0,83 | 1,54 | 0,74 | 0,77 | 1,14 | 1,02 | 0,98 |
| Hapete summa | 2,67 | 3,36 | 3,44 | 3,59 | 3,66 | 5,09 | 5,22 | 5,37 | 5,48 | 2,52 | 4,44 | 5,66 |
Lisa 16.
Erinevate lisanditega 7, 15 ja 21 päeva fermenteerunud 2008. aasta 2. niite põldheina silode keskmine kuivaine-, proteiini-, pH ja ammoniaakläämmastikusisaldus, %
| | KA | KA | KA | TP | TP | TP | pH | pH | pH | NH₃-N | NH₃-N | NH₃-N |
|----------------|------|------|------|------|------|------|------|------|------|-------|-------|-------|
| Silo | 7. p | 15. p| 21. p| 7 p | 15 p.| 21 p.| 7 p | 15 p.| 21 p.| 7 p | 15 p. | 21 p. |
| Kontroll | 37,02| 36,98| 36,92| 13,11| 12,96| 12,93| 4,52 | 4,5 | 4,5 | 1,05 | 1,4 | 1,7 |
| Ecosyl Action | 37,11| 37,05| 36,99| 13,01| 12,99| 12,98| 4,4 | 4,05 | 4,05 | 0,9 | 1,2 | 1,4 |
| Lalsil | 37,11| 37,05| 37,01| 13 | 12,92| 12,82| 4,11 | 4,01 | 4 | 0,8 | 1 | 1,2 |
| Biosil | 37,21| 37,05| 37,19| 13,11| 12,96| 12,95| 4,22 | 4,12 | 4,12 | 0,8 | 1,1 | 1,11 |
| Sil-All | 37,12| 37,09| 37,05| 13,05| 13,01| 12,99| 4,78 | 4,32 | 4,25 | 1 | 1,6 | 1,9 |
Keskmine alkoholi-, äädik-, propioon-, või- ja piimhappesisaldus kuivaines, % vastavalt 7, 15 või 21 päeva fermenteerunud 2008. aasta 2. niite põldheina silos
| | Kontroll | Ecosil | Lalsil | Biosil | SilAll |
|----------------|----------|--------|--------|--------|--------|
| | 7p. | 15p. | 21p. | 7p. | 15p. | 21p. | 7p. | 15p. | 21p. | 7p. | 15p. | 21p. |
| Äädikhape | 1,52 | 1,3 | 1,1 | 1,01 | 1 | 0,95 | 1,11 | 0,99 | 0,91 | 0,77 | 0,82 | 0,79 |
| Propioonhape | 0,05 | 0,07 | 0,07 | 0,03 | 0,01 | 0,01 | 0,03 | 0 | 0,01 | 0,02 | 0 | 0 |
| Võihape | 0,02 | 0,13 | 0,09 | 0,03 | 0,03 | 0,04 | 0 | 0,03 | 0,01 | 0,01 | 0,02 | 0,01 |
| Piimhape | 1,05 | 1,45 | 2,15 | 2,23 | 2,85 | 3,98 | 4,12 | 4,55 | 4,59 | 1,25 | 3,52 | 4,88 |
| Alkohol | 2,12 | 1,63 | 1,66 | 1,32 | 0,99 | 0,92 | 1,23 | 0,71 | 0,77 | 1,1 | 0,85 | 0,89 |
| Hapete summa | 2,64 | 2,95 | 3,41 | 3,3 | 3,89 | 4,98 | 5,26 | 5,57 | 5,52 | 2,05 | 4,36 | 5,68 |
Lisa 17.
Erinevate lisanditega 7, 15 ja 21 päeva fermenteerunud 2008. aasta **3. niite** põldheina silode keskmine kuivaine-, proteiini-, pH ja ammoniaaklämmastikusisaldus, %
| Silo | KA 7 p | KA 14 p | KA 21 p | TP 7 p | TP 14 p | TP 21 p | pH 7 p | pH 14 p | pH 21 p | NH₃-N 7 p | NH₃-N 14 p | NH₃-N 21 p |
|---------------|--------|---------|---------|--------|---------|---------|--------|---------|---------|-----------|------------|------------|
| Kontroll | 14,76 | 14,29 | 14,67 | 20,38 | 20,64 | 21,11 | 5,16 | 4,92 | 5,11 | 7,8 | 9,1 | 9,8 |
| Ecosil Action | 14,65 | 14,05 | 14,2 | 21,18 | 21,65 | 21,13 | 5,06 | 4,86 | 5,06 | 7,6 | 9,3 | 8,5 |
| Lalsil | 14,35 | 14,05 | 13,71 | 21,87 | 21,66 | 21,78 | 5,14 | 5,06 | 5,1 | 7,9 | 9,3 | 9,5 |
| Biosil | 15,19 | 15,29 | 14,8 | 19,85 | 20,24 | 20,3 | 5,09 | 4,96 | 4,89 | 7,5 | 8,8 | 8,9 |
| Sil-All | 15,64 | 15,72 | 15,5 | 19,79 | 19,71 | 19,74 | 5,16 | 5,04 | 5,03 | 8,25 | 9,5 | 9,85 |
| AIV Pro | 16,15 | 15,47 | 16,36 | 21,61 | 21,57 | 21,36 | 4,67 | 4,57 | 4,56 | 7,5 | 7,7 | 7,5 |
Keskmine alkoholi-, äädik-, propioon-, või- ja piimhappesisaldus kuivaines, % vastavalt 7, 15 või 21 päeva fermenteerunud **3. niite** põldheina silos
| | Kontroll 7p. | Kontroll 14p. | Kontroll 21p. | Eco-sil 7p. | Eco-sil 14p. | Eco-sil 21p. | Lal-sil 7p. | Lal-sil 14p. | Lal-sil 21p. | Bio-sil 7p. | Bio-sil 14p. | Bio-sil 21p. | Sil-all 7p. | Sil-all 14p. | Sil-all 21p. | AIV Pro 7p. | AIV Pro 14p. | AIV Pro 21p. |
|----------------|--------------|---------------|---------------|-------------|--------------|--------------|-------------|--------------|--------------|-------------|--------------|--------------|-------------|--------------|--------------|-------------|--------------|--------------|
| Äädikhape | 2,71 | 3,42 | 3,95 | 3,4 | 4,47 | 3,95 | 3,98 | 4,84 | 4,56 | 3,66 | 4,48 | 4,83 | 3,16 | 3,98 | 3,48 | 1,55 | 0,23 | 1,53 |
| Propioonhape | 0 | 0,07 | 0,02 | 0 | 0 | 0,07 | 0 | 0 | 0,03 | 0 | 0 | 0,03 | 0 | 0,06 | 0,13 | 0,06 | 0,27 | 0,31 |
| Võihape | 0,03 | 0,1 | 0,1 | 0 | 0,03 | 0,21 | 0 | 0,1 | 0,95 | 0,03 | 0,06 | 0,66 | 0,06 | 0,06 | 0,84 | 0 | 0 | 0,04 |
| Piimhape | 3,05 | 7,27 | 5,44 | 2,71 | 10,86 | 6,13 | 2,86 | 7,02 | 6,86 | 5,1 | 10,21 | 10,76 | 3,01 | 4,35 | 9,57 | 3,56 | 4,88 | 5,7 |
| Alkohol | 2,31 | 2,21 | 2,56 | 1,77 | 2,2 | 2,56 | 1,75 | 1,7 | 1,75 | 1,88 | 1,63 | 1,93 | 2,33 | 2,1 | 5,38 | 5,17 | 7,58 | |
| Hapete summa | 5,79 | 10,86 | 9,51 | 6,11 | 15,36 | 10,36 | 6,84 | 11,96 | 12,4 | 8,79 | 14,75 | 14,58 | 6,23 | 8,46 | 13,95 | 0,24 | 0,29 | 0,18 |
|
<urn:uuid:901f75cc-5b2b-45c5-80c0-1075d1e529dc>
|
CC-MAIN-2023-40
|
https://www.pikk.ee/upload/files/Teadusinfo/Are%2BSelge%2C%2BPM%2Blpparuanne.pdf?x49907
|
2023-09-26T05:29:32+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-40/subset=warc/part-00056-7aa0a1e5-33a6-434b-89a2-950f294b40c1.c000.gz.parquet
| 1,039,619,160
| 43,445
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.989313
|
ekk_Latn
| 0.999944
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
290,
2450,
3341,
4469,
6406,
9397,
10971,
12205,
13125,
13974,
15741,
18636,
20935,
21609,
23408,
24189,
26473,
27336,
28129,
28615,
30140,
30726,
32291,
34344,
36086,
37067,
38330,
39490,
40274,
41909,
44283,
47035,
49505,
50804,
54894,
55316,
59738,
64092,
68629,
73107,
77883,
81880,
86644,
90702,
92422,
94059,
95651,
97975,
100193,
103955
] | 0
|
[
0.70703125,
0.2294921875,
0.0284423828125,
0.031982421875,
0.002410888671875,
0.000614166259765625
] |
1. RESIDEO 5 AASTA GARANTIIPOLIITIKA
1.0.1. Garantiisaaja
See piiratud garantii antakse toodet müüva Resideo Technologies, Inc. ettevõtete kontserni poolt ("Resideo") otsesele kliendile ("Ostjale").
Resideo ei anna seda garantii tarbijale ega toote lõppkasutajale. Resideo ootab, et Ostja annaks oma klientidele Resideo poolel käesolevaga Ostjale antava garantiga võrdväärse garantii. See ei mõjuta ühtegi seadusjärgset kohustust, mis Resideol võib olla toodete tootjana tarbijate ees.
1.0.2 Valitud tooted
Tooded, mille suhtes käesolevad garantiititingimused ("Garantiititingimused") kehtivad, on täpsustatud lisas 1 ("Tooted"), mis on saadaval aadressil https://www.resideo.com/warranty; Resideo võib seda aeg-ajalt värskendada.
Resideo jätab endale õiguse oma äranägemisel muuta Garantiititingimusi ja Toodeid, millele need Garantiititingimused kehtivad. Palun kontrollige meie veeblehte https://www.resideo.com/warranty, et leida nende garantiititingimuste uusim versioon, kontrollimaks seda, millistele Toodetele Garantiititingimused kehtivad. Kõik Garantiititingimustes tehtud muudatused kehtivad ainult Toodetele, mis on müüdud pärast muudatuste tegemise kuupäeva.
1.1 Kohalduvad Müügititingimused
Kõiki tooteid müükse Resideo Müügitüüptingimuste alusel, kui Ostjaga ei ole kirjalikult teisiti kokku lepitud. Garantiititingimused muudavad Resideo Müügitüüptingimusi (või muid kokkulepitud müügititingimusi) ning on nende suhtes ülimuslikud osas, milles esineb sõnaselge vastuolu.
2. Resideo garantii
Resideo garanteerib, et Tooted ei sisalda defektseid materjale ega vigast töötlust ning vastavad kehtivatele spetsifikatsioonidele 60 kuu jooksul Tootel olevast valmistamise kuupäeva koodist.
Kui mõni Toode muutub kohalduvu garantiperioodi jooksul defektseks põhjusel, mida ei ole alljärgnevalt välisstatud, saab Resideo teha ise valiku, kas parandab toote, asendab selle tasuta uue või taastatud tootega või kannab toote eest makstud hinna Ostja kontole. Resideo ei vastuta Ostja kulude eest, mis on seotud Toote mahavõtmise ja uuesti paigaldamisega, ega ka reisi- või muude kulude eest.
3. Garantii välistused
See garantii on laiendatud tootjagarantii ja asendab seadusega lubatud ulatuses kõiki muid otseid või kaudseid garantiiisid ja tingimusi, sealhulgas rahuldava kvaliteedi või teatud otstarbeks sobivuse garantiiisid.
Resideo puudub selle garantii alusel ja ka muul viisil igasugune kohustus, kui:
(i) Toode ei ole paigaldatud vastavalt Resideo paigaldusjuhendile ja kehtivatele paigaldusstandarditele, seda ei kasutata otstarbel, milleks see on kavandatud, ja kooskõlas Resideo kasutusjuhendiga või ei ole seda hooldatud vastavalt Resideo hooldusjuhendile või seda muudetakse (sealhulgas muudetakse mistahes seerianumbrit), seda on hooldanud või parandanud keegi teine peale Resideo / Resideo volitatud teenindus-/remondikeskuse;
(ii) kahju on põhjustatud väljastest oludest, nagu äike, voolupinged, tulekahju, üleujutused, loodusjäädvus või vee kvaliteet või väärkasutus või vandalism; või
(iii) defekt ei tulene defektsetest materjalidest või defektsetest töötlustest.
Käesolev garantii ei kata kulumarajalide (nt akude) vahetamise, hoolduskontrollide tegemise ja reguleerimise, nt toote kalibreerimise, kulusi, mis võivad olla vajalikud vastavalt Toote kasutus- ja hooldusjuhistele.
4. Tagastamine ja parandamine
Enne Toote, mis on kohaldatava garantiperioodi jooksul defektseks muutunud põhjustel, mis ei ole siinsete Garantiitimingimuste alusel välalistatud, tagastamist peab Ostja võtma ühendust Resideo klienditeenindusega, et saada kauba tagastamise loa (RMA) number. RMA-numbril saamiseks peab ostja esitama:
- toote mudelinumbriga ja seerianumbriga;
- ostukinnituse; ja
- defekti kirjelduse.
Ostja saadab defektse Toote Resideole oma kulul, nõuetekohaselt pakendatuna, et vältida Toote kahjustamist, koos RMA ja ostukinnitusega vastavalt Resideo klienditeenindaja juhistele.
Resideo katsetab tagastatud Toodet, et tõendada selle defektsust. Resideo nõudmisel esitab Ostja täiendavat teavet, mida Resideo võib möödlikult nõuda, et tõendada defekti põhjust, selline teave hõlmab paigaldamise kuupäeva ja asukohta, Toote rakendust, toimimisviisi, hooldusdokumente ja rikkekäitumist. Kui Resideo tuvastab, et Toode on defektne, otsustab Resideo, kas Toode parandada või asendada või krediteerida Toote ostuhind Ostja kontole. Kui Resideo otsustab Toote asendada, saadab Resideo asendustoote Ostjale Resideo kulul. Kui kirjalikult ei ole teisiti kokku lepitud, hävitab Resideo kõik Tooted, mille defektsuse Resideo tuvastab.
Kui Resideo ei tuvasta Tootelt puuduseid, jätab Resideo endale õiguse nõuda Ostjalt vaidetava defekti uurimise möödlikke kulusi. Kui Ostja tasub Resideole Toote tagastamise kulud ette, saadab Resideo defektitä Toote Ostjale tagasi – vastasel juhul Resideo hävitab Toote.
5. Garantiivälised parandustööd
Ostja soovil esitab Resideo ostjale pakkumise Toote remondikulude kohta väljaspool kohalduvat garantiperioodi, kui Resideo leiab, et Toode on parandatav. Kui Ostja nõustub pakkumisega ja saadab Toote Resideole (järgides sama protsessi kui garantiikohase tagastamise korral), parandab Resideo
Toote vastavalt pakkumisele ja tagastab Ostjale parandatud Toote. Parandatud Tootele kehtib garantii 90 päeva alates parandamise kuupäevast.
6. Mitmesugust
Kui mõni garantiitingimuste osa on kehtivate seaduste alusel keelatud, on vastav osa tühine ja kehtetu, kuid ülejäävad garantiitingimused jäavad täies mahus kehtima.
Veebruar 2022
| TOOTEKOOD | KEHTIV ALATES KUUPÄEVAST (AASTA/NÄDAL) | KEHTIV GARANTIIPERIOOD |
|-----------------|--------------------------------------|-----------------------|
| 40004805-001/U | 2132 | 5 AASTAD |
| 42002116-002 | 2132 | 5 AASTAD |
| 42005748 001 | 2132 | 5 AASTAD |
| ATC928G3000 | 2132 | 5 AASTAD |
| ATC928G3026 | 2132 | 5 AASTAD |
| ATC928G3027 | 2132 | 5 AASTAD |
| ATF500DHW | 2132 | 5 AASTAD |
| ATF600 | 2132 | 5 AASTAD |
| ATF800 | 2132 | 5 AASTAD |
| ATP921R3052 | 2132 | 5 AASTAD |
| ATP921R3100 | 2119 | 5 AASTAD |
| ATP921R3118 | 2132 | 5 AASTAD |
| ATP924G3002 | 2132 | 5 AASTAD |
| ATP924G3010 | 2132 | 5 AASTAD |
| ATP924R3020 | 2132 | 5 AASTAD |
| ATP926G3001 | 2132 | 5 AASTAD |
| ATP928G3074 | 2132 | 5 AASTAD |
| ATP951M3118 | 2132 | 5 AASTAD |
| ATP954M3020 | 2132 | 5 AASTAD |
| BA195-3/8A | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295D-1/2AS | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295D-1/2ASC | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295D-1/2ASD | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295D-3/4WH | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295D-3/4WHD | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295D-3/4WHS | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295I-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295I-11/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295I-11/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295I-1A | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| BA295I-2A | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295I-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-1/2AGB | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-1/2LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-11/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-11/2AGB | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-11/2LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-11/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-11/4AGB | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-11/4LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-1A | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-1AGB | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-1B | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-1LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-1LFB | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-2A | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-2AGB | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-2LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-3/4AGB | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295S-3/4LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| BA295STN-11/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| BA298I-100FA | 2132 | 5 AASTAD |
| BA298I-100FZ | 2132 | 5 AASTAD |
| BA298I-150FA | 2132 | 5 AASTAD |
| BA298I-150FZ | 2132 | 5 AASTAD |
| BA298I-65FA | 2132 | 5 AASTAD |
| BA298I-65FZ | 2132 | 5 AASTAD |
| BA298I-80FA | 2132 | 5 AASTAD |
| BA300-100A | 2132 | 5 AASTAD |
| BA300-150A | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| BA300-200A | 2132 | 5 AASTAD |
| BA300-65A | 2132 | 5 AASTAD |
| BA300-80A | 2132 | 5 AASTAD |
| BA300-80ZVDS | 2132 | 5 AASTAD |
| BDR91A1000 | 2132 | 5 AASTAD |
| BFW112-65A | 2132 | 5 AASTAD |
| BFW112-65AC | 2132 | 5 AASTAD |
| BFW112-65ACH | 2132 | 5 AASTAD |
| BG04M-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| BG04M-1/2AN | 2132 | 5 AASTAD |
| CA295-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| CA295-1/2AGB | 2132 | 5 AASTAD |
| CA295-1/2E | 2132 | 5 AASTAD |
| CA295-1/2ZI | 2132 | 5 AASTAD |
| CA295-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| CA295-3/4AGB | 2132 | 5 AASTAD |
| CA295-3/4ZI | 2132 | 5 AASTAD |
| CD06F-1/2LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| CD06F-11/2LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| CD06F-11/4LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| CD06F-1LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| CD06F-2LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| CD06F-3/4LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| CLRA20-10 | 2132 | 5 AASTAD |
| CLRA20-230 | 2132 | 5 AASTAD |
| CMT707A1029 | 2119 | 5 AASTAD |
| D04FM-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| D04FM-1/2ZA2.5 | 2132 | 5 AASTAD |
| D04FM-1/2ZC | 2132 | 5 AASTAD |
| D04FM-1/2ZGC | 2119 | 5 AASTAD |
| D04FM-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| D04FM-3/4ZA | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| D04FM-3/4ZC | 2132 | 5 AASTAD |
| D04FM-3/4ZFR | 2132 | 5 AASTAD |
| D04FM-3/4ZGC | 2119 | 5 AASTAD |
| D04FM-3/8A | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-1/2AGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-1/2E | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-1/2EC | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-1/2EF | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-1/2EW | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-1/2ZAAG | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-1/2ZA-EDT | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-11/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-11/2AGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-11/2E | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-11/2ZAAG | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-11/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-11/4AGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-11/4E | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-11/4ZAAG | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-1A | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-1AGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-1E | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-1EF | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-1ZAAG | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-1ZA-EDT | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-2A | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-2AGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-2E | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-2ZAAG | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-3/4AGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-3/4E | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-3/4EC | 2132 | 5 AASTAD |
| D05FS-3/4EF | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| D05FS-3/4EFNT | 2132 | 5 |
| D05FS-3/4ZAAG | 2132 | 5 |
| D05FS-3/4ZA-EDT | 2132 | 5 |
| D05FT-1/2A | 2132 | 5 |
| D05FT-1/2AGB | 2132 | 5 |
| D05FT-1/2CGB | 2132 | 5 |
| D05FT-1/2E | 2132 | 5 |
| D05FT-1/2EC | 2132 | 5 |
| D05FT-11/2A | 2132 | 5 |
| D05FT-11/2AGB | 2132 | 5 |
| D05FT-11/2E | 2132 | 5 |
| D05FT-11/4A | 2132 | 5 |
| D05FT-11/4AGB | 2132 | 5 |
| D05FT-11/4E | 2132 | 5 |
| D05FT-1A | 2132 | 5 |
| D05FT-1AGB | 2132 | 5 |
| D05FT-1E | 2132 | 5 |
| D05FT-2A | 2132 | 5 |
| D05FT-2AGB | 2132 | 5 |
| D05FT-2E | 2132 | 5 |
| D05FT-3/4A | 2132 | 5 |
| D05FT-3/4AGB | 2132 | 5 |
| D05FT-3/4CGB | 2132 | 5 |
| D05FT-3/4E | 2132 | 5 |
| D05FT-3/4EC | 2132 | 5 |
| D06F-1/2A | 2132 | 5 |
| D06F-1/2AM | 2132 | 5 |
| D06F-1/2B | 2132 | 5 |
| D06F-1/2BE | 2132 | 5 |
| D06F-1/2BGB | 2132 | 5 |
| D06F-1/2C | 2132 | 5 |
| D06F-1/2E | 2132 | 5 |
| D06F-1/2K | 2132 | 5 |
| D06F-1/2LFA | 2132 | 5 |
| D06F-1/2LFE | 2132 | 5 |
| D06F-1/2ZA | 2132 | 5 |
| D06F-1/2ZBM1/4BO | 2132 | 5 |
| Toodet | Kood | Garantii |
|--------|------|----------|
| D06F-1/2ZH | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-1/2ZP | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-1/2ZPE | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-1/2ZPI | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/2AM | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/2B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/2BE | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/2BGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/2C | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/2E | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/2LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/2LFE | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/2ZH | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/4AM | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/4B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/4BE | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/4BGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/4C | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/4E | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/4LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/4LFE | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-11/4ZH | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-1A | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-1AM | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-1B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-1BE | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-1BGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-1C | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-1E | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-1LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-1LFE | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-1ZH | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-2A | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-2AM | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-2B | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Garantii |
|--------|------|----------|
| D06F-2BE | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-2BGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-2C | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-2E | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-2LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-2LFE | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-2ZH | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-3/4AM | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-3/4B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-3/4BE | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-3/4BGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-3/4E | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-3/4K | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-3/4LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-3/4LFE | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-3/4ZB | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-3/4ZE | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-3/4ZG | 2132 | 5 AASTAD |
| D06F-3/4ZH | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FA-1/2 | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FA-1/2ARU | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FA-11/2LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FA-1LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FH-1/2B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FH-1/2BGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FH-11/2B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FH-11/2BGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FH-11/2BKEZ | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FH-11/4B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FH-11/4BGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FH-1B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FH-1BGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FH-1BKEZ | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FH-2B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FH-2BGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FH-3/4B | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| D06FH-3/4BGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-1 | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-1/2 | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-1/2B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-1/2E | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-11/2 | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-11/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-11/2B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-11/2E | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-11/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-11/4B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-11/4E | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-1A | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-1B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-1E | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-2A | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-2B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-2E | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-3/4B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FI-3/4E | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FN-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FN-1/2B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FN-1/2BGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FN-1/2ZAE | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FN-11/2B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FN-11/2BGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FN-11/4B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FN-11/4BGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FN-1B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FN-1BGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FN-2B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FN-2BGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FN-3/4B | 2132 | 5 AASTAD |
| D06FN-3/4BGB | 2132 | 5 AASTAD |
| D150-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Garantii |
|--------|------|----------|
| D15S-100A | 2132 | 5 AASTAD |
| D15S-150A | 2132 | 5 AASTAD |
| D15S-200A | 2132 | 5 AASTAD |
| D15S-50A | 2132 | 5 AASTAD |
| D15S-65A | 2132 | 5 AASTAD |
| D15S-80A | 2132 | 5 AASTAD |
| D15SH-100B | 2132 | 5 AASTAD |
| D15SH-50A | 2132 | 5 AASTAD |
| D15SH-50B | 2132 | 5 AASTAD |
| D15SH-65B | 2132 | 5 AASTAD |
| D15SH-80B | 2132 | 5 AASTAD |
| D15SN-100A | 2132 | 5 AASTAD |
| D15SN-50A | 2132 | 5 AASTAD |
| D15SN-65A | 2132 | 5 AASTAD |
| D15SN-80A | 2132 | 5 AASTAD |
| D160S-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| D160S-1A | 2132 | 5 AASTAD |
| D160S-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| D16-15A | 2132 | 5 AASTAD |
| D16-20A | 2132 | 5 AASTAD |
| D16-25A | 2132 | 5 AASTAD |
| D16-32A | 2132 | 5 AASTAD |
| D16-40A | 2132 | 5 AASTAD |
| D16A-15 | 2132 | 5 AASTAD |
| D16A-25 | 2132 | 5 AASTAD |
| D16A-40 | 2132 | 5 AASTAD |
| D22-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| D22-1/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| D22-11/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| D22-11/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| D22-1A | 2132 | 5 AASTAD |
| D22-2A | 2132 | 5 AASTAD |
| D22-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| D22-3/8A | 2132 | 5 AASTAD |
| DA74C-11/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| DA74C-1A | 2132 | 5 AASTAD |
| DA74C-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| DA74CS-1/2A | 2132 | 5 |
| DA74CS-1/2LFA | 2132 | 5 |
| DA74CS-1/2LFE | 2132 | 5 |
| DA74CS-11/2LFA | 2132 | 5 |
| DA74CS-11/2LFE | 2132 | 5 |
| DA74CS-11/4LFA | 2132 | 5 |
| DA74CS-11/4LFE | 2132 | 5 |
| DA74CS-1LFA | 2132 | 5 |
| DA74CS-1LFE | 2132 | 5 |
| DA74CS-2LFA | 2132 | 5 |
| DA74CS-3/4LFA | 2132 | 5 |
| DE15B0.63 | 2132 | 5 |
| DE15B1.0 | 2132 | 5 |
| DE15B1.6 | 2132 | 5 |
| DE15B2.5 | 2132 | 5 |
| DE15B4.0 | 2132 | 5 |
| DE20B6.3 | 2132 | 5 |
| DE25B10 | 2132 | 5 |
| DE32B16 | 2132 | 5 |
| DE40B25 | 2132 | 5 |
| DE50B40 | 2132 | 5 |
| DF100B160CI | 2132 | 5 |
| DF100B160NI | 2132 | 5 |
| DF100C160 | 2132 | 5 |
| DF100D160 | 2132 | 5 |
| DF125B250CI | 2132 | 5 |
| DF125B250NI | 2132 | 5 |
| DF125C250 | 2132 | 5 |
| DF150B360CI | 2132 | 5 |
| DF150B360NI | 2132 | 5 |
| DF150C360 | 2132 | 5 |
| DF15B0.25CI | 2132 | 5 |
| DF15B0.4CI | 2132 | 5 |
| DF15B0.4NI | 2132 | 5 |
| DF15B0.63CI | 2132 | 5 |
| DF15B0.63NI | 2132 | 5 |
| DF15B1.0CI | 2132 | 5 |
| Toodet | Pilet | Garantii |
|--------|-------|----------|
| DF15B1.0NI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15B1.6CI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15B1.6NI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15B2.5CI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15B2.5NI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15B4.0CI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15B4.0NI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15C0.4 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15C0.63 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15C1.0 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15C1.6 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15C2.5 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15C4.0 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15D0.25 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15D0.4 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15D0.63 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15D1.0 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15D1.6 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15D2.5 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF15D4.0 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF20B4.0CI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF20B6.3CI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF20B6.3NI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF20C6.3 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF20D6.3 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF25B10CI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF25B10NI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF25C10 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF25D10 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF32B16CI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF32B16NI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF32C16 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF32D16 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF40B25CI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF40B25NI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF40C25 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF40D25 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Garantii |
|--------|------|----------|
| DF50B40CI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF50B40NI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF50C40 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF50D40 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF65B63CI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF65B63NI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF65C63 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF65D63 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF80B100CI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF80B100NI | 2132 | 5 AASTAD |
| DF80C100 | 2132 | 5 AASTAD |
| DF80D100 | 2132 | 5 AASTAD |
| DI15B0.63 | 2132 | 5 AASTAD |
| DI15B0.63SS | 2132 | 5 AASTAD |
| DI15B1.0 | 2132 | 5 AASTAD |
| DI15B1.0SS | 2132 | 5 AASTAD |
| DI15B1.6 | 2132 | 5 AASTAD |
| DI15B1.6SS | 2132 | 5 AASTAD |
| DI15B2.5 | 2132 | 5 AASTAD |
| DI15B2.5SS | 2132 | 5 AASTAD |
| DI15B4.0 | 2132 | 5 AASTAD |
| DI15B4.0SS | 2132 | 5 AASTAD |
| DI20B6.3 | 2132 | 5 AASTAD |
| DI20B6.3SS | 2132 | 5 AASTAD |
| DI25B10 | 2132 | 5 AASTAD |
| DI25B10SS | 2132 | 5 AASTAD |
| DI32B16 | 2132 | 5 AASTAD |
| DI32B16SS | 2132 | 5 AASTAD |
| DI40B25 | 2132 | 5 AASTAD |
| DI40B25SS | 2132 | 5 AASTAD |
| DI50B40 | 2132 | 5 AASTAD |
| DI50B40SS | 2132 | 5 AASTAD |
| DK06FN-1/2ALU | 2132 | 5 AASTAD |
| DK06FN-1/2C | 2132 | 5 AASTAD |
| DK06FN-1/2E | 2132 | 5 AASTAD |
| DK06FN-1/2G | 2132 | 5 AASTAD |
| DK06FN-1/2H | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| DK06FN-1/2ROTG | 2132 | 5 AASTAD |
| DR100FA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR100GFLA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR125FA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR125GFLA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR150FA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR150GFLA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR15-2GMLA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR15GMLA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR15MA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR200FA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR200GFLA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR200GFLA1 | 2132 | 5 AASTAD |
| DR20GFLA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR20GMLA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR20MA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR25GFLA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR25GMLA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR25MA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR32GFLA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR32GMLA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR32MA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR40FA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR40GFLA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR40-GFLA-MEI | 2132 | 5 AASTAD |
| DR40GMLA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR40MA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR50FA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR50GFLA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR50-GFLA-MEI | 2132 | 5 AASTAD |
| DR65FA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR65GFLA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR65-GFLA-MEI | 2132 | 5 AASTAD |
| DR80FA | 2132 | 5 AASTAD |
| DR80GFLA | 2132 | 5 AASTAD |
| DRR25-10 | 2132 | 5 AASTAD |
| DRR25-16 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Garantii |
|--------|------|----------|
| DRR25-2.5 | 2132 | 5 AASTAD |
| DRR25-4.0 | 2132 | 5 AASTAD |
| DRR25-6.3 | 2132 | 5 AASTAD |
| DRU25-10 | 2132 | 5 AASTAD |
| DRU25-16 | 2132 | 5 AASTAD |
| DRU25-2.5 | 2132 | 5 AASTAD |
| DRU25-4.0 | 2132 | 5 AASTAD |
| DRU25-6.3 | 2132 | 5 AASTAD |
| DRU32-10 | 2132 | 5 AASTAD |
| DRU32-16 | 2132 | 5 AASTAD |
| DRU32-25 | 2132 | 5 AASTAD |
| DS06-1/2LF | 2132 | 5 AASTAD |
| DS06-11/2LF | 2132 | 5 AASTAD |
| DS06-11/4LF | 2132 | 5 AASTAD |
| DS06-1LF | 2132 | 5 AASTAD |
| DS06-2LF | 2132 | 5 AASTAD |
| DS06-3/4LF | 2132 | 5 AASTAD |
| DT90A1008 | 2132 | 5 AASTAD |
| DT90E1012 | 2119 | 5 AASTAD |
| DT92A1004 | 2132 | 5 AASTAD |
| DT92E1000 | 2119 | 5 AASTAD |
| DTS92A1011 | 2132 | 5 AASTAD |
| DTS92E1020 | 2132 | 5 AASTAD |
| DU144A1001 | 2132 | 5 AASTAD |
| DU144A1002 | 2132 | 5 AASTAD |
| DU144A1003 | 2132 | 5 AASTAD |
| DU145-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| DU145-3/4B | 2132 | 5 AASTAD |
| DU145-3/4E | 2132 | 5 AASTAD |
| DU146-11/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| DU146-11/4E | 2132 | 5 AASTAD |
| DU146-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| DU146-3/4E | 2132 | 5 AASTAD |
| DU146AH-A | 2132 | 5 AASTAD |
| DU146M-11/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| DU146M-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| EA122A1002 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| EA122A1028 | 2132 | 5 AASTAD |
| EA122-AA | 2132 | 5 AASTAD |
| EA122-AB | 2132 | 5 AASTAD |
| EA122B117 | 2132 | 5 AASTAD |
| EA122-BA | 2132 | 5 AASTAD |
| EA79A1004 | 2132 | 5 AASTAD |
| F74C-1AA | 2132 | 5 AASTAD |
| F74CS-1/2AA | 2132 | 5 AASTAD |
| F74CS-1/2AC | 2132 | 5 AASTAD |
| F74CS-1/2AD | 2132 | 5 AASTAD |
| F74CS-1/2LFAA | 2132 | 5 AASTAD |
| F74CS-11/2LFAA | 2132 | 5 AASTAD |
| F74CS-11/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| F74CS-11/4AC | 2132 | 5 AASTAD |
| F74CS-11/4AD | 2132 | 5 AASTAD |
| F74CS-11/4LFAA | 2132 | 5 AASTAD |
| F74CS-1AA | 2132 | 5 AASTAD |
| F74CS-1AC | 2132 | 5 AASTAD |
| F74CS-1AD | 2132 | 5 AASTAD |
| F74CS-1LFAA | 2132 | 5 AASTAD |
| F74CS-2LFAA | 2132 | 5 AASTAD |
| F74CS-3/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| F74CS-3/4AC | 2132 | 5 AASTAD |
| F74CS-3/4AD | 2132 | 5 AASTAD |
| F74CS-3/4LFAA | 2132 | 5 AASTAD |
| F76CS-11/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| F76CS-1AA | 2132 | 5 AASTAD |
| F76CS-3/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-1/2AA | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-1/2AAM | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-1/2AB | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-1/2AC | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-1/2ACM | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-1/2AD | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-1/2AF | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S1007 | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S1015 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| F76S1023 | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S1031 | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S1049 | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S1056 | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-11/2AA | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-11/2AAM | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-11/2AB | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-11/2AC | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-11/2ACM | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-11/2AD | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-11/2AE | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-11/2AF | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-11/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-11/4AAM | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-11/4AB | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-11/4AC | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-11/4ACM | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-11/4AD | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-11/4AF | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-1AA | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-1AAM | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-1AB | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-1AC | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-1ACM | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-1AD | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-1AE | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-1AF | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-2AA | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-2AAM | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-2AB | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-2AC | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-2ACM | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-2AD | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-2AE | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-2AEM | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-2AF | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-2AX | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Garantii |
|--------|------|----------|
| F76S-2EA | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-3/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-3/4AAM | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-3/4AB | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-3/4AC | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-3/4ACM | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-3/4AD | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-3/4AEM | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-3/4AF | 2132 | 5 AASTAD |
| F76S-3/4EA | 2132 | 5 AASTAD |
| F78TS-100FA | 2132 | 5 AASTAD |
| F78TS-100FB | 2132 | 5 AASTAD |
| F78TS-100FC | 2132 | 5 AASTAD |
| F78TS-100FD | 2132 | 5 AASTAD |
| F78TS-65FA | 2132 | 5 AASTAD |
| F78TS-65FB | 2132 | 5 AASTAD |
| F78TS-65FC | 2132 | 5 AASTAD |
| F78TS-65FD | 2132 | 5 AASTAD |
| F78TS-80FA | 2132 | 5 AASTAD |
| F78TS-80FB | 2132 | 5 AASTAD |
| F78TS-80FC | 2132 | 5 AASTAD |
| F78TS-80FD | 2132 | 5 AASTAD |
| FF06-1/2AA | 2132 | 5 AASTAD |
| FF06-1/2AABRU | 2132 | 5 AASTAD |
| FF06-1/2AAEDT | 2132 | 5 AASTAD |
| FF06-1/2AAM | 2132 | 5 AASTAD |
| FF06-1/2AAMBRU | 2132 | 5 AASTAD |
| FF06-1/2AAMRU | 2132 | 5 AASTAD |
| FF06-1/2AARU | 2132 | 5 AASTAD |
| FF06-1/2EA | 2132 | 5 AASTAD |
| FF06-1/2ZAR | 2132 | 5 AASTAD |
| FF06-11/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| FF06-11/4AAM | 2132 | 5 AASTAD |
| FF06-1AA | 2132 | 5 AASTAD |
| FF06-1AABRU | 2132 | 5 AASTAD |
| FF06-1AAEDT | 2132 | 5 AASTAD |
| FF06-1AAM | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| FF06-1AC | 2132 | 5 |
| FF06-1EA | 2132 | 5 |
| FF06-3/4AA | 2132 | 5 |
| FF06-3/4AABRU | 2132 | 5 |
| FF06-3/4AACW | 2132 | 5 |
| FF06-3/4AAM | 2132 | 5 |
| FF06-3/4AAMBRU | 2132 | 5 |
| FF06-3/4AAMRU | 2132 | 5 |
| FF06-3/4AARU | 2132 | 5 |
| FF06-3/4AC | 2132 | 5 |
| FF06-3/4EA | 2132 | 5 |
| FK06-1/2AA | 2132 | 5 |
| FK06-1/2AABRU | 2132 | 5 |
| FK06-1/2AAM | 2132 | 5 |
| FK06-1/2AAMBRU | 2132 | 5 |
| FK06-1/2AAMRU | 2132 | 5 |
| FK06-1/2AARU | 2132 | 5 |
| FK06-101-DUS-LF | 2132 | 5 |
| FK06-101-DUT-LF | 2132 | 5 |
| FK06-102-DUS-LF | 2132 | 5 |
| FK06-102-DUT-LF | 2132 | 5 |
| FK06-103-DUS-LF | 2132 | 5 |
| FK06-103-DUT-LF | 2132 | 5 |
| FK06-11/4AA | 2132 | 5 |
| FK06-11/4AAM | 2132 | 5 |
| FK06-1AA | 2132 | 5 |
| FK06-1AAM | 2132 | 5 |
| FK06-3/4AA | 2132 | 5 |
| FK06-3/4AAM | 2132 | 5 |
| FK09S-1/2AA | 2132 | 5 |
| FK09S-11/2AA | 2132 | 5 |
| FK09S-11/2EA | 2132 | 5 |
| FK09S-11/4AA | 2132 | 5 |
| FK09S-1AA | 2132 | 5 |
| FK09S-2AA | 2132 | 5 |
| FK09S-3/4AA | 2132 | 5 |
| FK7000-3/4EA | 2132 | 5 |
| Toodet | Kood | Garantii |
|--------|------|----------|
| FK74C-1ZS | 2132 | 5 AASTAD |
| FK74CS-1/2AA | 2132 | 5 AASTAD |
| FK74CS-1/2AC | 2132 | 5 AASTAD |
| FK74CS-1/2AD | 2132 | 5 AASTAD |
| FK74CS-1/2LFAA | 2132 | 5 AASTAD |
| FK74CS-11/2LFAA | 2132 | 5 AASTAD |
| FK74CS-11/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| FK74CS-11/4AC | 2132 | 5 AASTAD |
| FK74CS-11/4AD | 2132 | 5 AASTAD |
| FK74CS-11/4LFAA | 2132 | 5 AASTAD |
| FK74CS-1AA | 2132 | 5 AASTAD |
| FK74CS-1AC | 2132 | 5 AASTAD |
| FK74CS-1AD | 2132 | 5 AASTAD |
| FK74CS-1LFAA | 2132 | 5 AASTAD |
| FK74CS-2LFAA | 2132 | 5 AASTAD |
| FK74CS-3/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| FK74CS-3/4AC | 2132 | 5 AASTAD |
| FK74CS-3/4AD | 2132 | 5 AASTAD |
| FK74CS-3/4LFAA | 2132 | 5 AASTAD |
| FK76CS-1AA | 2132 | 5 AASTAD |
| FK76CS-1AD | 2132 | 5 AASTAD |
| FK76CS-3/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| FKN74C-1AN | 2132 | 5 AASTAD |
| FKN74CS-1A | 2132 | 5 AASTAD |
| FKN74CS-1C | 2132 | 5 AASTAD |
| FKN74CS-1LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| FKN74CS-2LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| FKN76CS-1A | 2132 | 5 AASTAD |
| FN74C-1AN | 2132 | 5 AASTAD |
| FN74C-1ZAF | 2132 | 5 AASTAD |
| FN74CS-1A | 2132 | 5 AASTAD |
| FN74CS-1LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| FN74CS-2LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| FR124-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| FR124-3/4AM | 2132 | 5 AASTAD |
| FR124-3/4AM-R | 2132 | 5 AASTAD |
| FR124-3/4AMX | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| FR124-3/4HF | 2132 | 5 AASTAD |
| FR124-3/4ZAF | 2132 | 5 AASTAD |
| FR124-3/4ZG | 2132 | 5 AASTAD |
| FR124-3/4ZN | 2132 | 5 AASTAD |
| FY32-1/2C | 2132 | 5 AASTAD |
| FY32-1/4C | 2132 | 5 AASTAD |
| FY32-11/2C | 2132 | 5 AASTAD |
| FY32-11/4C | 2132 | 5 AASTAD |
| FY32-1C | 2132 | 5 AASTAD |
| FY32-2C | 2132 | 5 AASTAD |
| FY32-3/4C | 2132 | 5 AASTAD |
| FY32-3/8C | 2132 | 5 AASTAD |
| FY69P-100A | 2132 | 5 AASTAD |
| FY69P-125A | 2132 | 5 AASTAD |
| FY69P-150A | 2132 | 5 AASTAD |
| FY69P-15A | 2132 | 5 AASTAD |
| FY69P-200A | 2132 | 5 AASTAD |
| FY69P-20A | 2132 | 5 AASTAD |
| FY69P-25A | 2132 | 5 AASTAD |
| FY69P-32A | 2132 | 5 AASTAD |
| FY69P-40A | 2132 | 5 AASTAD |
| FY69P-50A | 2132 | 5 AASTAD |
| FY69P-50ZA | 2132 | 5 AASTAD |
| FY69P-65A | 2132 | 5 AASTAD |
| FY69P-65ZA | 2132 | 5 AASTAD |
| FY69P-80A | 2132 | 5 AASTAD |
| FY69P-80ZA | 2132 | 5 AASTAD |
| FY71P-100B | 2132 | 5 AASTAD |
| FY71P-150B | 2132 | 5 AASTAD |
| FY71P-65B | 2132 | 5 AASTAD |
| FY71P-80B | 2132 | 5 AASTAD |
| HCC80 | 2132 | 5 AASTAD |
| HCC80R | 2132 | 5 AASTAD |
| HCC100M2022 | 2132 | 5 AASTAD |
| HCE20G1011 | 2132 | 5 AASTAD |
| HCE20M1003 | 2132 | 5 AASTAD |
| HCE80 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Garantii |
|--------|------|----------|
| HCE80-NL | 2132 | 5 AASTAD |
| HCE80R | 2132 | 5 AASTAD |
| HCS20-C | 2132 | 5 AASTAD |
| HCS80 | 2132 | 5 AASTAD |
| HL1095DA1536 | 2132 | 5 AASTAD |
| HL1095DY1536 | 2132 | 5 AASTAD |
| HL1095EA1536 | 2132 | 5 AASTAD |
| HL1095EY1536 | 2132 | 5 AASTAD |
| HL1096DX20 | 2132 | 5 AASTAD |
| HL1096EX20 | 2132 | 5 AASTAD |
| HR90WE | 2132 | 5 AASTAD |
| HR91 | 2132 | 5 AASTAD |
| HR914 | 2132 | 5 AASTAD |
| HR914EE | 2132 | 5 AASTAD |
| HR91EE | 2132 | 5 AASTAD |
| HR92 | 2132 | 5 AASTAD |
| HR924UK | 2119 | 5 AASTAD |
| HR924WE | 2132 | 5 AASTAD |
| HR92EE | 2132 | 5 AASTAD |
| HR92UK | 2119 | 5 AASTAD |
| HR92WE | 2132 | 5 AASTAD |
| HRA80 | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-1/2AA | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-1/2AAM | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-1/2AB | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-1/2AC | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-1/2ACM | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-1/2AD | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-1/2ZS | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-100FA | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-11/2AA | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-11/2AAM | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-11/2AB | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-11/2AC | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-11/2ACM | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-11/2AD | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-11/2ZS | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| HS10S-11/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-11/4AAM | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-11/4AB | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-11/4AC | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-11/4ACM | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-11/4AD | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-11/4AF | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-11/4ZS | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-1AA | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-1AAM | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-1AB | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-1AC | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-1ACM | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-1AD | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-1ZS | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-2AA | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-2AAM | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-2AB | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-2AC | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-2ACM | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-2AD | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-2AF | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-2ZS | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-3/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-3/4AAM | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-3/4AB | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-3/4AC | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-3/4ACM | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-3/4AD | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-3/4ZS | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-65FA | 2132 | 5 AASTAD |
| HS10S-80FA | 2132 | 5 AASTAD |
| K42008628 001 | 2132 | 5 AASTAD |
| K74263 | 2132 | 5 AASTAD |
| K74264 | 2132 | 5 AASTAD |
| K74265 | 2132 | 5 AASTAD |
| K74286 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| K74287 | 2132 | 5 |
| K74288 | 2132 | 5 |
| L15-15A/U | 2132 | 5 |
| L641A1039 | 2119 | 5 |
| L641B1004 | 2132 | 5 |
| L641B1012 | 2132 | 5 |
| M100-AG | 2132 | 5 |
| M100-AG-GL | 2132 | 5 |
| M100-AG-L | 2132 | 5 |
| M100-AGX | 2132 | 5 |
| M100-AO | 2132 | 5 |
| M100-AO-GL | 2132 | 5 |
| M100-AO-L | 2132 | 5 |
| M100-AOX | 2132 | 5 |
| M100-BG | 2132 | 5 |
| M100-BG-GL | 2132 | 5 |
| M100-BG-L | 2132 | 5 |
| M100-BGX | 2132 | 5 |
| M100-BO | 2132 | 5 |
| M100-BO-CI | 2132 | 5 |
| M100-BO-GL | 2132 | 5 |
| M100-BO-L | 2132 | 5 |
| M100-BOX | 2132 | 5 |
| M4410C4000 | 2132 | 5 |
| M4410C4500 | 2132 | 5 |
| M4410C4540 | 2132 | 5 |
| M4410E1510 | 2132 | 5 |
| M4410K1515 | 2132 | 5 |
| M4410L4000 | 2132 | 5 |
| M4410L4500 | 2132 | 5 |
| M4410L4540 | 2132 | 5 |
| M4450A1009 | 2132 | 5 |
| M4450A1009T | 2132 | 5 |
| M6063A1003 | 2132 | 5 |
| M6063A4007 | 2132 | 5 |
| M6063L1009 | 2132 | 5 |
| M6063L1009JU | 2132 | 5 |
| Toodetekood | Toodete loend | Garantii aastad |
|------------|--------------|-----------------|
| M6063L4003 | 2132 | 5 AASTAD |
| M6410A1029 | 2132 | 5 AASTAD |
| M6410C2023 | 2132 | 5 AASTAD |
| M6410C2031 | 2132 | 5 AASTAD |
| M6410C4029 | 2132 | 5 AASTAD |
| M6410C4037 | 2132 | 5 AASTAD |
| M6410C6057-KO1 | 2132 | 5 AASTAD |
| M6410L2023 | 2132 | 5 AASTAD |
| M6410L2031 | 2132 | 5 AASTAD |
| M6410L4029 | 2132 | 5 AASTAD |
| M6410L4029-GB | 2132 | 5 AASTAD |
| M6410L4037 | 2132 | 5 AASTAD |
| M6410L7006 | 2132 | 5 AASTAD |
| M7410A1001 | 2132 | 5 AASTAD |
| M7410A1001-3M | 2132 | 5 AASTAD |
| M7410C1007 | 2132 | 5 AASTAD |
| M7410C1007-10M | 2132 | 5 AASTAD |
| M7410C1007-3M | 2132 | 5 AASTAD |
| M7410C1015 | 2132 | 5 AASTAD |
| M7410E1002 | 2132 | 5 AASTAD |
| M7410E1028 | 2132 | 5 AASTAD |
| M7410E1028-3MB | 2132 | 5 AASTAD |
| M7410E2026 | 2132 | 5 AASTAD |
| M7410E2034 | 2132 | 5 AASTAD |
| M7410E4022 | 2132 | 5 AASTAD |
| M7410E4030 | 2132 | 5 AASTAD |
| M7410E5001 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML6420A3007 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML6420A3015 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML6420A3023 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML6420A3031 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML6420A3072 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML6421A3005 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML6421A3013 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML6421B3004 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML6421B3012 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML6425A3006 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| ML6425A3014 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML6425B3005 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML6425B3021 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML6435B1008 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML6435B1016 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML7420A6009 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML7420A6017 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML7420A6025 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML7421A3004 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML7421B3003 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML7425A3013 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML7425A6008 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML7425B6007 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML7430E1005 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML7435E1004 | 2132 | 5 AASTAD |
| ML7984A4009/U | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-024-NC | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-024-NC-2.5M | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-024-NC-C | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-024-NC-N | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-024-NO | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-024-NO-2.5M | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-024-NO-C | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-024-NO-N | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-024S-NC | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-024S-NO | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-230-NC | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-230-NC-2.5M | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-230-NC-C | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-230-NC-LX | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-230-NC-ZW | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-230-NO | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-230-NO-2.5M | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-230-NO-C | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-230-NO-N | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-230-NO-ZW | 2132 | 5 AASTAD |
| MT4-230S-NC | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| MT4-230S-NC-2.5M | 2132 | 5 |
| MT4-230S-NC-LX | 2132 | 5 |
| MT4-230S-NO | 2132 | 5 |
| MT4-230-NC-HCC | 2132 | 5 |
| MT4-230-NO-HCC | 2132 | 5 |
| MT4-24-NC-HCD | 2132 | 5 |
| MT4-24-NO-HCD | 2132 | 5 |
| MT8-024-NC | 2132 | 5 |
| MT8-024-NC-2.5M | 2132 | 5 |
| MT8-024-NO | 2132 | 5 |
| MT8-024-NO-2.5M | 2132 | 5 |
| MT8-024S-NC | 2132 | 5 |
| MT8-024S-NO | 2132 | 5 |
| MT8-230-NC | 2132 | 5 |
| MT8-230-NC-2.5M | 2132 | 5 |
| MT8-230-NC-C | 2132 | 5 |
| MT8-230-NO | 2132 | 5 |
| MT8-230-NO-2.5M | 2132 | 5 |
| MT8-230-NO-C | 2132 | 5 |
| MT8-230S-NC | 2132 | 5 |
| MT8-230S-NO | 2132 | 5 |
| NK295C-1/2A | 2132 | 5 |
| NK300S-1/2A | 2132 | 5 |
| NK300S-1/2AZ | 2132 | 5 |
| NK300S-100 | 2132 | 5 |
| NK300S-100UP | 2132 | 5 |
| NK300SE-SO-1/2A | 2132 | 5 |
| NK300SE-SO-1/2AZ | 2132 | 5 |
| NK300SE-VE-1/2A | 2132 | 5 |
| PC00AB910S | 2132 | 5 |
| PC00P2BT6RW | 2132 | 5 |
| PS00PBT6RW | 2132 | 5 |
| PS22NB707C | 2132 | 5 |
| PS22P2B0000 | 2132 | 5 |
| PS22P2B0066 | 2132 | 5 |
| PS28AA940C | 2132 | 5 |
| PSP00P2BT6RW | 2132 | 5 |
| Toodetekood | Toodete loend | Garantiaasta |
|------------|--------------|-------------|
| PY22AA0000 | 2132 | 5 AASTAD |
| PY22AA940C | 2132 | 5 AASTAD |
| PY22AA940S | 2132 | 5 AASTAD |
| PY28AA940C | 2132 | 5 AASTAD |
| R295-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| R295-1/2C | 2132 | 5 AASTAD |
| R295-11/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| R295-11/2C | 2132 | 5 AASTAD |
| R295-11/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| R295-11/4C | 2132 | 5 AASTAD |
| R295-1A | 2132 | 5 AASTAD |
| R295-1C | 2132 | 5 AASTAD |
| R295-2A | 2132 | 5 AASTAD |
| R295-2C | 2132 | 5 AASTAD |
| R295-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| R295-3/4C | 2132 | 5 AASTAD |
| R295H-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| R295H-11/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| R295H-11/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| R295H-1A | 2132 | 5 AASTAD |
| R295H-2A | 2132 | 5 AASTAD |
| R295H-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| R295HP-100FA| 2132 | 5 AASTAD |
| R295HP-150FA| 2132 | 5 AASTAD |
| R295HP-65FA | 2132 | 5 AASTAD |
| R295HP-80FA | 2132 | 5 AASTAD |
| R295P-100FA | 2132 | 5 AASTAD |
| R295P-150FA | 2132 | 5 AASTAD |
| R295P-65FA | 2132 | 5 AASTAD |
| R295P-80FA | 2132 | 5 AASTAD |
| R295SA-1/2B | 2132 | 5 AASTAD |
| R295SA-1/2ZAB | 2132 | 5 AASTAD |
| R295SA-11/2B | 2132 | 5 AASTAD |
| R295SA-11/2ZAB | 2132 | 5 AASTAD |
| R295SA-11/4B | 2132 | 5 AASTAD |
| R295SA-1B | 2132 | 5 AASTAD |
| R295SA-1ZAB | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| R295SA-2B | 2132 | 5 AASTAD |
| R295SA-3/4B | 2132 | 5 AASTAD |
| R295SA-3/4ZAB | 2132 | 5 AASTAD |
| R295SP-100FA | 2132 | 5 AASTAD |
| R295SP-150FA | 2132 | 5 AASTAD |
| R295SP-65FA | 2132 | 5 AASTAD |
| R295SP-80FA | 2132 | 5 AASTAD |
| RV260-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV260-1/2LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| RV260-11/2LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| RV260-11/4LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| RV260-1LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| RV260-2LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| RV260-3/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| RV260-3/4AS | 2132 | 5 AASTAD |
| RV260-3/4LFA | 2132 | 5 AASTAD |
| RV277-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV277-11/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV277-11/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV277-1A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV277-2A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV277-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV280-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV280-11/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV280-11/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV280-1A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV280-2A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV280-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV281-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV281-1/2E | 2132 | 5 AASTAD |
| RV281-11/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV281-11/2ZA | 2132 | 5 AASTAD |
| RV281-11/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV281-11/4ZA | 2132 | 5 AASTAD |
| RV281-1A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV281-1ZA | 2132 | 5 AASTAD |
| RV281-2A | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Garantii |
|--------|------|----------|
| RV281-2ZA | 2132 | 5 AASTAD |
| RV281-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV281-3/4ZH | 2132 | 5 AASTAD |
| RV283S-100A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV283S-150A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV283S-50A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV283S-65A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV283S-80A | 2132 | 5 AASTAD |
| RV295-11/4K | 2132 | 5 AASTAD |
| R-VMK10-3 | 2132 | 5 AASTAD |
| R-VRK10-3 | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150-1/2AA | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150-1/2AB | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150-1/2AC | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150-1/2EA | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150-1/2EB | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150-1/2EC | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150-3/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150-3/4AB | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150-3/4AC | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150-3/4EA | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150-3/4EB | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150-3/4EC | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150D-1/2AA | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150D-1/2AB | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150D-1/2AC | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150D-1/2EA | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150D-1/2EB | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150D-1/2EC | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150D-3/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150D-3/4AB | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150D-3/4AC | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150D-3/4EA | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150D-3/4EB | 2132 | 5 AASTAD |
| SG150D-3/4EC | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160S-1/2AA | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160S-1/2AB | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| SG160S-1/2AC | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160S-1AA | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160S-1AB | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160S-1AC | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160S-1EA | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160S-1EB | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160S-1EC | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160S-3/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160S-3/4AACO | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160S-3/4AB | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160S-3/4AC | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160S-3/4EA | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160S-3/4EB | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160S-3/4EC | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160SD-1/2AA | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160SD-1/2AB | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160SD-1/2AC | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160SD-1AA | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160SD-1AB | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160SD-1AC | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160SD-1EA | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160SD-1EB | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160SD-1EC | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160SD-3/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160SD-3/4AB | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160SD-3/4AC | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160SD-3/4EA | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160SD-3/4EB | 2132 | 5 AASTAD |
| SG160SD-3/4EC | 2132 | 5 AASTAD |
| SG162-BX-KIT | 2132 | 5 AASTAD |
| SG162D-ZA-KIT | 2132 | 5 AASTAD |
| SM120-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| SM120-1/2B | 2132 | 5 AASTAD |
| SM120-1/2C | 2132 | 5 AASTAD |
| SM120-11/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| SM120-11/4B | 2132 | 5 AASTAD |
| SM120-11/4Z3.5 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| SM120-11/4Z4.0 | 2132 | 5 AASTAD |
| SM120-1A | 2132 | 5 AASTAD |
| SM120-1B | 2132 | 5 AASTAD |
| SM120-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| SM120-3/4B | 2132 | 5 AASTAD |
| SM152-1/2AA | 2132 | 5 AASTAD |
| SM152-1/2AB | 2132 | 5 AASTAD |
| SM152-1/2AC | 2132 | 5 AASTAD |
| SM152-11/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| SM152-11/4AB | 2132 | 5 AASTAD |
| SM152-11/4AC | 2132 | 5 AASTAD |
| SM152-1AA | 2132 | 5 AASTAD |
| SM152-1AB | 2132 | 5 AASTAD |
| SM152-1AC | 2132 | 5 AASTAD |
| SM152-3/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| SM152-3/4AB | 2132 | 5 AASTAD |
| SM152-3/4AC | 2132 | 5 AASTAD |
| SOS78TS-065 | 2132 | 5 AASTAD |
| ST9100C1006 | 2119 | 5 AASTAD |
| ST9100S1007 | 2119 | 5 AASTAD |
| ST9120C1003 | 2132 | 5 AASTAD |
| ST9400C1000 | 2119 | 5 AASTAD |
| ST9400S1001 | 2119 | 5 AASTAD |
| ST9420C1008 | 2132 | 5 AASTAD |
| ST9500C1015 | 2119 | 5 AASTAD |
| ST9520C1005 | 2132 | 5 AASTAD |
| SV152-3/4AA | 2132 | 5 AASTAD |
| SV152-3/4AB | 2132 | 5 AASTAD |
| SV152-3/4AC | 2132 | 5 AASTAD |
| T1001W0GB | 2132 | 5 AASTAD |
| T1002B3W0 | 2132 | 5 AASTAD |
| T1002B4W0 | 2132 | 5 AASTAD |
| T100M-364F | 2132 | 5 AASTAD |
| T100MZ-2512 | 2132 | 5 AASTAD |
| T100MZ-2515 | 2132 | 5 AASTAD |
| T100R1004 | 2132 | 5 AASTAD |
| T100R1012 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Pilet | Garantii |
|--------|-------|----------|
| T100R-AA | 2132 | 5 AASTAD |
| T100R-AB | 2132 | 5 AASTAD |
| T100RS-DA | 2132 | 5 AASTAD |
| T100RS-DB | 2132 | 5 AASTAD |
| T100VM-101 | 2132 | 5 AASTAD |
| T2021W0 | 2132 | 5 AASTAD |
| T3001C-005 | 2132 | 5 AASTAD |
| T3001C-012 | 2132 | 5 AASTAD |
| T3001DAW0C-002 | 2132 | 5 AASTAD |
| T3001W0C-001 | 2132 | 5 AASTAD |
| T3001W0C-002 | 2132 | 5 AASTAD |
| T3001W0C-003 | 2132 | 5 AASTAD |
| T3001W0C-005 | 2132 | 5 AASTAD |
| T3001W0C-007 | 2132 | 5 AASTAD |
| T3001W0C-010 | 2132 | 5 AASTAD |
| T3001W0C-011 | 2132 | 5 AASTAD |
| T3H110A0050 | 2132 | 5 AASTAD |
| T3H110A0066 | 2119 | 5 AASTAD |
| T3H110A0081 | 2132 | 5 AASTAD |
| T3H310A0045 | 2132 | 5 AASTAD |
| T4021 | 2132 | 5 AASTAD |
| T4021GB | 2132 | 5 AASTAD |
| T4111 | 2132 | 5 AASTAD |
| T4111GB | 2132 | 5 AASTAD |
| T4221 | 2132 | 5 AASTAD |
| T4221GB | 2132 | 5 AASTAD |
| T4321 | 2132 | 5 AASTAD |
| T4321GB | 2132 | 5 AASTAD |
| T4360A1009 | 2132 | 5 AASTAD |
| T4360B1007 | 2132 | 5 AASTAD |
| T4360B1015 | 2132 | 5 AASTAD |
| T4360B1031 | 2132 | 5 AASTAD |
| T4360B1064 | 2132 | 5 AASTAD |
| T4360D1003 | 2132 | 5 AASTAD |
| T4360D1011 | 2132 | 5 AASTAD |
| T4360E1000 | 2132 | 5 AASTAD |
| T4360E1018 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodete loend | 2132 | 5 AASTAD |
|---------------|------|----------|
| T4H110A1013 | | |
| T4H110A1021 | | |
| T4H110A1022 | | |
| T4H110A1023 | | |
| T4H310A3032 | | |
| T4H700RF2055 | | |
| T5019 | | |
| T5019DA | | |
| T5019DAW0 | | |
| T5019W0 | | |
| T5019W0GB | | |
| T5029 | | |
| T5029W0 | | |
| T6001 | | |
| T600120 | | |
| T600120DA | | |
| T600120W0 | | |
| T6001C | | |
| T6001DA | | |
| T6001DAC | | |
| T6001DAW0 | | |
| T6001DAW0C | | |
| T6001HF | | |
| T6001W0 | | |
| T6001W0C | | |
| T6101RUB15 | | |
| T6102 | | |
| T6102A | | |
| T6102AUB15 | | |
| T6102DUB15 | | |
| T6102EUB15 | | |
| T6102RUB15 | | |
| T6360A1004 | | |
| T6360A1012 | | |
| T6360A1079 | | |
| T6360A1152 | | |
| T6360B1002 | | |
| Toodetekood | Toodete loend | Valikud |
|------------|--------------|---------|
| T6360B1010 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6360B1028 | 2119 | 5 AASTAD|
| T6360B1036 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6360B1069 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6360C1000 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6360C1018 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6371A1019 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6371B1017 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6371C1015 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6372B1032 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6373A1017 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6373A1157 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6373B1015 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6373B1064 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6373C1013 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6374C1004 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6375B1013 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6375B1021 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6375B1088 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6375C1003 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6375C1086 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6376B1004 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6377B1011 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6580A1008 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6580A1024 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6580A1032 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6590A1000 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6590B1000 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6812A1000 | 2132 | 5 AASTAD|
| T6861H2WB-M| 2132 | 5 AASTAD|
| T6861V2WB | 2132 | 5 AASTAD|
| T6865H2WB | 2132 | 5 AASTAD|
| T7001 | 2132 | 5 AASTAD|
| T700120 | 2132 | 5 AASTAD|
| T700120WO | 2132 | 5 AASTAD|
| T7001B3 | 2132 | 5 AASTAD|
| T7001W0 | 2132 | 5 AASTAD|
| Toodete loend | 2132 | 5 AASTAD |
|---------------|------|----------|
| T750120 | | |
| T750120-50 | | |
| T750120C | | |
| T750120T1 | | |
| T750120T1S | | |
| T8360A1000 | | |
| T87C2055 | | |
| T87G2014-E | | |
| T87HC2011 | | |
| T87M2018 | | |
| T87M2036 | | |
| T87RF2025 | | |
| T87RF2033 | | |
| T87RF2041 | | |
| T87RF2059 | | |
| T87RF2083 | | |
| T9001 | | |
| T9001DA | | |
| T9001DAW0 | | |
| T9001W0 | | |
| TF223AD/U | | |
| TF228AD/U | | |
| TF228WN/U | | |
| TF228WN-C | | |
| TF228WN-E | | |
| TF243DN/U | | |
| TF243SN/U | | |
| TF243WN/U | | |
| TF243WN-S/U | | |
| TF418WN/S | | |
| TF428AD/U | | |
| TF428DN/U | | |
| TF428DN-RSBS_U| | |
| TF428DN-RSS_U | | |
| TF428GN-RSBS_U| | |
| TF428LN-RSS_U | | |
| TF428SN-RSS_U | | |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| TF428WN/S | 2132 | 5 AASTAD |
| TF428WN/U | 2132 | 5 AASTAD |
| TF428WNM/U | 2132 | 5 AASTAD |
| TF428WN-RSBS_U | 2132 | 5 AASTAD |
| TF428WN-RSS_U | 2132 | 5 AASTAD |
| TFDNAP/U | 2132 | 5 AASTAD |
| TFKNAP/U | 2132 | 5 AASTAD |
| TFLNAP/U | 2132 | 5 AASTAD |
| TFWNAP/U | 2132 | 5 AASTAD |
| TH8200G1004 | 2132 | 5 AASTAD |
| TH8210M1003 | 2132 | 5 AASTAD |
| TL3071DY15 | 2132 | 5 AASTAD |
| TL3071EY15 | 2132 | 5 AASTAD |
| TL3095DY15A | 2132 | 5 AASTAD |
| TL3095EY15A | 2132 | 5 AASTAD |
| TL3095WDX20RA | 2132 | 5 AASTAD |
| TL3095WODY1536 | 2132 | 5 AASTAD |
| TL3095WOEX20RA | 2132 | 5 AASTAD |
| TL3095WOEY1536 | 2132 | 5 AASTAD |
| TL3096DX20 | 2132 | 5 AASTAD |
| TL3096DY15 | 2132 | 5 AASTAD |
| TL3096EX20 | 2132 | 5 AASTAD |
| TL3096EY15 | 2132 | 5 AASTAD |
| TL3096WODY1536 | 2132 | 5 AASTAD |
| TL3096WOEY1536 | 2132 | 5 AASTAD |
| TL5096DY15 | 2132 | 5 AASTAD |
| TL5096EY15 | 2132 | 5 AASTAD |
| TM200-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| TM200-3/4E | 2132 | 5 AASTAD |
| TM200-3/4ZAAG | 2132 | 5 AASTAD |
| TM200-3/4ZSE | 2132 | 5 AASTAD |
| TM200A-30/60 | 2132 | 5 AASTAD |
| TM200A-35/46 | 2132 | 5 AASTAD |
| TM200SOLAR-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| TM200SOLAR-3/4E | 2132 | 5 AASTAD |
| TM200V-3/4ZE | 2132 | 5 AASTAD |
| TM200VP-3/4E | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| TM200VP-3/4H | 2132 | 5 AASTAD |
| TM200VP-3/4ZC | 2132 | 5 AASTAD |
| TM300-3/4E | 2132 | 5 AASTAD |
| TM300-3/4ZA | 2132 | 5 AASTAD |
| TM300SOLAR-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| TM50-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| TM50-1/2E | 2132 | 5 AASTAD |
| TM50-1/2ERV | 2132 | 5 AASTAD |
| TM50-1/2ZAAG | 2132 | 5 AASTAD |
| TM50SOLAR-1/2E | 2132 | 5 AASTAD |
| TM50SOLAR-1/2ERV | 2132 | 5 AASTAD |
| TS130KF-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| TS131-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| TS131-3/4B | 2132 | 5 AASTAD |
| TS131-3/4ZA100 | 2132 | 5 AASTAD |
| TS131-3/4ZA110 | 2132 | 5 AASTAD |
| TS131-3/4ZA50 | 2132 | 5 AASTAD |
| TS131IP-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| TS131K-3/4S | 2132 | 5 AASTAD |
| V120-15AX | 2132 | 5 AASTAD |
| V120-15SX | 2132 | 5 AASTAD |
| V120-15SX | 2132 | 5 AASTAD |
| V1810X0015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V1810X0020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V1810X0025 | 2132 | 5 AASTAD |
| V1810Y0015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V1810Y0020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V1810Y0025 | 2132 | 5 AASTAD |
| V1810Y0032 | 2132 | 5 AASTAD |
| V1810Y0040 | 2132 | 5 AASTAD |
| V1840X0015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V1840Y0015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V1850Y0015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000AFX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000AFX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000ASX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000ASX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Garantii |
|--------|------|----------|
| V2000BSX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000DFX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000DFX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000DLX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000DSX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000DSX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000DSX20 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000DUB15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000DUB20 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000DUB25 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000EFX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000EFX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000ELX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000ESX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000ESX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000ESX20 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000EUB15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000EUB20 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2000EUB25 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020DFX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020DFX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020DLX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020DLX20 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020DSX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020DSX10-NT | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020DSX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020DSX20 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020EFX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020EFX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020ELX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020ELX20 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020ESX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020ESX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020ESX20 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020LFX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020LFX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020LSX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Valdavus |
|--------|------|----------|
| V2020LSX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020RFX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020RFX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020RSX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2020RSX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2026BSX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2026DSX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2026DSX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2026ESX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2026ESX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2028DSX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2028DSX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2028ESX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2028ESX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2030ASX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2030ASX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2030DSX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2030DSX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2030ESX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2030ESX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2030LSX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2030RSX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2036DSX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2036ESX10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2036ESX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2036LSX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2036RSX15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2050AH015A | 2132 | 5 AASTAD |
| V2050AH020A | 2132 | 5 AASTAD |
| V2050DH015A | 2132 | 5 AASTAD |
| V2050DH020A | 2132 | 5 AASTAD |
| V2050DH025A | 2132 | 5 AASTAD |
| V2050EH015A | 2132 | 5 AASTAD |
| V2050EH020A | 2132 | 5 AASTAD |
| V2059DH015A | 2132 | 5 AASTAD |
| V2059DH020A | 2132 | 5 AASTAD |
| V2100API10 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodetekood | Toodete loend | Valitav aastarajoon |
|------------|--------------|-------------------|
| V2100API15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2100DPI10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2100DPI15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2100DPI20 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2100EPI10 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2100EPI15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2100EPI20 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2100LPI15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2100RPI15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2106LPI15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2106RPI15 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2400D0010 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2400D0015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2400D0020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2400E0010 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2400E0015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2400E0020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2410D0010 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2410D0015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2410D0020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2410E0010 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2410E0015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2410E0020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2420D0010 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2420D0015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2420D0020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2420E0010 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2420E0015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2420E0020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2427D0015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2427E0015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2440D0015A| 2132 | 5 AASTAD |
| V2440D0020A| 2132 | 5 AASTAD |
| V2440D0025A| 2132 | 5 AASTAD |
| V2440E0015A| 2132 | 5 AASTAD |
| V2440E0020A| 2132 | 5 AASTAD |
| V2449D0015A| 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Pilet | Aastad |
|--------|-------|--------|
| V2449D0020A | 2132 | 5 AASTAD |
| V2464EDWUY015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2471DX20A | 2132 | 5 AASTAD |
| V2471DY15A | 2132 | 5 AASTAD |
| V2471EX20A | 2132 | 5 AASTAD |
| V2471EY15A | 2132 | 5 AASTAD |
| V2473EDCSY015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2473EDWSY015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2474EDCSY015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2474EDWSY015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2495DX020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2495DY015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2495EX020A | 2132 | 5 AASTAD |
| V2495EY015A | 2132 | 5 AASTAD |
| V2496DX020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2496DY015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V2496EX020A | 2132 | 5 AASTAD |
| V2496EY015A | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043A1002/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043A1010/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043A1051/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043A1184/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043A1259/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043A1317/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043A1689/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043A1697/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043A1705/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043B1018/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043B1166/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043B1257/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043B1265/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043C1156/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043C1255/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043C1263/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043C1271/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043C1339/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043E1003/U | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodetekood | Toodetekood | Aastad |
|------------|------------|--------|
| V4043E1029/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043H1007/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043H1056/U | 2119 | 5 AASTAD |
| V4043H1056C/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043H1080/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043H1106/U | 2119 | 5 AASTAD |
| V4043H1114/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043H1114TER | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043H1114ZAAG | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043H1122/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043H1122TER | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043H1122ZAAG | 2132 | 5 AASTAD |
| V4043H1130/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044A1001/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044A1019/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044A1050/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044A1191/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044C1098/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044C1189TER | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044C1189U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044C1189ZAAG | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044C1288/U | 2119 | 5 AASTAD |
| V4044C1312TER | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044C1312ZAAG | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044C1452/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044C1460/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044C1478/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044C1494/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044C1569/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044C1601/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044C1627/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044F1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044F1000ZAAG | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044F1034/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044F1034C/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4044F1034ZAAG | 2132 | 5 AASTAD |
| V4073A1039/U | 2119 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| V4073A1054/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4073A1062/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V4073A1088/U | 2119 | 5 AASTAD |
| V4250A008P | 2132 | 5 AASTAD |
| V4250A010P | 2132 | 5 AASTAD |
| V5000X0010 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5000X0015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5000X0020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5000X0025 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5000X0032 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5000X0040 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5000X0050 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5000Y0010 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5000Y0015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5000Y0020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5000Y0025 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5000Y0032 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5000Y0040 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5000Y0050 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5000Y0065 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5000Y0080 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001PX1015KL | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001PX2015KL | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001PY1015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001PY1020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001PY1025 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001PY1032 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001PY1040 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001PY1050 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001PY2015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001PY2020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001PY2025 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001PY2032 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001PY2040 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001PY2050 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001SY2015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001SY2020 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodetekood | Toodetekood | Toodetekood |
|------------|------------|------------|
| V5001SY2025 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001SY2032 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001SY2040 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5001SY2050 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY10150412 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY10150609 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY10150825 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY10200412 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY10200609 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY10200825 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY10250412 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY10250609 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY10250825 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY10265020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY10325020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY10401610 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY10501610 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY20150615 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY20150896 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY20151270 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY20200615 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY20200896 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY20201270 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY20250615 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY20250896 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5003FY20251270 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5010X0010 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5010X0015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5010X0015RS | 2132 | 5 AASTAD |
| V5010X0020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5010X0025 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5010X0032 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5010X0032RS | 2132 | 5 AASTAD |
| V5010X0040 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5010X0050 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5010Y0010 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5010Y0015 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodetekood | Toodetekood | Valitav aastarikkus |
|------------|------------|-------------------|
| V5010Y0020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5010Y0025 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5010Y0032 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5010Y0040 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5010Y0050 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5010Y0065 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5010Y0080 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5012C0306 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5022Y0015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5032Y0010B| 2132 | 5 AASTAD |
| V5032Y0015B| 2132 | 5 AASTAD |
| V5032Y0015BLF| 2132 | 5 AASTAD |
| V5032Y0020B| 2132 | 5 AASTAD |
| V5032Y0025B| 2132 | 5 AASTAD |
| V5032Y0032B| 2132 | 5 AASTAD |
| V5032Y0040B| 2132 | 5 AASTAD |
| V5032Y0050B| 2132 | 5 AASTAD |
| V5032Y0065B| 2132 | 5 AASTAD |
| V5032Y0080B| 2132 | 5 AASTAD |
| V5032YC015A| 2132 | 5 AASTAD |
| V5032YC020A| 2132 | 5 AASTAD |
| V5032YC025A| 2132 | 5 AASTAD |
| V5032YC032A| 2132 | 5 AASTAD |
| V5032YC040A| 2132 | 5 AASTAD |
| V5032YC050A| 2132 | 5 AASTAD |
| V5433A1015 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5433A1023 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5433A1031 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5433A1049 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5433A1056 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5433A1064 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5433A1072 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5433G1004 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5433G1012 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5433G1020 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5433G1038 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5433G1046 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Pilet | Aastad |
|--------|-------|--------|
| V5433G1053 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5433G1061 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5433M6320 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5433M6325 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5433M6332 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5442A1022 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5442A1030 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5442A1048 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5442A1055 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5442G1003 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5442G1011 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5442G1029 | 2132 | 5 AASTAD |
| V5442G1037 | 2132 | 5 AASTAD |
| V8043A1029/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V8043G1091/U | 2132 | 5 AASTAD |
| V8044F1001U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC2010MG6018/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC2010ZZ00/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC2114ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC2114ZZ31/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC2611ZZ00/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC2714ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4011ZZ00/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4011ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4012ZZ00/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4013AB1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4013AH1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4013AJ1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4013AK1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4013MG6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4013MH6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4013MP6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4013MQ6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4013ZZ00/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4013ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4013ZZ36/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4611ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| VC4612ZZ00/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4613AF1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4613AG1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4613AJ1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4613AP1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4613MF6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4613MG6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4613MH6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4613MP6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4613MQ6002/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4613ZZ00/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC4613ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6011ZZ00/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6012MF6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6012MG6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6012PA6034/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6012PB6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6012ZZ00/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6013AJ1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6013AP1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6013ME6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6013MG6014/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6013MH6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6013MP6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6013MQ6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6013ZZ00/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6013ZZ14/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6613AF1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6613AJ1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6613AP1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6613ME6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6613MG6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6613MH6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6613MP6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6613MQ6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6613ZZ00/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6834ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Pilet | Aastad |
|--------|-------|--------|
| VC6930AA1132/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6930AA1832/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6930AL1132/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6930AM1132/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6930BB1832/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6930MA6132/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6930MA6632/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6930MK6132/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6930NB6132/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6930NB6632/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6930ZZ32/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6931ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6934MK6132/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6934NB6132/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6934NB6532/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6934NB6832/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6934ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6934ZZ31/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6936AA1600/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6936ZZ11-530/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6940ZZ10/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6940ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6982ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC6983ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC7930AA1132/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC7930AA1832/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC7930MA6132/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC7930MA6632/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC7930ZZ32/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC7931ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC7934ZZ11/E | 2132 | 5 AASTAD |
| VC7934ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC7936BB1400/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC7936ZZ11-529/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC7936ZZ31/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8010MF6004/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8010ZZ00/U | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| VC8010ZZ05/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8011ZZ00/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8110ZZ03/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8110ZZ32-549/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8111ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8114ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8114ZZ31/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8610MF6004/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8610MP6004/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8610ZZ00/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8610ZZ05/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8611AJ1040/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8611ZZ00/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8710ZZ03/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8711ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8714ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8715AM1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VC8715ZZ11/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAA1100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAA1132/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAA1432/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAA1532/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAA1632/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAA3100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAB1100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAC1100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAE1100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAF1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAF1100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAG1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAH1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAH1100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAJ1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAJ1100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAL1000/E | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAL1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAL1100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| VCZAL1131/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAL3400/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAL3600/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAL3800/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAM1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAM1100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAM3400/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAM3800/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAN1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAP1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAP1100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAQ1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAQ1100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAR1100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAR1131/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAR1600/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAR3100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAR3400/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAS1100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZAS1132/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZBB1000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZBB1100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZBB1531/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZBB1600/E | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZBB3100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZBB3400/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZBB3500/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZBB3600/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZBB3800/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZBD1100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZBD3100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMA6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMA6100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMA6132/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMA6432/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMA6532/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMA6632/U | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| VCZMA7100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMB6100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMD6100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZME6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZME6100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMF6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMF6400/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMG6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMG6100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMG6400/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMG6600/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMH6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMH6100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMK6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMK6100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZML6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZML6100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZML7100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZML7400/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMM6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMP6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMQ6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMQ6100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMR6100/E | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZMS6100/E | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZNB6000/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZNB6100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZNB7100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZNB7600/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZND6100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VCZNE6100/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B0.16CS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B0.16FS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B0.16M | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B0.16MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B0.25CS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B0.25FS | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| VDE15B0.25M | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B0.25MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B0.4CS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B0.4FS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B0.4M | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B0.4MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B0.63CS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B0.63FS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B0.63M | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B0.63MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B1.0CS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B1.0FS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B1.0M | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B1.0MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B1.0OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B1.6CS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B1.6FS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B1.6FSX | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B1.6M | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B1.6MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B1.6OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B1.6OFCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B2.5M | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B2.5MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15B2.5OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15C0.25RB | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15C0.4RB | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15C0.63RB | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15C1.0RB | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE15C1.6RB | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE20B2.5CS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE20B2.5FS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE20B2.5FSX | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE20B2.5M | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE20B2.5MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE20B2.5OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE20B2.5OFCS | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| VDE20B2.5OFSN | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE20B4.0CS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE20B4.0FS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE20B4.0M | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE20B4.0MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE20B4.0OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE20B4.0OFSN | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE20C2.5RB | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE20C4.0RB | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE25B4.0OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE25B4.0OFP | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE25B5.5OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE25B5.5OFP | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE25B6.3M | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE25B6.3MP | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE25B6.3MPC | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE25B8.0M | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE25B8.0MP | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE25B8.0MPC | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE25C6.3RB | 2132 | 5 AASTAD |
| VDE32C10RB | 2132 | 5 AASTAD |
| VDI25B10M | 2132 | 5 AASTAD |
| VDI25B4.0M | 2132 | 5 AASTAD |
| VDI25B6.3M | 2132 | 5 AASTAD |
| VDI32B16M | 2132 | 5 AASTAD |
| VDI40B25M | 2132 | 5 AASTAD |
| VE300S-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| VF04-1/2E | 2132 | 5 AASTAD |
| VF06-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| VF06-1/2B | 2132 | 5 AASTAD |
| VF06-1/2BM | 2132 | 5 AASTAD |
| VF06-100-SUSUT/U | 2132 | 5 AASTAD |
| VHL120-08A | 2132 | 5 AASTAD |
| VHL120-08S | 2132 | 5 AASTAD |
| VHL120-10A | 2132 | 5 AASTAD |
| VHL120-10S | 2132 | 5 AASTAD |
| VHL120-15A | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Garantii |
|--------|------|----------|
| VHL120-15A-D | 2132 | 5 AASTAD |
| VHL120-15A-DP | 2132 | 5 AASTAD |
| VHL120-15A-P | 2132 | 5 AASTAD |
| VHL120-15S | 2132 | 5 AASTAD |
| VHL120-15S-D | 2132 | 5 AASTAD |
| VHL120-15S-DP | 2132 | 5 AASTAD |
| VHL120-15S-P | 2132 | 5 AASTAD |
| VL2174WLY015 | 2132 | 5 AASTAD |
| VMK10-3/2 | 2132 | 5 AASTAD |
| VMK10-4 | 2132 | 5 AASTAD |
| VMK10-4-24 | 2132 | 5 AASTAD |
| VMK8-4-24 | 2132 | 5 AASTAD |
| VMM10 | 2132 | 5 AASTAD |
| VMM20 | 2132 | 5 AASTAD |
| VMM20-24 | 2132 | 5 AASTAD |
| VMM30 | 2132 | 5 AASTAD |
| VMM30-24 | 2132 | 5 AASTAD |
| VMM40 | 2132 | 5 AASTAD |
| VMM40-24 | 2132 | 5 AASTAD |
| VMM40-24F | 2132 | 5 AASTAD |
| VMM40F | 2132 | 5 AASTAD |
| VR170-1/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| VR170-11/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| VR170-11/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| VR170-1A | 2132 | 5 AASTAD |
| VR170-21/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| VR170-2A | 2132 | 5 AASTAD |
| VR170-3/4A | 2132 | 5 AASTAD |
| VR170AC-11/2A | 2132 | 5 AASTAD |
| VRK10-4 | 2132 | 5 AASTAD |
| VRM20 | 2132 | 5 AASTAD |
| VRM3-1/1 | 2132 | 5 AASTAD |
| VRM3-1/2/1 | 2132 | 5 AASTAD |
| VRM3-11/4/1 | 2132 | 5 AASTAD |
| VRM3-3/4/1 | 2132 | 5 AASTAD |
| VRM4-1/1 | 2132 | 5 AASTAD |
| VRM4-11/4/1 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Garantii |
|--------|------|----------|
| VRM4-3/4/1 | 2132 | 5 AASTAD |
| VS1200FX01 | 2132 | 5 AASTAD |
| VS1200LX01 | 2132 | 5 AASTAD |
| VS1200SX01 | 2132 | 5 AASTAD |
| VT117-15A | 2132 | 5 AASTAD |
| VT117-15S | 2132 | 5 AASTAD |
| VT15AG | 2132 | 5 AASTAD |
| VT15BG | 2132 | 5 AASTAD |
| VT15EG | 2132 | 5 AASTAD |
| VT200-15A | 2132 | 5 AASTAD |
| VT200-15S | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL120-08A | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL120-08S | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL120-10A | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL120-10S | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL120-15A | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL120-15A-D | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL120-15A-DP | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL120-15A-P | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL120-15S | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL120-15S-D | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL120-15S-DP | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL120-15S-P | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL15-15A | 2119 | 5 AASTAD |
| VTL15-15A/B | 2119 | 5 AASTAD |
| VTL200-08A | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL200-08S | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL200-10A | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL200-10S | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL200-15A | 2119 | 5 AASTAD |
| VTL200-15A-C | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL200-15A-D | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL200-15A-DP | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL200-15A-P | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL200-15S | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL200-15S-C | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL200-15S-D | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| VTL200-15S-DP | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL200-15S-P | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3000AS15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3000BS15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3000DS15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3000ES15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3020DS15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3020ES15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3026DS15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3026DS1536 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3026ES15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3026ES1536 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3030AS15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3030DS10 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3030DS15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3030ES10 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3030ES15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3036DS15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3036DS1536 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3036ES15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3036ES1536 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3073EDW1536 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3095W0DX2036 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL3095W0EX2036 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL40-15A | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL4073EDC1536 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL4073EDW1536 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL4073EDW1545 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL5020DS15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL5020ES15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL5026DS15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL5026ES15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL5100EPI1536 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL5100EPI1545 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL5100EPI15GB | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL510-15A | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL6020AS15 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Garantii |
|--------|------|----------|
| VTL6020DS10 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL6020DS15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL6020ES10 | 2132 | 5 AASTAD |
| VTL6020ES15 | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B0.25CS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B0.25FS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B0.25M | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B0.25MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B0.4CS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B0.4FS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B0.4M | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B0.4MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B0.63CS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B0.63FS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B0.63M | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B0.63MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B1.0CS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B1.0FS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B1.0M | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B1.0MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B1.0OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B1.6CS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B1.6FS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B1.6M | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B1.6MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B1.6OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B1.6OFCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B1.6OFFS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B2.5M | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B2.5MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B2.5OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B2.5P | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE15B3.3 | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE20B2.5CS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE20B2.5CSX | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE20B2.5FS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE20B2.5FSX | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Garantii |
|--------|------|----------|
| VXE20B2.5M | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE20B2.5MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE20B2.5OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE20B2.5OFCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE20B2.5OFFS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE20B3.3P | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE20B4.0CS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE20B4.0CSX | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE20B4.0FS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE20B4.0FSX | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE20B4.0M | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE20B4.0MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE20B4.0OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE20B5.0 | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE25B10MFS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE25B4.0MFS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE25B4.0OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE25B4.0OFP | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE25B5.0P | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE25B5.5OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE25B5.5OFP | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE25B6.3M | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE25B6.3MFS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE25B6.3MP | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE25B6.3MPC | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE25B8.0M | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE25B8.0MP | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE25B8.0MPC | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE32B16MFS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXE40B25MFS | 2132 | 5 AASTAD |
| VXI15B2.5P | 2132 | 5 AASTAD |
| VXI20B3.3P | 2132 | 5 AASTAD |
| VXI25B5.0P | 2132 | 5 AASTAD |
| VXI32B5.0P | 2132 | 5 AASTAD |
| VXI40B11.0P | 2132 | 5 AASTAD |
| VXI50B13.0P | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE15B0.25M | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Garantii |
|--------|------|----------|
| VYE15B0.25MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE15B0.4M | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE15B0.4MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE15B0.63M | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE15B0.63MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE15B1.0M | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE15B1.0MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE15B1.0OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE15B1.6CS | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE15B1.6M | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE15B1.6MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE15B1.6OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE15B1.6OFCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE15B1.6OFFS | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE15B2.5M | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE15B2.5MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE15B2.5OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE20B2.5CS | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE20B2.5M | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE20B2.5MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE20B2.5OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE20B2.5OFCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE20B2.5OFFS | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE20B2.5OFSN | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE20B4.0M | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE20B4.0MCS | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE20B4.0OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE25B4.0OF | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE25B4.0OFP | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE25B6.3M | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE25B6.3MP | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE25B6.3MPC | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE25B8.0MP | 2132 | 5 AASTAD |
| VYE25B8.0MPC | 2132 | 5 AASTAD |
| XE15B2.5 | 2132 | 5 AASTAD |
| XE15B4.0 | 2132 | 5 AASTAD |
| XE20B6.3 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Garantii |
|--------|------|----------|
| XE25B10 | 2132 | 5 AASTAD |
| XE32B16 | 2132 | 5 AASTAD |
| XE40B25 | 2132 | 5 AASTAD |
| XE50B40 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF100A140 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF100B160 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF100B160RA | 2132 | 5 AASTAD |
| XF100D160 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF125A220 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF125B250 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF125B250RA | 2132 | 5 AASTAD |
| XF150A310 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF150B360 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF150B360RA | 2132 | 5 AASTAD |
| XF15A2.5 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF15A4.0 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF15B2.5 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF15B4.0 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF15D2.5 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF15D4.0 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF20A6.3 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF20B6.3 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF20D6.3 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF25A10 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF25B10 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF25D10 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF32A16 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF32B16 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF32D16 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF40A25 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF40B25 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF40D25 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF50A40 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF50B40 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF50D40 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF65A63 | 2132 | 5 AASTAD |
| XF65B63 | 2132 | 5 AASTAD |
| Toodet | Kood | Aastad |
|--------|------|--------|
| XF65D63 | 2132 | 5 |
| XF80A100 | 2132 | 5 |
| XF80B100 | 2132 | 5 |
| XF80D100 | 2132 | 5 |
| XI15B2.5 | 2132 | 5 |
| XI15B4.0 | 2132 | 5 |
| XI20B6.3 | 2132 | 5 |
| XI25B10 | 2132 | 5 |
| XI32B16 | 2132 | 5 |
| XI40B25 | 2132 | 5 |
| XI50B40 | 2132 | 5 |
| XYE15B0.25CS | 2132 | 5 |
| XYE15B0.25FS | 2132 | 5 |
| XYE15B0.4CS | 2132 | 5 |
| XYE15B0.4FS | 2132 | 5 |
| XYE15B0.63CS | 2132 | 5 |
| XYE15B0.63FS | 2132 | 5 |
| XYE15B1.0CS | 2132 | 5 |
| XYE15B1.0FS | 2132 | 5 |
| XYE15B1.6CS | 2132 | 5 |
| XYE15B1.6FS | 2132 | 5 |
| XYE20B1.6FS | 2132 | 5 |
| XYE20B2.5CS | 2132 | 5 |
| XYE20B2.5CSX | 2132 | 5 |
| XYE20B2.5FS | 2132 | 5 |
| XYE20B4.0CS | 2132 | 5 |
| XYE20B4.0CSX | 2132 | 5 |
| XYE20B4.0FS | 2132 | 5 |
| XYE20B4.0FSX | 2132 | 5 |
| Y3H710RF0053 | 2119 | 5 |
| Y3H710RF0067 | 2132 | 5 |
| Y3H710RF0072 | 2132 | 5 |
| Y4H910RF4003 | 2119 | 5 |
| Y4H910RF4004 | 2132 | 5 |
| Y4H910RF4005 | 2132 | 5 |
| Y4H910RF4072 | 2132 | 5 |
| Y603A1166 | 2132 | 5 |
| Toodetekood | Toodete loend | Aastad |
|------------|--------------|--------|
| Y609A1029-1 | 2119 | 5 |
| Y609A1045-1 | 2119 | 5 |
| Y6H810WF1005| 2132 | 5 |
| Y6H810WF1034| 2132 | 5 |
| Y6H910RW4013| 2132 | 5 |
| Y6H910RW4055| 2132 | 5 |
| Y6H910WF1011| 2132 | 5 |
| Y6H910WF4032| 2132 | 5 |
| Y6H920RW4026| 2119 | 5 |
| Y6H920RW5031| 2119 | 5 |
| Y87C2004 | 2132 | 5 |
| Y87RF2008 | 2132 | 5 |
| Y87RF2012 | 2132 | 5 |
| Y87RF2024 | 2119 | 5 |
| Y87RF2058 | 2132 | 5 |
| Y87RFC2032 | 2132 | 5 |
| Y87RFC2066 | 2132 | 5 |
| Y87RFC2074 | 2132 | 5 |
| Y87RFC2090 | 2132 | 5 |
| Y87RFC2116 | 2132 | 5 |
| Y87RFC2124 | 2132 | 5 |
| Y87RFC2131 | 2132 | 5 |
| Y9120H2009 | 2119 | 5 |
| Y9120W1000 | 2132 | 5 |
| Y9420H1008 | 2132 | 5 |
| Y9420S2005 | 2132 | 5 |
| Y9520Z1007 | 2132 | 5 |
| ZR100FA | 2132 | 5 |
| ZR125FA | 2132 | 5 |
| ZR150FA | 2132 | 5 |
| ZR15MA | 2132 | 5 |
| ZR200FA | 2132 | 5 |
| ZR20MA | 2132 | 5 |
| ZR25FA | 2132 | 5 |
| ZR25MA | 2132 | 5 |
| ZR32FA | 2132 | 5 |
| ZR32MA | 2132 | 5 |
| Toodet | Kood | Garantii |
|--------|------|----------|
| ZR40FA | 2132 | 5 AASTAD |
| ZR40MA | 2132 | 5 AASTAD |
| ZR50FA | 2132 | 5 AASTAD |
| ZR65FA | 2132 | 5 AASTAD |
| ZR80FA | 2132 | 5 AASTAD |
| ZRK20 | 2132 | 5 AASTAD |
| ZRK25 | 2132 | 5 AASTAD |
| ZRK32 | 2132 | 5 AASTAD |
| ZRK40 | 2132 | 5 AASTAD |
|
94bb5a9d-5ce5-4d71-87d3-5a7ef5e8dad6
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://www.resideo.com/es/es/-/media/EMEA%20Site%20Cluster/EMEA/Documents/Revised/Second%20revision/ESTONIA_RESIDEO%205%20AASTA%20GARANTIIPOLIITIKA.pdf
|
2024-09-10T13:40:07+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00136-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 894,003,382
| 45,459
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown"
] | true
|
docling
|
[
2346,
5167,
5507,
8167,
9329,
10468,
11714,
12758,
14029,
15310,
16587,
17806,
18834,
20065,
21306,
22515,
23777,
25068,
26324,
27628,
28893,
30227,
31475,
32724,
34003,
35172,
37077,
38417,
39514,
41271,
42565,
43886,
45224,
46518,
47781,
49186,
50749,
52154,
53477,
54788,
56071,
57360,
59315,
60651,
62040,
63342,
64971,
66846,
68189,
69595,
70997,
72340,
73653,
74972,
76299,
77602,
78854,
80145,
81495,
82823,
84142,
85466,
86670,
87889,
89450,
89770
] | 0
|
[
0.953125,
0.0458984375,
0.00020694732666015625,
0.0003261566162109375,
0.00015354156494140625,
0.000015974044799804688
] |
Pärnu Motoclub lõpetab oma 2024 a. suvist motohooaega taas meeleoluka Mitmevõistlusega, mille sisuks on teha juba kahekümnenad aastat midagi eriti ebatavalist.
Nimelt tavaliise motokrossi asemel, kus kihutatakse mingi kindel aeg pluss kaks ringi, teeme meie asja veidi huvitavamaks, et ka aeglasematel sõitjatel jäeks lootust etteotsa sattuda. Päeva lõpetab eraldi UUTE klassidega treeningvõistlus "Kolmapäevakross" viimane 10. etapp.
**Võistluste aeg:** 20. Oktoober, 2024 (pühapäev)
**Koht:** Potsepa liivakarjääri krossirajal, Pärnumaal
**Masinaklassid:**
- **Mitmevõistlustel:** Suured Soolod (125cc-650cc); Suured 4-rattalised (Quad, ATV)
- **Väikesed Soolod** (65cc-85cc); **Naised**
- **Kolmapäevakrossil:** 65/85cc, Naised, Mx Open (Mx A kuni C), Mx Hobi (MX D kuni alustavad sõitjad), Mx Veteran 40+, 4-rattalised (Quad, ATV)
**Stardimaks:**
- **Suured:** 40€ (Pärnu MC liikmetele 30€)
- **Väikesed ja Naised:** 30€ (Pärnu MC liikmetele 20€)
**Ajakava:**
- **Registreerimine:** 09:30-10:45
- **Tehniline kontroll:** 10:30 (Võistlusratsas peab olema ohutu nii võistlejale endale, kui ka teiste võistlejate jaoks. Mootorrattal vajalik võistlusnumber!)
- **Võistlejate koosolek:** 10:45
- **Mitmevõistluste algus:** 11:00
**Mitmevõistluste alad:**
- “Cramo katsumus”
- “Red Bull annab tiivad”
- “Remoton teeb paremaks”
- “Magusate Kõrsikute Mägi”
- “Finaalsõit”
**Kolmapäevakross:**
- **Koosolek:** ~13:45
- **Kolmapäevakrossi I start** (65cc, 85cc, Naised): ~14:00 (sõidu kestvus: 30min)
- **Kolmapäevakrossi II start** (Suured Soolod): ~14:45 (sõidu kestvus: 45min)
- **Kolmapäevakrossi III start** (Suured 4-rattalised): ~15:45 (sõidu kestvus: 40min)
- **Autasustamine:** ~16:45
Kolmapäevakrossi algusajad sõltuvad Mitmevõistluse kestvusest. Kes plaanib osaleda ainult viimases osast, palume kindlasti 1,5h varem kohal olla ning arvestada, et stardikoha valikul on eesöigus Mitmevõistlusel osalenul.
**Lisaks hea teada:**
- Rada treeninguteks avatud kuni neljapäevani (17.10). Treeningu hind 15€/ratas.
- Sümboolse tasu eest pakutakse kohapeal soojat pirukat ja veel üht-teist paremat.
- Registreerimisel vajalik: EMF kehtiv võistlejalitsents.
- Kohapeal on võimalik soetada ka EMF ühekordne võistlejalitsents: 15€
- Autasustatakse iga ala kolme “Parimat Tegijat” ja loomulikult noori suurtest eraldi. Juhul kui mõnes klassis on vähem kui viis võistlejat, siis autasustamisele kuulub lõpptulemus.
**Info:**
- Peakohtunik: Raido Kiisk +372 5596 2252; Rajameister: Reiko Burket +372 5030546
- Korraldajaklubi esindaja: Jüri Makarov: +372 553 1199; Ajavött: MxTiming +372 54542299
KOHTUMISENI!
|
a3747a66-f591-4a0f-986c-e122f31c0397
|
CC-MAIN-2024-51
|
https://www.motoclub.ee/wp-content/uploads/2024/10/Mitmevoistluse-kuulutus-2024.pdf
|
2024-12-14T20:21:07+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-51/subset=warc/part-00040-b392068a-8e35-4497-8fab-a691b1a71843.c000.gz.parquet
| 790,886,918
| 1,126
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999721
|
ekk_Latn
| 0.999721
|
[
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
2611
] | 2
|
[
0.04296875,
0.353515625,
0.515625,
0.08642578125,
0.00140380859375,
0.000835418701171875
] |
HARKU VALLA ARENGUKAVA LISA
VALLA PROFIIL
August 2018
Sisukord
Sisukord ........................................................................................................ 2
Saateks ........................................................................................................... 3
1 Harku valla arengueeldused ................................................................. 4
1.1 Ruumiline muster ............................................................................. 4
1.2 Rahvastik ......................................................................................... 6
2 Toimekeskkonna ülevaade .................................................................... 13
2.1 Valla juhtimine ............................................................................... 13
2.2 Avalik kord ja turvalisus .................................................................. 15
2.3 Majandus ......................................................................................... 16
2.3.1 Energiamajandus ...................................................................... 16
2.3.2 Teed ja tänavavalgustus .......................................................... 16
2.3.3 Avalik ruum ............................................................................. 18
2.3.4 Ühistransport .......................................................................... 19
2.4 Keskonnakaitse .............................................................................. 20
2.4.1 Looduskeskkond ....................................................................... 20
2.4.2 Jäätmemajandus ....................................................................... 22
2.4.3 Heitveekaitlus .......................................................................... 23
2.5 Vaba aeg, kultuur ja religioon ....................................................... 23
2.5.1 Külaülikumine, kultuur, sport ja noorsootöö ......................... 23
2.5.2 Huviharidus ja -tegevus .......................................................... 25
2.6 Haridus ............................................................................................ 25
2.6.1 Alusharidus ............................................................................. 25
2.6.2 Üldharidus .............................................................................. 27
2.7 Sotsiaalne kaitse ............................................................................ 30
2.8 Ettevõtlus ja erateenused ............................................................... 32
Saateks
Käesolev dokument on Harku valla arengukava 2019–2037 lahutamatu lisa. Arengukava põhidokument sisaldab valla lühilülevaadet, põhirõhk on aga strateegial (visioon, missioon, eesmärgid ja tegevused). Harku valla profiil on mõeldud omavalitsuse arengukava koostamise aegse olukorra täpsemaks iseloomustamiseks.
Valla profiilis on järgivad peatükid strateegiliste eesmärkide jaotust. Sel viisil on omavahel vastavuses praeguse olukorra kirjeldus, valdkondlik eesmärk ja valla eelarvestrateegia, mis hõlbustab loetavust.
Eraldi peatükki ei ole tänavavalgustuse (asub samas osas teedega) ja tervishoiu (asub samas osas sotsiaalse kaitsega) osas. Eelarvestrateegias paikneb tänavavalgustus aga majanduse jaotises ja tervishoid on seal eraldi valdkond.
Esmalt tuleks läbi lugeda valla arengukava, mis annab ülevaate Harku valla peamistest tulevikueesmärkidest. Valla profiil on koostatud nende tausta paremaks mõistmiseks.
1 Harku valla arengueeldused
1.1 Ruumiline muster
Harku vald on Tallinnast läänes asuv 159,7 km² suurune omavalitsusüksus (vt Joonis 1), mida iseloomustab 22 km pikkune rannajoon ja mitmekesine looduskeskond. Vald on tihedalt lõimunud pealinnapiirkonda, mobiilipositioneerimise andmetel sõidab üle poole tööealisest elanikkonnast igapäevaselt Tallinna ja teiste regiooni omavalitsusüksuste vahet.
Joonis 1. Harku vald
Harku vallas on 2 alevikku (Tabasalu ja Harku) ning 22 küla (viimane küla – Meriküla – lisandus 2018. aasta alguses). Vald jaguneb 8 erilmeliseks paikkonnaks:
1. Harku;
2. Harkujärve-Tiskre;
3. Kumna-Tutermaa;
4. Muraste-Suurupi;
5. Tabasalu-Rannamõisa;
6. Tūrisalu;
7. Vääna;
8. Vääna-Jõesuu.
Kõige tihedamalt on asustatud Tabasalu piirkond, kus asub ka valla keskus. Tallinna kesklinn asub sellest 13 km kaugusele. Samuti on suure elanike arvuga Harkujärve-Tiskre ning Muraste-Suurupi. Valla elanikkond paikneb seega ruumiliselt ebaühlaselt (vt Tabel 1). Tabasalus elab ligi veerand valla rahvastikut (1.07.2018 seisuga 3603 inimest), samal ajal kui väiksemates külades jääb elanike arv alla 100. Valla keskmine asustustihedus on 90 inimest km$^2$ kohta. Suuresti on selline jaotus tingitud elamuarendusest. Tallinnaga piirnevatel (Tabasalu, Harkujärve, Tiskre) ja hea ühendusega aladel (Muraste, Vääna-Jõesuu) on ehitustegevus viimastel aastatel üha hoogustunud, kaugeimal on see aga olnud tagasihoildlik.
**Tabel 1.** Harku valla asustusmuster (allikas: Harku Vallavalitsus, Rahvastikuregister)
| Asustusüksus | Rahvaarv (2018) | Rahvaarv (2013) | Rahvaarvu muutus | Pindala (km$^2$) | Asustustihedus |
|--------------|----------------|----------------|-----------------|-----------------|---------------|
| Adra | 109 | 108 | 1 | 10,35 | 10,5 |
| Harku | 632 | 676 | -44 | 7,14 | 88,6 |
| Harkujärve | 739 | 653 | 86 | 2,41 | 307,2 |
| Humala | 45 | 34 | 11 | 7,13 | 6,3 |
| Ilmandu | 418 | 479 | -61 | 5,01 | 83,4 |
| Kumna | 286 | 311 | -25 | 5,29 | 54,0 |
| Kütke | 62 | 60 | 2 | 8,22 | 7,5 |
| Laabi | 29 | 64 | -35 | 4,29 | 6,8 |
| Liikva | 477 | 338 | 139 | 14,99 | 31,8 |
| Meriküla | 144 | | 144 | | |
| Muraste | 1764 | 1621 | 143 | 8,36 | 211,0 |
| Naage | 165 | 143 | 22 | 3,65 | 45,2 |
| Rannamõisa | 784 | 741 | 43 | 6,56 | 119,6 |
| Suurupi | 1101 | 881 | 220 | 9,88 | 111,4 |
| Sõrve | 199 | 213 | -14 | 11,03 | 18,0 |
| Tabasalu | 3603 | 3388 | 215 | 5,46 | 659,9 |
| Tiskre | 1005 | 833 | 172 | 3,81 | 264,0 |
| Tutermaa | 243 | 270 | -27 | 5,83 | 41,7 |
| Tūrisalu | 621 | 545 | 76 | 6,42 | 96,7 |
| Vahi | 138 | 81 | 57 | 7,37 | 18,7 |
| Vaila | 85 | 80 | 5 | 4,13 | 20,6 |
| Viti | 455 | 382 | 73 | 3,94 | 115,5 |
| Vääna | 251 | 257 | -6 | 7,97 | 31,5 |
| Vääna-Jõesuu | 1086 | 816 | 270 | 9,80 | 110,9 |
Harku paikkond keskusega Harku alevikus on nii ühenduste, teenuste kui ka ruumikuju mõttes seotud pigem Saue kui Harku vallaga. Seega tuleks kaaluda Harku valla piiride üle vaatamist ja võimalusel korrigeerimist.
Suurem osa teenustest on koondunud Tabasallu (koolid, huvikool, kaubandus, erateenused). Küll aga on peamised avalikud teenused (lasteaiaid ja põhikooli I ning II aste, sportimisvõimalused) kätesaadavad ka teistes kantides.
Valda läbivaks olulisimaks liikumisteeks on maantee läbi Tabasalu, mille liikluskoormus on üha kasvanud. Maanteeameti andmetel liikleb Tallinna Haabersti ringristmiku ja Tabasalu vahelisel lõigul igapäevaselt enam kui 20 000 sõidukit, mis teeb sellest Eesti köige tihedama liiklusega tee. See on tekitanud sagedasi liiklusummikuid ja pahameelt elanikkonna hulgas. Seetõttu on ka köne all Tabasalu ümbersõidu rajamine.
Ühendused Tallinna kui köige olulisema tömbekeskusega on köikidest Harku valla kantidest head. Küll aga on kantide omavaheline ühistranspordiga ühendatus kehv, mis täheleb, et ilma autota on liikumine keeruline kui mitte võimatu. Olukorda on mönevõrra parandanud järjest arenev kergliiklusteede võrgustik.
Kokkuvõttes, Harku valla peamised asendist tulenevad väljakutsed on seotud ühenduste (paikkondade vahel ja pealinnaaga) ning paikkondade tasakaalustatud arenguga, et köikidele elanikele oleksid avaliku sektori poolt pakutavad teenused võrdselt hästi kätesaadavad. See võib ka tähendada valla piiride osalist korrigeerimist Harku paikkonna osas.
1.2 Rahvastik
Harku vallas elas 1.01.2018 seisuga 14 356 inimest. 2018. aasta juulis aga juba 14 625 inimest (vt Joonis 2). Perioodil 2013–2018 on valla elanikkond kasvanud 1292 inimese võrra (ligi 10%). Kasv on hoogustunud just eelköige viimasel kolmel aastal. Seejuures on köige kiiremini kasvanud kooliealiste (7–18) vanusegrupp (ligi 39% võrra). Samuti on jõudsalt kasvanud pensioniealiste grupp. Lasteaiaelaste grupp on aga kahanenud (ligi 8% võrra).
Joonis 2. Harku valla elanikkonna dünaamika 2013–2018 (allikas: Rahvastikuregister)
Valla elanikkond jaguneb paikkonniti ebaühtlaselt (vt Joonis 3). Kolmandik elanikkonnast asub Tabasalu-Rannamõisa piirkonnas, samuti on suure elanike arvuga Muraste-Suurupi paikkond. Sellest lähtuvalt asuvad ka peamised teenused just eeskätt nendes asulates (vt ka Joonis 1).
Loomulik iive on kogu vaadeldaval perioodil olnud positiivne (vt Joonis 4). Keskmiselt on valla elanikkond loomuliku iive tulemusena kasvanud 76 inimese võrra aastas. Siit järeltub, et suurem osa elanikkonna kasvust on tingitud positiivsest sisserändest. Kui loomulik iive moodustab elanike arvu kasvust ligikaudu kolmandiku, siis sisseränne ülejäänu (keskmiselt 230 inimest aastas). See tähendab, et vaadeldaval perioodil on valla rahvastik tervikuna suurenenud keskmiselt 3% aastas (300 inimest).
---
171 elaniku puhul on registreeritud valla täpsusega.
Sooline struktuur on vallas tasakaalus, vanuseline mitte (vt Joonis 5). Vallas elab 50,3% mehi ja 49,7% naisi. Oluline on aga märkida, et sünnitusikka hakkab joudma väikesearvuline põlvkond, mis tähelepanu, et lasteaiaaliste laste arvukus hakkab kahanema. Ka juba rahvastiku senine dünaamika viitab sellele. Samas jääd lähiaastatel kooliealiste arvukus jätkuvalt kõrgeks.
**Joonis 5. Harku valla rahvastikupüramiid aastal 2018 (allikas: Rahvastikuregister)**
Rahvastikuarengute hindamiseks koostati analüüsiga käigus Harku valla elanike arvu prognoos aastani 2040. Prognoos põhineb 2018. aasta 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistris fikseeritud Harku valla paikkondade rahvastiku soolisel- ja vanusjaotusel ning aastatel 2013–2017 paikkondades toimunud rahvastikusündmuste alusel diferentseeritud sündimus- ja rände-eeldustel (vt Joonis 6). Prognoosis ei ole arvestatud valla täpsusega registreeritud elanikega (171 isikut). Prognoosi väljundina on iga Harku valla paikkonna (8) kohta koostatud kaks stsenaariumit:
- **Baas-stsenaarium (A):** rändeprotsessidega ei ole arvestatud ehk stsenaarium iseloomustab rahvastiku sisemist taastevöimet. Südimuse aluseks on aastate 2013–2017 keskmine summaarne südimuskordaja paikkonnas, mis jääb samale tasemele terveks prognoosiperioodiks. Suremise puhul on aluseks Harju maakonna meeste ja naiste oodatav eluiga sünnimomendil aastal 2015/2016 (vastavalt 74,5 ja 82,3 eluaastat; Statistikaameti andmed), mis jääb samuti muutumatuks prognoosiperioodi lõpuni.
- **Rände-stsenaarium (B):** arvestatud on, et perioodil 2015–2017 paikkonas toimunud vanuseliselt diferentseeritud rändekäitumine jätkub prognoosiperioodi lõpuni. Südimuse aluseks on aastate 2013–2017 keskmine summaarne südimuskordaja paikkonnas, mis jääb samale tasemele terveks prognoosiperioodiks. Oodatav eluiga sünnimomendil jääb viimasele kahele
kümnenendile omast kasvu ja tõuseb aastaks 2040 meestel 79,4 ja naistel 85,2 eluaastani.
Rände-eeldustes on arvestatud viimase kolme aasta aastakeskmise rändesaldoga, kuna 2013. aasta oli mõjutatud tasuta ühistranspordi rakendamisest Tallinnas.
Joonis 6. Rahvastikuprognoosi sündimus- ja rände-eeldused
Paikkondade stsenaariumite liitmisel on saadud valla kogu rahvastiku prognoos.
Baas-stsenaariumi kohaselt suureneb Harku valla elanike arv perioodi lõpuks u 1000 elaniku võrra. Rände-stsenaariumi kohaselt on tõus märkimisvärselt suurem, elanikkonna arv ulatub sel juhul aastaks 2040 enam kui 21 tuhande elanikuni (vt Joonis 7).
Joonis 7. Harku valla rahvastikuprognoos
Vanuseline koosseis muutub Harku vallas 2040. aastaks mölema stsenaariumi puhul aga märkimisväärselt (vt Joonis 8 ja Joonis 9). Köige kiiremini kasvavaks grupiks on elanikud vanuses 65+. Baas-stsenaariumi puhul on ette näha selle kahe-, rände-stsenaariumi puhul aga isegi ligi kolmekordistumist (praeguselt 1500-lt inimeselt enam kui 4000-ni).
Põhikooliealiste (vanuserühm 7–15) arvukuse osas on aga baas-stsenaariumi puhul aastaks 2040 ette näha ligi 40-protsendilist kukkumist. Rände-stsenaarium näitab küll võrreldes praeguse olukorraga tõusu, kuid võrreldes senise dünaamikaga (viimase viie aasta jooksul +39%) on see oluliselt väiksem – kasv ulatub 2040. aastaks 9 protsendini. Seejuures toimub kasv peamiselt järgneva 4–5 aasta jooksul, mil gruupi arvukus suureneb u 2150-lt enam kui 2400-ni, edaspidi põhikooliealiste arv stabiliseerub.
Tööealiste (19–64) grupp jätab baas-stsenaariumi korral prognoosiperioodi lõpus praegusega võrreldavale tasemele, kuigi ületab vahapealsel perioodil 9000 inimese piiri. Arvestades aga pensioniealise gruupi arvukuse kiiret kasvu, suureneb surve neile siiski märkimisväärselt. Rände-stsenaarium korral on ette näha tööealiste gruupi kasvu ligi 3700 inimese võrra.
Joonis 8. Harku valla rahvastikuprognoos (baasstsenaarium)
Lisaks matemaatilisele rahvastikuprognosile vaadeldi ka praeguseks kehtestatud ja realiseeritud detailplaneeringuid, mis annavad ülevaate, kuhu ja kui palju võiks potentsiaalselt elanikke lisanduda ehk teisisõnu, kuhu neil oleks teoreetiliselt võimalik elama asuda (vt Tabel 2). Leibkonna suuruseks on arvestatud keskmiselt 2,6 inimest.
Tabelist nähtub, et teoreetiliselt võiks planeeringute järgi Harku valda lisanduda ligikaudu 7500 elanikku. Suurim osa neist jaguneb 3 asustusüksuse (Harku alevik, Harkujärve ja Tiskre külad) vahel. Liites omavahel praeguse elanike arvu ja planeeringute järgi potentsiaalselt lisanduvate oma, on tulemuseks veidi üle 22 tuhande inimese. Jagades lisanduvate elanike arvu arengukava perioodiga (18 aastat), tähendaks see pisut enam kui 400 inimese lisandumist igal aastal.
Seega võib väita, et baasstsenaariumi rakendumine ei ole töenäoline, pigem võib eeldada valla elanikkonna kasvu vastavalt rände-stsenaariumile.
**Tabel 2. Potentsiaalselt lisanduda võivate elanike arv detailplaneeringute alusel (allikas: Harku Vallavalitsus)**
| Jrk nr | Asustusüksus | Kehtestatud elamuühikute arv | Realiseeritud elamuühikute arv | Realiseerimata elamuühikute arv | Potentsiaalselt lisanduvaid elanikke |
|--------|-----------------|------------------------------|-------------------------------|---------------------------------|-------------------------------------|
| 1 | Adra küla | 26 | 17 | 9 | 23 |
| 2 | Harku alevik | 526 | 65 | 461 | 1199 |
| 3 | Harkujärve küla | 597 | 177 | 420 | 1092 |
| 4 | Humala küla | 1 | 0 | 1 | 3 |
| 5 | Ilmandu küla | 88 | 81 | 7 | 18 |
| 6 | Kumna küla | 4 | 6 | -2 | -5 |
| 7 | Kütke küla | 21 | 10 | 11 | 29 |
| | Küla | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 |
|---|----------------------|------|------|------|------|
| 8 | Laabi küla | 0 | 0 | 0 | 0 |
| 9 | Liikva küla | 278 | 105 | 173 | 450 |
|10 | Meriküla | 35 | 46 | -11 | -29 |
|11 | Muraste küla | 589 | 522 | 67 | 174 |
|12 | Naage küla | 15 | 12 | 3 | 8 |
|13 | Rannamõisa küla | 229 | 161 | 68 | 177 |
|14 | Suurupi küla | 228 | 159 | 69 | 179 |
|15 | Sõrve küla | 51 | 44 | 7 | 18 |
|16 | Tabasalu alevik | 950 | 758 | 192 | 499 |
|17 | Tiskre küla | 1605 | 382 | 1223 | 3180 |
|18 | Tutremaa küla | 11 | 9 | 2 | 5 |
|19 | Tūrisalu küla | 21 | 14 | 7 | 18 |
|20 | Vahi küla | 78 | 32 | 46 | 120 |
|21 | Vaila küla | 22 | 16 | 6 | 16 |
|22 | Viti küla | 26 | 31 | -5 | -13 |
|23 | Vääna küla | 78 | 21 | 57 | 148 |
|24 | Vääna-Jõesuu küla | 200 | 149 | 51 | 133 |
| | Kokku | 5679 | 2817 | 2862 | 7441 |
Kokkuvõtteks, on selge, et Harku valla elanike arv järgnevatel aastatel kasvab. Samas muutub aga ka soolis-vanuseline koosseis: väheneb lasteaiakäliste hulk ja väga märkimisväärsest kasvab pensioniealiste oma, mis tähendab üha suurenevat vajadust sellele vanusegrupile möeldud teenuste arendamise järele. Lasteaiakohtade puudust töenäoliselt ei teki, küll aga võib üldisi trende arvesse võttes olla vajadus väikerühmade järele. Arvestades kinnisvaraarenduse survet Tallinnaga piirnevatele aladele (Tiskre, Harkujärve), võib aga köne alla tulla täiendavate põhikoolikohtade vajadus selles piirkonnas. See aga sõltub suuresti arendajate plaanide realiseerumisest, mida pole võimalik ette ennustada.
2 Toimekeskkonna ülevaade
2.1 Valla juhtimine
Harku Vallavalitsus (vt Joonis 10) koosneb 18 hallatavast asutusest, sh 11 haridus- (1 üldhariduskool, 4 põhikooli ja 6 lasteaeda), 5 kultuuri- (3 raamatukogu, 1 huvikool ja 1 kultuurikeskus), 1 lastehoiuasutus ja 1 päevakeskus. 2018. aastal lisandus valla bilanssi endine Muraste Piirivalvekool (uue nimetusega Meriküla Õppe- ja Spordikeskus), kus asub täismöödmetes spordisaal, õppeklassid, aula ja hostel-tüüpi majutus. 2018. aasta valmis uus Harkujärve lasteaed.
Konsolideerimisgruppi kuuluvad veel Strantum OÜ (kommunaalettevõte, mis lisaks vee- ja kanalisatsiooni ning kaugkütteteenuse osutamisele korraldab teede hooldust, haljastustöid ja haldab osasid valla asutusi, sh Tabasalu Spordikompleksi jms), Vääna Mõisakooli SA (Vääna Mõisakooli õpilaste õpetöövälise tegevuse korraldamine) ning Huvitegevuse ja Noorsootöö SA (korraldab noorsootööd, huvitegevust ja pikapäevarühmade tööd).
Joonis 10. Harku Vallavalitsuse struktuur
Harku valla 2018. aasta põhitegevuse tulud on veidi üle 23 miljoni euro, põhitegevuse kulud aga ligi 21 miljonit eurot. Prognoositav põhitegevuse tulem on 2,4 miljonit eurot (vt Tabel 3).
Tabel 3. Harku valla eelarve (allikas: Rahandusministeerium)
| | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 (eelarve I kv põhjal) |
|----------------|------------|------------|------------|------------|----------------------------|
| Põhitegevuse tulud | 16 904 667 | 18 338 297 | 20 337 849 | 21 709 808 | 23 267 948 |
| Põhitegevuse kulud | 13 640 216 | 15 397 689 | 16 169 676 | 17 536 899 | 20 823 731 |
| Põhitegevuse tulem | 3 264 451 | 2 940 608 | 4 168 172 | 4 172 909 | 2 444 217 |
| Netovõlakoormus eurodes | 14 611 798 | 14 528 752 | 12 028 074 | 13 260 901 | |
| Netovõlakoormus, % | 86,44 | 79,23 | 59,14 | 61,08 | |
Kõige olulisem tuluallikas on üksikisiku tulumaks (72% kõikidest põhitegevuse tuludest), millele järgneb toetusfondi eraldis (vt Joonis 11). Ülejäänud tulud on märkimisväärselt väiksema osakaaluga.
Üksikisiku tulumaksu laekumine elaniku kohta on iga-aastaselt kasvanud, nagu ka kõikides võrreldavates omavalitsustes ja maakonnas tervikuna (vt Joonis 12). Harku vallas on aga kasv olnud maakonna keskmisest 10% võrra madalam, jäädes samasse suurusjärku Viimsi vallaga. Samuti on tulumaksu laekumine elanikkonna kohta pea kõikides võrreldavates omavalitsustes ühesuurune.
Tööjõukulud moodustavad vallaelarvest üle 10 (ligi pool), majandamiskulud üle 8 miljoni euro. Sihtotstarbelisteks toetusteks kulub veidi üle miljoni.
Harku vallal on 2018. aastal võlakohustusi ligi 19 miljoni euro eest, viimase laenu tagasimakse toimub 2037. aastal. Netovõlakoormus on viimastel aastatel olnud järkuvalt kõrge. Vaba netovõlakoormust on arengukava koostamise ajal u 4 miljonit eurot, järgnevatel veelgi suurem.
Tegevusalade lõikes kulub enim raha haridusele (61%), sellele järgnevad sotsiaalne kaitse (ligi 7%) ning elamu- ja kommunaalmajandus (ligi 6%) (vt Joonis 13).
Eelarve planeeritud tulem on 2018. aastal -3,7 miljonit eurot.
Joonis 13. Harku valla kulude jaotus tegevusalade järgi 2018 (allikas: Rahandusministeerium)
Kokkuvõtteks, valla tulubaas on aasta-aastalt kasvanud, kuid sama on toimunud ka kuludega. Üha suurenev elanike arv eeldab omavalitsuselt suuri kulutusi taristusse ja sotsiaalsesse infrastruktuuri, mis tähenab, et võlakoormus püsib järgnevatel aastatel järkuvalt kõrge. Peamiseks väljakutseks on kavandatud investeeringute elluviimine.
Harku valla täpsem investeerimise strateegia ja võimekus kaalutakse läbi eelarvestrateegias.
2.2 Avalik kord ja turvalisus
Harku valla ja Päästekeskuse vahel on sõlmitud leping abitelefoni 1345 teenuse osutamiseks.
2017. aasta lõpu seisuga on Harku vallas 23 naabrivalve sektorit.
Harku valla ja Põhja Prefektuuri vahel on sõlmitud turvalisuse tagamiseks abipolitseinike kaasamise kokkulepe. Põhja Prefektuurile eraldati 2017. aastal rahalisi vahendeid abipolitseinike töö korraldamiseks, mis sihtotstarbeliselt kasutati treeninguteks ja alarmsöidukijuhtide koolituseks.
Paigaldatud on 13 valvekaamerat, millega 2017. aastal paigaldati Tabasalus Ranna tee mölemasse otsa autonumbri eristusvöimega kaamerad. Valvekaamerate tehniline juhtimis-, jälgimis- ja salvestuskeskus on üle antud Politsei- ja Piirivalveametile.
Vabatahtliku pästetegevuse arendamiseks ja turvalisuse paremaks tagamiseks Harku vallas eraldatakse tegevustoetust MTÜle Harjumaa Päästeselts, MTÜle Vääna Vabatahtlik Tuletörje Ühing ja MTÜle Tilgu Merepääste Selts.
Ka järgmistel aastatel on vajalik turvalisuse suurendamiseks paigaldada avalike objektide jälgimiseks kaameraid, samuti liikluskiiruse kontrolli all hoidmiseks kiiruse valvekaameraid.
### 2.3 Majandus
#### 2.3.1 Energiamajandus
Kaugküttepiirkonnad on Harku vallas Tabasalu ja Harku alevikud ning Harkujärve ja Türisalu külad. Köikide piirkondade jaoks on olemas vastavad arengukavad. Harkujärvel on senised süsteemid rajatud u 40 aastat tagasi, mis tähendab, et soojakaod on märkimisväärsed. 2017. aastal renoveeriti Harku alevikus amortiseerunud torustik ja 2018. aastal ehitati välja uus Harku katlamaja. Tabasalu piirkond on aga enamjaolt rekonstrueeritud.
Valla asutustest ja vallavalitsuse hallatavatest asutustest on kaugküttel Tabasalu Ühisgümnaasium, Tabasalu Lasteaed Tibutare, Harku vallamaja ja Harku Lasteaed ning lokaalsel küttel Teelahkme Lasteaed (gaas), Rannamõisa Lasteaed (gaas), Pangapealse Lasteaed (gaas), Alasniidu Lasteaed (gaas), Vääna Lasteaed-algkool (pellet), Harkujärve Põhikool (gaas), Vääna-Jõesuu Kool (maaküte) ja Muraste Kool (gaas).
**Kokkuvõttes**, valdkonna peamine väljakutse on seotud energiatõhususe suurendamisega. Köik uued hooned on kavandatud võimalikult energiasäästlikult, kuid vanade hoonete puhul (nii era kui ka avalikud) tuleb järjepidevalt nende energiatõhususe suurendamisega tegeleda.
#### 2.3.2 Teed ja tänavavalgustus
Harku valla kõige olulisem transpordiühendus on riigi põhimaantee Tallinn-Paldiski. Lisaks on vallas mitmeid kõrvalmaanteid, millest tähtsaimaks on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee.
Harku valda läbivad järgmised riigimaanteed:
- Valingu-Jõgisoo;
- Järvekalda tee;
- Kumna tee;
- Harku-Rannamõisa;
- Kumna-Vääna;
Viti metsavahi tee;
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna;
Suurupi tee;
Laagri-Harku;
Kiia-Vääna-Viti;
Vääna-Keila-Joa;
Liikva-Rannamõisa;
Tilgu tee.
Harku vallale kuuluvaid teid on kokku 217 km, milles 130 (60%) on kõvakattega (vt Joonis 14). Kohalike teede eest vastutab kommunaalettevõte OÜ Strantum. Teehoiu korraldamise aluseks on Harku valla tegevuskava.
Joonis 14. Harku valla teed (allikas: Maanteeamet)
Aktiivselt on fondide toel arendatud kergliiklusteid, mida on ka valla elanikkonna hulgas läbiviidud küsitluse käigus väga sagedasti mainitud. Köige olulisemaks kergliiklusteeks on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna, mis on märgatavalt suurendanud ka liiklusohutust. Vallas on jalgteid kokku 13,5 km ja jalg-jalgrattateid 42,4 km.
Tiheasustusalad on valdavalt varustatud tänavavalgustusega, samuti on peamised kergteeid valgustatud. Liinide kogupikkus on 171,5 km, valgustuspunkte on 5141, valgusteid 5272, milles LEDid on 264. Olemasolev võrk on aga mitmes kohas amortiseerunud ja vajab tänapäevastamist, sh energiasäästlikumaks muutmist (LED-tehnoloogia).
Kokkuvõtteks, Harku vallas on välja arenenud teede ja tänavate, sh kergliiklusteede võrgustik. Problemaatiline on väiksemate, sh erateede remont ja ligipääasetavus. Eraldi võib siinkohal välja tuua ligipääsu Meriküla Spordi- ja Õppekeskusele, mis 2018. aastast alates on valla omandis.
Samuti on probleemiks suur liiklustihedus ja transiit, mis läbib Tabasalu alevikku. Lahendamist vajavad mitmed Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ristmikud ja
Tabasalu aleviku sisene teelöik ning perspektiiv on tarvis lahendada Tabasalu ümbersõidu (Tabasalu-Juuliku) küsimus, et liiklust paremini hajutada. Tänavavalgustus vajab järjepidevalt tänapäevastamist.
2.3.3 Avalik ruum
Harku vald kuulub Tallinna linnapiirkonda, olles pealinnaga piirnevatel aladel tihedalt asustatud, kaugemal aga höredamaalt. Harku valda iseloomustab kõrge heakorrastatuse tase ja meeldiv elukeskkond, mis on ka üheks elanikkonna kiire kasvu põhjuseks. Muuhulgas toodi arengukava koostamise käigus toimunud aruteluseminaridel valla konkurentsiseelisena kõige sagedamini välja head elu- ja looduskeskkonda.
Tiheasustusalad paiknevad enamjaolt Tabasalus, Murastes, Harkujärvel ja Tiskres. Mujal on asustus höredam. Peamised tööstusalad on koondunud logistikalistel põhjustel suuremate teede äärde, sh Tabasallu ja Tallinn-Paldiski mnt äärde.
Võrreldes Harku valla maakasutust Eesti ja Harjumaaga, on võimalik täheldada kõrgemat loodusliku rohumaa ja muu maa, sh ehitiste aluse maa osakaalu (vt Joonis 15).
Maa jaotus sihtotstarbe järgi näitab keskmisest kõrgemat elamumaa osakaalu (vt Joonis 16). Vähem on aga maatulundusmaad, mis on Harku profiili arvestades ka ootuspärane.
Harku valla üldplaneering on kehtestatud 2013. aastal, millega on kokku lepitud ruumilise arengu suundades. Üldplaneeringuga soovitakse tagada ruumilise arengu eeldused vallale tervikuna, pöörates seejuures eritähelepanu äärealadele. Rannikupiirkondades nähakse ette arengusurve piiramist, samuti on planeeringuga reserveeritud rohealad. Eraldi tähelepanu on pälvinud Tabasalu kui valla keskasula arengu tagamine.
Planeeringute haldamiseks on vallas välja arendatud veebipõhine GIS-rakendus (ArcGIS), mis muudab geoinfo hõlpsasti kõikidele kätesaadavaks. Rakendus on kasutajate poolt pälvinud positiivse tagasiside.
Harku valda iseloomustab keskmisest kõrgem surve kinnisvaraarendusele. 2017. aastal algatatud 17 detaiplaneeringut, kehtestatuid oli samuti 17. Ehituslube anti välja 328, kasutuslube 158.
Seminaride käigus toodi osalejate poolt sageli välja vajadus 22 km pikkuse rannajoone senisest suurem avamine, et tagada parem pääs mere äärde. Samuti on vajalik endiste karjäärialade (nt. Harku karjäär) rekultiveerimine ja ümberkujundamine virgestus-aladeks.
**Kokkuvõtteks**, peamised avaliku ruumiga seotud väljakutsed on tasakaalustatud arengu tagamine aktiivse kinnisvaraarenduse tingimustes, valla keskuse väljaarendamine, rohevõrgustiku kui hea looduskeskkonna alustala säilitamine, vanade karjäärialade rekultiveerimine ja rannaala avamine.
### 2.3.4 Ühistransport
Kohaliku omavalitsuse ülesanne ühistranspordi valdkonnas on tagada õpilaste vallasine transport kodu ja kooli vahel. Õpilaste teenindamist korraldatakse 2018. aastal sisse viidud muudatustega „Õpilastele sõidusoodustuse andmise korra” alusel,
mille kohaselt saavad põhi- ja keskharidust ning tasemeõppes kutseharidust omandavad õpilased kooli ja koju sõitmiseks kasutada nii valla siseliinidel kui ka avalikel maakonnaliinidel tasuta ühistransporti.
2017. aasta lõpuks oli õigus soodustusega sõiduõiguskaardile 1220 õpilasel, sh 156 tasuta sõiduõigust vastavalt määruses sätestatud korrale.
Harku valla partneriks õpilasteveo korraldamisel on MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus. Tutermaa küla õpilasi teenindab osaliselt Eesti Liinirongid AS.
Harku valda teenindab 23 bussiliini, teenuse osutaja on ATKO liinid AS. Ühendus Tallinnaga on hea, kül aga on puudujääke paikkondade omavahelises ühenduses. Enamasti kasutavad elanikud liiklemiseks isiklikke sõiduvahendeid.
Seoses riigigümnaasiumi avamisega muutub lähiaastatel aktuaalselt Tallinna bussiliini nr 4 pikendamine Tabasaluni.
Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse organiseeritud liinidel toimib elektrooniline piletisüsteem kogu Harjumaal ja see on ühendatud ka Tallinna elektroonse piletisüsteemiga, mis võimaldab peale pileti müügi automatiseerimise teostada ka bussiliinide kasutustiheduse jooksvat jälgimist. See on omakorda liinivõrgu optimeerimise ja teenuse kätesaadavuse parendamise aluseks. Harjumaa, sealhulgas ka Harku vald, on jagatud vastavalt kaugusele Tallinnast erinevateks piletihinna tsoonideks.
Kokkuvõttes, liinivõrk on üldjoontes toimiv, seoses riigigümnaasiumi rajamisega tuleb parandada ühendust Tallinna ja Tabasalu vahel. Samuti vajavad bussiootekojad osaliselt remonti ja tarvis on rajada ka uusi. Elanikkonna küsitlestest ilmnes vajadus paigaldada peatustesse ka jalgrattahoidlaid.
### 2.4 Keskkonnakaitse
#### 2.4.1 Looduskeskkond
Harku valda iseloomustab kaunis loodus, mis on teinud vallast soositud elu- ja puhkepaiga, kus kevadest sügiseni on elanike arv tänu suvitajatele pea neljakordne.
Loodus pakub kauneid vaateid esmajoones mere ääres, kus 22 km pikkuses merepiirist on suurem osa kuni 30 m kõrgune pankrannik. Pankranniku ilusaimad vaated avanevad Tabasalu looduspargis ja Türisalu panga vaateplatvormilt. Kauneim liivarand asub Vääna-Jõesuuus, rannamõnusid saab nautida ka Suurupi, Tilgu või Tabasalu randades.
Valda läbib kaks jõge – suurem neist on osaliselt valla läänepiiriks olev Keila jõgi (kogupikkus 122 km) ning Vääna jõgi (kogupikkus 65,6 km). Vallas on ka üks järv – Tölinõmme järv (5,9 ha) ning mitmed sood ja rabad – Tabasalu, Ilmandu, Vääna, Tölinõmme, Muraste, Karjaküla, Harku.
Harku vallas on kokku 172 mälestist, sh 56 ehitismälestist, 1 ajaloomälestis, 18 kunstimälestist ja 97 arheoloogiamaolestist.
Vallas on mitmeid looduskaitse objekte (vt Tabel 4). Pindalalt suurima osa hõlmavad mitmesugused hoiualad. Arengukava koostamise ajal oli köne all ka Sörve looduskaitseala moodustamine.
Tabel 4. Looduskaitse objektid Harku vallas (allikas: Keskonnaregister)
| Liik | Arv | Pindala kokku (ha) |
|-----------------------------|-----|--------------------|
| Hoiuala | 4 | 37 078 |
| Kaitsealune park | 5 | 48 |
| Kaitsealuse liigi leiukoht | 219 | 0 |
| Kaitsealuse liigi püselupaik| 9 | 218 |
| Looduskaitseala | 2 | 333 |
| Maastikukaitsela | 5 | 986 |
| Pinnavorm | 1 | 0 |
| Puistu | 1 | 8 |
| Puu ja puudegrupid | 1 | 0 |
| Rändrahn ja kivikülv | 1 | 0 |
Kaitstavad loodusobjektid on järgmised:
- Kaitsealad: Muraste looduskaitseala, Suurupi looduskaitseala, Naage maastikukaitsela, Rannamõisa maastikukaitsela, Türisalu maastikukaitsela ja Vääna maastikukaitsela;
- Natura 2000 alad: Pakri hoiuala, Vääna hoiuala, Muraste loodusala, Naage loodusala, Ninamaa loodusala, Rannamõisa loodusala, Türisalu loodusala ja Vääna jõgi, Suurupi loodusala;
- Kaitsealused pargid: Harku möisa park, Kumna möisa park, Muraste möisa park, Viti möisa park, Vääna möisapark;
- Püselupaigad: Sörve merikotka püselupaik, Vatsal merikotka püselupaik, Sõrve metsa käpaliste püselupaik, Tugamanni kanakulli püselupaik, Vatsla kanakulli püselupaik, Vääna kanakulli püselupaik, Vääna-Jõesuu lehtkobartoriku püselupaik, Vääna-Viti nahkhiirte püselupaik;
- Muud kaitsealused objektid: Pilladu tamm, Rabakivi tamm, Valingu tammik, Taru hiidrahn ja Taari hiidrahn, Tilgu koopad ja kivikülv.
Harku vallale kuuluvate haljasalade hooldust teostatakse valla ettevõtte OÜ Strantum poolt üle kogu valla. Samuti hooldatakse Türisalu panka ja Muraste vaateplatvormi ning suveperioodil Vääna-Jõesuu, Suurupi, Tilgu ja Tabasalu randa.
Reoveekogumisalasid on kokku 7, paikseid õhusaaste allikaid on 28 (vt Tabel 5).
Tabel 5. Paiksed öhusaasteallikad Harku vallas (allikas: Keskonnaregister)
| Liik | Arv |
|--------------------|-----|
| Põllumajandus | 6 |
| Tööstusettevõte | 8 |
| Tankla | 7 |
| Katlamaja | 7 |
Maavaradest leidub Harku vallas lubjakivi ja turvast. Praegu toimub turba tootmine Vääna turbatoomisalal, kus AS-ile Farve on väljastatud maavara kaevandamise luba kehtivusajaga kuni 28.06.2019. Turbamaardlad asuvad veel Muraste külas, kus on kohaliku tähtsusega Muraste aktiivne tarbevaru ja Harku alevikus, kus Harku metsas asub kohaliku tähtsusega Harku aktiivne reservvaru.
Harku lubjakivimaardla on Harku valla territooriumil suuremas osas ammendunud ja alles olevale varule ei ole kaevandamisluba väljastatud. Ammendatud Harku lubjakivimaardla on rekultiveerimata ja seega on tegemist praktiliselt sihtotstarbeta, looduslikult rikutud maa-alaga. Lubjakivi maardlaid asub veel Laabi külas, Rannamõisa külas, Liikva külas, Muraste ja Ilmandu külas. Rannamõisa külas asuva maardla uurimiseks on taotletud maavara uuringulubasid, mida Harku Vallavalikogu ei ole kooskõlastanud.
Kokkuvõttes, Harku vald on kauni looduskesskonnaga omavalitsus. Peamine väljakutse on seotud rohevõrgustike säilitamise ja arendamisega, pannes vastu kinnisvaraarendajate survele. Eraldi teema on Sõrve looduskaitseala moodustamine.
2.4.2 Jäätmemajandus
Harku vallas teostab korraldatud jäätmevedu ajavahemikul 1.12.2016 kuni 30.11.2021 AS Eesti Keskkonnateenused. Jäätmekäitluse arengusuunad on määratletud Lääne-Harjumaa jäätmekavas. Peamised eesmärgid on jäätmete hulga nende ohtlikkuse vähendamine ning taaskasutuse suurendamine.
2018. a jaanuari kuu seisuga on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud 7942 kinnistut. Korraldatud jäätmeveost on vabastatud 181 kinnistut, kus ei elata ja kinnistut ei kasutata. Samuti on vallas mitmeid suvituspiirkondi, kus kinnistutel on määratud periooditi jäätmeveost vabastus. Korraldatud jäätmeveo raames koguti Harku vallast 3307 tonni segaoolmajäätmeid, 86 tonni paberit ja pappi, 98 tonni biologunevaid köögij- ja sööklajäätmeeid ja 32 tonni suurjäätmeeid. Uute teenustena oli korraldatud jäätmeveo sees segapakendite kogumine, mida koguti 2017. a 86 tonni ning aia- ja haljustusjäätmete kogumine, mida koguti aasta jooksul 53 tonni.
Harku valla jäätmejaama operaator oli kuni 15.02.2017 AS Epler & Lorenz, alates 16.02.2017 AS Eesti Keskkonnateenused. 2017. aasta jooksul võeti jäätmejaamas vastu 859,1 tonni jäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid 27,6 tonni ja elektroonikajäätmeeid 67,8 tonni.
Kokkuvõttes, peamine teema jäätmemajanduse valdkonnas on elanike keskkonnateadlikkuse suurendamine jäätmete liigiti sortimiseks ning elanikele olmejäätmete veo tõrgeteta tagamine.
2.4.3 Heitveekaitlus
Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni eest vastutab Tabasalu-Rannamõisa, Muraste, Kumna-Tutermaa, Vääna, Vääna-Jõesuu, Suurupi vee-ettevõtja tegevuspiirkondades valla kommunalettevõte OÜ Strantum, Harku alevikus ja Harkujärve-Tiskre piirkondades AS Tallinna Vesi, Türisalus AS Lahevesi ning Jõe-Loo ja Otsa-Mikko vee-ettevõtja tegevuspiirkondades OÜ Targovara.
Reoveekogumisalad on määratud Vääna-Jõesuus, Väänas, Türisalus, Tutermaal, Murastes ja Kumnas. Eraldi ala moodustab Tallinna lähiumbrus, sh Harku ja Tabasalu alevikud, Rannamõisa ja Ilmandu.
Harku vallas on kokku registreeritud üle 850 puurkaevu või muu lokaalse lahenduse. Vald osaleb hajaasustuse programmis. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027 lühiajalise programmi alusel on ette nähtud rekonstrueerida ja välja ehitada Tabasalu ja Rannamõisa, Muraste, Türisalu, Vääna, Kumna ja Tutermaa piirkondade ühisveeväärk ja -kanalisatsioon. 2017. a jätkati eelmainitud piirkondade veemajandusprojektide elluviimisesega.
Kokkuvõttes, peamised veemajandusega seotud väljakutsed hõlmavad süsteemide järjepidavat uuendamist. Elanikkonna küsitlustest ilmnes köige teravam vajadus Türisalu külas.
2.5 Vaba aeg, kultuur ja religioon
2.5.1 Külaliikumine, kultuur, sport ja noorsootöö
Harku vallas on aktiivne külaliikumine, eri piirkondades tegutsevad mitmed külaseltsid. Aktiivsemad neist on:
1. Adra Külaselts MTÜ
2. Alasniidu Selts MTÜ
3. Kasevälja Küla Selts MTÜ
4. Kumna Küla Selts MTÜ
5. Külade Edendamise Selts MTÜ
6. Muraste Külaselts MTÜ
7. Põlis-Naage Külaselts MTÜ
8. Suurupi Selts MTÜ
9. Tutermaa Külaselts MTÜ
10. Tuulepesa Külaselts MTÜ
11. Türisalu Külaselts MTÜ
12. Vääna Jõesuu Külaselts MTÜ
13. Vääna Selts MTÜ
Mitmed külaseltsid on koostanud ka oma piirkonna arengukava. Vastavate arengukavade koostamise toetamiseks on vald koostanud dokumendi „Harku valla kandi- ja külapõhiste arengukavade koostamise soovitused”.
Vallas leib pidevalt aset erineval tasemel kultuurisündmusi. Muusikalist haridust on võimalik saada Tabasalu Muusikakoolist. Lisaks tegutsevad aktiivselt koorid, puhkpilliorkestr ning mitu rahvatantsurühma. Vallas tegutseb 4 kogukonnakeskust, mis on tihtipeale kultuuriürituste toimumiskohaks. Neist valla hallata on Kumna Kultuuriait. Teisi kogukonnakeskus (Vääna seltsimaja, Muraste kogukonnakeskus ja Vääna-Jõesuu kogukonnakeskus) majandavad vastava piirkonna külaseltsid. Keskustes korraldatakse nii kultuuriüritusi kui ka muid kogukonna jaoks olulisi sündmusi.
Harku vallas on kolm raamatukogu:
1. Harku Raamatukogu
2. Tabasalu Raamatukogu
3. Vääna Raamatukogu
Kultuurielu rikastavad ka Harku valla kaks kirikut:
1. Rannamõisa kirik
2. Harkujärve kirik
Eesti spordiregistri andmetel on Harku vallas kokku 18 erinevat spordiobjekti. Mitmekülgsid võimalusi sportimiseks pakub Tabasalu Spordikompleks, kus on olemas ujula, pallisaal, sulgpalli- ja aeroobikasaal, idamaine saal, jõusaal, lauatennisesaal, squashisaalid, kaljuronimissein ja kõrgseiklusrada. Vallas tegutseb üle tosina spordiklubi, kus saab tegeleda nii individuaal- kui ka meeskonnaaladega. Spordiklubide tegevust toetatakse läbi pearaha süsteemi. Valla poolt toetatakse nii noortesporti kui täiskasvanute sporditegevust.
Lisaks on seoses Meriküla õppe- ja spordikompleksi liikumisega valla bilanssi lisandunud juurde täismöödetmes spordisaal ja aula.
Noorsootööalast tegevust Harku vallas koordineerib valla poole asutatud Huvitegevuse ja Noorsootöö Sihtasutus. Vallas tegutseb kaks noortekeskust, Tabasalu ja Harkujärve Noortekeskus ning Vääna-Jõesuu Noortetuba. Avatud noortekeskuse põhimõttel toimib ka Kumna Kultuuriait ja kolmanda sektori esindajatenä MTÜ Vääna Selts ja MTÜ Muraste Külaselts.
Alates 2017. aastast on vallas moodustatud ka noortevolikogu, mille eesmärgiks on esindada noorte huvisid, rääkida kaasa valla noorsootöö korralduslikes küsimustes, tutvustada noortele demokraatia põhimõtteid, julgustada noorte kodanikualgatust ning kaasata noori kohaliku elu korraldamist puudutavatesse otsustusprotsessidesse.
Kokkuvõttes, kultuurielu on Harku vallas aktiivne, elanikel on mitmekesised võimalused vaba aja veetmiseks. Küll aga tuntakse puudust vähemalt 500 kohaga kultuurimajast, siinkohal on oodatud ka erasektori panus multifunktsionaalse vabaajakeskuse rajamiseks. Probleemi leevedab Meriküla õppe- ja spordikompleks, kus asub 400-kohaline saal. Samuti kavandatakse seoses riigigümnaasiumiga Tabasalu hariduslinnakusse multifunktsionaalset saali. Omaette küsimus on sündmuste külastatavus, millesse saavad eeskätt panustada külakogukonnad ja kultuurikollektiivid.
Lisaks vajab külades sporditaristu järjepidevat arendamist. Samuti tuleb kaaluda objektide haldamise optimeerimist, sh näiteks raamatukogude viimist ühtse juhitmise alla.
2.5.2 Huviharidus ja -tegevus
Huviharidust pakub Harku vallas Tabasalu Muusikakool, mis tegutseb samas hoones Tabasalu Ühisingümnaasiumiga. 2017/2018 õppeaastal on koolis avatud 20 EHIS-es kinnitatud õppekava muusika ja kunsti suunal, millel õpib kokku 163 õpilast. Õpilaste arv on viimase viie aasta jooksul pisut kasvanud (4%). Koolis on avatud järgmised osakonnad: pilliõpetusosakond ehk süvaõpe; üldkultuuriline ehk huviope ja pärimusmuusika.
Eesmärgiga toetada laste arengut läbi huvihariduse ning pakkuda Harku valla lastele ja noortele paremaid võimalusi huvitegevuses osalemiseks on loodud Harku valla huvikool, mis on valla poolt asutatud Huvitegevuse ja Noorsootöö SA allüksus. Harku valla huvikool korraldab Harku vallas huviringe nii lasteaedade- kui ka koolide õpilastele, samuti täiskasvanutele. Huvikool on mõeldud eelkõige Harku valla lastele ja noortele huvitegevuse pakkumiseks, teistest valdadest võetakse huviringidesse osalejad vabade kohtade olemasolul.
Harku vallas tegutseb ka mitmeid erahuvikoole ning lisaks pakuvad huvitegevust kõik valla koolid. Noorte huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks on Harku vallavalikogu 2018. aastaks kinnitanud Harku valla huvihariduse ja huvitegevuse kava.
Kokkuvõtteks, huviharidust ja -tegevust pakuvad Harku vallas mitmed asutused. Peamised väljakutsed on seotud õpilaste arvu kasvu ja ruumipuudusega. Muusikakool tegutseb liiga kitsastes tingimustes, samuti on täiedav ruumivajadus huvikoolil. Esialgse kava kohaselt on see plaanis lahendada Tabasalu hariduslinnaku baasil, kuid see otsus sõltub paljuski otsustest haridusvaldkonnas. Samuti avab täiedavad võimalused riigilt 2018. aastal omandatud endise Muraste Piirivalve kooli kompleks Merikülas, kus on enam kui 14 000 m² pinda, sh täismõõtmetes spordisaal ja 400-kohaline aula, mille kasutamine vajab põhjalikku läbimõtetmist.
2.6 Haridus
2.6.1 Alusharidus
2017/2018 õppeaastal tegutseb Harku vallas seitse alusharidust pakkuvat asutust: Alasniidu Lasteaed, Harku Lasteaed, Pangapealse Lasteaed, Rannamõisa Lasteaed, Tabasalu Lasteaed Tibutare, Tabasalu Teelahkme Lasteaed ja Vääna Mõisakool. Viimase näol on tegemist lasteaed-põhikool tüüpi õppeasutusega. Alasniidu Lasteaed tegutseb kahes erinevas hoones: peahoone asub Tiskre külas ja filiaal Harkujärve külas. Lisaks pakub Tabasalu alevikus lapsehoiuteenust 2-3 aastastele lastele Harku vallavalitsuse hallatav asutus Tabasalu Lastehoid. Kuna lastehoid ei ole haridusasutus, ei toimu seal ka õppekava alusel õpetööd.
2017/2018 õppeaastal on valla alusharidusasutustes moodustatud 40 rühma, kus õpib kokku 826 last (vt Joonis 17).
Kõige suurem on laste arv 8-rühmalistes Tabasalu Tibutare Lasteaias (168) ja Alasniidu Lasteaias (162). Rannamõisa, Pangapealse ja Harku lasteaedades tegutseb kõigis 6 rühma ning laste arv jääb vahemikku 108–137. Pisut väiksema on 4 rühmaga Tabasalu Teelahkme lasteaed (94) ning Vääna Mõisikooli kahes rühmas käib kokku 28 last. Laste arv on viimase viie õppeaasta jooksul langenud valla lasteaedades kokku 4%. Kõige suurem on langus olnud Pangapealse Lasteaias (10%) (suletud ajutine rühm) ja Harku Lasteaias (9%).
Joonis 17. Laste ja rühmade arv Harku vallas (allikas: Haridussilm)
Joonis 18. Lasteaias käivete laste arv õppeaastatel 2013/2014 – 2017/2018 (allikas: Haridussilm)
Nõudlus lasteaiakohtade järgi on suur valla keskuses Tabasalu alevikus, samuti Rannamõisa külas, Tiskre külas ja Harkujärve külas. Seal asuvates lasteaedades vabu lasteaiakohti ei ole. Harku Lasteaias Harku alevikus ja Muraste külas asuvas Pangapealse Lasteaias on üksikuid vabu kohti.
2017/2018 õppeaastal käib Harku valla lasteaedades teistest omavalitsustest kokku 23 last, mis moodustab 2,8% lasteaiaõppivatest lastest. Põhiliselt on need Tallinna linna lapsed (14 last). Lasteaedade lõikes on teiste omavalitsuste laste osakaal suurim Harku Lasteaias ja Tabasalu Teelahkme Lasteaias (6,5%). Neid Harku valla lapsi, kes omandavad alusharidust väljaspool koduvalda, on 2017/2018 õppeaastal kokku 90. Valdav osa neist (69 last) käib lasteaias Tallinnas. Viimastel aastatel on teistes omavalitsustes õppivate Harku valla laste arv vähenenud (21% võrreldes õppeaastaga 2015/2016).
Harku valla alusharidusasutustes on kokku palgal 5 tugispetsialisti: 2 eripedagoogi ja 3 logopeedi. Eripedagoog töötab Alasniidu Lasteaias ja Rannamõisa Lasteaias ning logopeedid Harku, Pangapealse ja Tabasalu Tibutare lasteaedades.
Lasteaiad on renoveeritud ja heas korras.
Kokkuvõtteks, võrreldes eelmise õppeaastaga on lasteaias käivate laste arv vähenenud, mis on rahvastikupüramiidi vaadates ka mönevõrra ootuspärane – sünnituslikka on joudmas väikseearvulisem põlvkond. See tähendab, et üldjoontes vallas kohtade puudust ei ole. Samas on üldisi trendi vaadates tõenäoline, et suureneb vajadus erivajadustega laste rühmade järelle. Samuti võib olukorda märkimisväärselt muuta elamuarendus, mis toimub peaasjalikult Tallinnaga piirnevatel aladel.
2.6.2 Üldharidus
Harku vallas tegutseb 2017/2018 õppeaastal kokku viis munitsipaalkooli: Harkujärve Põhikool, Muraste Kool, Tabasalu Ühisgümnaasium, Vääna-Jõesuu Kool ja Vääna Mõisakool. Gümnaasiumiharidust on võimalik omandada Tabasalu Ühisgümnaasiumis. Teistes valla koolides toimub õpettöö I ja II kooliastmel.
2017/2018 õppeaastal õpib Harku valla koolides kokku 1700 õpilast (vt Joonis 19). Köige enam on õpilasi Tabasalu Ühisgümnaasiumis (971). Keskmise suurusega koolid on Harkujärve Põhikool (237) ja Muraste Kool (273) ning väiksema õpilaste arvuga on Vääna-Jõesuu Kool (125) ja Vääna Mõisakool (94).
Joonis 19. Õpilaste arv Harku valla koolides (allikas: Haridussilm)
Õpilaste arv vallas on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud (vt Joonis 20). Võrreldes viie aasta tagusega (õppeaastaga 2013/2014) on õpilasi 36% enam. Õppurite arv on tõusnud kõigis vallas koolides, kuid kõige suurem on kasv olnud Vääna-Jõesuu Kooli puhul, kus õpilaste arv on kasvanud ligi poole võrra (46%). Alates avamisesest (2015/2016 õppeaastal) on ka Muraste Koolis käijate arv tõusnud 44%.
Joonis 20. Õpilaste arv Harku valla koolides õppeaastatel 2013/2014 – 2017/2018 (allikas: Haridussilm)
Kõige suurem osa õpilastest õpib I ja II kooliastmes (vastavalt 41% ja 35%) (vt Joonis 21). III kooliastme ja gümnaasiumi õpilaste arv moodustab vastavalt 18% ja 6% kogu valla õpilaste arvust. Võrreldes õppeaastaga 2013/2014 on kõige enam kasvanud II
(54%) ja I kooliaistme (29%) õpilaste arv. Gümnaasistide arvus viimase viie õppeaasta jooksul olulisi muutusi ei ole toimunud.
Joonis 21. Õpilaste arv Harku valla koolides õppeastmete kaupa õppeaastatel 2013/2014 – 2017/2018 (allikas: Haridussilm)
Tugispetsialiste on Harku valla koolides kokku 12: 4 logopeedi, 3 sotsiaalpedagoogi, 3 eripedagoogi ja 2 koolipsühholoogi. Lasteaed-põhikool tüüpi Vääna Möisakoolis töötab logopeed ja sotsiaalpedagoog. Tabasalu Ühisgümnaasiumis tegutseb 2 eripedagoogi, sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog ja logopeed. Muraste koolis on olemas nii eripedagoog, koolipsühholoog kui ka logopeed. Harkujärve Põhikoolis töötab tugispetsialistidest vaid logopeed ning Vääna-Jõesuu Koolis vastavad spetsialistid puuduvad.
2017/2018 õppeaastal õpib Harku valla koolides 111 õpilast teistest omavalitsustest, mis moodustab 7% õpilaste koguarvust. Väljapoole Harku valda käivad Harku koolides põhiliselt Tallinna linna ja Saue valla õpilased. Võrreldes varasemate õppeaastatega on teiste omavalitsuste õpilaste arv Harku valla koolide põhikooliaistmes püsinud samal tasemel, gümnaasiumiaistmes on teiste omavalitsuste õpilaste arv vähenenud (16 õpilast 2015/2016 õppeaastal, 8 õpilast 2017/2018 õppeaastal).
2017/2018 õppeaastal õppis väljaspool Harku valda 596 Harku valla õpilast (u 28 klassikomplekti). I astmes õpib väljaspool valda 149 õpilast (18%), teises 205 (26%) ja kolmandas 276 (48%). Gümnaasiumiharidust omandab väljaspool valda 291 õpilast (78%). Põhiline osa õpirändest Harku vallast välja poole toimub Tallinna linna koolidesse (82%), teisel kohal on Keila linna koolid (8%).
Haridus- ja teadusministeerium on otsustanud rajada Tabasallu riigigümnaasiumi 540 õpilasele, mis tähendab munitsipaalgümnaasiumi tegevuse lõpetamist. Samuti on kokku lepitud, et vald korraldab uue spordihoone ja 6-klassilise põhikooli rajamise Tabasallu, kuhu kavandatakse n-ö hariduslinnakut. Valla koolivõrku on arenatud põhimõttel, et I ja II astme põhiharidus oleks kätesaadav võimalikult kodu lähedalt, edasise haridustee jätkamiseks tuleb siirduda Tabasallu. Kavandatavad arengud Tabasalu hariduslinnaku ümber on tõstatanud elava diskusiooni Muraste
kogukonnas, kes soovib Muraste Kooli I-II kooliastme laiendamist III kooliastmega. Selleks on läbi viidud eraldi analüüs ("Harku valla koolivõrgu analüüs"), mis antud küsimust detailsemalt käsitleb.
Harku valla hariduse valdkondlikus arengukavas on käsitletud põhjalikult haridusvõrgu arengustrateegia 7 suunda, valla haridusasutuste arengukavad on kättesaadavad https://arengupeegeel.ee/.
Kokkuvõtteks, põhikooli I ja II astme põhiharidus on Harku vallas tagatud kodu lähedal, III astme põhiharidus ja gümnaasiumiharidust saab valla keskuses Tabasalus. Peamiseks väljakutseks on koolikohtade tagamine, kuna põhikooli osas on nõudlus suurem, kui on kohti. Samuti vajab haridusvõrk tervikuna korraamist, sh edasist arendamist, arvestades kokkuleppeid Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning muutunud õpikasüstist. Vajadus on tugikeskuse järelle, mis tegeleks erivajadustega lastega.
2.7 Sotsiaalne kaitse
Harku valla eelarvest makstavad pere sissetulekust mottesõltuvad toetused on: sünnitoetus; lapsehoiuteenuse toetus; esmakordsete koolimineva lapse toetus; ujumisteenuse toetus; eestkostel või peres hooldamisel oleva lapse koolitoetus; puudega lapse transporditoetus; puudega lapse hooldaja toetus; puudega isiku koolitoetus; puudega isiku isikliku abistaja teenuse toetus; tugiisikuteenuse toetus; puudega isiku päevakeskuse teenuse toetus; ravi- ja rehabilitatsioonitoetus; küttetoetus; ravikindlustusega hõlmamata isiku toetus; ühekorne toetus; tähtpäevatoetus; matusetoetus; jõulutoetus. Pere tulust sõltuvate toetustena makstakse: toidutoetust; koolitoetust; paljulapsele pere toetust; laagritoetust; hooldekodu teenuse toetust; nägemise parandamise toetust.
Valla poolt pakutavad sotsiaalteenused on järgnevad: sotsiaalnõustamine; koduteenus; tugiisikuteenus; isikliku abistaja teenus; täisealise isiku hooldus; eluruumi tagamine; väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; turvakoduteenus; sotsiaaltransporditeenus; lapsehoiuteenus; võlanõustamine; asendushooldusteenus; järelhooldusteenus.
Lisaks eeltoodule osutatakse täiendavaid sotsiaalteenuseid: puuetega laste invatransport; ujumisteenus; logopeediteenus (lastele); psühholoogi nõustamisteenus; perelepitusteenus; kriisiabiteenus sh leinalaagrid; toiduabi; varjupaigateenus; omasteta surnud isiku matmise korraldamise teenus; häirenenuputeenus. Teenused on vajaduspõhised ja rahastatakse valla eelarvest rahaliste vahendite olemasolul.
Harku vallavalitsuse hallatav asutus on Eakate Päevakeskus, mis asub Tabasalu alevikus. Keskuse põhiülesandeks on valla eakatele, puuetega inimestele, aktiivsest elust kõrvalejäänud isikutele ja nende perekondadele erinevate sotsiaalteenuste, koolituste, seltsielu ning huvitegevuse korraldamine ja arendamine.
Üldarstiabiteenust osutavad Harku vallas:
- Tabasalu Perearstikeskus;
- Perearst Ulvi Usgam;
Harku Perearstikeskus;
Perearst Gerli Halling-Kumari;
Keila Perearstikeskus.
Hambaravi teenust osutatakse Tabasalu alevikus.
**Registreeritud töötuid** on Harku vallas 2018. aasta jaanuari seisuga 234 (vt Joonis 22).
*Joonis 22. Registreeritud töötud Harku vallas (allikas: Eesti Töötukassa)*
Registreeritud töötute osakaal tööealisest elanikkonnast on nii Harkus kui ka Harjumaal ja Eestis madal (vt Joonis 23). Harku puhul on terve võrdlusperioodi välitel olnud töötus maakonna ja Eesti keskmisest veelgi madalam.
*Joonis 23. Registreeritud töötute osakaal tööealisest (19-64) elanikkonnast (allikas: Eesti Töötukassa, Rahvastikuregister)*
**Kokkuvõttes**, Harku vallas on heal tasemel sotsiaalteenused, samuti pole probleemi suure töötute arvuga. Küll aga vajab täiustamist teenuste pakkumine. Tarvisud on arendada sotsiaaltransporti ja rajada hoolekandekeskus, katmaks eakate päevahoiu, eakate ja dementsete hoolduse küsimused. Samuti on vajadus tugikeskuse järelle, mis tegeleks erivajadustega lastega.
2.8 Ettevõtlus ja erateenused
Harku vallas on olemas mitmed kohapealsed teenused, sh:
- **Apteeb**: Tabasalu alevik, Muraste küla;
- **Sularahaautomaat**: Tabasalu alevik (Swedbank, SEB ja Danske Bank/Luminor-ATM); Tutermaal Circle-K tanklas (Swedbank)
- **Postkontor**: Tabasalu alevik, Harku alevik;
- **Tankla**: Tabasalu alevik, Harku alevik, Muraste küla, Harkujärve küla, Tiskre küla, Tutermaa küla, Viti küla.
2017. aastal oli Statistikaameti andmetel Harku vallas registreeritud kokku 1654 ettevõtet. Kõige enam ettevõtteid (322) tegutses kutse-, teadus- ja tehnikaala kategoorias, järgnesid hulgi- ja jaekaubanduses/mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (282) ning ehituses (198) tegutsevad ettevõtete (vt Joonis 24).
Joonis 24. Ettevõtete arv Harku vallas peamiste tegevusvaldkondade lõikes (allikas: Statistikaamet)
Ettevõtete arv on Harku vallas aasta-aastalt jõudsalt kasvanud. 2017. aastal on valda registreeritud 15% enam ettevõtteid kui vii aastat tagasi Valdavas osas valla ettevõtetes (95%) on töötajaid vähem kui 10 (vt Tabel 6). Vaid 4% ettevõtetest jääb töötajate arv vahemikku 10-49 ning suuri ettevõtteid, kus töötajaid 50-249, tegutses 2017. aastal vallas 9.
Tabel 6. Ettevõtete arv töötajate arvu lõikes (allikas: Statistikaamet)
| | Kokku | Vähem kui 10 | 10-49 | 50-249 |
|-------|---------|--------------|-------|--------|
| 2013 | 1405 | 1343 | 56 | 6 |
| 2014 | 1437 | 1380 | 50 | 7 |
| 2015 | 1479 | 1409 | 62 | 8 |
| 2016 | 1570 | 1495 | 66 | 9 |
| 2017 | 1654 | 1577 | 68 | 9 |
Kõige rohkem töökohti on Harku vallas töötlevas tööstuses – veidi enam kui 35% kõikidest töökohtadest (vt Tabel 7). Sellele järgnevad avalik haldus ja ehitus. Teiste valdkondade töötajate arv jääb juba alla 10%.
Oluline on ühtlasi märkida, et sageli jääb Harku vallas makstav palk Eesti sellel tegevusalal keskmiselt makstavale alla, v.a töötleva tööstuse, ehituse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande, põllumajanduse ja veevarustuse valdkondades.
Tabel 7. Ülevaade töötajatest ja palkadest tegevusvaldkondade lõikes 2018. a märtsis (allikas: Maksu- ja Tolliamet)
| Tegevusala | Keskmine palk Harku vallas | Keskmine palk Eestis | Juriidiliste isikute arv Harku vallas | Tegutsevate ettevõtete arv Harku vallas | Töötajatega ettevõtete arv Harku vallas | Käive kokku (eurodes) | Töötajate arv Harku vallas | % |
|------------------------------------------------|----------------------------|----------------------|----------------------------------------|------------------------------------------|------------------------------------------|------------------------|---------------------------|-------|
| Töötlev tööstus | 1418 | 1169 | 163 | 93 | 70 | 19 258 | 545 | 1331 | 35,2 |
| Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 1175 | 1292 | 5 | | | 320 | 506 | 431 | 13,4 |
| Ehitus | 1075 | 1070 | 293 | 145 | 102 | 3 457 332 | 342 | 431 | 11,4 |
| Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont | 958 | 1056 | 446 | 202 | 103 | 8 945 077 | 342 | 431 | 9,0 |
| Veondus ja laonud | 919 | 1175 | 122 | 67 | 48 | 3 338 312 | 330 | 431 | 8,7 |
| Haldus- ja abitegevused | 994 | 1045 | 197 | 74 | 50 | 1 331 191 | 169 | 431 | 4,5 |
| Kutsese-, teadus- ja tehnikaalane tegevus | 950 | 1413 | 518 | 199 | 91 | 1 293 608 | 146 | 431 | 3,9 |
| Majutus ja toitlustus | 636 | 773 | 56 | 21 | 14 | 260 629 | 84 | 431 | 2,2 |
| Muud teenindavad tegevused | 716 | 856 | 201 | 35 | 32 | 117 455 | 83 | 431 | 2,2 |
| Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne | 1584 | 1282 | 39 | 11 | 10 | 215 611 | 58 | 431 | 1,5 |
| Info ja side | 984 | 2094 | 195 | 81 | 33 | 501 083 | 56 | 431 | 1,5 |
| Kunst, meelelahutus ja vaba aeg | 1009 | 1037 | 179 | 30 | 13 | 114 239 | 54 | 431 | 1,4 |
| Haridus | 940 | 1235 | 96 | 22 | 8 | 119 121 | 51 | 431 | 1,3 |
| Kinnisvaraalaane tegevus | 732 | 787 | 261 | 58 | 28 | 572 421 | 42 | 431 | 1,1 |
| Tegevusala määraramata | 798 | 1473 | 105 | 16 | 12 | 278 332 | 31 | 431 | 0,8 |
| Mäetööstus | 1397 | 1414 | 5 | 3 | 2 | 201 741 | 31 | 431 | 0,8 |
| Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük | 1066 | 942 | 38 | 12 | 5 | 490 661 | 29 | 431 | 0,8 |
| Finants- ja kindlustustegevus | 701 | 2165 | 175 | 17 | 5 | 100 884 | 6 | 431 | 0,2 |
| Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus | 2970 | 1282 | 16 | 4 | 4 | 15 358 | 5 | 0,1 |
|--------------------------------------------------|------|------|----|---|---|--------|---|-----|
| Elektrenergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine | 1900 | 3 | 3 | | | 13 864 | | 0,0 |
| Kokku | | | 3113| 1093| 630| 40 625 784 | 3785 | |
Harku vallas asub üks Põhja-Eesti paekalda möjusamaid loodusobjekte **Türisalu pank**, mille vaatealalt avaneb kaunis vaade merele. Suurupi külas on võimalik tutvuda tuletornidega, mis on kultuurimälestistena riikliku kaitse alla võetud. **Suurupi ülemine tuletorn** on mandri-Eesti vanim töötav tuletorn ning **alumise tuletorni** näol on tegemist lausa Põhja-Euroopa vanima endiselt töötava puidust tuletorniga. Vallas asub ka kolm kaunist ning huvitava ajalooga möisakompleksi: **Harku möis**, **Kumna möis**, **Vääna möis**. Matkamisvõimalusi pakuvad valla kaks matkarada: **Harku metsa loodusrada** (8 km) ja **Tabasalu loodusöpperada** (3,5 km). Ajaloolise väärtsusega on ka Peeter Suure Merekindluse objektid, mis on enamjaolt korrastatamata.
**Kokkuvõttes**, ettevõtlus on Harku vallas järjepanu arenenud, kuid siiski jäivad Harkus makstavad palgad sageli Eesti keskmisele alla. See tähendab, et kõrgemapalgalised pendeldavad pea igapäevaselt Tallinna vahet, samal ajal kui mujalt liigub siia madalama palgaootusega kontingent.
Vallal on olemas tugev turismipotentssaal, mida pole aga täies mahus rakendatud. Nimelt saaks 22 km pikkust rannajoont märksa tulemuslikumalt kasutada, arvestades suurt külastajate hulka, mis suveperioodil eeskätt Vääna-Jõesuu randa külastab.
|
b540f325-c4b7-427c-bc92-28ed38112331
|
CC-MAIN-2024-51
|
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4180/6202/1019/HarkuVVK_2018_m13_Lisa4.pdf
|
2024-12-07T12:25:13+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-51/subset=warc/part-00040-b392068a-8e35-4497-8fab-a691b1a71843.c000.gz.parquet
| 854,352,806
| 23,481
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.971796
|
ekk_Latn
| 0.999932
|
[
"unknown",
"pol_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
54,
2653,
3582,
4004,
7791,
9845,
10681,
12581,
13259,
14528,
17081,
18921,
21083,
21607,
23116,
25280,
26795,
28059,
29686,
32270,
34465,
37037,
38954,
41825,
44529,
45327,
47577,
48396,
50571,
53386,
54558,
55825,
62829,
64542
] | 0
|
[
0.60546875,
0.1513671875,
0.0625,
0.166015625,
0.01116943359375,
0.00445556640625
] |
Paigaldusjuhised
Trapetsprofiil BP 20B
BP 35B
BTD 45
Trapetsprofiil BP 20B
Kasutusala: katused
Kasulik laius: 1100 mm
Profiili kõrgus: 17 mm
Materjali paksus: 0.45–0.60 mm
Pinnakate: AlZn, Zn, PE, PEMA, PUR
Min/max pikkus: 1000/9000 mm
Trapetsprofiil BP 35B
Kasutusala: katused
Kasulik laius: 1000 mm
Profiili kõrgus: 35 mm
Materjali paksus: 0.45–0.60 mm
Pinnakate: AlZn, Zn, PE, PEMA, PUR
Min/max pikkus: 1000/9000 mm
Trapetsprofiil BTD 45
Kasutusala: katused
Kasulik laius: 900 mm
Profiili kõrgus: 45 mm
Materjali paksus: 0.45–0.70 mm
Pinnakate: AlZn, Zn, PE, PEMA, PUR
Min/max pikkus: 1000/12000 mm
Katusekalle
Minimaalne katusekalle trapetsprofiilidel BP 20B ja BP 35B on 1 : 5 (11°) ja trapetsprofiilil BTD 45 1 : 7 (8°). Laugemate katuste toimimise eest tehas ei vastuta. Kui tahate plekipaane laugemale katusele paigaldada, soovitame suuremat külgülekaret ning vuukide tihendamist.
Katuse mõõtmine
Katuse mõõtmisel mõõdetakse katuse laius otsalauast otsalauani (A) ja paani pikkust harja keskelt räästa otsalaudade välispinnani (B). Paani pikkusele tuleb veel lisaks otsa arvestada 40-50 mm, mis jääb peale paani paigaldamist alutuma üle räästa otsalaua. Samuti on kasulik kontrollida katuse tasasust, harja ja räästa sirgust ning diagonaalmõõte viiudel (C ja D).
Kauba vastuvõtmine
Kaupa vastu võttes kontrollige, et kõik tellitud tooted vastavad saatelehele (kogus, värvitoon jms) ja et kõik saatelehel mainitud kaubad on olemas. Veenduge, et saabunud tooted ei oleks vigastatud. Kui selgub, et saadetis ei vasta tellitule, saateleht ei klapi saabunud kaubaga või saadetis on defektne, siis tuleb teha sellekohane märge saatelehele ja kinnitada see oma allkirjaga ning informeerida viivitamatult kauba müüjat (hiljemalt kolme päeva jooksul alates kauba kätesaamisest). Vastuvõtja allkiri saatelehel on siduv, hilisemaid pretensioone ei pruugita lahendada.
Defektset või vale toodet ei tohi paigaldada. Bestroof OÜ ei korva selle nõude vastaselt paigaldatud toodete vahetamisest tingitud kulused.
Transpordivagastuste iseloomu ja ulatuse kohta tuleb koostada akt, millele tuleb võtta ka autojuhi allkiri.
**Kauba mahalaadimine ja ladustamine**
Tehasest saabunud paanid tõstetakse ehitusplatsile maha horisontaalasendis ja asetatakse tasasele pinnaleeele navat kliendi poolt ette valmistatud alusele, mis asetseb maapinnast vähemalt 200 mm kõrgusele ja koosneb umbes 1 meetri tagant asetatud laigidest. Üldjuhul transporditakse paane pealtlaetava autoga, millega on kraana. Juhul kui kraana puudub, tuleb paanid koormast maha tõsta ükskaaval.
Sealjuures peab vaatama, et teravad lõikeservad ei vigastaks alumise paani pinnakatet. Paanid tuleb maha tõsta, mitte tömmata. Pikki paane ei tohi tõsta ottest, vaid külgservadest.
Tsingitud ja alumiiniumist paane ei tohi välitingimustes ladustada tarnepakendis üle ühe nädala. Soovitatav on katuse- ja seinamaterjalje ladustada kinnises, õhutatavas ja normaaltemperatuuriga ruumis. Vältida tuleks agressiivsete ainete lähedust (happed, soolad jm).
Välitingimustes tuleb paane kaitsta otseste sademete eest ning vältida vee ja niiskuse kogunemist paanide vahele. Paanidel tuleb tarnepakend eemaldada, laduda ümber kaldpinnale, asetades paanide vahele puittilustid nii, et paanide vahele sattunud vesi saaks ära voolata või aurustuda.
Juhul kui paanid virnastatakse välitingimustes, peab viirna kinni katma vettpidava kattega nii, et oleks tagatud paanide vaheline tuulutus (ka kõige ülemise paani ja kattematerjali vahel).
Pinnakattega (värv- ja plastkattega) paane võib ladustada pakendatult kuni kaks nädalat. Pikemal ladustamisel tuleb järgida tsinkplaadi ladustamise juhiseid.
Polüesterkattega sileplekk ja sileplekkeist toodetud plekitooted on üldjuhul kaetud kaitsekilega. Kiletatud tooteid ei tohi hoida UV-kiirguse käes. Päikesekiirguse toimeil võib kaitsekile muutuda rabetaks, mistõttu kile eemaldamine toodetelt võib muutuda võimatuks.
Ladustamise juhiste eiramise korral võivad tekkida nn valge rooste ja värv ning muud kahjustused. Sel juhul garantiiga seonduv ei kehti.
**Paigaldamiseks valmistumine ja paanide töötlemine**
Teraspilekist katusetoodeete paigaldusel tuleb alati kanda töökindaid, kaitseriietust ja kummitalaga jalanõusid. Toodetel on teravad servad, mis võivad tekitada lõikehaavu. Paigaldustööde ajal tuleb katusele liikuda toetudes sarikatele või roovitisele. Önnetuste vältimiseks tuleb kasutada turvakööti.
Enne paigaldamise algust tuleb kontrollida katusevilude diagonaalmööte ja muude geometriliste möödute vastavust. Köikvõimalike turvatavrikute (katusesild, katuseredel, lumetöke) ning läbiviikude (nt katuseluuk) kinnitamiseks on eelnevalt vaja paigaldada lisaroovid või toetusliisti.
Katuseplaadid tarnitakse kliendile tellitud pikkuses. Köikvõimalikke läbiviikude avauste, kaldlöigete jms puhul tuleb plaate objektil paigalduse käigus kohapeal loigata. Katusepaanide lõikamiseks võib kasutada tikksaagi, nakerdajat, kövasulamist teraga käs-i ketassagi, plekikääre, käsistantsi ja muid lõikeseadmeid, mis ei tekita loikamisel kuumust. Profilpleksi paane söltumata profilist ei tohi töödelda abrasiivsete lõikevahenditega. Vastasel juhul on tootjal öigus loobuda kõikidest pinnakatetele ja toodetele antud garantiidest.
Trapetsprofiil BP 20B ja BP 35B – paigaldusjuhised
Töö käigus katusepaanide puurimisel või lõikamisel tekkinud terasepuru tuleb kohe eemaldada. Pinnale jäävad prahd hakkab roostetama ja võib kahjustada teraspleki pinda. Profiilpaanide kattele tekkinud kriminustused ja nähtavad lõikepinnad tuleb värvida samas toonis parandusvärviga, mida tarnib Bestroof OÜ. Määratunud paane võib puhastada pehme harja ja seebilahusega.
Katusepaanide paigalduskoha viimiseks pidage meeles, et plaatel ei tohi lohistada üksteise peal ja pikemaid paane ei tohi tõsta otstest vaid külgedelt ning tuleb vältida plaatiide venitamist ja deformeerumist. Paanide katusele toimetamiseks tehke piisavalt tugev maapinnast räästani ulatuv kaldpind. Mööda kaldpinda katusepaane mölemast külijest lükates (samal ajal ka võimalusel ülevalt servadest tömmates) saab plaadi üles katusele. Tööstmise ajal ei tohi ei tööstetava paani alla astuda.
Katuseplaatide kinnitamiseks roovi külge kasutatakse 4,8 x 28(35) mm isepuuruvaid krueve, mis on varustatud spetsiaalse EPDM tihend-seibiga. Katusekruid on saadaval tsingituna ja ka värvituna sama tooni, mis katuseplaadid. Kruidide kinnituses on köige sobivam kasutada akutrelli, mis on varustatud spetsiaalse katusekruidve kinnitamiseks möeldud padrungi. Kruidi kinnitatakse roovi kohal läbi katusepaani lainepõhja. Plaatide külgkatete kinnitamiseks kasutatakse ülekattekrueve 4,8 x 20 või tömbeneete 3,2 x 8 mm. Keskmiselt kulub ühe m² katusepaanide kinnitamiseks ca 8 - 10 kruvi (selles sisaldub ka kulu lisaplekkide kinnitamiseks).
Aluskatte paigaldamine
Aluskatet tuleb kasutada kõigi köetavate ja mitteköetavate hoonete korral, kus on võimalik kondensatsioonivee teke. Kondensseeruv vesi tekitab metallist katustele puhul ka alttuulutavatelt katustel loodudlikust temperatuuri köikumisest. Kattusekatte veetihedus ei tohi olla sõltuv aluskatte omadustest. Aluskatte ülesanne on kondensatsioonivee juhtimine räästasse, läbiviikudest mööda ja välispirettest eemale. Aluskatet võib paigaldada katuse kalde suunas (risti katuseharjaga), kuid köige levinum viis on siiski paralleelselt katuseharjaga. Viimati mainitud variandi puhul alustage kattusekatte paigaldamist horisontaalselt sarikate peale alumisesid räästast ja liikudes harja poole. Aluskate kinnitatakse sarikatele klambritega. Samas peab jälgima, et mittehingav aluskate jääks sarikate vahele lödvalt (läbipaine 20–30 mm), seda ei tohi tömmata pingule. Hingav ehk difüusne aluskate tuleb paigaldada sarikatele pingule. Üle seinajoone peaks aluskate ulatuma vähemalt 200 mm. Köige lõpuks kinnitatakse aluskate sarikate kohalt nt 25(32) x 50 mm tuulutusliistuga (vajalik tuulutuse tagamiseks aluskatte ja kattusekatte vahel), mille peale paigaldatakse valitud kattusekatte profiili tüübile vajaliku sammuga roovitis. Juhulsiikult aluskattele sattunud vesi ei tohi pääseda katusealusesse konstruktsiooni, vaid peab jooksma maha või äravoolurenni. Mittehingava aluskatte paigaldamisel tuleb räästast ja katuseharjad lahendada selliselt, et aluskate oleks ventileeritav mölemalt pool (nii alt kui pealt). Hingava aluskatte võib paigaldada otse soojusisolatsiooni kihile.
Roovide paigaldamine
Roovilauad kinnitatakse kuumtsingitud naeltega viltu lüues (2 naela ristumiskohta) läbi aluskatet hoidivate tuulutusliistute sarikate külge. Täpne roovisamm ja roovilaua mõõt sõltub katteprofiili valikust, sarikasammust, katuse kaldest, koorumest. Tavaliselt kasutatakse kuni 900 mm sarikasammu puhul vähemalt 22(25) x 100 mm laudist ja kuni 1200 mm sammu puhul vähemalt 32 x 100 mm roovilauda. Roovisammu arvestatakse roovilaua tsentrist tsentrini. Roovi paigaldust alustage räästast. Roovilaua paigaldamisel tuleb arvestada ka võimalike läbiviikude (katuseluugid, ventilatsioonid) ja turvatavarikute (katusesild, katuseredel, lumetöke) paigaldamisega. Mainitud kohtadesse ja samuti ka neelude kohal tuleb roov paigaldada tihedamini.
Trapetsprofiil BP 20B ja BP 35B – paigaldusjuhised
Et tagada aluskatte ja katusepaanide vahelise õhu ringlus (tuulutus), siis ei kaeta roovidega kinni katuseharja ega kelba otsa.
Ehitusalaste teadmiste puudumisel ja täpsema info saamiseks palume võtta ühendust meie müügiesindajaga või projekteerijaga.
Katusepaanide paigaldamine
Paanide paigaldamist alustatakse tavaliselt katuse otsast, kelpkatustel kelba ja harja kokkupuutepunklist. Plekipaanid paigaldatakse räästaga risti üleastega räästast 40–50 mm. Alustatakse paigaldamist, kinnitades esimese paani roovile ülemise ja alumise serva keskelt profiililaine põhjast ühe kruviga nii, et see jääks otsaraästalauast öigele kaugusele. Seejärel rihitakse järgmine paan eelmise paani alumise servaga samale joonele (joondamisel võib abiks kasutada rihtnööri või -latti) ja kinnitatakse kruviga ülekatte alaservat eelmise paani külge, alustades räästast ja liikudes katuseharja suunas sammuga kuni 500 mm. Eelnevalt kontrolli, et paanide põikprofiilid oleksid üksteise vastas tihedalt. Samamoodi kinnitatakse ka kolmas paan.
Peale kolmanda paani kinnitamist võetakse esimese paani alumise serva kinnitus lahti ja kolmest paanist koosnev tervik rihitakse alumise räästa järgi. Seejärel kinnitatakse paanide alumine serv iga teise laine põhjast (tuulistes piirkondades iga laine põhjast) roovi külge. Plaatide keskosa kinnitatakse igast teisest lainepõhjast (maleruudus). Pärast seda jätkatakse paanide paigaldamist ühe paani kaupa, kinnitades paani esmalt eelmise paani ja siis roovi külge. Katusepaane jätkatakse horisontaalselt ülekattega vähemalt 200 mm. Horisontaalse jätkukoha alla peab jääma roov, millesse kinnitatakse kruvi iga laine põhjast. Vertikaalne jätkukoht tehakse ühelainelise ülekattena. Katuse kalde korral alla 11° (BP 20B ja BP 35B) või 8°(BTD 45) tuleb teha laiem ülekate.
Kruvide keeramisel tuleks kasutada siduriga trelli (nt akutrell) ja jälgida, et ei keeraks kruvisid liiga tugevalt kinni (plekipaani ei tohi tekkida mölk).
Kruvide kinnitustihedus:
| Räästal | - | iga teise mustrilaine põhjast |
| Villul | - | iga roovi külge |
| Harjal | - | iga teise mustrilaine põhjast |
| Jätkuülekattel | - | iga mustrilaine põhjast |
| Külgülekattel | - | mustrilaine harjal kuni 500 mm sammuga |
Tuulistes piirkondades tuleb räästal, harjal ja jätkuülekattel kinnitada paanid iga mustrilaine põhjast.
Lisaplekke paigaldamine
Otsaplek (viiluplekk). Otsa puhul tõstetakse välimine räästalaud profiilitüübi kõrguse vörra roovilaudadest kõrgemale. Peale katusepleki paigaldamist kinnitatakse otsaplek külgelt otsalaaua külge sammuga kuni 800 mm ja pealt plekipaani kõrgema osa külge ülekattekruvidega, sammuga 300–800 mm. Kui plekipaani tuleb villu juures lõigata ja otsapleki alla jääb mustrilaine põhi, siis valtsitakse selle äär ülesse ning tekitatakse renn, et otsapleki alla sattunud vesi mööda lainepõhja räästasse voolaks. Otsapleki jätkamisel tuleb ülekatteks arvestada vähemalt 50 mm.
Harjaplekki kinnitatakse kruvidega harja mölemalt poolt mustrilaine harja külge ülekattekruvidega, sammuga mitte üle 400 mm. Harjaplekke omavaheline ülekate on mitte vähem kui 50 mm. Lamedal katusel ja tuulises keskkonnas tuleb harjapleki ja katusepaani vahel paigaldada profiilitihendid.
Räästapleikki kasutatakse räästal vee juhtimiseks vihmaverenni ja takistamaks räästalaudade märgumist. Rennide puudumisel hoiab räästaplekk räästalaudise puhtana.
Räästaplekk kinnitatakse köige madalamal oleva roovi külgse algul paarit tsingitud siledapealise naelaga enne kattepaanide kinnitamist. Kattepaanide kinnitamisel räästast kinnitatakse ühtlasi ka lõplikult räästaplekk katusekruviga läbi paani roovi külgse.
Räästaplekkide jatkamisel on omavaheline ülekate minimaalselt 50 mm.
Neelupõhjapleki aluseks tehakse neeluga rõöbiti tihe laudis (vahed lubatud kuni 20 mm). Neelu põhja paigaldatakse eraldi riba aluskatet, mille peale tuuakse viilult tulev aluskatet. Neeluplekkeid omavaheline jatkamine tehakse mitte vähem kui 200 mm ülekattega või ühekordse lamavaltsiga.
Erijuhtudel (hoone paiknemine tuulistel aladel, väga kõrged hooned, aluskonstruktsiooni väga halb seisukord jne) soovitame konsulteerida erialaspetsialistiliga.
Katuse hooldamine
Regulaarne hooldus tagab teraskatusele pika ekspluatatsiooni ja visuaalse esteetilisuse.
Katusele minnes peab meelest pidama, et katuseplaatidel käies tuleb püüda astuda ainult laine põhja ja kohale, mille all on roovitis. Kasutada tuleks ainult puhastatud ja mittelibiseva kummitallaga jalatseid.
ETTEVAATUST! Katusele liikudes tuleb olla ettevaatlik. Niiske, märg ja jäätunud plekk on väga libe.
Soovitatav on katust puhastada sinna langenud puulehtedest, okastest ja muust prahist vähemalt korra aastas. Hoolduse tihedus sõltub ka hoone ümbrusest ja asukohast. Kui ümbrus on tolmav ja läheduses on palju puid-pöösaid, siis peaks katust vähemalt kaks korda aastas puhastama — kevadel ja sügisel. Suurema osa prahist saab katuselt eemaldada pehme harjaga, mis ei tekita mehaanilisi vigastusi pinnakattele. Katusele kleepunud saastet, nagu lindude väljaheitid, tolm jms saab eemaldada, kui kasutada voolavat vett või survepesurit. Võib kasutada ka örnju ja neutraalseid pesuaineid vastavalt tootjapoolesele kasutusjuhisele. Pesemisjäädig loputada hoolikalt. Puhastamisel ei ole lubatud kasutada lahusteid või muid reageente.
Katusele pikemaks ajaks jäänud saaste seob vett ja on oht, et saaste moodustab tsingiga kiirelt lahustuvad ühendid, mille tulemusel saab kahjustada peamine korrosionikaitse (tsingikih). Kui pinnakate on vigastatud, siis tuleb viga saanud kohti puhastada, kruntida ja Bestroof OÜ tarinitava parandusvärviga üle värvida.
(Vaata täpsemalt nöudeid „Kasutus- ja hooldusjuhised“.)
|
406cf3e3-5a7b-408e-8962-baf2114014a0
|
CC-MAIN-2024-38
|
http://www.bestroof.ee/get/file/czo4NjoidXNlcmZpbGVzL2ZpbGUvcGFpZ2FsZHVzanVoaXNlZC9UcmFwZXRzcHJvZmlpbGlfQlAyMEJfQlAzNUJfQlRENDVfcGFpZ2FsZHVzanVoaXNlZC5wZGYiOw~~/Trapetsprofiili_BP20B_BP35B_BTD45_paigaldusjuhised.pdf
|
2024-09-09T07:48:09+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00267-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 36,149,847
| 5,917
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999895
|
ekk_Latn
| 0.999937
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
52,
1873,
5231,
9137,
12398,
14865
] | 0
|
[
0.42578125,
0.34765625,
0.1484375,
0.06494140625,
0.00982666015625,
0.003997802734375
] |
Juhend isikukaitsevahendite ja laiatarbe näokatete turustamisele
I. Üldnõuded isikukaitsevahenditele
Isikukaitsevahend on vahend, mis on kavandatud ja toodetud inimesele kandmiseks, et see kaitseks teda või mitme tervist ähvardava ohu ees.
Kõik sellised vahendid peavad vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid.
Ühekordsed ja korduvkasutatavad näomaskid, mis tagavad kaitse tahkete osakestega seotud ohtude eest, ning ühekordsed ja korduvkasutatavad kombinesoonid, kindad ja kaitseprillid, mida kasutatakse kaitseks kahjulike bioloogiliste möjurite, näiteks viiruste eest, kuuluvad määruse (EL) 2016/425 kohaldamisalasse.
Nõuetele vastav isikukaitsevahend:
- on läbinud vastavushindamise (II ja III ohukategooria isikukaitsevahendite puhul on vajalik kolmanda osapoole ehk teavitatud asutuse kaasamine – vt lisainfot all). FFP2/FFP3 klassi kaitsemaskid kuuluvad III ohukategooria isikukaitsevahendite alla;
- omab tehnilist dokumentatsiooni ning vastavusdeklaratsiooni (EU declaration of conformity). Tehnilisse dokumentatsiooni on koondatud kogu info tootest terve elutsükli jooksul - alates toote disainist (joonised ja kirjeldus), lisaks kasutatavad materjalid, tootmise etapid, teostatud testid ja testi tulemused kuni selleni, kuidas tegeletakse kaebustega. Vastavusdeklaratsioon on tootja kinnitus toote nõuetele vastavuse kohta ning selle vorm on leitav määruse 2016/425 lisast IX;
- kannab CE-vastavusmärgist (peab olema üldjuhul kustumatul viisil kantud igale üksikule isikukaitsevahendile, III kategooria isikukaitsevahendite puhul peab CE märgile järgnema teavitatud asutuse identifitseerimisnumber);
- kannab tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab toodet tuvastada, või kui isikukaitsevahendi suurus või laad seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on isikukaitsevahendi pakendil või sellega kaasas olevas dokumendis;
- on märgistatud tootja nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressiga. Teave peab olema kantud kas isikukaitsevahendile või, kui see ei ole võimalik, selle pakendile või isikukaitsevahendiga kaasas olevasse dokumenti;
- isikukaitsevahendiga on kaasas kasutusjuhised ja teave asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeltes, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks
kergesti arusaadav. Sellised juhised ja muu teave ning samuti igasugune märgistus on selged, arusaadavad, mõistetavad ja loetavad;
- isikukaitsevahendiga on kaasas EL-i vastavusdeklaratsioon või on kasutusjuhistele lisatud viide internetiaadressile, kus EL-i vastavusdeklaratsioon on kätesaadav.
II. Kaitsemaskide vastavus
Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka erinevaid hingamiskaitsevahendeid – maske ja respiraatoreid. Vastavalt kasutuseesmärgile klassifitseeruvad maskid kas isikukaitsevahenditeks või meditsiiniseadmeteks.
Isikukaitsevahenditeks klassifitseeruvad maskid, mis tagavad inimesele kaitse teda väljast ähvardava ohu eest. Meditsiinilised maskid on möeldud selleks, et kaitsta eelkõige patsienti meditsiinilise protseduuri ajal – selleks, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed vms ei jõuaks meditsiinilise protsessi käigus patsiendini. Epideemia ajal võiksid nakatanud isikud neid kanda nakkuse leviku vähendamiseks.
Mask kui isikukaitsevahend
Et tagada kaitse viiruse eest, peab kaitsemask/respiraator vastama standardis EVS-EN 149:2003+A1:2009 „Hingamisteede kaitsevahendid. Lenduvate osakeste eest kaitsvad filtreerivad poolmaskid. Nõuded, katsetamine, märgistus“ toodud kaitsetaselemele/klassile FFP2 või FFP3. Standard on kätesaadav Eesti Standardikeskuse kodulehekülje kaudu www.evs.ee, link standardile: https://www.evs.ee/et/evs-en-149-2003+a1-2009.
Kaitsemaske jaotatakse klassideks nende filtreerimistõhususe ja maksimaalse lekke järgi. FFP2 klass tähistab, et see filtreerib 95% osakesi, mille läbimõõt on 0,3µm või enam. FFP3 kaitseklassi mask filtreerib vähemalt 99% õhus leitavatest osakestest.
Samaväärset kaitset pakuvad ka tähisega N95 kaitsemaskid või kirurgilised kaitsemaskid, mille vastavust on hinnatud lähtuvalt Ameerika Ühendriikide standardile ASTM F1862, ja P2 klassi kaitsemaskid, mille vastavust on hinnatud lähtuvalt Austraalia standardist AS/NZS 1716.
Kuna filtreerimistõhusust ja maksimaalset leket on raske muud moodi hinnata kui katsetades, on vajalik läbi viia katsetused akrediteeritud laboris.
Laborite nimekiri on leitav Euroopa Komisjoni kodulehelt, valides toodete (Products) kategooria alt alapealkirja “Equipment providing respiratory system protection”.
Meditsiinilised maskid
Meditsiiniline mask on ühekordne mask, mille kasutuseesmärk on kaitsta piisakeste jms lendumist/kukkumist patsiendile. Meditsiiniliste maskide puhul tuleb aru saada, et tegu ei ole isikukaitsevahenditega, need tooted klassifitseeruvad meditsiiniseadmeteks. Sellised meditsiinilised maskid ei kaitse kandjat viiruse eest.
Meditsiiniliste maskide minimaalsed nõuded on toodud standardis EN 14683:2019. Kuna tegemist on uue standardiga, siis turul võivad olla ka eelmisele, EN 14683:2014 vastavad maskid. Kui tootja on veendunud, et need nõuded on täidetud (tehtud seal olevad testid), siis koostab tootja vastavusdeklaratsiooni, lisab asjakohase märgistuse pakendile – tootja nimi ja aadress, partiinumber, CE märk, teave, mis tootega on tegemist, mitu toodet pakendis on jms. Seejärel teavitab tootja või meditsiiniseadme volitatud esindaja Terviseameti meditsiiniseadmete osakonda turustamise alustamisest läbi meditsiiniseadmete andmekogu (msa.sm.ee). Teavitus tuleb teha 10 päeva enne seadme turul kätesaadavaks tegemist.
Nõuded (st märgistamisele ja dokumentatsioonidele) on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 2017/745. Juba turul olevad tooted vastavad direktiiville 93/42/EMÜ, mis on tühine alates 26.05.2020. Enne seda turul kätesaadavaks tehtud tooteid võib levitada, kuni nende „kölblik kuni…” kuupäevani.
Meditsiiniliste maskide nõuetele vastavuse osas on pädevaks asutuseks Terviseamet. Informatsioon maskide kui meditsiiniseadmete tootjatele on kätesaadav Terviseameti kodulehelt.
Laiatarbe näokatted (inglise keeles Community Masks)
Laiatarbe näokatted on erinevatest materjalidest ise valmistatud või tööstuslikult toodetud näokatted/maskid, sealhulgas ka Aasia riikides levinud sudumaskid, mis pole isikukaitsevahendid ega meditsiinilised maskid.
Laiatarbe näokatete osas on Euroopa Liidus kokku lepitud juhend CWA 17553:2020 “Laiatarbe näokatted. Miinimumnõuete, katsemeetodite ja kasutamise juhend” (edaspidi CWA juhend) (inglise keeles „Community Face Coverings – Guide to Minimum Requirements, Methods of Testing and Use“). Juhend on leitav ja tasuta allalaetav nii eesti kui inglise keeles Eesti Standardikeskuse kodulehelt aadressil: https://www.evs.ee/et/cwa-17553-2020.
Ettevõtja saab valida, kas ta järgib CWA juhendit täies mahus või rakendab maskidele juhendi alapunktis „Laiatarbe näokatted“ toodud miinimumnõudeid. Toote ohutuse ja nõuetele vastavuse eest vastutab tootja/maaletoojaa.
Miinimumnõuete koostamisel on võetud aluseks eelnimetatud CWA juhendi sisu ning tarbijakaitseseaduse § 5 (märgistamise üldnõuded) ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 11.
Miinimumnõuded Eestis turustatavatele laiatarbe näokatetele on järgnevad:
- näokatete/maskide filtreerimisomadused peavad olema teada/katsetatud vähemalt vastavalt CWA juhendile (CWA juhendi kohaselt testitakse filtreerimisomadusi nende maskide puhul suurusosakestega 3 (± 0,5) µm (täpsemad juhised juhendis CWA juhendis)). Teave filtreerimisomaduste kohta kanatakse pakendile. Katsetamine võib olla tehtud vabalt valitud laboris, mis on võimeline CWA juhendi 17753:2020 kohaseid kateid läbi viima;
- sangade tugevuse katse peab olema tehtud (sangade tugevuse katse võib teha valmistaja ise, võttes arvesse CWA juhendis esitatud nõudeid, või kasutada labori abi). CWA 5.9 kohaselt peavad peapaelad olema konstrueeritud nii, et laiatarbe näokatet saab lihtsalt ette panna ja eemaldada. Need peavad vastu pidama viiele ettepanemise ja eemaldamise tsüklile ning neid tuleb kontrollida vähemalt kolmel erineva näokujuga katseisikul. Ise tehes peab olema vastav kinnitus, et sangade tugevus on katsetatud, ja lisatud meetod;
- tootele peab olema lisatud eestikeelne märgistus ja kasutusjuhend. Märgistus võib olla tootega kaasasoleval infololehel või pakendil. Sama info peab olema ka e-poes toote kirjelduse juures.
Toote märgistusel peab leiduma alljärgnev info:
- tootja ja/või importija nimi ja kontaktandmed;
- toote identifitseerimisvahend (mudeli-, partinumber vms);
- filtreerimistõhusus (vastavalt CWA juhendile 3 (± 0,5) mikromeetriste (µm) osakestega. Võib olla katsetatud ka väiksemate osakestega (nt 100-400 nm), sellisel juhul tuleb lisada filtreerimistõhususe juurde ka katsel kasutatud osakeste suurus);
- viide, kas tegu on korduvkasutatava või ühekordse näomaskiga;
- korduvkasutatava maski puhul lisaks teave, et „maski tuleb puhastada vastavalt tootja juhistele pärašt iga kasutamist“ ning lisatud peavad olema juhised toote puhastamiseks/peesmiseks. PS! Viiruosakesed hävinevad alates 60 kraadise pesu puhul. Näiteks, kui juhisel on viidatud 40 kraadisele pesule ja puuduvad viited teistele puhastusjuhistele, mis tagaks viiruosakeste hävinemise, ei saa sellist toodet pidada korduval kasutamisel kasutajale ohutuks;
- kasutusjuhised (kuidas näokate/mask peab olema paigaldatud jms - võib olla piktogrammidena);
- lisatud peab olema muu hulgas järgmine teave: „Kontrollige alati, et näokate oleks õigesti sätitud ja kataks teie nina, suu ja lõua; habe võib vähendada filtreerimistõhusust.“ Samuti peab olema lisatud järgmine info: „Näokatte kasutamine ei asenda teisi kaitsemeetmeid nagu regulaarne kätepesu, vajalik distantsihoidmine jms.“;
lisatud peab olema hoiatus: „Hoiatus/lähelepanu! Tegu ei ole meditsiinilise maski ega isikukaitsevahendiga. Näokate/mask piirab kasutaja hingamisteedest piisakese lendumist keskkonda.“ (vastav hoiatus peab olema kergesti märgatav).
Pakendi märgistusel (k.a võörkeelsel) ei tohi olla viiteid kaitsemaskile, viirusekaitsele vms, mis jätab mulje, justkui on tegu isikukaitsevahendiga. Lisaks ei tohi üldkasutatavate näokatete puhul pakendil ega tootel olla isikukaitsevahendite või meditsiiniliste maskide standardiviititeid, CE vastavusmärgist ega muud tarbijat eksitavat infot.
Kui ettevõtjal/levitajal on soov pakkuda näokatteid teistesse riikidesse, peavad importjad/levitajad pöörduma vastava riigi ametiasutuste poole, et välja selgitada seal kehtivad nõuded.
III. Euroopa Komisjoni soovitused COVID-19 ohu kontekstis
Euroopa Komisjoni soovitused (13.03.2020) vastavushindamise ja turujärelevalve menetluste kohta haiguse COVID-19 ohu kontekstis on järgmised:
- Kui turujärelevalveasutused leiavad, et isikukaitsevahend või meditsiiniseade tagab piisava tervisekaitse- ja ohutustaseme vastavalt määruses (EL) 2016/425 sätestatud olulistele nõuetele või direktiivi 93/42/EMÜ või määruse (EL) 2017/745 nõuetele, isegi kui vastavushindamismenetlused, sealhulgas CE-vastavusmärgise tootele kandmine, ei ole ühtlustatud normide kohaselt täielikult lõpule viidud, võib könealused tooted liidu turule lubada piiratud ajaks ja vajalike menetluste teostamise ajal.
- Samuti võib hinnata CE-märgiseta isikukaitsevahendeid või meditsiiniseadmeid ning asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste soetatud vahendeid ja seadmeid, kui on tagatud, et sellised tooted on kätesaadavad ainult tervishoiutöötajatele üksnes praeguse tervisekriisi ajal ning et neid ei suunata tavapärastesse turustuskanalitesse ega tehta kätesaadavaks teistele kasutajatele.
See tähendab, et kui tootja ei ole veel läbinud vastavushindamismenetluse protseduuri täiel määril, kuid on töödanud, et toode vastab üldistele ohutusnõuetele, on võimalik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil lubada isikukaitsevahendid eriolukorra ajal turule. Ametiasutustel on võimalik soetada tervishoiutöötajatele kasutamiseks vastavusmärgiseta isikukaitsevahendeid juhul, kui need omavad vajalikku kaitsetaset.
Ülaltoodud erandid kehtivad vaid isikukaitsevahenditele, mis on mõeldud viiruse eest kaitmiseks, ning ei laiene muudele toodetele.
Samas tuleb olukorras, kus erimeetmete alusel turustamine või toodete kasutusele võtmine on vajalik, importijal/tootjal ühendust võtta Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Ametiga ning esitada töendid (asjakohased katsetused ja/või sertifikaat tunnustatud asutuse läbi viidud katsetuste kohta) isikukaitsevahendite olulistele tervisekaitse ja ohutusnõuetele vastavuse tagamise kohta (toote eesmärgi tagamine).
Kõik dokumente peab olema võimalik kokku viia turustatava tootega.
Lisaks tuleb koos dokumentatsiooniga esitada ülevaade, kellele ja millistes kogustes on tarne planeeritud, ning kinnituskiri, millega kinnitatakse, et vorminõuetele mittevastavaid tooteid hakkab kasutama konkreetne meditsiiniasutus(ed) (lisada meditsiiniasutuse nimi).
Kinnituskiri peab olema allkirjastatud nii kauba tarnija kui saaja (meditsiiniasutuse) esindaja poolt.
Info on võimalik esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti e-posti aadressile firstname.lastname@example.org.
Lihtsustatud kord kehtib erandkorras ainult tervishoiutöötajatele turustatavatele isikukaitsevahenditele.
Tavamüügiks ja kasutuseks mõeldud isikukaitsevahendid peavad täies ulatuses vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 2016/425 nõuetele ning nende osas Euroopa Komisjoni soovitus ei rakendu.
|
aa85aae0-f783-4f94-8bd9-0ea541d2a284
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://ttja.ee/ru/media/408/download
|
2021-09-19T10:47:19+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00013-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 621,821,714
| 5,194
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99997
|
ekk_Latn
| 1.000004
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
64,
2343,
4623,
7082,
9816,
12085,
13478
] | 1
|
[
0.193359375,
0.365234375,
0.33203125,
0.08984375,
0.015869140625,
0.0047607421875
] |
KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND
Procurement documents for property maintenance and their preparing guide
EESTI STANDARDI EESSÕNA
See Eesti standard on
— standardi EVS 910:2011 uustöötlus;
— jõustunud sellekohase teate avaldamisega EVS Teataja 2017. aasta maikuu numbris.
Standardi koostamise ettepaneku on esitanud tehniline komitee EVS/TK 36 „Kinnisvara korrahoid“, standardi koostamist on korraldanud Eesti Standardikeskus ning osaliselt rahastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Standardi on koostanud MTÜ Eesti Kinnisvara Korrahoiu Liit koostöös valdkonna ekspertidega. Standardi koostamisel on arvestatud koostamise protsessis valdkonna ümarlaudadel, seminaridel ja töötubades arutatud põhjal saadud ettepanekutega. Standardi on heaks kiitnud EVS/TK 36.
Alljärgnevalt on esile toodud olulisemad muudatused ja täiendused standardis EVS 910:2017 vörreldes standardi eelmise versiooniga EVS 910:2011:
— käsitlesalas täpsustati standardi vabatahtlikust käsitlevat teksti;
— standard on ajakohastatud standardist EVS 807:2016 lähtudes;
— standard on suunatud universaalsete juhistena erasektori eluaseme- ja ärikinnisvara hankijatele, samas ei käsitle standard riigihangete seaduse (RHS) üldsätteid ja hankemenetluse korraldust, kuid annab siiski juhiseid RHS-i tehnilise kirjelduse koostamiseks ning tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuete kirjeldamiseks;
— standardi lisasid on täiendatud kinnisvara korrahoiui valdkonna üldiste lepingutingimuste kohaste KHÜL-i ja KTÜL-i näidistega erasektori hankijatele.
Standardi mõni osa või mõni standardis kirjeldatud lahendus võib olla patendiõiguse objekt. EVS ei vastuta sellis(te) patendiõigus(te) väljaselgitamise ega selgumise eest.
ICS 01.040.03; 03.080.30; 03.080.99
Standardite reprodutseerimise ja levitamise õigus kuulub Eesti Standardikeskusele
Andmete paljundamine, taastekitamine, kopeerimine, salvestamine elektroonsesse süsteemi või edastamine üksköik millises vormis või millisel teel ilma Eesti Standardikeskuse kirjaliku loata on keelatud.
Kui Teil on küsimusi standardite autoriaktse kohta, võtke palun ühendust Eesti Standardikeskusega:
Koduleht www.evs.ee; telefon 605 5050; e-post email@example.com
# SISUKORD
| Kapitel | S. |
|------------------------------------------------------------------------|----|
| SISSEJUHATUS | 4 |
| 1 KÄSITLUSALA | 5 |
| 2 NORMIVIITED | 5 |
| 3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED | 5 |
| 4 HANKE KORRALDAMISE ALUSED, ERISUSED JA ARENDUSPÕHIMÕTTED | 6 |
| 4.1 Hanke korraldamise alused | 6 |
| 4.2 Hanke korraldamise erisused | 7 |
| 4.3 Hanke korralduse arenduspõhimõtted | 8 |
| 5 KINNISVARA KORRASHOIU HANKE ETTEVALMISTAMINE | 10 |
| 5.1 Lähteandmete ja algtaseme väljaselgitamine | 10 |
| 5.2 Kinnisvara omaniku eesmärkide ja kasutajate vajaduste väljaselgitamine | 14 |
| 5.3 Kinnisvara korrashoiustrategia koostamine | 16 |
| 6 KINNISVARA KORRASHOIU HANKE KAVANDAMINE | 20 |
| 6.1 Korraldusmeetodi ja eesmärgitaseme kavandamine | 20 |
| 6.2 Kvaliteeditaseme määramine | 24 |
| 6.3 Hankedokumentide koostamine | 27 |
| 7 KINNISVARA KORRASHOIU HANKE KORRALDAMINE | 33 |
| 7.1 Pakkujate kvalifitseerimine | 33 |
| 7.2 Pakkumuste vastavuse kontrollimine ja pakkumuste võrdlemine | 35 |
| 7.3 Lepinguläbirääkimised ja lepingu sõlmimine | 36 |
| 8 KINNISVARA KORRASHOIU HANKE LEPINGU TÄITMINE JA AJAKOHASTAMINE | 38 |
| 8.1 Kinnisvara korrashoiu lepingute käivitamine | 38 |
| 8.2 Kinnisvara korrashoiu lepingu struktuur | 39 |
| Lisa A (teatmelisa) Kinnisvara korrashoiu hanke ettevalmistamise, kavandamise ja korraldamise juhised | 41 |
| Lisa B (teatmelisa) Hankedokumentide tüüpvormid ja juhised (näidised) | 52 |
| Lisa C (teatmelisa) Kinnisvara korrashoiu hanke korralduse tegevuspraktika lisade vormide näidised | 77 |
| Lisa D (teatmelisa) Hankelepingute tüüpvormide näidised | 87 |
| Kirjandus | 111|
SISSEJUHATUS
Standardi eesmärk on aidata tagada tellija (edaspidi hankija) rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja sästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsiitingimuste efektiivne kasutamine kinnisvara korrashoiu hankel.
Kinnisvara korrashoiu valdkonnas puuduvad üldtunnustatud dokumendid ja juhised, mille abil hangete korraldajad ja hangetes osalejad saaksid ühtsetel alustel korrashoidu käsitlevaid hanketingimusi koostada, neid üheselt möista ning nende alusel tehtud pakkumusi objektiivselt võrrelda. Üldtunnustatud dokumendid ja juhised kindlustavad, et ei kasutataks juhuslikke ja asjatundmatuid aluseid tehniliste kirjelduste ja muude hankedokumentide koostamisel kinnisvara korrashoiu hangetel. Pakkujatele kaasneb eri hangetel osalemisega ning eri tehniliste kirjelduste ja dokumentide analüüsimisega, samuti nende alusel koostatud pakkumustega ressursside ebaefektiivne kasutamine. Hanke objektiiks oleva korrashoiuteenuse puudulikult koostatud ja raskesti möistetavad kirjeldused ja dokumendid tingivad tihtipeale selle, et hankija saab ebaadekvaatsete ja võrreldamatud pakkumused.
Standardis on toodud:
— kinnisvara korrashoiu teenuste omaduste ja olulistele tunnuste loetelu ning töövahendid hankijale tehnilise kirjelduse koostamiseks;
— kinnisvara korrashoiu hankedokumentide ja nende lisade tüüpivormid hangete korraldamise lihtsustamiseks ja pakkumuste võrreldavuse tagamiseks.
Standard võimaldab kinnisvara korrashoiu ettevõtjatel teha pakkumusi ratsionaalsemalt ja kvaliteetsemalt ning täita kinnisvaraomaniku ja -kasutajate eesmärke paremini.
Standardis EVS 807:2016 on olemas ühtsed professionaalsed alused kinnisvara korrashoiu põhiterminite, põhimõtete, protsessi, korraldamise dokumentide, kvaliteedi, kulude arvestuse ja analüüsi ning tegevuste kohta kõigile kinnisvarakeskkonna korraldamisega tegelevatele isikutele. Nende aluste põhjal on koostatud see standard.
Hanke ettevalmistamise osa peatükit 5 ja lisas A on suunatud eelkõige eluasemesektori hankijatele, kuid on kohandustega kasutatav ka ärisektori hangete ettevalmismistamisel. Hanke ettevalmismistamise osa peatükit 6 ja 7 ning lisad B, C ja D on suunatud nii eluaseme- kui ka ärisektori hangete korraldusele, kuid on kohandustega kasutatavad ka tehnilise kirjelduse koostamiseks ning tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuete ja lepingutingimuste kirjeldamiseks avaliku sektori hanke korraldamisel.
Standardi sihtgrupp on eelkõige kinnisvara omanikud erasektoris ning ettevõtjad kinnisvara arendamise, ehitamise ja kinnisvara korrashoiu alal. Standardi kasutaja võib olla iga Eestis elav ja/või ettevõtlusega tegelev isik, kelle omandis on kinnisvara ja/või kes korraldab kinnisvarakeskkonna kasutamist elu- või äritegevuseks. Standardist saavad juhinduda kõik kinnisvara korrashoiu erasektori hangetel pakkumusi esitavad isikud.
1 KÄSITLUSALA
Standardis nimetatakse ja määratletakse kinnisvara korrashoiu valdkonna hangete korraldamise põhimõisted. Samuti antakse juhised, tüüpivormid ja arusaamad korrashoiu hanke ratsionaalsest ja kvaliteetsest korraldusest ning korraldusega kaasnevast dokumentatsioonist.
Standardi käsitletusala hõlmab Eesti standardi EVS 807:2016 tegevustest järgmiseid komplekstegevusi:
— koodid 100 ja 500 (kinnisvarakeskkonna juhtimine, sh haldamine ja omanikukohustuste täitmine);
— koodid 200 ja 300 (ehitiste tehnilise korrashoiu tegevused, sh tehnohooldus ja heakorratööd).
Enamasti ei vajata kinnisvara korrashoiu tagamiseks väga paljusid iseseisvaid tegevusi. Nimetatud teenused (haldamine, omanikukohustuste täitmine, tehnohooldus, heakorratööd) on minimaalne tegevuste kompleks, mille täitmine peab tagama ja säilitama ohutuse korrashoiuobjekti kasutamisel. Reeglinä kuuluvad eelnimetatud teenused:
— hankija funktsioonide hulka (näiteks kinnisvarakeskkonna juhtimise teenus, mida hankija võib ka teenusena sisse osta); või
— pakkuja funktsioonide hulka (tehnohooldus ja heakorratööd).
Kinnisvara omaniku otsustuspädevusse kuulub ka teenuste tagamiseks vajaliku haldusmudeli ja korraldusmeetodi valik (kas teostada ise või ostavastavad teenused sisse). Standardis eeldatakse, et kasutatakse sisseostetud teenuseid.
Muud standardis EVS 807:2016 nimetatud komplekstegevused on reeglina vahendatavad teenused, mille sisu ja maht ei pruugi olla väga universaalne ning mis sõltub paljuski korrashoiuobjekti eripärasest ja selle kasutajate soovidest (näiteks remonttööd, arendamine, tarbimisteenused, tugiteenused). Seetõttu ei kuulu sellised korrashoiutegevused ka standardi käsitlesalasse.
Avaliku sektori hangete korraldamist see standard ei käsitle.
Selle standardi järgimine on vabatahtlik, kuni seda ei ole kohustuslikkus tehtud nt õigusaktiga või hanke osapoolte vahelise kokkuleppega.
2 NORMIVIITED
Alljärgnevalt loetletud dokumendid, mille kohta on standardis esitatud normiviited, on kas tervenisti või osaliselt vajalikud selle standardi rakendamiseks. Dateeritud viidete korral kehtib üksnes viidatud väljaanne. Dateerimata viidete korral kehtib viidatud dokumendi uusim väljaanne koos võimalike muudatustega.
EVS 807:2016. Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid
EVS-EN 15331:2011. Ehitiste hooldusteenuste kavandamise, korraldamise ja kontrollimise kriteeriumid
3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED
Standardi rakendamisel kasutatakse alljärgnevalt esitatud termineid ja määratlusi. Soovitav on samuti lähtuda EVS 807:2016 terminitest ja määratlustest.
3.1 hanke objekt (procurement object)
kinnisvara korrashoiu teenused ja nendega seotud asjad
|
27e5d7a8-8324-4a7e-b1a9-e3aa1af445da
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://www.evs.ee/StandardDownload/DownloadPreview?productId=64575&language=EstonianLanguage
|
2021-09-27T15:35:25+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00013-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 766,055,567
| 3,641
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.966515
|
ekk_Latn
| 0.999995
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
139,
2212,
4687,
7542,
10209
] | 1
|
[
0.2734375,
0.345703125,
0.203125,
0.1669921875,
0.00970458984375,
0.00244140625
] |
e-PRIA KASUTUSJUHEND
Pindalatoetused 2021
Pindalatoetuste taotlusvormid
Sisukord
Teenuse üldinfo .................................................................................................................. 3
Vormide täitmine .................................................................................................................. 4
Taotluse eelvaade .................................................................................................................. 6
Taotluse esitamine .................................................................................................................. 8
Pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus (vormid PT50 ja PT50A) ning ökoalade loetelu ........... 11
Ohustatud tõugu loomade loetelu (vorm MT60B) .................................................................. 15
Loomade heaolu toetuse loomade loetelu (vorm MT62C) ...................................................... 16
Mesilasperede andmed (vorm MT63) – mesiniku mesilaspered ............................................. 18
Mesilasperede andmed (vorm MT63) – taotleja enda mesilaspered ....................................... 19
Viljapuude ja marjapõõsaste kohalike sortide loetelu (vorm MT64) .................................... 20
Poollooduslike koosluste loetelu (vorm MT68) .................................................................... 21
Põllumajandusliku tegevusega seotud tööjõukulud ................................................................. 23
e-PRIA portaali sisenemine
Portaali sisenemise kohta lugege palun juhendist „e-PRIA kasutusjuhend vana e-PRIA teenuste kasutamiseks“.
Teenuse üldinfo
e-PRIA pindalatoetuste teenus võimaldab esitada pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse ning selle lisad elektrooniliselt. Taotluse saab e-PRIAs esitada ainult koos digitaalse põllu või koosluse ala kaartidega, st põllud või alad on vajalik digitaalselt e-PRIAs „Minu Põllud“ või „Minu Niidud“ teenuses joonistada ning taotlusvormile lisada. Teenuse kasutamisel aitavad Teid abiinfod ja juhendid, mis asuvad lehekülje vasakus servas kuvatavas sektsoonis „Abiinfo“.
- Kui olete jõudnud vanasse e-PRIA portaali, valige menüüst „Teenused“.
Maksed ja võlgnevused
ANDMETE VAATAMINE
- Maksete nimekiri
- Võlgnevuste nimekiri
Pindalatoetused
TAOTLUSED
- Pindalatoetuste taotlus
- Minu põllud (pindalatoetuste taotlejale põllude joonistamiseks)
- Minu niidud (poolloodusliku koosluse hoidamise toetuse (PLK) taotlejale) alade joonistamiseks
- Dokumendi üleslaadimine (pindalatoetuste taotluse lisadokumentide esitamiseks)
ANDMETE ESITAMINE
Enne taotluse esitamist on võimalik „Minu Põllud“ ja „Minu Niidud“ teenustes joonistada põllud ja koosluse alad.
Teenuse „Dokumendi üleslaadimine (pindalatoetuste taotluse lisadokumentide esitamiseks)“ kaudu saab esitada järgmisi dokumente:
- noore põllumajandustootja toetuse lisainfot (nt MTÜ liikmete nimekiri);
- pärimisdokumente;
- avaldusi, selgitusi, vastuskirju jms;
- hobuse passi koopiaid (seoses loomade heaolu toetusega);
- veterinaartöendeid või loomaarsti teatisi (seoses ohustatud tõugu looma pidamise toetusega);
- MAH-toetuse koolituse tunnistusi;
- teatisi (näiteks liigniiskuse ja teiste sarnaste juhtumite kohta).
- Valige pindalatoetuste alalöigust taotluste alt „Pindalatoetuste taotlus“.
Taotluste esitamise perioodil on võimalik teenust kasutada ka avalehel oleva kiirlingi „Pindalatoetuste taotlus“ kaudu.
Soovitame enne taotlusvormide täitmist kindlasti tutvuda punktiga „Meelespea pindalatoetuste taotlemisel”.
Teile kuvatakse loetelu pindalatoetuste taotlusvormidest. Taotlusvormide täitmist tuleb kindlasti alustada pindalatoetuste põhivormist „Pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus (vormid PT50 ja PT50A) ning ökoalaade loetelu“, mille järel saate täita vajalikud lisavormid.
**Pindalatoetuste taotlus**
[Tagasi](#) [Teenused > Pindalatoetused](#)
1. Täitmine 2. Eelvaade 3. Esitamine
**Meelespea pindalatoetuste taotlemisel:**
- Toetuste taotlemiseks tutvuge eelnevalt toetuste saamise nõuetega [PRIA kodulehel](#).
- Kohustuste andmeid saate vaadata ja kohustust teiselle taotlejale üle anda teenuses [Pindala- ja loomapõhiste toetuste kohustuste andmete vaatamine ja üleandmine](#)
- Toetusõiguste andmeid saate vaadata ja teiselle taotlejale üle anda teenuses [Taiendava otsetoetuse toetusõiguste vaatamine ja üleandmine](#)
- Pöölude joonistamisel veenduge pöllupiiride õigsuses. Esitatud pindade õigsuse eest vastutab taotleja!
- Toetuse saamise eeldusteks on nii põllumajandusmaa kasutusõiguse omamine kui ka selle maa reaalne kasutamine. Riigi omandis olevate maade kasutamiseks peab olema kirjalik leping.
- Mahetorjund! Märkige taotlusele kõik Teen kasutuses olevad pöölid koos mahe maakasutusega hiljemalt 15.06. Pärast 15.06. taotlusele lisatud pöölid kaesoleval aastal mahetunnustust ei saa.
- Veenduge, et kõik vajalikud taotlemise marked ja lisadokumentid on esitatud.
- Enne lõplikku taotluse esitamist tutvuge taotlusvormi lõpus kuvatava taotluse andmete kokkuvõttega (koondinfo).
**Vali taotlusvorm:**
- [Pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus (vormid PT50 ja PT50A) ning ökoalaade loetelu](#)
- Ohustatud tõugu loomade loetelu (vorm MT60B)
- Loomade heaolu toetuse loomade loetelu (vorm MT62C)
- Mesilasperede andmed (vorm MT63) – mesiniku mesilaspered
- Mesilasperede andmed (vorm MT63) – taotleja enda mesilaspered
- Viljapuude ja marjapõõsaste kohalike sortide loetelu (vorm MT64)
- Pooloduslikke koosluste loetelu (vorm MT68)
- Põllumajandusliku tegevusega seotud tööjõukulud
---
**Vormide täitmine**
Taotluse täitmisel ja esitamisel saatte abi vasakul kuvatavast sektsooniist „Abiinfo“.
Kõik tärniga (*) väljad on täitmiseks kohustuslikud. Toetuste tingimuste kohta leiiate lisainfot juhendmaterjalidest „Abiks taotlejale“ [PRIA kodulehelt](#).
Kõikide valikute juures on abiinfo nupp „?“, millele liikudes näidatakse hiirekursori juures vastavat abiinfot ning nupule klõpsates ilmub selgitus vasakule abiinfo sektsooni.
Soovitame sisestatud info vahepeal salvestada, et see võimalike tõrgeid korral kaduma ei läheks. Selleks vajutage nuppu „Salvesta portaali“.
Kõikide vormide esimene osana kuvatakse „Taotleja üldandmed“. Kontaktandmed tulevad vormile automaatselt PRIA kliendiregistrist.
Pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus (vormid PT50 ja PT50A) ning ökoalade loetelu
Kui Teie andmed on muutunud, palume need pärast taotluse esitamist ära muuta, kasutades e-PRIA teenust „Kliendi andmed“. Andmete muudatused jõustuvad koheselt, kuid uued andmed jõuavad vanasse e-PRIAsse 2 minuti pärast. St kui lisatakse/muudetakse kliendi andmeid ja suundutakse vana e-PRIA keskkonna teenuseid kasutama (nt pindalatoetuste taotluse teenus), tuleb arvestada, et muudetud andmeid ei kuvata koheselt, vaid pärast esimest süsteemipoolset taotlusandmete kontrolli.
NB! Muudetud kliendiandmed juba esitatud dokumendid ei uuene. Kliendiandmete muudatuse esitamine ei tähenda, et Teil on pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus ning toetuste taotlemiseks vajalikud lisavormid PRIAle esitatud.
Vormide lõpus näete nelja nuppu: „Tagasi“, „Salvesta portaali“, „Kontrolli andmeid“ ja „Edasi“.
„Salvesta portaali“ nupp salvestab taotluse ja sellel olevad andmed portaali, taotlus jätab edasitäitmise olekusse ja ei ole PRIAle esitatud! Hiljem saab taotlust edasi täita või PRIAle esitamiseks avada, valides peamenüüst „Dokumendid“ alajaotuse „Esitamata“.
Teie poolelileov esitamata taotlus avatakse automaatselt samuti juhul, kui valite pindalatoetuste taotluse teenusest uuesti taotlusvormi.
„Kontrolli andmeid” nupp salvestab taotluse ja sellel olevad andmed portaalil, taotlus jäab edasitäitmise olekusse ja ei ole PRIAle esitatud! Nupu vajutamisel kontrollib süsteem sisestatud andmete terviklikkust ja formaati.
Kui olete andmed sisestanud ja soovite taotluse esitada, klõpsake nupul „Edasi”. Nupu klõpsamisel kontrollib süsteem sisestatud andmete terviklikkust ja formaati. Nupule „Esita dokument” klõpsates edastatakse taotlus PRIAle.
„Tagasi” nupud viivad eelmisele lehele tagasi. **NB! Brauseri „Back” nupp e-PRIA portaalis ei tööta.**
**Salvesta andmed formaadis: Trükk (PDF) XML CSV:**
Vajutusega lingile „Trükk (PDF)” kuvatakse taotluse andmed PDF-vormingus eraldi veebilehitseja aknas. Veebilehitseja võimalusi kasutades saab taotlust välja trükkida ja salvestada. PDF-vormingus saab taotluse salvestada igas esitamise sammus.
Vajutusega lingile „XML” kuvatakse taotluse andmed XML-vormingus eraldi veebilehitseja aknas. Veebilehitseja võimalusi kasutades saab taotlust salvestada arvutisse soovitud asukohta.
Vajutusega lingile „CSV” kuvatakse taotluse tabelis paiknevad andmed CSV-vormingus eraldi veebilehitseja aknas. CSV-vormingus faili on võimalik vaadata tabelarvutustarkvaraga, näiteks Microsoft Excelis. Veebilehitseja võimalusi kasutades saab taotlust salvestada arvutisse soovitud asukohta.
**Taotluse eelvaade**
Kui olete andmed sisestanud ja soovite taotluse esitada, vajutage nuppu „Edasi”. Nupu vajutamisel kontrollib süsteem sisestatud andmete terviklikkust ja formaati.
Andmete kontrollimise tulemusena kuvatakse taotlusel kolme liiki teateid: kinnitused, hoiatused ja vead.
Kinnitused annavad lisainfot taotluse oleku kohta:
**TOS0830:** Lugukeetud taotleja! Taotlusvormi lõpus on koondinfo Teie taotluse andmete kohta. Taotluse muutmiseks klõpsake nupul „Muuda” ning tehke vajalikud muudatused. Taotluse esitamiseks klõpsake nupul „Edasi” ja/või "Esita dokument".
Hoiatused juhidav tählepanu võimalikele vigadele Teie taotluse, kuid need ei takista taotluse esitamist:
**TOS0833:** Te ei taotle ühtegi toetust ja põlitude loetelus puuduvad põllud. Kas olete kindel, et soovite esitada tühja taotluse? Vajadusel lisage toetuste taotlemine ja põllud ning tehke märked NV küsimustiku osas.
Vead tuleb taotluse esitamiseks eelnevalt kõrvaldada:
Ekraani üleval ja all paremas nurgas näete teadet, et dokument on veel esitamata.
Kõikide pindalatoetuste vormide eelvaates kuvatakse taotlusvormi lõpus taotluse andmete kokkuvõte (koondinfo). Põhivormi „Pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus (vormid PT50 ja PT50A) ning ökoalaade loetelu“ koondinfo sisaldab infot asendatud kohustuste, taotletud toetuste, põlitude arvu, pindala, nõuete täitmise, lisavormide ning viimati kuvatud teadete kohta.
Lisavormide koondinfo sisaldab infot viimati kuvatud teadete kohta (kui ühtegi hoiatust või teadet ei kuvatud, siis koondinfot ei näidata). Vormi MT68 koondinfos kuvatakse lisaks taotlusele märgitud pindala kokku ja pindala koosluse tüüpidé lõikes.
Kõikide vormide muudatusavalduste puhul on koondinfos lisaks eelnevale kokkuvõtete ja selgitused tehtud muudatuste kohta. Sama koondinfo tekib ka taotluse PDF-vormingus faili.
**Vastavalt taotluse taotlemise märgetele, peate lisaks esitama vormid:**
1. Loomade healolu toetuse loomade loetelu (vorm MT62C)
2. Põlloodusliku koosluste loetelu (vorm MT68)
**Taotluse esitamisel kuvatud teated ja hoiatused:**
1. TOS0936: Teil on "Minu põldud" nimeks 22 põldu ja taotlusel 3 põldu. Kontrollige taotluses olevate põlitude arvu. Kui soovite taotluse sellisel kujul esitada, vajutage nupule "Edasi" ja/või "Eestle dokument".
2. TOS0936: Olete taotlenud MAH toetust, kuid taotluse andmetel ei ole Teil planeeritud talvisve taimkatte alla vähemalt 20% ettevõtte põllumaast. Tehke märge veeru 19 põlitude kohta, mille planeerite jätta talvisve taimkatte alla.
3. TOS0937: Olete taotlenud MAH toetust, kuid taotluse andmetel ei kasvata vähemalt 20%-i ettevõtte põllumaast libliklielisi kultuure. Kontrollige taotluse andmete ja lisavormi MT68 koondinfot veerus 8.
4. TOS0747: Teil on kehtiv SORT toetude kohustus, kuid põlitude loetelus ei ole Te seda toetust taotletunud. Kohustuse jätkamiseks lisage põlitude loetellu "SRT/SORT" toetuse taotlemise märked.
**Taotlusele märgitud andmete kokkuvõtete:**
| Taotlusele märgitud pindala kokku | 3 põldu | 6,53 ha |
|-----------------------------------|---------|---------|
| Taotlusele märgitud pinda maakasutustüüpidé lõikes | Põlitude arv | Hektarid |
|----------------------------------------------------|-------------|----------|
| Maakasutuse tühibiga P (pülikultuurid) märgitud põllud | 1 põld | 2,38 ha |
| Maakasutuse tühibiga PR (pürohumaa) märgitud põllud | 2 põldu | 4,15 ha |
| Otsetoetused | Põlitude arv | Hektarid/ protsendid |
|-------------|-------------|----------------------|
| Taotlen ühtset pindalatoetust (ÜPT) ning klimaat ja keskkonna säästvate põllumajandustavade toetust (ROH) | 3 põldu | 6,53 ha |
| Taotlen noore põllumajandustootja toetust (NPT) | |
| Maaelu arengukava toetused | Põlitude arv/ loomaliik | Hektarid/ protsendid |
|----------------------------|------------------------|----------------------|
| Taotlen loomade healolu toetust (LHT) | |
| Taotlen mahepõllumajandusliku tootmise toetust (MAH) | 3 põldu | 6,53 ha |
| Karjatatavad rohumaad | 2 põldu | 4,15 ha |
| Põllumaa | 1 põld | 2,38 ha |
| Libliklieliste kultuure protsent (nõue: vähemalt 20% majapidamise põllumaast) | 0,00% |
| Talvisve taimkatte protsent (nõue: vähemalt 20% majapidamise põllumaast) | 0,00% |
| Taotlen MAH-toetust mahepõllumajanduslikult peetavate loomade kohta. | Küülkuid, Mesilaspered, Sead, Vutid |
| Taotlen poolloodusliku koosluse hooldamise toetust (PLK) | |
Teil on õigus esitatud taotluse põlde ja/või loomaliike lisada, põllu pindala suurendada ning toetus(t)e taotlemise märkeid lisada kuni 15.06.2021.
Kui soovite enne taotluse esitamist teha taotlusel muudatusi/parandusi, vajutage nuppu „Muuda“, siis kuvatakse sama vorm/taotlus muudetaval kujul.
Taotluse esitamisest loobumiseks ja kustutamiseks vajutage nuppu „Kustuta“. Süsteem väljastab teate taotluse edukast kustutamisest.
Vajutades nupul „Tagasi“, suunatakse Teid pindalatoetuste teenuse avalehele ja soovi korral saate taotluse täitmist uuesti alustada.
**Taotluse esitamine**
Taotluse esitamiseks parandage vead, mis on kuvatud punase värviga veateadetes ning veenduge, et soovite kollasega kuvatud hoiatusteadeitest hoolimata enda taotluse sel kujul esitada, või parandage ka hoiatusteadeetes toodud puudused.
Kui olete eelvaate üle vaadanud ja veendunud, et kõik on nii, nagu soovite, siis taotluse esitamiseks vajutage nuppu „Esita dokument“.
Teie taotlus edastatakse PRIAle.
Taotluse educa esitamise korral kuvatakse taotluse number ehk viitenumber. **Kui taotlus on saanud viitenumbri, siis on see dokument PRIAs arvele võetud ja andmed PRIAle edastatud.** Kui Teil on vaja esitada lisadokumente või vorme, kuvatakse Teile päraast taotluse esitamist teade, millised dokumendid peate veel esitama. Klõpsates teates oleval lingil, saate vajaliku vormi avada ja esitada.
Kui viitenumbrit ei kuvata, siis ei ole dokument PRIAle edastatud ning seda saab uuesti avada menüüvaliku „Dokumendid“ alt esitamata dokumentide nimekirjast.
Taotluse educa esitamise korral kuvatakse Teile järgmine ekraanivaade:
„Vaata“ lingile vajutades kuvatakse esitatud dokumendist PDF-vormingus fail. Link tekib mõne aja möödudes päraast seda, kui esitatud dokumendi PDF-vormingus fail on koostatud.
„Vaata vormi“ lingi kaudu pääseb esitatud dokumendi vormile.
Esitatud taotlust on võimalik muuta ja annulleerida (v.a vorm MT63 – mesiniku mesilaspered). Selleks valige menüüst „Dokumendid“, alajaotus „Esitatud“ ning sealt omakorda muutmist/annulleerimist vajav dokument. Kuvatakse dokumendi üldandmed ja vastavad lingid.
Klõpsates lingil „Muuda“ avatakse esitatud taotlus muudetaval kujul. Muudatuste tegemine on lubatud kuni kohapealse kontrolli toimumiseni või kohapealsest kontrollist teatamiseni, menetluse käigus tuvastatud puudustest teadaandmiseni või toetuse otsuse teatavaks tegemiseni. Kui olete muudatused üle vaadanud ja veendunud, et kõik on nii, nagu soovite, siis muudetud taotluse esitamiseks vajutage nupul „Edasi“ ja seejärel „Esita dokument“.
Taotlusperioodil tehtud ja PRIA-le esitatud muudatused kinnitatakse automaatselt. Pärast taotlusperioodi tehtud muudatused vaatab PRIA üle ning nende aktsepteerimine või mitteaktsepteerimine (nt kohapealsete kontrollide tõttu) võtab täiendava aja. Palun arvestage, et põhivormi „Pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus (vormid PT50 ja PT50A) ning ökoalade loetelu“ puhul kajastuvad eelmise muudatusavaldusega esitatud andmed e-PRIAs alles pärast seda, kui PRIA on
muudatusavalduse kinnitanud ning avate "Muuda" nupuga uue muudatusavalduse. Muudatuse mitteaktsepteerimisest antakse Teile teada kirja teel. Muudatusavaldust on võimalik annulleerida.
Klõpsates lingil „Annulleeri“ avatakse annulleerimisavaldus. Dokumendi annulleerimiseks kirjutage selgitus ja vajutage nupul „Edasi“ ja seejärel „Esita dokument“. Pange tähele, et pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse annulleerimisel e-PRIAs annulleeritakse kõik sama viitenumbriga dokumendid ja taotlusega seotud muudatusavaldused. Kui soovite annulleerida lisavormi või muudatusavaldust, tuleb „Esitatud“ dokumentide alt avada konkreetne dokument, vajutada nupule „Annulleeri“, lisada annulleerimise põhjus ja esitada dokument.
Taotluste esitamise perioodil on pärast annulleerimist võimalik esitada uus taotlus. Kui esitate annulleerimisavalduse pärast taotluste esitamise perioodi lõppu, vaatab PRIA selle enne aktsepteerimist üle.
Kui soovite taotluse esitamise kohta kinnitust e-posti teel, tellige see enne taotluse esitamist portaali seadete alt (link üleval paremas nurgas „Seaded“).
Avanenud aknas tehke märge kasti „Soovin dokumendi esitamise teadet PRIA kliendiandmetes olevale e-posti aadressile“ või „Soovin dokumendi kooskõlastamise teateid PRIA kliendiandmetes olevale e-posti aadressile“ (kahepoolsse kinnitusega dokumentide korral). Väljale „e-posti aadress“ kuvatakse kliendi e-posti aadress PRIA kliendiregistrist.
Kui Teie andmed PRIA kliendiregistris on muutunud, palume need üle vaadata, valides menüüribalt „Kliendi andmed“.
Pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus (vormid PT50 ja PT50A) ning ökoalade loetelu
Teenuses „Minu põllud“ saab enne pindalatoetuste taotlust ja maksetaotluse täitmist joonistada põllud ja eelmise aasta põldude andmed üle kontrollida ning vajadusel sisse viia vahepeal toimunud muudatused. Kui olete seda teinud, saate neid põlde kasutada vormi PT50A täitmisel. Põldude joonistamisel on abiks e-PRIA teenuse „Minu põllud“ kasutusjuhend ja teenuse videojuhend, mille leiate PRIA kodulehelt.
- Valige taotlusvormide seast „Pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus (vormid PT50 ja PT50A) ning ökoalade loetelu“.
Pindalatoetusi taotledes tuleb see vorm esitada esimesena, seejärel saate esitada kõik vajalikud lisavormid!
Soovitame alustada taotluse täitmist taotlusvormist PT50 ja seejärel täita põldude loetelu (vorm PT50A), kuid võite alustada ka põldude lisamisest (põldude loetelu allpool) ja alles seejärel märkida toetusliikide taotlemised PT50 punktides 1 – 2 ning täita Nõuetele vastavuse küsimustiku punktis 3.
- Täitke taotlus
Maaelu arengukava toetuste juures kuvatakse lisainfona, kas Teil on toetusega seoses hetkel kehtiv kohustus.
**Lisainfo:** Teil on kehtiv MAH-toetuse kohustus.
Kui soovite toetust taotleda, kohustust võtta või seda teise kohustusega asendada, märkige „JAH” vastava toetuse juurde
1.3. **Taotlen noore põllumajandustootja toetust (NPT).**
või märkige linnuke loomaliigi juurde, kelle osas soovite vastavat toetust taotleda.
18.104.22.168. **Taotlen MAH-toetust allpool märgitud mahepõllumajanduslikult peetavate loomade kohta.**
Kui Te ei soovi toetust taotleda, jäab vaikimisi toetuse taotlemise märkeks „EI”.
**Punkt 1.5. Väikepõllumajandustootjate kavas osalemisest loobumine**
Kui Te olete 2015. aastal liitunud väikepõllumajandustootjate kavaga, kuvatakse Teile võimalus märkida kavas osalemisest loobumine.
1.5. **Loobun väikepõllumajandustootjate kavas (VPT) osalemisest.** Soovi korral märgib väikepõllumajandustootjate kavaga liitunud taotleja.
Antud punkti ei kuvata taotlejatele, kes 2015. aastal ei liitunud väikepõllumajandustootjate kavaga või on selles kavas osalemisest juba loobunud.
• Täitke põlitude loetelu (vorm PT50A)
Põlitude loetelu tabelisse tuleb märkida kõik Teie kasutuses olevad põllud, sõltumata sellest, kas Te sellele põllule toetust taotlete või mitte.
Põlitude lisamiseks vajutage tabeli all nupule „Lisa taotlusele põld“.
Teid suunatakse teenusesse „Minu põllud“, kus toimub põlitude joonistamine ja põllu andmete sisestamine. Kui olete eelnevalt oma põllud nimetatud teenuse kaudu sisestanud, saate need nüüd sealt taotlusele kanda.
Teenuses „Minu põllud“ annab PRIA taotlejatele ette eelmisel aastal kindlaks tehtud põlitude andmed. Põlitude andmete asendamine toimub peale määratud kuupäeva esimest korda teenusesse sisenemisel. Soovi korral on võimalik seda tegevust korrata, vajutades nimekirja kohal paremal üleval servas olevat nuppu „Kasuta viimase taotluse põlde“. Asendatud põllud eristuvad teistest helesinise taustaga, lisaks on põlitude juures musta värviga infooteade „Põllu andmed on asendatud kindlaks tehtud andmetega!“ - andmete asendamise teade kuvatakse, kui taotletud andmed on seotud kohapealse või administratiivse kontrolliga või Põllumajandus- ja Toiduameti kohapealse kontrolliga. Andmete asendamise selgitust vaata täpsemalt „Minu põllud“ teenuse kasutusjuhendist.
NB! Kui olete päraast eelmise aasta taotlusperioodi end PRIA kliendiregistris ümber registreerinud (nt äriühinguks) ja seeläbi uue kliendi ID saanud, ei ole Teil võimalik kasutada eelmise aasta taotluse andmeid ja digitaalseid põllujooni. Varasema kliendi põlluandmete uuele kliendile üle kandmiseks võtke ühendust PRIA põlitude registri bürooga telefonil 737 1362.
Põllumassiivi numbrile klõpsates suunatakse Teid edasi kaardirakendusse põllu andmeid muutma või põludu joonistama.
Kui soovite teenuses „Minu põllud“ joonistada uut põldu, vajutage nuppu „Lisa põld“, mispeale suunatakse Teid kaardirakendusse põldu joonistama.
Põllu joonistamine ja taotlusele lisamine koosneb mitmest sammust. Iga samm on ette nähtud kindla tegevuse jaoks ning kõik sammud tuleb läbida. Kaardi kohal kuvatakse Teile roheliselt, millises sammus Te hetkel olete.
Põlitude joonistamisel on abiks e-PRIA teenuse „Minu põllud“ kasutusjuhend ja teenuse videojuhend, mille leiate [PRIA kodulehelt](#).
• Valige põllud taotlusele.
Kui pöllud on „Minu pöllud“ teenuses joonistatud, märkige pöllud, mida tahate taotlusele lisada ja vajutage nuppu „Lisa taotlusele“. Valida saate ka kõik pöllud korraga, tehes märke märkekasti tabeli päises. Õnnestunud taotlusele lisamise järel antakse vastavasisuline teade ja taotlusele lisatud pöllud kuvatakse loetelus teist värvi taustal koos staatuse tekkimisega ning teatega, mitu pöldu taotlusele lisati. Koos pöldude taotlusele lisamisega lisatakse taotlusele ka nendega seotud ökoalad.
Kui olete pöllud taotlusele lisanud, vajutage nuppu „Tagasi taotlusele“, misjärel suunatakse Teid tagasi taotlusvormile.
Kui soovite taotluselt pöllud eemaldada, saate loetelu tühjendada nupuga „Kustuta kõik pöllud“. Tabelist pöllurea kustutamiseks tuleb vajutada vastava rea ees olevale nupule „X“.
**Pöldude loetelu (vorm PT50A)**
Taoetajal on kohustus märkida taotlusele koju kasutuses olev põllumajandusmaa!
| Jrk | 1. Põllumassiivi/katastri number | 2. Talu nr | 3. Maasüna nr | 4. Kasutusüksus | 5. Kasutus | 6. Pöllu pindala (ha) | 7. Kesk. tüüp | 8. Kasvatatav põllumajandus-kuultuur või kesk. tüüp | 9. Otsarve | 10. HS/HK/ENK | 11. ÜPT ja ROH | 12. PKV | 13. LBT | 14. SOHT | 15. KSM/MAH | 16. MILD | 17. VELD | 18. VESI | 19. Korga TT | 20. LBT | 21. KSM | 22. MAH | 23. LHT ravim | 24. Ravim täiendamis |
|-----|---------------------------------|------------|--------------|----------------|-----------|----------------------|-------------|----------------|----------|-------------|-------------|--------|--------|--------|---------|--------|--------|--------|--------|--------|--------|--------|--------|--------|
| 1 | 66145671579 | | | | KR | 3.17 | P | suvioder allakülvita | | | | | | | | | | | | | | | | |
| 2 | 66245602465 | | | | KR | 3.43 | PR | rohttaimed | | | | | | | | | | | | | | | | |
| 3 | 66245623320 | | | | KR | 1.55 | PR | rohttaimed | | | | | | | | | | | | | | | | |
| 4 | 66145671579 | | | | KR | 3.97 | P | kõrreline rohumaa (vähemalt 80% kõrrele) | | | | | | | | | | | | | | | |
- Märkige pöldude loetelus toetuste taotlemised
Tehke toetuste taotlemise kohta märked aktiivsetes märkekastides ja lahtrites! ÜPT ja ROH ning KSM/MAH toetuse kohta on võimalik märkida toetuse taotlemine korraga kõikidele pöldudele, kasutades selleks veeru pealkirja all olevat märkekasti.
Pöldude loetelu saate sorteerida väärustuse järgi, vajutades vastava veeru päises olevatele nooltele.
Veergude 2-3 ja 5-10 ja 22 („Põllumassiivi/Katastri number“, „Pöllu nr“, „Kasutusöigus“, „Pöllu pindala (ha)“, „Maakasutuse tüüp“, „Kasvatatav põllumajanduskultuur või kesk. tüüp“, „Osttarve/kasutusviis“, „HS/HK/HV/ENK“, „Mahe maakasutus“) andmed pärisnevad „Minu pöllud“ teenusest.
Nende andmete muutmise vajadusel tehke seda „Minu pöllud“ teenuses, klõpsates selleks taotlusel põllumassiivi numbrile või nupule „Lisa taotlusele pöld“.
- Märkige ökoalade loetelus ökoalad, mida soovite arvestada ökoalade nõude täitmise juures
Veerus „Ökoala pindala“ kuvatakse maastikuelementide pindala ning harimispraktikate puhul vastavalt valitud kultuurile koefitsiendiga läbikorrutatud pindala.
Kui soovite valida ökoalade nõude täitmiseks kõiki loetelus kuvatavaid ökoalasid, saate seda teha kasutades selleks veeru pealkirja all olevat märkekasti. Ökoalade loetelus ökoalasid lisada, kustutada ja muuta ei saa. Kuna ökoalad on seotud pölluga, siis saab vajadusel muudatusi teha üksnes „Minu pöllud“ teenuses.
Juhul kui Te pole seni maastikuelemente deklareerinud, aga soovite siiski kasutada oma pöllumaaga seotud säilitatavad maastikuelemente ökoalade arvestuseks, siis saate esitada maastikuelementid läbi e-PRIA teenuse „Pöllumassiivide muudatused“ (e-PRIA – Valdused – Pöllumassiivide muudatused). Joonistatud elemendid jõuavad 2 tunni möödudes e-PRIA „Minu pöllud“ teenusesse, misjärel on Teil võimalik neid ökoaladeks valida. Kuna need elemendid on PRIA poolt üle vaatamata, siis tuleb olla võimalikult täpne maastikuelementide joonistamisel ja toetusõiguslikkuse hindamisel.
Poolelioleva taotluse (vahe)salvestamiseks vajutage „Salvesta portaali“.
- Esitage täidetud taotlus
Kui enne taotluse esitamist kuvati hoiatavaid teateid (kollased teated), ilmub päraast nupule „Esita dokument“ vajutamist ekraanile infokast, kus peate kinnitama, et olete tutvunud teile kuvatud teadetega.
Kinnitus
Kinnitan, et olen tutvunud taotluse täitmisel kuvatud infoga taotluse esitatud andmete kohta ning taotluse ja taotluses esitatute puuduste ja/või toetustes olevate puuduste kohta, et olen teadlik, et pean taotluses esinevad puudused kõrvaldama hiljemalt 15. juuniks ja et hilisemaid taotluse talendusi arvesse ei võeta. Taotluses esinevate puuduste tähtsusest kõrvaldamata jätmisel rakendab PRIA üldse puuduse tõestatud vähendamisi ja väljaarvamisi.
Nõustun Tagasi taotlust täitma
Ohustatud tõugu loomade loetelu (vorm MT60B)
- Valige taotlusvormide seast „Ohustatud tõugu loomade loetelu“.
**NB!** Vormi MT60B saab esitada päraast pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse (vormid PT50 ja PT50A) PRIAle esitamist. Vormi MT60B peate esitama, kui taotlete ohustatud tõugu looma pidamise toetust.
Ekraanile kuvatakse ohustatud tõugu loomade loetelu. Vormile on ette kuvatud loetelu esitamisele eelneval aastal taotletud ja kindlakstehtud loomad. **NB!** Kui olete päraast eelmise aasta taotlusperioodi end PRIA kliendiregistris ümber registreerinud (nt äriühinguks) ja seeläbi saanud uue kliendi ID, ei kuvata Teile eelmisel aastal taotletud ja kindlakstehtud loomade andmeid ette.
**Eesti vuttide andmed**
Taotmisele eelnenud aasta 1. maist kuni taotlemise aasta 30. aprillini peetud keskmine vuttide arv, kelle kohta toetust taotlen (min 350 vutti):
| Jrk | Unikaalne elunumber (UELN) | Hobuse nimi | Hobuse sündiaeg pp/kk/aaaa | Eesti hobune | Tori hobune | Eesti raskeveohobune |
|-----|-----------------------------|-------------|---------------------------|--------------|-------------|---------------------|
| | | | | | | |
**Hobuste andmed**
| Jrk | Unikaalne elunumber (UELN) | Hobuse nimi | Hobuse sündiaeg pp/kk/aaaa | Eesti hobune | Tori hobune | Eesti raskeveohobune |
|-----|-----------------------------|-------------|---------------------------|--------------|-------------|---------------------|
| | | | | | | |
Ohustatud tõugu hobuste arv kokku: 0
Vastavat tõugu hobuste arv: 0 0 0
**Eesti maatõugu veiste andmed**
| Jrk | ISO kood | Registreerimise number | Taotlen lisatoetust jõudluskontrollis oleva lehma kohta | Taotlen lisatoetust eelneval aastal puhatõulise järglase saanud lehma kohta | Taotlen lisatoetust tööraamatustesse kantud pulli kohta |
|-----|----------|------------------------|--------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------|------------------------------------------------------|
| | | | | | |
**Kihnu maalammaste andmed**
| Jrk | ISO kood | Registreerimise number |
|-----|----------|------------------------|
| | | |
Kihnu maalammaste arv kokku: 0
**Taotleja kinnitus**
Kinnitan, et esitatud andmed on õiged.
- Täitke vorm
Lisage või kustutage loomade andmed, kui Teil on sellel aastal andmed muutunud. Tabelisse rea lisamiseks vajutage tabeli alumises servas asuvale nupule „Lisa uus rida“. Tabelist rea kustutamiseks vajutage vastava rea ees olevale nupule „X“.
- Esitage täidetud taotlusvorm
Loomade heaolu toetuse loomade loetelu (vorm MT62C)
- Valige taotlusvormide seast „Loomade heaolu toetuse loomade loetelu“ (vorm MT62C).
NB! Vormi MT62C peate esitama, kui taotlete LHT toetust. Vormi MT62C saab esitada pärast pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse (vormid PT50 ja PT50A) PRIAle esitamist.
Ekraanile kuvatakse loomade heaolu toetuse loomade loetelu vorm. Veiste loetelu on eeltäidetud taotlemise aasta 02.05 seisuga Teie nimele registreeritud loomade andmetega, kuid loetellu ei näidata neid veiseid, kes on vahemikul 02.05 kuni taotluse esitamise hetkeni Teie karjast välja läinud.
- Täitke vorm
Sisestage loomalik, ehitis või loomad, kelle kohta toetust taotlete.
1. Koolituse lisanõue
Taotlen toetust koolituse lisanõude täitmise eest EI JAH *
2. Veised
Taotlen toetust veiste heaolu nõuete täitmise eest minu nimele taotlusaasta 2. mai seisuga põllumajandusloomade registrisse kantud ja veiste loetelu veerus 6 märgitud veise kohta.
Allolev loomade arvu välj täitub automaatselt pärast veiste loetelus taotlemismärge tegemist ja salvestamist.
Ei taotle toetust 0 alla 6-kuse piimatõugu vasika kohta
Taotlen karjatatavate veiste toetust 0 alla 6-kuse lihatõugu vasika kohta
Taotlen karjatatavate veiste toetust 0 6-kuu vanuse ja vanema veise kohta
| Jrk | 2. ISO kood | 3. Registreerimisnumber | 4. Tüüp | 5. Sünniaeg | 6. Taotlen toetust |
|-----|-------------|-------------------------|--------|------------|------------------|
| | | | | | |
Lisa uus rida
3. Lambad ja kitsed
Taotlen toetust lammaste ja kitsede heaolu nõuete täitmise eest minu nimele taotlusaasta 2. mai seisuga põllumajandusloomade registrisse kantud lammaste ja/või kitsede kohta.
Taotlen toetust lammaste kohta EI JAH *
Taotlen toetust kitsede kohta EI JAH *
4. Kanad
Taotlen toetust kanade heaolu nõuete täitmise eest taotlemisele eelnenud aasta 1. maist kuni taotlemise aasta 30. aprillini peetavate munakanade keskmise arvu kohta.
Märgin põllumajandusloomade registrisse kantud loomakasvatushoone numbril ja munakanade keskmise arvu.
| Loomakasvatushoone number | Munakanade keskmine arv |
|---------------------------|--------------------------|
| | |
Lisa uus rida
5. Sead
Taotlen toetust sigade heaolu nõuete täitmise eest minu nimele taotlusaasta 31. märtsi seisuga põllumajandusloomade registriile teatatud sigade arvu alusel:
5.1. allapanul peetavate sigade kohta. Märgin põllumajandusloomade registrisse kantud loomakasvatushoone numbril ja emiste olemasolu korral nende arvu.
| Loomakasvatushoone number | Emiste arv (olemasolu korral) |
|---------------------------|-------------------------------|
| | |
5.2. suuremal pinnal peetavate sigade kohta. Märgin põllumajandusloomade registrisse kantud loomakasvatushoone numbril.
| Loomakasvatushoone number |
|---------------------------|
| |
6. Hobused
Taotlen toetust hobuste heaolu nõuete täitmise eest taotlusaasta 2. mai seisuga põllumajandusloomade registriisse kantud hobuste kohta. Märgin hobuse unikaalse elunumbri (UELN) ja põllumajandusloomade registriisse kantud loomakasvatushoone numbril.
| Jrk | Unikaalne elunumber (UELN) | Loomakasvatushoone number |
|-----|----------------------------|---------------------------|
| | | |
Taotleja kinnitus
Kinnitan, et esitatud andmed on õiged.
Tabelisse rea lisamiseks vajutage tabeli alumises servas asuvale nupule „Lisa uus rida“. Tabelist rea kustutamiseks vajutage vastava rea ees olevale nupule „X“.
- Esitage täidetud taotlusvorm
Mesilasperede andmed (vorm MT63) – mesiniku mesilaspered
- Valige taotlusvormide seast „Mesilasperede andmed (vorm MT63) – mesiniku mesilaspered“.
**NB!** Vormi MT63 – mesiniku mesilaspered, peate esitama, kui taotlete KSM toetust mesilaste korjealade rajamise eest ja kasutate toetuse taotlemiseks mesiniku mesilasperesid. Vormi MT63 saab esitada pärast pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse (vormid PT50 ja PT50A) PRIAle esitamist.
Ekraanile kuvatakse mesiniku mesilasperede vorm.
- Täitke vorm
Sisestage mesiniku registri- või isikukood, kelle mesilasperesid toetuse taotlemiseks kasutate ning mesilasperede arv.
**Mesiniku üldandmed**
| Kliendi nimi | Kliendi registri- või isikukood | Kinnitab | Ei kinnita | Kommentaar |
|--------------|---------------------------------|----------|------------|------------|
**Mesiniku nimel olevate mesilasperede kasutamine toetuse taotlemiseks**
Taotleja kasutab mesilaste korjealade rajamise toetuse taotlemiseks mesiniku mesilasperesid. Mesinikul peab põllumajandusloomade registris olema taotlusaasta 1. mai seisuga registreeritud vähemalt 10 mesilasperet. Mesinik annab taotlejale toetuse taotlemiseks kasutada (märkida mesilasperede arv) \[ \] mesilasperet hiljemalt taotlemise aasta 15. juunist kuni 15. augustini.
**Taotleja ja mesiniku kinnitus**
Kinnitan, et esitatud andmed on õiged.
- Esitage täidetud taotlusvorm mesinikule kinnitamiseks
Antud vorm on kahepoolse kinnitusega taotlusvorm, st vorm on PRIAle edastatud pärast seda, kui ka mesinik on e-PRIAs vormi kinnitanud. Palun veenduge, et mesinik, kelle mesilasperesid soovite kasutada, on e-PRIAs vormi MT63 kinnitanud, vajadusel võtke ühendust mesinikuga. Vormi leiate peamenüüst „Dokumendid“ alt. Kui mesinik on vormi MT63 e-PRIAs kinnitanud, on dokument nähtav vahelehel „Esitatud“, kui vorm on kinnitamata või tagasi lükatud, kuvatakse see vastava staatusega vahelehel „Esitamata“.
Mesilasperede andmed (vorm MT63) – taotleja enda mesilaspered
- Valige taotlusvormide seast „Mesilasperede andmed (vorm MT63) – taotleja enda mesilaspered“.
NB! Vormi MT63 – taotleja enda mesilaspered, peate esitama, kui taotlete KSM toetust mesilaste korjealade rajamise eest ja kasutate toetuse taotlemiseks enda mesilasperesid. Vormi MT63 saab esitada pärast pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse (vormid PT50 ja PT50A) PRIAle esitamist.
Ekraanile kuvatakse taotleja enda mesilasperede vorm.
- Täitke vorm
Sisestage mesilasperede arv, mida toetuse taotlemiseks kasutate.
Taotleja nimel olevate mesilasperede kasutamine toetuse taotlemiseks
Taotleja kasutab mesilaste korjealade rajamise toetuse taotlemiseks enda mesilasperesid. Taotlejal peab põllumajandusloomade registris olema taotlusaasta 1. mai seisuga registreeritud vähemalt 10 mesilasperet.
Kasutan toetuse taotlemiseks (märkida mesilasperede arv) [ ] mesilasperet.
Taotleja kinnitus
Kinnitan, et esitatud andmed on õiged.
- Esitage täidetud taotlusvorm
Viljapuude ja marjapõõsaste kohalike sortide loetelu (vorm MT64)
- Valige taotlusvormide seast „Viljapuude ja marjapõõsaste kohalike sortide loetelu (vorm MT64)”.
NB! Vormi MT64 peate esitama, kui taotlete SORT toetust puuvilja- ja marjasortide kasvatamise eest. Vormi MT64 saab esitada pärast pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse (vormid PT50 ja PT50A) PRIAle esitamist.
Ekraanile kuvatakse viljapuude ja marjapõõsaste kohalike sortide loetelu.
- Täitke vorm
Sisestage viljapuude ja marjapõõsaste arv.
| Viljapuu sordid | Musta sõstra sordid | Punase sõstra sordid | Karusmarjasordid |
|-----------------|---------------------|----------------------|------------------|
| "Ala ilu" | "Anneke" | "Krameri punane" | "Lamissepa villjakas" |
| "Eva kuld" | "Albos" | "Kurvilise 4" | "Jaanike" |
| "Karlapärl" | "Mede must" | | "Polli esmik" |
| "Krameri tuviõun"| "Moka" | | "Rae 1" |
| "Maimu" | "Mulgi must" | | |
| "Meelis" | "Musti" | | |
Viljapuu sorte kokku: 0 Viljapuu istikuid kokku: 0
| Marjapõõsaste sordid | Musta sõstra sordid | Punase sõstra sordid | Karusmarjasordid |
|-----------------------|---------------------|----------------------|------------------|
| "Amitar" | "Anneke" | "Krameri punane" | "Lamissepa villjakas" |
| "Hilu sinine" | "Albos" | "Kurvilise 4" | "Jaanike" |
| "Kihelkonna" | "Mede must" | | "Polli esmik" |
| "Kullamaa suur" | "Moka" | | "Rae 1" |
| "Lahtise luuga liik" | "Mulgi must" | | |
| "Mõisasiboom" | "Musti" | | |
Marjapõõsaste sorte kokku: 0 Marjapõõsaste istikuid kokku: 0
- Esitage täidetud taotlusvorm
Poollooduslike koosluste loetelu (vorm MT68)
Teenuses „Minu niitud“ on võimalik joonistada oma koosluse alasid ning edastada need Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Kui olete seda teinud, saate neid alasid kasutada vormi MT68 esitamisel. Koosluse alade joonistamisel ning Keskkonnaametile kooskõlastamisele saatmisel on abiks e-PRIA teenuse „Minu niitud” kasutusjuhend ja teenuse videojuhend, mille leiate PRIA kodulehelt.
- Valige taotlusvormide seast „Poollooduslike koosluste loetelu (vorm MT68)”.
NB! Vormi MT68 peate esitama, kui taotlete PLK toetust. Vormi MT68 saab esitada pärast pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse (vormid PT50 ja PT50A) PRIAle esitamist.
Ekraanile kuvatakse poollooduslike koosluste loetelu.
- Täitke poollooduslike koosluste loetelu
Alade lisamiseks vajutage tabeli all nupule „Lisa taotlusele ala“. Teid suunatakse teenusesse „Minu niitud“, kus saate Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud alad taotlusele lisada.
**Poollooduslike koosluste loetelu**
| Poolloodusliku koosluse number | Alanr | Poolloodusliku koosluse tühip | Pindala (ha) | Hooldamise võte | Niitmise või karjatamise alguskuupäev | Valin täitmiseks lisategevuse nõude rannaalal | Taotlen (JAH/EI) |
|-------------------------------|-------|-------------------------------|--------------|----------------|--------------------------------------|---------------------------------------------|-----------------|
| | | | | | | | |
**Keskonnaameti kinnitus**
Kinnituse andnud Keskkonnaameti regioon:
Kinnitamise kuupäev:
Kinnitaja ees- ja perekonnanimi:
NB! Alade lisamiseks taotlusele, peavad alad olema eelnevalt „Minu niitud“ teenuses joonistatud ning Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud tulemusega „Jah“ või „Jah, tingimustega“.
Keskonnaameti kooskõlastuse puhul pöörake tähelepanu sellele, kas ala on kooskõlastatud „Jah“, „Jah, tingimustega“ või „Ei“, Keskkonnaameti märkustele ja seatud lisatingimustele/eritingimustele.
- Valige koosluse alad taotlusele.
Märkige koosluste loetelust alad, mida tahate taotlusele lisada ja vajutage „Lisa taotlusele“. Valida saate ka kõik alad korraga, tehes märke märkekasti tabeli päises. Õnnestunud taotlusele lisamise järel antakse vastavasisiline teade ja taotlusele lisatud alad kuvatakse loetelus teist värvit taustal koos staatuse tekkimisega ning teatega, mitu ala taotlusele lisati.
Kui olete Keskkonnaameti kooskõlastusega alad taotlusele lisanud, vajutage nuppu „Tagasi taotlusele“, misjärel suunatakse Teid tagasi taotlusvormile.
Kui soovite taotlusest alad eemaldada, saate loetelu tühjendada nupuga „Kustuta kõik alad“.
Tabelist koosluse ala kustutamiseks tuleb vajutada vastava rea ees olevale nupule „X“.
Koosluste loetelu saate sorteerida väärustuse järgi, vajutades vastava veeru päises olevatele noolele.
Poolelioleva taotluse (vahe)salvestamiseks vajutage „Salvesta portaali“.
Poollooduslike koosluste loetelus olevaid andmeid on võimalik muuta ainult „Minu niitud“ teenuses. Muudatused tuleb kooskõlastada Keskonnaametiga.
- Esitage täidetud taotlus
Põllumajandusliku tegevusega seotud tööjõukulud
- Valige taotlusvormide seast „Põllumajandusliku tegevusega seotud tööjõukulud“.
NB! Vormi „Põllumajandusliku tegevusega seotud tööjõukulud“ võite esitada, kui Teie eeldatav ÜPT toetuse toetussumma on suurem kui 150 000 eurot ning Te soovite kasutada võimalust enne toetuse vähendamist maha arvata ettevõtte põllumajandusliku tegevusega seotud tööjõukulud. Vormi saab esitada pärast pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse (vormid PT50 ja PT50A) PRIAle esitamist.
Ekraanile kuvatakse tööjõukulude vorm.
- Täitke vorm
Sisestage töötaja nimi, isikukood ning tööjõukulu, kui töötaja tegeles eelmisel kalendriaastal põllumajandusliku tegevusega osaliselt.
**Eelmisel kalendriaastal ettevõttes põllumajandusliku tegevusega seotud töötajad**
| Jrk | Töötaja nimi | Isikukood | Osaliselt põllumajandusliku tegevusega seotud töötaja tööjõukulu eelmisel kalendriaastal kokku kassapõhise arvestuse alusel |
|-----|--------------|-----------|----------------------------------------------------------------------------------|
| | | | |
* Täielikult põllumajandusliku tegevusega seotud töötaja tööjõukulu eelmisel kalendriaastal arvestab PRIA vastavalt MTA andmetele ja nende töötajate tööjõukulu andmeid vormil esitama ei pea.
**Taotleja kinnitus**
Kinnitan, et esitatud andmed on õiged.
- Esitage täidetud taotlusvorm
|
09a6559b-2184-49be-960b-ed191c7bf06a
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://www.pria.ee/sites/default/files/2021-04/2021_PIN_pindalatoetuste_taotlemise_juhend_2.pdf
|
2021-09-24T08:20:19+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00013-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 955,789,409
| 16,160
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.98572
|
ekk_Latn
| 0.999992
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
72,
1496,
3428,
5989,
7410,
9844,
13424,
14895,
16303,
17846,
19991,
22235,
26059,
27912,
30930,
33247,
34677,
36589,
37621,
39697,
42381,
42916,
44394
] | 1
|
[
0.2373046875,
0.60546875,
0.125,
0.026123046875,
0.0035858154296875,
0.00115203857421875
] |
**VERERÕHURAVIMID**
**LUBATUD ON:**
- **KALTSIUMIKANALI BLOKAATORID**
- amlodiipin (AMLOCARD, AGEN);
- lerkandiipin (LERCAPIN)
- **ANGIOTENSINI KONVETERIVA ENSÜÜMI INHIBIITORID**
- ramipril (CARDACE, AMPRIL);
- enalapril (ENAP, ENAHEXAL)
- **ANGIOTENSINI II ANTAGONISTID**
- telmisartain (MICARDIS, TOLURA);
- kandesartaan (ATACAND, CANOCORD)
**KEELATUD ON:**
- **DIUREETIKUMID**
- torasemid (TRIFAS);
- furosemid (LASIX RETARD)
- **BEETABLOKAATORID**
- metoprolool (BETALOC ZOK, METOZOK);
- nebivolool (NEBILLET, NEBICARD)
**NB! PALJUDES VERERÕHURAVIMITES ON MITU TOIMEAINET, KUI KAS VÕI ÜKS NEIST ON KEELATUD, SIIS ON RAVIMI KASUTAMINE KEELATUD!**
---
**ANTIBIOOTIKUMID**
*KÖIK EESTIS TURUSTATAVAD ANTIBIOOTIKUMID ON LUBATUD.*
---
**KONTRATSEPTIIVID**
*KÖIK EESTIS TURUSTATAVAD KONTRATSEPTIIVID ON LUBATUD.*
---
**RAVIOTSTARBELISE KASUTAMISE ERAND - TUE**
Üks dopinguvastase tegevuse aluspõhimõtteid on sportlase tervise kaitse.
Võib juhtuda, et tervislikel põhjustel on sportlasel vaja manustada keelatud aineid või kasutada keelatud võtet. WADA koodeksi järgi võib seda teha, kuid sel juhul tuleb taotleda nn raviotsarbelise kasutamise erand ehk TUE (Therapeutic Use Exemption).
**TUE saamiseks peab olema täidetud mitu tingimust:**
- keelatud aine (või keelatud meetodi) kasutamine peab olema sportlase tervise seisukohalt välitimatu
- keelatud aine (või keelatud meetodi) kasutamine tulemusena ei tohi sportlik sooritusvõime muutuda paremaks, kui see oleks tervisliku seisundi taastumisel
- olemas ei ole muud möödlikku ravi, mida saaks rakendada keelatud aine või keelatud meetodi asemel
Vt lisainfo: TUE taotlemine - [www.antidoping.ee/sportlasele/tue/](http://www.antidoping.ee/sportlasele/tue/)
---
**TOIDULISANDID**
Toidulisandite tarvitamisel tuleb arvestada, et:
- sageli puudub töenduspõhatus
- kvaliteedi ja koostise üle järelevalve puudub
- keegi peale tootja ei saa anda garantii, et toote koostises midagi keelatud või positiivset dopinguproovi tulemust tekitavat ei ole
- tarvitamisega kaasnevad riskid
WADA koodeks ütleb:
- sportlane peab igal juhul töendama, kuidas keelatud aine organismi sattus
- sportlane peab näitama, et ta ei soovinud tõsta sportlikku sooritust
- kui on kindel, et toidulisand saastunud ja kasutamine põhjendatud, võib pääseda hoiatusega
---
**INFO TOIDULISANDITE KOHTA**
1. Kölni nimikiri (GER)
[www.koelnerliste.com/en/](http://www.koelnerliste.com/en/)
2. Supplements 411 (USA)
[www.usada.org/substances/supplement-411/](http://www.usada.org/substances/supplement-411/)
3. Informed sport (GBR)
[www.informed-sport.com/](http://www.informed-sport.com/)
4. BSCG (USA)
[www.bscg.org/](http://www.bscg.org/)
5. NFC Sport (USA)
[www.nfsfsport.com/](http://www.nfsfsport.com/)
---
**EESTI ANTIDOPINGU JA SPORDIEETIKA SA (EADSE)**
- **EADSE** on asutatud **EOK poolt** ja registrisse kantud 18.09.2019, reg nr 90014804
- On **SA Eesti Antidoping** (asutatud EOK poolt 2007) õigusjärglane
- Asub aadressil **Sõjakooli 10, 11316 Tallinn**
- Koduleht [www.antidoping.ee/](http://www.antidoping.ee/)
- Kontakt +372 6 825 985 või [firstname.lastname@example.org](mailto:email@example.com)
---
**KEELATUD AINETE JA KEELATUD VÕTETE NIMEKIRI**
Nõuanded Eestis enamlevinud ravimite lubatavuse kohta spordis
**WADA RAHVUSVAHELINE STANDARD**
JAANUAR 2020
Käesolev voldik on abiks sportlastele, treeneritele jm tugi-personaile kiire ja kompaktse info leidmiseks Eestis enamlevinud ravimite lubatavuse kohta spordis.
Voldikus on esitatud vaid populaarsemad toimeained ning neid sisaldavad ravimid (Ravimiaineti poolt koostatava ravimi-statistika alusel).
Voldik ei asenda kindlasti WADA 2020 keelatud ainete ja keelatud võtete nimetkirja, selle leiate EADSE kodulehelt www.antidoping.ee
EADSE ravimiotisingust aadressil www.antidoping.ee/ravimid/ leiate info kõikide Eestis turustatavate ravimite lubatavuse kohta spordis. Paringu ravimite lubatavuse kohta võib saata ka firstname.lastname@example.org
**Olulised põhimõtted**
- Dopinguvastased reeglid kehtivad nii tiptaseme kui kohaliku taseme sportlastele ning sportlase tugipersonalile
- Sportlane on mis tahes isik, kes võistleb mingil spordialal rahuvasuhelisel tasemel või riiklikul tasemel
- Sportlase tugipersonal on mis tahes juhendaja, treener, mänedžer, agent, võistkonna abiline, ametnik, meedik või parameedik, lapsevanem või mis tahes muu isik, kes teeb spordiõigustusel osaleva või selleks valmistuma sportasega koostööd, ravib või abistab teda
- Dopinguvastaste reeglite rikkumiseks on muuhulgas:
- keelatud aine või selle metaboliitide või markerite olemasolu sportlaselt võetud proovis;
- keelatud aine või keelatud meetodi kasutamine või kasutamise katse sportlase poolt.
- Sportlastel vastutavad üksköik millise keelatud aine eest, mis leitakse nende proviidest (kehist)
- Dopinguvastaste reeglite rikkumise töestatud katse eest karistatakse samamoodi kui reeglite rikkumise eest.
**INHALEERITAVAD ASTMARAVIMID**
**LUBATUD ON GÜKOKORTIKOIDID:**
- budesoniid
PULMICORT, MIFLONIDE BREEZHALER, GIONA EASYHALER
- flutikasoos
FLIXOTIDE DISKUS, FLIXOTIDE INHALER
- beklometasoos
ECOBEC, BECLOFORTÉ
**TEATUD ANNUSTES* LUBATUD ON:**
- salbutamool*
VENTOLIN*, VENTOLIN DISKUS*, SABACOMB*
- salmeterool
SEREVENT DISKUS*, SERETIDE DISKUS*, AIRFLUSSAL FORSPIRO*
- formoterool*
FORADIL AEROLIZER*, OXIS TURBUHALER*, SYMBICORT TURBUHALER*, FOSTER*
**KEELATUD ON:**
- fenoterool
BERODUAL N., BERODUAL N. BEROTEC N.
- indakerool
ONBREZ BREEZHALER, ULTIBRO BREEZHALER
- vilanterool
RELVAR ELLIPTA, ANORO ELLIPTA
- olodaterool
SPILOTU RESPIMAT
*Kontrolli ravimite maksimaalseid lubatud annuseid EADSE ravimiotisingust: www.antidoping.ee/ravimid/
**VALUVAIGISTID**
**LUBATUD ON:**
- ibuprofeen
IBUMETIN, IBUSTAR, IBUMAX, NUROFEN
- diklofenak
VOLTAREN, DICLOBERL, DICLAC
- naproksseen
NALGESIN, VIMOVO
- parasetamool kombinatsioonis kodeiini ja kofeiinga
CO-CODAMOL, ALGOCALM, SOLPADEINE
- meloksikaam
MOVALIS, RECOXA, MELOX
- etorikoksib
ARCOXA, ETOXIB, COXITOR
- glüukoosamiin
ARTHRYL, GLUCADOL
- tramadool*
MABRON, SKUDEXA, ZALDIAR
**VÕISTLUSTE AJAL ON KEELATUD NARKOOTILISE TOIMEGA AINED:**
- buprenorfün
SUBOXONE, NORSPLAN
- oksikokoon
OXYCONTIN, OXYCODONE, DOLOCOD
- fentanüül
FENTANYL, LUNALDIN, MATRIFEN
- morfin
SEVRDEOL, VENDAL, MXL, MORFIN DAK
- petidin
PETHIDINE BP, PETHIDINE HCL
*NBI! Tramadooli tarvitamisel jalgatordspatas on piirangud!
**GLÜKOKORTIKOIDID**
**LUBATUD ON:**
- paiksed süstid, näiteks liigesesse või naha alla
- paikne manustamine silma, kõrva, nahale, ninna
- inhalatsioon manustamine
**VÕISTLUSTE AJAL KEELATUD ON:**
- parenteralne manustamine (süstid lihasesse või vene)
- suukaudne manustamine (tabletid, kapslid jt)
- rektaalne manustamine (suposiidid)
Glükokortikoidide kasutamine võistlusvälisel ajal on lubatud.
Kontrolli manustatava glükokortikoidi lubatavust EADSE ravimiotisingust: www.antidoping.ee/ravimid/
**ALLERGIARAVIMID**
**LUBATUD ON:**
- glükokortikoidide sisaldavad ninaspreid
mometasoon (NASONEX, NASOMETIN); flutikasoos (AVAMYS, FLIXONASE)
**VÕISTLUSTE AJAL KEELATUD ON:**
- pseudoefedriini sisaldavad allergiaravimid*
CIRRUS*, CLARINASE*
- süstitav adrenalini
EPIPEEN, ADRENALIN
- silmitaglid
tetrisolin (VISINE CLASSIC); kromoglütsinhape (LECROLYN)
*Ravimi tarvitamine tuleb lõpetada 24h enne võistluse algust; ravimi annused peavad jäädma lubatu piresse.
**KÜLMETUSRARVIMID**
**LUBATUD ON:**
- parasetamool
PANOL, PARAMAX RAPID, PANADOL
- atsetüülsalitsüühape
ASA-GRINDEX, ASPIRIN, UPSARIN C
- turvesavasted ninaspreid
ksülometasoolin (XYMELIN, OTRIVIN, SUDAFED HA XYLO); oksimetasoolin (AFRIN, SINEX)
**VÕISTLUSTE AJAL KEELATUD ON:**
- pseudoefedriin*
SUDAFED TABLETTID*, ACTIFIED TABLETTID*, FEBRILEE TABLETTID*
- pseudoefedriini sisaldavad nõo gripiteed*
THERAFLU suukaudse lahuse pulber
- pseudoefedriini sisaldavad kohasirrupid*
SUDAFED SIIRUP*, ACTIFIED SIIRUP*, SUDAFED EXPECTORANT*
**DIABEEDIRARVIMID**
**LUBATUD ON VERE GLÜKOOSISISALDUST VÄHENAVAD AINED, VA INSULIINI:**
- metformiin
METFOLAR, METFOGAMMA
- glükasiid
DIAPREL MR, GLICLADA
- glimepiriid
OLTAR, AMARYL, MEGLIMID
- linagüptiin
TRAJENTA
**KEELATUD ON INSULIINI JA NENDE ANALOOGID:**
- glargin-insuliin
LANTUS SOLOSTAR, TOUIEO
- detemir-insuliin
LEVERIM FLEXPEN
- aspart-insuliin
NOVORAPID FLEXPEN, NOVOMIX 30 FLEXPEN
- lispro-insuliin
HUMALOG KWIKPEN
|
27f10cd8-bb15-4015-9287-f797d9b9df12
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://eadse.ee/wp-content/uploads/2020/09/Voldik-antidoping-99x210-updated-1.pdf
|
2021-09-17T12:27:15+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00013-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 267,769,685
| 3,444
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999525
|
ekk_Latn
| 0.999541
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
3347,
8423
] | 1
|
[
0.185546875,
0.7578125,
0.05224609375,
0.00445556640625,
0.0003757476806640625,
0.00014495849609375
] |
Villem Raam 100
Korraldajad ja toetajad
Eesti Muinsuskaitse Selts
Kultuuriministeerium
Muinsuskaitseamet
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet
EKM Niguliste Muuseum
Eesti Kultuurkapital
Overall Eesti AS
Rändmeister
Austatud ..................................................................
Olete oodatud Villem Raami 100. sünniaastapäevale pühendatud üritustele Saaremaal ja Tallinnas 28., 29. ja 30. mail 2010.
Rõõmsa kohtumiseni!
Eesti Muinsuskaitse Selts
Buss Metsakalmistule väljub kell 11.30 Mere puiesteelt Vene Kultuurikeskuse juurest. Palun vastake kuni 14. maini EMS telefonil 6412522 või email@example.com
Missioonitunne. Sul on kohustus oma rahva ees. Sa ei pääse sellest kuskile.
M. Raam.
|
17c79b60-01e0-485d-893a-9fde9c82194a
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://www.muinsuskaitse.ee/failid/194_est_Villem%20Raam%20kutse_2.pdf
|
2021-09-28T06:25:18+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00013-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 887,572,769
| 267
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998513
|
ekk_Latn
| 0.998882
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
209,
706
] | 2
|
[
0.109375,
0.039794921875,
0.443359375,
0.333984375,
0.046875,
0.0255126953125
] |
Vald tänas õpetajaid
Teisipäeval olid valla koolide ja lasteaedade õpetajad kututud huvikeskusesse, kus tähistati pidulikult õpetajate päeva.
Vallavanem Haldo Oravas rõhutas oma tervituskõnes, et Viimsi on Eesti noorim omavalitsus ja valdade hulka kuulub vanusega 40,6 aastat, Eesti keskmine 40,4. Euroopa on mures vananemise pärast. Aastaks 2030 on Euroopas ühe aktiive elaniku kohta kaks mitteaktiivset ning 18 miljonit last ja noort vähem kui praegu. Viimsi aga on noorem kui Euroopa ja Eesti ning meid need mured ei puuduta. "Me ei temast oleme ega meie tagasisidetega hirmumult tulevikku: me vaatame möödulikult ringi!" rääkis vallavanem. "Noored on need, kes juba täna loovad uut Eestit, kes meid ülal peavad siis, kui oleme eakad."
Vallavanem meenutas ka, et on lugemisaasta ja eestikeelse raamatu 485. aasta ning et Viimsi vald kooliteta saab järgmisel aastal 145-aastaseks.
Vallavanem soovis õpetajate päeva puhul öine köigile valla 300 õpetajale, 4160 lapsele ja 12 437 täiskasvanule – viimastele elukesesta õppe puhul.
Vallavanem Haldo Oravas ja abivallavanem Urve Palo andsid ülle vala tänukirjad ja lilled õpetajatele, kes on pühendunud töötamud Viimsi hariduses 10, 15, 20, 25 või 30 aastat, ja õpetajatele, kes on eriliselt silma paistnud.
Õpilastele pühendatud aastad
Püünsi Kooli õpetajat Ene Valknat täitati koolile pühendatud aastate cest. Ene Valkna on Püünsi Koolis töötanud 14 aastat ning on praagu 3. klassi õpetaja. Kuid tal on olmad aastate jooksu koolis väga palju ameteid – ta on olnud huvijuhit, õpetanud vene keelt, maastetus jm. "Minu öeldi, seda tuli teha," ütles ta. Onsa pärast õpetustäitjat juulis 2010. Ene Valkna tööd teine töökoht, esimene oli kaua aega Vabadushoole Pirita Kosel, kuhu ta kunagi suunati. Eile köigi viljakam osa moodus ta enda sõnul selles koolis, kus polnud kerge, seet seal õppisid hajged lapseid, kes ka tihiti valettasid. Õpetada tuli aga köike.
"Ene Valkna valis õpetajaks, uksides, et ta ei saanud tööle." "Muidu ma poleks veel oma ees noorte hulgas, kui ma ei sobiks," arvas ta. Valkna nimetas õpetaja oluliseks omaeduskes head sellemaksuks ja soovi töötada lastega. "Kunagi pole tunnet, et oleid täielik spetsialist, ikki õpid juurde noorematel kolleegidel ja eluit."
Aastetepikusele kogemuselise vaatades tõdes Valkna, et lapse on muutunud ja lapsevaim nad on muutunud, aga õpetaja tuleb säilitada huumorimeelt, üritada asja ajalud leidae ja möistmisega. "Igas töös on oma karjäär ja marjamaad," ütles Valkna, "aga õpetajatöö on huvitav."
Meeskonnatöö käivitaja
Tugeva aplausingu tervitasid kolleegid Margery Lilienthal, kui tema nimi välja hõigati tänukirja ja vastu võtma. Lilienthal täitati Viimsi Lasteaedade meeskonna töö käivitamise ja tulemusliku juhtimise cest.
Margery Lilinethal on Viimsi Lasteaedade juhataja ametis eelmise aasta juunist, varem oli ta 16 aastat Päikesseratta Lasteaia juhtajä ja enne seda 14 aastat Eesti esimeste lasteaedade Mähe Lasteaia.
"Pisipeda õpides ja lasteaia praktikal olles tundsin, et see süsteem mulle ei sobi," rääkis Margery Lilienthal. Ta läks hoopis tööle laevale, kus tegi kiiret karjääri ning tõusis baaridaamiks, kuid tundis, et see pole tema töö.
(Tähelepanu! Pensioniirde Ühenduse toua uus telefoninumber on 682 5637.)
Harju maakonna kergiliiklusteed
6. oktoobril toimus hetkelis Salzburg Harju maakonna pärast erinevate teemaprogrammide "Harju maakonna kergiliiklusteed" i tööseminar.
Seminaris esmarik oli koostöös Harjuma kohalike omavalitsuste ja erinevate huvigruppidega luua uhine arusaamine Harju maakonna kergiliiklusteore vorgustiku osas ja kokku leppida protsessi edasime kaik.
(jätkub lk 4)
Koduteenused
Alates novembrikuist hakatakse kõrvalabi vajavatele eakatel ja puutega inimestele osutama koduhoidlusteenuseid.
Koduteenuste taotlemine
Koduteenused on õigus saada Viimsi valla sissesekirjutust ja elukohalt omavat eakatel ja puutega kõrvalabi vajavatele isikutele, kellel puuduvad seadusjärgsed üllapildajad või üllapildajatel puuduvad oma pereliikme toetamiseks materialeid vahendid või nende tervislik seisund ei võimalda seadusest tulenevat üllapildamiskohustust täita.
Põhilemm osutatavad koduteenused on, toiduaineid ja majapidamistarvete koituomine, eluaegne korrasamine, nõutamine. Samuti on võimalik olla saada kommunal- ja muude maksete teostamine, arstiteki korraldamisel ja muude ülekoordine asjaajamiste abistamisel väljaspool kodu.
Koduteenuse taotlemiseks tuleb esitada Viimsi Vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuametile avaldus, milles tulub ära põhjendada koduteenuste taotlemise vajadus. Avalduse teemaste saamiseks võib esitada ka taotleja esindaja tema pereliikme, perearsa, sotsiaaltöötaja jne nõu.
Koduteenuse osutamise vajaliku ja valiklike teenuste loetelu osutatakse kliendi teenusevajade hinnanguga. Otsuse tegemiseks tehakse taotleja ja kordu kodukülast, mille käigus viivaks läbi põhjalik kliendi teenusevajade hindamine.
Otsuse koduteenuste määramise või mittemääramise kohta teeb sotsiaal- ja tervishoiuamet. Sotsiaal- ja tervishoiuamet on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt või tema seadusjärgsetel üllapildajatel täiendavad vajaduste kui või muud andmeti toetavaid dokumente. Lisainfotmatsiooni saamiseks võib helistada telefonidele 606 6825 või 606 6524.
Koduteenuste teostamine
Koduteenust osutatakse kirjaliku koduteenuste osutamise lepingu alusel, kus märgitakse ära osutatavate teenuste loetelu, maht ja tingimused, poolte õigused ja kohustused. Valla poolt kehtestatud koduhoidlusteenuse saamine tingimustega vastavak saabud saavat teenust taastu.
Taaslinenud koduteenused – MTÜ Hea Haldjas
Kindlustab ka neid teenuseid, mis laste ja lastelaste olemasolu ja tulevikus abivajavatele pereliikmele erinevaid koduteenuseid. Sel juhul on neid võimalik saada taaslinen teenuseina. Tasulistele teenuste saamine, nende hinnakirja ja muude kokkuleppe osas tuleb taotlejal pöörduda hiljuti loodud MTÜ Hea Haldjas hooldustöötaja Üik Kairi poole telefonil 51 42 546.
Naissaar sai uue ujuvkai
Nüüd on Naissaare sadamas kohti 31 astele. Saar aga ootab lülitamist püstitatud uue väikesaarle nimetikku. See staatuse võimaldaks mitmed probleemid lahendada.
Naissaar on osa Viimsi valla haldusterritoriumist, kui-ga jääb poolsaarest pea 14 km kaugusele. Saar on juba aastaid olnud meie lihtsaim navigatiivne punkt, hinnatud laevade pärirööb, ainsaks juurdepausiks saarele on sadam. Suve jooksul kiliaast sadamat igal aastal 1500 alust. Tänaseks on tunnust kogunud ja meie kultuurinimis kinda koha saart saanud Nar-Gen Opera. Koos teatri- ja kontserditöötajatega, muusikate ja kunstitegata on sadamal ürituste ja publikujate külastust saart aastas üle 15 000 turisti.
Välj on püüdud igal aastal leida vahendeid ja otsinud tuge erinevatest projektidest. Naisaarse probleemide lahendamiseks. Oleme saudamasse rajanud jäätejaama, et tugida pulhas sadamale. Aasta tagasi puhkas sadamile uue kaasasõidukima tulemärgi. Eelmisel nädalal lõpetati 24 m pikkuse ujuvka paigaldus. Järgmisel hooleks on Naissaare sadamas kohti 31 astele. Suurimaks probleemiks Naissaarel on emakee looduse pool sadama sissesõiduteele kanduv liiv ja amortiseriv kai, mis sai tuugeval kannatada 2005. aasta suuremootoritega.
Eelkõike on meil vaja saarel tagada sadama ohtusi, teises probleemiks on saare elektrivarustuse lahendamine. Oleme kahel korral pööründin ettepanekuga riigi poole liituda Naisaar püsiasustusega väikesaarele se leida koostöös riigiga ülalimetud probleemidele kiirem lahendus.
Emad, ujuma!
Viimsi vald toetab väikesalte emadis võimalu-sega tutuas ujumas käia.
Viimsi valla volikogu ja vallavalitus on oma koalitsioonleepingu pidanud vajalikuks toetada kuni kaheasteste laste emadis tutuas-teer- sporti võimluste kasutamist.
Alates 30. augustist saavad alla 2-aastaste laste emad, kelle elukohad rahvusvaheliseks on re-gistreeritud Viimsi vallas, kää tausta ujumas Viimsi nimekirja Saard club ühaka imimest. Riigikogu tõenduses, on tämägi püsiasustusega väike-saare probleemiks. Loodetuna ül-letav riigikogu koosnes saudub välja jacks tehe positiivse otsuse saare kohta. Piisiasustusega väi-kesaare saatus tagaks võimalu-se leida koostöös riigiga ülalimetud probleemidele kiirem lahendus.
Tänaseks oleme koostöös riigiga leidnud sadama aren-damiseks loodetavasti lahenduse, kuid on veel palju tarbub riigiaktiivseltsele Saarte Liidud sadama rendile ja aktiiselt renoveerib sadama, kaasates ELI vahendeid, ning alustab seal navigatsioonihooajal sa-damateenuste pakkumist.
Endel Lepik
Elmelis nädal lõpetati 24 m pikkuse ujuvka paigaldus. Foto Endel Lepik
Kooli ujulas. Selles väljastatudesse emadele uju-pääsem, mis antakse kahte koos nii eluko- ha registreerimise Viimsi Vallavalituses.
Eelinevalt valda registreeritud emad saavad ujuvapaääsem kätte Viimsi Spordihallist, Haab-neeme aleviku, Sõpruse tee 5, F-R k 9-12. Lisainfo tel 606 6825.
Ujula päismee kehtivad seni, kuni laps saab 2-aastaseks.
Detailplaneeringutest
18.10.2010-31.10.2010 toöpäevadel kella 8.30-17.00 (esmaspäeviti kella 18.00-ja reedeti kella 16.00-nt) on Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1) avaliku väljapanekul järgnevad detailplaneeringud:
1. Rohuneeme küla, Kivineeme tee 9, Kivineeme tee 30 ja Sääre tee 8
Detailplaneeringu kavandatava lühikajeldus: planeeringuta ala suurus on ca 0,2 ha ja asub Kivineeme tee ja Sääre tee vahel ning piirneb Tallinna tee 11, Kivineeme pook 2, 4, Sääre tee 6, 10, 12 kinnistutega.
Planeringuga tehakse ettepanek muuta olemasolevat elamukrunti-de piire toimimisen arvelt ning määrata ehitusõigus üksikalamete ja abihoonete püsitasimiseks. Üksikalamu suurim lubatud ehitusala pindala on 312 m² ja kõrgus 8,5 meetrit.
2. Rohuneeme küla, Kivineeme tee 55a
Detailplaneeringu kavandatava lühikajeldus: planeeringuta ala suurus on ca 0,2 ha ja asub Rohuneeme tee ääres ning piirneb Tallinna linna, Rohuneeme tee 55, Mälestuskirik kinnistutega.
Planeringuga tehakse ettepanek määrata ehitusõigus kruundile uue paadiküüni püsitasimiseks.
Lisaks on detailplaneeringud tutvumiseks välja pandud valla veebilehel www.viimsivald.ee.
Viimsi Vallavalitus on vastu võtnud Pringi küla, Sarapuu tee 5 kinnis-te detailplaneeringut algatame korralduse (planeeringuta ala suurus on 0,35 ha ja asub Sarapuu tee ääres ning piirneb Sarapuu tee 5a, 6, Saare tee kinnistutega), jättes kõik omadusi oleva maaga; detailplaneeringu eesmärk on kruundi jahimega kaheteks elamukrundideks ja ehitusõigustega määramine tekkivatele kruunditele.
Metsakasti küla, Üuetalu maakuscuse detailplaneeringu avaliku väljapa-nekul esitati 1 kirjalik vastuvolide. 22. septembril 2010 toimus detailpla-neeringu avaliku autelu, nulle tulenevasena vaidlus ei lahendatud, vaidlevad pooled jäävad oma seikluskohtade juurde.
Detailplaneeringu suunati Harju Maavalitsusele järelevalve teostamiseks.
Metsakasti küla, Uuesauna III ja IV ning Vana-jäätmä I maakuscuste detailplaneeringute avalikul väljapanekul esitati kirjalikud vastuvolide. 22. septembril 2010 toimus detailplaneeringute avaliku autelu, autelu tulemusel kõiki vaidlus ei lahendatud, vaidlevad pooled jäävad oma seikluskohtade juurde.
Detailplaneeringu suunati Harju Maavalitsusele järelevalve teostamiseks.
12. oktoobril 2010 algusega kell 18.00 toimub Randvere külaskeeskuses (Randvere küla, Nelguva tee 5) Randvere küla Muuga ja ääre ran-na-alu detailplaneeringu esitamiseks ja külalistele avalduseid avat-lik autelu. Detailplaneeringu koostamine eesmärk on mereärase rannaba-mitsujaakse/eeime, kalla korrasamine, puhkeala ning ujumissilla raja-mine.
Viimsi valla üldplaneeringute ülevaatamine
Maag ja planeerimisnõu juhataja Oliver Aker tegi 09.03.2010 Viimsi Val-lavalikogu VII koosseisu VI istungil aleviku Viimsi valla üldplaneeringutest. Valul on hetkel kolm kehtivat üldplaneeringut (mandroisa üldplane-ing, Naissaare üldplaneering ja Prangli saare üldplaneering), mida on täpsustatud kahe templaneraninguga ("Üldiste ehitustingimuste mää-ramine. Elamehutuse põhimõtted" ning "Müügorvutuslikud alad ja ro-hvutuslikud alad"). Samuti on kehtestatud üle 10 detailplaneeringut (Lubja küla kinnistutega, kõrvalplaneering, kõrvalplaneering, kaks teoreetiline planeeringut ("Lapsepõhrikil Viimsi" ning "Viimsi valla teedevõrgustik: südä- ja kergiliiklused") ja kolm osudiplaneeringut (Haabneeme aleviku üldplane-ing, Viimsi aleviku üldplaneering ning Ägrumäe, Laiküla, Muuga ja Metsakasti küla üldplaneering).
Volikogu liikmed võtsid infotunnistu teadmiseks.
Valmib tervespordirada
Haabneemees on valminud klindi astangul tervespordirada.
Rada on mõeldud kasutamiseks nii suvet käimiseks, jooksmiseks või ka magiratta-ga sõiduks kui ka talvel, mil kolme meetri laust rad saab kasutada suusamiseks.
Raja pikkus on kokku 659 meetrit, mis on olnud ajal ajal valgustatud. Esialgu pidid rada tulema veidi pikem, kuid maamoonikega tekkinud probleemide tõttu jää see plaanitust kahjuks veidi lühemaks. Sel sügisel valmis rada on nii väike ring ja väiksem osa kokku ca 4, 3 kilomeetri pikusesest raastat elukäigus suurendatud, mis on ka Viimsi kliinidangu alumisele nõvale ja astangu ülaservalte tulevikus rajada.
Kuna rada asub Viimsi Kooli ja Karalaugu lasteaedalgkooli lähedal, on see väga hästi kasutatav ka koolide kehalise kasvatuse tundides.
"Töö käivitati, kui meened puhvridikus tuua," rääkis valla kultuur- ja spordiametil juhataja Ott Kask, "kuid puutud on võimalikult järgida loodust ja puud on võimalikult vähe maha võetud."
Tee ehitustööd teeb AS Esmar Ehitus, elektrilahenduse teeb AS Rito Elektroööd. Tehtja on MTÜ Rohuneeme Jooksu- ja Suusaklubi Joosuu. "Joosuu on juba aastaid aktiivselt kohalikku sportlidgeevust edendanud, kluubi hoolda on ka Rohuneeme suusariigid," rääkis Ott Kask.
Ehitatava raja mahukamad ehitustööd on tänaeks juba lõpetatud. Rada vajab veel kaht katkestiti peene killustiku katet, millele tuleb peale hakkuda.
Vald toetab seda ettevõtmist ka edaspidi, sest rada tuleb korras hoida ja elektivalgustuse kuludist kätta. Igapäevaselt hakkab raja est hoiditsema Joosuu.
Pärast raja valmistamist saab olemas kõigile huvilastele tasuta kasutamiseks ja esimese sisuutu saab teha juba sel talvel.
Uus tervespordirada klindi astangul.
Merel hukkunute mälestusrännak
Sel aastal möödus 16 aastat pärast, mil meres jättis oma elu 852 inimest parvlaev Estonial, samuti möödus 66 aastat aastat, mil jääd merre paljud festist sõja eest läände põgenenud inimesed, kelle hulk on seni teadmata.
Mälestusretke algus.
EELK Viimsi Püha Jaakobi kirik on rajatud mälestusmärgina kõigile, kelle elu on soolane veski võimud, seepärast meenutame neid kahte sünnistus iganäistase mälestusmärgukuga.
25. septembril toimunud rännak algas Tallinnast Estonia huku mälestusmärgi "Katkenud liin" juurest kell 11 ning liiguti jalgsi Viimsisse Viimsi Püha Jaakobi kiriku juurde. Rännak lõppes Viimsi toimunud oktoombrikuulmine mälestusteenistusega.
Rännakut osalesid inimesed, kelle lähedased on hukkunud merevees, mis parvlaev oli Estonia hukkamise omakorda kaks ka teiste mereõnnetuste ohvrile lähedased. Samas oli osalesid ka need, kes on sellistest rasketest hetkelõhest pääsenud ja soovisid tänu halumat pääsenuse eest. Lisaks eestlastele oli kohal ka soomaalisi ja rootslasi, keda Estonia hukk samuti lähedalt puudutas.
Mikk Leedjärv
EELK Viimsi Jaakobi koguduse õpetaja
Seenenäitus Prangli saarel
1. oktoobril oli Prangli Rahvamajas seenenäitus, kus sai näha saarel kasvavaid seeni.
Näituse jaoks sai celmisel öhtul käidud Prangli metsas ning korjatud seeni nii palju kui see veel võimalik oli, sest õige seenecaeg siia läbi möni päev enne seenenäitust ütlespanekut. Meie Pranglisel on palju väga rikkalik ning õigeaegse hooaja tabamise puhul oleks seente liigirohku küünudning ligi 100 liigini. Kokku saa korjatud siiski 46 liiki seeni, nende hulgas olid erinevad puravikud ja risikaid, mandpid, liinikuid, herkoniid ja eistridad, erinevad haavatud nii ka ennevad mürgiseened, et hoitada inimesi, mida tasub metsast kaasa võtta ja mida mitte.
Paljudele oli iluselt suurimaks üllatuseks triibuline heinik, mis laetkesse Eestis üheski kõige väärtsustlikum seenõigeseen ning mile hooaeg on Pranglis just pruuga.
Prangli seenepäeva aitas huvitavamaaks muuta Uve Ramst, Eesti Loodusmuuseumi botanik, kes kõik need korjatud seemeligid liigitas rühmadeesse ning andis kõigile vaatamisväärsust.
Päeva lõpetuseks pakuti seenenäituse külastajatele Maret Klaanase valmistatud maitsevaid konserveeritud puravikuid.
Carmen Ott
Prangli kahvamaja projektijuht
Mulgid tulevad külla
9. oktoobril saabuvad Viimsi valda mulgid üle Eesti, et see-kord siin oma järekidorset kokkutuleku pidada.
Mulgid on põhjust ulke olla – kaks Eesti presidenti on mulgid. 9. oktoobri kokkuleket abalgi külaliskaiguga Konstantin Pätsi haualde Metsakalmistul, kuhu president 20 aastat tagasi oktoobris ühtedel mälestusteljatel kõrvalt küll, kuid seejärel ei ole mulgide saunaga, kus laiendada juba mulgi liikmet. Tartust ja Pärast tulnutele tehakse valada tutvustav pooleteistunnine jõngiroll kolme bussiga kohalike diigle, Voldemar Kallioni, Kirsi Rannaste ja Raivo Kaeare juhtimisel. Tallinna mulgid kaisid juba kevadel Laidoneri muuseumis, seetõttu saabuvad nemad kohale sellele ajaks, kui Viimsi Huvikeskus teritab külalist valla volikogu poolt Mari-Ani Kelam.
Kahetunnised kontserdid astuvad üles valla seentoriintsiidjaid, viinipärgi ja sonnikunäitust, rahvusvahelisting Vallikülas ja Viimsi sõprusega. Tantsus mingil kohalikul Andrus Kalvet. Öhtusel koosolemisele on oodatud kokku 140 mulgi.
Üle Eesti saavad mulgid kokku kaks korda aastas: kevadel, suvestupu loa-paevale kohtuvad Mulgimaal ja sügiselt on kohtumine eri paigus. Tänava korraldab kokkusaamist Mulkide Selts Tallinna, kes valiksi kohtumispägaks Viimsi valla.
Kehetükkide ja mulgideks registreeriti 76 liiki ja tagasi," rääkis seltsi vanem Helvi Kirjaspuu, seltsi aasta liiget, neist ainultseid kokkujaid umbes 80. Seltsist on mitu ringi: mulgi perenaised, mulgi naisansambel, mulgi ajaloo uurijad ja käästöring. Seltsi kokkutulekutest on osa võtnud ka president Toomas Hendrik Ilves, kuid nüüd selgus, et seetõttu on president toonud kaks Eesti teis.
Harmoonikum avab Tarkade Naiste Kooli
Önne valen on oskus olla önnelik. Öskus on saada, mis on meie tegelikud unistused ja soovid, oskus leida tee nende teostamiseks.
Naise roll ühiskonnas on avardunud: ta võib teha karjääri, kuid hoolimata emapatsioonist ja feminismist on ta ka ema. Naise vastutus emana on aga suurem, kui ükskiik möödub karjääril tehes — tema osutest sõltub, millal ja mis keskkonnas sündib ilma uus inimene, milline saab olema kodu, pere toimimine, lapse külastamisekskond. Ehna on see, kellel on lapsele armastus — ilma millet ei ole kerge kasvada täisauttlikkus inimeseks.
Vanasti öeldi, et loll naime on majapidamise hullem kui tulekahju. Esimene vabariigi ajal võtsid ohvitserid ja härasmehed endale naiteks Lenderi kooli lõpetanud. Selle kooli lõpetajatest said erudeeritud daamid, kes olid tagad ka majapidamise ja laste kasvatamise.
Kasagune maailm toobid õpitul abitusi ja võimetust iseendu ehit elama, pakkudes meedua, koolisüsteem kui ka põhikoolide selmine katketust.
Auriga söötmiseks peame omaam juhulube. Lapse kasvatamiseks ja pere soetamiseks aga ei nõuta mitte mingisugust ettevalmist. Hästi on tarvis äraununudel tarkused tas meelel tuletada ja kinnistada jätkusuutlikkut väärustushinnangul.
Harmoonikumi perenaisused ja VEDA aktiivsed liikmed Ene Ja Riina on juba mitu aastat korraldanud õpitubaaid ja kooltusi, milles õpetatakse elementaarseid perenais-osskusi, eneseäivõttvööd ja traditsioonide tarkusi. Nüüd oleme alustanud naitele hädaavajalikest ja elutarkusega rikastuvatest õpetustest koolluukava nimega TARKADE NAISTE KOOL.
Õpitubaides, mis kestavad oktoobrist maikuuni, jagame tarkusi toitumisest, ilust, tervises, peresuhetest, ravimtaimedest, lõhnadest, majapidamisest — köigest, mida läheb tarvis pere ja enese eest hoitavalise naisel. Lisaks praktiistle õpistubaid hakkavad kord kuus toimuma laupaevahommikuks, kus meeleku toitu nautides puudutame ka kultuuritraditsioone — magimist, kohvimaksega arvestamise oskusest, meditatsioonitehnikatest, rahvakandlendi täitipaevade tihistamise tähendusesid ja paljus muust. Teeme läbi korraliku Laidoneri proua harmookuokviluha, jõulutoidulaua ja kevadel proovime umbrutohutute.
Kõiki kooltusi läbivi ka kultuurilooline taust — kultuur on see, mis hoib koes rahvast, peret ja inimesi, annab lisaväärtuse lihtsaltel igapäevateamustele. Tarkade Naiste Kooli üldühm naisel saab olema ohturisti tarkust, oskusi ja enesekindlust pere heaolu puituvavaldusena ja langemisest.
Ootame, et naiste ja naisa perest hoitavalise neliudus, naisi ja miks meid ka vanaemaaga. Koolluukavaga saab lähe-malt tutvuda veebiaadressil www.harmoonikum.ee.
Ene Lill
Vald tänas õpetajaid
Maitsvaid suupistedit pakkus Roosta Catering. Fotod Mirje Trei
Teisipäeval olid valla koolide ja lasteaedade õpetajad kutsutud tuvikeskusesse, kus tahsisid pidulikult õpetajate päeva.
(algas lk 1)
"Munitispuuallasteada ma tööle ei tahtnud ja otustasin, et teen oma lasteita," meenutas Lilienthal oma 16 aasta-august sammu. Eralasteita võiuk peab ei otustasitama, vaid tundma loomise vabadust. "Kuigi nüüd ma ütleks, et ka munitispuuallasteia on võimalik köike teha," mööndis ta.
Suurte kogemustega juhataja peab tähtsaks seda, et laps tunneks ennast lasteaia turvaliselt, et ta saaks hakkama ja spraks elus hakka saama. "Lapsele on vaja seda päägulisi ja soojas öökhoomas."
Sisega värskevaid osaliseid saab õpetajatele kontserdiga esineneda lassi Zähharov ja Margus Kappel. Üllatusseineaks oli Viimsi Kooli noortekoor.
Igas vanuses ja ülekaalukalt naiste seitskond oli särav ja noorulik. Selles peitub õpetajateimeti võlu, mida ükski teine amet ei anna.
Annika Poldre
ÖPETAJAD, KEDA TÄNATI
Viimsi Vallavalitsus tänas Aasta Õpetajat:
• REET-LY LINDAL – Aasta Õpetaja 2010 titli pälvimise eest
Viimsi Vallavalitsus tänas Püüsi Kooli õpetajaid:
• ENE VALKNA – Püüsi Koolile pühendatud aastate eest ja önnitlus juubeli puhul
• ILMA LAD – 15 Püüsi Koolile pühendatud aastat eest
• HELE PÖMERANTIS – 15 Püüsi Koolile pühendatud aastat eest
Viimsi Vallavalitsus tänas Viimsi Kooli õpetajaid:
• MAARJA AARDAM – Viimsi Koolile pühendatud aastat eest
• LEEMA RÄISKA – 10 Viimsi Koolile pühendatud aastat eest
• LIIVI PÄRONEN – 15 Viimsi Koolile pühendatud aastat eest
• KIRSI RAANASTE – 20 Viimsi Koolile pühendatud aastat eest
• KÜLLI TÄHT – Viimsi Kooli matkarangi ja põhikooli näiteringi tulemusliku juhtimise eest
• PEETER SIPELGAS – Viimsi Kooli oiplasteaduse käivitamine, arendamine ja jatkusuutlikuna hooldmise eest
• LEELO HISSVELT – Viimsi Kooli 10-aastase tulemusliku juhtimise eest
Viimsi Vallavalitsus tänas Viimsi Muusikakooli õpetajaid:
• HELVE KASK – 30 Viimsi Muusikakoolile pühendatud aastat eest
• IRENE RUUSE – 30 Viimsi Muusikakoolile pühendatud aastat eest
Viimsi Vallavalitsus tänas Viimsi Lasteaedade õpetajaid:
• EVE SILLATS – 25 lasteaedadele pühendatud aastat eest
• LIIVI KAITAI – eduka loominguilise töö eest muusikapedagöötja
• REEF VARIK – tulemusliku spordi edendamise ja terveküla eluviside propageerimise eest Viimsi Lasteaedades
• KRISTINA LIND – 15 Viimsi Lasteaedadele pühendatud aastat eest
• INGI KILLING – Tulemusliku töö eest muusikapedagöötja Viimsi Lasteaedades
• KATI KIRBIS – pikajäädv tulemusliku töö eest Viimsi Lasteaedades
• KATRIN LAURAND – toetava eestvedamise eest noore geadgoode juhendamisel
• LEHFE TALVE – loominguilise ja tulemusliku töö eest Leppneeme Lasteaia
• HELE HUVANDI – pühendunud töö eest Pargi Lasteaia
• JUET KÖORA – pühendunud õpetaja töö eest laste arendamisel
• MARGERY LILIENTHAL – Viimsi Lasteaia meekonnoatäi käivitamine ja tulemusliku juhtimise eest
Viimsi Vallavalitsus tänas Viimsi eralasteaede õpetajaid:
• MARIA NAPP – pühendunud töö eest eralasteaia Pääsupoeg Pesunamude ruhmapedagöötja
• MARIKA SAUL – pühendunud töö eest eralasteaia Pääsupoeg
• RIINA TARTU – pühendunud töö eest eralasteaia Lillelapsed
• JUTTA RANNALA – pühendunud töö eest eralasteaia Tibu
• REELI MEEL – pühendunud töö eest laulu- ja tantsouskuste õpetamisel eralasteaia Tibu
Veealune rändnäitus "Silmad vees II"
Esmaspäeval, 4. oktoobril, astusid loo ujulast mööda Eestimaad tee-konda harrastussukelduja ja rahvusvaheliselt tunnustatud veealune rändnäitus "Silmad vees II", mis märtsiks 2011 jõuab vee alla pea igs maakonnas.
Neli aastat tagasi riputas Kaido Haagen Kalevi bassine vee alla pilgudes veealustet elukätest. Näitus kands nime "Silmad vees". "Sellukes, et kiljastaja saaks tööruu ja vahva elamuse osaliseks, tuleb ta panna võimalikult sarnasesse keskkonda, kus pildid on tehitud," selgitas Haagen erikumalist näitusest saali väljut.
Tänaseks on valminud uus seeria veealuseid pilte. Kaido Haageni sõnul erineb "Silmad vees II" eelmisest üsna mitmeti. "Esimessel korral oli kõik fotod tehtud soojades meredes ja pildistati filmile, nüüd on esitulele tulev pildeiseraa tehdatud Eesti vetes ning digitaalse fotoaparaadiga," rääkis Haagen.
Selline põnev näitus tuleb Viimsi Kooli. Foto Kaido Haagen
Tänaseks on valminud uus seeria veealuseid pilte. Kaido Haageni sõnul erineb "Silmad vees II" eelmisest üsna mitmeti. "Esimessel korral oli kõik fotod tehtud soojades meredes ja pildistati filmile, nüüd on esitulele tulev pildeiseraa tehdatud Eesti vetes ning digitaalse fotoaparaadiga," rääkis Haagen.
Näitust korraldava Eesti Sukeldujate Klubi instruktor Terje Meesi sõnul on ettevõtmine eesmärk turvustada inimestele sukeldumist kui oma-näolist ja pönevast harrastust. "Kes on kursuse kord läbinud, kogeb argipäevamurdest vabanemist, nautides veealuse elu ilu ning arendab enese kontrollimist oskust, mis aitab vee all käituda suudelalt ja veerikvalt," ütles Mees.
Igas rändnäitusse toimumispärasse korraldatakse kord nädalas ka proovivisikudurni. Veealuse maailma imedest justutav näitus jõuab Viimsi Kooli 10. oktoobril ning seal saab seda näitust vaadata 23. oktoobril.
Viimsi Kaunis Kodu selgub varsti
Lõpule hakkavad jõudma Kauni Kodu konkurs ja fotokonkurss.
Aedade suvine lopsakus hakab sõigishingese saabudes tasapisi häibäuma, tulemas on põhjamaa inimesele nostalgiliselt armaste kirgaste värvide aeg – sügiseine lehepuna ja talvine valveus. Suveosojus on aga talletunud meie tervises, elurõbusas ja ilmudes.
Sellest, kuidas meidelcelmistel, on Viimsi kodulaiud oluline erilise tähendapan all – Kauni Kodu konkursile on saatnud kandidaate nii elanikud kui ka traditsiooniliselt külvanenemad, kes eelistust-olust hoolivad. Hindamiskomisjoni koosseis on siis aastal täitele-nud paar VEDA daamit vormi – on ju seeeluline konkurs vedakate vedada.
Hindamisest
Esimene ametlik ülevaatetur toimus juunis, teine septembris. Üle sai vaadatud hulk kauneid kodusi Viimsi poolsaarele, mis on laialt hakkanud. Sel aastal tutvus läbipaistvalt ka Prangli elukeskonnaga.
Kodude hindamise kriteeriumid on sarnased varasematel aastatel kehtinutega – hindatakse heakorda, sobivust ümbritsevasse keskkonda, oskust kaasata ära olemasolevat maastiku ja pihnavorre, funktsionaalsuut ja isoneerimissuuskust, haljustust, väikevormide kasutamise oskust ja kindlasti vaadatakse, kas lipuvarras on olemas.
Uueenemena hindame paaril viimastel aastatel paraks olemaole. Üle maailma on levinud möödikul viljaka maa kasutamises ja ühtlasi taimeid kasvatamiseks kaasnevaid psühhoteraapias – kui inimene harib oma kätega maad, möjub see talle terveendavalt ja muudab harmooniliseks (loo näiteks www.biotree.ee). Sel aastal oleme avatanud üllatavaid ja vahvaid lahendusi tarbe- ja äluain kokkumerineerim.
Hästi tore on, kui leitakse üles peremärgid – midagi pereli annamust – ning neid oskuslikult kodumübrases ka demonstreeritakse.
Fotokonkurss
Sel aastal toimub Kauni Kodu konkursi raames ka fotokonkurss "Viimsi loodusvaated", demonstreerimaks keskkonda, kuhu me oleme otsustanud oma kodud luua. Auba on saabunud hulik inimest rohkelt, mida saate vaadata ja 5-palli.
Tore, kui leitakse üles peremärgid ning neid oskuslikult kodumübrases ka demonstreeritakse.
Enno Selirand
Kauni Kodu komisjoni esimehe asetäitja:
Viimsi valla poolt on meetdiv töödeld, et alaleeridatud mõisted, nagu kodaniku-ühiskonna aktiviseerimine ja kahalku omavalitsuse dissemineerimine delegeerimine mittekuulutatavatele, omavald Viimsis tegeliku, suugavat sisu.
Koostöös KÜSKI ja VEDA saame vallavalitusesse uue rahandus, et aastal tehakse Kauni Kodu konkursi on uute tegejate tulekuga saanud ka suugava sisu. Parim on see, kui ettevõtmised tehakse huvitavaks ajutute, mitte paljuski bürookratiade poolt. Meetdiv on torode te ettevõtike daamidega koos aju teha. Jaab välj soovida, et aiandushuvi-innes inimesed leiaks tee VEDA korraldatavatele üritustele. Meil on sihhe huvi, et nende inimesed saaksid kokku ja leiaksid sõpru oma koduvaldas. Niis saame oma iluks ja saame ka sõpradel kuldas kala.
Meieks on maha VEDA daamet karta, olen omal naisel katsetanud, et nad ei reepseeri meid. Mehed, tulge julgelt daamide korraldatud ürituste! Kohutunnistus järgmistel koolitustel!
Eno Lill
Viimsi Ettevõtluse Daameti Assotsiatsiooni president
Mõtle ja kalkuleeri enne, kui raha liigutad
Laenu võttes või kindlustust ostes võrdle erinevalt pakkumisi.
Kui teil seisab ees kodukindlustuse lepingu sõlmimine, kaalu te laenuvõttmise või mõne muu finantsteense ostmist, tasub aega leida, et erinevate pankade või kindlustusseltside teenused ja nende tingimusi võrrelda.
Panga- ja kindlustusteenuseid ning nende pakkujaid on palju ning lepingute keerulise-võtutu juridiline keel võib mittejuristile sageli möödumata jäida, mistooti inimestes kas ei suuda või ei tahu neisse süveneda. Kuna aga olemas, nende te laenu- ja kindlustuskooskondid teist, mõjutab teie rahalist käekäiku pika aja jooksul, on möödik erinevate pakkujate teenused ja nende tingimusi võrreldi ning sisulistest nüansidest ara saada.
Sama nimi, erinev sinüs
Võrreldes on ohulis ka see-tüüt, et kuigi mitmet teemused kannavad erinevates pankades või kindlustusseltsides sama nime – olgu siis tegemist väikelaumu, kasutushoouse või kodukindlustusega – on neil alati sõltuvat teenusepakkujat erinevad ingimused.
Selles, et aidata inimestel erinevate finantsteensest võrdlemine piisat lähtsaamaks teba, pakub Finantsinspektsioon oma tarjebaveebis www.minuraha.ee mitme abivahendite.
Ühed sellistest abivahenditest on vordlustabelid www.minuraha.ee/vordlustabelid. Need abil saab võrrelda erinevate pankade paljudest hoitustest, mida saate kaudu saada samasamba pensionifondide tingimusi. Selleks tuleb vastavasse veebivormi sisestada mõned enda soovitud andmed. Näiteks hoistle vordlemiseks tuleb kirja panna hoiustatava summa puhul ning aitavad end asja suuga kursi vääri. Kusmisutked on 14 erineva teenuse kohta, kus saate kõik raha hoitustele, pankadele või igalegi nii, mis kas sõlmite lepingu erinevate pankades, telefoniopake või pankkontoris. Seejärel kuvatakse erinevate pankade pakutavad hoised, mis teie soovitud tingimuste vastavad. Niis saatagi kiire ülevaate interessidest, nimimaaliste hoiustatava summa suhtes ja muud tingimusi ja teenust. Kui teid aga huvitab info II samasamba pensionifondide kohta, saate vordlustabeli abil ülevaate kõiki pakutavaid fondide kohta: te on fondivalitseja, kui saured on fondi tassud, milleline on investeerimispoliitika, senine tootlus jne.
Teise abivahendina on möödik enne mõne finantsteense ostmist vaadata alajaoatust "Mida võrrelda?" – käsitsükke www.minuraha.ee/mida-vorrelda, mis juhib teie tähelepanu kõige olulisematele asjaoludele konkreetse teenuse puhul ning aitavad end asja suuga kursi vääri. Kusmisutked on 14 erineva teenuse kohta, kus saate kõik raha hoitustele, pankadele või igalegi nii, mis kas sõlmite lepingu erinevate pankades, telefoniopake või pankkontoris. Seejärel kuvatakse erinevate pankade pakutavad hoised, mis teie soovitud tingimuste vastavad. Niis saatagi kiire ülevaate interessidest, nimimaaliste hoiustatava summa suhtes ja muud tingimusi ja teenust. Kui teid aga huvitab info II samasamba pensionifondide kohta, saate vordlustabeli abil ülevaate kõiki pakutavaid fondide kohta: te on fondivalitseja, kui saured on fondi tassud, milleline on investeerimispoliitika, senine tootlus jne.
Heli Lehtsaar
Finantsinspektsiooni tarbijahariduse spetsialist
Kuidas panga- ja kindlustusteenuseid võrrelda?
Kui hakkate mõnda panga- või kindlustusteenuse ostma, siis tasusid vörrelda vähemalt kolme erineva pakkuja teenust ja selle tingimusi.
Otsitakse osatäitjaid telesarja
Tele- ja filmiproduktioonifirma Osakond otsib peagi Eesti Televisiooni vahendusel eettise jõudvase saatesarja "Trälli-vali" osatäitjaid.
Ootatud on kõik, kel jätub fantastia ja lustlikku meelt tutvustamas Eestimaa just sellesena, nagu nad seda tänases päevaks näevad. Samuti on ootatud osalemaks kõik Eestis elavd kultuurimajade, mida on ehitatud eelmiseid aastaid.
Saatesarja meeskond esitab olate saates osaleva inimese väljakutse organiseerida oma uutele sõpradele meeleeolukas puhkus. Talle antakse täiesti vabad kaeb, tutvutamas Eestimaa sellesena, nagu ta seda näeb, et võtta omaosaliselt osa traditsioonilisest ja kontseptist ning leida oles üllatust ja endast, mis Eestis elavd, kuid ei endas kannavad.
Kõikide, kuni saad e-maili koju enda lühikesi tutvustusest on oodatud e-posti aadressile firstname.lastname@example.org või posti teel aadressile Osakond OÜ, Tartu rmt 63, Tallinn 10115.
Projekti toetavad Euroopa Liit, Kultuuriministeerium, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed ning Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.
Rannarahva Muuseumist saab elustiili keskus
Rannarahva Muuseum korraldatakse ümber rannarahva elustiili tutvutavaks külastuskeskuseks, mis hakab pakkuma nii interaktiivset ajalool-levetavat pereurastust, kui ka loengusariidu. Samas saab ka olema rannapirikonna elanike identiteeti kujundav kogukonnakeskus. Uue kuju ja sisuga elustiilikeskus plaanitakse avada 2013. aasta maikuus.
"Meil on kavas uendada Rannarahva Muuseumi hooaeg, ekspositsiooni ja üldist keskkonda ning et selles saaks omaldaada atraktiivse elustiilikeskus, mis toimiks ühegaaselt nii külastuskeseks, erilise auraga ürituste korraldamise kohu, hariva kompetentsikeskuse kui ka Eesti kui mererigi identiteeti kujundava kogukonnakeskuse," ütleb SA Rannarahva Muuseum juhataja Ilze Riina Aasma. "Juba praegu on Rannarahva Muuseum sotsiaalset välja olnud. Loodan, et peanevate näituste toimuvad siin väga eripäigedel üritused, alates turgudest-lauttedest ning lõpetades suurte pildie ja tee-mapilevadega. Teemo koostööd ka näiteks merenduse arenguka koostamisel, kuna peame randlust ühes mererigi alustataks töötada ja loengusal, luuakse ruumilisi võimalusi ürituste läbiviimiseks, külastajatele tekit jubileepäias temaatilise raamatukogule, valmivad ruumid kirjanduse ja uurimisriideks."
Muuseumi pöördunud hakkab meenutama puulavea sisemust, kus ei puudu ka körsereidel ja rippsoid publiku jaoks. Naljaga poodeks võib öelda, et sellesse saab vähemalt Eesti esimehe multifunktsionaalne saal, kus on võrdselt toimuvat saab jäljendada pikatesel ajalalale tekitub attraktiivne paatide park, mis pakub külastajatele võimalust lähenutatut tervet väljaveade ja kalatavalteriga.
Osaagaamöödüni käigle
Ilze Riina Aasma eelistab füüsilisteks ekspositsioonide kujundamisel rakendada külastuskeskuse koosseisupiirist, mistõttu on oluline kohal osaluslause ja põneva ekspositsioonikaava pakkumine.
"Näitete saavad külastajatel tutvuda kalavala sisemusega, proovida, kuidas muinasasgescute päritoluga veet peal õnnestub puhata, või tundu ennast Kirovi kaitsealal, kus on kõik tõestajana – katsetada nii raskt liinitööd kui ka puhata kaluri-kolhoosi kulusa baaris. Ekspositsioonis on oma koht ka heli- ja lõhmarefektidel. Proovida saab mitteid tegevusi, alates traditsiooniliste töövajamistest ja võrgukudumist.
Tulevikuviisu realiseerimise üvelastal – hoonele vahel laiub paadipark, kus toimuvad igasugused kontserdid ja ettevõtmised.
Haabneeme
Haabneeme on meie teadoolevalt vanima püsiva asustusega küla Viimsi poolsaarel, sest Lundi ülikooli raamatukogus on ürik, kus on juttu kohast nimega Apones juba 1271. aastal.
Nimi on aegade jooksul teinud läbi impeeriasid muutusi, olles nii Aponnes, Apeene, Hapene, Hapenes, Hobbes, Haben, Ahbem, Hapeniem, Habbeniem, kui ka Gabinem, kui välja valida vaid värvikamad.
Praegune nimi on kahlemata soome-uugri päritolu – haabneisid seal kasvab kui nüüdik, kuigi rannas on vast sangleppade ülekaal.
Nime juured Rootsist
Haabneeme nime teiste osele arvab Wieselgren, et see on oma juurtega rootsi keeles, kuna "nis" on roostlaste nina, nii näos kui ka merre ulatuvaa maasäärena. Rootsis on meie Haabneemele vastavad kohad Aspaneseni nimega nii Upplands kui ka Smalandis täiesti olemas. Aga selle eelsealge Aponesi oleme me hiljem Haabneemeks pooranud.
Kui Soome poole vaadata, siis seal on haabadega kohannevad palju, kisko kandis lausa Hapeniami. Ja eriti tore onu on Haparanda-Tornio kaksiklinnaga, kus nimi Haparanda on selgesti soome oma, kuid liid abas hoopis Rootsis.
Aga kust see "apo" alguses tuli? On mõeldud, et akki oli tegu önnapuudega, mis neemele nime andsid, sest "ape" on rootsi keeles just önnapuu. Selles aga Wieselgren kahleb ja teatab, et need inimesed, keda tema kutselenud oli, ei teadnud, et Haabneemele mesikuid önnapuid oleks. Tõenäoliselt isegi ei kutsunud nad ega aegada taha neid käsitletud, mälestused kadunud. Wieselgreni andu seisukoht ei, võt-öhvl-olla on see väga vanast menehmenist pärit, sest nimi Abbo, Apoo, Abpo, Apbo, Habo, Happe ja Happo on tüüpolest kasutusel olnud (kust see soome Aapogi tuluud on?). Näiteks Westfalenis, kust suur osa Eestisse rännanud sakslasi on tulnud, on Abbo nimi vähemalt viis korda kohanenud esinemud. Ka Taanis kohtane sellisena isiku- ja kohanimisest, nagu Abbi, Abbo ja Abbe, ning kohanimisest, nagu Appo ja Abbo.
Kokkuvõttes leidsin Wieselgrei oletust väga tõenäose, et tänapäeva Haabneeme on saanud oma nime gemaan menehmenist, oli see siis Habbe või Hoppo. Ja et alguses võis toa rakk olgudes skandinaavia-pärane, mis siis ilmselt saaks laste mejul saksapärasemaks muutus.
Haabneeme elanikud
Mõs saanud Haabneemis elanud inimeste nimedesse, siis 1371. aastast kohama Tallinna Linnaarhiivil sellised nimed nagu Nicolaus, Claves ja Hamee, mis võivad olla nii rootsi kui ka saksa omeda. Aga kaaneseega Tallinna arhaaari ja ajaloolehe Paul Johanseni andmetel on 1523. aasta ürikus juttu arvatavast rootslastest Marten Magnuszonist, kes tappis Hobbenesis Erich Stobbe nimelise mehe. Ja Pirita kloostri talupoeg Mattis, kes 1526. aastal ka ühe või mitu inimest maha lõi, võis samuti rootslane olla. Miks aga Johanseni Jurgenti (1539) ja Peter Terkenuid (1543) rootslastena pidas, suda Wieselgren ei teit. Rootslastest võisid olla ka Golle van Apenesse (1372) ja Thideke van Hapenesse (1390).
1589. aasta ürikus on juttu juba kabekest talupojest, kellemel nimed on kaunis cestipärased: Ewer Mattt, Tegder Jurgent, Perkh, Kruide Marthe, Rih Mertt, Kemberit, Lehne Hans.
Hiljem rootsi ja vene ajal polnud Haabneeme mitte kaluriküla, vaid mõis, mis vähemalt 1686–1689 kuulus Fritz Wachmeisterile. Mõis oli väike, vaid neli tuuri, kahel pealmeest: Christian Finsch ja Brinkes Hans. Ni ei siin ole Pringi nimel esile, mis iseeseisvab mõis, mis saaks kui ka rootsi päritolu (brink – rootsi keeles kängas, kink, nõlvak). Kuna sa Gangase lähistel on Pringi nimelise koht, siis võiks kaldus ka sõnast päritolu poole. Kuigi kai Rootsis on Brinki nimelisi kohti. Nii et kokkuvõttes võib öelda, et rootsi mööd meie rannajärjestes kohanemides on täiesti olemas, seda enam, et Tartu Ülikooli ajalooprofessor Carl Schirreni väite kohaselt peeti 1551. aastal Haabneemet ja Rohuneemet (Rochum) rootsi küladeks.
Tõnu Viik
Pööripäev Püünsi Lasteaias
Sügis sündipäev on Püünsi Lasteaias oodatud pidu-päev.
Püünsi Kooli lasteaed on juba neljast aastast elund teistel edendavate lasteaedade vorgustiku liige. Kuigi meie terveisendus on põhilelisi suunatud värske öhus viibimisele ja liikumisele – matkadel, metsareitekel, õppekäikudel käimisele ning sportlikele üritustele -, pöörame tähelpanu ka tervislikule toitumisele. Eriti kea võimaluse selledel aladel on aastas sügise sünnapäeva tähistamine.
Meie jaoks on oluline, et laps loob ise endale teadmisi avastades ja uurides. Lapsevanemad on alati lasteaite tegemisi igati toetanud röö ja jõuga.
Sügisesel pööripäeval antakse lastele kaasa sügissüdame näitamiseks, kuid seda ei ole seiks kui lahtisalt silmaliikus. Nii on sügis tupa toodud ja lastel on võimalik maista, kompida, nussata, vörtseda, analüüsida niit maitsed, kuju, värvust kui ka lõhma. Aed- ja puuvilju on laste kasutuses tõesti mitmesugune ning meie Lapseaias valmiva tavaaegu ja salateid, meisterdavad laukauamistis ning sügise siinjärgi vöh-
Sügisannid sõögiks ja tundmaoppimiseks.
ki alata koos sügise laulude, tantisuide ning luuletustega. Esimest sügispäeva tertvedas ei unustatud tänada ka möödunud meiekaasist suve-, roheline öömaal tänuandega saanud siinjärgi kõikle lennuk. Iga aastal on just sügisesel pööripäeval lasteaias väga oodatud. Oleme kõik osake loodust ja kuna meie lasteaia maja asukoht soosib igati loodusse sinaöpsuse pidamist, oleme valmud süvapõepeks just looduse keskkonna seondusena. Sellene on hajutuslasteaiaga aastatearna, milles põõrame erilist tähelpanu Eestimaalinnudude. Sügisesel pööripäeval tuleb vanarahva teada pimedus äägi nagu lõunamaal. Linnute on lõunasse rändavate linndude heaks teetehisis, sest hained ja teedel linnu rändavad peamiselt öösini. Niigi ongi tundmaoppimine, kui linnaelavatele eelvalmistuse algus lõunamaale lennuk. Lasteaialapseid ei unustanud linnude toidulauda, mis sügisel on rikkalik, et linnaeksel jätkusid jõudu lõunamaale lennuta või talu üle elada. Kooli nummokonkurssi lauade jõudsid just lasteaia meisterdades esimesel heljast.
Maie Vartha
Püünsi Lasteaias
Kombu ruhma õpetaja
Püünsi Kooli projektid
Püünsi Kool osaleb 2010. aastast rahvusvahelises projektis "Sotsiaalse õiglus ja jaku-suutlik areng". Projekt on Jaan Tõnnissoni Instituudi maailmahariduse keskuse poolt koordineeritud ning selles osalevad koolid Inglismaalt, Portugalist, Bulgaariast, Sloveeniasist ja Lätiast.
Projekt toetab ja aitab õpetajatel süsteemselt käsitelda sotsiaalse õigluse temaadis ainetundides. Projekti kaudu saab kooli praktikat koolitust ja tuge läbivate temaade õpetamiseks (nt keskkond ja tulekahju, jääkülalistik areng, kodanikutarkkus ja ettevõtlus, väärtaatus ja kultuuriline identiteet).
Õpilastele annab projekt erinevate tegevuste abil uusi õppimiskogemusi ja arusaam globalsele sotsiaalse õigluse teemadel, näiteks soolite, suhtlemise, kultuuriliste filosoofiate, religioosse, keele- ja etnilise mitmekesisuse mõistmiseks ja vääritasumiseks.
Comeniusi projektis "How big is your foot" (Kui suur on sinu jal) osalemisega täitusame maad, millel kõnnime. Kõnealuse projekti eesmärk on erinevate tegevuste kaudu mõista õkoloogilist jalajälje.
Teeme seda kõike koos koolidega Inglismaal, Türgist, Iirimaal, Norraast, Portugalist ja Hoorvaatiaast.
Eesmärke tegevusena said koduik rikkamaks ühe puuli-gi võrra oma kooliaias; meie istutasime koolihoovi hobukastani. Plaanis on veel korraldada näitus taaskasutatavatest materjalidest ning meistreda keskkonnasõbralikust materjalidest kingitusi.
Tähastab, et õpilased mõtleb õkoloogilise jalajälje üle niit omi kodukohast ku ka laielmat ning teavustaksid, mida nad saaksid teha selles, et maailm oleks parem kohu elamiseks.
Projekti raames saavad õpetajad ja õpilased käia mööd tehtavatamas ka partnermaades.
Püünsi Kooli projektiteemekonnad
Kodune Püünsi Kool.
Projekti raames on kooli jõudnud mitmed filmid, virmast vaatustasid 7.–9. klassi õpilased sallivasprobleemi käsitlevat filmi "Võöras".
Kavas on esinema kutsuda inimesi, kes on töötanud vaatavaltihikuna ja oskavad tutvustada elu maakera vaesemates piirkondades. 8. klassi õpilased osalevad oktoobris toimuvus partnerkoolide kohutuvasseminaril "Eesmärk silme ees".
Plaanis on veel mitmete koolisestete heategevuse kampaaniate käigus koguda raha, et natukeeni aidata kaasa näitele leevendamisele Aafrikas. Samuti anda oma kooli märkimaks Eesti lapse, kes peavad elama eetikotud, et oma tegevustesse käsites neid natuke rõõmustada.
Kunstiköök ootab väikeseid põnne!
Viimsi Huviikeskuse ruumides tegutseb esmaspäeviti algusega kell 11 1,5–3-aastaste laste kunsti- ja loovustund Kunstiköök.
Maalime ja mõkerdamme, laulame ja lustime. Iga kord teeme kaks erinevat tööd. Olene õko-mõokid ning kasutame taaskasutatavaid materjale. Ka meie varasval loodus varus-
tab meid piiramatu materjaliga, sekil-väri ning suur annus loomingu ja kummitose ongi valmis. Loemine on meiega koos, et sellist lustist osa saada ning oma käed samuti värvits- seks teha.
Meie askeldustes osaleb iga kord ka Leutujate kilia koeratüdruk Lotte, kes on samuti ju väga loominguine tegelane. Materjale jaotab ning teiega koos laulab Kati, kes on Kunstiköögi vankrit vedanud kaks aastat. Kunstiköök tegutseb pool tundi kõigil koos põrandal toimetades.
4. oktoobril oli Viimsi Huviikeskuses esimene kunstitund. Kohale oli tulnud kuus vahvat kunstisõpra: Mia, Emma, Trevor, Richard, Otto-Samuel ja Geron. Esitaks saime tuttavaks ning siis asusime juba loominguradadele. Emmed said meid abistada võlvukusi graafikatürikis. Siis jää veel jõudu üle ning tegime ühe värvilise õnnekompoti.
Ootame oma seltskonda veel 1,5–3-aastaseid põnne, et sõpradeks saada ning esmaspäevahommik loominguilselt veele.
Katrin Mustonen
www.kunstikook.com
www.huviikeskus.ee
Püünsi Kooli projekti osalejad
Kooli direktor Birgit Tammjõe-Tulp stardis koos 3. klassi õpilase Rainaga.
2. klassi tõrjukud soojendusel.
Gea Radik
Püünsi Kool sügisesel spordipäeval Kadriorus
22. septembril istus Püünsi Kooli pere bussidesse ja sõitis Kadrioru. Töömus juba kolmas spordipäev väljaspool kooli.
Kadrioru stadionil harjutus-väljakule võeti kaasa ka lasteaia vanem rühm, kes olid väga visad ja pakkusid oma suurematele koolisõpradele tõsist konkurentsi.
Kadriorus sügisesel värskendav ja jahet, kuid päris edenedes ja sportides tuli siiski ni mõnesti vammusest loobuda. Mõttu võeti kaugushüppes, palliviskes, lühematel ja pikematel distantsidel joostes. Konkurentsi joooksarjal pakkus õpilastele ka Püünsi Kooli direktor Birgit Tammjõe-Tulp. Temaga koos jooksurajale muutisid tekkis lausa järjekord.
Kõik spordipäeval osalevad saad tulemused kirja. Vaa-tame kevadel, kes on aktiivselt kehatase kasvatuse tunnades käinud ja suudab oma sügise-se suikala tuntuse kevadisel spordipäeval illetada. Tänu lastele ja õpetajatel valiba pä-va kordamineku eest!
Nõelravi käsitleb inimest kui tervikut
Uhinapäeval pidas Eesti tiik tuntumaid nõelraviarsti Heino Tiik Viimsi Tervises loengu nõelravist.
Nõelravi ehk akupunktuur tugineb idamaisele viie elemendile teooriale, kus omavahel on seotud tuli, maa, metall, vesi ja puu ega neist kõikunaks kogunud. See ei jää näiteks ärstil oma valida umbes 400 punkti, kuhu nõelu torgata, kuid kõiki neid ei kasutata, sest kõik pole efektiivsed.
Hinvas, nõelravi kodumaal ravitakse inimest kui tervikut, organit vaadatakse koos tema funktsioonidega. Nõelravi on seal taastav, mis on nelj ärsituti, kus öpetatakse nõelravi välismaalastele. Ka Heino Tiik on Hinvas õppinud.
Tiik rääkis paljudest idas kasutatavatest diagnostiivvõimalustest, mis huviirv, keel ja pael on. "Puhkesid, siis järgi saab kindlaks teha õige diagnoosi, mis on täpne," rääkis Tiik.
Akupunktuuriga saab ravi da väga paljuised haigusi. Hea akupunktuuri arst peab saama tulemuseks kuni 80% terveenemist.
"Inimene peab ise ka kaasa aidama arsti tööle," rõhutas Heino Tiik. "Ta peab järgima arsti soovitusi." Kui nõelravi ei liikvideeri haigust, on inimene ise süüdi – ta ei muuda oma eluviise ega välidi haiguse pühkisseid.
Doktor Tiik soovitas alla 40-aastasel käia kord aastas nõelraviarsti juures tervist kontrollimas, üle 40-aastasel aga kaks korda aastas. Aastaid Soomes töötanud alustas Heino Tiik nüüd nõelravi vastuvõtta ka Viimsi Tervises.
ÜRO on nõelravi arvate, et iga aasta peab koolitama oma nõelraviarsti. Saksamaal ja Prantsusmaal näiteks saavad tulevased arstid õppida 250 tundi nõelravi. Eestis nõelravi ei õpetata.
Annika Poldre
Tule tantsutrenniti
Jr. Street Company Hip-Hop tantsutreeninguid 9-17a. noortele nüüd ka Viimsi!
Trennid toimuvad kolmapäeviti ja reede kell 15:00-16:00 Viimsi Huvikeskuses treeningsaalis 1 korpusel
Täpsem info ja registreerimine: Kerttu Reinmaa tel 533 446 425 või e-maili email@example.com
Vaata lisu tantsuklubi koduleheküljelt www.jstreet.ee
Otsime osatäitjaid koguperemuusikali Annie
Katsed toimnevad pühapäeval, 7. novembril kell 15:00 Viimsi Huvikeskuse saalis (Nelgi tee 1)
Oodatud on teatri- ja muusikaühilised lapsed ja noored vanuses 7-18 aastat
Kontsert on:
1 luuletav ja 1-2 soolaulu a cappella, instrumentaalsate või fonograafmia CD-i
Eleregistreerimine kasteleto e-posti aadressil: firstname.lastname@example.org
Lisainfo: Kale Ern, projekt ja muusikajuht tel. 5059043, e-posti: email@example.com
Kundalini jooga rasedatele
Kundalini Joogatreeningud rasedatele toimuvad alates 24. oktoobrist 2010 pühapäeviti kell 12.00-13.30 Viimsi Huvikeskuses, juhendab teid Kati Aida.
"Laps ei ole sinu käsi, kuid ära julgus, vaimustu ja inspiratsioon, mis sa tahad temaale anda, tee seda enne sünnetust. Kui laps on sinu kohust väljunud, on mingi läbil. Parast sedu on ema juht, poetaja, hooldaja. Emal roll aljab, kui laps on tema köös."
Kogi Bhakti
Kui tulevased emad on oodatud!! Rohkem infot ja registreerimine e-posti aadressil firstname.lastname@example.org.
TANTSUHIMULISED 6-12-AASTASED POISID JA TÜDRUKUD!
TANTSUSTUDIO FLEX KUTSUB TEID TANTSUSPORDI ETTEVALMISTUSRÜHMADESSSE!
• RÜTMIKA, JUMP-STYLE’I ELEMENTID, VÕIMLEMINE
• STANDARD- JA LADINA-AMEERIKA TANTSUD
• TALVISED JA SUVISED TREENINGLAAGRID
KOHTUME ESMASPÄEVITI JA NELJAPÄEVITI KELL 18.00 VIIMSI KESKKOOLIS
REGISTREERU: www.studioflex.webs.com ("Kontakt"), tunnis kohapeal, email@example.com või 5561 8215
Viimsi valla kultuurikalender
8.–31. oktoober
Püspiksoostionist
"Eesti sõjalajaga muinasajast tänapäevani"
"Põgenesime kodumalt 1942–1944", Harjumaa Muuseumis
Avatud K-1 11–18, gid tel 621 7410
Eesti Sõjamuseums – Kindral Laidoneri Muuseumis
Näitus "Naissaar. Saatused"
Näitus "Vanad mõrdatud"
Näitus "Võrgu ruum" (Valaste Muuseumis, Kuhina oru laud)
Püspiksoostionist Rannarahva elust-olust muinasajast tänapäevani
Muuseumis ja muuseumipood avatud K-P k 12–17
www.rannarahvamuuseum.ee
Rannarahva Muuseumis
Näitus "Lipsukiga ummikasse"
Näitus "Kingu talu. Tööslood ja kulajutud"
Püspiksoostionist rannaladule ajalood
Muuseum, näitused ja käsitööpood avatud K-P k 12–17
www.rannarahvamuuseum.ee
Viimsi Vabahuumuseums
Fotoinstaus "Prangli saare rahvamaja lülai aegade"
Prangli Rahvamajas
Puisinäitus "Pranglile elu-olu"
Muuseum avatud F-P k 11–22
Prangli saarte Muuseumis,
Vanalahe nälutäistemajas
Puisinäitus
"Naissaare miltaraagud"
Muuseum avatud aastaringisel 24h
Naissaare Muuseumis
Viimsi Kunstikooli õpilasteoode
UUS näitus
Viimsi Huvikeskuses
Kuni 19. oktoober
Raamatutüübid "Öppimise ja öpetamine röömb"
Lastele: "Hea lapse kombed"
Viimsi Raamatukogus
Kuni 24. november
Harraustuskunstnik Hinge Jürigamäe maalide näitus
E-N k 10–16
Viimsi Päevakeskus
Viimsi Taluturg
Avatud laupäeval k 10–14
Müügiosivoidel palume teataa:
firstname.lastname@example.org
Viimsi Vabahuumuseums
Rannarahva Muuseumi
Kunstikooli
Igal neljapäeval k 10
lastele vanuses 1,5–3 eluaastat
Maalime ja mokerdamine – laulame ja lustime
Kohtade broneerimine:
email@example.com
Rannarahva Muuseumis
Kunstikooli töötuba
muuseumis
Erinevad põnevad töötoid
käsitöölvustile
Registreerinime ja lisainfo:
Maris Viirle, tel 55 565 210,
firstname.lastname@example.org
Rannarahva Muuseumis
8. oktoober k 16–20
Randvere Noortekeskuse
3. sünnipäeva lähitamine
Täpsem kava aadressil
www.huvikeskus.ee
Randvere Noortekeskuses
8. oktoober k 18
Flight Club (noorte meeste grupp)
Viimsi Vabahuguduse kaminusaalis
8. oktoober k 19
Koguperemuusikul "Seesama Horton – kogu lugu"
Osades: Margus Tooma, Kaarel Tamuri, Sulev Vörno, Kristel Pedak, Marili Salujärve, Eddy Kont jt.
Pääse 50.-/150.-, perepilet, müügil kohapeal
Viimsi Huvikeskuses
14. oktoober k 18
Armulaugu palus
ELK Viimsi Pühja Jaakobi kirikus
14. oktoober k 18
(sala)vinakaup Rannarahva Muuseumis.
Professor, ajaloo- ja filosoofia-doktor Raimo Pullati loengud "Uusi uurimistulemusi salapärituse veest Lääne mere maades kahe soja vahel"
Lisainfo ja registreerinime:
www.rannarahvamuuseum.ee
Rannarahva Muuseumis
15. ja 16. oktoober k 9–16
sägilaagri
Müügil aasausedad ja käsitöötooted
Randvere tee 6, parklas
16. oktoober k 10–14
Viimsi Taluturg
Viimsi Vabahuumuseums
16. oktoober k 11–15
Sügisene kribu-krabu turg
Talveriinite, jalanaude ja naimetute oled!
Info ja registreerinime:
email@example.com,
tel 56 676 335 / Heidi, tel 51 03 458 / Ilta-Riina
Viimsi Huvikeskuses
16. oktoober k 12
Eesti sõjalajaga tutvustav nuputamismäng "Eesti ja sõda"
Hea lapse eelisteeingestamine
Eesti Sõjalajaga tutvustav
Kindral Laidoneri Muuseumis
16. oktoober k 10
Eliseviin Suur ja Ervin Lillepea
Sissepääs tasuta!
Jussi Ölletoas
17. oktoober k 11
Jumalateenistus armulauaga
Teenib Mikki Leedjärv
ELK Viimsi Pühja Jaakobi kirikus
17. oktoober k 11
Jumalateenistus
Juhtis Koit Lääts
Viimsi Vabakoguduse kirikus
17. oktoober k 14.30
Jumalateenistus
Teenib Aare Kimmel
ELK Randvere Peetri kirikus
18. oktoober k 17–20
Kitariipinguud
Registreerinime:
firstname.lastname@example.org
Osaavolt 100.-
Randvere Noortekeskuses
18. oktoober k 17–20
Kitariipinguud
Registreerinime:
email@example.com
Osaavolt 100.-
Randvere Noortekeskuses
19. oktoober k 18
"Tarkade noiste kooli" avaväitus
Info ja registreerinime:
tel 601 1717,
firstname.lastname@example.org
Harmoniikumis
19. oktoober k 19
Koguperemuusikul "Seesama Horton – kogu lugu"
Osades: Margus Tooma, Kaarel Tamuri, Sulev Vörno, Kristel Pedak, Marili Salujärve, Eddy Kont jt.
Pääse 50.-/150.-, perepilet, müügil kohapeal
Viimsi Huvikeskuses
20. oktoober k 18
(sala)vinakaup Rannarahva Muuseumis.
Professor, ajaloo- ja filosoofia-doktor Raimo Pullati loengud "Uusi uurimistulemusi salapärituse veest Lääne mere maades kaades kahe soja vahel"
Lisainfo ja registreerinime:
www.rannarahvamuuseum.ee
Rannarahva Muuseumis
20. oktoober k 18
(sala)vinakaup Rannarahva Muuseumis.
Professor, ajaloo- ja filosoofia-doktor Raimo Pullati loengud "Uusi uurimistulemusi salapärituse veest Lääne mere maades kaades kahe soja vahel"
Lisainfo ja registreerinime:
www.rannarahvamuuseum.ee
Rannarahva Muuseumis
23. oktoober k 10–14
Viimsi Taluturg
Viimsi Vabahuumuseums
23. oktoober k 21
Eesnab Yello Grunets
Sissepääs tasuta!
Jussi Ölletoas
24. oktoober k 11
Jumalateenistus armulauaga
Teenib Mikki Leedjärv
ELK Viimsi Pühja Jaakobi kirikus
24. oktoober k 14.30
Jumalateenistus
Teenib Aare Kimmel
ELK Randvere Peetri kirikus
24. oktoober k 17–20
Kitariipinguud
Registreerinime:
email@example.com
Osaavolt 100.-
Randvere Noortekeskuses
25. oktoober k 17
Toovas 100. kumm
Noortele tasuta!
Randvere Noortekeskuses
25. oktoober k 17–20
Kitariipinguud
Registreerinime:
firstname.lastname@example.org
Osaavolt 100.-
Randvere Noortekeskuses
26. oktoober k 16
Pillikoor kooskuu 100"
Pillikoor Meriemm 35, juubel ja Augusti 16. juubel
Kontsertide sisestas tasuta!
Viimsi Huvikeskuses
26. oktoober k 18
Näideteenimise e
zogan-massaaži õpituba
Labiivija Riina Quak
Info ja registreerinime:
tel 601 1717,
email@example.com
Harmoniikumis
27. oktoober k 15
Ohuohuk ja laualajgall turniiri
tasuta!
Randvere Noortekeskuses
27. oktoober k 18.30
Meeleoluühtu
Külas on Rinn Tartu "Lõhnarvi"
Viimsi Päevakeskuse saalis
28. oktoober k 19
Koguperemuusikul "Seesama Horton – kogu lugu"
Osades: Margus Tooma, Kaarel Tamuri, Sulev Vörno, Kristel Pedak, Marili Salujärve, Eddy Kont jt.
Pääse 50.-/150.-, perepilet, müügil kohapeal
Viimsi Huvikeskuses
28. oktoober k 19
Rannarahva Muuseumi Kunstikool
Lastele vanuses 1,5–3 eluaastat
Maalime ja mokerdamine – laulame ja lustime
Kohtade broneerimine:
firstname.lastname@example.org
Rannarahva Muuseumis
28. oktoober k 12.30
Eesti arhiivinduse 90. juubeli ja lugemisaasta lõue alal korraldab Ajaloomuuseumi toetajatega
Loomingutega naeme, kuid Raamatukogul külas arhivaar, kes tutvustab tänapäevaesid arhiivkasutamise võimalusi ning suguvõsainsümme ja kahaajaloo peamisi allikaid
Osaavolt tasuta!
Registreerinime: tel 606 6934,
email@example.com
Viimsi Päevakeskuse saalis
28. oktoober k 13
Ekskurssioon Normasse
Tasutat
Kohale arv on piiratud!
Kogunevime Randvere Noortekeskuses
29. oktoober k 18
Armulaugu palus
ELK Viimsi Pühja Jaakobi kirikus
29. oktoober k 20
Pildzaamipuu
Noortele vanuses
7–10-aastastele.
Osaavolt 10.-
Randvere Noortekeskuses
29. oktoober
Nuttake Naisite Klubi
Igal laual uued ja huvitavad teemad
Registreerinime ja täpsem info: Heidi, tel 56 676 335,
firstname.lastname@example.org
Viimsi Huvikeskuse
Päikesepäeva raamis
30. oktoober k 10–14
Viimsi Taluturg
Viimsi Vabahuumuseums
30. oktoober k 11
Lastehommik valvate tegelastega
Viimsi Huvikeskuses
30. oktoober k 16
Pidulik kontsert
"Uheksas kooho 100"
Pillikoor Meriemm 35, juubel ja Augusti 16. juubel
Kontsertide sisestas tasuta!
Viimsi Huvikeskuses
30. oktoober k 21
Eesnab Jüri Homma
Sissepääs tasuta!
Jussi Ölletoas
31. oktoober k 16–20
Ekatke SÜGISBÄLL
Eesnab ja õhtut siustab
Pikoloobol supgil- ja laulupidu
Viimsi Huvikeskuses
31. oktoober k 11
Jutlus Matthew Edminster
"Klikkus Filadelphia koguduse"
Viimsi Vabakoguduse kirikus
31. oktoober k 14.30
Usupahastuspühja jumalateenistus armulauaga
Teenib Aare Kimmel
ELK Randvere Peetri kirikus
31. oktoober k 18
"Kirkkupäeva hingedeoga"
Ara mine minut mõelda"
Kirikualale jazzikulits seades esitab Rebecca Kontus
Pilis 160.-
ELK Viimsi Pühja Jaakobi kirikus
Info:
Marje Pisan
Viimsi valla kultuurioot
koordinaator
Tel 606 6866
e-post email@example.com
www.viimsivald.ee
Mälumängurid Randveres
Võistlesid vananenemad, lapsed, lapselased ja head naabrid.
Viimsi Pensionäride Ühenduse korraldatav traditsiooniline mälumäng toimus seekord Randveres. Korraldajad olid huvit tekitamiseks loonud võimalust kandide võtkekohta koostamine ka nende eest võistlejaid. Nii tuli võistkond koostada kehtek caakamist imimesest ja kolmest nooremast võistlejast. Võistkond tuli kohale Haabneerest, Püünsist ja Randverest. Käsimuste koostamine ja sekretariaadi koostamine jäid endise külalavane maadis Kaasiku õigadele.
I koht läks Haabneeme võtkekohtadele Eldorado koosseisu Liisa Pungari, Amalia Kaabel, Mart Vaherine, Katja Kallusson. II koht jää Randverre võtkekohtale, kuhu kuulunud Katrin Tüür, Reet Rohas, Aare Ets, Madis Ratassepp ja Tuure Niine. III koht läks Püüni võtkekohtadele Kajakas koosseisu Volli Kallion, Enn Teimman, Rando Soome, Katrin Veske ja Asso Veske.
Auhinnad olid väärirakid. Lahket abi saadi Aivar Söördilt, kes pani I kohale välja Tallinl SPA kiinikearkaardil lukustikuis külastuseks kahele. Oli ka kenausid meenied, mis abiks kodus külalistele vastuvõtus.
Mälumäng pakkus pingutusi, meeskonnatööd ja rõmu ahose kaunist sügispeavast.
Viivi Nurmela
korralduskomisjoni liige
Aktiivne elustiil on võti väärikaks vananemiseks
Vanaduseks valmistumine nõuab teadmisi, teadlikkust ja visi tööd enda kallal.
Elukesteve öpse on tänapäeva ühiskonna turund raviote. Küi öppimine ja eneseeldeindumine ei andnud vaadalt, pensionäride ja lähened, võib olla viimsete veerendid saada eriti sisukas aeg, kus elatuke tervislikult, kohanetakse muutustega elus, tegeldakse elupüüde ja uute hobidega ning nauditakse antud aega ja vabadust.
Aktiivne toetelu lõppedes on esialgu tõenäolised vabadused mööda aega peagi võh hakata kujunema tunne, et ollakse ühiskuulmelust kõrval jääja. Nii võib süveneda üksindus- tunne ja esialgne rahulolu võib asenduda muretemise, ärsuvuse, hirmu või masendusega. Selliste otsirada tingituna joudub ehturaks ja tõrkvad süvenevad elusvabadused.
Aktiivseena elutel püsimmene aitab väärilakt vananeda. Oma tahtjoodu motiveerides ja roõmusameelselt tegutseades saadakse jõudu kohanemiseks uute olukorradega, et olla elu- juhatat ning rõomsameelse.
Aktiivseena elutel püsimmene aitab väärilakt vananeda. Oma tahtjoodu motiveerides ja roõmusameelselt tegutseades saadakse jõudu kohanemiseks uute olukorradega, et olla elu- juhatat ning rõomsameelse.
Päevakeskuses on tegevust kõigile
Viimsi Päevakeskuses on loodud tingimused väärilakt vananemiseks. Tegevust leidub igalühele niit Haabneemest kui ka Randveres. Huvilategaavust saab valida 14 huviruigis ja 3 huvikulvikes. Kui huvilategaavust tegevust pira- dud rahalistel eest, siis saak- klubilese tegevuse võimalusi on igasuguses. Peab vaad jät- kuma ühte huvitava inimesi, siin, tahet ja energiat ning häid eestvedajaid. Päevakeskuste tegevusihaldajad ajavad ja ruu- mid tegutsemiseks.
Päevakeskuse huvilarin- gud ja valitud niit, ei igalühele leiduks soovikohat. Arendada saab vaimu ja füüsist ning pühenduda erinevatele looette- gevustele. Füüsiline treening toob terveis ning koondab jõu- varu ja treenitajude tajutudus. Loovirgudes on mõnikord üldist energetiig see, et avastas- takse oma kogu võimekuse, mis pole varem teadvustatud. On võimalus pühenduda loovuse aladele, mis seni on testatust või piisundat veel unistusteta. Mälureenutung testavad keelepöe ja arvutingu. Igasugune toimetekuks uuele hakkama saada tehnikoolegi krii- kri arvutis ja mängimis. A- vut toobi kogu aiasid ja med- die, mudub igapäevaelu toime- mingud mugavaks ja lihtsaks. Elukeste öpse on päevakeskuse- töös igapäevane tegevus, ut ja huvitavat saab kogeda ja öp- pidu aga tegevuses öpetajatel nagu on üksikteisest.
Rohkem mehi!
Aktiivsete meenide kõrval võiks päevakeskuskiilastada ka rohke tegusid taaste. Soo- timate meenitel osaleda lau- tennimes, keppikönis, brädi- foto-, laulu- ja vestluskübi, aga miks mitte kokaringsi sed toimuval 2–3 korda kuus erinevatel tiltpäevadel või teemadel. Käesoleva aasta kokkukuu tinguimustes oleme planeerinud teinud koos Pensionä- ride Ühenduse ning teiste valla kultuur- ja haridusasutustega rõhuasutusega isteteguvealse ja isetegemiselle.
Mureseens, soovijate teatiri- ja kontsergilised; aua samas teises, et tõhust sõ- tu Tallinna ilma ei võeta ette kerge südamega ning kõrgete pülitihindade tõttu jäävad teat- rietendused paljudele siiski käitesamatuks.
Päevakeskuste ruumi- des vahelduvad kunst- või fototähistused, elukutselised kuns- tsete- ja iseteguvealse- stelt peaegu igu kuu. Viimsi Päevakeskuse saalis on avatud Viimsi valla harrastuskunsti- niku Hinge Jürgensonit möö- dumud kauni kevad-suve lille- maailde näitus ning Randvere Päevakeskuses Maie Martini olimäärade näitus "Isenda oti- märgid".
24. septembril toimus Viimsi Päevakeskuses ja 29. septembril Randvere Päevakeskes 2010/2011 hooaja avatüritus. Sügistervitus mem- medete-taotleid tõid Viimsi Vallavalitsuse esindajad, Viimsi Pensionäride Ühenduse ja ri- nkokogunud Marju-Arti Kedam. Siiaasutikud esitasid meenidele esinesid Viimsi Kulturkes- kuse laulu- ja tantsulpalvelu. Rõõmust kokkusamust saatis kaunis muusika ja ka hoone jalakaeerus ei jäänud olemata. Olete oodatud päevakes- kuste rõosasse, perede avas- tamine, andide ja kolntuna uute sõpradele.
Lehte jõemaa Viimsi Päevakeskuse tegevjuht
Eakatepäeva bowlinguturniir
Viimsi Pensionäride Ühenduse bowlingklubi tähistas 1. oktoobrit – eakatepäeva-turniiriga, kus võitis esikoha.
Viimsi edukas võistkond.
HABSTOTKE turniiril on meite võistkond koju toodud üle esikoha ja kolm teist kohta. Sel astul oli aga teguri korraldamiseks Viimsi klubil, võisteldi Mere puustee kuulsalas. Korraldamisel oli abiks ka kuulsalas pere, kes pani välja tühjunnud vannide naisle ja mehedele, samuti hulgastel kuulsalas pääveskustele.
Turniiril avas Viimsi valdavam Haldo Oravas, kes viskas ka turniiriavasse. Viimsi vald pani välja väärilakt vanenemist meened auhinnalistele kohtadele tulnud võistkondadele. Tore oli ka loosimine võistluse lõpus, mil loosiuhiinama kaudu saidi kenad meened paljud osavõtmed.
Võistkond oli kohal seiste erinevatest Tallinna linna sot- sialaseksusteest ja oli ka individuaalvõistlejad. Erilist pingut pakkus meie võistkonnale kogu võistluse ajal ülekaide seis Mustamäe võtkekohtadele. Mustamäe võtkekoht oli varane kau- tatud välja kõrvaltakuga. Niiidiks sai Mustamäe võistkond I koha, kuid hilesemal võistlusprotsessilole iluvaatamisel selgus tehniline viig, mille korrigeerimisega saavutas siis I koha Viimsi võistkond 15-punktilise vahega.
Löölik paremjuristetus: I koht: Viimsi Pensionäride Ühenduse võistkond (Rein Valkna, Eri Nõmm, Hans Riismaa, Väino Tomingas, Mihkel Roots, Rein Maidla, Bernild Silloots ja Aksel Peetsalu); II koht: Mustamäe Sotsiaalkeskuse III koht: Pirita Sotsiaalkeskus.
Individualvõistlus: I koht: Eesti atestatud II koha Väino Tomingas, III koha Rein Valkna, vanem meescosa- võtja oli Aksel Peetsalu – kõik Viimsi vallast.
Utel huvilistel, kes soovivad bowlingutikubiga ühine- da, palun pöördua klubi esindaja Rein Valkna poole tel 50 87 402 või Viimsi Pensionäride Ühenduse poole tel 682 5639 (uus number!). Olete oodatud!
Viivi Nurmela
korralduskomisjoni liige
Johan Laidoneri Olümpiateatejooks
25. september oli Viimsis üritusterohke ja päikese-küllane päev. Üks võimulustest nautida värsket sugist oli osa võtta 11. korda toimunud kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejoosust.
Varem kulges 10-liikmeliste teavetööskondade jooksutras Viimsi möisast Pirita Olümpia-purjespordikeskusse. Nüüdsed on võistkond piiratud 8 liikmeni ja kogu jooks toimub Laidoneri möisa ümbruses. Võistlusi suure varasemelgi korraldat kuna riikmas kaitsejõudude üksused, noorkotkadutüürid (skaudit-gaidid), firmad, spordiklubid-kõrgkoolid, gümnaasiumid ja põhikoolid.
Pärast pidulikku avatseremooniat rivistusid möisa ette platsile stardijooni ja esindamise ettevõttjad alla 18 võistlejat. Neli parimast lühend ületas esimesena lõpuajone kaitsevägede gruppis võitnudel staabi- ja sõidepataljon ajaga 19.53, teisena saabus võitjas 9 sekundit hiljem mereväe võistkonna arumeeuse. Üldjärgustses kolmandaks joudis kohale firmade grupi esindajana politsei- ja piiriivalveameti viimase etapi jookja. Protokollist leib 4. kohalt Põhja KRK Vahipataljon (kaitsevägi) ajaga 20.41. 5. Kuperjanovi Jalaväepataljon (kaitsevägi) ajaga 21.20. 6. Kõrgem Sõjakool (kaitsevägi) ajaga 21.38. 7. Kaitseliidu Järva Malev (kaitsevägi) ajaga 22.02. 8. Jalaväebrigadi (kaitsevägi) ajaga 22.28. 9. Spordiselts Marathon (spordiklubi) koosseisus Anti Roots, Toomas Piiruallu, Robert Laurand, Lauri Lendsalu, Rando Luhasalu, Raël Roots, Sergei Bondarev, Mart Soeson ajaga 22.34. 10. Korp!Leola (spordiklubi) ajaga 24.22. 11. Mereakadeemia/Merekool (gümnaasiumid) ajaga 24.33. 12. Kultet (firmad) ajaga 24.36. 13. Kaitseliidu Peastaap (kaitsevägi) ajaga 24.53. 14. Viimsi Kool (gümnaasiumid) koosseisus Martin Siimann, Martin Ääro, Martti Leppmeets, Martti Randma, Andres Puugat, Kathleen Hübsch ja Lehto Türk ajaga 25.59. 15. Kopli Asukool (gümnaasiumid) ajaga 26.41. 16. Kaitseliidu Harju Maleva Haiba/Keila noorkotkad-kodutüürid ajaga 26.42. 17. Kaitseliidu Harju Maleva Loksa noorkotkad-kodutüürid ajaga 27.54. 18. Kaitseliidu Tallinna Maleva Püünsi Kool kodutüürid Merepiigad koosseisus Mirle Lemblinen, Merliin Grauberg, Lissett Marmer, Elisabeth Raudsepp, Reet Kool ja Sirella Kool ajaga 38.17.
Põhikoolide võistkonnad jäävad hõivata tulemusi, mitte asemeharjumusi sel üritusel on. Ja meie lubasid korraldajad, Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Kaitsevägi, Eesti Spordiselts Kalev ja Kaitseliit – igal aastal septembris viimasel laupäeval toimub see jooks taas.
Tiia Tammi
Viimsi valga sporditüü koordinaator
Spordiüritustest tulemas
9. oktoober k 13.00 Eesti meistrivõistlused SAALIHOKI: meistriliiga mäng Saalihokiklubi (SHK) Viimsi Kepp – ITU/Team Exel / Viimsi Kool / Korraldaja: Eesti Saalihoki Liit
9. oktoober k 10.00 Harjumaa meistrivõistlused JALGPALVIS (mehed) / Laagri / Korraldaja: Harjumaa Spordiliit
11.–22. oktoober Harjumaa koolidevahelised meistrivõistlused KORVPALLIS (poisid, tüdrukud 8–9. klass) / Korraldaja: Harjumaa Spordiliit
16. oktoober k 11.00 Harjumaa meistrivõistlused ja noorte meistrivõistlused KIIRMALES (MN18 – s., 1992–1995, MN14 – s., 1996–1999 ja MN10 – s. 2000 ja hiljem) / Tallinn, P. Kerese nim. Malemaja / Korraldaja: Harjumaa Spordiliit
18. oktoober k 19.15 Eesti meistrivõistlused KÄSIPALLIS: meeste esiliiga mäng / Spordiklubi Viimsi HC 2 – AE Projekti Insener / Viimsi Kool / Korraldaja: Eesti Käsipalliliit
Eesti Energia klienditeenindused on suletud 14.–19. oktoobrini.
Seoses üleminekuga uuele infosüsteemile ja teenindustöö ümberkorraldustega on Eesti Energia klienditeenindused ule Eesti ja sieteninduskeskkondi aadressil www.energia.ee suletud 14.–19. oktoobrini.
Küsimustega saab sel perioodil pöörduda Eesti Energia klientitelefonele 1545. Palume siiski arvestada, et võib lähenuse leidmine võtta tapaväärsest kauem aega. Kirjemat teenindust saab Eesti Energia pakkuda enne 14. oktoobrit või taas alates 20. oktoobrist.
Uue infosüsteemi kasutusele võtmise ei mõjuta ei elektrivõrgu ega rikketelefoni 1343 tööd.
Eesti Energia vabanab võimalike ebamugavuste pärast.
---
**Viimsi Spa Prillipood**
Suur valik prilli-raame!
Soodustused kuni -50%
Prilliraami ostjale sfäärilised plastlikklaasid klaasid TASUTA!
Prilli tellijale silmaarst TASUTA
tel: 6011570
---
**Kundalini Jooga**
Algab Kundalini Jooga kursus algajatele
Tule ja õpi:
- valitsema oma keha
- õigesti hingama
- mediteerima
- iseennast tervendama
Kundalini jooga sobib igas vanuses inimestele
Tunnid toimnevad 11. OKTOOBRIST 16. DETSEMBRINI esmaspäeval ja teisapäeval kell 20
Viimsi, Pargi Lasteaia saalis, Pargi tee 3.
Õpetab Pille Eikner (Siri Amadev), kes on rahvusvaheline diplomiga kundalini jooga õpetaja ning IKYTA Eesti liige.
Vajalik eetlejisteenime, Rokklaevide saatel www.siriamadev.ee, telefonil +37250 56787
---
**Fertilitas erahaigla**
AS Fertilitas ja AS Viimsi Haigla aadressil Kaluri tee 5a, Viimsi
**KONSULTATSIOONI-VÕIMALUSED POLIKLINIKUS**
Registreerit Viimsi 605 9600, 605 9601, 605 9023*
- Ginekoloogia – sünnitusabi
- Lastehaigused
- Nina-kõrva-kurguhagaed*
- Üldarstega-proktoloogia
- Uroloogia
- Ortopeedia
- Neuroloogia*
- Kardioloogia
- Kopshuhaigused – allergoloogia*
- Puhihaastira
- Rehabilitatsiooniteenus***
- Taastusravi**
- Onkoloogia-mammoloogia
- Endokrinoloogia
- Plastiikkirurgia
- Nahja- ja sugulahuigused
- Hambaravi**
- Prishuhaigusi
- Logopedi
- Rasedusega jälginime – ämmaemandate vestuvõtud
- Perekool
- Reumatooloogia
**HAIGLARAVI-VÕIMALUSED**
Ulevahtest 605 9600, 605 9070
- Ginekoloogia – sünnitusabi*
- Plastiikkirurgia
- Sisehaigused*
- Taastusravi – järlekat* (vesi, elektro, ikumis-, tegevus-, müüs-, parafraav, ravimasaad, pakne kulma)
- PÄEVAKIRURGIA:
- Nina-kõrva-kurgukirurgia*
- Üldkirurgia
- Uroloogia
- Ortopeedia
- Sünnitusabi (haigaga) on võimalik tutvuda iga kuu esimesel neljaküeval kell 19
**DIAGNOSTIKA:**
- Röntgen- ja ultraluuringud, loomar-EKG, röntmihäiret ja vereühru hoiteru-unirüngud, spironometria, varane nahkaskajaste avastamine ehk SIA-skoppa, erinevad erinevad immunoloogilised uuringud, allergologiandid, laboriteedrid teedid jm
**VAKTSINEERIMINE**
- Lapsed ja täiskasvanud väh- vastu
*normaalsete ajaloomu alusel ka EHK-lepingu alusel Viimsi **teenindatakse järgnevas alusel ka EHK-lepingu alusel Viimsi ja Kaupmehe filialis *** teenindatakse sotsiaalkindlustusarneti saatelikja alusel
Polikliinilised filiaalid Tallinnas:
Kaupmehe 4 (660 4072, 646 3539) ja A.H. Tammsaare tee 47 III korpus (664 6444, 664 6445).
Lisainfo: www.fertilitas.ee
---
**VIIMSI PEOKESKUS**
1471
Pulmad, sünnipäevad, firma jõulupidu või koolitus – kõik need vajavad natuke pikemat ettevalmistust... Mõtle sellele juba täna! Viimsi Peokeskuse saalid koos sauna ja restoran IL Cocodrilloga suudavad pakkuda Teile unustamatu ürituse!
TELLI KOHE! OKTOOBRIS - NOVEMBRIS SOODUSHINNAD!
www.peokeskus.ee, firstname.lastname@example.org, tel: 5655312
Uued ja taastatud rehvid
Rehvivahetus
Graniidist ja kvartsist köögi töötasapinnad OTSE TOOTJALT!
Möödistame, toome kohale ja paigaldame!
Näidiste saal Kasesalu 10 Saue
Diapol Granite OÜ
Tel 6051178
email@example.com
www.diapol.com
Tervislikult terved hambad!
25%
Dr. Hauschka Med öko-hambapasta tundlikule hammastele 72EEK/TK
Dr. Hauschka Med öko-hambapasta probleemsetele igemetele 96EEK/TK
Dr. Hauschka Med suuvesi 111EEK/TK
Dr. Hauschka Med öko-hambapasta lastele 74EEK/TK
Kaubamaja Biomarket E-P 9-21, Jonsered 2 (Tallinna Kaubamaja), tel 669 1312
Rocca al Mare Biomarket E-P 10-21, Paldiski mnt 102 (Rocca al Mare Kaubanduskeskus), tel 669 9043
Viimsi Biomarket E-P 10-20, Randvere tee 6 (Viimsi Kaubanduskeskus), tel 600 0408
www.biomarket.ee / Kampaania kehtib kuni 31 oktoobrini
Müüme kiirelt teie kinnisvara!
vahendusteenus
hindamisteenus
haldusteenus
PINDI KINNISVARA Tartu mnt 16, Tallinn
tel 610 3900 gsm 512 0280
e-post firstname.lastname@example.org www.pindi.ee
Eha Ermo
atesteeritud eturuumide maakler
Tallinnas ja Koitjamaal
gsm 518 6440
Ahti Oks
atesteeritud maade ja majade maakler Tallinnas ja Harjumaal
gsm 511 1500
1000 kinnisvaratehingut aastas
13.–17. oktoober
SUUR HINNAPIDU
hinnad all kuni -50%
Ostuga kaasa Renault Megane Grandtour?
Miks ka mitte!
Uhiue Renault Megane Grandtouri 3-kuuilise kasutusõiguse loosis osalevad kõik Hinnapeo üle 500-kroonised ostud. Tule Hinnapeole, postita oma loosikupon ning võida ABC Rendi poolt väljapandud auhind.
ABC RENT
Esimene online autorent Eestis!
www.abcrent.ee
SÜGISLAAT
15.-16. oktoober kell 9-16
Viimsi kooli kõrval parklas.
Kaubanduskeskus E-P 10-20 • Comarket E-P 9-23 | Viimsi, Randvere tee 6
|
d9d76f45-a6b7-48c8-83e2-5371204572e3
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://www.viimsivald.ee/public/VT_08_10_NETTI.pdf
|
2021-09-24T06:02:46+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00013-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 1,046,818,005
| 29,395
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998901
|
ekk_Latn
| 0.999911
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
3632,
12394,
18056,
25871,
33440,
39622,
46497,
49878,
57751,
64940,
68300,
71792,
73468
] | 1
|
[
0.08642578125,
0.40625,
0.40625,
0.08984375,
0.007537841796875,
0.002197265625
] |
Valdavas osas sealsest lähedal (sumb- ahel; ridaküla), mille tõttu oli kerge ükskelse ostetarbekas kogu külas kajatada (joon. 1). Vana ühiskarjatamise traditsioon jätkus kohati sealgi, kus puudus vastav kogumajanduslik alus kogukondliku maakaasutuse nõu. Nii kajatati loomi ühist veel 1930-ndatel aastatel Virustus ja Norra-rootsis, kuigi seal olidgate perede kinnitatud oma karjamaosa. Samuti on Häädemeestest teateid sellise ühiskarjatamise kohta rannikulises karjamaal. Järgnevalt vaadeldakse lähemalt ühiskarjatamist sellega seoses olevald küsimusi Saaremaal. Käesolev kirjutis on esitajaks
**ÜHISKARJATAMISEST SAAREMAAL**
Idikke Liv
Ürgokogukondlikust korraast pärinev maa kogukondlik kasutamine nõiis Eesti külas sajandite väljal. Kuigi põllud olid pere vahel jagatud nõöri- ja lanimadena ning heinamaad tükikdena, tingis küla väljade ja heinramade üleehitlus nende kasutamine kogu kriikloomna poost ühistelt väljakujunenud traadisioonile alusel. Karjamaad jääd tavasõnas tagamata. See tõttu kajatati ka loomi kogu küla poost ühistelt. Ühiskarjatamise meise majanduslikus aluses oli seega kogukondlik maavaldus, kus igal perel oli ühise karjamaa kasutamine õigus.
Seoses kapitalistlike suhte arendamisega mée külas hakka sid möisad alates XIX sajandi teisest poolest talusid mituma, kusutures talumaas piitü mõõta välja võimalikult ühes tükis. Lisaks põllu- ja heinrameale eraldati talule ka teatud kindel osa senini küla ühistes kasutuses olnud karjamaast. Tavaliselt piiratas igal talu oma karjamaa alaga ning hakkas oma loomi eraldi karjatama. Seega purustas talukohtade valamootmine ehk kruunitmine kogukondliku maavalduse ning võitis ühiskarjatamiselt majandusliku aluse.
Vastavalt kapitalismi arendamisastele mée külas ei toimu mud talude pärisekostmine üheaegselt kogu Eesti ulatuses. Mandri-Eesti toimus see üldisel mõõdumind sajandi 60-ndaest astastel alates. Saarel, samuti mandrilala läänecas ning Kagu-Eestis setti alal hakati talumaid kruunita alles mõõdumid sajandi lõpust, valdavas osas käseseova sajandi algusest peale. Saaremaal kresti kruunitmine kohati 1930-ndate aastate lõpuni, erinedes ajaliselt endiste kihelkondade kui ka valdade ulatudes. Mitmetes küladesse aga ei tulnud mõistu enne nõukogude korra taasleitustamist 1940. aastal. Sehest tingituna püsiv ühiskarjatamine Saaremaal kaugem kui muul Eestis. Ka oli Saaremaa ja Muhu asustus samuti sooode ühiskarjatamiseks.
---
**Joon. 1. Näide küla ühiskarjamaa pargustest. Karjamaal 1939. ES-KT 70, 110 järgi.**
Kokkuvõtletaks autori poolt 1957—1959 aasta suvistel välitöödel Saaremaalt ning Muhus kogitud teadmaterjalist Saadud andmetest ulatuvad vanimad tagsasi mõõdumid sajandi kolmanda veerandi alguseeni. Lisaks kogitud materjalidele on kasutatud ENSV TA Etograafia Muuseumi, ENSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna ja ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi teatmateriale.
Vorreides mandrilalaga on Saaremaal vähe põlulike sobivat maad. Samal ajal on seal riiklikult ronumaid, peamiselt karjamaid. Statistikiste andmete järgi, mis käivad 1925—1930-aasta kohta, oli Saaremaal kasutatavast maast põllumaad 15,7%, karjamaad 37,5% ja heinamaad 37,9%. Mandri-Eesti alal olid keskmised näitajad vastavalt 33,4%, 22,9% ja 29,4%.
---
1 Lähenena Meadeeaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Tartu 1938, lk. 152.
Ulkuskarjatamisest Saaremaalt
säärelt omane pehme villaluga lammas, kes sai valdavaks ka talurajatamises. Lambakasvatuse suur osahtlus on püsis Saaremaa kuni Esimeese maailmasõjani. Siis algas lambakasvatuses tagasisiinik, lõpuks iloolu andis vabakunstite järistest laialasem levik ning 20-ndate aastate lõpul esinesid massilise lammasete taud. Sellset ajast peale suunati peahelepanu juba plimakarja arendamisele.
Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul oli Saaremaa suurtes talurajatades tavalliselt 5—7 ha, põldu 16—20 ha heina- maad ja 22—26 ha karjamaad ning metsa, viimased olid harilikult ühismaast eraldamata. Nii suureks taludes oli 1—3 homust, üle talve peeti 2—5 veist, 8—11 lammust, 1—2 siga ja paar hane. Väikelundidel oli 1—2 ha põllumaad, 4—6 ha heina- maad ja 6—9 ha karjamaad. Nendes majapidamistes oli sageli 1 hobune, üle talve peeti 1—2 veist, 3—5 lammust; siga ja möörikord harangel.
Peaegu kogu sivi karjatati loomi karjatamadel. Pärast heitnategu lasti kari ka heinamaadele, hilisuvvel körrepõludede ja keskse. Võimaluse korral karjatati loomi ka rügemetas. Loomade ühisel karjatamisel öigus kulla karjamaadel oli ainult talurajapidamisel. Vabakunstid pidid maksma eraldi tasu selle eest, et nad said oma loomit karjatada kulla karjamaal. Tasuda tuli tahtle, kelle karja, hullka andis vabaklik suveks ja möörikord harangel.
Üheks vanemaks ühiskarjatamise visiitiks oli Saaremaal loomade karjatamine ilma järelvälvet. Et loomad ei kahjustaks palde, selkeks piirata need aedadega. Kui Eesti mandriosas viljakate pinnasega aladel põllud aja jooksu laienesid ja saavutasid suure ulatuse, siis Saaremaal nagu juba mainitud, järjed pöldud kehtva pinnase tõttu suureliselt väikesteks. Selletõttu oli siin ostarbekas pole ja enamasti ka heinamaal ainga piirata, kuna karjamaa jää tarastamata. Mõne teate järgi olid aga just saare siselala karjatamata piiratud alaga kas täielikult või osaliselt, et nii takistada loomade pääsu möisa- või rügemetsa (Muhu Suuremöisa kulla, Jaani tagavere kihal). Saaremaal ja Muhus olid valitsevaks kviaaid. Nende rohkus andis omapärase ilme kogu ala tulpipidile. Kviaiad olid paekivist või maskivist. Aia kõrgus oli tavaselit 1 meetri; paekivist aeddel möönikord rohkengi; laius alt 1 meetri, harjalt 0,5 meetrit. Kviaiadede tegemine oli küllaltki raske töö.
Autori foto 1959. FK 1299:140
Joon. 2. Kadakane lambakarjamaa. Valjala.
Vaatamata rohketele heina- ja karjamaadele ei leita kari sisiksi suvel küllaldaesit toitu, sest enamik Saaremaa karjamadest on kehvad peapealised või liivased kadastikud (joon. 2). Kuivadel suvedel rohi seal lausa kõrbeb. Parema rohukasvuga on raima-karjamaad ja kohati ka siselala karjamaad, viimased on aga enamasti kattunud tiheda sarapuuvooga, mis takistab lopsaka rohukasvu.
Looduslikud tingimused, karjamaade iseloom määras ära karjakasvatuse suuna Saaremaal. Viiteselt karjamaadest leidub kõige kergemini toitu lambad, kes ei polnud ka kadastikus. Seetõttu omandaski Saaremaa ja Muhu maajandusel lammasete kasvatamine erilise koha. Juba XIX sajandi teisest veerandist alates hakkasid möösad kasvatama merimõlambaid. Need segunesid kohalku lambatööga, kusjuures kujunes välja
kuid selle eest püsis aed ka aastakümneid. Kiviedade rajamisega saavutati kaks eesmärki: kõigepealt kaitsti päide loomade eest ja ühtlasi pühastati vieltsaid põllutappe kividest.
Püstandaest old Saaremaa tüüpilisteks püstandad ja hirsaed. Püstandaest oli tille, kuid nöör. Tavaliselt eraldati sellist kohali kasutatud ka väiksemate lambakarjamade tarastamiseks. Suuremaid alasid pole selle alaga ümbritsetud, kuna nimetatud aia tegemine oli täpsna aegavõttlev.
Aedade püstitamisel lähtusid taimpolad pühimöttest, et aia tegi see pere, keelele kuulus vastav põli- või heinamaatükk. Enne talude kruntimist ei eraldatud perede üksikuid põlluja heinamaalappe, vaid aed tehti mii, et see ümbritses kogu küla
---
Joon. 3. Püstandaed. Püha. Saturu k.
Joon. 4. Joosuga lattaid. Kihelkonna, Tammese k.
lega juurviljaaedu õuest ja see oli kaitseks just kanade vastu (joon 3). Hirtest lehtud aia levinumaks kujulks oli kurendatud. Sedä alatiüpi kasutati kõige enam põldude, heinamade ja karjamade piiratamiseks (joon. 4).
Kohati tehti kiviale peale veel punaad — hirs- või püstandaed. Selliste aedadega ümbritseti taloued või piratid ainult rende külanävapooline külg. Hirsalaagri kivieada on
---
4 Püstand — Jänaja, Kihelkonna, Muhu. Püstandad tehti peentest varbatest, mis pleteti koime rohtrata valele.
5 Kurendatud — Müstjala; joosuga tarind — Kihelkonna. Karjamade aedade kurendatud — Kihelkonna, Tammese, Väike-Maarja, Kärdla, aedati hirdet põhjolki kahne helba (tehabaari) valele. Tetapaardi kinnitati omavatel viistega.
6 Lägenud kiviaia parandamist ja kohendamist nimetati Muhus aia põrimiseks.
7 RKM II 55, 204-5.
kelle aiaosa oli laokil. Ajad seati korda varakevadel enne karjatamise algust. Päide kihelkonnas on sellesks täitajaks olnud paastumaanapäev — 25. märts. Selleks ajaks aetud korda kolik kulla asjad — pandud karjased «nalka», noutud kulla makse jne.
Tavaiselt tegid peremehed ise aia. Kuna kiviaedade tegmine nõudis aega ja teatud kogemusi, siis oli see vanemate meeste tõlendaselks. Muutus, teati kõnelia aga isegi erimeistitest — «täisepaaged», kelleks olid peamiselt nopsid. Üks viimane, üle Mulu tunnid aasepp Aia-Mihkel oli pärit Kapi kulla Aavi talustu, Alamaterjal — kivid — pidu iga pere ise kohale muretsema, alasepp ladus vaid kvivamateli üles. Tasu maksi ühe silla aia tegemise pealt. Tasu suurust ei önnestunud aga teada saada.
Pärast Esimesi maailmasõda hakkasid levima okastaatlaad. Esialgu saadi traati sõjaagaestest tööretest ja kaevikutest. Kodanikul ajal eraldati künditud karjamaad perede poolt tavaiselt okastaatlauga.
Uhtskarjamaa käsits koik killa kariloomad — nii hobused, vesised kui ka lambad, kusjuures tavaisel aiad pidasid kinni hobuseid ja vesiseid. Kuna hobustele püstiti kindlustada parema röötmise karjamaad, siis oli nõnel killa hobuste karjamaa eraldi. Vastavalt karjamaa pähklemisele olti kohati mitmel nähtel külast ühised hobuste karjamaad (Mulu Roolsivere, Kogiva ja Igaküla, Karia Viira ja Linnaka kulla, Kihelkonna Korusse, Lätthinidu, Tohku ja Undva kulla). Kuna ka nendel rohumaaed ei jätkunud hobustele kogu suveks tühjaks lõpetada, siis lasti sügise poole hobused heinädalse ja korrepöödude.
Vesised karjamaid koguti suve karjamaal võimaluse korral ka kesal. Kevadist pidti esimesel karjapaevadel keeri igast perest loomade juures käima, kuni need üksnesega harjusid. Uuesti eestiliselt oli levinud arvamine, et loomi peab valvama ja kaitsuma hundite eest kevadel kuni juuriäevani ja sügisel pärast mihikpäeva, sest siis olevat hundidel vabadus karja murda. Suvel ollevad hundid aga karjakatsis püha Jüri valve all ja loomad võivat siis vabalt karjamaal käia. Nad aeti tavaiselt olti vessed karjamaal annult päeval. Nad aeti välja pärast lüpsmist kella 6—7 paiku. Ohtuks kogunesid loomad harilikult tuba ise karjamaa äärde või värava juurde, kust nad päikeseloojangu ajal koju aeti. Loomade ajakaks oli hommikul möni vanem inimene, kellegi ei olnud küiret, põllutööle minekurgu, öltunute veiste kolu ajamine oli enamasti laste ülesandeks. Loomade karjamaale ja seal äräjamist ei olnud üheselt korraldatud. Kui küljataänava juhtuti hommikul kokku, siis võis kokkulepel moni võtta sel korral ka teise pere loomade ajamise enda peale.
Joon 5. Loomakraapid. a — EM A 426/22 Kihelkonna, b — EM A 426/21 Kära, c — EM A 426/38 Mustjala.
Kohati on lehmi jäetud ka ööseks karjamaale (Pühas Kuu-siku killas, Ja Mulus innuse, Suuremõisa, Roolsivere killas). Limuse killas kaldi lehmi liipsmas karjamaal. Suuremõisa killas aeti lehmad öhtuseks liipsaks kuju, kus neid ka möisa killas aeti lehmad öhtuseks liipsaks kuju. Kohati on lehmi joodeti ning pärast seda lasti jälle karjamaale tagasi. Hommikul liikiti lihmi karjamaal. Pimed kanti kuju kaelkookude abil. Kulli liikiti lihmi karjamaal. Pimed kanti kuju kaelkookude abil. Roolsivere ja Kuusiku killas aeti aga lehmad liipsmiseks alla kuju.
Kirjeldatud erinevused lehmade karjatamisel olenesid kõigepealt joogihoitade olemasolust karjamaal, samuti karjamaa
paju aega. Seal oli oistarbekam piim koju kanda. Kui loomad aeti külast kaigemal asuvatele metsaehinamaadele, siis käidi seal ka lehmi liipsmas. Mitu naberitalu töid piima hobusega kaks korda päevas koju. (Karma, Meedla küla).
Kuna kelia vohulattega karjamaad ei võimaldanud loomadele küllaldasel märgal toitu, siis andsid lehmad vähe puita. Neid lüpsiti saarel kaks korda päevas. Hiljuti peegnud lehmi lüpsiti algul ka lõuna ajal, kuigi seda tehti ikka karjamaal.
Eelloomi karjamaalt kergemini üles leida, pandi reile kaela kellad ja krapid. Krapid olid äönestatud õhrest puutikutist (saar, jalakas), millesse oli kinnitatud 1—3 puust või metallist tihutit — kofku. (Joon. 5, 6, 7). Alates käesoleva sajandi
Joon. 6. Krapi läbilööge. EM A 426:26 Muhu.
katutressi külast. Loomulikult seal, kus karjamaal puudus vee saamine võimalus, tuli karja kodus joota. Kauge asetsevatelt karjamaadelt oli aga karja koju ajamine tühikas ja nõudis algusest hakkasid kohalikud sepad metallist — raust ja vasest — karjakelli valmistama. Kuna tavaiselt igas pere loomad hoidsid karjamaal kokku, siis pandi ainult ühele loomale, nn.
Joon. 8. Silmalauga lehm. Jamaja. 1930. Fk. 578:38.
Joon. 7. Karjakellad. a — lehmakell EM A 426:44 Jamaja, b — hobusekrap EM 10249 Põide.
14 rapp — Karja, Kinekkoma, Muhu, rapukas — Kaarma, Valjala, Anseküla, trapp — Kärila.
kaika otsa auk, milles läbi pistetud viita või nööri abil kinnitati kaigas looma käela. Ka kahetaruised putud olid sobivad selleks oistarbeksi, kusjuures oksaharid seot looma käela seleks kinni. Rippuvu kaika otsa oli jätetud välise oksanatu voi pealt kinni. Riipuvu kaika otsa ei jätetud välise oksanatu voi sissetepitud pulk, mis alast üle hüpamisest jäi alla taha kinni.
(Joon. 10, 11.) Okstraataedade putul pandi pahural lehmale käela jaime kahetaruine kadakaaks. Lähtised pikad oksakad on lähedased rangid, mida kasutati lehmade ja lammaste juures. Kui loom alast läbi puges, jääb need traatia vahel läheks «paha peales» ega ära ei kaoks, vaid ka oösiti huntide tööks. Lambaid aga ei pidurud tavalised alad kinni. Kui mandri-Eesti voeti tavalliselt ka veistele karjane, siis Saaremaa saarel on selle kohta vald tükistuid teated. Uldseit putud on selle kohta vald tükistuid teated. Uldseit putud praktiline valdus lehmkarjase järele, sest alad kantseid põde ja heinamaid täielikult veiste eest.
Hobuse karjalamiseks palgatud ühiskarjase kohta on andmeid rikkalikult. Karja kihellkonust, kus varem petti üle Saaremaa kõige suuremal arvul hobuseid. Seda võimaldasid suhteliselt parema rohukattega karja- ja heinamaad. Hobuse-
---
19 kaekoot — kihellkonna.
20 raunid — ka puudud — Kaarma.
21 Saarangide kohta vt. seoses sagede karjalämmisega lk. 68–69.
KV 68, 143 Kärk. 807 Kaarma, 1054–5 Päide Kihellkonna; RKM 11 54, 153 Põde, RKM II 55, 215 Jaani. KKI sub karjane.
karjase kohita on üksikutud teateid Kärla, Kaarma, Põide, Kihelkonna ja Jaani kihelkonnast.
Karjase palkamisest võttes osa kogu kilia. Kui karjatati hobuseid kahe kila peale üheselt, on mõlemad külad osa võtnud karjasekauba tegemisest, mis toimus varakevadel monel puhapäeval. On teated, et ilusa ilma puhul on kogunetud kila väljakule, enamasti aga selleks varem kokku lepitud tallu. Rahvasti kutsus karjase kaupa tegema tavaselt külavane (kilukutjas), vahel harva ka mõni peremees külast.
Karjasekandidaat ise pidis selleks ajaks samuti kohal olena. Teadaolevate andmete järgi ei ole Saaremaal esinenud tava, kus karjane ise palkajaid kokku kutsukse.
Karjase palkamisest võttes osa peremehed. Tavaselt ju peremes käsitas talu sissetulekud ja seega ka otsustas, kui palju võis karjasele palgaks kulutada. Samuti olid hobuste eest hoolitsejateks eelkõige mehed. Monikord oli kohal paar karjasekandidaati. Sel juhul eelistati kauba tegemisel seda, kes nõudis vähem palka. Karjasekaup kinnitati suussona iselt.
Pärast kaplemist nõttu mandriald vastuvetoetud karjasele lehma pealt paar kopikat sabarata, mille eest karjane ostis peremeestele liiku. Saaremaal ei ole teated selle kombe esinemisest. Igatase hobusest pealt ei ole sabarata nõitud. Tavaselt ei kinnitatuud hobusekarjase ametisse palkamist liikudega. Pärast kauba tegemist ta teenistusaja alguse ning kestvuse kindlaksnäramist läks kulutarvas jälle laiali.
Ihne teate järgi olevat möödunud sajandi lõpul Kaarma kihelkonnas hobusekarjane kaubeldud kõrtes, mille järel teitud toopi liiti. Viina ostmud peremehed ning joomud selje tihiselt ära.
Küla hobusekarjasteks olid tavaselt mehed (sageli maaga kelvikuid, esmajoones eall vanemad mehed) kes ei suutnud mööne kergema kehavigastuse või haigusega, kes ei suutnud endale raske pellutüügiga leiba teenida. Karjasteks olid enama kõik valleised, üksikud inimesed, ka vaniad erusoldatid, kuna karjasteenistus ei võimaldanud peret üllat pitaada. Karjane võeti tavaselt oma külast, kui seal aga sobiv inimene puudus, siis kaibeldi ta lähedastest ümbruskonnast. Karjane pidi
---
23 KV 53, 250 Põide, 889 Karja; RKM II 85, 368-9 Põide.
24 Sellise tava kohta on teated näiteks Torma ja Viru-Nigula kihelkonnast (KV 94, 427).
25 ES KT 70, 126.
26 oostepeoks — Kaarma, Karja; obustepeiss — Karja; obustekarjane — Jaani, Põide.
ju karjamaid tundma ja loomi teadma. Mingit erilist soovituset karjaselle ei ole eluolud ega eluolud vaia. Kärel töödajal karjatati hobuseid ainult fööstiti, muul ajal ka päeval. Karjane pidi kaitsta loomi föösti huntile eest. Päeval tuli hooldata selle eest, et hobused saaksid jutua ka ramast eemal asuvatel karjamadel. Selleks olid karjamadel tehitud käevud, kust karjane täitis jõogiikunad veega. Karja kihelkonnas Vilra külas oli oostepools pärast hobuste jootmist päeval vaba. Seda vaba aega kasulamud ta rehade, vikatütlite, luumust oli üle meetri pikk, sellse jämedama, osa läbimõõt oli ca 10 cm, suupoolne ots oli aga peenem (jon. 14). Sellised pasunad tehti tavalliselt kuusest, männist või haavast. Haava püst karjapasunat hinnuti luigets. Paari tükiksi napi teate järgi kasutati karja juures huntile peletamiseks ka soku-sarve — karjafüüke (jon. 15). Peale ööse huntile hirmutamise sarve on hobusekarjane pasunat või sokusarve puhunud hommikult, et pered teksaks hobuseid ositna tulla. Karjasuna korval kasutati huntile eemapeletamiseks veel käristisi (jon. 16). Mõõdunud sajandi lopul, millal huntile oht Saaremaal oli kadunud kasutati pool karistit ka spaha peales jätnud loomade hirmutamiseks. Kui hobusekarjane oli pärit oma killast, siis elas ta kodus. Väljastpoolt küla pagatud karjane oli koteris kuskil peres. Võimaluse korral läks ta elama taliti, mis oli karjanaide köige vähest.
Karjasuna nimetuseks oli lärta törti. Selle valmistamiseks võeti vastava karjasüste puuoks, mis lõhestati pikiuti pooleks. Lusikamaga ääneselt mölenat oksapoolde ja pandi seejärel vastakuti kokku ning seenis palju või kaddavikustega kovasti kinni. Sageli tehti selline karjasun pasun veel vajgata dhukindel. Põide. Sokusarv EM 13456 Karja, A 428; 1556 Muhu: hunnditori EM 16598 Põide.
ES KT 70, 1278 Kaarma. Hunndori EM 16598 Põide.
Kärel töödajal karjatati hobuseid purvollist, mis oli kummatud raami külge. Võlli vastu kahu saaret. Kõik osasid keraast käepide- mest, krimi hoides keerutati karjast. See teksas tugisid kummast ja hundi havitati Saaremaale. Viis Saaremaa, kui hiljem on tulnud ükskõrte huntile kummast üldistatud Muhusse la Saaremaale. (Vl. Saaremaa Kirjeldus. Tartu 1934, lk. 76).
Maaosa K 68, 341 Muhu, autoril tahlepanekud Kihelkonna Leedri ja Undra külast.
Utusharjatamisest Saaremaalt
Joon. 16. Käristi. EM 8062 Muhu.
Kaarma kihelkonnas käis hobusekarjane peredes kordamööda stöomas ning sai sealta ka päevase toidutoki. Uldiselt ei olnud see moodus levinud. Mis puutub hobusekarjase palgasse, siis oli see väga erinev paiknimit ja eri aegade. Nii on tihtede teadele järgi Karja kihelkonnas maksitud oostepools igalt perelt pool Varka (53.) vilja. Teiste andmete järgi Karja ja Kaarma kihelkonnast olevat karjane saanud igalt perelt küllmitut (12 l) vilja ning lisaks veel samapalu kartelied, kaalikaid jm. sälü pealt \( \frac{1}{2} \) kililittu (6 l), vilja. Põtle kihelkonnas antud karaselle 1 \( \frac{1}{2} \) küllmitut (18 l) vilja, sugisest kartelied, jõutuks aga veel liitpuikais olut ja jõuluküünlaid. Hiljem, käsotseva saandij vahetuse alates, tuli palga hulka ka sularana. Hobusekarjase mii nagu kõigi teiste karjaste ja suviliste teenistusag, kestis üritjaväest (23. aprill) mihkipäevani (29. september). Palk oli arvestatud selle alla eest. Juhul, kui joomad käisid väljas veel peale mihkipäeva, tuli palga suhtes
34 ES KT 70, 128.
35 KV 68, 815 Kaarma.
36 KV 68, 1054—5 Põide.
karjasega eraldi kokku leppida. Kui karjane ei olnud nõus pärast mihkipeava teenima, siis pidu küla kõrvaldamata loonmade karjatamist pereperelt.
Karjane sai palga kätte suigusest pärast teenistusaja lõppu, s. o. pärast mihkipeava. Ta pidis ise oma palga taludes kokku korjama. Sellesks vottis ta mönest perest hõbuse ja küs küla talud läbi. Juhul, kui hobusekarjane lahkus poole, suve ajal karjaselteinustest, siis palgati uus karjane nilpea, kui leiti. Vana karjane jääga palgast ühita. Kui karjane pidid loobuma hulguse tõttu karjaselmeist, siis anti talle kätte tasu poole suve teenistuse eest.
Hobusekarjane palkamine kadus üldiselt pärast Esimest maailmasoada. Hobusedi hakati karjatama kindlate mõneda. Okastraitedega päratud karjamaadeli. Ainult ühe teate järgi kaarmas. Vahel füiiga küla karjaselse korterisse pihade moona (sai, sepik, liha — lambakints, worst, olü), mida ei loetud paga juurde. Oma palga pidti lambakarjane nagu hobusepuuli kogu küla poolt ühiselt. Pöide kihelkonnas on seda tehitud pastumaanapäeval, teistes kihelkondades ei olnud kindlat tähtpäeva. Karasekatuna uueandmiseid järgmiste suve peale siis on seite kohata andmed ka rikkalikumalt kui hobusekarjane kohata. Lammaskarjane kindlet loet kergemaks tööks, millega tulid toime ka vanemad naised. Samuti on mõned hobusekarjased varemuses olnud lambriks.
Lambakarjane palkamine toimus nagu hobusekarjasagi puhul kogu küla poolt ühiselt. Pöide kihelkonnas on seda tehitud pastumaanapäeval, teistes kihelkondades ei olnud kindlat tähtpäeva. Karasekatuna uueandmiseid järgmiste suve peale tehti Kärila kihelkonnas ka juba talvel, joulupühade ajal, milal endine külakarjane käsis peredes pihadeotodud. Küla rahvas tulid kokku lambriks panteukus. Sel juhul oli kohal ka naisperet, sest lambad olid ju perenaise hoole all. Ühe teate järgi Kärila kihelkonast (Meiste küla) olnud lambriks kauba tegemisel isegi rohkem naisi kui mehi.
Lambriks panteukul määrati kindlaks karjasel palk, mida tavalliselt arvestati lammasse pealt. Talled olid enamasti alati harva ja lammasel sajandi lõpul maksti lambriks panteukul valjaspool arvestust. Mõõdunud sajandi lõpul maksti karjasel eranditult naturaaltasu. Nii tulid anda Muhus aga 5 naela (2 kg) rukist või otru, Kärlas matt (7,5 l) villja, 10 naela (4 kg) kuni 2 kililitu (12—24 l) villja. Oma ära nägemise järgi võis pere osalt seda asendida ka kartulttega — ühe lahma kohta tulid tasuda 10 naela (4 kg) kuni 2 kililitu (23 l) kartuleid. Muhus tasuti pere koigist talled eest mittu kokku üks kililit (12 l) kartuleid. Püha Kihelkonnas aga kuni kolm kililitutu (33 l). Kärila kihelkonnas arvestati talleti 1 top villja. Paralleelselt naturaaltasuga hakatakse juba enne Esimest maailmasoada karjasele maksima ka vähest ratahalka, millega osaliselt asendati senist naturaalpalka. Teate järgi Kärila kihelkonast tasuti igaa lamba pealt 5 kopikat raha, Kihelkonnal Tohku kilkas 10 kopikat Kodanlikul ajal lisandus villajale ja kartulle veel 30 senti raha pea pealt. Samal ajal tasuti igalt tallet 4 toopi (5 l) villja, nel (400 g) liha, 1/4 naela (100 g) villju, 10 naela (4 kg) kartuleid, 3—4 puthagu, korvitaits aedvilia ja 20 senti raha.
Palga hulkku ei arvestatud röövatuseseimedi. Tavalliselt anti karjasel lammaste niitmise ajal peotäis villu pealekauba. Puhute ajal pakuti karjasel mühatodeite (sepikut, saia, vorsit jm.). Mõnel pool (Kärja Jõoste küla, Kaarma Meedla kätte) tehti föliuks meesantserile küla poolt välke vast (kehede ölit). Lambakarjane käsis pihade alati tavalliselt ise kehes söömis. Vahel füiiga küla karjaselse korterisse pihade moona (sai, sepik, liha — lambakints, worst, olü), mida ei loetud paga juurde. Oma palga pidti lambakarjane nagu hobusepuuli kogu küla poolt ühiselt. Pöide kihelkonnas on seda tehitud pastumaanapäeval, teistes kihelkondades ei olnud kindlat tähtpäeva. Karasekatuna uueandmiseid järgmiste suve peale tehti Kärila kihelkonnas ka juba talvel, joulupühade ajal, milal endine külakarjane käsis peredes pihadeotodud. Küla rahvas tulid kokku lambriks panteukus. Sel juhul oli kohal ka naisperet, sest lambad olid ju perenaise hoole all. Ühe teate järgi Kärila kihelkonast (Meiste küla) olnud lambriks kauba tegemisel isegi rohkem naisi kui mehi.
Lambriks panteukul määrati kindlaks karjasel palk, mida tavalliselt arvestati lammasse pealt. Talled olid enamasti alati harva ja lammasel sajandi lõpul maksti lambriks panteukul valjaspool arvestust. Mõõdunud sajandi lõpul maksti karjasel eranditult naturaaltasu. Nii tulid anda Muhus aga 5 naela (2 kg) rukist või otru, Kärlas matt (7,5 l) villja, 10 naela (4 kg) kuni 2 kililitu (12—24 l) villja. Oma ära nägemise järgi võis pere osalt seda asendida ka kartulttega —
on igal pereel olnud oma toidukott, millega karjasele kärjast külja kasaas. Karjane soi koos pererahvaga ühes lautas. Ratla küljas (Karja) olevat ta käinud ainult laulapeva öntuti perede putru ja piima söömas. Ülejäänud osa naudlast oli ta oma leival.
Kui karjane jää aga ühte perre korterisse, siis selle eest ei tulnud tal pererahvale, tasudu era arvestatud seda kärjaste palgast matka. Lambakarjase magas talu elu peal (elamu laka) kevadel küllmema ajal aga tods koos perelikumega. Kaarma kihelkonna Medla külja Lamba-Mihkel elamut mitu aastat Loigu talu saunas. Muudugi eelistas lambakarjane elukohas karjamaale kuiti lambaid karjale ajades lambriise jaoks kaasa päevase toidu kotti ja pimulähikrit. Toidu viimine — kottkord korraldati järgmõõda pere-perelt.
Nagu eespool märgitud, kestis ka lambakarjase teenistus-aeg juurdepäävast mihlikpäevani. Juhul, kui lambaid taheti karjataks veel parast mihlikpäeva, siis pidis talu ise neid valdamana. Kui külja oli karjasega rahul, siis teenis ta mitu aastat samas küljas.
Lambakarjase ei olnud tavalliselt abilist. Ainult esimesel ja teisel karjapevel altasid mõned lapse lambaid tahedet kihelkonnas karjasel olund abilises laps sellsete perest, kus ta oli samal päeval toidul. Kärja kihelkonnas anti karjasele abiline siis, kui kari käis karjamaal, kust lambad voistid kergesti vilja mullina. Mandrial oli aga külkarakjasel peaegu alati abiiline, korraline. Koera võitis saare karjane harva kasa.
Lambakarjasele ei olnud vaba päeva ette nähtud. Kui ta tahtis seda saada, siis pidis ta palkama kedagi enda asemel lambaid, sest sada saada ei saanud. Lambakarjase tööpäev algas hommikul siis, kui rohi hakkas vaba.
Lambakarjasele ei olnud algas hommikul siis, kui rohi hakkas vaba.
Kastest tahenemata. Iga pere ajas oma lambaid külja väliale voi
Joon. 17. Külja ühine lambased loomade öösiseks paigutamiseks. Muhu. Koguva k. 1936. Fk. 751:19.
perenaisetele märguandeks kõlgtiitule, mis asetses keset külja. Kärja koitulekust on lokuliömisega märku antud Kihelkonna ja Valjala kihelkonnas. Lähemad andmed selle kohta puuduvad. Olnud olnud lapseid lambustel vastas. 35—40 aastat tagasi tehiti Kaarmasse (Ristani külja) aed lammasite jaoks. Külja neid hommikute kogutemiele aeti ja küst neid öötiliiga pere ajas oma koju. Muhus (Koguva külja) jääti lambaid ka öösiseks sellisseesse aeda (joon. 17). Et laga pere tunneks oma lambid ära, sellesks kasutati eraldusmärke. Neist levinumaks
---
61 Kõlgtiitul oli rippuv laud, millele lõödi puunuidega (KV 68, 401).
62 Vt. E. A. iste, Lokuland. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat VIII Tartu 1934, lk. 17, pilt 7.
63 ES KT 70, 124—5.
64 abiline — kõrvallaps; RKM II 55, 368—9.
65 KV 68, 145.
66 ES KT 70, 126.
Joon. 18. Lammast eraldusmärgiga — vasku kõrva otsast on läbi pistetud värvilne longutüüt. Valjala.
Joon. 19. Lammast eraldusmärgiga — sellale nii mitmata jäetud villatütila. Valjala.
Autori foto 1959. Fk. 1259-142.
Autori foto 1959. Fk. 1259-143.
teenistuseks. Saaremaal ei ole kunagi esinenud kommet, et karjase poolt meisterdatud ese oleks kuulunud samale perele, kus ta parajasti sel paeval toodul oli (õõns). Ka siis, kui perenaine ise andis materjali (riie, lõng), tuli töö eest eraldi, karjasele tasuda enamasti toidutainetes.
Mis puutub lambakarja suurusesse, siis olenes see talude arvust, külas ning peredes peetakse lammaste hulgast. Üldivabadikud 2—6. Seeaga oli karjasel horda keskmiselt paarisaja lamba ümber.
Pärast karjamaade krunitmist jääb ära lambakarjase palkamine. Sest igas pere hoidis siis lambaid eraldi oma karjamaal. Sel alal hakati ka lambaid vähem pidama. Viljami on lambakarjane olund Meiste külas (Karja) veel umbes 30 aastat tagasi. Tõhise külas (Kaarma), Sauvere, Sõmera külas (Kärla) 1941. aastal, Paju-Kurdla, Asva külas (Põide) 1948. a. ss
ss ES KT 70, 125 Kaarma; KV 95, 205, 206 Põide; autori tähetepanekul Karjast ja Kärlast.
54 Padi (riiest siiss) tald valmistati jämmedast takust, mis murdi mitmekordselt kokku. Selliselt ommeldi tallarie mitmel reaal. Et anda tallale juurde tugevust ja vastupidavust.
Erandlikel juhtudel on ühiselt palgatud veisekarjase kohta andmed näidatud. On tarkeldatud, et pargiks on antud nelle veise pealt \( \frac{1}{3} \) kilimmitu (6–1) (Jaani), Kaarma) või 2 kilimmitu (23) (Muhu) vilja.
Joon. 20. Lambalaut (tara) kila karjamaal Muhu. Võiküla. 1934. Fk. 702/8.
Joon. 21. Lambakarjased Kärlas Kogula-Sõmeru karjamaal. Foto K. Kalamees 1931. Fk. 698/96.
Arvestatud tasu diferentsseeritult loomade jätgi: lüpsia ja kandima tuleva lehma pealt 3 kopikat raha, 2 neli (800 gr) rasva ja 75 naela (30 kg) leiba, ahtra lehma pealt 2 kopikat raha, ja void kapteegi kaaluga\(^*\), mullika pealt 1 kopikas raha ja peoläis villu\(^*\).
Samal ajal, kui mönel pool on lambaid karjatanud ühiselt palgatud karjane, on teisel küla karja hotuud kariakorraga (karikor). Sel juhul igas pere, kellel oli loomi, valvas karja ühe päeva. Karjakorja arvestati talude järgi. Jutult, kui mönel perel oli eriti vähe loomi — lambaid, siis oli selle karjakord üle ühe või kahe ringi. On ka andmeid selle kohta, et Saaremaal varem kasutatud karikorra kindlaks näramisel mingit erilist keppi, magi seda on tehud Hiiumaal käesoleva sajandi algul sa.
Lammaste karikorraga karjataamine oli köige enam levinud Muhus, ka Valjala ja Kihelkonnal. Hommikuti aeti lambad kas külatänavale või selle pere õue, kellel oli karjakord. Ohtuli karjasid tules olid lambid ise harundid lahtku ninema. Tavalliselt aeti lambad gösek koju. Kui karjamaa asus külast kaugemal, siis on lambad öseks sinna jäetud. Selleks ehitati karjamaale ühiselt tara — lammaste laut (Viljara ja Linnuse küla, Võiküla Muhu). Tara oli kas roogudest või puuseinte ja rookatusega varjutune (joon. 20). Viljara killas tehitud karjamaale laut, kus igal perel oli eraldi osa oma lammaste jooks.
Karjakorra ajal käsis lammaste jutures, tavalliselt naine, kes suutnud raskemat tööd teha. Sageli on temaga koos, ka lapseid aidanud lambaid valvata (joon. 21). Möne teate järgi oli kohati lammaste holdimine usaldatud laste hooleks. Kuna lapsel oli ükski võimatu suure lambakarjaga hakkama saada,
\(^*\) Hiiumaal leitgnud oma tümenärgi lambakorste see pere, kust sel peeval lambakarjane ilmus. Ohtuli viitud keep järgmise tallu, kuhu karjakord edasi läks (EA 18, 145).
sis käidi kahekseni (10—13-aastased) — kas nõelmad ühest perest või teine naberlastust. Viimasel juhul holdsid nad kahel päeval karja — mööma pere karjakorra eest. Nii käidi veel 1936. aastal Imavere külas (Jaani) lammaskarjakkorras.
Kui mönes peres oli vähe inimesi, ega olnud keletagi välimalik karja mäina, siis olevat monikord 3—6 pera peale paigutud karjane kogu suveks. See käinud karjas päevadel, millal oli nende talude karjakord. Muul ajal oli ta vaba. Selliseks oli karjasets olü mööma sana — vôi raabeküla vabadik, kes elas oma kodus. Karjapäeva tasu kohata ei ole teated.
Lammaste holdmine pere-perelt ei olnud levinud Mustjala kihelkonnas. Ka Karja kihelkonnas on selle kohta vaid paar teated. Ühest neist selgub, et Pannua külas käidud umbes sajandil vanhetusest paar astast lammaste juures karikkords. Sellega olevat aga tuluud tuli, ja pahandusel, sest suurte puhade ajal pannud see pere, kelle kord oli, kaia minna oma lauta lauta kinni ega lainud karjatama ka teiste perele lambaid.
Ule Saaremaal oli tuntud karjakorras käimine aga sügisel päärast mitkülpeva, mil palgatud ühiskarjase tehnisaug oli loppenud ja ta et soovitati eitam kaunemaks elasi jäädva. Veiste karjatamise kohta pere-perelt on ainult mõned harvad teated. Selline karjatamine oli tingitud asjastust, et karjamade paiknevus kohati ei võimaldanud loomi jätta järelevalvet. Ühise karjase palkamine suhteliselt vähesse arvu veiste karjatamiseks oleks aga olund liiga kulukas.
Hobuste karjakorraga karjatamise kohta on vaid üks teade Pöide kihelkonnas (Meriküla). Seal käidi saandi vahetusi loppenud perest, mis kutsuti "karjakorraga". Seal käidi saandi vahetusi loppenud perest "hobusarteks". Tuli valvata, et hobused ei ajaks öösti perest hoida. Hobusevallajaks olid tavaselt noorikid jahti alamuke. Hobusevallajateks olid tavaselt noorikud Eranjulhutud, kui küla ei saanud millegapärsi palgata suveks hobusekarjast la loomi ei võinud omapead jätta, pitanud pered ka muul ise kordamööda hobuseid valvama la neid jootma. Järgnevalt tuleks peatuda ühiskarjatamisvisil, kus külla ühisel karjamaa oli 10—10 maa ja juure esigast perest oma karjane. Nii on moodustunud saanud 80-nädalastale paluku käidud metsakarjamaadel öösti hobused valvama ja huntide eest kaitumas. See oli analoogiile mandril hobusekarjast la loomi ei võinud omapead jätta Saaremaal la levinud ühislikumässega. Oitsi nimetus aga Saaremaal la Muhus el tuntu, vaid sellist öösti karjatamist nimetati ooste tegu käimiseks.
Hobuste valvajaks oli perepoe, -titar, möni suviline või keegi vanem imene perest. Ohtul palkeseloojangul mindi ratsa hobustega metsa, hommikul, kui hakkas valget tegema, tuldi nendega koju tööle. Kui hobused ei olnud äävel vaia, siis olnud nagu kogu aja meislas ja valvajad käisid ainult öösti nende juures. Karjamaal oli kokkulepitud koht, kuhu kogunesid hobuste valvajad. Osakes tekiti tuli mahta. Tulele ja viinile eest oli moni pool meisa lehtida ka varjutatune, oksteest omm. Hun tide hirmumatseks oli kaasas karjasupum.
Pärast huntide hävitamist Saaremaal kadus valudas hobusetöödösti valvata. Hiljem valvati hobuseid öösti siirtel avatud heinamaadel veli peamiselt selleks, et loomi hommikul varakut käitte staada ja tööle viia (Karja Sõmera küla, Püha ilaste, Atri ja Rahiküla küla). Mõnes külas (Karja Linnaka, Viltra ja Õeste, Kaarma Saue-Putka ja Sepa, Valjala Joori külas) tuli valvata hobuseid, et need ei läheks müsamadele, kuna möasate piiratud olid sageli lagunenud. Kindlat valvutit ei olnud, vaid hobuste juures käisid see, keda parlasti lubasid talu tööd ja toimetused. Hobuste valvajate huigras oli nii mehi ja naisi kui ka rohkeseid lapsi (vanuselt tuli 10-ite aasta). Karjamaal (heinamaal) saadi kokkut. Seal jaginud parikaupa ja asuti ümber karjamaa iga paar ise kohas valvana. Sel alal kui üks paariistest vastas hobuste järelle, võis teine pöösa ääres puhata. Kui oht oli väiksem, võis osa valvajaid heina-maal küünis magada.
Udretsaat oli taludes turtud lammaste karjatamine oma karjasega. Selline karjatamisviis oli Saaremaal la Muhu kihelkonnas suhteliselt hilisemaks nähnud ja püsis kahem testest eespool kirjeldatud karjatamisviisidest. Nii karjatati lambaid eriti just pärast made de krummitüüdi eraldatud karjamaadel kuni kolloskirorrani.
Kui lehmi stigiset körepolli karjatat, oli igast perest ikka keegi loomade juures. Muldugi pudris siis igasuis oma lehmi ajada rohurikkamatele poltisadesele. Suviti ei ole vestekarjatamist sel kujul korraldatud. Ainult ühe teate järgi olnud. Meistuse külas (Karja) käesoleva saandil algul igas peres kaks karjaskajat — üks neist holdnud lehmi ja mullikaid, teine lambaid.
Lammaste juures käis karjas, lambas tavaselt oma perest laps. Juba -ridust ehutasust loeti last täisdamiseks, sest siis suutis ta ikka leivakotti kaasas kantta. Karjapölv kestis 7—15-nda eelastanu. Kui oma peres ei olnud karjaleisli lapsi, siis võeti lambire, lambadaps vabadikuperest või talust, kus oli palju lapsi (joon. 22).
---
49 KV 68, 1070 'Jaanii; ES KT 70, 124 Kaarma; KV 68, 1056 Põide.
5 Etnograafia Muuseumi aastaraamat XVIII
60 EA 48, 675 Kärla, Kihelkonna, Püha; KV 68, 141 Kärla; RKM II 74, 549 Kihelkonna.
Karjalapse ülesandeks oli lambaid hommikul laudast välja ajada ja öhtul nad jälle kinni panna. Suve jooksul ei olnud karjasel vaba päeva. Ta sai olla kodus vaid siis, kui perenaine ise läks lammastse või kui päev läbi sadas jahedat vähma. Ilusa keegi sai lapse vanematega kaubale ega Pihade, eriti joulu ajal kostutati karjalast pühadeltoitidega. Tiitnotsa külas (Karija) oli kujunenud tavaks, et sajad pidid olema kipsetatud valmis juba pühadeltaupaeva hommikukus, millel karjalaps on käinud oma saiaaku järel.
Karjalaps elas samas peres, kus ta larnbas kais. Tema magamisse oli tavaselt lasak, külmemal ajal toas. Karjalapse leivakott sarnanes lambakarjase omaga. Karjalapse käisid taimkatjas suvisel koolvälveajal. Koolvälveaeg kestis varem jüriävast mitkipaevani. Parast mihklikpaeva on lammaste juures käinud möni vanem inimene, kellega teiste fööde kõrvul oli sigisest roheline aega.
Mõnikord olid talu palgatud vabadukalapse ka oma larnbad äärgi. Sel Juhul elas karjane kodus Igal hommikul tulji ta sealt oma lammastega, võttis pere larnbat ette ja läks karjaamaale. Jarjekindlat leivakot käsinanemist sel juhul ei olnud. Ohtul parast karjast tulekut kutsuti teda vahel sooma, kui toit juhtus olema valmis. Leivatagemise ajal teinud perenaine karjalapse jooksu leiva (Meiluste küla Karija). Samal ajal on teatied, et karjalapse koheldi halvasi — «halvas sõnad olmud palgaks».
Väene karjalaps kürtitud, et tema est ei hoolitseta, et talle ei anta pulkust ega pulhast pesu.
Saadud andmete järgi on Mustjala kihelkonnas iga pera karjatanud ikka oma lambaid eraldi karjasega nii kilda tihisevastu oli selline karjatanismis peaseagu tundmatu. Muul on Saaremaal on seda ega esinenud kohati vähesel märal teiste karjatanistviisisid kõrval.
Noorkarja — vastikate eraldi karjatanise kohta on andmeid Muhust ja Põrdest. Seal on peetud vasikaid kevadest kuni heinalamali metsaheimakamaal sugisel aetud heinalaiale. Kevad poole suve oli igast perest laps vasikate juures. Ööseks pandud vasikad tühja heinalaiki kinni. Karjalapsed ise käsids aga öötihti kodus ja tulid hommikul uute põevaste leivakottidega tagasi. Enne hematööde algust viidi vasikat koju. Küdri pihas-tasid karjased tihiseid, kogu küdri pörand jagati möne vanema poisi poolt ruutudes vastavalt karaste arvule ning igatüks pidi pihasastama oma osa. Sigisteti käidü vasikate juures ka karjalapse kuid loomad aeti ööseks koju. Lapsed käsids öötihti vasikate vastus.
Peale hobustele vestle ja lammaste pealt — mait (7,5 l) kihelkonnas arvestati palka lammaste pealt — mait (7,5 l) viija lambalt, liisaks välke kirgitusraha ja riiet — nii kuidas
---
1 KV 68, 141.
2 KV 68, 353, 3 Karija.
3 KV 68, 353; RKM II 54, 133.
4 KV 68, 353; Muhu.
sajandi algul kärjataidut hanesid ja sigu. Nende holdmiseks pele ühiskarjatist voolut, sest alad valitasi neid spära peale minimast. Vanad inimesed la lapsed vastasid haneide ja sigade järel, tuli valvata, et haned kodust kaugel ei läheks ega kull või rebane nelle karjamaa liiga ei teks. Pärast heinaumbrohust puhutud. Küla vahel lahtilastud sigadele pandud röngas liinua, et nad ei saaks jeld ega üles üles tühnida.
Samuti rõngastati ka karjamaale actud sead.
Kotaniku aja alguseks kadus sigadele karjatamine.
Sigu hakati pidama aasta läbi kuni — talvel lauddas, suvel kindlates seaaedades Kartuli ja sõõdajuurvilja laialdaseni kasvatamine võimaldas kindlustada sigadele ka suveks toitu.
Eraomandlik maavaldamine seoses talumade kruntimisega tävlas Saaremaal ühiskarjatamise.
Joon. 24. Saarangid. ES KT 70. 66—7. Jargi.
Iga talu korraldus nüüd ise oma loomade karjatamise sõltu masta külas väljakujunenud varasematest traditsioonidest. Suurkara hoiti kindlate aedadega piraatud karjamaal. Lannimaste karjatamiseks puudus sageli ligal perel võimalus — ühtelt poolt andis end tundra karjamaa vähesus, teiselt poolt pooldus alati karjasealisi lapsi. Lannbad anti kogu suveks sõodale taludesse, kuna olid maade kruntimisel laringrud suitremad ja paremad karjamaosad jaksid olla ka karjataja. Tasuks nouti suve kohita Kihelkonnal Oju ja Eeriksaare külas 1 kilimnit (12 l.) vilja lamba pealt. Virita külas Andu peres 2,5 krooni mii vanalt lambalt kui ka talleti. Seeaga kasutades ära kodanluseageses Saaremaa külas valitsemud maa (karjameta) puudust, mitutuid mõned talud omamoodi eetsevöiklis — lannbakarjatajates, sadades selgest külalisti head lisasissetulekut oma majapidamisele. Ka ringmossed on praktiseeritud taluposega lammasse karjamatist. Nii näiteks on Murust viiud lambaid Orinumme möisa karjatada.
Ühiskarjatamine püsis edasi nendes külades, kus ei jõutud veel enne nõukogude võimu taaksehõestamist talusid mööta (Kaarma Pilja küla, Karja Jõiste küla, Kihelkonna Lätiniküla
---
68 Rüngat käinuti sukurajalajendusest või veidi jämädamast raudtradist (ES KT 70, 69 Karjama).
tööl. Kõige otstarbekamaks peetakse kolloosnikute lammaste ühisist karjatamist karjakorrata. Seda organiseerib brigadit või familijahutaja. Ta kirjutab kevadel ules lammaste arvi perele järjgi. Selle alusel seab brigadir (familijahutaja) sisse karjatorra, testades, millises peresi see kevadel algab. Tavaliselt jätkatakse karjakorda peresi, kuiju see eelmisel sügisel jäi. Lammaste juures käib karjas kas möni vanem inimene, koolielu oppetöö vahetajal või see, kes on parastsi vaba kolloosist tööst. Kui karjamist asetseb poitule vahel, siis on lammaste juures korraga kaks karjas (joon. 20). Külades, kus lambarha hommikul laudast lahti laset ja öhtuli kinni paneb, kuna päeval on lambad alaga piiratud karjamail. Tasuk sai ta 30 kopilambat; lamba pealt kogu suure est. Kui ta peab ka lambaid tuid talulauta. Sel juhul on kordikarija ülesandeks loomi jootma, siis on tasu 50 kopilambat; lamba pealt, talled kaasa arvavtud (suvel sunditud tailed ei kuulu tasu alla).
Valdavas osas Saaremaa kolloosides keitavad kolloosnikiud oma loomi (Piri külanoikogu «Uhenud» kolloos, Leisi külanoikogu Puskinimeline kolloos jt.). Kohati võimaldakse kolloosnikute karjataada oma loomi ühismajandari karja hingus (Käla külanoikogu «Vidus» kolloos, Laimjala külanoikogu «Edas» kolloos, Mustjala külanoikogu kolloos «Oktobra Võt». Valjala külanoikogu Valjala kolloos jt.). Kolloos poolt palgatud karjasele tasuvad kolloosnikud lamba pealt 1—250 rubla, mullika pealt 3 rubla suive eesti kolloosire või otse karjasele. Kaarma osa külanoikogu «Kalev» kolloosis tasuti karjasele lamba pealt kas 3 rubla rahas või vastavalt normipäevades. Kuna varasemate töötasu normide juures karjase töö oli vähetasuv, siis oli kolloosil sageli raskusi karjast saamisega. Valjala külanoikogu Valjala kolloosi I komissarbrigadis korraldati lammaste holdmine karjakorraga. Karjas kaijates on kolloosnikud, kuna nad stavaid brigadi lammasteiga (arvult üle 40), koos karjata da oma lambaid. Karjakorras olid andis kolloos huvitust — karjapäeva eest arvestati 1/10 normipäeva, s. o. 10 karjapäeva peale tükks normipäeva.
* 1988. aastal on arvestatud 1961. aastal kehtestatud määstabi järgi (ettevõt 1961. aastal kehitunud arvestuse järgi) ja 1961. aastal arvestati karjasele lamba pealj keskmiselt 3 normipäeva.
** Andmed 1959. aastast.
72
Uhuskarjatamisest Saaremaal
Ka lehmade karjatamine toimub mönes ühismajandis. (Lümanda külanoikogu «Lembitu» kolloos, Leisi külanoikogu Puskinimeline kolloos) koos kolloosnikute individuaalloomaega karjikorra alusel. Karja juures käivad vaheldumisi karjaitaitjad ja loompeidjad. Kolloosnikute toomade pidamist ühismajandri karjas ei saa heaks kiita. Sellises ümiskarjas puudub võimalus suvereediil maksimaalselt hooldada kanda ühismajandri karja eest, kindlustada seda laigustse vastu. Nendes üksikutes kolloosides, kus esineb antud karjatamisviisi, astutakse samme selle korvaldamiseks (karjamaa eraldamine kolloosnikute lms.).
Nagu esitatud materjalidest selgub on Saaremaal ja Muhus loomade karjatamist korraldatud mitmel ühiskarjanamadel viisil.
1) Loomade karjatamine omadega ilma järelvalvet. Sel juhul pidid olema kas pöldud ja hinnamata või karjamaad pilt-ratud kindla taraga, et loomad ei saaks «paha peale» minna.
2) Loomade karjatamine kogu küla või mitme küla poolt ühiselt palgatud karjasega.
3) Loomade karjatamine kordamööda pere-perelt karjas kätes.
4) Loomade karjatamine igal perel oma karjasega, kuid ühisel karjamaal.
Pragune olemasolev materjal ei võimalda vaateduid küsimust lähtemaan analüüsita ega täpselt määrata üheskarjanamise või teise ühiskarjatamisviisi palkonkondlike ja ajalisi esinemisühist. Et seda teha, oleks vaja pöörduda üritada küla karjamaade iseloomu, nende palkinumist pöördide ja teiste kõikivate sultes jne. Rahva mälestuse järgi peetakse näiteks Muhus loomade karjatamist karjatorraga vanemaks nähtiseks kui ühiskarjase palkamist. Pööde külenonnas aga vastupidised.
Karjatamine korraldamine ühiskarjasega oli levinud Saaremaa selles osas, kus old sisema karjamaid. Muhus on selle kohta vaid möni üksik teade. Seseema karjamaid nõidis loomade karjatamine pöördet järelvalvet. Vana tavara koheaselt usaldas küla karja holdmise ühiskarjasele.
Olemasolevate teatede põhjal selgub, et Saaremaa põhja-poolsetes külenkondades (Jaani, Karja, Mustjala ja ka Põide) oli levinud ühiskarjase palkamise kerval ka loomade karjatamine igal perel oma karjasega (karjapäesega). Viimane karjatamisviis oli valdav Mustjala külenonnas. Kordkarjatamine ei olunud üldiselt levinud, esinedes välja erandjuhtudest. Teistes Saaremaa külenkondades on paralleelselt ühiskarjasega loomim
73
KV 68, 349 Muhu, 659 Põide; autoril ületatudused.
hoitud karjakorraga, kuigi viimast esines, suhteliselt vähem.
Ainult Kihelkonnal oli kordkarjatamise vardav. Erandjutidel karjatat neli kihelkondades tga pere loomi oma karjasega. Anseküla ja Jämaja kihelkonnas on loomi hoitud karjakorraga või lastud järelevalve tahtistele rannkarjamaadele. Vöib oletada, et üheks teguriks, mis nõudis Sõrves ja Kihelkonnal ühiskarjatamise sellist korraldamist, oli asjusolu, et needelt aladel on käinud lapseid Kuramaal ja ka mandri-Eestis karjas-tekst. Lapse saatmine valjapoole kordusait oli märganduslikult tulusam kui tema panemine oma pere loomi valvama.
Saaremaal on karjase voetud üle loomaliigi karjatamiseks (ostepoiss lambrine). Mandri-Eestis on aga kalarikane pidanud hoituda korraga nii lehmi kui ka lampaid. Kuna mandril olid suhteliselt suuremad talud ja peeti rohkem toomi kui Saaremaal, siis oli karjasel raske toime tulla arvuka kilikarja valvamisega. Nendel karjasel olid tavaselt kordamoöda peredest, lapsest abiks karja hoitmas.
Kuigi karjasel olid pärit kehviku või maatainimise hulgast, suhtuti karjasse austuse ja lugupidamisega. Selline suhtumine kajastub ka rahvataludes. Karj oli juures suureks varanduses, alates ürgokogukondlikust korraast. Ta andis toitu liha ja piima näol, samuti nahka ja veobojdu. Kapitalistis arenemise tõttu külas muutusid loomad täitele peaegu ainults rahalise sissetuleku vahendiks.
Karj oli suvel kogu päeva kilikartse hoole all. Et karjane loomi korralikult hoaki, selles piisut tämaga hästi läbi saada. Perekonda käivale ühiskarjatase anti kaasag, parem leivakott kui teiste taluteeniate või süvisidele. Leiva, karilipudru ja kala korval pandi voltmäuse korral kasa ka veldi liha ja veid. Nagu eespool nägime, petti karjast meels ka pühade jutulih. Sageli küsnetati jouluaupleval karjasele eraldi sepikut või saakak ning teda kutsuti igasse perese sööma. Ühiskarjasse kostitamises ei tohinud ükski pere teisest mahajada. Lambarikasse meeleheaks on perenäsid mönikord teinud talle kingitusi (paar kindad), sotke või tõnga nende jaoks; kodanikul ajal ka nael võid jm.), et ta oleks hoolas karja valvamisel.
Ompäräseks karjase austamisavaludeks oli Muhi Viira külas lambrise Lamba Mitiik 85-jada siimipileva pihiliseimav käselsel sajandi 30-nädale aastate algul. Mitiik käinud hulk astaud külta lambakarjas. Kogu külta tähistanud ühiselt tema juubelit, oli ölituki tehtud. Mehed kandnud vana lambrise käitel jähbi külta.
Kuna karjase tasu oli killatikki tagasihoidlik, moodustasid kostitamised paigale vajaliku lisu, kuigi vabariiklike annetuste
|
c10e911b-e0c5-4c63-8880-422301db4bd7
|
CC-MAIN-2024-30
|
https://osiliana.eu/wp-content/uploads/2022/04/uhiskarjatamisest-Saaremaal.pdf
|
2024-07-15T20:17:35+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00157-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet
| 401,605,484
| 19,173
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998822
|
ekk_Latn
| 0.999349
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
3333,
6505,
8131,
11481,
12830,
14305,
16638,
20061,
24746,
27456,
28808,
31031,
36182,
38886,
40978,
45653,
48194
] | 1
|
[
0.28125,
0.470703125,
0.181640625,
0.059814453125,
0.006591796875,
0.00174713134765625
] |
Tallinn Shipyard
INSENER-EELARVESTAJA
Peamised tööülesanded:
- laevaremondi kalkulatsioonide (pakkumuste) koostamine;
- tellijaga töömahu täpsustamiseks, tehnilistes küsimustes läbirääkimiste pidamine;
- eelseisva projekti majanduslik analüüs, laevaremondi etapil lepingu sõlmimiseks dokumentatsiooni ettevalmistamine.
Ootused sobivale kandidaadile:
- soovitavalt insener-mehaaniku diplomiga laeva jõuseadmete erialal (käit või projekteerimine);
- vähemalt kuueaastase eelneva töökogemusega laevaremondis-laevaehituses;
- tehniliste jooniste lugemise oskusega;
- valdab vabalt vene keelt ja inglise keelt heal tasemel;
- MS Office ja AutoCad tarkvara kasutamise oskusega.
Omalt poolt pakume:
- püsivat tööd suures rahvusvahelises ettevõttes;
- suurepärast võimalust erialaokuste rakendamiseks;
- täiendavat väljaõpet tööülesannete kvaliteetseks täitmiseks;
- soodustusi vastavalt ettevõttes kehtivale Töötajate tunnustamise poliitikale.
Täiendav informatsioon:
- Töö asukoht: Kopli 103, Tallinn
Kui see kõlab huvitavalt, saada julgelt oma CV märgusõnaga «insener-eelarvestaja» e-posti aadressile email@example.com. Täiendav informatsioon telefonil +372 56275105.
|
<urn:uuid:5de62621-32de-4430-bf90-3e39c3b383fa>
|
CC-MAIN-2021-49
|
https://blrt.ee/wp-content/uploads/2021/04/tallinn_shipyard_inzhener-smetchik_est.pdf
|
2021-11-27T05:40:12+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-49/subset=warc/part-00001-eb7089cf-762b-4a3e-8cab-20b677c0d246.c000.gz.parquet
| 226,792,607
| 454
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999992
|
ekk_Latn
| 0.999992
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1165
] | 1
|
[
0.0031280517578125,
0.84765625,
0.1474609375,
0.0027313232421875,
0.00003790855407714844,
0.000010013580322265625
] |
Colgate-Palmolive RIMI tarbijamängu kampaaniareeglid
Osta mistahes 2 COLGATE või PALMOLIVE toodet* (*välja arvatud tükiseebid) ja võida LG NoFrost külmkapp, Sage the Nutri Juicer™ mahlapress või Colgate-Palmolive tootekomplekt!
1. Colgate-Palmolive RIMI tarbijamäng (edaspidi Kampaania) leiab aset köikides Rimi kauplustes ajavahemikul 09.05.2023-05.06.2023.
2. Kampaania Korraldaja on Colgate-Palmolive SIA, registrikood 40003274802, aadress: Dentes iela 23A, Riia, Läti koostöös Adgett SIA-ga ja Jungent Estonia OÜ-ga.
3. Kampaania Läbivija on Rimi Eesti Food AS, registrikood 10263574 (aadress: Põrguvälja tee 3, Pildiküla, Harjumaa);
4. Kampaania reeglid on avaldatud veebilehel www.rimi.ee.
5. Kokku loositakse 24 auhindu, mis sisaldavad:
5.1. 1LG NoFrost külmkapp väärtusega 799 eur
5.2. 3 Sage the Nutri Juicer™ mahlapressi väärtusega 3*209 eur
5.3. 20 Colgate-Palmolive tootekomplekti väärtusega 20*20 eur
6. Kampaanias osalemiseks tuleb osta 2 COLGATE või PALMOLIVE toodet* (*välja arvatud tükiseebid), ning registreerida ost Rimi kliendikaardiga.
7. Tooted, mille ostu korral kliendikaardi omanik loosis osaleb on välja toodud Lisa 1 excel vormis.
8. Üks ost registreeritakse ainult üks kord.
9. Kampaanias osaleja saab suurendada oma võiduvõimalusi, ostes kampaaniaperioodil veelkord mistahes tarbijamängus osalevaid tooteid ning registreerides oma ostu Rimi kliendikaardiga.
9.1. Kampaanias osalemiste arv ei ole piiratud.
10. Loos osalevad vaid kliendikaardi omanikud, kes on andnud selleks nõusoleku.
11. Isikud, kes ostavad tarbijamängu tooteid kampaaniakohtades kampaaniaperioodil ning registreerivad ostu Rimi kliendikaardiga, nõustuvad, et Rimi edastab võitjate andmed kampaania korraldajale võitjatega kontakteerumiseks. Isikuandmeid kasutatakse üksnes antud kampaania raames.
11.1. Privaatsuspoliitika on leitav: https://www.rimi.ee/privaatsuspoliitika/kampaanimangude-isikuandmete-tootlemine
12. Rimi on tarbijamängu käigus kogutud isikuandmete Vastutav töötleja, Jungent Estonia OÜ ning Adgett SIA on Vastutav töötleja.
13. Loosimistel osalevad kõik perioodil 09.05.2023-05.06.2023 kampaania tingimustele vastavalt Rimi kauplustes ja Rimi e-poes oste sooritanud inimesed.
14. Auhindade loosimine toimub 07.06.2023.
15. Võitjate andmed (eesnimi ja kliendikaardi neli viimast numbrit) avaldatakse veebilehel www.rimi.ee hiljemalt viie tööpäeva jooksul peale punktis 14. toodud loosimise kuupäeva.
16. Võitjatega võetakse ühendust kampaania Korraldaja poolt Rimi poole edastatud kontaktandmete kaudu ning lepitakse kokku auhindade üleandmine.
17. Auhindu ei maksta välja rahas ega vahetata teiste auhindade vastu. Kampaania Korraldaja võtab enesele vastutuse kõigi võititudega seotud seadusjärgsete maksude tasumise eest.
18. Juhul kui võitjaga ei ole õnnestunud ühendust saada enne 10.07.2023, on Korraldajal õigus auhindu mitte väljastada.
19. Pärast 10.07.2023 auhindu enam ei väljastata.
20. Kampaania auhindu ei saa võita Läbiviija ja Korraldaja poolt kampaania teostusega otseselt seotud töötajad.
21. Kõik kampaaniast tulenevad vaidlused lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. Vääramatu jõu (force majeure) ilmnemisel on Korraldajal õigus tarbijamäng ühepoolselt katkestada, teatades sellest www.rimi.ee veebilehe vahendusel.
22. Kõik pretensioonid seoses kampaania korraldamise ja/või läbiviimisega tuleb saata kirjalikult kampaania Korraldajale: Jungent Estonia OÜ, Paldiski mnt 11, 10137 Tallinn märgusõnaga “COLGATE-PALMOLIVE RIMI KAMPAANIA”.
22.1. Laekunud pretensioonidele vastatakse 5 tööpäeva jooksul.
23. Kampaania lisainfot saab e-maili teel: firstname.lastname@example.org
|
<urn:uuid:82af1a70-6142-424a-aa88-864b022f09db>
|
CC-MAIN-2023-40
|
https://rimibaltic-web-res.cloudinary.com/raw/upload/v1/web-cms/f862b8d4677fc278b6ab91600c99c7fbf755f10b.pdf
|
2023-09-27T01:25:42+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-40/subset=warc/part-00120-7aa0a1e5-33a6-434b-89a2-950f294b40c1.c000.gz.parquet
| 530,713,108
| 1,467
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999865
|
ekk_Latn
| 0.999895
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
2434,
3639
] | 1
|
[
0.0115966796875,
0.80078125,
0.1708984375,
0.01458740234375,
0.00177764892578125,
0.0004863739013671875
] |
EESTI KEELENÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOL L
Tallinn, Haridus- ja Teadusministeerium, Tõnismägi 11
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6
02.04.2012
Algus 11.30, lõpp 16.40
Juhatas EKNi esimees Birute Klaas-Lang.
Protokollis Tiia Margus.
Osa võtsid: Birute Klaas-Lang, Tanel Alumäe, Toomas Kiho, Helle Metslang, Merle Pajula (koosoleku esimesest poolest), Karl Pajusalu, Peeter Päll, Paul-Eerik Rummo (koosoleku teises poolest), Jelena Skulskaja (koosoleku esimesest poolest), Urmas Sutrop, Ilmar Tomusk, Asta Trummel, Jüri Valge, Anna Verschik (koosoleku teisest poolest), Jüri Viikberg, Eberhard Winkler, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe (1. päevakorrapunkti juures), Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Jaak Viller (1. päevakorrapunkti juures), Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Volli Kalm (1. ja 2. päevakorrapunkti juures), Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Indrek Reimand (1. ja 2. päevakorrapunkti juures), Eesti Teadusagentuuri analüüsiosakonna juhataja Viktor Muuli, Eesti Keeleressursside keskuse juht Kadri Vider.
Puudusid: Toomas Kruusimägi.
PÄEVAKORD:
1. Keelevaldkonna 2013. aasta eelarve. Tõukefondide kasutusvõimalused.
2. Eesti keel ja teadus.
3. Riiklike programmide evalveerimine.
3.1. Riiklike programmide „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud (2004-2008)“ ning „Eesti keel ja rahvuslik mälu“ (2004-2008) sihtevalveerimine.
3.2. Riikliku programmi „Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010)“ sihtevalveerimine ja Euroopa keeletehnoloogia raportid.
4. EKNi 2012. a eelarve ja tegevused.
5. EKNi järgmise koosoleku aeg ja teemad.
6. Töstatuv.
1. Keelevaldkonna 2013. aasta eelarve. Tõukefondide kasutusvõimalused.
OTSUSTATI: Info tõukefondide kasutusvõimaluste kohta võeti teadmiseks.
2. Eesti keel ja teadus.
OTSUSTATI: Info võeti teadmiseks.
Koosoleku teine osa toimus Eesti Keele Instituudi saalis.
3. Riiklike programmide evalveerimine.
3.1. Riiklike programmide „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud (2004-2008)“ ning „Eesti keel ja rahvuslik mälu“ (2004-2008) sihtevalveerimine.
3.2. Riikliku programmi „Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010)“ sihtevalveerimine ja Euroopa keeletehnoloogia raportid.
OTSUSTATI: HLK ja EKRM keelemoodulite osa aruanne saadetakse keelenõukogule. 12. aprilliks 2012 saadetakse Tiia Margusele EKNi teeside põhjal soovitused. Töörühm (Birute Klaas-Lang, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop, Peeter Päll, Toomas Kiho) arutab soovitusi ja formuleerib EKNi ettepanekud. Soovitused esitatakse haridus- ja teadusministrile, vajadusel valitsussele.
4. EKNi 2012. a eelarve ja tegevused.
OTSUSTATI: Ettepanekud eelarve ja tegevuste kohta saadetakse listi aprilli jooksul. EKA seire koostamine algatatakse 2012. a sügisel. Järgmine keelefoorum toimuks 2013. a sügisel.
5. EKNi järgmise koosoleku aeg ja teemad.
OTSUSTATI: EKNi järgmise koosoleku teema on vene lapse haridusvõimalused Eestis. Koosolek toimub 28. mail 2012 Narvas. Irene Käosaar teeb põhiettekande, esitatakse ka ülevaade selles valdkonnas tehtud uuringutest. Korraldatakse ümarlaud õpetajate, koolijuhtide, õpilastega. Koosolekut ette valmistavasse töörühma kuuluvad Birute Klaas-Lang, Anna Verschik ja Ilmar Tomusk.
6. Töstatuv.
OTSUSTATI: EKN esitab asekantslerile nädala-paari jooksul veel kord 2013. a 1–2 eelarveprioriteeti.
Birute Klaas-Lang
EKNi esimees
Tiia Margus
Protokollija
|
<urn:uuid:13506282-ac2e-45dd-a9e3-d2843856e843>
|
CC-MAIN-2017-17
|
http://ekn.hm.ee/system/files/EKN+protokoll+02.04.2012.pdf
|
2017-04-29T09:19:04Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-17/segments/1492917123484.45/warc/CC-MAIN-20170423031203-00476-ip-10-145-167-34.ec2.internal.warc.gz
| 128,440,609
| 1,420
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998646
|
ekk_Latn
| 0.999412
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1853,
3420
] | 2
|
[
0.0250244140625,
0.328125,
0.5234375,
0.10791015625,
0.01361083984375,
0.0014495849609375
] |
JÄÄTMEMAKS ja SAASTETASU
25.11.2010, Tallinn
Peeter Eek
Keskkonnaministeeriumi Jäätmeosakond
email@example.com,
Majandusmeetmed Jäätmekäitluses
OECD, EL m tasemel on laiemat tunnustatud majandusmeetmete rakendamise vajadus jäätmekäitluse korraldamisel
- näidetena siinkohal teatud tootemaksud, saastetasud ladestamisel (aga mõnel pool ka põletamisel), tagatisraha jne.
- üldiseks eesmärgiks 'jäätmetega seotud tegevuste väliskulude (esmalt nähtamatute) muutmine enam sisekuludeks, ka üldisena 'saastaja maksab' põhimõtte rakendamine
- saastaja maksab põhimõte võib tähendada nii 'konkreetse käitlusteenuse tasumist J-valdaja poolt kuigi see hidn iseenest ei sisalda olust osa tegelkest kuludest, kui ka n 'full cost recovery' ehk kõikide kulude katmist
Saastetasu jäätmete ladestamisel
On Eestis rakendatud juba 1990date algusest
- tasumääraid pidevalt tõstetud, viimastel aastatel oluline
jäätmekäitlust suunav hoob
- on omanud Eesti oludes ka 'regionaalpoliitilist kaalutlust, sest
enam raha on tagasisuunatud olmejäätmete käitlusele suurematest
linnadest väljaspool
- paljude aastate väljal on olnud oluline Keskkonnafondi/SA KIK
programmid, mis sisuliselt on olnud põlevkivisektori saaste- ja
ressurssitasude ümbersuunamine muudesse toestusskeemidesse
mis on teisi öeldes ka valdvalt elektri lisamaksustamine
- Saastetasud alates 1990datest 'tagasi keskkonaprojektidele, kuid
üldmõistetes investeeringutele – ja mitte tegevuskuludena
Tegevuskulud ?!
Pärast olmejäätmete käitlussüsteemi erastamist 1990date teisel poolel oli üldine rahulolu KOVde seas - kõik on üle antud, sellga enam tegeleda ei tule....
- alates ca 2000 pidev tegevus, KOVde toomine tagasi olmejäätmete käitluse korraldamise juurde'
KOVde põhiülesanded
- kohalik J-kava; J-eeskiri, korraldatud J-veo korraldus
aga ka
Jäätmevaldajate register, teavitus, järelevalve,
liigitikogumise edendamine, jäätmejaamade rajamine ja käigushoidmine
Kui esimene osas ülesannetest on n.ö. Normaalsed KOVde õigusaktide ettevalmistus - siis teine osa on sisulised tegevuskulud
KOVde pidev tagasiside 'raha selliste kulude katmiseks ei ole'
Jäätmemaksu ettepanekud ja saastetasu tagasissuunamine
Alates 2002 a Jäätmeseaduse eelnõust, on KKM teinud 3-l korral ettepaneku KOVde tegevuskulude katmiseks kohaliku jäätmemaksu võimaluse loomiseks.
2004 a asednatdi see ettepanek Riigikogus lahendusega, mille kohaselt osa olmejäätmete saastetasust suunatakse tagasi KOV-i, kust jäätmekoguti 2008-2009 oli see üle 30 Mkr/a.
2010 seoti tagasissuunamine Korraldatdu olmejäätmete veo rakendamise kohustuse täitmisega, mille tulemsuena KOVdele tagasimakse on vähenenud.
Jäätmemaksu eetepanek 2009 JäätS eelnõus
Algses eelnõu tekstis oli ka antud KOV-ile võimalus kehtestada kohalik jäätmemaks – jää terava kriitika tõttu välja Riigikogule esitatud tekstist.
(1) Jäätmemaks on valla või linna jäätmehoolduse arendamiseks kehtestatud kohalik maks.
(2) Jäätmemaksu alammäär on 100 krooni ja ülemmäär 500 krooni kinnistu kohta aastas. Jäätmemaksu määrä kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.
(3) Jäätmemaksuga maksustamise periood on kvartal.
(4) Valla- ja linnavalitsusel on õigus anda jäätmemaksu soodustusi ja jäätmemaksust vabastusi volikogu kehtestatud tingimustel ja korras.”
Näide: 200 kr majapidamine aastas annaks ka 75% majapidamiste katmisel ca 85 Mkr
Jäätmemaksu ettepanek 2009 JäätS eelnõus
Algses eelnõu tekstis oli ka antud KOV-ile võimalus kehtestada kohalik jäätmemaks – jää terava kriitika tõttu välja Riigikogule esitatud tekstist.
Jäätmehoolduse ülesannete täitmist takistab KOV-ide endi väitel peamiselt rahapuudus. Toimiv süsteem, mille alusel 75% jäätmete ladestamise saastetasu põhimäärast läheb tagasi KOV-ile, ei ole jätkusuutlik eelkõige seetõttu, et kehtiv süsteem ei motiveeri taaskasutamist – taaskasutatud jäätmed ei too raha tagasi.
Jäätmepõletuse rakendamine aastatel 2012–2013 väheneb olmejäätmete ladestamist järslult ja KOV-id võivad kaotada kogu senise laekumise! Alternatiiv on kohaliku jäätmemaksu võimaldamine jäätmekäitluse korraldamise kulude katteks – seda on vastustanud tugevalt just KOV-d…
Alternatiivne lahendus kohalike prügilate sulgemisele ja PRÜGISTAMISE vähendamisele on... Korraldatud Jäätmevedu (kogumisüsteemiga ühendamine) + jäätmejaamade võrgustik
Jäätmejaamade rajamine keskmisena:
Investeering 4 Mkr, sellest seni 90% Riik/10% KOV
Jooksevkulu ca 250-500 tuh kr/a – KOV
Tulemus – jäätmejaamade võrgustik areneb aeglaselt-kardetakse jooksevkulu lisandumist EA-sse
Alternatiiv: EU-s 'tüüpiline' Kohalik Jäätmemaks, otseselt taaskasutuse edendamiseks, JäS muutmisel pakutud 100-500 kr majapidamine/aastas
→ KÕIK on vastu ....
Kohalik v Riiklik jäätmemaks?
KOVd soovivad Riikliku J-maksu- mille Riik kehtestaks, koguks ja kannaks KOVdele üle
- põhiline problem: jäikus- Viimsi ja Varstu on väga erinevad KOV-d mille maksevõimet ja vajadusi ei suudaks Riiklik J-maks kuidagi arvetada
Riik on siiani käsitlenud J-maksu 'kohaliku maksuna' lähtudes paindlikusest, maksuvabastusest jms KOVde tasemel
- KOVde kriitika – kogumine KOVde kaudu on keeruline
Järeldus: Kui üldse, siis 'Jäätmemaks, mis sarnananeb maamaksule- seadus annab alam- ja ülemäära; Maksu nendes piirides kehtestab KOV, kes annab ka kõik vabastused (vajadusel köigile), KOV koostab nimekirja maksu maksjatest ja edatab selel koos maamaksu maksjateha maksu-Tolliametile, kes maksu kogub ja KOVdele üle kannab.
Otsene või 'varjatud' jäätmemaks?
Otsene oleks seaduse alusel eraldi kehetestatud, määratud, kogutud J-maks KOV-de tegevuskuldue katteks
'kaudne' (varjatud) J-maks
- samas on KOVdel võimal siduda ka J-jaama haldamine jms Korraldatud J-veo hanketeenusega - sellisel juhul sisalduks selle lisateenuse kulud juba otsese jäätmekäitlustasu sees
- teine võimalus Korraldatud J-veo rakendusmudel, milles KOV kogub tasu ise (st määrab tasu määr) ja ostab siis teenust J-käitlejalt; sellisel juhul arvutaks ja määraks KOV ise J-valdjatele teenustasud, mis saaksid sisaldada ka vajalikke lisateenuseid
Jäätmemajandus üldiselt - I
Tarbija (st pakendi- jm olmejäätmete tekitaja jaoks) ja KOV-i jaoks esmatähtsad Jäätmemajanduse väljundid teenuse hindadena:
Lihtsutatult koosneb sega-olmejäätmete kätluse hind järgmistest osadest:
1) segajäätmete ladestamine (ka järelsortimine, tulevikus jäätmepõletustehas vms – st vastuvõtuhind kätlusrajatises, kuhu jäätmed üle antakse)
2) kogumine ja vedu
3) administreerimine (kliendihaldus), teavitamine jms
Keskmine Eesti leibkond maksab praegu segajäätmete jäätmekätluse eest otsekuluna ca 50-60 kr (30-100 kr) kuus – siia tuleb lisada kaudse kuluna ca 25 kr kuus 'tootja vastutusega' seotud toodete hinnalisasid, mille eest tasutakse kaupu ostes.
Teatud osa majapidamis (10-15 % ? → ca 135-180 tuh el!!) on väljapool igasugust jälgitavat kogumissüsteemi ja osaliselt satuvad nende jäätmed 'üldisse võrgustikku' → Kulud tasuvad teised
Ca 10 % elanikkonast põletavad regulaarselt jäätmeid (Turu-Uuringute AS 2007) → otsestest kuludest kaudseks kuluks (saastamine, ka küttekollete rikkumine jms)
Korraldatud jäätmeveo konkursside vaidlustamise näide – majanduslikud põhjused
Ligikaudsete arvudega:
2009 a kevadeks oli vaidlustatud KOJV piirkondades (valdavalt suuremad linnad...) elanike arv ca 400 tuh
Keskmine leibkond on 2,3 inimest, seega on see ca 170 tuh leibkonda
Väljaspool KOJV ehk nn 'reguleerimata turul' on teenuse hind majapidamisele keskmisena 30-35 kr/kuus kallim, aastas ca 400 kr/majapidamine kallim
170 tuh leibkonda x 400 kr/a = 70 Mkr enamkäivet, võrreldes KOJV konkursside keskmiste hindadega (mida tasandab 'lisateenuste kõrged hinnad KOJV alal'. Seega – majandulikult VÕIB aru saada Jäätmekäitlejate vastumeelsusest Konkursside suhtes.....
Konkursside mitteõnnestumise mõjud:
1) ei õnnestu tagada kogumissüsteemiga liitumist → jäätmed kellegi teise konteineris, prügi metsas, kodune põletamine
2) sageli ei õnnestu tagada arusaadavat paberi- bioJ. jt liigitikogumist → surve ladestamisele
3) Mõju tarbija kuludele
Saastattasu ja Jäätmemaks - Järeldused
Saastetasu on oluline komponent J-käitluse suunamisel, kuna ladestamine väheneb, siis J-käitlushierarhia paremaks rakendamiseks tuleb vajadusel kaaluda võimalust rakendada selline maks suvalise segajäätmete käitlemisel (MBT, J-põletus)
Jäätmemaks on kidnalsti valikule, ei le otsene eesmärk, kudi paregune parktika näitab, et paljud asjad, eelkõige aga Jäätmejaamad, jäävad pikaks ajaks probleemiks, kui jäätmemaksu ei rakendata
Tänan tähelepanu eest!
KESKKONNAMINISTERIUM
|
<urn:uuid:113d56dc-25c4-42ba-9b14-6e4e38024011>
|
CC-MAIN-2019-04
|
http://www.ejkl.ee/wp-content/uploads/2015/12/PeeterEek225112010.pdf
|
2019-01-16T10:41:19Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-04/segments/1547583657151.48/warc/CC-MAIN-20190116093643-20190116115643-00469.warc.gz
| 306,054,374
| 3,504
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999654
|
ekk_Latn
| 0.999993
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | true
|
docling
|
[
116,
762,
1450,
2114,
2636,
3339,
4116,
4667,
5418,
6015,
7052,
7998,
8469,
8515
] | 1
|
[
0.0308837890625,
0.703125,
0.232421875,
0.0303955078125,
0.002716064453125,
0.00054168701171875
] |
Välikäimla
Luba
Ehki kuni 20 m² pinnaga välkeehitis ei vaja ehitusluba ega kirjalliku nõusolekut kohtalust omavalitsustest; loetakse kuivikäimlat helitvee kohtkaitluse rajatiseks. Samuti tuleb välkeehitiste palgutamisel krunlide arvestada kau-gust krundi piirist jt ajaloolisud. Seeprast peaks tihaseustusega pärinomas kuivikladima asukoha kohtaku omavalitsusega kooskõlastama, sõltuvalt ko-halkust tingimustest võidakse selle ehitus ka keelata.
Betoniist vundamendipostid
Kõik möödmet on millimeetrites, kui ei ole märgitud teisiti.
Välkäimla tootub neljale betoniist vundamendipostile. On tähtis, et vundamendipostide vahekaugus oleks sobiv tauleidmahutile või kasutatavale süsteemile.
Suure komposteeriva mahuli korral tuleb tauleidite paigutada ette mahuli pealkäikidele nii, nagu tootja on ette näritud. Mahuti võib katta hõlvadust laudagega, nii et iste ei jää vahelti mahutile. Mahuti ja maapinna vahel tuleb paigaldada pinmaselisolationiplaadi. Võimaliku väljalautava osa saab katta sobiva katusega.
Vundamendipostid peavad ulatuma tugeva ja puutumata aluspinnaseni, millele ei avalda möju külmakirdeid. Kaevata auk ja täita augupool betoni-ga. Suruda betonapadjas keskele üks sarrusvarras, mis ulatubks maapin-nast kõrgemale. Leida vesiloodi ja pika möödmetal abil olge kõrgus. Märkida kõrgus teinib abi sarrusvarrale. Asetada pappvormid Ø 150 põhipajatelade, nii et sarrusvarras jätab kes-kale. Täita betooniga kure teibiga tähistatud margini. Täita postide umbert pinnasaga.
Alustalade ja betoni vahel tuleb paigaldada isolatsioonipapp. Puu-rida alustalasse on need sarrusvarrate jooks. Saagida väljalautavad sarrus-varrada küljeks ja painindata osad talu peale, et kimmitada see vundamen-dipostide külje. Sarrusvarrana võib kasutada ka keermetit, kimmitades alustala seibi ja mutriga.
Komposteeriv kuivikäimla
See on maamaja jaoks sobiv eraldisseisav välkäimla. Komposteeriv kuivett toimib nagu vanasaegne traditsiooniline välkäimla. Erinevuseks on vaid see, et väljaheitel/jäätmed kogutakse käimla taga asuvasse suletud köödunemiskonteneerisse, kus see suure mahukahanemise tingimustes laguneb peeneks kompostiks. Köödunemiskontainer tuleks osta valmiskujuul, et tagada selle toimivus ja vastavus keskkonnaruetele.
Käimla kasutamisel tuleb lähtuda köödunemiskonteneeri kasutusjuhendist.
© Föreningen Sveriges Skogsindustrier, 2006
Välkäimäla
Karkass
Ka välkäimäla karkass peab olnema pilsavalt tugev soojusliisalaitseomi paigaldamiseks. Sörestikkarkass aluseks on hõiveldatud puistust 95 × 95 alustalud 10 või kahekorntused pruusid 45 × 120.
Püsttalude 11 45 × 95 asukohad märkatakse alustalute.
Nurgapostid 7 valmistatakse kahest pruusist 45 × 95. Esimesid postid ühendatakse nurk-nurgaga, tagunnesid naelutatakse kokku kitasa külg vastu laaditakse kulge. Täpsustada peab olema u 2200 mm, mis jatab ääsmassi seitsmest postist u 1900 mm.
Loodida nurgapostid vislooliga õigeks ja liikseerida need väljastpoolt alustala kulge naelutatud ajutiste lätteidega. Kontrollida nurgapostide vahekauguste möötmise teel, et postid on paralleelsete. Nurgaklotsid 8 tugevdavad poste ja on väliseltel nurgafaludatel tugevaks naulitusaluseks.
Uhtendatud nurgapostid peetakse tuleguse väärmise katusetaludega 45 × 145 × 145 tähendatud kulgede pöördamisel.
Püsttalude ulaosas 12 tehakse sisseolevate katusetalude 13. Püsttalud ja nurgapostid kinnitatakse kallutusetausega alustala kulge, kasutades kuuminguistitud traanaleu 100-3,4 või 125-4,0.
Pöörandatalud 14 asetatakse vastu püsttalased 13 ja kinnitatakse naeltega postatud ja/või alustala kulge. Seejärel lisatakse sörestikkarkass rohtpuuli.
Akra sobivaks suurusiks on näiteks 400 × 600. Välkäimäla sörestikkarkass võib diagonaalusamas tugevdada kas nurga-postide kulge kinnitatud kallutegude, perforeritud terasilindist riisti või plaatidega.
Katus
Katust (nn pultkatust) võib ehitada mitut moodi – pleksiit, katusepapist või katusekividest. Alustakatte 15 on hõiveldatama sulundataud 17 × 95, mis naelutatakse katusetalude kulge naeltega 75-2,8. Teha katuse räästatalud 16 200 mm ülekatuv.
Laaditide peale gaalatatakse uks kihti naelte või liimiga kinnitud servade-ga alustappe 17 ning roovdavid, roovlaidat ja katusekiivid vastavalt tootja uhistele.
Naelutada katuse pikilükkidele ja kõrgemale lühikesele kuljele hõiveldamata sulundiauga peale kollminkirstud 18 ja hõiveldamata sulundiauga allt listud 19. Servaplaat kirguus vastavalt katusekatte paksumuse. Servaplaat 20 liitatakse kallutusetausega juurde katusetalude 13 alustalle 14 ja hiljem räästatalu 16 kulge naeltega 75-2,8. Servaplaat kinnitatakse servaplekke 17.
Räästatalud 16 22 × 95 kinnitatakse kallutusetause otsa kulge. Räästatalud ulatub servaplaati ja naulitusalusega kulge. Aitamanyhut võib hõiveldamata sulundiaudatud servaplaatiga alla kinnitada räästekleid.
Enne katusekatte paigaldamist kinnitada räästatalude või hõiveldamata sulundiaudat peale räästetarni konksid. Seejärel naelutatakse vaimlikki laagi altpoolt väärmiste katusetalude 13 kulge.
Limiida ja kinnitada väljastpoolt naeltega 60-2,3 või 75-2,8. Liiva väljalutuvad naeltaod torni abil köveraks ja seejärel puidu sisse. Kaks 600 mm pikust kuuminguistitud lätiartrasi 6 × 30 hingedesse kinnitatakse väljastpoolt kruvidega ukse kulge. Konksupoonie ots tuleb kinnitada täbautuva poid ja murtaga.
Sobiva uksepidia saab kahtel vertikaalsel pruusist. Pildavats tehakse hõiveldatud listust 16 × 45-70, mis kinnitatakse limii ja naeltega. Aken ja uks varustatakse piirdeaudate 22 × 95 ja veepoleiga. Akra kohta oleva katteliteli kinnitamiseks paigaldada taelevad rohtpuuli.
Materjalide spetsifikatsioon
Tähdepalu! Kadusid ei ole arvestatud. Materjalide spetsifikatsioon põhineb alustatudajale välismõõtmeteil 2035 × 1345 mm.
| Materjal | Mõõtmed | Pikkus | Kogus |
|----------|---------|--------|-------|
| 1 Alustala | 85 × 95 | 2035 | 2 tk |
| 2 Püsttalud | 45 × 95 | 1345 | 1 tk |
| 3 Nurgaklotsid | 45 × 95 | 2418 | 2 tk |
| 4 Räästatalud | 45 × 95 | 2637 | 2 tk |
| 5 Eesmised nurgapostid | 45 × 95 | 2855 | 2 tk |
| 6 Tagumised nurgapostid | 45 × 95 | 2700 | 2 tk |
| 7 Püsttalude | 45 × 95 | 50 | 8 tk |
| 8 Alustalud | 45 × 145 | 2800 | 3 tk |
| 9 Postia | 45 × 95 | 1255 | 2 tk |
| 10 Püramistalud | 45 × 145 | 1345 | 3 tk |
| 11 Pöörandatalud | 27 × 120 | u 16 jm |
| 12 Katus, hõiveldatama sulundiaud | 17 × 95 | u 60 jm |
| 13 Roovlaidat | 25 × 25 | u 14 jm |
| 14 Roovlaidat | 25 × 38 | u 20 jm |
| 15 Kollminkirstid | 50 × 50 | 2820 | 2 tk |
| 16 List | 28 × 45 | 2800 | 2 tk |
| 17 Servaplaat | 22 × 95 | 2940 | 2 tk |
| 18 Servaplaat | 22 × 95 | 1889 | 1 tk |
| 19 Eeskiiv | 22 × 145 | 1889 | 1 tk |
| 20 Räästatalud | 22 × 95 | 1845 | 1 tk |
| 21 Latiid | 22 × 45 | 18 jm |
| 22 Välislaudude laud | 22 × 145 | 110 jm |
| 23 Pöörandatalud | 16 × 45 | 100 jm |
| 24 Alusapp | 5,5 m² |
| 25 Tuuletike | 15 m² |
Valutatudast, betoon, sametras; naelad; vana, leen, veepoleik, katuse servaplek, räästetarn, katusekiivid
Uks:
Hõiveldatud sulundiaud 27 × 120 2000 6 tk
Piirdeaudatugi 34–45 × 70 3 jm
Lattiingred, pöörd, kruid, ukselikid
|
<urn:uuid:6bc6d955-e76e-4f5f-8c85-69342c788bb3>
|
CC-MAIN-2018-51
|
http://puuinfo.ee/pdf/Ehituskirjeldused/Valikaimla.pdf
|
2018-12-10T13:29:50Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-51/segments/1544376823339.35/warc/CC-MAIN-20181210123246-20181210144746-00253.warc.gz
| 238,277,938
| 2,960
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999875
|
ekk_Latn
| 0.999876
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
2355,
7060
] | 0
|
[
0.890625,
0.09814453125,
0.005401611328125,
0.006439208984375,
0.000576019287109375,
0.0001049041748046875
] |
VÄRKSTUBA
ERINUMBER
Ajalooga interjöörid, mööbel, tarbekunst
MUUDATUSED KASYVAVA PERE KORTERIS / TALUKODU MULGIMAAL
TAPEEDID LÄBI AEGADE / MAALINGUTE SEINASKEEMID / RULLMUSTRID
MÖÖBLISTIILID / EESTI MÖÖBLITOOTJAD 20. SAJANDIL
MÖÖBLI VIIMISTLUSED JA HOOLDUS / MÖÖBLIKANGAD
KODU MÄLESTISES: MILLEST ALUSTADA?
Tapeedid
Kadri Kallaste
FOTOD: EESTI RAHVA MUUSEUM, ERAKOOGU
Ajaloolisse interjööri tapeedi valimine võib osutuda parajaks pähklikks.
Hoone ajastuga sobiv seinakate aitab aga luua autentse ja kordumatu tulemuse.
Ajaloolise kujundusega seinakatte valikul aitavad kaasa tapeedileiud,
vanad fotod või ka eeskujulikult taastatud hooned.
Sajandite jooksul on stiilid muutunud ja samaaegselt on kasutusel olnud mitmeid erinevaid mustreid. Mõned armastatud mustrid on pisut muudetud kujul hiljem taas moodi tulnud. See teeb nende dateerimise keeruliseks. Enamasti on tapeet imiteerinud kalleid materjale – tekstiile (gobelääne, siidi, tikandeid ja sitsi), kuldnahka, keraamilisi plaate ja kivi- meid. Neid on kombineeritud bordüüride ja muude aplikatsioonidega.
GRAAFIKAST INSPIREERITUD ALGUS
Esimesed teated pabertapeetide kasutamisest pärinevad 15. sajandi lõpust. Sel ajal kaunistati jõukates majapidamistes seinu peamiselt gobeläänide ja kuldnahktapeetidega, mille valmistamise kunst levis Hispaaniast Madalamaadesse ja sealt edasi Saksaamaale, Prantsusmaale ning vähesel määral ka Skandinaaviasse.
Vanim säilinud (küll fragmentidena) pabertapeet trükiti 16. sajandi alguses. Suurim hulk varaseid tapeedileide pärineb piirkondadest, kus viljeleti kõrgel tasemil graafikat – Saksamaal, Madalmaades ja Inglismaal. Esimestel tapeetidel olid mustvalged mustrid, mis kujutasid puidusüüdi, intarsiat, tikitud tekstiile ja heraldilisi sümboleid. Järgneval sajandil hakati puiduplokkidega trükitud mustritele šabloonide abil värvilaike lisama ja mustrite valik laienes. 17. sajandi tapeetide kujundamisel saadi ainest tekstiilidest – trükitud sitsikangast (*chintz*) ja tikandidest –, aga ka stukkdekoorist ning puidulõikest.
**BAROKK JA FLOKKTAPEEDID**
Varaseid pabertapeete kasutati vordlemisi madala kvaliteedi tõttu eelkõige teenijaruumide viimistlemisel. Murrang paremuse poole nii trükitekhnika kui mustrite osas saabus umbes 1730. aastatel. Pärast seda hakati tapeete järk-järgult kasutama ka majaomaniku ruumides.
18. sajandi alguses hakkas arenema samettapeetide trükkimise tehnika ehk flokkimine. Selle abil toodeti väga veenvaid sametbrookaadi imitatsioone, mida kasutati esindusruumides. Sajandite lõikes on flokktapeetide mustrid muutunud vormilt väiksemaks, ent kindlasti mitte lihtsamaks. Kui nende algne kujundus lähtus sametbrookaadi lineaarsest mustrist, mis jäi ühe paani piiresse, siis hilisemad mustrid lähtuvad damaskmustritest.
**ROKOKOO EHEDAD ÖIED JA IDAMAADE UNELMAD**
1730. aastatel alguse saanud rokokoo interjöörides hakati juba rohkem tapeete kasutama. Sel perioodil koondus tähelepanu Prantsusmaale, mille maitsekate toodete möjusfääri jäid 19. sajandi lõpuni ka saksa keelsed piirkonnad, sealhulgas Eesti. Selle perioodi tapeedid saab mõningate eranditega jagada kolme suurde gruupi: tekstiili imitatsioonid, lilleliste mustritega ja Hiina tapeedid.
Esimesse gruupi kuuluvad Indiast pärit trükitud sitsikangast imiteerivad mustrid, mille kujundusse on integreeritud triibu või siksakina üle tapeedipinna looklev pitsi meenutav hele riba. Seda kombineeriti vabalt paigutatud taimornamenidiga.
Suureks innovatsiooniks olid toonaste tapeetide realistlike lilledega mustrid, mis püsised moes 19. sajandi keskpaigani. Lilleöite kujutamisel tuginesid kunstnikud koguni teaduslikele botaaniliste ülesKülluslike öitega kujundatud bordüüre kasutati 18. sajandi lõpus ühetooniliste tapeedipindade raamistamiseks.
19. sajandi alguses trükiti grisaille tehnikas nii seinakui laetapeete, mis imiteerisid rosette ja laekassette.
Joonistustele. Öied ja kimbud võisid olla ühetoonilisel pastelsel taustal või vaaside, arhitektoonika, ehisvõre või muuga kombineerituna. Rohkete lilledega ülekülvatud bordüüre kasutati ühetooniliste mururoheliste ja siniste tapeedipindade raamistamiseks.
Hiinast toodi tapeete Euroopasse juba 17. sajandi alguses, kuid populaarsuse saavutasid need käsitse malitud seinakatted 18. sajandi keskpaigas. Huvi Hiina tapeetide vastu rauges alles 1840. aastatel. Hiina tapeetidel kujutati üldjuhul stseeni kauge maa olustikust, öitsvaid puid ja eksootilisi linde. Erinevalt Euroopa tapeetidest kleebiti Hiina tapeedid üldjuhul lõuendiga kaetud alusraamile, mis võimaldas neid kolimisel kaasa võtta. Et vastata nõudlusele, hakkasid Euroopa manufaktuurid Hiina esteetikat jäljendavaid tapeete ka ise tootma. Neid tunneme täna kui chinoiserie seinakatteid. Hiina tapeete kasutati üldjuhul perenaise ruumides – magamistoas, kabinetis või salongis.
KLASSITSISMI SÜMMEETRIA JA TROFEEKIMBUD
Pärast Prantsuse revolutsiooni muutus tapeedi mustrite vormikeel lineaarsemaks. 18. sajandi keskel Pompeis alanud arheoloogilistel väljakaevamistel leitu andis ainest ka tapeetide kujunduses. 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse mustrikujunduses muutuvad tavaliseks grisaille tehnikas kujutatud detailid, trofeeekimbud, loorberipärjad, mütoologilised olendid ja ka inimfiguurid. Ajustu tapeetidele saab omaseks grotesk – keeskse telje poolele sümmeetriliselt peegelduv ornament.
Biedermeieri ajastu interjöörides kasutati heledaid ja hõreda mustriga tapeete, mida kombineeriti peene bordüüriga.
Rikkalikke ja detailiderohkeid ösi kujutavaid tapeete nimetati nende päritolumaa järgi „prantsuse lillelisteks”. Taoliste seinakatete populaarsus kestis pikalt – 18. sajandi lõpust 19. sajandi keskpaigani.
**BIIDERMEIERI KANGAD JA PANORAAMTAPEEDID**
Aastail 1815–1848 saksakeelsetes riikides levinud biidermeieristil röhutas lihtsat vooruslikku eluviisi. See kajastus ka tapeedikujunduses. Palju kasutati triibulisi, höredalt laialt pillutatud motiivide ja väikese kordusega mustreid. Lisaks kandus biidermeieri interjööridesse üle 18. sajandil alanud lillehullus. Väga olulised on taaskord mitmesuguste tekstiilide imitatsioonid. Lisaks traditsioonilistele damask- ja brokaatmustriga kangastele osati realistlikult imiteerida tülli ja pitsi ning erinevaid kangastest loodud pindu, näiteks volte, draperiid või volange.
19. sajandi alguse jõukates interjöörides võis kohata panoraamtapeete – suuremõõtmelisi piltjutustusi, mis viitasid koduomaniku maailmavaatele. Nende kujundus kajastas teemasid, alustades kirjandusteostest ja linnavaadetest ning lõpetades erinevate regioonide loodusvaadetega.¹
**HISTORITSISMI STIILIDE PALJUSUS**
1830. aastate lõpus võeti kasutusele uus trükimeetod – valstrükk, mis kiirendas ja lihtsustas tapeetide tootmist. Seoses tööstuse arengu ja linnaade kasvuga tõusis nõudlus taskukohaste seinakatete järele. Sama kümnendit peetakse sajandi lõpuni väldanud historitsismi alguseks. Sel perioodil kajastusid tapeetide kujunduses köik kordusstiilid: neogooti, -renessanss-, -barokk-, -rokoko ja ka koloniaalne eksootika, näiteks Osmani impeeriiumi ja indiaanimustrid. Ole-nemata stiilide paljususest oli mustrite kasutamises siiski teatud reeglipära, mis väljendus selles, et tapeedistiilil oli seos ruumi otstarbega. Näiteks kasutati koloniaalsete mustritega tapeete suitsetamistoas ja gooti- või renessanssmustriga seinakatteid söögitoas.
19. sajandi lõpus tulid moodi reljeefsed kuldnahka, stukki ja keramilisi plaate jäljendavad tapeedid. Mati liimvärv kõrval võeti kasutusele öli-värvid, mis võimaldasid tapeete pesta. Nüüd sai tapeete kasutada ka koridorides, köökides ja soovi korral isegi pesuruumis.
¹ Steen Lohu möisast leitud panoraamtapeedist „Don Quijote”. Panoraamtapeedite seas esines nii grisaille tehnikas kui värvilise kujutisega seinakatteid.
> Paunküla mõisa kabinet 1880. aastatel indiainimustritest inspireeritud tapeediga.
▼ Ungern-Sternbergide Tallinna maja interjöörivaade. Antikmööblit taustaks on säbrune 1930. aastate muster.
(Foto: Eesti Rahva Muuseum)
MOEVOOLUD ENNE TEIST MAAILMASÕDA
19. sajandi lõpus alguse saanud juugendstiil oli kontrastiks historitsismile. Uuest stiilist inspireeritud tapeedikujundus jagunes kaheks: tasapinnalised taimi ja loomi kujutavad ning stiliseeritud looduslikest motiividest geometrilised muistrid. Armastati pastelseid toone, eriti hinnati lillat, mururohelist, sidrunikollast, türkiissinist ja valget. Juugendstilis tapeete kombineeriti laia bordüüriga, mis kleebiti karniisi või peegelvöivi alla.
Peale juugendstilu olid 20. sajandi alguses hinnas ka ajalooliste mustritega seinakatted – realistlike lilledega, tikitud või kootud kangaid imiteerivad ja reljeefsed tapeedid.
1920.–1930. aastatel kasutati interjööörides kahe vastandliku stiili, art déco ja funktionalismi estetikast inspireeritud seinakatteid.
Art déco tapeetidel kohtume taas rokokoost ja eksootilistest kultuuridest – Hiinast, Jaapanist ja Aafrikast – inspireeritud ornamentikaga. Taimed, loomad ja arhitektuurused detailid omandasid aga ajaloolise eskkujuga võrreldes abstraktsema ja nurgelisema vormi. Tapeedi värvikasutuses leidus palju julgeid kontraste. Nii esines punane kõrvuti oranžiga, sinine rohelisega ja must kullaga.
Vastukaaluks kirevatele art déco seinakatetele tulid 1920. aastate keskpaigas moodi naturaalsetes toonides heledad hajusate motividega muistrid. Siit oli vaid väikse samm geometriliste mustrite ja lihtsate tekstuurideeni. Teise maailmasõja eel võtsid arhitektid üha rohkem sõna dekoratsiooni ja ornamendi kasutuse vastu ning tapeetidele hakati aina enam eelistama värvitud pindu.
See ei olnud aga tapeedikunsti lõpp. Pärast Teist maailmasõda alanud ehitusbuumi ajal hakati tapeete taaskord massiliselt kasutama. Eestis tulid siis kasutusele kohalikes tehastes ja teistes liiduvabariikides toodetud tapeedid ning läänemaailma möjud jäid meile kaugeks 1990. aastate alguseni.
---
1 Panoraamtapeetidest on pikemalt juttu Pööningu 2020. a talvenumbris / nr 4 (23) lk 37–43.
2 Nõukogudeaegsetest tapeetidest on juttu Pööningu 2020. a talvenumbris / nr 4 (23) lk 72–75.
|
484a36b2-a692-4c40-a893-79d3b354e12c
|
CC-MAIN-2024-22
|
https://www.kadrikallaste.com/uploads/1/4/9/1/149155589/2022_po%CC%88o%CC%88ning_tapeetide_stiiliaabits_lk_39-44_x.pdf
|
2024-05-26T08:27:31+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-22/subset=warc/part-00053-4dd72944-e9c0-41a1-9026-dfd2d0615bf2.c000.gz.parquet
| 723,885,206
| 3,807
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998421
|
ekk_Latn
| 0.999821
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
309,
1411,
3639,
5440,
7737,
7959,
10014
] | 1
|
[
0.421875,
0.494140625,
0.05859375,
0.02197265625,
0.002838134765625,
0.00104522705078125
] |
Manmini aktiivne kirjandusmeedia teenistus 61 keeles ja Manmini uudiste 31. aastapäev
Manmini uudised, mis on juhatanud inimesi kogu maailmas päästeteele elusõna ja väetegude edastamise kaudu, tähistas just oma 31. aastapäeva. Selle esimene väljaanne avaldati 17. mail 1987 ja selle inglise keelset väljaannet hakati avaldama ja jaotama 1991. aasta jaanuarist.
2012. aasta novembris – koguduse 30. aastal – tehti kätesaadavaks veebiversioon (www.manminnews.com). Nüüd avaldatakse seda 33 keeles, kaasa arvatud inglise keel, hiina keel, jaapani keel, vene keel, hispaania keel, arabia keel, hindi ja heebrea keel.
Mitmekeelsel uudistekirja väljastatakse igas keeles kas igal nädalal, kahe nädala tagant, igakuiselt või korra kvartalis, sõltuvalt kohalikust nõudlusest ja oludest. Seal tutvustatakse Dr Lee Elusõna, eriartikleid, kus räägitakse erinevatest teemadest, kuidas Isandale sarnaneda, Jumala armastust ja väge Korea siseseilt ja väliselt kogenud koguduselikmete tunnistusi ja koguduse uudiseid. Sisu on aidanud lugejatel usus kasvada, seetõttu on ajaleht neile meeldinud ja nad on seda evangeeliumi kuulutamisel kasutanud.
Manmin on ka raamatuteenistust aktiivselt toetanud. Hoolimata oma usulikumisest, on arvukad pastorid kogu maailmas Dr Lee raamatuid lugedes tundma äppinud Piiblis sisalduvat Jumala tahet ja südant ja Isanda armastust ja nende süda on samuti uuenenud.
Dr Lee on tohutult palju paastunud ja palvetanud, et saada Piibli tõlgendust, eriti mis puudutab raskeid loike. Jumal vastas ta palvele ja andis talle tõlgenduse. Tõlgenduse alusel kirjastati ta 112 raamatut, kaasa arvatud Risti sõnum, milles sisaldub Jumala armastus ja pääste ettehoole; Usu mõõt, Taevas, Põrgu, Vaim, hing ja thu, Armastus: Seaduse täitmine ja Niisuguse vastu ei ole Seadus. Need raamatud on tõlgitud 61 keelde ja 480 mitmekeelsel väljaannet on juhatanud kõigi rahvuste inimesi pääsemise teele.
Need on saadaval ka e-raamatutenena Kyobo Raamatukeskuses, Ridi Books raamatupoes ja Interparkis. 518 mitmekeelsel väljaannet 58 keeles on elektronformaadis kätesaadavaks tehtud. Neid jaotatakse kogu maailmas Kindle e-lugejatel, iBooks ja Google Play Books kaudu.
Dr Lee autobiograafia Minu elu, minu usk, Risti sõnum, Usu mõõt, Taevas, Põrgu, Vaim, hing ja thu inglise, prantsuse, hispaania, portugali ja itaalia keeles on saadaval maailma tiptaseme raamatupoes Amazon.com.
Päästeta inimesed, hoolimata nende Jumalasse usu tunnistusest
Vanempastor Dr Jaerock Lee
„Mitte igauks, kes mulle ütleb: „Isand, Isand!”, ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas“ (Matteuse 7:21).
„...On pattu, mis on surmakas: selle kohta ma ei ütle, et tal tuleks paluda“ (1. Johanne 5:16).
Matteuse 25. peatükis leiame me loo viiest „targast” neitist, kes valmistasid „oma lampidega öli astjates” ja viis ülejäänud „rumalat” neitist, „ei võtnud enestega öli kaasa.” Kui teatati, et peig oli kohale jõudnud, läksid rumalad neitsid öli ostma, aga kui nad naasisi, oli pulmapeo uks juba sulutud.
Siin tähistavad kümme neitist kõikki usklikke, kellel on taevoluus ja „peig” sümboliseerib Jeesust Kristust. Oluline õpetund on siin see, et kümnest läksid ainult viisi „tarka” neitist pulmapeole ja ülejäänud ei saanud sinna minna. Nii nagu viimased viis neitsit, mõned usklikud ei pääse. Missugused usklikud ei saa pääset üsust votta ja Taevasse minna nende seast, kes tunnistavad oma usku Jumalasse.
1. Inimesed, kes on harjumuslikult seadusetud
Matteuse 7:21 öeldakse: „Mitte igauks, kes mulle ütleb: „Isand, Isand!”, ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.“
Järgnevalt jätkab Jesus 22.-23. salmis: „Paljud ütlevad mulle tol päeval: „Isand, Isand, kas me ei ole Sinu nimel ennustanud ja Sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja Sinu nimel teinud palju vägevaid tegusiid?” Ja siis ma tunnistan neile: Ma ei ole teid kunagi tundnud, minge ära minu juurest, te ülekohtutegijad!” Isegi kui inimesed kuulutavad oma usku Isandasse ja teevad imeteguisid, ütleb Ta kõigile ülekohtutegijatele: „Ma ei ole teid kunagi tundnud.”
Maailma lõpus – Kohtupäeval – eraldab meie Isaand köik ebaõiglased inimesed, kes on ülekohtun teinud ja isegi teisi vaarama pannud ja viskad nad tuleahju, mis on põrgukaristus (Matteuse 13:40-42).
Mida Jeesus „seadusetuse” all silmas pidas? Nii nagu öeldakse 1. Johannese 3:4: „Igaüks, kes teeb pattu, rikub ka seadust, ning patt on seaduserikkumine,” seaduserikkumine ehk patt tuleneb Jumala Sõnale ehk töeseadusele mitte kuuletumisest. Ülekohtused inimesed on need, kes teevad Piiblis keelatud; need, kes ei vabane asjust, millet Pübeli neid vabanema juhatub, need, kes ei tee seda Piibli ettekirjutuste kohaselt, ja need, kes ei hoiia kinni ega kuuletu sellele, millest Pübel neid kinni hoida või kuuletuda käsib.
Piiblis räägitakse sellest lähemalt 1. Korintlastele 6:9-10: Või te ei tee, et ülekohtust ei päri Jumala riiki? Ärge eksige ei kõlvatud ega ebaajamataleendeid, ei abieliurikujaid ega lõpuosaid ega meesteplaatjad, ei vargad ega ahned, ei jookiduid ega pilkajad ega riisijad päri Jumala riiki? Hoolimata inimese usutunnistustest, kui see inimene teeb ülekohtu ja ei pöördu patust, ei saa ta Taevast pärandudesks ja lõpetab seege põrgus (Gaalataastele 5:19-21).
Mõned teie seast võivad küsida: „Kui vastpöörduun kristlane valetaks ja ei saaks pääsemist selle vale tootu vastu votta, kui paljud saaksid tegelikult pääsemist vastu votta?” Muidugi, lihtsalt see, et inimene on alles Isanda vastu võtnud, ei tähenda, et ta suudaks otsekohe kõigist pattustest vabaneda. Isegi kui see inimene ei ole kõigist pattustest vabanenud, kui ta palvetab ja teeb kõik, mis ta suudab ja muutub vastavalt, tunnistab Jumal juba üksnes seda püüdlust pääsemisväärsuse usu tõendina.
Aga kui inimene isegi ei püüa pattustest vabaneda, vaid jätkab tegelikult patustamist ja vajub veelgi sügavamale maailma teedesse, muutub ta usutunnistus valeks.
2. Inimesed, kes teevad surmaga lõppevaid patte
1. Johannese 5:16 öeldakse: „...On pattu, mis on surmakas: selle kohta ma ei ütle, et tal tuleks paluda.”
Meil tuleb usulust jalgustadu neid, kes on teinud patte, mis ei vii suruma ja nende ees palvetada ning aidata neil pattudest pöörduda, kuid on ka teisi patte, mis viivad surma. Missugused patud siis viivad inimesi surma?
Matteuse 12:31 meenutab Jeesus meile selgesõnaliselt: „Seepärast ma ütlen teile: Inimestele antakse andeks iga pat ja teotamine, aga Vaimu teotamist ei anta andeks” ja uuesti Luuka 12:10: „Igaüks, kes ütleb midagi Inimese Poja kohta, võib saada andeks, aga kes teotab Püha Vaimu, sellele ei anta andeks.”
„Püha Vaimu teostamine” on Püha Vaimu teotamine ja Talle „kuradi” või „saatana” silti külge kleepmine ja Jumala poolt Püha Vaimu kaudu ilmutatud tegude deemonite ja saatana tegudeks pidamine.
„Püha Vaimule vahele sekumine” tähendab Jumala tegude toimumise takistamist inimese kurjuse tõttu Jumala föö salgamine kaudu, isegi kui see inimene on oma silmaga Püha Vaimu tööd peal näinud.
Näiteks, põhjendamatu te kojuutujutele levitamine ja alusetute süüdistuste tegemine, kutsudes kogudust, mis on täis Püha Vaimu tööd, „ketserlikkus” või „vääraks”, on „Pühale Vaimule vahele sekumise” tegu. See on toesti tosine ja hirmuarvattav patt, sest see tahendab Looga Jumalale väljakutse esitamist, jumalariigi teostumisele vahele sekkudes ja seda tökestades.
Inimesed, kes lähvevad seda tehes veelgi kaugemale ja tulevad esile salasepitsustega, need tegelikult teoks tehes ja sellega Püha Vaimu piklamist veelgi intensiivsemaks muutes, teevad „Püha Vaimu vastu rääkimise” pattu. Jeesuse kohta uudised kuulnud inimeste seast uskusid head inimesed Teda ja austasid Jumalat. Aga kurjad inimesed lõid toimekalt kurje kuulujutte ja levitasid neid ning niisuguse tegevuse esirinnas olid köige väljapäästvamal kohal kirjartagad ja variserid, kes kitlesid oma põhjaliku piiblitundmise üle. Nad ütlesid: „Ta on aru kaotanud!” ja „Ta on Peetselustest seestund!”
Jeesus kutsus nad omi juurde ja rääkis nendega tähendamissõnade abil. „Kuidas saab saatan ajada välja saatatan?” Ja kui kunningriik on omavahelises riisus lõhenenud, siis ei saa see kunningriik püsida. Ja kui pere on omavahelises riisus lõhenenud, siis ei saa see pere püsida. Ja kui saatan tõuseb iseensene vastu ja on lõhenenud, siis ei saa ta püsida, vaid tal on lõpp käes.” Kuna isegi kurjade vaimude maailmas on range kord, ei aja kurjad vaimud teisi kurje vaimu inimestest välja ja saatan ei aja iseend välja.
Lisaks, nii nagu Jeesus jätkab 28.-29. salmis: „Töesti, ma ütlen teile, inimestele antakse andeks kõik patut ja pühadusestotest, kuidas nad iganes ka oleksid teotanud, kes aga peaks teotama Püha Vaimu, sellele ei ole andeksmustid ilgal, vaid ta on suud iigaveses patus!”, kuidas saaks keegi pääsed, kui ta on pilgadan, sekkunud vahele ja rääkinud Jumalale tegude vastu ning kutsunud neid tegusid „kurjade vaimude tööks”.
Jumal, kes on seesama eile, tänä ja igavesti, näitab isegi tänapäeval inimesid ja tunnustähti nende inimeste läbi, kellest Tal on hea meel (Johanne 4:48) ja kinnitab nende kaudu oma olemasolu ja ligiolu. Seetõttu ei või te pilgata Püha Vaimu, Talle vahele segada ega Tema vastu rääkida.
Kallid öed-vennad Kristuses, ma palun Isanda nimel, et te hakkaksite selle sõnuni kaudu mõistma, et inimene ei pruugi pääsemist vastu votta, hoolimata oma usutunnistusest Jumalasse ja ta peab surma teelt kõrvale hoidma, et otset teed minnes turvaliselt Taevasse jõuda!
Usutunnistus
„...pühaliku usutunnistuse ja usuvad selle sisu sõna-sõnult. „Temu ise arvab kõikidele elu ja õhu ja kõik.” (Apostlite teod 17:25)
„...kellegi muu libi ei ole päistet, sest taevu ei ole ükski inimestek ühegi teist nime, kelle läbi meid plaistaks.” (Apostlite teod 4:12)
„Kõik mu südames olevad küsimused leidsid vastuse!“
26-aastane öde Kristina Nikora, Moldaavia Manmini Kogudus
Kuigi ma käisin koguduses, olin ma ikkagi köige suhtes skeptiline, sest mul oli väga palju küsimusi, mis puudutusid usku. Mul olid küsimused nagu „Mis sisaldub Jumala töös meie jaoks, kes me elame tänapäeva ühiskonnas? Miks me peame pühapäeviti koguduses käima? Miks Jeesus on meie ainus Päästja?” Ma ei saanud neile küsimustele mitte kusagilt vastust.
Seega, ma käisin koguduses lihtsalt harjumuspärastelt. See oli lihtsalt osa minu elust. Ma olin koguduse ülistusmesekonna liige, kuid ma laulsin ülistusgrupis lihtsalt, kuna mulle meeldis laulda. Mulle meeldis tõesti koguduses ainult sopradega kohtuda. Ma käisin jutluse ajal isegi kohvikus ja lobisinein ülistusgrupi kaaslastega. Ma ei pidanud hingamispäeva ööti ja ei toonud oma kümnest. Ma käisin teistes kogudustes ja mõtlesin, et ehk on seal midagi erinevat. Ma vaatasin Internetist teiste kuulsate pastorite jutlusi ja kuulasin neid, kuid neis ei olnud midagi erinevat ja ma ei suutnud ikka oma küsimustele vastuseid leida.
2015. aasta veebruaris oli mul tugev kõhuvalu ja ma läksin haiglasse. Mul oli munasarjatühist ja mullu öeldi, et mind oli vaja opererida, et see eemaldada. Ma rääkisin sellest tuttavale, kes käib Moldaavia Manmini Koguduses. Ta saatis minu eest Korea Manmini Keskkogudusse palveesoovi. Minu operatsiooni oli järgmiseks päevaks planeeritud ja mind opereriti. Pärast operatsiooni juhtus ime. Arst oli selgelt mulla varem öelnud, et mu munasarjade talitlus ei taastu täielikult, kuna tsast oli väga suur. Kuid ma taasutsin pärast operatsiooni väga kiiresti ja minu munasarjade talitlus normaliseerus. Halleluuja!
Pärast seda kogemust läksin mul Moldaavia Manmini Kogudusesse. Esimesel päeval, kui ma läksin kogudusse, tundsin ma midagi uut ja erilist, mida ma ei olnud kunagi varem kogunud. Taanieli palvekooleolekul tundsin mu, kuidas mu südamest liikus läbi otseküi värse õhk. Ma leidisin esmakordselt, et see oli põnev ja ma palvetasin rõõmuga. Vanempastor Dr Jaerock Lee söömid andsid mulle palju armu. Ma sain neist selgelt aru ja kõik mind kimbutanud rohked küsimused leidsid vastuseid.
Ma registreerisin 2015. aasta juunis Manmini koguduselikke me. Ma hakkasin muutuma, vastavalt sellele, mida ma vanempastori sõnumitest aru sain. Ma sain aru, miks ma peaksin kogudusse minema ja usuelu elama. Mu elu sai spetsiaalse esmärgi ja ma sain taevaloutuse. Ma hakkasin hingamispäeva pidama ja kümnest andma.
2017. aasta alguses önnistisin mind veelgi suurema südame uuennemisega. Mul oli kõrge palavik, mis tõusis 38C kraadini. Ma värisesin palaviku töttu. Mu nägu ja kõri olid paistes ja silmad olid veri täis valgunud. Mul oli allergiline reaktsioon. Mulle meenus, et haiguste põhjusteks on patt (2. Moosee 15:26) ja ma palvetasin, et näha oma pattu ja ma parandasin meelt. Ma võtsin ka vastu vanempastori palve haigete eest ja jõin Muani joogivett (2. Moosee 15:25). Varsti pärast seda kadusin köik sümpotid. Halleluuja!
Ma tänan ja austan köige eest Jumalat, kes on mind tõelise hingamise sisse juhatanud. Ma tahan ka tänada vanempastorit, kes uuendas mind elusõnaga.
„Ma tõusin ratastoolist ja suutsin käia!“
83-aastane vanemdiakones Youngwol Cho, Seosani Manmini Kogudus
Mu mölemad põved valutasid kaua aega. 2003. aastal muutus valu veelgi hullemaks, seega ma pidin laskma oma põlv hiiglas kontrollida. Kontrolli tulemus näitas, et põveköhred olid purunenud. Arst ütles, et ma ei saa ilma kunstiigletesteta enam kõndida.
Ma nägin paljusid, kes tervenesid haigustest vanempastor Jumala väetegusid ilmutava Dr Jaerock Lee palve kaudu. Mina tahtsin samuti pidiin neid massereima, et piisti tõusta. Sellest hoolimata, kui ma võtnin vastu Dr Lee palve haigete eest, valu vaibus. Ma talusin valu niimoodi.
2018. aasta märtsi alguses tegin ma midagi, mis osutus mu juhu jaoks väga raskeks. Pärast seda tabas mu juhu kirjeldamatult tugev valu. Ma ei suutnud ainsatki sammi liikuda, seega ma pidin voodis lamama ja läksin WC-sse ratastoolis.
Mu uskmatud pereliikmed viisid mu haigalse. Aega ma kuulsin arsiride suust, et nad ei suutnud head tulemust tagada. 24. märtsil tundsin ma tugevat õhtust, et ma saan terveks, kui ma kohtun vanempastoriga. Ma palusin, et mu lapsed viiksid mind pühapäeva hommikusele koguduselikmene koosolekule, kus osales ka vanempastor ja mis toimus 25. märtsil. Ma liikusin pühamas ratastooli abil ja poeg kandis mind trepist seljas üles. Mu suuda muutus tuliseks ja ma ütleisin õle, et ma tahtsin minna ette istuma.
Pärast seda, kui vanempastor lõpetas oma sõnumi, palvetas ta aitarilt haigete eest. Siis kadus äkki põlevavalu ja kogu mu ihu tundus värse olevat. Ma tõusin otsekohe püsti. Ma olin ühes oma peregä üllatanud! Pärast pühapäeva õhtust teenistust palvetas vanempastor minu eest ja pani mulle käed peale ning mu jalad said jõudu juurde. Ma tõusin otsekohe püsti ja kõndisin!
Mu suust tuli pidevalt kiituslau: „Tõuse, köön! Annan Sulle uue jõu!” Ma hakkasin pärast seda takistamatu liikuma ja magasin öösel hästi. Ma tundsin end väga tänulikult. Ma tänan ja austan köige eest Jumalat ja tänan ka kogu südamest vanempastorit.
„Mu abikaasa taastus akuutsest ajuinfarktist igasuguse järelmõjuta“
62-aastane diakoness Haesuk Lee, 24. kihelkond, Manmini Keskkogudus
13. märtsil 2018 olin ma abikaasaaga Euroopa reisil. Me olime rongis, mis sõitis Zermatti ja nautisime lumekattega mägede ilu meretasemest 3100m kõrgusel. Kui me olime keset mägesid, ütles ma abikaasa, vend Seokgeun Im, et ta tundis pearinglust ja ta ei nainud ka normaalne välja. Ma arvasin, et tegu oli lihtsalt suurest kõrgusest tingitud sümpotmia. Aga ta näis ka hotelli jõudes haige välja. Me vaatasime esiteks oma usuelu ja palvetasime.
Järgmisel hommikul olid reisibiroo töötajad üllatunud, kui nad nägid ta thu ühele küljele kaldu olevat ja kutsusid kiirabi. Paramedikud tulid kohale ja kontrollisid mu abikaasa olukorda. Nad visid ta helikopteri kireesti haiglasse. Siis ei olnud mul kellegi poole pöörduda ega kellegi käest abi saada ja mulle jää ühe lihtsalt köik Jumala kättes anda ja väismaal palvetada.
Talle tehtud MRT skaneering näitas, et teda oli tabanud akuutne ajuinfarkt. Arst ütles meile, et vaja oli kohest meditsiinilist vaheselekkeumist, kuid me kuulsime, et see oleks kirjeldamatuul palju maksma läinud. Me tahtisime kireesti Koreasse naasta, kuid haiglas öeldi, et me ei tohiks seda teha. Me allkirjastasime nõusoleku kirja, millega haigla ei vastutanud võimaliku ohu ja tagajärjede eest ja lahkusime haiglast. Me muutisime giidi abiga oma reisiplaane.
16. märtsil kell 17.00 jõudisime me Incheoni rahvusvahelisse lennujaama pärast 8-tunnist lendu Zürichi lennujaamast. Ma viisin abikaasa kohe haiglasse. Arst ütles, et tema seisundis oleks kohene ravit olnud kirjitiilise tähtsusega ja oli ime iseenesest, et abikaasa joudis elusalt Koreasse pärast nii pikka lendu. Kui ta viibis haiglas, ei suutnud ta oma paremat käisvart ega jalga halvatusse tõttu liigutada ja tal oli raske sõnu hääldada.
19. märtsil tuli mu kihelkonna pastor haiglasse ja palvetas tema eest viiega palverätki abil, mille eest vanempastor Dr Jaerock Lee oli eelnevalt palvetanud (Apostlite teod 19:11-12). Pärast palvet näis ta rahulik ja taastus kireesti. Ta hakkas jälle liikumist ja kondiis takistamatuult. Ta suutis oma kasi kergelt liigutada ja ta sõnade olet häädamine võime taastus.
Kuiigi arst ütles, et ta taastumiseks kulub vähemalt kuus kuud aega, lahkus ta haiglast üheksa päeva hiljem – 24. märtsil. Peale selle, tal ei esinenud mingisuguseid järelmõjusid ja oli normaalseisundis. 5. aprillist läks ta tööle tagasi. Halleluja!
Seda juhtumit läbi elades lakkas ta alkoholi joomast ja ütles, et ta elab tulevikus uuendatud elu Jumala ees. Ma tänan ja austan kõige eest Jumalat, kes kaitses mu abikaasat, lihtsalt kuna ta on lammaste karjane ja põoras köik heaks.
„Mu elu muutus ajast, mil köik mu küsimused Piibli kohta leidsid vastuse!“
Ma süüdin kristlikku perekonda ja mu isa oli pastor. Aga mul oli palju küsimusi paljude Piibli osade kohta ja ma olin segaduses ja ei teadnud, kuidas õigest kristlaste elu elada. Uhel punapäeval 2008. aastal panin ma teleri käima ja hispaaniakeelsest inimeste juhtivas telekanalis Enlace TV-s ilmus ekraanile Dr Jaerock Lee. Dr Lee edastas justluti „Risti sõnum“. Koguduse ülistuseenustus näis rahulik ja Dr Lee headus ja alandikku avaldads mulle muljet. Ma tahtsin rohkem ta jutlus kuulata ja laksin koguduse veebisaidile.
Veebisait oli kaheksas keeltes ja õnneks oli hispaania keel seal samuti olemas. Ma kuulasin ta jutlusi ja lugesin jutluste tekste hispaania keeltes. Ma tegin sedasama uuendatud justlutees. Eriti puudutas mu südant ta jutlus „Taevas“. Ma laksin ja lugesin ta raamatuid nagu näiteks Risti sõnum, Usu mõt ja Vaim, hing ja ihu. Üha enam lugesid veendusin ma, et need raamatud olid Püha Vaimussendusel Piibli alusel kirjutatud.
Mulle meeldis lugeda raamatuid Taevas ja Põrgu ja ma kujutasin ette, kuivõrd tohtul määral Dr Lee oli palvetanud ja paastunud, et vaimuamaailma põhjatune saladuste tõlgendus saada. Kuna köik mu olemasolevad küsimused leidsid vastuse ta jutluste kaudu, mis olid magusad kui meeskog, mida ma ei olnud kunagi varem „maitsenud“, uuenes mu elu. Ma muutisin imukamaks, vostin vastu palve väe, töötasin uustavamat taevalootusega ja hakkasin kõrgeid püüdma, et pühitusele jõuda. Ja nagu Dr Lee ütles, ma lugesin iga päev ühe peatuki Piiblist ja jätsin ühe salmi meelee. Seega, ma olen kogu Piibli neli korda läbi lugenud.
2017. aasta veebruaris registreerusin ma Interneti kaudu Manmini Keskkoguduse liikmeks. Ma osalen koguduse ülistuseenustustel ja Taanieli palvekoosolekul SNS-i vahendusel, kasutades näiteks Facebooki ja YouTube'i Tšiili ja Korea 12-tunnise ajavahve tõttu. Ma öpitan ka oma koguduseliumetele „Risti sõnumi“ ja „Usu mõtdu“ kokkuvõtet lihtsa küsimuste ja vastuste lehe alusel. Seda tehes on mu koguduseliumed õppinud tundma palju vaimseid põhimõtteid, nagu näiteks hingamispäeva pidamise tähtsus ja nad on palju õnnistusi saanud.
19. märtsil 2018 ärkasin ma tugeva kõhuvalu tõttu. Ma panin palverätki köhu peale ja parandasin meelt sellsetel, millest mul töe alusel puudujääke oli (Apostlite teod 19:11-12). Samuti palvetasin ma, et tervenemist vastu võtta ja kogesin valu vaibumise tervendustööd.
Manmini Keskkogudus on maailma parim kogudus. See näitab elavat Looja Jumalat ja jagab Isanda armastust. Ja seal tehaks Püha Vaimu väteegusid.
26-aastane vend Carlos Delgado Fuentealba, Tšiili
Manmini teenistuse kaudu kogevad köik Tšiili inimesed päästetööd ja paljud kristlased ärkavad vaimsest unukast.
Tel: 82-2-824-7107
www.gcntv.org
e-mail: firstname.lastname@example.org
Tel: 82-2-818-7334
www.manminseminary.org
e-mail: email@example.com
Tel: 82-2-818-7039
www.wcdn.org
e-mail: firstname.lastname@example.org
Tel: 82-70-8240-2075
www.urimbooks.com
e-mail: email@example.com
|
56834a58-8451-4a4a-9550-9a680fead4d2
|
CC-MAIN-2021-43
|
http://news.manmin.org/2012/nation/pdf/est_74.pdf
|
2021-10-21T15:54:23+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-43/subset=warc/part-00138-16202947-a809-4711-8221-79ab0a79d5b1.c000.gz.parquet
| 60,245,442
| 8,139
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999878
|
ekk_Latn
| 0.999877
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
2377,
9725,
14893,
20628
] | 1
|
[
0.1982421875,
0.5234375,
0.21484375,
0.055419921875,
0.006805419921875,
0.0020751953125
] |
1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja
eesnimi ___________________________ perekonnanimi ___________________________
isikukood ___________________________ riik ______________________________________
isikukoodi puudumisel sünnipäev _____ sünnikuu _____ sünniaasta ______
isikut tõendava dokumendi nr isikukoodita välismaalase puhul ________________________
kontaktaadress _________________________________________________________________
telefon _______________________________________________________________________
e-post _______________________________________________________________________
2. Juriidilisest isikust taotluse esitaja
nimi Cesana Grupp AS
registrikood 10708929
riik Eesti
kontaktisik Tauri Sokk
kontaktaadress Tiigi 78, Tartu
telefon 5628 9882
e-post firstname.lastname@example.org
Olemasoleva detailplaneeringu number ja kehtestamise aeg 60DP05, 26.06.2008
3. Ehitise ja chitamise andmed
Ehitise ja ehitamise andmed on toodud l lisas
____________________________________
1 Märgitakse taotluse esitamise päev, kuu ja aasta.
2 Täidetakse, kui teatise esitaja on füüsiline isik.
3 Täidetakse, kui teatise esitaja on juriidiline isik.
4. Esitatavad dokumendid olemasolul
- [x] Eskiis
- [x] Asendiskeem
- [ ] Muinsuskaitse eritingimused
- [ ] Võrguvaldajate tehnilised tingimused
- [x] Fotod
- [ ] Muu _______________________________________
5. Andmed riigilõivu tasumise kohta⁴
maksekorralduse number (olemasolul) 170
konto number, millele riigilõiv maksti Swedbank EE422200001120140111
makse kuupäev 19. kuu 12 aasta 2018
maksja nimi Cesana Grupp AS
tasutud riigilõivu suurus 25 €
selgitus Riigilõiv Roheline 3 projekteerimistingimuste taotlus
6. Projekteerimistingimuste käte toimetamise viis:
- [x] elektrooniliselt e-posti aadress⁵: email@example.com
- [ ] paberkandjal
Alkiri _______________________________________
⁴ Täidetakse, kui riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti pole teatisele eraldi lisatud.
⁵ Märgitakse, kui erineb taotluses märgitud e-posti aadressist.
LISA _____
PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL
_x_ ehitise püstitamiseks _____ ehitise ümberehitamiseks
_x_ ehitise laiendamiseks kuni 33% _____ ehitise laiendamiseks üle 33%
_x_ esialgsest mahust _____ esialgsest mahust
___ osa asendamiseks samaväärsega _____ ehitise lammutamiseks
ehitisregistri kood7 ____________________________________________
1. Ehitise ja asukoha andmed
katastritunnus 79501 : 002 : 0487
katastriüksuse koha-aadress8 Tartu linn, 19Roheline 3
ehitise koha-aadress9
Vajadusel täiendav asukoha kirjeldus, sealhulgas võimalik asukoht kinnisasjal
ehitise ja ehitustegevuse kirjeldus10 Brutopind 8100 m2; torni ehitusalane pind 440 m2; madala hooneosa ehitsalane pind 440 m2; maapealne kubatuur 30 040 m3; maa-alune ehitusalane pind 2900 m2; hoone korruselisus 18
6 Märgitakse taotluse esitamise päev, kuu ja aasta.
7 Täidetakse, kui chitisel on ehitisregistri kood olemas.
8 Märgitakse maakond, omavalitsus, asula/linnaosa, väikekoht, tänav, nimi ja number vastavalt andmete olemasolule.
9 Täidetakse, kui erineb katastriüksuse koha-aadressist.
10 Märgitakse ehitist iseloomustavad andmed, näiteks ehitise kasutamise otstarve, ehitisealune pind, pikkus, laius, kõrgus, sügavus, ehitise arhitektuurne ja konstruktiivne lahendus või muud asjakohased ning kavandatavat ehitustegevust täpsustavad andmed.
|
<urn:uuid:06db5bc1-e426-4fd6-99cc-3a587cbd0043>
|
CC-MAIN-2019-18
|
https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Arhitektuur_ja_ehitus/Avalikud%20PTHd/Roheline%203/20190102_scan_110924.pdf
|
2019-04-26T15:51:47Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-18/segments/1555578841544.98/warc/CC-MAIN-20190426153423-20190426175423-00085.warc.gz
| 821,796,489
| 1,216
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.988426
|
ekk_Latn
| 0.999611
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | true
|
docling
|
[
1150,
2004,
3364
] | 1
|
[
0.3828125,
0.46875,
0.10546875,
0.038330078125,
0.002349853515625,
0.0015411376953125
] |
Käesolev protokoll on vormistatud sihtasutuste seaduse § 30 lõike (2) ja Fondi põhikirja p. 4.17 alusel nõukogu koosolekut kokku kutsutuma.
Protokolli valmistas ette ja esitas nõukogule arutamiseks ja otsuste langetamiseks juhataja G.Vaher elektrooniliselt nõukogu esimehe Toomas Sepa ettepanekul.
Virtuaalse koosoleku päevakord:
1. SAEPIFondi 2016.a eesmärgid, eelarve ja organisatsioonide taotluste menetlemise protseduur;
2. Parkimiskaartidega seonduv.
1. päevakorra punkt
Juhataja informeeris Nõukogu, et Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) 24.12.2015 protokollitud otsusega eraldati Fondi poolt esitatud koondprojekti „Eesti Puuetega Inimeste Koja organisatsioonide võrgustiku tegevuse toetamine aastal 2016” toetuseks 940 000 eurot (taotlus 1 219 172, milles 1 100 000 võrgustiku toetus algoritmi järgi + 100 000 projektikonkurssi alusel uuenduslike ideeede ja tööhöivet edendavate projektide toetuseks ning 19 172 Euroopa Komisjoniile esitatud projekti kaasfinantseeringu katteks), mis on eelmise aasta toetusest 6,0 % väiksem. Fondi nõukogu liikme Raimo Saadi ütluse kohaselt sisaldab eraldatud summa 19 172 eurot Euroopa Komisjoniile esitatud projekti kaasfinantseeringu katteks. Seega jääb võrgustiku toetuseks algoritmi järgi 920 828 eurot. Sellest tulenevalt tuleb korrigeerida nõukogu 26.10.2015. koosoleku otsusega (protokoll nr.2015/05) kinnitatud 2016. aasta toetuse jaotamise põhimõtteid (kuna algoritmiga jaotati 1,1 milj. eurot).
HMN toetustest 885 828 eurot kasutatakse sinifinantseerimise vahendamiseks Eesti Puuetega Inimeste Kojale (edaspidi EPIKoja) ja liikmesorganisatsioonidele. Toetused organisatsioonide lõikes on toodud eelarve lisas 3.1. Organisatsioonidele toetude kujunemine komponentide lõikes on toodud lisa 3.1.1 (liidud) ja lisa 3.1.2. (kojad). Vastavalt toetuse jaotamise põhimõtete punktile 6.1 suurendati reservi vahendite arvelt nende organisatsioonide summat, kelle liikmete arv ei vähenedud, kuid toetus algoritmi järgi tuli väiksem kui 2015. aastal (liidud kokku 1 739 eurot ja maakonnad kokku 740 eurot). Peale kompenseerimist jääb aastaalguse reservi kokku 41 812 eurot.
Nõukogu otsustas (ühehäälselt):
1.1. Kinnitada Fondi poolt aastaks 2016 EPIKoja puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku projektidele HMN poolt eraldatud toetuse kasutamise põhimõtted (Lisa 1);
1.2. Kinnitada Fondi 2016 aasta eesmärgid (Lisa 2) ja eelarve (Lisa 3 ning organisatsioonide toetus vastavalt eelarve lisale 3.1).
Juhataja tegi nõukogule ettepaneku, et Fondi 2016 aasta taotluste menetlemise protseduur võiks olla põhijoontes sama, mis eelnevatel aastatel:
- projektide läbivaatamiseks moodustatakse nõukogu ja EPIKoja juhatuse liikmetest 4 liikmeline komisjon. EPIKoja projekti vaatavad läbi nõukogu ministeeriumite poolsed liikmed;
- projektid esitatakse digiallkirjastatuna elektrooniliselt (erandkorras paberil Toompuiestee 10) kuni 17. jaanuarini meiliaadressile firstname.lastname@example.org;
- projekt(d) vaadatakse läbi vähemalt kahe komisjoni liikme poolt vastavalt nende omavahelisele projektide läbivaatamise graafikule ja vajadusel antakse täienduste ja paranduste tegemiseks tagasisidet. Korrigeeritud projektide vastuvõtt lõpetatakse 29. jaanuaril 2016.
- 10. veebruariks koostab juhataja taotlustest koondi, mis jääb ministeeriumiga sõlmivata lepingu üheks lisaks.
OTSUSTATI (ühehäälselt):
1.3. EPIKoja 2016. aasta projekti vaatavad läbi nõukogu liikmed R. Saadi ja S. Töniste. EPIKoja võrgustiku projektide läbivaatamiseks moodustada komisjon koosseisus: S. Drenkhan, M. Haukanõmm, K. Kaldvee ja H. Sass. Komisjoni liikmetele võib vastavalt komisjoni liikme tööpanusele maksta juhataja korralduse alusel töötusi kokku kuni 1 000 €;
1.4. organisatsioonid esitavad projektid elektrooniliselt digiallkirjastatuna kuni 17.01.2016 ning need vaadatakse komisjoni poolt kohe läbi.
2. päevakorra punkt
Juhataja informeeris Nõukogu liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaartidega seonduva temaatika hetkeseisust. 26.10.2015 koosolekul Nõukogu liige R. Saadi informeeris nõukogu, et ministeeriumil on valminud tööversioon „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused määruse muutmise kontseptsioon”, mida lähiajal tutvustatakse Sotsiaalministeeriumi juhtkonmale, peale mida tehakse edasised otsused. Mitteametliku info kohaselt pole ministeeriumis otsuseid tehtud ning 2016.a peab jätkama senise korra kohaselt. Kuna 28.12.2015 seisuga on Fondil järjgi vaid 1532 kaarti, siis tuleb kohe jaanuaris tellida uus partii kaarte, et ei tekiks tõrget kaartide väljastamisel. Juhataja meenutas, et 30.12.2014 nõukogu kooskõlastas kaarti uueks hinnaks 1,531 EUR/tk, kuid pole kindel kas ka uut partiiid on võimalik selle hinnaga saada (lisaks on hind sõltunud partii suurusest).
Juhataja esitas statistika kaartide senisest väljastamisest KOVidele:
1.kaarti väljastati 27.02.2001-31.12.2010 kokku 19 039 tk (keskmiselt aastas 1 904 kaarti).
2.kaarti väljastati 01.01.2011-17.02.2013 kokku 9 927 tk (keskmiselt aastas 4 661 kaarti).
3.kaarti väljastatakse alates 18.02.2013 kokku 18 067 tk (keskmiselt aastas 6 384 kaarti).
Väljastavate kaartide arvu järsk kasv on tingitud sellest, et kui varem anti püsiva puude korral kaart valdavalt viieks aastaks, siis nüüd SKA otsuse kehtivusajaks, milleks valdavalt on 1…3 aastat ka püsiva puude korral. Eeltoodust on näha, et alates kaarti kasutusele võtust 2001.a on väljastatud KOVidele kokku 46 872 kaarti ja kuna senised määrused ei ole nõudnud uue kaardi väljastamisel vana tagastamist (et see hävitada), siis suurendab see oluliselt kaartide väärkasutamise riski ja võimalusi (näiteks kirjutades üle kaarti kehtivuse aeg). Juhataja tegi ettepaneku tellida OÜ Joonstuudioilt partii 10 tuh. kaarti arvestades, et 2015.a väljastati 6 923 kaarti ning seniseid arenguid ministeeriumis uue korra kehtestamisel.
2. Nõukogu otsustas (ühehäälselt) võtta informatiooni teadmiseks ja alustada OÜ Joonstuudioga läbirääkimisi uue partii tellimiseks.
Nõukogu esimees kutsub nõukogu järgmise korralise koosoleku kokku vastavalt vajadusele.
|
<urn:uuid:a4bc6f95-aaf0-42f6-a794-f780ddbd4ecb>
|
CC-MAIN-2024-42
|
https://www.epifond.ee/admin/upload/Dokumendid/07_Npr_29_12_2015.pdf
|
2024-10-07T01:21:33+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-42/subset=warc/part-00230-0c083cf2-c0ed-42ad-af5c-44f7548e96a0.c000.gz.parquet
| 666,339,849
| 2,469
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99997
|
ekk_Latn
| 0.999974
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
3813,
6082
] | 1
|
[
0.0283203125,
0.6796875,
0.275390625,
0.01470947265625,
0.000652313232421875,
0.000331878662109375
] |
Palermos mälestati punaterrori ohvreid
Eile peeti Rakvere Memento eestvõttel mälestusmiiting, mis oli pühendatud Palermos 1919. aasta alguses punaste poolt mörvatud inimestele.
Mälestusmärgi kõrval seisid auvalves kodutütre ja noorkotkad. Kohal viibisid lisaaks Rakvere Memento liikmetele ja teistele linnakodanikele ka Rakvere põhikooli teine ja kuenda klassi õpilased. Rakvere linnavalitsust esindas aselinnapea Ain Suurkaev.
Lääne-Viru Endiste Poliivangide Ühingu esimees Ruuben Lambur ütles miitingul: "Me oleme täna selleks siia tulnud, et avaldada oma austust neile, kes siin kohutaval kombel tapeti. Me võime küll ette kujutada, kuid vaevalt, et suudame tajuda seda õudu, hirmu ja ängi, mida pidid tundma need inimesed, kes seisid siin haua kaldal, enne kui kõlasid lasud."
Ka Ain Suurkaev rõhutas oma sõnavõtus just tapetud inimeste kaitsetust ja seda, et tapatöö tehti paar päeva enne Rakvere vabastamist.
Tuleval aastal möödub Palermo veretööst ja Rakvere vabastamisest üheksakümmeand aastat. (VT)
|
<urn:uuid:f4ffd6ad-952b-4aa8-88f6-dd1e2ff86c01>
|
CC-MAIN-2023-50
|
http://www.monument.ee/lv/rakvere-linn/rakvere-palermo-terroriohvrid/artiklid/rakvere-palermo-terroriohvrid-virumaa-teataja-11-01-2008.pdf
|
2023-12-10T01:46:43+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00074-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 67,478,903
| 394
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999643
|
ekk_Latn
| 0.999643
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1012
] | 1
|
[
0.0028839111328125,
0.578125,
0.412109375,
0.00543212890625,
0.0002593994140625,
0.00004410743713378906
] |
Koosoleku protokoll
Narva 15. detsember 2017 nr 1-3/342
Algus kell 14:00 ja lõpp kell 15:05
Koosoleku juhataja: strateegilise komisjoni esimees Larissa Olenina
Protokollija: Anastassia Zahharova
Koosolekul osalesid komisjoni liikmed: Jelena Pahhomova, Jelena Kavrus, Ilja Fjodorov,
Tamara Komlova, Vladimir Mižui, Galina Vologdina.
Puudusid: Aleksandr Jefimov, Olev Silland, Aleksei Voronov, Jelizaveta Tšertova, Katri Raik.
Võtsid osa: Linnavalikogu liikmed Fjodor Ovsjannikov, Sergei Gorlatš, Ants Kutti,
Viktor Šemarin, Irina Janovitš, Tatjana Stolfat, Jekaterina Golubtsova.
Kutsutud: Rahandusameti direktor, Linnavalitsuse liige Jelena Golubeva.
Koosoleku juhataja tutvustas päevakorra projekti.
Ühehäälselt kinnitati järgmine päevakord:
1. Narva linna 2018.aasta eelarve eelnõu. Narva Linnavalikogu komisjonide ettepanekud.
Päevakorra arutelu.
Komisjonide ettepanekud.
J. Pahhomova luges ette taotlused. (lisatud protokollile)
V. Mižui luges ette linnaehituse ja arengu komisjoni mudatusettepanekud. (komisjoni koosoleku protokoll lisatud protokollile).
Kommentaarid: J. Pahhomova, I. Fjodorov, A. Voronov, L. Olenina.
I. Fjodorov luges ette transpordikomisjoni muudatusettepanekud. (komisjoni koosoleku protokoll lisatud protokollile)
J. Kavrus luges ette piiriääse ja väliskoostöö komisjoni muudatusettepanekud. (lisatud protokollile)
T. Komlova luges ette projektide ja arengu komisjoni muudatusettepanekud. (lisatud protokollile)
G. Vologdina luges ette kultuuri- ja spordikomisjoni muudatusettepanekud, taotlused (lisatud protokollile)
T. Komlova esitas küsimusi.
L. Olenina luges ette JK Narva Trans taotlus.
Kommentaarid ja küsimused: J. Pahhomova.
Küsimustele vastasid: V. Butuzov, L. Olenina.
J. Pahhomova luges ette ühistute komisjoni muudatusettepanekud. (lisatud protokollile)
J. Pahhomova luges ette sotsiaalkomisjoni muudatusettepanekud. (lisatud protokollile)
L. Olenina luges ette hariduskomisjoni muudatusettepanekud. (lisatud protokollile)
Küsimuse esitas: A. Mägi.
Küsimusele vastas: L. Olenina.
Informatsioon on võetud teadmiseks.
Koosolek kuulutati lõppenuks.
Larissa Olenina
Strateegilise komisjoni esimees
Anastassia Zahharova
Protokollija
|
<urn:uuid:72d20e80-47ee-47db-a9cc-0b9d1822aa2d>
|
CC-MAIN-2021-49
|
https://www.narva.ee/documents/29877760/30743081/20171215.pdf/0cc2d071-9ef8-45e1-8c53-04107a21b128
|
2021-11-28T20:56:07+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-49/subset=warc/part-00001-eb7089cf-762b-4a3e-8cab-20b677c0d246.c000.gz.parquet
| 1,005,848,937
| 894
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999474
|
ekk_Latn
| 0.999643
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1253,
2196
] | 1
|
[
0.203125,
0.65625,
0.126953125,
0.01275634765625,
0.0025482177734375,
0.0004100799560546875
] |
GARANTIIKIRI
Eesti Keele Instituut garanteerib vastavalt arvele kingituse eest tasumise ülekandega.
Lugupidamisega
Urmas Sutrop
Direktor
Kristi Štšerbina
Pearaamatupidaja-finantsjuht
Kai Oro 617 7543
|
<urn:uuid:672c1c3b-6053-4331-b0a1-6929eb8b7254>
|
CC-MAIN-2022-27
|
https://www.eki.ee/AT/index.php/dokumendiregister/2011/details/4/590/2011-2011-05-09?start=260&contentbuilder_download_file=061d487698fa57fec31f8195f1b73a8183898fc2
|
2022-07-01T11:19:36+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-27/subset=warc/part-00150-48f675b2-7fd4-43af-adb3-2a4ea7f82193.c000.gz.parquet
| 785,588,367
| 81
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99817
|
ekk_Latn
| 0.99817
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
204
] | 1
|
[
0.435546875,
0.55859375,
0.005615234375,
0.0003204345703125,
0.000040531158447265625,
0.000028252601623535156
] |
Tänu Jumalale erinevate viljade eest!
Mäletan selgesti selle aasta kevadet, kui ma imetlesin looduse ilu. Üheks osaks sellest oli harjumus öhtul jalutada õitsevate õunapuuide juurde ja vaadata nende õitsemist lähemalt. Kõik see paistis nii ilus ja mõistmatu samal ajal. Ometi olid need ainult puuoksad ja õied nende küljes. Ma püüdsin siis hoolikalt jälgida ja ära tabada, millal siis hakkab õiest vili moodustuma – aga ma ei suutnud seda hetke tabada. Ühel päeval olid ainult õielehed puude küljes ja järgmisel päeval oli juba märgata imepisikest vilja moodustist õielehte taga.
Mulle väga meeldib see periood kevadel, kus igal päeval on silmaga nähtavad muutused. Nendes päevades on otsekui lõputult põnevust ja ootust, mis tuleb järgmiseks ja mis saab edasi? Imeline on see, kuidas iga elusorganism, alates umbrohust ja lilledest kuni lõpetades inimeseega, kannavad endas elu jätkumise instinkti. Vilja kandmine on kõikide elusorganismide kõrgeim arenguaste. Vilja kandmise soovi ei ole vaja meenutada kevadel võilillele ega õunapuule, ega metsloomadele, ... ega inimestele meie ümber. See kõik käib loomuliku elu juurde.
Huvitat on siinkohal märgata, et Piibel tuletab lugejatele melde ja innustab ristiinimesi vilja kandma oma vaimulikus elus. Miks ei ole siis Jumal inimest nii loonud, et meie vaimuliku vilja kandmise vajadus oleks samamoodi juba kõikidesse sügavale DNA-sse sisse juurutatud? Ilmselt on siin tegemist siiski kahe erineva nähtusega.
Elusorganismid elavad oma elu ja kannavad bioloogilisi vilju paljuski oma liigist sõltuvalt ja ka lahus Jumala juhtimises. Ka Paulus kirjutab Uues Testamendis sellest, et lihalikud ja vaimulikud teod on teineteisest lahusolevad nähtused. Vaimulikku vilja suudab kanda inimene, kes elab Jumala möjuväljas, kuhu ta ennast teadlikult ise asetab. Ma usun, et selle selgitamiseks on ka Piiblis nimetatud üheks vaimuliku vilja liigiks meeleparanduse vilju. See aga ei tähenda veel, et igaüks ise suudaks omast tahtest ja omast otsustavusest luua ning kasvatada eneses meeleparandusele kohaseid vilju. Igaüks meie seast saab teha esimese otsuse selle kohta, kas ja mille suhtes ta otsustab meelt parandada. Selle tunnistusega seoses saab ka meeleparandust vajav valdkond üle antud Jumala möjusfääril ning vaimulik vili saab hakata kasvama sama märkamatult nagu kevadise õunapuu küljes hakkavad õitest kasvama esimesed vilja meenutavad moodustised.
Soovin, et meie südameis oleks lõikustänupühä tähistades tänu Jumalale nii nähtavate kui ka seni veel nähtamatute viljade eest. Mõned viljad võivad olla juba valmis Jumala kotta altarile asetamiseks ja mõne teise vilja küpsemist tuleb veel pikki aastaid oodata. Ühteviisi tänuväärivad on siiski nii valmis füüsilised viljad kui ka veel valmimata vaimulikud viljad.
Pastor Ardi
JUMALATEENISTUSED PÜHAPÄEVITI KELL 11
OKTOOBRIKUU MOTO: "Taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid vila, ja paluge selleks Issandat; sest selle hea põli on tele hea põli." Jr 29:7
P 04.10: JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. JUHATAB: ARDI LEERIMA
JUTLUS: Ardi Leerima
LASTEJUTLUS: Külli Kuusemaa
ORGANIST: Külli Pilv
P 11.10: LÖIKUSTÄNUPÜHA JUMALATEENISTUS. JUHATAB: TÖNU KUUSEMAA
JUTLUS: Meeli Tankler
LASTEJUTLUS: Reet Kakko
ORGANIST: Meeli Tankler
MUUSIKA: Koguduse segakoor
P 18.10: JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. JUHATAB: ARDI LEERIMA
JUTLUS: Tõnu Kuusemaa
LASTEJUTLUS: Inga Laurent
ORGANIST: Külli Pilv
P 25.10: JUMALATEENISTUS. JUHATAB: TÕNU KUUSEMAA
JUTLUS: Üllas Tankler
NB! ÜLEMINEK TALVEAJALE!
LASTEJUTLUS: Meeli Tankler
ORGANIST: Meeli Tankler
SÜGISENE LEERIKURSUS
Sügisene leerikursus alustab oktoobri teisel täisnädalal. Parima sobiliku aja leerikursuse toimumiseks lepime osalejatega kokku. Leer on hea võimalus esmaste teadmiste omandamiseks või juba ununenud teemade uuesti meelde tuletamiseks. Leeri läbimine ei sea edasisteks otsusteks suuri kohustusi, kuid kogudusega liituda soovijatel on kindlasti oluline leerikursus läbida. Leerikursus kestab umbes 2,5 kuud ja ühisteks aruteludeks kogunetakse kord nädalas.
ÜLESKUTSE 1
Järjest enam kasutame kogudusetöös arvutit, millega jumalateenistustel, laste- ja noortetöös, samuti leeritundides ja koolitustel pilti seinale näidatakse. Kavandame kogudusele sellise arvuti ostmist ja palume koguduselikmete ja sõprade eriannetust selleks. Annetust võib teha nii sularahas kui ka ülekandega, selgitusse palume märkida "arvuti".
ÜLESKUTSE 2
Kogudus on astunud juubeliaastasse ja tahame koguda mälestusi. Pane kirja see, mis on eriliselt meelde jäänud - kogudusega liitumine, osalemine mingis töövaldkonnas, eeskujuks olnud koguduseliige, oma kiriku ehitamine, erinevad projektid jne. Saada oma lugu e-aadressile: email@example.com või anna paberil Külli Kuusemaale.
KÕIGILE
LAULUHOMMIK
Pühapäeval, 18. oktoobril kell 10.15 kutsume enne jumalateenistuse algust kõiki üheskoos laulma.
PALVUS
Pühapäeviti kell 10 ja kolmapäeviti kell 11 on võimalus koguneda kirikus palvele.
PIBLITUND
Koguneme Piibli õppeks kolmapäeviti kell 18-19.30.
Õime tundma Pauluse kirja Filipi kogudusele.
NOORTELE
Noortega on võimalik kontakti saada EMK Pärnu Agape noorte Facebook’i lehel: www.facebook.com/agapenoored.
Oktoobrikuu noortekad toimuvad laupäeviti, 10. ja 24.10 kell 16.
LASTELE
LASTEJUTLUS JA VAIKSE MÄNGU TUBA
Igal pühapäeval kell 11 julgustame kirikusse tulema terve perega — jumalateenistusel on ka lastejutlus, mille juurde laps saab värvimiseks pildi. Samuti on lapsevanemal välkelapsega võimalik klaasseina taga osa saada jumalateenistust läbi kõlari ning laps saab vaikelt mängida.
AGAPE TÜTARLASTE KLUBI
Suurte tüdrukute oma tund toimub laupäeval, 17. oktoobril kell 13-14.30. Tüdrukutele vanuses 10-12. Õime paremini tundma iseennast ja Jumalat.
LASTEKIRIK
Lastekirik koguneb laupäeval, 31. oktoobril kell 11-13.
Kuuleme Piibllugu, laulame, mängime, meisterdame.
Tule ise ja võta sõber ka kaasa! Lastele vanuses 4-11.
Kogudus tervitab oktoobrikuu sünnipäevalapsi!
“Pane tähele iseennast ja õpetust, jääd kõigesse sellesse püsimal!”
1Tm 4:16
| 03 Gennadi Ivanov | 14 Maria Šebaršina—30 |
|-------------------|----------------------|
| 03 Enel Heinsalu-Diževski | 19 Emilia Kunder |
| 09 Sirje Mikkelsaar | 21 Maris Raidma |
| 10 Juta Kuusekänd | 24 Liv Helena Tankler |
| 10 Raivo Ird | 29 Karoliina Kalda |
| 11 Üllar Olesk |
Kontaktid:
**Pastorid:**
Ardi Leerima, TEL: 5699 7654, E-POST: firstname.lastname@example.org
Tõnu Kuusemaa, TEL: 5349 8749, E-POST: email@example.com
**Koguduse kantselai:**
E-N KELL 10-14. TEL. 44 59 888; MUUL AJAL 5340 2001, 5343 1620
E-POST: firstname.lastname@example.org
**Lastetöö:**
Anu Hobustkoppel, TEL. 523 0538,
E-POST: email@example.com
**Noortetöö:**
Joosep Kunder, TEL: 5599 4433,
E-POST: firstname.lastname@example.org
AGAPE TEAB, KUHU LÄHEB. TULE KAASA!
|
<urn:uuid:8a18f9cf-1b6c-4532-827e-41fd70a6a59f>
|
CC-MAIN-2020-50
|
https://agapekirik.ee/files/filemanager/files/10-infoleht-10-2020-pdf-iks.pdf
|
2020-11-27T12:06:44+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-50/subset=warc/part-00152-8431e8c9-c763-4c27-b286-ba1dd7e2631e.c000.gz.parquet
| 162,163,512
| 2,801
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.956129
|
ekk_Latn
| 0.999804
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
2779,
4724,
6294,
6768
] | 1
|
[
0.07080078125,
0.82421875,
0.0966796875,
0.007568359375,
0.0009002685546875,
0.0002765655517578125
] |
HELENE KULPA
90
Maikuus, kui Tähtvere aiad öitesse uppusid, võttis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aulige Helene Kulpa oma Koidula tänava kodus vastu kõigi Tartu raamatukogude õnnitlusi. Ülikooli raamatukoguga on ta seotud kolme moodi. Aastatel 1920–1922 töötas siin ta isa, raamatuteadlane Udo-Nestor Ivask (1878–1922). Ise oli ta meie kollektiivi liige aastatel 1936–1942 ja 1950–1953, töötades lugejateeninduses ja tegeldes bibliograafia-kartoteegiga *Baltimaad venekeelseks trüksõnas* ehk nn. Karl Weltmanni kartoteegiga. Alates 1970-ndatest aastatest on ta aga aktiivselt jäädvustanud oma isa mälestust. Udo Ivaski isikuuarhiivi (F 33) materjalid on Helene Kulpa annetatud. Arhiivis on tema koostatud mahukas käskirjaline töö *Udo Ivaski eluteest ja tegevusest*. *Biobibliograafilisi materjale* (1978–1979, ka venekeelsena) ja *Страницы из жизни Удо Георгиевича Иваска*, mis mölemad allikmaterjali koguna (nii on autor neid ise nimetanud) alles ootavad uurijat, kes kord Udo Ivaski monograafia raamatuks kirjutaks.
Helene Kulpa on hariduselt ja kutsumuselt bibliograaf. Ta on osalenud paljude aastate jooksul rahvusbibliograafia esimese ilmunud köite *Eesti raamat 1901–1917* ettevalmistamisel, aidates muu hulgas pikkadel komandeeringutel Venemaa arhiivides ja raamatukogudes välja selgitada trüksiseid ja otsida lisaandmeid. Käsikirja jäi omal ajal Arhiivraamatukogus koostatud *Eesti ajakirjandus 1931–1940* 324 lehel, mõeldud järjeks R. Antiku bibliograafiale *Eesti ajakirjandus 1766–1930*. Helene Kulpa trüks ilmunud tööde nimestik hõlmab pea paarkümme nimetust, nende hulgas olulisimana faktitihe *Oskar Kallas ja arhiivraamatukogu* (*Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed*, 8. kd., 1974).
Sidemed ülikooli raamatukoguga ei ole Helene Kulpal katkenud ka kõrges eas. Puksoo sajanda sünnipäeva ürituste aegu oli tal nooremale rahvale jagada küllaga mälestusi oma esimesest ülemusest. Raamatukogu 195. aastapäeva tähistamisel loeti ette tema ettekanne *Mälestusi Udo Ivaskist*. Pärast oma abikaasa surma 1997. a. annetas ta meile Rudolf Kulpa filosoofiakirjandust sisaldava raamatukogu ja käskkirjad.
Nüüd, kui jalad ja silmad ei luba enam koduseintest kaugemale minna, kui lugemiseks-kirjutamiseks tuleb luupi kasutada, kui elu kõige olulisemaks osaks on mälestused, tuleb imetleda selle väikese hallipäise naise vaimuerksust, tahet jõudumööda kaasa aidata talle oluliste inimeste, isa ja abikaasa mälestuse jäädvustamisele. Korduvalt on ta ärgitanud ülikooli raamatukogu avaldama Udo Ivaskiga seotud materjale, seni on teoks saanud U. Ivaski loodud ekslibriste kataloog. Paberile sai pandud abikaasa elu ja töö lugu. Kõigile juubelikülastele rääkis ta õhinaga, kuidas kohalikud vene ajakirjanikud tema vastu äkki on hakunud huvi tundma — ju ta kehastab neile Moskvas süündinuna ja seal lapsena elanuna seda Venemaad, millest vaid nostalgiaga saab mõelda. Meile on Helene Kulpa aga elav side sellega, mida nimetaksime Tartu Ülikooli Raamatukogu ajalooks.
Rein Saukas
|
<urn:uuid:1399e26e-0025-41fd-aaf3-484029c72aa0>
|
CC-MAIN-2020-50
|
https://ojs.utlib.ee/index.php/tyrtar/article/download/12664/7749
|
2020-11-27T12:46:38+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-50/subset=warc/part-00082-8431e8c9-c763-4c27-b286-ba1dd7e2631e.c000.gz.parquet
| 389,191,186
| 1,176
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999969
|
ekk_Latn
| 0.999969
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
2991
] | 1
|
[
0.2890625,
0.609375,
0.08251953125,
0.0169677734375,
0.0011444091796875,
0.00029754638671875
] |
Suure Isamaasõja ajaloo rakvere rajoonikomisjon söördub palvega endiste hävituspataljonide võitlejate poole, kes võtsid osa 1941. aastal lahingutegevusest, kuid pole eni veel autasustatud medaliga «Võidu eest Saksamaaile Suures Isamaasõjas 1941.—1945. a.», registreerida end komisjonis kas kirjalikult või telefoni teel. Komisjonile on vaja esitada perekonna-, eesna isanimi, sünniaasta, parteisisus, hävituspataljoni nimekujus, ametikoht ja auaste. Samuti tuleb märkida, mis augustest lahingutest on osa võetud, praegune töökoht ja elukoha aadress. Registreerida palume enne 15. maid aadressil Rakvere, 21. juuni tn. 25 (ajalehe «Punane Täht» toimetus), telefon 22-73.
Suure Isamaasõja
Rakvere rajoonikomisjon
|
<urn:uuid:6e32ca44-bbd7-4283-9e9c-5d3a77a8a44a>
|
CC-MAIN-2017-17
|
http://monument.ee/lv/muud-teemad/koduloo-uurimine/koduloo-uurimine-isikute-otsimine-punane-taht-8-05-1966.pdf
|
2017-04-24T13:18:09Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-17/segments/1492917119361.6/warc/CC-MAIN-20170423031159-00021-ip-10-145-167-34.ec2.internal.warc.gz
| 260,042,060
| 280
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999965
|
ekk_Latn
| 0.999965
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
711
] | 1
|
[
0.000812530517578125,
0.80859375,
0.185546875,
0.00640869140625,
0.000240325927734375,
0.00003552436828613281
] |
TEET-AK OÜ
PÕHIKIRI
TEET-AK OÜ (edaspidi osaühing) põhikirja käesolev redaktsioon on kinnitatud 23. juulil 1999. a. ainuosaniku otsusega.
1. OSAÜHINGU ÄRINIMI, ASUKOHT JA TEGEVUSALA
1.1. Osaühingu ärinimi on TEET-AK OÜ.
1.2. Osaühingu asukoht on Põltsamaa vald Jõgevamaa.
1.3. Osaühingu tegevusalad on:
1.3.1. toidu- ja tööstuskaupade jae-, hulgi- ja komisjonikaubandus;
1.3.2. transpordivahendite ja mehhanismide laenutamine;
1.3.3. metsa ületoötamine raelankidel, puidu kokkuost, töötlemine, eksport-import;
1.3.4. metallitööd (v.a. väärismetallitööd);
1.3.5. üldehitustööd, remonditööd;
1.3.6. elektritööd.
1.4. Osaühing võib sooritada kõiki tehinguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärkide saavutamiseks. Samuti võib ettevõtja lisaks käesoleva põhikirja punktis 1.3. mainitud tegevusaladele, vastavalt äriseadustiku § 4-le, tegutseda kõigil tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud.
1.5. Osaühingu majandusaasta on 01.01. - 31.12.
1.6. Osaühing on asutatud määratmata ajaks.
2. OSAKAPITAL JA OSAD
2.1. Osaühingu osakapitali miinimumsuuruseks on 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni ja maksimumsuuruseks 160 000 (ükssada kuuskümmend tuhat) krooni.
2.2. Osade eest võib tasuda nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda osaühingu pangaarvele. Mitterahalisi sissemakseid hindab juhatus. Hindamist kontrollib auditoor, kui vastav nõue on sätestatud seaduses.
2.3. Kahjumi katmiseks ja osakapitali suurendamiseks moodustab osaühing reservkapitali, mille suuruseks on 1/10 (üks kümnendik) osakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 puhaskasumist.
2.4. Osaühing võib lasta osasid välja hinnaga, mis ületab nende nimiväärtust (ülekurss).
3. OSADE VÕÕRANDAMINE
3.1. Osanik võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule.
3.2. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Kui teised osanikud ei ole kasutanud ostueesõigust nimetatud tähtaja jooksul, võib osanik võõrandada osa kolmandale isikule.
3.3. Osa või osa osast võib pantida ja sellele kasutusvalduse seada ainult osanike otsusel.
4. OSADE PÄRIMINE
4.1. Osaniku surma korral läheb osa üle pärijatele.
4.2. Osa jagamisel osanike pärijate vahel ei ole nõutav teiste osanike nõusolek.
5. JUHTIMINE
5.1. Osaühingut juhib juhatus, mis koosneb ühest (juhataja) kuni kolmest liikmest.
5.2. Juhatus peab ühingut juhtima äris vajaliku hooltusega ja osanikke majandusaastaaruande esitamisel ühingu majanduslikust olukorrast põhjalikult informeerima.
5.3. Osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.
6. OSANIKE OTSUS
6.1. Osanikud teevad otsuseid osanike koosolekul või koosolekut kokku kutsumata äriseadustiku § 173 sätestatud viisil.
6.2. Vähemalt üks kord aastas majandusaasta esimese kuue kuu jooksul tuleb pidada osanike koosolekut, välja arvatud äriseadustiku § 173 sätestatud juhtudel.
6.3. Osanike koosoleku kutsuv kokku juhatus. Osanike koosolekut kutsutakse kokku tähtitud kirjadega, teatades koosolekust vähemalt 3 nädalat ette ning lisades kutsule koosoleku päevakorra. Teade saadetakse osanike viimati teadoleval aadressil.
6.4. Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud hääletest. Kui osanike koosolek ei ole otsustusvõimeline, peab juhatus kutsuma järgneva 4 nädala jooksul kokku sama päevakorraga uue koosoleku.
6.5. Osanik võib osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu. Esindajale antud volikiri peab olema kirjalikus vormis.
6.6. Osanike koosolek toimub osaühingu asukohas, kui osanikud ei otsusta ühehäälselt teisiti.
6.7. Häälteamine toimub vastavalt osade suurusele. Osa iga 100 krooni annab ühe häälle.
6.8. Osanike otsuseid võib vaidlustada osaühingu asukoha kohtus 3 kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
6.9. Alljärgnevad otsused on vastu võetud kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike hääletest:
6.9.1. põhikirja muutmine
6.9.2. ühingu lõpetamine
6.9.3. muud äriseadustikus sätestatud juhtumid
7. ARUANDED
7.1. Juhatus peab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul päraast majandusaasta lõppu koostama majandusaasta aruande ja esitama need osanikele kinnitamiseks.
7.2. Kui vastavalt raamatupidamise seadusele on ette nähtud raamatupidamise aastaaruande auditotorkontroll, tuleb raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne esitada auditorile selliselt, et osanikud jõuaksid kontrollitud aruande kinnitada enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist.
7.3. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamistavast.
8. KASUMI JAOTAMINE
8.1. Osanikud osalevad kasumi jaotamisel vastavalt nende osade nimiväärtusele. Osanikud võivad ühehäälsse otsusega näha ette teisiti.
8.2. Osaühingule kuuluvaid oma osasid kasumi jaotamisel ei arvestata.
9. LIKVIDEERIMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE
9.1. Osaühingu likvideerimine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujuundamine toimub seaduses sätestatud korras. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed.
Aare Kärpus
TEET-AK OÜ juhatuse liige
|
<urn:uuid:5022d00f-5344-4d2b-bfce-2f9ee661741f>
|
CC-MAIN-2023-06
|
https://ariregister.rik.ee/est/company/10299997/file/6000230212
|
2023-02-01T19:49:52+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-06/subset=warc/part-00112-b5ddf469-bf28-43c4-9c36-5b5ccc3b2bf1.c000.gz.parquet
| 130,791,552
| 2,243
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999995
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
2773,
5265
] | 1
|
[
0.08154296875,
0.453125,
0.380859375,
0.0771484375,
0.006500244140625,
0.00148773193359375
] |
VALLAVANEMA KÄSKKIRI
Kohtla-Nõmme 07.07.2017. a nr 8-pu
Vallavanema asendaja määramine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lõike 1 punkti 3, Kohtla-Nõmme Vallavolikogu 12.09.2013. a määruse nr 15 „Kohtla-Nõmme Valla põhimääruse kinnitamine“ § 40 lõigete 1-3 ja 17.04.2014. a otsuse nr 8 „Vallavanemale puhkuse andmine“ punkti 1 ja Kohtla-Nõmme Vallavalitsuse 28.06.2017. a korralduse nr 94 „Vallavanemale puhkuse andmine“ punkti 1 alusel:
1. Määran ametiasutuse sotsiaaltöötaja Moonika Räitsaku vallavanema asendajaks vallavanema puhkuse ajaks alates 13.07. – 25.07.2017. a.
2. Vallavanemat asendav ametnik on kohustatud ametlike dokumentide vormistamisel lisama oma ametinimetusele sõnad „vallavanema ülesannetes“.
3. Käskkiri jõustub allakirjutamisest.
4. Käskkiri teha teatavaks Moonika Räitsakule ning käskkirja ärakiri edastada volikogu esimehele ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidele.
5. Käskkirja on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik sellest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Kohtla-Nõmme Vallavalitsusele haldusmenetluse seadusega kehtestatud korras. Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras.
Riina Sooääär
vallavanem
|
<urn:uuid:3f4702b8-4011-4a24-a4a4-0818e5a58aa3>
|
CC-MAIN-2019-43
|
http://www.kohtlanomme.ee/documents/5054909/10315801/8-pu.pdf/1c990d56-1541-44ba-814a-212bc91333d2
|
2019-10-22T10:26:56Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-43/segments/1570987813307.73/warc/CC-MAIN-20191022081307-20191022104807-00125.warc.gz
| 281,427,723
| 567
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999974
|
ekk_Latn
| 0.999974
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
docling
|
[
1328
] | 1
|
[
0.040283203125,
0.7578125,
0.171875,
0.029296875,
0.0021209716796875,
0.00051116943359375
] |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.